MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 21.11.2023 nr 245

Kultuuriministri 01.12.2015 käskkirja

nr 248 „Kultuuriministeeriumi toetuse

taotluse menetlemise korra kinnitamine“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 13 lõike 2

alusel

muudan kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi

toetuse taotluste menetlemise korra“ (edaspidi kord) punkti 9 järgmiselt:

„9. Ministeeriumi eelarvevahendite, mille osas ei toimu taotlusvoore, eraldamise

ettepanekute läbivaatamine

9.1. Eelarveaasta sees ministeeriumi eelarvevahendite, mille osas ei toimu taotlusvoore,

eraldamise vajadusi vaatab läbi ja hindab komisjon, kuhu kuuluvad kantsler, kõik asekantslerid,

finantsosakonna juhataja ning personali- ja õigusosakonna juhataja. Komisjoni esimees on

kantsler.

9.2. Komisjon vaatab läbi ja teeb ettepaneku kultuuriministrile otsustamiseks:

1) eelarveaasta sees tekkinud kuluvajadused, mida polnud aastaeelarve ja 4-aastase

finantsplaani koostamise protsessis võimalik ette näha;

2) kulude osas, mida planeeriti aastaeelarve ja 4-aastase finantsplaani koostamise protsessis,

kuid mille täpsed asjaolud ei olnud sellel ajal selgunud või teada.

9.3. Lisaks punktis 9.2 sätestatule nõustab komisjon vajaduse korral ministrit ja teeb

ettepanekuid muudes ministeeriumi eelarvet puudutavates küsimustes.

9.4. Komisjon lähtub punkti 9.2 alapunktis 1 sätestatud kuluvajaduse hindamisel ja ettepaneku

tegemisel ministrile järgmistest põhimõtetest:

1) kuluvajadus on tekkinud erakorraliste asjaolude tõttu;

2) kulu katmine on ajakriitiline ja selle edasilükkamine ei ole põhjendatud;

3) tegemist on ühekordse kuluga;

4) tegevus on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega ja on prioriteetne;

5) kulu kandmiseks ei ole võimalik taotleda vahendeid taotlusvoorust;

6) kulu ja selle katmise vajadus on põhjendatud.

9.5. Komisjon lähtub punkti 9.2 alapunktis 2 sätestatud kulude hindamisel ja ettepaneku

tegemisel korra punkti 9.4 alapunktides 4–6 sätestatud põhimõtetest.

9.6. Korra punkte 9.1–9.5 ei kohaldata juhul, kui kuluvajaduste läbivaatamiseks ja

hindamiseks on sätestatud eraldi alused ja kord.

9.7. Eelarve aasta sees tekkinud kuluvajadusi rahvusvahelise kultuurialase koostöö

edendamiseks vaatab läbi ja hindab komisjon (edaspidi rahvusvahelise kultuurialase koostöö

komisjon), kuhu kuuluvad kantsler, kõik asekantslerid, finantsosakonna juhataja ning

kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja. Komisjoni esimees on

kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja.

9.8. Rahvusvahelise kultuurialase koostöö komisjon vaatab läbi ja teeb ettepaneku ministrile

otsustamiseks kuluvajaduste osas, mis on seotud:

1) riikidevahelistes kultuurikoostöölepingutes ja programmides nimetatud projektide või

kahe riigi kultuuriministeeriumi või riigi kultuurivaldkonna rakendusasutuse kokku

lepitud projektide elluviimisega;

2) riigivisiitidega seotud kultuuriprojektide elluviimisega;

3) Eesti saatkondades töötavate kultuurinõunike algatatud ühekordsete koostööprojektide

elluviimisega;

4) kultuurivaldkonna organisatsioonide, asutuste ja kollektiivide kunstiliste otsuste tegijate

ning meediavaldkonna esindajate osalemisega Eesti kultuurielu jaoks mõjukatel

kultuurisündmustel.

Käesoleva punkti alapunktides 1–3 nimetatud projekt peab olema planeeritud

Kultuuriministeeriumi osalusel.

9.9. Katta võib:

1) väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kulusid Eestis, näiteks rahvusvahelist transporti,

majutust, välja arvatud toitlustust ja päevarahasid;

2) Eestist väljaspool toimuvate sündmuste puhul kulusid rahvusvahelisele transpordile,

majutusele, sündmuse turundusele ja kommunikatsioonile.

9.10. Rahvusvahelise kultuurialase koostöö komisjon lähtub punktis 9.8 sätestatud

kuluvajaduse hindamisel järgmistest põhimõtetest:

1) projekti sisu ja selle ettevalmistus on põhjalik ja läbimõeldud, sh sihtrühma suurus ja

sündmuse mõjukus;

2) projekti elluviimine aitab kaasa valdkonna arengule, rahvusvahelistumise hoogustamisele

ning sündmusel osaleja(te) professionaalsele arengule;

3) projekti elluviimine aitab kaasa Eesti tutvustamisele ja mainekujundusele välisriikides, sh

mõju avaldumise realistlikkusele, koostööpartnerite mainele ja professionaalsusele;

4) kulu ja selle katmise vajadus on põhjendatud;

5) omaosaluse olemasolu;

6) projekti elluviijal on vajalik kvalifikatsioon ja eelnev kogemus ning koostööpartnerite

panus on tasakaalus elluviija panusega.

9.11. Ministeeriumi valitsemis- ja haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, riigi asutatud

sihtasutuste ja avalik-õiguslike isikute (edaspidi asutus) omandis oleva kinnisvara remonttööde

kuluvajadusi vaatab läbi ja hindab komisjon (edaspidi remondifondi komisjon), mille koosseisu

kuuluvad kunstide osakonna, kultuuriväärtuste osakonna ja spordiosakonna esindaja ning

finantsosakonna esindajad ning kuni kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Komisjoni esimees

on finantsosakonna eelarvejuht.

9.12. Remondifondi komisjon lähtub remontööde vajaduse ja kulu hindamisel ning

kultuuriministrile ettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest:

1) remonttööde tegemisega tagatakse ehitise või selle osa, sh konstruktsioonide ja

tehnosüsteemide, eesmärgipärane toimimine, kaitsmine täieliku või osalise hävimise eest

ja/või kõrvaldatakse füüsiline vananemine. Remonttööd taastavad või säilitavad vara

esialgse väärtuse, selle käigus ei muudeta ehitise või selle osa sihtotstarvet ega suurust.

Remonttööd võivad hõlmata ka renoveerimist ja lammutustöid;

2) remonttöö kriitilisus, st kas remonttöö tegemise vajadus tuleneb (prioriteetsuse

järjekorras): ohust elule, ohust vara säilimisele, teenuse tagamise vajadusest, häirivatest

töötingimustest, häirivast tehnosüsteemist, majandusliku kokkuhoiu saavutamisest või

esinduslikest ja muudest esteetilistest nõudmistest;

3) remonttöö otstarbekus ja teostatavus (nt remonttöö tulemuse kestvus ja selle hilisem

muutmise vajadus, erinevate remonttööde ühildamise võimalus, remonditud ehitise või

selle osa kasutamise ajaline perspektiiv, mitme omaniku kaasomandis oleva või omavahel

seotud ehitise või selle osa osalise või tervikliku remontimise võimalikkus jms);

4) valdkondlik prioriteetsus vastavalt sisuosakonna ettepanekule;

5) taotleja esitatud remonttööde pingerida;

6) remonttööde eelarve realistlikkus ja kuluefektiivsus (nt kulude põhjendatus, optimaalsus,

asjakohasus ja vajalikkus, remonttööde mõju taotleja edaspidistele halduskuludele);

7) asutuse administratiivne võimekus ja finantsseis (nt asutuse varasem kogemus ja

võimekus remonttööd planeeritud mahus ja tähtajaks ellu viia, asutuse finantsseis ja

eelarveline võimekus rahastada remonttöid tema olemasoleva eelarve vahenditest või

vajaduse korral katta remonttööde kallinemist või täiendavalt kaasnevate tööde kulusid).

9.13. Punktis 9.11 nimetatud remonttööde taotluste ja aruannete esitamisel ei lähtuta korras

sätestatud nõuetest ning punktides 3.18 ja 12.17 nimetatud vormidest. Asutuste omandis oleva

kinnisvara järgmiste aastate remonttööde kuluvajadused ning aruanded eelmise või jooksva aasta

remonttööde kohta esitatakse ministeeriumi määratud korras ja tähtajaks, millest ministeerium

teavitab asutust ette vähemalt 30 kalendripäeva.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga