Pakkumuskutse

Lisa 1 - Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine.pdf

MINISTRI KÄSKKIRI

01.03.2024 nr 24

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine

Vabariigi Valitsuse § 43 lõike 5 ja § 49 lõike 1 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 20.03.2014

määrusega nr 42 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi põhimääruse“ § 6 lõike 2 punkti 21 alusel: 1. Kinnitan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 28.08.2019 käskkirja nr 50 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse põhimääruse kinnitamine“. Käskkiri jõustub 01. märtsil 2024. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 01.03.2024 käskkirjaga nr 24

Lisa

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimäärus

1. peatükk Üldsätted

1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium)

hallatav riigiasutus. 2. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) ametlik lühend on TEHIK 3. Oma ülesannete täitmisel esindab TEHIK riiki. 4. TEHIKul on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna

eest vastutav minister. 5. TEHIKu vara on riigivara. TEHIK on riigivara valitsema volitatud asutus. TEHIK valdab ja

käsutab vara õigusaktides sätestatud korras. 6. TEHIKu kulud kaetakse riigieelarvest, majandustegevusest, laekuvast tulust ja

välisrahastusest. 7. TEHIKu dokumendiplankide kasutamise kord määratakse sisemist töökorraldust

reguleerivas korras. 8. TEHIKu postiaadress on Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn. 9. TEHIKu ingliskeelne nimetus on Health and Welfare Information Systems Centre. 10. TEHIKu kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on ministeerium. 11. TEHIK on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees. 12. TEHIKu tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet valdkonna eest

vastutav minister. 13. TEHIKu tegevust ja koostööd ministeeriumiga koordineerib ministeeriumi kantsler või

asekantsler kantslerilt saadud volituste piires. 14. TEHIKut auditeerivad ministeeriumi siseauditi osakond, Riigikontroll ja teised selleks

volitatud asutused.

2. peatükk Tegevusvaldkond ja ülesanded

15. TEHIKu tegevusvaldkond on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste

(edaspidi ministeeriumi valitsemisala) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine, hankimine ja pakkumine.

16. TEHIK võib koostöökokkuleppes toodud tingimustel ja ulatuses osutada teenuseid väljaspool ministeeriumi valitsemisala tingimusel, et nende teenuste osutamine ei sega põhimääruse punktis 15 kirjeldatud ülesannete täitmist. TEHIK informeerib väljaspool ministeeriumi valitsemisala teenuste osutamisest ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

17. Oma tegevusvaldkonnas täidab TEHIK järgmisi ülesandeid: 1) korraldab ja koordineerib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia haldus- ja

arendusprotsessidega seotud strateegiate, arengukavade ja eelarve väljatöötamist, haldamist ja täitmist;

2) koordineerib ja viib ellu ministeeriumi valitsemisala teenuste digitaalarengut, sealhulgas infosüsteemide ja e-teenuste strateegilist planeerimist, arvestades ministeeriumi valitsemisala eesmärke ja infotehnoloogia võimalusi;

3) osaleb ministeeriumi valitsemisala strateegiate ning arengu- ja tegevuskavade väljatöötamisel e-teenuste võimalusi ja infoühiskonna eesmärke silmas pidades;

4) nõustab ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal ning digitaalarengu ja innovatsiooniga seotud küsimustes;

3

5) koordineerib ministeeriumi valitsemisala infosüsteemide ja andmekogude, sh

andmeladude, andmete taaskasutuse ja tegevusvaldkonnaga seotud e-lahenduste väljatöötamist ja rakendamist ning neid toetavaid projekte;

6) osaleb eri valdkondade e-lahenduste koosvõime ja infovahetuse parandamises ning e- lahenduste kasutusmugavuse suurendamises;

7) vastutab ministeeriumi valitsemisala infosüsteemide, andmekogude ja -ladude arhitektuuri tervikliku arendamise ja haldamise eest kooskõlas riigi koostoimeraamistiku, kehtiva õiguse, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suuniste ja nõuetega ning üldlevinud parimate praktikatega

8) korraldab ja viib ellu piiriüleste andmevahetusteenuste arendamist ja haldamist ning koordineerib nende rakendamist;

9) korraldab TEHIKu hallatavate projektidega seotud teenuste, riigi kesksete teenuste, e- lahenduste, tarkvara, taristu ja infosüsteemide hankimist, arendamist ja haldamist;

10) korraldab ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riigihankeid;

11) korraldab ministeeriumi valitsemisala infosüsteemides, andmekogudes ja -ladudes isikuandmete kaitse parimate meetodite väljatöötamist ja rakendamist;

12) kujundab ja viib ellu ministeeriumi valitsemisala infoturbepoliitikat oma tegevusvaldkonna piires;

13) seirab infosüsteemide kasutust ja turvalisust ning infoturvet reguleerivate juhiste täitmist ministeeriumi valitsemisalas, teeb vajaduse korral asjakohaseid jooksvaid kontrolle ja järelkontrolle;

14) teeb infosüsteemide kasutamise, andmetervikluse ja turvalisuse analüüsi, hindamist ning järelkontrolle ministeeriumi valitsemisalas;

15) tagab ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenindamiseks tsentraalsed teenused: infrastruktuur, sealhulgas andmeside, andmeturve, varundus, süsteemide administreerimine; tarkvara tugi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia halduse ja arenduse tõhusaks realiseerimiseks; süsteemide integratsioon, hooldus ja arvutiabi;

16) tagab kasutajate tugiteenuse ja kasutajatoe pakkumise ministeeriumi valitsemisalas; 17) korraldab infosüsteemidega seotud andmeedastusformaatide, andmekontrollireeglite

ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist; 18) tagab infosüsteemidega seotud tehnilise andmekvaliteedi korraldamise; 19) loob ja haldab andmeladusid, -keskkondi ja lahendusi, mis võimaldavad täita

õigusaktides volitatud töötlejale määratud ülesandeid ning andmete taaskasutust õigusaktides sätestatud eesmärkidel, sh poliitika kujundamiseks, teaduseks, innovatsiooniks, statistikaks ja õigusaktides nimetatud asutuste ülesannete täitmiseks;

20) nõustab ja koolitab ministeeriumi valitsemisala asutusi infoturbe valdkonnas, infosüsteemide ja andmeladude loomisel ning haldamisel;

21) koordineerib ja teeb andmeesitajatega ning järelevalveasutustega andmekvaliteedi halduse ja andmehõive alast koostööd;

22) korraldab ministeeriumi valitsemisala infosüsteemide, infoturbe, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid koolitusi ning teeb ettepanekuid infotehnoloogiaalase väljaõppe ning standard- ja spetsiaaltarkvara kasutamise koolituse organiseerimise ja sisu kohta;

23) korraldab uuringuid ja osutab tasulisi teenuseid õigusaktides kehtestatud korras; 24) valitseb tema valdusesse antud riigivara ning peab arvestust ministeeriumi

valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite üle; 25) koostab TEHIKu hallatavate projektide eelarved, seonduva aruandluse ning jälgib

eelarvete täitmist ja kulutuste otstarbekust, valideerib tulemeid; 26) osaleb oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamises, avaldab

arvamust ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud eelnõude kohta ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;

27) teeb koostööd ministeeriumi valitsemisala ja teiste riigiasutuste ning rahvusvaheliste institutsioonidega, ministeeriumi valitsemisala valdkondade e-lahenduste, teenuste, andmehalduse ja -kasutuse korralduseks ning keskkondade kujundamiseks ja

4

elluviimiseks, koosvõime ja infoturbe tagamiseks, sealhulgas osaleb asjaomaste komisjonide, nõukogude ja töögruppide töös;

28) teeb koostööd teadusasutustega, oluliste huvirühmadega, sealhulgas patsientide, arstide, tervishoiuteenuse osutajate, kohalike omavalitsustega, tööandjate ja teiste esindusorganisatsioonidega;

29) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala valdkondade infosüsteemide ja andmekogude volitatud töötleja ülesannete korraldamiseks ning täidab volitatud töötleja ülesandeid oma pädevuse piires;

30) täidab muid õigusaktiga määratud või ministeeriumi pandud ülesandeid.

3. peatükk Juhtimine ja struktuur

18. Struktuuri moodustavad osakonnad ja allüksused. Osakonna struktuur, ülesanded ja

juhtimise korraldus määratakse osakonna põhimääruses. 19. TEHIKu koosseisu kuuluvad:

1) äriteenuste osakond; 2) baasteenuste osakond; 3) infoturbeosakond; 4) kvaliteedi- ja protsessijuhtimise osakond; 5) tugiteenuste osakond.

20. Töötajate koosseisu ja struktuuriüksuste allüksused kinnitab direktor. 21. TEHIKut esindab ja selle tööd juhib direktor, kellega töölepingu sõlmib, muudab ja ütleb

üles valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. 22. Direktori äraolekul asendab teda direktori määratud töötaja. 23. Osakonda juhib osakonna juht, kes allub vahetult direktorile. Osakonna juhi ülesanded,

õigused ja vastutus sätestatakse tööjuhendis. 24. TEHIKu koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksust direktori vahetus alluvuses

asuvad töökohad. Väljaspool struktuuriüksusi asuvate töötajate ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse töölepingus.

25. Direktor: 1) planeerib, loob ja arendab ministeeriumi valitsemisala tulemuslikuks teenindamiseks

vajaliku meeskonna ja kompetentsi ning töö- ja tugiprotsessid; 2) planeerib ja juhib TEHIKu tegevust ning vastutab põhimäärusega pandud ülesannete

täitmise eest; 3) vastutab TEHIKu tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest ja annab aru

valdkonna eest vastutavale ministrile, ministeeriumi kantslerile ja kantsleri volitatud asekantslerile;

4) annab TEHIKu juhtimiseks ja koordineerimiseks käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi;

5) kinnitab tööplaanid ja -aruanded, struktuuriüksuste põhimäärused, töötajate tööjuhendid ning muud töökorraldust reguleerivad dokumendid;

6) moodustab nõuandva iseloomuga töögruppe ja komisjone TEHIKule pandud ülesannete täitmiseks;

7) korraldab TEHIKu tegevusega seotud õigusaktide eelnõude kavandite koostamist ja edastab vastavad ettepanekud ministeeriumile;

8) teeb ministeeriumile ettepanekuid TEHIKu põhimääruse, struktuuriüksuste ja töökorralduse kohta;

9) esindab TEHIKut suhetes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, teiste asutuste ja institutsioonidega ning kohtus;

10) sõlmib TEHIKu nimel lepinguid ja annab volitusi esindamiseks, sealhulgas esindamiseks kohtus;

11) koostab TEHIKu eelarve eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile;

5

12) käsutab TEHIKu valduses olevat riigivara volitatud asutusena ja vastutab selle

säilimise eest. TEHIK valdab ja käsutab riigivara vastavalt riigivaraseadusele ja selle alusel ministeeriumi poolt kehtestatud korrale;

13) käsutab eelarvevahendeid TEHIKule pandud ülesannete täitmiseks ning vastutab kulutuste otstarbekuse ja eelarve täpse ja sihipärase kasutamise eest;

14) sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid ning saadab töötajaid töölähetusse;

15) teeb teenistuslikku järelevalvet töötajate toimingute üle ning kohaldab ergutusi ja teeb hoiatusi;

16) täidab muid ülesandeid, mis on antud õigusaktiga või valdkonna eest vastutava ministri või tema poolt volitatud isiku poolt.

26. Osakondade põhiülesanded on järgmised:

1) äriteenuste osakond koordineerib ja viib ellu ministeeriumi valitsemisala digitaalarengut ja innovatsiooni, korraldab ja teostab infosüsteemide arendustöid alates ärianalüüsist kuni valminud arendustööde kasutuselevõtuni, ning tagab valminud lahenduste haldamise vastavalt kokkulepitud tingimuste. Tagab andmeladude loomise ja halduse ning vajalike aruannete loomise. Tagab andmehalduse korralduse, kasutatavate klassifikaatorite, loendite ja edastatavate andmete ning sõnumite reeglite väljatöötamise ja publitseerimise ning koordineerib andmete teisese kasutamise võimalusi;

2) baasteenuste osakond haldab ja arendab infotehnoloogilist taristut ning sellega seotud teenuseid;

3) infoturbeosakond korraldab infoturbe rakendamist, nõustamist, kasutajate koolitamist, turvateadlikkuse suurendamist, turvaintsidentide käsitlemist, riskide juhtimist ja järelevalvet, et tagada informatsiooni turvaline ja õiguspärane töötlemine ministeeriumi valitsemisalas;

4) kvaliteedi- ja protsessijuhtimise osakond tagab TEHIKu kvaliteedipoliitika kujundamise ja ellu viimise ning kvaliteedi ja protsessijuhtimise põhimõtete rakendamise ning haldab ja arendab IT halduse protsessijuhtimise tööriistu;

5) tugiteenuste osakond korraldab TEHIKu eelarve planeerimist, finants- ja varaarvestust, personalijuhtimist, õigusküsimuste lahendamist ja hangete läbiviimist, teabehaldust, kommunikatsiooni ning büroohaldust.

27. Osakonna juht: 1) juhib osakonna tööd, tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja

õigeaegse täitmise; 2) annab direktorile aru osakonna tegevusest; 3) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 4) teeb direktorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse,

osakonna töötajate töötasude, toetuste määramise ja ergutuste kohaldamise ning hoiatuste tegemise kohta;

5) allkirjastab koostatud dokumendid vastavalt sisemist töökorraldust reguleerivale juhendile või korrale;

6) täidab teisi osakonnale pandud või direktori antud ülesandeid.

4. peatükk Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

28. TEHIKu ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav

minister.

Lisa 2 - TEHIK juhtimispõhimõtted 2023.pdf

TEHIK juhtimispõhimõtted

Põhimõte 1 – meie töötajad: Võtan aega oma tiimiliikmetele, kuulan nende probleeme ja ettepanekuid ning võtan takistuste kõrvaldaja rolli, kus see on vajalik. Võimestan oma tiimiliikmete tugevusi, annan selgeid sõnumeid, eesmärgistan ja tagasisidestan (sh tunnustan).

Põhimõte 2 - eesmärgid: Oma tööd planeerides lähtun TEHIKu ülestest eesmärkidest ning oma üksuse eesmärkidest. Probleemide (sh ülekoormus, ebatõhusad protsessid jms) väljatoomine ei ole tabu, julgen sellest rääkida ning teha ettepanekuid muudatusteks.

Põhimõte 3 - kompetentsikeskus: Katsetan erinevaid (uusi) võimalusi ning julgen eksida ja sellest õppida. Olen lahendustele orienteeritud ning koostöös kliendiga võtan IT kompetentsikeskuse rolli.

Põhimõte 4 - pühendumus: Juhina kindlustan, et teadmus ei oleks ainult ühe töötaja peas. Loon usaldusliku õhkkonna, kommunikeerin püstitatud eesmärke selgelt. Soodustan tagasiside andmist, olen ise eeskujuks.

Põhimõte 5 – üks TEHIK: Tean, mis eesmärkide nimel minu tiim tegutseb (seos TEHIK eesmärkidega), sean enda ja oma üksuse tegevused lähtudes sellest. Juhina osalen aktiivselt TEHIK kokkulepete sõlmimisel ning juhindun sõlmitud kokkulepetest.

Põhimõte 6 - kaasamine: Juhina olen teadlik, millistel kohtumistel on minu osalemine vajalik ning kus on otsustuspädevus olemas ilma minuta (kommunikeerin eesmärgid, delegeerin, usaldan, annan vastutuse ja volitused).

Lisa 3 - Strateegilised sõnumid.pdf

TÖÖANDJA VÄÄRTUSPAKKUMINE JA SELLE STRATEEGILISED SÕNUMID - org. kirjeldus,

töökuulutus

Koostaja: Disainiagentuur Velvet

Kuupäev: 28.01.2019

  Sisukord

1. ORGANISATSIOONI KULTUURI KIRJELDAVAD LAUSED 3

2. TÖÖKUULUTUSTE PEAKIRJADE NÄIDISED 4

3. TÖÖKUULUTUS 4

4. HASTAGID 5

5. BRÄNDITUUMA KIRJELDUS 6

6. TEHIKut KIRJELDAVAD FAKTILISED LAUSED 6

2

1. ORGANISATSIOONI KULTUURI KIRJELDAVAD LAUSED

Meie töötaja nõustub vähemalt mõne järgneva lausega:

• Ma kujutan ette, et suudaks ka üksi teha suuri asju. Aga tiimiga suudame teha asju, mida ma isegi ette ei kujuta.

• Ma tahan anda endast parima, sest see on lihtsalt põnev.

• Ma olen oma edu ise välja teeninud ja oma hädades ise süüdi.

• Ma olen eeskuju, isegi nendel päevadel, kui ma seda olla ei taha.

• Päris sügav lugupidamine tuleb alati välja teenida.

• Ma olen uudishimulik. Vahel juurdlen pikalt, miks see küll nii on.

• Suurimad avastused juhtuvad kogemata. Seetõttu meeldib mulle eksperimenteerida. Aga ka hüpoteese seada.

• Ma hoolin teistest, sest nii on õige.

• Ma julgen unistada suuremalt kui viis aastat tagasi.

• Ka mõni pisem tööülesanne, ka mõni väiksem valik muudab midagi suures pildis.

• Ma tahan ühel päeval uhkelt rääkida, kui suuri asju ma olen elus teinud, sest ka mina olen inimene.

3

2. TÖÖKUULUTUSTE PEAKIRJADE NÄIDISED

• IT arhitekt, tule ja kirjuta oma CV-sse kõige kõvem rida.

• Süsteemi administraator, siin saad olla superstaa. Keegi ei tea küll, et sa oled olemas, aga masse mõjutad sa sellegipoolest.

• IT kasutajatoe spetsialist, tule ja hoolitse arstide vaimse heaolu eest. Sinu tööst sõltub, et meditsiinisektor saaks keskenduda olulisele ehk inimeste aitamisele ja vähem IT-lahendustes orienteerumisele.

• Teenusedisainer, loo midagi nii suurt, mis teenib tervet Eestit.

• Analüütik, muuda kõikide oma sõprade elu õnnelikumaks.

3. TÖÖKUULUTUS

IT arhitekt, tule ja kirjuta oma CV-sse kõige kõvem rida

Loome süsteeme, mis hoiavad sadade tuhandete inimeste aega kokku. Nii saavad nad keskenduda rohkem olulisele ja olla seeläbi õnnelikumad. Sina aga saad olla nende süsteemide arhitekt.

Me usume, et meie töö suudab säästa inimeste aega ja muuta neid õnnelikumaks. Selleks loome nii inimesekeskseid IKT teenuseid, et ükski inimene ei tunne, et ta kulutab riigiga suhtlemisel tarbetult aega. Seda nii töö-, tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnas.

• Sinu laual on avaliku sektori kõige suuremad projektid.

• Sinu töö mõjutab Su vanemaid, sõpru, sugulasi ja veel 700 000 inimest.

• See on põnev, sest Sa töötad kohas, mis muutub maailmaga sama kiirelt. Või natuke kiiremini.

• Siin on töökaaslased, kes elavad Sulle kaasa ja mis kõige olulisem, kuulavad Su mõtteid.

• Sul on juhid, kes elavad 21. sajandis.

• Me usaldame Su maitset ja saad oma töövahendid ise valida.

4

• Sul on 35 puhkusepäeva (mitte vähetähtis)

Sobid meie tiimi hästi, kui nõustud nende mõtetega:

• Ma hoolin teistest, sest nii on õige.

• Ma julgen unistada suuremalt kui viis aastat tagasi.

• Ma tahan anda endast parima, sest see on lihtsalt põnev.

• Ma olen oma edu ise välja teeninud ja oma hädades ise süüdi.

• Suurimad avastused juhtuvad kogemata. Seetõttu meeldib mulle eksperimenteerida. Aga ka hüpoteese seada.

4. HASTAGID

#riikeioleveelvalmis

#n2htamatudkangelased

#ajaraiskaminenulli

#700000kasutajat

#avalik_sektor_ei_asu_mugavustsoonis

#teremuutused 

5

5. BRÄNDITUUMA KIRJELDUS

Me loome teenuseid, mida on mugav kasutada, sest kõik vajalik saab takistuteta tehtud.

Me arendame pidevalt oma tiimi, töötingimusi ja töökultuuri, et uuenduslikke teenuseid, protsesse, tehnoloogiaid, tööriistu ja töövõtteid oleks lihtsam luua.

Läbimõeldud ja sujuv kasutajakogemus säästab inimeste aega. Ametnikud ja teenusepakkujad saavad rohkem keskenduda oma põhitööle ja inimesed saavad vabanenud aega suunata kõigesse, mis muudab neid õnnelikumaks.

Kui me oma töös õnnestume, on riigi ja inimese vaheline suhtlemine mugav ja kiire. Mitte keegi ei tunne, et ta kulutab sellele tarbetult aega. Ta saab keskenduda oma tegemistele ning on õnnelikum.

6. TEHIKut KIRJELDAVAD FAKTILISED LAUSED

• Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) mõjutab umbes 600 000 inimest. Selle kaudu liigub aastas 3 miljardit eurot ehk kolmandik Eesti riigi eelarvest.

• Igal Eesti elanikul on tervise infosüsteemis vähemalt üks tervisedokument.

• Tervise infosüsteemiga on seotud 1600 tervishoiuteenuse osutajat

• Ööpäevas teevad meditsiinitöötajad, patsiendid ja erinevad andmekogud tervise infosüsteemi 335 000 päringut

• Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel on umbes 40 andmekogu, mille peal töötab 145 IKT teenust

• Meie praegune andmemaht on 600 TB

• TEHIK-us töötab 116 inimest. Meeste ja naiste osakaal on sisuliselt võrdne. Keskmine vanus on 37 (noorim 21, vanim 68).

• Meil on 1,5 miljonit klienti, kes kasutavad tervise-, töö- või sotsiaalvaldkonna teenuseid

• Meil on 850 serverit, millest 800 on virtuaalsed ja 50 füüsilised

• Meil on 4 medalit ja 1 vimpel

6

Lisa 4 - Hankelepingu projekt.docx

HANKELEPING nr.....
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja
________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______,
edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid tellija läbiviidud riigihanke tulemusena käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu eesmärk on leida koostööpartneri, kes aitaks asutuse väärtuste protsessi elluviimisel.
1.2. Lepingu esemeks on väärtuste protsessi läbiviimine (edaspidi teenus). Teenuse kirjeldus, lepingu täitmise tingimused, teenuse tulem ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud pakkumuskutses.
2. Üldtingimused
2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade tingimustest.
2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.4. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt.
2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise, tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama teenust lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu;
3.1.3. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist;
3.1.4. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.5. osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale;
3.1.6. omama kõiki vajalikke intellektuaalomandi õigusi teenuse osutamiseks;
3.1.7. andma üle teenuse osutamise tulemusel teostatud teenuse osade kasutusõiguse tellijale (nt koolitusmaterjalid);
3.1.8. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;
3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate;
3.2.4. tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.
3.2.5. riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab teenuse osutajad nimeliselt lepingu sõlmimisel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu).
4. Lepingu hind
4.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud teenuse eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta.
4.2. Teenust osutatakse ja akteeritakse järgmistes etappides:
4.2.1. ____;
4.2.2. ____.
4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu number ja kontaktisiku andmed.
4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
5. Vastutus
5.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
5.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt lepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
5.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
5.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
5.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.
5.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
5.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus osutatud ja üle antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
5.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on kuni 50 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
5.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse osutamine enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.
5.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni 50 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda.
5.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:
5.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine;
5.11.2. valeinfo esitamine;
5.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine;
5.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
5.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;
5.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
5.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist;
5.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
5.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta.
5.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest.
5.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
5.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
5.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust.
6. Konfidentsiaalsuskohustus
6.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud teenuse osutamise käigus või muul viisil või juhuslikult.
6.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija muude täitjale kättesaadavate andmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest.
6.3. Kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust.
6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
6.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
6.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud teenuse osutamisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal.
6.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud teenuse osutamiseks.
6.8. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.
6.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
6.10. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
7. Lepingu kehtivus
7.1. Leping jõustub sõlmimisel.
7.2. Lepingut muudetakse poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
7.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.
7.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest.
7.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:
7.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
7.5.2. pankrot on välja kuulutatud;
7.5.3. täitja varad arestitakse;
7.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
7.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
8. Teadete edastamine ja kontaktisikud
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
8.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;
8.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;
8.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.
8.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
9. Lõppsätted
9.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
9.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus.
9.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
10. Lisad (ei allkirjastata)
10.1. Lisa 1 – Pakkumuskutse koos lisadega;
10.2. Lisa 2 – Pakkumus.
11. Poolte allkirjad

Tellija Täitja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Pakkumuskutse.pdf

Dokumendiregister	Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Viit	6-3/172
Registreeritud	25.04.2024
Sünkroonitud	26.04.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	6 Projektid ja E-teenuste juhtimine
Sari	6-3 Projektid ja väikeostud
Toimik	6-324/4784
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Miltton, Tripod, Catalyst Eesti , Sunergos, Self II, Nobel People, Personalidisain
Saabumis/saatmisviis	Miltton, Tripod, Catalyst Eesti , Sunergos, Self II, Nobel People, Personalidisain
Vastutaja	Annika Rokk (TEHIK, Tugiteenuste osakond, Õigustiim)
Originaal	Ava uues aknas

Failid