| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-1/829-2 |
| Registreeritud | 25.04.2024 |
| Sünkroonitud | 26.04.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 11-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | A. D. |
| Saabumis/saatmisviis | A. D. |
| Vastutaja | Liis Tõnismaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Andreas Dai
Teie 25.03.2024
Meie 25.04.2024 nr 11-1/829-2
Arvestusperioodi pikkus ja direktiiv
2003/88/EÜ rakendamine
Austatud Andreas Dai
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole küsimusega, mis puudutab Euroopa Nõukogu direktiivist
2003/88/EÜ (edaspidi direktiiv) tulenevat võimalust pikendada neljakuulist tööaja
arvestusperioodi.
Selgitame, et direktiivi artiklite 16 (b), 17 (2) ja 19 alusel on võimalik tööaja arvestusperioodi
pikendada kuni kuue kuuni, kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni. Seda erisust on kasutatud TLS §
46 lõike 2 puhul, kus tööturu osapooled (tööandjate ja ametiühingute esindajad) jõudsid
kokkuleppele, et tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajad on need, kelle puhul
pikem arvestusperiood on vajalik. Teatud erisusi neljakuulisest arvestusperioodist tehakse ka
eriseadustega.
Siinkohal on oluline välja tuua, et Euroopa Liidu direktiividest tulenevad sätted ei rakendu
liikmesriigi suhtes otse, vaid siis, kui direktiivi põhimõtted on siseriiklikku õigusesse üle võetud.
Seega on direktiivist tulenevate erisuste rakendamiseks vajalik sellise erandi lubamine
siseriiklikus õiguses. See tähendab, et eraettevõtetes töötavate päästjate arvestusperioodi
pikendamiseks peab olema selline võimalus sätestatud Eesti õiguses (sarnaselt nagu seda on tehtud
riigiasutuses töötavate päästjate puhul). Samas tuleb töösuhteid puudutavate muudatuste puhul
tööandja huvide kõrval arvesse võtta ka muudatuste võimalikku negatiivset mõju töötajale. Seega
peavad tööaega puudutavad muudatused lähtuma vajadusest lahendada olulist probleemi, mida on
võimalik lahendada ainult seadusemuudatuse abil ning muudatused peavad arvestama ka töötajate
huvidega. Samuti on töösuhete regulatsiooni muutmisel oluline, et muudatusega nõustuvad nii
tööandjate kui ka ametiühingute esindajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
Töösuhete ja töökeskkonna osakonnajuhataja
Liis Tõnismaa
5914 4161 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|