| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-5/24/7091-1 |
| Registreeritud | 24.04.2024 |
| Sünkroonitud | 26.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-5 Keskkonnakaitse dokumendid |
| Toimik | 8-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Villu Lükk (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1.1-7/786
Edastan tutvumiseks eelnõu.
Lugupidamisega
--
Maiu Kauber
Spetsialist (eelnõude koostamine)
[email protected]
53976042
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958
Lp. mälestise omanik.
24.04.2024 nr 1.1-7/786 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 82 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatute osadega.
Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 9. maiks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet
2 (10)
LISA 1 Eelnõu
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse
Nõukogu seisukoha:
1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suuremõisa mõisa peahoone“ (kultuurimälestiste registri nr 23622, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuremõisa küla, Lossi tee 3, KÜ 63902:001:2451) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Suuremõisa mõisa peahoone“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3290 Dekoratiivne laemaal, 19.saj. (tempera)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 793
3291 Dekoratiivne laemaal, 19.saj. (tempera, seko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 794
3292 Peatrepp, 18/19.saj. (puit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 795
3293 Välisuks,1980 (koopia puit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 796
3295 Ahi, 19.saj. (kahhel) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 798
3296 Kamin, 19.saj. (marmor) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 799
2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid
793-796 ja 798-799.
3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suuremõisa mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr 23623, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuremõisa küla, Lossi tee 3, KÜ 63902:001:2451, 63902:001:4030, 63902:001:0636, 63902:001:0466, 63902:001:1220, 63902:001:3344, 63902:001:0635, 63902:001:0676, 63902:001:0161, 63902:001:3731, 63902:001:0008, 63902:001:0488, 63902:001:3732, 63902:001:0013, 63902:001:0380, 63902:001:2970, 63902:001:3341, 63902:001:0677, 63902:001:0363, 63902:001:0360, 63902:001:0047, 63902:001:0650, 63902:001:0224, 63902:001:1112, 63902:001:1092, 63902:001:3990, 63902:001:4000, 63902:001:0653, 63902:001:2830, 63902:001:0607, 63902:001:2680, 63902:001:0197, 63902:001:1093, 63902:001:0555, 63902:001:4751, 63902:001:0279, 63902:001:2980, 63902:001:0615, 63902:001:0637, 63902:001:0641, 63902:001:4292, 63901:001:1302, 63901:001:1494, 20501:001:0332,
3 (10)
20501:001:0333, 20501:001:0816, 20501:001:0818, 20501:001:0814, 20501:001:0815, 20501:001:0817, 20501:001:0819, 20501:001:0784, 20501:001:1859, 20501:001:1860, 20501:001:1996, 20501:001:1997) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Suuremõisa mõisa park ja alleed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23624 Suuremõisa mõisa piirde- müürid
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 283
23644 Suuremõisa mõisa "Ussikeldri" varemed
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 303
23645 Suuremõisa mõisa Charlie hauakivi
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 304
23646 Suuremõisa mõisa pargipaviljoni vundament
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 305
4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1999 määruse nr 20 punktid 283 ja
303-305.
5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Pühalepa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23619, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla, Pühalepa kirik, KÜ 63902:001:0700) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pühalepa kirik“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3259 Hauaplaat kahe reljeefiga, A.Passeri töökoda, 17.saj. (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 673
3278 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 767
3279 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr. 10 Lisa 3 punkt 768
3280 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 769
3281 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 770
3282 Pühitsemisrist, 1300 (fresko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 771
3283 Pühitsemisrist, 19.saj. (seko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 772
3284 Pühitsemisrist, 19.saj. (seko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 773
3285 Käärkambriuks, 19.saj. (puit, kips)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 774
3318 Vitraaž, V.Sein, 1993 (klaas, tina)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 902
3319 Vitraaž, V.Sein, 1993 (klaas, tina)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 903
4 (10)
3320 Vitraaž, V.Sein, 1993 (klaas, tina)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 904
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid
673, 767-774 ja 902-904. 7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Pühalepa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22293, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla, Pühalepa kirik, KÜ 63902:001:0700) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pühalepa kirikuaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23620 Pühalepa kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 279
23621 Pühalepa kirikuaia kabel kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 280
3260 Rõngasrist, 17.saj (maakivi)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 674
3297 Constantin ja Ida Hermine Marcussenite hauaplaat, 1873 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 800
3298 Charlotte Ekisabeth v. Ungern-Sternbergi hauaplaat, 1850 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 801
3299 Constantin v. Ungern- Sternbergi hauaplaat, 1873 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 802
3300 Wilhelmine v. Ungern- Sternbergi hauaplaat, 1813 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 803
3301 Constantin v. Ungern- Sternbergi hauaplaat, 1857
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 804
3302 Rist Marri Hawi haual, 1847 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 805
3303 Rist Kadri Kure haual, 1853 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 806
3304 Rist Annette Wackeni haual, 1864 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 807
3305 Rist Johan Waldmanni haual, 1882 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 808
3306 Rist Jüri Sirkeli haual, 1877 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 809
3307 Rist Andrus Mei haual, 1849 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 810
3308 Rist Juhan Kimberi haual, 1850 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 811
3309 Rist Mihkel Huki haual, 1849 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 812
5 (10)
3310 Rist Marre Wõtti haual, 1872 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 813
3311 Rist Aids Petersi haual, 1837 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 814
3312 Rist Juhhan Kassevälja haual, 1838 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 815
3313 Rist Niggolas Treumanni haual, 1842 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 816
3314 Ratasrist, paas kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 817
3315 Ketasrist, paas kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 818
3316 Ketasrist Peeter Mei haual, 1839 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 819
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1999 määruse nr 20 punktid 279-280
ning kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 800-819.
9. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Käina kiriku varemed“ (kultuurimälestiste registri nr 23540, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Hiiu mnt 20a, KÜ 36802:002:0020) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Käina kiriku varemed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3210 Rõngasrist, 17.saj. (paas)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 670
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 670. 11. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Käina kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22287, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Hiiu mnt 20a, KÜ 36802:002:0020, 36802:002:0082) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Käina kirikuaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3217 Rist Jausa Juhan Jurmanni haual, 1853 (graniit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 791
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 791. 13. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kassari kabeliaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22283, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Esiküla, Kassari kabel, KÜ 36802:003:0228, 36802:003:0212) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kassari kabeliaed“ koosseisus:
6 (10)
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23520 Kassari kabeliaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 177
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punkti 177. 15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kärdla kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 32, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hausma küla, Vana kalmistu, KÜ 63901:001:0994) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kärdla kalmistu“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3358 Rist, 1889 (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 829
3359 Rist Kreet Paljase haual, 1889 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 830
3360 Rist Liiso Paargu haual, 1881 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 831
3361 Rist Eliise ja Liisa Dengo haual, 1889. aastad (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 832
3362 Rist Leenu ja Madis Dengo haual, 1885 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 833
3363 Rist Peeter Mei haual, 1880 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 834
3364 Rist Natalie Mölderi haual, 1895 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 835
3365 Rist Rudolf Mölderi haual, 1895 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 836
3366 Rist Mölderite haua- platsil, 19.saj. lõpp (raudsepis, portselan- plaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 837
3367 Rist Mölderite haua- platsil, 19.saj. lõpp (raudsepis, portselan- plaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 838
3368 Rist Mölderite haua platsil, 19.saj. lõpp (raudsepis, portselan plaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 839
3369 Rist Anton Mölderi haual, 1889 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 840
7 (10)
3370 Rist J. Mölderi haual, 1889 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 841
3371 Rist Johan Arthur Hensele haual, 1869 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 842
3372 Rist Julie Grosfeldti haual, 19. saj. lõpp (malm, messingplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 843
3373 Rist Natalie v. Ungern- Sternbergi haual, 1909 (graniit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 844
3374 Rist Robert v. Ungern- Sternbergi haual, 1898 (graniit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 845
3375 Rist Albertine Saueri haual ja piirdeaed, 1908 (graniit, raud)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 846
3376 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 847
3378 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 848
3379 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 849
3380 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 850
3381 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 851
3382 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 852
3383 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 853
3384 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 854
3385 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 855
16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid
829-856.
17. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Reigi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22280, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pihla küla, Reigi kirik, KÜ 39201:004:0902, 39201:004:5281, 39201:004:0251, 39201:004:5613, 20501:001:0688) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Reigi kirikuaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23469 Reigi kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 125
8 (10)
3202 Hauaplatsi piirdeaed, 19.saj. (raudsepis, malm)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 787
3203 Rist Andrus Oimseni haual, 1851 (paas)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt788
3204 Rist, 1846 (dolomiit) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 789
18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punkti 125 ning
kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 787-789. 19. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Mänspäe kabeliaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22270, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mänspe küla, Kalmuaia, KÜ 17501:001:0105, 17501:001:1250) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Mänspäe kabeliaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23354 Mänspe kiriku kirikuaed kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 10
23355 Mänspe kiriku kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 11
20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punktid 10-11.
21. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kärdla hiiurootslaste kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 22289, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Rannapargi, KÜ 20501:001:0056) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kärdla hiiurootslaste kalmistu“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3377 Rist, 19/20.saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 856
22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 856.
Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest.
I. Asjaolud
1.1. Käskkirjas nimetatud Hiiu maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks
aastatel 1997-2004. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.
9 (10)
1.2. 2023. aasta jaanuarist kuni veebruarini kogus Muinsuskaitseamet kokku Hiiumaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.
1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 82 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole.
1.4. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 24.aprillil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Hiiumaa vallavalitsusele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 9.mai 2024.a.
1.5.Tähtaegselt laekus … arvamust või küsimust.
I. Mälestiste koosseis ja piir
1.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 23 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.
1.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394) lahutamatuks osaks Joachim Jacobi hauaplaat (kultuurimälestiste registri nr 16110) ja jääb mälestise „Haapsalu Jaani kirik“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.
1.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.
II. Riikliku kaitse kriteeriumid 2.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse
kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.
III. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
3.1. ... 3.2. …
IV. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus
Mälestiste kultuuriväärtus 4.1.Eelpool toodud 82 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne
teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi
4.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende lõpetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse
10 (10)
korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.
4.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles.
Kaitsevöönd 4.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada
kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 4.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on
kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puuduvad enamasti liituvatel mälestistel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised).
Mõju
4.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 58. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamine ning käsitlemine neid eraldi erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.
V. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht
5.1. …
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958
Lp. mälestise omanik.
24.04.2024 nr 1.1-7/786 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 82 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatute osadega.
Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 9. maiks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet
2 (10)
LISA 1 Eelnõu
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse
Nõukogu seisukoha:
1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suuremõisa mõisa peahoone“ (kultuurimälestiste registri nr 23622, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuremõisa küla, Lossi tee 3, KÜ 63902:001:2451) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Suuremõisa mõisa peahoone“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3290 Dekoratiivne laemaal, 19.saj. (tempera)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 793
3291 Dekoratiivne laemaal, 19.saj. (tempera, seko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 794
3292 Peatrepp, 18/19.saj. (puit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 795
3293 Välisuks,1980 (koopia puit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 796
3295 Ahi, 19.saj. (kahhel) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 798
3296 Kamin, 19.saj. (marmor) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 799
2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid
793-796 ja 798-799.
3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suuremõisa mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr 23623, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuremõisa küla, Lossi tee 3, KÜ 63902:001:2451, 63902:001:4030, 63902:001:0636, 63902:001:0466, 63902:001:1220, 63902:001:3344, 63902:001:0635, 63902:001:0676, 63902:001:0161, 63902:001:3731, 63902:001:0008, 63902:001:0488, 63902:001:3732, 63902:001:0013, 63902:001:0380, 63902:001:2970, 63902:001:3341, 63902:001:0677, 63902:001:0363, 63902:001:0360, 63902:001:0047, 63902:001:0650, 63902:001:0224, 63902:001:1112, 63902:001:1092, 63902:001:3990, 63902:001:4000, 63902:001:0653, 63902:001:2830, 63902:001:0607, 63902:001:2680, 63902:001:0197, 63902:001:1093, 63902:001:0555, 63902:001:4751, 63902:001:0279, 63902:001:2980, 63902:001:0615, 63902:001:0637, 63902:001:0641, 63902:001:4292, 63901:001:1302, 63901:001:1494, 20501:001:0332,
3 (10)
20501:001:0333, 20501:001:0816, 20501:001:0818, 20501:001:0814, 20501:001:0815, 20501:001:0817, 20501:001:0819, 20501:001:0784, 20501:001:1859, 20501:001:1860, 20501:001:1996, 20501:001:1997) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Suuremõisa mõisa park ja alleed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23624 Suuremõisa mõisa piirde- müürid
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 283
23644 Suuremõisa mõisa "Ussikeldri" varemed
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 303
23645 Suuremõisa mõisa Charlie hauakivi
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 304
23646 Suuremõisa mõisa pargipaviljoni vundament
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 305
4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1999 määruse nr 20 punktid 283 ja
303-305.
5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Pühalepa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23619, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla, Pühalepa kirik, KÜ 63902:001:0700) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pühalepa kirik“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3259 Hauaplaat kahe reljeefiga, A.Passeri töökoda, 17.saj. (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 673
3278 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 767
3279 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr. 10 Lisa 3 punkt 768
3280 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 769
3281 Konsool, 17.saj. (paas) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 770
3282 Pühitsemisrist, 1300 (fresko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 771
3283 Pühitsemisrist, 19.saj. (seko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 772
3284 Pühitsemisrist, 19.saj. (seko)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 773
3285 Käärkambriuks, 19.saj. (puit, kips)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 774
3318 Vitraaž, V.Sein, 1993 (klaas, tina)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 902
3319 Vitraaž, V.Sein, 1993 (klaas, tina)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 903
4 (10)
3320 Vitraaž, V.Sein, 1993 (klaas, tina)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 904
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid
673, 767-774 ja 902-904. 7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Pühalepa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22293, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla, Pühalepa kirik, KÜ 63902:001:0700) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pühalepa kirikuaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23620 Pühalepa kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 279
23621 Pühalepa kirikuaia kabel kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 280
3260 Rõngasrist, 17.saj (maakivi)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 674
3297 Constantin ja Ida Hermine Marcussenite hauaplaat, 1873 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 800
3298 Charlotte Ekisabeth v. Ungern-Sternbergi hauaplaat, 1850 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 801
3299 Constantin v. Ungern- Sternbergi hauaplaat, 1873 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 802
3300 Wilhelmine v. Ungern- Sternbergi hauaplaat, 1813 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 803
3301 Constantin v. Ungern- Sternbergi hauaplaat, 1857
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 804
3302 Rist Marri Hawi haual, 1847 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 805
3303 Rist Kadri Kure haual, 1853 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 806
3304 Rist Annette Wackeni haual, 1864 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 807
3305 Rist Johan Waldmanni haual, 1882 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 808
3306 Rist Jüri Sirkeli haual, 1877 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 809
3307 Rist Andrus Mei haual, 1849 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 810
3308 Rist Juhan Kimberi haual, 1850 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 811
3309 Rist Mihkel Huki haual, 1849 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 812
5 (10)
3310 Rist Marre Wõtti haual, 1872 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 813
3311 Rist Aids Petersi haual, 1837 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 814
3312 Rist Juhhan Kassevälja haual, 1838 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 815
3313 Rist Niggolas Treumanni haual, 1842 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 816
3314 Ratasrist, paas kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 817
3315 Ketasrist, paas kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 818
3316 Ketasrist Peeter Mei haual, 1839 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 819
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1999 määruse nr 20 punktid 279-280
ning kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 800-819.
9. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Käina kiriku varemed“ (kultuurimälestiste registri nr 23540, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Hiiu mnt 20a, KÜ 36802:002:0020) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Käina kiriku varemed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3210 Rõngasrist, 17.saj. (paas)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 670
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 670. 11. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Käina kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22287, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Hiiu mnt 20a, KÜ 36802:002:0020, 36802:002:0082) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Käina kirikuaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3217 Rist Jausa Juhan Jurmanni haual, 1853 (graniit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 791
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 791. 13. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kassari kabeliaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22283, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Esiküla, Kassari kabel, KÜ 36802:003:0228, 36802:003:0212) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kassari kabeliaed“ koosseisus:
6 (10)
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23520 Kassari kabeliaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 177
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punkti 177. 15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kärdla kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 32, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hausma küla, Vana kalmistu, KÜ 63901:001:0994) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kärdla kalmistu“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3358 Rist, 1889 (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 829
3359 Rist Kreet Paljase haual, 1889 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 830
3360 Rist Liiso Paargu haual, 1881 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 831
3361 Rist Eliise ja Liisa Dengo haual, 1889. aastad (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 832
3362 Rist Leenu ja Madis Dengo haual, 1885 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 833
3363 Rist Peeter Mei haual, 1880 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 834
3364 Rist Natalie Mölderi haual, 1895 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 835
3365 Rist Rudolf Mölderi haual, 1895 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 836
3366 Rist Mölderite haua- platsil, 19.saj. lõpp (raudsepis, portselan- plaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 837
3367 Rist Mölderite haua- platsil, 19.saj. lõpp (raudsepis, portselan- plaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 838
3368 Rist Mölderite haua platsil, 19.saj. lõpp (raudsepis, portselan plaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 839
3369 Rist Anton Mölderi haual, 1889 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 840
7 (10)
3370 Rist J. Mölderi haual, 1889 (raudsepis, portselanplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 841
3371 Rist Johan Arthur Hensele haual, 1869 (dolomiit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 842
3372 Rist Julie Grosfeldti haual, 19. saj. lõpp (malm, messingplaat)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 843
3373 Rist Natalie v. Ungern- Sternbergi haual, 1909 (graniit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 844
3374 Rist Robert v. Ungern- Sternbergi haual, 1898 (graniit)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 845
3375 Rist Albertine Saueri haual ja piirdeaed, 1908 (graniit, raud)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 846
3376 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 847
3378 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 848
3379 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 849
3380 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 850
3381 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 851
3382 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 852
3383 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 853
3384 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 854
3385 Rist, 19/20. saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 855
16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid
829-856.
17. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Reigi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22280, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pihla küla, Reigi kirik, KÜ 39201:004:0902, 39201:004:5281, 39201:004:0251, 39201:004:5613, 20501:001:0688) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Reigi kirikuaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23469 Reigi kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 125
8 (10)
3202 Hauaplatsi piirdeaed, 19.saj. (raudsepis, malm)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 787
3203 Rist Andrus Oimseni haual, 1851 (paas)
kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt788
3204 Rist, 1846 (dolomiit) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 789
18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punkti 125 ning
kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 787-789. 19. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Mänspäe kabeliaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22270, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mänspe küla, Kalmuaia, KÜ 17501:001:0105, 17501:001:1250) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Mänspäe kabeliaed“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
23354 Mänspe kiriku kirikuaed kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 10
23355 Mänspe kiriku kirikuaia piirdemüür
kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 punkt 11
20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punktid 10-11.
21. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Kärdla hiiurootslaste kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 22289, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Rannapargi, KÜ 20501:001:0056) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kärdla hiiurootslaste kalmistu“ koosseisus:
Kultuurimälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
3377 Rist, 19/20.saj. (malm) kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 Lisa 3 punkt 856
22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 856.
Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest.
I. Asjaolud
1.1. Käskkirjas nimetatud Hiiu maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks
aastatel 1997-2004. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail.
9 (10)
1.2. 2023. aasta jaanuarist kuni veebruarini kogus Muinsuskaitseamet kokku Hiiumaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.
1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 82 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole.
1.4. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 24.aprillil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Hiiumaa vallavalitsusele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 9.mai 2024.a.
1.5.Tähtaegselt laekus … arvamust või küsimust.
I. Mälestiste koosseis ja piir
1.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 23 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse.
1.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394) lahutamatuks osaks Joachim Jacobi hauaplaat (kultuurimälestiste registri nr 16110) ja jääb mälestise „Haapsalu Jaani kirik“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris.
1.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.
II. Riikliku kaitse kriteeriumid 2.1.Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse
kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.
III. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
3.1. ... 3.2. …
IV. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus
Mälestiste kultuuriväärtus 4.1.Eelpool toodud 82 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne
teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi
4.2.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende lõpetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse
10 (10)
korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud.
4.3.Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles.
Kaitsevöönd 4.4.Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada
kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 4.5.Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on
kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puuduvad enamasti liituvatel mälestistel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised).
Mõju
4.6.Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 58. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamine ning käsitlemine neid eraldi erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.
V. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht
5.1. …