Vastus nõudekirjale

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Lii Laanemets

Vallasekretär

Türi Vallavalitsus

Hariduse tn 3

72213 TÜRI

E-post: [email protected]

Teie: 23.02.2024 nr 21.2-3.3/722 Meie: 25.03.2024 nr 2.1-5/24/511-3

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioonis on 26.02.2024 registreeritud Teie pöördumine, milles palute

inspektsiooni seisukohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (ÜVVKS) sätestatud

juurdepääsupiiranguga teabe menetlemiseks.

Oma pöördumises märgite, et ÜVVKS §-st 13 tulenevalt peab olema kohalikul omavalitsusel

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava. ÜVVKS § 14 sätestab nõuded, mida ÜVK kava peab

vähemalt sisaldama. ÜVVKS § 14 lg 1 p 9 sätestab, et ÜVK peab sisaldama dimensioonitud

vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas sademevee äravoolurajatiste

põhiskeemi, mis sisaldab vähemalt veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste

asukohti; sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; ühisveevärgil asuvaid

tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti ning kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust;

ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja

kujasid.

ÜVVKS § 15 lg 7 sätestab, et eelnimetatud seaduse § 14 lõike 1 punktides 4 ja 9 nimetatud

teabe alusel koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koosseisus olevad

skeemid on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1

punkti 181 tähenduses. Nimetatud skeemidele kehtib juurdepääsupiirang 50 aastat alates

skeemide koostamisest.

Leiate, et kõik ÜVK kavale lisatud n.ö skeemid ei pruugi olla ÜVK rajatiste asukohtade

joonised, vaid võivad (isegi peavad) sisaldama ka sõnalist osa ehk lahendusi ja kirjeldust (vt

sõnastust „skeem sisaldab vähemalt“). Teisisõnu ei saa ÜVVKS § 15 lõike 7 sõnastuses toodud

mõistet „skeem“ tõlgendada kui ainult joonist, vaid skeem võib olla ka ÜVVKS § 14 lõike 1

punktides 4 ja 9 märgitud asjaolude kirjeldus või lahendus.

Nõustun Teiega selles, et seaduse sõnastus ei ole võib-olla üheselt selge. Siiski ÜVVKS § 14

lg-s 9 toodud loetelu on eraldatud semikooloniga, millest inspektsioon saab aru selliselt, et

piirang kohaldub ainult skeemidele/joonistele, mitte kirjeldustele. Seda toetab ka seaduse

seletuskiri, mille kohaselt ei kuulu turvalisuse kaalutlustel avalikustamisele ÜVVK süsteemide

2 (3)

asukoha ja nende asendiskeemide ning dimensioonitud vee- ja kanalisatsioonirajatiste

põhiskeemidega seotud kaardid. Ehk siis piirang kohaldub ikkagi ainult skeemidele/kaartidele.

Küsite, kes on juhul kui ÜVK kava eelnõu, sh ÜVK kavale lisatavad skeemid, koostab lepingu

alusel eraõiguslik juriidiline isik või FIE, piirangut kehtestama kohustatud teabevaldaja?

Kui kõnealused skeemid koostab lepingu alusel eraõiguslik juriidiline isik või FIE, siis on

oluline selgeks teha, kas selle lepinguga antakse üle ka avalik ülesanne, mille eest

lõppkokkuvõttes vastutab omavalitsus. Kui lepinguga antakse üle ka avalik ülesanne, siis

muutub eraõiguslik juriidiline isik või FIE vastava teabe osas teabevaldajaks ning on

kohustatud ka avalikule teabele vajadusel piirangu kehtestama. Kui aga tellitakse kava

koostamine nn teenusena, siis peab omavalitsus kui teabevaldaja teabe saamisel kehtestama

piirangu ise. Kuna inspektsioonile ei ole teada, millise lepinguga on tegemist ning kas

eraõiguslik isik täidab ka avalikke ülesandeid, siis nii vähese informatsiooni põhjal ei ole meil

võimalik konkreetsemalt vastata.

Küsite, kas on õige väide, et ÜVK kava juurde kuuluvatele skeemidele kehtestatud

juurdepääsupiirang hakkab kehtima dokumendi ehk skeemi tegelikust valmimisest

(koostamisest), mitte ÜVK kava eelnõu kohalikule omavalitsusele üleandmisest ehk asjaomase

teabe AvTS mõistes teabevaldajale üleandmisest ega ka ÜVK kava volikogu määrusega

kinnitamisest? Märgite, et see asjaolu on oluline ÜVK kava edasises menetluses ehk eelnõu

avalikustamisel ning avalike arutelude korraldamisel.

Kui teabele on juurdepääsupiirangu kehtestanud teine teabevaldaja, siis tuleb teabevaldajal, kes

sellise teabe sai ka piirangutest kinni pidada. Kui skeemide koostaja ei ole teabevaldaja ja annab

skeemid üle omavalitsusele, siis tuleb omavalitsusel kehtestada neile piirang dokumendi

saamisest alates. Nimelt sätestab AvTS § 40 lg 1, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest

vajaduse möödumiseni. Siin ei tohi tekkida olukorda, kus enne dokumendi lõplikku valmimist

(allkirjastamist/vastu võtmist) on dokument avalikult kõigile kättesaadav. Sellisel juhul kaotaks

piirang oma mõtte.

Lisaks selgitan, et KOKS § 372 lg 6 kohaselt avalikustab valla- või linnavalitsus arengukava ja

eelarvestrateegia eelnõu valla või linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks. Selles osas annab

ÜVVKS- seletuskiri järgmise selgituse, mille kohaselt toimub ÜVK arengukavade avalike

arutelude korraldamine, huvitatud isikute kaasamine ja avalikustamine vastavalt KOKSi §- le

372, arvestades ÜVVKS-i § 15 lõikes 7 toodud erisustega, mille kohaselt ei kuulu

avalikustamisele ÜVVK süsteemide asukoha ja nende asendiskeemide ning dimensioonitud

vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidega seotud kaardid. Ehk siis neid arengukava

avalikustamisel asutuse veebilehel ei avalikustata.

Küsite, kuidas AKI hinnangul ÜVVKS-st tuleneva ülesande täitmisel tagada teabevaldajale

kehtestatud nõue, et avalikustatav teave on nõuetekohaselt avalikustatud ning piiranguga teave

nõuetekohaselt kaitstud? Lisate, et RTS § 12 lõike 2 kohaselt tehakse kohaliku omavalitsuse

veebilehel, sh dokumendiregistris registreeritud ning avalikustatud õigusaktid kättesaadavaks

läbi Riigi Teataja veebilingi ehk siis just nii nagu teave on Riigi Teatajas avalikustatud.

Ametlikud, kõigile kättesaadavad õigusaktid ja muud dokumendid, mille avaldamine on ette

nähtud seaduse kohaselt Riigi Teatajas, saavad õigusliku jõu ja ametlikkuse vaid Riigi Teatajas

avaldamisega. Vältimaks erinevate õigusakti tekstide dubleerivat avaldamist riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehtedel, on RTS § 12 lõikes 2 sätestatud kohustus lisada

avaldamise asemel veebilehtedele lingid elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud tekstidele.

Samas sätestab RTS § 4 lg 1 p 2, et Riigi Teatajas ei avalikustata riigisaladust ja

3 (3)

juurdepääsupiirangut sisalduvat akti.

Nagu juba eelpool selgitasime, siis kehtib piirang ainult skeemidele ja joonistele. Seega määrus

ise piiranguga teavet ei sisalda ning see tuleb avalikustada Riigi Teatajas. Kuna Riigi Teataja

seadus ei kohusta õigusaktide lisasid Riigi Teatajas avalikustama, siis on määruses/määrusele

võimalik lisada link, mille kaudu on määruse lisad kätte saadavad. Kui mingi lisa on piiranguga,

siis tuleb piiranguga lisa osas märkida, mille alusel on konkreetsele lisale piirang kehtestatud.

Palute ka AKI arvamust ÜVK kavade avaldamise praegusele halduspraktikale. Märgite, et

ettevõtja, kellelt Türi vald on ÜVK kava eelnõu koostamise tellinud, väidab, et

Kliimaministeeriumi selgituste kohaselt avalikustatakse Riigi Teatajas ainult määrus koos ÜVK

kavaga (või siis ka ilma selleta) ning ÜVK-le lisatud skeemid avalikustatakse kohaliku

omavalitsuse veebilehel. Samuti olevat igaühel õigus ametiasutuses koha peal skeemidega

tutvuda.

Kes ja millal sellise seisukoha Kliimaministeeriumist on andnud, ei ole inspektsioonile teada.

Andmekaitse Inspektsioon eeltooduga üheselt ei nõustu. Teavet/dokumenti, millele on

kehtestatud juurdepääsupiirang, ei tohi avalikustada asutuse veebilehel, mille kaudu on teabele

juurdepääs piiramatule isikute ringile. Sellisel juhul kaotaks piirangu kehtestamine oma mõtte.

Et piiranguga skeeme ei tohi asutuse veebilehel avalikustada ka arengukavade avalikustamisel,

seda toetab ka eelpool välja toodud seaduse seletuskiri, mille kohaselt tuleb arengukava

avalikustamisele lähtuda ÜVVKS § 17 lg 7 toodud erisusest, mille kohaselt arengukava

avalikustamisel asutuse veebilehel ei avalikustata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenduskava

koosseisus olevaid skeeme.

Mis aga puudutab nende skeemidega kui piiranguga teabega kohapeal tutvumist, siis seadus

seda ette ei näe. Küll aga AvTS § 38 lg-st 4 tulenevalt võib asutuse juht otsustada asutusevälisele

isikule juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi

või omavalitsusüksuse huve. Seda tuleb aga igakord eraldi hinnata.

Loodan, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste korral oleme

meeleldi nõus neile vastama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Elve Adamson

jurist

peadirektori volitusel