Vastus

EELNÕU
26.02.2024

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis s asendatakse läbivalt sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade register“ vastavas käändes;

2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Püsivalt Eestis elamine

Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.“;

3) paragrahvi 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, vene“;

4) paragrahvi 402 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas paragrahvis“;

5) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.“;

6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 33 nimetatud juhul võib Eestis sündinud alaealine laps Eestis viibida, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.“;

7) paragrahvi 622 lõikes 3 asendatakse sõna „vanem“ sõnaga „üksikvanem“;

8) paragrahvi 65 lõike 2 punktis 6, § 2102 lõike 1 punktis 2 ja § 224 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „ja“ semikooloniga;

9) paragrahvi 911 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12)  Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

(13) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.“;

10) paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel viisataotluse, viibimisaja pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või kooskõlastamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed;
4) välismaalase perekonnaseisuandmed;
5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;
6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
7) välismaalase esindaja esindusõiguse andmed;
8) viisa liik, sihtriigi andmed, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa andmed;
9) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed;
10) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed;
11) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed;
12) majutuskoha, reisi- ja elamiskulude katmise andmed;
13) külastatava isiku üldandmed;
14) välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme üldandmed ja seos välismaalasega;
15) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

11) paragrahvi 102 lõigetes 31–5 ja 10 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „viisaregister“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 102 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Viisaregistri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium.“;

13) paragrahvi 102 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) muud korralduslikud küsimused.“;

14) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja viisaregistri põhimääruses.“;

15) paragrahvi 105 lõikes 3 ning § 181 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad „Eestis registrisse“ sõnadega „Eesti äriregistrisse“;

16) paragrahvi 106 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane:
1) kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis ning
2) kellele on käesoleva seaduse alusel antud pikaajaline viisa.“;

17) paragrahvi 106 lõike 11 punktis 2, lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 181 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „kantud Eesti äriregistrisse“;

18) paragrahvi 106 lõiget 11 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.“;

19) paragrahvi 106 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ning lõike 11 punkte 3 ja 4 ei kohaldata, kui välismaalane asub tööle:
1) õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või
2) noorsootöötajana.“;

20) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 18 ja 19 järgmises sõnastuses:

„(18) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane asub tööle:
1) tippspetsialistina või
2) iduettevõttes.

(19) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkte 2 ja 4 ei kohaldata, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.“;

21) paragrahvi 106 lõigetes 3 ja 11, § 140 lõike 2 punktis 5, § 176 lõikes 2, § 177 lõigetes 1–12 ning § 181 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 4 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „Eesti äriregistrisse kantud“;

22) paragrahvi 106 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule registreerida juhul, kui välismaalane teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10, 11 või 13 nimetatud juhul.

(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui:
1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;
2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;
3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.“;

23) paragrahvi 106 lõiked 81 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 106 lõikes 18 asendatakse tekstiosa „lõikes 11 sätestatut“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ja lõiget 11“;

25) paragrahv 1061 ja § 107 lõike 12 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 1071 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel:“;

27) paragrahvi 108 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „, või“ semikooloniga;

28) paragrahvi 108 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „dokumente“ sõnaga „või“;

29) paragrahvi 108 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) töötamise registreerimine taotletud alusel, töökohal või tegevusalal on käesoleva seaduse § 110 lõike 4 alusel peatatud.“;

30) paragrahvi 110 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või kasvuettevõtte“;

31) paragrahvi 110 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Vabariigi Valitsus võib määrusega peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud.

(5) Ettepaneku peatada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimine teeb valdkonna eest vastutav minister.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel antava määruse eelnõu kooskõlastatakse Riigikogu põhiseaduskomisjoniga.“;

32) paragrahvi 111 pealkirjas asendatakse sõna „Lühiajalise“ sõnadega „Välismaalase lühiajalise“;

33) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise andmekogu“ sõnadega „(edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu);

34) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“ sõnaga „Andmekogu“;

35) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või kehtetuks tunnistamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed;
4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed;
5) välismaalase usulise kuuluvuse andmed, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;
6) üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb;
7) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

36) paragrahvi 111 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses“;

37) paragrahvi 111 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) muud korralduslikud küsimused.“;

38) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.“;

39) paragrahvi 124 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga;“;

40) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga;“;

41) paragrahvi 124 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arvud „1–4, 6“ arvudega „1–6“;

42) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) välismaalane on töötanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on olnud seotud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga ja tema vanus, auaste või muu asjaolu välistab tema kutsumise välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või muusse jõustruktuuri.“;

43) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta, milleks taotletakse tähtajalist elamisluba.“;

44) paragrahvi 176 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja andmise lisatingimused“;

45) paragrahvi 176 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ja lõikes 3 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata, kui välismaalane asub tööle:
1) õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või
2) noorsootöötajana.“;

46) paragrahvi 1761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui:
1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;
2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;
3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.“;

47) paragrahvi 1761 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Eesti Töötukassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;
2) loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud;
3) järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.“;

49) paragrahvi 177 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale andmed Eesti Töötukassa loa nõude täitmise kohta.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet esitab Eesti Töötukassa päringu peale andmed välismaalase Eestis töötamise kohta, milleks taotletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba.“;

50) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 alusel.“;

52) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registrisse vähemalt viis“ tekstiosaga „Eesti äriregistrisse vähemalt 12“;

53) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ arvuga „12“;

54) paragrahv 1814, § 186 lõige 4 ja § 2004 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 2102 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi;
5) välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“;

56) seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 2. alljaotist täiendatakse §-ga 2121 järgmises sõnastuses:

„§ 2121. Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline esitamine

(1) Välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist käesoleva seaduse §-s 213 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisloa taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisloa taotluse andmetena.“;

57) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisloa taotluse võib allkirjastada selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.“;

58) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui tähtajalise elamisloa menetluse algatab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 2103 alusel.“;

59) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 erisusena võib vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.“;

60) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Eesti Töötukassa loa taotlemise korra ja tähtaja ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu.“;

61) paragrahvi 228 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel elamisloa või tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõiguse kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed;
4) välismaalase perekonnaseisuandmed;
5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;
6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
7) välismaalase kriminaalkorras karistatuse andmed;
8) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed;
9) välismaalase kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, konfliktipiirkonnas või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed;
10) elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud tähtaeg ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed teises riigis;
11) välismaalase esindaja esindusõiguse andmed;
12) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige;
13) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja abikaasa või registreeritud elukaaslane;
14) andmed, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
15) välismaalase pere- ja leibkonnaliikme ning lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega;
16) välismaalase Eestist eemalviibimise andmed;
17) andmed, kas välismaalane on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis elamispinna või Eestist lahkumiseks toetust;
18) andmed, kas taotleja on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti heakskiidetud nimekirja;
19) välismaalase usulise kuuluvuse andmed, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;
20) muu taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada;
21) kutsuja üld- ja riskiprofiili andmed;
22) kutsuja perekonnaseisuandmed;
23) kutsuja esindaja esindusõiguse ja kontaktisiku andmed;
24) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;
25) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

62) paragrahvi 228 lõigetes 31, 4, 43 ja 5 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnadega „elamislubade ja töölubade register“ vastavas käändes;

63) paragrahvi 228 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(42) Elamislubade ja töölubade registri põhimääruses sätestatakse elamislubade ja töölubade registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) muud korralduslikud küsimused.“;

64) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse alaliselt. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri põhimääruses.“;

65) paragrahvi 284 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „(edaspidi kutsuja)“;

66) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, lõpevad kutsuja kohustused, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus seaduslik alus;
2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde;
3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse riiki ning on kandnud oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.“;

67) paragrahvi 2971 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed;
4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed;
5) üldandmed ja riskiprofiili andmed kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb, ning tema esindaja esindusõiguse andmed;
6) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

68) paragrahvi 3093 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne 2025. aasta 1. juunit antud tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamisel kohaldatakse 2025. aasta 1. juunil jõustunud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi.“;

69) seadust täiendatakse §-ga 30918 järgmises sõnastuses:

„§ 30918. Kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise erisus

Välismaalaselt ei nõuta kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust, kui:
1) tal on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;
2) ta on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.“.

§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 51 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“;

2) lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „eeldatav kestvus ning“;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Lähetatud töötaja tööandja ei esita Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse alusel.

(8) Tööinspektsioonil on õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid.“.

§ 3. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline esitamine

(1) Perekonnaliige võib esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisõiguse taotlusena ning perekonnaliige ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisõiguse taotluse andmetena.“;

2) paragrahvi 231 lõike 3 esimesest lausest, § 491 lõikest 3 ja § 52 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“;

3) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui perekonnaliige on esitanud tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisõiguse taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisõiguse taotluse võib allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.“.

§ 4. Karistusseadustiku § 2601 täiendamine

Karistusseadustiku § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „poolt“ sõnadega „või tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli tööandja vastava kohustuse täitmise delegeerinud,“.

§ 5. Maksukorralduse seaduse § 255 muutmine

Maksukorralduse seaduse §-s 255 tehakse järgmised muudatused:

1) sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „sihtasutuste registri“ sõnadega „, elamislubade ja töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“;

2) sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja töölubade“;

3) paragrahvi täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) välismaalaste seaduse alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. juunil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8, 55 ja 69 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, § 3 punkt 2 ja § 5 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 43 ja 49 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a nr

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine)
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Rände valdkonna praktikas on ilmnenud järgmised kitsaskohad:
• välismaalase Eestis elamise ja töötamise kohta andmete esitamine ja menetlus on koormav, sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud lahendused;
• riigiasutuste andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole võimalik vahetada omavahel auto­maatselt andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle info­süsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2-keskkonna1;
• välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon on keerukas, mis tekitab nii tahtlikke kui ka teadmatusest eksimusi ning raskendab viisade ja elamis­lubade väärkasutuse ennetamist ja tõkestamist;
• väliskeskkonna pideva muutumise tõttu ei arvesta kehtiv õigus piisavalt vajadusega kaitsta kohalikku tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Kitsaskohtade lahendamiseks kavandatakse eelnõuga teha järgmised põhimuudatused:
1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal – tööandjal, õppeasutusel, abikaasal või lähedasel sugulasel – suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edasta­da Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) kaudu nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA), Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kui ka Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa);
2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi (edas­pidi HTM) ning Kultuuriministeeriumi2 (edaspidi KUM) vastutusel andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee;
3) ajakohastada elamisloa taotlemise regulatsiooni, et soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist;
4) korrastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni ning lahendada praktikas esinenud kitsaskohti.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele, riigiasutuste korraldusele ja isikuandmete töötlemisele. Majanduslik ja sotsiaalne mõju on väheolulised.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunikud Eva Lillemäe ([email protected]), Jana Laane ([email protected]) ja Killu Christine Vantsi ([email protected]) ning
• õigusnõunikud Maret Saanküll ([email protected]) ja Kaspar Lepper ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Gerly Herm (tel 612 5230, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:
• Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL);
• Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL);
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK);
• Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG);
• Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL);
• Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juures tegutsevad Work In Estonia (edaspidi WiE) ja Startup Estonia (edaspidi SUE);
• Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);
• ministeeriumid, eelkõige HTM, KUM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium (edaspidi VÄM);
• MTA;
• PPA;
• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT);
• Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT);
• Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK);
• TI;
• töötukassa;
• ülikoolid ja teadusasustused.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 120;
2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (edaspidi ELTTS) avaldamismärkega RT I, 05.10.2022, 3;
3) Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 26;
4) karistusseadustik (edaspidi KarS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 40;
5) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) avaldamismärkega RT I, 20.02.2024, 9.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20273 punktidega:
• 3.1.7 „Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja ‑korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid“;
• 3.2.5 „Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi“;
• 3.2.10 „Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andme­kogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil“.

Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas:
• „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks; [---]
• võtta [---] kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks“4.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eesti rahvastik vananeb nagu teistes Euroopa riikideski. Seetõttu seisab Eesti silmitsi majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega ning konkureerib teiste riikide majandusega, et meelitada tööturule ja ettevõtluskeskkonda vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Tööjõu­vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosis 2022–2031 „Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ on toodud välja, et:

Kuna ka lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt siirduvate noorte ja ka parimas tööeas
(20‒64) inimeste arv väiksemaks, siis on hõivatute arvu senisel tasemel hoidmine või ka kasvatamine proovikivi.5

Majanduskeskkonna muutused ja nõudlus tööjõu järele ühelt poolt ning rahvastiku vananemine teiselt poolt on viinud olukorrani, kus lahendust nähakse ka sisserändes ja välistööjõu kasutamises.

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Majanduskeskkonna muutused ja eelnenud aastatel ellu kutsutud leevendused, mille eesmärk on meelitada Eestisse kvalifitseeritud välistööjõudu, on tekitanud tööandjates huvi välistööjõu järele. Et tagada majanduse konkurentsivõime ja jätku­suutlikkus ning ennetada ja tõkestada viisade ja elamislubade väärkasutust, on oluline muuta välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon välismaalaste ja tööandjate jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida.

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab paindlikku õiguskeskkonda ning aja­kohaseid ja ökonoomseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendusi. Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii selleks, et pakkuda kliendikesksemaid teenuseid ja tagada e-riigi jätkusuutlikkus, kui ka selleks, et soodustada ausat konkurentsi ja hoida ära ebasoovitav mõju. Samuti selleks, et tõhusamalt ennetada ja avastada viisade ja elamislubade väärkasutust ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu, sealhulgas nii sellega, et Eesti tööjõuturule avaldab mõju Venemaa jätkuv sõda Ukrainas, kui ka sellega, et Eesti Panga majandusprognoosi6 kohaselt on Eesti majandus languses, mille mõju jõuab järjest tugevamalt ka tööjõuturule. Eesti ekspordituru halvast seisust ja kahanenud konkurentsivõimest tingitud majanduslanguses suureneb ka registreeritud töötuse määr. See oli töötukassa andmetel 2024. aasta jaanuaris 8,3% (55 570 töötut)7 ja tipneb Eesti Panga hinnangul 2024. aastal 9%‑ga8. Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisa­nõuded välismaalase Eestis töötamisele.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõul on kaks peamist eesmärki:
1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi menetlus­koormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;
2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioo­ni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.

2.3. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-s ei ole reguleeritud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud ELKS-s. Samuti ei ole VMS-s reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.

2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

Ettevõtlusvabaduse piiramine

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus­ühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Ettevõtluse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, millel töötades ei ole isik kellegi teisega töösuhtes. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul saada tulu kauba tootmisest ja müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi „kõiki tegevusalasid ja elu­kutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid“9. Riigikohus on andnud ettevõtluse mõistele avara tõlgenduse, märkides, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub „tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus“10. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusesse, samuti teatud positiivsete meetmete õiguse. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust hoiduda ettevõtluse põhjendamatust takistamisest.11 Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks. Ettevõtlusvabadus laieneb PS-i § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele.

PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette lihtne seaduse reservatsioon. Ettevõtlusvabaduse piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust tegelda ette­võtlusega, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks eesmärke on tugevdada rändekontrolli võimekust läbi viisade ja elamislubade väärkasutuse ennetamise ja tõkestamise ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse:
1) välismaalane võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult juhul, kui talle on antud pikaajaline viisa (edaspidi D-viisa)12;
2) tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks täht­ajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse;
3) tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse, peab olema olnud vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majan­dustegevus Eestis või renditöö puhul 18 kuu jooksul Eestis või teises Euroopa Majandus­piirkonna liikmesriigis;
4) tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majandus­tegevus Eestis või renditöö puhul 18 kuu jooksul Eestis või teises Euroopa Majandus­piirkonna liikmesriigis.

Eelnõu meetmed on tööjõuturu kaitsmise ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa.

Meetmete vajalikkus

Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada.
1) Kui siduda välismaalase lühiajaline Eestis töötamine D-viisaga, võimaldab see viisa­taotluse menetluses kontrollida välismaalase tausta ja annab seeläbi tööandjale suurema kindluse, et välismaalane on usaldusväärne. Lisaks suunab see tööandjat eelistama Eesti elanikest tööjõudu ja aitab vältida olukorda, kus tööandjal on mugav võtta tööle viisavabalt Eestisse tulnud välismaalane, skeemitada töötamise tingimuste ja palga­kriteeriumiga ning saavutada seeläbi ebaaus konkurentsieelis.
2) Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta­miseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsa­maks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi­päraseks kasutamiseks ning kas tööandja on usaldusväärne. Lisaks toetab nõue ausa ettevõtluskeskkonna tagamist ja aitab hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.
3) Nõue, et tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta­miseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema Eestis tegelik majandustegevus, aitab hinnata, kas:
• tööandja tegutseb tegelikult Eestis ning soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut ja panustab seeläbi Eesti ühis­konda;
• välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või taotletakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või tähtajalist elamisluba töötamiseks üksnes selleks, et saada Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid kaitsta tööjõuturgu ning oleksid avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Ettevõtlusvabaduse riive õigusta­miseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida rände ebasoovitavat mõju Eesti tööjõuturule, avalikule korrale ja julgeolekule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses kontrollitakse tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu, kuid tööandjal ei ole üldjuhul kohustust enne kindlal ajal reaalselt majanduslikult tegutseda. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest. Mõlemal juhul on taotluste hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud. Seega on vähe selliseid tööandjaid, kes soovivad võtta välismaalase tööle väga lühikese tegutsemisaja järel ja keda tegeliku majandus­tegevuse nõue mõjutaks. Lisaks kehtiks see nõue üksnes kolmanda riigi kodaniku tööle võtmisel ja jätkuvalt võiks kutsuda välismaalase Eestisse tööle, kui on tegemist teenuse vaba liikumise või Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) välismaalase Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus.

PS-s on tehtud vahet Eesti ja välisriigi kodanike ning kodakondsuseta isikute vahel. Eestis viibivatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on võrdselt Eesti kodanikega õigus tegelda ettevõtlusega, kuid PS lubab sätestada seadusega välismaalasele13 piiranguid ettevõtlus­vabaduse teostamiseks. Selliste piirangute eesmärk saab olla nii Eesti kodanike majanduslike huvide parem kaitse, näiteks piisav töökohtade olemasolu, kui ka riigi julgeoleku huvid, näiteks oluliste ettevõtlussektorite toimimise tagamine. PS-i § 31 ei kaitse otsesõnu selliste isikute ettevõtlusvabadust, kes ei viibi Eestis ega ole Eesti kodanikud.

Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei rakendata eelnõu meetmeid kohe, kui eelnõu jõustub, vaid antakse piisav üleminekuaeg, et ettevõtjad, kes on kavandanud oma edaspidises tegevuses värvata kolmandatest riikidest tööjõudu, saaksid viia oma tegevuse eelnõuga vastavusse.

Seega on eelnõu meetmed, millega kehtestatakse lisanõuded kolmanda riigi kodaniku Eestisse tööle kutsumisele, proportsionaalsed ning aitavad vältida rände ebasoovitavat mõju tööjõu­turule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK)14, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu koos­kõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Samuti edastati VTK arvamuse avaldamiseks Balti Kaitsekolledžile, EAKL-le, EKN-le, ETKL-le, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Finance Estoniale, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, KAPO-le, KTK‑le, MTA-le, PPA-le, RMIT-le, SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Teenusmajanduse Kojale, TEHIK-le, TI-le ja töötukassale. VTK kohta esitatud ettepanekute ja seisukohtade ning nendega arvestamise kohta anti pooltele tagasisidet 2019. aastal.

2023. aasta jaanuaris kaasati partnereid uuesti, et päevakohastada VTK‑d ja saada eelnõu väljatöötamiseks põhjalikku ajakohast teavet. Partneritega on eelmisest aastast toimunud ka mitmeid kohtumisi. Uut VTK-d ei koostatud, sest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea seda tegema, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2024. aasta kabinetinõupidamise otsusega anti Siseministeeriumile ülesanne valmistada kiireloomulisena ette eelnõu VMS-i muudatused. Seega otsustas Vabariigi Valitsus menetleda eelnõu kiireloomuliselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks.

Võrdleva analüüsi sisukord
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 8
3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine 8
3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ning § 5 p-d 1 ja 3) 8
3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 8, 48, 49, 51 ja 60) 11
3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–64 ja 67, § 3 p 2 ning § 5 p 2) 12
3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 56 ja 57 ning § 3 p-d 1 ja 3) 16
3.2. Tööränne 18
3.2.1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45) 18
3.2.2. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 15, 17 ja 21) 20
3.2.3. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 18, 45, 52 ja 53) 21
3.2.4. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 22, 23, 25, 26, 30, 44, 46, 47, 50, 54 ja 68) 22
3.2.5. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatamine (§ 1 p-d 27–29 ja 31) 26
3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused 27
3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 8, 55, 58 ja 69) 27
3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5–9) 29
3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2) 30
3.3.4. Taotluse ja lisadokumentide esitamise keelenõue (§ 1 p 3) 31
3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 39–42 ja § 4) 31
3.3.6. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 54) 32
3.3.7. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 59) 33
3.3.8. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 65 ja 66) 34
3.4. Eelnõu jõustumine 34

3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ning § 5 p-d 1 ja 3)

Menetlus on ebamugav nii välismaalasele kui ka riigile

Tööandjate ootus on, et välistööjõu Eestisse toomist ei takistaks bürokraatia ning et välis­maalase tööle võtmise reeglid oleksid lihtsamad ja protsess kiirem. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine ning tähtajalise elamisloa taotluse täitmine ja edastamine ning selle alusel andmete sisestamine ja vajalike toimingute tegemine riiklikes andmekogudes on praegu eba­mugavad nii välismaalasele ja tema Eestisse kutsujale kui ka riigile. Selleks, et menetleda välismaalase Eestis tööle asumist, ei ole mugavaid ja kasutajasõbralikke e-lahendusi, mistõttu peavad välismaalased ja riik tegema ebamõistlikke toiminguid.

Praegu peavad tööandjad esitama andmeid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta mitmele riigiasutusele. Lisaks sellele, et PPA-s tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb töötamise kohta teha kanne ka MTA‑s, ning kui tegemist on lähetatud töötamisega, tuleb sellest teavitada ka TI-d. Juhul, kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb tööandjal enne elamisloa taotlemist pöörduda töötukassa poole, et saada luba välismaalase tööle võtmiseks.

Riigiasutuste omavaheline andmevahetus on ebatõhus

Lisaks on välismaalase lühiajaliselt Eestis töötamise regulatsiooni väärkasutuse tõkestamisel riskikoht riigiasutuste omavaheline puudulik või ebatõhus andmevahetus. Praegu vahetatakse andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotluste menetlemisel PPA, MTA, töötukassa ja TI andmekogude vahel andmeid automaatselt ei vahetata.

Eesmärk on:
1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel, st edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest;
2) luua õiguslik alus, et PPA, TI, MTA, töötukassa, HTM-i ja KUM-i vastutusel andmekogud saaksid edaspidi vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

Nii tekib riigil rändest terviklikum ülevaade ja andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel, mis võimaldab neid võrrelda. See muudab rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik panustada oma ressurssi tõhusamasse kontrolli seal, kus see on vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse VMS-i § 163, milles on sätestatud õppima asumise tõendamise nõue. Eelnõuga loetakse paragrahvi tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3.
• Lõikes 2 nähakse ette, et õppeasutusel ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid, mille nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS).
• Lõikes 3 sätestatakse, et HTM esitab PPA-le päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta.

Praegu täidavad õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid kutseid PDF-failis ning edastavad need PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel. Muudatuse tulemusena saab PPA vajalikud andmed kahe riikliku andmekogu – EHIS-e ning elamislubade ja töölubade registri (edaspidi ETR) – andmevahetusest. Muudatus vähendab õppeasutuste ja üliõpilasorganisatsioonide haldus­koormust ning muudab õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise mugavamaks ja kiiremaks. Kuna andmed, mille õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse ning mida PPA vajab VMS-s sätestatud tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on erinevad, jääb õppe­asutustele ja üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada PPA-le andmed, mida nad ei pea kandma EHIS-sse. Aastatel 2019–2023 esitati PPA-le kokku 5629 õppimiseks tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlust (vt tabel 1).

Tabel 1. Õppimiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlused aastatel 2019–2023
(allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlused
1551
706
1273
708
541
Õppimiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused
194
291
168
93
104

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ELTTS-i § 51 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning punktiga 3 täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 7 ja 8.

ELTTS-i § 51 lõike 1:
1) punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“ ja
2) punktist 4 sõnad „eeldatav kestvus ning“.

Muudatused on tingitud vajadusest ühtlustada, mis andmeid peavad tööandjad lähetatud töötajate kohta koguma, et esitada need PPA-le ja TI-le. Lähetatud töötajate arvu saab tuletada automaatselt, tuginedes välismaalaste nimedele. Samuti saab automaatselt tuletada lähetuse kestuse, tuginedes kavandatava lähetuse algus- ja lõppkuupäevale. Samamoodi tuletatakse need andmed ka TI tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) iseteeninduses, mille kaudu esitavad tööandjad alates 17. juulist 2023 TI-le lähetuse teateid.

ELTTS-i § 51:
1) lõikes 7 sätestatakse, et lähetatud töötaja tööandja ei esita TI-le sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud PPA-le VMS-i alusel;
2) lõikes 8 nähakse ette, et TI-l on õigus saada PPA-lt lähetatud töötaja kohta sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid.

Praegu esitavad tööandjad lähetuse teateid TI-le TEIS-i iseteeninduses. Muudatuse tulemusena saab TI edaspidi andmed lähetatud töötaja kohta, kes on saanud tähtajalise elamisloa tööta­miseks või kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, riiklike andme­kogude andme­vahetusest, st välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andme­kogust (edaspidi LTR), ETR-st, viisaregistrist ja töökeskkonna andmekogust. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks. Lähetatud töötaja andmed esitatakse TI-le nii Euroopa Liidu kui ka kolmanda riigi kodaniku kohta, kui osutatakse teenust liikmesriigist, Euroopa Majandus­piirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist. 2022. aastal esitasid tööandjad TI-le 688 lähetuse teadet 1685 lähetatud töötaja kohta ja 2023. aastal 858 lähetuse teadet 2361 lähetatud töötaja kohta (vt tabel 2). TI prognoosi kohaselt suureneb järgnevatel aastatel lähetuse teadete arv veelgi.

Tabel 2. TI-le lähetatud töötaja kohta esitatud lähetuse teadete arv aastatel 2019–2023 (allikas: TI)
 
2019
2020
2021
2022
2023
Lähetuse teated
870
544
552
688
858
Lähetatud töötajad
3509
1969
1511
1685
2361

Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 3 muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleeritud töötamise registri (edaspidi TÖR) kande alust.
• Punktiga 1 nähakse MKS-i § 255 sissejuhatavas lauseosas ette, et TÖR-i kanded tehakse lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele ka ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes.
• Punktiga 3 täiendatakse MKS-i § 255 punktiga 6, millega nähakse ette, et TÖR-i kande alus on ka VMS-i alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta.

Muudatuste tulemusena tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i kandeks vajalik andmekoosseis LTR-i või ETR-i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i. Muudatused vähendavad tööandjate halduskoormust ning muudavad välismaalase tööle võtmise mugava­maks ja kiiremaks. 2022. aastal esitati PPA-le 29 464 lühiajalise Eestis töötamise registreeri­mise taotlust ja 5432 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust ning 2023. aastal 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4704 töötamiseks täht­ajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust (vt tabel 3). Seega vähenes 2023. aastal oluliselt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste arv, kuid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotluste arv jäi võrreldes varasemate aastatega samasse suurusjärku. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4400 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust.

Tabel 3. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused
34 604
26 040
37 667
29 464
9939
Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotlused
4464
3619
4746
5429
4704

3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 8, 48, 49, 51 ja 60)

Eelnõu § 1 punktidega 48 ja 49 täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 5–7. Muudatused esitatakse eraldi punktidena, kuna lõiked jõustuvad erineval ajal.

Lõikes 5 sätestatakse, et töötukassa keeldub töötukassa loa andmisest, kui:
• välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;
• töötukassa loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ja
• järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.

Kehtiva VMS-i kohaselt ei ole töötukassal alust töötukassa loa andmisest keelduda, kui jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud ja loa kehtivusaeg on lühem kui aeg järgmise aasta sisse­rände piirarvu kehtestamiseni.15 VMS-i § 123 punkti 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamis­loa andmisest, kui taotluse kohta otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Muudatus on vajalik, et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha täitmiseks välismaalasega olu­korras, kus jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused:
• lõikega 6 nähakse ette, et töötukassa esitab PPA-le päringu peale andmed töötukassa loa nõude täitmise kohta, ja
• lõikega 7, et PPA esitab töötukassale päringu peale andmed välismaalase Eestis töötamise kohta.

Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, töötukassa loa taotluse Wordi failis ja edastab selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel. Pärast seda, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja selle loa omakorda PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Praktikas on sagedased olukorrad, kus tööandja esitab töötukassale loa taotluse, milles on puudused, või esitab loa taotluse juhul, kui luba ei ole vaja, näiteks olukorras, kus soovitakse võtta välismaalane tööle lühiajaliselt või iduettevõttesse.

Muudatuse tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA elektroonilise kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu16 andmevahetusele. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust ning muudab taotlemise kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Töötukassa loa taotluste arv on aastate jooksul kasvanud, kuid tööjõuturu muutuste tõttu 2023. aastal veidi kahanes (vt tabel 4). Peamine mõju on tulnud sellest, et Eesti tööjõuturul on väga palju Ukraina kodanikke, kes võivad Eestis töötada, kui neil on selleks seaduslik alus, ja tööandjatel on Eesti tööjõu­turult hõlpsam leida endale sobivaid töötajaid. Töötukassa prognoosib, et 2024. aastal esitatakse töötukassa loa taotlusi sarnases mahus nagu 2023. aastal.

Tabel 4. Töötukassa loa taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: töötukassa)

2019
2020
2021
2022
2023
Töötukassa loa taotlused
1664
1761
2186
2044
1688
väljastati luba
1640
1725
2076
1859
1505
väljastatud töökohtade arv
7060
6345
7238
6085
4166
ei väljastatud luba
20
31
85
152
170
taotlust ei vaadatud läbi
4
5
25
33
13

Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse VMS-i § 181 lõiget 2 punktiga 7. VMS-i § 181 lõikes 2 on sätestatud loetelu juhtudest, kui töötamiseks tähtajalise elamisloa võib välismaalasele anda ilma töötukassa loa nõuet täitmata. Muudatuse kohaselt ei ole vaja töötukassa luba ka juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks VMS-i § 1762 alusel.

VMS-i § 1762 alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud. Kuna töötamist jätkatakse samadel tingimustel sama tööandja juures, puudub vajadus töötukassat koormata ja töötukassa luba lühikese aja jooksul esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 9. Õigusselguse huvides lisatakse volitusnorm, mis võimaldab reguleerida töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Praegu on seda reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“, mida on kavas ühe akna ja andmete ühekordse esitamise põhimõtte kohaselt kohandada ja täpsustada.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse VMS-i § 224 lõike 1 punkti 5 lõpus sõna „ja“ semi­kooloniga. Muudatus on tehniline.

3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–§, 32–38, 61–64 ja 67, § 3 p 2 ning § 5 p 2)

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär­kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi. PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus­keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetluskeskkonda, menetlust automatiseerida ja muuta see paberivabaks. Seeläbi on võimalik tõhustada menetlusi, optimeerida menetluskoormust ja tõsta rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja elamisõiguse taotlust. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab lähiaastatel 15% ringis.

Eelnõu § 1 punktidega 1, 10–14, 32–38, 61–64 ja 67, § 3 punktiga 2 ning § 5 punktiga 2:
1) lühendatakse ETR-i nimetust (VMS-i § 228 lg-d 31, 4, 43 ja 5, ELKS-i § 231 lg 3, § 491 lg 3 ja § 52 lg 2 ning MKS-i § 255);
2) täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaegu ja koosseisu ning migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi MIGIS) andmete koosseisu (VMS-i § 102 lg‑d 3 ja 91, § 111 lg-d 3 ja 44, § 228 lg-d 3 ja 44 ning § 2971 lg 6);
3) ajakohastatakse viisaregistri ja ETR-i vastutava töötleja regulatsiooni (VMS-i § 102 lg 8 ja § 228 lg 41);
4) tuuakse välja, mis viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses sätestatakse (VMS-i § 102 lg 9, § 111 lg-d 41 ja 42 ning § 228 lg 42);
5) ühtlustatakse viisaregistri ja LTR-i termineid (VMS-i § 102 lg-d 31–5 ja 10 ning § 111 pealkiri ja lg-d 1 ja 2).

Lühendatakse ETR-i nimetust

Alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust, mistõttu jäetakse ETR-i nimetusest välja viide tööloale.

Täiendatakse LTR-i ja ETR-i andmekogu andmekoosseisu

Kuna IKT-lahenduste valmimisel hakatakse LTR-i ja ETR-i kandma ka riskiprofiili andmeid ning teistelt haldusorganitelt kooskõlastamisel, tunnustamisel ja arvamuse andmisel (edaspidi konsultatsioonimenetlus) saadud andmeid, vajavad ajakohastamist ka LTR-i ja ETR-i andme­koosseis. PPA kaasab teisi haldusorganeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotlemise menetluses, kuid praegu ei kanta konsultatsioonimenetluse andmeid LTR‑i ega ETR-i. Haldusorganid vahetavad andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või ametlikus kirjavahetuses, mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Arendustööde tulemusena luuakse IKT-lahendus, mis võimaldab PPA-l kiiresti ja lihtsalt kaasata teisi haldusorganeid ning kaasatud haldusorganitel mugavalt saata PPA-le vajalikku teavet. Muudatus mõjutab erinevaid pooli, kes on juba praegu kaasatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või elamisloa taotlemise menetlusse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 16 ja VMS-i § 421 kohaselt on PPA vaba otsustama, milliseid menetlus­toiminguid ta millistes menetlustes teeb, et teha kindlaks menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seetõttu ei ole menetlusse kaasatavate haldusorganite loetelu võimalik ammendavalt esitada.

Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu

MIGIS-e andmekoosseisu lisatakse välismaalase biomeetrilised andmed. Need võimaldavad välismaalast tõhusalt tuvastada või veenduda tema isikusamasuses.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 on sätestatud ABIS-e andmete töötlemise põhi­mõtted, sealhulgas nähtud ette, mis on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ning mis tüüpi päringuid saab nendeks ABIS‑esse teha. Samuti on nimetatud, millistel juhtudel võib ABIS-e andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda. VMS-s on ABIS-t reguleeritud §-s 2794. Selle lõike 1 kohaselt on ABIS-e eesmärk VMS-i tähenduses töödelda viisamenetluses, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. VMS-i § 272 lõike 2 kohaselt on biomeetrilised andmed VMS-i tähenduses näokujutis, sõrme­jäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välis­maalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut ja tema isikut tõendavat dokumenti. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument. Kui välismaalane taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või elamisluba, peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA teeninduse digikioskis.

Välismaalase biomeetrilisi andmeid hoitakse ABIS-es. VMS-i § 296 lõike 1 kohaselt on PPA‑l, KAPO-l ja töötukassal õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibi­mise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Kui järele­valves tekib vajadus välismaalase isik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, on ots­tarbekas teha seda kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste abil. Et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks saaks kasutada järelevalveks ettenähtud andmekogu, tuleb täiendada MIGIS-e andmekoosseisu ja sätestada, et sellesse kantakse ka välismaalase bio­meetrilised andmed.

Sätestatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuandmete säilitamise tähtaja sätes­tama seadusandja. Tähtaega võib määrusega täpsustada, sealhulgas lühendada, kui andmekogu asutavas seaduses on selleks volitus.17 Seega tuuakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaeg põhimäärusest seaduse tasandile, nähes ette, et andmeid säilitatakse:
1) viisaregistris kõige kauem 60 aastat;
2) LTR-s kõige kauem 25 aastat ja
3) ETR-s alaliselt.
Andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse vajadusel andmekogu põhimääruses.

Viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel on lähtutud põhimõttest, et andmekogude pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Lisaks on viisaregistri andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel arvestatud, et viisainfo­süsteemis (edaspidi VIS) säilitatakse andmeid viis aastat viisa kehtivusaja lõppemisest või selle pikendamisest arvates. See tähendab viieaastase mitmekordse viisa puhul minimaalselt kümne­aastast säilitustähtaega.

1) Praktikas on viisaregistri andmete säilitamisel lähtutud VIS-i määruse18 artiklist 23 ja VIS‑i otsusest19. VIS-i andmete säilitamise praktikat ei ole kavandatud muuta: ka edaspidi lähtutakse andmete aktiivsel säilitamisel VIS-i määruse ja VIS-i otsuse analoogiast. Selguse eesmärgil tuleb siiski märkida, et VIS-i määruse artikli 30 lõike 2 ega VIS-i otsuse artikli 13 lõike 2 kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus hoida riiklikus toimikus andmeid, mille liikmesriik on VIS-i ise sisestanud. VIS-i määruses on seejuures reguleeritud ainult VIS‑i andmete säilitamise tähtaega. Seega tuleb seaduses säilitustähtaja reguleerimisel arvestada ka aega, millal andmed on kantud arhiivi. Viisaregistri andmete maksimaalne 60-aastane säilitustähtaeg on optimaalne, et ühelt poolt arvestada riigi huve avaliku korra ja julgeoleku kaitsmisel ning teisalt ei riivata ebaproportsionaalselt sellise välismaalase eraelu, kellel ei ole asjaomase kohtupraktika kohaselt subjektiivset õigust Eestisse saabuda ja kes peab viisataotluse esitamisel arvestama, et tema isikuandmeid viisataotluse menetlemisel töödel­dakse.

2) LTR-i andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat, kuna LTR aitab pädevatel asutustel ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mille tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses. Õiguskaitse- ja ka julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse andmed ja sellele lisatud dokumendid – näiteks isikuandmed, reisidokumendi isiku­andmete lehe koopia ja foto – on aidanud kaasa välismaalase tuvastamisele ning seeläbi avaliku korra ja riigi julgeoleku tõhusale tagamisele. Seega on vaja säilitada LTR-i andmeid kõige kauem 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem maksimaalne säilitustähtaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks välismaalasi, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

3) ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuna need on Eesti elanike algandmed, mis on määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. ETR‑i andmed on olulised tulevikus esitatavate elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute staatuse määratlemisel.

Lisatakse viisaregistri andmete vastutavateks töötlejateks KAPO ja VÄM

Täpsustatakse, et viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on lisaks PPA-le ka KAPO ja VÄM. Kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutusala viisa­registri põhimääruses. VMS-i kohaselt on PPA-l, KAPO-l ja VÄM-l viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus. PPA ja KAPO koos­kõlastavad viisade andmist, PPA ja VÄM väljastavad viisasid ning PPA pikendab ka viibimis­aega. Viisaregistri vastutav töötleja on endiselt PPA, täpsustatakse vaid viisaregistri andmete vastutava töötleja regulatsiooni.

Täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruse volitusnorme

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnormis loetletud, mida võib selles reguleerida, näiteks andmeandjaid, andmevahetust teiste andme­kogudega ning juurdepääsu andmekogu andmetele ja nende väljastamise korda. Volitusnormist peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tasandil reguleerida, ja muu peaks olema seaduse tasandil. Seni on lähtutud avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajadusel volitatud töötleja, andmekoosseis, andmeandjad ning muud andmekogu pidami­sega seotud korralduslikud küsimused. Igas seaduses, millega andmekogu on loodud, ei ole seni nõutud detailset volitusnormi, mistõttu ei ole seda VMS-s ka viisaregistri, LTR-i ega ETR-i puhul. Seetõttu lisatakse VMS-i loetelud selle kohta, mida võib viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses reguleerida.

Viisaregistri ja LTR-i terminite ühtlustamine

Viisaregistrit on reguleeritud VMS-i §-s 102 ja LTR-i §‑s 111. Kuna nendele andmekogudele on nendes paragrahvides viidatud ebaühtlaselt, ühtlustatakse sõnastust. Muudatused on tehnilised.

3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 56 ja 57 ning § 3 p-d 1 ja 3)

Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse VMS-i §-ga 2121, milles reguleeritakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite (edaspidi punktis 3.1.4 andmed ja tõendid) elektroonilist esitamist.
• Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane võib esitada andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu PPA‑le enne, kui ta esitab VMS-i §-s 213 sätestatud korras tähtajalise elamisloa taotluse.
• Lõikes 2 nähakse ette, et andmete ja tõendite esitamist ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole kehtivat Eesti digitaalset dokumenti.
• Lõikes 3 täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid töödeldakse ETR-s kuus kuud nende esitamisest arvates. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse, käsitatakse neid tähtajalise elamisloa taotluse andmetena. Kui välismaalane ei esita kuue kuu jooksul tähtajalise elamisloa taotlust, kustutatakse andmed ja tõendid automaatselt. Andmete ETR‑s töötlemise kuuekuuline tähtaeg on analoogne tähtajaga, mis on nähtud praegu ette eel­täidetud viisataotluse andmete säilitamisele.

Kehtivas VMS-s ei ole andmete ja tõendite elektroonilist esitamist reguleeritud. VMS-i § 213 lõige 11 võimaldab esitada elektrooniliselt üksnes tähtajalise elamisloa taotluse, kui välis­maalasel on võimalus esitatavad andmed digiallkirjastada, teda on varem daktüloskopeeritud ja tema sõrmejäljed vastavad kehtivatele nõuetele. Kehtestatava § 2121 sihtrühm on välis­maalased, kes ei vasta nendele nõuetele. VMS-i menetlustele kohaldub HMS-i § 15, mille kohaselt tuleb taotlust ja esitatud andmeid käsitada puudustega taotlusena, kui need ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega on kehtestatavas §‑s 2121 oluline sätestada, et andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning PPA-l ei teki kohustust alustada nende põhjal tähtajalise elamisloa menetlust. Samal eesmärgil täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid ei pea digiallkirjastama, kui välismaalasel ei ole kehtivat digitaalset dokumenti.

Muudatust ei ole seni olnud vaja teha, sest praktikas ei ole välismaalasel olnud võimalust esitada PPA iseteeninduskeskkonnas elektroonilist tähtajalise elamisloa taotlust. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Muudatuse tulemusena tekib välismaalasel võimalus esitada andmeid ja tõendeid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamisõiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

PPA iseteeninduskeskkonnas saavad tulevikus andmeid ja tõendeid esitada nii need välis­maalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba esimest korda, kui ka need välismaalased, kes taotlevad korduvat tähtajalist elamisluba või elamisloa pikendamist, samuti välismaalased, kes taotlevad pikaajalise elaniku elamisluba. Praegu esitavad välismaalased PPA-le korduvaid tähtajalise elamisloa taotlusi e-posti teel digiallkirjastatult. 2023. aastal esitati PPA-le 9228 tähtajalise elamisloa taotlust, 4029 tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust ja 832 pikaajalise elaniku elamisloa taotlust (vt tabel 6).

Tabel 5. PPA-le esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisõiguse taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
 
2019
2020
2021
2022
2023
Tähtajalise elamisõiguse taotlused
87
115
140
159
118
Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlused
12
11
19
23
29
Alalise elamisõiguse taotlused
623
560
614
601
591

Tabel 6. PPA-le esitatud elamisloa taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
 
2019
2020
2021
2022
2023
Tähtajalise elamisloa taotlused
9976
8712
10 679
10 978
9228
Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused
2298
2031
3185
3713
4029
Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused
1058
1650
685
794
832

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada selle vastu­võtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus saaks läbi tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus­keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise elamisloa taotlust välja printima ning välismaalane saab andmete ja tõendite õigsust kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult, tuvastab PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkiri antakse infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga. Muudatus, mis võimaldab allkirjastada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga, tehakse õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste esitamiseks.

Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 3 täiendatakse ELKS-i §-ga 231 ja § 24 lõikega 21, milles reguleeritakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilist esitamist ning nende õigsuse kinnitamist.

Sarnaselt VMS-ga puudub ka kehtivas ELKS-s Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsioon. Praegu täidab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes taotleb tähtajalist elamisõigust esimest korda, kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA-le või Eesti välisesindusele. Muudatuse tulemusena tekib ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel võimalus esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamis­õiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

3.2. Tööränne

3.2.1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45)

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 1 ning sätestatakse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel D-viisa, kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti.

Kehtiva VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, on see keelatud. Lühi­ajaliselt Eestis töötamise õigus võib tuleneda vahetult seadusest või välislepingust, kuid üldjuhul peab selle õiguse saamiseks registreerima töötamise PPA-s. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerib tööandja. Juhul, kui lühiajaliselt Eestis töötamiseks on vaja taotleda viisa, registreerib tööandja kõigepealt lühiajalise Eestis töötamise ja seejärel taotleb välismaalane viisat. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse saab tööandja esitada PPA iseteeninduskeskkonnas. Taotluse menetlemise aeg on hetkel kuni 15 tööpäeva.

Muudatuse kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult välismaalane, kelle töötamine on registreeritud ja kellele on VMS-i § 60 alusel antud D-viisa. See tähendab, et D-viisa on edaspidi lühiajalise Eestis töötamise eeldus ja üldjuhul – välja arvatud Euroopa Liidu õigusest tulenevad erandid ja riigisiseses õiguses ettenähtud soodustatud rühmad – ei tohi Eestis töötada välismaalane:
• kes on saanud lühiajalise viisa (edaspidi C-viisa);
• kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D‑viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul, või
• kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

C-viisa alusel viibimist võimaldatakse viisaeeskirja20 I lisas esitatud taotlusankeedis loetletud peamisel eesmärgil: 1) turism, 2) ärireis, 3) sugulase või tuttava külastamine, 4) kultuur, 5) sport, 6) ametireis, 7) õpingud, 8) transiit või 9) meditsiinilised põhjused. Viisavabastus­lepingute peamine eesmärk on soodustada riikidevahelisi kultuuri-, spordi- ja majandussuhteid. C-viisa alusel või viisavaba viibimise peamine eesmärk ei ole seega riigis töölepingu alusel töötamine, vaid lühiajaline külastamine.

Muudatuse tulemusena on paremini seotud välismaalase ajutise viibimise aluse kestus ja lühiajalise Eestis töötamise lubatud pikim aeg, mis on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. D‑viisa antakse kuni 12 kuuks, mis loob selguse viibimisaluse menetluses ja lubatud viibimisaja arvestamisel. D-viisa lühiajalise Eestis töötamise tingimusena ei tähenda, et välismaalane ei saa tulla Eestisse ka edaspidi C-viisa või viisavabaduse alusel ja taotleda D-viisat lühiajaliseks töötamiseks Eestis viibides. Pärast seda, kui tööandja on registreerinud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise, saab välismaalane esitada D-viisa taotluse PPA-s, kuid ta ei tohi töötada muul alusel Eestis viibides ja D-viisa taotluse menetluse ajal.

Lühiajalise Eestis töötamise sidumine D-viisaga võimaldab kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta ja annab tööandjale suurema kindluse, et välismaalane on usaldusväärne. Samuti annab muudatus kindluse Eestis tööle asuvale välismaalasele, et tal on lubatud riigis viibida ja töötada kuni 12 kuud. Lühiajalise Eestis töötamise sidumist D-viisaga toetab ka praktika. Viimasel kolmel aastal on PPA registreerinud lühiajalise Eestis töötamise 3,5%-l juhtudest lühemaks ajaks kui 91 päeva21. See näitab, et välismaalased tulevad Eestisse tööle sooviga töötada siin pikemat aega. Muudatuse järel säilib välismaalasel jätkuvalt võimalus taotleda ka tähtajalist elamisluba töötamiseks, sealhulgas lühiajaliseks Eestis töötamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 24 täiendatakse VMS-i § 106 lõikega 18 ja muudetakse VMS‑i § 106 lõiget 18, et sätestada D-viisa nõude erisused töötamiseks tippspetsialistina, iduette­võttes, lähetatud töötajana või teenuse osutamiseks.

Kehtiv VMS ja eelnõu võimaldavad teha D-viisa nõudest erandeid, kuna Euroopa Liidu õigus ei võimalda D-viisa nõuet sätestada kõikidele välismaalastele ja ka riigisiseses õiguses on soodustatud rühmi, kellel võimaldatakse edaspidi asuda tööle kohe eeldusel, et välismaalasel on riigis viibimiseks seaduslik alus. Erandid on järgmised:
1) Euroopa Kohtu 9. augusti 1994. aasta otsuse kohtuasjas C-43/9322 kohaselt võib ühes liikmesriigis asutatud ettevõte osutada ajutiselt teenuseid teises liikmesriigis, kasutades selleks kolmandate riikide kodanikest töötajaid, kellel on esimeses liikmesriigis töötamise õigus (VMS-i § 106 lg 17);
2) hooajatöötajate direktiivi 2014/36/EL23 kohaselt tuleb hooajatöötajatel võimaldada teha hooajalisusest sõltuvat tööd ka C-viisa või viisavabaduse alusel – selliste töötajate viisakleebisele on kantud märge „HOOAJATÖÖTAJA“ asjaomases keeles (VMS-i § 106 lg 11);
3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiivi 2014/66/EL24 kohaselt tuleb ettevõtja­siseselt üleviidud töötajatele võimaldada liikmesriikidevahelist liikuvust – selliste töötajate elamis­loakaardile on kantud märge „ICT“ (VMS-i § 106 lg 13);
4) välislepingus ette nähtud juhud (VMS-i § 2 lg 4);
5) töötamine tippspetsialistina või iduettevõttes, et võimaldada asuda kohe tööle VMS-i § 1071 lõike 1 tähenduses (eelnõukohane VMS-i § 106 lg 18).

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 45:
• muudetakse VMS-i § 106 lõiget 17, et sätestada erand õpetajatele, akadeemilistele töötajatele ja teadlastele, kes töötavad Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses, ning noorsootöötajatele;
• täiendatakse VMS-i § 106 lõikega 19 ning § 176 lõigetega 4 ja 5, et sätestada lähetatud töötajatele erand tööandja Eesti äriregistrisse kandmise nõudest ja tegeliku majandus­tegevuse nõudest.

Õpi- ja teadusrände direktiivi (EL) 2016/80125 kohaselt tuleb võimaldada teadlaste pikaajalist liikuvust, st teadlastelt ei nõuta Eesti pädeva asutuse antud D-viisat – selliste töötajate viisakleebisele või elamisloakaardile on kantud märge „TEADLANE“ asjaomases keeles (eelnõukohane VMS-i § 106 lg 17).

Kuna õpetajad, akadeemilised töötajad ja teadlased töötavad õppeasutustes ning teadus- ja arendusasutustes, mille tegevust ei käsitata tavapärase majandustegevusena, tehakse neile erand:
1) D-viisa nõudest lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning
2) tegeliku majandustegevuse nõudest lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tööta­miseks tähtajalise elamisloa taotlemisel.

Lisaks sätestatakse VMS-i § 106 lõikes 19 erand lähetatud töötajatele, kellele ei kohaldata Eesti äriregistri kande ja tegeliku majandustegevuse nõuet. Erandi eesmärk on säilitada lähetatud töötajatele kehtiv regulatsioon, arvestades ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ26.

3.2.2. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3, lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, § 140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid 1–12, § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2 punkti 2, lõikeid 3 ja 4, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punkti 1.

Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kui ka töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele (edaspidi mitte­residendist tööandja). Praktikas kasutavad seda lahendust välistööjõu värbamiseks ka Eesti ettevõtjad, kes asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle kaudu välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks puudub mõistlik põhjendus. Seetõttu kehtib edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Muu riigi ettevõtja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus. Seetõttu on tähtis ka täpsustada, et mõeldakse ainult Eesti äriregistrit.

Muudatus aitab kaasa majanduse arengule, muudab töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Lisaks võimaldab muudatus teha riigil senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi­päraseks kasutamiseks. Samuti aitab muudatus tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

Ettevõtja registreerimine Eesti äriregistris ei ole keeruline. Kui tööandja on leidnud sobiva ettevõtlusvormi ning valinud ärinime ja tegevusala, on tal võimalik alustada registreerimist. Selleks on kaks võimalust: elektrooniline registreerimine e-äriregistris või notari kaudu. Äriregistri pidaja kannab ettevõtja äriregistrisse. Täpsemad juhised leiab riigiportaalist eesti.ee ja e-residentsuse veebilehelt.

Viimase viie aasta andmetele tuginedes on mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes aastas keskmiselt 4,4% (vt tabel 7) ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise menetlustes keskmiselt 2,2% (vt tabel 8). Mitteresidendist tööandjad vahendavad peamiselt renditööjõudu ja otsivad töötajaid peamiselt töötleva tööstuse valdkonda.

Tabel 7. Mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlustest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Resident
33 029
24 443
34 884
28 373
9675
Mitteresident
1575
1597
2783
1091
249
Osakaal %
4,6
6,1
7,4
3,7
2,6
Kokku
34 604
26 040
37 667
29 464
9939

Tabel 8. Mitteresidendist tööandjate osakaal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlustest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Resident
3489
3120
4163
4834
4116
Mitteresident
56
73
201
111
9
Osakaal %
1,6
2,3
4,8
2,3
0,2
Kokku
3545
3193
4364
4954
4125

Lisaks ühtlustatakse VMS-i sõnastust. Praegu on osas sätetes „Eestis registrisse kantud“ (§ 105 lg 3 ning § 181 lg 2 p 2 ja lg 3) ja osas sätetes „Eestis registreeritud“ (§ 106 lg 11 p 2 ning lg‑d 3–5 ja 11, § 140 lg 2 p 5, § 176 lg 2, § 177 lg‑d 1–12, § 181 lg 1 p 8 ja lg-d 4–51 ja 7 ning § 192 lg 21 p 1). Edaspidi kasutatakse kõigis nimetatud sätetes sõnastust „Eesti äriregistrisse kantud“. Muudatust ei tehta VMS-i § 624 lõikes 2, § 106 lõikes 19, § 1062 lõikes 11 ja § 185 lõikes 22, sest nendes võib välismaalase tööandja olla ka mitteresident. Mitteresidendist töö­andjat ei kanta Eesti äriregistrisse, vaid registreeritakse MTA-s.

3.2.3. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 18, 45, 52 ja 53)

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 45 täiendatakse VMS-i § 106 lõiget 11 punktiga 4 ja § 176 lõigetega 3–5 ning punktidega 52 ja 53 muudetakse VMS-i § 1811 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning lõiget 2, et kehtestada nõue, et:
1) tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse, peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis ja
2) tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Kehtivas VMS-s ei ole üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad välismaalasi Eestisse tööle, kohustust enne kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda ja seega sobib välis­maalase kutsujaks üldjuhul ka uus ettevõtja, välja arvatud näiteks tippspetsialisti kutsuja või kasvuettevõte. Selleks, et hinnata senisest tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi, nähakse eelnõuga tööandjale ette tegeliku majandus­tegevuse ajaline määr. Edaspidi on eeldus, et tööandjal on vahetult enne taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise puhul vähemalt kuus kuud ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise puhul vähemalt 12 kuud. Muudatus võimaldab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses PPA-l senisest tõhusamalt hinnata, kas tööandja tegutseb tegelikult Eestis ja soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, samuti kas välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või esitatakse taotlus, kuna soovitakse saada seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks.

Tegelik majandustegevus on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. PPA hindab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu. Tööandjad saavad seda tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest (vt tabel 9) ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest (vt tabel 10). Mõlemal juhul on taotluste hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud.

Tabel 9. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused alates ettevõtte loomisest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Kokku
33 029
24 443
34 884
28 373
9675
Esitatud kuni kuue kuu jooksul alates ettevõtte loomisest
1872
1521
1796
1379
289
Esitatud hiljem kui kuus kuud alates ettevõtte loomisest
31 157
22 922
33 088
26 994
9386
Kuni kuue kuu jooksul esitatud taotluste osakaal %
5,7
6,2
5,1
4,9
3

Tabel 10. Töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlused alates ettevõtte loomisest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Kokku
3489
3120
4163
4834
4116
Esitatud kuni 12 kuu jooksul alates ettevõtte loomisest
212
180
208
252
121
Esitatud hiljem kui 12 kuud alates ettevõtte loomisest
3277
2940
3955
4582
3995
Kuni 12 kuu jooksul esitatud taotluste osakaal %
6,5
6,1
5,3
5,5
3

VMS-i § 176 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse erandid, kellele ei kohaldata Eesti äriregistrisse kandmise ja tegeliku majandustegevuse nõuet. Täpsemalt on seda kajastatud eespool eelnõu § 1 punktide 19, 20, 24 ja 45 selgituses.

3.2.4. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 22, 23, 25, 26, 30, 44, 46, 47, 50, 54 ja 68)

Kehtivas VMS-s on töötamise regulatsioon kohati keerukas ning sisaldab mitmeid töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuri­tarvitamist ning muudab nõuete täitmise kontrollimise keeruliseks ja aeganõudvaks. Eelnõuga korrastatakse töötamise regulatsiooni, sealhulgas ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon. Muudatused aitavad vähendada töötamise regulatsiooni väärrakendamise riski, tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja paremini kaitsta Eestis tööle asuvate välismaalaste õigusi. Lisaks tehakse mõned tehnilised muudatused, et tagada parem õigusselgus.

Eelnõu § 1 punktidega 22, 23, 46 ja 47 muudetakse VMS-i § 106 lõikeid 7 ja 8, § 1761 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõiked 81 ja 9 ning § 1761 lõiked 21 ja 3, et aja­kohastada renditöö regulatsiooni. Senine deposiidinõue asendatakse nõudega, et tööandjal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamisloa taotluse esitamist järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis.

Renditöö regulatsioon koos deposiidinõudega jõustus VMS-s 1. jaanuaril 2016. Deposiidi­nõudel oli kaks eesmärki:
1) vähendada riski, et võidakse hakata looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama;
2) täita sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ27 tulenevat kohustust kehtestada meetmed, et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.

Seega on deposiidinõude peamine eesmärk olnud tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise tingimusi. Seda eesmärki on aga võimalik tagada ka vähem koormavate meetmetega:
1) äriühinguna registreerimine Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis;
2) renditöö vahendajana tegutsemine ja
3) vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamis­loa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Nagu eespool selgitatud, saavad tööandjad, sealhulgas renditöö vahendajad, tõendada tegelikku majandustegevust mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudekla­ratsioonid. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Lisaks peavad kõik liikmesriigid väärtuslike andmestike direktiivi (EL) 2019/102428 kohaselt tegema äriregistris majandusaasta aruanded tasuta kättesaadavaks, mis võimaldab kontrollida ka teistes liikmesriikides registree­ritud äriühingute tegevust. Arvestades, et üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ja majandus­aasta aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, saab veenduda renditöö vahendaja tegelikus majandustegevuses majandusaasta aruannete kaudu peale 18 kuu möödumist.

Tagatise seadmise nõude asendamine tegeliku majandustegevuse nõudega võimaldab hoida ära fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida, kas renditöö vahendajal on Eestis tegelik majandustegevus ja seega ka võimekus maksta renditöötajale nõuetekohast töötasu. Samuti on see põhjendatud seetõttu, et tööandjate esindusorganisatsioonide andmetel ei ole tagatise seadmise nõuet reaalset järgitud ja puuduvad andmed, mis lubaksid arvata, et see on mõne eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. PPA andmetel ei ole olnud probleem see, et fiktiivsed renditöö vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad registreeritakse välisriigis ja töötajad vahendatakse Eestisse. Seda olukorda on nii mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et skeemitada maksude ja palgatingimustega, näiteks renditöötajate lähetamine.

Eelkirjeldatud meetmetele lisaks on kehtivas VMS-s meetmeid, mis võimaldavad reageerida rändenõuete järgimata jätmisele ja rikkumisele, et vältida olukorda, kus välismaalasele, sealhulgas renditöötajale, ei maksta nõuetekohast töötasu. Näiteks on VMS-s sätestatud karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise, seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused laienevad ka renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik anda kuni aastase kehtivusajaga hinnang tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning arvestada sellega tööandjaga seotud välismaalase Eestis viibimise ja töötamise menetluses.

Lisaks jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i muudatust, mis on aidanud korrastada renditöö valdkonda ning tagada nõuetekohase palga maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu kasutamisel.
1. Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena või tähtajalise elamisloa tööta­miseks võib anda, kui tööandja on Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing, kes vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö regulatsiooni alusel enam kutsuda välismaalasi Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad kolmandatest riikidest ja kellega on PPA andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel kõige rohkem probleeme.
2. VMS-s on nähtud tööandjale, sealhulgas renditöö vahendajale, ette kohustus maksta nõuete­kohast töötasu. Kui tööandja ei maksa nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha tema korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on võimalik kohaldada sunniraha. Samuti peab tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik töötajat kasutada, sest ettekirjutuse täitmata jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õigus.

2022. aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 5612 korral ja andis töötamiseks 361 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. 2023. aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 1212 korral ja andis töötamiseks 215 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. Lähtudes kasutajaettevõtja põhitegevusalast asuti renditöötajana peamiselt tööle töötlevasse tööstusse, ehitusse ja teenindusse (vt tabelid 11 ja 12).

Tabel 11. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise esiviisik, kui tööandja oli renditöö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)
Kasutajaettevõtja põhitegevusala
I kv
II kv
III kv
IV kv
Kokku
Muud teenindavad tegevused
93
146
108
84
431
Töötlev tööstus
136
155
84
39
414
Ehitus
65
51
53
35
204
Haldus- ja abitegevused
10
53
17
6
86
Veondus ja laondus
12
14
3
5
34

Tabel 12. Esmakordsete töötamiseks tähtajaliste elamislubade esiviisik, kui tööandja oli rendi­töö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)
Kasutajaettevõtja põhitegevusala
I kv
II kv
III kv
IV kv
Kokku
Töötlev tööstus
86
34
7
5
132
Ehitus
17
9
1
0 
27
Muud teenindavad tegevused
9
4
1
7
21
Haldus- ja abitegevused
5
2
2
4
13
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
7
 0
0 
0 
7

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse VMS-i § 3093 lõikega 4. Selle kohaselt kohaldatakse eelnõuga kehtestatavaid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ka juhul, kui pikendatakse tähtajalist elamisluba, mis on antud enne nende tingimuste jõustumist. Rakendus­säte on vajalik, et oleks üheselt selge, et eelnõuga kehtestatavaid tingimusi ei kohaldata ainult esimest korda töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel, vaid ka selle pikendamisel.

Eelnõu § 1 punktidega 25, 50 ja 54 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1061, § 107 lõike 12 punkt 13, § 181 lõike 1 punkt 13, § 1814 ja § 186 lõige 4, milles on reguleeritud lapsehoidja-koduabilise Eestis töötamist.

Muudatuse eesmärk on korrastada VMS-i töötamise regulatsiooni. Lapsehoidja-koduabilise regulatsioon on osutunud tarbetuks ja ei täida oma eesmärki. Selle kaotamine on kooskõlas õpi- ja teadusrände direktiiviga (EL) 2016/801, kuna lapsehoidja-koduabilisena töötamise sätted on liikmesriikidele ülevõtmiseks valikulised. Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad riiki lubamist lapsehoidja-koduabilisena töötamiseks. Lapsehoidja-koduabilise regulatsiooni kaotamine VMS-st ei välista lapsehoidjana Eestis töötamist üldkorras. Alates 23. maist 2018, kui lapsehoidja-koduabilise regulatsioon VMS-s jõustus, on esitatud PPA-le 42 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 3 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena. See on väga väike arv, arvestades, et ainult 2023. aastal esitati kokku 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ning 4704 töötamiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlust.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i § 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui tööandja on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja soovib registreerida välismaalase lühiajaliselt Eestis töötama:
• õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina,
• iduettevõttes,
• ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana,
• teenuse osutamiseks või
• hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana,
on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni.

Praegu peab PPA tegema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse alusel positiivse otsuse isegi juhul, kui taotluses on puudused või lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud. Muudatuse eesmärk on täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetluse regulatsiooni viisil, et taotluse esitamisel tekib küll soodustatud rühmadel kohe Eestis töötamise õigus, kuid PPA-l on siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ning kui ilmneb, et lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud, teha otsus keelduda töötamise õiguse andmisest.

Muudatus ei mõjuta ei tööandja ega välismaalase jaoks välismaalase lühiajalise Eestis tööta­mise registreerimise protsessi. Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 1071 lõikes 1 nimetatud juhul, tekib välismaalasel jätkuvalt õigus asuda Eestis tööle kohe samal kalendripäeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s registreerinud. Muudatuse eesmärk on üksnes tõhustada PPA tööd: PPA-l ei ole edaspidi kohustust teha ebaõigeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise otsuseid, mis tuleb seejärel kohe kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VMS-i § 110 lõiget 12. Selle kohaselt kehtestab vald­konna eest vastutav minister määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel iduette­võtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. 1. jaanuaril 2023 jõustus VMS-i muudatus29, millega lisandus kasvuettevõtte regulatsioon. Kuna lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel on vaja hinnata ka kasvuettevõtte vastavust VMS-s sätestatud tingimustele, lisatakse volitus­normi kasvuettevõte. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VMS-i § 176 pealkirja „Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“. Kuna paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega, milles reguleeritakse töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi, on vaja pealkirja ja lõigete vastavuse tagamiseks täiendada ka pealkirja. Muudatus on tehniline.

3.2.5. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatamine (§ 1 p-d 27–29 ja 31)

Eelnõu § 1 punktidega 27–29 ja 31 muudetakse VMS-i § 108 lõike 1 punkte 8 ja 9 ning täiendatakse lõiget punktiga 10.

Eelnõu punktiga 31 täiendatakse VMS-i § 110 lõigetega 4–6.

1) Lõikes 4 antakse Vabariigi Valitsusele õigus peatada lühiajalise Eestis töötamise registree­rimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi juhul, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud. Töötamise aluse all on mõeldud VMS-i 2. peatüki 3. jao 2. jaotises toodud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise alust, töökoha all rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO 0830 ametit ja tegevusala all tööandja Eesti äriregistris märgitud põhitegevusala. Võimalus peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine loob riigile paindlikkuse vajadusel reageerida muutustele.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus õigustloov akt, samas kui § 30 järgi on korraldus üksikakt. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatami­sega kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel Eestis või väljaspool Eestit toimuvale reageerides piiranguid Eestis töötamisele. Seega ei reguleerita üksikjuhtumit, vaid Vabariigi Valitsuse tegevus on õigustloov ja seega antakse määrus.

2) Lõike 5 kohaselt teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister. Siseminister saab teha ettepaneku PPA või julgeolekuasutuse peadirektori ettepaneku alusel.

3) Lõike 6 kohaselt kooskõlastab Riigikantselei lõike 4 alusel antava määruse eelnõu Riigi­kogu põhiseaduskomisjoniga, mis menetleb välismaalase õiguslikku seisundit käsitlevaid eelnõusid. Kui Riigikogu põhiseaduskomisjon määruse eelnõu ei kooskõlasta, ei või Vabariigi Valitsus määrust anda. Kui Vabariigi Valitsus peatab määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, keeldub PPA lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest määratud töötamise alusel, töökohal või tegevusalal. PPA otsust saab vaidlustada vaide­menetluses või kohtus.

Uute lõigete rakendamiseks täiendatakse VMS-i § 108 lõiget 1 punktiga 10, millega lisatakse välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluste loetellu alus, kui töötamise registreerimine on VMS-i § 110 lõike 4 alusel peatatud. Seetõttu asendatakse ka punkti 8 lõpus sidesõna „või“ semikooloniga ja täiendatakse punkti 9 sidesõnaga „või“.

3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused

3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 8, 55, 58 ja 69)

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 55 muudetakse VMS-i § 2102 lõiget 1, et asendada punktis 2 sõna „ja“ semikooloniga, ning täiendatakse lõiget punktidega 4 ja 5.

Punktidega 4 ja 5 täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi nõuetega:
1) läbida kohanemisprogramm ja
2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada jääda Eestisse elama välismaalasel, kes on asunud Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Sellel alusel tähtajalise elamisloa andmiseks peab välismaalane üldjuhul olema elanud Eestis vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul ja olema Eestis hästi kohanenud ning tema senine tegevus peab olema olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

Välismaalaste puhul, kes asuvad Eestisse pikemaks ajaks elama, on olulised süsteemsed lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevused, sest nad mõjutavad pikemas plaanis Eesti püsi­elanikkonna koosseisu. Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis, milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2-tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale, kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Lisaks uutele nõuetele läbida kohanemisprogramm ja osata eesti keelt vähemalt A2‑tasemel peavad püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmiseks olema jätkuvalt täidetud ka praegused lisatingimused ja tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused:
1) elukoht Eestis;
2) legaalne sissetulek, et välismaalane ei vajaks toimetuleku­toetust, ja
3) kindlustusleping, mis tagaks haiguse või vigastuse ravi kulud.
Samuti ei tohi esineda tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.

Muudatus mõjutab välismaalase Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini kaasa tema Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele. Esmalt taotleb välismaalane täht­ajalist elamisluba Eestis töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või perekonnaliikme juures elamiseks ning seejärel läbib pärast elamisloa saamist kohanemisprogrammi ning õpib ja omandab eesti keele. Edasi on võimalik välismaalasel pikendada olemasolevat tähtajalist elamisluba või saada elamisluba püsivalt Eestis elamiseks juhul, kui on läbitud kohanemis­programm ja omandatud eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. Järgnevalt on võimalik taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, mille tingimus on eesti keele oskus B1-tasemel.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused jõustuvad 01.01.2026 ja kohalduvad neile, kes taotlevad tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks sellest kuupäevast arvates. Uued nõuded ei kohaldu neile, kellele on enne muudatuse jõustumist antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja kes soovivad seda pikendada.

2023. aastal taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 1838 välismaalast (vt tabel 13). PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse umbes 2000 tähtajalise elamisloa taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Tabel 13. Tähtajalise elamisloa taotlused ja andmise otsused püsivalt Eestisse elama asumiseks aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
 
2019
2020
2021
2022
2023
Tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse elama asumiseks
1918
2211
1565
1618
1838

Nõue osata eesti keelt vähemalt A2‑tasemel mõjutab lisaks PPA-le KuM-i, kes vastutab kohanemisprogrammi31 rakendamise eest, ning Haridus- ja Noorteametit (edaspidi HARNO), kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi tasemeeksam. Vähemalt A2-taseme eesti keele oskuse nõude jõustumisel suureneb keeleeksami sooritajate arv. 2023. aastal registreerus eesti keele A2-taseme eksamile 2090 inimest, kellest osales eksamil 1994 ja sooritas selle positiivse tulemusega 1456 (73%)32. Seega võib nende arv kasvada kuni 2000 inimese võrra aastas. Samas ei suurene eksaminandide arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel. Välismaalastele varem antud tähtajalised elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivuse lõppu. Eksaminandide arv kasvab pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et keeleeksami läbiviimise koormus suuresti kasvaks. See annab võimaluse arendada välja vajalik valmisolek.

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 5. Selle kohaselt algatab PPA VMS‑i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. See erisus on praegu reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Parema õigusselguse tagamiseks tuuakse see seaduse tasandile. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse VMS-i rakendussättega § 30918, milles sätestatakse kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise erisus juhuks, kui taotletakse tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks või selle pikendamist.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 7 ja 55. Kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta, kui:
1) välismaalasel on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;
2) välismaalane on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.

Neid nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sest see suurendaks välismaalase kohustusi. Kui välismaalane elab Eestis püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa alusel ning taotleb pärast kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamist elamisloa pikendamist või on esitanud enne seda esmakordse taotluse, ei ole proportsionaalne neid nõudeid talle kohaldada, sest tema elamisloa taotlemise või pikenda­mise ajal need ei kehtinud. Seega ei saanud välismaalane olla nõuetest teadlik ega astuda samme kohanemisprogrammi läbimiseks ega eesti keele omandamiseks ja tasemeeksami sooritami­seks.

3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5–9)

3.3.2.1. Ajutise viibimise alus ja D-viisa taotlemine Eestis sündinud alaealisele lapsele (§ 1 p-d 5, 6 ja 9)

Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 9 täiendatakse VMS-i § 43 lõikega 33, § 44 lõikega 6 ja § 911 lõikega 12.
• VMS-i § 43 lõikes 33 nähakse ette, et Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on VMS-i § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus – vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida –, kui vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.
• VMS-i § 44 lõikes 6 täpsustatakse, et Eestis sündinud alaealisel lapsel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.
• VMS-i § 911 lõikes 12 sätestatakse, et PPA-s võib taotleda D-viisat Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus alaealine laps, kes on Eestis sündinud ja kelle vanem on Eestis ajutise viibimise aluse, näiteks D-viisa alusel, viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta, ja võimaldada talle taotleda D-viisat Eestis olles. Alaealise lapse seadusest tulenev viibimisalus kehtib edasi ka siis, kui tema vanem saab juurde uue ajutise viibimise aluse, näiteks taotleb teise viisa, või tema olemasolevat ajutise viibimise alust pikendatakse. Kehtivas VMS-s on õiguslünk – selline regulatsioon puudub. Et oleks tagatud õigusselgus ja põhiõigused33, on vaja VMS-i täiendada. Muudatus aitab arvestada alaealise lapse õiguste ja huvidega. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus välismaalasel sünnib Eestis ajutiselt viibimise ajal laps. Praegu on ainuke võimalus, kuidas saada vastsündinud lapsele Eestis viibimiseks seaduslik alus, reisida korraks riiki, kus asub Eesti saatkond ja taotleda seal lapsele viisa. See ei ole aga mõistlik, arvestades, et laps on vastsündinud. Senisele praktikale tuginedes puudutab muudatus hinnanguliselt aastas kuni kümmet vastsündinud last.

3.3.2.2. D-viisa taotlemine mõjuval põhjusel (§ 1 p-d 8 ja 9)

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VMS-i § 911 lõikega 13, millega nähakse ette, et PPA-s võib D-viisat taotleda välismaalane, kes viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa taotluse Eestis esitamise regulatsiooni tähtajalise elamisloa taotluse Eestis esitamise regulatsiooniga. VMS-i § 216 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib PPA-s tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Kuigi D-viisa annab vähem õigusi kui tähtajaline elamisluba, puudub välismaalasel õigus esitada selle taotlus samas olukorras samamoodi nagu tähtajalise elamisloa oma. See ei ole aga mõistlik olukorras, kus välismaalane soovib viibida Eestis ajutiselt. Seetõttu kehtestatakse see õigus ka D-viisa taotlemise korral. Väärkasutuse ärahoidmiseks tuleb välismaalasel põhjendada ja tõendada, miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise õigust. Selleks tuleb välismaalasel esitada PPA-le põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada D-viisa taotlust Eesti välisesindusele, ja asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad. D-viisa taotluse vastuvõtmisel hindab PPA, kas Eestis D‑viisa taotlemine on põhjendatud või mitte. Senisele praktikale tuginedes on see pigem erandjuht.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse VMS-i § 65 lõike 2 punktis 6 sõna „ja“ semikooloniga. Muudatus on tehniline. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus D-viisa andmisest keeldumise korral leitakse, et VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaldamine eeldab, et täidetud on ka sama lõike punktis 7 sätestatud viisa andmisest keeldumise alus või et PPA oleks pidanud hindama VMS‑i § 65 lõike 2 punktides 7 ja 8 sätestatud eelduste täidetust. Kuna VMS-i § 65 lõike 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt keeldutakse D-viisa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest (VMS-i § 65 lg 2 p-d 1–9), ei ole seadusandja mõte olnud, et hinnata tuleks erinevaid keeldumise aluseid kogumina.

3.3.2.3. D-viisa taotlemine õppiva välismaalase alaealisele lapsele (§ 1 p 7)

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 622 lõiget 3, milles on sätestatud, et kui välismaalasele antakse viisa Eestis õppima asumiseks ja ta kasvatab alaealist last, võib tema lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel. Lõiget muudetakse nii, et edaspidi võib välis­maalase alaealisele lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta kasvatab oma alaealist last üksi.

Muudatus ei välista välismaalase perekonnaliikmele viibimisaluse andmist tema külastamiseks. Muudatus tähendab, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi kaalutlusotsus ning kontrollitakse muu hulgas viisa taotlemise eesmärgipärasust ja seda tõendavaid dokumente ning viisaga antava viibimisaja põhjendatust. Seega saab välismaalase perekonnaliige teda soovi korral Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel on võimalik säilitada kontakt mõlema vanemaga.

Kui välismaalane alustab õppimist, ei ole riigil kindlust, et selleks antud viisat kasutatakse eesmärgipäraselt ja õppetöös suudetakse täiskoormusel osaleda ning et välismaalasel on seega võimalik saada enne ajutise viibimise aluse lõppemist tähtajaline elamisluba õppimiseks. Viisa on ajutise viibimise alus, mis antakse maksimaalselt üheks aastaks ja mille lõppedes peab välis­maalane pöörduma tagasi päritoluriiki. Arvestama peab ka, et välismaalasel ei ole põhiõigust asuda Eestisse õppima, mistõttu asjaolu, et ta ei saa taotleda oma perekonnaliikmele viisat samadel tingimustel nagu endale, ei ole talle piirav.

3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2)

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i §-s 6 Eestis püsivalt elamise mõistet. Kehtiva VMS‑i kohaselt on välismaalase püsiv Eestis elamine VMS-i tähenduses välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Muudatusega täpsustatakse, et püsivalt Eestis elamine VMS-i tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamis­õiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.

Tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on oluline, et välismaalane kasutaks tähtajalist elamisluba eesmärgil, milleks see talle anti, ehk Eestis päriselt elamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja täpsustada senist püsivalt Eestis elamise mõistet, sidudes selle ka peamise elukohaga Eestis. Muudatus toetab tähtajalise elamisloa eesmärgipärast kasutamist, tagades PPA-le paindlikkuse ja võimaluse igal üksikjuhul hinnata, kas välismaalase elamisloa omamine või selle pikendamine on põhjendatud või mitte.

VMS-i §-de 18 ja 19 kohaselt on välismaalasel Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses nii kaasaaitamis- kui ka tõendamiskohustus. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses on välismaalane või muu asjasse­puutuv isik kohustatud aitama kaasa ja tõendama Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Peamist elukohta iseloomustab seotus välismaalase isiklike ja majanduslike huvidega ning seda on võimalik kindlaks määrata ja tõendada mistahes tõenditega. Näiteks saab PPA välismaalase püsivalt Eestis elamist hinnata ja kontrollida läbi erinevate riiklike, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste andmekogude. Samuti saab välismaalane esitada erinevaid kirjalikke selgitusi ja dokumente, mis tõendavad tema püsivat Eestis elamist, näiteks tõendid töötasu laekumise kohta, tõendid majandusliku tegevuse kohta Eestis, tunnistajate selgitused või erinevad riigi või kohaliku omavalitsuse teavitused.

3.3.4. Taotluse ja lisadokumentide esitamise keelenõue (§ 1 p 3)

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja vene keel. Kehtiva VMS-i kohaselt võib isik esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles. Samuti peab välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi olema tõlkinud vandetõlk eesti, vene või inglise keelde. Muudatuse tulemusena võib taotluse ja sellele lisatud tõendi edaspidi esitada ainult eesti või inglise keeles ning välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi peab olema vandetõlk tõlkinud eesti või inglise keelde. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja arenduskulusid.

3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 39–42 ja § 4)

Eelnõu § 1 punktidega 39–42 muudetakse VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning § 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124 lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välis­maalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu­struktuuris, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulist teenistust.

Muudatuse eesmärk on pidevalt muutuvat julgeolekuolukorda arvestades hõlmata VMS-i § 124 lõike 2 punktis 11 mistahes riiklik või mitteriiklik jõustruktuur, milles töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turva­teenistus. Relvajõud jäävad jätkuvalt punktist 11 välja, sest need on kaetud sama lõike punktidega 5 ja 6.

Samuti on muudatuse eesmärk ühtlustada VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 sõnastust väljasõidu­kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise regulatsiooniga, mis hõlmab nii välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamist, teenistuses olemist kui ka muud võimalikku seotust, näiteks koostööd. Need kõik võivad sõltuvalt asjaoludest ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Lisaks jäetakse välja kitsendus, mille kohaselt kohaldatakse punkti 11 üksnes siis, kui välismaalase vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Kitsendus on sisutu, sest kord jõustruktuuriga seotud olnud isiku puhul seisneb võimalik oht riigi julgeolekule seotuses selle jõustruktuuriga. Erandina saab siiski teatud asjaolude korral anda tähtajalise elamisloa VMS-i § 125 lõike 1 punkti 7 alusel, mistõttu ajakohastatakse ka VMS-i § 125 lõike 1 punkti 7 sõnastust.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud.

Riigikohus on leidnud mitmes lahendis34, arvestades KarS-i derivatiivse vastutuse põhimõtet, et tegutsemiskohustuse peab seaduses sätestama peale juriidilise isiku ka füüsilisele isikule. Lahendites on käsitletud eelkõige eriseadustes sätestatud väärteokoosseisude kohaldamist. Küsimus on juriidilisele isikule KarS-i § 14 lõike 1 kohaselt vastutuse omistamises, mis nõuab lisaks eriseaduste muutmisele ka KarS-i eriosa muutmist. Nii VMS-s kui ka KarS-s sätestatud süüteo saab panna toime üksnes tööandja kui juriidiline isik, aga kuna juhatuse liikmele või muule esindajale ei ole sätestatud tegutsemiskohustust, ei ole kellelgi justkui ettevõtte nimel tegutsemise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrval isiklikult vastutada juhul, kui seadusega on tegutsemiskohustus pandud ka temale35. Õiguslünk on tekitanud olukorra, kus seadusenõuete täitmata jätmisele ei järgne karistust. PPA korraldab süstemaatiliselt kontrollkäike välis­töötajate ja nende tööandjate kontrollimiseks. Kahjuks on korduskontrolli tulemused samad: samade tööandjate juures avastatakse ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi ja vahetuvad ainult välistöötajad. Riigikohtu lahendite kohaselt saab võtta vastutusele ebaseaduslikult töötava välismaalase, kuid mitte tööandja. Vaid üksikisiku käitumise taunimine ei muuda aga tööandja suhtumist ega suuna teda õiguskuulekale käitumisele.

Seetõttu täpsustatakse KarS-i § 2601 lõiget 1 nii, et edaspidi oleks võimalik võtta Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest rikkumise toime­panijaid vastutusele.

3.3.6. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 54)

Eelnõu § 1 punktiga 54 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 2004, et korrastada VMS-i ja kaotada kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmise võimalus loodi VMS-i 1. jaanuaril 2015. aastal, et võimaldada asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu VMS-s sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on ülekaalukalt avalikes huvides. Muudatusega sooviti vältida olukorda, kus riik küll soovib, et välismaalane asuks Eestisse elama, kuid kuna välismaalane ei vasta õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks või abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja ei ole ka asjaomast välislepingut, ei olegi võimalik talle elamisluba anda.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmine on erandlik. Sellel alusel tähtajalise elamisloa andmise eeldus on, et seda toetab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus, kelle hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine riiklikes huvides. Sellel alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase puhul puudub vajadus piirata juurdepääsu Eesti tööjõuturule. Seega kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang. Seni ei ole PPA sellel alusel andnud ühtegi tähtajalist elamisluba.

3.3.7. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 59)

Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3. Sellega nähakse ette, et sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 erandina võib vaadata läbi Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui neid ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks.

VMS-i § 219 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. VMS-i § 43 lõike 1 punkti 5 ja lõike 3 ning § 105 lõike 1 kohaselt ei vaja välismaalane Eestis kinnipeetava, vahistatu või arestialusena viibides elamiseks ega töötamiseks tähtajalist elamisluba. See tähendab, et kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotlus jäetakse VMS-i kohaselt läbi vaatamata ja PPA-l puudub kaalutlus­õigus.

VMS-s on lähtutud põhjendatud eeldusest, et kinnipeetav, vahistatu või arestialune ei vaja kinnipidamisasutuses viibimiseks tähtajalist elamisluba, sest sellega antakse talle õigus Eestis elada, kuid tal on kohustus viibida kinnipidamisasutuses. Samuti toetab see Justiitsministee­riumi välja töötatud ruumilise eripreventsiooni poliitikat36, mille kandva põhimõtte kohaselt tuleb rangelt hinnata, kas vanglas karistust kandev välismaalane peab pärast vanglast vabanemist jätkama oma edasist elu Eestis.

Avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel väljasaatmise otsuse tegemisel lähtutakse Boultifi-Üneri-Maslovi kriteeriumidest37. Nende kohaselt peab PPA isikust lähtuvat ohtu hindama võimalikult hilises staadiumis. Seda on leidnud ka Riigikohus38. Seetõttu tuleb viia võimaliku väljasaadetava tähtajalise elamisloa menetlus läbi vahetult enne tema vanglast vabanemist ja kehtiv regulatsioon on seda eesmärki silmas pidades põhjendatud. Justiitsministri 25. jaanuari 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 42 kohaselt esitab vangla sotsiaaltöötaja vähemalt kuus kuud enne välismaalasest kinnipeetava vanglast vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist PPA-le päringu, et selgitada välja kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmine või tema väljasaatmine. See on ka põhjus, miks VMS-i §-s 214 on sätestatud kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus.

Praktikas on aga kerkinud esile probleem nende välismaalastest kinnipeetavatega, keda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks. Need on eeskätt Eesti pikaajalised elanikud, kelle puhul puudub välisriik, kes võtaks nad vastu. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon, mille järgi ei ole võimalik enne vangistusest vabastamist tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadata, kooskõlas vangistuse taasühiskonnastava eesmärgiga.

Seetõttu täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3, mille kohaselt võib PPA vaadata erandina läbi välismaalasest kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse tingimusel, et ükski riik ei pea teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. See tähendab praktikas, et sellise välismaalase Eestist väljasaatmine on võimatu. Lõige 3 on erand üldreeglist, st ka määratlemata kodakondsusega välismaalase puhul ei ole nõutav elamisloa olemasolu ja selle taotlemine peab olema põhjendatud. Üks põhjus võib olla näiteks tähtajalise elamisloa vajadus seetõttu, et välismaalane viibib avavanglas.

3.3.8. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 65 ja 66)

Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse VMS-i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaalase kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui:
1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus seaduslik alus;
2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või
3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimetatud riiki ning on kandnud oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.

Punktis 1 nimetatud seadusliku aluse all mõeldakse näiteks olukorda, kus välismaalane viibib Eestis õppimiseks antud D-viisa või tähtajalise elamisloa alusel ja asub pärast õpingute lõpetamist töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis tööle. Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisega lõppevad õppeasutusest kutsuja kohustused ja need tekivad tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasel uus kehtiv tähtajaline elamisluba.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 65 korrastatakse lühendikasutust nii, et termini „kutsuja“ lühend võetakse VMS-s kasutusele selle esmakordsel esinemisel VMS-i § 402 lõikes 1 ja VMS-i § 284 lõikest 1 jäetakse lühendi kasutuselevõtt välja. Muudatused on tehnilised.

3.4. Eelnõu jõustumine

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine. Enamik seadusest jõustub 2025. aasta 1. juunil, sest selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada, kuid muudatustega kohanemiseks jääb siiski piisav aeg.

• Eelnõu § 1 punktid 8, 55 ja 69 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et tagada piisav ette­valmistus- ja üleminekuperiood püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimuste täitmiseks.

• Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 2 ja § 5 punkt 2, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade registriks, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud PPA rände­menetlusinfosüsteemi (edaspidi RIS) III etapi teise osa arendus – ETR-i menetluskeskkonna arendus.

• Eelnõu § 1 punktid 43 ja 49, millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andme­kogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud valmima RIS-i IV etapi arendus – konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga nimetatakse ETR ümber elamislubade registriks, kuna alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust. Seetõttu on mõistlik jätta ETR-i nimetusest välja viide tööloale.

Lisaks võetakse kasutusele termin „jõustruktuur“. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumi­se üks kehtivatest alustest on, et välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Eelnõuga lisatakse luure- või julgeolekuteenistusele muus jõu­struktuuris töötamine või teenimine või seos sellega. Muu jõustruktuuri all mõeldakse välisriigi mistahes riiklikku või mitteriiklikku jõustruktuuri, milles töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turvateenistus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid selle koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;
2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL;
3) õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/801;
4) nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta39;
5) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ;
6) sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)40 (edaspidi isiku­andmete kaitse üldmäärus).

6. Seaduse mõjud

6.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

Eelnõuga:
• võimaldatakse välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise põhimõttega;
• kaasajastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni ning luuakse õiguslikud alused, et PPA, TI, MTA, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

Praegu peavad tööandjad välismaalase Eestis töötamise andmeid esitama mitmele riigiasutusele (vt joonis). Muudatuste tulemusena tekib riigil terviklikum ülevaade rändest ning andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel ja neid saab võrrelda, mis muudab kogu rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik kasutada oma ressurssi tõhusamalt seal, kus see on vajalik.

Tööandja, välismaalase ja riigi jaoks on suurim muudatus see, et andmete esitamise aeg lüheneb. Kui praegu kulub tööandjal, välismaalasel ja ametnikul välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise taotluse täitmisele ja andmete esitamisele või vastuvõtmisele keskmiselt 25–50 minutit nii PPA-s, MTA-s, TI-s kui ka töötukassas, võib see õiguskeskkonna muutmise ja arendustegevuse tulemusena olla edaspidi hinnanguliselt 20 minutit kokku.

Joonis. Riigile välismaalase Eestis töötamise andmete esitamine praegu (vasakul) ja tulevikus (paremal)

6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: asutused, kes viivad läbi või on kaasatud välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlustesse, st PPA, KAPO, Eesti välisesindused, töötukassa, TI ja MTA. Kõige rohkem mõjutavad menetluste ja andmevahetuse tõhustamise muudatused PPA ametnikke, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlusi, s.o umbes 200 ametnikku. Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenis­tujat41. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. PPA ülesanne on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS-ga seatud tingimusi Eestis viibimise, töötamise, õppimise, pereelu elamise jms kohta. PPA eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Välis­maalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna muudab andmete esitamise võimalused paindlikumaks ning vähendab nii PPA kui ka Eesti välisesinduste, töötukassa, TI ja MTA töökoormust. Selle asemel, et võtta taotlusi vastu kohapeal või posti või e-posti teel ja sisestada selle põhjal andmeid, saavad asutused asuda viima kohe läbi menetlusi, kuna andmed liiguvad X-tee kaudu riiklike andme­kogude vahel automaatselt. Muudatus võimaldab seeläbi tõhusamalt ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise nõuete väärrakendamist ning rikkumisi.

Praegu viib PPA RIS-s läbi suurusjärgus 40 000 rändevaldkonna menetlust42 aastas. RIS‑i kaasajastamine tagab võimaluse viia läbi ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse menetlusi. PPA-l on võimalik viia neid menetlusi edaspidi läbi automaatpäringute põhjal ning töödelda nendes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid senisest tõhusamalt. Lisaks võimaldab RIS-i ajakohastamine arendada seda edaspidi tõhusamalt ja paindlikumalt. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Seega mõjutab PPA rändevaldkonna andmekogude ja nende regulatsiooni kaasaajastamine PPA töökorraldust positiivselt.

Andmevahetuse õiguslike aluste loomine aitab tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlusi. Muudatus võimaldab asutustel kasutada ressurssi senisest paremini, sest nad saavad kohe reageerida, kui andmevahetusest saadakse vajalikud andmed. Samuti võimaldab muudatus hoida asutustel kokku kulusid, mis on praegu vajalikud andmevahetuse korraldamiseks, sest andmeid vahetatakse teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Seega mõjutab ka andmevahetuse õiguslike aluste loomine asutuste töökorraldust positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad mitme asutuse senist töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Eba­soovitava mõju kaasnemine on küll võimalik, kuid seda maandatakse pideva koostöö, tõhusa infovahetuse, põhjaliku arendustegevuse ja muudatuste etapikaupa rakendamise kaudu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju: paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus. Muudatuse rakendami­sega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.43

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna on kaasaegne ja ökonoomne lahendus. Seeläbi tõhustub õiguskaitseorganite töö ja väheneb haldusorganite koormus andmete riiklikesse andmekogudesse kandmisel. See omakorda parandab rändekontrolli võimekust ja avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele. RIS-i kaasajastamine aitab PPA tööd tõhustada ja parandab haldusorganite menetlusvõimekust, mis omakorda aitab senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võima­likke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide julgeoleku tagamisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatused aitavad tõsta rändekontrolli võimekust, mis omakorda aitab suurendada elanike turvatunnet. Samas ei mõjuta muudatused Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist ja ei eelda seega sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Pigem on mõju Eesti elanikele positiivne, sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam ning riigiasutuste­vaheline andmevahetus tõhusamalt korraldatud. See aitab efektiivsemalt avastada ja kiiremini reageerida väärkasutusele ja rikkumistele, mis võivad Eesti elanikke ohustada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab olulist positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele, arvestades Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Mõju on positiivne, kuna riik võtab läbi andmevahetuse tõhustamise ja RIS-i kaasajastamise tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneks, kui jätta muudatus tegemata.

6.1.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel44 on 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 883. Ajavahemikul 2019–2023 on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välismaalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja seega on mõjutatud sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus saaks kasvada. Muudatusega võimaldatakse välismaalastel suhelda riigiga paberivabalt ning tööandjatel, kes kasutavad välistööjõudu, esitada välismaalase Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise põhimõttega. Muudatus toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, takistamata või piiramata seejuures konkurentsi tööandjate vahel. Muudatusel on majandusele positiivne mõju, sest halduskoormus väheneb. Kõige ulatuslikum on muudatuse mõju tööandjatele, kes kasutavad välistööjõudu. Kui praegu on nii andmete edastamise kui ka sisestamise ajakulu hinnanguliselt 25–55 minutit sõltuvalt asutusest ja menetlusest, siis PPA iseteeninduskeskkonna kaudu võiks selleks kuluda hinnanguliselt kokku 20 minutit. Kuna välistööjõu kasutamise kohta andmete edastamine kiireneb ja lihtsustub ning tööandjate halduskoormus ja kulud vähenevad, paranevad ka Eestisse investeerimise võimalused. See omakorda toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatus ei puuduta kõiki inimesi, vaid üksnes tööandjaid, kes soovivad värvata välistööjõudu. Võimalikud töökorraldusmuudatused on ühe­kordsed, kuid positiivsed, sest tööandjad ei pea enam käima asutustes kohal, et taotleda näiteks töötukassa luba või esitada PPA teeninduses andmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus infovahetus ja muudatuse etapikaupa rakendamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju: riigile andmete edastamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähenevad tööandjate halduskoormus ja kulud.

6.2. Tööränne

Eelnõuga korrastatakse ja ajakohastatakse töörände regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ning pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et tugevdada rändekontrolli­võimekust, ennetada ja tõkestada viibimisaluse väärkasutust ning tagada ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Lisameetmed, millega lubatakse välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada ainult D‑viisa alusel ning sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue ja tegeliku majandustegevuse ajaline määr, on vajalikud, et tugevdada rändekontrolli ning ennetada ja tõkestada väärkasutust ning ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. VMS-i menetlustel on tähtis seadusest tulenev eesmärk: tagada, et välismaalase Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamine ja töötamine ning Eestist lahkumine oleksid kooskõlas avalike huvidega ning vastaksid avaliku korra ja julgeoleku kaitse vajadusele. Töörände regulatsiooni korras­tamine, mille tulemusena jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ja aja­kohastatakse renditöö regulatsiooni, on vajalik, kuna kehtiv regulatsioon on keerukas ning sisaldab mitmeid töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuritarvitamist ja muudab nõuete täitmise kontrolli keerukaks.

6.2.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm:
1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning
2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 45 konsulaarametnikku.
Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat45. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega 1) lubatakse välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada ainult D‑viisa alusel, 2) sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue, 3) nähakse tööandjale ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr ning 4) korrastatakse töörände regulatsiooni, toovad kaasa mõningase mõju PPA ja Eesti välisesinduste töö­korraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlust, ning teevad migratsioonijärelevalvet.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud või need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju, kuna korrastatakse töörände regulatsiooni ning riik võtab tõhusaid meetmeid, et maandada viisade ja elamislubade väärkasutuse riske ning ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julge­olekule.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.46

Mõju ulatus on keskmine. Ebaseadusliku rände viisid, näiteks viisa, elamisloa või muu töötamise õigusliku regulatsiooni väärkasutus, sõltuvad sageli sellest, millise rändekanali kaudu on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, siseneda. Muudatusel, millega lubatakse välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada ainult D-viisa alusel, on positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele. Euroopa Liidu viisavabastuslepingud võimaldavad mitme kolmanda riigi, näiteks Moldova ja Ukraina kodanikel viibida Schengeni alal, sealhulgas Eestis, viisata kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Lisaks on Euroopa Liit sõlminud mitme kolmanda riigiga viisalihtsustuslepingud, et hõlbustada oma kodanike lühiajalist reisimist. See omakorda on suurendanud nende välismaalaste ja tööandjate arvu, kes väärkasutavad viisa­lihtsustus- või -vabastuslepingutest tulenevaid õigusi, töötades või võimaldades töötada liikmesriikides turismiviisa või lühiajalise viibimise õiguse alusel ilma lühiajalist Eestis töötamist registreerimata. Kui lühiajaline Eestis töötamine on lubatud vaid D-viisaga, väheneb sellise väärkasutuse võimalus, mis mõjutab positiivselt Eesti julgeolekut ja siseturvalisust. Samuti on muudatusel, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistrisse kandmise nõue ja nähakse ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr, positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, kuna suureneb tõenäosus, et Eestis tegelevad usaldusväärsed tööandjad.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida VMS‑s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks tähtajalise elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused pigem soodsad, kuna lisa­nõuete kehtestamisega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad usaldusväärsed tööandjad ja nende tööle võetud välismaalased on samuti õiguskuulekad. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu, et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes­riikide julgeoleku tagamisele.

6.2.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel on Eestis 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 153 88347. Aastatel 2019–2023 on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välis­maalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste statistika on tabelites 14 ja 15.

Tabel 14. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019
2020
2021
2022
2023
Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine
32 170
22 060
32 882
24 378
7068
Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine
2215
2089
2249
2463
2054

Tabel 15. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise liigi kaupa aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
Töötamise liik
2019
2020
2021
2022
2023
Üldkorras
25 170
17 027
25 373
19 065
4612
Hooajatöö
5020
3524
5156
2755
1218
Tippspetsialist
441
373
842
1100
494
Teenuse vaba liikumine
73
204
327
189
224
Iduettevõttes
522
355
560
709
152
Sportlane/treener/spordikohtunik/sporditöötaja
129
136
193
108
83
Teaduslik tegevus / akadeemiline töötaja
97
82
94
115
62
Noorteprojektis/-programmis
52
53
52
48
43
Loominguline töötaja
215
82
99
57
40
Lähetatud töötaja
303
121
47
94
35
Õpetaja
63
36
35
62
32
Vaimulik/nunn/munk
30
19
50
41
29
Praktika eesmärgil
40
33
48
27
23
Kasvuettevõttes
0
0
0
0
19
Ettevõtjasisene üleviimine
5
5
1
4
2
Lapsehoidja
9
8
5
3
0
Välisleping
0
0
0
1
0
Märkimata
1
2
0
0
0
Ekspert/nõustaja/konsultant
0
0
0
0
0
Seadmete paigaldaja / oskustööline
0
0
0
0
0
Kokku
32 170
22 060
32 882
24 378
7068

19. jaanuari 2024. aasta seisuga on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama 3848 välis­maalast. Peamiselt on need Ukraina (1025), Moldova (827), Usbekistani (381), Gruusia (245), India (182), Lõuna-Aafrika Vabariigi (174), Kasahstani (115) ja Aserbaidžaani (107) kodanikud. 86% on mehed (3314) ja 14% naised (534). Vanuse järgi on nad peamiselt 35–39‑aastased (676), 30–34‑aastased (670), 25–29‑aastased (606), 40–44-aastased (529) ja 20–24-aastased (431). Välismaalased, kes on 1. veebruari 2024. aasta seisuga registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama, on asunud Eestisse tööle peamiselt üldkorras48 (2884), hooajatööks (283), tippspetsialistina49 (179), teenuse osutamiseks (174) ja iduettevõttes (65). Tööandja põhitegevusala järgi teevad nad tööd peamiselt töötleva tööstuse (1057), ehituse (926), muu teenindava tegevuse (376), veonduse ja laonduse (374) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (273) valdkonnas. Töökohtadest töötavad nad peamiselt ehitustöölise (814), metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölise (796), mootorsõidukite ja liikurmasinate juhi (365), toiduaine-, puidu- ning rõivatööstuse jms oskus- ja käsitöölise (254) ning mäetööstuse, ehituse, töötleva tööstuse ja veonduse lihttöölisena (218).

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on toodud VMS-i § 43 lõikes 1. Suur osa välismaalasi viibib Eestis viisa alusel. Statistika näitab, et enamikul Eestis ajutise viibimise alusega töötajatest on D-viisa (vt tabel 16). Seega, isegi kui algselt sisenetakse riiki C-viisaga (vt tabel 17) või viisavabalt, on võimalik järeldada, et lühiajalised töötajad jõuavad ikkagi D‑viisa menetlusse.

Tabel 16. D-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
Reisi eesmärk
2019
2020
2021
2022
2023
Lühiajaline töötamine
18 640
14 638
21 444
12 914
4482
Sugulaste või sõprade külastamine
1417
1479
2302
2367
1349
Õpingud
1882
934
1667
1307
1084
Muu
472
200
379
556
627
Puudub
496
395
597
492
611
Kaugtöö
0
58
176
242
231
Ärireis
3646
366
560
302
175
Iduettevõtlusega tegelemine
179
93
101
77
78
Meditsiinilised põhjused
3
12
20
10
4
Ametireis, poliitilised põhjused
12
0
1
2
0
Sport
4
0
0
0
0
Turism
1
0
0
0
0
Kokku
26 752
18 175
27 247
18 269
8641

Tabel 17. C-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
Reisi eesmärk
2019
2020
2021
2022
2023
Sugulaste või sõprade külastamine
36 131
6082
8633
8582
4980
Turism
82 129
13 171
20 087
10 251
4940
Ärireis
6748
2779
6952
1988
1584
Muu
4349
723
1971
877
612
Sport
7193
1732
1876
757
473
Kultuur
8044
796
1087
526
386
Õpingud
842
186
154
136
171
Ametireis, poliitilised põhjused
259
43
63
41
80
Transiit
904
868
784
193
33
Meditsiinilised põhjused
142
28
56
60
31
Lennujaama transiit
15
0
2
11
1
Iduettevõtlusega tegelemine
1
0
0
0
0
Lühiajaline töötamine
0
0
2
0
0
Kokku
146 757
26 408
41 667
23 422
13 291

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus, mis lubab välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada vaid D-viisa alusel, avaldab majandusele positiivset mõju. Lühiajalise Eestis töötamise registree­rimise sidumine D‑viisaga loob tööandjale kindluse, et tal on võimalik Eestis välistööjõudu kasutada, ja välismaalasele kindluse, et tal on võimalik Eestis töötada lubatud lühiajalise töötamise ajal, mille ajal ei pea ta taotlema uut viibimisalust. Muudatus, millega nähakse ette tööandjale tegeliku majandustegevuse ajaline määr, aitab teha senisest tõhusamalt kindlaks tööandja usaldusväärsuse ja hinnata tema võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi. Muudatused loovad Eestis ajutise viibimise alusega töötamise lubatavuses ja tööandja usaldus­väärsuse hindamises õigusselguse, tänu millele väheneb Eestis viibimise ja töötamise alustega skeemitamine ja paraneb ettevõtluskeskkonna aus konkurents.

Laiemalt toovad muudatused kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale, soodustades ettevõtjate ausat konkurentsi. Kuivõrd välismaalastele on jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle, ei esine sihtrühmale negatiivset mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i töörände regulatsioonide alusel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest Eesti ettevõtluskeskkonna aus konkurents on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju. Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastel võimalik tulla riiki seaduslikult C-viisa või viisavabastuse alusel ja taotleda PPA-s kohapeal D‑viisa lühi­ajaliseks töötamiseks või teha seda Eesti välisesinduses enne Eestisse tulemist.

6.2.4. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist. 2023. aastal tegi PPA 7068 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 2054 töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsust (vt tabel 18). Võrreldes Eesti elanike kogu­arvuga on sihtrühm väike.

Tabel 18. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
 
2019
2020
2021
2022
2023
Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine
32 170
22 060
32 882
24 378
7068
Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine
2215
2089
2249
2463
2054

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad tööjõuturgu, aga ei piira tööandjatele välistööjõu kättesaadavust. Tihti ei tunne Eestis töötav välismaalane Eesti seadusi ega Eestis töötamise tingimusi ja nõudeid. Tööandjal, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, on kohustus tagada, et välismaalane vastaks Eestis töötamise tingimustele, sealhulgas peab ta registreerima välismaalase lühiajalise Eestis töötamise või kindlustama, et Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel oleks Eestis töötamise õigus. Muudatusega, mis lubab välismaalasel lühi­ajaliselt Eestis töötada vaid D-viisa alusel, tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste oodatav mõju neile positiivne.

Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta töörände regulatsiooni korrastamisel põhi­mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Muudatused, millega jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ja ajakohastatakse renditöö regulatsiooni, puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa tööturust. Seega ei avalda muudatused sihtrühmale olulist mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama ja tööle või juba viibivad Eestis töötamise eesmärgil. Samuti peavad välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalase õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma­tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalselt mõju. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada Eestis töötavate välismaalaste õiguste tõhusa kaitse ja parendavad juba Eestis viibivate välismaalaste ligipääsu tööturule.

6.3. Muude VMS-i kitsaskohtade lahendamine

Eelnõuga ajakohastatakse VMS-i, et lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti:
• täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisa­tingimusi;
• täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist;
• täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid;
• kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel ning
• luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

6.3.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad viisa- ja elamisloa taotlusi, s.o umbes 200 ametnikku. Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat50. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused toovad kaasa mõningase muudatuse PPA töö­korralduses. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkonna infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju, kuna ajakohastatakse VMS-i ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohad. See omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ja lihtsustab PPA ametnike tööd.

6.4. Mõju isikuandmete töötlemisele

6.4.1. Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamine enne taotlust

Sihtrühm:
1) välismaalased, kes esitavad tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse;
2) PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning
3) konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 45 konsu­laarametnikku.

Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat51. 2023. aastal esitati 9228 tähtajalise elamisloa taotlust ja 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalasel, kes taotleb esimest korda tähtajalist elamisluba või elamisõigust, ei ole võimalik esitada taotlust elektrooniliselt, sest tal puudub selle digiall­kirjastamiseks vajalik digitaalne dokument ja enamjaolt ei ole temalt hõivatud varasemas menetluses sõrmejälgi. See tähendab, et kehtiva õiguse ja praktika kohaselt tuleb välismaalase paberil esitatud andmed trükkida käsitsi RIS-i ümber ehk taotluse vastuvõtmine on menetlejale pigem kohmakam, kui võimaldab kaasaegne tehnoloogia. Muudatuse tulemusena luuakse õiguslik alus, et välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikud andmed ja tõendid enne taotlust PPA iseteeninduskeskkonnas ning ei pea neid allkirjastama. Pärast seda on välismaalasel võimalus pöörduda tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamiseks kuue kuu jooksul Eesti välisesindusse või PPA-sse. Välismaalane peab selleks tegema vaid kaks toimingut: andma oma sõrmejäljekujutised ning kinnitama varem esitatud andmete ja tõendite õigsust allkirjaga. Seejuures võib taotluse allkirjastada infotehnoloogilise vahendiga ehk anda allkirja taotlusele otse ekraanil.

Välismaalasele ei kaasne tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamisega kohustust esitada hiljem tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlus. Juhul, kui ta seda ei tee, kustuvad andmed ETR-st kuue kuu möödudes automaatselt.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ning teha igapäevatoimingud paindlikumaks. Arvestades, et isikuandmeid töödeldakse enne täht­ajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamist ja riik ei kogu neid omal algatusel, on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Andmekoosseis ühtib kehtiva VMS-i alusel tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluses esitatavate andmetega, välja arvatud allkiri ja hõivatud sõrmejäljed. Pärast seda, kui välismaalane on andnud isiklikult allkirja ja hõivatud on tema sõrmejäljed, töödeldakse andmeid tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlemiseks VMS-s sätestatud alustel.

Kehtiva VMS-i § 215 kohaselt peab Eesti välisesindus tuvastama välismaalase isiku või kontrollima isikusamasust ja hõivama temalt sõrmejäljed. Seejärel edastab ta pabertaotluse menetlemiseks PPA-le, kes sisestab andmed ja tõendid ETR-i. Seega ei ole Eesti välisesindusel praegu vaja ETR-i kantud andmeid ja tõendeid töödelda. Muudatuse rakendamiseks tuleb see õigus Eesti välisesindusele anda, sest kui tal ei ole õigust ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid välismaalasele kuvada, ei ole välismaalasel võimalik nende õigsust allkirjaga kinnitada. Seega, isikuandmete vastutav töötleja on PPA, kuid Eesti välisesindusele tuleb tagada juurdepääs juhuks, kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse Eesti välisesinduses. Muul põhjusel ei ole Eesti välisesindusel vaja ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikele andmetele ja tõenditele juurde pääseda.

Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite suhtes rakendatakse samu organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid nagu tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse andmete suhtes. ETR-i turvaklass on praegu K3T3S2 ja turbeaste kõrge.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad PPA ja Eesti välisesinduste senist töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Riski aitavad maandada pidev koostöö, tõhus infovahetus, põhjalik arendustegevus ja muudatuste etapikaupa rakendamine. Välismaalasele, kes esitab PPA iseteeninduskesk­konnas andmeid ja tõendeid, on ebasoovitava mõju kaasnemise risk ebatõenäoline. Kui ta taotlust ei esita, ei töötle riik ka tema andmeid ega tee tema kohta järeldusi. Välismaalane saab ise otsustada, millal ta andmeid ja tõendeid esitab ning teeb need riigile kättesaadavaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju: paraneb PPA ja konsulaarametnike igapäevatöö andmete kogumisel, haldamisel ja vahetamisel. Muudatuse rakendamisega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.4.2. Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, viisat, elamisluba või elamisõigust, ja välismaalased, kes on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama või kellel on viisa, elamisluba või elamisõigus. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju valdkondades (vt seletuskirja punktid 6.1.3 ja 6.2.3). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mis on praegu sätestatud andmekogude põhimäärus­tes. Seega ei ole muudatusel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjektil võimalik saada VMS‑i lugedes aru, et andmeid, mille ta on taotluses esitanud, töödeldakse asjaomases andmekogus konkreetse säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele.

Andmete säilitamise tähtaeg

Viisaregistris on kavandatud säilitada andmeid kõige kauem 60 aastat, LTR-s kõige kauem 25 aastat ja ETR-s alaliselt.

• Viisaregistris

Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed enda päritolu kohta. Paraku on mitmes kolmandas riigis võimalik välismaalasel korruptiivselt omandada erinevaid identiteete ja isikut tõendavaid dokumente, sealhulgas sünnitunnistusi, abielutunnistusi ja haridust tõendavaid dokumente, samuti reisi­dokumente. Õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus välismaalane on üritanud läbi erinevate menetluste omandada Eestis viibimise alust või siseneda Eestisse või Schengeni alale ning pärast ebaõnnestumist kasutanud uut identiteeti ja reisidokumenti. Samuti ei saa välistada juhtumeid, kus viisaregistri andmeid vajatakse süüteo menetlemiseks. Sellistes juhtumites on viisaregister aidanud välismaalasi ja nende erinevaid identiteete hõlpsamini tuvastada, kuna selles on olnud talletatud väljastatud viisade ajalugu, varem kasutatud dokumentide andmed, fotod ja sõrmejäljekujutised.

Kui kustutada viisaregistri andmed näiteks viis aastat pärast viisa kehtivusaja lõppemist, nagu on sätestatud VIS-i määruses, ahenevad võimalused selgitada välja, millised välismaalased kujutavad endast ohtu sisejulgeolekule või avalikule korrale. Viisaregistri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja sisejulgeolek. Viisaregistris säilitatakse välismaalase isikuandmeid digitaalselt ning neid saavad kasutada Eesti pädevad asutused viisataotluse menetlemiseks ja viisa väljastamiseks. Viisaregistri andmed on seejuures infotehnoloogiliste turvameetmetega kindlalt kaitstud. Viisa on riigi pakutav hüve ja ükski välismaalane ei ole kohustatud Eestisse viisa alusel saabuma.

• LTR-s

Nagu eespool kirjeldatud, saabub suur osa välismaalasi Eestisse viisa alusel töötama ja töötamise andmed on LTR-s. Seega sätestatakse LTR-i andmete säilitamise tähtaeg – kõige kauem 25 aastat.

Sarnaselt viisaregistrile aitab LTR pädevatel asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mis tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses, näiteks välismaalase kohta, kes saabub Eestisse tööle viisavaba viibimisõiguse alusel. Seega on vaja LTR-i andmeid säilitada kuni 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem säilitusaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julge­olekule.

• ETR-s

ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii välismaalase tulevastes menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. Need andmed võivad seega olla asjakohased ka pärast välismaalase surma. ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, mis on tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik saatus.

Andmekoosseis

Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isiku­andmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

LTR-i ja ETR-i hakatakse kandma ka riskiprofiili andmeid ja teistelt haldusorganitelt konsultatsioonimenetluses saadud andmeid. Riskiprofiili andmed on isikustamata omaduste või käitumismustrite kogum, mille alusel on haldusorganil võimalik oma tööd riigi sisejulgeoleku tagamiseks tõhusamalt korraldada. Konsultatsioonimenetluse andmeid praegu LTR-i ja ETR-i ei kanta, kuid neid töödeldakse VMS-i ja HMS-i alusel juba praegu. Seega, andmekoosseis küll täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva õiguse alusel seadusest tulenev alus.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama või juba viibivad Eestis. Samuti peavad välismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma­tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.

6.5. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele

Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele on positiivne: riigile andmete esitamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähenevad ka tööandjate kulud ning välismaalase tööle võtmine muutub kiiremaks ja lihtsamaks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning
2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA, töötu­kassa, TI, MTA, HTM‑i ja KUM-i vastutusel andmekogusid. Arendustööde tellija on PPA koostöös MTA, TI, töötukassa, HTM ja KUM-iga. Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa riigituludest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus­poliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond).

RIS-i kaasajastamine hõlmab nii LTR-i, ETR-i kui ka MIGIS-e arendamist. RIS-i ja MIGIS-e arendustööd algasid 2021. aastal. Valminud on LTR-i iseteeninduskeskkond, MIGIS I etapi arendustööd ja RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise Eestis töötamise menetlemise keskkond. Praegu on töös RIS-i I etapi järeltööd.

RIS-i I etapi ehk LTR-i iseteeninduskeskkonna arendustööde maksumus oli 483 596 eurot52 ja neid rahastati riigituludest. RIS I etapi järeltööde maksumus on 30. oktoobri 2023. aasta seisuga 417 100 eurot ja neid rahastatakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. MIGIS-e I etapi arendustööde maksumus oli 443 520 eurot ning neid rahastati struktuurifondist (360 000 eurot) ja riigituludest (83 520 eurot). RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise töötamise menetluskeskkond, maksis 587 520 eurot ning seda rahastati struktuurifondist (314 160 eurot) ja riigituludest (273 360 eurot).

Arendustööd jätkuvad aastatel 2024–2028: RIS-i II etapi teine osa, RIS-i III ja IV etapp ning MIGIS-e II etapp. RIS-i teadaolevate arendustööde ja MIGIS-e II etapi arendustööde maksumus on praeguse prognoosi kohaselt 2 759 676 eurot53. See sisaldab RIS-i puhul PPA projektijuhi kulu ning PPA ja partnerite 2024. ja 2025. aasta investeeringuid.

Tulevikuarendustööde maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel.

Praegu teadaoleva info kohaselt viiakse RIS-i II etapi teise osa arendustööd ellu 2024. ja 2025. aastal. Nende tulemusena valmivad LTR-i menetluskeskkonna jätkuarendustööd, LTR-i andmevahetuslahendused MTA ja TI andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud töötajate andmete edastamiseks TI-le. Arendustööd maksavad prognoosi kohaselt umbes 1,5 miljonit eurot, millest ca 0,4 miljonit eurot, sealhulgas MTA arendustööde rahastamiseks 83 334 eurot, on planeeritud rahastada struktuurifondist ning ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.

MIGIS-e II etapi arendustööd plaanitakse viia ellu 2024. aastal: arendatakse lisafunktsioonid ja liidesed teiste andmekogudega. Lisaks on plaanis arendada X‑tee teenus või teenused, mille kaudu on võimalik saada MIGIS-st andmeid, sealhulgas MTA-l ja TI-l. PPA arendustööde maksumus on hinnanguliselt 545 101 eurot, millest 320 000 eurot on planeeritud rahastada struktuurifondist ja ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.

RIS-i III etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2024–2028. Nende tulemusena valmib ETR-i iseteeninduskeskkond, kaasajastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i andmevahetus­lahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega. RIS-i IV etapi arendustööd viiakse ellu 2028. aastal ja nende tulemusena valmib IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse läbiviimiseks.

Otsest mõõdetavat tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne. RIS-i kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Andmete töötlemise ja nende ühelt asutuselt teisele edastamise õiguslike aluste loomine võimaldab asutustel hoida kokku ka kulusid, mida tehakse praegu andmevahetuse korraldamiseks.

8. Rakendusaktid

Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:
1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;
2. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“;
3. tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“;
4. siseministri 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“;
5. siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“;
6. siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“;
7. siseministri 13. augusti 2014. aasta määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“;
8. siseministri 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“;
9. siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“;
10. siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“;
11. siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“;
12. siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“;
13. siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“;
14. siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“;
15. siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga uus volitusnorm, millega antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrusega peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud (vt seletuskirja punkt 3.2.5).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub seadusena 2025. aasta 1. juunil.
• Eelnõu § 1 punktid 8, 55 ja 69, millega muudetakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise regulatsiooni, jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
• Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 2 ja § 5 punkt 2, millega nimetatakse ETR ümber elamislubade registriks, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, millal valmivad ETR-i menetluskeskkonna arendustööd.
• Eelnõu § 1 punktid 43 ja 49, millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumist on selgitatud seletuskirja punktis 3.4.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EAKL-le, ETAG-le, ETKL-le, HARNO-le, ITL-ile, KAPO-le, KTK‑le, MTA-le, PPA-le, Rektorite Nõukogule, RMIT-le, SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, TI-le, TEHIK-le, töötukassale ja WiE-le.




Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024