Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu
lähteseisukohtadele esitatud ettepanekute koondtabel
(vastused 07.02.2024 ALPA poolt saadetud kirjale nr 4.2-17/12300-5)
Sisukord
AS Narva Soojusvõrk 2
VKG Elektrivõrgud OÜ 2
SA Gaasivõrk 4
Kaitseministeerium 5
Transpordiamet 5
Keskkonnaamet 5
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (tähtaja pikendamine) 6
Muinsuskaitseamet (tähtaja pikendamine) 6
Urmas Sõõrumaa 6
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 7
Muinsuskaitseamet 9
Jrk nr
DHS-i nr
Ettepaneku esitaja
Ettepaneku sisu (kokkuvõtlikult)
Linnavalitsuse seisukoht
1.
4.2-17/12300-6
AS Narva Soojusvõrk
08.02.2024
Ajaloolise kvartali planeerimisel palume arvestada olemasoleva soojustrassi kaitsevööndiga.
Arvestame, näitame soojustrassi kaitsevööndit tehnovõrkude plaanil.
2.
4.2-17/12300-7
VKG Elektrivõrgud OÜ
09.02.2024
Seoses detailplaneeringuga soovime välja tuua järgmised elektrivõrgu planeerimise seisukohad:
1. Arhitektuurse vaate ja elektrivarustuse ühtlustamine: On oluline, et kavandatav elektrivõrk oleks integreeritud planeeringualale nii, et see toetaks ajaloolise tänavavõrgustiku taastamist ja uute kvartalite loomist, pidades samal ajal silmas vajadust säilitada piirkonna visuaalne terviklikkus. VKG Elektrivõrgud OÜ on valmis osalema lahenduste väljatöötamisel, mis ühendavad kaasaegsed tehnovõrgud ajaloolise kontekstiga.
2. Täiendavate võimsuste ja elektriautode laadimisvajaduste arvestamine: Arvestades suurenevat nõudlust elektri järele seoses elektriautode laialdasema kasutuselevõtuga ja muude täiendavate võimsusvajadustega, on oluline, et planeering hõlmaks piisavate elektrivõrgu ressursside planeerimist, sealhulgas avalike ja era laadimispunktide rajamist. VKG Elektrivõrgud OÜ rõhutab vajadust ette näha tulevikukindlad lahendused, mis suudavad kohaneda kasvavate energiavajadustega.
--------------------------------------------------------------------------------------
Erik Raal:
Juhin lisaks tähelepanu asjaolule, et praegu asub piirkonna elektrivarustust tagav alajaam kinnistul Kraavi tn 16 (51101:002:0051), mis jääb hetkel kavandatud planeeringualast välja. Alajaamale on vajalik tagada ööpäevaringne juurdepääs teenindamiseks, mis praegu toimub läbi kavandatava planeeringu ala.
Samas on mõistlik kavandatavat planeeringut arvestades leida uus terviklahendus. Näiteks 2016 aastal koostatud „Raamatukogu ja selle lähiala detailplaneeringus“ nr 1268DP1 oli planeeritud alajaam praegusest asukohast likvideerida ning rajada uus, kaasaegse lahendusega ja kahesektsiooniline alajaam planeeritavasse koormuskeskmesse, mis seejuures arvestab ka planeeringu vajadustest tulenevate arhitektuursete jne vajadustega.
Igajuhul oleme valmis igakülgselt koostööd tegema, et leida võimalikult hea terviklahendus, mis arvestab ka Kraavi tn 16 kinnistut ja seal paiknevat alajaama.
1. Arvestame ettepanekuga.
2. Arvestame ettepanekuga.
Arvestame ettepanekuga. Kaalume uue alajaama kavandamise võimalusi planeeringuala piirides, et tagada alale elektrivarustuse terviklahendus.
3.
4.2-17/12300-8
SA Gaasivõrk
14.02.2024 nr 3-7/163-24/14.02.2024
Eskiislahenduse järgi jääb detailplaneeringu koostamise tegevus AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndisse.
Enne detailplaneeringu koostamist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk detailplaneeringu koostamiseks detailplaneeringu tehnilised tingimused gaasipaigaldise kaitsevööndis. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste taotlemiseks saata päring e-mail:
[email protected] .
Detailplaneeringu tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus vastavalt kehtivale hinnakirjale millega on võimalik tutvuda https://www.gaas.ee/ettevottest/gaasivork/teenused/ kodulehel.
Arvestame.
4.
4.2-17/12300-9
Kaitseministeerium
29.02.2024 nr 12-3/24/21
Planeeringuala asub Vanalinna linnaosas ja selle pindala on ca 2,2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringualal ajaloolisest tänavavõrgust ja hoonestuse mahtudest lähtuvalt kvartalite loomine, ajalooliste tänavate taastamine ja ehitusõiguse andmine taastatavate kvartalite hoonestamiseks, olemasolevate suurte kinnistute kruntimine ning maakasutuse sihtotstarvete määramine, tehnovõrkudega varustamise, liikluskorralduse, arhitektuur-ehituslike, muinsus- ja keskkonnakaitse ning heakorrastuse põhimõtete määramine.
Kaitseministeerium on tutvunud Narva linna Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu seniste materjalidega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid detailplaneeringu väljatöötamise kavatsuse kohta.
Ei esita ettepanekuid.
5.
4.2-17/12300-10
Transpordiamet
01.03.2024
Oleme planeeringuga tutvunud ning teadmiseks võtnud. Täname kaasamise eest. Meil ei ole ettepanekuid planeeringu koostamiseks põhjusel, et planeeringualaga piirnevas lõigus ei kuulu teed Transpordiameti haldusalasse ning me ei tuvastanud piiranguid lennuliiklusele. Planeeringuala ulatub vähesel määral Narva jõe piiranguvööndisse, aga kaldal navigatsioonimärke ei ole ning planeeringuala ei ulatu jõeni. Linnakeskuse tihendamine ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt ka olemasolevate liiklussõlmede toimivust.
Riigiteede, lennu-ja veeteede toimivuse seisukohast täiendavate oluliste asjaolude ilmnemisel palume meid uuesti kaasata menetlusse.
Arvestame.
6.
4.2-17/12300-11
Keskkonnaamet
06.03.2024 nr 6-2/23/23914-3
Keskkonnaamet esitas 16.08.2022 kirjaga nr 6-5/22/14241-2 seisukoha Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta. Eelmainitud kirjas juhtisime tähelepanu planeeringualal paiknevatele nahkhiirlaste elupaikadele, kodukaku elupaigale1 ning väheses ulatuses alale jäävale kaitsealale Pimeaiale2.
Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele jääb planeeringuala terves ulatuses mitmete II kaitsekategooria kaitsealuste nahkhiireliikide elupaika. Kaitsealuste loomaliikide isendite suhtes kehtivad looduskaitseseaduse § 55 lg 1 ja lg 6 sätestatud isendi kaitse reeglid. Kavandatav tegevus ei tohi kaitsealuse liigi isendeid oluliselt häirida. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.12.1 toodule ei avalda planeeringulahendus kaitsealustele liikidele negatiivset mõju. Jääb arusaamatuks, millisele kaalutlusele tuginedes on sellele järeldusele jõutud. Keskkonnaamet palub tutvuda nahkhiirlaste kaitse tegevuskava ja selle lisadega ning võtta selles toodud liigikaitse soovitusi planeerimisel arvesse.
ALPA vastus on saadetud 20.03.2024 kirjaga nr 4.2-17/12300-11.
Detailplaneeringu seletuskirja ptk 3.12.1 parandatakse järgmiselt: „tuginedes Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu järeldustele ning võttes arvesse eelhinnangus toodud negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmeid ja nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas toodud liigikaitse soovitusi, ei avalda eeldatavalt olulist mõju planeeringu lahendus kaitsealustele liikidele.“
Planeeringu koostamisel võetakse arvesse nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas toodud liigikaitse soovitusi.
7.
4.2-17/12300-12
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (tähtaja pikendamine)
Lähtudes haldusmenetluse seaduse § 41 ja seoses täiendava menetlusaja vajadusega anname teada, et anname enda seisukoha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 18.03.2024.
Arvestame.
8.
4.2-17/12300-13
Muinsuskaitseamet (tähtaja pikendamine)
10.03.2024 nr 5.1-17.5/1679-3
Seoses täiendava menetlusaja vajadusega pikendab Muinsuskaitseamet haldusmenetluse seaduse § 41 alusel ettepanekute esitamise tähtaega. Vastame Teile esimesel võimalusel.
Arvestame.
9.
4.2-17/12300-14
Urmas Sõõrumaa
Ave Weberi volitatud esindaja
11.03.2024
Vaadates joonist LAHENDUSSKEEM on selgelt näha, et Pimeaia 12 kinnistu Vahe tänavast lõuna poole on kujutatud hoonestust, mida läbib täiesti meelevaldselt Pimeaia 12 kinnistu lõunapiir. Seega on planeeringus kujutatud olukorda, kus tulevane hoonestus jääks osaliselt Pimeaia 12 kinnistule, osaliselt sellest lõuna poole jäävatele moodustatavatele kinnistutele pos. 22, 23 ja 24. See on täiesti arusaamatu lähenemine ja ei arvesta absoluutselt Pimeaia 12 kinnistu omaniku huvide ja tulevikuplaanidega. Palume selgitust.
Lisaks sellele oleme seisukohal, et Vahe tänav, millele soovitakse servituuti, lõhub meie kinnistut ja tekitab seega olukorra, kus sellest põhja poole jääv roheala ei ole loogilises seoses Vahe tänavast lõunasse jääva kavandatava hoonestusega. Teeme ettepaneku loovutada linnale Vahe tänavast põhja poole jääv roheala, saades vastu pindalalt sama suure moodustatava kinnistu Vahe tänavast lõunas. See annaks võimaluse seda ala meil kompaktselt hoonestada.
Samuti saaks Narva linn suurepärase võimaluse Vahe tänavast põhja pool oleval rohealal eksponeerida ajaloolist linnamüüri.
Loodame, et meie ettepanek leiab Teie poolset mõistvat suhtumist.
Ettepanekuga ei arvestata, kuna maade vahetamine ei ole käesoleva detailplaneeringu eesmärk.
Vahe tänava taastamisel lähtutakse kehtivast Narva linna Vanalinna üldplaneeringu lahendusest.
10.
4.2-17/12300-15
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
13.03.2024 nr 14-3/746-1
Tutvunud esitatud materjalidega, märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeerimise korraldamise valdkonnast järgmist:
1. PlanS § 127 lõige 5 sätestab, et detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu asjakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et kogu detailplaneeringu koostamise vältel oleksid kõik materjalid veebilehel kättesaadavad.
2. Detailplaneeringu algatamise otsuse punktis 2. „Õiguslikud alused“ on viidatud PlanS § 128 lõikele 1. Märgime, et antud juhul sisaldab algatatav detailplaneering kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, mistõttu tuleb vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldada detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb PlanS § 128 lõike 1 asemel lähtuda PlanS § 77 lõigetest 1. Lisaks eeltoodule on asjakohane lähtuda ka PlanS § 142 lõikest 2. Palume eeltooduga detailplaneeringu algatamise otsustes arvestada.
3. Detailplaneeringu algatamise otsuse punktis 4.5. „Planeeringu eskiislahenduse koosseis“ on viidatud, et eskiislahenduse avalik arutelu viiakse läbi 1 kuu jooksul peale eskiislahenduse
esitamist linnavalitsusele menetlemiseks. Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et tulenevalt PlanS § 82 lõike 3 kohaselt tuleb kõnealuse detailplaneeringule korraldada eelnõu avalik väljapanek, mis peab kestma vähemalt 30 päeva. PlanS § 83 lõike 1 kohaselt tuleb eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldada 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Palume eeltooduga detailplaneeringu eelnõu menetlemisel arvestada.
4. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt peavad planeeringu lähteseisukohad muuhulgas andma ülevaate planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Palume eeltoodut detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Juhime tähelepanu, et PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada.
Sellest tulenevalt palume tagada, et kõik puudutatud isikud (sh planeeringuala kõik piirinaabrid ja nende isiklikke kasutusõigusi omavad isikud) oleksid kaasatud detailplaneeringu koostamisse.
5. Detailplaneeringu algatamise otsuse punktis 5. „Rakendussätted“ ja KSH algatamata jätmise otsuse punktis 4. „Rakendussätted“ on toodud vaidlustamisviited, mille kohaselt on otsuseid võimalik vaidlustada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates. KSH otsusel on lisaks juures võimalus esitada vaide Narva Linnavalitsusele. Märgime, et detailplaneeringu algatamise ning KSH algatamata jätmise otsused on menetlustoimingud, mitte eraldiseisvad haldusaktid haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega algatamise/algatamata jätmise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palume tulevikus vaidlustamise viited otsustest välja jätta.
6. KSH eelhinnangu ptk 4. „Seos teiste planeerimisdokumentidega“ on viited kehtetule maakonna teemaplaneeringule. Juhime tähelepanu, et Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamisega muutus kehtetuks eelmise maakonnaplaneeringu teemaplaneering
Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringu koostamisel lähtuda kehtivast maakonnaplaneeringust.
7. Lähtudes esitatud materjalidest on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukohal, et Rüütli tänava ajaloolise kvartali ja lähiala detailplaneeringu KSH algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda.
Siinjuures palume tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“, mille ptk 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat.
Arvestades asjaolu, et tegemist on kehtivat Narva linna üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga, palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada see koos
lisamaterjalidega sh kõigi menetlusdokumentidega Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks.
1. Arvestame. Detailplaneeringu materjalid on saadavad Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.narvaplan.ee. Samuti kontrollime üle, et detailplaneeringu materjalid oleksid kättesaadavad ka Narva linna lehel www.narva.ee
2. Arvestame.
3. Arvestame. Eelnõu avaliku väljapaneku ja eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse peale muinsuskaitse eritingimuste valmimist.
4. Arvestame.
5. Arvestame.
6. Arvestame ning edaspidi detailplaneeringu koostamisel lähtume kehtivast maakonnaplaneeringust.
7. Arvestame.
11.
4.2-17/12300-17
Muinsuskaitseamet
04.04.2024 nr 5.1-17.5/1679-4
Seisukoht detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohta
Esitasite Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks „Muinsuskaitse eritingimused Rüütli tänava ajaloolise kvartali detailplaneeringule. Töö nr 23-23. Mälestised: Asulakoht (reg-nr 27276), Narva linnakindlustused, 14. saj-1863 (reg-nr 13999). Koostaja: OÜ Kivisilla, vastutav spetsialist Ülle Grišakov“.
Muinsuskaitseameti seisukoht
Detailplaneeringu ala asub Rüütli tänava ajaloolises kvartalis ja alal paikneb kaks kinnismälestist. Ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel lähtutakse kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi (MuKS § 3 lg 3). Mälestiste kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama mälestiste hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist (MuKS § 3 lg 4).
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et arvestades planeeringualal asuva arheoloogiapärandi ulatust, ohustab ehitustegevus sel alal mälestise säilimist nii otseselt kui ka kaudselt. Kaudne mõju on seotud nii ehitusaegse vibratsiooni, võimaliku veerežiimi muutuse kui ka muude
teguritega. Seetõttu tuleb arvestada sellega, et detailplaneeringu ellu viimine mõjutab Narva linna arheoloogiapärandit märksa laiemal alal kui toimub ehitustegevus. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus tuleb olemasolevate andmete põhjal kaardistada planeeringuala arheoloogiapärand, mille üheks osaks on detailplaneeringuga arheoloogiapärandile kaasnevate võimalike riskide hindamine. Juhul, kui planeering realiseeritakse, tuleb tagada arheoloogiliste kaevamiste läbiviimine enne ehitustööde algust, mitte ehitustööde ajal. Arheoloogiliste uuringute tulemuste põhjal saab hinnata ka ehitusjäänuste in situ säilitamise tingimusi. Nii detailplaneeringu kui ka projekteerimise faasis tuleb arvestada, et uuringutel paljandunud ehitusjäänused tuleb säilitada in situ, võimalusel eksponeerida või markeerida ning lisada tänavapilti ka avalikkusele suunatud info planeeringuala ajalooliste kihistuste kohta. Juhul, kui tekib vajadus müüre või hooneosi lammutada, tuleb see kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Arvestada tuleb ka asjaolu, et ajalooliste hoonete müüride säilitamine võib kaasa tuua ka piiranguid uushoonestuse mahus ja kõrguses, et uute hoonete raskus ei kahjustaks ajaloolisi müüre.
Arvestades asjaolu, et planeeringuala ei paikne muinsuskaitsealal, saab detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes anda tingimused üksnes alal paiknevate mälestiste kaitseks: detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ülesanne on kindlustada, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused aitavad tagada kinnismälestise säilimise (MuKS § 61 lg 1). Seetõttu ei saa detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused sisaldada nõudeid sõjas hävinud kvartalis hoonestuse asemele kavandatava uue hoonestuse arhitektuursetele nõuetele, vaid ainult reegleid maapinnas säilinud arheoloogiapärandi sh hoonejäänuste säilimiseks, eksponeerimiseks ja kaevetöödega seotud töödeks. Arvestades planeeringuala eripära ja ajaloolist konteksti, võib detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes teha ettepaneku ala taastamise üldisele arhitektuursele kontseptsioonile, kuid hoonestuse üldised tingimused saab määrata detailplaneeringus, lähtudes Narva linna üldplaneeringust.
Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: tagastada muinsuskaitse eritingimused Rüütli tänava ajaloolise kvartali detailplaneeringule, et viia sisse täiendused järgnevate kommentaaride alusel:
1) detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste käigus tuleb olemasolevate andmete põhjal kaardistada planeeringuala arheoloogiapärand, mille üheks osaks on detailplaneeringuga arheoloogiapärandile kaasnevate võimalike riskide hindamine;
2) märkida, et planeeringualal tegevuste teostamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest (MuKS § 3 lg 4);
3) tuua muinsuskaitse eritingimustes välja, et juhul, kui planeering realiseeritakse, tuleb tagada arheoloogiliste kaevamiste läbiviimine enne ehitustööde algust, mitte ehitustööde ajal;
4) korrigeerida punkti 4.2.1, milles on toodud välja tingimus ajalooliste tänavate uuesti kasutusse võtmiseks. Kuna MuKS alusel pole võimalik taolist tingimust esitada, asendada nõue pigem sõnastusega: Ajaloolise (ennesõjaaegse) tänavavõrgustiku taastamiseks eksponeerida või markeerida nende asukohad võimalikult suures mahus erineva tänavasillutise materjaliga;
5) täpsustada punktis 4.2.2, mida mõeldakse hoonestuslaadi all ja milline see hoonestuslaad oli;
6) eemalda punkt 4.1, kuna muinsuskaitseseadusest lähtuvalt ei saa arheoloogiamälestise alal seada uute piirete osas tingimusi, v.a maapinnas seotud arheoloogiapärandi osas;
7) eemaldada punktid 4.2.7, 4.2.11. 4.2.12 ja 4.2.13, kuna muinsuskaitseseadusest lähtuvalt ei saa arheoloogiamälestise alal seada uute hoonete osas arhitektuurseid tingimusi, v.a maapinnas seotud arheoloogiapärandi osas;
8) eemaldada punkt 4.2.14, kuna radooniuuringu määramine ei ole muinsuskaitseline tingimus;
9) eemaldada punkti 5 lõigud 1 ja 3, kuna muinsuskaitseseadusest lähtuvalt ei saa seada selliseid tingimusi; punkti 5 lõige 2 viia punkti 6 alla;
10) korrigeerida punkti 6 sõnastust ja võtta välja kordused võrreldes punktiga 4. Samuti eemaldada tingimused, mida ei saa lähtuvalt muinsuskaitseseadusest seada (sealhulgas punktid 6.1.9 ja 6.1.10).
Võtame teadmiseks. Esitatud kirja sisu puudutab muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamist, mitte arvamuse avaldamiseks esitatud detailplaneeringu lähteseisukohti. Lähteseisukohtadele märkusi ei esitanud.