| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-7/24/61 |
| Registreeritud | 25.04.2024 |
| Sünkroonitud | 25.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-7 Teiste ministeeriumide koostatud seaduste eelnõud |
| Toimik | 5-7/24 Teiste ministeeriumide koostatud seaduste eelnõud 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958
Lp. mälestise omanik.
25.04.2024 nr 1.1-7/797 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 65 mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega.
Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 10. maiks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet
2 (14)
LISA 1 Eelnõu
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha:
1. Muudan kultuuriministri määruse 16.02.1998 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 5 punktis 237 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15381, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Hariduse tn 4, KÜ 88401:002:0126, 88401:001:0143, 88401:001:1340, 88401:001:1360, 88401:002:0030, 88401:001:0099, 88401:001:0100, 88401:001:0139, 88401:001:0140, 88401:003:0047, 88401:003:0031, 88401:003:0089, 88401:002:0930, 88401:001:1591, 88401:001:1592, 88401:002:0040, 88401:001:1300, 88401:001:0150, 88401:001:0193, 88401:001:0196, 88401:002:0082, 88401:003:0580, 88401:003:0014, 88401:002:0029, 88401:002:0023, 88401:001:0154, 88401:003:0109, 88401:001:1321, 88401:001:0770, 88401:002:0700, 88401:003:0350, 88401:002:0055, 88401:002:0054, 88401:002:0710, 88401:002:0690, 88401:001:1600, 88401:003:0095, 88401:003:0096, 88401:001:0740, 88401:002:0670, 88401:002:0050, 88401:001:0071, 88401:002:0960, 88401:003:0046, 88401:002:0069, 88401:001:1443, 88401:001:0072, 88401:002:0028, 88401:003:0003, 88401:001:0011, 88401:001:0600, 88401:001:0670, 88401:001:0850, 88401:001:0262, 88401:001:0780, 88401:002:0720, 88401:002:0750, 88401:002:0770, 88401:002:0780, 88401:003:0370, 88401:001:0319, 88401:003:0360, 88401:001:1130, 88401:001:0458, 88401:001:0459, 88401:001:1060, 88401:001:0488, 88401:001:0498, 88401:003:0263, 88401:001:0621, 88401:001:0622, 88401:001:0411, 88401:001:0537, 88401:001:0538, 88401:001:0545, 88401:001:0546, 88401:001:0548, 88401:001:0549, 88401:001:0550, 88401:001:0831, 88401:001:0832, 88401:001:0387, 88401:001:0554, 88401:001:0700, 88401:003:0169, 88401:003:0171, 88401:001:0911, 88401:001:0483, 88401:001:0912, 88401:001:1100, 88401:001:0467, 88401:001:0468, 88401:001:0311, 88401:001:0312, 88401:001:0315, 88401:003:0157, 88401:001:0269, 88401:001:0211, 88401:001:0208, 88401:002:0120, 88401:001:0307, 88401:002:0103, 88401:001:0248, 88401:002:0003, 88401:001:0249, 88401:002:0116, 88401:002:0119, 88401:002:0115, 88401:002:0114, 88401:003:0158, 88401:003:0159, 88401:002:0117, 88401:002:0118, 88401:001:0304, 88401:002:0091, 88401:001:0255, 88401:001:0250, 88401:003:0062, 50301:001:0184, 50301:001:0312, 50301:001:0508, 50301:001:0509, 50301:001:0510, 50301:001:0632, 50301:001:0758, 50201:001:0097, 50201:001:0096, 50201:001:0155,
3 (14)
50201:001:0329) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“.
2. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr 15381, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Hariduse tn 4 KÜ 88401:002:0126, 88401:001:0143, 88401:001:1340, 88401:001:1360, 88401:002:0030, 88401:001:0099, 88401:001:0100, 88401:001:0139, 88401:001:0140, 88401:003:0047, 88401:003:0031, 88401:003:0089, 88401:002:0930, 88401:001:1591, 88401:001:1592, 88401:002:0040, 88401:001:1300, 88401:001:0150, 88401:001:0193, 88401:001:0196, 88401:002:0082, 88401:003:0580, 88401:003:0014, 88401:002:0029, 88401:002:0023, 88401:001:0154, 88401:003:0109, 88401:001:1321, 88401:001:0770, 88401:002:0700, 88401:003:0350, 88401:002:0055, 88401:002:0054, 88401:002:0710, 88401:002:0690, 88401:001:1600, 88401:003:0095, 88401:003:0096, 88401:001:0740, 88401:002:0670, 88401:002:0050, 88401:001:0071, 88401:002:0960, 88401:003:0046, 88401:002:0069, 88401:001:1443, 88401:001:0072, 88401:002:0028, 88401:003:0003, 88401:001:0011, 88401:001:0600, 88401:001:0670, 88401:001:0850, 88401:001:0262, 88401:001:0780, 88401:002:0720, 88401:002:0750, 88401:002:0770, 88401:002:0780, 88401:003:0370, 88401:001:0319, 88401:003:0360, 88401:001:1130, 88401:001:0458, 88401:001:0459, 88401:001:1060, 88401:001:0488, 88401:001:0498, 88401:003:0263, 88401:001:0621, 88401:001:0622, 88401:001:0411, 88401:001:0537, 88401:001:0538, 88401:001:0545, 88401:001:0546, 88401:001:0548, 88401:001:0549, 88401:001:0550, 88401:001:0831, 88401:001:0832, 88401:001:0387, 88401:001:0554, 88401:001:0700, 88401:003:0169, 88401:003:0171, 88401:001:0911, 88401:001:0483, 88401:001:0912, 88401:001:1100, 88401:001:0467, 88401:001:0468, 88401:001:0311, 88401:001:0312, 88401:001:0315, 88401:003:0157, 88401:001:0269, 88401:001:0211, 88401:001:0208, 88401:002:0120, 88401:001:0307, 88401:002:0103, 88401:001:0248, 88401:002:0003, 88401:001:0249, 88401:002:0116, 88401:002:0119, 88401:002:0115, 88401:002:0114, 88401:003:0158, 88401:003:0159, 88401:002:0117, 88401:002:0118, 88401:001:0304, 88401:002:0091, 88401:001:0255, 88401:001:0250, 88401:003:0062, 50301:001:0184, 50301:001:0312, 50301:001:0508, 50301:001:0509, 50301:001:0510, 50301:001:0632, 50301:001:0758, 50201:001:0097, 50201:001:0096, 50201:001:0155, 50201:001:0329) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa park ja alleed“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15382 Vana-Vigala mõisa alleed
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 237
15383 Vana-Vigala mõisa väravapostid
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 238
8405
Näljamüür Vana-Vigala mõisa „näljamüür“
kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr 37 punkt 110 kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 243
4 (14)
3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 237-238
ja 243 ning kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 37 punkti 110.
4. Muudan kultuuriministri määruse 03.07.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis 111 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8406, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Mõisapargi, KÜ 88401:002:0126) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vana- Vigala mõisa kalmistu“.
5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vigala mõisa kalmistu ja kabel“ (kultuurimälestiste registri nr 8406, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla, Mõisapargi, KÜ 88401:002:0126) lahutamatute osadega. Mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vana-Vigala mõisa kalmistu“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15388 Vana-Vigala mõisa kalmistu piirdemüür
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 244
15389 Vana-Vigala mõisa kalmistu kabel
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 245
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 244-245.
7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Vigala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15373, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vigala kirik“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
6097 Vitraažaken Üxkülli ja Sieversi vappidega, 1845 (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 209
24218 Vitraažaken, 19/20.saj. (klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 109
24219 Vitraažaken, Lobanov, 1989 (klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 110
24221 Skulptuur "Sõdur", R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 1933 (kivimass)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 112
24222 Skulptuur "Talumees", R.Vasard, arhitekt A.Kotli, 1933 (kivimass)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 113
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punkti 209 ning
kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 109-113.
5 (14)
9. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vigala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8403, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Vigala kirikuaed“ koosseisus:
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 229-230 ja
236 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punkti 107.
11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rapla kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8400, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Kalmistu parkla, KÜ 66904:001:0312, 66801:001:1265, 66901:001:0703, 66901:001:0138) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kalmistu“ koosseisus:
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 224 ja
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punkti 7.
13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Seli mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15355, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Seli küla, Seli mõis, KÜ 66903:002:0027) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Seli mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15356 Seli mõisa pargipaviljon kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 210
15357 Seli mõisa piirdemüürid kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 211
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15374 Vigala kirikuaia kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 229
15375 Vigala kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 230
6107 Matsokse Maddise hauasammas, 1804 (dolomiit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 236
24216 Rist Touko Hannuse haual, 17.saj. (paas)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 107
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15370 Rapla kalmistu kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 224
6034 Tiesenhausenite haua- monument, 19.saj. (marmor, vask)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 7
6 (14)
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 210-211.
15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Rapla kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15317, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Pastoraadi tn 3 // 4 // Tallinna mnt 7 // Rapla kirik, KÜ 67001:001:0008) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kirik“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
6066 Vitraažaken, annet. 1901 (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 162
6067 Vitraažaken, 1901 (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 163
6068 Vitraažaken, 1901 (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 164
6069 Vitraažaken, 1901 (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 165
24212 Vitraažaken, 19.saj. (klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 101
24213 Vitraažaken, 19.saj. (klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 102
16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 162-165
ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 101-102.
17. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rapla kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8398, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Pastoraadi tn 3 // 4 // Tallinna mnt 7 // Rapla kirik, KÜ 67001:001:0008) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rapla kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15318 Rapla kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 172
6036 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 9
6037 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 10
6038 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 11
6039 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 12
6040 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 13
7 (14)
18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 172 ning
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 9-15.
19. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kabala mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15308, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Kabala küla, Koikse tee 5, KÜ 65401:002:0161, 65401:002:1380, 65401:002:0460, 65401:002:0450, 65401:002:0601) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kabala mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15309 Kabala mõisa piirdemüürid
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 162
20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 162.
21. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kasti mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15270, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kasti küla, Kasti, KÜ 50403:003:0079, 50403:003:1270, 50403:003:0075, 50403:003:0155, 50403:003:0156 , 50403:003:0158, 50403:003:0157, 50401:001:1055) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kasti mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15272 Kasti mõisa pargi piirdemüürid
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 120
22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkti 120.
23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Märjamaa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8391, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 22b, KÜ 50501:004:0260) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Märjamaa kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15266 Märjamaa kirikuaia piirdemüür värav- monumendiga
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 131
6026 Rist, 1647 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 222
6027 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 223
6041 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 14
6042 Rist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 15
8 (14)
6028 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 224
6029 Rist, 17.saj. (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 225
6030 Risti jalam, 17?.saj. (dolomiit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 226
6031 Rist, 1720 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 227
6032 Risti jalam, 1692 (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 228
6033 Risti jalam, 17.saj (?) (dolomiit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 229
24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 131 ning
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 222-229.
25. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Rabivere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15246, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Rabivere küla, Vanamõisa, KÜ 31701:006:0126, 31701:006:1080, 31701:006:0950, 31701:006:0140, 31701:006:0401, 31701:001:0696) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Rabivere mõisa park“ koosseisus:
26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 104.
27. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Lohu mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15234, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Lohu küla, Lohu mõis, KÜ 31701:004:0051) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Lohu mõisa park“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15235 Lohu mõisa piirdemüürid
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 87
28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 87.
29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Hageri kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8377, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Kiriku tee 1, KÜ 31701:005:0033) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Hageri kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15252 Rabivere mõisa piirdemüürid
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 104
9 (14)
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15232 Hageri kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 84
5945 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 3
5946 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 4
5947 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 5
30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punkti 84 ning
kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 3-5.
31. Lõpetan punktis 15.1-15.4 nimetatud mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Hageri kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8378, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Hageri kalmistu, KÜ 31701:005:0048, 31701:005:0141, 31701:001:1193) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Hageri kalmistu“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5974 Rist, 1853 (dolomiit) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 52
5975
Skulptuur "Väsinu", A.Starkopf, 1958 (graniit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 53
5976
Skulptuur "Saarepiiga", A.Starkopf, 1960 (graniit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 54
5977
A.Starkopfi perekonna hauamonument "Külvaja", A.Starkopf ? (graniit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 55
32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 52-55.
33. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Juuru kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15165, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a, KÜ 24005:002:0693) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Juuru kirik“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5893 Vitraažaken "Johannes", 19.saj. (klaas, tina)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 76
5894 Vitraažaken "Peetrus", 19.saj. (klaas, tina)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 77
10 (14)
5896 Uks, 19. saj. (puit, raud) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 79
5927
Vitraažaken, 19.saj. (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 218
5928
Vitraažaken, 19.saj. (klaasimaal, värviline klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 219
24103
Vitraažaken, Riia töö? 19.saj. (klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 66
24104
Vitraažaken, Riia töö? 19.saj. (klaas, tinaraamid)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 67
34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 76-77, 79
ja 218 ning kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punktid 66-67.
35. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8364, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Kalmistu tee 1a, KÜ 24005:002:0693) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15166
Juuru kirikuaia piirde- müür värava ja päikesekellaga kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 17
24106 Päikesekell, 19/20.saj. (dolomiit, pronks)
kultuuriministri 22.11.1999 määrus nr 24 punkt 69
15167 Juuru kirikuaia kabel kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr 5 punkt 18
5870 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 6
5897 Värav, 19.saj. (raud) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 80
5898 Rist, 1652 (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 81
5899 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 82
5900 Ratasrist (katke), 17.saj. (paas)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 83
5901 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 84
5902 Ratasrist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 85
5903 Ratasrist (katke), 17.saj. (paas)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 86
11 (14)
36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 16.02.1998 määruse nr 5 punktid 17-18, kultuuriministri 22.11.1999 määruse nr 24 punkti 69 ning kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 80-86.
37. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lohu mõisa peahoone“ (kultuurimälestiste registri nr 15233, asukoht Rapla maakond, Kohila vald, Lohu küla, Lohu mõis, KÜ 31701:004:0051) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Lohu mõisa peahoone“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5944 Seinamaalid Adonise teemal, G.Welte, 1791 (fresko)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 1
38. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 1.
39. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kivi-Vigala kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 8404, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Kivi-Vigala küla, Kiriku, KÜ 88402:003:0045) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kivi-Vigala kalmistu“ koosseisus:
40. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 16 punktid 237-239.
41. Muudan kultuuriministri 16.02.1998 määruse „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ nr 5 punktis 175 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15321 , asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 12) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rapla Ühispanga hoone“.
42. Muudan kultuuriministri 16.02.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 5 punktis 176 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 15322 , asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 23) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu-ärihoone“.
43. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis nr 92 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8387, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Päärdu küla, Velise metskond 31) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Velise mõisa kalmistu“.
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
6108 Rist M.Gildemann`i haual, 1785 (graniit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 237
6109
M.Lüdig`i perekonna hauamonument, 19.saj. (marmor, graniit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 238
6110 Rist Lauri Ado haual, 1859 (graniit)
kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 16 punkt 239
12 (14)
44. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis nr 71 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8366, asukoht Rapla maakond, Rapla vald, Juuru alevik, Õigeusu kalmistu) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Juuru õigeusu kalmistu“.
45. Muudan kultuuriministri 03.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 37 punktis nr 93 ajaloomälestise (kultuurimälestiste registri nr 8388, asukoht Rapla maakond, Märjamaa vald, Naistevalla küla, Märjamaa metskond 34) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Märjamaa õigeusu kalmistu“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras
I. Asjaolud
1.1. Käskkirjas nimetatud Rapla maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks
aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.
1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Rapla maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.
1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 65 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole.
1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda.
1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse seitsme kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too.
1.6.Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 25. aprillil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Rapla maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 10. mai 2024.
1.7.Tähtaegselt laekus … arvamust või küsimust.
13 (14)
II. Mälestiste koosseis ja piir
2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 120 omanikku,
kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.
2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Juuru kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 8364) lahutamatuks osaks Juuru kirikuaia piirdemüür värava ja päikesekellaga (kultuurimälestiste registri nr 15166) ning jääb mälestise „Juuru kirikuaed“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.
2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.
III. Riikliku kaitse kriteeriumid 3.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse
kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.
IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
4.1. ... 4.2. …
V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus
Mälestiste kultuuriväärtus 5.1.Eelpool toodud 65 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne
teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi
5.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende lõpetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.
5.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles.
Kaitsevöönd 5.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada
kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on
kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puuduvad enamasti liituvatel mälestistel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised).
Mõju
14 (14)
5.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 120. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamine ning käsitlemine neid eraldi erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.
VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht 6.1. …