Teie 28.03.2024
Meie 25.04.2024
Austatud Kerli Järvetar
Tartu Valla Haldus OÜ
Soovite oma nõustamispäringus Rahandusministeeriumi seisukohta küsimuses, kas Tartu Valla Haldus OÜ (endise nimega OÜ Tartu Valla Kommunaal), registrikoodiga 10290080, on hankija riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 2 mõttes või § 5 lg 3 mõttes.
RHS § 180 p 2 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks riigihangete valdkonnas nõustada RHS-i rakendamise küsimustes. Lisaks tuleneb Rahandusministeeriumi kui RHS-i eelnõu ette valmistanud ametiasutuse ülesanne õigusalaste selgituste andmiseks märgukirjale
ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-st 3, mille järgi riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Nimetatud tegevuste puhul aga väljub konkreetse juhtumi tehiolude hindamine Rahandusministeeriumile usaldatud ülesannete ringist. Rahandusministeerium ei paku riigihankealast õigusabi teenust
– teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas juhtumipõhine õiguslik hinnang. Nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik ja meie pädevusse ei kuulu ka õigusvaidluste lahendamine. Leiame,
et Teie püstitatud küsimus on nõustamisvastuse või õigusalase selgituse raamest väljuv. Seda enam, et Riigikohtu halduskolleegiumgi on leidnud, et äriühingu hankijaks määratlemine on keerukas õiguslik küsimus, sest ainuüksi (eraõigusliku juriidilise) isiku
õiguslikust vormist lähtuv tõlgendus ei ole hankija määratlemiseks piisav ning lähtuda tuleb ka isiku tegelikust tegevusest (vt RKHKm 15.11.2010, nr 3-3-1-57-10, p-d 9-20).
Nimetatud põhjusel ei saa me teie nõustamispäringule vastamisel võtta seisukohta küsimuses, kas ja millise RHS-i sätte alusel on Tartu Valla Haldus OÜ hankijaks. Kuid saame selgitada õiguslike komplikatsioone hankijaks määratlemisel.
1. Avaliku sektori hankija
Avaliku sektori hankija RHS-i tähenduses on eraõiguslik isik, kes vastab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kumulatiivsetele tingimustele:
1) seda isikut rahastavad põhiliselt või selle juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või selle juhtimist muul viisil korraldavad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1-3 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi vastavad isikud, ja
2) juriidiline isik on asutatud eesmärgiga täita põhi- ja kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Rahandusministeerium kontrollis OÜ Tartu Valla Kommunaal tegevust riigihangete läbiviimisel 24.01.2007 vastu võetud ja kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (RHS v.r) ja alates 01.09.2017 kehtivas RHS-s sätestatud nõuetest kinnipidamist ajavahemikul
01.01.2017 – 31.12.2017, kontrolli tulemused on kinnitatud 10.12.2018 kontrolliaktiga nr 12.2-4/11. Kõnealuses järelevalvemenetluses leidsime, et OÜ Tartu Valla Kommunaal vastas kontrolliperioodil üheaegselt nii avaliku sektori hankija kui ka võrgustikusektori
hankija tunnustele. Avaliku sektori hankijaks olemise tuletamise muu hulgas osaühingu tegevusest, mis oli kantud ülekaalukast avalikust huvist, millel ei olnud tööstuslikke ega ärilist iseloomu – esiteks, OÜ Tartu Valla Kommunaal kuulus 100%-lise osalusega
Tartu vallale; teiseks, nägi OÜ Tartu Valla Kommunaal põhikirja punkt 1.3 ette tegevusaladeks, milleks oli osaühing loodud, muu hulgas soojusenergia tootmise ja müügi, mis toimus avalikes huvides.
Mis puutub aga OÜ-sse Tartu Valla Haldus, tehes pealiskaudse äriregistri otsingu, tuvastasime, et OÜ Tartu Valla Haldus ainuosanikuks on Tartu vald. 18.03.2024 kehtima hakanud põhikirja p.-i 1.3 kohaselt on OÜ Tartu Valla Haldus tegevusaladeks on soojusenergia
tootmine ja müük; kinnisvara haldamine ost, müük ja vahetus; ehitamine; ehitiste projekteerimine ja planeeringute koostamine; elektritööd, jae- ja hulgikaubandus (v.a litsentseeritud tegevus); jäätmete käitlemine; haljasalade hooldamine ja heakorratööd; teede
ehitamine, hooldamine ja remont; ehitusjärelevalve; omanikujärelevalve; transporditeenuste osutamine; karjääriviisiline kaevandamine; ning auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine. 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli hankija põhitegevusalaks
muu puhastustegevus (tänavad, teede remont). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1 näeb ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet,
kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded
ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Meil puuduvad andmed, kas Tartu vald on halduslepinguga või õigusaktiga volitanud OÜ-le Tartu Valla Haldus mõne sellise ülesande täitmist. Tulenevalt 20.11.2019 Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse 3-17-2718 p-ist
13 eraisik täidab avalikku ülesannet siis, kui pädev asutus on eraisikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik
juriidiline isik. Kui tegu on omavalitsusüksus(t)e asutatud eraõigusliku juriidilise isikuga, võib omada tähendust ka asutamisleping või põhikiri, sest vormilt eraõigusliku juriidilise isiku ülesanded, sh avalikes huvides täidetaval ülesandel tööstusliku või
ärilise iseloomu puudumine, võivad derivatiivselt võrsuda juriidilise isiku asutajateks ning osanikeks, aktsionärideks või liikmeteks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste (avalikest) ülesannetest (vrd RKHKo 07.06.2017, nr 3-3-1-96-16, p 13). Samuti peame
oluliseks märkida, et Riigikohus leidis 18.04.2024 kohtuasjas 3-20-1313 tehtud otsuses (vt p -d 27.1 ja 27.5), et KOFS § 37 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus omada aktsiaid või osi (mis ei ole likviidsed varad KOFS § 36 mõttes) üksnes KOKS § 6 lg-tes
1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks; seega saab vald või linn olla osanikuks üksnes avalikes huvides; kui kohaliku omavalitsuse üksusel on ainuosalus osaühingus, saab see tegutseda vaid avalikes huvides.
2. Võrgustikusektori hankija
RHS § 5 lg 3 kohaselt võrgustikusektori hankija, kes tegutseb võrgustikusektoris, kohustatud järgima RHS-s sätestatud korda juhul, kui tegemist on:
1) avaliku sektori hankijaga;
2) isikuga, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud;
3) äriühinguga, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui pool valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad
koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega.
10.12.2018 kontrolliaktiga nr 12.2-4/11 tuvastati, et OÜ Tartu Valla Kommunaal, osutades kontrolliakti kontrolliperioodil Tartu vallas kaugkütteteenust ehk soojusenergia jaotamise teenust RHS § 146 mõttes, kvalifitseerus võrgustikusektori hankijaks RHS § 5
lg 3 tähenduses.
Nagu ülal on mainitud, OÜ Tartu Valla Haldus kuulub 100%-lise osalusega Tartu vallale. Seega on esimene nn juhtimise eeldus täidetud. Teisena tuleb kontrollida, kas isikule on antud õigusakti, haldusakti või halduslepinguga eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris,
mille tulemusel on vastavas valdkonnas tegutsemine teistele isikutele oluliselt piiratud.
Hankija põhikirja kohaselt on osaühingu tegevusalaks muuhulgas soojusenergia tootmine ja müük (punkt 1.3.1). Kaugkütteseaduse (KKütS) § 4 lg 2 järgi on võrguettevõtjast soojusettevõtja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
KKütS § 8 lg 1 kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud ning sama §-i lg 2 sätestab, et võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele
soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt KKütS §-le 9 peab soojusettevõtja kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga. Rahandusministeeriumil puudub teadmine, et kaugkütteteenuse osutamiseks vajalik võrk ja infrastruktuur
oleksid antud OÜ Tartu Valla Haldus kõigile huvilistele avatud avaliku konkursi, avaliku võistupakkumise (enampakkumise) või riigihanke (kontsessiooni) tulemusel.
Samas tuleneb Tartu Valla dokumendiregistri otsingust (teine osapool: OÜ Tartu Valla Haldus), et OÜ Tartu Valla Haldus on edastanud 25.03.2024 Tartu Vallale kirja viitega nr 4-9/1074-1 „Uus soojuse piirhind Lähte aleviku võrgupiirkonnale“.
Eestikeelses õiguskirjanduses on märgitud, et soojusenergia valdkonnas kuulub võrgustikuteenuse alla näiteks kaugkütteteenuse osutamine, mis tähendab soojuse tootmist ja võrgu kaudu jaotamist tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu, seega
juhul kui OÜ-le Tartu Valla Haldus on soojusenergia tootmine Tartu valla poolt volitatud, ja arvestades asjaoluga, et OÜ Tartu Valla Haldus kuulub Tartu vallale, on ta määratlev võrgustikusektori hankijaks seoses tema tegevusega soojusenergia tootmisel ja
edastamisel.
Juhime tähelepanu, et eraõiguslik juriidiline isik võib samaaegselt kvalifitseeruda nii võrgustikusektori hankijaks kui avaliku sektori hankijaks. Siiski peame märkima, et pelgalt ülaltoodud analüüsist ei saa siiski järeldada, et OÜ Tartu Valla Haldus on avaliku-
ja võrgustikusektori hankijaks. Hankija staatus ja klassifitseerimine vastavalt RHS § 5 lg-tes 2-3 toodud erinevatele alustele (iseäranis § 5 lg 2 p-le 5, mis ei ole pelgalt õigusliku vormi põhine), sõltub ajas muutuda võivatest faktilistest asjaoludest. Teisisõnu,
hankijaks määratlemisel tähtsust omavad relevantsed asjaolud võivad ajas muutuda, mistõttu eraõiguslikul isikul hankija tunnuste esinemine tuleks hankijal endal üle kontrollida.
Kuna sama isik saab olla nii avaliku sektori hankija kui ka võrgustikusektori hankija samaaegselt, tuleb hankijal, kes kvalifitseerub mõlemat liiki hankijaks, kohustus hinnata, millised menetlusreeglid konkreetse riigihanke korraldamisel talle kohalduvad. Selline
tegevus on vajalik põhjusel, et samaaegselt mõlemat liiki hankijaks vastamisel sõltub kohaldatavate menetlusreeglite valik sõlmitava hankelepingu peamisest eesmärgist. Üksnes juhul kui avaliku sektori hankija sõlmitava hankelepingu eesmärk on seotud võrgustikuvaldkonnas
tegutsemisega ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, võib avaliku sektori hankija kohaldada hankelepingu sõlmimisel RHS 2. peatükis sätestatud korra asemel 5. peatükis sätestatud korda (RHS § 15 lg 7). RHS § 15
lg 8 järgi kohaldab võrgustikusektori hankija hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, ning
hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankeleping peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata.
Kokkvõtteks märgime, et hankijaks määratlemise puhul on tegemist keeruka küsimusega, mis eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist kohases menetluses koos järgneva õigusliku analüüsi ja argumentatsiooniga, väljudes seega käesoleva nõustamisvastuse raamest.
Päringus esitasite küsimuse katlamaja-büroohoone ehitamise kohta. Selgitame eelnevast lähtudes, et juhul kui büroohoone funktsioon on seotud ka avaliku sektori hankijana tegutsemisega, kuigi ehitise kui terviku funktsioon on samal ajal seotud selgelt hankija
tegutsemisega võrgustiku valdkonnas, siis on soovitame kahtluse korral eelistada tõlgendust, et järgida tuleb neid reegleid, mis kohalduvad avalikus sektori hankija riigihangete korraldamisele.
Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.
Lugupidamisega
Anna Poots
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
tel 5885 1313
[email protected]
https://www.fin.ee |
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus |
blogi.fin.ee
_________________________________________________________________________________________________
Selgitus: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada riigihangete
seaduse konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poolt nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Rahandusministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, sest õigust mõistab Eesti Vabariigis
üksnes kohus.
Teie päringu sisu oli järgmine:
28.03.2024 10:10 - Estella Põllu kirjutas:
From: Kerli Järvetar <[email protected]>
Sent: Thursday, March 28, 2024 8:53 AM
To: RAM Riigiabi list <[email protected]>
Subject: Võrgustiku sektori hankija või avaliku sektori hankija?
| |
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
|
Tere!
Palume Teie käest nõu, et kas Tartu Valla Haldus OÜ kuulub võrgustiku sektori või siiski avaliku hankija alla, kui hakkame Lähte katlamaja-büroohoone ehitamise hanget tegema. Oleme saanud KIK-ist ka toetuse.
Suured tänud!
Parimate soovidega
Kerli Järvetar
Raamatupidaja-personalijuht
Tartu Valla Haldus OÜ
E-post: [email protected]
Telefon: +372 59 118 117
Kodulehekülg:
www.tartuvallahaldus.ee
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
P
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.