E.M_vastus

Eero Merilind

[email protected]

Teie 21.03.2024 nr

Meie 25.04.2024 nr 14-1/240633/2402450

Tervisetõend kohtusse kutsutud inimesele

Lugupeetud Eero Merilind

Kirjutasite, et patsient nõudis perearstilt tõendit, mis annaks talle õiguse kohtumenetlusel mitte

osaleda. Küsisite, kas sellise tõendi vorm on kehtestatud. Samuti tõdesite, et sellise tõendi

väljastamine võib kahjustada patsiendi ja arsti vahelist usaldussuhet.

Tõepoolest, sarnased küsimused olid aktuaalsed mõnda aega (vt näiteks Justiitsministeeriumi

analüüsi „Tervisetõendid menetlustoimingutes“). Mõistame praegu kehtivat õigust nii, et see ei

tohiks Teie kirjeldatud probleeme enam kaasa tuua.

Inimene võib jätta hagile vastamata või kohtuistungile ilmumata, kui tal on selleks mõjuv põhjus.

Tsiviilkohtumenetluses loetakse üheks selliseks põhjuseks ootamatu haigestumine või lähedase

ootamatu raske haigus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1). Sarnaselt on see

reguleeritud ka kriminaalmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 170 lg 2 p 3) ja

halduskohtumenetluses (halduskohtumenetluse seaduse § 150 lg 1).

Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, peab

menetlusosaline või tema esindaja tõendama kohtule, et haigust saab lugeda takistuseks hagile

vastamast või kohtuistungile ilmumast. Kohus lähtub mõjuva põhjuse hindamisel konkreetse

juhtumi asjaoludest, sh ärajäänud toimingu liigist, toimingu tegemiseks menetlusosalisele antud

tähtajast, menetlusosalise east, võimetest jm asjaoludest. Menetlusosaline, kes tahab mõjuvale

põhjusele tugineda peab seda põhistama (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 909). Väite põhistamine tähendab väite

põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

„Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist

tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“

(edaspidi määrus) on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega.

Määruse kohaselt käsitletakse tõendina tervisekaardi väljavõtet, haigusloo epikriisi, haigusloo

erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, hambaravikaardi päeviku osa

väljavõtet või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa (määruse § 1

lg 2). Tõendina käsitletav dokument vormistatakse ja antakse inimesele pärast tervishoiuteenuse

osutamist ning selle kohta kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti. See

dokument peab olema vormistatud sotsiaalministri määrustega „Tervishoiuteenuse osutamise

2

dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord” ja „Tervise

infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

kord” kehtestatud tingimustel ja korras (määruse § 2 lg 4). Tõendi võib inimesele välja anda

perearst, eriarst ja hambaarst ning ka eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures

töötav arst ja hambaarst, kes osutab isikule tervishoiuteenust (määruse § 2 lg 1).

Määruse seletuskirjas selgitatakse, et on soovitud vältida olukordi, kus arstid ei taha tervisetõendit

väljastada. Seejuures viidatakse ka sellele, et Eesti Arstide Liit on juhtinud tähelepanu1 võimalikule

vastuolule Eesti arstieetika koodeksi III peatüki punktiga 52. Selle punkti kohaselt ei saa raviarst

olla ekspert oma patsienti puudutavas kohtuarstlikus, töövõime- või muus ekspertiisis. Nii jõuti

määruse koostamisel järeldusele, et eraldi tõendit ei nõuta, vaid tõendina saab käsitleda määruse § 1

lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavat dokumenti või selle väljavõtet.

Juhul kui oleme mõne aspekti Teie tõstatatud probleemi puhul tähelepanuta jätnud, oleksime

tänulikud, kui leiaksite võimaluse asjaolusid täpsustada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Atko-Madis Tammar

vanemnõunik

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja ülesannetes

õiguskantsleri volitusel

Anneli Kivitoa 693 8417 [email protected]

1 Eesti Arstide Liidu seisukoht kohtule esitatavate tervisetõendite kohta (2011) (https://arstideliit.ee/wp-

content/uploads/2011/11/EAL-seisukoht_kohtut%c3%b5endid_15.11.11.pdf). 2 Eesti arstieetika koodeks (https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2011/10/Eesti_arstieetika_koodeks.pdf).