Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamiseks

1

19.04.2024

EELNÕU

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 29 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

üle vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele järgmistel juhtudel:

1) käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul hambaraviteenuse osutamise eest;

2) meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest;

3) diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse kõrgenenud

suuhaiguste riski korral hambaraviteenuse osutamise eest.“;

3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära

on õigus suurendada hambaproteesiteenuse osutamise aasta ja sellele eelneva kahe

kalendriaasta kasutamata hambaraviteenuse hüvitise võrra.“;

4) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:

„(28) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 25 sätestatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

piirmäära suurendamist rakendatakse aastatel 2025 ja 2026 järgmiselt:

1) 2025. aastal on õigus suurendada samal aastal kasutamata hambaraviteenuse hüvitise võrra;

2) 2026. aastal on õigus suurendada samal ja 2025. aastal kasutamata hambaraviteenuse hüvitise

võrra.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ „…………………“ 2024. a.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ „…………………“ 2024. a.

1

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse hambaproteesihüvitise saamise õigusega inimesele võimalus kasutada

hambaravihüvitist ka hambaproteesimisega kaasnevate kulude katmiseks. Muudatuse eesmärk

on vähendada hambaproteesimisetööde kõrgete hindade juures inimeste omaosaluskoormust ja

suurendada seeläbi proteesiteenuse kättesaadavust. Kehtiva korra kohaselt saab

hambaravihüvitist kasutada vaid hambaraviks. Arvestades, et totaalproteesidega inimestel

hambaravi vajadus puudub, siis jääb neil hambaravihüvitis, mis on 105 eurot aastas,

omaosalusega 12,5%, kasutamata. Uus hüvitiskord annab võimaluse sama aasta ja kahe eelneva

aasta kasutamata hambaravihüvitist kasutada hambaproteesimisega kaasnevate kulude eest

tasumisel. Hambaproteesihüvitist, mis on kolme aasta peale kokku 260 eurot, saavad järgmised

ravikindlustatud isikud:

• pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud

töövõimetuspension või vanaduspension;

• osalise või puuduva töövõimega inimesed;

• üle 63-aastased inimesed.

Tervisekassa andmetel kasutas 2023. aastal hambaproteesihüvitist 38 995 inimest.

Eelnõuga lisatakse seadusesse õigusselguse eesmärgil ka üldine alus, mis võimaldab

Tervisekassal võtta üle hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustus, kui vähemalt 19-

aastaselt kindlustatud isikul on tekkinud diagnoositud haigusest või tuvastatud puudest

tingituna eluaegne kõrgenenud suuhaiguste risk. Alates 2019. aastast on sellise elupuhuse1

hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, nendest ravile on jõudnud 1901 isikut 10 789 korral ning

teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise

osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg (tel: 5914 3942, e-post: [email protected]) ja

õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel: 626 9128, e-post: [email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja väljatöötamisel osalesid Tervisekassast: partnersuhtluse osakonna usaldusarst

Tiia Zeigo ([email protected], 7447 433), õigus- ja teabehalduse osakonna jurist

Katrina Koha ([email protected], 7447 446). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu muudatus, mis puudutab hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise

võimaldamist, põhineb seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusel (VTK), mis läbis eelnõude

infosüsteemis kooskõlastuse ja arvamuse avaldamise ringi. VTK-le märkusi ja arvamusi ei

esitatud.

1 https://www.tervisekassa.ee/elupuhune-hambaravi

2

Eelnõuga kavandatav teine peamine muudatus, mis puudutab piirmäärata tasu ülevõtmise aluse

kehtestamise vajadust, põhineb VTK kooskõlastamise raames esitatud Tervisekassa

ettepanekul.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023–2027“ punktiga 9.3.7. Suurendame hambaravihüvitist.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas

avaldamismärkega RT I, 15.12.2023, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, välja arvatud § 1 lõiked 3 ja 4, mis jõustuvad

2025. a 1. jaanuaril.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

RaKS muudatuste eesmärk on seadustada proteesihüvitise õigusega inimestele võimalus

kasutada hambaravihüvitist ka proteesitööde eest tasumisel. Samuti on eesmärk õigusselguse

tekitamine, millistel juhtudel, arsti otsuse alusel võtab Tervisekassa üle hambaraviteenuste eest

tasu maksmise kohustuse.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline, sest seondub piirmäärata hüvitiste

koondamisega § 29 lõikesse 21.

Eelnõu § 1 punktiga 2 koondatakse § 29 lõikesse 21 juhud, mil Tervisekassa võtab enda kanda

kulu (piirmäärata hüvitised), st loetellu jääb seni kehtinud meditsiinilisel näidustusel

hambaraviteenuse osutamisega kaasneva anesteesiateenuse kulu eest tasumine ning loetellu

tõstetakse lõikest 2 § 33 lõikes 2 sätestatud hüvitamise olukord. Õigusselguse tagamiseks ja

kindlustuskaitse ulatuse täpsustamiseks aga lisatakse üldine alus hambaraviteenuse tasumise

ülevõtmiseks, kui vähemalt 19-aastasele kindlustatud isiku on diagnoositud haigusest või

tuvastatud puudest tingituna tekkinud eluaegse kõrgenenud suuhaiguste risk. Otsuse, kas isikul

on tekkinud eluaegne kõrgenenud suuhaiguste risk, teeb isiku raviarst, kes märgib

Tervisekassale esitatavale raviarvele vastavasisulise kande. Sellekohase info saamisel võtab

Tervisekassa kindlustatud isikule osutatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohutuse üle

täies ulatuses.

Viimati nimetatud alus on seotud Vabariigi Valitsuse 25.03.2024 määruses 17 „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi TTL) sätestatud piirmäärata hüvituste juhtumitega:

§ 77 Tervisekassa võtab arsti otsuse alusel tervishoiuteenuste loetelus kirjeldatud

hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle:

(20) puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikult;

(21) onkoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline

kasvaja, kes saab või on saanud kiiritusravi ja/või keemiaravi ja kes on saanud antiresorptiivset

ravi;

3

(22) hematoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud hulgimüeloom või lümfoid- ja

vereloomekoe pahaloomuline kasvaja ja kes vajab ravi osana tervishoiuteenuseid või

antiresorptiivset ravi (kood 486R).

§ 79 lõige 8 - huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja

harvikhaiguse korral ortodontilise ravi tagamiseks, kui varem ei olnud võimalik ravi tagada.

Alates 2019. aastast võttis Tervisekassa arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu

maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega

isikutelt (edaspidi TTL § 77 lõige 20), kuna sellises seisus inimene vajab hambaraviteenuse

osutamist üldanesteesias, kuid neil puudub võimekus omaosaluse tasumiseks anesteesia jooksul

teostatud hambaravi eest.

Aastal 2022 laiendati tasuta hambaravi hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele,

kelle hambaravi vajadus on põhihaiguse tõttu oluliselt suurenenud (TTL § 77 lõiked 21 ja 22).

Lisaks otsustati hakata tasuma huule-suulaelõhe, muude näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud

väärarengute ja harvikhaiguste korral vanemate kui 19-aastaste isikute ortodontiline ravi eest

(TTL § 79 lõige 8). Hematoloogiliste ja onkoloogiliste haigusseisunditega patsientide

põhihaiguse ravi tagajärjel progresseeruvad ravimata suuõõne haiguseisundid, viies luu-,

sidekoe ja limaskesta pöördumatu nekrotiseerumiseni, millega kaasneb invaliidistumine.

Kindlustatu tervise säästmiseks ja tüsistuste oluliselt kallimate ravikulude vältimiseks on

efektiivsem tagada suuõõnehaiguste ennetus ja ravi. Samuti pikenes või lükkus luude arengu

aeglustumise tõttu edasi kaasasündinud väärarenguga patsiendi operatiivse ravi rakendamise

õigeaegsus, mis ei võimaldanud ortodontilist jätkuravi lõpetada enne patsiendi 19-aastaseks

saamist. Ortodontilise ravita jäänuks ravitulemus puudulikuks.

Alates 2019. aastast on elupuhuse2 hambaravi õiguse saanud 3472 isikut, nendest ravile on

jõudnud 1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5 miljonit eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust § 29 lõikega 25. Lisatav säte annab § 29 lõikes 22

nimetatud isikute jaoks võimaluse kasutada hambaproteesiteenuse kulu tasumiseks

hambaravihüvitist ulatuses, mis vastab hambaproteesiteenuse saamise aasta ja sellele eelneva

kahe kalendriaasta hambaraviteenuse hüvitise kasutamata summale. Sätte rakendamise

esimesel kahel aastal, so aastatel 2025 ja 2026 tuleb jälgida ülemineku sätteid (RaKS § 89 lõige

28).

Kehtiva korra kohaselt saab hambaravihüvitist kasutada vaid hambaraviks. Tervisekassa

andmetel kasutas 2023. aastal hambaproteesihüvitist 38 995 inimest. Arvestades, et

totaalproteesidega inimestel hambaravi vajadus puudub, siis jääb neil hambaravihüvitis, mis on

105 eurot aastas, omaosalusega 12,5%, kasutamata. Uus hüvitiskord annab võimaluse sama

aasta ja kahe eelneva aasta kasutamata hambaravihüvitist kasutada hambaproteesimisega

kaasnevate kulude eest tasumisel. Hambaproteesihüvitist, mis on kolme aasta peale kokku 260

eurot, saavad järgmised ravikindlustatud isikud:

• pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud

töövõimetuspension või vanaduspension;

• osalise või puuduva töövõimega inimesed;

• üle 63-aastased inimesed.

Muudatuse tulemusel väheneb hambaproteesimisetööde kõrgete hindade juures inimeste

omaosaluskoormus ja seega proteesiteenuse kättesaadavus suureneb.

2 https://www.tervisekassa.ee/elupuhune-hambaravi

4

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse ülemineku sätteid ehk § 89 lisatakse lõige 28,

selleks, et reguleerida käesoleva seadusega lisanduva § 29 lõike 25 rakendumist aastatel 2025

ja 2026. Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvistel erinev limiidiperiood –

hambaravihüvitisel üks aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, siis toimub hambaravihüvitise

laiendamine kolme aastase kehtivusega proteesihüvitisele järkjärgult. Kuna uus kord jõustub

2025. aasta algusest, siis sellises korras hambaravihüvitist saab kasutama hakata 2025. aastast

alates, kusjuures 2024. a kasutamata hambaravihüvitist 2025. aastal kasutada ei saa. Kui kolmel

eelneval aastal proteesi- ega hambaravihüvitisi ei ole kasutatud, saab 2025. aastal kasutada

proteesihüvitisele lisaks vaid 2025. aasta hambaravihüvitist (105 eurot +260 eurot, ehk 365

eurot). 2026. aastal on võimalik hüvitisi kolmel eelneval aastal mittekasutanud inimesel

kasutada proteesihüvitisele lisaks kahe aasta. so 2026. aasta ja 2025. aasta hambaravihüvitist (2

x 105 eurot ehk 210 eurot + 260 eurot, ehk 470 eurot). Alates 2027. aastast rakendub üldine

kord – see tähendab, et on võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot (260 eurot + 3 x

105 ehk 315 eurot) inimestel, kes pole eelneva kolme aasta jooksul kasutanud ei proteesihüvitist

ega hambaravihüvitist.

Eelnõu §-g 2 nähakse ette § 1 punkti 3 (§ 29 lõige 25) ja punkti 4 (§ 89 lõige 28), millistega

reguleeritakse kasutamata hambaravihüvitise võrra hambaproteesikulude suurendamist,

jõustumise tähtpäev, mis on 2025. aasta 1. jaanuar, sest täiendavate kuludega arvestatakse

riigieelarves 2025. aastal. Samuti on Tervisekassale vajalik anda puhveraeg uue korra

rakendamise tagamiseks (IT-süsteemi kohandamine).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Kavandatava muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada hambaravihüvitist

hambaproteesimistööde eest tasumisel ning suurendada seeläbi majanduslikult haavatavamas

olukorras olevate inimeste (pensionärid, vanemaealised, osalise või puuduva töövõimega

inimesed) puhul hambaproteesiteenuse kättesaadavust.

Muudatuse rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades:

sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud ja mõju riigivalitsemisele. Mõju elanike

majanduslikule toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all.

Kavandatav muudatus: hambaraviteenuse hüvitise laiendamine hambaproteesiteenusele

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühm: ravikindlustatud pensionärid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse

alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, osalise või puuduva töövõimega

inimesed ja üle 63-aastased inimesed.

Tervisekassa andmetel oli 31.12.2023 seisuga Eestis 1 295 609 ravikindlustatud isikut, kellest

267 744 olid vanaduspensionärid, 1439 töövõimetuspensionärid, 92 132 osalise või puuduva

töövõimega inimesed ja 43 972 üle 63-aastased inimesed.

5

Seega saab mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks.

Arvestades proteesimistööde hinnakallidust, on muudatusel oluline mõju sihtrühmas

hambaproteesiteenuse kättesaadavuse parandamisel. Näiteks võib totaalproteeside korral

inimesel hambaravivajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260

eurole lisaks 315 eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis hambaravi reaalhindade

juures katab ära ca poole uute totaalproteeside maksumusest.

Tervisekassa andmetel kasutas 2022. aastal hambaproteesihüvitist 38 725 inimest ja 2023.

aastal 38 995 inimest. Mõlemal aastal oli hüvitise kasutus suurim (11%) vanaduspensionäride

seas ja väikseim (4%) töövõimetuspensionäride seas.

Sihtrühma majanduslik toimetulek võib muudatuse tulemusena paraneda, kuna edaspidi on

võimalik proteesimistöödeks kasutada lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist, mille

suurus on 105 eurot aastas. Muudatus võimaldab hambaravihüvitist kombineerida ja seeläbi

maksimeerida Tervisekassa poolt hüvitatavat summat, mis omakorda vähendab sihtrühma

omaosalust.

Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna hambaravihüvitise kasutamine proteesimistööde

eest tasumiseks muudab sihtrühma käitumist, kuid muudatusega ei ole vaja eeldatavasti

kohaneda. Sihtrühm saab endiselt kasutada hüvitist ka hambaraviks. Mõju avaldumise sagedus

on väike, kuna proteesimistööde kalli hinna tõttu on proteesihüvitise ja hambaravihüvitise

kasutamine proteesiteenuse eest tasumisel pigem ühekordne või harva esinev tegevus,

arvestades seda, et hambaravihüvitist saab endiselt kasutada ka hambaraviks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on pigem leevendava mõjuga

ehk hüvitiste kombineerimise võimaldamise kaudu loodetakse vähendada haavatavate gruppide

omaosalust tervishoiuteenuste eest tasumisel.

Eelnevat arvestades on sihtrühma jaoks tegemist olulise mõjuga.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: hambaarstid

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal kokku 1375 hambaarsti.

Proteesitöid teeb enamik hambaarstidest, mistõttu saab potentsiaalseks sihtrühmaks lugeda kõik

Eestis tegutsevad hambaarstid.

Tervishoiutöötajaid oli 2022. aastal kokku 26 302, mistõttu saab mõjutatud sihtrühma suurust

hinnata keskmiseks (5,2%).

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

2022. aastal kasutati (17 744 inimest e 45,8% kõikidest hüvitise saajatest) proteesihüvitist kõige

enam alginaatjäljendi teenuse eest tasumiseks. Ülejäänud teenuste (proteesimise eelne või

järgne konsultatsioon, üks mitmekihiline tehishammas, üks standardne tehishammas,

töömudel) eest tasumisel jagunes proteesihüvitise kasutamine üsna võrdselt.

6

Võib eeldada, et muudatuse järel suureneb proteesitööde maht ning seeläbi suurenevad ka

hambaarstide töökoormus ja tulud. Täpsemalt pole võimalik proteesitööde mahu suurenemist

hinnata, kuna see oleneb inimeste vajadustest ja rahalisest võimekusest.

Mõju ulatust ja avaldumise sagedust saab hinnata keskmiseks. Hambaarstide senine toimimine

võib muutuda, kuna edaspidi on võimalik proteesihüvitist kombineerida kasutamata jäänud

hambaravihüvitisega, mistõttu tuleb hambaarstidel sellest võimalusest inimestele teada anda ja

selle kasutamist jälgida. Proteesitöid teeb enamik Eestis tegutsevatest hambaarstidest ning

tegemist on nende jaoks igapäevase tööülesandega.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib tekkida näiteks siis,

kui muudatuse tagajärjel suureneb hambaarstide töökoormus seetõttu, et patsientidele tuleb

hüvitise kasutamise võimalusi selgitada või tegeleda nende patsientide kaebustega, kes pole

hüvitise kasutamise põhimõtetest aru saanud. Riski saab maandada, teavitades elanikkonda

selgelt muudatuse sisust ning tuues vajaduse korral konkreetseid näiteid selle kasutamise

võimalustest.

Eelnevat arvestades on tegemist hambaarstide jaoks olulise mõjuga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Tervisekassa

Mõju sihtrühma saab hinnata väikeseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus mõjutab Tervisekassa töökorraldust, kuna muudatuse tagajärjel on tarvis teha

infotehnoloogilisi arendusi.

Muudatusega võib Tervisekassale kaasneda ajutine töökoormuse kasv administreerimise ja

tehniliste süsteemide toimima saamise mõttes. Muudatusest on mõjutatud eeskätt Tervisekassa,

kes tagab IT-arendused, mis võimaldavad edaspidi proteesihüvitise saajatel kasutada eelnevate

aastate hambaravihüvitist proteesitööde eest tasumisel.

Arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine ja ravikindlustatud isikutele hüvitiste

kasutamise võimaldamine on üks Tervisekassa ülesannetest juba praegu, ei kaasne

muudatusega eeldatavalt kohanemisraskusi ning mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise

sagedus on Tervisekassa jaoks regulaarne, sest hüvitiste kasutamist tuleb võimaldada ja

tervishoiuteenuse osutajatele selleks vajalik info tagada iga päev.

Eelnevat arvesse võttes on tegemist Tervisekassa jaoks olulise mõjuga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seoses hambaravihüvitise laiendamisega proteesiteenusele on Tervisekassa eelarvele lisakulu

vajadus 5,9 mln eurot aastas. Muudatusega kaasnev IT-süsteemide arenduskulu Tervisekassale

on prognoositavalt 50 000 eurot.

Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui IT-arendused ei valmi õigel ajal ja süsteemi

käivitamine võib viibida. Samas on selle riski avaldumise tõenäosus väike, kuna IT-arendustega

7

seotud vajadused ja riskikohad peaksid selguma IT-arenduste vajaduse analüüsi käigus. Samuti

võib ebasoovitavate mõjude risk kaasneda Tervisekassa suurenenud kulude tõttu.

Piirmäärata hüvitiste üldise aluse lisamine seadussesse Tervisekassa eelarvet ei mõjuta, kuivõrd

tegemist on kehtiva regulatsiooni kirjeldamisega seaduses ning vastavate kuludega juba

arvestatud riigieelarves. Alates 2019. aastast on elupuhuse hambaravi õiguse saanud 3472

isikut, nendest ravile on jõudnud 1901 isikut 10 789 korral ning teenustele on kulunud 1,5

miljonit eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei ole vaja täiendada rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, va § 1 punktid 3 ja 4, mis jõustuvad 2025. a 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud muudatuste kohta märkusi ja arvamusi ei esitatud.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja Eesti Hambaarstide Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Justiitsministeerium Riigikantselei

Meie 25.04.2024 nr 1.2-2/34-2

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 10.05.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Tervisekassa Eesti Hambaarstide Liit Lii Pärg [email protected]