Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.4-5/24/311 |
Registreeritud | 24.04.2024 |
Sünkroonitud | 25.04.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.4 Toetuste rakendamine: elukestva õppe, IT arenduse ja tööelu meetmetega seotud toetused |
Sari | 11.4-5 Koolivõrgu korrastamine 1.4 otsused 2014-2020 |
Toimik | 11.4-5/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Merike Kraam (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sillamäe Linnavalitsus
Kesk tn 27
Sillamäe linn
40231, Ida-Viru maakond
24.04.2024 nr 11.4-5/24/311
OTSUS
finantskorrektsiooni nr 11.4-5/23/1211
muutmiseks
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 tegi Sillamäe
Linnavalitsusele (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Sillamäe linna põhikoolivõrgu
korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ (projekti nr 2014-2020.1.04.18-
0095) osas 06.10.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 (edaspidi
finantskorrektsiooni otsus), millega luges riigihangete seaduse rikkumiste tõttu riigihanke
nr 233878 kuludest mitteabikõlblikuks 10%.
Vastavalt Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-23-2804 kinnitatud
kompromissile (edaspidi kompromiss) ning tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §
64 lõikele 1, § 65 lõikele 1, § 68 lõikele 2 ja § 70 lõikele 1 muudab rakendusüksus
finantskorrektsiooni otsust alljärgnevatel põhjustel ja ulatuses.
Kinnitatud kompromissis on Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sillamäe Linnavalitsus leppinud kokku,
et Riigi Tugiteenuste Keskus tunnistab kehtetuks 06.10.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-
5/23/1211 osas, milles tehti 10%-lise määraga (otsuse punkt 1.1.4) finantskorrektsioon projekti
nr 2014-2020.1.04.18-0095 „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna
Kooli uue hoone ehitamise“ riigihanke „Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamine“
(riigihangete registri viitenumber 233878; edaspidi riigihange) tulemusel sõlmitud hankelepingu
kuludele seonduvalt riigihanke aludokumentide muutmisel pakkumuste esitamise tähtaja
pikendamata jätmisega ning teeb antud rikkumisele 5%-lise määraga finantskorrektsiooni.
1 Alates 01.04.2020 täidab selles meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri.
Eelnevast tulenevalt muudab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas
finantskorrektsiooni ulatust, lugedes mitteabikõlblikuks kuluks 219 654,77 eurot. Seega tuleb
finantskorrektsiooni otsuses märgitud mitteabikõlbliku kulu summa lugeda finantskorrektsiooni
otsuses läbivalt 219 654,77 eurot ning vastavad muudatused tuleb teha finantskorrektsiooni otsuse
preambulas, punktides 1.1.4, 1.3 ja resolutsioonis.
Eeltoodut arvestades rakendusüksus
otsustab:
1. Sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 preambula kolmas lõik
järgmiselt: „Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni
08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 14, lg 11
p 8, lg 12 ning haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu
korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32, samuti projekti raames
esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 5-19 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.“
2. sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 punkt 1.1.4 järgmiselt:
„1.1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja
on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei
ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise
mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Eeltoodud rikkumise osas esineb ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–
11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja
raskust hinnates proportsionaalne rakendada 25%-ilist ega 10%-ilist finantskorrektsiooni määra
ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 233878 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5
protsendi võrra. Määra vähendamisel viiele protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et
muudatuste maht võrreldes hankes kirjeldatud tööde mahuga ei olnud märkimisväärne ning hankes
esitati kokku kuus pakkumust, mistõttu oli rikkumisest hoolimata tagatud pakkujate paljusus.
Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest
protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra, kuna esineb põhjendatud oht, et RHS § 82 lõike
1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Riigihanke alusdokumendi muutmine võis mõjutada
pakkumuste maksumusi, kuna potentsiaalsed pakkujad võisid jääda ajakriitilisse olukorda,
tulenevalt vajadusest võtta uued pakkumused ettevõtetelt, kes valmistavad tuletõkkeuksi ja aknaid.
Seega võis tekkida olukord, kus mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jättis pakkumuse üldse
esitamata, kuna alusdokumendi muutmisega jäi ettevõtjatel pakkumuse esitamiseks seaduses
nõutust vähem aega. Seetõttu ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate
ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikutel oleks olnud piisavalt aega muudetud
riigihanke alusdokumentidega tutvuda ning võimalusel esitada teistsugune pakkumus võrreldes
algsetes riigihangete alusdokumentides nõutuga. Rakendusüksuse hinnangul ei ole välistatud, et
rikkumise puudumisel oleks toetuse saaja sõlminud hankelepingu veelgi soodsamatel tingimustel.
Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste
korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse
ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude
põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Sarnast põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades
kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse
finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi
eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.
Eeltoodust tulenevalt on antud rikkumise raskust ja ulatust arvestades proportsionaalne riigihanke
nr 233878 tulemusena sõlmitud hankelepingule kohaldada viie protsendilist finantskorrektsiooni
määra.“
3. sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 punkt 1.3 kaks esimest lõiku
järgmiselt:
„Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille
mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis
sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna
riigihankes nr 233878 on tuvastatud kaks rikkumist, millest mõlema rikkumise osas peab
rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis
rakendatakse riigihanke nr 233878 puhul tervikuna 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Toetuse saaja on riigihanke nr 233878 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-s 5-19 abikõlblikus
summas kokku 4 393 095,51eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihankega
nr 233878 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 219 654,78 eurot (4 393 095,51 * 5%), millest
toetus moodustab 174 174,52 eurot ja omafinantseering 45 480,26 eurot.“
4. muuta finantskorrektsiooni otsuse resolutsioonis punkte 1 ja 2 järgmiselt:
4.1 „1. lugeda projekti „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna
Kooli uue hoone ehitamise“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 219 654,78 eurot, millest
Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 174 174,52 eurot ja omafinantseering
45 480,26 eurot;
4.2 „2. vähendada riigihankega nr 233878 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra;
4.3 „3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 13 „Ehitamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1
märgitud summade ulatuses;
4.4 „4. muuta 25.01.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/38 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt:
4.1.„1.1. projekti kogumaksumus on 8 139 424,43 eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on
4 548 305,22 eurot;“;
„1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 79,29 % projekti abikõlblikest kuludest,
kuid mitte rohkem kui 3 606 563,45 eurot. Omafinantseering on vähemalt 20,71 % projekti
abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 941 741,77 eurot.“.“
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 tuginedes peab rakendusüksus enne
haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus
sobivas vormis otsuse kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 punktide 2 ja 3
kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata,
kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub
vajadus lisaandmete saamiseks või kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks.
Samasisulise finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on rakendusüksus arvesse võtnud toetuse saaja
seletusi, mis on esitatud varasema finantskorrektsiooniotsuse käigus ning käesoleva otsusega
muudetakse varasemas finantskorrektsioonis rakendatud finantskorrektsiooni toetuse saajale
soodsamaks. Seetõttu rakendusüksus käesolevat otsust toetuse saajale täiendavaks ärakuulamiseks
enam ei saada.
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud
tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada
saama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Merike Kraam
663 2027