Otsus

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

2

PROJEKTI KOOSSEIS

I SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

1. ÜLDOSA .............................................................................................................................. 6 1.1. Üldandmed ................................................................................................................. 6 1.2. Projekteerimise üldandmed ........................................................................................ 6

1.2.1. Hoone ehitisregistri andmed ................................................................................. 6 1.2.2. Õigusaktid ja normdokumendid ............................................................................. 7 1.2.3. Kasutatud projektdokumentatsioon ....................................................................... 8 1.2.4. Situatsiooniskeem ................................................................................................ 8

2. ASENDIPLAAN ................................................................................................................... 9 2.1. Üldandmed ................................................................................................................. 9

2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ...................................................................................... 9 2.2. Olemasolev olukord .................................................................................................... 9

2.2.1. Paiknemine ........................................................................................................... 9 2.2.2. Olemasolevad hooned ja rajatised ........................................................................ 9 2.2.3. Olemasolev reljeef ................................................................................................ 9 2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus ..................................................................................... 9 2.2.5. Piirdeaed…………………………………………………………………………………..9

2.3. Asendiplaaniline lahendus ........................................................................................ 10 2.3.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse. Hoone paiknemiskõrgus ................................ 10 2.3.2. Sademevee käitlemine ....................................................................................... 10

2.4. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ................................................................. 10 2.5. Haljastus ja heakorrastus .......................................................................................... 10

2.5.1. Olemasolev, säilitatav haljastus ........................................................................... 10 2.5.2. Keskkonnakaitseline osa .................................................................................... 10 2.5.3. Ehitamise dokumentidest .................................................................................... 10

3. ARHITEKTUUR ................................................................................................................. 11 3.1. Üldandmed ............................................................................................................... 11

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus .................................................................................... 11 3.1.2. Alusdokumendid ................................................................................................. 11

3.2. Olemasolev olukord .................................................................................................. 11 3.3. Arhitektuurne üldlahendus ........................................................................................ 11 3.4. Konstruktsioonid ....................................................................................................... 13 3.5. Koormused ............................................................................................................... 14 3.6. Energiatõhusus ja sisekliima ..................................................................................... 15 3.7. Hoone ehitustööd ..................................................................................................... 15

3.7.1. Ettevalmistustööd ............................................................................................... 16 3.7.2. Sokkel ................................................................................................................ 16 3.7.3. Välisseinad ......................................................................................................... 16 3.7.4. Fassaadiplekid ................................................................................................... 16 3.7.5. Katusekate ......................................................................................................... 16 3.7.6. Korstnad ..............................................................................................................16 3.7.7. Avatäited ............................................................................................................ 17 3.7.8. Vihmaveesüsteem .............................................................................................. 18

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

3

3.8. Müra nõuded ............................................................................................................ 18 3.9. Eluhoone andmed peale ümberehitamist .................................................................. 19 3.10. Hoone tehniline kasutusiga ja korrashoiuperioodid ................................................... 20

4. TULEOHUTUS .................................................................................................................. 21 4.1. Projekteerimisel aluseks võetud normdokumendid ................................................... 21 4.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ....................................................... 21 4.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ............................................................................ 21 4.4. Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ............................................................................. 21 4.5. Tuletundlikkus........................................................................................................... 22 4.6. Evakuatsioonilahendus ............................................................................................. 22 4.7. Tuleohutuspaigaldised .............................................................................................. 22 4.8. Suitsuärastus ............................................................................................................ 22 4.9. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele, väline tulekustutusvesi............................... 22

5. INSENERVARUSTUS ................................................................................................................. 23 5.1. Standardid ................................................................................................................ 23 5.2. Vee varustus ja kanalisatsioon .................................................................................. 23 5.3. Küte ja ventilatsioon .................................................................................................. 23 5.4. Elektrivarustus .......................................................................................................... 24 5.5. Nõrkvoolu- ja sidevarustus ........................................................................................ 25

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

4

II GRAAFILINE OSA

1. Asendiskeem

AS-4-01

2. I korruse plaan 1:100 AR-5-01

3. II korruse plaan 1:100 AR-5-02

4. Vaade idast ja põhjast 1:100 AR-6-01

5. Vaade lõunast ja läänest 1:100 AR-6-02

6. Lõige A-A 1:100 AR-6-03 7. Akende ja uste spetsifikatsioon 1:100 AR-8-01

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

5

I SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Rekonstrueeritav hoone on esmaselt kasutusele võetud 1930. aastal ehitatud elamu, mis on rajatud madalvundamendile.

Projekti eesmärgiks on hoone rekonstrueerimine, soojustamine ja vastavusse viimine kõigi kehtivate nõuetega.

Töö sisuks on olemasoleva hoone kasutuskõlblike elementide kasutusele võtmine ning nendele toetuva uue välisviimistluse ja katusekatte väljaehitamine kaasaegsete materjalide ja tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. On ette nähtud hoone piirdekonstruktsioonide soojustamine, vahelagede ja katuslae konstruktsiooni uuendamine, amortiseerunud avatäidete vahetus, põrandate soojustuse ja konstruktsiooni uuendamine, terrassi väljaehitamine. Lisaks vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamine, nõrk- ja tugevvoolu süsteemi projekteerimine ning küttesüsteemi valik ja projekteerimine.

Projekteerimise aluseks on hoone invantariseerimisjoonised 1998 a. ja tellijapoolsed andmed.

Rekonstrueeritav hoone on rajatud ühtlase kõrgusega madalvundamendile kahekorruselise elumajana. Hoone kandvad välisseinad jäävad osaliselt olemasolevad. Teise korruse välis- ja vaheseinad on puitkarkass-seinad. Katuse kattematerjalina on planeeritud profiilplekk. Rekonstrueerimise käigus välisseinte asend ei muutu.

Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti Vabariigi ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068).

Ehitamisel, materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb täita konkreetsele tööle esitatavaid nõudeid ning toote valmistaja poolset või muud antud juhul rakenduvat juhist või eeskirja.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

6

1. ÜLDOSA

1.1. Üldandmed

Töö nimetus ja staadium Elamu eelprojekt Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. Eelprojekt

Omanik Meelis Peenemaa, Ilona Peenemaa

Tel. +372 58268171 e-post [email protected]

1.2. Projekteerimise üldandmed 1.2.1. Hoone ehitisregistri andmed

Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus 11101 üksikelamu Ehitisregistri kood 110019824 Esmase kasutuselevõtu aasta 1930 Peamine kasutusotstarve 11101 üksikelamu Katastritunnus 62201:001:0808 Ehitise koha-aadress Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. Ehitisealune pind 169,3 m2

Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv - Kõrgus 8,0 m Pikkus 18,6 m Laius 9,2 m Suletud netopind 171,3 m2

Maht 885 m3

Eluruumide pind 96,4 m2 Köetav pind 74,9 m2 Vundament madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal puit Välisseinad puit Välisseina viimistlus puit , väikeplokk Katuste ja katuselagede kandva osa materjal puit Vahelagede kandva osa materjal puit Katusekatte materjal eterniit Veevarustus lokaalne, salvkaev Elektrisüsteem võrk Kanalisatsioon puudub Soojusvarustus kohtküte Soojusallika liigid ahi, kamin, pliit Energiaallika liigid tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt) Ventilatsiooni liik loomulik Tubade arv 2

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

7

1.2.2. Õigusaktid ja normdokumendid Käesoleva projekti arhitektuurilise osa projekteerimise aluseks on järgmised normdokumendid:

 Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.  EVS 932:2017 Ehitusprojekt.  Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015

(26.02.2021, 7)  Eluruumile esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri 27.08.2018. a määrus nr 85  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus nr.42, 04.03.2002.  Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus

nr 63, 11.12.2018.  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, vastu võetud 01.03.2021 nr 17  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad

tuleohutusnõuded  EVS 812-3:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“  Määrus nr 41, „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“  ETF, RT 41-10947-et, Puit- ja puitalumiiniumaknad ning nende paigaldamine.  ETF, RT 80-10632-et, Ehitise kaitseplekid.  ETF, RT 85-10708-et, Katuse turvavarustus.  Tarindi RYL 2010.  Sisetööde RYL 2013.  Ruumide nõuded (ET-1 0106-0175)  ET-1 0207-0068 Hea ehitustava.  Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.  Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri määrus nr 73, vastu võetud25.06.2015.  Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. Majandus ja

kommunikatsiooniministri määrus nr 19, vastu võetud 26.03.2007. TarindiRYL2010 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid

 MaaRYL 2010 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd  SisetöödeRYL 2013 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded  MaalritöödeRYL 2012 – Maalritööde kvaliteedi üldnõuded javiimistluskombinat-sioonid  Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 1. osa – üldised kvaliteedinõuded  EVS-EN 1992-1-1:2005 / AC:2010 + NA:2007. Betoonkonstruktsioonideprojekteerimine

– Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele  EVS- EN 1992-1-2:2005 / AC:2008 + NA:2008. Normaalbetooni külmakindlus.

Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid  EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

8

1.2.3. Kasutatud projektdokumentatsioon Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207-0068) ja vastavalt:

• Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele. • Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele. • Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele. • Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele. • Tellija soovidele.

Lisaks on projekteerimisel lähtutud alljärgnevatest normidest: • Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrus nr 70, 27.12.2002

1.2.4. Situatsiooniskeem

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

9

2. ASENDIPLAAN 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev ehitusprojekt hõlmab Põlva maakonnas, Põlva, Partsiküla, Parunikinnistul paikneva elamu renoveerimist.

Asendiplaanilised tööd puudutavad maapinna silumist ja muru rajamist peale ehitustöid. Hoone sokli äärde paigaldatakse betoonkividest sillutis laiusega 0,8 m, kaldega hoone vundamendist eemale. Eraldatakse kaks parkimiskohta õuealal maja ees.

2.2. Olemasolev olukord

2.2.1. Paiknemine

Käesoleva projekti alusel rekonstrueeritav hoone asub Põlva maakonnas, Põlva, Partsi küla, Paruni eraomandis oleval kinnistul 62201:001:0808 (elamumaa 100%). Vaadeldav kinnistu piirneb: läänest– Veekogude maa 100% Kõrdsijärv 62201:001:1289; põhjast – eraomandis oleva kinnistuga Mäe 61903:004:0170 maatulundusmaa 100%); idast –90 Põlva-Karisilla tee 62201:001:1541 (trantspordimaamaa 100%) ning lõunast – 90 Põlva-Karisilla tee 61903:003:0731 (trantspordimaa 100%). Juurdepääs maaüksusele on Põlva-Karisilla teelt. Üksikelamu asukoht on kinnistu lõunapiiril, Põlva-Karisilla tee ääres.

2.2.2. Olemasolevad hooned ja rajatised

Tehnovõrkudest läbivad planeeringuala alla 1 kV elektriõhuliin. Liitumine energiasüsteemiga on olemas.

Kinnistu maakasutust kitsendavad:

• olemasolevatest tehnovõrkudest tingitud kitsendused – elektri kaabelliini kaitsevöönd – määrus nr 19, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus – alla 1kV liinil 2 m mõlemal pool äärmistest kaablitest.

• Ranna või kalda ehituskeelvöönd ja ranna või kalda piiranguvöönd.

2.2.3. Olemasolev reljeef

Krundi maa-ala reljeef on väikse kaldega loodesuunas. Kinnistu on erikujuline krunt, mille pindala on 9026 m2.

2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus Krundil on kõrghaljastus.

2.2.5. Piirdeaed Piirdeaed lahendatakse hiljem.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

10

2.3. Asendiplaaniline lahendus Hoone asend ei muutu.

2.3.1. Sademevee käitlemine Sademevesi voolab katuselt plekist vihmaveerennide ja -torude kaudu õueala pinnasesse.

2.4. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

Eraldatakse kaks parkimiskohta sõiduautodele murukattega õue alal.

2.5. Haljastus ja heakorrastus

2.5.1. Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

2.5.2. Keskkonnakaitseline osa Jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale 17.05.2018 nr. 39. Ehitamise käigus tekkivad jäätmed anda sellekohast utiliseerimisluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitisele kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (kui see on nõutav), kus on näidatud ära üleantavate jäätmete kogused ja jäätmekäitluskoht (ettevõte). Esitatava õiendi vormi kinnitab vallavalitsus. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas.

2.5.3. Ehitamise dokumentidest Ehitise dokumenteerimisel juhinduda dokumenteerimise nõuetest : Majandus- ja Taristuministri määrusega nr.3 14.02.2020 Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded" Ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ja annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusejärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

11

3. ARHITEKTUUR 3.1. Üldandmed 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva arhitektuurse eelprojektiga on projekteeritud Põlva mk., Põlva, Partsi küla, Paruni elamu vundamendi soojustuse, katuse, fassaadide ja avatäidete ning siseruumide planeeringu, põrandate ja vahelagede konstruktsiooni, viimistluse, soojustuse, terrassi väljaehitamiseks ning õhk-vesi kütteküttesüsteemi ja elektrivarustuse ehituseks vajalikud ehituslikud lahendused.

3.1.2. Alusdokumendid

Lähteandmed Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti Vabariigi ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068).

3.2. Olemasolev olukord

Kinnistu ja projekteeritav hoone kuuluvad tellijale.

3.3. Arhitektuurne üldlahendus

Üksikelamu on projekteeritud olemasoleva hoone põhisena. Algselt elamu koos kuuriosaga ehitatakse ühtseks üksikelamuks. Lisatakse peasissepääsu juurde terrass. Hoone on kahekorruseline ja viilkatusega, mille kalle on projekteeritud 40°. Hoone katusekatteks on halli värvi profiilplekk. Aknaraamid ja uksed on PVC.

Elumaja esimese korruse välisseinad on puidust paksusega 200 mm, kaetakse lisasoojustuskihiga välispinnal – 200 mm ja kaetakse tuuletõkkeplaadiga ja puitlaudisega. Sisepind krohvitakse mineraalkrohviga. Mittekandvad siseseinad esimesel korrusel on puitkarkass-seinad mineraalvilla täitega, paksusega 150 mm, mõlemalt poolt kaetud kahekordse kipsplaadiga. Kandvad seinad jäävad olemasolevad.

Teise korruse siseseinad on puitkatkarkass-seinad täidetud mineraalvillaga. Need kaetakse mõlemalt poolt kahekordse kipsplaadiga.

Teise korruse otsavälisseinad on samuti puitkarkass-seinad, täidetud mineraalvillaga (300 mm), välispind kaetud puitlaudisega. Teise korruse küljeseinad on samuti puitkarkass-seinad täidetud mineraalvillaga (250 mm) ja kaetud tuuletõkkeplaadiga (13 mm).

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

12

Hoone põhjapoolse külje ees on puitpõrandaga terrass. Terrassile pääseb hoone peauksest ja elutoa klaasukse kaudu.

Hoone esimesel korrusel on hall, elutuba, köök-söögituba, vannituba, wc, tehnoruum ja magamistuba.

Teisel korrusel asuvad trepihall, hobiruumid, vannituba/wc ja puhkeruum.

Esimese korruse tehniline ruum õhk-vesi soojuspumba, põranda soojustustorude kollektori, veevarustuse sõlmede ja ventilatsiooniseadmete paigutamiseks. Soojuspumba väline soojusvaheti paigaldatakse hoone lääneseina kõrvale betoonalusele maapinnale.

Kõik ruumid on köetavad, nende siseviimistluses kasutatakse looduslähedasi materjale.

Hoonesse esimesele korrusele, elutoa ja köök-söögitoa seina rajatakse kamin, mille jaoks kasutatakse moodulkorstent. Teisele korrusele rajatakse kamin puhkeruumi.

Terrass

Hoone on põhjaküljest ümbritsetud madala puitterrassiga, mis toetub killustikpadjal olevatele betoonplokkidele ja puittaladele 100x100 mm, mis on paigutatud kahes kihis risti. Piirdes on kolme astmega trepp.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

13

3.4. KONSTRUKTSIOONID

Konstruktsioonide projekteerimisel on aluseks järgmised normid ja standardid

1. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused 2. EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 3. EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused, mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused 5 EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks 6. EVS-EN 1995-1-1:2005 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 7. EVS-EN 1992-1-1:2005 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele 8. EVS-EN 1997-1:2005 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

Välispiirded

Elumaja välisseinad jäävad olemasolevad, millele lisatakse sõltuvalt seina konstruktsioonist täiendavat soojustuse kiht. Algse kuuriosa seinad rajatakse uued puitkonstruktsioonis seinad 250 mm.

Siseseinad

Esimese korruse karkass-siseseinad paigaldatakse betoonpõrandale ning kaetakse kahekordse kipsplaadiga, kinnitades plaadid puitkarkassi külge, pahteldatakse ja värvitakse mõlemalt poolt.

Siseviimistluses kasutatakse tänapäevaseid, tervisekaitseameti poolt tunnustatud materjale. Ruumide seinad värvitakse hästihooldatavate sisetööde värvidega.

Teise korruse siseseinad on mineraalvillaga täidetud puitkarkass, mõlemalt poolt kaetud kahekordse kipsplaadiga. Katuslagi on samuti puitkarkassil, mineraalvilla soojustusega.

Põrandad

Elumaja olemasolev põrandakate lammutatakse. Uus põrand ehitatakse tihendatud liivalusele kihi paksusega 500 mm mille peale pannakse soojustusena vahtpolüstürool EPS 100 kihi paksusega 2×100 mm mis kaetakse hüdroisolatsiooni tagamiseks polüetüleenkilega PE. Seejärel valatakse hoone põrand 100 mm paksusest betoonist margiga C25/30, mis armeeritakse 8 mm läbimõõduga armatuurvõrguga, mille silm on 150 mm. Põrandaplaadi eraldamiseks vundamendist kasutatakse 25 mm paksust vahtpolüstürooli riba. Betoonpõranda plaadi mõranemise vältimiseks suuremate põranda pindade korral tuleb tekitada deformatsioonivuugid laiusega 2…6 mm, mida täita peale betooni kivistumist elastse vuugitäitega.

Enne põrandavalu paigaldatakse armatuurvõrgu peale ja seotakse sellega vesipõrandakütte torud. Küttesüsteemi torude läbiviigud vundamendist isoleeritakse soojuslikult. Elektrijuhtmestiku osa võib paigaldada liivakihi sisse, soojustuse alla.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

14

Põrandad peavad olema kõrge kulumiskindlusega, mehaaniliselt vastupidavad ja hästi puhastatavad ning vastama ruumiotstarbele. Põrandad kaetakse puitparkettiga (14 mm) mürasummutusmati peal (3 mm).

Köögi, WC, vannitoa ja sauna põrandad katta libisemiskindla faktuuriga keraamiliste plaatidega.

Teise korruse põrand on paigaldatud laetaladele. Esimese kihina kasutatakse 30 mm paksust mürasummutusplaati. Sellele kinnitatakse 22 mm paksune OSB-3 plaat soonega. Paigaldatakse vahtpolüstüroolplaadid UPONOR Siccus või Floore paksusega 25 mm, mis on ettenähtud põrandakütte torude paigaldamiseks (komplekti kuuluvad ka soojusjaotusplaadid). Torude süsteem kaetakse kahekordse põranda kipsplaadiga GL15 2x12,5 mm. Põranda kattena kasutatakse puitparketti (14 mm) mürasummutusmatil (3 mm).

Vahelagi

Vahelae kandvaks konstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 100×200 mm, mis paigaldatakse sammuga 600 mm ning mis toetuvad kandvate seinte müürilatile. Taladele kinnitatakse metallkarkass, mille külge riputatakse lae kaks kihti kipsplaate. Vahelaele paigutatakse soojusisolatsiooni kiht – mineraalvill kihi paksusega 200 mm. Teise korruse vahelae konstruktsioon on samasugune. Lisandub veel 200 mm paksune mineraalvilla kiht, mida kaetakse tuuletõkkeplaadiga (13 mm). Katuslagede korral on mineraalvilla soojustuskihi paksus vastav sarikate kõrgusele (200 mm) millele lisandub puitkarkass 50x100 mm, kaetud tuuletõkkeplaadiga (13 mm) või kangaga. Soojustuskihi paksus kokku on 300 mm. Sarikatele kinnitatakse 80x50 mm tuulutusliistud millele kinnitatakse aluskate, kinnitades seda 25x50 liistudega. Risti nendega paigaldatakse plekialune roovitus 25x100 mm laudadest, vahedega 100 mm, räästa juures tihedamalt.

Trepp

Hoone sisetrepp on projekteeritud puidust 16 astet 250x185 mm.

3.5. KOORMUSED

Koormuste arvutuse normdokumendid: • EVS-EN 1990:2002: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused • EVS-EN 1991-1-17:2006+NA:2009: Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused • Omakaalu- ja kasuskoormused: vastava materjali tootejuhendid kui EVS-EN 1991-1-

1:2002: Ehituskonstruktsioonide koormused, osa 1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• Lumekoormus: EVS-EN 1991-1-3:2006: Osa 1–3: Üldkoormused. Lumekoormus. • Tuulekoormus: EVS-EN 1991-1-4:2007

Muutuvkoormused

Kasuskoormused Üldised normatiivsed kasuskoormused põrandatele:

Ruumi nimetus qk (kN/m2) Eluruumid (klass A) 2

Mittekäidavad katused (klass H) 0,75

Horisontaalkoormus käsipuudele ja vaheseintele (rakenduskõrgus < 1,2 m)

0,5 kN/m

Täiendavalt võtta arvesse teisaldatavate vaheseinte omakaalu.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

15

Lumekoormus

Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Normatiivne lumekoormus maapinnal: sk = 1,5 kN/m².

Tuulekoormus

Tuulekoormus on määratud EVS-EN 1991-1-4:2007põhjal. Tuulekiiruse baasväärtus vref = 21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref = 276 N/m² Maastikutüüp II

3.6. Energiatõhusus ja sisekliima

Energiatõhususe hindamseks on koostatud energiarvutusel põhinev energiamärgis (märgise nr. 22411566/0243; väljaandja Arton Energy OÜ;reg. 14486377) Energiatõhususarv onn 144 kwh/m2a, mille järgi kuulub hoone C-klassi. 3.7. Hoone ehitustööd

3.7.1. Ettevalmistustööd  Eemaldada hoone olemasolevad viimistluselementide osad.  Viia lammutusmaterjal jäätmejaama.  Kaevata lahti hoone vundament 1 m laiuselt.  Täita kaevik killustikuga vundamendi talla kõrguseni.  Vajadusel valada lisataldmik betoonist sarrustega läbimõõduga 16 mm, ühendades see

olemasolevate osadega terasvarraste abil.

3.7.2. Sokkel Paigaldada looduskivimüürile hüdroisolatsioonikiht ning liimida sellele 50 mm paksune vertikaalne soojusisolatsiooni kiht (EPS 120). Katta sokkli ülemine pind hüdroisolatsiooniga. Täita süvend liivaga, tihendades seda.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

16

3.7.3. Välisseinad Hoone olemasolevad ja rajatud välisseinad katta 180 mm paksuse tselluvilla soojustusega.

Hoone aknaavad ehitada vastavalt projektile, jättes aknaraamidele 15 mm vaba ruumi raami ja kinnituspinna vahel.

Akende raamid ja välisuste lengid paigaldada välisseina kinnitatud puitkarkasside sisse, soojustuse välispinnast 100 mm sügavusele. Aknalengi ja seina vaheline pilu täita mineraalvillaga või montaaživahuga.

3.7.4. Fassaadiplekid Fassaadide akende veeplekid ja vihmavee rennid ning -torud valtsida kuumtsingitud plekist paksusega min 0,6 mm. Plekk peab vastama keskkonnaklassile C3 (keskmine saaste) ning kuumtsinkimise pinnakate peab olema Z350. Akende veeplekkidel ja vihmavee rennidel ja - torudel – värvitoon hall.

3.7.5. Katusekate Elamule on projekteeritud viilkatus kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on 50×200 mm ristlõikega puitsarikad, mis paigaldatakse sammuga 600 mm. Sarikate peale paigaldatakse tuulutusliist 50x80 mm ning sellele aluskate kondensvee ärajuhtimiseks, kinnitades seda 50×25 mm distantsliistudega ning seejärel kinnitatakse sarikatega risti 25×100 mm roovid. Roovide vahe on 100 mm, räästa juures tihedam. Hoone katusekatteks on halli värvi profiilplekk. Räästakarniis on tuulutusavadega. Katusealuse tuulutuse tagavad tuulutusvahed. Moodulkorstna kõrgus katuse pinnast 80 cm.

3.7.6. Korstnad Elamu olemasolev elutoas paiknenud amortiseerunud tellis korsten lammutatakse ja ehitatakse asemele Fibo moodulkorsten. Lisaks ehitatakse moodulkorsten elamu tehnoruumi.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

17

3.7.7. Avatäited

Aknad Hoonele paigaldatakse ühekordsete PVC raamidega aknad kolmekordse

klaaspaketiga. Aknad peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele:

 heli ja mürapidavus  soojusjuhtivus

lükandaknal

Rw = 30 dB U = <0,80 W/(m2·K) U = <1,60 W/(m2·K)

 õhuläbilaskvus EVS-EN 12 207 klass 4  veepidavus

vastupanu tuulekoormusele EVS-EN 12 208 EVS-EN 12 210

7A C3

Paigaldatakse projekteeritud profiilidega veeplekid kaldenurgaga 15°, mis ulatuvad välisseinast 30 mm väljapoole.

Klaasid:

3-kordne klaaspakett (4LowE+16+4+16+4LowE) argoontäitega, sisemine ja välimine klaas – selektiivklaas.

Viimistlus: PVC raamid, värvitoon valge seest ja pruun väljast. Sulused: standardsed.

Välisuksed

Välisuks on PVC, klaaspaneeliga.

Sulused: standardsed.

Sarnaselt akendega, ukselengid paigaldada välisseina välispinnast sissepoole 100 mm, liitekoht soojustada mineraalvillaga, katta õhutihe teibiga (nt, SIGA tooted) ja ukseliistuga.

Lukustus konsulteerida tellijaga, lukusüsteemid ASSA või sarnane, hinnaklassist analoogne.

Välisuksed peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele: helimürapidavus R’w =30 dB, soojusjuhtivus U = <1,0 W/(m2·K).

Siseuksed

Siseuksed on siirdeõhu juurdepääsu tagamiseks ilma põrandapakkudeta, uste all on õhupilu 30 mm.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

18

3.7.8. Vihmaveesüsteem Räästa külge kinnitatakse veerennid, äravool toimub torude kaudu. Vesi suunatakse maapinnale. Veerennid ja vertikaalsed torud valtsitakse kuumtsingitud plekist paksusega 0,6 mm. Plekk peab vastama keskkonnaklassile C3 (keskmine saaste) ning kuumtsinkimise pinnakate peab olema Z350. Vihmaveetorud ümmargused, läbimõõduga 100 mm, kinnitus seinale kuumtsingitud ankrupoltidega läbimõõduga 10 mm.

3.7.9. Müra nõuded

Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse heliisolatsiooni nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel. Käesoleva hoone projekteerimisel lähtutakse EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest „ nõuetest. - Heliisolatsiooninõuded Sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.

Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

19

3.8. Eluhoone andmed peale ümberehitamist

Peamine kasutusotstarve 11101 Üksikelamu Katastritunnus 62201:001:0808 Ehitise koha-aadress Paruni, Partsi küa, Põlva vald, Põlva mk. Ehitisealune pind 171,1 m2

Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluse korruste arv - Kõrgus 7,25 m Pikkus 18,2 m Laius 9,5 m Maht 916 m³ Suletud netopind 192,9 m2

Köetav pind 192,9 m² Tubade arv 4 Eluruumide pind 177,1 m² Üldkasutatav pind - Tehnopind 15,8 m² Vundament madalvundament Välisseina liik puit, väikeplokk Välisseina viimistlus puit Vahelagede kandva osa materjal puit Katuse ja katuslagede kandva osa materjal puit Katusekatte materjal plekk

Kasutusviis I Tulepüsivusklass TP3

Hoone ehitisealune pind suureneb 1,8 m2 seoses välisseinte soojustamisega. Hoone suletud netopind suureneb 21,6 m2 seoses teise korruse täielikult väljaehitamisega. Hoone maht suureneb 31 m3 kuna mahu arvutamine on muutunud võrreldes algsega.

Hoonete arvestatav tööiga on 50 aastat (klass D, EPN15.1).Hoonesiseste tehnosüsteemide

arvestatav tööiga on 20 aastat.

Eluhoone tehnilised andmed

Veevarustuse liik - lokaalne kaev Pesemisvõimalused - vann või dušš Elektrisüsteemi liik - võrk Kanalisatsiooni liik - lokaalne septik biopuhastiga Soojusvarustuse liik - lokaalküte, kohtküte Soojusallika liigid - soojuspump, ahi, kamin või pliit Energiaallika liigid - õhusoojus ja elekter,

tahke, näiteks puit, turvas, brikett Ventilatsiooni liik - sundvent. Tualettruumide liigid - vesiklosett

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

20

3.9. Hoone tehniline kasutusiga ja korrashoiuperioodid

Tehniline kasutusiga tähendab kasutuselevõtu järgset aega, mille kestel tarindi, ehitiseosa, süsteemi või seadme tehnilised toimimisnõuded on täidetud. Kui tehniline kasutusiga on läbi saanud, on otstarbekas tarind, ehitiseosa, süsteem või seade välja vahetada. Tehniline kasutusiga põhineb kättesaadaval teabel ja kogemustel tarindi, ehitiseosa, süsteemi või seadme vastupidavuse kohta ning on üldistatud.

Antud hoone kandvate konstruktsioonide, katuse, treppide, torustike tehniline kasutusiga on 50 a. Avatäidete, siseviimistlusmaterjalide, kõnniteede tehniline kasutusiga on 30 a. Tehnosüsteemide – küte, ventilatsioon, elektripaialdis tehniline kasutusiga on 20 a.

Koormusklass näitab keskkonna ja kasutamisest põhjustatud tingimusi (1 = raske, 2 = normaalne, 3 = kerge). Antud objekti koormusklass on 3=kerge.

Ülevaatuseintervall on ajavahemik, mille möödumisel tuleb kontrollida tarindi, ehitiseosa, süsteemi või seadme seisukorda ja toimivust. Ülevaatuseintervall peab olema selline, et kontrollitav objekt antud ajavahemikus püsiks töökorras. Objekti ülevaatusintervall on 3 aastat.

Hooldusintervalli all mõeldakse ajavahemikku, mille möödumisel tarindile, ehitiseosale, süsteemile või seadmele tehakse hoolduskava kohased ülevaatus- ja hooldustoimingud. Hooldusintervall on 5 a.

Korrashoiuperiood näitab keskmist aega, mille möödumisel ettenähtud korrashoiutoimingut korratakse. Korrashoid on tarindi, ehitiseosa, tehnosüsteemide või –seadmete remont seda osaliselt uuendades, täiendades, korrastades või viimistledes. Korrahoiuperiood on 5 a.

Seisukorrahinnang on kinnistu ruumide, ehitiseosade, tehnosüsteemide ja õueala seisukorra hindamine vaatlemisel ja remondivajaduse ligikaudne hindamine ning selle kohta eeskirjadekohase aruande esitamine. Seisukorrahinnangu andmisel kontrollitakse ka sisetingimusi ja energiatõhusust ning tehakse nendega liituvaid parandusettepanekuid. Seisukorrahinnangu abil saadakse kinnisvarast üldpilt ja tuuakse esile asjaolude tähtsusjärjekord. Eelisjärjekorda pannakse turvalisust ja tervist mõjutavad asjaolud. Neile järgnevad suuremate remondikuludega ehitiseosade kahjustused ning edasiarenemisel olulist kahju ja turvaohtu põhjustada võivad kahjustused. Seisukorrahinnang dateeritakse või uuendatakse iga 5 aasta järel.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

21

4. TULEOHUTUS

4.1. Projekteerimisel aluseks võetud normdokumendid ÕIGUSAKTID

1. Tuleohutuse seadus, 01.03.2021. 2. Siseministri 16.02.2021 määrus nr 17; jõustumiskuupäev 01.03.2021 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. 3. Siseministri 18.02.2021 määrus number 10; jõustumiskuupäev 01.03.2021 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

4. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule".

5. Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded".

6. Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse".

7. Siseministri 18.08.2010 määrus nr 37 "Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule".

8. Majandus-ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

STANDARDID

1. EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus, Osa 1: Sõnavara. 2. EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. 3. EVS 812-3:2018 Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesüsteemid. 4. EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. 5. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. 6. EVS_620_2_2012_et TO. Ohutusmärgid. 7. EVS 871:2017– Tuletõkke-ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. 8. EVS-EN 1838:2013– Valgustehnika hädavalgustus. 9. EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.

10. CEN/TS 54-14:2004 – Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri.

11. EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016 – Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted. 12. EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri-ja elektroonikasüsteemid. 13. EVS 919:2013+A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus jakorrashoid. 14. EVS_919_2013_et SUITSUTÕRJE. 15. Eesti Ehitusteave „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650.

4.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Hoone tulepüsivuse klass TP3 Hoone kasutusviis I Hoone kasutusotstarve 11101 Üksikelamu Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv - Hoone kõrgus 7,25 m

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

22

Hoone tuletundlikkuse pinnakihid

Seinad ja lagi D-s2,d2 , põrandad - Tuletõkkesektsiooni kogupind jääb alla 400m2. Hoones asuvate ruumide eripõlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m2. Jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata. Hoone esimesel korrusel asub tahke küttega köetav kamin. Küttekolded peavad vastama standardile EVS-812-3: 2018/AC.

Korstnad on laotud FIBO korstnamoodulist. Korstna läbiviigul katuslaest tuleb korsten isoleerida 25 cm laiuselt mineraalvillaga, mille mahukaal on vähemalt 100 kg/m3 ja max töötemperatuur 600 °C. Küttekoldel peavad olema puhastusluugid ja siiber. Koldest mõlemale poole 10 cm ja ette 40 cm ulatuses peab olema põrandale paigaldatud plekk või keraamilised põrandaplaadid. Hoones peab olema korruse kohta vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur, mis on paigaldatud järgides tootja juhiseid. Köögi väljatõmbekanal peab vastama EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.

Evakuatsioon toimub tuletõkkesektsioonist otse välisõhku avatavate akende ja uste kaudu. Suitsu eemaldamine toimub avatavate akende ja uste kaudu. Tulekujade nõuded vastavad normidele. Lähim naaberkinnistu hoone asub 22 m kaugusel.

Hoone kasutusloa saamiseks valmib kuivhüdrant tulekustutus veevõtu saamiseks.

Hüdrandi asukoht on hoonest 20 m läänesuunda – 90 Põlva-Karisilla tee 61903:003:0731 äärde, veeühendus Kõrdsijärv 62201:001:1289 vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

23

5. INSENERVARUSTUS 5.1. Standardid

Tehnosüsteemid kavandatakse järgmiste standardite alusel

ESS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine EVS 846:2013 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine EVS 835:2022 Hoone veevärk EVS 846:2022 Hoone kanalisatsioon EVS-HD 60364; EVS-IEC 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse Eesti Standardist EVS 835:2022 „Kinnistu veevärgi projekteerimine.“ Joogi ja tarbevesi saadakse olemasolevast salvkaevust. Külma- ja sooja tarbevee jaotus- ja ühendustorustikud monteerida komposiittorudest De16x2,0 –De32x3,0. Veevarustuse jaotustorustikud isoleerida, torustike paigutus on reeglina varjatud kas- seinas või põrandas hülssides. Süsteemide paigaldamisel jälgida valmistaja poolt ettekirjutatud nõudeid.

Kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse Eesti Standardist EVS 846:2022 „Kinnistu kanalisatsioon.“ Hoone kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga. Süsteemide paigaldusel järgida tootjatehase juhiseid. Paruni kinnistu, Partsi külas asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (madal reostusohtlikkus).

5.3. Küte ja ventilatsioon Kasutatud normdokumendid: o EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine o EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ o RYL 2002 (osad 1 ja 2) Hoone tehnosüsteemid

Elamu põhikütteallikana võetakse kasutusele õhk-vesi soojuspump, orienteeruva küttevõimsusega 8 kW, millega soojendatakse nii kütte- kui tarbevesi. Kütteks ettenähtud vesi suunatakse hoone põrandkütte süsteemi. Soojuspumbaga küte on keskkonnasäästlikum kui kütmine tahke kütusega ahjudega. Õhksoojuspump peab olema inverter-kompressoriga, sobima Põhjamaade tingimustele. Soojuspumba välisosa maksimaalne müratase peab olema väiksem või võrdne 50 dB(A) päevasel ajal ning 40 dB ( A ) öisel ajal. Soojuspump reguleeritakse päevasele ja öisele režiimile nii, et öösel ei tööta soojuspump maksimaalsel võimsusel. Soojuspump paigaldatakse vibratsioonipuksidele maapinnale bet.plaadile. Sellise abinõudega on vähendatud võimaliku miinimumini müra ja vibratsiooni kandumine elamusse ning ümbritsevasse keskkonda. Elamu esimesele ja teisele korrusele paigaldatakse puiduküttega kamin, mis jääb kasutusele reservsoojusallikana.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

24

Ventilatsioonisüsteem Elamusse on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem, mille põhiseadmed paigutatakse tehnoruumi esimesel korrusel. Ehitatakse välja ka eraldi ventilatsioon mehaanilise väljatõmbega köögist.

5.4. Elektrivarustus

Elektripaigaldise väljaehitamiseks koostatakse eraldi projekt põhiprojekti staadiumis. Elektripaigaldise projekteerimise aluseks on järgmised standardid: Eesti standardisari EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised EVS-IEC 60364-4-41:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-IEC 60364-4-42:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. EVS-IEC 60364-4-43:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. EVS-IEC 60364-4-44:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest. EVS-HD 60364-5-54:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse potentsiaaliühtlustusjuhid. EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldise käit. Elektriohutusseadus Eesti Vabariigis kehtivad standardid. Materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad- ja juhised. Elektripaigaldise kavandatav eluiga on 30 aastat. Liitumispunkt-olemasolev. Liitumispunktist elamuni paigaldatakse pinnasesse madalpingekaabel. Hoonesisene peakilp paigaldatakse tehnoruumi seinale. Elektripaigaldise maandamisviis: TN-S

Juhistikusüsteem paigaldises: L1; L2; L3 N PE Pingesüsteem: 3x400/230 V AC 50Hz Projekteeritavad peakaitsmed ja liitumispunktid on rajatavas liitumiskilbis. Liitumiskilbist vedada kaablid (kaitsetorus) hoone majapidamisruumi paigaldatavasse jaotuskilpi. Hoonesiseselt paigaldada kaablid seinakarkassi sisse ja fermide alla. Kilbi paigalduskõrgus põrandast 1,3..1,5 m. Kilp paigaldada selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120 kraadi. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8 m ruumi. Jaotuskilbis olevad eri pingesüsteemid ja nende lülituskohad eraldatakse teineteisest. Jaotuskilpi sisenevatele ja sealt väljuvatele kaablitele näha ette piisavalt montaažiruumi. Kaitsmete enimalt lubatud rakendumisajad: 0,4s – pistikupesa liinid 5s – pea ja toiteliinid, kohtkindlate seadmete toiteliinid, valgustuspaigaldis. Kilbi skeemid paigaldada kilbiukse siseküljele, väljuvad rühmaliinid nummerdada. Peale kaablite ja juhtmete paigaldamist avad kilbis tihendada. Eraldi kaitsmete alla pannakse järgmised tarbimiskohad: eluruumide valgustus, eluruumide pistikud, välisvalgustus, soojuspump, ventilatsioon. Kõik statsionaarsed seadmed paigaldatakse eraldi kaitsmete alla. Koridoride ja üldruumide valgustuse lülitamine toimub automaatselt eraldiseisvate liikumisanduritega või käsitsi. Üks andur võib juhtida mitut valgustit. Muudes ruumides toimub lülitus käsitsi. Lampide värvsustemperatuur üldkasutavates ruumides 4000 K. Arvestades ruumide keskkonnaga (kuivad, küttega, tolmuvabad siseruumid, hoolduskava olemasolu) on valgustuse projekteerimisel valitud hooldeteguriks 0,8. Keskmine projekteeritud üldvalgustustiheduse hooldeväärtus üldkasutatavate ruumide

tööpiirkonnas näidatakse põhiprojekti valgustuse joonistel ruumide kaupa. Ruumidesisesed valgustid valib tellija. Lülitite paigalduskõrgus 1,2-1,4 m.

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk. ELAMU RENOVEERIMISE EELPROJEKT

Veebr. 2024

25

5.5. Nõrkvoolu- ja sidevarustus

Nõrkvooluseadmete hulka kuulub signalisatsioonisüsteem, k.a. tuleohutuse tagamise seadmed (suitsu-, temperatuuri- ja CO2 andurid). Signalisatsioonisüsteem on lokaalne, juhtmevaba, häiresignaali edastamisega raadioside kanali kaudu.

1

JOONIS

AADRESS

OBJEKT

Paruni, Partsi küla, Põlva vald, Põlva mk.

Asendiskeem

Leht AS-4-01

21.02.2024.a.Koostaja Meelis Peenemaa

ÜKSIKELAMU ÜMBEREHITAMINE

PP_EP_AS-4-01_asendiskeem

K11

E

KS1

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 03.04.2024

Meie 15.04.2024 nr 7.1-2/24/5686-2

Paruni kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Põlva valla Partsi küla Paruni kinnistu

ehitusloa eelnõu (menetlus nr 418722).

Kinnistu (katastritunnus 62201:001:0808) asub riigitee nr 90 Põlva-Karisilla (edaspidi riigitee) km

7,69-7,81 kaitsevööndis. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on

1049 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 70 km/h.

Ehitusluba antakse olemasoleva elamu kompleksseks rekonstrueerimiseks. Ehitusloa aluseks on

Meelis Peenemaa poolt koostatud projekt „Elamu renoveerimisprojekt. Paruni, Partsi küla, Põlva

vald, Põlva maakond. Eelprojekt.“

Ehitusloa aluseks oleva projektiga kavandatakse riigitee ca km 7,715 riigitee alusele maaüksusele

ca 5,0 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast kuivhüdrandi rajamist (Joonis 1).

Joonis 1. Kuivhüdrandi asukoht riigitee ca km 7,715 (lilla ringi sees), väljavõte projekti asendiplaanist

(Lisa 2)

2 (3)

Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõded,

tingimused ja kord (siseministri 18.02.2021 määrus nr 10, edaspidi veevõtukoha nõuded) sätestab

veevõtukoha (sh kuivhüdrant) rajamiseks järgmised nõuded:

 § 3 lg 5: päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht peab paiknema

vahetult veevõtukoha väljundi kõrval, ent mitte kaugemal kui kolm meetrit;

 § 6 lg 6: veevõtukoht rajatakse tee peale või tee äärde nii, et selle kasutamine mõjutab

liiklust võimalikult vähe;

 § 6 lg 7: kui veevõtukoht rajatakse tee äärde, peab veevõtukoht olema päästetehnikaga

ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel.

Lisaks tuleb riigitee alusele maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel lähtuda meie juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (edaspidi tehnovõrkude nõuded),

mille Lisa 4 käsitleb riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamist. Antud asukohas,

lähtudes riigitee aasta keskmisest liiklussagedusest (1049 sõidukit) ning lubatud sõidukiirusest (70

km/h), oleks võimalik lubada veevõtukoha rajamist ilma täiendava teenindusalata (st peatumine

riigitee peenral), sest riigiteel on võimalik tagada vaba ligipääs peatuva päästeauto korral (vaba

ruum > 3,5 m). Kahjuks asub antud asukohas riigitee servas põrkepiire (Joonis 2) ning seetõttu ei

ole mõeldav hüdrandi kavandamine riigitee äärde, sest sellele ei ole võimalik tagada nõuetekohast

juurdepääsu (vt ülalpool väljavõtted määrusest).

Joonis 2. Tänavavaade kuivhüdrandi asukohas riigitee ca km 7,715 (aprill 2022)

Kavandada tuletõrje veevõtukohale sobilik asukoht, mis arvestab nii veevõtukoha kui

tehnovõrkude nõuetele.

Soovi korral võite hüdrandile uue asukoha määramisel tekkivate küsimustega pöörduda meie

tehnovõrkude üksuse peaspetsialist Peeter Uibo ([email protected]) poole.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 0124_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri

2. 0124_EP_AS-4-01_v02_asendiskeem

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]