Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Meie 25.04.2024 nr 9-1/1168-1

Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu

kontseptsioon ja tegevuskava tööversioon

Ootame arvamusi ja ettepanekuid ”Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ esialgsele versioonile. Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist tsentraliseerida või keskselt koordineerida. Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises, tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi tegevuskava. Kontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu) kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel suurem ühisosa. Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste tasemele. Dokumendi esialgses versioonis on kontseptsiooni lühikokkuvõte lisatud sama faili algusesse (lk 4-5), et tagada hüperlinkide toimimine ning mugavam liikumine töö erinevate osade vahel. Palume sisulisemad täiendus- ja muudatusettepanekud edastada meile kirja teel (vastates saatjale või pöördudes terve projektimeeskonna poole aadressil [email protected]). Väiksemaid täpsustusi ja korrektuure olete oodatud lisama ka otse jagatud faili: CloudConcept_stage1.docx. Sama lingi kaudu on kõigil võimalik panustada dokumendi pidevasse täiendamisse ning jälgida juba sisse viidud muudatusi. Tagasiside palume saata hiljemalt 7. maiks 2024. Saadud tagasiside põhjal koostame täiendatud ja parandatud versiooni plaanitvalt hiljemalt juuniks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Tapupere

tehnoloogiate juht

2 (2)

Madis Tapupere

[email protected]

15.04.2024

Riigihanke number 270230

3

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Sisukord

Lühikokkuvõte .................................................................................................................................................................................. 4

Mõisted ............................................................................................................................................................................................... 6

Sissejuhatus ....................................................................................................................................................................................... 7

1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused ..................................................................................................... 9

1.1. Mõiste ja trendid ........................................................................................................................................................ 9

1.2. Avalike pilvteenuste juhtimine Eestis ............................................................................................................... 13

1.3. Avalike pilvteenuste kasutamise hetkeseis ja ootused .............................................................................. 17

2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel ........................................................................................................................... 20

1.4. Peamised strateegilised valikud ......................................................................................................................... 20

1.5. Juhtimise alusprintsiibid ........................................................................................................................................ 23

1.6. Juhtimismudeli tervikülevaade............................................................................................................................ 25

3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks ..................................................................................................................... 29

2.1. Avalike pilvteenuste teekaart .............................................................................................................................. 29

2.2. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava detailsemalt ............................................... 30

2.3. RIT kujunemine avalike pilvteenuste kompetentsikeskuseks detailsemalt ........................................ 31

2.4. IT-majade ja teenuseomanike tegevuskava ja vastutus detailsemalt .................................................. 37

Kokkuvõte ........................................................................................................................................................................................ 39

Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade ................................................................................................................................... 2

4

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Lühikokkuvõte Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris on kriitilise tähtsusega tagamaks Eesti digiriigi

kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima

avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve

kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid,

mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist tsentraliseerida või keskselt koordineerida. Käesolev

kontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu) kasutamisele, sest

nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel suurem ühisosa.

Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises,

tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks.

Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja

nende poolt hallatavate asutuste tasemele. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi tegevuskava. Dokument

koosneb kolmest osast (peatükist).

• „1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused“ tutvustab avalike pilvteenuste olemust ja

trende, hetkeolukorda Eestis ja erinevate osapoolte ootuseid. Ülevaade on antud eelkõige taristu

ja platvormi (nö IT baastaristu) vajadustest lähtuvalt. Soovitame seda lugejale, kellel on vähesed

teadmised avalikest pilvteenustest ja/või Eesti senisest IT baastaristu korraldusest.

• „2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel“ selgitab olulisemaid strateegilisi valikuid avalike

pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisel. Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust

keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste tasemele.

See on kontseptsiooni kõige olulisem osa, mis sõnastab Eestile soovitatava juhtimismudeli koos

vastutajate ja nende rollide kirjeldustega lähemaks 5-10 aastaks.

• „3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks“ selgitab tegevuskava kuni aastani 2026. Kirjeldatud

on erinevate osapoolte tegevused alates poliitikakujundajast ja lõpetades IT-majade ja/või

teenuseomanikega. Detailselt on kirjeldatud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

(edaspidi RIT) kujunemisest pilvteenuste kompetentsikeskuseks.

Milline on IT baastaristu tulevik?

Avaliku sektori IT baastaristu jääb ootuspäraselt kasutama erinevaid pilvetehnoloogiatel põhinevaid

platvorme. Uute rakenduste puhul kehtib juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena.

Senise Riigipilve ja privaatpilve lahenduste kõrval kasvab ootuspäraselt avalike pilvteenuste kasutus.

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii

tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses, eelarve struktuuris aga ka kompetentside juhtimises.

Seetõttu peavad avaliku sektori asutused asuma pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste,

teele juba täna ning asuma välja arendama avalike pilvteenuste kasutamiseks vajalikke organisatoorseid

võimekusi.

Kontseptsiooni kohaselt soovitatakse sõnastada avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise

alusprintsiibid (5-10 a vaates) järgmiselt.

1. Digiühiskonna arengukava (DÜAK) kohaselt on avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine

avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Kontseptsiooniga ei tehta ettepanekuid DÜAKis

sõnastatud eesmärke ega strateegilisi suundi oluliselt muuta. Teenuseomanikud peavad tagama

valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Kontseptsioon soovitab avalikele

pilvteenustele migreerumise sihte ning ootuseid organisatoorsete võimekuste arendamiseks

täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane

tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke

5

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava alusel viiakse

muudatused ka ellu.

2. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid

taristu- ja platvormiteenused. Kontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus

avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Kontseptsiooniga rõhutatakse, et

teenuseomanikud peavad tegema kaalutletud valikuid avalike pilvteenuste ning riiklikult

arendatavate ja hallatavate (nt Riigipilve) lahenduste vahel nii, et kumbki lahendus ei ole de facto

eelistatud.

3. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna

arengukava täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni. Selleks, et muuta

ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks peetakse Riigipilve lahendust, on vaja

teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida. Taktikalised

otsused pilvteenustele migreerimise kiiruse ja määra osas on iga teenuseomaniku teha, kuid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) julgustab ja toetab teekonna

ettevõtmist.

4. Taristu- ja platvormiteenuste valikuid juhivad IT-majad, kes kaalutlevad avalike pilvteenuste

ja Riigipilve lahenduste vahel või leiavad sobivaima lahenduse nende kombinatsioonis, tehes

vastavad ettepanekud teenuseomanikele. IT-majadesse on koondatud ühe või mitme

ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-majade vastutus on piiratud vastava

valitsemisala teenustega. IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse

kohta, et mõjutada kaalutletud otsuseid, millal pilvteenuseid kasutusele võtta. IT-maja tasemel

on vajalik ka asjakohaste organisatoorsete muudatuste juhtimine ning kompetentside

arendamine.

5. IT-maju toetab valikute tegemisel ja avalike pilvteenuste kasutuselevõtul keskne

kompetentsikeskus. Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on

konsolideeritud Eesti baasinfrastruktuuri lahendused. Kompetentsikeskusesse soovitakse

koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike

pilvteenuste taristu- või platvormiteenuseid kasutavates IT-majades. RIT tagab ressursside keskse

hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. RIT ise ei muutu avalike

pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise

eest. RIT saab toetada avaliku sektori osapooli läbi parimate praktikate ja kogemuste jagamise.

6. RIT ei taga erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema

erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT.

RIT aga ei taga nende lahenduste omavahelist koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas

ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.

Kontseptsioon loodi perioodil veebruar – juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke

“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena.

Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, TGS Baltic Eesti, RIT, MKM, Riigi Infosüsteemi Ameti

(RIA), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT), Küberväejuhatuse,

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RmIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja

Arenduskeskuse (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa

tihedas koostöös.

6

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Mõisted

Mõiste Selgitus

Avalikud pilvteenused Avalikkusele kättesaadavad pilverakendused, masinad, andmebaasid,

salvestusruum ja muud ressursid, mida saab iga soovija kasutada

Hübriidpilv Pilvteenus, mille puhul on kasutusel vähemalt üks privaatpilvelahendus ja avalik

pilvteenus

IaaS (Infrastructure as a Service) Taristu kui teenus, mis annab teenusekasutajale juurdepääsu

serveriressurssidele ilma, et nad peaksid ise riistvara ostma või haldama

IT-maja Avaliku sektori asutused, kuhu on koondatud ühe või mitme ministeeriumi

valitsemisala IT- alane kompetents. IT-majad pakuvad teenuseomanikele info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise

teenuseid.

KEMIT Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, mis teenindab

Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi

Keskvalitsus Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad asutused

MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

On-prem Oma riistvaraline taristu (vastandina avaliku pilve lahendusele)

PaaS (Platform as a Service) Platvorm kui teenus, mis võimaldab luua, käitada ja hallata rakendusi, mis on

vajalikud e-teenuste arendamiseks või käitamiseks.

Pilvemäärus Vabariigi Valitsuse 03.01.2024 määrus nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi

turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“

Privaatpilv Pilvteenus, mille puhul ei ole pakutav taristu ja teenused kättesaadavad

avalikult, vaid ainult selleks ettenähtud osapooltele. Privaatpilve võib

asutus/organisatsioon ehitada iseseisvalt või kasutada selleks teenusepakkujat.

RIA Riigi Infosüsteemi Amet

RIT Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, kes pakub ca 75-le avaliku

sektori asutustele keskseid arvutitöökoha-, serveri alustaristu- jm lisateenuseid

RmIT Paas

SaaS (Software as a Service) Tarkvara kui teenus, mis on kasutajate jaoks kõige mugavam teenusmudel,

kuna sisaldab lisaks IaaSi ja PaaSi elementidele ka kasutusvalmis

rakendustarkvara, mis on saadav kasutajatele üle interneti.

SMIT Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, mis teenindab peamiselt

Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi

Teenuseomanik Avaliku sektori teabepidaja

TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, mille kliendiks on mitmed Eesti

tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kuuluvad asutused nagu nt Ravimiamet,

Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut

7

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Sissejuhatus

Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris on kriitilise tähtsusega tagamaks Eesti digiriigi

kaasaegsus ja jätkusuutlikkus - nii nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis1. Strateegilises vaates juhib Eestis avalike

pilvteenuste kasutuselevõttu digiühiskonna arengukava (edaspidi DÜAK2). DÜAK seab avalike

pilvteenuste kasutuselevõtule kõrged ambitsioonid ning digiriik on lubatud viia pilve aastaks 2030. Selle

eesmärgi täitmine toetab ka teiste digiühiskonna eesmärkide saavutamist, nagu näiteks tulevikukindluse

ja innovatsiooni tagamine, tehisintellekti aktiivsem kasutuselevõtt ja agar katsetamine. Arengukavas on

pilv nimetatud horisontaalse prioriteedina, kuid seni puudus plaan nii avaliku sektori pilvekasutuse

kui ka erasektori pilvekasutuse võimaldamise osas.

2024. aasta algul võeti vastu määrus „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende

kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ (edaspidi Pilvemäärus), mille eesmärk oli kõrvaldada kõik

takistused avaliku sektori pilvekasutusele ning liikuda julgemalt avalike pilvteenuste kasutamise suunas.

Pilvemäärus lihtsustab ülevaate saamist kõigist nõuetest ja halduskoormusest, mis kaasneb avalike

pilvteenuste kasutamisega. Määrusega tugevdati kontrolli funktsiooni lisades kohustuse raporteerida

pilvteenustese kasutamise alustamisest Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi RIA). Pilvemääruse tulemusel

on avalike pilvteenuste kasutamine Eesti avalikus sektoris õiguslikult lubatud lahendus.

Avalike pilvteenuste kasutamine on iga avaliku sektori teabepidaja (edaspidi teenuseomanik) valik, kuid

Pilvemääruse seletuskirja kohaselt tuleks valiku tegemisel eelistada Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) poolt pakutavaid lahendusi3.

Tuleb arvestada, et Eesti avaliku sektori e-teenuste arendamisel on viimased kolmkümmend aastat

lähtutud seisukohast, et andmete turvalise käitlemise huvides tuleb tagada nende säilitamine ja

töötlemine Eesti riigi territooriumil. Umbes 10 aastat tagasi algasid arutelud leidmaks lahendust, kuidas

tagada andmete säilimine ka eriolukorras, kus näiteks Eesti territoorium on rünnaku all. Lahendusena

loodi 2018. aastal andmesaatkond Luksemburgi, kuhu 2019. aasta alguses varundati ka olulisemate

registrite andmeid4. Andmesaatkonnad ei ole aga piisava võimsusega, et toetada massilisemat kasutust.

Teenuseomanik peab valikut tehes arvestama paljude muutujatega: nii strateegiliste eesmärkidega kui ka

õigusliku korraldusega, lühi- ning pikaajaliste vajadustega, aga ka tava- ja kriisiolukorraga. Samas on

avalike pilvteenuste kasutuselevõtt pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii

tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses ja eelarve struktuuris, aga ka kompetentside

juhtimises. Tervisekassa5 ja RITi pakutav töökoha teenus6 on üksikud näited Eesti avalikust sektorist, kus

avalikud pilvteenused on kasutusele võetud. Mõlema näite korral võttis muudatuse läbiviimine umbes 2-

1 Riigipilve kontseptsioon. Kättesaadav: https://riigipilv.ee/files/Eesti_riigipilve_kontseptsioon.pdf 2 Digiühiskonna arengukava 2023. MKMi koduleht: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-

2030 3 Pilvemääruse seletuskiri (1.2 (xi)): „Tagamaks riigi ühtset taset avaliku teabe töötlemisel ja kaitsmisel, peaks enne

pilvandmetöötlusteenuse kasutuselevõtmist olema selge, et teabepidaja töödeldavat avalikku teavet ei ole võimalik

nõuetekohaselt töödelda avaliku sektori üleselt pakutava andmete töötlemise võrgu- ja infosüsteemi kaudu või kasutades

keskse hankija poolt hangitud võrgu- ja infosüsteemiteenust.“ 4 ERR artikkel. https://www.err.ee/1608338012/eesti-motleb-andmesaatkonna-rajamisele-ka-valjapoole-euroopat 5 Terviskassa blogi. Kättesaadav: https://www.tervisekassa.ee/blogi/pilvetehnoloogia-kasutuselevotul-pole-kusimus-kas-

vaid-millal 6 RIT arvutitöökoha teenus. RITi koduleht: https://rit.ee/teenused/arvutitookoht/arvutitookohateenused

8

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3 aastat aega, mis on praktiline tõestus, et senine korraldus on administratiivselt keeruline ja koormav.

Sellise muutuse asjakohaseks kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja prioriseerimiseks vajavad

teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid nii poliitikakujundajatelt kui ka neid IT

kompetentsikeskusena toetavatelt asutustelt (edaspidi IT-majad).

Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu

on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist tsentraliseerida

või keskselt koordineerida. Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima

avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Kontseptsiooni loomise

käigus kirjeldati trende Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises, tuvastati soovitud muutused

ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi

tegevuskava.

Kontseptsioon ja tegevuskava on jaotatud järgmisteks peatükkideks.

• „1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused“ tutvustab avalike pilvteenuste olemust ja

trende, hetkeolukorda Eestis ja erinevate osapoolte ootuseid. Ülevaade on antud eelkõige taristu

ja platvormi (nö IT baastaristu) vajadustest lähtuvalt.

• „2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel“ selgitab olulisemaid strateegilisi valikuid avalike

pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisel. Lahenduse loomisel võeti arvesse senist Euroopa

kogemust avaliku pilve strateegiliste seisukohtade kujundamisel, Eesti riigi infosüsteemi

toimemudelit ja juhtimiskorraldust, teenuseomanike ja muude turuosalise ootuseid ja praktilisi

kogemusi avaliku pilve tegevuskavade elluviimisest. Arvestades senist baastaristu

juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate

asutuste (edaspidi keskvalitsuse) tasemele. See on kontseptsiooni kõige olulisem osa, mis

sõnastab Eestile soovitatava juhtimismudeli koos vastutajate ja nende rollide kirjeldustega

lähemaks 5-10 aastaks.

• „3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks“ selgitab juhtimismudeli juurutamiseks vajalikku

tegevuskava kuni aastani 2026. See on ootuspäraselt periood, kui enamik Eesti keskvalitsuse

asutusi teevad esimesed sammud avalike pilvteenuste kasutusele võtul. Selles ajaaknas on

võimalik efektiivselt juurutada juhtimismehhanisme ning otsustada tsentraliseerituse tasemel üle,

mis tagaks pikas perspektiivis tõhususe avalike pilvteenuste kasutamisel. Tegevuskava 2024-2026

aastateks sisaldab tegevuskava erinevate osapoolte lõikes alates poliitikakujundajast ja lõpetades

IT-majade ja/või teenuseomanikega. Detailselt on kirjeldatud RITi kujunemisest pilvteenuste

kompetentsikeskuseks.

Kontseptsioon loodi perioodil veebruar–juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke

“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena.

Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, RIT,, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ning Riigi Infosüsteemi Ameti ekspertide tihedas koostöös. Töösse andsid regulaarselt ja järjepidevalt oma

panuse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Küberväejuhatus,

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja

Arenduskeskus (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa.

Täpsem kaasamise ülevaade on esitatud töö lisas (Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade).

9

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused

1.1. Mõiste ja trendid

Mõiste

Soovitame pilvteenuste defineerimisel lähtuda rahvusvahelisest praktikast ja tugineda NIST

definitsioonile7. Selle kohaselt:

„Pilvandmetöötlus on mudel, mis võimaldab üldlevinud, mugavat ja vajadusepõhist (on-

demand) võrgujuurdepääsu konfigureeritavate andmetöötlusressursside jagatud kogumile

(nt võrgud, serverid, salvestusruum, rakendused ja teenused).“

Eelnev definitsioon on kooskõlas Pilvemääruse mõttega, kuigi määrus ise otseselt pilvteenuseid ei

defineeri. Avaliku pilvandmetöötluse omadused on järgmised:

• teenuspõhine tasumudel (kasutustasu, pay per use),

• teenuseosutajaks on kolmas osapool,

• teenus põhineb infotehnoloogilise ressursi jagatud kasutamisel,

• teenust osutatakse interneti vahendusel,

• teenus on skaleeritav.

Avalikud pilvteenused võivad hõlmata taristu (IaaS), platvormi (PaaS) ja tarkvara (SaaS) kihte. Järgnev

joonis ilmestab teenuskihte ning nende kasutamisel vahetult mõjutatud ja kasusaavate osapoolte seoseid.

Teenusena kasutatava lahenduse valik sõltub esmalt organisatsiooni vajadustest, nõutavast

funktsionaalsusest ja töötajate oskustest. SaaS lahendusi on tavaliselt tehniliselt kõige lihtsam kasutusele

võtta, teisalt pakuvad need vähem paindlikkust. Sobilikeks näideteks on arvuti töökohateenus, kontori-

või raamatupidamistarkvara, mille kasutamiseks on tarvis vaid sisse logida ning puudub vajadus tarkvara

paigalduse, turvapaikade paigalduse või litsentsihalduse järele. PaaSi kiht pakub näiteks

arenduskeskkondi ja hallatavaid teenuseid, mida organisatsioon saab kasutada ja konfigureerida oma

7 Mell, P. and Grance, T. (2011) The NIST Definition of Cloud Computing, NIST Special Publication 800-145, Kättesaadav:

http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-145/SP800-145.pdf (Loetud: 04.09.2024).

Joonis 1. Avalike pilvteenuste kihid ja enamlevinud kasud.

10

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

eesmärkidel. Näiteks Azure App Service või AWS Elastic Beanstalk on platvormteenused, mille puhul

arendajatel piisab vaid koodi üleslaadimisest ning platvormteenuse vastutus on kogu ülejäänud osa

protsessist: tarne, ressursside ja koormusjaoturi loomine, automaatne skaleerimine ja rakenduse

monitoorimine. IaaS pakub virtuaalset infrastruktuuri ja seetõttu asendab vajaduse riistvara ostmise,

asendamise ja hooldamise järele. IaaS kihis on heaks näiteks Amazon EC2 või Azure Virtual Machine

teenus, mis pakub turvalist ja konfigureeritavat arvutusvõimsust (serverit) pilves, mille puhul puudub

kasutajal vajadus soetada füüsilist riistvara, mis vajaduse kadumisel jääks lihtsalt kasutult seisma. Kõik

mainitud teenuspõhised mudelid võimaldavad anda teatud osa IT haldusülesannetest teenusepakkujale.

See aitab organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele.

Käesolev kontseptsioon keskendub eelkõige IaaS ja PaaS taseme analüüsile, sest need on kihid, mis on

ärihuvidest veidi kaugemal ja kus on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel

suurem ühisosa.

Avalikud pilvteenused kui megatrend

Avalikud pilvteenused on näide teenusmajanduse levikust, kus turuteenused asendavad senise riistvara

hankimise ja haldamise ning tarkvaraarenduse ja -halduse. Avalikud pilvteenused märgiti megatrendina

ära juba enam kui 10 aastat tagasi ning on seni jätkanud jõudsat kasvu. 2022. aastal hinnati avaliku pilve

kulutuste kasvu maailmas olevat ligikaudu 20% ja sarnast kasvutempot prognoositakse ka 2024. aastaks

ning 2028. aastaks muutub avalik pilv äri oluliseks osaks8. Harvard Business Review 2022. aasta uuringu9

kohaselt väitsid 67% küsitletud tippjuhtidest, et nende organisatsioon on viimase poole aastaga oma pilve

kasutuselevõtu plaane kiirendanud.

Hoolimata avalike pilvteenuste laialdasest levikust ei ole privaatpilve lahendused turult kadunud.

Turunõudlusele vastamiseks pakuvad ka avalike pilvteenuste turuliidrid kohandatud privaatpilve

lahendusi (nö mikropilved, microclouds), näiteks Amazoni AWS Outpost ja Microsofti Azure Stack. Samuti

on näiteid selle kohta, et mõned organisatsioonid viivad oma andmed või teenused avalikust pilvest tagasi

oma taristule10. Tüüpiliseks põhjuseks näib olevat avalike pilvteenuste kasvanud hind või vähemalt hinna

prognoosimise võime ja ette ennustatavus. See näitab, et kuigi pilv pakub kulude läbipaistvust ja kulude

optimeerimise võimalusi, siis infrastruktuuri eelarvete vähendamine ei tohiks olla pilve kasutuselevõtu

peamine tõukejõud.

Avalike pilvede kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal

organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks turuteenuseid. Avalike

8 Gartner, Inc. (2023) Gartner Says Cloud Will Become a Business Necessity by 2028. Kättesaadav:

https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2023-11-29-gartner-says-cloud-will-become-a-business-

necessity-by-2028 (Loetud: 05.03.2024). 9 Harvard Business Review (2022) Accelerating Forward: The State of Cloud-Driven Transformation. Kättesaadav:

https://hbr.org/resources/pdfs/comm/splunk/Acceleratingforward.pdf (Loetud: 05.03.2024) 10 Forbes (2023) The Evolving Cloud Landscape: How Private Clouds Are Reshaping the Tech Industry. Kättesaadav:

https://www.forbes.com/sites/emilsayegh/2023/11/07/the-evolving-cloud-landscape-how-private-clouds-are-reshaping-

the-tech-industry/ (Loetud: 09.04.2024).

11

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

pilveteenuste turuliidrid11, kelle põhitegevuseks on IT baasteenuste turvalisuse ja kasutusmugavuse

tõstmine, suudavad seda teha oluliselt kvaliteetsemalt. Muuhulgas on neil võimalik nende teenuste

edasiarendamiseks rakendada olulisemalt suuremaid inim- ja eelarveressursse kui eestisuguse väikeriigi

riigiasutustel.

Pilvandmetöötlus võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-teenuseid, mida oma taristu ei toeta. Mõnede

näidetena avalike pilvteenuste funktsionaalsustest võib välja tuua avariitaaste (disaster recovery),

innovatsiooni võimendamise ja skaleeritavuse.

• Avariitaaste võimaldab säilitada andmeid ja hoida teenused töös ka looduskatastroofi,

küberrünnaku vms ebasoodsa sündmuse puhul, hoides koopiaid andmetest ja teenustest mujal,

sageli mõnes teises riigis asuvas andmekeskuses. Selliste teenuste kasutamine peab loomulikult

olema korrektselt konfigureeritud.

• Innovatsiooni üheks oluliseks osaks on kindlasti teenusepakkujate teenuste kasutamine, mida ise

on keeruline või ebaotstarbekas välja arendada.

• Skaleeritavuse vajaduse heaks näiteks on tuludeklaratsiooni esitamine digitaalselt. Sellisel puhul

on vajalik omada märkimisväärset taristut ja suurt arvutusvõimsust lühiajaliselt. Skaleeritavus

toetab suurt arvutusvõimsust vajavate lahenduste loomist ja pakkumist (näiteks

suurandmetöötlusel või tehisintellektil põhinevad lahendused).

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt muudab kogu organisatsiooni korraldust, mitte vaid konkreetse

taristu lahendust. Järgnevalt kirjeldame vajalikke muudatusi riskijuhtimises, tarkvaraarenduse ja halduse

korralduses ning organisatsiooni juhtimises.

• Riskijuhtimise traditsiooniline IT turvalisuse käsitlus näeb ette perimeetripõhist lähenemist, mille

eesmärk on hoida eemale ohuallikad kaitstes oma riistvara ja territooriumi, millel riistvara asub.

Avatud pilvteenused on aga oma olemuselt teenused, kus teatud funktsioonide täitmisel tuleb

usaldada teenuseosutajat. Seetõttu tuleb riskide maandamisel kasutada oluliselt erinevaid

meetmeid. Enda poolt loodavate ja hallatavate lahenduste asemel tuleb tähelepanu suunata

teenuseosutaja usaldusväärsuse hindamisele ning leida optimaalsed võimalused

tarnijasõltuvusest tulenevate riskide juhtimiseks, näiteks tarnijast (pilvest) sõltumatu tehnoloogia

kasutamine, pilvest väljumise strateegia loomine, multi- või hübriidpilve lähenemise kasutamine.

• Uuemad tarkvaraarenduse ja halduse koostöö mudelid nagu DevOps ja pilvepõhine arendus

aitavad organisatsioonidel pilvest rohkem väärtust saada. Mõnel puhul arenevad IT töömudelid

koos pilve kasutamisega edasi (nö NoOps ja serverless tüüpi) keskkondadeks, kus pilvteenuse

pakkujad automatiseerivad paljusid süsteemihalduse ülesandeid ning võtavad üle taristu ja

turbehalduse. See võib anda märkimisväärset kulude kokkuhoidu ja muid eeliseid. Avalikud

pilvteenused toetavad konteineritel ja mikroteenustel põhinevat arendust ja rakendusi. Seetõttu

võib monoliitsete ja/või taakvara (legacy) süsteemide migreerimine avalikku pilve olla keeruline ja

kallis kui mitte võimatu.

• Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt eeldab muudatusi organisatsiooni kompetentsides ja

eelarves. Pilvteenuste klassikaline tasumudel on kuiste maksetena ja kasutusepõhiselt, mis

kajastub olemuslikult riigieelarves jooksva kuluna. Sageli loodetakse avalike pilvteenuste

11 Gartner (2023) Magic Quadrant for Strategic Cloud Platform Services. Kättesaadav:

https://aws.amazon.com/resources/analyst-reports/gartner/global-mq-ardm-23-magic-quadrant-for-strategic-cloud-

platform-services (Loetud: 02.04.2024).

12

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

kasutamise abil vähendada kulusid ja suurendada äritegevuse paindlikkust. Need mõjud võivad

ilmneda kui avalikud pilvteenused asendavad mõnda senist protsessi või tegevust. Kuid ka sel

juhul tuleb arvestada, et eelarvetehniliselt võib kuluridadel toimuda hoopis kasv ning oodatav

vähenemine avaldub hoopis vähenevates investeeringutes (ja seotud kulumis) ning

personalikulus.

Kulude optimeerimine pilvkeskkondades vajab teistmoodi oskuseid, asjakohaseid arhitektuurseid valikuid

ja operatiivset kulude juhtimist. Pilv on kulukokkuhoid tingimusel, et arhitektuurselt tehakse sobivaid

valikuid ning lisateenuste kasutamisel tehakse teadlikke valikuid.

Optimeerimaks muudatuse juhtimisega kaasnevaid riske, alustavad paljud organisatsioonid üleminekut

hübriidpilve lahendusest. Umbes 81% ettevõtetest on valinud lahenduseks hübriidpilve ja neist enamik

(88%) väidab, et nad säilitavad selle strateegia ka lähitulevikus12. Toome lühidalt välja hübriidpilve

lahenduse võrdluse puhtakujulise avalike pilvteenuste kasutamisega.

• Hübriidpilve tugevusteks on võimekus maandada olemuslikult erinevaid toimepidevuse riske,

hoida kõige tundlikumaid andmeid Eesti territooriumil ning ajatada või vältida muudatusi

taakvarasüsteemides (jätkates nende haldamist senisel taristul). • Hübriidpilv säilitab avalike pilvteenuste tugevusena välja toodud skaleeritavuse, paindlikkuse ja

innovatiivsuse.

• Hübriidpilve nõrkusteks on kulukus ja kasutamise keerukus. Kuna säilib vajadus hallata (vähemalt)

kahte erinevat keskkonda, mis vajavad erinevaid kompetentse ja ressursse, siis ootuspäraselt

vähenevad (või muutuvad olematuks) avalike pilvteenuste kasutamisest tulenevad võidud

kulusäästule ja optimaalsusele.

• Hübriidpilve kasutamine toob kaasa ka täiendavaid riske, kuna suureneb süsteemi keerukus ning

vajadus hallata kahe erineva lahenduse koosvõimet nii konfiguratsiooni, turvalisuse kui ka

vastutuste jagunemisega seotud küsimustes. Sellise koosvõime ja integratsioonide haldamine

(ning muuhulgas töövõime regulaarne testimine) on täiendav tegevus ja kulu.

12 The Wall Street Journal (2019) 5 Trends Giving Cloud a Boost. Kättesaadav: https://deloitte.wsj.com/cio/5-trends-giving-

cloud-a-boost-01571014927 (Loetud: 05.03.2024)

13

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

1.2. Avalike pilvteenuste juhtimine Eestis

Eesti riigi infosüsteemi juhtimise üldine korraldus ja Riigipilv

Eesti riigi infosüsteem on seni põhinenud detsentraliseeritud lähenemisel, kus iga teenuseomanik on

vastutav enda pakutavate e-teenuste ja infosüsteemide eest ning vaba valima tehnoloogiaid, mis aitavad

tal kvaliteetset teenust pakkuda. Detsentraliseeritud teenuste osutamist toetavad hoolikalt valitud

tsentraliseeritud teenused (keskse andmevahetuskihi tarkvara X-tee, riigi kesksed autentimisteenused13

jne), mis on taganud Eesti digiriigi efektiivsuse ja asjatute dubleerimiste vältimise. Keskselt juhitud

teenuste korral on nende kasutuselevõttu juhitud kas läbi kohustuslikkuse (näiteks X-tee on riigi

infosüsteemi kindlustava süsteemina avalikule sektorile andmevahetuseks kohustuslik14) või

vabatahtlikkuse (näiteks RIA pakutavad kesksed autentimislahendused, RITi pakutav

arvutitöökohateenus15). Avalik pilv on teema, mille osas puudub avalikult kokku lepitud seisukoht, kas

seda peaks pakkuma tsentraalselt või mitte.

Juba 2015. aastal MKMi koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis16 nenditi vajadust avalike pilvede

kasutuselevõtuks. Vastava kontseptsioonidokumendi alusel on tänaseks (2024. aastaks) töös baastaristu

konsolideerimine RITi. Baastaristu koosseisu kuulub nii taristu ülalhoid, majutusteenus kui ka Riigipilve

teenus. Riigipilv 1.0 (käesoleva dokumendi kirjutamisel saadaolev versioon) on RITi poolt avaliku sektori

asutustele pakutav baastaristu teenus.

• Riigipilv kasutab taristu ressursina konkreetsete andmekeskuste infrastruktuuri (IaaS). Täpsemini

Eesti territooriumil asuvaid andmekeskuseid, mida pakuvad nii avaliku kui ka erasektori

osapooled. Lisaks Eesti territooriumil paiknevatele andmekeskustele on Riigipilve koosseisus

võimalik valida ka andmesaatkonna vahel. Praeguseks realiseeritud Riigipilv on oma olemuselt

privaatpilv, mille koosseisus ei pakuta ühegi avaliku pilve teenuseosutaja ressursse.

• Piiratud mahus platvormteenuseid (PaaS) pakuvad Riigipilve koosseisus partnerid (nii erasektori

kui ka avaliku sektori teenusepakkujad). Seevastu suuremate avalike pilvteenuste osutajate (nagu

Amazon, Microsoft, Google, Oracle) vastav teenuskataloog koosneb sadadest erinevatest

teenustest. Eesti riigi suurust ja andmekasutust arvestades on avalike pilvede teenusepakkujatega

sarnases võimekuses platvormikihi väljaarendamine väga kulukas ja ebamõistlik. Seetõttu on ka

otstarbekas keskenduda riigiülese juhtimise vaates IaaS ja PaaS kihile koosmõjus.

Oma olemuselt avalike pilvteenuste (IaaS ja PaaS) tase täiendavad baastaristu koosseisu ja seetõttu

on põhjendatud ka nende kasutuselevõtu suurem tsentraliseerimine RITi. MKM on soodustanud

Riigipilve laiemat kasutuselevõttu läbi eelarveliste otsuste. Baastaristu sarnase juhtimise tagamiseks on

soovitatav nii avalike pilvlahenduste kui ka seniste lahenduste (Riigipilve) juhtimiseks kasutada sarnast

lähenemist, kus pilvteenuste kasutuselevõtt jääb vabatahtlikuks kuid soodustatuks läbi eelarveliste

otsuste.

13 RIA poolt pakutavad kesksed autentimisteenused. RIA koduleht: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektrooniline-

identiteet-ja-usaldusteenused/kesksed-autentimisteenused 14 Avaliku teabe seadus § 439 (5) kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi

infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. 15 RIT arvutiöökoha teenused. RITi koduleht: https://rit.ee/teenused/arvutitookoht/arvutitookohateenused 16 Eesti Riigipilve kontseptsioon (2015). Kättesaadav: https://riigipilv.ee/files/Eesti_riigipilve_kontseptsioon.pdf

14

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Baastaristu kasutuselevõtu korral ei ole seni kohustuslikkust kasutatud. RITi pakutav Riigipilve teenus

konkureerib turuteenustega ja igal teenuseomanikul on õigus kasutada oma nö isiklikus omandis olevat

taristut. Teenuseomanikul on võimalik valida Riigipilve koosseisu kuuluvate (suhteliselt sõltumatute)

teenuseosutajate lahenduste vahel. Teeme ettepaneku sarnast praktikat jätkata ka olukorras, kus RIT asub

vahendama või pakkuma ka avalike pilvteenuse osutajate teenuseid. See lihtsustab mõistmist, et avalike

pilvteenuste vahendamine RITi poolt ei muuda taristu ja platvormilahendusi omavahel automaatselt

koosvõimeliseks. Peame vajalikuks rõhutada, et iga konkreetse pilvlahenduse kasutamine eeldab

muudatusi ka teenuseosutajate infosüsteemides, mistõttu on oluline, et nad osalevad pilvlahenduse

valikul. Pilvtehnoloogia kasutuselevõtu võimaldamiseks ja eeliste kasutamiseks tuleb reeglina eelnevalt

infosüsteeme kaasajastada.

15

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalikud pilvteenused ja Eesti riigi strateegilised eesmärgid

Kõiki digiühiskonna arenguid reguleerib Eestis Digiühiskonna arengukava (DÜAK17). Hetkel (2024. a märts)

kehtiv DÜAK sisaldab lubadust viia digiriik pilve aastaks 2030. Lisaks viitavad avalike pilvteenuste

aktiivsemale kasutuselevõtule ka muud lubadused, nagu näiteks tulevikukindluse ja innovatsiooni

tagamine, tehisaru aktiivsem kasutuselevõtt ja agar katsetamine.

DÜAK nimetab mitmeid murekohti, mida avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine aitaks leevendada.

Oleme jaganud nii murekohad kui ka eesmärgid otsesteks ja kaudseteks (alljärgnevas tabelis). Kaudsed

murekohad ja eesmärgid on olulised, sest kinnitavad positiivset suhtumist avalike pilvteenuste

kasutamisse. Otsesed murekohad ja eesmärgid aitavad määrata, millises ulatuses või tempos tuleks

pilvteenuste kasutuselevõttu plaanida.

Tabel 1. DÜAKis nimetatud murekohad ja eesmärgid seoses pilvteenustega

Murekohad Eesmärgid

K a u

d se

d

• Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa

tähelepanust ja ressurssidest olemasolevate digiteenuste

haldamisele ning edasiarendamisele. Selle tulemusel on

vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja

katsetamise maht ehk raputavam innovatsioon digiriigis.

• Ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, maht ja

suutlikkus.

• Eesti digiriigis võetakse agaralt

kasutusele uut tehnoloogiat ja

lähenemisviise: Eesti on uute

lahenduste rakendamisel maailmas

teerajaja.

• Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on

viidud koostöös erasektoriga uuele

tasemele.

O ts

e se

d

• IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga

kulukad. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid,

serveriruume, litsentse ja pädevat personali.

• Suur osa digiriigi baastaristust ei ole nüüdisaegne, näiteks on

tänapäevased pilvelahendused alakasutatud. Pilvepädevus on

avalikus sektoris kehv. Seetõttu on pärsitud ka avalike

teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus.

• Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja

teenusehalduse korraldus piiravad erasektori võimalusi

pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik võiks

sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata.

• Iga uus arendus on ehitatud

pilvekõlblikuna ja iga vanem

digiteenus on viidud üle pilvetaristule,

kui see pole infoturbe vaates

vastunäidustatud.

• Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja

teiste rahvusvaheliste piiriüleste

algatustega, nt pilve- ja plokiahela

teenuste taristud.

DÜAK on kõigile teenuseomanikele siduv strateegia, milles kirjeldatud eesmärkidest peavad kõik

teenuseomanikud (sh IT-majad) lähtuma. Digiühiskonna arengukava (DÜAK 2030) kohaselt on avalike

pilvteenuste aktiivsem kasutamine avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Senine sõnastus jätab aga

suhteliselt laia tõlgendusruumi, milliseid pilvteenuseid täpselt silmas peetakse ning millises ulatuses tuleks

vanemaid digiteenuseid pilvetaristule migreerida. Seetõttu on ühtlane ellu rakendamine erinevate

teenuseomanike poolt raskendatud. Täiendamist vajab tegevusplaan, mis selgitaks eesmärkide

saavutamiseks vajalike tegevuste ja vastutuste jagunemist.

17 DÜAK: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

16

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalike pilvteenuste kasutamise õiguslik korraldus

Avaliku pilvteenuse kasutamine (sh teenuseomanikel) ei ole Eesti avalikus sektoris õigusaktidega keelatud.

Samas kaasneb avalike pilvteenuste kasutamisega täiendavaid kohustusi. Teenuseomanikud on seotud

õigusaktidest tulenevate nõuetega andmetöötluse sisu ja korralduse osas ning samuti teenuse tellimiseks

riigihangete korraldamise osas. Asjakohane õigusraamistik on alljärgnev.

• Isikuandmete kaitse nõudeid kirjeldavad isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM) ja

isikuandmete kaitse seadus.

• Avaliku teabe kaitse nõudeid kirjeldavad avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), Pilvemäärus ning

eriseadused (nt sisaldus veel veidi aega tagasi ravimiseaduses keeld seotud andmekogu suhtes

volitatud töötleja määramiseks, mis tänaseks on muudetud) ja teenuseomaniku või andmekogu

põhimäärused;

• Küberturbe nõudeid kirjeldavad küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS), Eesti Infoturbe Standard

(edaspidi E-ITS) ja seonduvad rakendusaktid. Alternatiivselt E-ITSile on võimalik küberturvalisuse

nõuete täitmiseks lähtuda ka turvameetmetest, mis on vastavuses rahvusvahelise standardiga

ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele, ning sellisel juhul on teenuseomanikul kohustus esitada RIA-

le kehtiv vastavussertifikaat.

• Avalike pilvteenuste kui turuteenuste soetamist reguleerib riigihangete seadus (edaspidi RHS).

Selleks, et teenuseomanikul oleks võimalik kasutada avalikku pilvteenust oma võrgu- ja infosüsteemide

majutamiseks või töötlemiseks, peab teenuseomanikul olema endal põhjalik arusaam tema

valitsemisalasse kuuluvast andmestikust ja selle töötlemise eesmärkidest. Lähemalt kajastame loetletud

piirangute sisu ning asjakohaseid õigusakte lisas 2 – avalikud pilvteenused Eesti õiguses.

Kriisiolukord riigis (näiteks sõjaline konflikt) tõstatab täiendavaid küsimusi ja vajadusi seoses riikliku

tähtsust omavate andmete majutamise ja töötlemisega. Ühest küljest joonistub erilise tähtsusega välja

vajadus tagada andmete turvalisus (näiteks olukorras, kus e-teenuste toimimiseks vajalikud

andmekeskused saavad kahjustada rünnaku tõttu), kuid teisest küljest võib olulisemaks osutuda ligipääsu

säilimine nendele andmetele (näiteks olukorras, kus riik peab vajalikuks välisühendus katkestada).

Seejuures võivad erinevate teenuseomanike (ja nende hallatavate erinevate infosüsteemide ja

andmekogude) vajadused olla erinevad.

Erandina peab elutähtsat teenust korraldav asutus (edaspidi ETKA) vastavalt hädaolukorra seadusele

tagama elutähtsa teenuse järjepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest

infosüsteemidest. Ka hetkel kooskõlastusel oleva Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu praegune

sõnastus näeb ette ka KüTSi täiendamise samasisulise kohustusega. Elutähtsa teenuse osutajate hulka

kuuluvad ka näiteks mõned KOVid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamisega paralleelselt

alustanud MKM koostöös RIA, Riigikantselei ja julgeolekuasutustega selle sätte sisulise muutmise

vajaduse analüüsimist. Olenevalt analüüsi tulemustest võidakse kõnealuse sätte sõnastust muuta või

kehtetuks tunnistada, kuid see muudatus plaanitakse teha KüTSi täiendava muutmise ehk revisjoni käigus.

Kõik levinumad avalikud pilvteenuse osutajad kasutavad teenuse osutamiseks infosüsteeme, mis asuvad

välisriikides. Sellest järeldub, et teatud teenuseomanikel (eelkõige ETKA-del) on hetkel kohustus tagada

teenuste toimimine avalikest pilvteenustest sõltumatult. See ei tähenda siiski automaatselt, et ETKA-del

oleks kindlasti keelatud avaliku pilvteenuse kasutamine, kuid võib tekitada küsimusi pilvteenuse

kasutamise majanduslikus mõttekuses.

17

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

1.3. Avalike pilvteenuste kasutamise hetkeseis ja ootused

Teenuseomanike ja IT-majade hetkeolukord ja ootused

Teenuseomanike huve esindasid käesoleva kontseptsiooni loomisel eelkõige avaliku sektori IT-majad ja

valitud olulisemad teenuseomanikud (nt Tervisekassa ja Töötukassa). Hetkeolukorra ja ootuste

kaardistamiseks küsiti neilt sisendit nii töötubade kui ka kirjaliku küsimustiku vormis.

2024. aastal tugineb Eesti digiriik reeglina oma taristule ja/või RITi poolt pakutavale Riigipilvele. Eesti

avaliku sektori asutustes reeglina ei ole kogemust avalike pilvteenuste kasutamisega ega nende

turvalisuse tagamisega. Kuni senine lahendus toimib ja kuni senist lahendust nähakse kui poliitiliselt

toetatud ja eelistatud lahendust, ei nähta nii suure muudatuse ettevõtmist reeglina prioriteetse ega

hädavajalikuna. Pikemas perspektiivis näevad teenuseomanikud ja IT-majad avalike pilvteenuste

kasutuselevõttu kui hädavajadust, mis pakub lahendusi praktilistele ärivajadustele ning leevendab

valdkonna ekspertide nappusest tulenevaid puudujääke. Enda poolt hallatav taristu ja platvormid ei suuda

pidada ajaga sammu ja pakkuda jätkusuutlikku, skaleeritavat ning kuluefektiivset lahendust. Kuigi

teoreetiliselt on nii enda taristul kui ka avalikel pilvteenustel eeliseid erinevate andme- ja

küberturvalisusega seotud riskide maandamiseks, siis praktikas sõltub nende riskide maandamine siiski

eelkõige oskustest ja eelarvelistest võimalustest. Erinevate hübriidlahenduste rakendamine võimaldab

maandada olemuslikult erinevaid riske, kuid on eelarvele kõige kulukam nii vajatava personali koosseisu

kui jooksevkulude vaates.

Avalike pilvteenuste kasutamise peamisteks motiivideks on toime- ja järjepidevus (resilience, continuity)

ning vaid avalikele pilvteenustele omaste funktsionaalsuste kasutamine. Teenuseomanikud ootavad

avalike pilvteenuste laialdasemalt kasutuselevõtult ka mugavat jõudluse skaleerimist (vastavalt muutuvale

kasutusaktiivsusele), uute tehniliste võimekuste/võimaluste loomist, asutusesiseste tegevuste

optimeerimist ning kulude kokkuhoidu. Hetkel veel ei peeta teenuseomanike poolt oluliseks selliseid

tavapäraseid pilvede tugevusi nagu arendusprotsesside kiirendamine (time-to-market), teenuste

pakkumise paindlikkus, turvaarhitektuuri ja -kontrolli ajakohastamine või kasutajamugavuse

suurendamine.

Teenuseomanike jaoks on avalike pilvteenuste kasutuselevõtt keeruline eelkõige kahel põhjusel. Esiteks

puudub teenuseomanikel kindlus, kuidas avalikud pilvteenused positsioneeruvad seni tugevalt

eelistatud Riigipilve lahenduse suhtes. Ebakindluse tingimustes eelistatakse mahukaid investeeringuid

ja muudatusi pigem edasi lükata, et vältida olukordi, kus ollakse sunnitud muudatusi tagasi pöörama või

värskelt juurutatud lahendusi radikaalselt muutma. Teiseks kaasneb avalike pilvteenuste kasutuselevõtuga

suur administratiivne koormus ning täiendav järelevalve teenuseomanike üle. Avalike pilvteenuste

kasutuselevõtt on kompleksne muutus, mis eeldab muudatusi uute kompetentside arendamisest kuni

asutuse juhtimise ja eelarve struktuurini. Neid ebamugavusi on võimalik ära hoida avalike pilvteenuste

kasutamist vältides.

Teenuseomanike konkreetsemad ootused avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisele on kokku

võetud järgmistes punktides.

1. Teenuseomanikud ootavad käesolevalt kontseptsioonilt konkreetsemaid juhiseid, mis

positsioneeriksid avalikud pilvteenused Riigipilve lahenduse suhtes. Teenuseomanike hinnangul

lihtsustaks ja kiirendaks avalike pilvteenuste kasutuselevõttu selge riiklik suunis ja eesmärk. Samas

võib see kaasa tuua ka ebamõistlikku ning ebaefektiivset muudatuste juhtimist. Lihtsustatult ja

üksmeelselt oodatakse selgust küsimuses, kas avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve tuleks omavahel

käsitleda kui võrdseid võimalusi või kas üks peaks olema eelistatud teise ees.

18

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2. Teenuseomanikud ootavad avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimist nii, et see tagaks

administratiivse koormuse optimeerimise ja dubleerimise vältimise. Soovitakse, et pilvteenuste

hankimine ja pakkuja riskihindamine oleks pakutud/võimaldatud ühe keskse asutuse (eeldatavasti

RITi) poolt. Keskne haldus aitaks teenuseomanikel saavutada paremat efektiivsust, nii ajaliselt kui

ka rahaliselt, ning aitaks vältida dubleerimist, mida praeguses olukorras peaks näiteks analüüsi

tegemisel ja riskide hindamisel suurel määral tegema. Administratiivne koormus on IT-majade

hinnangul kõige olulisem takistus pilvteenuste kasutuselevõtul. Senisele vähesele kogemusele

tuginedes on konkreetsete teenuste riski- ja andmete mõju analüüside tegemine aastate pikkune

protsess – tulenevalt selge ja konkreetse protsessi puudumisest ning aegunud arusaamadest,

kusjuures neid analüüse peab olema suutlikkus regulaarselt uuendada.

3. Teenuseomanikud ootavad praktilisi juhendmaterjale, mis aitaks neil efektiivselt tuvastada

olukordi, millal peaks pilvteenuste kasutuselevõttu kindlasti kaaluma ja millal peaks seda vältima.

Selliste juhendmaterjalide olemasolu peaks ootuspäraselt tagama üks keskne asutus, et tagada

nende pidev ajakohasus ja kooskõla riikliku parima praktikaga. Kuigi peamine kompetentsikeskus

võiks teenusepakkujate hinnangul olla keskne, peaksid organisatsiooni ja teenuse-spetsiifilisemad

oskused ja teadmised arendatama välja teenuseomanike (või neid esindavate IT-majade)

koosseisus.

4. Teenuseomanikud ootavad praktilisi soovitusi ja tehnilise teostuse juhiseid (nii-öelda

konfiguratsioonijuhiseid) olukordades, kui avalikke pilvteenuseid otsustatakse kasutusele võtta.

Soovitakse vältida, et teadmatusest tehakse eksimusi, mis nõrgestavad turvalisust või teenuste

kuluefektiivset kasutust. Soovitakse suuremat selgust, millist järelevalvet plaanib RIA teha, et

vältida teadmatusest tulenevaid eksimusi. Eelnevat arvestades on teenuseomanikele kasulik, kui

neil on võimalik kasutada üleriigilisi mustreid ja parimaid praktikaid. Samas peaks

teenuseomanikele jääma vabadus ja kohustus hallata organisatsioonispetsiifilisi konfiguratsioone,

haldust ja riske.

5. Teenuseomanikud soovivad kindlustunnet, et avalike pilvteenuste kasutuselevõtuks vajalikud

eelarve struktuuri muudatused leiavad heakskiidu. Kui seni ise loodud lahendused eeldasid

eelkõige personalikulu ja investeeringuraha, siis teenuslahendused on reeglina käsitletavad

kuluna.

Kesksete osapoolte hetkeolukord ja ootused

Kesksete osapooltena käsitletakse käesolevas kontseptsioonis MKM-i, RIT-i ja RIA-t. MKM on

digiühiskonna poliitikakujundaja ja digiühiskonna arengukava omanik. MKMi põhimäärus18 sõnastab

MKMi valitsemisalana riigi infosüsteemide arendamise koordineerimise ning tehnoloogiline

arendustegevuse ja innovatsiooni. RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide

lahendamise üksus (§ 5), riikliku ja haldusjärelevalve teostaja infoturbe meetmete rakendamise üle ning

E-ITS infoturbemeetmete väljatöötaja. RITi on konsolideeritud IT baastaristu teenused.

Kesksete teenuseosutajate vaates on praegune olukord, kus iga teenuseomanik teeb täiesti sõltumatuid

valikuid, pigem murettekitav. Kuna puuduvad riigispetsiifilised teadmised ja soovitused, siis on iga

juurutus omamoodi jalgratta leiutamine. Ühiste kokkulepete puudumiste tõttu toimetab iga

teenuseomanik oma parima äranägemise järgi, mis ei võimalda efektiivselt täita oma rolli järelevalve

18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011157

19

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

teostajana ega IT baastaristu arendajana. Kuni puuduvad suunised ja arusaam riigi terviklikust visioonist,

on kesksetel osapooltel raske planeerida ja kavandada oma ressursivajadust ja muudatusi seotud IT

baastaristu teenustes. Kesksed teenusosutajad soovivad sarnaselt teenuseosutajatega selgemat avalike

pilvteenuste positsioneerimist. Lisaks ootavad kesksed teenuseosutajad selgemaid ootuseid enda rollile

ning asjakohaste ressursside eraldamist, mis võimaldavad täiendavaid ülesandeid täita.

Poliitikakujundaja huvi on IT baastaristu jätkusuutlikkus ja turvalisus ning innovatsiooni toetamine ja

elluviimine avalikus sektoris. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et digiriik on võimeline

kasutama baastaristuna avalikke pilvteenuseid ehk on nö pilvekõlbulikud. On ootuspärane, et avaliku pilve

kasutuse osakaal avalikus sektoris suureneb olulisel määral. Neid arenguid tingivad nii funktsionaalsed

kui ka riistavara vajadused, avalike pilvelahenduste eelised kui ka oskuste ja inimressursi kättesaadavus.

Kuigi avalike pilvlahenduste kasutamine kasvab, siis avaliku sektori infrastruktuur saab olema

hübriidlahendus, mis sisaldab erinevaid platvorme (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv). Küll aga saab neid

ühendav joon olema pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka avaliku pilve

komponent. Seetõttu leiab MKM, et avaliku sektori asutused peaksid asuma pilvetehnoloogia, ja

sealhulgas ka avalike pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste puhul kehtib

juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik hakata arendama

organisatoorseid võimekusi (praktilised oskused ja kogemused, töökorraldus) avalike

pilvteenusete kasutamiseks.

Hetkeolukorra ja ootuste kokkuvõte

Tulenevalt eeltoodust on peamine ootus avalike pilvede kontseptsioonile, et tekiks pikaajaline

kindlus (ca 5-10 a), kuidas avalikud pilvteenused positsioneeruvad Riigipilve suhtes Eesti

digiühiskonnas. Seni parimaks praktikas peetud arusaam riist- ja tarkvara omamise osas on aegunud

ning vajab muutmist. Samuti usutakse, et platvorme ja süsteeme, mis on ressursimahukad, keerulised ning

samas pilveplatvormidel lihtsalt kättesaadavad ning ka vajalikul määral hallatud, ei peaks enam ise

arendama. Puudub aga üksmeel, kes peaks vajalikke muutuseid eest vedama.

Lisaks eestvedamise selgusele oodatakse, et pikaajaline nägemus sisaldaks juhtimismudelit, mis tagab

avalike pilvteenuste efektiivse kasutuselevõtu. Kõik osapooled näevad vajadust ühtse keskse teenuste

hankija/vahendaja ning ühtlasi ka kompetentsikeskuse järele, mis aitaks vältida asjatut dubleerimist

näiteks riskide hindamisel või muude pilvteenustele üleminekuga seotud tegevuste tegemisel. Keskne

osapool peab tagama, et igale teenuseomanikule on kättesaadavad juhised, millele tuginedes saaks ta a)

avalikele pilvteenustele üleminekut õigeaegselt planeerida, b) muudatust efektiivselt juhtida ja c)

kasutatavaid pilvelahendusi efektiivselt kuid detsentraliseeritult hallata. See vähendaks olulisel määral

tegevuste dubleerimist ning perspektiivis ka ressursside kulu (raha, aeg, oskused). Üks olulisemaid õiguses

kirjeldatud põhimõtteid on, et teenuseomanikel lasub ja säilib peamine vastutus tema avalikest

ülesannetest tulenevate andmete töötlemise ja küberturbe nõuete täitmise üle. Seda ka olukorras, kus

teenuseomanik kasutab teenuse osutamiseks kesksete kompetentsikeskuste (nagu IT-majad või RIT)

teenuseid või turuteenuseid. Sellega tuleb juhtimismudelit luues arvestada.

Kavandatavate muudatuste elluviimise tagajärjel oodatakse, et avaliku sektori asutused asuksid

pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste

puhul kehtib juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik hakata

arendama organisatoorseid võimekusi (praktilised oskused ja kogemused, töökorraldus) avalikke

pilvteenuseid kasutama.

20

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel

2.1. Peamised strateegilised valikud

Visiooni seadmisel kaalutleti nelja põhimõttelise stsenaariumi valiku vahel lähtuvalt sellest, kes avalike

pilvteenuste kasutuselevõttu eest veab. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on

1. iga konkreetse teenuseomaniku juhitud muutus (nagu seni),

2. avaliku sektori IT-majade poolt juhitud muutus, mida toetab keskne kompetentsikeskus,

3. keskse teenuseosutaja poolt juhitud muutus, kus keskse turuosalise juhiste järgimine on IT-

majadele ja teenuseomanikele kohustuslik või

4. avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on riiklikult juhitud muutus.

Selline järgnevus näitab ka võimalikke valikuid tsentraliseerimise osas, kus viimane on kõige kesksemalt

juhitud ning esimene on kõige detsentraliseeritum muudatuse juhtimine. Stsenaariumide peamised

erinevused ja sarnasused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise stsenaariumid.

Stsenaarium 1.

Teenuseomaniku

(äriomaniku)

juhitud muutus

Stsenaarium 2. IT-maja juhitud

muutus

Stsenaarium 3.

Keskse

teenuse(osutaja)

poolt juhitud muutus

Stsenaarium 4.

Riiklikult juhitud

muutus

Stsenaariumi

lühikirjeldus

Iga teenuseomanik

otsustab avalike

pilvteenuste

kasutamise

sõltumatult

IT-maja juhib

avalike pilvteenuste

kasutuselevõttu ja

selgitab

teenuseomanikele,

kas ja millal on

mõistlik üleminekut

planeerida

IT baasteenuste

osutaja dikteerib

avalike pilvteenuste

kasutuselevõtu viisi

Riiklikult juhitud

kohustus avalike

pilvteenuste

kasutuselevõttu

prioriseerida

Peamised

motivaatorid

Konkreetse teenuse

hädavajadus

Organisatoorne

efektiivsus ja

vajadus keskenduda

enam äriteenuse

kihile

(infrastruktuuri

haldamise asemel)

IT baasteenuste

optimeerimine ja

juhtimine tervikuna

Riigi horisontaalsete

huvide prioriseerimine

(innovatsiooni

kiirendamine,

turuteenuste

eelistamine, valmisolek

eriolukorraks vms)

Avalike

pilvteenuste

positsioneerimine

senise Riigipilve

lahenduse suhtes

Riigipilve

kasutatakse alati

esimese eelistusena

Avaliku pilve ja Riigipilve lahendused on

olemuslikult võrdsed alternatiivid

Avalikku pilve

kasutatakse alati

esimese eelistusena

Näidis RITi pakutav

töökoha teenus

Tervisekassa

terviklik üleminek

avalikele

pilvteenustele

Soome riigi keskne

teenusosutaja „Valtori“

Islandi „avalik pilv

esimesena“ (cloud-first)

strateegia

21

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Teenuseomaniku juhitud muutuse stsenaarium (stsenaarium 1) sai välistatud eelkõige järgmiste nõrkuste

tõttu.

• Teenuseomanikul (äriomanikul) puudub kompetents teha taristu kihiga seotud otsuseid.

• Üksiku teenuse ärivajadused reeglina ei suuda põhjendada nii suurt muutust (muuhulgas uute

kompetentside väljaarendamist).

• Üksikute teenuste vajadustest lähtuv muutus ei võimalda piisavat ennustatavust, läbipaistvust ja

järelevalvet.

• Teenuseomaniku poolt juhtud pilvteenuste kasutuselevõtt on ebamõistlikult aeglane.

Riiklikult keskselt juhitud muutus (stsenaarium 4) välistati järgmistel põhjustel.

• Kontseptsiooni loomise perioodil ei suudetud tuvastada konkreetseid vajadusi, mis sunniksid

lähemal ajal (2024-2026) juhtima avaliku pilvteenuste migreerimise ulatust või kiirust. Liigse

survestamisega on oht ebaefektiivseteks muudatusteks või põhjendamatuks avalike pilvteenuste

kasutuseks. Näiteks, avalikud pilvteenused võimaldavad ja toetavad innovatsiooni, kuid ei taga

seda. Innovatsiooni realiseerumiseks peab arengut vedama teenuseomaniku vajadus ning

teenuseomanik peab hindama, milline on tema vajadustele vastav baastaristu lahendus.

• Puudub vajadus avalike pilvteenuste kasutuselevõtu tempot keskselt juhtida. Näiteks ei suudetud

kontseptsiooni loomise käigus tuvastada tugevaid (muuhulgas numbrilisi) eesmärke, mille tõttu

tuleks jõulisemalt asuda eelistama turuteenuseid, valmistuda kriisiolukorraks või vajadust leida

alternatiivi seni toimivale Riigipilve lahendusele.

Sisuline valik tehti stsenaariumite 2 ja 3 vahel ning nende omavaheline võrdlus on esitatud tabeli kujul.

Tabel 3. Võimalike stsenaariumide nõrkuste ja tugevuste võrdlus.

Stsenaarium 2. IT-maja juhitud muutus

Stsenaarium 3. Keskse teenuseosutaja poolt juhitud muutus

T u

g e v u

se d

• IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste

kui ka tehnilise võimekuse kohta, et mõjutada

kaalutletud otsuseid, millal pilvteenuseid

kasutusele võtta

• Teenuseomanik on vastutav enda teenust

puudutavate muudatuse eest

• Efektiivne järelevalve ja IT baasteenuste

juhtimine läbi tsentraliseerimise

• Võimekus muudatust (vajaduse tekkimisel)

kiirendada

N õ

rk u

se d

• Avalike pilvteenuste kompetentsid vajalik välja

arendada igas IT-majas, kusjuures säilib

vajadus hallata seniseid on-prem lahendusi.

• Vähene võimekus muudatust (vajaduse

tekkimisel) kiirendada

• Vähene võimekus tagada efektiivset

järelevalvet ja tsentraalselt prognoosida

vajadusi IT baasteenuste järele

• Ebapiisav informatsioon teenuste vajaduste

kohta, mis ei võimalda üleminekut

efektiivselt ja kulutõhusalt juhtida

• Hajutatud vastutus avalike pilvteenuste

kasutuselevõtul ja kasutamisel

Valiku tegemisel võeti arvesse järgmiseid aspekte, mis kirjeldavad hetkeolukorda ja eelistusi stsenaariumi

valikul. Nende asjaolude muutumine võib kaasa tuua ka pikaajalise strateegia muutumise.

• Hetkeolukord on innovatsiooni toetamise asemel tajutavalt kaldu keeldude ja kontrollide suunas.

Sellest tingituna ei ole muudatustega vajalik tugevdada ega parendada kontrolli ega järelevalvet.

• Riskide maandamist hinnati olulisemaks kui jõuliselt kulutõhusaid lahendusi. Seetõttu eelistati

stsenaariume, mis võimaldavad lahenduste paljusust ning taristu- ja platvormiotsuste langetamist

iga teenuse vajadustest lähtuvalt.

• Kontseptsiooni koostamise hetkel ei tuvastatud keskset osapoolt, kellel oleks vajadus riiklikest

huvidest lähtudes (näiteks eriolukorraks valmistumiseks või halduskulude ohjamiseks)

22

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

transformatsiooni kiirendada. Seetõttu aktsepteeriti riski, et valitud juhtimismudel ei taga

transformatsiooni keskset juhtimist ega kiirendamist.

Eelnevat arvestades kujunes eelistatud stsenaariumiks IT-majade poolt juhitud muutus (stsenaarium 2).

Selle korral tagavad keskvalitsuse tasemel oma valdkonna pikaajalise taristuplaani loomise ja ellu

viimise IT-majad, sest neil on parim info nii teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse kohta. IT-maja

ülesanne on selgitada teenuseomanikele, kas ja millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda

ja planeerida või kasutusele võtta. Selle stsenaariumi lahutamatuks osaks on, et avaliku pilve ja Riigipilve

lahendused on olemuslikult võrdsed alternatiivid, mille vahel teenuseomanikud peavad teadlikke valikuid

tegema. Tänu IT-maja toele saavad teenuseomanikud teha kaalutletud otsuseid ning kanda vastutust oma

teenuste eest.

Ajalooliselt on aastaid tehtud tööd selle nimel, et konsolideerida senised baastaristu lahendused

Riigipilve. Seetõttu on de facto eelistatud lahendus olnud Riigipilv ning teenuseomanikud ei teadvusta, et

neil on õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Teadlikkuse tõstmisesse panustab küll

kompetentsikeskus, kuid lisaks peab avalike pilvteenuste kasutuselevõtt olema avalikult toetatud läbi

digiühiskonna strateegia täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni.

Leevendamaks valitud stsenaariumi nõrkuseid ja tagamaks dubleerimise vältimist leidsid nii

poliitikakujundaja kui ka IT-majad, et muutuse toetamiseks on vajalik keskse kompetentsikeskuse

loomine RITi. Avalike pilvede kompetentsikeskus peab tagama teadmuse leviku ja kompetentsi tõusu

avalikus sektoris. Kompetentsikeskus saab anda oma panuse, et keskselt lahendada minimaalsed disaini

ja turvalisuse küsimused (nö ühised mustrid nagu näiteks andmete säilitamine vaid Euroopa Liidu piires).

RIT võib toetada IT-maju läbi pilvelahenduste vahendamise ja parimate praktikate jagamise, kuid RIT ise

ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvelahenduste turvalise

juurutamise eest.

23

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2.2. Juhtimise alusprintsiibid

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid Eestis

Ülevaatlikkuse huvides on alusprintsiibid esitletud tabeli kujul, mis võimaldab täpsemalt selgitada, kas ja

millist muutust alusprintsiibi sõnastamisega taotletakse.

Tabel 4. Avalike pilvteenuste alusprintsiibid

Alusprintsiip Selgitus

1. Digiühiskonna arengukava

(DÜAK 2030) kohaselt on avalike

pilvteenuste aktiivsem

kasutamine avalikus sektoris

ootuspärane ja vajalik.

Kontseptsiooniga ei tehta ettepanekuid DÜAKis sõnastatud eesmärke ega

strateegilisi suundi oluliselt muuta. Teenuseomanikud peavad tagama

valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Kontseptsioon

soovitab avalikele pilvteenustele migreerumise sihte ning organisatoorsete

võimekuste arendamise eesmärke täpsemini sõnastada. Pilvteenuste

kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane tegevusplaan,

kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke

tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava

alusel viiakse muudatused ka ellu.

2. Teenuseomanikel on õigus ja

kohustus valida oma e-teenuste

osutamiseks sobivaimaid taristu-

ja platvormiteenused.

Kontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus avalike pilvteenuste

kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Samas rõhutatakse vajadust teadliku

ja kaalutletud IT baastaristu valiku järele nii, et riiklikult arendatav ja hallatav

lahendus (nt Riigipilv) ei ole de facto eelistatud.

3. Pilvteenuste kasutuselevõtt

peab olema avalikult toetatud

läbi digiühiskonna arengukava

täienduste, eelarveotsuste ja

asjakohase kommunikatsiooni.

Selleks, et muuta ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks

peetakse Riigipilve lahendust, on vaja teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja

avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida. Avaliku sektori baastaristu jääb

koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), mida

ühendab läbiva joonena pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui

vähemal määral ka avaliku pilve komponent. Taktikalised otsused

pilvteenustele migreerimise kiiruse ja määra osas on iga teenuseomaniku teha,

kuid MKM julgustab teekonna ettevõtmist ning keskselt pakutavate vahendite

rakendamist.

4. Taristu- ja platvormiteenuste

valikuid juhivad IT-majad

IT-majad kaalutlevad avalike pilvteenuste ja Riigipilve lahenduste vahel või

leiavad sobivaima lahenduse nende kombinatsioonis, tehes vastavad

ettepanekud teenuseomanikele. IT-majadesse on koondatud ühe või mitme

ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-majade vastutus on

piiratud vastava valitsemisala teenustega. IT-majal on piisav info nii teenuse

vajaduste kui ka tehnilise võimekuse kohta, et mõjutada kaalutletud otsuseid,

millal pilvteenuseid kasutusele võtta. IT-maja tasemel on vajalik ka asjakohaste

organisatoorsete muudatuste juhtimine ning kompetentside arendamine.

5. IT-maju toetab valikute

tegemisel ja kasutuselevõtul

keskne kompetentsikeskus.

Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on

konsolideerimisel Eesti baasinfrastruktuuri lahendused.

Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis

vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või

platvormiteenuseid kasutavates IT-majades. RIT tagab ressursside keskse

hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. RIT

ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust

avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. RIT saab toetada avaliku

sektori osapooli läbi parimate praktikate ja kogemusete jagamise.

6. RIT ei taga erinevate

pilvelahenduste koosvõimet

Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest

(privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT. RIT aga

ei taga nende lahenduste omavahelist koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid

valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.

24

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kiiruse ja ulatuse prognoos

Kuna avalike pilvteenuste kasutuselevõttu keskselt ei juhita, siis põhineb nende juurutamine orgaanilisel

arengul. Visiooni seadmiseks küsiti sisendit ja oodatavaid arenguid kõigilt IT-majadelt ning olulisematelt

teenuseomanikelt.

Kõik IT-majad teevad ootuspäraselt perioodil 2024-2026 esimesed katsetused avalike pilvteenuste

kasutusele võtuga (nö toimub piloteerimise ja katsetamise faas), mistõttu on ajakriitiline sõlmida loetud

kuude jooksul kokkulepped avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimises ning need kokkulepped ka

institutsionaliseerida, et tagada nende stabiilsus 5-10 aasta vaates.

• Innovaatorina on teada Tervisekassa, kes on juba 100% üle läinud pilvteenuste kasutamisele IaaS

ja PaaS kihis.

• Varajaste omaksvõtjatena (early adopters) on 2 küsimustikule vastanud asutust andnud teada

kavatsusest lähiaastatel (kuni 2026) enam kui 80% oma teenusportfellist viia pilvepõhiseks.

• Enamus vastanutest (4 asutust) plaanib lähiaastatel võtta pilvteenused kasutusele 5-35% oma

teenusportfelli haldamiseks.

• Viivitajatena käituvad 2 vastanud asutust, kellel puuduvad igasugused plaanid avalike

pilvteenustega lähiaastatel või puudutavad need plaanid vähemat kui 1% nende teenusportfellist.

Esimesed katsetused lähtuvad seniste infrastruktuuri osakondade sisemistest vajadustest ning seetõttu

keskenduvad need eelkõige infrastruktuuri teenustele ja haldust automatiseerivatele tugiprotsessidele

(IaaS teenused). Reeglina alustatakse katsetamist näiteks pakktöötlusest (batch processing),

andmesalvestusest (data storage) ja avariitaastest (disaster recovery). Avalikke pilvteenuseid võetakse

aktiivsemalt kasutusele eelkõige olukordades, kus senine riistvara vajab uuendamist. Nendel hetkedel on

oluline kaaluda riistvara soetamise asemel turuteenuste kasutamist. IaaS kihi vajadustest juhitud

transformatsiooni korral on ka võidud avalike pilvteenuste kasutamisest tagasihoidlikumad, kuid lähtuvad

DÜAKist, mis julgustab pilvlahendusi kasutama ning kohustab arendama uusi lahendusi pilvekõlblikuna.

Ootuspäraselt avaliku pilve kasutus osakaal avalikus sektoris suureneb olulisel määral. Avaliku sektori IT

baastaristu saab koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv). Neid ühendav joon

on pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka avaliku pilve komponent.

Seetõttu leiab MKM, et avaliku sektori asutused peaksid asuma pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike

pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste puhul kehtib juba täna arhitektuurne

nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik alustada organisatoorsete võimekuste arendamist

avalike pilvteenuste kasutamiseks - omandada praktilisi oskuseid ja kogemusi ning vastavalt kohandada

töökorraldust. Taktikalised otsused liikumise kiiruse ja määra osas on iga osapoole enda teha, küll

soovitab MKM alustada teekonda ning kasutada keskselt pakutavaid vahendeid.

25

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2.3. Juhtimismudeli tervikülevaade

Juhtimismudel lühidalt

Avalike pilvteenuste juhtimismudeli fookus on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste

tasemel ning tegevused prioriseeritud tuginedes nende vajadustele IT baastaristu infra- (IaaS) ja

platvormiteenuste (PaaS) kihtides. See on tasand, kus erinevate riigiasutuste vajadused ja huvid on

piisavalt sarnased, et neid oleks mõistlik keskselt toetada. Juhtimismudeli loomisel lähtuti eelkõige kahest

eesmärgist.

1. Püüti leida motivaatoreid, mis annaksid IT-majadele ja teenuseomanikele kindlustunde, et avalike

pilvteenuste kasutamine on nii poliitikakujundaja kui ka järelevalve asutuste poolt lubatud ja

aktsepteeritav tegevus.

2. Otsiti võimalusi administratiivse koormuse vähendamiseks ja avalike pilvteenuste turvalise

kasutuselevõtu lihtsustamiseks läbi keskse kompetentsikeskuse ja hankija rolli defineerimise.

Juhtimismudeli loomisel võeti arvesse järgmiseid rangeid nõudeid.

• Teenuseomanikel peab säilima vastutus tema avalikest ülesannetest tulenevate andmete

töötlemise ja küberturbe nõuete täitmise üle. Selle vastutuse täitmisel tuginevad

teenuseomanikud reeglina kompetentsile, mis on koondatud IT-majadesse. Seetõttu peavad

muudatusettepanekuid tegema, adekvaatseid riskianalüüse koostama ja muudatuste ellu viimist

juhtima IT-majad koostöös teenuseomanikega.

• Avalikke IaaS ja PaaS pilvteenuseid hankides reeglina suurtelt teenuseosutajatelt (nagu Amazon

Web Services, Google Cloud või Microsoft Azure) pakkumisi ei saa. Nende toimemudeli kohaselt

toimub nende müük läbi erasektori vahendajate, kellega nad konkureerida ei soovi.

Turukonkurents toimib erinevate pilvteenuse edasimüüjate vahel. Hanget korraldades saab valida,

kas ühe või mitme pakkujaga lahenduste vahel.

• Eestis tervikuna on huvi kasutada erinevate enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate teenuseid.

Seetõttu peab keskne hankija olema võimeline vahendama vähemalt kahe suurima avaliku

pilvteenuse pakkuja teenuseid (Microsoft Azure ja Amazon Web Services turuosa avalike

pilvteenuste kasutusest on enam kui 50%).

• Konkreetsed tarkvarateenused arendatakse sobivaks konkreetse pilve platvormi võimalustest

lähtuvalt. See tähendab, et teenuseomanik peab iga konkreetse teenuse osas saama määrata, kas

ja millise avaliku pilve platvormi teenuseid kasutatakse.

Kesksete osapoolte roll juhtimismudelis on järgnev.

• MKM- l tuleb käesolev kontseptsioon siduda digiühiskonna arengukava ja vastava tööplaaniga.

See tagab avalike pilvede kontseptsiooni jõustamise ning pakub kindlust, et kontseptsioon

kajastab poliitikakujundaja huve.

• Kontseptsiooni ennast on vaja järjepidevalt ajakohastada ning koordineerida tegevuste ellu

viimist. Seda tööd sobib tegema osapool, keda soovitakse näha avalike pilvteenuste keskse

kompetentsikeskusena (ehk RIT).

• Järelevalveasutust (RIA) ega selle rolli ei ole plaanis käesoleva kontseptsiooniga muuta ega

mõjutada, kuid ülevaatlikkuse huvides on nad mudelis kirjeldatud.

Kõik need erinevad osapooled on esitatud alljärgneval joonisel.

26

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Joonis 2. Avalike pilvteenuste kasutamisega seotud osapooled

Poliitikakujundaja roll

Pakutud mudel loob MKMi jaoks ühe tugeva keskse partneri (RIT), kelle ekspertarvamusele saab avalike

pilvteenuste poliitikakujundamisel tugineda. RIT saab koondada infot avaliku sektori vajaduste,

võimaluste, riskide ja võimekuste kohta. RIT saab samuti pakkuda tehnilist kompetentsi ja kogemust,

millised teenused ning riski maandamise võimalused on turutingimustel ja erasektori abil kasutatavad.

MKMi ülesanded on järgmised.

1. Tagada kontseptsiooni jõustamine läbi asjakohaste muudatuste sisse viimise digiühiskonna

arengukavasse ja selle tegevusplaani.

2. RITi rolli defineerimine keskse kompetentsikeskusena algatades asjakohased muudatused nii

õiguslikult (näiteks põhikirja uuendamine, keskse hankija määramine) kui ka finantsiliselt.

3. RITi keskselt hangitud lahenduste ja teenuste laialdase kasutuselevõtu soodustamine läbi

eelarveotsuste (näiteks riistvara soetamise vajaduse täiendava põhjendamisvajaduse lisamine).

4. IT-majade ja teenuseomanike toetamine struktuursete eelarvemuudatustega, mis reeglina

kaasnevad avalike pilvteenuste kasutamisega.

5. Avalike pilvteenuste normaliseerimine läbi positiivse kommunikatsiooni ja parimate praktikate

jagamise.

27

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Keskse kompetentsikeskuse roll

Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on konsolideeritud Eesti baasinfrastruktuuri

lahendused. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel

korral eeldaks kordamist kõigis IaaS ja/või PaaS teenuseid kasutavates IT-majades.

Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised.

1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline juhtimine IT baastaristu osana, mis sisaldab endas

avalike pilvteenuste kontseptsiooni kaasajastamist ja tegevusplaani elluviimise koordineerimist.

2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad lihtsustada pilvteenuste

esmast kasutuselevõttu nii IT-majade kui ka teenuseomanike esindajate jaoks.

3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid, õppida Eesti

avaliku sektori kogemusest ning korraldada vajadusel ühiseid treeningpäevi. Muuhulgas

oodatakse, et keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris teostatud

riskianalüüsid, mis vähendab märkimisväärselt IT-majade ja teenuseomanike poolt ajakulu

samade teenuste analüüsimisel. Personaalse nõustamisteenuse korraldamine, mis annab IT-

majadele ja teenuseomanikele kiire ja efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele

avalike pilvede küsimustes.

4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas

valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete

läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist.

Rõhutame, et nende ülesannete täitmisel ei sekku RIT avaliku pilvteenuse kasutaja subjekti valitsemisala

korraldamisse. Sellest tulenevalt jääb RIT isikuandmete ja teabe (AvTS tähenduses) volitatud töötlejaks

ning ei teosta täidesaatvat riigivõimu subjekti suhtes.

Järelevalveasutuse roll

RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide lahendamise üksus (§ 5) ning riikliku

ja haldusjärelevalve teostaja (§ 14). RIA põhimääruse kohaselt on RIA põhiülesanneteks:

1. järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega

seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle;

2. järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate

nõuete täitmise üle;

3. riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste

korraldamine;

4. Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine.

Muuhulgas sisaldavad eelnevad ülesanded endas järelevalve teostamist Pilvemääruse nõuete täitmise üle.

Selle järelevalve teostamiseks on kõik avalike pilvteenuste kasutajad kohustatud RIA-t kasutatavatest

nõuetest teavitama (vastavalt Pilvemääruse § 3. lõige 4, § 4. lõige 3, § 5. lõige 4 ja § 6. lõige 3).

28

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

IT-majade ja teenuseomanike roll

IT-majadesse on koondatud ühe või mitme ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-

majade vastutus on piiratud vastava valitsemisala teenustega. IT- alase kompetentsikeskusena on IT-

majade ülesanne proaktiivselt teenuseosutajaid nõustada, muuhulgas IT baastaristu küsimustes. Seetõttu

on nende vastutuses ka oma valitsemisala baastaristu proaktiivne juhtimine lähtudes DÜAKi ja

muude riiklike strateegiate suunistest.

Iga IT-maja põhimääruses nimetatud ülesanded erinevad veidi oma sõnastuses, kuid olemuslikult on

baastaristu valikute juhtimine reeglina nende vastutuses. Erinevate IT-majade põhiülesanded IT

baastaristu (sh avalike pilvteenuste) juhtimisega on lihtsustatult järgmised.

1. IKT strateegiline planeerimine. Näiteks korraldab ja koordineerib IT baastaristuga (sh avalike

pilvedega) seotud strateegiate, arengukavade ja eelarve väljatöötamist, haldamist ja täitmist.

Koordineerib digitaalarengut ja nõustab innovatsiooniga (sh avalike pilvteenustega) seotud

küsimustes. Selleks, et kompetentsikeskus saaks IT-maju asjakohaselt toetada on vajalik, et IT-

majad koostavad oma valdkonna pikaajalise taristuplaani ning jagavad vastavat infot RIT-ga.

2. Tehnoloogilise arhitektuuri juhtimine. Näiteks vastutab oma valdkonna infosüsteemide ja

andmekogude arhitektuuri (sh IT baastaristu) tervikliku haldamise eest. Tagab IKT-teenuste

osutamise ja nende toimepidevuse, lähtudes kokkulepitud tingimustest.

3. Taristu korraldamine ja haldamine. Näiteks tagab valitsemisala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenindamiseks vajalikud taristu- ja platvormi teenused. Korraldab

IT-baastaristu arendamiseks ja haldamiseks vajalike teenuste, tarkvara ja infosüsteemide

hankimist, arendamist ja haldamist.

Teenuseomanikud, kes ei saa teenuste osutamisel tugineda IT-majale, peavad ülaltoodud

ülesandeid täitma iseseisvalt. Üks olulisemaid õiguses kirjeldatud põhimõtteid on, et teenuseomanikel

lasub ja säilib peamine vastutus tema avalikest ülesannetest tulenevate andmete töötlemise ja küberturbe

nõuete täitmise üle. Seda ka olukorras, kus teenuseomanik kasutab teenuse osutamiseks kesksete

kompetentsikeskuste (nagu IT-majad või RIT) teenuseid või turuteenuseid ning seda põhimõtet käesolev

kontseptsioon ei muuda.

29

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks

3.1. Avalike pilvteenuste teekaart

Avalike pilvteenuste kontseptsiooni toetav tegevuskava keskendub perioodile 2024-2026, kui seatakse

sisse avalike pilvteenuste kasutuselevõttu toetav juhtimisstruktuur ja korraldus Eesti avalikus sektoris. Kava

on loodud kolmeks aastaks, mis võimaldab kiiresti muutuvas ja arenevas olukorras kiiremini ja

paindlikumalt reageerida. Tegevuskava aitab ellu eelkõige Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärke.

Oleme esitanud pilvteenuste kasutuselevõtu kahe suure teemablokina. Neist esimene keskendub

riigiülesele korraldusele, millega luuakse eeldused avalike pilvteenuste kasutamise hetkeolukorra

seiramiseks ning juhtimiseks läbi kompetentsikeskuse loomise. Teiseks avame detailsemalt

funktsionaalsusi, mille välja arendamise kaudu RIT keskse kompetentsikeskuse rolli täitma asub.

Ülevaatlikult oleme mõlema teema tegevused kajastanud ajajoonel (järgnev tabel).

Tabel 5. Avalike pilvteenuste haldusmudeli juurutamise teekaart

Tegevus 24

Q2

24

Q3

24

Q4

25

Q1

25

Q2

25

Q3

25

Q4

26

Q1

26

Q2

26

Q3

26

Q4

1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline

juhtimine IT baastaristu osana

1.1 Digiühiskonna arengukava (DÜAK) ja tööplaani

ajakohastamine

1.2 kompetentsikeskuse loomine

1.3 avaliku pilve teenuste kasutuse valdkonna

hetkeseisust ülevaate koostamine

1.4 avalike pilvede tegevuskava on uuendatud

1.5 avalike pilvede tegevuskava seire

1.6 avalike pilvteenuste tunnustamine

1.7 eelarve muudatuste toetamine

2. RITi areng kompetentsikeskuseks

2.1 Kompetentsikeskuse käivitamine

2.2 Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine

2.3 Pilvteenuste kogukonna haldamine ja

kompetentside arendamine

2.4 Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS

teenuslepingute haldus

2.5 Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine

2.6 Personaalse nõustamisteenuse korraldamine

Tegevuskava elluviimist juhib ja seirab MKM. Juurutusperioodil on ootuspärane seire sagedus kord

kvartalis. Tegevuskava täitmist koordineerib RIT kaasates vajadusepõhiselt IT-majade ja muude avalike

pilvede valdkonnas oluliste asutuste ja võtmepartnerite esindajaid. Kord aastas antakse ülevaade kava

elluviimisest Digiühiskonna arengukava juhtrühmale. Jooksvalt avalikustatakse RITi kodulehel ülevaade

valdkonna hetkeseisust ja seotud arengutest. Vähemalt kord aastas antakse laiemale avalikkusele

ülevaade tegevuste elluviimisest ja hetkeolukorrast.

30

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3.2. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava detailsemalt

Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava

Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Kommentaar

Digiühiskonna

arengukava (DÜAK)

ja tööplaani

ajakohastamine

DÜAKis täpsustatud ootuseid ja

eesmärke seoses avalike

pilvteenuste kasutamisega ning

vajadusel selgitatud avalike

pilvteenuste kasutuselevõtu

juhtimist.

MKM Vastavalt

DÜAKi

muutmise

ajakavale

Avalike pilvede

kompententsikeskuse

loomine

RITi nimetamine avalike pilvede

kompetentsikeskuseks koos

vastavate muudatustega RITi

põhimääruses ja eelarves.

MKM Ettevalmistused

2024

Eelarvetaotlus

märtsis 2024

Avaliku pilve

teenuste kasutuse

valdkonna

hetkeseisust ülevaate

omamine

Õiguslike aluste loomine, mis

võimaldab RIA poolt hallatavat

avalike pilvteenuste kasutamise

nimekirja kasutada valdkonnast

ülevaate saamiseks, valdkonna

arendamiseks ja parimate

praktikate jagamiseks.

MKM, RIA Vajaduse

täpsustamine

2024 kvartal 2

Andmete kogumise

õigus tuleneb

Pilvemäärusest, kuid

seda tuleb täiendada

alustega andmete

töötlemise

eesmärkide osas.

Avalike pilvede

tegevuskava on

uuendatud

Vähemalt 1 kord aastas RIT Regulaarne

(kord aastas)

Koostöös MKMi, IT-

majade ja

olulisemate

teenuseomanikega

Avalike pilvede

tegevuskava seire

Regulaarselt seiratakse avalike

pilvteenuste tegevuskava

elluviimist

MKM Regulaarne

(kord kvartalis)

Koostöös MKMi ja

elluviijatega

Avalike pilvteenuste

normaliseerimine

läbi positiivse

kommunikatsiooni

Avalike pilvteenuste

normaliseerimine läbi

kommunikatsiooni ja parimate

praktikate tunnustamise

(arhitektuuri paneelides ja ka

laiemale avalikkusele).

MKM, RIT Regulaarne Digiriigi kuukiri,

Clear Cloud Club,

arhitektuurinõukogu

Eelarve muudatuste

toetamine

IT-majade toetamine struktuursete

eelarvemuudatustega, mis reeglina

kaasnevad avalike pilvteenuste

kasutamisega.

MKM Regulaarne

(kord aastas)

Kaaluda SF

vahendite kasutamist

transformatsiooni

läbiviimiseks.

Õigusloome

muudatuste analüüs

lubamaks ETKA-del

kasutada avalikke

pilvteenuseid

Arutelud Tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse eelnõu raames (võimalikud

mõjud KüTS-le ja Hädaolukorra

seadusele)

MKM 2024 Jälgida arenguid ja

vajadusel uuendada

kontseptsiooni.

Avalike pilvteenuste positsiooni muutumisest annab märku nende kasutamise mahu suurenemine.

31

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3.3. RIT kujunemine avalike pilvteenuste kompetentsikeskuseks detailsemalt

Kompetentsikeskuse käivitamine ja juhtimine

RIT peab detailselt määratlema ja ellu viima vajalikud organisatoorsed muudatused, mis võimaldavad täita

oma rolli kompetentsikeskusena. RIT juhtimisalased ülesanded on järgmised.

• Pilvteenuste kontseptsiooni ja tegevuskava kaasajastamine.

• Avalike pilvteenuste kompetentsikeskuse loomine, mehitamine ja koostöö korraldamine.

• Kompetentsikeskuse poolt pakutavate teenuste juhtimine.

Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine

Praktiliste juhendite koostamise ja levitamise peamine eesmärk on lihtsustada pilvteenuste esmast

kasutuselevõttu nii IT-majade kui ka teenuseomanike esindajate jaoks.

Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine sisaldab endas järgmiseid alamülesandeid:

1. tuvastamine, milliseid juhendeid turuosalised vajavad,

2. juhendite koostamine,

3. juhendite levitamiseks sobivate kanalite valik (ja vajadusel arendamine),

4. kommunikatsiooni korraldamine uutest juhenditest (või nende muutumisest) teavitamiseks,

5. juhendite regulaarne uuendamine.

Kontseptsiooni koostamise käigus tuvastati vajadus vähemalt järgmiste materjalide järele.

• Parim praktika hindamaks, millal on vajalik kaaluda senise baastaristu lahenduse asendamist.

• Parim praktika valimaks sobivaimat pilveteenust ja hindamaks toimemudeli sobivust

(Pilvemääruse lisa19).

• Parim praktika turvaliseks ja kuluefektiivseks IaaS ja PaaS kasutuseks (landing zone ja

konfiguratsioon).

• Parim praktika eelarve muudatuste (avalike pilvteenuste kasutuselevõtu) menetlemiseks.

• Avalike pilvteenuse osutajate ja edasimüüjate usaldusväärsust ja lepingulisi riske puudutav

riskihindamise dokumentatsioon.

Eesmärk on saavutatud, kui teenuseomanike ja IT-majade jaoks kiireneb avalike pilvteenuste

kasutuselevõtt (time-to-market).

19 Pilvteenuse tehnoloogia ja toimemudeli puhul hinnatakse, milline pilvteenuse tehnoloogia ja toimemudel on sobivaim,

et pilvteenuses avalikku teavet töödelda.

32

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Nõustamiskogukonna juhtimine

Nõustamiskogukonna töö eesmärk on maandada teenuseomaniku vähesest teadlikkusest tulenevaid

riske. Lahenduseks on teadlikkuse tõstmine läbi kogemuste vahetamise, vajaliku personali koolitamise

ning ligipääsu võimaldamine laia kogemusega ja sertifitseeritud usaldusväärsetele pilvteenuse

konsultantidele.

Nõustamiskogukonna juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis. Kõik tegevused

on oma olemuselt regulaarsed ja järjepidevad.

Tabel 7. RITi tegevused nõustamiskogukonna juhtimisel

Tegevus Tulemus

Regulaarselt toimiv avaliku pilve kogukond Vähemalt 8 kohtumist aastas on korraldatud. Jätkatakse senise Clear

Cloud Club tegevust.

Levinumate pilvteenuste usaldusväärsuse

hindamise tulemuste levitamine ja

taaskasutamise soodustamine (vastavalt

Pilvemääruse lisale20).

Keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris

teostatud riskianalüüsid, et vähendada märkimisväärselt IT-majade

ja teenuseomanike poolt ajakulu samade teenuste analüüsimisel

ning võimaldada vältida või leevendada teadaolevaid nõrkuseid.

IT baastaristu kasutajatega koostöö

korraldamine

RIT haldab kontakte ja kommunikatsioonivahendeid, mis

võimaldavad infovahetust baastaristut puudutavates küsimustes

ning kogemuste vahetamist.

IT baastaristu teemadel koolitusvajaduse

kaardistamine ja vastavate koolituste

läbiviimine

Kompetentsikeskus haldab ja juhib avalike pilvteenuste alaste

kompetentside arendamist

Personaalse nõustamisteenuse korraldamine

avalike pilvteenuste kasutamisega tekkinud

küsimuste lahendamiseks

Personaalse nõustamisteenuse korraldamine (näiteks läbi

ühishangete), mis annab IT-majadele ja teenuseomanikele kiire ja

efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele avalike

pilvede küsimustes.

Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad avalike pilvteenuste

kasutamisel tugineda juba omandatud kogemustele ning teavad, kuhu abi saamiseks pöörduda.

20 6.1. Pilvteenuse usaldusväärsuse hindamisel võetakse arvesse järgmist:

6.1.1. puuduvad teadaolevad turvanõrkused või on nende kõrvaldamiseks piisavalt rakendatud turvameetmeid;

6.1.2. toimepidevuses ei esine järjepidevalt puudusi, välja arvatud vääramatu jõu tõttu;

6.1.3. kasutamisel või kasutamise lõppemisel on tagatud avaliku teabe arhiveerimine, üleandmine ja kustutamine, lähtudes

avaliku teabe olemusest tulenevatest nõuetest.

33

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

IaaS ja PaaS teenuste keskne hankimine ja seotud riskihinnangud

RITi ülesandeks saab pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab

endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete

läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist.

Keskne hankimise roll on piiratud IaaS ja PaaS teenustega, mida osutavad turul enam levinud

teenuseosutajad. 2024. aastal on nendeks Amazon Cloud Services (AWS) ja Microsoft Azure, kelle turuosa

kokku on avalike pilvteenustest üle 50%.

Oodatud kasud kesksest hankekorraldusest on järgmised.

1. Aja ja tööjõu efektiivne kasutus vältides sarnast korduvat hankemenetlust.

2. Parem ülevaade avaliku sektori poolt kasutatavates pilvteenustest.

3. Võimalus toetada esmast kasutuselevõttu parimate praktikatega.

4. Mastaabisääst, mis võimaldab tellijal saada osa suuremast allahindlusest.

5. Avalike pilvteenuste positsioneerimine Riigipilvega võrdsena ka Pilvemääruse tähenduses.

Kui avalike pilvteenuseid hangib RIT, siis kasutavad teenuseomanikud ka avalike pilvteenuste korral keskse

hankija poolt hangitud võrgu- ja infosüsteemiteenust sarnaselt Riigipilvega (Pilvemääruse tähenduses).

See muutus positsioneerib avalikud pilvteenused samaväärseks lahenduseks Riigipilve lahenduse suhtes.

Selleks, et kasud oleksid maksimaalsed, tuleb keskset hankimist kavandada võimalikult laiapindsena

kasusaajate tähenduses ja võimalikult kontsentreerituna edasimüüjate tähenduses. Mida suuremal

hulgal avaliku sektori teenusomanikest (sealhulgas näiteks kohalikel omavalitsustel) tekib võimalus

avalikke pilvteenuseid kasutada, seda suurem on rahaline sääst kesksest hankimisest. Seejuures on oluline,

et lõppotsus, kas kasutada avalikku pilvteenust või mitte ning kui jah, siis millist, jääks teenuseomanikule

– seda põhjusel, et teenuseomanikul on kõige parem ülevaade oma hallatavatest andmestikest ning oma

vajadustest pilvteenuse kasutamisel. Samuti jääb teenuseomanik vastutama enda hallatavate

infosüsteemide turvalisuse eest, mistõttu peab tal olema viimane sõna ka teenuseosutaja valikul. Keskne

hankija saab aga otsustusprotsessi teenuseomaniku jaoks oluliselt lihtsustada, pakkudes ülalkirjeldatud

kasusid, sh aidates teha kindlaks usaldusväärseid teenusepakkujaid ning aidates kaardistada

teenusepakkujate teenuseid ning nende sisu.

Teenuste ostmine peab toimuma läbi hankemenetluse.

• Keskne hankija peab tagama konkurentsi ning võimekuse edasimüüjat vahetada (nö vältima

põhjendamatut vendor lock-in teket). Selle saavutamiseks ei tohi avaliku pilvteenuse edasimüüjale

panna põhjendamatuid ja ebatavalisi kohustusi.

• Rahvusvaheliselt ei ole seni teada hankepraktikat, kus konkurentsi oleks piiratud vaid nö

teenuseosutajatele ja välditud edasimüüjate osalust. Sellist konkurentsi piiramist tuleks

hankeõiguslikult põhjendada, kui vältimatut vajadust.

Hankemenetlust korraldades ja sobivat hankemenetlust valides tuleb arvestada järgmiste asjaoludega.

1. Lepingu kestuse jooksul võib tekkida uusi tellija osapooli, kes soovivad lepinguga liituda. Lepingut

on mõistlik sõlmida võimalikult pikaks perioodiks (4 a), et optimeerida menetlemise kulusid.

Paratamatult ei ole kõiki sel perioodil ilmnevaid vajadusi ja osapooli pole võimalik ette näha.

Seetõttu soovitame alustada vabatahtlikust kesksest hankimisest, mis võimaldab kiiremini jõuda

toimiva lahendusi. Praktika pinnalt tekib info, kas keskset hankimist on mõistlik muuta

kohustuslikuks.

34

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2. Tuleb tagada võimekus esitada kasutuspõhiseid kuluarved teenuseomanikele (või neid

esindavatele IT-majadele). RIT võib toimida arvete vahendajana või võib leida lahenduse, kus

edasimüüja edastab arved kasutajatele otse.

3. Mastaabisäästu ilmnemiseks ja halduskoormuse minimeerimiseks on ühe teenuseosutaja avalike

pilvteenuste korral soovitatav sõlmida leping ühe edasimüüjaga, mis võimaldab läbirääkimistel

saada osa suurimast allahindlusest.

4. On edasimüüjaid, kes keskenduvad vaid ühe avaliku pilvteenuste osutaja lahenduste müümisele.

Seetõttu soovitame konkurentsis parimate tingimuste saamiseks, korraldada eraldi menetlused

(hanked või hanke osad) iga soovitud avalike pilvteenuste osutaja teenuste ostuks.

5. Hankemenetlust korraldades on kesksel hankijal õigus määratleda tingimused, millele hangitav

teenus (hanke objekt) peab vastama. Kuna hankemenetluse korraldamisel on üheselt teada, et

soovitakse hankida levinumate avalike pilvteenuste IaaS ja PaaS lahendusi, siis on hankijal õigus

ka konkreetseid teenuseid (AWSi IaaS ja PaaS teenused, Azure IaaS ja PaaS teenused) osta.

Teenuse kasutamise vajadust hindab teenuseomanik ning kesksel hankijal ei ole võimalik täpseid

vajadusi hankimise hetkel hinnata. Teenusomanik peab saama valida sobivaima teenuseosutaja

lähtuvalt oma olemasolevast tehnilisest lahendusest ja kompetentsist.

Hankelepinguga on vajalik maandada riskid, mis seonduvad vastutuse jagunemisega, teenuse

osutamisega ja teenuse osutamise lõpetamisega. Samas tuleb arvestada, et avalike pilvteenuste osutajad

kujundavad ühepoolselt teenuse tüüptingimused, millest erandeid ei tehta. Ka pilvteenuste edasimüüjate

võimalused vastavaid läbirääkimisi pidada on piiratud. Seetõttu ei tohi ausa konkurentsi huvides panna

edasimüüjatele lepingulisi kohustusi, mida nad realistilikult ei saa täita.

Riskid ja maandamismeetmed, mida tuleb lepingus kajastada, on lühidalt esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8. Lepingute abil maandatavad pilvteenuste kasutamise riskid.

Võimalik risk Maandamismeede

Pilvteenuse edasimüüja teenuste kasutamise lõpetamise

(teenusest väljumise) puudulik reguleerimine.

Kui pilvteenuse osutaja tegevus peaks mingil põhjusel

lõppema (nt maksejõuetuse tekkimisel) või tekib vajadus

lõpetada mingil põhjusel leping (nt teenuseosutaja poolne

rikkumine, mis tekitab kahtlusi tema usaldusväärsuses,

muutused teenuseosutaja tingimustes või õigusaktides, info

sobimatute allhankijate osas) peab olema võimalik leping

lõpetada ja jätkata pilvteenuste kasutamist teise

edasimüüja kaudu.

Pilvteenuste keskne hankija peab tagama võimekuse

vahetada edasimüüjat, kui saavad teatavaks asjaolud, mis

seavad kahtluse alla edasimüüja usaldusväärsuse. Selleks

on vaja näha vastavad sätted ette lepingus ja olla valmis

ka praktikas edasimüüja vahetamist mõistlikus ajaraamis

läbi viima.

Erinevate õigussuhte poolte ülesannete määratlemine

jääb puudulikuks ja võib põhjustada turvaauke.

Teenuseomanik jääb andmete vastutavaks töötlejaks ja

seega vastutab konkreetsete andmete turvalisuse eest.

Keskne hankija peab korraldama, kuidas teenuseomanikud

saavad tehnilise ligipääsu hangitud teenustele.

Nii keskne hankija, edasimüüja kui pilvteenuse osutaja

toimivad volitatud andmetöötlejana.

Ülesannete detailne määratlemine lepingus pilvteenuse

edasimüüjaga ning asjakohases kokkuleppes

teenuseomanikega. Eelkõige nendes osades, mis

puudutab ligipääsude korraldust vahendatavates

pilvteenustes.

Õigusselguse tagamine, et RIT vastutab valmisoleku eest

vahetada pilvteenuse edasimüüjat, kuid ei vastuta

valmisoleku eest vahetada pilvteenuse osutajat. Viimast

saab tagada vaid teenuseomanik koostöös IT-majaga.

Avalike pilvteenuste kasutamisel tuleb teatud funktsioonide elluviimisel usaldada teenuseosutajat ning

tuleb aktsepteerida riski, et pilvteenuse pakkuja tegevuse üle (sh alltöövõtjate, kasutatavate tehnoloogiate

jms) detailse kontrolli tegemine ei ole võimalik. Riski saab maandada korralikult teostatud eeltööga

teenusepakkuja usaldusväärsuse hindamisel. Samuti on oluline märkida, et üldjuhul ei saa usaldusväärse

teenusepakkuja puhul eeldada oma lepinguliste kohustuste rikkumist.

35

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Kooskõlas läbiviidavate hangetega olemusega on asjakohane, et keskne hankija viib läbi ka asjakohased

usaldusväärsuse hindamised nii pilveteenuste osutaja kui ka edasimüüjate osas, kelle vahendusel

teenuseid kasutatakse21. Teenuseomanikel on õigus saada ligipääs nendele riskianalüüsidele ja õigustatud

ootus, et neid riskianalüüse lepingu kestuse jooksul regulaarselt uuendatakse. Teenuseomanikel puudub

RITi poolt hangitud teenuse korral kohustus samu riskianalüüse korrata (Pilvemääruse § 2 lg 2) ning on

õigus tugineda RITi koostatud usaldusväärsuse hinnangule (Pilvemääruse § 2 lg 3).

Avalike pilvteenuste kasutamisel tuleb aktsepteerida riski, et avalike pilvteenuste osutajad on sageli

kolmandate riikide (ehk mitte Euroopa Liidus asuvad) ettevõtjad. Riski maandamiseks soovitame kesksel

hankijal seadistada teenuse kasutamise nii, et vaikesättena säilitatakse andmeid vaid Euroopa Liidu piires

asuvates andmekeskustes.

Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad kasutada enamlevinud

avalike pilvteenuste pakkujate IaaS ja PaaS teenuseid kasutades RITi poolt hallatavaid lepinguid.

21 Pilvemääruse § 2 lg 4 sõnastuses pilvandmetöötlusteenuse pakkuja ja tema levitaja usaldusväärsuse hindamine, mida

selgitab Pilvemääruse lisa „Näitlik kontrollküsimustik ja meetmete näidis“ punkt 4 „Pilvandmetöötlusteenuse pakkuja ja

tema volitatud esindaja, importija või levitaja usaldusväärsuse hindamine“ ja 6.2.

36

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine

RIT peab arendama võimekuse tehniliselt avalike pilvteenuseid vahendada ning hallata. RIT peab selle

võimekuse arendamiseks realiseerima järgmised lahendused.

1. Looma tehnilise pilvekeskkonna (landing zone) koos esmaste kaitsemeetmetega (guardrail),

et lihtsustada IT majadel pilvekeskkonna turvalist kasutuselevõttu. Tehnilised keskkonnad on vaja

vaikeseadistada kõigi enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate jaoks (minimaalselt Microsoft

Azure ja Amazon Web Services). Konfiguratsiooni valikud peavad olema dokumenteeritud viisil,

mis võimaldab lihtsasti saada ülevaadet, kuidas vaikeseadistatud konfiguratsioon toetab

konkreetsete riskide maandamist. Mõned näited võimalikest vaikeseadistustest on järgmised.

a. RIT peab tagama teenuse vahendamisel simultaanteeninduse võime (OPS 2.522,

Pilvemääruse lisa punkt 5.223) nii, et erinevate teenuseomanike ressursid oleksid üksteisest

piisavalt turvaliselt lahutatud. Samas peab RIT korraldama, kuidas saavad

teenuseomanikud ligipääsud enda pilvkeskkondadele ja võimekuse ligipääsude infot ise

hallata ja ajakohastada.

b. Lihtsustamaks avalike pilvteenuste kasutamist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabe töötlemiseks, on soovitatav seadistada eelistatud andmetöötlus tsoonid nii, et need

asuksid Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi territooriumil (Pilvemääruse

lisa punkt 7.2.1). Avalikud pilvteenused pakuvad mugavaid viise tagamaks andmete

säilimist tagades koopiad erinevates asukohtades, kuid need tuleb korrektselt seadistada.

c. Kuna andmed avalikus pilves liiguvad üle avaliku interneti ja tagatud peab olema andmete

käideldavus ja terviklikkus, peavad andmed olema krüpteeritud nii salvestamisel (at rest)

kui ka võrgus transportimisel (in transit).

2. Teostama regulaarselt haavatavuse analüüsi (vulnerability analysis), mis võimaldab tuvastada IT

majade rakendustes turvaohte. Haavatavuse analüüsiks kasutab RIT vastavad teenused, mis on

avalike pilvede teenuskataloogides olemas. RIT peab korraldama asjakohase teenuseomanike

teavitamise, kui ohtudest teadlikuks saadakse.

3. Administreerima suhteid teenuseomanikega (näiteks läbi teenuslepingute ja volituste) nii, et

eelmiste tegevuste ulatus ja osapoolte vastutused oleksid selgelt määratletud. Kui arveldamine ei

käi otse teenuseomanike ja edasimüüjate vahel, siis peab RIT korraldama (eelistatult

automatiseeritud) haldusprotsessid arveldamiseks ja aruandluseks.

4. Korraldama nii tehniliselt kui administratiivselt muudatusi, mis tulenevad edasimüüja

vahetumisest.

22 E-ITS: https://eits.ria.ee/et/versioon/2023/eits-poohidokumendid/etalonturbe-kataloog/ops-kaeidutoeoed/ops2-

kaeidutoeoed-teenusena/ops22-pilvteenuste-kasutamine/2-ohud 23 Tarkvara kui teenus ja platvorm kui teenus pilvteenuste korral hinnatakse, kas ja kuidas on kasutatav pilvteenus jagatud

teiste klientidega (teabepidajaga või pilvteenuse muude kasutajatega), sealhulgas, kas pilvteenus on oma olemuselt

konkreetse kliendi jaoks loodud või on tegemist keskkonnaga, milles pilvteenuse eri klientide andmed on eraldatud

loogiliselt.

37

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3.4. IT-majade ja teenuseomanike tegevuskava ja vastutus detailsemalt

Lõplik otsus ja vastutus avalike pilvteenuste turvalise rakendamise eest jääb teenuseomanikele. Kui neid

on toetamas keskne kompetentsikesksus (IT-maja), siis on võimalik olulises osas tugineda nendes valikutes

kompetentsikeskuse ekspertiisile ja oskusteabele.

• Tehniliselt poolelt on teenuseomanikul vaja hinnata avalike võrkude ja väljaspool Eestit olevate

süsteemide kasutamisega seotud riske ning sobivust oma konkreetsele infosüsteemile. Nende

maandamise vajadust peab hindama ja realiseerima iga teenuseosutaja, kuid abi võib saada ka

nõustamiskogukonnalt.

• Organisatoorselt on vaja juhtida enda võimekust ja oskuseid konkreetseid pilvteenuseid turvaliselt

ja kuluefektiivselt kasutada.

• Pilvteenuste kasutuselevõtt olemasolevate teenuste korral nõuab aga eraldiseisvat muudatuse

juhtimist koos vajaliku strateegilise planeerimise ja eraldi ressursside (aeg ja raha) eraldamisega.

Tabel 9. IT-majade ja teenuseomanike tegevused avalike pilvteenuste kasutamiseks valmisoleku tagamiseks

Tegevus Kirjeldus

IT baastaristu strateegia

koostamine konkreese

valitsemisala (IT-maja

ja/või teenuseomaniku)

jaoks

Taristu- ja platvormikihi muudatused eeldavad erinevate teenuseomanike koordineeritud

koostööd. Seda koostööd peavad juhtima nende IT-majad (kui kesksed

kompetentsikesksused). IT-maja poolt koostatud pilveteenuste strateegia selgitab

otsustuskohti ja sõltuvusi ning toetab teenuseomanike otsuste tegemist. Teenuseomanik

peab valiku tegemisel tuginema pilvteenuste strateegiale (OPS 2.2).

Teenuseomanikul peab olema piisav kompetents kaalutletud valiku tegemiseks või ligipääs

asjakohasele nõustamisele ning mida enam tavapäraseid küsimusi saavad vastuse

pilvestrateegia koostamise käigus seda lihtsam on valikuid teha. Pilveteenuse strateegia

peaks andma vastused ka levinumatele rakendusküsimustele nagu näiteks,

• millistel juhtudel ja kuidas on vajalik andmete varundamine väljaspool konkreetse

pilvteenuse pakkuja võimalusi (nt teise avaliku pilvteenuse osutaja juures,

Riigipilves või lokaalses serveris),

• millistel juhtudel (erinevat tüüpi eriolukordades) võivad erinevad IT baasteenuste

valikud tuua kaasa teenuste katkemist ja millises ulatuses.

Pilveteenuse strateegia on üks olulisemaid juhtimislikke instrumente, mis võimaldab DÜAKis

seatud eesmärkide saavutamist. Seetõttu peaksid need kirjeldama teekonda, kuidas

saavutatakse DÜAKis nimetatud eesmärgid olla pilvekõlbulik aastaks 2030.

Asutuse siseselt tuleb

kokku leppida avalike

pilvteenuste juhtimise

korraldus ja seotud

ressursid

Avalike pilvteenuste olulisem organisatoorne muutus on liikumine turuteenuste

kasutamisele, mis eeldab tavapäraselt muudatusi ka organisatsiooni struktuuris, vajalikes

kompetentsides ja eelarves. Lisaks võib tekkida vajadus kohandada või muuta

otsustusprotsesse, mis on seotud IT baastaristu kasutusega.

Pilvteenuse strateegiat

peab toetama praktiline

tegevuskava, mis

selgitab pilvteenuste

migreerimise oodatavat

järjekorda ja omavahelisi

sõltuvusi.

Praktiline tegevuskava on oluline osa tehnilise arhitektuuri juhtimisest, mis tagavad riiklike

kui valdkondlike strateegiate ellu rakendamise. Pikemaajalise tegevuskava olemasolu

võimaldab migratsioonide jaoks eraldada asjakohased ressursid, mis on vajalikud nende

oskuslikuks kavandamiseks ja ellu viimiseks. Samuti võimaldab see planeerida

kasutuselevõttu sellises järjekorras, mis võimaldab seotud töötajatel oskuseid omandada

mõõdukaid riske võttes. Migreerimise kavandamine on IT-maja vastutus.

38

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Tegevus Kirjeldus

Asjatundliku strateegia ja

tegevuskava saavad

koostada ja ellu viia vaid

asjatundlikud

eksperdid. Neid oskuseid

on vaja läbi kogemuste

arendada.

Iga teenuseomaniku ja IT-maja ülesanne on mõista, milliseid kompetentse neil on vaja

arendada ning läbi tegevuskava elluviimise ja keskse kompetentsikeskuse tegevuse (sh

kogukond ja koolitused) võimaldada asjakohastel töötajatel kogemusi omandada. Näiteks

tavapäraselt tuleb asuda suuremat tähelepanu pöörama pääsuõiguste korraldusele24,

krüpteerimisele, sobivate teenustasemete valikule25 ning kulude juhtimisele.

24 Avalike pilvteenuste osutajad vastutavad reeglina taristu eest ning turvalisuse tagamiseks pakuvad erinevaid vahendeid,

näiteks krüpteerimine ja sellega seotud teenuseid - nende vahendite ja teenuste korrektne kasutus on iga teenuse kasutaja

(teenuseomaniku) vastutus. Lisaks eelnevale tugineb turvalisus avalikus pilves autentimisele ja autoriseerimisele,

keskendudes tuvastamisele, kes milliste varadega mida teha saab. 25 Avaliku pilvteenuse osutaja võib ise olla tõrke allikas või ründe sihtmärk (OPS 2.12). Kui pilvteenuse osutaja juures toimub

IT-süsteemide tõrge, esinevad tõrked liidestuses või avaliku pilvteenuse pakkuja vastu sooritatakse edukas rünne, mõjutab

see ka teenuseomanikku. Tuleb aktsepteerida fakti, et tõrke lahendamine on teenuseosutaja vastutus kooskõlas

teenustaseme (SLA) tingimustega ning teenuseomanikul ei ole võimalik tõrke lahendamist ise juhtida ega kiirendada.

Teenuseomanik peab teadlikult valima sobiva teenustasemega teenuse.

39

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Kokkuvõte Nii nagu nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM)

koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis1, on avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris

kriitilise tähtsusega, tagamaks Eesti digiriigi kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Kontseptsioon selgitab, kes ja

kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Dokumendis

esitatud tegevuskava elluviimine annab olulise panuse Eesti digiühiskonna arengusse ja loob eeldused

vähendamaks avaliku sektori mahajäämust pilvteenuste kasutamises.

Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu

on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist

tsentraliseerida. Käesolev kontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT

baastaristu) kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike

vajadustel suurem ühisosa ning seetõttu ka põhjust tsentraliseerimist põhjalikumalt kaaluda.

Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises,

tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks.

Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja

nende poolt hallatavate asutuste tasemele. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi tegevuskava.

Avalike pilvteenuste kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal

organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks juba olemasolevaid teenuseid.

Avalike pilvteenuste kasutamine võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-teenuseid, mida asutuse oma

taristu ei toeta. Üks oluline pilvteenuse funktsionaalsus on skaleeritavus, mis tagab teenuste toimimise ka

siis, kui suur kasutuskoormus langeb lühiajalisele perioodile, näiteks eraisiku tulumaksu deklaratsioonide

esitamine. Pilvteenuste arvutusvõimsused ja funktsionaalsused on hädavajalikud tehisintellekti ja

suurandmetöötlusel põhinevate lahenduste loomisel ja kasutusel.

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii

tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses, eelarve struktuuris aga ka kompetentside juhtimises.

Sellise muutuse asjakohaseks kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja selle elluviimiseks vajalikke

ressursside eraldamiseks vajavad teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid nii poliitikakujundajatelt

kui ka neid IT kompetentsikeskusena toetavatelt asutustelt (edaspidi IT-majad). Eesti avalikus sektoris

baastaristut puudutavate valikute tegemiseks on vajalik selgus, kuidas positsioneeritakse avalikke

pilvteenuseid Riigipilve suhtes. Avaliku sektori IT baastaristu jääb kasutama erinevaid pilvetehnoloogiatel

põhinevaid platvorme. Kontseptsiooni kohaselt nähakse avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve kui

samaväärseid alternatiive, mille vahel või koostoimes peab iga teenuseomanik leidma endale

sobiva.

Eesti riigi infosüsteem põhineb detsentraliseeritud lähenemisel, kus iga teenuseomanik on vastutav enda

pakutavate e-teenuste ja infosüsteemide eest ning vaba valima tehnoloogiaid, mis aitavad tal kvaliteetset

teenust pakkuda. Detsentraliseeritud teenuste osutamist toetavad hoolikalt valitud tsentraliseeritud

teenused (keskse andmevahetuskihi tarkvara X-tee, riigi kesksed autentimisteenused jne), mis on taganud

Eesti digiriigi efektiivsuse ja asjatute dubleerimiste vältimise. Avalik pilv on teema, mida seni ei olnud

määratletud.

Kontseptsiooni kohaselt tagavad keskvalitsuse tasemel oma valdkonna pikaajalise taristuplaani

loomise ja ellu viimise IT-majad. IT-maja ülesanne on selgitada teenuseomanikele, kas ja millal on

mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja planeerida või kasutusele võtta. Eesti õigusruumis on

40

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

avalike pilvteenuste kasutamine iga teenuseomaniku valik ning selleks ka jääb. Tänu IT-maja toele

saavad teenuseomanikud teha kaalutletud otsuseid ning kanda vastutust oma teenuste eest.

Vähendamaks dubleerimist on vajalik keskse kompetentsikeskuse loomine RITi. Avalike pilvede

kompetentsikeskus peab tagama teadmuse leviku ja kompetentsi tõusu avalikus sektoris.

Kompetentsikeskus saab anda oma panuse, et keskselt lahendada minimaalsed disaini ja turvalisuse

küsimused (nö ühised mustrid nagu näiteks andmete säilitamine vaid Euroopa Liidu piires). RIT võib

toetada IT-maju läbi pilvelahenduste vahendamise ja parimate praktikate jagamise, kuid RIT ise ei muutu

avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvelahenduste turvalise juurutamise

eest.

Ajalooliselt on aastaid tehtud tööd selle nimel, et konsolideerida senised baastaristu lahendused

Riigipilve. Seetõttu on de facto eelistatud lahendus Riigipilv. Uute rakenduste puhul kehtib juba täna

arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Senise Riigipilve ja privaatpilve lahenduste kõrval

kasvab ootuspäraselt avalike pilvteenuste kasutus ning kontseptsiooni käigus positsioneeriti avaliku

pilv kui samaväärne lahendus Riigipilvega. See võimaldab teenuseomanikele teadvustada, et neil on

õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Teadlikkuse tõstmisesse panustab küll

kompetentsikeskus, kuid lisaks peab avalike pilvteenuste kasutuselevõtt olema avalikult toetatud läbi

digiühiskonna strateegia täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni. Avaliku sektori

asutused peavad asuma pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste, kasutuselevõtu

teele juba täna. Vajalik on hakata arendama organisatoorseid võimekusi avalike pilvteenuste

kasutamiseks – omandades praktilisi oskused ja kogemusi ning kohandada töökorraldust.

Kontseptsiooni kohaselt tehakse ettepanek sõnastada avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise

alusprintsiibid (5-10 a vaates) järgmiselt.

1. Digiühiskonna arengukava (DÜAK) kohaselt on avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine

avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Kontseptsiooniga ei tehta ettepanekuid DÜAKis

sõnastatud eesmärke ega strateegilisi suundi oluliselt muuta. Teenuseomanikud peavad tagama

valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Kontseptsioon soovitab avalikele

pilvteenustele migreerumise sihte ning ootuseid organisatoorsete võimekuste arendamiseks

täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane

tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke

tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava alusel viiakse

muudatused ka ellu.

2. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid

taristu- ja platvormiteenused. Kontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus

avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Kontseptsiooniga rõhutatakse, et

teenuseomanikud peavad tegema kaalutletud valikuid avalike pilvteenuste ning riiklikult

arendatavate ja hallatavate (nt Riigipilve) lahenduste vahel nii, et kumbki lahendus ei ole de facto

eelistatud.

3. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna

arengukava täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni. Selleks, et muuta

ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks peetakse Riigipilve lahendust, on vaja

teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida.

4. Taristu- ja platvormiteenuste valikuid juhivad IT-majad, kes kaalutlevad avalike pilvteenuste

ja Riigipilve lahenduste vahel või leiavad sobivaima lahenduse nende kombinatsioonis, tehes

vastavad ettepanekud teenuseomanikele. IT-majadesse on koondatud ühe või mitme

ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-majade vastutus on piiratud vastava

valitsemisala teenustega. IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse

41

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

kohta, et mõjutada kaalutletud otsuseid, millal pilvteenuseid kasutusele võtta. IT-maja tasemel on

vajalik ka asjakohaste organisatoorsete muudatuste juhtimine ning kompetentside arendamine.

5. IT-maju toetab valikute tegemisel ja avalike pilvteenuste kasutuselevõtul keskne

kompetentsikeskus. Keskse kompetentsikesksusena nähakse Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust (edaspidi RIT), kuhu juba täna on konsolideeritud Eesti

baasinfrastruktuuri lahendused. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete

täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või

platvormiteenuseid kasutavates IT-majades. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja

vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. RIT ise ei muutu avalike

pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise

eest. RIT saab toetada avaliku sektori osapooli läbi parimate praktikate ja kogemusete jagamise.

6. RIT ei taga erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema

erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT.

RIT aga ei taga nende lahenduste omavahelist koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas

ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.

Dokumendis on detailsemalt kirjeldatud juhtimismudeli tervikülevaade koos iga osapoole vastutusega.

Tegevuskava 2024-2026 aastateks sisaldab tegevuskava erinevate osapoolte lõikes alates

poliitikakujundajast ja lõpetades IT-majade ja/või teenuseomanikega. Detailselt on kirjeldatud RITi

kujunemisest pilvteenuste kompetentsikeskuseks.

Kontseptsioon loodi perioodil veebruar – juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke

“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena. Lahenduse

loomisel lähtuti avalike pilvteenuste trendidest, tugineti Euroopa kogemustele avaliku pilve strateegiliste

seisukohtade kujundamisel ja arvestati praktilisi kogemusi avaliku pilve tegevuskavade elluviimisest.

Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, TGS Baltic Eesti, Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse, MKM, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA), Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT), Küberväejuhatuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse

(RMIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskuse (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa tihedas koostöös arvestades riigi infosüsteemi toimemudelit

ja juhtimiskorraldust.

Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade Kontseptsiooni ja tegevuskava kujundamiseks kaasati erinevaid osapooli, kelle pädevuses oli anda

vajalikku sisendit, teha otsuseid ning kiita heaks ühiselt välja töötatud lahendus.

Kaasatud olid:

• Juhtrühm, kelle pädevuses on töörühma tööst saadud tulemite valideerimine, otsustamine ning

kontseptsioonis kirjeldatud tegevuskava ellu viimine.

• Töörühm, kelle pädevuses on kvaliteetse tulemite saavutamiseks vajaliku sisendi andmine.

Töörühma kuulusid (töötubades osalesid):

• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), mis teenindab Kliimaministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvaid asutusi;

• Küberväejuhatus, mis teenindab Kaitseministeeriumi vastutusalasse kuuluvaid asutusi sh

Kaitsevägi;

• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), mis teenindab peamiselt

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi.

• Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), mis pakub ca 75-le avaliku sektori

asutustele keskseid arvutitöökoha-, serveri alustaristu jm lisateenuseid;

• Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), mis teenindab peamiselt

Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi;

• Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mille kliendiks on mitmed Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemi kuuluvad asutused nagu nt Ravimiamet, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet,

Tervisekassa Tervise Arengu Instituut jne;

• Tervisekassa;

• Töötukassa.

Kaasamistegevuste lühiülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis ning seejärel on avatud iga tegevuse

täpsem osalejate nimekiri ja kaasamise eesmärk. Operatiivseid kohtumisi ja arutelusid juhtrühma

liikmetega ei ole ülevaatlikkuse huvides kajastatud.

Tabel 10. Kaasamistegevuste lühiülevaade

Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk

1 26.01.2024 Projekti seotud

osapooled

E-kiri töörühma

organisatsioonidele

Töörühma kuuluvate isikute

tuvastamine.

2 07.02.2024 Töörühm Töötuba MKM

ruumides

Huvide ja ootuste täpsustamine

hetkeolukorra kaardistamiseks

ning tulevikuvisiooni

kujundamiseks.

3 21.02.2024 Töörühm Töötuba Workland

ruumides

Avaliku sektori asutuste

pilvteenustele liikumise

teekonna kaardistamine ning

sisendi kogumine

tulevikukontseptsiooni

loomiseks.

3

Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk

4 23.02.2024-

03.03.2024

Töörühm ja laiendatud

ring seotud osapooli

Veebipõhine küsimustik.

MKM edastas e-kirja

töörühma liikmetele

koos palvega edastada

see IT-majade

olulisematele

teenuseomanikele.

Hetkeolukorra kaardistamine, et

välja selgitada tänane

pilvteenustega seotud staatus

ning kasutatavad meetodid

infrastruktuuri osas.

5 01.03.2024 Riigikantselei E-kiri

Riigikantselei ootuste

täpsustamine ning koostöö

vajaduse täpsustamine

kontseptsiooni loomisel.

6 06.03.2024 Töörühm Online töötuba RITi keskse rolli täpsustamine

7 08.03.2024-

15.03.2024 Töörühm, MKM, RIA E-kiri ja jagatud tööfail

Tagasiside kogumine

hetkeolukorra kirjeldusele,

ootustele ja kontseptsiooni

peamistele aluspõhimõtetele.

8 20.03.2024 Töörühm Töötuba RITi ruumides

Osapoolte (MKM, RIT, IT-majad)

rollide ja tegevuskava

valideerimine ning

täpsustamine.

9 20.03.2024 RITi töötajad Vahetulemite

tutvustamine

Vahetulemite ja RITi oodatava

rolli tutvustus ja tagasiside

kogumine.

10 22.03.2024-

03.04.2024 Töörühm, MKM, RIA E-kiri ja jagatud tööfail

Tagasiside kogumine

kavandavale juhtimismudelile ja

tegevuskavale.

4

Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk

11 03.04.2024 MKM, RIA, RIT Koosolek

Avalike pilvteenuste ja Riigipilve

omavaheliste seoste arutelu

(Riigipilve positsioneerimine).

12 16.04.2024-

07.05.2024

1. Ministeeriumid

2. RITi kliendid

3. Erasektor - peamised

avalike pilvede

pakkujad, Eesti

Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit (ITL)

E-kiri

Laiem avalik tagasiside

kogumine esialgsele

kontseptsioonidokumendile.