Perioodi 2021-2027 rahastamisvahendi haldusleping

HALDUSLEPING nr {regNumber}

Tallinnas, {regDateTime}

Kliimaministeerium, registrikood 70001231, mis on vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4

lõikele 2 ja § 10 lõikele 2 ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse

kinnitatud „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ (edaspidi

meetmete nimekiri) poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi (b)(i) „energiatõhususe

edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme 21.2.1.6 „Jätkusuutlik ja

kättesaadav elamufond“ ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakendusasutuse ülesandeid

täitev asutus (edaspidi rakendusasutus), mida esindab põhimääruse alusel kliimaminister Kristen

Michal,

ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006012, mis on käesoleva lepingu alusel

määratud täitma elluviija (edaspidi ka rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

(edaspidi ühendmäärus) § 44 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele, mida esindab põhikirja alusel

juhatuse liige Aare Järvan,

edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmivad rahastamisvahendi rahastamislepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida meetme 21.2.1.6 rakendamiseks ettenähtud tegevuste elluviimiseks poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestada rahastamisvahendi rakendamise tingimused lähtuvalt Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtetest sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ ning valdkonda reguleerivast arengukava „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia” eesmärkidest. 1.2. Lepingu objektiks on haldusülesande, milleks on rahastamisvahendi rakendamine ja selle eesmärkide saavutamine lepingu lisas 1 kirjeldatud investeerimisstrateegia (edaspidi investeerimisstrateegia) ja äriplaani alusel, delegeerimine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vastavalt ühendmääruse § 43 lõigetele 1 ja 5. 1.3. Pooled lepivad kokku, et rahastamisvahendi rakendaja juhindub haldusülesande täitmisel eesmärgist saavutada lepingu kehtivuse perioodil rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Elamuinvesteeringute fond (21.2.1.61)“ meetmete nimekirjas seatud väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad elamud“ sihttasemed, mis on sätestatud investeerimisstrateegia osas II. Rahastamisvahendi rakendamine panustab ka meetme 21.2.1.1 seatud väljundnäitajate ja tulemusnäitajate saavutamisse, kui investeerimisstrateegia elluviimiseks kasutatakse toetust. 1.4. Lepingu eelarve on 35 100 000 eurot, mida rakendatakse eelhindamise aruandes toodud põhimõtetest lähtuvalt ja tegevusi rahastatakse 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 1.5. Lepingu eelarvet saab rahastamisvahendi rakendaja kasutada alates lepingu allkirjastamisest kuni 31.12.2029. 1.6. Pooled juhinduvad lepingu objektiks oleva haldusülesande delegeerimisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706) (edaspidi (EL) 2021/1060), ja ÜSS2021_2027-st, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest, lepingust ning Euroopa Komisjoni vastavatest juhistest. 1.7. Rahastamisvahendite rakendamine toimub vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 59 lõike 3 punktile c ja lõikele 5. 1.8. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 2 sätestatud rakendusüksuse meetme 21.2.1.6 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas määratud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 1.9. Rakendusüksuse ülesandeid täitev struktuuriüksus tagab ülesannete täitmisel kohustuste lahususe Rahastamisvahendi elluviijast läbi erinevate struktuuriüksuste. 1.10. Lepingu allkirjastamisega kinnitab rakendusasutus, et on lisas 3 sisalduvatest andmetest lähtudes hinnanud piisavaks rahastamisvahendi rakendaja suutlikkuse viia ellu lepingu esemeks olevat tegevust. 2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused 2.1. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus: 2.1.1. teha rakendusasutusele põhjendatud ettepanekuid lepingu muutmiseks; 2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani (lepingu lisa 1, osa III) elluviimisel vahendajaid, kes vastavad ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele; 2.1.3. saada haldusülesande täitmiseks haldustasu vastavalt lepingu punktile 11. 2.2. Rahastamisvahendi rakendaja on kohustatud: 2.2.1. viima korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutama saadud vahendeid sihtotstarbeliselt; 2.2.2. juhtima rahastamisvahendi elluviimist sõltumatult ning tegutsema vaid rahastamisvahendisse toetust andvate poolte huvides; 2.2.3. järgima lepingus sätestatud kohustusi, tegutsema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning tegema kõik endast oleneva investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks; 2.2.4. esitama aruanded vastavalt lepingu punktile 4; 2.2.5. esitama rakendusüksusele maksetaotlused ja pärast viimast maksetaotlust kuluaruande ning nende menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt; 2.2.6. tagama lepingu eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehnilise varustatuse; 2.2.7. tagama arvepidamise lepingu alusel eraldatud varade ja kohustuste, tulude ja kulude üle ning nende selge eristatavuse muudest varadest, kohustustest ning tuludest ja kuludest, sh pakutavate toodete lõikes, kasutades selleks eraldi projektikoodi; 2.2.8. kasutama investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidele viitavat sümboolikat; 2.2.9. tagama toote põhiselt abi andmise, vastavalt vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) andmise reeglitele; 2.2.10. võimaldama teostada ÜSS2021_2027 alusel kontrolli lepingu täitmise üle; 2.2.11. tagama tagatise realiseerimise parimal võimalikul viisil, erapooletult ja väheste kuludega, delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele; 2.2.12. toetama vahenditega lõppkasusaajaid (v.a haldustasu), võttes arvesse rakenduskava eesmärke ja investeeringu potentsiaalset rahalist elujõulisust; 2.2.13. tagama, et lõppkasusaajate valimine on läbipaistev ega põhjusta huvide konflikti; 2.2.14. tagama (EL) 2021/1060 lisa XIII osas II toodud rahastamisvahendite kontrolljälje kohustuslikud elemendid; 2.2.15. põhistama käenduste puhul kordaja(te) muutmisel rakendusasutusele arvestuskäiku ja andma rakendusasutusele kirjalikult selgitusi ning korrigeerima kordaja arvestust;

2.2.16. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei ole topeltfinantseerimise ohtu ja küsima lõppkasusaajalt teavet taotluste kohta teistest EL ja riigieelarvelistest allikatest; 2.2.17. küsima lõppkasusaajalt kinnituse, et lõppkasusaaja ei rahasta sama kuluartiklit teistest EL vahenditest, ei kasuta rahastamisvahendit toetuse eelrahastamiseks (omafinantseeringu katmiseks) ning ei kasuta toetusi rahastamisvahenditest saadud abi tagasi maksmiseks; 2.2.18. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei rahastata tegevusi, mis ei ole kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses; 2.2.19. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei rahastata tegevusi, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artiklis 7 lõikes 1 ning toetust antakse üksnes selliste investeeringute elementide jaoks, mis ei ole investeerimisotsuse kuupäevaks juba lõpule viidud või täielikult rakendatud; 2.2.20. lähtuma toodete välja töötamisel ühendmääruse §-s 7 toodust; 2.2.21. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul arvestataks (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustataks Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalarengut toetaval moel, mida hinnatakse näitajatega "elukeskkonnaga rahulolu", "ligipääsetavuse näitaja" ning "elamute ja mitteelamute energiatarve“; 2.2.22. tagama tervikliku renoveerimisprojekti finantseerimistaotluse osas, et lepingu alusel välja antava laenu või käenduse puhul laenusaaja kinnitab „Euroopa uus Bauhaus ” algatuse põhimõtetega arvestamist, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi. Osalise rekonstrueerimisprojekti finantseerimistaotluse osas annab laenutaotluse esitaja „Bauhaus“ kinnituse nõuete järgimist; 2.2.23. tagama, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul oleks taristuinvesteeringute korral, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tagatud kliimakindlus; 2.2.24. tagama rahastamisvahendi rakendamisel, et toodete raames on arvestatud lisas 4 toodud üldiste valikukriteeriumide põhimõtetega. 1.2.25. Rakendusüksuse ülesanded on täidetavad vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 sätestatule ning punktis 2 ülesannete täitmist hinnatakse vastavalt juhtimise- ja kontrollisüsteemile esitatud nõuetele. 3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 3.1. Rakendusasutusel on õigus: 3.1.1. teha ettepanekuid lepingu muutmiseks; 3.1.2. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta; 3.1.3. kinnitada finantsinstrumentide kordajate muudatus, küsides vajadusel nõu või hinnangut kolmandalt isikult; 3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 3.2. Rakendusasutus on kohustatud: 3.2.1. teostama haldusjärelevalvet lepingu täitmise üle vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõikele 4; 3.2.2. arvestama seirekomisjoni arvamusi lepingu muutmise ettepanekute kohta; 3.2.3. edastama info muudetud finantsinstrumentide kordajatest koheselt rakendusüksusele; 3.2.4. lubama teostada ÜSS2021_2027 alusel kontrolli lepingu täitmise üle. 4. Seire ja aruandlus 4.1. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele elektrooniliselt aruande iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks.

4.2. Rahastamisvahendi rakendaja koostab aruande vastavalt rakendusüksuse poolt esitatud vormile ning selles kajastatakse vähemalt andmed meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttasemete edenemise kohta ning (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõike 2 punkti b kohaselt nõutud teave väljund- ja tulemusnäitajate kohta ning artikli 42 lõike 3 kohaselt nõutud finantsandmed. 4.3. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt rakendusüksuse poolt esitatud vormile ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. 4.4. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi aruannete kohta. 4.5. Vähemalt kord kalendriaastas teostavad pooled rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise lepingu lisas 2 toodud vormi kohaselt. 4.6. Korralise jooksva hindamise teostavad pooled aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Erakorraline jooksev hindamine, mis hõlmab vajadusel koefitsiendi uuendamist, viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte tihemini kui kord kvartalis. 4.7. Pooled kasutavad jooksva hindamise tulemusi vajadusel rahastamisvahendi rakendaja täpsustavate tingimuste muutmiseks, eelhindamise ajakohastamiseks või lepingu muutmiseks. 4.8. Rahastamisvahendi rakendaja esitab teadmiseks rahastamisvahendi iga-aastase jooksva hindamise tulemused rakendusasutusele. 4.9. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt ÜSS2021_2027-st või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidele rakendamisel. 4.10. Rahastusvahendi rakendaja järgib, et taristuinvesteeringutele antavate laenude ja käenduste puhul oleks tagatud kliimakindlus. 5. Eelhindamise ajakohastamine 5.1. Vastavalt ühendmääruse § 44 lõikele 1 viib läbi või korraldab rakendusasutus eelhindamise või selle osa(de) uuendamise. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 10 ning jooksva hindamise tulemustest, arvestab rakendusasutus eelhindamise uuendamise juures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega. 5.2. Eelhindamise üksiku komponendi uuendamine, mis ei mõjuta lisa 1 punktides 3–13 kirjeldatud investeerimisstrateegiat ega lepingu punktis 1 seatud eesmärke, toimub lisa 1 punktides 17 ja 18 kirjeldatud protsessi alusel. 6. Auditeerimine ja kontroll Rahastamisvahendite kontrollimisel ja auditeerimisel lähtutakse (EL) 2021/1060 artiklist 81 ja rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja auditeerimise teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 7. Maksete tegemine 7.1. Rahastamiskõlblik kulu on rahastamisvahendile rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul tasutud programmimakse kogusumma või tagatiste puhul tagatislepingute kohaselt eraldatud summa, arvestades (EL) 2021/1060 artikli 58 p 1. 7.2. Makseid rahastamisvahendisse taotleb rahastamisvahendi rakendaja maksetaotluse alusel rakendusüksuse etteantud vormil. 7.3. Kui rahastamisvahendi rakendaja vastab (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikes 2 toodule, siis võib ta taotleda lepingu täitmiseks ettemaksu, mille suuruseks võib olla kuni 30% kogu tegevuse kogumaksumusest. Esimese ettemakse taotlemiseks ei pea rahastamisvahendi rakendaja tõendama kulude abikõlblikkust ning erandina punktis 7.7 sätestatust ei pea rakendusüksus makse tegemiseks

kulude abikõlblikkuses veenduma. Ettemakse suurusele vastavate kulude abikõlblikkust kontrollib rakendusüksus punktis 7.5 nimetatud kuluaruandega. 7.4. Maksetaotluste esitamise tingimused: 7.4.1. järgmist makset rahastamisvahendisse võib rakendaja taotleda abikõlblikele kuludele tingimusel, et eelnevalt rahastamisvahendi rakendajale välja makstud vahendid on kohustustega kaetud 85% ulatuses. Haldustasu maksmiseks peavad olema saavutatud lepingu punktis 11.1 toodud eesmärgid; 7.4.2. igas maksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse makstud kogusumma ja tekkinud abikõlblike kulude maht iga rahastamisvahendist pakutava toote lõikes. 7.5. Rahastamisvahendi lõppemisel esitab rahastamisvahendi rakendaja kuluaruande rakendusüksuse etteantud vormil. Aruanne esitatakse pärast rahastamisvahendi eelarve kasutamise lõppemist, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029. a. Kuluaruanne peab sisaldama ülevaadet iga rahastamisvahendi pakutud toote lõikes tekkinud kuludest, sh lepingu punktile 8 vastavatest abikõlblikest kuludest. 7.6. Rahastamisvahendi rakendaja tagastab rakendusüksusele eelarvevahendid, mis on 31.12.2029. a seisuga abikõlblikult kasutamata, hiljemalt 01.03.2030. a. 7.7. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus ühendmääruse § 25 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude abikõlblikkuses. 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 8.1. Abikõlblikud kulud on (EL) 2021/1060 artikli 68 lõike 1 mõistes lõppkasusaaja tasandil kulud, mis on tekkinud kooskõlas lepingu, (EL) 2021/1060 tingimuste ja muude asjaomaste Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse sätetega, sh riigiabi eeskirjadega. 8.2. Kulud on abikõlblikud alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2029. a. 8.3. Rahastamisvahendit ei kohaldata: 8.3.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuulusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 tegevustele; 8.3.2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 toodud tegevustele. 9. Kohustustega katmata eelarvevahendite investeerimine ja kasutamine 9.1. Rahastamisvahendi rakendaja hoiab kohustustega katmata vahendeid riigikassas. 9.2. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub: 9.2.1. investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid (lepingutasu, leppetrahv ja viivis) edasi investeerima sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas lepingu eesmärkidega; 9.2.2. pidama teenitud intresside ja muude tulude kohta eraldi arvestust; 9.2.3. andma lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtaegadel rakendusasutusele aru teenitud intresside ja muu tulu kohta, kasutades selleks rakendusasutuse etteantud vormi. 9.3. Kui 31.12.2029. a seisuga ei ole investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid sihtotstarbeliselt kasutatud, tuleb kasutamata intresside või muude tulude summa abikõlblikest kuludest maha arvata. 10. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamine 10.1. Vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 62 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamisel kuni 31.12.2029. a järgnevad õigused ja kohustused:

10.1.1. teostada edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on kooskõlas lepingu eesmärkidega, arvestades, et edasiste investeeringutena on abikõlblikud punktis 8 nimetatud kulud; 10.1.2. saada seoses edasiste investeeringutega haldustasu vastavalt punktile 11. 10.1.3. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud ja kohustuste alt vabanenud vahendite üle. 10.1.4. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab struktuurivahenditest tagatud teenuse pakkumise hiljemalt 31.12.2029. a ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma, kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt ÜSS2021_2027 § 5 otsustanud teisiti. 11. Rahastamisvahendi rakendamise arvepidamine ja kulud 11.1. Haldustasu maksmine toimub pärast eesmärkide saavutamist järgmiselt: Rahastamisvahendi rakendajale makstakse (EL) 2021/1060 art 68 lg 4 alusel haldustasu 7 % vahendite lõplikele saajatele laenudena välja makstud või tagatislepingute jaoks eraldatud programmimaksete kogusummast, arvestades lepingu punkti 7. Maksimaalne haldustasu summa on 2 296 260 eurot, mille saamiseks tuleb seatud eesmärgid täita täies ulatuses:

*Järgmise makse võib teha, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud. Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4 toodud piirmäärasid. Haldustasu ettemaksu võimaldamisel on arvestatud punkti 7.3 kohase ettemakse tegemisega kuni 30% kogu meetme kogumaksumusest, st 10 530 000 euroga, mis kaetakse kinni lepingu täitmise käigus hiljemalt 31.12.2029. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed aastate lõikes, v.a punktis 11.1 nimetatud maksimaalne võimalik ülempiir. Väljundnäitajaid ja aruandluse seotud andmestikku raporteeritakse vastavalt punktile 4 ning perioodi 2021-2027 metoodikale. 11.2. Rahastamisvahendi rakendamisel makstakse haldustasu rahastamisvahendi kogueelarvest proportsionaalselt vahetulemuste saavutamisega. 11.3. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud haldustasude ülevaate iga-aastase seireprotsessi raames vastavalt punktile 4. 11.4. Rahastamisvahendi rakendamisel lepingu raames makstud haldustasu käsitletakse (EL) 2021/1060 artikli 68 lõikes 1 nimetatud abikõlbliku kuluna. 11.5. Kui (EL) 2021/1060 artikli 68 lõikes 4 nimetatud vahenditest ei piisa tekkinud halduskulude katmiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rahastamisvahendi haldamisega seotud kulud katta omavahenditest. Kui kulude katmine omavahenditest ohustab rahastamisvahendi rakendajale kohaldatud isetasuvuse printsiipi, rakendatakse punkti 17.5. 12. Abi liik ning välistatud tegevused Kui lepingu rakendamisel antakse VTA-d lähtutakse vastavatest õigusaktidest ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. 13. Finantskorrektsioonid

Periood

2023* (lepingu sõlmimisel )

2024* 2025* 2026* 2027 *

2028* 2029*

Rahastamisvahenditest toetatavad elamud (VVV32)

0 40 50 60 70 80 100

Summa kokku* Ettemaks (737 100)

311 832

311 832

311 832

311 832

311 832

2 296 260

13.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 13.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29. 14. Teavitusnõuded 14.1. Teavitamise raames lähtutakse (EL) 2021/1060 artikli 50 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus). 14.2. Rahastamisvahendi rakendaja korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. 14.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide puhul oleks lõppkasusaajaga sõlmitavas lepingus sätestatud lõppkasusaajale kohustus püstitada investeeringu asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1 joonis 13 ja lisa 2 joonis 13). 15. Dokumentide säilitamine 15.1. Kooskõlas (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikega 1 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse, võimaldamaks tõendada rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist viie aasta jooksul alates vastava aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus tegi toetuse saajale viimase makse. 15.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab VTA andmisel dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase VTA andmisest. 15.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt punktis 15.2 sätestatule. 16. Lepingu jõustumine ja tähtaeg Leping jõustub selle allkirjastamise päevast ja kehtib kuni poolte kohustuste täitmiseni. 17. Lepingu muutmine ja lõpetamine 17.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 17.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 17.3. Rakendusasutusel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta: 17.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 17.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 17.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata või täitnud mittenõuetekohaselt ning ei lõpeta lepingu rikkumist ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel; 17.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata. 17.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja lepingu eesmärgi saavutamata jäämise eest, lepingus sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt.

17.5. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui punktis 11.1 nimetatud vahendid ei ole piisavad rakendamisega seotud kulude katmiseks ning pooled ei jõua muude kokkulepeteni. 17.6. Lepingu ennetähtaegsel lõppemisel tagastab rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuse poolt kooskõlastatud summa riigikassasse tagasi. 17.6.1. Vajadus lepingu muutmiseks võib muu hulgas tekkida, kui: 17.6.1.1. lepingu lisa 2 kohaselt tehtud jooksvale hindamisele, seirearuandele või muudele allikatele tuginedes on tuvastatud oluline risk rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisele; 17.6.1.2. rakendusasutusele on teatavaks saanud asjaolud, mis tingivad muudatused strateegilistes eesmärkides või lepingu investeerimisstrateegia kohustuslikes elementides (rakendamiskorra valik, pakutavad finantstooted, sihtrühm, kombineerimine toetustega). 17.7. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva. 18. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 19. Vaidluste lahendamine 19.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel. 19.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 20. Lepingu lisad 20.1. Lisa 1 Investeerimisstrateegia ja äriplaan; 20.2. Lisa 2 Jooksva hindamise vorm; 20.3. Lisa 3 Rahastamisvahendit rakendava asutuse (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk endise SA KredExi) valiku kriteeriumid vastavalt (EL) 2021/1060 artiklile 59; 20.4. Lisa 4 Rahastamisvahendi kooskõla ühendmääruse §-ga 7, sealhulgas üldiste valikukriteeriumidega. 21. Poolte volitatud esindajad 21.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst, telefon 625 6366, e post [email protected]. 21.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Ly Loss, telefon 53027076, e-post [email protected]. 21.3. Rahastamisvahendi rakendusüksuse esindaja on välisvahendite juht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post [email protected]. 21.4. Rakendusasutuse volitatud esindajal on õigus esindada rakendusasutust kõikides lepinguga seotud küsimustes), välja arvatud lepingu põhiteksti muutmine ja lepingu lõpetamine. 21.5. Juhul kui pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele kirjalikult. 22. Poolte rekvisiidid ja allkirjad

RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:

Kliimaministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Suur-Ameerika 1 Sepise 7

10122 Tallinn 11415 Tallinn

Telefon: 626 2802 Telefon: 667 4100

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal Aare Järvan

kliimaminister juhatuse liige

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

1

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

2022

Lõpparuanne

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

2

Eelhindamise on tellinud Rahandusministeerium.

Autorid

Aleksandr Michelson, PhD (Mõttekoda Praxis)

Merlin Nuiamäe (Mõttekoda Praxis)

Gerli Paat-Ahi (Mõttekoda Praxis)

Keiu Friedenthal (Ernst & Young Baltic)

Helli Toomsalu (Ernst & Young Baltic)

Helina Meier (Ernst & Young Baltic)

Maria-Johanna Reinstein (Ernst & Young Baltic)

Maris Merilo (Advokaadibüroo EY Law)

Evely Vendla (Advokaadibüroo EY Law)

Selle töö valmimisse on andnud olulise panuse ka

Andi Kiissel (Mõttekoda Praxis), Kadri Arrak (Mõttekoda Praxis), Kristi Anniste, PhD (Mõttekoda Praxis), Liina Järviste (Mõttekoda Prxais), Jaanus Terasmaa (TLÜ), Margit Viilmaa, Miriam Lehari (Mõttekoda Praxis), Jane Ester (Mõttekoda Praxis), Kaupo Koppel (Mõttekoda Praxis)

Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Michelson, A., Nuiamäe, M., Paat-Ahi, G., Friedanthal, K., Toomsalu, H., Meier, H., Reinstein, M.-J., Merilo, M., Vendla, E. (2022). Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

ISBN 978-9949-662-35-7 (pdf)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

3

Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................... 6

Summary ..................................................................................................................................................... 14

Kasutatud lühendid ..................................................................................................................................... 23

Sissejuhatus ................................................................................................................................................. 24

1. Ettevõtlus .............................................................................................................................................. 26

1.1. Turuülevaade ...............................................................................................................................26

1.1.1. Ettevõtted: varasem ülevaade investeerimistegevusest .....................................................26

1.1.2. Ettevõtted: tulevased investeeringuvajadused ...................................................................32

1.1.3. Ettevõtted: turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad .................................39

1.1.4. Kohalikud omavalitsused .....................................................................................................63

1.2. Välisriikide kogemus.....................................................................................................................66

1.2.1. Välisriikide ettevõtlusvaldkonna turutõrked ja finantsinstrumentide uued arengud .........67

1.2.2. Alustavate ja tegutsevate ettevõtete finantseerimine ........................................................67

1.2.3. Laenuinstrumendid kasvuettevõtetele ................................................................................69

1.2.4. Instrumendid eksporditehingute rahastamiseks .................................................................71

1.3. Olemasolevad finantsteenused....................................................................................................71

1.4. Võimalikud rahastamisvahendid ..................................................................................................87

1.5. Investeerimisstrateegia ettepanek ..............................................................................................92

1.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest ..............................................................92

1.5.2. Allutatud laen ......................................................................................................................93

1.5.3. Riigiabi reeglite kohaldamine (allutatud laen) .....................................................................95

1.5.4. Laenu ja toetuse kombineerimine .....................................................................................101

1.5.5. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenu ja toetuse kombineerimine) ....................................103

1.5.6. Laenukäendus ....................................................................................................................103

1.5.7. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenukäendus) ...................................................................105

1.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused ......................................................109

1.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus ..........................................................................................109

1.6.2. Panus prioriteetide täitmisse .............................................................................................113

1.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise ajakohastamiseks

115

2. Elamumajandus .................................................................................................................................. 120

2.1. Turuülevaade .............................................................................................................................120

2.1.1. Varasem ülevaade investeerimistegevusest ......................................................................120

2.1.2. Tulevased investeeringuvajadused ....................................................................................125

2.1.3. Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad .................................................132

2.2. Välisriikide kogemus...................................................................................................................149

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

4

2.2.1. Välisriikide elamumajanduse turutõrked ja finantsinstrumentide hetkeolukord .............150

2.2.2. Korterelamute energiatõhususe tõstmise finantseerimise võrdlus ..................................152

2.3. Olemasolevad finantstooted ......................................................................................................153

2.4. Võimalikud rahastamisvahendid ................................................................................................162

2.5. Investeerimisstrateegia ettepanek ............................................................................................165

2.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest ............................................................165

2.5.2. Korterelamu renoveerimislaen ..........................................................................................165

2.5.3. Laenu ja toetuse kombineerimine .....................................................................................167

2.5.4. Riigiabi reeglite kohaldamine (renoveerimislaen) .............................................................169

2.5.5. Korterelamulaenu käendus................................................................................................173

2.5.6. Riigiabi reeglite kohaldamine (käendus) ............................................................................174

2.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused ......................................................176

2.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus ..........................................................................................176

2.6.2. Panus prioriteetide täitmisse .............................................................................................179

2.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise ajakohastamiseks

181

3. Keskkonna valdkond .......................................................................................................................... 182

3.1. Turuülevaade .............................................................................................................................182

3.1.1. Ettevõtete investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

182

3.1.2. Kohalike omavalitsuste investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed

investeerimisolukorrad .......................................................................................................................199

3.2. Olemasolevad finantstooted ......................................................................................................203

3.3. Rahastamisvahendite vajalikkusest ...........................................................................................206

4. Sotsiaalvaldkond ................................................................................................................................. 209

4.1. Kohalikud omavalitsused ...........................................................................................................209

4.2. Vähenenud töövõimega inimesed ja eluruumide kohandamist vajavad inimesed ...................212

4.2.1. Ligipääsetavus ....................................................................................................................213

4.2.2. Haridus ja tasemeõpe ........................................................................................................218

4.2.3. Töötamine ..........................................................................................................................221

4.3. Töötud ........................................................................................................................................222

4.3.1. Töötamine ..........................................................................................................................223

4.3.2. Haridus ja tasemeõpe ........................................................................................................225

4.4. NEET noored...............................................................................................................................228

4.4.1. Töötamine ..........................................................................................................................230

4.4.2. Haridus ja tasemeõpe ........................................................................................................231

4.5. Lapsed ja pered ..........................................................................................................................235

4.6. Kokkuvõte ..................................................................................................................................236

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

5

5. Tervishoiuvaldkond ............................................................................................................................ 237

5.1. Haiglad .......................................................................................................................................237

5.2. Tervisekeskused .........................................................................................................................240

6. Hoolekande valdkond ........................................................................................................................ 248

7. Soovitused ja ettepanekud ................................................................................................................ 256

7.1. Soovitused ja ettepanekud ettevõtluse valdkonnas ..................................................................256

7.2. Soovitused ja ettepanekud elamumajanduse valdkonnas .........................................................261

7.3. Soovitused ja ettepanekud keskkonna valdkonnas ...................................................................267

7.4. Soovitused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumi valdkondades .............................................270

Lisa 1. Eelhindamise metoodika ............................................................................................................... 276

Lisa 2. Küsitluses osalenud ettevõtete arendamise või laiendamisega seotud investeeringud viimase kolme aasta jooksul ............................................................................................................................ 284

Lisa 3. Ettevõtete hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks ....................................................................................................... 287

Lisa 4. Esindusorganisatsioonide hinnangud nende valdkonna/piirkonna ettevõtete peamistele investeeringuvajadustele järgmise kolme aasta jooksul .................................................................. 292

Lisa 5. Välisriikide kogemus: ettevõtlusvaldkond .................................................................................... 296

Lisa 6. Välisriikide kogemus: elamumajandus .......................................................................................... 309

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

6

Kokkuvõte

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite

eelhindamine Rahandusministeeriumile

1. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada valitud poliitikavaldkondades (ettevõtlus, elamumajandus, keskkond, Sotsiaalministeeriumi valdkonnad) esinevad turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad; selgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi nendes valdkondades turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027.

Ettevõtlus

2. 473 küsitlusele vastanud ettevõttest, kellel esineb vajadus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise järele järgmise kolme aasta jooksul, 402 ettevõtet teevad investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks. Kõige rohkem plaanivad ettevõtted teha investeeringuid ettevõtte arendamisel või laiendamisel materiaalse vara soetamiseks, toote- ja teenusearenduseks ning turunduse, müügi, ekspordi arendamiseks.

3. Uue ettevõttega alustamisel on küsitlusele vastanud ettevõtete investeeringuvajaduse laenude mahud enamasti kuni 50 000 eurot. Kokku umbes 60% küsitluses kajastatud laenudest uue ettevõttega alustamisel on suuruses kuni 100 000 eurot. Teiste laenude mahud on eelkõige kuni 1 mln eurot, üksikutel juhtudel on mahud suuremad.

4. Ettevõtte arendamisel ja laiendamisel on valitud investeeringute liikide puhul laenude mahud enamasti alla 50 000 euro, kuid arvestataval määral on laene mahuga ka kuni 1 mln eurot. Ettevõtted plaanivad teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 mln eurot.

5. Olulisimad probleemid, millega ettevõtted investeeringuvajadusel katmisel kokku puutuvad, on tagatiste ebapiisavus, kõrged intressimäärad ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia). Olulisteks probleemideks võib pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha tõttu, ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu, investeeringu seotust innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta.

6. Rohkem kui pooltele ettevõtetest, kes on kasutanud või üritanud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma ettevõtte tegevuse rahastamiseks viimase kolme aasta jooksul, on mingil määral probleemiks laenude liiga lühikesed tagasimakseperioodid.

7. Ida-Virumaa ettevõtted on rahastamisvajaduste katmisel suuremal määral probleemidega kokku puutunud kui teised Eesti piirkonnad.

8. Ettevõtted, mis asuvad Eesti kahest peamisest tõmbekeskusest (Tallinn, Tartu) kaugemal, puutuvad ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudusega suuremal määral kokku.

9. Küpsusfaasis olevad ettevõtted puutuvad turutõrgetega vähemal määral kokku kui äriidee ja varajases faasis või kasvufaasis olevad ettevõtted.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

7

10. Mida suurem ettevõte on, seda paremaks muutub ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule. Ettevõtte suurenedes paranevad ka vastavad teadmised ja/või oskused ning need üha vähem takistavad ettevõtte arengut.

11. Võimalusel tasub riigil aidata turutõrkeid ületada eelkõige äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaasis või laienemisfaasis olevatel, tõmbekeskustest kaugemal asuvatel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. Väljapakutud investeerimisstrateegias on välja pakutud turutingimustest soodsamatel tingimustel instrumendid nimetatud sihtgruppidele.

12. Arvestades investeeringute mõju ulatust, ei ole mõistlik piirata suurettevõtete ligipääsu rahalistele vahenditele, sest suurettevõtete projektid on majandusele suurema mõjuga ja majanduslike protsessidega rohkem seotud. Struktuurivahendite piiratud rahaliste vahendite tõttu ei sisalda väljapakutud investeerimisstrateegia finantstooteid suurettevõtetele.

13. On asjakohane teha pigem vähem (suuremat sihtrühma katvaid) ja püsivamaid KredExi finantstooteid, mille raames on võimalik vastavatele sihtrühmadele vajadusel erinevaid tingimusi kehtestada.

14. Sageli on muutused turul niivõrd kiired, et uusi meetmeid on vaja kiirelt, samas kui uute toodete väljatöötamine võtab aega. Selleks on oluline uuel programmiperioodil finantsinstrumentide disainimisel luua KredExi finantstoodetesse võimalikult suurt paindlikkust.

15. Finantssektorilt tuli ettepanek laiendada KredExi käendust ka mitte-pankadest krediidiandjate laenudele ja võlakirjadele, et finantsturg oleks ettevõtete investeeringuvajaduste katmiseks maksimaalselt ära kasutatud.

16. Äriidee ja varajases faasis olevatel ettevõtetel on võrreldes kasvufaasis või küpsusfaasis olevate ettevõtetega halvem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele (ettevõtte põhivara müük, garantii, investeeringutoetused, käendus, liising, omaniku investeering, panga- või hoiu-laenuühistu laen) ning ootuspäraselt parem ligipääs ühisrahastusplatvormidele ja välise osapoole omakapitaliinvesteeringule.

17. Ettevõtluse tarbeks on struktuurifondide vahenditest planeeritud 17,5 miljonit eurot, mille eest on võimalik rahastada hinnanguliselt 294 ettevõtet.

18. Struktuurifondide vahenditest on võimalik rahastada hinnanguliselt 200 ettevõtet kombineeritud stardilaenu pakkumise ja laenu summa suurendamise kaudu kokku summas 4,07 miljoni eurot. 200 ettevõttest jääb hinnanguliselt ellu peale 2 aastat asutamisest 130 ettevõtet.

19. SOOVITUSED

20. Pakkuda ettevõtetele finantstooteid rahastamisvahendite kaudu. Üldplaanis jätkata laenu ja käenduse pakkumist tuvastatud turutõrgete ületamiseks, sh pakkuda turutingimustest soodsamat intressi turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele.

21. Luua KredExi finantsteenustesse võimalikult suurt paindlikkust (nt pigem üks toode, mille raames on erinevad tingimused erinevatele sihtrühmadele/tõrgetele).

22. Kaaluda Ida-Virumaad piirkonnana, mille ettevõtetele lihtsustada ligipääsu finantsteenustele (nt soodsam intress, madalam käendustasu vms).

23. Ette näha KredExi finantsteenuste kasutamise võimalus suurettevõtete poolt.

24. Kaaluda suuremat instrumentide piirmäära eesmärgiga tagada paindlikkus investeeringute rahastamisel, kuna on raske ette näha kõiki võimalikke tulevikus tehtavaid investeeringuid, mis vajaksid riiklikku tuge.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

8

25. Pakkuda alustavale ettevõtjale toetusega kombineeritud stardilaenu. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt.

26. Jätkuvalt pakkuda KredExi allutatud laene tagasimaksega üldjuhul kuni 15 aastat ja samal ajal laiendada sihtotstarvet ning jätkata laenukäenduse pakkumisega.

27. Kui varasemalt on KredEx rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on võimalik lähtuvalt sihtrühmast või rahastuse otstarbest varieerida.

28. Kaaluda KredExi käenduse laiendamist mittepankadest finantseerimisasutuste laenudele ja võlakirjadele.

29. Tagada ettevõtetele jooksvalt vajaliku teabe parem kättesaadavus rahastamisvõimaluste kohta eri allikatest kogu oma mitmekesisuses (EASist programmini „Euroopa horisont“) ja seda võimalusel ühe kanali kaudu (nt üks veebileht, kust leiab täpsemat teavet kõikide rahastamisvõimaluste kohta vastavate veebilinkide kaudu).

30. Üle vaadata olemasolevaid programmid ja meetmed, et ettevõtete oskuste ja teadmiste arendamise tegevused oleksid suunatud ka ettevõtetele, mis asuvad ja tegutsevad väljapool Tallinna ja Tartut, ning pöörata suuremat tähelepanu toote- ja teenuseinnovatsiooni tegemisega ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisega seotud teadmiste ja/või oskuste arendamisele. Investeerimisstrateegia kohaselt on soovitav pakkuda turutingimustest soodsamatel tingimustel finantstooteid teadmusmahukatele ja kõrgema lisandväärtusega või selle poole püüdlevatele ettevõtetele.

Elamumajandus

31. 252 KÜ-d (28,1% küsitlusele vastanud KÜ-dest) on viimase kolme aasta jooksul teinud rekonstrueerimistöid, et tõsta hoone(te) energiatõhusust. 614 KÜ-d (69% küsitlusele vastanud KÜ-dest) kavatsevad teha järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid.

32. KÜ-d tavatsevad eri rahastusallikaid kombineerida. Viimase kolme aasta jooksul on seda teinud 143 KÜ-d 252st (57%). Levinuim kombineerimise viis oli KÜ remondifondi kasutamine koos panga- või hoiu-laenuühistu laenuga ning mingil määral ka kombineerimine KredExi toetusega. Järgmise kolme aasta jooksul kombineerivad peaaegu pooled küsitlusele vastanud KÜ-dest (46%) KÜ remondifondi nii panga- või hoiu-laenuühistu laenu kui ka KredExi toodetega. Võrreldes seniste rekonstrueerimistööde rahastusallikatega, on KÜ-del oluliselt suurem ootus KredExi toetuse, KOVi toetuse ja KredExi laenu kasutamise võimalustele.

33. Probleemid, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, on seotud rekonstrueerimistööde nii ettevalmistamise käivitamise, ettevalmistamisprotsessi kui ka rahastuse otsimisega.

34. Renoveerimistööde tegemisega seotud peamised probleemid on ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), KÜ liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta.

35. Tõmbekeskusest väljaspool asuvate korterite turuväärtus on madal ja väikese arvuga korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem. Eesti väikeasulate uuringu järgi võiks väikeasulate hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine olla üks kriteerium (KredExi) renoveerimistoetuste määramisel asulate elujõulisuse tagamiseks.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

9

36. Väiksema korterite arvuga KÜ-d puutuvad investeeringuvajaduse rahastamisel probleemidega suuremal määral kokku. Need probleemid on suuremad KÜ-del, kus on kuni 24 korterit (kaasa arvatud).

37. Harju ja Tartu maakonna puhul puutuvad KÜ-d probleemidega teiste piirkondadega võrreldes vähem kokku. Ida-Virumaa on just see piirkond, kus KÜ-d puutuvad probleemidega kõige rohkem kokku ning kus põhilisteks takistusteks on ebapiisavad omavahendid ja KÜ liikmete madal riskivalmidus.

38. Vähem kui pooled küsitluses osalenud KÜ-d (46%) hindavad ligipääsu panga- ja/või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ning KredExi kolmele teenusele (rekonstrueerimistoetus, korterelamulaenu käendus ja renoveerimislaen) oluliselt vähem – kuni 23% KÜ-dest. Harjumaa ja Tartumaa KÜ-del on parem ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenudele kui teistel piirkondadel. Madalaim hinnang on Lääne-Eesti KÜ-del (eespool toodud KredExi kolme toote puhul) ning Ida- Virumaa KÜ-del (kolme rahalise vahendi puhul: panga- või hoiu-laenuühistu laen, KredExi laen ja käendus).

39. Miljööväärtuslikus piirkonnas, muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamutel ja korterelamutel on suhteliselt suuremad takistused renoveerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu, eriti väikeste KÜ-de ja/või väljaspool suurt linna asuvate KÜ-de puhul.

40. Kuna KOVide ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule on hinnanguliselt hea või pigem heaks (29 KOVi 42st küsitluses osalenud KOVist ehk 69% hindasid ligipääsu panga- või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ja ainult kolmele KOVile on see pigem halb või halb), enamik KOVe ei puutu probleemidega rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses kokku või on see kokkupuude vähene, investeeringute planeerimisel seavad KOVid prioriteete lähtudes ka netovõlakoormuse ülempiirist ja tähtsustavad teisi eluvaldkondi, siis ei ole laenu ja käenduse pakkumine KOVidele meie hinnangul praeguse elamumajanduse poliitika kontekstis vajalik, kui laenu või käenduse taotleja oleks KOV ise.

41. Lähtudes turuülevaate analüüsist, on mõistlik jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse pakkumisega. KÜ-del võib tekkida probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.

42. Elamumajanduse finantsinstrumentide lisaväärtuse analüüsi kohaselt on võimalik programmiperioodil struktuurifondide eelarvega (35 miljonit eurot) panustada 317 KÜ rahastamisse.

43. PEAMISED SOOVITUSED

44. Lähtudes turutõrgete analüüsist, on mõistlik jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse pakkumisega. Turutõrgete analüüs näitas, et KÜ-del võib tekkida probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.

45. Pakkuda finantstooteid KÜ-dele, kellele finantseerimisasutus pole andnud laenu või on seda teinud ebamõistlikel tingimustel (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest oluliselt kõrgem intress).

46. Kaaluda toetusemäära sidumist hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (nt teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks, sh mida kõrgem energiamärgis saavutatakse, seda suurem osa laenust konverteeritakse).

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

10

47. Kaaluda pikemat laenu tagasimaksmise perioodi ja/või kõrgemat toetuse määra miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuvatele ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamutele ja korterelamutele.

48. Üle vaadata olemasolevaid ja vajadusel töötada välja uued meetmed ja tegevused (nt elanike teadlikkuse suurendamiseks renoveerimistööde vajalikkusest) rahastusvõimaluste kohta teabe paremaks jagamiseks ning rekonstrueerimistööde projekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse tõstmiseks (nt kompetentsikeskuste, nõustamiskeskuste loomine, et toetada KÜ-sid dokumentide ettevalmistamisel KredExi toetuse saamiseks).

49. Välja töötada KOVide kaasamise strateegia ja juhtnöörid / juhendmaterjal KOVidele renoveerimistööde mahtude suurendamise motiveerimiseks / toetamiseks.

Keskkond

50. Ringmajandusega seotud investeeringuid teevad ettevõtted eelhindamise raames korraldatud ettevõtete küsitluse alusel eelkõige omavahenditest. Laenu/käenduse võtmise vajaduse korral puutuvad ettevõtted kokku sarnaste probleemidega, nagu kõik teised ettevõtted sõltumata investeeringute eesmärgist. Kolm peamist probleemi on: ebapiisavad tagatised pankade või hoiu- laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu.

51. Kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonna-alasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas, puutub ettevõte kokku suuremate takistustega rahastusvajaduse katmisel.

52. Kui mõni investeering, muuhulgas regulatsiooni kehtestamisest ajendatuna, ei too ettevõttele otsest kasu (ei tekita suuremat käivet ega vähenda kulusid), siis ettevõtete ootus on pigem toetuse saamine.

53. Ettevõtted võivad ka praegu KredExi pakutavaid finantsteenuseid kasutada ka nende investeeringute puhul, mis panustavad muuhulgas keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Ka uue ühtekuuluvuspoliitika perioodil tuleb meie hinnangul pakkuda finantsteenuseid ettevõtluse valdkonnas ning need sobivad ka selleks, et panustada keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seega ei ole mõistlik dubleerida juba olemasolevaid ja tulevasi ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendeid.

54. Eesti on samas üks nendest ELi riikidest, kes peab teiste riikidega võrreldes tegema keskkonna valdkonnas suurema hüppe, ning toetused peavad aitama ületada keskkonna valdkonnast tingitud suuremaid takistusi.

55. Eespool toodud järeldused kehtivad keskkonna valdkonna kohta tervikuna ja eraldi võetuna ka järgmise kolme fookusteema kohta: (a) tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde, energia- ja ressursitõhusus, ja ressursiauditite tegemine, (b) jäätmete ringlussevõtt ja ohutu materjaliringlus, (c) jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutus.

56. Rahastamisvahendite ehk finantsteenuste pakkumine riigi poolt KOVidele ringmajanduses ei ole põhjendatud, sest KOVidel ei ole probleeme rahaliste vahendite kaasamisel, välja arvatud siis, kui KOVil on kõrge laenukoormus ja/või KOV peab suunama oma piiratud ressursse teiste prioriteetsemate eesmärkide saavutamiseks. See hinnang ei puuduta tagastamatuid toetusi, mida võib pakkuda KOVidele nt kindlate tegevuste elluviimise soodustamiseks.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

11

57. PEAMISED SOOVITUSED

58. Kasutada ühtekuuluvuspoliitika keskkonnaeesmärkide saavutamisele suunatud rahalisi vahendeid tagastamatute toetuste andmiseks ettevõtetele.

59. Kaaluda ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendite kaudu pakutavate finantsteenuste sidumist keskkonnaeesmärkidega. Finantstoodete pakkumisel riigi poolt ettevõtluse valdkonna alt keskkonnainvesteeringute jaoks tuua finantstoodete eesmärkides ning teavitus- ja turundustegevustes selgelt esile finantstoodete kasutamise võimalused keskkonna valdkonnas ning just teavitus- ja turundustegevustes nende finantstoodete kasutamise kasu ja mõju ettevõttele.

60. Kaaluda soodsamaid tingimusi laenu ja käenduse pakkumisel keskkonnaeesmärkidega seotud investeeringute rahastamisel võrreldes teiste investeeringute liikidega.

Sotsiaalvaldkond

61. Enamik sotsiaalvaldkonna sihtrühmade vajadusi on lahendatavad eelkõige tagastamatute toetuste kujul, teenuste kujul või muude tegevuste abil. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist on haavatavate sihtrühmadega, kelle jaoks laenu võtmine on sageli viimane variant, mida nad teha soovivad või saavad. Laenu teenindamine ei pruugi olla võimalik töötutel, vähenenud töövõimega inimestel või kodude kohandamist vajavatel inimestel ning NEET noortel. Need inimesed, kellel on laenu võtmise võimekus olemas, saavad seda teha vastavalt praegustele laenutingimustele ehk siis laenud on kättesaadavad ning soodsamatel tingimustel laenu/käenduse pakkumine oleks turu moonutamine. Sama kehtib tööandjate kohta, kes tahaksid/võiksid oma töökeskkonda kohandada vastavalt vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. Laen on kättesaadav, aga probleem on motivatsioonis, millega tuleb tegeleda teistel viisidel.

62. KOVid vajaksid täiendavat ressurssi, et teha sotsiaalvaldkonna investeeringuid, kuid laenu saamise võimalus on neil praegu kättesaadav. Laenu ei võeta sageli seetõttu, et KOVi laenu võtmise võimekus on madal ning puudub võimalus laenu teenindada ja seda eriti väiksemates KOVides. Sotsiaalvaldkonna investeeringute tegemisel loodavad KOVid siiski suures osas riigipoolsetele tagastamatutele toetustele ning need KOVid, kellel laenamise võimekust on ning kelle poliitilised prioriteedid seda soosivad, laenu ka võtavad. KOVid teeksid hea meelega koostööd ka erasektoriga (nt sotsiaalsete ettevõtetega ja teiste teenuseosutajatega), kuid ka nemad põrkavad sageli sama probleemi otsa, et sotsiaalvaldkonna investeeringud ei võimalda piisavas mahus laenu teenindada.

63. Tööandjatel on madal motivatsioon teha üldisi töökoha füüsilise keskkonna kohandusi vastavalt vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. See võib see takistada rohkematel vähenenud töövõimega inimestel tööd leida.

64. Elu- ja kortermajade puhul on kõige suuremaks ligipääsetavuse probleemiks enne 1993. a ehitatud viiekordsetes kortermajades lifti puudumine; seda tüüpi kortermajad on väga levinud. Samuti puuduvad paljudel sellistel kortermajadel peasissepääsu juures kaldteed, käsipuud ja piirded. Kõigi nende kohanduste tegemine on sageli aga ebaproportsionaalselt kallis võrreldes ligipääsetavusest kasusaavate elanike arvuga. Euroopa Regionaalarengu Fondi meede oli neile kohanduste tegemisel väga suureks abiks, kuid kohandusi on endiselt vaja teha palju, aga kõige jaoks KOVil raha ei jätku. Sageli on olemasolevate hoonete kohandamise puhul takistuseks KÜ vastuseis ja Päästeameti nõuded. Lisaks sellele on suuremad kohandused inimeste endi jaoks sageli liiga kallid. Praegused nõuded ei taga ligipääsetavust ka uue projekteeritava kinnisvara puhul, sest otsesed nõuded ligipääsetavusele ei tulene üldiselt ka detailplaneeringust ja projekteerimistingimustest, st KOV ei nõua ligipääsetavaid (elu)hooneid.

65. KOVides on puudu teenusemajadest, kus eakad inimesed saaksid hästi kergesti ise hakkama ja kus KOVil on lihtsam korraldada sotsiaalhoolekannet. Nende investeeringute tegemine on mitmete

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

12

KOVide jaoks kallis ning läbi mõtlemata on teenusemajade äriplaan koos nõudluse analüüsiga ning selleks vajalikud nn riiklikud finantstooted.

66. Sotsiaalsetel ettevõtetel on investeeringute vajadused nii ruumidesse, digilahendustesse kui ka turundusse, samas satuvad nad vahel juriidiliselt hallile alale olenevalt vormist (MTÜ/OÜ), mistõttu võivad neile kas laenud või toetused olla raskesti kättesaadavad. 2022. aasta kevadel valmis uuring Eesti sotsiaalsete ettevõtete investeerimisvalmiduse ja vajaduste kohta, mille kohaselt on sotsiaalsetel ettevõtetel vaja pikemaid ning madalama intressiga laene.

67. Töötukassa pakub töötavatele ning töötutele inimestele teenusena tööturukoolitusi. Samas ei pruugi kõigi inimeste motivatsioon lõpetada koolitus ning endale seejärel töökoht leida alati kõrge olla, mida koolituse läbimine toetab, kuivõrd tegemist on tasuta koolitustega ning koolituse läbimisele ei järgne kohustust leida töökoht ning kasvõi osaliselt koolituse eest ise tasuda.

68. SOOVITUSED

69. Kaaluda rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimist SoMi valdkondades ning fookusteemadena käsitleda/analüüsida:

1. tööandjate motivatsiooni tõstmise võimalusi üldiste töökoha füüsilise keskkonna kohanduste tegemiseks rahastamisvahendite kaudu;

2. teenusemajade ärimudelit (riigi, KOVi ja erasektori koostöö) ning kas ja milliseid rahastamisvahendeid oleks vaja (KOVile ja/või eraettevõttele), sh analüüsida vastavat välispraktikat;

3. kas ja milliseid rahastamisvahendeid oleks vaja pakkuda sotsiaalsetele ettevõtetele; analüüsida sotsiaalsetele ettevõtetele suunatud rahastamisvahendite pakkumist välisriikides;

4. kuidas jagada koolituste kulusid koolitatava ja riigi vahel (näiteks võimaldada inimestel laenu abil koolitusel osaleda ning küsida nendelt laenu tagasimakset alles seejärel, kui inimene on koolituse järel/abil leidnud endale töökoha); sh analüüsida, milliste gruppide puhul ja millistel tingimustel võimaldada tasuta koolitusi; sh analüüsida välisriikide kogemusi koolituskulude jagamisel riigi ja koolitatavate vahel, et leida nende hulgast Eesti konteksti sobivaimaid.

70. Kaaluda seaduste muutmist, et uusarenduste puhul oleksid eluhoonete teatud korrused kõigile ligipääsetavad, et vähemalt tulevikus oleks rohkem ligipääsetavaid elumaju.

Tervishoiuvaldkond

71. Suurtel regionaalhaiglatel on välja kujunenud oma finantspartner – Põhjamaade Investeerimispank – ning olles korra protsessi läbi teinud, siis laenu saamine erinevate investeeringute tegemiseks ei ole probleem. Nendel haiglatel, mille omanik on KOV, käib kogu laenutaotlemine ja haldamine küll läbi KOVi, kuid otseseid turutõrkeid ei toodud ka seal välja.

72. Regionaalhaiglatel ja keskhaiglatel ei ole küll otseseid probleeme, mis võiksid ohustada nende finantsjätkusuutlikkust, kuid üldhaiglad peavad lähiajal oma infrastruktuuri uuendamisse oluliselt investeerima. Samas aga on neil laenusaamiseks ebapiisav sissetulek või laenukoormus juba maksimumi saavutanud.

73. Uute esmatasandi tervisekeskuste loomisel on tekkinud tõrkeid nii rahastamise kui ka korraldusliku poolega. Rahastamisel on eelkõige probleemiks olnud see, et kui perearstid on tahtnud ise tervisekeskust teha, siis ei ole neil olnud vahendeid omaosaluseks ning seejärel on tulnud KOV või haigla appi. Samas võib olla see problemaatiline ka KOVide jaoks (eriti n-ö vaesemate) ja vahel

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

13

panustavad ka haigla ning KOV mõlemad tervisekeskuse ehitamisse. Riiklikku sekkumist olekski ehk kõige enam vaja nendel juhtudel, kus tervisekeskus on vajalik, aga vahendeid selle loomiseks ei leita.

74. Tervishoiuteenuste jaoks on valmis laenu võtma 12,4% küsitluses osalenutest ning laenu ei võtaks 39,8% vastanutest. Ligi pooled ei osanud sellele küsimusele vastata. Need, kes vastasid, et ei ole nõus laenu võtma, tõid peamiseks põhjuseks tahtmatuse ennast laenuga siduda ja selle, et laenu nagunii ei anta või et nad ei jaksaks seda tagasi maksta. Sealjuures toodi välja ka see, et laenu ei anta olemasolevate võlgnevuste või suure laenukoormuse pärast. Seega ei ole rahastamisvahendite loomine terviseteenuste saamiseks põhjendatud. Tuleb aga arvestada seda, et see tõlgendus tuleneb küsitluses osalenud inimeste profiilist, kes on eelkõige abivajavad inimesed.

75. SOOVITUS

76. Üle vaadata regionaalhaiglatega mitte võrgustunud üldhaiglate (üksikhaiglate) pikaajalise jätkusuutliku finantsilise toimetuleku toetamise põhimõtted investeeringute tegemiseks.

Hoolekande valdkond

77. Kõige suuremad probleemid investeerimisvahendite leidmisel on väiksematel hooldekodudel, kus on vähe voodikohti ja üleüldine majandamine võrreldes suuremate hooldekodudega keerulisem. Nende hooldekodude puhul sõltub ka palju KOVi toetusest. Kui riik võtab siiski selge suuna, et vaja oleks arendada inimkesksemat ja väiksemat hooldekodude võrku, siis tuleks riigil ka sekkuda (näiteks 1 + 1 + 1 ehk klient + KOV + riik mudel) ning koos sellega ka mõelda, kuidas tagada finantstoodete kättesaadavus.

78. Eestis on erasektori hooldekodusid ja üldiselt on need suuremad võrgustikud, kus on mitmes kohas majad ning palju voodikohti. Kuna need hooldekodud on loodud ka investorite abiga ning jätkusuutlikkus on hea, siis turutõrkeid ei esine. Kõige keerulisem oleks oma hooldekodu luua n-ö üksiküritajal, kes tahab seda algusest peale luua ning voodikohti ei tuleks üle saja. Sellisel juhul ei saaks need ka tõenäoliselt laenu ning lisainvesteeringuteta jääks hooldekodu tõenäoliselt loomata, mistõttu ei ole neil võimalik piirkondliku katmata vajaduse lahendamisele seal kaasa aidata, kus hooldekodu ei ole (või pole kohti piisavalt) ning KOV ei ole selle loomisest ka huvitatud.

79. SOOVITUS

80. Analüüsida, kas ja millist riiklikku abi oleks vaja pakkuda turule siseneda soovivatele eraettevõtetele, kes soovivad hooldekodu luua.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

14

Summary

Ex-ante evaluation of the planned financial instruments from the cohesion policy funds for the

period 2021-2027 to the Ministry of Finance

81. The aim of the ex-ante assessment is to analyse the market failures and non-optimal investment situations in the selected policy areas (entrepreneurship, housing economy, environment, and fields of the Ministry of Social Affairs); explain and justify the investment needs in these areas to mitigate market failures and non-optimal investment situations, describing possible private sector participation and the added value resulting from the use of the financial instruments in the period 2021-2027.

Entrepreneurship

82. Out of 473 companies responding to the survey which will have to use additional financial resources in the next three years, 402 companies will make investments for the development or expansion of the company. Most companies plan to make investments in the development or expansion of the company for the acquisition of material assets, product and service development, and the development of marketing, sales, and exports.

83. When starting a new business, the volume of loans for the investment needs of companies that responded to the survey is mostly up to 50 thousand euros. In total about 60% of the loans taken when starting a new business reflected in the survey are up to 100 thousand euros. The volumes of other loans are primarily up to 1 million euros; in individual cases, the volumes are larger.

84. For the selected types of investments for the development and expansion of the company, the volumes of loans are mostly below 50 thousand euros, but the loan volume is also up to 1 million euros to a considerable extent. The companies also plan to make investments by taking loans in the amount of 1 to 10 million euros.

85. The most important problems that companies face when covering their investment needs are insufficient collateral, high interest rates, and the complexity and/or time-consuming nature of raising additional funds (excessive bureaucracy). Inadequate collateral due to the location of the company, a lack of or limited information on the company, the connection of the investment to bringing innovation-intensive or novel technologies to the market, and the lack of necessary information about various financing options can also be considered important problems.

86. More than half of the companies that have used or tried to use additional financial means to finance their business activities in the last three years said that the repayment periods of loans are too short.

87. Companies in Ida-Viru County have encountered problems in covering financing needs to a greater extent compared to other regions of Estonia.

88. Companies that are located further away from the two main centres of attraction of Estonia (Tallinn, Tartu) are exposed to a greater degree of lack of knowledge and/or skills that hinder the development of the company.

89. Maturity stage companies are less likely to experience market failures compared to business idea and early stage or growth stage companies.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

15

90. The bigger the company, the better the access to a loan from a bank or savings and loan association. As the company grows, the corresponding knowledge and/or skills also improve, meaning they become less and less of an obstacle to the development of the company.

91. If possible, the state should help overcome market failures, especially for micro, small, and medium- sized enterprises in the business idea, seed or early stage, and growth stage or expansion stage that are located further from the centres of attraction. The proposed investment strategy contains instruments for the mentioned target groups under conditions more favourable than the proposed market conditions.

92. Considering the scope of the impact of investments, it is not reasonable to limit the access of large companies to financial resources, because the projects of large companies have a greater impact on the economy and a greater connection to economic processes. Due to the limited financial resources of the Structural Funds, the proposed investment strategy does not include financial products for large companies.

93. It would be more effective to offer fewer (covering a larger target group) and more permanent KredEx financial products, within which it is possible to establish different terms and conditions for the respective target groups, if necessary.

94. Often, the changes in the market are so fast that new measures are needed quickly. Unfortunately, the development of new products takes time. Therefore, it is important to create as much flexibility as possible in KredEx financial products when designing financial instruments in the new programme period.

95. The financial sector proposed to extend the KredEx surety to the loans and bonds of non-bank creditors, so that the financial market is maximally used to cover the investment needs of companies.

96. Enterprises in the business idea and early stage have worse access to many financial resources (sale of fixed assets of the enterprise, guarantee, investment subsidies, surety, leasing, owner’s investment, loan from a bank or savings and loan association) and, as expected, they have better access to crowdfunding platforms and equity investment from an external party compared to enterprises in the growth or maturity stage.

97. 17.5 million euros have been planned from the Structural Funds for the field of entrepreneurship, and it is estimated that 294 companies can be financed.

98. Taking into account the increased loan amount and the planned budget of 4,07 million euros, only 200 new companies can be funded (with a combined start-up loan) and 65% (130) remains operating after two years since establishment.

99. RECOMMENDATIONS

100. Offer companies financial products through financial instruments. Continue offering loans and surety to overcome identified market failures, including offering a more favourable interest rate compared to market conditions to the target groups identified during the analysis of market failures.

101. Create as much flexibility as possible in KredEx financial services (e.g., offering one product with different terms and conditions for different target groups/failures).

102. Consider Ida-Viru County as a region for which companies should have easier access to financial services (e.g., cheaper interest, lower surety fee, etc.).

103. Offer the possibility of using KredEx financial services to large companies.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

16

104. Consider a higher instrument limit with the aim of ensuring flexibility in financing investments, as it is difficult to foresee all possible future investments that would require state support.

105. Offer start-up entrepreneurs a start-up loan combined with a subsidy. Due to the high risk associated with starting a business, it is recommended to approach the combination of start-up loans based on results.

106. Continue to offer KredEx subordinated loans with a repayment period of generally up to 15 years, and at the same time to expand the target purpose, and to continue to offer loan guarantees.

107. If KredEx has been offering different loans depending on their target group and/or purpose, then in order to increase flexibility (including quick response to changing market conditions) it is recommended to create one subordinated loan instrument, the terms of which can be varied depending on the target group or the purpose of financing.

108. Consider expanding the KredEx surety to the loans and bonds of non-bank financial institutions.

109. Ensure better availability of current necessary information for companies about various funding opportunities from different sources (from Enterprise Estonia to the Horizon Europe programme) and if possible, through one channel (e.g., one website where you can find more detailed information about all funding opportunities via the corresponding web links).

110. Review the existing programmes and measures so that skills and knowledge development activities are also aimed at companies that are located and operate outside of Tallinn and Tartu, and pay more attention to the development of knowledge and/or skills related to product and service innovation and the development of products/services with higher added value. According to the investment strategy, it is advisable to offer financial products on more favourable terms than market conditions to knowledge-intensive companies with higher added value or striving for it.

Housing economy

111. 252 apartment associations (28.1% of the apartment associations that responded to the survey) have carried out reconstruction works in the last three years to increase the energy efficiency of the building(s). 614 apartment associations (69% of the apartment associations that responded to the survey) plan to carry out reconstruction works in the next three years.

112. It is common practice for apartment associations to combine different sources of funding. During the last three years, 143 apartment associations out of 252 (57%) have done this. The most common way of combining was the use of the repair fund of the apartment association together with a loan from a bank or savings and loan association, and to some extent combining it with a KredEx reconstruction grant. Almost half of the apartment associations that responded to the survey (46%) will combine the repair fund of the apartment associations with a loan from a bank or savings and loan association as well as KredEx products over the next three years. Compared to the current sources of financing for reconstruction works, apartment associations have a significantly higher expectation of KredEx support, local government support, and the possibilities of using a KredEx loan.

113. The problems encountered by apartment associations in the financing of reconstruction works in the last three years are related to the initiation of preparation for reconstruction works, the preparation process, and the search for financing.

114. The main problems related to the execution of renovation works are insufficient own funds (e.g., small repair fund, debtors, etc.), the complexity of raising funds and/or time consumption (excessive bureaucracy), low risk appetite of members of apartment associations (fear of taking on financial

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

17

obligations), lack of capacity to prepare and manage an investment project, and lack of necessary information about different financing options.

115. The market value of apartments outside centres of attraction is low, and the renovation price per square metre of apartment buildings with a small number of apartments is higher. According to the research study of small settlements in Estonia, consideration of the architectural and space-creating importance of the buildings or groups of buildings of small settlements could be one of the criteria for determining (KredEx) renovation grants to ensure the viability of settlements.

116. Apartment associations with a smaller number of apartments encounter more problems in financing investment needs. These problems are greater in apartment associations with approximately up to 24 apartments (inclusive).

117. Apartment associations in Harju and Tartu counties face less problems compared to other regions. Apartment associations in Ida-Viru County encounter the most problems. The main obstacles for apartment associations in Ida-Viru County are insufficient own resources and low risk appetite of members of apartment associations.

118. Less than half of the apartment associations that participated in the survey (46%) rate access to bank and/or savings and loan association loans as good or rather good. Significantly less of the apartment associations (up to 23%) rate access to the three services of KredEx (reconstruction grant, loan guarantee, and apartment building renovation loa) as good or rather good. Apartment associations in Harju and Tartu counties have better access to bank or savings and loan association loans compared to other regions. The lowest rating is for apartment associations in Western Estonian (for the three above-listed KredEx products) and apartment associations in Ida-Viru County (for three financial instruments: loan from a bank or savings and loan association, KredEx loan, and KredEx surety).

119. Detached houses and apartment buildings located in an area of cultural and environmental value or a heritage conservation area and/or recognised as a cultural monument have relatively greater obstacles to financing renovation works due to construction and heritage protection restrictions, especially in the case of small apartment associations and/or apartment associations located outside a large city.

120. The access of local governments to loans from banks or savings and loan associations is considered good or rather good (29 of the 42 local governments participating in the survey, or 69%, assessed access to loans from banks or savings and loan associations as good or rather good; only three local governments rated it rather bad or bad), meaning that most local governments do not encounter problems in covering financing needs in the housing industry or they encounter problems to a limited extent. In addition, when planning investments, local governments set priorities based on the upper limit of the net debt burden and give importance to other areas of life. Therefore, in our opinion, offering loans and loan guarantees to local governments is not necessary in the context of the current housing policy if the applicant for a loan or surety would be the local government itself.

121. Based on the analysis of the market overview, it is reasonable to continue offering the current KredEx financial products and grant. Apartment associations may have problems obtaining loans from the private market, and the current KredEx products together with the KredEx reconstruction grant help to overcome market failures.

122. According to the analysis of the added value of housing financial instruments, it is possible to contribute to the financing of 317 apartment associations with the structural funds budget (35 million euros) during the program period.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

18

123. RECOMMENDATIONS

124. Based on the market analysis, it is reasonable to continue with the current KredEx financial products and a grant. Analysis of market showed that apartment associations may have problems getting loans from the private market, and the current KredEx financial products together with KredEx's reconstruction grant help to overcome market failures.

125. Offer financial products to apartment associations to which the financial institution has not granted a loan or has done so under unreasonable conditions (e.g., very short repayment term, significantly higher than usual interest rate).

126. Consider linking the subsidy rate to the result-based renovation of the building (e.g., when a certain energy label is achieved, part of the loan is converted into a subsidy, i.e., the higher the energy label is achieved, the larger part of the loan is converted into a subsidy).

127. Consider a longer loan repayment period and/or a higher grant rate for detached houses and apartment buildings located in areas of cultural and environmental value and heritage protection areas and those recognised as cultural monuments.

128. Review the existing and, if necessary, develop new measures and activities (e.g., to raise awareness of residents about the necessity of renovation works), to better share information on financing opportunities, and to increase the capacity for project preparation and management of reconstruction works (e.g., the creation of competence centres or consulting centres to support apartment associations in preparing documents for KredEx grants).

129. Develop a strategy for the involvement of local governments and guidelines/instructional material for local governments to motivate/support the increase in the volume of renovation works.

Environment

130. Based on the survey of companies that has been conducted as part of the pre-assessment, companies make investments related to the circular economy primarily from their own funds. When there is need to inquire a loan or loan guarantee, they encounter similar problems as all other companies, regardless of the purpose of the investments. The three main problems are: insufficient collateral for banks or loan associations, the complexity and/or time-consuming nature of raising additional funds (excessive bureaucracy), and low creditworthiness of the company for banks or loan associations due to a lack of or limited information on the company.

131. If investments are made to help the environment (the desire to contribute to the green transition or other environmental goals) or if investments are made narrowly in the area of the circular economy, the company will face greater obstacles in covering its financing needs.

132. In the case of investments that do not bring direct benefits to the company (do not generate higher turnover or reduce costs), motivated by the introduction of regulation, for example, the company generally expects to receive grants.

133. Companies can already now use the financial services offered by KredEx for those investments that contribute to the achievement of environmental goals, among other things. In our opinion, financial services must be offered in the field of entrepreneurship in the period of the new cohesion policy as well, and these services are also suitable for contributing to the achievement of environmental goals. Therefore, it is not reasonable to duplicate already existing and future financial instruments in the field of entrepreneurship.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

19

134. Even tough, Estonia is one of those EU countries that has to make a bigger leap in development in the field of environment compared to other countries, and the grants must help overcome major obstacles caused by the investments connected to the environment fields.

135. The above conclusions apply to the field of the environment as a whole, as well as to the following three focus topics: (a) energy and resource efficiency of industrial and service sector and conducting resource efficiency audits, (b) waste recycling and safe recycling of materials, (c) prevention and reduction of waste generation and packaging, reuse of products.

136. The provision of financing instruments (that is, financial services by the state) to local governments in the circular economy is not justified, because local governments do not have problems in covering financing needs, except when the local government has a high debt burden and/or the local government has to direct its limited resources to achieve other more important priority goals. This assessment does not concern non-repayable grants that can be offered to local governments, for example, to encourage the implementation of certain activities.

137. KEY RECOMMENDATIONS

138. Use financial instruments aimed at achieving the environmental goals of the cohesion policy to provide non-refundable grants to companies.

139. Consider linking financial services provided through financial instruments in the field of entrepreneurship with environmental goals. In the provision of financial products by the state for environmental investments in the field of entrepreneurship, clearly highlight the possibilities of using financial products in the field of the environment in the objectives of the financial products and in information and marketing activities; in information and marketing activities, highlight the benefits and effects of the use of these financial products for the company as well.

140. Consider more favourable terms and conditions for the provision of loans and loan guarantees for the financing of investments related to environmental goals compared to other types of investments.

Social field

141. Most of the needs of target groups in the social field can be solved primarily in the form of non- refundable grants, services, or other activities. This is primarily because these are vulnerable target groups, for whom taking a loan is often the last thing they want to or can do. Paying the loan back may not be possible for unemployed people, people with reduced work ability or people who need their homes to be adapted, and NEET youth. Those people who are able to take a loan can do so in accordance with the current loan conditions. That means that loans are available and offering a loan/guarantee under more favourable conditions would distort the market. The same applies to employers who would like to/could adapt their working environment to the needs of people with reduced work ability. The loan is available, but the problem is motivation, which has to be dealt with in other ways.

142. Local governments would need additional resources to make social sector investments, but the possibility of getting loans is currently available to them. Loans are rarely taken because the capacity of local governments to take a loan is low and there is no possibility to service the loan, especially in smaller local municipalities. When making investments in the social field, local governments still largely rely on non-refundable grants from the state. Those local governments that have the capacity to take a loan and whose political priorities favour it, take loans. Local governments would also like to cooperate with the private sector (e.g., social enterprises and other service providers), but they too often face the same problem – investments in the social field do not allow servicing loans in sufficient volume.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

20

143. Employers have low motivation to make general adjustments to the physical environment of the workplace to meet the needs of people with reduced work ability. This can prevent more people with reduced work ability from finding work.

144. In the case of residential and apartment buildings, the biggest accessibility problem is the lack of an elevator in five-story apartment buildings built before 1993; this type of apartment building is very common. Many such apartment buildings also lack ramps, handrails, and railings at the main entrance. However, making all these adjustments is often disproportionately expensive compared to the number of residents who benefit from accessibility. The European Regional Development Fund was a great help in making these adjustments, but a lot of adjustments still need to be made. Unfortunately, local governments do not have enough money for all of them. Often, in the case of adaptation of existing buildings, the opposition of the co-operative housing association and the requirements of the Estonian Rescue Board are obstacles. In addition, major adaptations are often too expensive for people themselves. The current requirements do not guarantee accessibility even in the case of newly designed buildings because the direct requirements for accessibility do not generally arise from the detailed plan and design criteria, i.e. local governments do not require accessible (residential) buildings.

145. There is a lack of service homes in local governments where elderly people can easily cope on their own and where it is easier for the local government to organise social welfare. Making these investments is too expensive for many local governments, and the business plan of service homes with demand analysis and the necessary so-called national financial products are not thought through.

146. Social enterprises have investment needs in premises, digital solutions, and marketing, but they sometimes fall into a legal grey area depending on their form (non-profit association/private limited company), which is why it may be difficult for them to get loans or grants. In the spring of 2022, a study on the investment readiness and needs of Estonian social enterprises was completed, in accordance to which social enterprises need longer loans with lower interest.

147. The Estonian Unemployment Insurance Fund offers labour market training as a service for employed and unemployed people. At the same time, people may not be motivated to complete the training and then find a job as the training is free and does not impose an obligation to find a job or at least partially pay for the training yourself.

148. RECOMMENDATIONS

149. Consider conducting the II stage of the preliminary assessment of financial instruments in the areas of Ministry of Social Affairs and consider/analyse as focus topics:

1. opportunities to increase the motivation of employers to make general adjustments to the physical environment of the workplace through financial instruments;

2. the business model of service homes (cooperation between the state, the local government, and the private sector) and whether and which financial instruments would be needed (for the local government and/or private company), including analysing the relevant foreign practice;

3. whether and which financial instruments should be offered to social enterprises; to analyse the provision of financial instruments aimed at social enterprises in foreign countries;

4. how to share the costs of training between the trainee and the state (for example, enable people to participate in training with the help of a loan and ask them to repay the loan only after the person has found a job after/with the help of the training); including analysing for which groups and under which conditions free trainings should be provided; including analysing the

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

21

experiences of foreign countries in sharing training costs between the state and the trainees in order to find the most suitable solutions for the Estonian context.

150. Consider changing the laws so that certain floors of residential buildings are accessible for anyone in the case of new developments to ensure that there will be more accessible residential buildings in the future.

Health

151. Large regional hospitals have their own financial partner – Nordic Investment Bank – and having gone through the process once, getting a loan for various investments is not a problem. The local government is responsible for all loan applications and loan management for the hospitals it owns, but direct market failures were not pointed out there either.

152. Regional hospitals and central hospitals do not have direct problems that could threaten their financial sustainability, but general hospitals must invest significantly in upgrading their infrastructure in the near future. At the same time, they have insufficient income to get a loan or their debt burden has already reached the maximum.

153. In the development of new primary health centres, there have been problems with both the financing and the organisational side. The main problem with financing has been that when family doctors have wanted to open a health centre themselves, they have not had the means for the own participation so they have had to ask for help from the local government or the hospital. At the same time, it can be problematic for local governments (due to financial problems), and sometimes the hospital and the local government both contribute to the construction of the health centre. State intervention would be most needed in those cases where a health centre is necessary, but there are no means to built it.

154. 12.4% of those private persons who took part in the survey are ready to take a loan for health services. 39.8% of the respondents would not take a loan. Almost half did not answer this question. The main reasons for not wanting to take loan are the unwillingness to commit to a loan and the fact that the loan would not be given anyway or that they could not afford to pay it back. It was also pointed out that the loan would not be given because of existing debts or a large debt load. Therefore, the creation of financial instruments for health services is not justified. However, it must be taken into account that this interpretation is derived from the profile of the people who took part in the survey, who are primarily people in need of help.

155. RECOMMENDATION

156. Review the principles of supporting the long-term sustainable financial viability of general hospitals (individual hospitals) that are not networked with regional hospitals in order to make investments.

Social welfare assistance

157. Smaller nursing homes where there are few beds and overall management is more complicated compared to larger nursing homes have the biggest problems in finding investment funds. These nursing homes also depend a lot on the support from local governments. However, if the state takes a clear direction that it is necessary to develop a more human-centred and smaller network of nursing homes, then the state should also intervene (for example, the 1 + 1 + 1, that is client + local government + state model) and at the same time think about how to ensure the availability of financial products.

158. There are private nursing homes in Estonia; usually, in the form of larger networks with houses in several places and many beds. Since these nursing homes were also created with the help of

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

22

investors, meaning they are sustainable, there are no market failures. Individual entrepreneurs would have the most problems in building a nursing home with less than a hundred beds from scratch. They probably would not get a loan, and without additional investments, the nursing home would probably not be built, which is why it is not possible for them to contribute to solving the regional problem in places where there are no nursing homes (or not enough beds), and the local government is not interested in building one either.

159. RECOMMENDATION

160. Analyse whether and what kind of state aid should be offered to private companies wishing to enter the market and to build a nursing home.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

23

Kasutatud lühendid

EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

EL Euroopa Liit

ELTL Euroopa Liidu toimimise leping

GBER üldise grupierandi määrus (ingl General Block Exemption Regulation)

KeM Keskkonnaministeerium

KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus

KOV kohalik omavalitsus

KÜ korteriühistu

MAK maakondlikud arenduskeskus

MES Maaelu Edendamise Sihtasutus

MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

RAM Rahandusministeerium

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus

SoM Sotsiaalministeerium

SKA Sotsiaalkindlustusamet

VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõte

VTA vähese tähtsusega abi

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

24

Sissejuhatus 161. Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise alus on

Euroopa Komisjoni välja antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks Eestis koostatakse struktuurivahendite ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Fondide rahaliste vahendite kasutamisel on kuus eesmärki: Nutikam/arukam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek1.

162. Struktuurivahendite ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas (siinse aruande koostamise hetkel eelnõu vormis) on välja toodud igale poliitikavaldkonnale valitud erieesmärgid ja fondid, millest tegevuste elluviimist rahastatakse, ja näitajad, millega mõõdetakse erieesmärgi saavutamist. Poliitikaeesmärkide saavutamiseks on lisaks tagastamatule toetusele võimalik pakkuda finantsteenuseid ka riiklikul või piirkondlikul tasandil erinevate rahastamisvahendite kaudu. Finantsinstrumendid ehk rahastamisvahendid on ELi toetuste rakendusskeem, mille kaudu antavad rahalised vahendid on suunatud ühe või mitme prioriteetse valdkonna poliitikaeesmärkide saavutamisele. Finantsinstrumendid erinevad tagastamatutest toetustest, olles kasutusel laenude, garantiide ehk tagatiste, kvaasi- ja omakapitaliinvesteeringute või muude riskijagamisvahendite vormis, mida saab kombineerida tagastamatute toetustega.

163. Rahastamisvahendi väljapakkumise eeltingimus on turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra olemasolu. Vastasel korral ei tohiks avalik sektor sekkuda. Ühissätete määruse kohaselt võib rahastamisvahenditest toetada investeeringuid nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse või käibekapitali, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) reeglitega ning tegu on eeldatavalt finantsiliselt elujõulise projektiga, mis ei leia piisavat rahastust turuallikatest.

164. Ühissätete määruse kohaselt on liikmesriigil kohustus läbi viia rahastamisvahendite eelhindamine (ingl ex-ante assessment), mis peab sisaldama vähemalt rahastamisvahendile kavandatavat finantsvõimendust, finantstooteid, lõppsaajaid ning panust rakenduskava eesmärkide saavutamisse. Eelhindamine on oluline rahastamisvahendite optimaalsel kavandamisel ja kasutamisel (vastavalt välja selgitatud turutõrgete ja -vajaduste põhjal) ning see aitab vältida ka erinevatel tasanditel erinevate osalejate rakendatavate rahastamisvahendite kattumist ja ebakõlasid. Selle tulemus on aluseks poliitikakujundajale sobilike meetmete väljatöötamiseks struktuurivahendite rakendamisel turutõrke olukorras.

165. Eeltoodust lähtuvalt on Rahandusministeerium (edaspidi RAM) koos Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Sotsiaalministeeriumiga (edaspidi SoM) tellinud rahastamisvahendite eelhindamise läbiviimise.

166. Eelhindamise käigus selgitatakse välja eelnevalt nimetatud poliitikavaldkondades seatud erieesmärkide saavutamisega seotud sihtrühmad, kellel võivad esineda investeerimisraskused ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad (investeeringuid mõjutavad tegurid, peamised takistused investeeringute rahastamisel, teadlikkus ja hoiak, informatsiooni asümmeetria), ning põhjendatakse, miks on riigil põhjendatud katta konkreetses turusegmendis investeerimisvajadust rahastamisvahendi abil veendudes, et see ei tõrju välja turul juba olemasolevaid fonde ja/või erakapitali. Hindamise käigus otsitakse lahendusi, kas ja kuidas kombineerida toetuseid ja rahastamisvahendeid, milline oleks erasektori lisandväärtus, mida rahastamisvahendi kasutamine

1 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

25

loob ning mil moel on finantsinstrumentidega võimalik turutõrked lahendada või aidata leevendamisele kaasa, arvestades ühtlasi piirkondlikke erisusi. Hindamise käigus antakse ühissätete määruse nõudeid järgiv sõltumatu ja põhjendatud hinnang lähteülesandes toodud valdkondade, nende tegevuste ja piirkondade lõikes koos soovitustega rahastamisvahendite rakendamiseks või mitte rakendamiseks rakenduskava erieesmärkide saavutamiseks.

167. Seega on eelhindamise eesmärk välja selgitada eespool nimetatud poliitikavaldkondades esinev(ad) turutõrge/-tõrked või mitteoptimaalne/mitteoptimaalsed investeerimisolukord/-olukorrad; selgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi nendes valdkondades turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

26

1. Ettevõtlus 168. Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele

ettevõtluse valdkonnas. Kõigepealt antakse turuülevaade rahaliste vahendite kättesaadavusest, millele järgnevad välispraktika analüüs ning võimalike rahastamisvahendite kirjeldus.

1.1. Turuülevaade

1.1.1. Ettevõtted: varasem ülevaade investeerimistegevusest

169. 376 küsitlusele vastanud ettevõtet (48%) on kasutanud või üritanud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma ettevõtte tegevuse rahastamiseks viimase kolme aasta jooksul. 403 küsitlusele vastanud ettevõtet (52%) ei ole seda teinud.

170. Tabel 1 näitab 376 ettevõtte senist täiendavate rahaliste vahendite kasutamist viimase kolme aasta jooksul (ehk indikatiivselt umbes aastatel 2019–2021). Vastavalt tabelile on ettevõtted kasutanud kõige rohkem omaniku investeeringut (laenu või omakapitali kujul, 73,2%), liisingut (57,3%), panga- või hoiu-laenuühistu laenu (40,1%). Kuid õnnestumismäära järgi on küsitluse andmete põhjal kõige kättesaadavamad ettevõtjate jaoks olnud omaniku investeering (97%), liising (92%) ja ettevõtte põhivara müük (91%). Suurimad erinevused rahastust taotlenute ja saanute vahel on toetuste puhul.

171. Panga- või hoiu-laenuühistu laen on üks populaarsematest rahastamisvahenditest, kuid palju on ka neid, kes on üritanud toetust kasutada, kuid pole saanud. Taotluste ja nende rahuldamise suhte (õnnestumismäära) poolest asub see pigem keskel. Lisaks tabelis olevatele rahalistele vahenditele mainisid küsitluses osalenud ettevõtted teisi: PRIA toetusi, Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetust, KOVi toetusi, faktooringut jpm.

172. Nendel ettevõtetel, kes kasutasid panga- või hoiu-laenuühistu laenu (kokku 151 ettevõtet), paluti edastada teave võetud laenude kohta (tabel 2). Küsitlusele vastanud ettevõtted võtsid aastatel 2019–2021 pangast või hoiu-laenuühistust keskmiselt 1,8 laenu ühe ettevõtte kohta (kokku 276 laenu). Neist 34% tegid seda aastal 2019, 26% aastal 2020, ning koguni 40% aastal 2021. Peamiselt (59%) oli tegemist investeeringulaenuga, 37% ettevõtte korral käibekapitalilaenuga ja 5% korral laenuga erakorralise kriisimeetme raames. 2020. aasta paistab silma selle poolest, et võeti vähem investeeringulaenu (ilmselt COVID-19 piirangute ja ebakindluse tõttu), ning 2021. aasta eristub varasemast suurema käibekapitalilaenude osakaalu poolest.

173. Tabeli 3 järgi jäävad 85% võetud laenude kogusummadest alla 1 mln euro, 57% isegi alla 100 000 euro. Alla ühe aasta kestvaid laene on 10%. Suurem osa laenugraafiku pikkustest jääb vahemikku 1–5 aastat (64%), sealt edasi 6–10 aastat (18%) ning kõige vähem on pikemaajalisi, üle 10 aasta kestvaid laene (7%).

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

27

Tabel 1. Viimase kolme aasta jooksul täiendavate rahaliste vahendite kasutamine, N=376

Rahaline vahend Olen kasutanud

Olen üritanud kasutada, kuid ei saanud

Õnnestumis- määr

Ei ole kasutanud/ vajanud

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul) 73,2% 2,1% 97% 24,7%

Liising 57,3% 5,3% 92% 37,4%

Panga- või hoiu-laenuühistu laen 40,1% 16,4% 71% 43,5%

COVID-19 kriisimeetmed (käibevahendid, laenukäendus) 25,5% 5,8% 81% 68,7%

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

24,4% 5,6% 81% 70,0%

Ettevõtte põhivara müük 19,6% 1,9% 91% 78,5%

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu- laenuühistu

19,1% 3,7% 84% 77,2%

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

18,8% 5,0% 79% 76,2%

Investeeringutoetused EASist 17,2% 14,3% 55% 68,5%

Muu rahaline vahend 7,7% 4,8% 62% 87,5%

Investeeringutoetused KIKist 5,6% 9,3% 38% 85,1%

Välise osapoole omakapitaliinvesteering 5,6% 5,0% 53% 89,4%

Investeeringutoetused MESist 5,0% 6,4% 44% 88,6%

Investeeringutoetused RTKst 2,7% 6,9% 28% 90,4%

Ühisrahastusplatvormid 2,7% 3,4% 43% 93,9%

Märkus: õnnestumismäär = „olen kasutanud“ ÷ („olen kasutanud“ + „olen üritanud kasutada, kuid ei saanud“); kollasega on

märgitud kõrgeimad protsendid.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Tabel 2. Panga- või hoiu-laenuühistu laenud aasta ja laenu liigi järgi, N=151

Laenu aasta Käibekapitali laen Investeeringulaen

Laen erakorralise kriisimeetme raames Kokku

2019 25 67 0 92 34%

2020 27 36 6 69 26%

2021 47 55 7 109 40%

37% 59% 5% 270

Märkus: andmed on 270 laenu (mitte 276 laenu) kohta andmeaukude tõttu.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

28

Tabel 3. Ettevõtete võetud panga- või hoiu-laenuühistu laenud aasta, laenu liigi, laenu summa ja laenugraafiku pikkuse järgi, N=151

Aasta, millal laen oli võetud Laenude arv %

2019 95 34%

2020 71 26%

2021 110 40%

Laenu liik Laenude arv %

käibekapitali laen 103 37%

investeeringulaen 159 58%

laen erakorralise kriisimeetme raames

14 5%

Laenu summa Laenude arv % Kumulatiivne %

alla 50 000 € 118 43% 43%

50 001 – 100 000 € 40 15% 57%

100 001 – 200 000 € 30 11% 68%

200 001 – 500 000 € 27 10% 78%

500 001 – 1 000 000 € 18 7% 85%

1 000 001 – 2 000 000 € 19 7% 92%

2 000 000 – 5 000 000 € 8 3% 95%

5 000 001 – 10 000 000 € 4 1% 96%

10 000 001 – 25 000 000 € 6 2% 98%

25 000 001 – 50 000 000 € 2 1% 99%

50 000 001 – 100 000 000 € 1 0% 99%

üle 100 mln € 2 1% 100%

Laenugraafiku pikkus Laenude arv % Kumulatiivne %

alla 1 aasta 41 15% 15%

1–5 aastat 173 63% 78%

6–7 aastat 21 8% 86%

8–10 aastat 25 9% 95%

11–15 aastat 8 3% 98%

üle 15 aastat 6 2% 100%

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

29

174. 376 ettevõttest kasutati täiendavaid rahalisi vahendeid viimase kolme aasta jooksul kõige rohkem ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks (80% ettevõtetest, 299 ettevõtet 376st) (joonis 1). Olemasoleva ettevõtte restruktureerimiseks (ümberkujundamiseks)2 kasutasid täiendavaid rahalisi vahendeid 21% (78 ettevõtet 376st), uue ettevõtlusega alustamiseks 8% ja ettevõtte koomaletõmbamiseks3 5% (17 ettevõtet 376st). Muudeks tegevusteks 11%, ning põhjustena toodi muuhulgas mitmel korral välja ka COVIDi mõju leevendamist ning (sageli sellest tulenevat) käibevahendite nappust. Paljud vabavastused olidki seotud just ettevõtte ellujäämise ja/või hetkeolukorra säilitamisega, mis ei käi ei laienemise ega ka koomaletõmbamise alla.

Joonis 1. Ettevõtete vastused küsimusele „Mis eesmärgil olete kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid viimase kolme aasta jooksul?“, N=376

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

175. Ettevõtte alustamine on seotud rohke planeerimise ning meeskonna, võrgustiku ja toote- või teenusevaliku ülesehitamisega, mistõttu need tegevused vajavad ka sagedamini lisarahastust (joonis 2).

176. Ettevõtte arendamisel või laiendamisel on viimase kolme aasta jooksul ettevõtted kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid eelkõige materiaalse vara soetamiseks (65%, 196 ettevõtet), toote- ja teenusearenduseks (31%, 94 ettevõtet) ning ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimiseks (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne; 27%, 82 ettevõtet) (joonis 3).

177. Materiaalse vara soetamisel on ettevõtted kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid mobiilsete masinate ja seadmete soetamiseks (54% 196st, 105 ettevõtet), statsionaarsete masinate ja seadmete soetamiseks (52%, 101 ettevõtet), olemasolevate masinate ja seadmete vahetamiseks keskkonnahoidlikumate vastu (28%, 55 ettevõtet) ning ettevõtte tegevuse jaoks kinnisvara soetamiseks (bürooruumid, tootmis- ja ärimaa jne; 26%, 51 ettevõtet) (lisa 2). Ettevõtete täpsemad vastused mõnede investeeringute liikide kohta on lisas 2.

2 Küsitlusankeedis olid toodud järgmised näited: ettevõtte ärimudeli ümberkujundamine; ettevõtte põhitegevusala muutmine; ettevõtte asukoha muutmine; ettevõtte tegutsemispiirkonna muutmine. 3 Küsitlusankeedis olid toodud järgmised näited: ettevõtte koomaletõmbumise kavandamine; osakonna, allüksuse või tootmisüksuse müük, likvideerimine või sulgemine; töötajate arvu vähendamine; teenuse- või tootevaliku vähendamine; tootmise/teenindamise mahtude vähendamine; turusegmentide/sihtturgude vähendamine; ettevõtte tegevuse lõpetamine.

5%

8%

11%

21%

80%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

Ettevõtte koomaletõmbamine

Uue ettevõttega alustamine

Muu

Olemasoleva ettevõtte restruktureerimine (ümberkujundamine)

Ettevõtte arendamine või laiendamine

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

30

Joonis 2. Täiendavalt rahastatud tegevused seoses uue ettevõtte alustamisega viimase kolme aasta jooksul, N=31

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Joonis 3. Täiendavalt rahastatud tegevused seoses ettevõtte arendamise või laiendamisega viimase kolme aasta jooksul, N=300

Märkus: „muu“ alla liigitusid tihti ehituse ja rekonstrueerimisega seotud tegevused.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

7%

10%

10%

13%

16%

16%

23%

26%

39%

61%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Sotsiaalse ettevõtte tegevuse planeerimine/alustamine

Inkubaatori, kiirendi, mentorprogrammi, ettevõtluskoolituse vms läbimine

Tootmise testüksuse rajamine

Muu

Keskkonnahoidliku suunaga ettevõtte tegevuse planeerimine/alustamine

Teenuste esialgne testimine ja teenusedisain

Esialgsete prototüüpide kujundamine

Tarnijate ja koostööpartnerite leidmine

Meeskonna moodustamine

Ettevõttega alustamise kavandamine (äriidee formuleerimine, äriplaani koostamine, turu-uuringud jne)

3%

4%

5%

10%

11%

12%

21%

23%

24%

24%

27%

31%

65%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Ettevõtete ühinemised ja omandamised (M&A tehingud)

Muu

Tütarettevõtte rajamine

Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside arendamine

Immateriaalse vara soetamine

Personali ja personalipoliitika arendamine

Uue osakonna, allüksuse, tootmisüksuse rajamine

Finantsolukorra parandamine, finantsjuhtimise arendamine

Turunduse, müügi, ekspordi arendamine

Tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine

Ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimine (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne)

Toote- ja teenusearendus

Materiaalse vara soetamine

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

31

178. Materiaalse vara soetamiseks, mis on küsitluses osalenud ettevõtete peamine investeeringute liik, aga ka toote- ja teenusearenduseks ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks teevad investeeringuid sagedamini kasvu- või küpsusfaasis olevad ettevõtted, võrreldes äriidee või hääbumisfaasis olevate ettevõtetega (tabel 4). Materiaalse vara soetamisel on näiteks investeeringuid 67% ulatuses teinud just kasvufaasis olevad ettevõtted.

Tabel 4. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=196), toote- ja teenusearenduseks (N=94) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=72) viimase kolme aasta jooksul ettevõtete peamise tegevuskoha, arengufaasi ja suuruse järgi

Peamine tegevuskoht

Ettevõtete arv, kes tegid investeeringuid materiaalse vara soetamiseks Kokku* %

…toote- ja teenusearenduseks

…tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks

Tallinnas või selle lähiümbruses

79 135 59% 47 31

Tartus või selle lähiümbruses

23 31 74% 6 8

Mujal Eestis 104 144 72% 42 35

Välismaal 17 30 57% 9 3

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav

13 20 65% 7 2

Arengufaas

Äriidee, seemne- või varajane faas

8 17 47% 5 4

Kasvufaas või laienemisfaas

131 196 67% 69 53

Küpsusfaas 54 78 69% 16 13

Hääbumisfaas 3 8 38% 4 2

Ettevõtte suurus

Mikroettevõte 130 200 65% 55 41

Väikeettevõte 48 77 62% 30 25

Keskmise suurusega ettevõte

14 18 78% 8 5

Suurettevõte 4 4 100% 1 1

Märkus: tärniga (*) on märgitud ettevõtted, kes tegid investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

179. Tegutsemispiirkonna lõikes teevad vastavalt ettevõtete küsitlusele sagedamini investeeringuid materiaalsetesse varadesse väljaspool Tallinna ja Tartut või nende lähiümbrust tegutsevad ettevõtted, kuid toote- ja teenusearenduse ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamise investeeringute puhul ei ole eriti vahet Tallinnas ja selle lähiümbruses tegutsevate ja mujal Eestis tegutsevate ettevõtete vahel.

180. Investeeringuid materiaalse vara soetamiseks viimase kolme aasta jooksul tegid eelkõige töötleva tööstuse ettevõtted (43 ettevõtet) (tabel 5), kuid arvestatav osa ettevõtteid tegid investeeringuid materiaalse vara soetamiseks ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas, samuti hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. Toote- ja teenusearenduse ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamise investeeringuid tegid kõige rohkem samuti töötleva tööstuse ettevõtted, kellele järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonna ettevõtted.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

32

Tabel 5. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=196), toote- ja teenusearenduseks (N=94) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=72) viimase kolme aasta jooksul EMTAKide lõikes

EMTAK

Ettevõtete arv (materiaalse vara soetamine)

Ettevõtete arv (toote- ja teenusarendus)

Ettevõtete arv (tootmis- ja teenindus- protsesside arendamine)

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 27 8 7

B Mäetööstus 4 2 3

C Töötlev tööstus 43 24 27

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

1 1 …

E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 1 … …

F Ehitus 21 4 2

G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

27 18 14

H Veondus ja laondus 22 3 4

I Majutus ja toitlustus 10 7 3

J Info ja side 3 7 1

K Finants- ja kindlustustegevus 3 1

L Kinnisvaraalane tegevus 8 1 1

M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 11 6 4

N Haldus- ja abitegevused 6 4 4

O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus … … …

P Haridus … 1 …

Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne … … …

R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 5 5 …

S Muud teenindavad tegevused 4 2 2

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

1.1.2. Ettevõtted: tulevased investeeringuvajadused

181. Vastavalt ettevõtete küsitlusele plaanib 82% ettevõtjatest, kes on kolme aasta jooksul kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid, teha seda ka järgmise kolme aasta jooksul. See ei erine oluliselt juba kasutatud rahastamisvahendi tüübi (laen, käendus jne) lõikes. Kokku 473 küsitluses osalenud ettevõttel (61% 779st) esineb („jah“, „pigem jah“) järgmise kolme aasta jooksul vajadus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise järele ettevõtte tavapärase äritegevuse või arengu finantseerimiseks. 215 ettevõtet (28%) ei plaani („pigem ei“, „ei“) kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid. 91 ettevõtet (12%) vastasid „ei oska öelda“.

182. 473 ettevõttest, kellel esineb vajadus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise järele järgmise kolme aasta jooksul, 402 ettevõtet (85%) teevad investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks (joonis 4). Arvestatav osa küsitletud ettevõtetest (134 ettevõtet ehk 28% 473-st) teevad investeeringuid olemasoleva ettevõtte restruktureerimise (ümberkujundamise) eesmärgil. On ettevõtteid, kes alustavad uue ettevõttega (34 ettevõtet), ning ka neid, kes tõmbavad ettevõtted koomale (viis ettevõtet).

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

33

Joonis 4. Ettevõtete vastused küsimusele „Mille tarbeks vajate täiendavaid rahalisi vahendeid järgmise kolme aasta jooksul?“, N=473

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

183. Enamik küsitletud ettevõtetest planeerib järgmise kolme aasta jooksul teha rohkem kui ühe investeeringu. Seetõttu on tabelis 6 näidatud laenude arv suurem vastavat liiki investeeringut plaanivate ettevõtete arvust (tabel 6). Näiteks ettevõtte arendamise või laiendamisega seotud investeeringut planeerivad teha 402 ettevõtet ning need ettevõtted kavatsevad võtta kokku 1652 laenu summas alla 50 000 euro.

184. Kõige rohkem plaanivad ettevõtted teha investeeringuid ettevõtte arendamisel või laiendamisel materiaalse vara soetamiseks (269 ettevõtet 402st ehk 67%), toote- ja teenusearenduseks (168 ettevõtet 402st ehk 42%) ning turunduse, müügi, ekspordi arendamiseks (161 ettevõtet 402st ehk 40%) (tabel 6). Vähemalt kolmandik 402 ettevõttest kavatsevad teha investeeringuid samuti ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimiseks (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne) (143 ettevõtet) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (134 ettevõtet).

185. Fookusgrupis viidati vajadusele teha investeeringuid tarneahelate ümberkujundamiseks, kuna nõudlus loodus- ja maavarade järele tõuseb ning on vaja leida paremaid alternatiive hinnasurve, kaupade puudujäägi ja tarneraskuste tõttu. Samuti investeeringuid terminalidesse ja muusse taristusse energeetikasektoris. Stabiilsuse puudumine rahvusvahelisel areenil ning ebastabiilsem ettevõtluskeskkond tervikuna, kasvõi COVID-19 pandeemia ajal, võib vähendada ettevõtjate investeerimisaktiivsust. Intervjuudel mainiti ka Ukraina sõda, mis lähiajal ilmselt vähendab Eestis tehtavaid välisinvesteeringuid. Finantssektori esindajate sõnul on nii riskikapitali- kui ka erakapitalifondidel praeguses olukorras raskem saada investoreid väljastpoolt Eestit kui varem.

186. Materiaalse vara soetamise, toote- ja teenusearenduse ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamise puhul kavatsevad vastavalt ettevõtete küsitlusele teha investeeringuid järgmise kolme aasta jooksul eelkõige „Tallinnas ja selle lähiümbruses“ ja „Mujal Eestis“ (aga mitte „Tartus ja selle ümbruses“) kasvufaasis või laienemisfaasis olevad mikro- ja väikeettevõtted (tabel 7). Kolme investeeringu liigi puhul kavatsevad investeerida eelkõige töötleva tööstuse ettevõtted; hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonna ettevõtted on tugevasti esindatud kolme investeeringu liigi puhul (tabel 8).

187. Uue ettevõttega alustamisel on ettevõtete investeeringuvajaduse laenude mahud enamasti kuni 50 000 eurot (41 laenu kokku 105st). Umbes 60% 105 laenust on suuruses kuni 100 000 eurot. Teiste laenude mahud on eelkõige kuni 1 mln eurot, üksikutel juhtudel on mahud suuremad. Laenugraafiku pikkus on uue ettevõttega alustamisel üks kuni viis aastat (tabel 6). Need küsitlusele vastanud ettevõtete planeeritavate laenude summad (eelkõige kuni 100 000 eurot ning mingil määral ka kuni 1 mln eurot) langevad kokku 2020. aasta uuringu tulemustega kapitali kaasamise kohta, mille järgi

1%

5%

7%

28%

85%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

Ettevõtte koomaletõmbamine

Muu

Uue ettevõttega alustamine

Olemasoleva ettevõtte restruktureerimine (ümberkujundamine)

Ettevõtte arendamine või laiendamine

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

34

ingelinvestoritelt kaasatakse kapitali kõige sagedamini suurusjärgus 100 000 kuni 500 000 eurot ning välisinvestoritelt kaasatakse kõige sagedamini kuni 100 000 eurot4.

188. Ettevõtte arendamisel ja laiendamisel on valitud investeeringute liikide puhul laenude mahud enamasti alla 50 000 euro, kuid arvestataval määral on laene mahuga ka kuni 1 mln eurot. Ettevõtted plaanivad teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 mln eurot. Enamikul juhtudel on laenugraafiku pikkus ettevõtte arendamisel ja laiendamisel üks kuni viis aastat, kuid arvestatav osa neist on ka pikema perioodiga, sh üle 15 aasta (tabel 6). Detailsem ülevaade ettevõtete hinnangutest investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks on lisas 3.

189. Peamised tegurid, mis ajendavad ettevõtteid järgmise kolme aasta jooksul arendustegevust tegema, on soov kasvatada ettevõtte tulusid, konkurentsisurve / vajadus püsida konkurentsis ning soov pakkuda maksimaalset kvaliteeti, olla turul liider (tabel 9). Kõige väiksema kaaluga tegurid on keskkonnaalane missioonitunne (soov panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse), ühiskondlik või sotsiaalne missioonitunne ning eriti „seadusandlik surve, erinevad regulatsioonid ja nõuetele vastamine“.

190. Esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangud nende valdkonna/piirkonna ettevõtete peamistele investeeringuvajadustele järgmise kolme aasta jooksul kinnitavad ettevõtete küsitluse tulemusi (lisa 4). Esindusorganisatsioonide hinnangul on peamised vajadused seotud ettevõtte arendamise või laiendamisega (13 vastust 16st), mille juures omakorda on peamised vajadused seotud materiaalse vara soetamise (11 vastust), turunduse, müügi, ekspordi arendamise (11 vastust) ning toote- ja teenusearendusega (11 vastust).

4 Vastavalt CIVITTA uuringule on kapitalimahukamad valdkonnad: „Tervisetehnoloogia, bioteadused ja heaoluteenused“ (ingl HealthTech, Life sciences & Wellness), „Äritarkvara, äriteenused ja personalitöö“ (ingl Business software, services & HR) ja „FinTech“ ehk finantstehnoloogiad.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

35

Tabel 6. Ettevõtete (N=473) hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele: vastavate laenude arv

Allikas: ettevõtete küsitlus.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

36

Tabel 7. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=269), toote- ja teenusearenduseks (N=168) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=134) järgmise kolme aasta jooksul ettevõtete peamise tegevuskoha, arengufaasi ja suuruse järgi

Peamine tegevuskoht

Ettevõtete arv, kes teevad investeeringuid materiaalse vara soetamiseks

…toote- ja teenusearenduseks

…tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks

Tallinnas või selle lähiümbruses

114 85 56

Tartus või selle lähiümbruses

28 16 15

Mujal Eestis 135 71 67

Välismaal 20 12 5

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav

23 22 11

Arengufaas

Äriidee, seemne- või varajane faas

22 18 10

Kasvufaas või laienemisfaas

173 123 94

Küpsusfaas 71 24 29

Hääbumisfaas 3 3 1

Ettevõtte suurus

Mikroettevõte 180 110 75

Väikeettevõte 64 45 45

Keskmise suurusega ettevõte

21 12 13

Suurettevõte 4 1 1

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

37

Tabel 8. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=269), toote- ja teenusearenduseks (N=168) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=134) järgmise kolme aasta jooksul EMTAKi tegevusalade lõikes

EMTAK

Ettevõtete arv (materiaalse vara soetamine)

Ettevõtete arv (toote- ja teenusarendus)

Ettevõtete arv (tootmis- ja teenindus- protsesside arendamine)

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 31 8 13

B Mäetööstus 4 2 2

C Töötlev tööstus 55 39 46

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

2 1 2

E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2 1

F Ehitus 35 18 12

G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

34 28 22

H Veondus ja laondus 32 5 2

I Majutus ja toitlustus 9 9 6

J Info ja side 6 13 6

K Finants- ja kindlustustegevus 4 4 2

L Kinnisvaraalane tegevus 8 2 1

M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 22 13 6

N Haldus- ja abitegevused 9 7 3

O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus … … …

P Haridus 1 3 1

Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2 3 1

R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 7 5 3

S Muud teenindavad tegevused 6 7 6

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

38

Tabel 9. Tegurid, mis ajendavad ettevõtteid järgmise kolme aasta jooksul arendustegevust tegema

Märkus: protsendid on arvutatud iga rea hinnangute/vastuste koguarvu suhtes.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Ettevõtete

arv

Seadusandlik

surve, erinevad

regulatsioonid ja

nõuetele

vastamine

Tegevus(ed) on

vältimatu(d), et

ettevõte saaks

edasi toimida

Konkurentsisurve,

vajadus püsida

konkurentsis

Vajadus kaasas

käia

turutrendidega

Ühiskondlik või

sotsiaalne

missioonitunne

Keskkonna-alane

missioonitunne

(soov panustada

rohepöördesse vm

keskkonnaeesmärk

idesse)

Soov kasvatada

ettevõtte tulusid

Soov vähendada

ettevõtte kulusid

Soov teha midagi

innovaatilist

Soov pakkuda

maksimaalset

kvaliteeti, olla

turul liider Muu

34 2% 6% 12% 12% 6% 8% 16% 8% 14% 17% 1%

Ettevõtte arendamise või laiendamise

planeerimine 141 4% 10% 14% 11% 6% 7% 17% 10% 10% 12% 1%

Uue osakonna, allüksuse,

tootmisüksuse rajamine 127 4% 10% 15% 10% 5% 7% 18% 9% 9% 13% 0%

Tütarettevõtte rajamine 25 5% 10% 14% 10% 7% 5% 18% 9% 8% 15% 0%

Ettevõtete ühinemised ja

omandamised (M&A tehingud) 30 3% 3% 21% 10% 4% 5% 21% 11% 7% 14% 0%

Materiaalse vara soetamine 269 5% 12% 15% 8% 4% 8% 18% 11% 8% 12% 0%

Immateriaalse vara soetamine 66 5% 9% 15% 12% 6% 6% 17% 9% 12% 11% 1%

Turunduse, müügi, ekspordi

arendamine 161 2% 9% 15% 11% 4% 5% 20% 10% 11% 12% 0%

Toote- ja teenusearendus 168 4% 9% 14% 13% 6% 7% 17% 9% 10% 11% 0%

Tootmis- ja teenindusprotsesside

arendamine 134 5% 9% 14% 9% 5% 8% 16% 14% 9% 11% 0%

Personali ja personalipoliitika

arendamine 104 5% 11% 13% 11% 10% 6% 14% 9% 8% 12% 0%

Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside

arendamine 87 5% 10% 14% 11% 7% 4% 16% 11% 10% 12% 0%

Finantsolukorra parandamine,

finantsjuhtimise arendamine 115 3% 11% 14% 10% 5% 5% 19% 14% 8% 10% 0%

Muuks tarbeks 17 7% 15% 13% 10% 6% 10% 18% 4% 6% 9% 0%

Invetseeringu tüüp

Et te võ tt e ar en d am in e võ i l ai en d am in e

Uue ettevõttega alustamine

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

39

1.1.3. Ettevõtted: turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

191. Rohkem kui pooled kõikidest küsitlusele vastanud ettevõtetest hindavad oma ligipääsu heaks või väga heaks omaniku investeeringu ning liisingu puhul (joonis 5). Kolmandik ettevõtetest hindab ligipääsu heaks või pigem heaks panga- või hoiu-laenuühistu laenu puhul. Teiste rahaliste vahendite puhul on see näitaja väiksem kui kolmandik. Esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangud oma valdkonna/piirkonna ettevõtete ligipääsule rahalistele vahenditele (joonis 6) mõnevõrra langevad ettevõtete hinnangutega kokku: vähemalt pool vastanutest pidasid ettevõtete ligipääsu heaks või pigem heaks liisingu, investeeringutoetuste ja omaniku investeeringu puhul.

Joonis 5. Ettevõtete hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele, N=779

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Joonis 6. Esindusorganisatsioonide hinnang oma valdkonna/piirkonna ettevõtete ligipääsule rahalistele vahenditele, N=16 (erialaliidud, MAKid)

Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus, autorite arvutused.

192. Kui analüüsida ettevõtete vastuseid rahaliste vahendite kättesaadavuse kohta ettevõtte peamise tegevuskoha järgi (tabel 10), selgub, et ettevõtetel peamise tegutsemispiirkonnaga Tallinnas või selle lähiümbruses on võrreldes ettevõtetega peamise tegutsemispiirkonnaga Tartus ja lähiümbruses ja mujal Eestis parem kättesaadavus garantiidele, käendustele ja omaniku investeeringule. Küsitluse andmete alusel on ettevõtetele peamise tegutsemispiirkonnaga mujal

1%

3%

4%

5%

6%

6%

7%

10%

12%

23%

31%

3%

8%

14%

15%

15%

18%

20%

21%

30%

36%

31%

4%

10%

12%

14%

15%

15%

14%

13%

18%

12%

15%

2%

8%

8%

8%

14%

9%

8%

8%

8%

4%

5%

4%

11%

14%

12%

9%

12%

10%

12%

8%

6%

5%

86%

60%

49%

46%

41%

41%

40%

36%

23%

20%

13%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu rahaline vahend

Ühisrahastusplatvormid

Välise osapoole omakapitaliinvesteering

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu

Ettevõtte põhivara müük

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Investeeringutoetused (nt EASist, KIKist)

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

Liising

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)

hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda

2

1

3

3 3

4 3

6 5 7

8 8

8

2 4

5 4

4 2

5 4

4 5

2

1 1

2 1

1

1 1

12 7

5 5 5 5

1 3 3

1 2

2 2 2 2 2 2

1 1 1 1 1

0 2 4 6 8 10 12 14 16

Muu rahaline vahend

Ühisrahastusplatvormid

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu

Välise osapoole omakapitaliinvesteering

Ettevõtte põhivara müük

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)

Investeeringutoetused (nt EASist, KIKist, RTKst)

Liising

hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda ei ole asjakohane

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

40

Eestis parema kättesaadavusega investeeringutoetused (nt EASi ja KIKi toetused), kuid seda tulemust võib mõjutada küsitlusele vastanud ettevõtete suhteliselt väike arv. Vastavalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse lõpphindamisele5 on toetustest vähem osa saanud keskustest kaugemal olevad piirkonnad starditoetuse, tööturu ja loomemajandusega seotud toetuste puhul.

193. Äriidee ja varajases faasis olevatel ettevõtetel on võrreldes kasvufaasis või küpsusfaasis olevate ettevõtetega halvem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele (ettevõtte põhivara müük, garantii, investeeringutoetused, käendus, liising, omaniku investeering, panga- või hoiu-laenuühistu laen) ning ootuspäraselt parem ligipääs ühisrahastusplatvormidele ja välise osapoole omakapitaliinvesteeringule (tabel 11). 2020. aasta iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuringu6 tulemuste järgi on iduettevõtete rahastamine Eestis oluliselt paranenud: Eestisse on tekkinud rohkem iduettevõtteid rahastavaid fonde, kes keskenduvad peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ettevõtetele ja suurenenud on konkurents fondide vahel, iduettevõtete teadlikkus riskikapitalist on suurenenud ning kiirendi- ja inkubatsiooniprogramme on piisavalt, v.a kapitalimahukates valdkondades7 tegutsevatele iduettevõtetele.

194. Intervjueeritud (pensioni)fondi esindajate hinnangul katab kohalik turg väga hästi eelseemne- ehk äriidee faasi, seemnefaasi ja stardi-/varajase faasi ettevõtete investeeringuid. Fondide esindajad kinnitasid, et investeerimine Eesti iduettevõtetesse on viimastel aastatel kardinaalselt muutunud positiivses suunas. Selle põhjuseks toodi Eesti iduettevõtete edulood, mis tõmbavad rahvusvahelist kapitali juurde, Eesti enda varajase faasi fondide ja edukate iduettevõtete varajaste investorite, töötajate ja asutajate aktiivsus investeerimisel iduettevõtetesse.

195. Eespool viidatud iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuringu järgi puutuvad iduettevõtted kokku eri tüüpi probleemidega kapitali kaasamisel Eesti varase faasi kapitaliturul, muuhulgas sellega, et on vähe investoreid ettevõtte tegevusvaldkonnas, investeeringu kaasamise protsess keeruline ja töömahukas ning kapitalimahukate äriideede jaoks kapitali kaasamine on keeruline. Eesti rohetehnoloogia ettevõtete kapitalivajaduse uuringu järgi hindavad äriidee ja seemnefaasis olevad rohetehnoloogia valdkonna ettevõtetest kapitali kättesaadavust halvemaks riistvara ettevõtted, sest investorid eelistavad tarkvara ettevõtetel ärimudelit, ning kõige keerulisem on rohetehnoloogia valdkonna ettevõtete jaoks äriidee faasis kapitali kaasamine lahenduse valideerimiseks ja edaspidi üle 1 miljoni euro suuruste investeeringute kaasamine8.

196. Intervjuudest nähtub, et alustava ettevõtja jaoks on nn traditsioonilises ettevõtluses tagastamatud toetused väga olulised, et teha esmaseid investeeringuid materiaalsesse varasse, müüki ja käibevahenditesse, kui ettevõtjal ei ole endal vajalikke vahendeid. Innovatsioon sünnib koostöös kliendiga, mistõttu nende ettevõtjate puhul ei ole mõistlik kohe oodata innovaatilisi tooteid. Intervjueeritavate hinnangul ei tunne sellised ettevõtjad, et olemasolevad toetused toetavad traditsioonist ettevõtlust. Need on suunatud justkui pigem innovaatiliste, kõrgtehnoloogiliste

5 Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool. (2020). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne. 6 CIVITTA. (2020). Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring. https://kredex.ee/sites/default/files/2020- 03/Kokkuv%C3%B5te_Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pd f 7 Vastavalt CIVITTA uuringule on kapitalimahukamad valdkonnad: „Tervisetehnoloogia, bioteadused ja heaoluteenused“ (ingl HealthTech, Life sciences & Wellness), „Äritarkvara, äriteenused ja personalitöö“ (ingl Business software, services & HR) ja „FinTech“ ehk finantstehnoloogiad. 8 Ernst & Young. (2022). Eesti rohetehnoloogia ettevõtete kapitalivajaduse uuring. Uuringuaruanne. https://smartcap.ee/et/uuringuesitlus-rohetehnoloogia-ettevotete-kapitalivajadus/?pageNumber=1

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

41

toodete turuletoomisele. Samuti oodatakse alustavalt ettevõtjalt sisuliselt juba turul tegutsemist, kuid sellisel korral ei ole tegemist otseselt ettevõtluse alustamise toetamise meetmega.

197. Kui vaadata ettevõtete hinnanguid panga- või hoiu-laenuühistu laenule ligipääsule EMTAKi tegevusalade lõikes nende EMTAKi tegevusalade korral, kus küsitlusele vastanud ettevõtete arv on vähemalt 100 (tabel 12; neid on kaks sellist EMTAKi tegevusala – (1) töötlev tööstus ning (2) hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont), selgub, et ligipääs panga- või hoiu- laenuühistu laenule on hea või pigem hea nende EMTAKi tegevusalade korral vastavalt 50% ja 47% ettevõtetest, mis on kõrgem kõikide küsitlusele vastanud ettevõtete keskmisest hinnangust (42%). Analüüsides andmeid ettevõtete hinnangute kohta panga- või hoiu-laenuühistu laenule ligipääsule ettevõtete suuruse järgi, on näha, et mida suurem ettevõte on, seda paremaks muutub ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule (tabel 12). Selleks on mitu põhjust ning üks nendest on see, et mida suurem ettevõte on, seda suurem on tema vara ja eriti materiaalse vara väärtus, mida saab kasutada tagatisena9.

9 Bougheas, S., Mizen, P., & Yalcin, C. (2006). Access to external finance: Theory and evidence on the impact of monetary policy and firm-specific characteristics. In Journal of Banking & Finance (Vol. 30, Issue 1, pp. 199– 227). Elsevier BV. https://doi.org/10.1016/j.jbankfin.2005.01.002

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

42

Tabel 10. Rahaliste vahendite kättesaadavus ettevõtte peamise tegevuskoha järgi, N=779

Märkus: valikvastus „ei oska öelda“ ei ole tabelis näidatud; protsendid on arvutatud iga rea koguarvu suhtes.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Rahastamise allikas ja ettevõtte peamine tegevuskoht hea ja pigem hea pigem halb ja halb ligipääs puudub

Ettevõtte põhivara müük 21% 29% 9%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 17% 18% 14%

Mujal Eestis 22% 29% 6%

Tallinnas või selle lähiümbruses 20% 32% 11%

Tartus või selle lähiümbruses 24% 28% 6%

Välismaal 21% 28% 12%

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 27% 23% 10%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 21% 19% 14%

Mujal Eestis 24% 25% 10%

Tallinnas või selle lähiümbruses 31% 23% 10%

Tartus või selle lähiümbruses 26% 19% 6%

Välismaal 24% 31% 12%

Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK-ist) 30% 21% 12%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 26% 17% 19%

Mujal Eestis 35% 22% 10%

Tallinnas või selle lähiümbruses 30% 21% 12%

Tartus või selle lähiümbruses 24% 20% 10%

Välismaal 24% 22% 17%

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 23% 24% 12%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 15% 19% 18%

Mujal Eestis 20% 25% 10%

Tallinnas või selle lähiümbruses 27% 26% 13%

Tartus või selle lähiümbruses 21% 21% 7%

Välismaal 24% 28% 19%

Liising 59% 15% 6%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 47% 15% 8%

Mujal Eestis 59% 15% 7%

Tallinnas või selle lähiümbruses 61% 16% 6%

Tartus või selle lähiümbruses 60% 11% 3%

Välismaal 55% 19% 9%

Muu rahaline vahend 4% 6% 4%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 5% 6% 3%

Mujal Eestis 4% 6% 3%

Tallinnas või selle lähiümbruses 4% 7% 4%

Tartus või selle lähiümbruses 5% 3% 2%

Välismaal 0% 7% 10%

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul) 61% 21% 4%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 56% 24% 4%

Mujal Eestis 57% 21% 4%

Tallinnas või selle lähiümbruses 66% 19% 5%

Tartus või selle lähiümbruses 62% 26% 4%

Välismaal 57% 19% 5%

Pank või hoiu-laenuühistu laen 42% 28% 8%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 32% 27% 12%

Mujal Eestis 43% 29% 7%

Tallinnas või selle lähiümbruses 43% 27% 8%

Tartus või selle lähiümbruses 46% 23% 5%

Välismaal 33% 40% 9%

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu 20% 23% 12%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 18% 19% 12%

Mujal Eestis 17% 23% 11%

Tallinnas või selle lähiümbruses 21% 25% 14%

Tartus või selle lähiümbruses 24% 21% 6%

Välismaal 24% 19% 21%

Välise osapoole omakapitaliinvesteering 18% 20% 14%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 18% 15% 9%

Mujal Eestis 16% 18% 14%

Tallinnas või selle lähiümbruses 19% 23% 15%

Tartus või selle lähiümbruses 22% 14% 9%

Välismaal 24% 17% 19%

Ühisrahastusplatvormid 12% 17% 11%

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 15% 10% 13%

Mujal Eestis 10% 16% 8%

Tallinnas või selle lähiümbruses 12% 21% 15%

Tartus või selle lähiümbruses 13% 15% 5%

Välismaal 14% 17% 9%

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

43

Tabel 11. Rahaliste vahendite kättesaadavus ettevõtte arengufaasi järgi, N=779

Märkus: valikvastus „ei oska öelda“ ei ole tabelis näidatud; protsendid on arvutatud iga rea koguarvu suhtes.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Rahastamise allikas ja ettevõtte arengufaas hea ja pigem hea pigem halb ja halb ligipääs puudub

Ettevõtte põhivara müük 21% 29% 9%

Hääbumisfaas 13% 37% 16%

Kasvufaas, laienemisfaas 19% 33% 10%

Küpsusfaas 25% 24% 6%

Äriidee, varajane faas 16% 26% 15%

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 27% 23% 10%

Hääbumisfaas 8% 21% 29%

Kasvufaas, laienemisfaas 29% 26% 8%

Küpsusfaas 29% 18% 9%

Äriidee, varajane faas 18% 26% 18%

Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK-ist) 31% 21% 12%

Hääbumisfaas 18% 16% 34%

Kasvufaas, laienemisfaas 35% 24% 9%

Küpsusfaas 29% 16% 14%

Äriidee, varajane faas 23% 27% 16%

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 24% 24% 12%

Hääbumisfaas 5% 18% 37%

Kasvufaas, laienemisfaas 26% 29% 9%

Küpsusfaas 24% 18% 11%

Äriidee, varajane faas 16% 23% 19%

Liising 58% 15% 6%

Hääbumisfaas 34% 16% 26%

Kasvufaas, laienemisfaas 63% 17% 4%

Küpsusfaas 64% 10% 5%

Äriidee, varajane faas 21% 26% 13%

Muu rahaline vahend 4% 6% 4%

Hääbumisfaas 3% 3% 13%

Kasvufaas, laienemisfaas 4% 7% 3%

Küpsusfaas 3% 6% 4%

Äriidee, varajane faas 6% 8% 5%

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul) 62% 20% 5%

Hääbumisfaas 34% 32% 16%

Kasvufaas, laienemisfaas 61% 24% 4%

Küpsusfaas 68% 14% 3%

Äriidee, varajane faas 56% 21% 13%

Pank või hoiu-laenuühistu laen 42% 27% 8%

Hääbumisfaas 24% 18% 26%

Kasvufaas, laienemisfaas 45% 31% 6%

Küpsusfaas 47% 19% 6%

Äriidee, varajane faas 16% 39% 16%

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu 19% 22% 12%

Hääbumisfaas 11% 18% 39%

Kasvufaas, laienemisfaas 23% 27% 11%

Küpsusfaas 16% 15% 10%

Äriidee, varajane faas 18% 27% 16%

Välise osapoole omakapitaliinvesteering 17% 20% 14%

Hääbumisfaas 11% 18% 37%

Kasvufaas, laienemisfaas 19% 24% 11%

Küpsusfaas 14% 15% 13%

Äriidee, varajane faas 24% 19% 18%

Ühisrahastusplatvormid 11% 18% 11%

Hääbumisfaas 8% 16% 26%

Kasvufaas, laienemisfaas 12% 21% 11%

Küpsusfaas 10% 13% 10%

Äriidee, varajane faas 18% 21% 11%

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

44

Tabel 12. Ettevõtete hinnangud panga- või hoiu-laenuühistu laenule ligipääsule EMTAKi tegevusalade ja ettevõtte suuruse järgi, N=779

EMTAK h ea

p ig

em h

ea

p ig

em

h al

b

h al

b

lig ip ää s

p u

u d

u b

ei o

sk a

ö el d a

K o

kk u

h ea

p ig

em h

ea

p ig

em

h al

b

h al

b

lig ip ää s

p u

u d

u b

ei o

sk a

ö el d a

K o

kk u

hea ja pigem hea kokku

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 7 16 9 5 3 4 44 16% 36% 20% 11% 7% 9% 100% 52%

B Mäetööstus 0 3 2 1 0 2 8 0% 38% 25% 13% 0% 25% 100% 38%

C Töötlev tööstus 15 40 25 8 3 20 111 14% 36% 23% 7% 3% 18% 100% 50%

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 1 1 0 0 1 4 25% 25% 25% 0% 0% 25% 100% 50%

E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 1 1 1 0 0 0 3 33% 33% 33% 0% 0% 0% 100% 67%

F Ehitus 12 26 13 5 8 21 85 14% 31% 15% 6% 9% 25% 100% 45%

G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 27 52 31 12 16 30 168 16% 31% 18% 7% 10% 18% 100% 47%

H Veondus ja laondus 8 14 13 7 3 15 60 13% 23% 22% 12% 5% 25% 100% 37%

I Majutus ja toitlustus 2 12 6 5 5 13 43 5% 28% 14% 12% 12% 30% 100% 33%

J Info ja side 3 16 4 3 7 10 43 7% 37% 9% 7% 16% 23% 100% 44%

K Finants- ja kindlustustegevus 0 3 1 1 1 4 10 0% 30% 10% 10% 10% 40% 100% 30%

L Kinnisvaraalane tegevus 3 5 4 3 2 6 23 13% 22% 17% 13% 9% 26% 100% 35%

M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 7 23 13 8 8 25 84 8% 27% 15% 10% 10% 30% 100% 36%

N Haldus- ja abitegevused 4 7 8 3 0 7 29 14% 24% 28% 10% 0% 24% 100% 38%

O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus … … … … … … … … … … … … … …

P Haridus 0 4 1 0 0 5 10 0% 40% 10% 0% 0% 50% 100% 40%

Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1 4 2 0 1 3 11 9% 36% 18% 0% 9% 27% 100% 45%

R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1 7 1 4 3 5 21 5% 33% 5% 19% 14% 24% 100% 38%

S Muud teenindavad tegevused 1 3 9 1 1 7 22 5% 14% 41% 5% 5% 32% 100% 18%

Kokku 93 237 144 66 61 178 779 12% 30% 18% 8% 8% 23% 100% 42%

Ettevõtte suurus

Mikroettevõte 49 157 101 48 44 128 527 9% 30% 19% 9% 8% 24% 100% 39%

Väikeettevõte 33 58 35 16 13 37 192 17% 30% 18% 8% 7% 19% 100% 47%

Keskmise suurusega ettevõte 9 20 7 2 4 13 55 16% 36% 13% 4% 7% 24% 100% 53%

Suurettevõte 2 2 1 0 0 0 5 40% 40% 20% 0% 0% 0% 100% 80%

Kokku 93 237 144 66 61 178 779 12% 30% 18% 8% 8% 23% 100% 42%

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

45

198. Nagu varasemates eelhindamistes, tuleb siingi olulise probleemina välja tagatiste ebapiisavaks hindamisega ning algusfaasis olevate ettevõtete/arendusprojektidega seonduv, mida kinnitavad ka tehtud intervjuud. See, et pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), on ettevõtete küsitluse järgi suur probleem 55% jaoks (ilma ümardusteta arvutuste alusel) täiendavaid rahalisi vahendeid kasutanud ettevõtetest ning peaaegu poolte jaoks (49%) on täiendavate rahaliste vahendite kaasamine keerukas ja ajamahukas (joonis 7). Lisaks on olulised veel puudused äriplaanis ja/või majandusnäitajates, aga ka infopuudus. Rohkem kui pooltel ettevõtetel jäid vajalikud investeeringud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata.

199. Intervjuudest nähtub, et näiteks varases arengufaasis või (varases) kasvufaasis olevatel ettevõtetel võib rahastuse saamine investeeringu jaoks (mh kasvu toetamiseks) osutuda raskeks nii eraturu pakkujalt kui ka KredExist ettevõtte majandusnäitajate tõttu, kuna ettevõtte kiire kasv käib sageli kahjumiga käsikäes ning sellisel juhul garantiisid ei anta. See puudutab neid ettevõtteid, kelle ärimudel ei ole rahvusvaheliselt kiiresti skaleeritav ning nende turg on võrreldes globaalselt kiiresti skaleeritavate ettevõtetega väike. Need on välja arenenud ärimudeliga ettevõtted, kes on suutnud esimesed prototüübid valmis teha ja/või kes on hakanud seni ilusti omavahenditega pihta ja rahavood on positiivsed ja/või kes on tegutsenud aastaid ja kiires kasvutempos, kuid kes vajavad järgmist arenguhüpet, et hüpata nt 20 000 käibe pealt 300 000 või 500 000 käibe peale. Nendel ettevõtetel jääb puudu omakapitalist uute investeeringute tegemiseks. Siin, nagu fookusgrupis tõdeti, oodatakse tuge riigilt, kes võtaks riski potentsiaaliga ettevõtte kasvu toetamisel, sest sellised ettevõtted ei ole (enam) iduettevõtted ning nendesse riskikapitalifondid pigem ei investeeri.

200. Jooniselt 7 nähtub, et rohkem kui pooltele ettevõtetest, kes on kasutanud või üritanud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma ettevõtte tegevuse rahastamiseks viimase kolme aasta jooksul, on mingil määral probleemiks laenude liiga lühikesed tagasimakseperioodid. Intervjuudel viidati vahemikule kuni viis ja kuni kümme aastat. Tööstusettevõte võib teha investeeringu 20–30 aastaks (näiteks ravimiettevõttel võib kuluda viis aastat ainult vastava võimekuse loomiseks enne turubaasi loomist), kuid panga pakutud laenu tagasimaksmise tähtaeg on viis või kümme aastat.

201. Üks probleemidest on vastavalt ettevõtete küsitlusele kõrged intressimäärad. Intervjuudel (sh keskkonna valdkonna intervjuudel) pöörati samuti tähelepanu euroala keskmisest kõrgematele intressimääradele, mis pärsivad investeeringute tegemist. Selleks on osapooled toonud meedias aastate jooksul välja eri põhjusi10, kuid eelhindamise raames intervjueeritud osapoolte hinnangul tuleb võimalusel leida viise, kuidas pakkuda Eesti ettevõtetele odavamat laenu.

202. Vastavalt selle eelhindamise raames tehtud küsitlusele (tabel 6) teevad vastanud (N=473) järgmise kolme aasta jooksul kokku 10 investeeringut summas rohkem kui 25 mln. Fookusgrupi osalejate hinnangul on rahastuse leidmine eriti suurte investeeringute (nt 30–50 mln eurot) jaoks Eestis raske. Selle turutõrke ületamiseks töötatakse välja suurtehingute kapitali finantseerimise võimalusi ja

10 Näiteks:

• Oja, T. (2012). Eesti ettevõtete laenuintressid on euroalas kõrgeimad. Postimees, 6. jaanuar 2012. https://majandus.postimees.ee/693226/eesti-ettevotete-laenuintressid-on-euroalas-korgeimad.

• Härma, K., & Must, B. (2019). Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemale. Äripäev, 28. märts 2019. https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/28/korgele-tousnud-intress-lukkab- ettevotte-pangalaenust-eemale.

• Länts, M. (2019). Pangajuht: miks on Eestis laenuintressid kõrged. Delfi Ärileht, 10. detsember 2019. https://arileht.delfi.ee/artikkel/88340737/pangajuht-miks-on-eestis-laenuintressid-korged.

• Vilerts, K., Beņkovskis, K., & Tkačevs, O. (21.05.2021). Why are lending rates in the Baltics higher than elsewhere in the euro area? Latvijas Banka. https://www.macroeconomics.lv/why-are-lending-rates- baltics-higher-elsewhere-euro-area.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

46

eelduslikult kasutatakse selleks riigieelarvelisi vahendeid. Pankadel ja fondidel on finantssektori esindajate sõnul Eesti turu väikese likviidsuse tõttu raske finantseerida ka iduettevõtete väga suuremahulisi projekte ja sel põhjusel püüavad iduettevõtjad leida investoreid välismaalt.

203. Kui analüüsida probleeme (kui probleem on ettevõtte jaoks väga suur või pigem suur), millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, maakondade lõikes (tabel 13 ja joonis 8), selgub, et teiste Eesti piirkondadega võrreldes on Ida- Virumaa ettevõtted rahastamisvajaduste katmisel probleemidega suuremal määral kokku puutunud. Tagatised ettevõtte tegutsemiskoha tõttu on Harjumaa ja Pärnumaa ettevõtete jaoks vähem probleem (Pärnumaa puhul tuleb olla ettevaatlik, kuna küsitlusele vastasid vähesed ettevõtted) ning teiste piirkondade/maakondade lõikes on erinevused väiksemad.

204. Täpsemad arvutused11 kinnitavad järeldust Ida-Virumaa kohta. Mitme maakonna/piirkonna ettevõtete oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine ei ületa kõikide maakondade/piirkondade keskmist (35%). Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa kokku 19 ettevõtte hinnangute keskmine on 30%, Pärnumaa 29 ettevõtte keskmine on 32%, Harjumaa 183 ettevõtte keskmine on 34% ja Tartumaa 41 ettevõtte keskmine on 35%. Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa kokku 37 ettevõtte ja Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa kokku 35 ettevõtte keskmised on Eesti keskmisele lähedal (vastavalt 36% ja 37%). Ida-Virumaa 32 ettevõtte hinnangute keskmine erineb oluliselt määral – 44% võrreldes Eesti keskmisega 35%.

205. Ettevõtete hinnangul vajavad tõmbekeskustest kaugemal tegutsevad ettevõtted tagatiste madalama väärtuse, tööjõu keerulisema leidmise ja suuremate transpordikulude tõttu riiklikku tuge.

11 Siin aruandes ei ole toodud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

47

Joonis 7. Probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, N=376

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

6%

7%

8%

11%

12%

15%

11%

19%

14%

14%

16%

19%

23%

21%

26%

27%

1%

15%

17%

15%

16%

15%

21%

18%

23%

24%

23%

20%

19%

29%

28%

29%

6%

24%

26%

16%

12%

15%

24%

13%

26%

18%

13%

14%

8%

14%

8%

11%

2%

11%

14%

5%

3%

4%

9%

2%

6%

8%

4%

3%

2%

9%

3%

5%

85%

43%

36%

53%

57%

51%

36%

49%

30%

36%

44%

44%

48%

27%

35%

28%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu põhjus

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga

riskantse tootega või pankadel puudub kindlus

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas

(keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav

Intressimäärad on liiga kõrged

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem

väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

48

Tabel 13. Probleemid (väga suur või pigem suur probleem), millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, maakondade lõikes, N=376

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

49

Joonis 8. Probleemid (väga suur või pigem suur probleem), millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, maakondade lõikes, N=376

Allikas: tabel 13.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu

krediidikõlbulikuks

Intressimäärad on liiga kõrged

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub

sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu

andmiseks Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu

tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel

puudub kindlus

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

Muu põhjus

Harjumaa (183 ettevõtet) Tartumaa (41 ettevõtet) Ida-Virumaa (32 ettevõtet) Pärnumaa (29 ettevõtet) Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa (kokku 35 ettevõtet) Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa (kokku 19 ettevõtet) Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa (kokku 37 ettevõtet)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

50

206. Piisavate tagatiste puudus (lisaks käenduse hinnale, mis muudab laenu võtmise liiga kalliks) on olnud ka peamine probleem, millega puutusid kokku ettevõtted, kes on kasutanud käendust viimase kolme aasta jooksul (joonis 9). Ettevõtete küsitlus näitab, et probleemiks on ka tagatiste ebapiisavus ettevõtte asukoha tõttu (keskustes eemal), mida kinnitavad ka tehtud intervjuud.

Joonis 9. Probleemid, millega ettevõtted (N=133) on käenduse kasutamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

207. Esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangud oma valdkonna/piirkonna ettevõtete probleemidele, millega viimased on rahastamisvajaduste katmisel investeeringute tegemiseks viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud, langevad ettevõtete hinnangutega kokku (joonis 10). Peamised probleemid esindusorganisatsioonide hinnangul on seotud tagatiste ebapiisavusega (sh asukoha tõttu) ning täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukuse ja ajamahukusega.

8%

21%

23%

26%

26%

37%

43%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

Muu

Käenduse kasutamine teeb laenu saamise aeganõudvaks

Ei ole probleeme esinenud

Käenduse maksimaalsed summad on liiga madalad

Soovitud otstarbeks ei olnud võimalik käendust kasutada

Käenduse hind (lepingutasu ja intress) muudab laenu võtmise liiga kalliks

Piisavate tagatiste puudus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

51

Joonis 10. Esindusorganisatsioonide hinnang oma valdkonna/piirkonna ettevõtete probleemidele, millega viimased rahastamisvajaduste katmisel investeeringute tegemiseks viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, N=16 (erialaliidud, MAKid)

Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.

208. Kui analüüsida probleeme, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud ettevõtete arengufaasi järgi, selgub, et äriidee, seemne- või varajases faasis olevate ettevõtetele võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega on suuremaks probleemiks „Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta“, „Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu- laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus“ (nt väiksemastaabilise piloottehase rajamine ei garanteeri seda, et sellele järgneb tootmine tööstuslikul tasemel) ning „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“. Andmetest selgub, et mõlemat tüüpi ettevõtete jaoks on uuritud probleemid tõsisemad kui seda küpsusfaasis ettevõtetele.

2

2

2

1

1

1

2

3

3

1

4

4

5

6

1

1

1

3

4

4

4

3

4

7

4

5

5

4

8

5

7

4

4

4

3

4

4

4

3

2

1

1

2

3

2

2

1

2

1

2

1

1

2

2

1

2

1

2

1

2

2

2

1

2

2

1

2

3

12

4

2

5

4

4

4

2

3

2

3

2

4

3

0 2 4 6 8 10 12 14 16

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Muu põhjus

Intressimäärad on liiga kõrged

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Panga või hoiu-laenuühistud ei ole ettevõtte tegevusvaldkonna ja/või rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed

Investorid ja muud kolmandad osapooled pole huvitatud investeerima asutusse (nt omakapitaliinvesteeringute kaasamine)

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Ettevõtte majandusnäitajaid ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav käibelaenu andmiseks

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Ettevõtte majandusnäitajaid ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas

(keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav

väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem

väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud ei oska öelda

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

52

209. Materiaalse vara soetamise korral võib ettevõtjate hinnangul tekkida probleeme teadus- ja arendustegevuse mõttes, kui seadmel ei ole oma spetsiifika tõttu järelturgu, mistõttu pangad ei rahasta selle vara soetamist seadme madala väärtuse tõttu. Kuid sellisel korral rahastavad ettevõtted seda investeeringut teadusprojektide või omanike ringi kaudu. Üheks takistuseks teadus- ja arendustegevuses nimetasid ettevõtted ka piiratud ligipääsu ülikoolide teadustaristule (mis ettevõtete hinnangul enamiku ajast seisab kasutuseta), kui ülikoolid ei soovi osutada ühekordset väikemahulist teenust, mille kogenud teadustöötajad võivad delegeerida noorematele spetsialistidele, kes ei pruugi osutada teenust kvaliteetselt12.

210. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukusele ja suurele ajakulule (liigsele bürokraatiale) on viidatud ettevõtete küsitluse avatud küsimuste vastustes ning kõikides ettevõtjate intervjuudes ettevõtluse valdkonnas. Eelhindamise raames ei analüüsitud kuluvat aega, kuid osapoolte sõnul on see seotud eelkõige toetuste ja KredExi finantstoodete nii taotluse protsessiga ja dokumentide ettevalmistamise kui ka jooksva ja lõppraporteerimisega koos andmete kogumisele kuluva ajaga taotluse ja aruannete koostamiseks.

211. Küsitlusele vastanud ettevõtete hinnangul takistab nende ettevõtte arengut kõige rohkem teadmiste puudus erinevatest rahastamisvõimalustest, millele järgnevad pankadepoolse info ja nõustamise ebapiisavus ning uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringute tegemiseks, ekspordivõimekuse arendamiseks vajalike teadmiste ja/või oskuste puudumine (joonis 11). Nende ettevõtete küsitluse tulemuste paikapidavust kinnitasid ka fookusgrupiintervjuu osalejad. Fookusgrupis nimetati üheks takistuseks ka tippspetsialistide puudumist, kes saaksid toetada ettevõtte innovatsiooni ning keda Eesti õppeasutused ei valmista piisavas arvus ette.

12 Samuti nimetati kolme pakkumise nõuet toetusmeetmetes (kuid töö eripära tõttu võib Eestis leida ainult ühe pakkuja) ja EASi arendusosaku liigset orienteerumist ülikoolidelt teenuste ostmisele, kelle teenused võivad eraturu pakkujatega võrreldes olla kallimad ja kes ei pruugi olla väikestest projektidest huvitatud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

53

Joonis 11. Ettevõtete (N=779) vastused küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

212. See-eest esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangul takistab ettevõtete arengut eelkõige toote- ja teenuseinnovatsiooni tegemisega ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisega seotud teadmiste ja/või oskuste puudumine (joonis 12) ning eelkõige Lõuna-Eesti maakondades (Võru, Valga ja Jõgeva maakonnas) esineb nende hinnangul ettevõtete arengut pidurdavate kompetentside puudumist keskmisest rohkem (joonis 13).

9%

10%

10%

16%

15%

14%

19%

17%

17%

18%

18%

20%

18%

26%

22%

33%

9%

25%

28%

25%

29%

31%

26%

31%

33%

33%

33%

32%

35%

26%

33%

29%

81%

64%

62%

60%

56%

55%

54%

52%

50%

49%

49%

48%

48%

48%

45%

38%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Toorainete väärindamine

Tööstusjärgse ressurssi väärindamine ja/või selle taaskasutus

Ettevõtete ühinemiste ja omandamine (M&A tehingud)

Tööstuse/tootmise automatiseerimine

Ringmajandus

Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamine ja elluviimine

Uute toodete/teenuste turule toomine

Uue tehnoloogia kasutuselevõtmine

Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamine

Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamine ja elluviimine

Käibevahendite suurendamine

Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemine

Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse arendamine

Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks

Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus

Oluline takistus Väheoluline takistus Ei ole takistus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

54

Joonis 12. Esindusorganisatsioonide hinnang oma valdkonna/piirkonna ettevõtete kompetentsidele, mille puudumine takistab ettevõtete arengut tervikuna, N=16 (erialaliidud, MAKid)

Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.

Joonis 13. Esindusorganisatsioonide hinnang sellele, millistes Eesti maakondades esineb ettevõtete arengut pidurdavate kompetentside puudumist keskmisest rohkem, esindusorganisatsioonide arv, N=16 (erialaliidud, MAKid)

Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.

2

1

7

4

4

9

7

8

8

9

9

5

9

9

11

11

0

9

4

8

8

3

6

5

5

4

4

9

5

5

3

3

1

4

3

3

3

1

2

2

2

2

2

1

1

1

1

1

13

2

2

1

1

3

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

0 2 4 6 8 10 12 14 16

Muu põhjus

Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks

Ettevõtete ühinemised ja omandamine (M&A tehingud)

Tooraine väärindamine

Käibevahendite suurendamine

Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamine ja elluviimine

Uute toodete/teenuste turule toomine

Tööstuse/tootmise automatiseerimine

Tööstusjärgse ressurssi väärindamine ja/või selle taaskasutus

Uue tehnoloogia kasutuselevõtmine

Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse arendamine

Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus

Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus

Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamine ja elluviimine

Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamine

Toote- ja teenuseinnovatsiooni tegemine

Oluline takistus Väheoluline takistus Ei ole takistus Ei oska öelda

0

0

0

5

3

3

4

4

4

5

5

5

6

7

8

8

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Harju maakond

Pärnu maakond

Tartu maakond

Ei tea / ei oska öelda

Rapla maakond

Viljandi maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Saare maakond

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Põlva maakond

Järva maakond

Jõgeva maakond

Valga maakond

Võru maakond

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

55

213. Kui analüüsida ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja oskuste puudust ettevõtete peamise tegevuskoha järgi (joonis 14), selgub, et ettevõtetel peamise tegevuskohaga Tartus või selle lähiümbruses ja mujal Eestis on vastavad tegurid keskmiselt suuremaks takistuseks võrreldes teiste ettevõtetega, eelkõige võrreldes peamiselt välismaal tegutsevate ettevõtetega. Arvutused13, millele viidatud joonis tugineb, näitavad, et kui kõikide küsitlusele vastanud ettevõtete puhul on oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine 46%, siis „Tartus või selle lähiümbruses“ ja „Mujal Eestis“ ettevõtete jaoks on see mõlema puhul 50%, „Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav“ ettevõtete puhul on keskmine 45%, „Tallinnas või selle lähiümbruses“ 44% ning „Välismaal“ 42%.

214. Kui analüüsida ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudust ettevõtete asukoha järgi (joonis 15), selgub, et vastavad tegurid on keskmiselt väiksemaks takistuseks Harjumaa ja Tartumaa ettevõtetele. Arvutused14, millele viidatud joonis tugineb, näitavad, et kui kõikide küsitlusele vastanud ettevõtete puhul on oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine 46%, siis Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa kokku 39 ettevõtte korral on see 57%, Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa kokku 64 ettevõtte korral 53%, Ida- Virumaa 69 ettevõtte korral 52%, Pärnumaa 46 ettevõtte korral ja Raplamaa, Järvamaa, Lääne- Virumaa kokku 71 ettevõtte korral 49%, Tartumaa 90 ettevõtte korral 47% ning Harjumaa 399 ettevõtte korral 42%. Seega ettevõtted, mis asuvad Eesti kahest peamisest tõmbekeskusest (Tallinn, Tartu) kaugemal, puutuvad ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudusega suuremal määral kokku.

215. Ettevõtete arengufaasi järgi on vastavate ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudumine tervikuna vähemaks takistuseks küpsusfaasis olevate ettevõtete jaoks ning suurimaks takistuseks kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtete jaoks (joonis 16). Arvutused seda ka kinnitavad: kasvufaas või laienemisfaas 51%, äriidee, seemne- või varajane faas 49%, hääbumisfaas 45%, küpsusfaas 39% ning kõik küsitlusele vastanud ettevõtted 46%.

216. Turutõrked arengufaasi järgi on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 14. Võrreldes äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega puutuvad küpsusfaasis olevad ettevõtted turutõrgetega kokku vähemal määral. Kuigi kõige rohkem takistusi on äriidee, seemne- või varajases faasis olevatel ettevõtetel, on nende rahastamine, nagu eespool on mainitud, oluliselt paranenud.

217. Ettevõtte suurenedes paranevad keskmiselt ka vastavad teadmised ja/või oskused ning need üha vähem takistavad ettevõtte arengut (joonis 17)15. Arvutused näitavad, et oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine on mikroettevõtete jaoks 47%, väikeettevõtetele 44% ning keskmise suurusega ettevõtetele 42%. Intervjuudes mainiti, et Eesti suurettevõtetel on lihtsam kaasata rahastust Eesti-siseselt ja minna investeeringute rahastamiseks väljaspoole kapitaliturgudele. Kui arvestada aga investeeringute mõjuga, siis just suurettevõtetel on intervjueeritud osapoolte, sh pankade esindajate hinnangul suurema mõjuga projekte võimalik ellu viia.

218. Seega on riigil mõistlik võimalusel aidata turutõrkeid ületada eelkõige äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaasis või laienemisfaasis olevatel, tõmbekeskustest kaugemal asuvatel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel.

13 Siin aruandes ei ole toodud. 14 Siin aruandes ei ole toodud. 15 Suurettevõtete arv on ainult viis ning need ei ole joonisel näidatud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

56

Joonis 14. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ ettevõtete peamise tegevuskoha järgi, N=779

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus

Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus

Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus

Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste ja/või oskuste puudus

Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või oskuste puudus

Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus

Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks

Muu

Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted Tallinnas või selle lähiümbruses Tartus või selle lähiümbruses Mujal Eestis Välismaal Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

57

Joonis 15. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ maakondade lõikes, N=779

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus

Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus

Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus

Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või

oskuste puudus

Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste ja/või

oskuste puudus

Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse

arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või oskuste

puudus

Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus

Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks

Muu

Harjumaa (399 ettevõtet) Tartumaa (90 ettevõtet)

Ida-Virumaa (69 ettevõtet) Pärnumaa (46 ettevõtet)

Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa (kokku 64 ettevõtet) Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa (kokku 39 ettevõtet)

Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa (kokku 71 ettevõtet)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

58

Joonis 16. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ ettevõtete arengufaasi järgi, N=779

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus

Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus

Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti

koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või…

Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus

Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või

oskuste puudus

Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste

ja/või oskuste puudus

Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse

arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või

oskuste puudus

Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus

Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks

Muu

Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted Äriidee, seemne- või varajane faas Kasvufaas või laienemisfaas Küpsusfaas Hääbumisfaas

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

59

Tabel 14. Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad arengufaaside lõikes

Teema Äriidee, seemne- või varajane faas Kasvufaas või laienemisfaas Küpsusfaas Hääbumisfaas

Investeeringud materiaalse vara soetamiseks, toote- ja teenusearenduseks ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks

Teevad neid harvemini Teevad neid sagedamini Teevad neid harvemini

… Investeeringuid järgmise kolme aasta jooksul eelkõige „Tallinnas ja selle lähiümbruses“ ja „Mujal Eestis“ kasvufaasis või laienemisfaasis olevad mikro- ja väikeettevõtted

… …

Ligipääs rahalistele vahenditele

Halvem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele (ettevõtte põhivara müük, garantii, investeeringutoetused, käendus, liising, omaniku investeering, panga- või hoiu-laenuühistu laen) ning ootuspäraselt parem ligipääs ühisrahastusplatvormidele ja välise osapoole omakapitaliinvesteeringule; iduettevõtete rahastamine Eestis oluliselt paranenud

Parem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele …

Ettevõtte alustamine Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad tagatisi ettevõtte alustamisel ebapiisavaks

… … …

Majandusnäitajad Arengufaasis või (varase) kasvufaasis olevatel ettevõtetel (kelle ärimudel ei ole rahvusvaheliselt kiiresti skaleeritav ning nende turg on võrreldes globaalselt kiiresti skaleeritavate ettevõtetega väike) võib rahastuse saamine investeeringu jaoks (mh kasvu toetamiseks) osutuda raskeks ettevõtte majandusnäitajate tõttu, kuna ettevõtte kiire kasv sageli tuleb käsikäes kahjumiga ning sellisel juhul garantiisid ei anta

… …

Probleemid investeeringuvajaduse katmisel

Äriidee, seemne- või varajane faasis olevate ettevõtetele võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega on suuremaks probleemiks „Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta“, „Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu- laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus“ ning „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“

Peamised probleemid on „Pangad või hoiu- laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)“, „Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata“, „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“, „Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks“

„Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata“, „Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)“, „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“, „Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav“

Uuritud probleemid tervikuna on tõsisemad, kui seda küpsusfaasis ettevõtetele Uuritud probleemid tervikuna on vähem tõsisemad …

Teadmiste ja/või oskuste puudumine

… Ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudumine tervikuna on vähemaks takistuseks küpsusfaasis olevate ettevõtete jaoks

Ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudumine on tervikuna vähemaks takistuseks küpsusfaasis olevate ettevõtete jaoks

…

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite süntees.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

60

Joonis 17. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ ettevõtete suuruse järgi, N=779

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus

Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus

Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti

koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või…

Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus

Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või

oskuste puudus

Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus

Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus

Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste

ja/või oskuste puudus

Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse

arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või

oskuste puudus

Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus

Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus

Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks

Muu

Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted Mikroettevõte Väikeettevõte Keskmise suurusega ettevõte

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

61

219. Osapoolte hinnangul takistavad praegu ja tulevikus ettevõtete investeeringuid kasvavad tootmise sisend-, sh energiahinnad, energiaallikate kättesaadavuse vähenemine, tarbijate ostuvõime langemine, majanduskeskkonna ebastabiilsus (ühelt poolt COVIDi pandeemia mõju ja nüüd samuti Ukraina mõju tõttu), kvalifitseeritud tööjõu puudus. Sisendite hinnatõusud on olnud ettevõtete hinnangul pidevad ja suured, ja hinnatõusu on suhteliselt keeruline jaekaubanduses tiheda konkurentsi ja suure hinnasurve tõttu lõpphindadesse edasi kanda.

220. Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüs näitas, et ettevõtted puutuvad investeeringute rahastamisel mitmete probleemidega kokku, mistõttu on riigi sekkumine ettevõtete aitamiseks turutõrgetest ülesaamisel põhjendatud. Eespool ja peatükis 1.3 esitatud ülevaade turutõrgetest on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 15 võrrelduna eelmise eelhindamise käigus tuvastatud turutõrgetega.

Tabel 15. Turutõrgete muutus võrreldes eelmise eelhindamise käigus16 tuvastatud turutõrgetega

Varasemad tuvastatud turutõrked …ja nende kirjeldus

Turutõrgete muutus …ja selle kirjeldus

Pangalaenud ei ole alustavatele ettevõtetele kättesaadavad

Laenude kättesaadavus pankadest on alustavate ettevõtete jaoks sageli piiratud, kuna ettevõtetel puuduvad piisavad tagatised, krediidiajalugu ja/või omafinantseering. Sageli ei ole krediidiasutused suutelised või piisavalt motiveeritud, et alustavate ettevõtete projektidega seotud riske hinnata. Lisaks on vähenenud käendusvõimalused (fikseeritud käenduse lõpetamine)

Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne

…

Ettevõtete ebapiisavad tagatised ja omafinantseering

Ebapiisavad tagatised on suurim ja kõige sagedamini kogetav takistus laenu saamisel

Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne

…

Kõrged laenu väljastamiskulud

Pankadel jätkuvalt madal ärihuvi alla 100 tuh € laenude väljastamise vastu, mis nõuavad juhtumipõhist/personaalset käsitlemist

Ei ole enam turutõrge

Pangad ei pea seda teemat probleemiks

Pangalaenude ja tagatiste ebasobivad tingimused

Intressimäärad on langenud ja ei kujuta endast üldjuhul finantseerimisvajaduse katmisel määravat takistust

Turutõrge on muutunud

Laenude intressimäärad on ettevõtete hinnangul kõrged, mida näitasid nii ettevõtete küsitluse tulemused kui ka intervjuud. Intressimäärad on koos teiste Baltimaadega kõrgemad võrreldes teiste, eelkõige Põhja- ja Lääne- Euroopa riikidega; KredExi käendustasud on kõrged

Mõlemapoolne informatsiooni asümmeetrilisus

Jätkuvalt on aktuaalne vajadus arendada ettevõtete oskust koostada heal tasemel äriplaani, mis toetaks nii ettevõtte enda tegevust, kui võimaldaks finantseerijatel hinnata ettevõtte perspektiivi

Turutõrge on suhteliselt jätkuvalt aktuaalne

Heal tasemel äriplaani koostamisega tulevad toime vähemal määral väikeettevõtjad, eelkõige 1-2 inimese ettevõtted. Pangad küsivad lisaküsimusi, nt kui prognoos on liiga optimistlik. Finantskirjaoskusega on vaja tegeleda juba keskkoolis

16 Ernst & Young. (2018). Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine. Lõpparuanne.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

62

Varasemad tuvastatud turutõrked …ja nende kirjeldus

Turutõrgete muutus …ja selle kirjeldus

Madal teadlikkus Ettevõtjate (eriti alustavate ettevõtete) teadlikkus finantseerimisvõimalustest ja nende toimimisloogikast on madal. Ühtlasi jätab paljude mikro- ja väikeettevõtete finantskirjaoskus soovida

Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne

Äriidee, seemne- või varajane faasis olevate ettevõtetele võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega on suuremaks probleemiks vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta. Finantskirjaoskusega on vaja tegeleda juba keskkoolis

Vähene konsultatsioon

Ettevõtete nõustamine on eriti vajalik stardilaenu ning innovatsioonilaenu puhul

… Osaliselt kattub eelmise punktiga. Antud eelhindamises käsitleti erali ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja oskuste puudusi – vt joonist 11

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

… Uus Taotluse protsess ja dokumentide ettevalmistamine, jooksev ja lõppraporteerimine on keerukad ja aeganõudvad. Siin mõeldakse eelkõige toetusi ja KredExi finantstooteid

Ekspordi rahastamise piirangud

Senine ekspordilaenu ülempiir 3 mln € on liiga madal ning ei võimalda ellu viia väga mahukaid ja pikaajalisi ekspordiprojekte. Turul on nõudlust isegi kuni 15 mln € tehingute finantseerimise järele, mida ei ole võimalik rahuldada eraturu krediidiasutuste kaudu

Turutõrked on üldplaanis jätkuvalt aktuaalsed

Antud eelhindamise käigus koguti infot ettevõtetelt paljude investeeringu liikide kohta. Nendest eristuvad (1) ettevõtete kasvu rahastamine ettevõtte puhul (sh globaalselt kiiresti mitte skaleeritava ärimudeliga, kuid kiiresti kasvava ettevõtte puhul), kelle majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga- või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks või pikaajalise investeeringulaenu andmiseks, ning (2) innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine, mis on pankade või hoiu- laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus

Innovatsiooni puudulik rahastamine

Eestis puudub innovatsioonile suunatud laiaulatuslik finantseerimisinstrument. Kommertspangad innovatsiooni liiga kõrge riski tõttu ei finantseeri. Ühtlasi ei paku pangad ka sobivaid tingimusi (sh maksepuhkust graafiku alguses). EAS-i toetus (innovatsiooni- ja arendusosak) on aga selgelt liiga väikesemahuline ning arenguprogramm liiga kitsale sihtgrupile kättesaadav. Vajadus tootearenduseks ja innovatsiooniks on aga üha kasvav seoses tehnoloogia kiire arenguga ja turul toimuvate murranguliste muutustega

Teised investeeringute liigid

Allikas: autorite süntees, intervjuud pankadega.

221. Otsustamaks, millistele probleemidele tuleb rahastamisvahendite pakkumisel keskenduda, tuleb meie seisukohalt lähtuda (1) ettevõtete hinnangutest probleemide olulisusele küsitlusandmete alusel (näiteks kui ettevõtete hinnang probleemile on „väga suur“ ja „pigem suur“ vähemalt 50% ± 1% ja/või ei ole probleemina tajutud mitte rohkem kui 33% ± 1% vastavalt joonisele 7), (2) intervjueeritud osapoolte hinnangutest ja (3) vajadusel muust kogutud infost vastavalt eespool toodud analüüsile. Sellisel puhul tõusevad olulisimateks probleemideks (tabel 16): tagatiste ebapiisavus (mistõttu pangad ei pruugi laenu anda), kõrged intressimäärad (mis tekitavad alternatiivseid kulusid, vähendavad ettevõtete motivatsiooni investeeringute tegemiseks ja panevad ettevõtteid otsima rahastut välismaalt) ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

63

ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) (mis vähendab ettevõtete motivatsiooni investeeringute tegemiseks; vt ka lõiku nr 253 peatükis 1.3).

Tabel 16. Ettevõtete rahalised ja mitterahalised turutõrked investeeringute tegemisel

Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked

Olulisimad

• Tagatiste ebapiisavus panga- või laenu-hoiuühistu jaoks, sh ettevõtte

alustamisel ning ka juhul, kui tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas

(keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav

• Intressimäärad on liiga kõrged

Teised olulised

• Tagatiste ebapiisavus panga- või laenu-hoiuühistu jaoks, kui tagatisvara

asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole

piisav

• Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud

ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks +

ettevõtte (sh globaalselt kiiresti mitte skaleeritava ärimudeliga, kuid

kiiresti kasvava ettevõtte) majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga- või

hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks või pikaajalise

investeeringulaenu andmiseks

• Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on

pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga

riskantse tootega või pankadel puudub kindlus

Olulisim

• Täiendavate rahaliste vahendite

kaasamise keerukus ja/või suur

ajakulu (liigne bürokraatia)

Teine oluline

• Puudub vajalik teave erinevate

rahastamisvõimaluste kohta

Allikas: autorite koostatud.

222. Kui kahe tingimuse puhul vähendada ettevõtete hinnangut probleemi olulisele 33%±1%-le, siis arvestades ka muud saadud teavet, võib olulisteks probleemideks pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha tõttu (mistõttu pangad ei pruugi laenu anda ning see probleem oli läbiv teema paljudes ettevõtlusega seotud intervjuudes), ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu (sh siis, kui ettevõte on globaalselt kiiresti mitte skaleeritava ärimudeliga, kuid on kiiresti kasvav; mistõttu pangad ei pruugi laenu anda), investeeringu seotust innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega (pankade või hoiu-laenuühistute jaoks on tegu liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus) ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta (tabel 16). Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega seotud investeeringuid võib pidada strateegiliselt oluliseks investeeringu liigiks, kuna need otseselt toetavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–203517 üldeesmärgi saavutamist ning võimaldavad toota kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis omakorda suurendab Eesti inimeste heaolu.

1.1.4. Kohalikud omavalitsused

223. KOVide varasemate investeeringute kohta ettevõtluse valdkonnas uurisime KOVidelt intervjuude kaudu. Need üksikud kogemused – sõidu-, juurdepääsuteede rajamine ja kordategemine, muuhulgas ettevõtete vajadustest lähtuvalt, vajadusel koos ettevõttele kehtestatava

17 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/et/TAIE-2035

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

64

investeeringukohustusega, tööstusala arendamine — sarnanevad allpool käsitletud tulevaste investeeringutega ettevõtluse valdkonnas.

224. Järgmise kolme aasta jooksul kavatsevad 36 küsitlusele vastanud KOVi teha investeeringuid ettevõtluskeskkonna arendamiseks (tabel 17). Planeeritavate investeeringute seas on nii tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine, taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks, väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud kui ka muud investeeringud. Ainult üheksa KOVi 42st küsitlusele vastanud KOVist ei plaani teha investeeringuid ettevõtluse valdkonnas järgmise kolme aasta jooksul. KOVide osa kavatsetud ettevõtluskeskkonna investeeringu mahust ettevõtluskeskkonna arendamiseks on kuni 1 mln eurot (kuid on ka suurema mahuga investeeringuid) (tabel 18). Nende investeeringute peamine rahastusallikas on omavalitsuse omavahendid (maksulaekumine ja tulu teenimine), millele järgnevad KredExi, EASi, RTK või KIKi toetus ning panga- või hoiu-laenuühistu laen (tabel 19). Viimasele ehk panga- või hoiu- laenuühistu laenule on 32 KOVil (ehk 76% 42 KOVist) ligipääs hea või pigem hea.

225. Ka intervjuudest ei nähtu, et KOVidel on probleeme rahaliste vahendite kaasamisel, välja arvatud siis, kui KOVil on kõrge laenukoormus ja/või KOV peab suunama oma piiratud ressursse teiste prioriteetsemate eesmärkide saavutamiseks (nt koolid ja lasteaiad). Tulevikus võivad KOVide investeeringuid ettevõtluse valdkonnas vähendada kallinevad ehitustööd. Järelikult ei ole rahastamisvahendite pakkumine KOVidele ettevõtluse valdkonnas põhjendatud.

226. Intervjuudel mainiti, et KOVid võiksid olla rohkem motiveeritud ettevõtluskeskkonna arendamisest siis, kui mitmekesistada KOVide maksubaasi. Sellele pööras tähelepanu 2020. aastal ka Riigikontroll, kelle hinnangul puudub tõhus motivatsioonisüsteem, millega suunata KOVe ettevõtluskeskkonnaga rohkem tegelema, sest ainus arvestatav seos KOVide rahastamise ja ettevõtluse arendamiseks tehtud pingutuse vahel tekib suurema üksikisiku tulumaksu pinnalt, mis uute või paremini tasustatud töökohtadega kaasneb 18. See on üks põhjustest, miks ühe intervjueeritud KOVi esindaja sõnul tegeleb vastav KOV teatud tüüpi töökohtade loomise ja toetamisega.

18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 12. veebruar 2020. Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel. Kas ja mil viisil saaksid omavalitsused senisest enam ettevõtluse arengusse panustada? https://www.riigikontroll.ee/desktopmodules/digidetail/filedownloader.aspx?auditid=2498&fileid=14557

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

65

Tabel 17. KOVide kavatsetud investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42

Investeering KOVide arv % 42-st Investeeringute täpsustamine

Tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine

9 21% viie KOVi puhul tööstusparkide arendamine (mõned arendused ei ole kindlad), ühe KOVi puhul olemasoleva tööstusettevõtte kõrval tee rajamine koostöös ettevõtjaga

Taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks

14 33% (ettevõtlusaladele ligipääsu)teede rajamine/rekonstrueerimine (sh tööstusaladel), sajuvee ärajuhtimise süsteemide arendamine, sotsiaalse infrastruktuuri arendamine, ühisveevärgi arendamine

Väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud

18 43% kohalike teede remont, juurdepääsutee rajamine ja renoveerimine ettevõtete juurde, parkla rajamine, vee- ja kanalitrassi projekteerimine ja ehitamine sajuvee ärajuhtimise süsteemide arendamine, sadamate arendamine, investeeringud turismi arendamiseks vajalikusse kultuuristaristusse ja tegevustesse, kiire internetiühendus rajamine, elukeskkonna arendamine, linna avaliku ruumi korrastamine, kaugtöö- ja ettevõtluse ruumide arendamine rendipinnad väikeettevõtetele, tee ehitus, turismivaldkonna tegevuste kaasrahastus

Muud investeeringud 17 40% investeeringud linnavarasse, teede rekonstrueerimine, ligipääsude rajamine, teede taristu parandamine ja kaasajastamine, investeeringud haridusasutustesse (nt koolimaja rekonstrueerimine) ja spordirajatistesse (nt uue spordikeskuse ehitamine koostöös erasektoriga), kultuuriasutuste arendamine, juurdepääs töökohtadele, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeeringud, teaduspargi taristu arendamine, elamuarendus, turismi jms taristu investeeringud

Ei kavatse ühtegi sellist investeeringut

6 14% …

Allikas: KOVide küsitlus, autorite arvutused.

Tabel 18. KOVide osa kavatsetud investeeringu mahust ettevõtluskeskkonna arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul, N=33

Investeering al la 5 0 0 0 0 €

5 0

0 0

1 –

1 0 0 0 0 0 €

1 0

0 0

0 1

– 2 5 0 0 0 0 €

2 5

0 0

0 1

– 5 0 0 0 0 0 €

5 0

0 0

0 1

– 1 0 0 0 0 0 0 €

1 0

0 0

0 0

1 –

5 0 0 0 0 0 0 €

ü le 5 0 0 0 0 0 0 €

K O

V id

e ar

v

Tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine 1 1 1 2 2 1 1 9

Taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks 1 1 4 5 3 0 0 14

Väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud 4 4 2 2 2 4 0 18

Muud investeeringud 2 4 3 1 4 3 0 17

Allikas: KOVide küsitlus.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

66

Tabel 19. KOVide kavatsetud investeeringute rahastamise allikad, mida KOVid kavatsevad või sooviksid kasutada olenemata sellest, kas neid praegu pakutakse või mitte, ettevõtluskeskkonna arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul, N=33

Investeering o m

av al

it su

se o

m av

ah en

d id

(m ak

su la

ek u

m in

e ja

t u

lu t

ee n

im in

e)

P an

ga - võ i h o iu

-l ae n u ü h is tu la en

K re d Ex i l ae n ja /v õ i k äe n d u s

K re d Ex i, EA Si , R TK v õ i K IK i t o et u s

K re

d Ex

i i n

tr es

si to

et u

s

m u

u d

a lli

ka d

m u u a lli ka t äp su st am

in e

Tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine

7 6 2 7 1 0 …

Taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks

11 7 1 10 0 1 riigieelarve teehoiuvahendid ettevõtlusalade objektidele

Väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud

16 7 2 12 1 2 ELi toetusmeetmed; riigieelarve

Muud investeeringud 16 11 0 11 0 3 erasektor; ELi toetusmeetmed; erinevate programmide/fondide toetused; riigieelarve

Allikas: KOVide küsitlus.

Joonis 18. KOVide hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele ettevõtluskeskkonna arendamise toetamisel olenemata sellest, kas need rahalised vahendid on praegu olemas või mitte, N=42

Allikas: KOVide küsitlus.

1.2. Välisriikide kogemus

227. Välisriiklike rahastamisvahendite analüüsimiseks valiti tellija ja töö teostaja kokkuleppel välja Soome ja Holland. Lähemalt leiavad käsitlust Soome asutused Business Finland ja Finnvera ning Hollandi asutused Oost NL19 ja Qredits20. Käsitletavatest asutustest on Finnvera NPI (National Promotional Institution) staatusega, kuid Business Finland, Oost NL ja Qredits ei ole. Kõigi nimetatud asutuste üleriigiliste toodete puhul (v.a Oost NL, kelle tooted on piirkondlikud) võib leida sarnasusi KredExi ettevõtluse toetamiseks suunatud meetmetega, kuivõrd kõikide nende eesmärgiks on tegeleda riigi ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete ekspordivõimekuse turutõrgetega seotud finantseerimisvõimalustega. Soome valiti võrdlusriigiks, sest nende finantsinstrumendid on olnud

19 Oost NL koduleht, https://oostnl.com/en 20 Qredits koduleht, https://qredits.nl/

6

6

6

19

5

6

10

13

3

1

1

1

1

1

27

28

25

9

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KredExi intressitoetus, kui seda pakutakse tulevikus

KredExi käendus, kui seda pakutakse tulevikus

KredExi laen, kui seda pakutakse tulevikus

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

67

pikaajaliselt edukad. Holland valiti võrdlusriigiks, kuna paistab silma leidliku ELi struktuurivahendite rakendamisega ning seal esinevad turutõrked sarnanevad suuresti Eesti ettevõtlusmaastikul olevatega.

228. Käesolevas peatükis on välja toodud ülevaade eelnimetatud välisriikides pakutavatest finantsinstrumentidest. Järgnevad peatükid on jaotatud ettevõtete arengufaaside kaupa. Põhjalikum välisriikide kogemuste ülevaade riigiti rakendatavatest finantsinstrumentidest on leitav töö lisast (lisa 5). Järgnev ülevaade välisriikide finantsinstrumentidest on antud võrdlusena KredExi finantsinstrumentidega.

1.2.1. Välisriikide ettevõtlusvaldkonna turutõrked ja finantsinstrumentide uued arengud

229. Välisriikide analüüsi käigus tehtud dokumendianalüüsist ja intervjuudest finantsinstrumente rakendavate asutustega võis järeldada, et analüüsitud riikides on turutõrked sarnased Eestis esinevate turutõrgetega. Näiteks sarnaselt Eestiga tuli ka Hollandis ühe turutõrkena välja varajases arengufaasis ettevõtete kapitali kättesaadavus, seda eriti riistvara komponendiga ettevõtete puhul, kelle äri on aeglasemini skaleeritav võrreldes tarkvaraettevõtetega, küll aga suure innovatsiooni potentsiaaliga. Välisriikides pakutavate instrumentide eesmärk on katta kapitali puudujäägid eraturul, kuid samal ajal mitte eraturuga konkureerides.

230. Ühe aspektina paistis silma, et välisriikides pakutakse arvuliselt rohkem erinevaid finantsinstrumente kui Eestis. Kui Eestis plaanitakse võtta suund toodete arvu vähendamisele (st väiksem arv suurema katvusega instrumente), siis Soome ja Holland paistavad vastupidiselt silma oma toodete mitmekesisusega. Mõlemate riikide asutuste portfelli kuuluvad tooted on suurel määral eristatud ettevõtete rahakasutamise eesmärkide ja arengufaaside järgi.

231. Hollandis töötab Oost NL sarnaselt klassikalise riskikapitali investorina. Asutuse erinevus seisneb selles, et nende investeeringud on üldjuhul riskantsemad, administratiivaruandluse nõuded on suuremad ning nad lähtuvalt riiklikult määratud eesmärkidest. Oost NL kirjeldab ennast pigem mõjuinvestorina (ingl impact investor). Muuhulgas on võrdlusriikide asutuste tavapraktika n-ö „pehmete meetmete“ pakkumine, mille hulka kuuluvad mentorlus- ja nõustamisteenused ning ligipääs ettevõtete võrgustikele. Nende „pehmete meetmete“ olulisus tuli välja nii intervjuude kui ka dokumendianalüüsi käigus. Ka Oost NL on üritanud viimastel aastatel kitsendada oma fondide arvu, millega kaasneb ka väiksem administratiivkulu.

1.2.2. Alustavate ja tegutsevate ettevõtete finantseerimine

232. Tabelis 20 on välja toodud ülevaade valitud toodetest, mida pakutakse võrdlusriikides alustavatele ettevõtetele, kellele Eestis pakutakse KredExi stardilaenu. Sihtrühma mõttes lähima võrdlusena laenutoodetest KredExi stardilaenule on Hollandis Qreditsi VKEde krediit ja Soomes Business Finland’i fond Noored Innovatiivsed Ettevõtted ning Finnvera laen.

233. Nii Hollandi kui ka Soome kontekstis on tabelist näha, kuidas instrumentide sihtotstarve ja sihtrühmad on selgelt suunatud innovaatilistele ja tehnoloogilisele arengule keskenduvatele ettevõtetele, kes on eraturule veel liiga riskantsed. Nende toodetega üritatakse maandada välisriikides ilmnevaid turutõrkeid kapitali kättesaadavuse osas ning pakkuda arenguvõimalust ettevõtetele, kes on eraturu jaoks veel liiga riskantsed. KredExi stardilaenu sihtotstarve ja sihtrühm on kohati laiemad kui näiteks Hollandis ja Soomes pakutavate sarnaste rahastamisvahendite omad.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

68

Tabel 20. Alustavatele ettevõtetele pakutavad finantsinstrumendid

Instrument Tingimused

KredExi stardilaen Sihtrühm Mõeldud kuni kolm aastat tegutsenud VKEdele oma ettevõtte investeeringute ja/või käibevahendite rahastamiseks

Maksimaalne summa

Kuni 100 000 €, millest 50 000 € võib kasutada käibevahenditeks

Tagasimakseperiood 60 kuud (maksepuhkus kuni 12 kuud)

Instrumendi tasu Laenuintress 7% + 6 kuu euribor, lepingu sõlmimise tasu 1,5% laenusummalt, lepingumuutmise tasu 1,2% laenujäägilt

Qreditsi mikrokrediit (Holland)

Sihtrühm Laen alustavale ettevõtjale

Maksimaalne summa

50 000 €

Tagasimakseperiood 1 – 10 aastat

Instrumendi tasu Intressimäär 7,75–8,75%

Qreditsi VKEde krediit (Holland)

Sihtrühm Laen alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele

Maksimaalne summa

50 000 – 250 000 €

Tagasimakseperiood 1 – 10 aastat

Instrumendi tasu Intress 5,75%

Oost NLi Startup fond Gelderland (Holland)

Sihtrühm Seemne-eelses faasis olevad idufirmad, kes tegutsevad toidutehnoloogia, bioteaduste ja tervise, energeetika ja tehnoloogia valdkonnas.

Sihtotstarve Toetada allutatud laenuga uuenduste arendamist, mis aitavad kaasa Hollandi provintsi Gelderlandi ambitsioonidele ja ühiskondlikele väljakutsetele. Pakub idufirmadele võimalust osaleda kolmes programmis, mis on osa rahvusvahelisest idufirmade võrgustikest

Maksimaalne summa

30 000 – 250 000 €

Tagasimakseperiood 6 aastat (maksepuhkus kuni 24 kuud)

Instrumendi tasu Intressimäär 3%

Oost NLi ION+ laen (Holland)

Sihtrühm VKEd, kes on tehnoloogilise valmiduse taseme 4.–8. faasis

Sihtotstarve Pakub konverteeritavat laenu ettevõtetele, kes on eraturu jaoks veel liiga riskantsed. Aitab ettevõtetel jõuda arengufaasi, kus on võimalik kaasata erakapitali finantseeringut. Suurendab juurdepääsu erakapitalile ja tugevdab provintsi innovaatilisust. Laenu eraldatakse arendustegevuseks, äritegevuse arendamiseks ja turustamiseks

Maksimaalne summa

Alates 200 000 kuni 2 500 000 €. Minimaalne kaasrahastus 45%

Tagasimakseperiood Kuni 8 aastat

Instrumendi tasu 4% krediteeritud aastas, teenustasu 1,5%

Business Finlandi fond Noored Innovatiivsed Ettevõtted (Soome)

Sihtrühm Alla 5 a tegutsenud iduettevõtted

Sihtotstarve Võimaldab iduettevõtetel investeerida rahvusvahelisse äritegevusse, tugevdada meeskonda, arendada ärimudelit ja strateegiat ning uusi turge sihtida

Maksimaalne summa

Rahastamise toimub kolmes voorus, mille esimesed kaks vooru on toetused ja viimane voor 750 000 € laen

Finnvera laen (Soome) Sihtrühm Alustavad või tegutsevad VKEd, kelle töötajate arv on väiksem kui 250 ja käive väiksem kui 50 000 000 €

Sihtotstarve Mõeldud VKEde ehitus-, masina- ja seadmeinvesteeringute, energia- ja keskkonnaprojektide, käibekapitalivajaduste ja erinevate omandikorralduste rahastamiseks

Maksimaalne summa

Alates 50 000 €

Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.

234. Tabelis 21 on toodud Eestis ja välisriikides pakutavate laenukäenduse toodete võrdlus. Erinevalt Eestis pakutavast KredExi laenukäendusest pakutakse Soomes erinevaid käendustooteid tulenevalt

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

69

nende sihtotstarvetest ja sihtrühmast. Hollandi puhul uuritud ELi struktuurivahenditest finantsinstrumente pakkuvate regionaalsete valitsusasutuste portfellidest analüüsi käigus käendusi ei tuvastatud. Nende tooteportfelli kuuluvad laenud, liisingud ja omakapitali investeeringud.

235. Tabelist joonistub välja, et KredExi pakutavad maksimaalsed käendussummad on tunduvalt suuremad, kui Soomes pakutavad käendussummad. Eestis pakub KredEx käendust summas kuni 5 miljonit eurot VKEdele ja 1,5 miljonit eurot suurettevõtetele. Finnvera pakutavad käendused alustavatele ettevõtetele ja VKEdele on tunduvalt väiksemad ulatudes 120 000 euroni. Samas on tabelist ka näha, et Finnvera käendustoodetega seotud tasud on suuremad kui näiteks KredExi puhul.

Tabel 21. KredExi ja Finnvera käendusinstrumentide võrdlus

Tingimus KredExi laenukäendus Võrreldavad Finnvera instrumendid

Laenu toimemehhanism

Aitab, kui ettevõte soovib saada pangalaenu, liisingut või pangagarantiid, kuid nende saamiseks puuduvad tal piisavad tagatised või tegutsemisajalugu. On abiks ka energiamahukate ettevõtete lühiajaliste likviidsusprobleemide lahendamisel, sh ka jae- ja hulgikaubanduse ettevõtted

VKEde käendus: Aitab rohkem kui kolm aastat tegutsenud majanduskasvule orienteeritud VKEdel saada pangalt rahalisi vahendeid erinevate investeeringute, käibekapitali ja tootearenduse vajaduste rahuldamiseks. Stardikäendus: Aitab uutel VKEdel saada pangalt rahalisi vahendeid erinevate investeerimis- ja käibekapitalivajaduste rahuldamiseks. Finnvera käendus: On mõeldud tagatiseks VKEde erinevatele kodumaistele rahastamisvajadustele, näiteks investeeringud ja/või käibekapital, samuti ettevõtluse või omandamiste jaoks vajalikule rahastamisele

Sihtrühm Kasvule orienteeritud ettevõtted ja energiamahukad ettevõtted lühiajaliste likviidsusprobleemidega

Alustavad ettevõtted ja VKEd

Maksimaalne summa Väike või keskmise suurusega ettevõtja: kuni 5 mln € Suurettevõtjatele: kuni 1,5 mln € Kuni 80% võetavast kohustusest

VKEde käendus: 10 000 – 120 000 € Stardikäendus: 10 000 – 80 000 € Finnvera käendus: min 10 000 €, kuni 50–80% kohustuse summast

Instrumendi tasu (intress ja lepingutasu)

Investeerimislaenu, käibelaenu, arvelduskrediidi, korduvkasutusega laenulimiidi (RCL), liisingu ja pangagarantii korral 0,8–3,8% käenduse jäägilt aastas. Pangagarantii limiidi korral 0,5–3,8% käenduse jäägilt aastas

Käendustasu 1,75% aastas, teenustasu 0,1% käenduse summast

Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.

1.2.3. Laenuinstrumendid kasvuettevõtetele

236. Tabelis 22 on välja toodud kasvuettevõtetele suunatud laenuinstrumendid. Qredits pakub finantseerimisinstrumente laialdasemalt – selle asemel, et tooteid asutuste arengufaaside järgi ära jaotada, on fondidest vahendid kättesaadavad erinevates arengufaasides ettevõtetele, kelle tegevus oleks kooskõlas Hollandi valitsuse poolt rahastamisperioodiks määratud teemavaldkondadega. KredExi tööstus- ja kapitalilaen sarnanevad enim Qreditsi VKEde krediidiga.

237. Nii alustavate ettevõtete finantsinstrumentide kui ka kasvuettevõtete instrumentide tabelist on näha, et Soomes pakub nendes arengufaasides ettevõtetele finantsinstrumente Business Finland. Business Finlandi tooted on selgelt innovatsioonile ja tehnoloogilisele arengule suunatud. Finnvera toodete sihtrühm ja otstarve on Business Finlandi sihtrühmast mitmekesisem. Finnvera rahastamisvahendid ei keskendu ainult uuenduslikele kasvuettevõtetele, vaid erinevatele VKEdele

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

70

ja suurettevõtetele, kelle eesmärgiks ei ole ilmtingimata soosida panustamist tehnoloogia arengusse ja jätkusuutlikkuse edendamisse.

Tabel 22. Kasvuettevõtetele pakutavad laenuinstrumendid

Instrument Tingimused

KredExi tööstuslaen

Sihtotstarve KredExi tööstuslaenu sihtrühmaks on töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning jäätmetöötluse ja - kõrvalduse väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Laenu saab kasutada materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega

Maksimaalne summa

Kuni 2 000 000 eurot, kuid mitte üle 40% projekti maksumusest

Tagasimakseperiood 60 kuud (maksepuhkus kuni 12 kuud)

Instrumendi tasu KredEx rahastab: kuni 20%, on intress krediidiasutuse intressimääraga võrdne 21–30%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 1 pp 31–40%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 2 pp Lepingu muutmise tasu on 0,2% laenujäägilt

KredExi kapitalilaen

Sihtotstarve KredExi kapitalilaen on allutatud laen, mille sihtrühm on ärimudeli toimimist tõestanud ja hea arengupotentsiaaliga kiiresti kasvavad ettevõtted. Kapitalilaenu sihtotstarve on rahastada tegevusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtte arendamise või laiendamise kaudu selle konkurentsivõimet

Maksimaalne summa

Kuni 2 000 000

Tagasimakseperiood Kolm kuni viis aastat, mitte üle kümne aasta (maksepuhkus kuni kolm aastat, kuid mitte üle seitsme aasta)

Instrumendi tasu Intressimäär 7,5–15%. Lepingutasu on 1% laenusummalt. Lepingu muutmise tasu on 0,2% laenujäägilt

KredExi regionaallaen

Sihtotstarve KredExi regionaallaen on allutatud laen, mille sihtrühm on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), kes teevad investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartut. Laenu saab kasutada materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega

Maksimaalne summa

Kuni 500 000 eurot, kuid mitte üle 50% projekti maksumusest

Tagasimakseperiood Kuni 15 aastat

Instrumendi tasu Lepingu sõlmimise ja ennetähtaegse lõpetamise tasu puudub. Lepingu muutmise tasu on 0,2% laenujäägilt

Põhja-Hollandi innovatsioonifond

Sihtotstarve Innovaatiliste VKEde arengu toetamine

Maksimaalne summa

3 miljonit €, mitte üle 85% tehingu maksumusest

Tagasimakseperiood 2–10 aastat

Instrumendi tasu Lepingu sõlmimise tasu 1% laenusummalt Lepingu muutmise tasu 0,2% laenujäägilt Laenuintress

Oost NLi Startup fond Gelderland

Sihtotstarve Seemne-eelses faasis olevate idufirmade uuenduste arendamise toetamine, mis aitavad kaasa Gelderlandi ambitsioonidele ja ühiskondlikele väljakutsetele

Maksimaalne summa

30 000 – 250 000 €

Tagasimakseperiood Mitte üle 10 aasta

Instrumendi tasu 6 kuu euribor ja marginaal

Qreditsi VKEde krediit

Sihtotstarve Alustavate ja tegutsevate VKEde toetamine

Maksimaalne summa

50 000 – 250 000 €

Tagasimakseperiood 1–10 aastat

Instrumendi tasu Intressimäär 8,75% aastas

Business Finlandi laen arendus- ja katseprojektideks

Sihtotstarve On mõeldud Soome VKEde arendus- ja katseprojektideks, kelle käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot

Maksimaalne summa

Laenu suurus katab 50% VKEde ja keskastme arendus- ja pilootprojektide kogukuludest, erandjuhtudel võib laen katta 70% ettevõtmistest

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

71

Tagasimakseperiood Maksimaalne laenuperiood kuni 20 aastat, kuid kõige sagedamini kokku lepitud laenuperiood on 7–10 aastat (maksepuhkus 3–5 aastat)

Instrumendi tasu Intressimäär: Euroopa keskpanga intressimäärast kolm protsendipunkti madalam, kuid vähemalt 1%

Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.

1.2.4. Instrumendid eksporditehingute rahastamiseks

238. Tabelis 23 on toodud ülevaade finantsinstrumentidest, mida lähiriikides alustavatele ettevõtjatele pakutakse. Võrdlustabelisse on kaasatud ainult Finnvera kasvulaen, sest Hollandi Oost NL-i ja Qreditsi tooteportfellist ei tuvastatud analüüsi käigus eksporditehingutele suunatud tooteid.

239. Eksporditehingute rahastamise osas on KredExi ekspordilaenule kõige ligilähedasem Finnvera kasvulaen. Finnvera kasvulaen on suunatud Soome ettevõtete tegevuse laiendamisele välisriikidesse. Tabelis on välja toodud Finnvera ja KredExi rahastamissumma tingimuste erinevus. KredExi ekspordilaenu suurus ei ületa 3 miljonit eurot ning laenusumma ei tohi ületada 85% tehingu maksumusest. Finnvera kasvulaenuga kaasneb aga 20% omafinantseeringu kohustus ning lisaks sellele peab rahastamispaketis olevate investorite osakaal olema vähemalt 50%.

240. Veel sarnaste otstarvetega KredExi ekspordilaenuga on lisas 5 välja toodud Finnvera 11 erinevat ekspordigarantiid, mille eesmärgiks on vähendada eksporditehingute erinevate osapoolte äririske. Tooted on suunatud nii eksportivatele ettevõtetele kui ka ettevõtte krediidiandjatele. KredExi võrreldavad tooted on krediidikindlustus, ühe eksporditehingu kindlustus ja pikaajaliste eksporditehingute kindlustus.

Tabel 23. KredExi ja Finnvera instrumendid eksporditehingute rahastamiseks

Tingimus KredExi ekspordilaen Finnvera kasvulaen

Sihtotstarve Võimaldada välisostjale vähemalt 2 a pikkust maksetähtaega ning rahastada krediidikindlustuse preemiamakse tasumist ja vajaduse korral ka välisostjale müüdavate kaupade tootmist

Eesmärk on rahastada Soome VKEde äritegevust välismaal, kes on tegutsenud üle kolme aasta

Maksimaalne summa 3 mln €, mitte üle 85% tehingu maksumusest

Vähemalt 500 000 € ja finantseeritava projekti suurus on tavaliselt üle 1,5 miljoni €. Omafinantseering peab olema 20% ning lisaks Finnverale peab teiste rahastamispaketis osalevate investorite osakaal olema vähemalt 50%

Tagasimakseperiood 2–10 aastat Mitte üle 10 aasta

Instrumendi tasu Lepingu sõlmimise tasu 1% laenusummalt Lepingu muutmise tasu 0,2% laenujäägilt Laenuintress

Intressimäär: 6 kuu euribor ja marginaal

Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.

1.3. Olemasolevad finantsteenused

241. Ettevõtete tegevust rahastatakse lisaks omakapitaliga finantseerimisele ka finantsteenuste kaudu. Finantsteenuseid pakuvad muuhulgas krediidiasutused, krediidiandjad ning fondid. Eestis tegutseb

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

72

üheksa krediidiasutust ja kuus välisriikide krediidiasutuste filiaali (2022. aasta maikuu seisuga)21, 48 pankadevälist krediidiandjat, 11 pankadega seotud krediidiandjat ja üheksa krediidivahendajat (2021. aasta lõpu seisuga)22, 76 fondi (neist 10 avalikku ja 24 mitteavalikku investeerimisfondi ja 41 pensionifondi; 2022. aasta märtsi lõpu seisuga)23 ning seitse investeerimisühingut (2021. aasta lõpu seisuga)24.

242. Eesti kolme suurima turuosaga krediidiasutuse pakutavate finantsteenuste alusel võib väita, et ettevõtetele pakutakse laia ringi finantsteenuseid: laen (ülevaade kolme suurima turuosaga krediidiasutuse laenutoodetest on tabelis 24), liising (järelmaks, liising, sh autoliising, seadmeliising, kommertssõiduki liising, liisingulepingute sõlmimine), kaubanduse finantseerimine (faktooring, pangagarantii, akreditiivid, dokumentaalne inkasso, laofinantseerimine), eri tüüpi finantsteenuseid põllumajandusettevõttele (mh liising, käibekapitali rahastamine jms). Investeerimiseks pakuvad krediidiasutused laenu kuni 5, 7 või 10 aastaks summas alates kolmest tuhandest eurost (tabel 24).

243. Vastavalt intervjuudele pankade esindajatega analüüsivad pangad investeeringute rahastamisel kõigepealt ettevõtte rahavoogu (kuivõrd on rahavoog stabiilne) ning tagatiste väärtust. Ebakindla rahavoo puhul võivad alustavad ettevõtted investeeringute rahastamisel kasutada riskikapitalifondide võimalusi. Pankade esindajate sõnul on pankadel kergem finantseerida investeeringuid materiaalsesse varasse ehk masinate, seadmete soetamisega seotud investeeringuid. Kui investeering ei hõlma konkreetse seadme ostu, vaid pigem protsesside ümbermängimist, siis pangal on märksa keerulisem investeeringust aru saada (mis on selle tegevuse efekt, mõju; kuidas mõõta/hinnata), mis puudutab eelkõige IT-sektorit, tehnoloogiaettevõtteid. Uudsete tehnoloogiatega seotud investeeringud (nt väiksemastaabiline piloottehas) on investeeringute liik, mida pangad ei finantseeri laenudega liiga suure riski tõttu ning pankade hinnangul sobivad selleks otsetoetused. Seega tasub meie hinnangul rahastamisvahendite disainimisel leida võimaluse tagada ligipääs rahalistele vahenditele olukorras, kus arendatakse immateriaalset põhivara ja uudseid tehnoloogiaid.

244. Eesti Panga järgi ei ole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis väga väikestele ja alustavatele ettevõtetele, sest puudub krediidiajalugu, piisav tagatis või omakapital, ning just pangandusväline finantsvahendus aitab järjest enam seda lünka täita, kuigi see on Eestis endiselt tagasihoidlik25. Pangandusvälise finantsvahenduse (era-, riski- ja investeerimisfondid, ühisrahastus, hoiu-laenuühistud, pensionifondid, börs jms) kiire kasv 2021. aastal pärast mõningast paigalseisu koroonakriisi puhkemisel on laiendanud ettevõtete rahastamisvõimalusi26. Pankadeväliste krediidiandjate (mille hulka ei kuulu hoiu-laenuühistud) finantsteenused on kallimad kui pankadega seotud krediidiandjatel (nt sõidukiliisingu kulukuse määr 2021. aasta lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate puhul keskmiselt 5%, samas kui pankadeväliste krediidiandjate puhul 23%)27.

21 Finantsinspektsioon. (n.d.). Turuosaliste register. https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0 (vaadatud 26.05.2022) 22 Finantsinspektsioon. (n.d.). Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga. https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf 23 Eesti Pank. (11.05.2022). Fondide arv fondiliikide lõikes (tükkides). https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/3370/r/3372/3140 24 Eesti Pank. (21.04.2022). Investeerimisühingute sektori IV kvartali 2021 ülevaade. https://fi.ee/et/publikatsioonid/investeerimisuhingute-sektori-iv-kvartali-2021-ulevaade 25 Eesti Pank. (2022). Majanduse rahastamise ülevaade. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022- 02/mry_veebruar_2022_est.pdf 26 Eesti Pank. (2022). Majanduse rahastamise ülevaade. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022- 02/mry_veebruar_2022_est.pdf 27 Finantsinspektsioon. (n.d.). Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga. https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

73

Täiendav alternatiiv kapitali kaasamiseks VKEdele on kauplemissüsteem Nasdaq First North Growth Market28, kus kehtivad leebemad nõuded kui põhiturul noteeritud ettevõtete puhul.

245. Üks finantsteenuste pakkujatest on Euroopa Investeerimispank29, kes pakub väikseid (kuni 25 mln eurot) ja suuri (rohkem kui 25 mln eurot) laene eri sihtrühmadele, sh VKEdele30. Eestis Euroopa Investeerimispanga Grupi toetatud projektide maht oli kokku 348 mln eurot31.

246. Iduettevõtete rahastamisest annab ülevaate 2020. aasta iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring32, mille tulemuste järgi on iduettevõtete rahastamine Eestis oluliselt paranenud. Eesti riskikapitalituru arendamiseks ning ambitsioonikate ja uuenduslike Eesti ettevõtete kasvu toetamiseks pakub riik erafondivalitsejatele ankurinvesteeringuid SmartCapi kaudu33. Finantssektori hinnangul on SmartCapil positiivne mõju kohalikule era- ja riskikapitaliturule, kuid piiratud rahalised ressursid ei võimalda mõju suurendada. KredEx pakub riskikapitali ka fondifondide kaudu eesmärgiga aidata rahastada nii Eesti alustavate kui ka pikemalt tegutsenud kiirelt kasvavate ettevõtete arengut ja kasvu34. Finantssektori sõnul tasub Eestis kaaluda käibepõhise rahastamise (ingl revenue-based financing) mudeli kasutamist, mis on välismaal idu- ja kasvuettevõtete puhul populaarseks muutunud.

247. Fondide sektorit mõjutas 2021. aastal kõige rohkem raha väljamaksmine kohustuslikest pensionifondidest. Selle tõttu vähenes avalike investeerimisfondide maht 764 miljoni euro võrra ehk 13% ning moodustas aasta lõpus 5,3 miljardit eurot.35 Finantssektori esindajate sõnul ei käivitatud pensionireformi tõttu paljusid investeerimisprojekte. Samuti muutis pensionireform investeerimisel väga ettevaatlikuks, sest eraisikutel on võimalik kogutud pensioniraha lihtsamini välja võtta. Intervjuudel pakuti pensionifondide mahtude suurendamiseks kaks võimalust: võimaldada teha suuremat igakuist kogumispensioni makset ja vabastada nn tööandjapensioni erisoodustusmaksest.

248. Turutõrgete tõttu pakub finantsteenuseid ka KredEx: laene (ülevaade laenudest on tabelis 24), laenukäendust (pangalaenu, liisingu või pangagarantii kasutamiseks, kui selle saamiseks puuduvad ettevõttel piisavad tagatised või tegutsemisajalugu) ja krediidikindlustust.

249. Enne koroonakriisi väljastas KredEx perioodil 2017–2019 19 kuni 29 laenu aastas (tabel 25). Nelja aastaga (2017–2020) on KredEx väljastanud 38 tööstuslaenu ja 34 stardilaenu ning ainult viis ekspordilaenu ja kaks kapitalilaenu (tabel 25). Koroonakriisi tõttu loodi uusi ajutisi laenutooteid. Kõige rohkem said KredExilt laenu ettevõtted Harjumaalt (114), Tartumaalt (17) ja Pärnumaalt (11) (tabel 26) ning enamasti olid need mikroettevõtted ja töötleva tööstuse ettevõtted (tabel 27). Samal perioodil käendas KredEx kokku 1031 finantslepingut. Kui välja arvata erakorraliste laenude

28 Nasdaq. (n.d.). Nasdaq First North Premier Growth Market for growth companies with an ambition to list on the Main Market. https://www.nasdaq.com/solutions/nasdaq-first-north-premier-growth-market 29 https://www.eib.org/en/index.htm 30 European Investmant Bank. (n.d.). Estonia and the EIB. https://www.eib.org/en/projects/regions/european- union/estonia/index.htm 31 Euroopa Investeerimispank. (2022). EIB Grupi tegevus Eestis 2021. https://www.eib.org/attachments/publications/factsheet_estonia_2021_et.pdf 32 CIVITTA. (2020). Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring. https://kredex.ee/sites/default/files/2020- 03/Kokkuv%C3%B5te_Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pd f 33 https://smartcap.ee/et/ 34 KredEx. (n.d.). Era- ja riskikapitalifondid. https://kredex.ee/et/riskikapital 35 Finantsinspektsioon. (n.d.). Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga. https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

74

käendused, siis kõige rohkem kasutati proportsionaalset käendust (446) ja investeerimislaenu käendust (114).

250. Ettevõtete küsitlus näitas, et ettevõtted plaanivad teha investeeringuid, võttes laene mahuga ka 1 kuni 10 mln eurot ja üksikutel juhtudel ka suuremat laenu. Intervjueeritud osapooled on viidanud sellele, et riigil on mõistlik pakkuda finantsteenuseid suurema piirmääraga kui see praegu on (2 mln eurot), et ükski potentsiaalne investeering ei jääks tegemata.

251. KredExi finantsteenuste puhul mainisid intervjueeritud osapooled ja avatud küsimuste vastustes ka küsitletud ettevõtted, et KredExi finantsteenused on tihti kallid – pankadega võrreldes kõrgem intressimäär (sh COVIDi kriisimeetmete puhul), aga ka kõrged käendustasud. Ka ühe panga esindaja mainis, et vahel on KredExi käendustasu kõrgem kui laenuintress. Osapoolte hinnangul tasub kaaluda laenuintressi ja käendustasude kompenseerimist konkreetsetele sihtrühmadele või majandussektoritele. Finantssektorilt tuli ettepanek laiendada KredExi käendust ka mittepankadest krediidiandjate laenudele ja võlakirjadele, et finantsturg oleks ettevõtete investeeringuvajaduste katmiseks maksimaalselt ära kasutatud.

252. Kitsalt maapiirkonna ettevõtluse toetamise ja elavdamisega tegeleb Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), kes pakub ettevõtetele muu hulgas käendusi, laene ja põllumaa kapitalirenti36.

253. Eelhindamise koostamisel on oluline arvestada varasema kogemusega, sh mis on rahastamisvahendite elluviimisel olnud peamised õppetunnid edaspidiseks. Senise rahastamisvahendi rakendamise kogemuse põhjal võib välja tuua järgmised teemad, millega uue perioodi rahastamisvahendite väljatöötamisel arvestama peaks:

1. Uute toodete käivitumine võtab aega, kuna turu teadlikkuse kujunemine konkreetsete toodetest on aeganõudev protsess. Seega ei ole mõistlik turule tuua liiga palju erinevaid tooteid ning neid sageli ümber kujundada, kuivõrd uute instrumentide käivitumise faasis on instrumentide väljaandmise tempo aeglasem (st turg ei ole tooteid veel omaks võtnud). Seetõttu on asjakohane teha pigem vähem (suuremat sihtrühma katvaid) ja püsivamaid tooteid, mille raames on võimalik vastavatele sihtrühmadele vajadusel erinevaid tingimusi kehtestada. Teisisõnu, võimalused sihtrühmadele jääksid alles, kuid toodete hulk oleks väiksem.

2. Rahastamisvahendite rakendamisel on sihtrühmadelt olulise probleemina välja toonud suure halduskoormuse. Nii veebiküsitluses kui ka fookusgrupi intervjuudes nimetati probleemina toodete taotlemise ja kasutamisega seotud suurt halduskoormust ning taotlemise protsessi pikkust ja keerukust. See on eriti aktuaalne mikro- ja väikeste ettevõtete puhul, sh alustavad ettevõtted, kelle instrumentide summad on ühelt poolt väiksemad ning teiselt poolt on neil väiksem võimekus laene ja käendusi hallata. See on ka üks põhjuseid, miks tihtipeale loobutakse üldse KredExi toodete kasutamisest. Seetõttu on oluline leida lahendusi finantsinstrumentide taotlemise ja administreerimisega sihtrühmadele kaasneva halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete puhul. Selleks on võimalik kasutada erinevaid lahendusi, mis lihtsustaksid sihtrühmade jaoks taotlemisprotsessi, nt kasutada laenukäenduste puhul portfellipõhist lahendust (koostöös finantsasutusega). Halduskoormuse vähendamine aitaks eeldatavasti kaasa ka mikro- ja väikeettevõtete segmendis suurema hulga käenduste väljaandmiseks, kuna toode tehakse mugavalt kättesaadavaks.

3. Eelhindamisele eelnenud aastate jooksul toimus majanduses mitmeid kiireid muutusi (sh tulenevalt nt COVIDi pandeemiast), mis on tinginud vajaduse uute toodete loomiseks ettevõtjate toetamiseks (st KredExi COVIDi abimeetmed). Sageli on muutused turul niivõrd

36 Maaelu Edendamise Sihtasutus. https://mes.ee/.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

75

kiired, et uusi meetmeid on vaja kiirelt, samas kui uute toodete väljatöötamine võtab aega. Selleks on oluline uuel programmiperioodil finantsinstrumentide disainimisel luua toodetesse võimalikult suurt paindlikkust. Tooted peaksid olema kujundatud selliselt, et neid oleks võimalik vastavalt turuolukorra muutustele kiirelt ümber kujundada, vajaduseta uusi tooteid looma hakata. Selliselt oleks võimalik turu nõudlusele ja sihtrühmade vajadustele kiiremini vastata.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

76

Tabel 24. Eesti kolme suurima turuosaga krediidiasutuse ja KredExi pakutavad laenud ettevõtetele

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

SEB Pank

Investeerimislaen (ettevõtte laiendamiseks käibekapitali kasutamata Kontori-, lao- ja tootmispindade soetamiseks Põhivara soetamiseks)

Alates 3 tuh … Kuni 7 1% laenusummast, min 200 eurot

Fikseeritud või muutuv baasintress

• Vara, mille ostmiseks või uuendamiseks taotlete laenu

• Muu kinnisvara, vallasvara või käendus lisatagatisena

• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus

…

Stardilaen (ettevõtlusega alustamiseks ja lisakapitali soetamiseks)

3 kuni 100 tuh … Kuni 5 1,5% laenusummast

Info puudub veebilehel Ettevõtte eraisikust omanike käendused vähemalt 25% laenusummast

Kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtjale

Käibekapitalilaen (ettevõtte käibekasvu rahastamiseks)

Alates 3 tuh … Kuni 1 1% laenusummast, min 200 eurot

Fikseeritud või muutuv baasintress

• Kinnisvara ja vajadusel lisatagatisena vallasvara või käendus

• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus

…

Arvelduslaen (ootamatuteks kulutusteks ja rahavoo ühtlustamiseks)

Alates 3 tuh … Kuni 1 1% laenulimiidist, min 200 eurot

Info puudub veebilehel • Kinnisvara ja vajadusel lisatagatisena vallasvara või käendus

• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus

…

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

77

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

Roheline mikrolaen ettevõttele (soodsamad laenutingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse toetamiseks: päikesepaneelide ja elektriautode laadimisjaamade soetamiseks)

Kuni 20 tuh Info puudub veebilehel (ilmselt alates 0%)

Kuni 7 Rakendub investeerimislaenu hinnakiri: 1% laenusummast, min 200 eurot

Alates 2,9% + euribor Ei ole vajalik …

Swedbank

Laen: investeerimislaen, käibekapitalilaen, KredExi stardilaen (lühiajaliste ärivajaduste eest tasumiseks; toodete ja teenuste turundamise kulude katmiseks; kinnisvara, põllumajandusmaa või muu põhivara ostuks; hoonete ehitamiseks või renoveerimiseks; päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja soojuspumpade ostmiseks)

Alates 5 tuh … Kuni 5 (maksegraafik u pikkus kuni 10), põllumajandu smaa ostuks kuni 30

Investeerimislaen ja käibekapitalilaen: 1% laenusummast, kuid min 200 eurot; stardilaen: 1,5% laenusummast, kuid min 300 eurot

Käenduse korral keskmiselt 9%, hüpoteegi korral keskmiselt 3,5%, päikesepaneelide, tuuleturbiinide või soojuspumpade ostmisel keskmine intressimäär 4,9%

• Kui laenulimiit on kuni 15 tuh, piisab juhatuse liikme või omaniku käendusest

• KredExi või MESi käendus

• Hüpoteek kinnisvarale või põllumajandusmaale

…

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

78

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

Arvelduskrediit (ettevõtte käibevahendite tasakaalustamiseks, samuti ühekordseteks suuremateks ostudeks)

Alates 5tuh kuni 50% ettevõtte viimase poolaasta keskmisest kuu netokäibest

… Kuni 1 1% limiidist, kuid min 200 eurot

Keskmine intressimäär aastas käenduse tagatisel 10%, tagatisvara korral 5% (intress määratakse igale ettevõttele individuaalselt) ning Kohustistasu limiidi kasutamata osalt 2% aastas

• Kuni 15 tuh juhatuse liikme käendus

• KredExi või MESi käendus

• Hüpoteek hoonestatud elukondlikule, büroo- või tootmiskinnisvarale, põllumajandusmaale

…

LHV Pank

Mikrolaen (äri arendamiseks, näiteks seadmete ja masinate ostuks, käibevahendite hankimiseks ja muude väikeinvesteeringute tegemiseks)

5 kuni 50 tuh 0% 1–6 1,5% laenusummast, max 300 eurot

Alates 6% + euribor Era- või juriidilise isiku käendus

• Eestis registreeritud ja tegutsev osaühing või aktsiaselts

• Kuni 9 töötajat (k.a)

• Käive ja/või bilansimaht kuni 2 miljonit € aastas

• Ettevõtte suhtes ei ole algatatud maksejõuetusmenetlust

• Ettevõttel ja sellega seotud isikutel ning käendajal ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud makse- või maksuvõlga

Arvelduslaen (käibevara soetamine, ootamatud väljaminekud, rahavoogude silumine ja muu lisaraha vajadus)

Alates 25 tuh, limiidi ülempiir on võrdne ettevõtte keskmise kuukäibega

… Kuni 1 0,7–1,5% laenusummast, min 300 €

… • Hüpoteek kinnisvarale

• Era- või juriidilise isiku käendus või garantii

• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus

• Ettevõte on tegutsenud vähemalt kaks aastat

• Ettevõttel ja seotud isikutel puuduvad maksehäired

Käibekapitalilaen (projekti- ja tegevuspõhised lühiajalised ja väiksemad investeeringud)

Alates 25 tuh … Kuni 3 0,7–1,5% laenusummast, min 300 €

… • Hüpoteek kinnisvarale

• Ettevõte on tegutsenud vähemalt kaks aastat

• Ettevõttel ja seotud isikutel puuduvad maksehäired

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

79

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

• Era- või juriidilise isiku käendus või garantii

• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus

Investeerimislaen (põhivara soetamine, renoveerimine, pikaajaliste investeeringute finantseerimine, pika tasuvusajaga uute projektide algatamine, majandustegevuse laiendamine jne)

Alates 25 tuh Vähemalt 30% laenusummast

Kuni 10 Alates 1% laenusummast, min 300 €

… • Hüpoteek kinnisvarale

• Era- või juriidilise isiku käendus või garantii

• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus

• Ettevõte on tegutsenud vähemalt kaks aastat

• Ettevõttel ja seotud isikutel puuduvad maksehäired

Ettevõtete omandamise rahastamine: mezzanine- laenud, juhtkonnapoolsed väljaostud (MBO), võimendusega väljaostud (LBO)

… Tehtavat investeeringut tuleb osaliselt rahastada omavahenditest

Kuni 5 … … … …

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

80

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

KredEx

Stardilaen (ettevõtte investeeringute ja/või käibevahendite rahastamiseks)

Kuni 100 tuh … Kuni 5 Kuni 1,5% laenusummast, sh KredExile 0,5%

Kuni 7% + 6 kuu euribor laenujäägilt, sh KredExile 4% + 6 kuu euribor

Ettevõtja füüsilisest isikust omanike solidaarne käendus on 25% laenusummast (laenu sihtotstarbelisel kasutamisel)

• Välistavad tegevused, millele ei anta laenu

• Kuni kolm aastat tegutsenud VKEle

• Täpsemad tingimused on loetletud siin

Regionaallaen37 (allutatud laen; materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega)

Kuni 500 tuh, kuid mitte üle 50% projekti maksumusest

… Kuni 15 Tasu puudub Üldjuhul, kui KredEx rahastab projektist: kuni 20,00%, on intress krediidiasutuse intressimääraga võrdne; 20,01–30,00%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 1 PP; 30,01–40,00%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 2 PP; 40,01–50,00%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 3 PP

Eraldi tagatis ei ole regionaallaenu jaoks tavaliselt vajalik või seatakse viimase järjekorra hüpoteek või kommertspant

• Välistavad tegevused, millele ei anta laenu

• Sihtrühm on VKEd, kes teevad investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartut

• Täpsemad tingimused on loetletud siin

37 Regionaallaenu pakutakse alates 2022. aasta märtsist. Allikas: KredEx. (29.03.2022). Maapiirkondades asuvad ettevõtted saavad nüüdsest taotleda regionaallaenu. https://kredex.ee/et/uudised/maapiirkondades-asuvad-ettevotted-saavad-nuudsest-taotleda-regionaallaenu.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

81

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

Tööstuslaen (allutatud laen; investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ja sellega kaasnevad otsesed kulud seoses ettevõtja tegevuse laiendamise, toodangu mitmekesistamise või tootmisprotsessi ümberkorraldamisega)

Kuni 2 mln, kuid mitte üle 40% projekti maksumusest

… Kuni 15 Tasu puudub Üldjuhul, kui KredEx rahastab projektist: kuni 20%, on intress krediidiasutuse intressimääraga võrdne; 21–30%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 1 PP; 31–40%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 2 PP

Eraldi tagatis ei ole tööstuslaenu jaoks tavaliselt vajalik või seatakse viimase järjekorra hüpoteek või kommertspant

• Laenutaotleja on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse ja nõutud andmed on äriregistrile esitatud

• Laenutaotlejal puuduvad Creditinfo maksehäirete raporti kohaselt lõpetamata maksehäired või ajatamata maksuvõlad

• Laenutaotleja omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele

• Laenutaotleja on jätkusuutlik ning maksejõuline

• Laenutaotleja juhatuse liikmed ja omanikud on usaldusväärsed ja pädevad

• Laenutaotleja omakapital ja omafinantseering kokku on vähemalt 50% taotletavast tööstuslaenu summast

• Laenutaotleja ja temaga seotud ettevõtjate grupp ei ole raskustes olev ettevõtja

• Laenutaotleja ja temaga seotud ettevõtjate grupp on väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

• Laenutaotleja põhitegevusala on töötlev tööstus, mäetööstus, elektrienergia tootmine, ülekande ja jaotus ning jäätmetöötlus ja -kõrvaldus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

82

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

Ekspordilaen (allutatud laen; võimaldada eksportijale laenu vähemalt 2-aastase maksetähtajaga eksporditehingute finantseerimiseks)

Üldjuhul kuni 3 mln ostja kohta, kuid mitte üle 85% tehingu maksumuses

… 2–10 1% laenusummalt Min on laenuintress võrdne turuintressimääraga; intressi suurus arvutatakse ettevõtja ja projekti riskitasemest lähtudes, võttes aluseks investeerimislaenu käendustasude määrad, mis korrutatakse koefitsiendiga 1,3

… • Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse

• Ettevõttel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused

• Ettevõte on jätkusuutlik ning maksejõuline

• Ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele

• Ettevõtte juhatuse liikmed ja omanikud on usaldusväärsed ja pädevad

• Ettevõttel on kogemus sarnaste ekspordiprojektide teostamisel

Kapitalilaen (rahastada tegevusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtte arendamise või laiendamise kaudu selle konkurentsivõimet; sihtrühm on ärimudeli toimimist tõestanud ja hea arengupotentsiaaliga kiiresti kasvavad ettevõtted)

Kuni 2 mln, kuid mitte rohkem kui ettevõtte omakapitali suurus laenu väljastamise ajal; kapitalilaenu osakaal võib olla kuni 67% rahastatavast projektist

… Üldjuhul 3 kuni 5, kuid mitte üle 10

1% laenusummalt Üldjuhul vahemikus 7,5–15%; lõplik intress sõltub projekti riskitasemest ja tagatistest

… • Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse

• Ettevõttel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused

• Ettevõte on jätkusuutlik ning maksejõuline

• Ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele

• Ettevõtte võtmeisikud on usaldusväärsed ja pädevad

• Ettevõtte omakapitali suurus on vähemalt 100 tuh eurot ja omakapitali osakaal bilansis vähemalt 10%

• Laenu teenindamise kattekordaja on konservatiivsel hinnangul vähemalt 1,1

Allikas: vastavate asutuste veebilehed 27.05.2022 seisuga.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

83

Tabel 25. KredExi poolt ettevõtetele väljastatud laenude arv ja suurused eurodes aastatel 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel

Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku Keskmine Minimaalne summa

Maksimaalne summa

Edupõhine instrument, allutatud laen eksportööridele38

1 … … … 1 … … …

Ekspordilaen 2 2 1 … 5 ca 810 234 164 302,03 1 641 600,39

Erakorraline investeerimislaen

… … … 29 29 ca 283 490 15 900 2 000 000

Erakorraline käibekapitalilaen

… … … 98 98 ca 230 694 5 000 2 500 000

Erakorraline laen riiklikele projektidele

… … … 5 5 38 880 000 8 000 000 100 000 000

Kapitalilaen … … 2 … 2 300 000 300 000 300 000

Stardilaen 8 12 10 4 34 ca 40 124 6 300 100 000

Tööstuslaen 18 10 6 4 38 ca 141 262 2 072 570 000

Kokku 29 24 19 140 212 ca 1 117 314

2 072 100 000 000

Allikas: autorite arvutused KredExi andmete põhjal.

Tabel 26. KredExi laenu ja käendust saanud ettevõtete arv maakonniti aastatel 2017–2020

Maakond Laenu saanud ettevõtete arv Käendust saanud ettevõtete arv

Harjumaa 114 426

Hiiumaa 0 1

Ida-Virumaa 6 34

Jõgevamaa 2 4

Järvamaa 0 10

Läänemaa 3 8

Lääne-Virumaa 3 23

Põlvamaa 2 3

Pärnumaa 11 35

Raplamaa 2 15

Saaremaa 8 17

Tartumaa 17 70

Valgamaa 2 5

Viljandimaa 4 12

Võrumaa 3 7

määramata 1 0

Kokku 178 670

Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.

38 Laenu summa on eelhindamise autorite poolt anonümiseeritud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

84

Tabel 27. KredExilt laenu saanud ettevõtete arv aastatel 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel

Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku

Edupõhise instrument, allutatud laen eksportööridele39 1 0 0 0 1

Ekspordilaen 2 1 0 0 3

Erakorraline investeerimislaen 0 0 0 24 24

Erakorraline käibekapitalilaen 0 0 0 94 94

Erakorraline laen riiklikele projektidele 0 0 0 5 5

Kapitalilaen 0 0 1 0 1

Stardilaen 8 10 10 4 32

Tööstuslaen 5 4 5 4 18

Kokku 16 15 16 131 178

Ettevõtte suurus 2017–2020

Mikroettevõte 93

Väikeettevõte 55

Keskmise suurusega ettevõte 28

Suurettevõte 2

Kokku 178

Ettevõtte tegevusala 2017–2020

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2

B Mäetööstus 1

C Töötlev tööstus 60

G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

15

H Veondus ja laondus 13

I Majutus ja toitlustus 31

J Info ja side 6

L Kinnisvaraalane tegevus 2

M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 9

N Haldus- ja abitegevused 11

P Haridus 1

Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 5

R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 15

S Muud teenindavad tegevused 7

Kokku 178

Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.

39 Laenu summa on eelhindamise autorite poolt anonümiseeritud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

85

Tabel 28. Ettevõtete laenu käendused KredExi poolt ja käenduste suurused eurodes aastatel 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel

Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku

Käenduse keskmine summa (ümardatud)

Käenduse minimaalne summa

Käenduse maksimaalne summa

Käendatud laenu keskmine summa (ümardatud)

Käendatud laenu minimaalne summa

Käendatud laenu maksimaalne summa

Erakorraline fikseeritud käendus olemasolevale laenule

… … … 110 110 25 962 3 410,29 192 500 166 019 19 954,93 550 000

Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevale laenule

… … … 45 45 570 032 7 659,37 4 900 000 1 140 065 15 318,75 9 800 000

Erakorraline proportsionaalne käendus turismile

… … … 15 15 150 533 15 000,00 400 000 150 533 15 000,00 400 000

Erakorraline proportsionaalne käendus uuele laenule

… … … 46 46 314 527 3 000,00 3 600 000 399 379 5 000,00 4 000 000

Erakorraline proportsionaalne väikelaenu käendus

… … … 16 16 423 123 10 000,00 150 000 42 313 10 000,00 150 000

Investeerimislaenude käendus 44 28 20 22 114 307 527 12 000,00 2 250 000 510 543 15 000,00 7 000 000

Käibelaenu ja arvelduskrediidi käendus

29 18 19 16 82 203 044 5 625,00 2 000 000 30 5975 7 500,00 2 500 000

Pangagarantii käendus 22 12 16 29 79 234 279 632,80 5 000 000 479 600 1 582,00 12 355 143

Proportsionaalne käendus pangast 46 103 139 158 446 58 159 243,20 496 000 82 363 304,00 1 650 000

Stardilaenu käendus 10 5 5 4 24 38 578 4 484,80 80 000 48 223 5 606,00 100 000

Vara väljaostu käendus 18 9 6 2 35 111 666 2 557,19 390 000 203 099 3 409,60 1 455 200

Väikelaenu käendus pangast 19 … … … 19 12 847 3 000,00 24 000 17 711 4 000,00 32 000

Kokku 188 175 205 463 1031 142 719 243,20 5 000 000 249 649 304,00 12 355 143

Allikas: autorite arvutused KredExi andmete põhjal.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

86

Tabel 29. KredExi´lt käendust saanud ettevõtete arv 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel

Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku

Erakorraline fikseeritud käendus olemasolevale laenule … … … 5 5

Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevale laenule

… … … 24 24

Erakorraline proportsionaalne käendus turismile … … … 15 15

Erakorraline proportsionaalne käendus uuele laenule … … … 45 45

Erakorraline proportsionaalne väikelaenu käendus … … … 15 15

Investeerimislaenude käendus 39 26 17 19 98

Käibelaenu ja arvelduskrediidi käendus 29 18 18 16 74

Pangagarantii käendus 21 11 11 19 55

Proportsionaalne käendus pangast 43 97 119 139 363

Stardilaenu käendus 10 5 5 4 24

Vara väljaostu käendus 9 5 5 2 17

Väikelaenu käendus pangast 19 … … … 19

Kokku 161 157 167 289 670

Ettevõtte suurus 2017–2020

Mikroettevõte 338

Väikeettevõte 255

Keskmise suurusega ettevõte 67

Suurettevõte 10

Kokku 670

Ettevõtte tegevusala 2017–2020

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 13

B Mäetööstus 6

C Töötlev tööstus 166

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

5

E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4

F Ehitus 112

G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

94

H Veondus ja laondus 25

I Majutus ja toitlustus 59

J Info ja side 35

K Finants- ja kindlustustegevus 1

L Kinnisvaraalane tegevus 12

M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 49

N Haldus- ja abitegevused 31

P Haridus 3

Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 24

R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 18

S Muud teenindavad tegevused 13

Kokku 670

Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

87

1.4. Võimalikud rahastamisvahendid

254. Lähtudes ettevõtete küsitluste ja intervjuude tulemustest, on riigi sekkumine finantsteenuste turul eesmärgiga parendada ettevõtete ligipääsu finantsteenustele põhjendatud. Riikliku sekkumise raamistik on esitatud tabelis 30 (mh tabeli 16 alusel). Üldplaanis on mõistlik jätkata tuvastatud turutõrgete ületamiseks laenu ja käenduse pakkumist (täpsemalt järgmises alapeatükis).

255. Üks võimalikest rahastamisvahenditest võiks olla fondifondid potentsiaalikate, tõestatud ärimudeliga ettevõtete (sh globaalselt kiiresti mitteskaleeritava ärimudeliga, kuid kiiresti kasvavate ettevõtete) ning innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomise toetamiseks. Fondifondid, kus nurgakiviinvestor oleks Eesti riik (nt KredExi, SmartCapi kaudu), võiksid intervjuude kohaselt luua võimaluse rohkemate erakapitalifondide tekkimiseks, aidata kaasa finantseerimise ökosüsteemi arendamisele, et ettevõtetel oleks parem ligipääs rahalistele vahenditele, ning tugevdada Eesti finantsjulgeolekut. Uueks ühtekuuluvuspoliitika perioodiks ei ole planeeritud aga vahendeid riskikapitali fondide ja suurtehingute rahastamiseks ning eesmärgi saavutamisse aitavad panustada projektide rahastamine SmartCapi Rohefondi kaudu ja planeeritav riigieelarvest rahastatav suurtehingute kapitali meede. Seega jäävad fondifondid ettevõtlusvaldkonna rahastamisvahendite investeerimisstrateegiast välja. Finantssektori esindajate sõnul tuleb soodustada Eestis aga uute fondide turule tulekut, nt SmartCapi kaudu, et võimalikult paljudel majandussektoritel oleks võimalik paremini areneda.

256. Ettevõtlusvaldkonna investeerimisstrateegia väljatöötamisel täpsustatakse tabeli 30 sisendit järgnevate eespool käsitletud teguritega:

1. Ettevõtete küsitluse andmed näitavad, et ettevõtted planeerivad investeeringuid kõikides küsitud valdkondades, mis viitab sellele, et pakutavad finantsteenused peavad olema võimalikult universaalsed ning seadma kitsendusi investeeringute liikidele üksnes riiklikest prioriteetidest lähtuvalt (näiteks ekspordi toetamine, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumine jne). Uuel programmiperioodil on finantsinstrumentide disainimisel oluline luua toodetesse võimalikult suurt paindlikkust (nt pigem üks toode, mille raames on erinevad tingimused erinevatele sihtrühmadele/tõrgetele) muuhulgas potentsiaalsete uute kriiside mõjude leevendamiseks, et oleks võimalik muutuvale olukorrale kiiresti reageerida.

2. Võimalusel aidata turutõrkeid ületada eelkõige äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaas või laienemisfaasis olevatel, tõmbekeskustest kaugemal asuvatel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel.

a. Nagu turutõrgete analüüs näitas (vt peatükki 1.1.3), eristuvad just tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted (eriti Ida-Virumaa ettevõtted), puutudes rahastamisvajaduste katmisel probleemidega teistest suuremal määral kokku. Finantsteenuste väljatöötamisel peavad tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted olema need, kellele ligipääsu finantsteenustele lihtsustada.

b. Finantsteenuste planeerimisel võib arvestada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise40 soovitusega, mille järgi tuleks ettevõtlusarengu tegevusprogrammid kujundada senisest enam regioonipõhiselt, mis aga ei tähendaks regiooniti erinevate

40 Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool. (2020). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

88

toetuste pakkumist, vaid senisest suuremat tähelepanu ettevõtte elukaarel põhinevale lähenemisele, et tagada arenguvõimalused ka väiksema võimekusega ettevõtjatele. Lähtudes soovituslikust finantsteenuste universaalsuse põhimõttest, on mõistlik arvestada universaalse toote tingimuste disainimisel regionaalsusega.

3. Finantssektori esindajate sõnul võivad riiklikud finantsteenused ja toetused olla sihitud riigi jaoks strateegiliselt olulistele sektoritele.

4. Uue ettevõtlusega alustamisel on küsitlusele vastanud ettevõtete investeeringuvajadus enamasti kuni 50 000 eurot. Alustavatel ettevõtetel on vaja täiendavat ligipääsu kapitalile, kuna tihti hindavad erasektori finantseerimisasutused ettevõtteid puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbmatuks või liialt riskantseks. Turutõrgete analüüsist lähtuvalt on mõistlik pakkuda alustavale ettevõtjale toetusega kombineeritud stardilaenu. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt.

5. Vastavalt ettevõtete küsitlusele plaanivad ettevõtted teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 miljonit eurot. Täna VKEdele kehtivad finantsinstrumentide piirmäärad katavad enamjaolt nende vajadusi. Samal ajal võib kaaluda suuremat piirmäära eesmärgiga tagada paindlikkus investeeringute rahastamisel, kuna on raske ette näha kõiki võimalikke tulevikus tehtavaid investeeringuid, mis vajaksid riiklikku tuge.

6. Lühikesed tagasimakseperioodid ei kuulu antud eelhindamise järgi olulisemate turutõrgete hulka, kuid on ettevõtteid, kelle jaoks on see pankadest laenu taotlemisel probleemiks. KredExil tasub jätkuvalt pakkuda allutatud laene tagasimakseperioodiga üldjuhul kuni 15 aastat.

257. KredExi laenu pakkumine ei tõrju välja eraturu pakkujaid, sest krediidiasutused rahastavad majanduslikult stabiilseid ettevõtteid. Turutõrgete korral aitavad laenude kättesaadavusele kaasa eeskätt just KredExi laenukäendused. Kui KredEx pakub allutatud laene, siis ka need ei konkureeri otseselt krediidiasutuste laenutoodetega, sest laene väljastatakse koostöös pankadega.

258. Allutatud laenu näol on tegemist sihtasutuse nõudega, mille põhiosa sissenõudmise õigus tekib pärast laenusaaja selle nõude rahuldamist krediidi- või finantseerimisasutusele, millele nõue on allutatud. Sel põhjusel moonutavad allutatud laenud konkurentsi väiksema tõenäosusega kui omakapitaliinstrumendid41, 42, 43 ning allutatud laenu saamine suurendab ettevõtte suutlikkust võtta kõrgema nõudeõiguse järguga laenu44, mistõttu on allutatud laenu pakkumine ka hindajate hinnangul eelistatud.

41 Euroopa Komisjon. Amendment to the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak. Brussels, 8.5.2020, C(2020) 3156 final https://ec.europa.eu/competition/state_aid/what_is_new/sa_covid19_2nd_amendment_temporary_framew ork_en.pdf, lk 3. 42 The Columbia Law School Blue Sky Blog. (11.05.2020). The European Commission Relaxes State Aid Rules for COVID-19-related Recapitalizations. https://www.clearygottlieb.com/news-and-insights/publication- listing/the-european-commission-relaxes-state-aid-rules-for-covid-19-related-recapitalizations 43 Cameron Firth, C., Humpe, C., & Beattie, F. (14.03.2020). European Commission authorises Member States' Covid-19 related equity stakes and subordinated debt. Macfarlanes. https://www.macfarlanes.com/what-we- think/in-depth/2020/european-commission-authorises-member-states-covid-19-related-equity-stakes-and- subordinated-debt/ 44 The Columbia Law School Blue Sky Blog. (11.05.2020). The European Commission Relaxes State Aid Rules for COVID-19-related Recapitalizations. https://www.clearygottlieb.com/news-and-insights/publication- listing/the-european-commission-relaxes-state-aid-rules-for-covid-19-related-recapitalizations

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

89

259. Mitmes eelhindamise raames tehtud intervjuus rõhutati, et Eestis tasuks pakkuda ettevõtetele tuge ühe rakendusüksuse kaudu ning MES ja KIK on mõistlik liita juba üheks asutuseks liidetud EASi ja KredExiga. See võimaldaks paremini hinnata ettevõtete vajadusi ning pakkuda toetuste ja finantstoodete kombineeritud lahendusi, vähendada ettevõtete jaoks eri asutuste vahel liikumisele kuluvat aega ning edastada ettevõtetele infot ELi tasandi rahastamisvõimalustest. 2022. aasta seisuga plaanib riik vähendada ettevõtjate halduskoormust, pakkudes neile avalikke teenuseid ühtse digivärava (eesti.ee ettevõtjale) kaudu45.

260. Lähtudes KOVide jaoks investeeringute rahastamisel ettevõtluse valdkonnas tuvastatud rahalistest turutõrgetest, ei ole võimalik pakkuda rahastamisvahendit, mis soodustaks KOVide investeeringuid ettevõtluse valdkonnas. KOVid seavad teisi valdkondi (eelkõige haridust) prioriteetsemaks, püüavad mitte tõsta oma netovõlakoormust ning piisavate vahendite olemasolul ei ole KOVil üldjuhul keeruline pangast laenu saada.

45 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2021). Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

90

Tabel 30. Riikliku sekkumise raamistik rahastamisvahendite pakkumisel

Nr Eesmärk Sihtgrupp Sobiv finantsteenuse liik Täiendav info (täpsemalt peatükis 1.1.3 – „Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad“)

1 Tagada laenu saamist ebapiisavate tagatiste puhul ettevõtte alustamisel, investeeringute rahastamisel ning ka juhul, kui tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kus tagatisvara väärtus ei ole piisav

Investeeringu teostamiseks ebapiisava tagatisvaraga ja ebapiisava väärtusega tagatisvaraga ettevõtted

Allutatud laen, laenukäendus, kombineeritud stardilaen

…

2 Muuta finantsteenuseid kättesaadavamaks (probleemiks liiga kõrge intress)

Ettevõtted Allutatud laen, laenukäendus Allutatud laenu ja laenukäenduse kasutamine võib maandada riske krediidiasutuse jaoks, kes omakorda võib alandada finantstoodete kulukust (arvestades ka laenu suurust, laenusaaja usaldusväärsust). Madalam intress eeldab madalama riskiga projekte (äriideest ja/või tagatisväärtuse väiksusest tulenev) ning kõrgema riskiga projektide rahastamine toob kaasa kõrgema intressi

3 Tagada laenu saamist ettevõtluse alustamisel, kui pangad või hoiu-laenuühistud ei hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlblikuks

Alustavad ettevõtted (tavapäraselt kuni kolm tegutsemisaastat)

Laenukäendus (portfelligarantii võimalus), kombineeritud stardilaen

…

4 Muuta finantsteenuseid kättesaadavamaks potentsiaalikatele, tõestatud ärimudeliga ettevõtetele (sh globaalselt kiiresti mitteskaleeritava ärimudeliga, kuid kiiresti kasvavad ettevõtted), kelle majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks käibelaenu või pikaajalise investeeringulaenu andmiseks piisavad

Ettevõtted Allutatud laen, laenukäendus ja fondifond

Uueks ühtekuuluvuspoliitika perioodiks ei ole planeeritud vahendeid fondifondide ja suurtehingute rahastamiseks. Eesmärgi saavutamisse aitavad panustada projektide rahastamine Rohefondi kaudu ning planeeritav riigieelarvest rahastatav suurtehingute kapitali meede

5 Toetada innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomist, mida pangad või hoiu- laenuühistud ei rahasta, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus

Ettevõtted Allutatud laen, laenukäendus ja fondifond

Uueks ühtekuuluvuspoliitika perioodiks ei ole planeeritud vahendeid fondifondide ja suurtehingute rahastamiseks. Eesmärgi saavutamisse aitavad panustada projektide rahastamine Rohefondi kaudu ning planeeritav riigieelarvest rahastatav suurtehingute kapitali meede

6 Lihtsustada täiendavate rahaliste vahendite kaasamise protsessi ja vähendada selleks kuluvat aega

Ettevõtted Allutatud laenu ja laenukäenduse pakkumise disaini ja taotlemise protsessi lihtsustamine ning piiratud kahjususega portfelligarantii loomine

KredEx plaanib hakata kasutama portfellikäendust, mis muudab käenduse andmist kiiremaks ja lihtsamaks

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

91

7 Tagada vajaliku teabe kättesaadavust erinevate rahastamisvõimaluste kohta. See eesmärk ei puuduta ainult riiklikke finantsteenuseid

Ettevõtted … Ettevõtetele on vajalik mugavalt kättesaadav kogu informatsioon rahastamisvõimalustest eri allikatest kogu oma mitmekesisuses (EASist programmini „Euroopa horisont“) ja seda võimalusel ühe kanali kaudu (nt üks veebileht, kust leiab täpsemat infot kõikide rahastamisvõimaluste kohta vastavate veebilinkide kaudu)

Allikas: autorite süntees.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

92

1.5. Investeerimisstrateegia ettepanek

1.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest

261. Investeerimisstrateegia ettepanek lähtub põhimõttest, et planeeritavad finantsinstrumendid panustaksid Eesti 2021–2027 ELi ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärkide saavutamisse, eelkõige eesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärki „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“.

262. Investeerimisstrateegia koostamisel on lähtutud järgmistest printsiipidest:

• Pakutavad finantstooted peavad lähtuma konkreetsetest turu vajadustest, mistõttu on oluline, et investeerimisstrateegia oleks kooskõlas turutõrgete analüüsi tulemustega.

• Kuna struktuurivahendite abil ei ole alati võimalik lahendada kõiki turul esinevaid kitsaskohti, tuleb eelistada lahendusi, mis on kõige enam kooskõlas rakenduskava prioriteetide ning struktuurifondide üldiste reeglitega (sh turutõrke ulatus, võime kaasata erasektori investeeringuid jm lisandväärtuse kaasnemine, atraktiivsus erasektorile, turumoonutuste minimeerimine).

• Struktuurivahenditest rahastatavate finantsinstrumentide väljapakkumisel tuleb arvestada teiste olemasolevate või planeerimisel olevate meetmetega, millega turutõrkeid lahendatakse (nt riigieelarvest planeeritavad vahendid, sh suurtehingute kapitali meede).

263. Turutõrgete ja ettevõtete finantsvajaduste analüüs tõi välja, et riigi sekkumine rahastamisvahendite kaudu on põhjendatud ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamiseks. Investeerimisstrateegias tuuakse välja ettepanekud instrumentide osas, mis aitaksid lahendada eespool kirjeldatud turutõrkeid (tabel 30). Sobilike instrumentidena pakutakse välja laenukäendus, allutatud laen ja kombineeritud stardilaen. Kuigi turutõrgete analüüsist nähtus, et turutõrgete ületamiseks võiks kaaluda ka riskikapitalifondi loomist, siis eelhindamise käigus järeldati, et rahastamisvahendite eelarve piiratust arvestades tuleks keskenduda eelkõige laenu ja käenduse instrumentidele, kuivõrd turule on tulemas ka teistest rahastamisallikatest tulevaid fondiinvesteeringuid (nt Rohefond rohetehnoloogia ettevõtetele). Samuti planeeritakse riigieelarvest rahastama hakata suurtehinguid, mis aitab kaasa turutõrgete leevendamisele suurema (üle 5 miljoni euro) kapitalivajaduse puhul.

264. Investeerimisstrateegia kokkuvõtlik ettepanek on esitatud järgnevas tabelis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kõik ettepanekud on soovituslikku laadi: nende elluviimise otsus ning täpsemad detailid ja tingimused lepitakse kokku vastavalt õigusaktides sätestatule, arvestades rakendusasutuse sisendiga.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

93

Tabel 31. Ülevaatlik tabel potentsiaalsetest pakutavatest instrumentidest

Toode Sihtotstarve/sihtrühm Tingimused Lahendatav turutõrge

Allutatud laen (peatükk 1.5.2)

Sihtrühm: mikroettevõtted, VKEd Sihtotstarve: ettevõtte tegevuse finantseerimine - ettevõtte tegevuse arendamine või laiendamine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine

Soodustingimustel46 turutõrgete analüüsist selgunud sihtrühmadele (innovatsiooni- või teadusmahukad ettevõtted, tõmbekeskustest eemal investeeringuid tegevad ettevõtted), kellel on raskuseid kogu laenusumma taotlemisega eraturult

Ebapiisav tagatis, kõrged intressimäärad, alustavate ettevõtete krediidikõlbmatus, finantsteenuste halb kättesaadavus, innovatsiooni- ja/või teadusmahukate tehnoloogiate keeruline turule toomine

Kombineeritud stardilaen (peatükk 1.5.3)

Sihtrühm: alustav ettevõtja Sihtotstarve: uute ettevõtete loomine, alustava ettevõtte investeeringute või käibevahendite rahastamine

Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt

Laenukäendus (peatükk 1.5.5)

Sihtrühm: mikroettevõtted, VKEd Sihtotstarve: ettevõtte tegevuse finantseerimine - alustava ettevõtte finantseerimine, ettevõtte tegevuse arendamine või laiendamine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine

Soodustingimustel turutõrgete analüüsist selgunud sihtrühmadele, portfellipõhise käenduse võimalus (innovatsiooni- või teadusmahukad ettevõtted47, tõmbekeskustest eemal investeeringuid tegevad ettevõtted, alustavad ettevõtted)

Allikas: autorite koostatud.

1.5.2. Allutatud laen

265. Turutõrgete analüüs näitas jätkuvat vajadust laenuinstrumendi pakkumiseks, et tagada piisav ligipääs finantsvahenditele ka juhul, kui eraturult ei ole võimalik kogu rahastust saada ning on tarvis omafinantseeringut suurendada. Eraturult rahastuse saamise takistuseks võib olla nii liiga kõrge riskitase rahastaja jaoks kui ka näiteks liiga kõrged intressimäärad/tasud, mis muudavad rahastuse ettevõtja jaoks kättesaamatuks. Rahastuse kättesaadavuse parandamiseks oleks struktuurifondidest rahastatud allutatud laenul turutingimustega võrreldes madalam intress, et adresseerida turutõrgete analüüsist selgunud kitsaskohti rahastuse leidmisel.

266. KredExi ja eraturu rahastaja koostöös pakutav allutatud laen võimaldaks maandada projektiga seotud riske eraturu rahastaja jaoks. Antud laenu eesmärgiks ei ole konkureerida finantseerimisasutuste toodetega, kuna laene väljastatakse nendega koostöös.

267. Kui varasemalt on KredEx rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on võimalik lähtuvalt sihtrühmast või

46 Turutingimustest soodsamatel tingimustel. 47 Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist, sh piloottootmise arendamine. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte arengule ja suurendab tootlikkust, soodustades nii majanduskasvu laiemalt.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

94

rahastuse otstarbest varieerida. Selline lahendus vähendaks ka erinevate laenutoodete omavahelist konkureerimist ning võimaldaks tõsta turu teadlikkust ühest konkreetsest finantsinstrumendist, kuna palju erinevaid instrumente võivad muuta nende vahel orienteerumise potentsiaalsele sihtrühmale keerukaks. Seega oleks mõistlik luua laenuinstrument, mille üldtingimused on pigem laiapõhjalisemad ning konkreetsed tingimused määratakse iga laenu kontekstis eraldi, välistades samal ajal ettevõtete diskrimineerimist, st sama sihtgrupi, laenu sihtotstarbe ja samade vajadustega ettevõte saab laenu samadel tingimustel. Ka rahvusvahelise praktika (Holland) analüüsi käigus läbiviidud intervjuudes selgus, et soovitakse liikuda väiksema arvu erinevate toodete poole, mis on suunatud laiemale sihtgrupile ning mille üldtingimused oleksid laiapõhjalisemad. See tagab turuosalistele selguse valikute ja tingimuste osas ning vähendab administratiivkulu.

Tabel 32. Allutatud laenu tingimused

Tingimus Kirjeldus

Sihtrühm Turutõrgete analüüsist selgunud mikroettevõtted ja VKEd48 (vt lõik 269)

Sihtotstarve Ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine

Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 2 000 000 euroni

Tagasimakseperiood Üldjuhul kuni 15 aastat. Sõltuvalt sihtrühma vajadusest, otsustatakse kooskõlas rahastamisvahendi krediidipoliitikaga

Intressimäär Turutingimustest madalam intressimäär

Tagatis Üldjuhul ei ole nõutud

Rakendamisskeem Allutatud laen koostöös finantseerimisasutusega

Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega

Allikas: autorite koostatud.

268. Eelhindamise käigus jõuti järelduseni, et otstarbekas on luua laiapõhjaline koostöös finantseerimisasutustega väljaantav allutatud laenu instrument. Koostööd on soovitatav laiendada lisaks krediidiasutustele ka teistele finantseerimisasutustele, et arendada kapitaliturgu ja tihendada konkurentsi. Turutingimustest soodsama intressiga (vajadusel ka pikema tagasimakseperioodiga, soodsama lepingutasuga) turutõrgete analüüsist selgunud sihtgrupile suunatud instrument võimaldaks ületada eelhindamisest selgunud turutõrkeid konkreetsete sihtrühmade puhul (ülejäänud ettevõtetele kaaluda vajadusel turutingimustel finantseerimise pakkumist SA KredExi omavahenditest).

269. Turutõrgete analüüsi põhjal oleksid sihtgrupid, kellele võimaldada soodustingimustel (madalam intressimäär) laenu, järgmised:

• ettevõtted, kes asuvad / teevad investeeringuid tõmbekeskusest eemal,

• teadmusmahukad ja kõrgema lisandväärtusega või selle poole püüdlevad ettevõtted (sh ettevõtted, kes vajavad tuge innovatsiooni tegemiseks või uudsete tehnoloogiate turule toomiseks, näiteks ka kolmikpöördega seotud ettevõtted).

270. KredExil tasub jätkuvalt pakkuda allutatud laene tagasimakseperioodiga üldjuhul kuni 15 aastat. Rahvusvahelise praktika analüüsi (Soome ja Holland) kohaselt on levinud tagasimakse periood kuni

48 Välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1058 artiklis 7 välja toodud tegevusalades tegutsevad ettevõtted. Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

95

10 aastat, kohati vajadusel ka kuni 20 aastat. Samuti on levinud riigi turutingimustest pigem madalama intressimääraga instrumentide pakkumine.

271. Muu hulgas tõi turutõrgete analüüs välja rahastamisvajaduse summas kuni 10 miljonit eurot. Kuivõrd loomisel on ka suurtehingute kapitalimeede, mis peaks võimaldama lahendada turutõrkeid just suuremahuliste (üle 5 miljoni euro) tegevuste puhul, siis katavad täna VKEdele kehtivad finantsinstrumentide piirmäärad49 enamjaolt nende vajadusi. Kuna allutatud laenu puhul on tegu instrumendiga, mille üldtingimused on pigem laiapõhjalisemad, siis võivad ka väljastatud summad mitmekordselt erineda, olenevalt millisel eesmärgil laenu vajatakse. Allutatud laen ei aita oluliselt kaasa aga alustavatel ettevõtetel finantseeringut kaasata. Neil on takistuseks eelkõige puudulik finantstaust ja tagatis ning finantseerimisasutuse vaatest ei maanda allutatud laen kuigivõrd nimetatud riske. Alustavale ettevõttele sobiks struktuurifondide vahenditest eelkõige kombineeritud stardilaen, lisaks ka laenukäenduse pakkumine, sh portfelligarantii vormis, mis maandaks panga riske ja ei suurendaks administreerimiseks kuluvat aega.

1.5.3. Riigiabi reeglite kohaldamine (allutatud laen)

272. Allutatud laenude puhul saab tugineda vähese tähtsusega abi (VTA) määrustele (EL) nr 1407/201350 ja (EL) nr 360/201251 ning üldisele grupierandi määrusele (GBER) (EL) nr 651/201452.

273. Mõlema VTA määruse alusel saab abi anda mis tahes valdkonnas, v.a:

• kalandus- ja vesiviljelussektor;

• põllumajandustoodete esmane tootmine;

• põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;

• abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

• abi, mille tingimuseks on kodumaiste kaupade kasutamine importtoodete asemel.

274. Määruse (EL) nr 1407/2013 alusel võib toetada raskustes ettevõtjaid, aga määrus (EL) nr 360/2012 sellist võimalust ette ei näe, samuti ei kohaldu see söetööstuses antavale abile ja rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele.

275. VTA määruste olulised tingimused on esitatud tabelis 33.

276. Komisjoni kogemuste põhjal saab laene, mille tagatis katab vähemalt 50% laenust ja mis ei ületa 1 000 000 eurot viieks aastaks või 500 000 eurot kümneks aastaks, käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub VTA ülemmääraga. Ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu

49 Tulenevalt maksimaalsest VTA ekvivalendi määratlusest. 50 Määrus (EL) nr 1407/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R1407 51 Määrus (EL) nr 360/2012, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32012R0360 52 Määrus (EL) nr 651/2014, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32014R0651

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

96

tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ning seda reeglit ei peaks nende suhtes kohaldatama.53

277. GBERi alusel on abi andmise valdkonnad piiratud. Artikli 1 lõikes 1 loetletud lubatud abiliikidest on asjakohased:

• abi VKEdele investeerimisabi, tegevusabi (otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, nõustamiseks ja messidel osalemiseks antav abi) ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi vormis;

• teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi.

278. Vastavalt GBERi lisale I on VKEd mikro- (vähem kui 10 töötajat ning aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot), väikeste (vähem kui 50 töötajat ning aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot) ja keskmise suurusega ettevõtjate kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

279. Abi andmisel on oluline jälgida teavitamiskünniseid (GBER, artikkel 4) ehk maksimaalseid abisummasid, mille ületamisel GBER kohaldamisele ei kuulu ja kaasneb Euroopa Komisjoni teavitamise kohustus (tabel 34).

53 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R1407

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

97

Tabel 33. VTA määruste olulisemad tingimused

Tingimus Määrus (EL) nr 1407/2013 Määrus (EL) nr 360/2012

Abi piirmäär ühele ettevõtjale kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul

200 000 eurot

• Tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale kehtib piirmäär

100 000 eurot.

• Abi ei või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks

500 000 eurot

Vähese tähtsusega abina väljastatava laenu puhul nõutav brutotoetus- ekvivalendi väljaarvutamine

Jah

• Abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat

maksejõuetusmenetlust.

• Laenu tagatis katab vähemalt 50% laenust ning laenu summa on

• 1 000 000 eurot (või 500 000 € kaupu vedavate

maanteetranspordiettevõtjate puhul) 5 aastaks või 500 000 eurot (või

250 000 € kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) 10

aastaks.

• Kui laen on eelpool nimetatud summadest väiksem ja/või antakse vähem

kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse

brutotoetusekvivalent vastava protsendina abi piirmäärast, või

• Brutoekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud

viitemäärale

Jah

• Arvutatakse vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud

intressimäärale

Kumuleerimine • Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 kohaselt antud vähese

tähtsusega abiga kuni 500 000 euroni.

• Abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade

riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise

kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või

abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud

grupierandi määruse või komisjoni otsusega.

• Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku VTA

määruse või kalandusliku VTA määruse alusel ettevõtjale antud vähese

tähtsusega abi

• Abi võib kumuleerida muu VTA määruse kohase abiga kuni

500 000 euroni.

• Abi ei või kumuleerida:

o samade abikõlblike kulude korral riigiabiga, kui selle

tulemusel ületaks abi osatähtsus grupierandit käsitlevas

määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid

iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust;

o mis tahes hüvitisega, mida antakse samade üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest,

sõltumata sellest, kas hüvitis sisaldab riigiabi või mitte

Allikas: autorite koostatud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

98

Tabel 34. Teavitamiskünnised

Abi liik ja abikõlblikud kulud Maksimaalne lubatav abisumma ettevõtja/projekti kohta (eurodes) Abi osakaal

VKE investeeringuteks ettenähtud abi (abikõlblikud on (i) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ning (ii) otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks)

7 500 000 Väikeettevõtjate puhul 20% abikõlblikest kuludest ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10% abikõlblikest kuludest

VKE nõustamiseks antav abi (abikõlblikud on väliskonsultantide osutatud nõustamisteenuste kulud)

2 000 000 50% abikõlblikest kuludest

VKE messidel osalemiseks antav abi (abikõlblikud on väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega seotud kulud)

2 000 000 50% abikõlblikest kuludest

VKE innovatsiooniabi (abikõlblikud on: (i) patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud; (ii) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid; (iii) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud)

5 000 000 50% abikõlblikest kuludest (innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi puhul võib abi osakaalu suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul)

Idufirmadele antav abi (abikõlblikud on börsil noteerimata väikeettevõtjad viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, kui nad ei ole veel kasumit jaganud ega ole moodustatud ühinemise teel)

Turutingimustele mittevastava intressimääraga laenud kuni 1 500 000. Väikeste ja innovaatiliste ettevõtjate puhul võib maksimummäärad kahekordistada

-

Teadus- ja arendustegevuse abi (abikõlblikud kulud, mis peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse, on: (i) personalikulud; (ii) vahendite ja seadmete kulud; (iii) ehitiste amortisatsioonikulu ja maa omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; (iv) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning projekti nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; (v) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sh materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu)

7 500 000 – 40 000 000 sõltuvalt projekti tüübist

• Alusuuringud 100% abikõlblikest kuludest • Rakendusuuringud 50% abikõlblikest kuludest • Tootearendus 25% abikõlblikest kuludest • Teostatavusuuringud 50% abikõlblikest kuludest • Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest järgnevalt: (a) 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul; (b) 15 protsendipunkti võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: (i) projekt hõlmab tõhusat koostööd; (ii) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu. • Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

99

Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (abikõlblikud kulud on: (i) personalikulud; (ii) vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; (iii) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud; (iv) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu)

7 500 000 50% abikõlblikest kuludest VKE de puhul

Allikas: autorite koostatud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

100

280. GBERi (artikkel 8, lõige 3) kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi, mille puhul saab abikõlblikud kulud kindlaks määrata, võib kumuleerida järgnevaga:

• mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega;

• mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

281. Idufirmadele ja VKEdele riskifinantseerimiseks antava abi korral on võimalik ka GBER artikkel 8 lõige 4 kohaselt kumuleerimine olukorras, kus kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad.

282. GBER-i alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud GBER-is konkreetsele abiliigile kohalduvates normides (artikkel 8 lõige 5).

283. Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste kirjalike tõenditega.54

284. Erinevalt VTA määrustest kohaldatakse GBER-i üksnes abi suhtes, millel on ergutav mõju – abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist.55 Idufirmadele antava abi puhul loetakse ergutav mõju olevaks ja GBER artikli 6 lõikeid 2- 4 ei kohaldata, kui selline abi täidab kõiki GBER artikli 22 tingimusi.

285. Sarnaselt VTA määrustega tuleb ka GBER-i alusel abi andmisel tagada, et tegemist oleks „läbipaistva abiga“, st abi brutotoetusekvivalenti on võimalik juba eelnevalt täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut. Laenude puhul loetakse abi üldiselt läbipaistvaks juhul, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel vastavalt viitemäärade teatisele.56

286. Allutatud laenude väljastamine on VTA määruste ja GBERi alusel lubatav.

287. Pakutavate finantsinstrumentide tingimuste muutmisel on oluline silmas pidada järgmist:

• Kui pakutav abi ei mahu VTA raamidesse (nt ületab 200 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul), tuleb kontrollida ka abi sobivust GBER-iga.

• Intressimäärade langetamisel tuleb kinni pidada brutotoetusekvivalendi viitemäärade alusel arvutamise nõuetest. Komisjoni teatises kehtestatud viitemäära saab lugeda turumäära indikaatoriks juhul, kui muud asjaolud ei toeta turumäärana pigem kõrgema või madalama intressimäära kehtestamist.

54 GBER, artikkel 7, lõige 1 55 GBER, artikkel 6 56 GBER, artikkel 5

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

101

• Arendustegevusse või innovatsiooni suunatud laenu puhul tuleb kujundada tootetingimused nende suhtes kehtestatud lubatava riigiabi raamistikus. Kui puudub kindlus meetme kokkusobivuses VTA või GBER-i reeglitega, tuleks komisjonile esitada riigiabi teatis.57

1.5.4. Laenu ja toetuse kombineerimine

288. Alustavatel ettevõtetel on vaja täiendavat ligipääsu kapitalile, kuna tihti hindavad erasektori finantseerimisasutused ettevõtteid puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbmatuks (55% kõigist küsitletutest) või liialt riskantseks.

289. Sihtrühmaga kaasneva kõrge riski tõttu on pankade huvi stardilaenu tehingutes osalemiseks vähene. Aja jooksul on kujunenud olukord, kus pangad eelistavad kasutada pigem KredExi käendust kui „leebemat“ teenust, ning teevad ja haldavad oma tehinguid ise. KredEx on seetõttu andnud stardilaenu otselaenuna tänaseks ligi 60 korral. Kombineeritud stardilaen võimaldaks tagada alustavatele ettevõtjatele parema ligipääsu kapitalile, pakkudes viimast soodsamatel tingimustel võrreldes muude finantsasutustega. Seejuures jääks alles võimalus kasutada laenukäendust või muid tänasel perioodil kasutusel olevaid instrumente.

290. Kombineeritud stardilaenu eesmärk on soodustada uute ettevõtete loomist ning suurendada võimekate ettevõtete arvu Eesti majanduses. Stardilaenu täiendamine toetusega võimaldab ühelt poolt vähendada ettevõtte alustamisega seotud finantsriske ning teisalt tagada paremad võimalused kasvuks ning kapitali kaasamiseks, toetades see läbi ettevõtete liikumist alustamise faasist kasvufaasi.

291. Rahastamisvahendite kombineerimiseks toetustega on mitmesuguseid võimalusi. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt, sidudes toetuse elemendi kokkulepitud (vahe)eesmärkide täitmisega. Nii on võimalik tagada finantslahenduse vajalik paindlikkus, mis võimaldab kohandada tagasimakstavat toetust vastavalt eeldatavale tulule või säästule, säilitades seejuures stiimuli elujõulise projekti elluviimiseks. Arvestades, et laenu kombineerimise rakendamise põhimõtteid ei ole varasemalt rakendatud, on soovitav ennetavalt kooskõlastada kombineerimise põhimõtted erinevate osapooltega. Teiseks, kuna tegevus on oma sisulise ettevõtluse alustamise toetamise vaatest väga kulukas, siis kindlasti on kriitilisel kohal ka rahastamisvahendi halduskulu ja -tasu, mis on ettenähtud kogu lõppkasusaajale välja makstud laenu mahust 7%. Seega on soovitav rakendada ettevõtluse alustamise toetamiseks toetuse kombineerimise metoodikat, kuid võttes arvesse rakendusloogika uudsust ja riske, siis on teiseks lahenduseks ikkagi ka starditoetuse pakkumine.

292. Järgnevalt on toodud mõned näited tulemuspõhistest toetustest:

• Kapitali soodustused – eesmärkide saavutamise korral konverteeritakse osa laenust toetusteks ning arvestatakse laenu kustutamise või ettemaksena, mittesaavutamisel tuleb laen täies ulatuses tagasi maksta.

o Kombineeritud stardilaenu võiks siduda ka rohepöörde või ringmajanduse teemaliste eesmärkide saavutamisega. Projekti puhul, kus rakendatakse ressursitõhususe suurendamise või jäätmete vähendamise eesmärgil silmapaistvalt uuenduslikke

57 Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine, Ernst & Young Baltic AS, 2018.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

102

põhimõtteid ja/või tehnoloogiaid, kustutatakse projekti õnnestumise korral osa laenust (%).

• Tagastatav toetus: toetuse element konverteeritakse võlaks ja makstakse tagasi koos esialgse laenuosaga. Kui eesmärke ei saavutata, ei pea tagastatavat toetuse osa tagasi maksma.

• Konverteeritav toetus: toetus muudetakse (osaliselt) omakapitaliks, suurendades seeläbi finantsinstrumendile kuuluvaid osakuid. Kui eesmärke ei saavutata, ei pea konverteeritava toetuse osa tagasi maksma.

o Kombineeritud stardilaenu väljastamiseks on vajalik teatud eeltingimuste täitmine. Enne taotluse esitamist peaks ettevõte konsulteerima MAK esindajaga ning läbima eelhindamise äriprojekti ja planeeritavate kuludele kohta tagamaks projekti abikõlblikkus ning elujõulisus. Lisaks tuleb taotlejale teha vastavuskontroll ja krediidikõlblikkuse päring, veendumaks et taotlejal ei ole aktiivseid maksehäireid ja vastab tegevuse raames seatud tingimustele. Samuti on soovitav töötada välja põhimõtted ettevõtte arengu jälgimiseks.

o Et koostoime näol on tegemist pilootprojektiga, peaks see olema finantseeritud 100% struktuurivahenditest eeldamata omafinantseeringut. Laenu tagatiseks on ettevõtja füüsilisest isikust omanike, kes kuuluvad otseselt või teiste äriühingute kaudu asutatava ettevõtte omanikeringi, solidaarne käendus üldjuhul 25% laenusummast. Kui laenu ei kasutata sihipäraselt või laenu sihipärast kasutamist ei tõestata, siis on ettevõtja füüsilisest isikust otseste ja kaudsete omanike käendusest tulenev vastutuse rahaline maksimumsumma 100% laenusummast. Kontrolli teostatakse kahjujuhtumi korral või peale teise majandusaasta lõppu.

Tabel 35. Alustava ettevõtja kombineeritud laenu tingimused

Tingimus Kirjeldus

Sihtrühm Alustav ettevõtja

Sihtotstarve Uute ettevõtete loomine, alustava ettevõtte investeeringute või käibevahendite rahastamine

Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 20 000 eurot

Tagasimakseperiood Kuni 60 kuud (sh maksepuhkus kuni 12 kuud)

Intressimäär Üldjuhul kuni 1–3,75%, võimalusega vähendada projekti alguses (nt mida “rohelisem” ettevõte, seda soodsam intress)

Tagatis Omanike solidaarne käendus

Rakendamisskeem Laenu ja toetuse kombineerimine

Struktuurifondide eelarve 4 385 000 eurot (sh halduskulu 7%)

Allikas: autorite koostatud.

293. Intressi soodustuse puhul võib kaaluda intressi diferentseerimist, mille raames näiteks võtta arvesse kolmikpöörde põhimõtteid, ehk näiteks loodav ettevõte kasutab keskkonnasäästlike lahendusi. Keskkonnainnovatsiooni arendused on oma uudsuses vaates oluliselt riskantsemad ja ka investeeringu mõttes kulukamad.

294. Juhul kui ettevõtja on teinud kõik endast oleneva, et ettevõtmine õnnestuks (läbinud ettevõtluse alased koolitused või omab arvestatavat varasemat kogemust, osaleb regulaarselt MAKi nõustamisel ning on tagasiside/soovituste alusel viinud projekti sisse parandusi, teavitanud rakendusüksust), kuid siiski projekt ebaõnnestub, on rahastusskeemi elluviijal õigus kaalutletult kompenseerida toetusega teatud osa eraldatud laenust (kuni 80%). Kui aga ettevõtja ei ole omapoolseid kohustusi

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

103

täitnud või tegevused ei vasta kokkulepitule ning projekti tabab ebaedu, tuleb laen täies ulatuses koos intressiga tagasi maksta.

Joonis 19. Kombineeritud stardilaenu rakendusskeem

Allikas: autorite koostatud.

1.5.5. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenu ja toetuse kombineerimine)

295. Seoses alustava ettevõtja kombineeritud laenuga riigiabi reeglistik ei muutu. Järgida tuleb endiselt VTA määrustes ja GBER-is sätestatud tingimusi (toetuse piirmäärad, lubatav intressimäär, abikõlbulikud kulud jne).

1.5.6. Laenukäendus

296. Turutõrgete analüüs tõi välja vajaduse riigipoolse laenukäendusega jätkamiseks, mis aitaks mikroettevõtetel ja VKEdel saada finantseerimisasutuselt laenu, pangagarantiid või liisingut. Pangagarantii käendamise vajadust on rõhutanud ettevõtjad lisaks antud uuringus selgunud turutõrgete leevendamiseks ka kapitali kättesaadavuse turutõrgete leevendamiseks kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul58. Laenukäendus aitab lahendada olukordi, kus ettevõttel pole võimalik eraturult finantseeringut saada (nt puuduvad piisavad tagatised või tegutsemisajalugu). Laenukäendus aitaks maandada eraturu laenupakkuja jaoks riski ning võimaldaks selle kaudu laenukapitali kättesaadavust parandada. Laenukäenduse pakkumine panustab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi

58 Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul, Ernst & Young Baltic AS, 2021.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

104

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ täitmisesse.

297. Laenukäenduse tingimused allolevas tabelis on toodud maksimaalsete võimalike väärtustega, mida korrigeeritakse vastavalt taotleja sihtgrupile ja taotletava finantseeringu suurusele. Selle eesmärgiks on, nagu allutatud laenu puhulgi, tagada paindlikkus turutingimuste muutumisel.

Tabel 36. Laenukäenduse tingimused

Tingimus Kirjeldus

Sihtrühm VKEd ja mikroettevõtted, kes vajavad krediidipakkujalt laenu, pangagarantii59 või liisingu saamiseks käendust

Sihtotstarve Tegevuse finantseerimine: ettevõtte tegevuse alustamine, ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine

Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 5 000 000 euroni (kuni 80% võetavast kohustusest)

Käendustasu Käendustasu suurus vastavalt projekti riskitasemele, turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele soodustingimustel

Rakendamisskeem Taotletav läbi finantseerimisasutuse, portfellipõhisuse võimalus (vt lõik 299)

Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega

Allikas: autorite koostatud.

298. Laenukäendust on võimalik pakkuda läbi erinevate rakendamisskeemide, sealhulgas ka portfellipõhiselt koostöös finantseerimisasutustega (st lisaks pankadele ka teiste finantseerimisasutustega). Piiratud kahjususega portfellikäenduse rakendamise eesmärgiks on vähendada käenduste väljaandmisega seotud administratiivset koormust ning jõuda võimalikult paljude soovijateni. Standardsete ja hõlpsasti väljastatavate teenuste näol, nagu näiteks krediitkaart või arvelduslaen, on võimalik jõuda lihtsasti ka väiksemate ettevõteteni, kellel on kiireloomuliselt väiksemat finantseeringut vaja (näiteks tipphooajaks valmistuv väikekaupmees). Samal ajal on portfellikäenduse rakendamine60 abiks ka ettevõttega alustamisel, see maandaks panga riske ning vähendaks administreerimisele kuluvat aega võrreldes laenu- ja laenukäendustootega, mille puhul on alustavale ettevõtjale takistuseks puudulik finantstaust ja tagatised.

299. Portfellikäendust väljastatakse ka Lätis. Antud lahendus toodi turule 2018. aastal, eesmärgiga suurendada kapitali kättesaadavust VKEde ja mikroettevõtete seas. Lisaks oli selle eesmärk motiveerida uute ettevõtete loomist, tegevuse laiendamist ja suurendada üleüldist laenuandmist ja -võtmist. Lätis on portfellikäenduse maksimaalseks summaks 250 000 eurot ning kogutehingute arvuks 2019. aastal oli 9,7 miljonit eurot. Portfellikäenduse võimalust pakuvad Lätis hetkel Altumiga koostöös 5 finantsasutust - Citadele, Swedbank, SEB, Unicredit ja Luminor.61

300. Portfellipõhisuse korral on tingimused seatud summaarselt erinevatele sihtgruppidele (maksimaalseks summaks alustava ettevõtte puhul näiteks 200 000 eurot), et tagada portfelli mitmekesisus ja riskitaluvus. Portfellilahendus aitaks lisaks käenduse andja administratiivse

59 Kui Euroopa Komisjon peaks pangagarantii tulevikus taas abikõlblikuks tunnistama (hetkel see abikõlblik ei ole). 60 Portfellikäendus tuleks turule nn piloottootena, mille cap rate võiks eksperthinnangul olla 25%. See võiks motiveerida erasektori finantseerimisasutusi koostööks ning samal ajal portfelli riskide maandamiseks hajutama. Rakendamiskogemuse pealt võib olla vajalik cap rate ümber arvutada. 61 Akciju sabiedrība “Attīstības finanšu institūcija Altum”. https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/issuer_documents/download/1345

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

105

koormuse vähendamisele lihtsustada ettevõtete jaoks täiendava raha kaasamist, mida turutõrgete analüüsi põhjal hinnatakse kohati liiga bürokraatialikuks ja aeganõudvaks.

301. Käenduse puhul on jätkuvalt aktuaalne käendusele kehtestatud intressimäära küsimus. Et maksimeerida käenduse kasutegurit, on soovitatav pakkuda madalama intressiga käendust turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele. Rahvusvahelise praktika analüüsi (Holland, Soome) kohaselt jääb alustavate ettevõtete ja VKEde puhul käenduse intress alla 2%.

302. Turutõrgete analüüsi põhjal oleksid sihtgrupid, kellele võimaldada soodustingimustel (madalam käendustasu) käendust, järgmised:

• alustavad ettevõtted,

• ettevõtted, kes asuvad / teevad investeeringuid tõmbekeskusest eemal,

• teadmusmahukad ja kõrgema lisandväärtusega või selle poole püüdlevad ettevõtted (sh ettevõtted, kes vajavad tuge innovatsiooni tegemiseks või uudsete tehnoloogiate turule toomiseks, näiteks ka kolmikpöördega62 seotud ettevõtted).

1.5.7. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenukäendus)

303. Lisaks rahalisele toetusele on võimalik riigiabi anda ka tagatise vormis, sh laenukäendused. Vastavalt KredExi ettevõtluslaenu käendamise tingimuste63 punktile 3.1.5 on käendus käenduslepingust tulenev käenduse andja poolt tagatud kohustus tasuda käenduse saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku võlakohustus.

304. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ettevõtluslaenu käendamisel juhindub KredEx:

• VTA määrusest (EL) nr 1407/2013;

• Euroopa Komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiina antava riigiabi suhtes (tagatise teatis); ning

• konkurentsiseaduse § s 33 sätestatust.64

305. VTA määruse (EL) nr 1407/2013 alusel saab vähese tähtsusega abi anda mis tahes valdkonnas, v.a artikli 1 lõikes 1 toodud valdkonnad (vt loetelu lõigus 273) ja see peab olema nn „läbipaistev abi“ ehk abi, mille brutotoetusekvivalenti on võimalik juba eelnevalt täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (artikkel 4, lõige 1).

306. Vastavalt artikli 4 lõikele 6 käsitatakse tagatistena antavat abi läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui:

• abisaaja suhtes ei ole algatatud abisaaja kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja puuduvad alused maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil; ning

62 Kolmikpöörde all mõistetakse innovatsiooni-, rohe- ja digipööret. 63 Tingimused ettevõtluslaenu käendamiseks (vähese tähtsusega abi abikava), https://kredex.ee/sites/default/files/2021-01/VTA_garantii_2015.pdf 64 Tingimused ettevõtluslaenu käendamiseks (vähese tähtsusega abi abikava), https://kredex.ee/sites/default/files/2021-01/VTA_garantii_2015.pdf

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

106

• tagatis ei ületa 80% asjaomasest laenust ning tagatud summa ei ületa viieaastase tagatise kestuse puhul 1 500 000 eurot (kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul 750 000 eurot) või kümneaastase tagatise ketuse puhul 750 000 eurot (kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul 375 000 eurot). Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina kohaldatavast ülemmäärast ehk 200 000 eurost (maanteetranspordiettevõtte puhul 100 000 eurost); või

• brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbor-preemiad, mis on sätestatud Tagatise teatises; või

• enne kohaldamist on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu riigiabi käsitleva määruse alusel ja komisjon on selle heaks kiitnud ning meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse VTA määrust.

307. Tagatise teatis kohaldub kõikides majandusharudes antavatele kõikidele tagatistele, mida antakse riigi poolt või riigi vahendite arvelt, välja arvatud ekspordigarantiid.65 Garantiid on enim levinud kujul seotud laenusaaja poolt laenuandjaga kokku lepitud laenuga või muu rahalise kohustusega. Garantiisid võib anda üksikgarantiidena või garantiikavade raames.66

308. Üldjuhul loetakse riigiabiks kõiki vahetult riigi poolt antavaid tagatisi ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt antavaid tagatisi. Abi andmine toimub garantii andmise hetkel, mitte selle kasutamise või garantii tingimuste kohaste väljamaksete tegemise ajal.67

309. Vastavalt Tagatise teatise punktile 3 on riigiabi välistavad tingimused järgmised:

• Üksikgarantiid:

o laenusaaja ei ole finantsraskustes (vähem kui kolm aastat tagasi asutatud VKEsid ei peeta selle perioodi jooksul Tagatise teatise tähenduses raskustes olevateks);

o garantii on seotud konkreetse rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja on ajaliselt piiratud;

o garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest;

o garantii eest on makstud turupõhist hinda või VKEle on kehtestatud järgmine aastane minimaalne garantiipreemia ehk nn safe-harbor-preemia (vt tabel 37).

• Garantiikavad:

o garantiikava on suletud finantsraskustes laenusaajatele (v.a. juhul kui see on riigiabi reeglitega lubatud, nt COVID19 pandeemia ajal tekkinud olukord);

65 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 66 Tagatise teatis, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008XC0620%2802%29 67 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

107

o garantii on seotud konkreetse rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja on ajaliselt piiratud;

o garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest (nimetatud 80% piirang ei kehti riigigarantii puhul, mis on antud sellise ettevõtja rahastamiseks, kelle tegevus koosneb täielikult neile nõuetekohaselt ülesandeks tehtud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest ja kui selle garantii on andnud ülesande määranud riigiasutus);

o garantiikava tingimused rajanevad realistlikul riskihindamisel, millest tulenevalt muutub soodustatud ettevõtjate makstud garantiipreemia kava isefinantseerivaks;

o garantiipreemiate suurus vaadatakse vähemalt kord aastas üle ja vajadusel korrigeeritakse preemiaid, et kava oleks jätkuvalt isefinantseeritav;

o garantiipreemiad peavad katma tavalised garantii andmisega seotud riskid, kava halduskulud ja iga-aastased piisava kapitali hüvitused, isegi kui sellist kapitali pole või see on olemas vaid osaliselt;

o garantiikava raames tuleb sätestada tulevaste garantiide andmise tingimused, nagu ettevõtjate abikõlblikkus vastavalt reitingule ning vajadusel garantiide sektor ja suurus, maksimaalne summa ja kestus.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

108

Tabel 37. Minimaalne garantiipreemia

Krediidikvaliteet Standard and Poor's Fitch Moody's

Aastane „safe- harbor” preemia

Kõrgeim kvaliteet AAA AAA Aaa 0,4 %

Väga tugev maksevõime AA + AA + Aa 1

AA AA Aa 2 0,4%

AA – AA – Aa 3

Tugev maksevõime A + A + A 1

A A A 2 0,55%

A – A – A 3

Piisav maksevõime BBB + BBB + Baa 1

BBB BBB Baa 2 0,8 %

BBB – BBB – Baa 3

Ebasoodsad tingimused võivad maksevõimet kahjustada

BB + BB + Ba 1

BB BB Ba 2 2,0 %

BB – BB – Ba 3

Ebasoodsad tingimused tõenäoliselt kahjustavad maksevõimet

B + B + B 1 3,8 %

B B B 2

B – B – B 3 6,3 %

Maksevõime sõltub soodsate tingimuste püsimisest

CCC + CCC + Caa 1 Aastast „safe-harbor” preemiat ei saa määrata

CCC CCC Caa 2

CCC – CCC – Caa 3

CC CC

C

Maksevõimetu või peaaegu maksevõimetu

SD DDD Ca Aastast „safe-harbor” preemiat ei saa määrata

Allikas: Tagatise teatis68.

310. Kui üksikgarantii või garantiikava ei vasta ülaltoodud tingimustele, tuleb üldjuhul lugeda garantii riigiabiks ja arvutada riigiabi element.69

311. Üksikgarantii puhul tuleb garantiiga antava toetuse rahaline väärtus arvutada garantii turuhinna ja tegelikult makstud hinna vahena. Garantii abielementi VKEle antavas üksikgarantiis võib arvutada lähtuvalt teatises toodud aastasest minimaalsest garantiipreemiast (abi element on safe- harbor-preemia ja makstud garantiipreemia vahe).70

312. Portfelligarantii puhul on samuti tegemist tagatisega, mille puhul tuleb jälgida, et VTA määrustes või Tagatise teatises sätestatud asjaomased nõuded, mida on käesolevas peatükis juba kirjeldatud, oleksid täidetud.

313. Tagatise teatise punktis 3.2 on komisjon leidnud, et teatud riski hindamise ja talumise kohustus peab jääma ka laenuandjale. Selle tagamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008XC0620%2802%29 69 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 70 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

109

• kui laenu või rahalise kohustuse suurus aja jooksul väheneb, näiteks seetõttu, et laen hakkab tasutud saama, peab sellega proportsionaalselt kahanema ka garantiiks antud summa, nii et garantii ei kataks ühelgi ajahetkel üle 80% tasumata laenust või rahalisest kohustusest;

• kahju tuleb kanda laenuandja ja garandi poolt proportsionaalselt ja ühtmoodi. Samuti peab laenaja antud võlakirjade sissenõudmisest saadav netotulu (s.o sissetulek, millest on maha arvatud nõude menetluskulud) vähendama proportsionaalselt laenusaaja ja garandi kantavaid kahjusid. Esmavastutusega garantiisid, mille puhul kahju kantakse esmalt garandi ja alles seejärel laenuandja poolt, võidakse käsitleda abi sisaldavana.

314. Kui liikmesriik soovib anda garantiid, mis ületab 80% läve ja väidab, et see ei kujuta endast abi, peab ta seda väidet nõuetekohaselt põhjendama, näiteks kogu tehingu korralduse põhjal, ning teavitama sellest komisjoni võimaliku riigiabi olemasolu nõuetekohaseks hindamiseks.71

315. Tagatise teatise lähtekoht on, et juhul, kui riik annab ettevõtjale laenu võtmisel oma garantii, võtab riik tehinguga seotud riski enda kanda ning selline riski ülekandmine ei tohi toimuda ilma riigile asjakohase preemia maksmiseta. Kui riik loobub tervest või osast garantiipreemiast, annab see ettevõttele eelise ja on samaaegselt ka riigi vahendite raiskamine. Käendus, mis kataks laenu sajaprotsendiliselt või jätaks laenukahjude kandmise esmalt täielikult riigi kanda, oleks riigiabi reeglitega vastuolus.72

1.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused

316. Vaatamata sellele, et rahastamisvahendite puhul on tegemist tagasimakstava mehhanismiga, on oluline tagada nende rakendamise tulemuslikkus. Sellest ajendatult on vaja hinnata rahastamisvahendite rakendamise eeldatavaid tulemusi ning nende panust prioriteetide saavutamisesse ja meetme eesmärkide täitmisesse. Finantsinstrumentide rakendamise tulemuslikkuse olulisteks näitajateks on kasusaajate arv ja võimendus, mis võtab arvesse ka erasektori finantseerimisasutustelt kaasatavate rahaliste vahendite panust.

1.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus

317. Rahastamisvahendite rakendamise lisandväärtus avaldub kõige selgemalt ringlusefekti, võimendusefekti ja kasusaajate arvu alusel. Ringlusefekt esindab rahastamisvahenditesse tagasi makstud vahendeid, mida saab kasutada edasiste finantseeringute tarbeks. Seega jõuab lõppkasusaajateni suurem hulk eelarvelisi vahendeid kui rahastamisvahendite jaoks planeeritud eelarve. Ühelt poolt saab tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta ning teisalt võib summa suureneda intressidega teenitud tulu võrra. Siinkohal on oluline märkida, et seda ainult juhul kui intressitulu ületab kahjusid ja rakendamise halduskoormust, mistõttu aruandes konkreetseid ringlusefekti numbrilisi väärtusi pole välja toodud, kuna see muutub oluliselt olenevalt kahjude suurusest ja nende tekkimise hetkest. Lisaks võtab võimendusefekt arvesse ka erasektori finantseerimisasutuste panust. Nii jõuab ettevõteteni finantsinstrumendi ühe euro kohta rohkem kapitali.

318. Võimendusefekt on efekt, kus tuuakse ettevõtetesse lisavahendeid nii avalikust kui ka erasektorist läbi riskide jagamise meetodi. Seeläbi luuakse võimalused erasektori finantseeringu toomiseks

71 Tagatise teatis, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008XC0620%2802%29 72 Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine, Ernst & Young Baltic AS, 2018.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

110

projektidesse ning avaliku sektori finantseerimiskoormuse vähendamiseks. Võimendusefekt mängib olulist rolli just eelarveliste piirangutega toimetulemisel ning võimaldab kontsentreerida rahastamist, sest lisarahade kaasamine erasektorist suurendab võrreldes tagastamatu toetusega rahastamisvahendi lisaväärtust ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel.

319. Lisaks võimaldab rahastamisvahendite kasutamine toetuste asemel ühendada nii era- kui ka avaliku sektori huvid. Selle tulemusel võivad pangad kaaluda projektide finantseerimist, mida siiani pidasid mittetulusateks või liiga riskantseteks. Erasektori teadmiste kasutamine projektide valimisel on enamasti efektiivsem ja võimaldab jõuda rohkemate kasusaajateni kui toetuse jagamise korral.

320. Perioodiks 2021–2027 eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ettevõtluse valdkonnale 17,5 miljonit eurot, mis on suunatud turutõrgetega võitlemiseks. Kogusummast on hinnanguliselt 10,5 miljonit eurot suunatud laenukäenduse ja ülejäänud allutatud laenu väljastamisele73. On mõistlik suunata suurem osakaal kogusummast just käenduse väljastamisele, kuna läbi käenduse on võimalik finantseerida rohkemal arvul ettevõtteid. Antud jaotust kasutatakse võimendusefekti arvutamisel, kuid tegemist on hinnangulise jaotusega, mis võib perioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda. Järgnevalt on toodud eelhindamise käigus koostatud kasusaajate prognoos, mis toetub eeskätt KredExi varasemale finantsinstrumentide rakendamise statistikale, investeerimisstrateegiale ja instrumentide hinnangulisele struktuurifondide eelarve suurusele (17,5 miljonit eurot). Tabelis 38 toodud võimendusefekt ning kasusaajate arv on hinnangulised ja sõltuvad rakendusasutuse ja rahastamisvahendi rakendaja otsustest ja detailidest investeerimisstrateegia elluviimisel.

Tabel 38. Eelarve ja kasusaajate prognoos struktuurifondidest rahastatud finantsinstrumentide väljastamiseks ettevõtluses74

Instrument

Struktuuri- fondide eelarve* (haldus- kuluga korri- geeritud), tuh €

Võimalik struktuuri- fondide vahendite realisatsioon, tuh €

Erasektori panus (hinnanguline ringlusesse jõudev finantseerimis- asutuste panus), tuh €

Summaarne investeerimis- maht (struktuuri- fondid koos erasektori finantseerimis- asutuste panusega), tuh €

Hinnangu- line tehingute arv (unikaalsete ettevõtete arv)

Keskm. tehingu suurus, tuh €

Võimendav mõju (ingl leverage effect) (arvutustehe: summaarne investeerimismaht / struktuuri- fondide eelarve)

Allutatud laen 5 950 5 950 5 950 11 900 20(14) 300 2,0

Laenukäendus 9 765 39 06075 48 825 48 825 325 (280) 120 5,0

KOKKU (allutatud laen & laenukäendus)

15 715 45 010 57 750 60 725 345 (294) 3,86

Stardilaen** 4 078 4 078 0 0 200 (200) 20 0,65

Märkused:

* Struktuurifondide vahendite eelarvest (17,5 miljonit eurot) on maha arvestatud halduskulu 15% allutatud laenu

hinnangulisest SF eelarvest ja 7% laenukäenduse ja stardilaenu hinnangulisest struktuurifondide eelarvest.

** Stardilaenu struktuurifondide vahendite eelarvest (4,38 miljonit eurot) on maha arvestatud halduskulu 7% ja arvestatud,

et keskmine laenusumma on 20 000 eurot. Hinnanguliselt on arvestatud, et 200 loodud uuest ettevõttest jääb ellu umbes

73 Summade jagunemist erinevate finantsinstrumentide vahel on võimalik korrigeerida vastavalt nõudlusele, lisaks võib vastavalt nõudlusele vajalik olla ka lisavahendite eraldamine. 74 Arvutuste lähtealused on toodud lõikudes 325–326. 75 Tulenevalt instrumendi kordajast, 9 765 x 4 = 39 060, vt lõik 326.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

111

65%, nii nagu rakenduskava planeerimise ajal tulemusnäitaja RCR17 raames välja toodi, ehk 200 unikaalset ettevõtet x

0,65 = 130 ellujäänud ettevõtet (New enterprises surviving in the market)76.

Allikas: autorite koostatud.

321. Eelolevast tabelist nähtub, et investeerimisstrateegiat ja struktuurifondide eelarvet arvestades jääks struktuurifondidest rahastatava allutatud laenu ja laenukäenduse kasusaajate arv 294 ettevõtte juurde ning kombineeritud stardilaenu kasusaajate arv 200 ettevõtte juurde. Turuolukorra muutumine võib kaasa tuua prognoosist kõrvalekaldumisi, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus kasusaajate prognoosi korrigeerimise järele.

322. Juhuks kui turul toimuvad muutused, mis mõjutavad rahastamisvahendite nõudlust, vajadust ja kättesaadavust, peaks eelarve sisaldama ka nn puhvrit turutõrgete adresseerimiseks suurenenud nõudlusega turuolukorras. Nõudluse muutumisele on võimalik reageerida ka vajadusel struktuurifondide eelarvet vastavalt vajadusele instrumentide vahel ümber jagades. Teatud puhver on tagatud finantsinstrumentide tagasimakstavate vahendite ja laekunud intresside näol (eeldusel, et see ei kulu kahjude väljamaksmiseks).

323. Võimendusefekti analüüsi põhjal jõuti eeltoodud eeldustest lähtudes tulemusele, et allutatud laenu ja laenukäenduse eelarvelise panuse korral jõuaks ettevõteteni koos erasektori finantseerimisasutuste panusega ligikaudu 60,7 miljoni euro väärtuses laenukapitali. See omakorda tähendab ligikaudu 3,9-kordset võimendavat mõju ehk iga finantsinstrumendi eelarve 1 euro kohta jõuab ettevõteteni perioodi jooksul ligikaudu 3,9 eurot kapitali (tabel 38).

Arvutuste lähteandmed

324. Järgnevalt on toodud antud peatükis kajastatud ettevõtluse valdkonna arvutuste lähtekohad. Oluline on märkida, et välja toodud keskmised näitajad on hinnangulised ning neid kasutatakse ainult ligikaudsete arvutuste tegemisel. Näitajad põhinevad KredExi väljastatud finantsinstrumentide varasemal statistikal ja eksperthinnangutel.

325. Allutatud laen:

• Allutatud laenu hinnanguline osakaal struktuurifondide ettevõtluse vahenditest (kokku 17,5 miljonit eurot) on 7 miljonit eurot. Sellest lahutatakse maha haldustasud (15%)77, mis teeb kogusummaks ligi 6 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel, st struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.

• Hinnanguline tulevane keskmine laenusumma on 300 000 eurot. Tegemist on ainult arvutuste aluseks võetud keskmise laenusummaga. KredExi allutatud laenude 2017–2020 statistika põhjal on keskmiseks laenusummaks 151 000 eurot. Samal ajal on eesmärk allutatud laenuga rahastada ka mh innovatsiooni tarbeks tehtavaid investeeringuid, mille jaoks vajatakse

76 Antud hetkel on ettevõtluse alustamiseks ettenähtud vahendid toetusena ja eeldab finantsallika muutmist rahastamisvahendiks ehk kooskõlastamist DG REGIOga eelarve ja indikaatorite muutmiseks. 77 Quasi-equity finance for SMEs - A fi-compass model financial instrument | fi-compass

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

112

suuremaid laenusummasid. Ettevõtjate küsitlusest selgus, et arvestataval määral vajatakse laene mahuga kuni 1 mln eurot ja plaanitakse teha investeeringuid ka üle selle.

• Allutatud laen moodustaks hinnanguliselt keskmiselt 50% ringlusesse jõudvast rahast (st erasektori panus oleks keskmiselt 50%).

• Erasektori finantseerimisasutuste panus: 5,95 miljonit eurot / 50 x 50 = 5,95 miljonit eurot.

• Summaarne investeerimismaht: 5,95 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve) + 5,95 miljonit eurot (erasektori finantseerimisasutuste panus) = 11,9 miljonit eurot.

• Tehingute ja kasusaajate suhe: 69% (KredExi 2017-2020 laenustatistika alusel).

• Hinnanguline tehingute arv: 5,95 miljonit eurot / 300 tuhat eurot = 20 tehingut.

• Unikaalsete ettevõtete arv: 20 * 0,69 = 14 ettevõtet.

• Võimendava mõju (ingl leverage effect): 11,9 miljonit eurot (summaarne investeerimismaht) / 5,95 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve) = 2.

Tabel 39. Allutatud laenu arvutuste lähteandmed

Struktuuri- fondidest eraldatud summa, € Halduskulu

(Struktuuri- fondide vahendid- halduskulu)

Keskmine laenusumma, €

Tehingute ja kasusaajate suhe

Erasektori panus

Allutatud laen

7 mln 15% 5,95 mln 300 tuh 69% 50%

Allikas: autorite koostatud.

326. Laenukäendus:

• Laenukäenduse hinnanguline osakaal SF ettevõtlusevahenditest (kokku 17,5 miljonit eurot) on 10,5 miljonit eurot. Sellest lahutatakse maha halduskulu (7%)78, mis teeb kogusummaks 9,8 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel ning struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.

• Hinnanguline tulevane keskmine käenduse summa on 120 000 eurot (KredExi 2017–2020 käenduse statistika kohaselt on keskmiseks käenduse summaks 121 000 eurot. Kuigi käendussumma osas võiks eeldada summa suurenemist (nt seoses inflatsiooniga), siis arvutuste aluseks olevat hinnangulist keskmist käendussummat ei tõsteta, kuna eesmärk on jõuda rohkemate soovijateni.

• Kuna eelduslikult ei teki kõigil käendatud laenudel kahjusust ning enamasti pole vajalik kahjusid välja maksta, siis on laenukäenduse puhul vajalik kasutada kordajat, mis näitab, mitu eurot on võimalik iga struktuurifondide euro kohta väljastada. Kordaja leidmiseks on kasutatud KredExi statistikat väljamakstud kahjude kohta ning eksperthinnangut. Aluseks on võetud eelmise majanduslanguse kõige kõrgemate kahjudega periood, millele on vajalik lisada 5–10% puhvrit. Negatiivse stsenaariumi põhjenduseks on üha halvenevad majanduslikud väljavaated.

78 EUR-Lex - 32021R1060 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

113

Seekordse majanduslanguse ajal võivad elektri, kütuse ja toorme hinnatõusulainel tekkida vähemalt lühiajaliselt isegi suuremad likviidsusprobleemid ja sellega koos ka laenude tagasimakseraskused. Tuleb arvestada ohuga, et kõige keerulisem(ad) aasta(ad) on struktuurivahendite väljastamise alguses, mistõttu on vajalik pigem ligi 10%-ne puhver kordaja arvutamisel. Sellisel juhul saab hiljem kordajat vajadusel korrigeerida positiivsema stsenaariumi suunas. Lähtuvalt eeltoodust on soovituslik laenukäenduse kordaja käendussummasse 4.

• Arvestades kordaja ümber laenusummasse tingimusega, et käenduse osakaal on 80% laenusummast, teeb see kordajaks laenusummasse 5. Antud kordajat on soovitatav kasutada alla miljoni euroste laenude puhul. Üle miljoni euroste laenude puhul kaasneb lisaks kontsentratsioonirisk, moodustades struktuurifondide eelarvest sellisel juhul arvestatava osa, mistõttu on soovitatav ühe punkti võrra konservatiivsem kordaja. Seega on alla miljoni euroste laenude puhul mõistlik kasutada kordajat 5 (laenusummasse) ja üle miljoni euroste laenude puhul kordajat 4 (laenusummasse).

• Tehingute ja kasusaajate suhe: 86% (KredExi 2017–2020 käendusstatistika alusel).

• Erasektori finantseerimisasutuste panus: 39 miljonit eurot/ 0,8 = 48,8 miljonit eurot.

• Summaarne investeerimismaht: võrdne erasektori panusega, kuivõrd ettevõteteni jõuavad üksnes erasektori finantseerimisasutuse vahendid.

• Hinnanguline tehingute arv: 39 miljonit eurot / 120 tuhat eurot = 325 tehingut.

• Unikaalsete ettevõtete arv: 325 * 0,86 = 280 ettevõtet.

• Võimendav mõju (ingl leverage effect): 48,8 miljonit eurot (summaarne investeerimismaht) / 9,8 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve) = 5.

Tabel 40. Laenukäenduse andmed

Struktuuri- fondidest eraldatud summa, € Halduskulu

(Struktuuri- fondide vahendid- halduskulu)

Keskmine käendus- summa, €

Tehingute ja kasusaajate suhe

Keskmine käenduse osakaal

Laenu- käendus

10,5 mln 7% 9,8 mln 120 tuh 86% 80%

Allikas: autorite koostatud.

1.6.2. Panus prioriteetide täitmisse

327. Ühtekuuluvuspoliitika fondid on suunatud ELi strateegia rakendamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava Eestis79 on seotud kuue eesmärgi saavutamisega: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek. Ettevõtluse valdkonna puhul on vahetult oluline eesmärk „Nutikam Eesti“ ning selle erieesmärk „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, millega rahastamisvahendid on seotud RCO03 väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ kaudu (tabel 41).

79 Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool. (2020). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

114

Tabel 41. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgi „Nutikam Eesti“ asjakohase erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega

Eesmärk Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik

Nutikam Eesti

VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

Väljundnäitaja Vahe-eesmärk 2024

Sihtväärtus 2029

RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)

Ettevõtjad 1950 9840

RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 80 800

RCO03 Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 50 300

RCO04 Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad

Ettevõtjad 1870 9450

RCO05 Toetatavad uued ettevõtjad

Ettevõtjad 210 1090

Tulemusnäitaja Lähtetase või võrdlusväärtus (ja võrdlusaasta)

Sihtväärtus 2029

RCR17 Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad

Ettevõtjad 0 (2021) 275

RCR25 Töötaja kohta kasvanud lisandväärtusega VKEde arv

Ettevõtjad 0 (2021) 4300

Allikas: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027.

328. Väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ järgi on eesmärgiks rahastada kokku 300 ettevõtet (sihtväärtus 2029. aastaks, vahe-eesmärk 50 ettevõtet 2024. aastaks). Ettevõtluse tarbeks on struktuurifondide vahenditest planeeritud 17,5 miljonit eurot, mille eest on võimalik rahastada hinnanguliselt 294 ettevõtet. Sellest enamus on käenduse abil rahastatud ettevõtted, millega on võimalik rahastada hinnanguliselt 280 ettevõtet. Arvestades lisaks võimalikke tagasilaekuvaid vahendeid ja intressitulu, mis jääb üle potentsiaalsetest tekkivatest kahjudest, võib rahastatavate ettevõtete arv olla ka suurem. Seega on väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ sihtväärtus üldiselt saavutatav.80 Vahe-eesmärgi saavutamine oleneb sellest, millal täpselt instrumentide väljastamisega alustatakse.

329. Tulemusnäitaja „Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ järgi on eesmärgiks rahastada kokku 275 ettevõtet (sihtväärtus 2029. aastaks). Struktuurifondide vahenditest on võimalik rahastada hinnanguliselt 200 ettevõtet kombineeritud stardilaenu pakkumise ja laenu summa suurendamise kaudu kokku summas 4,07 miljoni eurot. 200 ettevõttest jääb hinnanguliselt ellu peale 2 aastat asutamisest 130 ettevõtet. Seega on sihtväärtusest võimalik saavutada eelpool analüüsitud tingimuste kohaselt hinnanguliselt 47%.

80 Lisaks oleneb sihttaseme saavutamine sellest, ega toote arendamise või rakendamise ajal ei teki olulisi õiguslikke eriarvamusi, mille raames on oht, et uute lepingute sõlmimine peatatakse.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

115

330. Finantsinstrumendid tervikuna parandavad ettevõtete jaoks kapitali kättesaadavust, mille tulemusel saavad nad teostada investeeringuid ettevõtte arengusse ja tegevuse laiendamisesse. Seeläbi suureneb nende konkurentsivõime ning luuakse võimalused edasiseks arenguks, sh tootlikkuse suurendamiseks. Seega panustavad finantsinstrumendid ka tulemusnäitaja „Töötaja kohta kasvanud lisandväärtusega VKEde arv“ sihttaseme saavutamisse.

331. Finantsinstrumentide rakendamine on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“81 teema nr 4.3 „Majandus ja kliima“ tähelepanu nõudva muutusega 4.3.1 „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, mille eesmärk on Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule.

332. Samuti panustavad finantsinstrumendid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“82 elluviimisesse, mille tegevussuunad ettevõtluskeskkonna arendamisel on konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamine, kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekuse suurendamine ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine.

1.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise

ajakohastamiseks

333. Rahastamisvahendite rakendamise ajal peab rakendajal olema võimalik paindlikult reageerida konkreetsetele turutõrgetele. See omakorda tingib vajaduse turuolukorra ja finantsinstrumentide rakendamise pidevaks jälgimiseks. Antud peatükis tuuakse ettepanekud rahastamisvahendite rakendamise monitoorimiseks, sh nii turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade iseseisvaks kaardistamiseks kui ka finantsinstrumentide edukuse mõõtmiseks (s.o seire ja tulemuslikkuse hindamine).

334. Käesolevate juhiste eesmärk on anda suunised järgmistel teemadel:

• Ettepanekud vajaduse korral eelhindamise ülevaatamiseks ning ajakohastamiseks rahastamisvahendi rakendamise käigus.

• Ettepanekud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite jooksva seire ja tulemuslikkuse hindamise läbiviimiseks.

335. Järgnevalt on toodud juhised eraldi nimetatud teemade kaupa.83

Ettepanekud eelhindamise ülevaatamiseks ja ajakohastamiseks rahastamisvahendi rakendamise

käigus

336. Ettevõtete investeeringuvajadusi ja -võimalusi mõjutavad nii üldised majanduslikud (nt majanduslangus, nõudluse kasv, toorainehindade muutus) kui ka poliitilised muutused. See võib kaasa tuua nii turutõrgete, sihtgruppide vajaduste kui ka finantsasutuste finantstoodete pakkumise

81 Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035ˮ heakskiitmine. RT III, 15.05.2021, 12 82 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 83Käesolevate juhiste koostamisel on sisenditena kasutatud mh EY varasemaid eelhindamise aruandeid: 1) „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine“ (MKM, 2018), 2) „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ (KEM, 2015).

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

116

tingimuste muutumise. Sellised muudatused võivad omakorda mõjutada rahastamisvahendi asjakohasust. Kui rakendamise ajal leitakse, et eelhindamine ei pruugi turuolukorda enam täielikult kajastada, on vaja eelhindamine üle vaadata ja ajakohastada. Sellise hindamise käigus on võimalik tuvastada vajadus rahastamisvahendite ja/või nende tingimuste muutmiseks.

337. Rahastamisvahendite rakendamise iga-aastane jooksev hindamine peaks tuginema eeskätt turunõudlust ja -pakkumist kirjeldavatele andmetele, et tuvastada muutusi turuolukorras. Lisaks iga- aastasele ülevaatusele oleks asjakohane vähemalt korra rahastamisvahendi rakendamise perioodi jooksul viia läbi ka põhjalikum rahastamisvahendi hindamine, et tuvastada muudatused sihtrühmade vajadustes ja turupakkumises, mis ei toimu eeldatavasti iga-aastaselt, vaid pigem 2-3 aasta tagant. Selline põhjalikum turutõrgete, sihtrühmade vajaduste ning eraturu kapitalipakkumise ülevaatus võiks toimuda näiteks perioodi 2021–2027 rahastamisvahendite vahehindamise käigus. Lisaks iga-aastasele ülevaatusele ning vahehindamisele võib esineda ka n-ö erakorralisi asjaolusid, mis võivad tingida rahastamisvahendi muutmise vajaduse (nt pandeemia, sõjaolukord jne). Sellised muudatused võivad tingida suuri muudatusi turuvajadustes ja -pakkumises, mistõttu võib esineda ka vajadus erakorralise instrumentide ülevaatuse ja uuendamise järele.

338. Seega võiks rahastamisvahendi rakendamise hindamine toimuda erinevatel viisidel:

• jooksev ehk iga-aastane hindamine,

• vahehindamine ja vajadusel ka erakorraline hindamine.

Jooksev hindamine 339. Kogu rakendamise perioodil oleks mõistlik teha rahastamisvahendite iga-aastast jooksvat

ülevaatust. Jooksva hinnangu andmisel on oluliseks sisendiks tagasiside taotlejatelt ja teistelt turuosalistelt, mida rahastamisvahendi rakendaja oma töö käigus igapäevaselt saab. Selle põhjal tuleb kaaluda vajadust finantsinstrumentide tingimuste jooksvaks muutmiseks ning uute finantstoodete pakkumiseks juhul, kui selgub, et sihtrühma vajadused ja eraturu kapitalipakkumine ei ole kooskõlas. Vajadus rahastamisvahendi rakendamise järele tekib siis, kui eraturu rahastamisvõimalused ei võimalda sihtgrupi ettevõtetel vajalikke investeeringuid teha.

340. Rahastamisvahendite jooksev hindamine võiks hõlmata näiteks järgmist:

• rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajad (nt taotluste arv, väljastatud laenude arv);

• rahastamisvahendite taotlejatelt saadud hinnanguline info / jooksvalt saadud tagasiside;

• finantsasutuste esindajatelt kogutud kvalitatiivne informatsioon.

341. Ettevõtete ja finantsasutuste esindajatelt kogutud informatsioon annab infot võimalike muutuste kohta:

• sihtrühmade investeeringuvajadustes (investeerimisaktiivsus, investeeringusummad, kasutusvaldkonnad, tagasimakseperioodid, rahastusallikate eelistus);

• turutõrgetes ja mitteoptimaalsetes investeerimisolukordades (takistused ja kitsaskohad investeeringute tegemiseks vajalike rahaliste vahendite kaasamisel);

• finantsasutuste finantstoodete pakkumises (intressimäärad, tagasimakseperioodid, laenatavad summad, tagatisnõuded, ettevõtete riskitaseme hindamise metoodika).

342. Ettevõtetelt on võimalik koguda infot intervjuude ja/või taotlejate jooksva küsitlemise raames, kus taotlejad täidaksid lühikese küsimustiku. Samuti annaks rahastamisvahendi rakendamise

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

117

menetlusprotsessi kohta infot taotlejate tagasisideküsitlus. Oluline on olla infovahetuses ka krediidiasutustega, kuna neil on hea ülevaade ettevõtete vajadustest ning kapitali saamisel esinevatest turutõrgetest.

343. Ettevõtete ja finantsasutuste esindajatelt kogutud informatsiooni saab võrrelda rahastamisvahendite eelhindamise aruandes esitatud tulemustega. Selle kaudu on võimalik tuvastada turul üldisi muutusi. Alljärgnev tabel sisaldab kokkuvõtet eelhindamise tulemustest ja on abivahendiks turul toimuvate muutuste tuvastamisel.

Tabel 42. Rahastamisvahendite eelhindamise tulemuste ja iga-aastaste muutuste kaardistamise näidistabel

Rahastamisvahendite eelhindamise tulemused

Jooksev hindamine

2022 2023 2024 …

Turutõrge 184 … … … …

Turutõrge 2 … … … …

Turutõrge 3 … … … …

Allikas: autorite koostatud.

Vahehindamine ja vajadusel ka erakorraline hindamine 344. Jooksva seire kõrval tasuks kaaluda rahastamisvahendi rakendamise perioodi jooksul ka ühekordse

vahehindamise läbiviimist. Vahehindamine võiks hõlmata turutõrgete ja sihtrühmade vajaduste uuendatud kaardistust ning analüüsida pakutavate instrumentide tingimuste vastavust turu vajadustele. Vahehindamine võiks sisaldada info kogumist sihtrühmadelt (intervjuude ja/või küsitluse kaudu). Küsitlus võimaldab koguda infot suurelt hulgalt ettevõtetelt, samas peab aga arvestama, et ei tekiks ettevõtete nn „üleküsitlemist“, mistõttu võib küsitluse kvaliteet kannatada. Sellisel juhul võivad paremini töötada telefoniintervjuud ja/või fookusgrupid ettevõtjatega (nt mingi kindla toote sihtrühm) ja/või esindusorganisatsioonidega. Eraturu kapitalipakkujatelt info kogumiseks on parim viis intervjuud ja/või fookusgrupid finantsasutuste esindajatega.

345. Vahehindamine võiks hõlmata muu hulgas järgmisi tegevusi:

• Investeerimisvajaduse ja kapitali kättesaadavuse analüüs

o sihtrühma investeerimisvajaduse analüüs

o sihtrühma hinnang kapitali kättesaadavusele eraturult ning probleemide/takistuste kaardistus

• Eraturu kapitalipakkumise analüüs

o finantsasutuste toodete tingimuste kaardistamine

o finantsasutuste tingimuste ja sihtrühmade vajaduste võrdlemine ning turutõrgete tuvastamine

• Pakutavate instrumentide tingimuste ülevaatus

84 Turutõrgete loetelu toodud ptk-s 1.1.3. „Ettevõtted: turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad“ tabelis 16.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

118

o instrumentide tingimuste kõrvutamine sihtrühma vajadustega

346. Erakorralise hindamise vajadust ei ole võimalik eelhindamise hetkel ette näha, kuid see võib tekkida rahastamisvahendi rakendamise perioodi jooksul aset leidvate sündmuste ajel. Sellisteks sündmusteks võivad eelmiste aastate näitel olla näiteks COVID-19 pandeemia või sõjaline olukord Euroopas, mis on tinginud kiireid muutusi sihtrühmade vajadustes. Aasta 2022 näitel näeme, kuidas sõjalise konflikti olukord on tekitanud aktuaalse vajaduse tarneahelate kiireks ümberkorraldamiseks, milleks ettevõtted vajavad täiendavat kapitali. Samuti näitas COVID-19 pandeemia, kuidas ettevõtete toimetulek ja arenguplaanid võivad olla mõjutatud erakorralistest teguritest. Sellistes erakorralistes olukordades võib olla vajadus rahastamisvahendite kiireks ülevaatuseks, et neid turu vajadustele kohandada. Olenevalt sellest, kui kiireid muutusi erakorraline olukord turul esile kutsub, tuleb valida ka hindamise meetodid. Aasta 2022 näitel on muudatused olnud niivõrd kiired, et nende adresseerimiseks oleks mõistlik võimalikult kiire turuolukorra ülevaatus, mida võiks teha näiteks erinevaid sektoreid ning ettevõtete gruppe esindavate intervjuude ja/või fookusgruppidega (kuivõrd põhjalik küsitlus võib olla liiga ajamahukas).

347. Juhul, kui läbiviidava hindamise käigus ilmneb muudatusi turutõrgetes, sihtrühmade vajadustest ja/või eraturu pakkumises, mis tingib vajaduse rahastamisvahendi muutmiseks, olemasolevate instrumentide lõpetamiseks ja/või uute rahastamisvahendite loomiseks, siis tuleks välja töötada uus investeerimisstrateegia. Seejuures saab eeskujuks võtta käesoleva hindamise käigus koostatud investeerimisstrateegia, mida saab kohandada vastavalt turuolukorrale.

Ettepanekud rahastamisvahendi seireks ja tulemuslikkuse hindamiseks

348. Rahastamisvahendite väljundnäitajate seire võimaldab anda hinnangu rahastamisvahendi tulemuslikkusele. Näitajad annavad ülevaate nii rahastamisvahendi rakendamise mahust kui konkreetse rahastamisvahendi nõudlusest ja sobivusest sihtrühmale. Selle põhjal on võimalik hinnata vajadust rahastamisvahendite tingimuste muutmiseks, millele võivad viidata järgmised olukorrad:

• Toote eelarvest oluliselt väiksemas mahus taotluste laekumine – võib viidata vähesele nõudlusele sellise toote järele või tingimuste ebasobilikkusele. Vajalik vaadata üle tingimused ja/või suunata vahendid teistesse toodetesse.

• Toote eelarve planeeritust oluliselt kiirem välja andmine – võib viidata rahastamisvahendi planeeritust suuremale nõudlusele ja vajadusele vahendeid juurde suunata.

• Taotletavad laenude või tagatiste suurused erinevad oluliselt planeeritust – võib esineda vajadus üle vaadata pakutatavate laenude/tagatiste piirmäärad.

• Taotlejate eelistused tagasimakseperioodide osas on planeeritust erinevaid – võib esineda vajadus üle vaadata finantsinstrumentide tingimused.

349. Järgnevalt on toodud võimaliku analüüsitabeli näidis näitajate hindamiseks. Lisaks tabelis toodule oleks mõistlik jälgida väljundnäitajatena ka uute toetatavate ettevõtete arvu, meetmega kaasatud erakapitali mahtu, finantsinstrumendi toel loodud töökohtade arvu jms. Samuti võib hinnata ka tulemuslikkuse näitajaid nagu krediidikahjude ning halduskulude osakaalu.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

119

Tabel 43. Rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajate analüüsitabeli näidis

2023 2024 …

Siht Saavutus Siht Saavutus

Toode nr 1 (laen)

Väljundnäitaja

Taotluste arv

Väljastatud laenude/tagatiste arv

Muud näitajad

Keskmine laenusumma

Keskmine intress

Keskmine tagasimakseperiood

Toode nr 2 (laenukäendus)

Väljundnäitaja

Taotluste arv

Väljastatud tagatiste arv

Muud näitajad

Keskmine tagatud laenusumma

Keskmine intress

Keskmine tagasimakseperiood

Toode nr 3

Väljundnäitaja

…

…

Muud näitajad

…

…

…

Allikas: autorite koostatud.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

120

2. Elamumajandus 350. Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele

elamumajanduse valdkonnas. Kõigepealt antakse turuülevaade kapitali kättesaadavusest, millele järgnevad väliskogemuse analüüs ning võimalike rahastamisvahendite kirjeldus. Investeerimistegevust analüüsitakse KÜ-de ja KOVide küsitluste ja elamumajanduse valdkonnaga seotud intervjuude analüüsi alusel, lisades täiendavaid intervjuude põhjal saadud hinnanguid eraisikute sihtrühmale turutõrgete teemal.

2.1. Turuülevaade

2.1.1. Varasem ülevaade investeerimistegevusest

351. 2022. aasta maikuu alguses oli Eestis 257 452 kasutusel olevat elamut85 (tabel 44) kokku 734 943 eluruumiga86. Neist 188 607 olid ühe korteriga kasutusel olevad elamud (sh üksikelamud, kuid ilma suvilate ja aiamajadeta) ning 30 425 kahe või mitme korteriga kasutusel olevad elamud. 219 032 elamust (ilma suvilate, aiamaade, hoolekandeasutuste ja ühiselamuteta) oli vähemalt C-klassi energiamärgis 7391 kasutusel oleval elamul (3,4%) (tabel 45).

Korteriühistud

352. Eelhindamise raames tehtud küsitlusele vastas 897 KÜ-d, neist 168 KÜ-le (19%) kuulub/kuuluvad hoone(d), mis asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas. 252 KÜ-d (28,1%) on viimase kolme aasta jooksul teinud rekonstrueerimistöid, et tõsta hoone(te) energiatõhusust. Kõige sagedasemad tööd olid fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (44% 252 KÜ-st), katuse, katuslae või pööninglae soojustamine (42%), akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (39%) ning küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (39%) (tabel 46).

353. 91% küsitlusele vastanud ja viimase kolme aasta jooksul energiatõhusust tõstvaid renoveerimistöid teinud KÜ-st kasutas nende tööde tegemiseks KÜ liikmete remondifondi, 46% panga- ja/või hoiu- laenuühistu laenu (tabel 47). Oluliselt vähem leidsid kasutust teised rahastamise allikad: kõigepealt toetused (KredExi rekonstrueerimistoetus – umbes 13%, KOVi toetus – umbes 10%), aga samuti KredExi käendus (umbes 8%). Nagu nähtub muuhulgas ka ühest intervjuust, võidakse igakuise makse vähendamiseks osaleda lisaks KredExi toodete kasutamisele ka rahvusvahelises projektis.

354. KÜ-del on tavapärane praktika eri rahastusallikaid kombineerida, mida on teinud 143 KÜ-d 252-st (57%) (tabel 48). Levinuim kombineerimise viis on KÜ remondifondi kasutamine koos panga- või hoiu-laenuühistu laenuga ning mingil määral ka kombineerimine KredExi toetusega (andmeid KredExi toodete kasutamisest vt peatükist 2.3). KÜ-d kajastasid vabavastustes ka teistsuguseid tööde rahastamise kombinatsioone, tihti mainides sihtotstarbelist rahakogumist KÜ liikmetelt ning KOVi toetusi.

85 Ehitised peamise kasutamise otstarbega „elamu“. 86 Ehitisregister. Infoportaal. Ehitise koondvaade. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

121

Tabel 44. Kasutusel olevate elamute arv Eestis 05.05.2022 seisuga

Elamu liik Kogus Vähemalt C energiamärgisega

Ühe korteriga elamud 226 243

…üksikelamu 186 411 5 094

…ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 2 196 28

…suvila, aiamaja 37 636

Ühe korteriga elamud (ilma suvilate ja aiamajadeta) 188 607

Kahe või mitme korteriga elamud 30 425

…kahe korteriga elamud 3 824 418

…kolme või enama korteriga elamud 26 601 1 851

Hoolekandeasutused, ühiselamud 784

Kokku vähemalt ühe korteriga elamud 257 452

Kokku vähemalt ühe korteriga elamud (ilma suvilate, aiamaade, hoolekandeasutuste ja ühiselamuteta)

219 032

Allikas: ehitisregister87, autorite arvutused.

Tabel 45. Kasutusel olevate elamute (ilma suvilate, aiamaade, hoolekandeasutuste ja ühiselamuteta) energiamärgised Eestis 05.05.2022 seisuga

Energia klass Kokku % Kumulatiivne % % elamute koguarvust Kumulatiivne %

A 1 230 8% 8% 0,6% 0,6%

B 2 829 18% 26% 1,3% 1,9%

C 3 332 21% 48% 1,5% 3,4%

D 3 282 21% 69% 1,5% 4,9%

E 2 668 17% 86% 1,2% 6,1%

F 1 496 10% 78% 0,7% 6,8%

G 476 3% 81% 0,2% 7,0%

H 237 2% 83% 0,1% 7,1%

Kokku 15 550 219 023

Allikas: ehitisregister88, autorite arvutused.

87 Ehitisregister. Infoportaal. Ehitise koondvaade. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary 88 Ehitisregister. Infoportaal. Ehitise koondvaade. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

122

Tabel 46. KÜ-de viimase kolme aasta jooksul tehtud rekonstrueerimistööd, et tõsta hoone(te) energiatõhusust, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=252

Rekonstrueerimistööd

KÜ-de arv, kes teostas vastavaid töid % 252-st

KÜ-de arv, kes ei teostanud vastavaid töid % 252-st

Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine 112 44% 140 56%

Katuse, katuslae või pööninglae soojustamine 106 42% 146 58%

Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine 98 39% 154 61%

Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine

13 5% 239 95%

Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine 98 39% 154 61%

Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine

50 20% 202 80%

Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine

18 7% 234 93%

Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena)

26 10% 226 90%

Muud rekonstrueerimistööd 80 32% 172 68%

Märkus: „muude tööde“ all märgiti ka neid töid, mis ei ole otseselt energiatõhususe tõstmisega seotud; (kõige rohkem)

märgiti eeskodade soojustamist, rõdude, fassaadi remonti/restaureerimist (sh mis ei sisaldanud soojustamist), ATS-

süsteemi, elektrisüsteemi renoveerimist/uuendamist jm elektritöid, veetorude, kanalisatsioonitorude vahetust, uute

korterite ehitamist, keldri põranda soojustamist ja konstruktsioonide tugevdamist.

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

Tabel 47. KÜ-de hoone(te) energiatõhusust tõstvate rekonstrueerimistööde rahastamise allikad, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=252

Rekonstrueerimistööde rahastamise allikad KÜ-de arv % 252-st

Korteriühistu liikmete remondifond 230 91,3

Panga- ja/või hoiu-laenuühistu laen 116 46,0

KredExi rekonstrueerimistoetus 33 13,1

KredExi renoveerimislaen 7 2,8

KredExi käendus 20 7,9

Kohaliku omavalitsuse toetus 25 9,9

Muu toetus 1 0,4

Muu 18 7,1

Otsest rahalist kulu ühistu jaoks ei olnud 3 1,2

Märkus: „muude tööde“ all märgiti järgmisi rahastusallikaid: korteriomanike isiklikud rahalised panused / sissemaksed /

laenud, täiendav igakuine makse lisaks remondifondile / sihtotstarbelised maksed, muud ühistu vahendid, projekti /

auditi toetus, restaureerimistoetus, ELi rahastatud rahvusvaheline koostööprojekt.

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

123

Tabel 48. KÜ-de hoone(te) energiatõhusust tõstvate rekonstrueerimistööde rahastusallikate kombineerimine, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=252

Rekonstrueerimistööde rahastamise allikate kombineerimise viis KÜ-de arv % 252-st

Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen + KredExi toetus

6 2%

Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen 1 0%

Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi toetus 23 9%

Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen 74 29%

Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi laen + KredExi toetus 1 0%

Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi laen 2 1%

Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi toetus 4 2%

Panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen + KredExi toetus 1 0%

Panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen 1 0%

Panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi toetus 5 2%

Teistmoodi 29 12%

Ei ole kombineerinud 109 43%

Märkus: „teistmoodi“ vastuste all olid järgmised variandid: pangalaen + KredExi käendus, remondifond + lisaraha m2 kohta

igalt korterilt / sihtotstarbeline kogumine, remondifond + KIKi toetus, remondifond + KOVi toetus (ühe näitel 25% KOVi

poolt), remondifond (+ pangalaen) + KOVi (restaureerimis)toetus, remondifond + ühe omaniku poolne finantseerimine,

KÜ-ga seotud isiku firma laen.

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

Kohalikud omavalitsused

355. Eelhindamise raames tehtud küsitlusele vastas 42 KOVi. Neist 23 KOVi (55% vastanud KOVdest) on viimase kolme aasta jooksul rahastanud tegevusi elamumajanduses (näiteks elamute energiatõhususe suurendamine, elamufondi korrastamine jms).

356. Kõige rohkem on KOVid lammutanud kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud KOVile kuuluvaid hooneid ja rajatisi (13 KOVi) ning teinud rekonstrueerimistöid KOVile kuuluvate elamuhoonete ja/või üürielamute energiatõhususe suurendamiseks (7 KOVi) (tabel 49).

357. Elamumajanduse investeeringute finantseerimiseks viimase kolme aasta jooksul kasutasid KOVid kõige rohkem KOVi eelarvet (21 KOVi) ja KredExi lammutustoetust (10 KOVi) (joonis 20). Ainult neli KOVi kasutasid panga- ja/või hoiu-laenuühistu laenu.

358. Intervjuudest KOVidega selgub, et KOVid ise maksavad toetusi nt miljööväärtuslike alade korrastamiseks (nt väikestele puithoonetele) eesmärgiga pälvida eri sihtrühmade tähelepanu (võimalikest uutest ettevõtjatest turistideni). KOVid võivad katta kortermaja renoveerimisega seotud kulusid ka rahvusvahelistest projektidest, et ühelt poolt teised saaksid võtta eeskuju ning teiselt poolt levitada uudseid teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi, nt muinsuskaitse tingimustes olevate hoonete rekonstrueerimisel.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

124

Tabel 49. KOVide rahastatud tegevused elamumajanduses viimase kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=23

Tegevus KOVide arv

Tegime rekonstrueerimistöid ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

7

Toetasime rekonstrueerimistöid ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis EI KUULU omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

2

Püstitasime energiatõhusa(id) üürielamu(id) 3

Ehitasime ümber olemasoleva(d) hoone(d) üürielamu(te)ks, ilma energiatõhususe suurendamiseta 3

Ehitasime ümber olemasoleva(d) hoone(d) üürielamu(te)ks koos energiatõhususe suurendamisega 2

Tegime ligipääsetavusega ja/või ohutuse tagamisega seotud investeeringuid elamuhoones ja/või üürielamus, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

4

Tegime ligipääsetavusega ja/või ohutuse tagamisega seotud investeeringuid elamuhoones ja/või üürielamus, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

3

Lammutasime kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(d) ja rajatise(d), mis KUULUS(ID) omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

13

Toetasime kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(te) ja rajatise(te) lammutamist, mis asus(id) omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele MITTE KUULUVAL kinnisasjal

0

Tegime muid töid (vastuste täpsustamine: lokaalse maakütte rajamine; vee- ning kanalisatsioonisüsteemide vahetamine ja üldkasutatavate kohtade remonttööd ühiselamutes)

2

Allikas: KOVide küsitlus.

Joonis 20. Rahalised vahendid, mida KOVid kasutasid elamumajanduse investeeringute finantseerimiseks viimase kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=23

Allikas: KOVide küsitlus.

0

0

1

1

3

3

4

5

10

21

0 5 10 15 20 25

KredExi käendus

Erainvestori osalus

Muu

KredExi renoveerimislaen

KredExi rekonstrueerimistoetus

KredExi üürielamute toetus

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

Muu riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud projekti eelarve

KredExi lammutustoetus

Kohaliku omavalitsuse eelarve

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

125

2.1.2. Tulevased investeeringuvajadused

Korteriühistud

359. 614 KÜ-d (69% küsitlusele vastanud KÜ-dest) ning 124 KÜ-d, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas (74%), kavatsevad teha järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid (tabel 50).

Tabel 50. Küsitluses osalenud KÜ-de vastus küsimusele „Kas kavatsete teostada rekonstrueerimistöid järgmise 3 aasta jooksul, et tõsta hoone(te) energiatõhusust?“, N=897

Vastus KÜ-de arv % küsitluses osalenud KÜ-dest

KÜ-de arv, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas

% KÜ-dest, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas

Jah 349 39% 72 43%

Pigem jah 265 30% 52 31%

Pigem ei 93 10% 20 12%

Ei 97 11% 15 9%

Ei oska öelda 93 10% 9 5%

Kokku 897 100% 168 100%

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

360. Peamised rekonstrueerimistööde tegevused on fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (69%), katuse, katuslae või pööninglae soojustamine (48%) ning akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (48%) (joonis 21).

361. Kallimate tööde hulka (vähemalt 61% tööde kohta ei ületa maksumus 75 000 eurot ehk vähemalt 39% tööde maksumus on rohkem kui 75 000 eurot) kuuluvad eelkõige fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ning küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (tabel 51 ja joonis 22), aga ka „muud rekonstrueerimistööd“. Viimaste kohta on küsitlusele vastanud KÜ-d märkinud muuhulgas ka teistes valikvastustes olevaid variante. Muude rekonstrueerimistööde hulgas on näiteks drenaaži rajamise, elektritööde, fassaadi soojustamise, katuse vahetamise, trepikodade remondi ja rõdude renoveerimisega seotud töid.

362. 91% nendest, kes planeerivad järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, kasutavad selleks KÜ remondifondi (joonis 23). Rohkem kui pooled planeerivad kasutada panga- või hoiu- laenuühistu laenu ja KredExi toetust (vastavalt 57% ja 52%) ning umbes kolmandik (35%) KOVi toetust. Võrreldes seniste rekonstrueerimistööde rahastamise allikatega, on KÜ-del oluliselt suurem ootus KredExi toetuse, KOVi toetuse ja KredExi laenu kasutamise võimalustele (vastavalt +39%, +25% ja +21%) (joonis 24). Ehitushindade jätkuva tõusu tõttu89 inimeste väheneva reaalse sissetuleku kontekstis90 võib eeldada, et ootused toetusele kasvavad veelgi ning riik ja KOVid peavad KÜ-de toetamiseks leidma rohkem võimalusi.

363. Rahastusallikate kombineerimine on KÜ-de seas levinud praktika, sest ainult 16% rekonstrueerimistöid planeerivatest KÜ-dest ei kavatse seda teha (joonis 25). Peaaegu pooled neist (46%) kombineerivad KÜ remondifondi nii panga- või hoiu-laenuühistu laenu kui ka KredExi

89 Statistikaamet. (21.04.2022). Materjalide kallinemine tõstab ehitamise hinda. https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnaindeks-i-kvartal-2022 90 Pert, S. (07.04.2022). Kiire hinnakasvu tõttu väheneb inimeste ostujõud. Eesti Pank. https://www.eestipank.ee/press/kiire-hinnakasvu-tottu-vaheneb-inimeste-ostujoud-07042022

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

126

toodetega. Sellele järgnevad remondifondi kombineerimine kas panga- või hoiu-laenuühistu laenuga või KredExi toodetega (vastavalt 27% ja 24%).

Joonis 21. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavad rekonstrueerimistööd järgmise kolme aasta jooksul, N=614

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

2%

8%

11%

10%

21%

22%

21%

24%

24%

31%

48%

5%

12%

16%

20%

17%

19%

21%

19%

24%

17%

21%

25%

25%

25%

20%

18%

14%

19%

20%

15%

13%

8%

51%

47%

33%

29%

17%

40%

28%

31%

33%

34%

18%

17%

8%

16%

21%

26%

5%

10%

5%

4%

5%

4%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine

Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine

Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine (muuhulgas päikeseküte vee soojendamiseks)

Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena)

Muud rekonstrueerimistööd

Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine

Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine

Kanalisatsiooniga seotud tööd

Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine

Katuse, katuslae või pööningulae soojustamine

Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine

Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

127

Tabel 51. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde maksumus järgmise kolme aasta jooksul, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, N=614

Rekonstrueerimistööd ja vastavate KÜ-de arv al la 2 5 0 0 0 €

2 5

0 0

0 –

7 5 0 0 0 €

7 5

0 0

1 –

1 5 0 0 0 0 €

1 5

0 0

0 1

– 3 0 0 0 0 0 €

3 0

0 0

0 1

– 5 0 0 0 0 0 €

5 0

0 0

0 1

– 1 0 0 0 0 0 0 €

1 0

0 0

0 0

1 –

2 0 0 0 0 0 0 €

ü le 2 0 0 0 0 0 0 €

Ei o sk a ö el d a

K o

kk u

Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (426)

10% 19% 16% 10% 4% 2% 1% 0% 36% 100%

Kanalisatsiooniga seotud tööd (267) 45% 19% 3% 1% … … … … 31% 100%

Katuse, katuslae või pööninglae soojustamine (294)

22% 26% 11% 3% 1% 0% … … 37% 100%

Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (294)

45% 14% 6% 2% 1% … … … 31% 100%

Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine (123)

37% 15% 3% … … … … … 45% 100%

Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (254)

19% 20% 15% 8% 1% … … … 37% 100%

Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine (263)

21% 14% 13% 5% … … … … 48% 100%

Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine (muuhulgas päikeseküte vee soojendamiseks) (163)

17% 29% 10% 2% … … … … 42% 100%

Heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine (42)

21% 24% 2% … … … … … 52% 100%

Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena) (183)

21% 17% 10% 3% … … … … 49% 100%

Muud rekonstrueerimistööd (234) 32% 25% 8% 4% 0% 2% 0% 28% … 100%

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

128

Joonis 22. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde maksumus järgmise kolme aasta jooksul, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul ilma nende KÜ-deta, kes ei osanud tööde maksumust hinnata

Allikas: KÜ-de küsitlus, tabel 51, autorite arvutused.

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (271)

Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine (muuhulgas päikeseküte vee soojendamiseks) (94)

Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (161)

Muud rekonstrueerimistööd (234)

Katuse, katuslae või pööningulae soojustamine (184)

Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine (138)

Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena) (94)

Heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine (20)

Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (202)

Kanalisatsiooniga seotud tööd (183)

Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine (68)

alla 25 000 € 25 000 – 75 000 € 75 001 – 150 000 € 150 001 – 300 000 €

300 001 – 500 000 € 500 001 – 1 000 000 € 1 000 001 – 2 000 000 € üle 2 000 000 €

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

129

Joonis 23. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde rahastamise allikad, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, KÜ-de arv ja vastav %, N=614

Märkus: elanike ettemaksed/laenud, korteriomanike sihtotstarbelised maksed, katusekorruse ja pööningu pinna müük,

ühispindade võõrandamine, pindade väljaüürimine, KIKi toetus, roheenergiale ülemineku rahastamisvõimalused,

sponsorlus, KOVi projektitoetus „Fassaadid korda“, energiatõhususe programm.

Allikas: KÜ-de küsitlus.

Joonis 24. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde rahastamise allikate muutus võrreldes seniste rekonstrueerimistööde rahastamisega, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, N=614

Allikas: KÜ-de küsitlus, tabel 47, autorite arvutused.

5%; 29

7%; 40

8%; 48

16%; 99

23%; 143

35%; 214

52%; 322

57%; 349

91%; 557

0 100 200 300 400 500 600

Muu toetus

Osalemine teadus- ja arendusprojektis

Muu

KredExi käendus

KredExi laen

Kohaliku omavalitsuse toetus

KredExi toetus

Panga või hoiu-laenuühistu laen

Korteriühistu liikmete remondifond

-1%

+11%

+21%

+39%

+8%

+5%

+25%

+4% +1%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kasutatud rahastamise allikas Planeeritav rahastamise allikas

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

130

Joonis 25. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde rahastamise allikate kombineerimine, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, KÜ-de arv ja vastav %, N=614

Märkus: „teistmoodi“ all mainiti järgnevaid rahastusallikaid: joonisel olevate rahastusallikate kombineerimine (KOVi)

toetusega (sh remondifond + KOVi toetus), KÜ remondifond + liikmete lisamaksed (sihtotstarbeline kogumine), ELi

fondide toetus, miljööväärtusliku ala toetused, omavahendite kombineerimine katusekorruse müügi või pindade

üürituluga, võimalusel osalemine teadus-ja/või arendusprojektis, KIKi toetus.

Allikas: KÜ-de küsitlus.

Kohalikud omavalitsused

364. 12 KOVi 42st küsitlusele vastanud KOVist ei kavatse ühtegi investeeringut elamufondi järgmise kolme aasta jooksul teha (tabel 52). Ülejäänud 30 KOVi kavatsevad lammutada kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hooneid ja rajatisi (16 KOVi), rajada kavandatavate uute erasektori arenduste juurde tugitaristut (14 KOVi), aga ka teha rekonstrueerimistöid KOVile kuuluvatele elamuhoonetele ja/või üürielamutele energiatõhususe suurendamiseks (14 KOVi). KOVid kavatsevad panustada energiatõhususe suurendamisse elamumajanduses energiatõhusate üürielamute ehitamise abil (kuus KOVi). Seitse KOVi teevad/planeerivad teha pilootprojekte koostöös KÜ-dega kaasaegsete ja atraktiivsete renoveerimislahenduste katsetamiseks elamuhoonetes ja/või üürielamutes.

365. Järgmise kolme aasta KOVide kallimad investeeringud elamumajanduses on seotud energiatõhususe suurendamisega: energiatõhusate üürielamute ehitamine, kus vastavate investeeringute mahud on eelkõige vahemikus 500 000 kuni 5 mln eurot, ning olemasolevate hoonete üürielamuteks ümberehitamine koos energiatõhususe suurendamisega (500 000 kuni 1 mln eurot). Nii väikese kui ka suure rahalise investeeringuga on rekonstrueerimistööde läbiviimisel eesmärgiks KOVidele kuuluvate elamuhoonete ja/või üürielamute energiatõhususe suurendamine.

366. KOVide elamumajanduse investeeringute peamised rahastusallikad on KOVide enda omavahendid (maksulaekumine ja tulu teenimine) ja KredExi või RTK toetused. Panga- või hoiu-laenuühistu laenu kasutamine on samuti arvestatav rahastusallikas elamumajanduse investeeringuteks, mida KOVid suunaksid KOVidele kuuluvate elamuhoonete ja/või üürielamute rekonstrueerimistööde tegemisele (viis KOVi 14st), energiatõhusate üürielamute ehitamisele (seitse KOVi kümnest) ning tugitaristu rajamisele uute erasektori arenduste juurde (kuus KOVi 14st).

8%; 47

12%; 72

13%; 79

16%; 97

24%; 147

27%; 163

46%; 280

0 50 100 150 200 250 300

Teistmoodi

Laenu ja/või käenduse kombineerimine toetusega

Panga või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen/toetus/käendus

Ei kavatse kombineerida

Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi laen/toetus/käendus

Korteriühistu liikmete remondifond + panga või hoiu-laenuühistu laen

Korteriühistu liikmete remondifond + panga või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen/toetus/käendus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

131

Tabel 52. KOVide investeeringud elamufondi järgmise kolme aasta jooksul, vastamisel rahastusallikate kohta oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42

Tegevus K O

V id

e ar

v

al la 5 0 0 0 0 €

5 0

0 0

1 –

1 0 0 0 0 0 €

1 0

0 0

0 1

– 2 5 0 0 0 0 €

2 5

0 0

0 1

– 5 0 0 0 0 0 €

5 0

0 0

0 1

– 1 0 00 0 0 0 €

1 0

0 0

0 0

1 –

5 0 0 0 0 0 0 €

ü le 5 0 0 0 0 0 0 €

K O

V i o

m av

ah en

d id

(m

ak su

la ek

u m

in e

ja t

u lu

te en

im in

e)

P an

ga - võ i h o iu

-l ae n u ü h is tu

la en

K re d Ex i l ae n ja /v õ i k äe n d u s

K re d Ex i v õ i R TK t o et u s

K re

d Ex

i i n

tr es

si to

et u

s

m u

u r

ah as

tu sa

lli ka

s

m u u t äp su st

u s

Rekonstrueerimistööd ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

14 2 1 4 … 2 4 1 13 5 4 11 1 1 SF toetus

Rekonstrueerimistööd ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis EI KUULU omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

2 … … … 1 … 1 … … … 1 … … 1 SF toetus

Energiatõhusa(te) üürielamu(te) ehitamine 10 2 … … 1 3 3 1 8 7 3 9 1 1 Euroopa Investeerimispank

Olemasoleva(te) hoone(te) üürielamu(te)ks ümberehitamine, ilma energiatõhususe suurendamiseta

1 … … … … 1 … … 1 1 … … … … …

Olemasoleva(te) hoone(te) üürielamu(te)ks ümberehitamine koos energiatõhususe suurendamisega

6 … … 1 … 5 … … 5 3 3 6 1 … …

Omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele KUULUVAL kinnisasjal asuva(te) kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(te) ja rajatise(te) lammutamine

16 7 5 1 3 … … 12 1 … 15 … 2 toetused, sh KIK

Omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele MITTE KUULUVAL kinnisasjal asuva(te) kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(te) ja rajatise(te) lammutamise toetamine

3 3 … … … … … … 2 … … 1 … … …

Tugitaristu rajamine kavandatavate uute erasektori arenduste juurde 14 4 4 4 2 … … 11 6 1 9 … 3 erasektor, KIK

Pilootprojektid koostöös korteriühistutega kaasaegsete ja atraktiivsete renoveerimislahenduste katsetamiseks elamuhoonetes ja/või üürielamutes, mis EI KUULU omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele

7 3 2 1 … … 1 … 5 … … 4 … 1 LIFE programm

Muud tööd/tegevused 4 1 … … … … 2 1 4 3 … 3 … 2 toetused, SF toetused

Ei kavatse ühtegi sellist tööd 12 … … … … … … … … … … … … … …

Märkus: „muude tööde/tegevuste“ all on muuhulgas fassaaditoetuse meetme väljatöötamine koostöös arendajaga, KOVi toetus KÜ-dele ja eramajadele.

Allikas: KOVide küsitlus.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

132

2.1.3. Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

Korteriühistud

367. Probleemid, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, on seotud rekonstrueerimistööde nii ettevalmistamise käivitamise, ettevalmistamisprotsessi kui ka rahastuse otsimisega (joonis 26). Peamised probleemid on rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning KÜ liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus) – vähemalt pooltele KÜ-dele olid need kas peamised või ühed olulisemad probleemid. Vähemalt pooled KÜ-d, kes tegid viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid, puutusid mingil määral kokku ka panga- või hoiu-laenuühistu laenu liiga kõrgete intressimääradega, investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise madala suutlikkuse ning erinevate rahastamisvõimalustega seotud teabe leidmisega, aga samuti omavahendite leidmisega ning võimalustele vastavate pakkumiste mitte saamisega. Vähemalt kolmandikule KÜ-dele olid probleemiks kõik eelhindamise läbiviijate pakutud probleemid, mis viitab probleemide mitmekesisusele KÜ-de teekonnal rekonstrueerimistööde ettevalmistamisel.

368. KÜ-de puhul, kes ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid, tõuseb peamiseks probleemiks KÜ-de liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus) (joonis 27). Vähemalt pooltele KÜ-dele olid rekonstrueerimistööde mitte tegemise põhjusteks ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta. Finantsturuga seotud tegurid (ebapiisavad tagatised, lühike laenu tagasimakse periood, kõrged intressid ja KredExi tingimustele mitte vastamine) on rekonstrueerimistööde mitte tegemise põhjuseks vähemal määral, mis omakorda viitab sellele, et riikliku poliitika fookuses võiksid olla KÜ-de madala finantsvõimekuse kui turutõrke ületamine, rahastusvõimaluste kohta teabe jagamine ning rekonstrueerimistööde projekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse tõstmine.

369. Ebapiisavate tagatiste probleemiks on intervjueeritute hinnangul kinnisvara madal väärtus ning selle olukorra muutmine eeldab kinnisvaraturu arendamise toetamist, sh noorte väikestesse kohtadesse kolimise toetamist. Ühe lahendusena nägid mõned intervjueeritud SoMi planeeritavat toetusmeedet teenusemajade – ühes intervjuus pansionaadi tüüpi kortermajadeks nimetatud – rajamiseks Eesti kaugemate piirkondade maakondade keskuslinnades. Müües oma kinnisvara, mis laseb turule rohkem kortereid, saavad eakad inimesed kolida teenusemaja korteritesse (väike kööktuba koos vannitoa ja tualetiga), kus inimene saaks hästi kergesti ise hakkama ja kus KOVil on sotsiaalhoolekannet lihtsam korraldada.

370. Ebapiisavate omavahendite taga on nii KÜ küsitluse kommentaaride kui ka intervjuude järgi eelkõige KÜ väiksus (korterite väikese arvu tõttu ei ole võimalik vajalikku omafinantseeringut koguda ja/või laenu teenindada), madala sissetulekuga inimestest (mh mittetöötavad, pensionärid) korteriomanikud, aga samuti KÜ liikmete soovimatus rekonstrueerimistööde vajalikkusest aru saada ning seega ka rahaliselt rohkem panustada. Väikeste KÜ-de puhul on üks lahendusi intervjuudest ja küsitluse tulemustest lähtuvalt pikema tagasimaksega laenu võimaldamine.

371. Nii KÜ-de küsitlusest kui ka intervjuudest nähtub, et kuna KredExi finantstoodetega tuleb teha terviklikku renoveerimist, mis tähendab seda, et investeeritakse hoone paljude elementide kordategemisse, siis tekkiv energiasääst ei pruugi investeeringute maksumust katta ning seega tõuseb ka igakuine kommunaalkulude arve.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

133

Joonis 26. Probleemid, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, N=252

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

15%

12%

11%

8%

22%

12%

18%

16%

13%

17%

30%

26%

35%

5%

10%

15%

15%

10%

18%

14%

19%

21%

24%

24%

31%

31%

4%

14%

12%

18%

11%

19%

19%

18%

19%

19%

18%

17%

11%

76%

65%

62%

59%

57%

50%

48%

47%

46%

40%

28%

26%

23%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu probleem

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele

Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

peamine probleem üks olulistest probleemidest vähem oluline probleem see ei olnud probleem

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

134

Joonis 27. Põhjused, miks KÜ-d rekonstrueerimistöid viimase kolme aasta jooksul ei teinud, N=645

Märkused:

• „Muu põhjuse“ all olid mainitud muuhulgas: eelmise laenu tagasimaksmine oli pooleli, renoveerimistööde kõrge

maksumus ühe korteri kohta väikeses KÜ-s, pangalaenu kättesaamatus korterite väikese arvu tõttu, inimeste

väikesed sissetulekud (sh vähekindlustatud elanikud ja pensionärid), teised tööd on prioriteetsemad, välisomanikest

omanikud, keda investeerimine ei huvita, puudulikud teadmised rekonstrueerimisest, KÜ juhatuse liikmete

ebapödevus, KÜ puudub või on hiljuti loodud, majaelanike tahtmatus ja huvi puudus, majaomanike vähene

arusaam rekonstrueerimise vajalikkusest, palju tühje kortereid.

• Täiendava vabavastuse kaudu saadi kokkuvõtvalt muuhulgas järgmised põhjused: eelmine renoveerimislaen on

tasumisel, ebapiisavad omavahendid, omavahendite kogumine, KÜ rahaliste vahendite ebapiisavus projekti

ettevalmistamiseks, KÜ liikmete huvi puudus, võlgnikud (sh välismaalastest), tühjad korterid, KÜ kinnisvara väärtus

on madal, mis ei ole panga jaoks piisav tagatis, järsult kallinenud ja vähem kättesaadavaks muutunud

ehitusmaterjalid, projekti eestvedaja puudumine, projekti ettevalmistamiseks vajalike oskuste puudumine, liigne

bürokraatia, hiljuti moodustatud KÜ, KÜ juhatuse vahetus, maja vanus ei vasta KredExi tingimustele, madal KredExi

toetuse määr Tallinnas, kui majas on pensionäridest omanikud, ehitusprojektide läbivaatamise väga pikad

menetlusajad KOVis, miljööväärtuslikus piirkonnas asumine (sh soojustuse lisamine on väga keeruline või pole

võimalik).

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

7%

8%

13%

20%

11%

6%

13%

14%

10%

13%

18%

20%

22%

32%

30%

3%

9%

5%

6%

13%

13%

14%

13%

17%

14%

21%

22%

29%

24%

28%

3%

6%

7%

2%

8%

13%

7%

10%

12%

12%

15%

16%

12%

9%

13%

88%

77%

76%

73%

68%

68%

67%

63%

61%

61%

45%

42%

37%

36%

29%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei olnud vaja teha

Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Ei olnud vajadust, sest kõik vajalikud tööd olid tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi

Muu põhjus

Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi

Panga või hoiu-laenuühistulaenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Korteriühistu üldkoosolekul ei saadud piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

peamine põhjus üks olulistest põhjustest vähem oluline põhjus see ei olnud põhjus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

135

372. Sarnane olukord on ka nende KÜ-dega, kes ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha (joonis 28), kus kaks suurimat takistust on KÜ ebapiisavad omavahendid ja KÜ liikmete madal riskivalmidus. Rohkem kui 30% KÜ-de puhul on probleemiks ka rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu ning investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine. KÜ küsitluse kommentaarides viidati lisaks juhatuse puudulikele teadmistele ja oskustele (sest KÜ juhatuse liikmed on eelkõige tavalised inimesed, kes ei ole ehitus- ja haldusvaldkondade eksperdid) ka juhatuse liikmete piiratud ajaressurssidele (eriti väikestes KÜ- des) rekonstrueerimistööde finantseerimise korraldamiseks ja hangete läbiviimiseks. Vajaliku teabe puudumine rahastusvõimaluste kohta on takistuseks 30%le KÜ-dest.

373. KÜ-d pöörasid oma märkustes tähelepanu ka rekonstrueerimistööde mitte tegemise põhjusena järgmise kolme aasta jooksul muuhulgas sellele, et elanikud ei tunne rekonstrueerimistööde järele vajadust, ehitajad ja tehnilised konsultandid eelistavad korterelamute n-ö tüüpprojekte, omavahendite puuduse tõttu ei saa KÜ KOVi toetust ning kõrged küttekulud ei võimalda korteromanikel laenu võtta. KÜ küsitluse vabavastustes viidati ka KredExi toetuse tingimusele korterelamu ehitusaastale (hoone peab olema ehitatud enne 1993. aastat). Kuid leidub neid korterelamuid, mis ehitati enne seda aastat, aga kasutusluba väljastati pärast. On ka selliseid korterelamuid, mis said valmis 21. sajandil, kuid madala kvaliteediga ehitustööde tõttu vajab hoone kompleksset renoveerimist. Valideerimisseminaril pöörati tähelepanu ka sellele, et suuremates asulates on korterelamud paremini hoitud tänu paremale teenuste kättesaadavusele (mh koristusteenused, raamatupidamine, asjaajamine jne).

374. Kokkuvõttes on renoveerimistööde tegemisega seotud peamised probleemid ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), KÜ liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta.

375. KÜ küsitluse vabavastuses viidati ka ehitushindade kallinemisele. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks juba 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%91. Ehitushindade tõusu tõttu on rekonstrueerimistööde maksumus vähem prognoositav ning KÜ võib kas projekti ettevalmistamist peatada või ettevalmistamisprotsessi käivitamisest loobuda.

91 Statistikaamet. (21.01.2022). Ehitushindade kasvu tõukas eelmisel aastal tagant ehitusmaterjalide hinnatõus. https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnaindeks-iv-kvartal-2021

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

136

Joonis 28. Põhjused, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, N=190

Märkus: „muude põhjustena“ olid mainitud muuhulgas KÜ-l on pikaajalised kohustused, sh millega ei saanud kõiki töid teha,

tehakse muid prioriteetsemaid töid (nt veetorustiku väljavahetamine), pangad ei anna väikesele KÜ-le laenu,

muinsuskaitse tingimused, renoveerimistööd käivad küsitluses osalemise ajal, pensionäridest elanikud, välisriikide

kodanike võlgnevus, investeering ei tasu rahaliselt ära.

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

11%

7%

15%

7%

5%

9%

7%

11%

6%

7%

9%

8%

11%

17%

26%

26%

3%

9%

4%

8%

8%

7%

11%

12%

12%

13%

7%

11%

17%

16%

15%

18%

1%

5%

4%

8%

10%

8%

11%

6%

12%

9%

14%

13%

9%

13%

8%

6%

86%

79%

77%

77%

76%

75%

72%

71%

70%

70%

70%

68%

63%

54%

51%

50%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu põhjus

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha

Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele

Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi

Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)

peamine põhjus üks olulistest põhjustest vähem oluline põhjus see ei ole põhjus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

137

376. Joonisel 29 on näha, et KÜ-de jaoks, kus on korterite arv kuni 20, on toodud põhjused probleemiks suuremal määral kui KÜ-de jaoks, kus on korterite arv 21 ja rohkem, eriti omavahendite ebapiisavuse puhul. Kui rühmitada küsitlusele vastanud KÜ-d korterite hulga detsiilide kaupa (ehk kümneks rühmaks, et võrreldavad rühmad oleksid võrdse suurusega) ning arvutada probleemide intensiivsusele antud hinnangute omistatud väärtuste keskmised korterite arvude lõikes („peamine põhjus“ – 3, „üks olulistest põhjustest“ – 2, „vähem oluline põhjus“ – 1, „see ei olnud põhjus“ – 0), siis selgub, et suurimal määral puutuvad probleemidega kokku 9 kuni 11 korteriga KÜ-d, kes ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid ja/või ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha (joonis 30). Probleemide tõsidusaste nende KÜ-de puhul on väiksem 25+ korteritega KÜ-del võrreldes KÜ-dega, kus on kuni 24 korterit (kaasa arvatud, joonis 30). Seega võib järeldada, et väiksema korterite arvuga KÜ-d puutuvad investeeringuvajaduse rahastamisel suuremal määral probleemidega kokku. Nii küsitluse tulemusi kui ka intervjuudest saadud sisendit arvestades võib väita, et need probleemid on suuremad KÜ-del, kus on umbes kuni 24 korterit (kaasa arvatud).

377. Probleemide ulatus, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde planeerimisel ja rahastamisel kokku puutuvad, erineb piirkonniti. Analüüsis toome maakondadest esile üksikud, sest KÜ-de arv paljudes maakondades ei ole kvantitatiivseks analüüsiks kõikide maakondade lõikes piisav. Piirkondlike erinevuste tuvastamiseks analüüsime probleeme, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid (joonis 31); põhjusi, miks KÜ-d ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid (joonis 32), ning miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha (joonis 33). Kolme joonise analüüsist selgub, et Harju ja Tartu maakonna KÜ-d puutuvad teiste piirkondadega võrreldes probleemidega vähem kokku. Ida- Virumaa on just see piirkond, kus KÜ-del on kõige rohkem probleeme. Intervjuud kinnitavad Harjumaa ja Tartumaa eristumist teistest piirkondadest, ning eriti Ida-Virumaa eristumist, kus põhilisteks takistusteks on ebapiisavad omavahendid ja KÜ liikmete madal riskivalmidus.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

138

Joonis 29. Põhjused, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, KÜ-de korterite arvude lõikes (KÜ-d, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=190

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha

Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast

Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi

Panga- või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Panga- või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele

Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav

laenu andmiseks

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise

pelgus

Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust

rekonstrueerimistööde tegemiseks

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Muu põhjus

kuni 10 korterit, N=47

11 kuni 20 korterit, N=56

21 kuni 50 korterit, N=46

51+ korterit, N=41

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

139

Joonis 30. Probleemide tõsidusaste rekonstrueerimistööde rahastamisel

Märkus: probleemide intensiivsusele antud hinnangutele omistatud väärtused: „peamine põhjus“ – 3, „üks olulistest põhjustest“ – 2, „vähem oluline põhjus“ – 1, „see ei olnud põhjus“ – 0.

Allikas: KÜ-de küsitlus, joonis 27, joonis 28, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

140

Joonis 31. Probleemid, millega KÜ-d puutusid rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku piirkondade lõikes (KÜd, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=252

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi

Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

Muu probleem

Põhja-Eesti: Harju maakond (98 KÜ-d 252st) Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond (27 KÜ-d 252st)

Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond (31 KÜ-d 252st) Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond (38 KÜ-d 252st)

Tartu maakond (25 KÜ-d 252st) Lõuna-Eesti (ilma Tartu maakonnata): Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond (33 KÜ-d 252st)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

141

Joonis 32. Põhjused, miks KÜ-d ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid piirkondade lõikes (KÜd, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=645

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei olnud vaja teha

Ei olnud vajadust, sest kõik vajalikud tööd olid tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi

Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi

Panga- või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Panga- või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Korteriühistu üldkoosolekul ei saadud piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Muu põhjus

Põhja-Eesti: Harju maakond (277 KÜ-d 645st) Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond (71 KÜ-d 645st)

Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond (59 KÜ-d 645st) Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond (77 KÜ-d 645st)

Tartu maakond (89 KÜ-d 645st) Lõuna-Eesti (ilma Tartu maakonnata): Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond (72 KÜ-d 645st)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

142

Joonis 33. Põhjused, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, piirkondade lõikes (KÜd, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=190

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90% Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha

Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast

Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi

Panga- või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Panga- või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele

Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Muu põhjus

Harju maakond (98 KÜ-d 190st) Ida-Viru maakond (24 KÜ-d 190st) Tartu maakond (29 KÜ-d 190st) Teised maakonnad (39 KÜ-d 190st)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

143

378. Kokkuvõtvalt hindavad vähem kui pooled küsitluses osalenud KÜ-d (46%) ligipääsu panga- ja/või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ning KredExi kolmele teenusele oluliselt vähem heaks – kuni 23% KÜ-dest (joonis 34). Paljud küsitlusele vastanud KÜ-d andsid madala hinnangu või ei saanud anda hinnangut ligipääsule rahalistele vahenditele (näiteks 29% panga- või hoiu- laenuühistu puhul), mis muuhulgas viitab eespool käsitletud takistustele, millega KÜ-d kokku puutuvad ning kohati ei suuda neid rekonstrueerimistööde ettevalmistamise alustamiseks ületada.

379. Kui analüüsida KÜ-de hinnanguid ligipääsule rahalistele vahenditele piirkondade lõikes (joonis 35), selgub, et Harjumaa ja Tartumaa KÜ-del on parem ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenudele võrreldes teiste piirkondadega (vastavalt 55% ja 45% võrreldes teiste piirkondade näitajatega 42% ja 37%). KredExi toodete puhul on Harjumaa KÜ-de hinnang aga üks madalamatest. Madalaim hinnang on Lääne-Eesti KÜ-del (KredExi kolme toote puhul) ning Ida-Virumaa KÜ-del (kolme rahalise vahendi puhul: panga- või hoiu-laenuühistu laen, KredExi laen ja käendus). Selline piirkondlik eristumine kinnitab eespool toodud analüüsi selle kohta, kuidas KÜ-d erinevad probleemide poolest, millega need renoveerimistööde planeerimisel ja rahastamisel kokku puutuvad.

380. Kui võrrelda põhjusi, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, kõikide vastavate KÜ-de ja miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate KÜ-de vahel (joonis 36), ilmneb, et viimaste jaoks on arvestatavalt suuremateks takistusteks rekonstrueerimistööde tegemiseks võimalustele vastavate pakkumuste saamise raskus, KÜ majandusnäitajate ebapiisavus panga- või hoiu-laenuühistu laenu saamiseks, KredExi tingimustele mitte vastamine ning ebapiisavad omavahendid. Ühelt poolt tuleb nendesse järeldustesse suhtuda teatud ettevaatlikkusega, sest vastavate miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate KÜ-de arv, kes küsitluse kaudu oma vastuseid edastas, on ainult 35. Teiselt poolt kinnitasid intervjuud mitte ainult miljööväärtuslikus piirkonnas, aga ka muinsuskaitsealal asuvate üksikelamute ja kortermajade ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamute ja korterelamute suhteliselt suuremaid takistusi renoveerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu, eriti väikeste KÜ-de ja/või väljaspool suurt linna asuvate KÜ-de puhul. Vähemalt pikem laenu tagasimaksmise periood nendele elamutele on intervjueeritavate hinnangul üks võimalikest lahendustest lisaks kõrgemale KredExi toetuse määrale. Rahalist katet ehituslikest ja muinsuskaitselistest piirangutest lähtuvale tööde maksumuse vahele ei saa oodata üksnes muinsuskaitse valdkonnast, mis vastavalt 2021. aastal valminud kultuuripoliitika lõpphindamise tulemustele92 ei suuda mälestiste säilitamist alarahastatuse tõttu tagada.

381. Valideerimisseminaril oldi lahkarvamusel kultuurimälestise staatuse ja miljööväärtuslikul alal paiknemise mõju osas rekonstrueerimistööde maksumusele. Ühelt poolt väideti, et tehniliselt ei ole vahet, kas hoone on kultuurimälestis või mitte, kuid teiselt poolt seavad kitsendused kindlaid nõudeid (nt ei ole võimalik kasutada puitakende asemel plastikaknaid, kui inimene ei väärtusta autentsust ja/või tal ei ole selleks piisavaid rahalisi vahendeid) ning eritingimused suurendavad täiendavate tööde tõttu kulusid (nt konserveerimine ja vastav projekt jne)93.

92 Michelson, A., Nuiamäe, M., Kendrali, E., Ester, J., Murasov, M., Haaristo, H.-S., Mägi, E., Siimsen, I. (2021). Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 93 Suurematest kuludest kultuurimälestiste renoveerimise puhul vt nt: Yung, E. H. K., & Chan, E. H. W. (2012). Implementation challenges to the adaptive reuse of heritage buildings: Towards the goals of sustainable, low carbon cities. In Habitat International (Vol. 36, Issue 3, pp. 352–361). Elsevier BV. https://doi.org/10.1016/j.habitatint.2011.11.001

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

144

Joonis 34. KÜ-de hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele elamumajanduse valdkonnas, N=897

Allikas: KÜ-de küsitlus.

Joonis 35. KÜ-de hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele elamumajanduse valdkonnas, piirkondade lõikes, N=897

Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.

5%

6%

10%

16%

12%

13%

13%

30%

11%

9%

11%

12%

9%

8%

12%

7%

12%

10%

12%

5%

51%

53%

42%

29%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KredExi laen

KredExi käendus

KredExi toetus

Panga või hoiu-laenuühistu laen

hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda

55%

16% 17%

21%

42%

12%

16% 13%

42%

22%

30% 30%

37%

15% 16%

27%

45%

23% 23% 25%

37%

19%

24% 25%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

KredExi laen KredExi käendus KredExi toetus

Põhja-Eesti: Harju maakond (375 KÜ-t 897-st)

Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond (98 KÜ-t 897-st)

Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond (90 KÜ-t 897-st)

Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond (115 KÜ-t 897-st)

Tartu maakond (114 KÜ-t 897-st)

Lõuna-Eesti (ilma Tartu maakonnata): Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond (105 KÜ-t 897-st)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

145

Joonis 36. Põhjused, mis KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha: kõik KÜd (N=190) ja KÜ-d, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas (N=35), „peamine põhjus“ ja „üks olulistest põhjustest“ summeeritud näitajate alusel

Allikas: KÜ-de küsitlus.

19%

41%

21%

17%

14%

16%

23%

15%

16%

44%

18%

19%

33%

16%

28%

14%

14%

51%

37%

20%

17%

23%

34%

20%

31%

57%

20%

20%

34%

14%

31%

14%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha

Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast

Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi

Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged

Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks

Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele

Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele

Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks

Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks

Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks

Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Muu põhjus

KÜ-d, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub(-vad) miljööväärtuslikus piirkonnas: peamine põhjus ja üks olulistest põhjustest

Kõik KÜ-d: peamine põhjus ja üks olulistest põhjustest

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

146

382. Elamumajanduse valdkonna turutõrked on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 53 ning need sisaldavad nii KÜ-de küsitluse kui ka intervjuude analüüsi.

Tabel 53. Elamumajanduse valdkonna rahalised ja mitterahalised turutõrked KÜ-de jaoks

Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked

• KÜ ebapiisavad omavahendid omafinantseeringu

katmiseks ja laenu teenindamiseks eelkõige KÜ liikmete

madala sissetuleku, huvipuuduse, tühjalt seisvate

korterite ja välisomanikest korteriomanike tõttu

• KÜ liikmete madal riskivalmidus finantskohustuse

võtmiseks

• KÜ kinnisvara madal väärtus (sõltuvalt KÜ asukohast)

ehk tagatiste ebapiisavus

• Kõrgem tööde maksumus ühe ruutmeetri kohta KÜ

väikese korterite arvu ja/või miljööväärtuslikus

piirkonnas / muinsuskaitsealal asumise ja/või

kultuurimälestise staatuse tõttu

• Panga- või hoiu-laenuühistu laenu kõrged

intressimäärad KÜ-de hinnangul

• Rekonstrueerimistööde suurenenud maksumus

ehitushindade tõusu tõttu

• Tekkiv energiasääst ei pruugi katta investeeringute

maksumust

• Investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise

suutlikkuse puudumine ning piiratud ajaline ressurss

KÜ juhatuse poolt

• Vajaliku rahastamisvõimalustealase teabe puudumine

• Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur

ajakulu

• KÜ üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust

rekonstrueerimistööde tegemiseks

• Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi, eriti

kui korterelamu ei ole nn tüüpprojekt

Allikas: autorite koostatud.

Kohalikud omavalitsused

383. 29 KOVi 42st küsitluses osalenud KOVist (69%) hindasid ligipääsu panga- või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks (joonis 37). Juhul kui KredEx pakuks KOVidele tulevikus elamumajanduses finantstooteid (laenu, intressitoetust või käendust), oleks vähem kui poolte KOVide hinnangul neil sellele ligipääs ning teised KOVid ei osanud praegu puuduvatele finantstoodetele hinnangut anda.

Joonis 37. KOVide hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele, N=42

Allikas: KOVide küsitlus.

4

4

8

19

7

7

8

10

1

1

3

1

1

1

1

2

1

1

0

0

28

28

22

10

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KredExi käendus, kui seda pakutakse tulevikus

KredExi intressitoetus, kui seda pakutakse tulevikus

KredExi laen, kui seda pakutakse tulevikus

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

147

384. Peamine probleem, millega KOVid viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses kokku puutusid, on KOVi ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu (joonis 38), mis on arvestatavaks probleemiks ainult seitsmele KOVile 23st. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu ning madal riskivalmidus on olnud probleemiks 11 KOVile. Joonisel 38 toodud probleemid on kokkuvõtvalt enamikule KOVidele kas väike probleem või ei ole seda üldse. KOVide ebapiisavad omavahendid ja KOVi maksulaekumine ja/või tulu on ka peamine põhjus, miks KOVid ei rahastanud viimase kolme aasta jooksul tegevusi elamumajanduses (joonis 39).

Joonis 38. Probleemid, millega KOVid rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses viimase kolme aasta jooksul Kokku puutusid, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=23

Allikas: KOVide küsitlus.

1

2

1

2

3

3

2

3

2

2

5

2

3

2

2

4

3

3

4

6

4

2

1

1

1

1

1

6

5

3

22

18

17

17

17

16

16

14

12

12

12

0 5 10 15 20 25

Muu põhjus

Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks

Pangad ei ole rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed

Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav käibelaenu andmiseks

Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Panga intressimäärad on liiga kõrged

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Omavalitsuse madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu

väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem

väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

148

Joonis 39. Põhjused, miks KOV ei rahastanud tegevusi elamumajanduses viimase kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=19

Märkus: „muuks põhjuseks“ on see, et KOVil on teised prioriteedid / elamumajandus ei ole KOVi eelarvestrateegia prioriteet,

KOV ei ole terve hoone omanik ega saa eraomandis olevat elamut rekonstrueerida, KÜ-d taotlevad riigilt või

finantsasutustelt eraldiseisvalt vahendeid, KOVil ei ole elamuid, KOVile kuulub elamufondi minimaalselt ja need pinnad

(ka hooned tervikuna) on korras, amortiseerunud hoonet ei ole mõistlik rekonstrueerida.

Allikas: KOVide küsitlus.

385. KOVid on küsitluse kommentaarides ja intervjuudes toonud välja teisigi põhjusi, miks nad ei teinud elamumajanduse valdkonnas investeeringuid. Nende hulka kuuluvad muuhulgas elamute puudumine KOVi 100%ses omandis, teiste eluvaldkondade prioriseerimine investeeringuteks, pikaajaliste finantskohustuste võtmist välistav tulubaasi vähenemine, elanike arvu vähenemine, korterelamute tühjenemine ning kiiresti tõusnud ehitushinnad.

386. Intervjuudest selgus, et KOVid seavad investeeringute planeerimisel prioriteete, lähtudes ka netovõlakoormuse ülempiirist vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele94.

94 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. RT I 2010, 72, 543. RT I, 17.12.2020, 6.

0

0

0

0

0

1

1

1

2

2

3

3

3

7

8

11

0 2 4 6 8 10 12

Omavalitsuse ebapiisavad teadmised rekonstrueerimisest

Panga intressimäärad on liiga kõrged

Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks

Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav

Ei olnud vajadust, sest kõik vajalikud tööd olid tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi

Elanike vastasseis

Omavalitsuse madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Hoone(d) on uus(-ed) ja rekonstrueerimise vajadus puudub

Omavalitsuse ametnike ja/või töötajate arvu ja/või nende ajalise ressursi vähesus

Omavalitsus pakub mitterahalisi teenuseid (nõustamine) riiklike toetusmeetmete kasutamiseks

Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu

Muu põhjus

Ebapiisavad omavahendid

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

149

2020. aasta seisuga oli ainult kahel KOVil netovõlakoormus suurem kui 60% (Setomaa vald ja Türi vald), kuid rohkem kui 50% oli kokku 12 KOVil ning rohkem kui 30% oli 35 KOVil kõikidest 79 KOVist95.

387. Elamumajanduse valdkonna turutõrked KOVide kohta on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 54 ning need sisaldavad nii KOVide küsitluse kui ka intervjuude analüüsi.

Tabel 54. Elamumajanduse valdkonna rahalised ja mitterahalised turutõrked KOVide jaoks

Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked

• Ebapiisavad omavahendid ja KOVi maksulaekumine ja/või tulu, mh pikaajaliste finantskohustuste võtmist välistava tulubaasi vähenemise, elanike arvu vähenemise tõttu, mistõttu investeeringuid suunatakse prioriteetsematesse valdkondadesse

• Netovõlakoormuse piirmäär

• Madal finantskohustuste võtmise riskivalmidus

• Ehitustööde kõrgem maksumus kiiresti tõusnud ehitushindade tõttu

• Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu

• Huvipuudus

• Teised prioriteedid (kõigepealt investeeringud üldhariduskoolidesse ja koolieelsetesse lasteasutustesse)

Allikas: autorite koostatud.

388. Kuna KOVide ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule hinnati heaks või pigem heaks (29 KOVi 42-st küsitluses osalenud KOVist ehk 69% hindasid ligipääsu panga- või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ja ainult kolmele KOVile on see pigem halb või halb), enamik KOVe ei puutu probleemidega rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses kokku või on see kokkupuude vähene, investeeringute planeerimisel seavad KOVid prioriteete lähtudes ka netovõlakoormuse ülempiirist ja tähtsustavad teisi eluvaldkondi, siis ei ole laenu ja käenduse pakkumine KOVidele meie hinnangul praeguse elamumajanduse poliitika kontekstis vajalik, kui laenu või käenduse taotleja oleks KOV ise.

2.2. Välisriikide kogemus

389. Välisriiklike rahastamisvahendite analüüsimiseks valiti tellija ja töö teostaja kokkuleppel välja Poola ja Hollandi elamumajanduse valdkonna kogemused. Elamumajanduse valdkonnas käsitletakse Poola riigi omanduses oleva panga Bank Gospodarstwa Krajowego (BGK) poolt hallatavaid rahastamisvahendeid (valdav osa olulisematest elamumajanduse finantsinstrumentidest) ning Hollandi kontekstis käsitletakse Riiklikku Soojusfondi (Nationaal Warmtefonds) ja Limburgi Energia Fondi.

390. Kõigi nimetatud asutuste puhul võib leida sarnasusi KredExiga, kuivõrd nende kõigi eesmärk on tegeleda riigi elamumajanduse energiatõhususe turutõrgetega seotud finantseerimisvõimalustega. Holland valiti võrdlusriigiks, kuna see paistab leidliku ELi struktuurivahendite rakendamisega silma ning seal esinevad turutõrked sarnanevad suuresti Eestis esinevatega. Poola valiti, kuna riigis on pikaaegne kogemus elamumajanduse rahastamisvahendite rakendamisega ning nende turutõrked ja energiatõhususe renoveerimise vajadused sarnanevad Eesti omadega.

95 Statistikaamet. RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS, 31. DETSEMBER | Näitaja, Piirkond/Haldusüksus ning Aasta.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

150

391. Käesolevas peatükis on välja toodud ülevaade eespool nimetatud välisriikides pakutavatest finantsinstrumentidest elamumajanduse valdkonnas. Järgnevas alapeatükis on kirjeldatud välisriikide elamumajanduse turutõrkeid ja finantsinstrumentide hetkeolukorda. Põhjalikum välisriikide kogemuste ülevaade riigiti rakendatavatest finantsinstrumentidest on leitav töö lisast (lisa 6). Järgnev ülevaade välisriikide finantsinstrumentidest sisaldab ka võrdlust KredExi finantsinstrumentidega elamumajanduse valdkonnas.

2.2.1. Välisriikide elamumajanduse turutõrked ja finantsinstrumentide hetkeolukord

392. Hollandis ja Poolas on finantsinstrumente elamumajanduse toetamiseks rakendatud aastakümneid. Nii Poola kui ka Hollandi elamumajanduse valdkonna rahastamisvahendite eripära on see, et neid jagatakse regiooniti ja riiklikult. Poolas eraldatakse struktuurifondide vahendeid vojevoodkondade kaupa. Hollandis pakub riiklikul tasandil energiasäästu laene Riiklik Soojusfond (Nationaal Warmetfonds) nii üksikisikutele ja peredele kui ka suuremas mahus KÜ-dele ja ettevõtetele. Piirkondlikul tasandil pakub Hollandis Limburgi Energia Fond rahastust ettevõtetele, väikeettevõtetele ja eraprojektidele, mille eesmärk on elamute ja hoonete energiatõhususe parandamine. Sarnast piirkondlikku rahastuse korraldamist Eestis pakutavate KredExi vahendite puhul ei eksisteeri, kuigi teatud toetusmeetmete puhul on rakendatud piirkondlikke erisusi toetuse määras96.

393. Sageli on elamumajanduses rakendatavate sekkumiste puhul eesmärgid omavahel põimunud, näiteks konkreetne toetusmeede võib samaaegselt panustada nii sanitaartingimuste parandamisse kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Samuti on näiteid instrumentidest, kus tingimused on kujundatud selliselt, et mõne muu ühiskondliku eesmärgi saavutamisse panustamine annab taotlejale paremad toetuse tingimused (näiteks soodsamad energiatõhususe meetme tingimused suurema laste arvu korral Poolas).

394. Lisaks finantsinstrumentidele (nt laenud, tagatised, krediidikindlustus, omakapitali investeeringud) panustavad riigid elamumajanduse valdkonnas energiatõhususe suurendamisse ka tavapäraste toetustega, samuti on välja töötatud muid mehhanisme renoveerimise kiirendamiseks. Näiteks on Hollandis disainitud koostöövorme ühistute koostöö suurendamiseks, mis võimaldaks mahuefekti tulemusena suurendada ehitusettevõtete huvi tööde tegemise vastu, ühtlasi hankida korraga suuremat hulka ehitusmaterjale. Poolas on elamufondi kaasajastamise toetamiseks rakendatud ehitusmaterjalide maksusoodustusi või -tagastusi.

395. Nii Poolas, Hollandis kui ka Eestis on hoone energiatõhususe finantsinstrumentidega seotud taotlusele või tegevuse tulemusele esitatavad kõrvaltingimused. Näiteks nõutakse enne ehitustöödega alustamist energiaauditi tegemist, seatakse ka nõudeid sellele, kui palju peab elamu energiatõhusus paranema, ning piiratakse ka seda, milliseid energiatõhususe parandamise tegevusi võib läbi viia. KredExi käendatava korterelamu energiatõhususe laenu puhul on sarnased nõuded samuti toetuse tingimustesse sisse kirjutatud, näiteks sõltub prognoositavast hoone energiamärgisest97 tagasimakseperioodi pikkus ning laenukäenduseks on muu hulgas vajalik renoveerimisprojekt, ehitise ekspertiisi akt, renoveerimiskava või energiaaudit98.

96 Nt korterelamute rekonstrueerimistoetuse korral on Tallinnas ja Tartus toetuse määr 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest, mujal 40% või 50%, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv § 13. 97 https://www.swedbank.ee/business/finance/capital/aptbuilding 98 https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen#oluliseks-tingimused

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

151

396. Holland paistab elamumajanduse turutõrgete kõrvaldamisel eelkõige silma uuendusliku lähenemise poolest. Oma energiatõhususe poliitika loomises on Holland turutõrgete kõrvaldamiseks rakendanud erinevaid meetmeid ja finantsinstrumente:

• teabe ja nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine,

• energiatõhusate renoveerimiste soodustamine maksusoodustuste, kiirendite ja regulatsioonide

kaudu,

• paremad kodulaenu tingimused energiasäästlikele elamutele,

• laenud kodu energiatõhususe parandamiseks.

397. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on Hollandis lisaks finantsinstrumentidele rakendatud erinevaid energiatõhususe nõudeid elamutele, mis nõuavad koduomanikelt regulaarset elamute energiatõhususe suurendamist.

398. Viimastel aastatel on Poolas energiatõhususega seotud rahastamisvahendeid kasutatud ka pandeemiaga seotud negatiivsete majandusmõjude ennetamiseks. Prognooside kohaselt leiti, et koroonakriisil võib olla kahekordne negatiivne mõju energiatõhususe investeeringutele, vähendades nii nõudlust (nt majapidamised ja ettevõtted võivad otsustada/olla sunnitud investeeringuid edasi lükkama) kui ka laenude kättesaadavust. Seetõttu leiti, et vaja on rakendada energiatõhusust toetavaid programme, mis ennetaksid pandeemiast tulenevaid turutõrkeid.

399. Alljärgnevas tabelis (tabel 55) on välja toodud Poolas esinevad rahalised ja mitterahalised turutõrked.

Tabel 55. Poola elamumajanduse valdkonna rahalised ja mitterahalised turutõrked

Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked

• Eraisikute puudulik sissetulek

• Pangad nõuavad kõrgeid tagatisi

• KOVide ja avalike asutuste kõrge sõltuvus toetustest

• Toetusprogrammid üldjuhul keskenduvad kõige probleemsematele elamutele, kuid ei pöörata tähelepanu mittekriitilistele elamutele

• KOVidel piiratud võimekus laenu võtta

• Kasusaajale ei paku energiatõhususe parandamine piisavalt suurt eelist või tulu kasvu

• Tööjõupuudus nendest, kes suudavad kvaliteetseid energiatõhususe ehitustöid läbi viia

• Renoveerimistöid tehakse energiaauditita

• Renoveerimistöödeks peab tihti elamust ajutiselt välja kolima

• Elamuühistud ei suuda ühisele otsusele jõuda

• Madal teadlikkus ja suur infopuudus erinevatest energiatõhususe meetmetest ja rahastamisvahenditest

• Energiaauditite tegemine on ajakulukas ja tüütu

Allikas: European Commission, European Investment Bank (2020)99.

99 European Commission, European Investment Bank. (2020). The potential for investment in energy efficiency through financial instruments in the European Union. Poland in-depth analysis. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

152

2.2.2. Korterelamute energiatõhususe tõstmise finantseerimise võrdlus

400. Alljärgnevas tabelis (tabel 56) on kõrvutatud Hollandis ja Poolas rakendatud ning KredExi elamumajanduse hoonete energiatõhususe suurendamisele suunatud finantsinstrumente. Nii Hollandi kui ka Poola kontekstis on tabelist näha, et laenuinstrumentidega kaasnevad erinevad nõuded renoveerimistööde alustamisele (nt energiaaudit), renoveerimistööde tegevustele (nt mitu erinevat energiatõhususe meedet peaks kasutama) ning paranenud energiatõhususe tulemustele. KredExi korterelamute renoveerimise laenu ja käenduse puhul on energiasäästu nõue seotud tagasimakseperioodi pikkusega ning võib mõjutada laenuintressi.

401. Lisaks erinevatele nõuetele on näha erinevust laenu- ja käendusinstrumentide summas. Poolas on piirkondlike instrumentide summad tunduvalt väiksemad kui riiklike instrumentide summad. Samas on tabelist ka näha, et Hollandi Riikliku Soojusfondi laen on suuruselt sarnane Poola laenuga, mis on mõeldud eluasemesektori energiatõhususeks.

Tabel 56. KredExi korterelamu renoveerimislaenu võrdlus välisriikide sarnaste instrumentidega

KredExi korterelamu renoveerimislaen

Poola laen energiatõhususeks eluasemesektoris

Hollandi Warmtefonds VvE ehk KÜ-de energiasäästulaen

Sihtrühm KÜ-d ja KOVid Elamuühistud KÜ-d (al 8 korterit)

Lisa- tingimused

* Esitada korterelamu renoveerimisprojekt või ehitise ekspertiisi akt või renoveerimiskava või energiaaudit. * Esitada viimase kuu arved kolmelt suuremalt.kommunaalteenuse osutajalt * Esitada prognoositav hoone energiaklass, millest sõltub laenu tagasimakse pikkus. * Lisatingimusi rakendab ka korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord100

* Projekti eesmärkide täitmine vähese heitega majanduse kavas (PGN) või säästva energia kavas (SEAP) seatud eesmärkidele vastavalt konkreetses valdkonnas, kus investeering tehakse. * Energiaauditi tegemine, mis moodustab projekti tervikliku osa. * Projekt aitab suurendada projektiga hõlmatud hoonete energiatõhusust vähemalt 25% võrra (lõppenergia osas) ning soojusallika asendamisse tehtavate investeeringute puhul peavad toetatavad projektid andma olemasolevate käitiste CO2 ümberõppe põlemiskütuse muundamise korral vähemalt 30%

* Korterite ja korterelamute energiatõhususe parandamine. * Kui on soov paigaldada päiksepaneele, peab sellega kaasnema ka muu energiatõhususe parandamise meede. * Päiksepaneelide paigaldamiseks tohib kasutada kuni 75% VvE energiasäästu laenu

Maksimaalne summa

15 000 – 3 000 000 €, omafinantseering alates 5%

10 000 – 5 000 000 zł (2 000 – 1 000 000 €)

25 000 – 1 000 000 €, kuni 30 000 € korteri kohta

Instrumendi tasu (intress ja lepingutasu)

* Lepingu sõlmimise tasu 1% laenusummast, min 150 €. * Lepingu muutmise tasu on laenu suurendamisel 1% suurendatavalt summalt, minimaalselt 30 eurot. * Intress alates 2% + 6 kuu euribor

Teave puudub Intress 0,5% aastas

Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.

100 https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv=

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

153

402. Alljärgnevas tabelis (tabel 57) on välja toodud välisriikide rahastamisvahendid, mis erinevad KredExi korterelamu renoveerimislaenust. Tabelisse on lisatud Poola ja Hollandi piirkondlikult ja riiklikult eraldatud rahastamisvahendid.

Tabel 57. Poola ja Hollandi piirkondlikult eraldatud laenuinstrumendid

Instrument Tingimused

Energiatõhususe laen (Väike-Poola vojevoodkond)

Sihtotstarve Rahastatakse hoonete energia moderniseerimise projekte, mis suurendavad energiatõhusust vähemalt 25% lõpliku energiasäästuga, eelistatakse süvaenergia moderniseerimise projekte, mille efektiivsus on üle 60%

Maksimaalne summa 21 000 – 383 000 €

Tagasimakseperiood 20 aastat

Instrumendi tasu Intress alates 0,15%

Laen termomoderniseerimiseks Jeremie 2 projektist (Łódźi vojevoodkond)

Sihtrühm Elamuühistud

Sihtotstarve Toetatakse investeeringuid mitmepereelamute või kommunaalhoonete süvaenergia moderniseerimise valdkonnas ning nende rajatiste seadmete asendamiseks energiatõhusatega

Maksimaalne summa Ülemmäär puudub

Tagasimakseperiood Kuni 15 aastat

Maksepuhkus 18 kuud

Instrumendi tasu Intress alates 0,15% aastas

Lisatingimus Toetatavad projektid peavad vähendama energiatarbimist vähemalt 25%

Termomoderniseerimise laen kuni 2,5 miljonit zlotti (Podlaasia vojevoodkond, Poola)

Sihtrühm Ühistud ja elamukogukonnad ning sotsiaalelamuühistud

Sihtotstarve Mitmepereelamute terviklik, st süvaenergia moderniseerimine

Maksimaalne summa Kuni 532 000 €

Tagasimakseperiood Kuni 15 aastat

Maksepuhkus Kuni 12 kuud

Instrumendi tasu Intress alates 0% aastas

Koduomanike energiasäästulaen (Holland)

Sihtrühm Eraisik

Sihtotstarve Kodu energiatõhususe parandamine päikesepaneelide, isolatsiooni, koduaku või soojuspumba paigaldamise kaudu. Kuni 75% laenust tohib kasutada päiksepaneelide paigaldamiseks

Maksimaalne summa 2500 – 65 000 €

Tagasimakseperiood 7–20 aastat, vastavalt laenusummale

Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.

2.3. Olemasolevad finantstooted

403. KÜ-dele pakuvad laenu renoveerimistöödeks neli krediidiasutust (tabel 58). Laenu antakse alates 0% omafinantseeringuga (v.a Coop Pank) ning energiasäästu eesmärgil ja/või tervikrenoveerimise puhul kuni 30 aastaks, mis on finantstasutuste hinnangul piisavalt pikk periood. Kolme panga veebilehelt on leitav teave minimaalse korterite arvu tingimuse kohta, mis varieerub kolmest kümneni, mis tähendab seda, et näiteks viie korteriga KÜ saab taotleda laenu renoveerimistöödeks ainult kahest pangast eeldusel, et viis korterit ei ole vastuolus SEB Panga veebilehel võib-olla mitte avaldatud tingimusega.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

154

404. Pankade sõnul on need väga huvitatud korterelamute finantseerimisest. Fookusgrupis väitsid pankade esindajad, et kui risk on vähegi hinnatav ja hoomatav, siis pangad on enamasti valmis korterelamuid finantseerima, välja arvatud nn keerulistel juhtudel, nt väiksed maakohad, kus on väga väike kortermaja. Üks pankadest rõhutas oma kirjalikus vastuses, et pank pakub 30-aastast perioodi kõigile KÜ-dele, keda pank on valmis finantseerima, isegi kui ei tehta täisrekonstruktsiooni, mis aitab väiksema korterite arvuga KÜsid, kuna toob igakuise nõutava remondifondi alla. Pangad analüüsivad kõiki kättesaadavaid ja olulisi likviidsuse ja finantsilise tugevuse näitajaid, sh maksekoormust, mis võimaldavad hinnata KÜ maksevõimet ja riski korterite väärtuse suhtes. Kahe panga täiendavatest kirjalikest täpsustustest selgub, et pangad analüüsivad peaasjalikult KÜ elujõulisust, elanike finantsilist võimekust. Näitajate hulka kuuluvad remondifondi mõistlik suurus, juhatuse liikmete arv, maksekäitumine KÜ ees, võlglaste arv, projektiga seotud isikud, kas toetusega või ilma, renoveerimise komplekssus ja energiatõhusus, üldkoosoleku otsused ja hääletustulemused, ehitaja ja omanikujärelevalve valik jne. Korteriomanike laenuvõimekuse hindamist tehakse väga harva ja korteriomanike vanust (üldjuhul) ei kontrollita. Erandite puhul laenuvõimaluste hindamisel vaatavad pangad igat juhtumit eraldi ning näiteks võivad pangad laenu andmisel teha ka erandeid korterite minimaalse arvu osas. Kahe panga täiendavatest kirjalikest täpsustustest nähtub pankade mõnevõrra erinev krediidipoliitika KÜ-de renoveerimistööde rahastamisel. Näiteks üks pank jälgib turuväärtust (Maa-ameti tehingute statistika alusel) ning 2022. aasta juunikuu seisuga oli laenu väljastamisel standardlävendiks 50% turuväärtusest. Teine pank väitis, et ei järgi turuväärtust ning pangale on oluline remondifondi makse suurus. Käenduse vajadus tekib olukorras, kus laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarv (ingl loan-to-value, LTV) on üle 50%, kuid mitte alati.

405. Seega võivad KÜ-d pankade krediidipoliitika tõttu saada KÜ-le ebasobivate tingimustega laenupakkumise või eelkõige just korterite turuväärtuse tõttu vajab KÜ laenu saamiseks käendust. Korterelamutele pakub praegu turutõrgete ületamiseks finantstooteid KredEx (tabel 58). Need on korterelamu renoveerimislaen (alates 25.05.2020) ning korterelamu laenu käendus. Laen on suunatud neile KÜ-dele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest oluliselt kõrgem intress)101. KredExi korterelamu renoveerimislaenu tingimused sarnanevad eraturu krediidiasutuste pakutavate laenude tingimustega. 2020. aastal umbes seitsme kuu jooksul väljastas KredEx 20 laenu summas 15 000 kuni ca 300 000 eurot (tabel 59).

406. KredExi renoveerimislaenu on võimalik kombineerida KredExi pakutava piirkondadele eraldatud rahaliste vahendite mahtude põhiselt eraldatava voorupõhise rekonstrueerimistoetusega102. Perioodil 2017–2020 eraldas KredEx kokku 405 toetust, mille keskmine suurus on ca 289 000 eurot (tabel 60). Kõige rohkem on toetust saanud Harjumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa KÜ-d, kuid Lääne- Virumaa eristub teistest maakondadest selle poolest, et seal sai toetust 4,9% kõikidest äriregistris registreeritud KÜ-dest, mis on Eesti kõrgeim näitaja, ning teistes maakondades ei ületa see number 2,9% (tabel 60). Küsitluse vabavastustest ja intervjuudest selgub, et toetuse voorupõhisus ehk

101 KredEx. (n.d.). Korterelamu renoveerimislaen. https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen 102 Näiteks: KredEx. (n.d.). Rekonstrueerimistoetus 2020. https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja- kov/rekonstrueerimistoetus-2020

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

155

ebaregulaarsus takistab renoveerimistööde planeerimist ning toetuse saamise võimalus saab toetusmeetme väikese mahu tõttu kiiresti otsa103.

407. Ühe takistusena nimetati nii küsitluse märkustes kui ka mitmes intervjuus seda, et KredEx nõuab täielikku rekonstrueerimist ning rekonstrueerimistööde tegemine etapiviisi ei ole võimalik, mis peab muutma laenu sihtrühmadele kättesaadavaks. Need, kes avaldasid intervjuudes etapiviisi rekonstrueerimisele vastuseisu, tõid põhjusena välja tehnilisi aspekte, mille järgi rekonstrueerimise üks töö või valitud tööd ei aita saavutada vajalikku hoone energiatõhusust ning võib/võivad – sisult pooliku lahendusena – tekitada hoonele kahju.

408. Pankade esindajate hinnangul on KredExi rekonstrueerimistoetus äärmiselt oluline, sest see läheb projekti kirja omafinantseeringuna. Kuigi toetusprotsentide erinevused regiooniti on pankade hinnangul õigustatud, tuleks praeguses keskkonnas tõusnud ehitushindade tõttu uuesti hinnata, kas toetusprotsendid ja eraldatav toetuse maht vastavad nüüdsele reaalsele turule. Näiteks ehitushindade tõusu tõttu tuleb vaadata üle toetuste protsendid Tallinna ja Tartu korterelamutele.

409. Laenukäendust pakub KredEx KÜ-dele, kes soovivad võtta pangalaenu elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde rahastamiseks, kuid kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks (võlgnike suur osakaal, korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, või ühefunktsioonilises asulas, või on investeering ruutmeetri kohta märkimisväärselt suurem kui tavaliselt)104. KredExi käendus on võrreldes KredExi renoveerimislaenuga kordades populaarsem finantsteenus. Perioodil 2017–2020 käendas KredEx 413 laenu (tabel 59).

410. Eraisikutele pakuvad krediidiasutused mitmekesisemaid finantstooteid kodude renoveerimiseks sõltuvalt eelkõige tööde maksumusest ja tagatiste olemasolust. Tabelis 61 olev teave põhineb kahe panga näitel.

411. 2020. aasta seisuga on leitud, et senine rekonstrueerimistegevus ei ole olnud piisav, et olemasolev hoonefond 2050. aastaks rekonstrueerida ning praeguste trendide jätkumisel jääb 2050. aastaks rekonstrueerimata 80% üksikelamutest ja 68% korterelamutest105. Täiendavalt, arvestades kõrgemaid ehitushindu, on osapoolte (KÜ-d, KOVid, pangad, eksperdid) ootused suuremale tagastamatule toetusele ja toetuste mahtudele ootuspärased. Seega tuleb leida viise renoveerimistööde mahtude suurendamiseks, mis on kompleksne ülesanne. Seda ülesannet tervikuna ei ole siinse eelhindamise raames võimalik lahendada. Seetõttu anname soovitusi eelhindamise fookusest ja eelhindamise jooksul kogutud andmetest lähtuvalt.

103 Üks valideerimisseminarile registreerunutest pööras tähelepanu sellele, et toetuse kasutamisel ei rakendata ehitusprojekti raames sisearhitektuurseid, konstruktiivseid lahendusi (vaheseina, vahelae, põrandate konstruktsioonid), mille tõttu muutub korteri sisekliima ning ümberehitustel puudub ehitusdokumentatsioon. Sisearhitektuurse projekti tegemine koos renoveerimistöödega hoiaks ära tulevikus tekkivaid probleeme (hallitused, niiskuskahjustused olemasolevas korteris ja naaberkorteris) ja ostu-müügiga tekkivad vaidlused. 104 KredEx. (n.d.). Korterelamulaenu käendus. https://www.kredex.ee/et/korterelamulaenu-kaendus 105 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

156

Tabel 58. KÜ-dele suunatud finantstooted

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), toote nimi ning toote sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

Coop Pank

Korteriühistulaen (korterelamu renoveerimiseks ja selle energiasäästlikkuse tõstmiseks)

Max 90% tehtavate tööde maksumusest

Min 10% Kuni 20, energiasäästu eesmärgil tehtavatel töödel max kuni 30

0,5%–1%, min 135 eurot

Riskimarginaal + 6 kuu euribor

• Varaliste õiguste pant KÜ liikmete kohustustele

• KredExi käendus, eraisiku või juriidilise isiku käendus, tähtajaline hoius või hüpoteek kinnisasjale

• KÜ peab olema registreeritud KÜ-na vähemalt 6 kuud enne laenu taotlemist

• Min 3 korterit

• Ühistu liikmete võlad KÜ-le ei tohi moodustada rohkem kui 10% viimase 6 kuu arvete kogusummast

• Puuduvad ajatamata maksevõlgnevused krediidi- ja finantseerimisasutuste, maksuameti ning kommunaalteenuste osutajate ees

LHV Pank

Korteriühistu laen (korterelamu ehitus- ja renoveerimistööd, energiatõhususe projektid, projekteerimis- ja ekspertiisikulud, hoovi korrastamine, parkimiskohtade jmt rajamine)

Alates 20 tuh Alates 0% Kuni 30 0,5-1% laenusummast

Info puudub veebilehel

Korteriühistu nõuded liikmete vastu. Vajaduse korral lisatagatisena KredExi käendus

• Min 10 korterit

• KÜ-l puuduvad maksehäired

SEB Pank

Renoveerimislaen korteriühistutele

Alates 10 tuh Alates 0% Kuni 30 1% laenusummast, min 200 eurot

Info puudub veebilehel

Tagatise moodustavad KÜ nõuded liikmete vastu majandamiskulude tasumisel. Vajadusel KredExi käendus

Laenu tagasimaksed korteriomanike maksetest KÜ-le

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

157

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), toote nimi ning toote sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

(ehitus- ja remonditööd kortermaja kasutusea pikendamiseks, energiasäästlikud eluruumid madalamate kommunaalkuludega, kinnisvara väärtuse suurendamine)

Swedbank

KÜ energiatõhususe laen (tervikrenoveerimine)

Min 30 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust

Kuni 30 (prognoositav energiamärgis min B klass), kuni 25 (prognoositav energiamärgis min C klass)

1% laenusummast, min 200 eurot

Alates 1,99% + 6 kuu euribor (prognoositav energiamärgis min B klass); vastavalt projektile (prognoositav energiamärgis min C klass)

Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus

Min 6 korterit

KÜ laen (kõik renoveerimistööd)

Min 30 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust

Kuni 20 1% laenusummast, min 200 eurot

Vastavalt projektile + 6 kuu euribor

Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus

Min 6 korterit

KÜ päikesepaneelide laen (päikesepaneelide paigaldus)

Min 5 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust

Kuni 10 1% laenusummast, min 200 eurot

Alates 2,5% + 6 kuu euribor

Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus

Min 6 korterit

KÜ väikelaen (kõik renoveerimistööd)

5–30 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust

Kuni 10 1% laenusummast, min 200 eurot

Alates 3,9%, lisandub 6 kuu euribor

Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus

Min 6 korterit

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

158

Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), toote nimi ning toote sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering

Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

KredEx

Korterelamu renoveerimislaen (alates 25.05.2020106) (renoveerimistööd)

Min 15 tuh, max 3 mln

Alates 5% Kuni 30 1% laenusummast, min 150 eurot

Alates 2% + 6 kuu euribor

KÜ nõuded liikmete vastu majandamiskulude tasumise osas

• Min 3 korterit.

• Laenusaaja kohustub KredExiga kooskõlastama lepingus fikseeritavat piirsummat ületavate lisakohustuste võtmise, investeeringute tegemise ja vara koormamise

Korterelamu laenu käendus Käendussumma on kuni 80% laenusummast

… … … Käendustasu on 1-1,5% käenduse jäägilt aastas

… Min 2 korterit

Allikas: vastavate asutuste veebilehed 2022. a mai alguse seisuga.

106 KredEx. (25.05.2020). KredEx hakkab pakkuma uut korterelamute renoveerimislaenu. https://kredex.ee/et/uudised/kredex-hakkab-pakkuma-uut-korterelamute- renoveerimislaenu (vaadatud 20.04.2022).

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

159

Tabel 59. KredExi finantstoodete ja toetuste kasutamine korteriühistute poolt aastatel 2017–2020

Finantstoode Kasutamise arv

Keskmine eurodes

Minimaalne eurodes

Maksimaalne eurodes

Korterelamu renoveerimislaen (alates 25.05.2020107) 20 88 386,54 15 000,00 289 455,60

…koos renoveerimislaenuga kasutatud käenduse summa … 123 866,50 17 000,00 552 967,81

Korterelamu laenu käenduse summa 413108 81 435,49 3 442,50 818 046,00

…sellega seotud laenu summa … 119 461,20 4 590,00 1 090 728,00

Rekonstrueerimistoetus 405 278 885,10 17 034,98 1 200 000,00

Allikas: autorite arvutused KredExi andmete põhjal.

Tabel 60. KredExi rekonstrueerimistoetuste kasutamine maakonniti109 aastatel 2017–2020

Maakond

Toetust saanud KÜ-de jaotumine maakondade lõikes …%

Toetust saanute osakaal kõikidest KÜ-dest maakondade lõikes

Toetuse summa kvintiilide lõikes (1 - madalaim, 5 - kõrgeim)

1 2 3 4 5

Harjumaa 109 28,7% 1,2% 29 22 17 19 22

Hiiumaa 0 … 0% 0 0 0 0 0

Ida-Virumaa 4 1,1% 0,2% 2 0 1 1 0

Järvamaa 3 0,8% 0,5% 1 0 1 1 0

Jõgevamaa 6 1,6% 1,0% 3 2 0 1 0

Läänemaa 5 1,3% 1,0% 1 0 4 0 0

Lääne-Virumaa 67 17,6% 4,9% 9 11 14 18 15

Pärnumaa 21 5,5% 1,1% 6 5 3 0 7

Põlvamaa 11 2,9% 2,4% 0 3 2 1 5

Raplamaa 17 4,5% 2,7% 6 3 3 3 2

Saaremaa 7 1,8% 1,2% 3 2 1 1 0

Tartumaa 83 21,8% 2,7% 7 18 21 21 16

Valgamaa 16 4,2% 2,9% 7 4 5 0 0

Viljandimaa 26 6,8% 2,4% 2 2 4 9 9

Võrumaa 5 1,3% 0,7% 0 1 2 2 0

Kokku 380 100% … 76 73 78 77 76

Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.

107 KredEx. (25.05.2020). KredEx hakkab pakkuma uut korterelamute renoveerimislaenu. https://kredex.ee/et/uudised/kredex-hakkab-pakkuma-uut-korterelamute-renoveerimislaenu (vaadatud 20.04.2022). 108 Jagunemine maakonniti tähestiku järgi: Harjumaa 45 (millest Tallinnas on 17), Hiiumaa 3, Ida-Virumaa 18, Järvamaa 31, Jõgevamaa 25, Lääne-Virumaa 53, Läänemaa 12, Pärnumaa 46 (millest Pärnus on 7), Põlvamaa 35, Raplamaa 21, Saaremaa 9, Tartumaa 61 (millest Tartus on 13), Valgamaa 18, Viljandimaa 30, Võrumaa 6. 109 Arvutatud 380 KÜ kohta puudulike aadressiandmete tõttu.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

160

Tabel 61. Eraisikutele suunatud finantstooted kodu renoveerimiseks kahe panga näitel

Asutuse nimi (tähestiku järgi), toote nimi ning toote sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

LHV Pank

Kodulaen110 (kodu ostmine, renoveerimine või ehitamine)

Alates 20 000 eurost, kuni 85% tagatise turuväärtusest

Min 15% või lisatagatis

Kuni 30 0,5–0,9% laenusummast, min 300 eurot

Alates 1,7% + euribor

Heas seisukorras ja likviidne kinnisvara

…

Eralaen Alates 30 tuh, max 70% tagatise turuväärtusest

Laenu suurus on max 70% tagatise turuväärtusest

Kuni 30 Kuni 1% laenusummast, min 300 eurot

Alates 4,5% + euribor

Kinnisvara või hoius …

Väikelaen (mh suuremate kulude katteks)

200 eurot –15 tuh eurot

… Laenusumma kuni 7500 eurot – 6 kuud kuni 6 aastat; laenusumma alates 7500 eurot – 6 kuud kuni 10 aastat

2% laenusummast, min 29,90 eurot

Alates 7,9% aastas laenujäägilt

Ei ole vajalik …

Remondilaen (mh kodu korda tegemiseks)

Alates 25 tuh … Laenusumma kuni 7500 eurot – 6 kuud kuni 6 aastat; laenusumma alates 7500 eurot – 6 kuud kuni 10 aastat

2% laenusummast, min 29,90 eurot

Alates 7,9% aastas laenujäägilt

Ei ole vajalik …

Swedbank

Kodu väikelaen (mh suuremat remonti kodus või renoveerida muud kinnisvara)

5–20 tuh Ei ole vajalik Kuni 10 (alates 6 kuud) 1% laenusummast, kuid min 100 eurot; 0 eurot (kampaania raames 14.03.– 31.05.2022)

Alates 7,9% Ei ole vajalik …

110 Andmed on kodu ostmise tehingu puhul.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

161

Asutuse nimi (tähestiku järgi), toote nimi ning toote sihtotstarve

Laenusumma (eurodes) Omafinantseering Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused

Kodulaen (mh põhjalikuks renoveerimiseks)

Alates 10 tuh Alates 15% Kuni 30 Tasu suurus ei ole täpsustatud

Individuaalsest marginaal + 6 kuu euribor; alates 1,69% + 6 kuu euribor A- energiaklassiga kodu puhul

Kinnisvara tagatis Laen on kuni 85% tagatise väärtusest

Kodu energiatõhususe laen (maja renoveerimiseks, et suurendada hoone energiatõhusust)

Alates 20 tuh Ei ole vajalik Kuni 30 Tasu suurus ei ole täpsustatud

Alates 1,99%st + 6 kuu euribor

Renoveeritav kinnisvara Laen on kuni 85% tagatise väärtusest

Päikesepaneelide laen (päikesepaneelide ostuks ja paigaldamiseks)

3–20 tuh Ei ole vaja Kuni 10 (alates 6 kuud) 1% laenusummast, kuid min 100 eurot

4,9% Ei ole vaja …

Allikas: vastavate pankade veebilehed 2022. a mai alguse seisuga.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

162

2.4. Võimalikud rahastamisvahendid

412. Lähtudes turutõrgete analüüsist, on mõistlik jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse pakkumisega. Turutõrgete analüüs näitas, et KÜdel on probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.

413. KredExi renoveerimislaen aitab ületada eelkõige eraturu pakkuja finantstingimustest lähtuvaid takistusi, mis kas ei sobi KÜle või ei ole mõistlikud (vt eelmist alapeatükki). KredExi laenukäendus võimaldab aga ületada KÜpoolseid takistusi (võlgnike olemasolu, KÜ asukoha ja investeeringu maksumusega ühe ruutmeetri kohta seotud tegurid) ning need on turutõrgete analüüsi kohaselt jätkuvalt aktuaalsed. Laenu pakkumisel ja laenu käendamisel võivad need tegurid osutuda liiga riskantseks ning seega võib KÜ jääda ilma rahastuseta (nt investeeringu maksumus ühe ruutmeetri kohta on liiga kõrge ning KÜ liikmed pole võimelised laenu teenindama). Seega aitab KredExi rekonstrueerimistoetus parandada laenude kättesaadavust KÜdele (nt vähendada investeeringu suurust ühe ruutmeetri kohta), kuid vastavate KÜ-de arv sõltub KredExi rekonstrueerimistoetuse meetme rahalisest mahust, mis kõrgemate ja jätkuvalt tõusvate ehitushindade tõttu ei ole osapoolte hinnangul riiklike eesmärkide saavutamiseks elamumajanduses piisav.

414. KredExi renoveerimislaenu pakkumine ei tõrju välja turul juba olemasolevaid pakkujaid, sest KÜ saab KredExilt laenu vaid siis, kui saab pangalt eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress). KredExi käendusel ei ole turul konkureerivat toodet. Käendust pakutakse kõikidele pankadele, kes väljastavad KÜ-dele laenu, mistõttu ei kaasne ühelegi pangale konkurentsieelist.

415. Toetuse tihedam sidumine turutõrgete ületamisega peab aitama KÜdel tulemuslikumalt turutõrkeid ületada ning võib tähendada kombineeritud toetusmeetme väljatöötamist. Kombineeritud toetusmeetme puhul tuleb hinnata KÜ laenuvõimekust (mida igal juhul alguses teeb pank) ning katta vajadusel toetusega laenuvõimekust ületav osa, millele tuleb seada ka kindel piirmäär. Sellise lähenemisega tuleb tagada see, et kõik KÜd, kes suudavad maksta laenu, peavad võtma laenu, vajadusel koos käendusega, kuid toetusi kui väga piiratud rahalist ressurssi tuleb suunata eelkõige KÜde turutõrgete ületamiseks (et motiveerida KÜ-sid remondifondi koguma, on vajalik seada sisse tingimus kogutud remondifondi/selle kogumise suutlikkuse osas.

416. Lisaks võib olla vajalik renoveerimislaenu kombineerida toetusega. Nii on võimalik siduda toetusemäär hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks, sh mida kõrgem energiamärgis saavutatakse, seda suurem osa laenust konverteeritakse).

417. Rekonstrueerimistoetust on KredEx seni pakkunud eri toetusmääraga sõltuvalt KÜ asukohast. Asukohakriteeriumit võib rakendada ka rahastamisvahendite kaudu pakutavatele finantsteenustele, sest eespool toodud analüüsi kohaselt puutuvad tõmbekeskusest kaugemal asuvad KÜ-d turutõrgetega rohkem kokku. Eelhindamise läbiviijate hinnangul on mõistlik kaaluda toetuste ja finantsteenuste pakkumisel individuaalset lähenemist ehk lähtuda iga KÜ taustast üksnes piirkondliku eristamise asemel, sest igas piirkonnas leidub erineva laenuteenindamise võimekusega KÜ-sid. Ka valideerimisseminaril toodi esile, et piirkondlikule lähenemisele tuleks vähemalt linnade puhul lisada asumipõhine lähenemine, sest näiteks Tallinna Lasnamäe asumite elamute rekonstrueerimisvajadused ja võimalused erinevad tunduvalt nt Pelgulinna, Põhja-Tallinna asumite korterelamutest, ning toetuste suuruse määramiseks on vaja välja töötada objektipõhised hindamiskriteeriumid. Halduskoormuse suurenemise vältimiseks on vajalik analüüsida, kas ja millisel

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

163

määral oleks abi automatiseerimisest/digitaliseerimisest objektipõhiste hindamiskriteeriumite korral.

418. Nii intervjueeritud osapooltelt kui ka valideerimisseminari osalejatelt saadi tagasisidet rekonstrueerimistoetuse meetme irregulaarse rahastuse kohta. Sellele viitab ka hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille järgi aitaks stabiilsem rahastus vältida ehitusmahtude kuhjumist ja kaasnevat hinnatõusu111. Fookusgrupis toodi esile, et toetusmehhanismi ebastabiilsus takistab korteriomanike valmisolekut renoveerida, vähendades motivatsiooni nendel, kes jäid toetusest ilma.

419. Üks teguritest, millega võib finantsteenuste ja toetuste pakkumisel (nt finantsteenuste hinnastamine, toetuse suurem protsent) arvestada, on tühjenevad piirkonnad. Nendes piirkondades on kortermajade seisukord väga halb112. Tühjenemise risk on eelkõige monofunktsionaalsete asustusüksuste puhul nagu näiteks tööstuslinnad või endised kolhoosikeskused, kuhu on koondunud nii eakas elanikkond kui ka nende poolt omal ajal asustatud suuremad kortermajad113. Vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale114 mõjutab renoveerimise vajadust järgmiste kümnendite jooksul demograafia ja ränne ning pole otstarbekas terviklikult rekonstrueerida hooneid piirkondades, mis kahanevad ja kus hooned jäävad tulevikus kasutusest välja. Kuna mahajäetud ja alakasutatud hooned mõjutavad inimeste elu nende naabruskonnas oma tugeva negatiivse sümboolse väärtuse tõttu, tuleks kahanevates linnades rekonstrueerida hooneid eelkõige (üldplaneeringuga piiritletud) kesklinna piirkonnas ning üldplaneeringuga kavandatud jätkusuutlikel elamualadel115, 116. Tühjenevate piirkondade uuringus soovitatakse suunata investeeringuid vms toetavaid tegevusi tugeva keskuse funktsiooniga asustustesse, kuid nenditakse, et asustatuse kasv seoses aktiivsuse kasvuga hoonete renoveerimisel vajab eraldi analüüsimist117. Meie hinnangul võib piiratud ressursside puhul (sh toetuse andmisel) anda eelise (nt korraldades sihitud taotlusvoore, hinnastades finantsteenuseid soodsamalt) korterelamutele, mis asuvad üldplaneeringuga piiritletud olemasolevatel elamualadel ja KOVi poolt elujõulisteks hinnatud piirkondades/kogukondades.

420. Valideerimisseminari osalejate hinnangul tuleb pakkuda abi tõmbekeskusest väljas ent elujõulistes piirkondades olevatele väiksematele korterelamutele, tuues põhjenduseks kinnisvara madala väärtuse ja renoveerimistööde maksumuse ühe ruutmeetri kohta. Samal ajal on turutõrgete analüüsist selgunud korterelamud need, kes on tõenäolisemalt saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud. Seega on KredExi poolt neile pakutav laen soodsam kui pangast pakutav (või ei pakuta viimast üldse).

111 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download 112 Cerrone, D., Hadaway, J., Männigo, K., Lehtovuori, L., Grisakov, G., Lihtmaa, L., & Kalamees, K. (2022). Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest. 113 Cerrone, D., Hadaway, J., Männigo, K., Lehtovuori, L., Grisakov, G., Lihtmaa, L., & Kalamees, K. (2022). Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest. 114 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download 115 Tintěra, J. (2019). Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia. Tallinna Tehnikaülikool. https://doi.org/10.23658/taltech.53/2019 116 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download 117 Cerrone, D., Hadaway, J., Männigo, K., Lehtovuori, L., Grisakov, G., Lihtmaa, L., & Kalamees, K. (2022). Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

164

421. Eesti väikeasulate uuringus118 tuuakse esile, et asulate elujõulisuse tagamiseks võiks hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine olla üheks kriteeriumiks (KredExi) renoveerimistoetuste määramisel.

422. Täiendav võimalik lähenemine, mida mainiti valideerimisseminaril, on probleemide kuhjumisega arvestamine (korterite väike arv ehk tööde kõrge maksumus ruutmeetri kohta, asukoht ehk kinnisvara madal väärtus), mille alusel rohkemate probleemidega korterelamutele pakkuda rohkem tuge. Selle lähenemise kaalumisel tuleb säilitada tasakaalu toe mõjuvuse ja halduskoormuse vahel (nt kuivõrd analüüsida andmeid leibkondade tasemel).

423. Kõrgemad ja järjest tõusvad ehitushinnad koos inimeste reaalse sissetuleku vähenemisega tähendavad meie hinnangul suurenevaid takistusi renoveerimistööde ettevalmistamisel ja rahastamisel. Suurenevaid takistusi ehitushindade tõttu võib hinnanguliselt maandada riigi pakutava renoveerimistoetuse taotlusvoorude mahtude suurendamine. Täiendav võimalus on finantsteenuste ja toetuse kasutamise võimalus rohkem kui ühe KÜ ühisprojekti rahastamiseks. Ühisprojektide rahastamine võimaldaks KÜ-del saavutada mastaabiefekti kulude vähendamiseks (vähemalt selle võrra, et töid teostatakse üksteise lähedal asuvates hoonetes), ühendada pingutusi projekti koostamisel ning vähendada KÜ-de juhatuse liikmete puudulike oskuste mõju (selgus KOVide küsitlusest ja valideerimisseminarist). Ühisprojektide väiksem kulu võib tuleneda renoveerimistöid teostava ettevõtte soodsamast pakkumisest, mitte riiklike finantsteenuste ja toetuste soodsamatest tingimustest.

424. Siinkohal tuleb rõhutada, et elamute energiatõhusamaks muutmisel on roll mitte ainult finantstoodetel ja toetustel. Sellesse panustaksid meetmed, mis aitaksid KÜdel ületada mitterahalisi turutõrkeid, nt juhatuse liikmete renoveerimistööde läbiviimisega seotud teadmiste ja oskuste tõstmine (nt kohustuslikud koolitused hoone korrashoiust KÜ juhatuse liikmetele) ning elanike teadlikkuse tõstmine renoveerimistööde vajalikkusest. Intervjuudel pakuti välja ka kompetentsikeskuste, nõustamiskeskuste loomist, et toetada KÜsid dokumentide ettevalmistamisel KredExi toetuse saamiseks (nt suurim koormus dokumentatsiooni ettevalmistamisel oleks kompetentsikeskusel). Nii küsitluse kui ka intervjuude kohaselt on leidnud tulemuslikku rakendust ka lammutustoetus. Korterelamute lammutamine tühjenevates piirkondades aitab vähendada pakkumist eluasemeturul, suurendades seega kinnisvara väärtust. Oma panust elamute kättesaadavuse ja energiatõhususe tõstmisesse võib anda mõnede intervjueeritavate hinnangul ka üürikortermajade rajamise toetamine. Valideerimisseminaril pöörati tähelepanu sellele, et lisaks finantsilisele toele on vaja leida viise kaasomandieseme parendamise motivatsiooni suurendamiseks. Valideerimisseminari osalejate hinnangul peavad KOVid mängima suuremat rolli renoveerimistööde mahtude suurendamise motiveerimisel/toetamisel (nt olla KÜ-dega rohkem kontaktis, korraldama foorumeid, arutelusid jne).

425. Lähtudes KOVide jaoks elamumajanduse investeeringute rahastamisel tuvastatud rahalistest turutõrgetest, ei ole võimalik pakkuda rahastamisvahendit, mis soodustaks KOVide investeeringuid elamumajanduse valdkonnas. KOVid seavad teisi valdkondi (eelkõige haridust) prioriteetsemaks, püüavad mitte tõsta oma netovõlakoormust ning piisavate vahendite olemasolul ei ole KOVil üldjuhul keeruline pangast laenu saada. Suurim risk on kahaneva elanikkonnaga KOVidel, kuid sellisel juhul ei ole mõistlik nende laenukoormust ka suurendada.

118 Ernits, R., Ideon, A., Leetmaa, K., Metspalu, P., Mägi, K., Padrik, J., Pae, T., Plüschke-Altof, B., Raagmaa, G., & Sepp, V. (2019). Eesti väikeasulate uuring.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

165

2.5. Investeerimisstrateegia ettepanek

2.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest

426. Elamumajanduse investeerimisstrateegia ülevaatlik ettepanek on esitatud järgnevas tabelis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kõik ettepanekud on soovituslikku laadi: nende elluviimise otsus ning täpsemad detailid ja tingimused lepitakse kokku vastavalt õigusaktides sätestatule, arvestades rakendusasutuse sisendiga.

Tabel 62. Ülevaatlik tabel potentsiaalsetest pakutavatest instrumentidest

Toode Sihtotstarve/sihtrühm Tingimused Lahendatav turutõrge

Renoveerimislaen (peatükk 2.5.2)

Sihtrühm: KÜ-d Sihtotstarve: korterelamu renoveerimistööde teostamiseks siis, kui korteriühistu on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress)

Turutingimustel turutõrgete analüüsist selgunud sihtrühmadele (väike arv kortereid ühistus ehk tööde kõrge maksumus m2 kohta, asukoht ehk kinnisvara madal väärtus)

Probleemid eraturult laenu saamisega ebapiisavate omavahendite, liiga kõrge intressimäär, liiga kõrge investeeringu tõttu m2 kohta või madala riskitaluvuse tõttu

Korterelamulaenu käendus (peatükk 2.5.5)

Sihtrühm: KÜ-d Sihtotstarve: võimaldab saada renoveerimiseks vajaliku laenu, kui pank hindab riski tavapärasest kõrgemaks (nt korterelamu asub madala korteri turuväärtusega piirkonnas või kui investeering m2 kohta on kõrgem kui tavaliselt)

Allikas: autorite koostatud.

2.5.2. Korterelamu renoveerimislaen

427. Turutõrgete analüüsi tulemuste kohaselt on korteriühistutel endiselt raskuseid renoveerimislaenu saamisega eraturult. Rahvusvahelise praktika analüüsi kohaselt (ptk 2.2) on nii Hollandis kui Poolas turutõrked suuresti sarnased Eestis esinevatega ning üheks viisiks neid adresseerida, on korterelamu renoveerimislaenu tootega. Soovitatav on jätkata renoveerimislaenu tootega, mis ei konkureeri eraturul pakutavatega ning mida saab taotleda vaid finantseerimisasutuselt saadud eitava vastuse või pakutud ebamõistlike tingimuste korral. Ebamõistlikuks loetakse KredExi vaates järgnevaid panga poolt pakutud tingimusi:

• Turu intressimääradest vähemalt kaks korda kõrgem intressimäär.

• Omafinantseering üle 20%.

428. Soovitav on kaaluda ebamõistliku tingimusena ka finantseerimisasutuse poolt turutingimustest oluliselt lühema tagasimakse tähtaja pakkumist. Lisaks kaaluda suurema intressi lugemist ebamõistlikuks kehtestades see erineva protsendiga erinevate intressivahemike kohta (juhuks kui

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

166

turu intressimäärad muutuvad selliselt, et kaks korda kõrgem intressimäär pole enam asjakohane kriteerium).

429. Renoveerimislaenu eesmärgiks on parandada korterelamu elanike elamistingimusi, edendades hoone energiatõhusust, ligipääsetavust ja turvalisust (sh konstruktsiooniline stabiilsus) ning viies elamu renoveerimise käigus läbi muid heakorra-, haljastus- ja/või ehitustöid.

430. Suurimad turutõrked tuvastati korterelamute puhul, milles on vähem kui 24 korterit ning mis asuvad tõmbekeskustest eemal. Suurema tõenäosusega on nemad renoveerimislaenu sihtgrupp, kuna on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud. Eelnevat arvesse võttes tuleks pakkuda antud sihtrühmadele laenu vastavalt riskitasemele.119

Tabel 63. Korterelamu renoveerimislaenu tingimused

Tingimus Kirjeldus

Sihtrühm Krediidivõimelised korteriühistud, kelle renoveerimisprojekti kommertspangad ei ole nõus mõistlikel tingimustel rahastama

Sihtotstarve Kaasomandiga seotud renoveerimistööd, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus, suurendatakse elamu energiatõhusust või parandatakse korterelamu elanike elamistingimusi

Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 3 miljoni euroni ühistu kohta, sh kui ühistu haldab mitut korterelamut

Tagasimakseperiood Üldjuhul kuni 30 aastat

Intressimäär Turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele vastavalt riskitasemele

Tagatis Korteriühistu nõuded liikmete vastu majandamiskulude tasumiseks

Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega

Allikas: autorite koostatud.

431. Turutõrgete analüüs kinnitas, et väiksemad korteriühistud (kuni 20 korterit) on vähem riskivalmis, mille tõttu tuleks jätkuvalt pakkuda renoveerimislaenule pikka tagasimakseperioodi (üldjuhul kuni 30 aastat), et julgustada neid siiski laenu taotlema.

432. Kui tulevikus peaks korteriühistu liikmete madal riskitaluvus takistama laenutoote väljaandmist, siis võib kaaluda kindlustusinstrumendi loomist, mis aitaks leevendada olukordi, kus renoveerimislaen jääb võtmata olemasolevatest/potentsiaalsetest võlgnikest tingitud ebakindluse tõttu. Lisaks võib olla vajalik renoveerimislaenu kombineerida toetusega ning selleks on võimalik kasutada erinevaid variante, vähendamaks tagasimakstava instrumendi rahastamise kulusid ja koormust. Nii on võimalik siduda toetusemäär hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks, sh mida kõrgem energiamärgis saavutatakse,

119 Teatud juhtudel on põhjendatud ka keskmisest kõrgema intressiga renoveerimislaenu pakkumine, nt kui turg ei paku seda

üldse ja riskid on kõrged. Samal ajal on põhjendatud juhtudel vajalik kasutada ka keskmisest soodsamate

lepingutingimuste (intress) kehtestamist kui renoveerimisprojekt vastab muus osas tingimustele, kuid projekti läbiviimise

takistuseks saaks maksejõulisus.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

167

seda suurem osa laenust konverteeritakse). Toetusi võib kasutada ka kapitalitoetustena või laenukapitali tagasimaksena, olenevalt saavutatavatest energiatõhususe eesmärkidest.120

2.5.3. Laenu ja toetuse kombineerimine

433. Elamumajanduse investeeringuid, sh hoonete ehitus, rekonstrueerimine ja renoveerimine, kinnisvara investeeringud jm, iseloomustavad sageli suur sotsiaalne, keskkondlik ja majanduslik mõju, kuid samas kõrge risk ning madal/ebakindel tasuvus lühiajalises perspektiivis. Sageli nõuavad projektid koheselt suuri kapitalikulutusi, kuid mõõdetav kasu/sääst võib võtta aega või on investeeringud suunatud sihtrühmadele, kelle majanduslik elujõulisus (ning laenuvõimekus) on piiratud. Kombineeritud rahastamisvahendid võimaldaksid:

• Saavutada ambitsioonikad (energiasäästu)eesmärgid vastuvõetava aja jooksul. Toetused motiveeriksid ka lõppsaajaid ette võtma põhjalikumaid/suurema mõjuga renoveerimisprojekte

• Vähendada tagasimakstava rahastamise kulusid ja koormust. Toetusi võib kasutada kapitalitoetustena või laenukapitali tagasimaksena, olenevalt saavutatavatest eesmärkidest.

• Vähendada riskide taset konkreetsetes turusegmentides.

434. Üldiselt on elamumajanduses soovitatav sarnaselt ettevõtlusele rakendada tulemuspõhist lähenemist vahendite kombineerimisele, et tagada finantslahenduse vajalik paindlikkus, mis võimaldab kohandada tagasimakstavat toetust vastavalt eeldatavale tulule või säästule.

435. KredEx on energiatõhusat tervikrenoveerimist toetanud juba üle kümne aasta121, läbi tagastamatute toetuste, renoveerimislaenude käendamise jm. Samuti on proovitud vahendite kombineerimist - korterelamute renoveerimislaenu programm122 on heaks näiteks rahastamisvahendi ja toetuse tulemuspõhisest koostoimest (vt tabel 46).

120 Combination of financial instruments and grants under shared management funds in the 2021-2027 programming period. Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. 121 Korterelamute renoveerimistoetuse meetme arenduse lõpparuanne (2018). 122 Estonia EE Renovation Loan programme. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/case_study_renovation_loan_programme_estonia_0.pdf

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

168

Tabel 64. Korterelamute renoveerimislaenu programmi ülevaade

Kombineeritud rahastamisvahend Kirjeldus Sihtrühm Tingimused

Renoveerimislaen + Tehnilise toe toetus (energiaauditi läbiviimiseks, kuni 50%); Kapitali soodustused (sõltuvalt saavutatud energiasäästust)

ERFi kaasrahastatav finantsinstrument, mis oli kombineeritud riigieelarvelistest vahenditest (süsinikdioksiidi ühikute müügist saadavad toetused). Toetusi anti välja eraldi kava alusel kuid lõppsaajad võisid neid kasutada laenu tagasimaksmiseks

KÜ-d mitmekorterilistes majades: hoonete energiatõhususe suurendamiseks elamutes; aitas KÜ-del katta kuni 85% renoveerimise kogukuludest

Laenuga kaeti ainult need renoveerimistööd, mis olid välja toodud energiaauditis. KÜ finantseeris min 15% renoveerimiskuludest. Tähtaeg kuni 20 aastat; Fikseeritud intress 4,5% kümneks aastaks; keskmine intress 4%

Allikas: autorite koostatud.

Tabel 65. Korterelamute renoveerimislaenu programmi eesmärgid energiatasemete näol123

Energiasääst Kapitalisoodustused (% abikõlblikkust laenusummast)

20–30% 15%

40% < 25%

50% < 35%

60%* Suurim võimalik tagastus vastavalt varasematele kokkulepetele

Märkused: * Antud lahenduse puhul ei rakendatud, kuid võimalik taoliste skeemide puhul.

Allikas: autorite koostatud.

436. Näiteks võib tuua, et teistes riikides on soodustuste pakkumisel lähtutud ka taotlejate sissetulekust. Näiteks Leedus pakuti väiksema sissetulekuga isikutele võimalust laenukapitali ja intressimaksete täielikuks hüvitamiseks . Kreekas aga kombineeriti osaliselt subsideeritud laen toetustega, vastavalt lõppsaaja vajadustele/võimekusele.

437. Toetuste ja rahastamisvahendi tulemuspõhisel kombineerimisel võib järgida alloleval joonisel kujutatud rakendusskeemi (joonis 40)124. Rahastamisvahendite rakendamisfaasis esitavad toetuse lõppsaajad ühekordse taotluse rahastamisskeemi elluviijale, mis analüüsib projekti abikõlblikkust ja rahalist elujõulisust. Kui projekt vastab eeltingimustele, langetab rahastamisskeemi elluviija otsuse rahastamisvahendi ja toetuse koostoime kohaldatavuse kohta, ning määratleb kindlaks tingimused ja tegurid, mille alusel kapitali soodustused rakenduvad. Pärast lepingu sõlmimist lõppsaajaga, valib projekti elluviija välja ehitusfirmad ning tööd käivitatakse. Kokkulepitud ajaperioodi jooksul toimub (vahe)tulemuste hindamine, mille raames viiakse projekti kohta läbi sõltumatu audit (nt energiatõhususe projektide puhul energiasäästu hindav audit). Olenevalt saavutatud eesmärkidest rakendub laenulepingus tagasimaksete klausel. Kapitali soodustusi võib anda ka näiteks laenutähtaja vähendamise kujul, mille kohaselt viimased annuiteedid kantakse maha.

123 Estonia EE Renovation Loan programme. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/case_study_renovation_loan_programme_estonia_0.pdf 124 Supporting the development of Social Finance Ecosystems in Member States under ESF (fi- compass.eu)

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

169

Joonis 40. Rahastamisvahendi ja kapitalisoodustuste kombineerimine elamumajanduse valdkonnas

Allikas: autorite koostatud.

2.5.4. Riigiabi reeglite kohaldamine (renoveerimislaen)

438. Vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadusele125 peab elamumajanduse riiklik toetamine kaasa aitama vastava valdkonna arengukavade ja programmide eesmärkide saavutamisele ning vastama riigiabi andmise reeglistikule.

439. Renoveerimislaen on suunatud neile korteriühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress). Laenu abil on võimalik rahastada renoveerimistöid ja kombineerida laenu KredExi pakutava rekonstrueerimistoetusega126, järgides VTA määrustest tulenevaid kumuleerimise reegleid.

440. Kui Korterelamute määruse127 alusel antav toetus on:

• riigiabi, siis kohaldatakse komisjoni 20.12.2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes sätestatud tingimusi (teavitamiskohustusest vabastamise võimalust peaksid saama kasutada nt sotsiaalkortereid haldavad ettevõtjad, kes pakuvad majutust ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras rühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida elupaika turutingimustel128);

125 https://www.riigiteataja.ee/akt/129112010007?leiaKehtiv 126 https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen, rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor avatakse 2022. a sügisel ja toetuse eraldamise tingimused avaldatakse hiljemalt 2022. a novembris. 127 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv 128 2012/21/EL: Komisjoni otsus, 20. detsember 2011, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32012D0021

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

170

• on vähese tähtsusega abi, siis kohaldatakse VTA määrustes ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.

441. ELTLi129 artikli 107 lõikest 1 ning Euroopa Kohtu praktikast on tuletatud viis tingimust, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust, soodustust või muud hüve saaks lugeda riigiabiks:

• abi on suunatud ettevõtjale (Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi, kuid seda siiski vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid130);

• abi pärineb riigi vahenditest ja on riigile omistatav (riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis: otsetoetused, laenud, garantiid, osalus ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised);

• abisaaja saab majandusliku eelise;

• abiga kaasnev eelis on valikuline; ning

• abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust.131

442. Kui korteriühistu ei tegele majandustegevusega, siis korterelamute rekonstrueerimise meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning sellisel juhul ei ole tegemist riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELTLi artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.132

443. Korterelamute määruse seletuskirja kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla või linna omandis, tagamaks et korterelamu ei ole ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt, vaid eraisikute elumaja. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik eluruumid olema KOVi sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

444. KOVi puhul on tegemist riigiabiga, kuna sotsiaalmaja haldamine KOVi poolt loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel järgida riigiabireegleid. Komisjoni otsuse (EL) nr 2012/21 alusel on võimalik riigiabi anda kuni 15 miljonit eurot aastas. Oluline on, et taotleja esitab koos taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas korterelamus on kõik korteriomandid KOVi sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.133

129 Euroopa Liidu toimimise leping, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 130 Albert Linntam, „Kuidas ära tunda riigiabi?“, Õiguskeel 2018/1 131 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN 132 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, https://kredex.ee/sites/default/files/2020-07/Seletuskiri%20.pdf 133 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, https://kredex.ee/sites/default/files/2020-07/Seletuskiri%20.pdf

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

171

445. Komisjoni otsuse (EL) nr 2012/21 kohaselt ei pea esitama komisjonile riigiabi teatist, juhul kui hüvitise suurus ei ületa 15 miljonit eurot (bruto) aastas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest muudes valdkondades kui transport ja transpordi infrastruktuur (kui hüvitise summa antud ülesande kestuse jooksul muutub, võib aastase hüvitissumma arvutada kogu ülesande kestuse perioodi eri aastatel eeldatavasti makstavate hüvitissummade keskmisena).134

446. Lisaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on pandud abi saavale ettevõtjale ühe või mitme ametliku dokumendiga, kus on sätestatud teenuse osutamise kohustuse täpne sisu ja kestus, teenust osutav ettevõtja ja teenindatav piirkond, ettevõtjale antav ainu- või eriõigus, kompensatsiooni arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemäärase kompensatsiooni maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;

• kohustuse panemise dokumendis peab olema viide komisjoni otsusele;

• kompensatsioonisumma ei tohi ületada teenuse osutamisel tekkivaid kulusid, mida arvutatakse üldtunnustatud kuluarvestuspõhimõtete kohaselt;

• kompensatsiooni arvutamisel võetakse arvesse saadud tulu ning mõistlikku kasumit.

447. Kui ettevõtjale tehakse ülesandeks osutada kolme erinevat üldist majandushuvi pakkuvat teenust, kehtib piirmäär iga sellise teenuse suhtes (st ettevõtja võib otsuse alusel saada hüvitist kokku kuni 45 miljonit eurot tingimusel, et iga üksiku üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest makstav hüvitis ei ületa 15 miljonit eurot).135

448. Vastavalt Euroopa Komisjoni Altmarki kohtulahendile136 ei peeta kompensatsiooni üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest riigiabiks, kui see vastab järgmisele neljale kriteeriumile:

• abi saavale ettevõtjale peab olema pandud selgelt määratletud avaliku teenindamise (üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise) kohustus;

• kompensatsiooni arvutamisel aluseks võetavad parameetrid peavad olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud;

• makstav kompensatsioon ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes ühtlasi arvesse asjakohaseid laekumisi ja mõistlikku kasumit;

• teenust osutav ettevõtja peab olema valitud riigihanke tulemusel või juhul, kui seda pole tehtud, tuleb kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusaluseks võtta tavalise ettevõtja poolt

134 Komisjoni otsus (EL) nr 2012/21, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32012D0021 135 Juhend Euroopa Liidu riigiabi, riigihanke ja siseturu eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, eelkõige üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/overview/new_guide_eu_rules_procurement_et.pdf 136 C-280/00 - Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

172

sarnases olukorras tehtavate kulude analüüs (võttes arvesse laekumisi ning kohustuste täitmisest saadavat mõistlikku kasumit).137

449. Täiendavalt näeb korterelamute määrus ette abi andmise võimaluse VTA määruste (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 alusel.138

450. VTA määrustes on kehtestatud abi ülemmäär, millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi, mis muudel juhtudel kvalifitseeruks riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi kui selline abi vastab kõikidele asjakohase VTA määruse tingimustele. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes ELTLi artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära.139

451. Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot.

452. Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Võimaliku lahendusena on Korterelamute määruse seletuskirjas pakutud võimalus märkida taotluse rahuldamise otsuses ka info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et rakendusüksus võib tagantjärgi abi anda (tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada.140

453. GBER võimaldab hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks anda abi rahaeraldise, omakapitaliinvesteeringu, garantii või laenu kujul (abikõlblikud on energiatõhususe projekti üldkulud) energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale, kes annab selle täielikult edasi lõplikele abisaajatele (st hoonete omanikele või üürnikele)141 kas laenu või garantii vormis. Laenu nominaalväärtus või garanteeritud summa ei tohi ületada 15 miljonit eurot projekti kohta.142

454. GBER artikkel 39 lõige 7 kohaselt peab energiatõhususeks antav abi suurendama erainvestorite täiendavaid investeeringuid, mis peavad moodustama vähemalt 30% kogurahastamisest, mis energiatõhususe projektile antakse. Kui abi annab energiatõhususe fond, võib erainvesteeringuid võimendada energiatõhususe fondi ja/või energiatõhususe projektide tasandil, et saavutada kokku vähemalt 30 % kogurahastamisest, mis energiatõhususe projektile antakse.

455. Energiatõhususe abi andmiseks võivad liikmesriigid luua energiatõhususe fondid ja/või kasutada finantsvahendajaid. Vastavalt GBER artikkel 39 lõige 8 peavad olema täidetud järgmised tingimused:

137 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 138 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv 139 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, https://kredex.ee/sites/default/files/2020-07/Seletuskiri%20.pdf 140 Ibid. 141 GBER, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32014R0651 142 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

173

• finantsvahendajate valitsejad ja energiatõhususe fondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega;

• sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riskitulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;

• asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;

• garantiide puhul on garantiimäär kuni 80% ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25% aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat;

• investoritel on õigus olla esindatud energiatõhususe fondi või finantsvahendaja juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;

• energiatõhususe fond või finantsvahendaja asutatakse kohaldatavate seaduste kohaselt ning liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse menetluse, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimisstrateegia energiatõhususe abimeetme rakendamiseks.

456. Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELTL artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on GBERi I peatükis ja artiklis 39 sätestatud tingimused.

2.5.5. Korterelamulaenu käendus

457. Käenduse instrument aitab korteriühistutel lahendada ebapiisava tagatise probleemi (mis tuleneb korterelamu madalast turuväärtusest), mida toodi turutõrgete analüüsis välja olulise takistusena. Eriti mõjutab antud probleem korteriühistuid, kes asuvad madala kinnisvara väärtusega piirkondades. Tuginedes turutõrgete analüüsile, tuleks korterelamulaenu käenduse instrumendiga jätkata, kuna eraturul sellele konkureeriv toode hetkel puudub.

458. Korterelamulaenu käenduse eesmärgiks on toetada korteriühistuid, kes soovivad võtta renoveerimislaenu, parendamaks elanike elukvaliteeti läbi renoveerimistööde, kuid kelle riski hindavad finantseerimisasutused keskmisest kõrgemaks.

459. Allolevas tabelis on kirjeldatud üldised korterelamulaenu käenduse tingimused, millest käenduse andjal on võimalik muutuvate turutingimuste kontekstis lähtuda, lähenedes igale taotlejale individuaalselt.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

174

Tabel 66. Korterelamulaenu käenduse tingimused

Tingimus Kirjeldus

Sihtrühm Krediidivõimelised korteriühistud

Sihtotstarve Renoveerimislaenu finantseerimine

Maksimaalne summa Kuni 80% laenusummast

Käendustasu Üldjuhul 1–1,5% käenduse jäägilt aastas

Rakendamisskeem Koostöös finantseerimisasutustega

Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega

Allikas: autorite koostatud.

460. Sihtrühmad, kellele võrreldes teistega kaaluda soodsamatel tingimustel (madalama käendustasuga) käenduse pakkumist on korterelamud, milles on vähem kui 24 korterit või mis asuvad tõmbekeskustest eemal. Korterelamulaenu käendust on võimalik kombineerida rekonstrueerimistoetusega, et aidata ületada turutõrkeid, nagu näiteks kallinevad ehitushinnad ning juba mainitud kinnisvara madal väärtus asukoha tõttu.

461. Korterelamulaenu käendust on võimalik kombineerida toetusega, et vajadusel subsideerida käendustasu, võimaldades eraraha kasutamist pikaajalisemalt finantsinstrumentide jaoks.143

2.5.6. Riigiabi reeglite kohaldamine (käendus)

462. Korterelamulaenu käendus sobib korteriühistule, kes soovib võtta pangalaenu elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde rahastamiseks, kuid kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks. Selle põhjus võib olla näiteks võlgnike suur osakaal, korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, või ühefunktsioonilises asulas, või on investeering ruutmeetri kohta märkimisväärselt suurem kui tavaliselt.144.

463. VTA määruste alusel tagatisena antav vähese tähtsusega abi loetakse läbipaistvaks järgmises tabelis esitatud tingimustel.

143 Combination of financial instruments and grants under shared management funds in the 2021-2027 programming period. Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. 144 Kredex korterelamu käenduse meetme tutvustus, https://kredex.ee/et/korterelamulaenu-kaendus

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

175

Tabel 67. Vähese tähtsusega abi läbipaistvuse tingimused

Määrus (EL) nr 1407/2013 Määrus (EL) nr 360/2012

• Abisaaja suhtes ei ole algatatud maksujõuetusmenetlust; ja

• Tagatis ei ületa 80% laenust ja tagatud summa ei ületa 1 500 000 eurot (750 000 eurot maanteetranspordisektori ettevõtja puhul) ja tagatise kestus on viis aastat, või tagatis ei ületa 80% laenust ja tagatud summa ei ületa 750 000 eurot (375 000 eurot maanteetranspordisektori ettevõtja puhul) ja tagatise kestus on kümme aastat; või

• Abi toetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn „safe-harbor“ preemiad vastavalt Tagatise teatises toodud määradele (tagatis loetakse läbipaisvaks ka juhul, kui liikmesriik on enne tagatiskava rakendamist Euroopa Komisjoni teavitanud oma teistsugusest abi elemendi arvutamise metoodikast ja viimane on selle heaks kiitnud)

• Iga üksiku abikava raames antava tagatisega kaetud laenusumma ei ületa 3 750 000 eurot ettevõtja kohta ning tagatis ei moodusta laenust rohkem kui 80%. Tagatis loetakse läbipaisvaks ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Komisjoni teavitanud oma teistsugusest abi elemendi arvutamise metoodikast ja viimane on selle heaks kiitnud

Allikas: autorite koostatud.

464. VTA andja peab teavitama abi saajat kirjalikult (viitega komisjoni määrusele nr 1407/2013 või määrusele nr 360/2012) abi summast ja asjaolust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses). Juhul, kui VTA kogusumma (antud ja kavandatav abi) on vastavast vähese tähtsusega abi ülemmäärast suurem, ei tohi kohaldada määrust isegi juhul, kui abi osa mahub vähese tähtsusega abi ülemmäära alla.145

465. GBER artikkel 39 alusel on võimalik garantii vormis abi (abikõlblikud kulud on energiatõhususe projekti üldkulud) anda energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale, kes annab abi täielikult edasi hoonete omanikele või üürnikele. Garanteeritud summa ei tohi ületada 15 miljonit eurot projekti kohta ja garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80%. Samuti peab abi suurendama erainvestorite täiendavaid investeeringuid, mis peavad moodustama vähemalt 30% projekti kogurahastamisest.

466. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat (GBER artikkel 39 lõige 8 punkt d).

467. Erandina, kui investeering on seotud eluhoonete, õppetegevuseks või sotsiaalteenusteks ettenähtud hoonete, avaliku halduse, õigusemõistmise, politsei- või tuletõrjeteenistuseks ettenähtud hoonetega või kui nimetatud hoonete põrandapinda kasutatakse vähem kui 35% muuks tegevuseks, on abikõlblikud suurema energiatõhususe projekti kogukulud ja investeeringuga seotud varustuse eri osadesse tehtavate investeeringute kogukulud. Nimetatud varustus tähendab kohapealset integreeritud taastuvenergiaseadmestikku, varustust kohapealse taastuvenergia seadmestiku toodetud energia salvestamiseks, hoonesse paigaldatud varustust ja sellega seotud taristut hoone kasutajate elektrisõidukite laadimiseks, investeeringuid hoone üleminekuks digitehnoloogiale. Sel

145 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

176

juhul ei tohi laenu nominaalväärtus või garanteeritud summa ületada 30 miljonit eurot projekti kohta.146

2.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused

468. Vaatamata sellele, et rahastamisvahendite puhul on tegemist tagasimakstava mehhanismiga, on oluline tagada nende rakendamise tulemuslikkus. Sellest ajendatult on vaja hinnata rahastamisvahendite rakendamise eeldatavaid tulemusi ning nende panust prioriteetide saavutamisesse ja meetme eesmärkide täitmisesse.

2.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus

469. Nagu ettevõtluse valdkonna puhul, avaldub rahastamisvahendite rakendamise lisandväärtus siingi kõige selgemalt ringlusefekti, võimendusefekti ja kasusaajate arvu alusel. Ringlusefekt esindab rahastamisvahenditesse tagasi makstud vahendeid, mida saab kasutada edasiste finantseeringute tarbeks. Seega jõuab lõppkasusaajateni suurem hulk eelarvelisi vahendeid kui rahastamisvahendite jaoks planeeritud eelarve. Ühelt poolt saab tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta ning teisalt võib summa suureneda intressidega teenitud tulu võrra. Siinkohal on oluline märkida, et seda ainult juhul kui intressitulu ületab kahjusid ja rakendamise halduskoormust. Lisaks võtab võimendusefekt arvesse ka erasektori finantseerimisasutuste panust. Nii jõuab ettevõteteni finantsinstrumendi ühe euro kohta rohkem kapitali.

470. Võimendusefekt on efekt, kus tuuakse ettevõtetesse lisavahendeid nii avalikust kui ka erasektorist läbi riskide jagamise meetodi. Seeläbi luuakse võimalused erasektori finantseeringu toomiseks projektidesse ning avaliku sektori finantseerimiskoormuse vähendamiseks. Võimendusefekt mängib olulist rolli just eelarveliste piirangutega toimetulemisel ning võimaldab kontsentreerida rahastamist, sest lisarahade kaasamine erasektorist suurendab võrreldes tagastamatu toetusega rahastamisvahendi lisaväärtust ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel.

471. Lisaks võimaldab rahastamisvahendite kasutamine toetuste asemel ühendada nii era- kui ka avaliku sektori huvid. Selle tulemusel võivad pangad kaaluda projektide finantseerimist, mida siiani pidasid mittetulusateks või liiga riskantseteks. Erasektori teadmiste kasutamine projektide valimisel on enamasti efektiivsem ja võimaldab jõuda rohkemate kasusaajateni kui toetuse jagamise korral.

472. Perioodiks 2021–2027 eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest elamumajanduse valdkonnale 35 miljonit eurot, mis tasuks turutõrgete analüüsi tulemusel suunata väljapakutud toodete (renoveerimislaenude ja korterelamulaenu käenduste) väljastamisele. Kogusummast on hinnanguliselt 5 miljonit eurot suunatud korterelamulaenu käenduse ja ülejäänud renoveerimislaenude väljastamisele147. Antud jaotust kasutatakse võimendusefekti arvutamisel, kuid tegemist on hinnangulise jaotusega, mis võib perioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.

473. Järgnevalt on toodud eelhindamise käigus koostatud kasusaajate prognoos, mis toetub eeskätt KredExi varasemale finantsinstrumentide rakendamise statistikale, investeerimisstrateegiale ja instrumentide hinnangulisele struktuurivahendite eelarve suurusele (35 miljonit eurot). Tabelis

146 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 147 Summade jagunemist erinevate finantsinstrumentide vahel võib korrigeerida vastavalt nõudlusele. Üldjuhul on mõistlik suunata suurem osa eelarvest renoveerimislaenu väljastamisele, et rahastust saaksid KÜ-d, kes on saanud pankadelt laenutaotlusele eitava vastuse.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

177

toodud võimendusefekt ning kasusaajate arv on hinnangulised ja sõltuvad rakendusasutuse ja rahastamisvahendi rakendaja otsustest ja detailidest investeerimisstrateegia elluviimisel.

Tabel 68. Eelarve ja kasusaajate prognoos struktuurifondidest rahastatud finantsinstrumentide väljastamiseks elamumajanduses148

Instrument

Struktuuri- fondide eelarve* (haldus- kuluga korri- geeritud), tuh €

Võimalik struktuuri- fondide vahendite realisatsioon koos ringlusega, tuh €

Erasektori panus (hinnanguline ringlusesse jõudev finantseerimis- asutuste panus), tuh €

Summaarne investeerimis- maht (struktuuri- fondid koos erasektori finantseerimis- asutuste panusega), tuh €

Hinnangu- line tehingute arv (unikaalsete KÜ-de arv)

Keskm. tehingu suurus, tuh €

Võimendav mõju (ingl leverage effect) (arvutustehe: summaarne investeerimismaht / struktuuri- fondide eelarve)

Renoveerimis- laen

27 900 27 900 Puudub 27 900 93 (93) 300 1,0

Korterelamu- laenu käendus

4 650 23 250149 33 214 33 214 233 (224) 100 7,1

KOKKU 30 150 48 750* 33 214 58 714 326 (317) 1,9

Märkused: * Struktuurifondide vahendite eelarvest (35 miljonit eurot) on maha arvestatud halduskulu 7% renoveerimislaenu

hinnangulisest struktuurifondide eelarvest ja 7% korterelamulaenu käenduse hinnangulisest struktuurifondide eelarvest.

Allikas: autorite koostatud.

474. Eelolevast tabelist nähtub, et investeerimisstrateegiat ja struktuurifondide eelarvet arvestades jääks struktuurifondidest rahastatavate finantsinstrumentide (renoveerimislaenu ja korterelamulaenu käenduse) kasusaajate arv ligikaudu 309 KÜ juurde. Turuolukorra muutumine võib kaasa tuua prognoosist kõrvalekaldumisi, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus kasusaajate prognoosi korrigeerimise järele.

475. Juhuks kui turul toimuvad muutused, mis mõjutavad rahastamisvahendite nõudlust, vajadust ja kättesaadavust, peaks eelarve sisaldama ka nn puhvrit turutõrgete adresseerimiseks suurenenud nõudlusega turuolukorras. Nõudluse muutumisele on võimalik reageerida ka vajadusel struktuurifondide eelarvet vastavalt vajadusele instrumentide vahel ümber jagada. Teatud puhver on tagatud finantsinstrumentide tagasimakstavate vahendite ja laekunud intresside näol (eeldusel, et see ei kulu kahjude väljamaksmiseks).

476. Võimendusefekti analüüsi põhjal jõuti eeltoodud eeldustest lähtudes tulemusele, et instrumentide eelarvelise panuse korral jõuaks ringlusesse koos erasektori finantseerimisasutuste panusega ligikaudu 58,7 miljoni euro väärtuses laenukapitali. See omakorda tähendab ligikaudu 2-kordset võimendavat mõju ehk iga finantsinstrumendi eelarve 1 euro kohta jõuab ühistuteni perioodi jooksul ligikaudu 2 eurot kapitali (instrumentide peale keskmiselt) (tabel 68).

148 Arvutuste lähtealused on toodud lõikudes 478–479. 149 Tulenevalt instrumendi kordajast, 4 650 x 5 = 23 250, vt lõik 479.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

178

Arvutuste lähteandmed

477. Järgnevalt on toodud peatükis kajastatud elamumajanduse valdkonna arvutuste lähtekohad. Oluline on märkida, et välja toodud keskmised näitajad on hinnangulised ning neid kasutatakse ainult ligikaudsete arvutuste tegemisel. Näitajad põhinevad KredExi väljastatud finantsinstrumentide varasemal statistikal ja eksperthinnangutel.

478. Renoveerimislaen:

• Renoveerimislaenu hinnanguline osakaal struktuurifondide elamumajanduse vahenditest (kokku 35 miljonit eurot) on 30 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel ning struktuurifondide vahendite jaotus renoveerimislaenu ja korterelamulaenu käenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.

• Hinnanguline tulevane keskmine renoveerimislaenu summa on 300 000 eurot, mis põhineb eksperthinnangul (KredExi 2020 andmete alusel oli keskmiseks summaks 210 000 eurot).

• Kuna laen väljastatakse neile, kes on saanud pangalt eitava vastuse, siis erasektori finantseerimisasutuste panus puudub.

• Hinnanguline tehingute arv: 27,9 miljonit eurot / 300 tuhat eurot = 93 tehingut.

Tabel 69. Renoveerimislaenu arvutuste lähteandmed

Struktuurifondidest eraldatud summa, € Halduskulu

(Struktuurifondide vahendid-halduskulu)

Keskmine laenusumma, €

Renoveerimislaen 30 mln 7% 27,9 mln 300 tuh

Allikas: autorite koostatud.

479. Korterelamulaenu käendus:

• Korterelamulaenu käenduse hinnanguline osakaal struktuurifondide elamumajanduse vahenditest (kokku 35 miljonit eurot) on 5 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel ning struktuurifondide vahendite jaotus renoveerimislaenu ja korterelamulaenu käenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.

• Hinnanguline tulevane keskmine käenduse summa on 100 000 eurot (KredExi 2017–2020 statistika kohaselt oli keskmine summa 80 000 eurot, hinnanguliselt võib arvestada vähemalt 20% tõusuga hinnatõusu kontekstis).

• Kuna eelduslikult ei teki kõigil käendatud laenudel kahjusust ning enamasti pole vajalik kahjusid välja maksta, siis on korterelamulaenu käenduse puhul vajalik kasutada kordajat, mis näitab, mitu eurot on võimalik iga struktuurifondide euro kohta väljastada. Korterelamulaenu käenduse kahjude osakaal on täna väga väike ning puudub pikema perioodi statistika, mida kasutada tuleviku kahjude osakaalu prognoosimiseks. Sarnaselt ettevõtluse valdkonnaga tuleks ka siin kahjude prognoosimisel lähtuda negatiivsest stsenaariumist ning valitsevast ebakindlast majandusolukorrast ning ebakindlatest väljavaadetest. Samal ajal on korterelamulaenu käenduse kahjude prognoos väiksem kui ettevõtluses, mistõttu on soovitav võrreldes

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

179

ettevõtluse laenukäenduse kordajaga kasutada ühe punkti võrra positiivsemat kordajat. Lähtuvalt eeltoodust on soovituslik korterelamulaenu käenduse kordaja käendussummasse 5.

• Arvestades kordaja ümber laenusummasse tingimusega, et korterelamulaenu käenduse osakaal on 70% laenusummast, teeb see kordajaks laenusummasse 7.150

• Keskmine käenduse osakaal: 70% (KredExi 2017–2020 statistika alusel).

• Tehingute ja kasusaajate suhe: 96% (KredExi 2017–2020 statistika alusel).

• Hinnanguline tehingute arv: 23,3 miljonit eurot / 100 tuhat eurot = 233 tehingut.

• Unikaalsete korteriühistute arv: 233 * 0,96 = 224 korteriühistut.

• Erasektori finantseerimisasutuste panus: 23,3 miljonit € / 0,7 = 33,2 miljonit eurot.

• Summaarne investeerimismaht: võrdne erasektori panusega, kuivõrd KÜ-deni jõuavad üksnes erasektori finantseerimisasutuse vahendid.

• Võimendava mõju (ingl leverage effect): 33,2 miljonit eurot (summaarne investeerimismaht) / 4,65 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve)= 7,1.

Tabel 70. Korterelamulaenu käenduse andmed

Eraldatud summa, € Halduskulu

(Struktuuri- fondide vahendid- halduskulu)

Keskmine käendus- summa, €

Tehingute ja kasusaajate suhe

Keskmine käenduse osakaal

Korterelamu laenu käendus

5 mln 7% 4,65 mln 100 tuh 96% 70%

Allikas: autorite koostatud.

2.6.2. Panus prioriteetide täitmisse

480. Ühtekuuluvuspoliitika fondid on suunatud ELi strateegia rakendamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava Eestis151 on seotud kuue eesmärgi saavutamisega: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek. Elamumajanduse valdkonna puhul on vahetult oluline eesmärk „Rohelisem Eesti“ ning selle erieesmärk „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine“. Järgnevas tabelis on toodud erieesmärgi väljundnäitajad ja püstitatud sihttasemed.

150 Korterelamulaenu käenduse kordaja ümberarvutamist on vajalik kaaluda, kui elamumajanduse meetmete nimekiri läheb muutmisele. 151 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

180

Tabel 71. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgi „Rohelisem Eesti“ asjakohase erieesmärgi väljundnäitajad koos sihttasemetega

Eesmärk Erieesmärk ID Väljundnäitaja Mõõtühik

Vahe- eesmärk 2024

Sihtväärtus 2029

Rohelisem Eesti Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

RCO18 Suurema energiatõhususega eluruumid

Eluruumid 13 800 32 000

PSO01 Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv

Eluruumid 3 600 8 100

PSO08 Paranenud küttesüsteemiga elamud

Elamud 230 1850

Allikas: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027.

481. Finantsinstrumendid aitavad KÜ-del ületada turutõrkeid renoveerimislaenu saamiseks, mille tulemusena suureneb renoveeritud ja kõrgema energiatõhususarvu klassiga elamute arv ja sellest lähtuvalt väheneb energia tarbimine ja kasvuhoonegaaside heitkogused.

482. Elamumajanduse finantsinstrumentide lisaväärtuse analüüsi kohaselt on võimalik programmiperioodil struktuurifondide eelarvega (35 miljonit eurot) panustada 317 KÜ rahastamisse. Kui arvestada, et keskmine rahastatava KÜ suurus on 32 korterelamut (2100 m2), siis on kokku programmiperioodi jooksul võimalik panustada 10 144 korterelamu renoveerimisse. Selle käigus suurendatakse korterelamu energiatõhusust, tagatakse elamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus või parandatakse korterelamu elanike elamistingimusi.

483. Eelnevast lähtuvalt võib hinnata, et arvutuslikult on võimalik finantsinstrumentide abil saavutada sihttaset sätestatud väljundnäitajas “paranenud küttesüsteemiga elamud” ja “parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv”. Suunates finantsinstrumendid suurema energiatõhususega eluruumide väljundnäitaja sihttaseme täitmisesse, siis on ainult finantsinstrumentide abil võimalik saavutada maksimaalselt kolmandik sihttasemest. Antud sihttaseme saavutamisel on peamine roll siiski toetustel.152

484. Finantsinstrumentide rakendamine on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“153 teema nr 4.4 „Ruum ja liikuvus“ tähelepanu nõudva muutusega 4.4.2 „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastikumuutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“, mille järgi kavatsetakse muu hulgas parandada pikaajalise üleriigilise renoveerimiskava abil hoonefondi kvaliteeti ja kättesaadavust.

485. Samuti panustavad finantsinstrumendid järgmistesse riiklikesse kavadesse:

152 Vahe-eesmärgi saavutamine oleneb sellest, millal täpselt perioodi instrumentide väljastamisega alustatakse. Lisaks oleneb sihttaseme saavutamine sellest, ega toote arendamise või rakendamise ajal ei teki olulisi õiguslikke eriarvamusi, mille raames on oht, et uute lepingute sõlmimine peatatakse. 153 Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine. RT III, 15.05.2021, 12.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

181

• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030154, eesmärk nr 2 „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“, mille alusel suurendatakse hoonefondis kõrgema energiatõhususarvu klassiga elamute osakaalu

• Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050155, energeetika ja tööstuse valdkonna hoonefondi renoveerimise poliitikasuunis, mille järgi lähtutakse olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel süsteemi kui terviku majanduslikust ja energeetilisest tõhususest, et saavutada kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne energiatõhusus

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030156, elamufondi (nii olemasolevate kui uute hoonete) energiakulukuse vähendamise eesmärk; arengukava järgi on korterelamute energiatõhususe parendamine tervikliku rekonstrueerimise abil üks olulisemaid investeeringuvajadusi eluasemesektoris

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030157, alaeesmärgi 7 „Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete energiatõhusus“ meede 7.2 „Hoonete vastupidavuse, energiatõhusama kütte ja jahutuse ning inimestele mugava sisekliima tagamine muutuvates ilmastikuoludes“

2.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise

ajakohastamiseks

486. Rahastamisvahendite jooksval seiramisel ja hindamisel tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, mis on esitatud 1.6.3.

154 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 155 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 156 https://www.valitsus.ee/media/323/download 157 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

182

3. Keskkonna valdkond 487. Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele

keskkonna valdkonnas. Kõigepealt antakse turuülevaade rahaliste vahendite kättesaadavusest ettevõtetele ja KOVidele, millele järgneb kokkuvõte võimalikest rahastamisvahenditest.

3.1. Turuülevaade

488. Aastatel 2010–2018 oli Eesti koos teiste ELi liikmesriikidega Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopast (Küpros, Tšehhi, Malta, Leedu, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Rumeenia, Horvaatia ja Bulgaaria) üks nendest riikidest, kus üleminek ringmajandusele toimus kõige aeglasemalt158. Seda näitas ka Eurostati 17 näitaja põhjal (aastad 2010, 2012, 2014 ja 2016) tehtud analüüs, mille järgi oli Eesti koos Malta, Küprose ja Kreekaga ringmajanduse mõttes ELis kõige vähem arenenud159. Energiatõhususes perioodil 2014–2020 saavutas aga Eesti energiatõhususe kohustuse kokku 41 energiatõhususe meetme abil160. Digitehnoloogia lõimimises ettevõtete tegevusse paigutus Eesti 2021. aastal ELi riikide seas üheksandale kohale ning VKEde, kellel on vähemalt algtasemel digimahukus, näitaja alusel on Eesti tulemus 74%, 14 protsendipunkti üle ELi keskmise, lähenedes Euroopa digikümnendi teatises seatud eesmärgile (90%)161.

489. Ühtekuuluvuspoliitika perioodil 2021–2027 on Eestis plaanis toetada VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmist investeeringute ja auditite toetamise abil tööstus- ja teenindussektorites, edendada digiteerimise lahenduste kasutamist, tõsta ringlussevõtu võimekust, tagada ohutu materjaliringlus ning toetada jäätmete ringlussevõtu projekte, lähtudes muuhulgas 2021. aastal valminud Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu tulemustest162,163. Järgnevalt analüüsime, kas lisaks toetusmeetmetele on vaja luua rahastamisvahendeid nende eesmärkide saavutamiseks.

3.1.1. Ettevõtete investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed

investeerimisolukorrad

490. Eelhindamise raames tehtud intervjuudest lähtub, et siinses 3. peatükis kitsalt keskkonnaga seotud investeeringuid võib käsitleda ka ettevõtete 1. peatükis analüüsitud investeeringute osana. Kasvõi pakendi vähendamisega seotud investeeringuid võib ettevõte käsitleda oma tootmisprotsessi

158 Mazur-Wierzbicka, E. (2021). Circular economy: advancement of European Union countries. In Environmental Sciences Europe (Vol. 33, Issue 1). Springer Science and Business Media LLC. https://doi.org/10.1186/s12302-021-00549-0 159 Fura, B., Stec, M., & Miś, T. (2020). Statistical Evaluation of the Level of Development of Circular Economy in European Union Member Countries. In Energies (Vol. 13, Issue 23, p. 6401). MDPI AG. https://doi.org/10.3390/en13236401 160 Roos, I. (2021). Energy Efficiency Trends and Policies in Estonia. Monitoring of EU and national energy efficiency targets. Tallinn: Tallinn University of Technology. https://www.odyssee- mure.eu/publications/national-reports/energy-efficiency-estonia.pdf 161 European Commission. (n.d.). Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2021, Eesti. https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 162 Ringmajandus. (n.d.). Eesti ringmajanduse hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. https://ringmajandus.envir.ee/et/abimaterjalid/eesti-ringmajanduse-hetkeolukorra-tulevikupotentsiaali-ja- vajalike-meetmete-uuring 163 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (tööversioon seisuga 1.10.2021).

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

183

tõhustamisena kulude vähendamiseks vs. kasumi suurendamiseks, aga mitte ilmtingimata keskkonna valdkonna investeeringuna. Seega kehtivad 1. peatükis toodud turutõrked ja mitteoptimaalsed olukorrad (sh piirkondlikud erinevused) ka keskkonna valdkonna kohta ning ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendid sobivad samuti keskkonna valdkonna eesmärkide saavutamiseks. Sarnase hinnangu andis 2015. aasta 4.3.1 „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ tegevuse eelhindamine, mille järgi olid KredExi ja MESi 2014–2020 programmiperioodil rakendatud finantsinstrumendid oma sihtotstarbelt laiema fookusega ning hõlmasid muuhulgas ka energia ja ressursitõhususe investeeringuid analüüsitavates sektorites164.

491. Eelhindamise ettevõtete küsitluses küsisime ettevõtete käest nende praeguste ja plaanitavate tegevuste kohta ringmajanduses. 779 ettevõtte vastustest (joonis 41) järeldub, et 36% nendest ettevõtetest (ehk kes vastasid väidetele „jah“ või „pigem jah“) juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi, 16% soovib/kavatseb sellega tegeleda. 23% vastanud ettevõtetest juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumisega ning 33% soovib/kavatseb sellega tegeleda. 33% vastanud ettevõtetest juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis, ning 40% on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks, mis kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis.

492. Küsitluses osalenud ettevõtetest vastasid 171 ettevõtet praeguste ja plaanitavate tegevuste kohta ringmajanduses „Ei tea / ei oska öelda / ei ole asjakohane“ (joonis 42). Teistest ettevõtetest (N=608) juba tegelevad või plaanivad tegeleda küsitud ringmajanduse tegevustega keskmiselt umbes 51% ettevõtetest. Kõige vähem on neid ettevõtteid, kes juba tegelevad toote hilisema remontimisvõimaluste ja/või varuosade pakkumisega (35%).

493. Kokku 473 ettevõtet 779-st kavatsevad (ehk kes vastasid väidetele „jah“ või „pigem jah“) teha vastavaid investeeringuid ringmajanduses järgmise kolme aasta jooksul. 473 ettevõtte vastustest (tabel 72) järeldub, et rohkem kui pooled nendest ettevõtetest kavatsevad teha investeeringuid ringmajanduses järgmise kolme aasta jooksul omavahenditest (54% kuni 71% iga vastava väite puhul) ning laenu ja/või käenduse abil mitte rohkem kui 15% iga väite puhul.

494. Seda, miks ettevõtted ei tee vastavaid investeeringuid, võib põhjendada mitme põhjusega. Üks neist on ettevõtete ärimudelid, mis ei eelda selliseid investeeringuid (nt teenuste, konsultatsioonide pakkumine). Vastavalt valideerimisseminari arutelule puudub aga Eestis selge strateegia, mis survestaks ettevõtteid energiatõhusamaid ja keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid kasutusele võtma, mistõttu ettevõtted püüavad efektiivselt toimetada praeguste tehnoloogiatega. Toodi esile ka see, et rohepöördega seotud investeeringud ei ole lühikeses perspektiivis suures osas tasuvad. Osapoolte hinnangul takistavad ettevõtete investeeringuid praegu kasvavad tootmise sisend-, sh energiahinnad, energiaallikate kättesaadavus, tarbijate ostuvõime langemine, ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, kvalifitseeritud tööjõu puudus, kohati omafinantseeringu madal võimekus ja investeeringute pikk tasuvusaeg.

495. Neid ettevõtteid, kes plaanivad teha küsitud investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil, oli küsitlusele vastanud ettevõtete seas kokku 79. Suurem osa vajalike laenude summadest 79

164 Ernst & Young Baltic AS, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. (2015). Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine. Lõpparuanne 30.10.2015. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/08/KEM-FI-eelhindamine_EY_Praxis.pdf

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

184

ettevõtte investeeringute tegemiseks on kuni 200 000 eurot ning üksikud ületavad 1 mln eurot (tabel 72). Samast tabelist lähtub, et neid laene kavatsevad ettevõtted võtta toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega seotud investeeringuteks eelkõige kuni seitsmeks aastaks. Samas üks kuni kümme aastat investeeringutele toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumiseks ja/või koostöö arendamiseks teiste ettevõtetega ja/või uue ettevõtte asutamiseks, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis. On ka neid ettevõtteid, kes vajavad laenu oluliselt pikemaks (üle 15 aasta) perioodiks.

496. Kui analüüsida üksnes eespool esile toodud ringmajandusega seotud investeeringute tarbeks laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist plaanivate ettevõtete (kokku 79) hinnanguid nende ligipääsule rahalistele vahenditele (joonis 43), selgub, et neil on hea ligipääs liisingule ja omaniku investeeringule (mõlema puhul on „hea“ ja „pigem hea“ vastuste osakaal rohkem kui 50%). Sellele järgnevad investeeringutoetused (nt EASist, KIKist; 47%), panga- või hoiu-laenuühistu laen (39%) ning garantii ja käendus (mõlema puhul umbes 30%).

Joonis 41. Ettevõtete tegevused ja plaanid seoses ringmajandusega, N=779

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

19%

19%

17%

10%

14%

13%

21%

15%

16%

13%

18%

22%

8%

9%

8%

10%

11%

9%

18%

23,5%

23%

33%

21%

20%

34%

34,5%

36%

34%

36%

36%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Meie/minu ettevõte on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks, mis

kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis

Meie/minu ettevõte juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis

Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade

pakkumisega

Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumisega

Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse

suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi

Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega,

muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi

Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei tea / ei oska öelda / ei ole asjakohane

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

185

Joonis 42. Ettevõtete tegevused ja plaanid seoses ringmajandusega ilma ettevõteteta, kes vastasid „Ei tea / ei oska öelda / ei ole asjakohane“, N=608

Allikas: ettevõtete küsitlus, joonis 41, autorite arvutused.

29%

29%

27%

16%

21%

21%

32%

22%

25%

19%

29%

34%

13%

13%

12%

15%

18%

15%

26%

36%

36%

50%

32%

30%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Meie/minu ettevõte on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks, mis

kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis, N=517

Meie/minu ettevõte juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis,

N=510

Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade

pakkumisega, N=499

Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumisega,

N=516

Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse

suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi, N=499

Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega,

muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi, N=501

Jah Pigem jah Pigem ei Ei

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

186

Tabel 72. Ettevõtete (N=473) hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele keskkonna valdkonnas: vastavate ettevõtete arv, planeeritud rahastamise allikad ja laenude arv

Märkus: need ettevõtted, kes vastasid vastavale väitele „jah“ või „pigem jah".

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

Väide Et te võ te te a rv *

Ja h

, o m

av ah

en d

it es

t

% Ja h , l ae n u /k äe n d u se a b il

% Ei al la 5 0 0 0 0 €

5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €

1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €

2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €

5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €

1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €

2 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 €

5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €

1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €

2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €

5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €

ü le 1 0 0 m ln €

al la

1 a

as ta

1 –5 a as ta t

6 –7 a as ta t

8 –1 0 a as ta t

1 1 –1 5 a as ta t

ü le 1 5 a as ta

Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega,

muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi 251 148 59% 32 13% 71 8 7 5 4 4 2 1 … … … … 1 7 13 7 2 … 3

Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse

suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi 277 160 58% 41 15% 76 12 8 6 2 5 2 4 1 … … … 1 15 12 6 3 … 5

Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade

pakkumisega 260 185 71% 14 5% 61 2 5 3 1 2 1 … … … … … … … 6 3 3 … 2

Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või

varuosade pakkumisega 258 182 71% 19 7% 57 5 5 3 3 2 1 … … … … … … … 6 6 4 … 3

Meie/minu ettevõte juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis

kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis 179 114 64% 15 8% 50 1 4 4 3 2 … … 1 … … … … 1 8 2 1 3 …

Meie/minu ettevõte on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks,

mis kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis 314 169 54% 40 13% 105 9 6 8 4 7 1 3 2 … … … … 2 12 9 8 2 7

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

187

Joonis 43. Ringmajandusega seotud investeeringute tarbeks laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist plaanivate ettevõtete hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele, N=79

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

497. 79 ettevõttest, kes plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil, on 49 need ettevõtted, kes tegid investeeringuid viimase kolme aasta jooksul (ükskõik mis investeeringuid; mitte ainult keskkonna valdkonnas). Peamised probleemid rahastamisvajaduste katmisel viimase kolme aasta jooksul nendel 49 ettevõttel olid ebapiisavad tagatised pankade või hoiu-laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu (joonis 44).

498. Täpselt sama kolme peamise probleemiga puutusid kokku ka küsitluses osalenud 376 ettevõtet, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, vaid kaasasid ka täiendavaid rahalisi vahendeid (joonis 44), mis kinnitab eespool toodud väidet turutõrgete ja mitteoptimaalsete olukordade sarnasusest ettevõtete jaoks keskkonna valdkonna ja teist tüüpi investeeringute puhul. Tähelepanuväärne on see, et 73% jaoks (49 ettevõttest) oli suur probleem see, et mõned vajalikud investeeringud jäid rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata (joonis 44); kokku 90% jaoks oli see eri ulatusega probleem.

3%

5%

4%

5%

8%

5%

6%

13%

22%

18%

22%

5%

14%

16%

18%

19%

25%

24%

27%

25%

37%

34%

19%

25%

16%

22%

27%

29%

27%

16%

25%

25%

9%

11%

16%

13%

11%

13%

10%

13%

11%

5%

5%

6%

14%

10%

11%

13%

8%

6%

10%

9%

6%

5%

77%

37%

28%

37%

28%

23%

24%

11%

16%

9%

9%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu rahaline vahend

Ühisrahastusplatvormid

Ettevõtte põhivara müük

Välise osapoole omakapitaliinvesteering

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu- laenuühistu

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Panga- või hoiu-laenuühistu laen

Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK-ist)

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)

Liising

hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

188

Joonis 44. Probleemid, millega puutusid rahastamisvajaduste katmisel viimase kolme aasta jooksul kokku ettevõtted, kes nii plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid investeeringuid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnas, N=49

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

8%

8%

14%

14%

22%

12%

29%

16%

33%

29%

29%

24%

47%

39%

45%

41%

2%

16%

16%

18%

14%

29%

18%

35%

20%

27%

29%

37%

22%

33%

29%

33%

20%

29%

43%

24%

27%

37%

20%

33%

20%

20%

16%

18%

10%

14%

12%

10%

2%

14%

8%

8%

10%

2%

2%

6%

6%

6%

2%

8%

4%

67%

33%

18%

35%

37%

12%

31%

14%

20%

24%

20%

14%

18%

6%

10%

16%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu põhjus

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga

riskantse tootega või pankadel puudub kindlus

Intressimäärad on liiga kõrged

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas

(keskustest eemal), kus tagatisvara ei ole piisav

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem

väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

189

499. Rohkem kui pooltele 49 ettevõttest olid probleemiks veel vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta, ettevõtte ebapiisavad majandusnäitajad ja äriplaan käibelaenu või pikaajalise investeeringulaenu saamiseks pangast või hoiu-laenuühistust, tagatisvara asukoht sellises Eesti piirkonnas, kus tagatisvara ei ole piisav, ning liiga kõrged intressimäärad (joonis 44). Ka intervjuudel pöörati tähelepanu euroala keskmisest kõrgematele intressimääradele, mis pärsivad investeeringute tegemist. Selleks on osapooled toonud meedias aastate jooksul välja eri põhjusi165, kuid eelhindamise raames intervjueeritud osapoolte hinnangul tuleb võimalusel leida viise, kuidas pakkuda Eesti ettevõtetele odavamat laenu.

500. Seega ilmneb ringmajandusega seotud investeerimistegevuste analüüsist ettevõtete küsitluse põhjal, et neid investeeringuid teevad ettevõtted eelkõige omavahenditest ning laenu/käenduse saamisel puutuvad kokku sarnaste probleemidega (eelkõige ebapiisavad tagatised pankade või hoiu- laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu) nagu kõik teised ettevõtted sõltumata investeeringute eesmärgist.

501. Kui vaadata probleeme, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringute rahastamise vajaduste katmise puhul kokku puutunud (joonis 45; vastavad investeeringute liigid on loetletud joonise märkuses; selliseid ettevõtteid oli küsitlusele vastanute seas 115), selgub, et suurimateks probleemideks on samad kolm probleemi: ebapiisavad tagatised pankade või hoiu-laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu. 60%-le 115 ettevõttest oli suureks probleemiks see, et mõned vajalikud investeeringud jäid rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata.

502. Küsitlusele vastanute seas oli kokku 105 ettevõtet, kes tegid eri liiki investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt (joonis 46). Ka nende investeeringute puhul osutusid kolmeks suurimaks probleemiks eespool nimetatud probleemid.

503. 779 ettevõttest kokku 269 ettevõtet (tabel 73) vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42. Tabeli 73 järgi ei tee ega plaani vastavaid tegevusi pigem „Mujal Eestis“ kui Tallinnas ja lähiümbruses asuvad ettevõtted (kuid erinevus on väike – umbes 5%) ning pigem küpsusfaasis kui kasvufaasis või laienemisfaasis olevad ettevõtted (teise erinevuse seletamiseks ei ole hindajatel infot). 269 ettevõttest tegid investeeringuid mitte ainult keskkonna valdkonnas 111 ettevõtet.

165 Näiteks: Tõnis Oja, T. (2012). Eesti ettevõtete laenuintressid on euroalas kõrgeimad. Postimees, 6. jaanuar 2012. https://majandus.postimees.ee/693226/eesti-ettevotete-laenuintressid-on-euroalas-korgeimad; Härma, K., & Must, B. (2019). Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemale. Äripäev, 28. märts 2019. https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/28/korgele-tousnud-intress-lukkab-ettevotte- pangalaenust-eemale; Länts, M. (2019). Pangajuht: miks on Eestis laenuintressid kõrged. Delfi Ärileht, 10. detsember 2019. https://arileht.delfi.ee/artikkel/88340737/pangajuht-miks-on-eestis-laenuintressid-korged; Vilerts, K., Beņkovskis, K., & Tkačevs, O. (21.05.2021). Why are lending rates in the Baltics higher than elsewhere in the euro area? Latvijas Banka. https://www.macroeconomics.lv/why-are-lending-rates-baltics- higher-elsewhere-euro-area

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

190

Tabel 73. Ettevõtete profiil, kes valisid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, N=269

Ettevõtte peamine tegevuskoht* Kokku % kõikidest ettevõtetest

Tallinnas või selle lähiümbruses 114 s.o 39% kokku 291 ettevõttest

Tartus või selle lähiümbruses 34 …

Mujal Eestis 129 s.o 44% kokku 290 ettevõttest

Välismaal 19 …

Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav

19 …

Ettevõtte arengufaas Kokku

Äriidee, seemne- või varajane faas 21 …

Kasvufaas või laienemisfaas 118 s.o 30% kokku 399 ettevõttest

Küpsusfaas 115 s.o 41% kokku 280 ettevõttest

Hääbumisfaas 15 …

Märkus: oli võimalik valida mitu tegevuskohta.

Allikas: ettevõtete küsitlus, tabel 84, autorite arvutused.

504. Järgmisena võrdleme viit gruppi ettevõtteid, kes tegid investeeringuid viimase kolme aasta jooksul (joonis 47):

• 376 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates

täiendavaid rahalisi vahendeid;

• 105 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte

arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada

rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid;

• 115 ettevõtet, kes tegid ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna

eesmärkidega seotud investeeringuid;

• 49 ettevõtet, kes nii plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil

järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud

investeeringuid viimase kolme aasta jooksul;

• 111 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates

täiendavaid rahalisi vahendeid, ning kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi

ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures

ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

191

Joonis 45. Probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringute rahastamise vajaduste katmise puhul kokku puutunud, N=115

Märkus: nende ettevõtete vastused, kes tegid viimase kolme aasta jooksul järgmisi investeeringuid: olemasolevate masinate

ja seadmete vahetamine keskkonnahoidlikumate vastu; turundus- ja/või müügiprotsessi(de) automatiseerimine ja/või

digiteerimine; uue keskkonnahoidliku toote/teenuse turuletoomine; olemasolevate toodete/teenuste kujundamine

keskkonnahoidlikumaks; keskkonnahoidlikumate pakendite kasutuselevõtmine; teadus- ja arendustegevused (T&A)

tootmis- või teenindusprotsessi tõhustamiseks; teadus- ja arendustegevused (T&A) tootmis- või teenindusprotsessi

keskkonnahoidlikumaks kujundamiseks; innovaatilise (uuendusliku) tootmis- ja/või teenindusprotsessi juurutamine;

tootmise või teenindamise käigus tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude (sh müra, õhu- või valgusreostus, jäätmed

jne) vähendamine; erinevate tootmis- vm jääkide vähendamine; erinevate tootmis- vm jääkide efektiivsem

korduskasutamine või ringlusesse suunamine, st ringmajanduse põhimõtete integreerimine; keskkonnahoidlikumate

toorainete ja materjalide kasutuselevõtt; tootmis- ja/või teenindusprotsessi energia- jm ressursikulu vähendamine;

muudatused toorainega varustamise, tarnijate ja/või tarnesüsteemide osas; tootmis- ja/või teenindusprotsessi(de)

automatiseerimine ja/või digiteerimine; töötajate koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise

keskkonnahoidlikkusega; juhtide koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

5%

6%

8%

10%

18%

13%

12%

17%

13%

15%

17%

29%

28%

20%

26%

28%

2%

17%

16%

17%

16%

23%

25%

23%

27%

25%

23%

14%

21%

32%

32%

32%

8%

25%

23%

26%

19%

11%

25%

19%

22%

20%

30%

15%

8%

18%

10%

9%

2%

13%

7%

19%

5%

4%

12%

6%

8%

5%

8%

3%

3%

10%

4%

10%

83%

38%

46%

27%

42%

48%

25%

36%

30%

35%

23%

40%

40%

20%

27%

22%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu põhjus

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või

pankadel puudub kindlus

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks

Intressimäärad on liiga kõrged

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kus

tagatisvara ei ole piisav

Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem

väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

192

Joonis 46. Probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soov panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvate investeeringute rahastamise vajaduste katmise puhul kokku puutunud, N=105

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

5%

10%

15%

15%

18%

22%

15%

25%

22%

18%

28%

30%

34%

31%

44%

35%

1%

17%

20%

22%

19%

18%

30%

24%

27%

30%

27%

25%

22%

28%

30%

40%

7%

27%

26%

13%

19%

14%

27%

17%

28%

25%

13%

13%

9%

17%

10%

7%

4%

13%

10%

5%

4%

6%

6%

3%

2%

6%

4%

2%

5%

3%

84%

32%

29%

45%

40%

40%

23%

31%

22%

21%

32%

29%

33%

19%

12%

18%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu põhjus

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või

pankadel puudub kindlus

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks

Intressimäärad on liiga kõrged

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kus

tagatisvara ei ole piisav

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem

väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

193

Joonis 47. Väga suured ja pigem suured probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul keskkonnaga seotud ja keskkonnaga mitte seotud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud

Märkus: 376 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid; 105 ettevõtet

on need ettevõtted, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest

missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid; 115 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid viimase kolme

aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringuid; 49 ettevõtet on need ettevõtted, kes nii plaanivad teha investeeringuid

ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid viimase kolme aasta jooksul; 111 ettevõtet on

need ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid, ning kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi

ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks

Intressimäärad on liiga kõrged

Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)

Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas

(keskustest eemal), kus tagatisvara ei ole piisav

Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks

Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks

Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)

Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta

Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus

Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga

riskantse tootega või pankadel puudub kindlus

Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)

Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis

Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata

Muu põhjus

49 ettevõtet 115 ettevõtet 105 ettevõtet 376 ettevõtet 111 ettevõtet

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

194

505. Ettevõtete viie grupi võrdlusest tuleneb, et ettevõtete hinnangud probleemide olulisusele on väga sarnased. Kõige rohkem langevad kokku kolme grupi hinnangud: (1) ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid (376 ettevõtet), (2) ettevõtted, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid, ning kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 39 ja joonisel 40 (111 ettevõtet) ning (3) ettevõtted, kes tegid ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringuid (115 ettevõtet). Hinnangud probleemide olulisusele tõusevad ettevõtete seas, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks lähtuvalt vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse), kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid (105 ettevõtet), ning eriti nende seas, kes nii plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid viimase kolme aasta jooksul (49 ettevõtet).

506. Siit võib esiteks järeldada, et probleemid, millega ettevõtted keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel kokku puutuvad, sarnanevad nende probleemidega, millega puutuvad kokku ettevõtted mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute puhul, ning teiseks saab järeldada, et samad probleemid muutuvad suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas.

507. Varasematest uuringutest võib leida põhjusi, miks keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute puhul puutuvad ettevõtted probleemidega rohkem kokku. Näiteks Euroopa tööstuse VKEde puhul on leitud, et keskkonnainnovatsiooni investeeringute puhul on põhjuseks vastavate investeeringute suurem tehniline risk, pikem tasuvusaeg ja suurem ebakindlus erasektori kapitalitulu ehk majandusliku kasu saamise kohandatavuse osas (ingl larger uncertainty on the appropriability of private rents)166. Paljudel ringmajanduse ärimudelitel on riskielemendid, mida on raske hinnata mh finantsasutustel, ning need ärimudelid toovad lühikese aja jooksul madalat investeeringutasuvust167. Keskkonnasäästlike toodete innovatsiooni takistavateks teguriteks rohelise energiatehnoloogiate näitel on nimetatud madalat maksevalmidust (sest suurimat kasu keskkonnakestlikust innovatsioonist saavad need, kes kulusid ei kanna), kõrgeid arenduskulusid, suurt ärilist ebakindlust ja soodsa poliitilise raamistiku puudumist168.

508. Samasugust võrdlust ettevõtete eri gruppide vahel on võimalik teha ka selle kohta, kuidas ettevõtted hindavad oma ligipääsu rahalistele vahenditele. Selleks võrdleme eespool analüüsitud viie grupi ettevõtteid (joonis 48).

166 Ghisetti, C., Mancinelli, S., Mazzanti, M., & Zoli, M. (2016). Financial barriers and environmental innovations: evidence from EU manufacturing firms. In Climate Policy (Vol. 17, Issue sup1, pp. S131–S147). Informa UK Limited. https://doi.org/10.1080/14693062.2016.1242057 167 Ozili, P. K. (2021). Circular Economy, Banks, and Other Financial Institutions: What’s in It for Them? In Circular Economy and Sustainability (Vol. 1, Issue 3, pp. 787–798). Springer Science and Business Media LLC. https://doi.org/10.1007/s43615-021-00043-y 168 Stucki, T. (2019). What hampers green product innovation: the effect of experience. In Industry and Innovation (Vol. 26, Issue 10, pp. 1242–1270). Informa UK Limited. https://doi.org/10.1080/13662716.2019.1611417

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

195

• 779 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates

täiendavaid rahalisi vahendeid (ehk kõik ettevõtted, kes osalesid küsitluses);

• 144 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte

arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada

rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid;

• 227 ettevõtet, kes tegid ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna

eesmärkidega seotud investeeringuid (investeeringute liigid on loetletud joonise 45 märkuses);

• 79 ettevõtet, kes plaanivad laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist ringmajandusega seotud

investeeringute tarbeks järgmise kolme aasta jooksul;

• 269 ettevõtet, kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi ringmajanduses ehk vastasid

„Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis

on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.

509. Ettevõtete viie grupi võrdlusest tuleneb, et ettevõtete hinnangud rahalistele vahenditele ligipääsule ei erine sõltuvalt sellest, kas investeeringud on seotud keskkonna valdkonnaga või mitte.

510. Intervjuudest lähtub, et ettevõtted, sh tööstus- ja teenindusettevõtted, teevad investeeringuid ringmajanduses (nt korduskasutavusse ja jäätmete vähendamisse) laenudega siis, kui see on nende äritegevuse jaoks otseselt vajalik (n-ö „primaarne“). Kui mõni investeering, muuhulgas regulatsiooni kehtestamisest ajendatuna, ei too ettevõttele otsest kasu (ei tekita suuremat käivet ega vähenda kulusid), siis ettevõtete ootus on pigem toetuse saamine. Järelikult üks võimalustest mõjutada ettevõtete investeerimistegevust on tarbija eelistuste muutmine, millele ettevõtted hakkavad reageerima turuosa säilitamiseks ja konkurentsis püsimiseks. Kuid toetuste pakkumine on regulatsioonide muutmisel või uute nõuete kehtestamisel vajalik selleks, et ettevõtted jääksid tegutsema, sest ärimudelid võivad muutuda mittejätkusuutlikuks vastavate muutuste tõttu, kui lisanduvat kulu ei ole võimalik tarbijatele üle kanda.

511. Ühes fookusgrupis toodi esile, et eriti väikeettevõttel on muuhulgas keskkonna valdkonnas piiratud võimalused investeeringute tegemiseks, sest neil on raskem kvalifitseeruda panga laenu saamiseks ning puudub taotluste koostamise võimekus riikliku ja rahvusvahelise toetuse saamiseks.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

196

Joonis 48. Ettevõtete hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele keskkonnaga seotud ja keskkonnaga mitte seotud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel, kui hinnang on „hea“ või „pigem hea“

Märkus: 779 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid (ehk kõik ettevõtted, kes osalesid

küsitluses); 144 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest

missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid; 227 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid ettevõtte

arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringuid (investeeringute liigid on loetletud joonise 45 märkuses); 79 ettevõtet on need ettevõtted, kes plaanivad

laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist ringmajandusega seotud investeeringute tarbeks järgmise kolme aasta jooksul; 269 ettevõtet on need ettevõtted, kes (pigem) ei tee või (pigem) ei

planeeri tegevusi ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.

Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)

Pank või hoiu-laenuühistu laen

Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu

Välise osapoole omakapitaliinvesteering

Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)

Liising

Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK- ist)

Ettevõtte põhivara müük

Ühisrahastusplatvormid

Muu rahaline vahend

79 ettevõtet

227 ettevõtet

144 ettevõtet

779 ettevõtet

269 ettevõtet

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

197

512. Esindusorganisatsioonide hinnangul takistavad ettevõtete arengut ringmajanduse edendamiseks (eelkõige jäätmete ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks, toodete korduskasutuseks, jäätmete ringlussevõtuks, ohutuks materjaliringluseks) kõigepealt innovatsiooni ja tootearendusega ning samuti ringmajandusega seotud oskuste ja teadmiste puudumine (joonis 49) ning enim takistusi ringmajanduse edendamiseks on eelkõige Lõuna-Eesti piirkonna – Võru, Valga ja Jõgeva maakondade – ettevõtetel (joonis 50). Energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks takistavad ettevõtteid esindusorganisatsioonide hinnangul eelkõige ringmajandusega ja infotehnoloogiaga seotud oskuste ja teadmiste puudumine (joonis 49); piirkondlike erinevuste esiletoomiseks on esindusorganisatsioonide vastuste arv maakondade lõikes liiga väike (joonis 50).

513. Valideerimisseminaril mainiti, et keskkonnainvesteeringute võimendamiseks on vaja rohkem keskkonnaspetsialiste, kes tunnevad keskkonnainvesteeringute omapära, valdavad vastavat terminoloogiat ja arvutusmetoodikaid. Selleks on vaja lähiajal analüüsida tööjõuvajadust nende spetsialistide järele ja kuidas korraldada nende väljaõpet. Keskkonna valdkonna inimeste koolitamine peab olema riigi jaoks prioriteetne.

514. Intervjuudes mainiti veel ühe tegurina, mis takistab Eesti ettevõtete energiatõhususe tõstmist, elektrivõrgu madalat võimekust, ning see eeldab arvestatavaid riiklikke investeeringuid. Sellele on viidatud ka ühe teadusprojekti publikatsioonis169, kus väidetakse, et horisontaalselt kõikide sektorite energiasäästule aitab kaasa intelligentse elektrivõrgu arendamise kaudu elektritarbimise juhtimise võimekuse tõstmine Eestis, mis võimaldab vähendada energiakadusid energiaülekandel, optimeerida energiatootmist ja arendada hajusat tootmist ning suurem taastuvenergia hulk võrku ühendada.

515. Selle peatüki analüüs ettevõtete investeerimistegevuste ja probleemide kohta, millega nad rahastamisvajaduste katmisel kokku puutuvad, näitab, et keskkonna valdkonnas ning kitsalt ringmajanduses puutuvad ettevõtted kokku samade turutõrgetega nagu kõik teised ettevõtted ja/või teiste investeeringute liikide puhul, kuid samad probleemid muutuvad suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas. Seega on riigi sekkumine ettevõtete aitamiseks turutõrgetest ülesaamisel põhjendatud. Peatükis 3.3 anname hinnangu sellele, millised vahendid sobivad selleks paremini.

169 ODYSSEE-MURE. (2021). Estonia. Energy profile. Energy efficiency trends and policies. https://www.odyssee- mure.eu/publications/efficiency-trends-policies-profiles/estonia-estonian.html

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

198

Joonis 49. Kompetentsid, mille puudumine takistab ettevõtete arengut ringmajanduse edendamiseks ning energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks, N=18 (erialaliidud, MAKid, keskkonnaorganisatsioonid)

Märkus: „muu põhjuse“ all ringmajanduse edendamise kohta mainiti ELi ebaselget energia- ja kliimapoliitikat, väheseid

võimalusi170 investeeringuteks, arengujõu ja tahtmise puudust, pakendite puhul taskukohaste ja […171]tööstustele

sobilike alternatiivide puudust, jäätmekäitluse süsteemi ja infrastruktuuri puudusi (Eestis puudub kaasaegne jäätmete

sorteerimise võimekus); energia- ja ressursitõhususe tõstmise kohta investeerimise võimetust, riigi olematut ja

eesmärgitut toetusmeetmete poliitikat ning tahte, vajaduse puudumist/nägemist.

Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.

Joonis 50. Maakonnad, kus kompetentsidega seotud probleeme ringmajanduse edendamisel ning energia- ja ressursitõhususe tõstmisel esineb keskmisest rohkem, ilma vastuseta „ei tea / ei oska öelda“, N=18 (erialaliidud, MAKid, keskkonnaorganisatsioonid)

Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.

170 Ei olnud täpsustatud, milliseid võimalusi silmas peetakse. 171 Anonümiseeritud.

0 2 4 6 8 10 12

Rahvusvahelistumine

Müük ja turundus

Projektijuhtimine

Inimressursi juhtimine (sh personalipoliitika ja värbamine)

Muu põhjus

Infotehnoloogia

Innovatsioon ja tootearendus

Oskused ja teadmised ringmajanduse valdkonnas

Ringmajanduse edendamiseks: organisatsioonide arv

Energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks: organisatsioonide arv

0 1 2 3 4 5 6

Pärnu maakond

Rapla maakond

Tartu maakond

Harju maakond

Viljandi maakond

Lääne-Viru maakond

Saare maakond

Hiiu maakond

Lääne maakond

Ida-Viru maakond

Järva maakond

Põlva maakond

Jõgeva maakond

Valga maakond

Võru maakond

Ringmajanduse edendamiseks: organisatsioonide arv

Energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks: organisatsioonide arv

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

199

3.1.2. Kohalike omavalitsuste investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed

investeerimisolukorrad

516. 42 KOVist, kes vastas eelhindamise KOVide küsitlusele, 18 KOVi tegi investeeringuid ringmajanduse edendamiseks viimase kolme aasta jooksul (tabel 74). KOVide täpsustustest tehtud investeeringute kohta võib järeldada, et üks investeering võib olla seotud rohkem kui ühe tabelis märgitud investeeringu liigiga ning suurem osa investeeringutest on seotud jäätmejaamadega. Investeeringute suurused varieerusid suurel määral – 2000 eurost toodete korduskasutuses 650 000 euroni ohutumas materjaliringluses. Investeeringuid ringmajanduses tegid KOVid suuresti oma eelarvest ning riigieelarvest (nt KIKi või RTK toetus) rahastatud projekti eelarvest, mis viitab toetuste olulisusele investeeringute tegemisel. Ainult ühe investeeringu puhul kasutas üks KOV laenu.

517. Järgmise kolme aasta jooksul kavatseb teha investeeringuid ringmajanduse edendamiseks 30 KOVi ning mitmed investeeringud on seotud taaskasutuspunkti, -keskuse ja jäätmepunkti rajamisega (tabel 75). Üks KOVidest väitis intervjuul, et just jäätmesektor on valdkond, kus KOVil on arvestatav mõju ringmajanduse arengule, kuna KOVile võib kuuluda mitu jäätmejaama. Üks plaanitavatest sekkumistest on 24/7 jäätmejaamade avamine koos nn iseteenindamise põhimõttega, mis oma funktsiooni poolest sarnaneks pigem ringluskeskusega. Seal võivad inimesed ära anda oma jäätmeid, ning tänu korduskasutamisele ka sealt endale vajalikku kaasa võtta. Kuid see eeldab muuhulgas tavade ühtlustamist üle Eesti, et inimestel oleks igas KOVis samad võimalused ning inimeste võimalused ei erineks sõltuvalt nende sissekirjutusest. Järgnevatel aastatel võib KOVide investeerimisvõimekus intervjueeritud osapoolte hinnangul suurel määral langeda hinnatõusu tõttu.

518. Teise KOVi esindaja hinnangul tasub kaugemas perspektiivis kaaluda kaasaegsete lahendustega (täisdigitaalsete) jäätmemajade rajamist korterelamute juurde, võttes eeskuju Rootsilt. Üks KOVidest soovib panna elanikke tegelema jäätmete sortimisega selle kaudu, et elanikel on vaja valida kahe alternatiivi vahel: ise tegeleda biojäätmete kompostimisega, saades endale tasuta kompostri, või lasta seda teha KOVil, kes korraldab konteineritesse kogutavate biojäätmete äraveo.

519. Investeeringute mahud on KOVide küsitluse järgi (tabel 75) kuni 500 000 eurot (kõige rohkem alla 50 000 eurot) ning mitu investeeringut on suuruses 1 kuni 5 mln eurot. Ükski planeeritav investeering ei ületa 5 mln eurot. Investeeringute peamine rahastamise allikas on KOVide omavahendid (maksulaekumine ja tulu teenimine), RTK ja KIKi toetus ning muu riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud projekti eelarve. Kokku 11 KOVi172 kavatseb rahastada investeeringuid ringmajanduse edendamiseks panga- või hoiu-laenuühistu laenuga.

520. Tehtud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel ringmajanduses viimase kolme aasta jooksul olid peamised probleemid, millega KOVid kokku puutusid, KOVi ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu ning liigne bürokraatia (taotlemise/kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu) nii riiklike toetuste ja välisvahenditest rahastatava projektide kui ka teiste rahaliste vahendite puhul (joonis 51). Ühes fookusgrupis rõhutati, et kuigi KOVides on inimesi, kes oskavad Euroopa tasandi programmide taotlusi kirjutada, võiks riik korraldada KOVidele koolitusi ja seminare heade kogemuste tutvustamiseks, et KOVid oskaksid koostada paremaid taotlusi (nt kuidas kujundada atraktiivset ettevõtluskeskkonda, et KOVis tegutseks rohkem teadusmahukaid ja rohelisi ettevõtteid ning tekiks vastav ettevõtete kobar).

172 Eraldi arvutus, mis ei kajastu vastavas tabelis.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

200

Tabel 74. KOVide investeeringud viimase kolme aasta jooksul ringmajanduse edendamiseks, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42

Investeering K O

V id

e ar

v, k

es t

eg i v

as ta

va

in ve

st ee

ri n

gu

Tehtud investeeringute täpsustamine (vastuse edastanud KOVide arv; eelhindamise autorite poolt kohati ümber sõnastatud ja koondatud)

Keskmine investeeringu maht eurodes …minimaalne …maksimaalne P

an ga

- võ i h o iu

-l ae n u ü h is tu la en

R iig ie e la rv es t (n t K IK i v õ i R TK

to et

u s)

r ah

as ta

tu d

p ro

je kt

i e el

ar ve

K O

V i e

el ar

ve

V äl is va h en d it e st r ah as ta tu d

p ro

je kt

i e e

la rv

e

M u

u

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine

10 N=6: jäätmejaama projekteerimine; jäätmejaama rajamine; kodukompostrite ja konteinerite soetamine; projekteerimistööd (jäätmejaama jaoks); platside rajamine pakendikonteinerite tarbeks; jäätmekäitluskeskuse seadme soetamine

110 556,00 € 6 000,00 € 500 000,00 € 1 4 9 … 1

Toodete korduskasutus 5 N=3: korduskasutatavate joogitopside soetamine; uuring; biojäätmete käitluskeskus173

15 440,00 € 2 000,00 € 50 000,00 € … 3 3 …

Jäätmete ringlussevõtt (investeeringud jäätmete käitluslahenduste tehnoloogiasse ja valdkonna innovatsiooni)

8 N=6: kompostrite soetamine eramajapidamistele; kompostimise katsetamine; jäätmejaama rajamine; uuring; biojäätmete käitluskeskus174; seadme soetamine jäätmejaamale; jäätmejaama kaasajastamise projekteerimine

142 818,50 € 10 000,00 € 565 000,00 € … 6 6 … 1

Ohutum materjaliringlus (näiteks ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekuse tõstmine)

6 N=5: eterniidiga seotud projektid ja tegevused; jäätmejaama rajamine

204 097,17 € 6 000,00 € 650 000,00 € … 5 5 … …

Kokku 18 … … … … … … … … …

Allikas: KOVide küsitlus.

173 Eeldatavasti selle rajamine. 174 Eeldatavasti selle rajamine.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

201

Tabel 75. KOVide investeeringud järgmise kolme aasta jooksul ringmajanduse edendamiseks, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42

Investeering K O

V id

e ar

v, k

es p

la n

ee ri

va d

va st

av at

in ve

st ee

ri n

gu t

% 4

2 -s

t

Investeeringute täpsustamine (vastuse edastanud KOVide arv; eelhindamise autorite poolt kohati ümber sõnastatud ja koondatud) al

la 5 0 0 0 0 €

5 0

0 0

1 –

1 0 0 0 0 0 €

1 0

0 0

0 1

– 2 5 0 0 0 0 €

2 5

0 0

0 1

– 5 0 0 0 0 0 €

5 0

0 0

0 1

– 1 0 0 0 0 0 0 €

1 0

0 0

0 0

1 –

5 0 0 0 0 0 0 €

ü le 5 0 0 0 0 0 0 €

O m

av al

it su

se o

m av

ah en

d id

(m ak

su la

ek u

m in

e ja

t u

lu t

ee n

im in

e)

P an

ga - võ i h o iu

-l ae n u ü h is tu la e n

R TK

, K IK

i t o

et u

s

K re

d Ex

i t o

e tu

s

K re d Ex i l ae n ja /v õ i k äe n d u s

K re

d Ex

i i n

tr es

si to

et u

s

M u u r iig ie e la rv es t võ i v äl is va h en d it es t

ra h

as ta

tu d

p ro

je kt

i e el

ar ve

Muu täpsustus

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine

14 33% N=9: erinevat liiki materjalide/jäätmete eraldi kogumise parandamine, jäätmejaama rajamine, jäätmekogumissüsteemi muutmine, kodulähedane kompostimine, taaskasutuskeskuse rajamine, pakendimahutid, teavitustöö, väiksemad investeeringud

4 5 2 … 1 2 … 11 4 10 3 … … 5 N=1: ühtekuuluvusfond

Toodete korduskasutus 12 29% N=8: uuskasutuspunkti/-keskuse, jäätmepunkti rajamine, korduskasutatavate toodete kogumislahendused, ringmajanduskeskus, kampaaniad elanikele, riideringlus

4 4 1 2 … 1 … 11 … 10 3 … … 3 N=2: koostöö naaberomavalitsusega; ühtekuuluvusfond

Jäätmete ringlusevõtt (investeeringud jäätmete käitluslahenduste tehnoloogiasse ja valdkonna innovatsiooni)

13 31% N=10: (bio)jäätmejaama ja taaskasutuskeskuse arendamine/rajamine/ehitamine, kompostimisväljakute rajamine, jäätmete liigiti kogumiskohtade rajamine, kodu-, biokompostrid (erakinnistutele), väiksemad investeeringud

3 … 4 4 1 1 … 10 2 10 2 … … 4 N=2: koostöö naaberomavalitsusega; ühtekuuluvusfond

Ohutum materjaliringlus (näiteks ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekuse tõstmine)

7 17% N=3: eterniidiga seotud projekt, ohtlike jäätmete kogumisringide tegemine, jäätmejaama töötaja koolitus

6 … … … … 1 … 5 … 5 4 … … 3 …

Muud tööd/tegevused 10 24% N=9: jäätmejaama, -punkti ehitamine/kaasajastamine, väikeinvesteeringud paberi-papipressi

2 3 2 1 … 2 … 10 9 3 1 1 … 5 N=1: erinevate programmide/fondide toetused

Ei kavatse ühtegi sellist investeeringut

12 29% … … … … … … … … … … … … … … … …

Allikas: KOVide küsitlus, autorite arvutused.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile

202

Joonis 51. Probleemid, millega KOVid TEHTUD ja TEGEMATA JÄÄNUD investeeringute rahastamisvajaduste katmisel ringmajanduses viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, N=42

Allikas: KOVide küsitlus.

1

1

0

0

0

0

0

0

1

1

0

0

1

1

1

1

1

1

2

1

0

0

0

0

5

4

3

3

3

2

3

1

3

2

8

4

1

0

1

1

2

1

3

1

2

1

1

2

3

2

4

1

5

3

4

3

3

3

7

7

5

2

6

5

6

3

8

3

9

9

2

5

4

4

1

5

2

3

2

8

2

8

2

9

7

8

6

7

6

6

5

6

5

3

2

9

6

8

5

9

7

7

7

7

5

0

3

3

5

3

3

3

3

3

2

4

3

3

2

2

3

2

2

0

7

3

9

4

4

2

4

2

4

2

3

2

4

1

4

2

38

41

34

35

32

37

32

36

32

35

30

35

29

34

27

30

26

32

26

32

25

31

24

30

23

27

21

29

21

28

21

29

20

29

14

22

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

TEHTUD: Muu põhjus

TEGEMATA JÄÄNUD: Muu põhjus

TEHTUD: Pangad ei ole rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed