| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.2-5/6-1 |
| Registreeritud | 23.04.2024 |
| Sünkroonitud | 26.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
| Sari | 1.2-5 Õiguskantsleri järelevalve dokumendid. Õiguskantsleri teabenõuded |
| Toimik | 1.2-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Kelly Miido (Põhja prefektuur, teabebüroo, kinnipidamiskeskus, kainestusmaja grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Ats Kübarsepp
Politsei- ja Piirivalveameti
Põhja prefektuur
Terviseminister Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
Juhatuse esimees Arkadi Popov
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Teie nr
Meie 19.04.2024 nr 7-7/240083/2402353
Kontrollkäik Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmajja
Lugupeetud proua minister, härra prefekt, härra juhatuse esimees
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 15.12.2023 hilisõhtul ette teatamata Politsei- ja
Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmaja (edaspidi: kainestusmaja). Nõunikud
tutvusid kainestusmaja ruumide ja dokumentidega ning vestlesid töötajatega.
Inimeste kainestusmajja toimetamine on nõuetekohaselt protokollitud. Protokollidesse on
korralikult kirja pandud teave selle kohta, kas inimese suhtes on rakendatud vahetut sundi ning
millist vahendit ning kui pikalt on kasutatud. Kainestusmajja toodud inimese vaatab läbi AS
Lääne-Tallinna Keskhaigla tervishoiutöötaja ning osutab talle vajaduse korral meditsiiniabi. See
on oluline ja vajalik joobes inimese tervise kaitseks. Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava
Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) selgituste järgi on oluline, et
joobeseisundis kinnipeetu viidaks kiiresti meditsiiniõe vastuvõtule (vt CPT 2021. aasta raport
Soome kohta, p 20). Väärib kiitust, et kainestusmajja on varutud puhtaid riideid, mida inimestele
vajadusel kasutada antakse.
Muret teeb ohjeldusmeetmete õigusvastane kasutamine ning vaimse tervise probleemidega
inimeste kinnipidamine. Probleeme on ka sellega, et kambritesse paigutatud inimestele ei anta
madratseid, kambrites pole joogitopse ning meditsiiniosakonnas on kasutusel vananenud seadmed.
Vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamine
Kainestusmaja ametnikega peetud vestlustest võib järeldada, et enesevigastamisele kalduvaid
inimesi on paigutatud kainestuskambrisse ka alasti ning neile pole antud madratsit.
See ei ole sobiv abinõu inimese enesekahjustamise vältimiseks. Pealegi ei ole ennast kahjustava
suitsiidse inimese koht kainestusmajas.
2
Enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse tegema kainestusmaja
tervishoiutöötaja. Põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese
enda kui ka personali seisukohast. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas inimesel võib olla
vaimse tervise probleeme ning kalduvust enesekahjustamisele (vt CPT 2022. aasta raport
Rumeenia kohta, p 20).
Kainestusmajja toodud inimest kontrollib kõigepealt õde, kes otsustab, kas inimese võib paigutada
kainestuskambrisse või mitte. Kui tervishoiutöötaja leiab, et inimeselt peab enne
kainestuskambrisse paigutamist tema turvalisuse huvides riided ära võtma, peab talle viivitamata
andma asemele ohutu riietuse. Lisaks tuleb inimesele väljastada rebenemiskindel madrats.
Kui selgub, et inimesel on raske vaimse tervise häire või ta on suitsiidne, tuleb ta esimesel
võimalusel toimetada haigla psühhiaatriaosakonda, esmalt tuleks talle aga pakkuda asjakohast abi
kainestusmajas (vt CPT 2009. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 148).
Madratsite väljastamine ja temperatuur kambrites
Kontrollkäigu tarbeks kogutud info annab alust arvata, et kõrge küttehinnaga perioodil võidi
vähendada kambrite kütmist, mistõttu oli õhutemperatuur neis ruumides ajuti tavapärasest
madalam. Lisaks tuvastasid nõunikud kontrollkäigul, et mitmes kambris lamasid inimesed
põrandal, sest madratseid neile ei antud. Selgus, et madratsit ei anta agressiivsetele inimestele, sest
nad võivad selle ära lõhkuda, ning ennastkahjustava käitumisega inimestele, sest nad võivad
madratsi ümbrise eemaldada, selle sisse pugeda ning endale nii viga teha.
Kainestusmaja kambrites peab olema keskkond, mis on inimesele ohutu ja ei kahjusta tema tervist.
Kambrid peavad olema ka korralikult köetud (vt CPT 2010. aasta raport Gruusia kohta, p 40).
Kambrisse toimetatud inimesele tuleb anda madrats ning neile, kes jäävad kainestusmajja ööseks,
tuleb anda ka puhas tekk. Kui kainestusmajas kasutatavad madratsid ei sobi ennastkahjustava
käitumisega või agressiivsetele inimestele, tuleb võtta kasutusele rebenemiskindlad madratsid,
mida joobes inimene ei saaks lõhkuda ning millega ei saaks end ka vigastada (vt CPT 2021. aasta
raport Hispaania kohta, p 37; 2022. aasta raport Saksamaa kohta, p 24 ning 2023. aasta raport
Itaalia kohta, p 34).
Joogitopsid kambrites
Kontrollkäigul selgus, et kainestusmaja kambrites ei ole joogitopse. Kainestusmaja ametnikud ei
osanud ka selgitada, miks ei saa kainestusmajja toodud inimesele ühekordselt kasutatavat topsi
anda.
Selleks et kinnipeetu saaks kainestuskambris joogivett paremini kätte, tuleks talle anda kambrisse
kaasa puhas joogitops.
Ohjeldusmeetmete kasutamine meditsiiniosakonnas
Politsei võib kasutada sidumisvahendeid vaid korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud alustel ja
korras kuni ühe tunni vältel. Sidumisvahendi kasutamist tuleb nõuetekohaselt protokollida.
Näiteks lubab seadus politseil kasutada sidumisvahendit, kui on alust arvata, et inimene võib
ennast vigastada või tappa (KorS § 79 lg 1 p 3).
3
Selgus, et politseiametnike kaasabil seotakse joobes inimene kainestusmaja meditsiiniosakonnas
sageli voodi külge riidest rihmadega, et oleks võimalik talle meditsiiniabi osutada. Näiteks
28.11.2023 seoti meditsiiniosakonnas voodi külge patsient, kes oli kontaktne, kuid
meditsiinitöötaja hinnangul ebaadekvaatne ja rahutu.
Inimese ohjeldamine kainestusmajas tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ei ole lubatud. Olen
seda rõhutanud ka 2018. aastal Tallinna kainestusmajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.
Tervishoiuteenuse osutamise ajal võib inimese liikumisvabadust piirata vaid psühhiaatrilise abi
seaduse (PsAS) alusel tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel, karistusseadustiku ja
PsAS-i sätete alusel psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse alusel teatud juhtudel nakkushaigele tahtest olenematu ravi osutamisel.
Õiguslik selgusetus juhtudel, kus patsienti tuleb arstiabi andmise ajal ohjeldada, on suur probleem.
Põhjus on selles, et puuduvad selged ja patsientide põhiõigusi kaitsvad normid, mis määraks
kindlaks, kes ja millal võib vastu võtta otsuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta ja kuidas on
tagatud ohjeldatu seisundi jälgimine ja dokumenteerimine. Puuduvad ka meetmed võimalike
kuritarvituste vastu. Sellele olukorrale juhtisin tähelepanu 2023. aastal Sotsiaalministeeriumile
saadetud märgukirjas.
Olukorra lahendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Sestap palun ministeeriumil valmistada
võimalikult kiiresti ette vajalikud õigusnormid, järgides märgukirjas antud soovitusi.
Meditsiiniosakonna seadmed
Vestlusest kainestusmaja töötajatega selgus, et mitu meditsiiniosakonna vererõhumõõtjat on
vananenud ning seetõttu ei ole võimalik kainestusmajja toodud inimestele teha esmast
tervisekontrolli kiiresti ja täpselt. Kuna seadmed on vanad, ei ole nende mõõtmistulemused
usaldusväärsed.
Talvel võib ette tulla juhtumeid, kus kainestusmajja tuuakse alajahtumise tunnustega inimesi,
kellele tuleb otsekohe osutada meditsiiniabi. Meditsiiniosakonnas puudub aga vedelike
soojenduskapp, mida saaks kasutada alajahtunud patsientide raviks vajalike vedelike
soojendamiseks.
Palun Lääne-Tallinna Keskhaiglal asendada Tallinna kainestusmaja aegunud meditsiiniseadmed
uutega ning hankida alajahtunud patsientide abistamiseks vajalik vedelike soojenduskapp.
Ootan Teilt tagasisidet hiljemalt 27. maiks.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Arno Tuisk 693 8414