Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/6988-1 |
Registreeritud | 23.04.2024 |
Sünkroonitud | 26.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Partner Insenerid OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Partner Insenerid OÜ |
Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Indrek Pikk
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 10.01.2024
Meie 24.01.2024 nr 7.1-2/24/491-2
11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti koostamise nõuded
Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas riigitee nr
11360 Riisipere-Kernu km 9,48-9,71 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse
projekti (edaspidi projekt) koostamiseks.
Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
ja valgustuse projekteerimise pädevus.
3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.
Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee
toimivuse tagamiseks (nt sõidutee laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele või
sademevete juhtimiseks).
5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku
kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või
tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti
koosseisus. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee
ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
2 (4)
6.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldesse, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee
muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,
puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt
50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m
mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +
0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja
filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja
valgustusprojektidega.
9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,
asukoha km).
10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
11. JJT ühendada olemasolevate kergliiklusteede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et
moodustuks terviklik teedevõrk. Haiba haljasala 3 kinnistul soovitame eraldada JJT ülejäänud
parkla osast.
12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.
13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne
kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama
projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel
lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev
hoonestus).
14. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded.
14.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit (sõiduosa
3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m).
14.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks.
14.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse
vahekaugusega 50 meetrit.
15. JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee laiendamisega tee
klassile vastavale ristlõikele 8m.
16. Käsitleda ohutute teeületuskohtade rajamise vajadust. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis
või muud liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada
nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja
kokkuleppel Transpordiametiga. Uute ristumiskohtade rajamist koos põhjendustega käsitleda
seletuskirjas.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-
elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama
terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja
projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel
lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
3 (4)
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid.
23. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.
Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui
Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid
maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele
langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT
valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise
protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-
5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada
teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed
(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama
projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse
parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.
28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega
ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida
sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.
29. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt
valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,
masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;
toitekaablite iseloomulikud näitajad.
31. Vältida tuleb tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel
lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12
„Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise
kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid
jms) taastamine ja korrastamine.
33. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
34. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida
projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.
Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja
hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja
4 (4)
valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab
KOV.
Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele
nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud
lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .
Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise
kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Einama
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Krista Einama
58627026, [email protected]
Kuupäev 22.04.2024
C re
a te
d w
it h
D IA
L u
x
Haiba KLT
Haiba KLT
Sisu
Tiitelleht 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sisu 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kirjeldus 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Toote andmekaardid
Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (1x LED54-4S/610) 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Haiba KLT · Alternatiiv 1
Kirjeldus 5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kõnnitee 1 (P4) 10. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Glossaar 11. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Haiba KLT
3
Kirjeldus
Haiba KLT
Toote andmetabel
4
Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2
Artikli nr. BGP761I-68570c04-
7ad2-4b3a-b20f-
a65109c49c14
P 55.4 W
ΦLamp 5400 lm
ΦValgusti 3161 lm
η 58.54 %
Valgusviljakus 57.1 lm/W
CCT 3000 K
CRI 60
Polaarne LDC
Haiba KLT
5
Haiba KLT
Kirjeldus
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
6
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
7
Tootja Philips
Artikli nr. BGP761I-68570c04-
7ad2-4b3a-b20f-
a65109c49c14
Artikli nimi BGP761 LED54-
4S/610 PSU DW10
BL2
Varustatus 1x LED54-4S/610
P 55.4 W
ΦLamp 5400 lm
ΦValgusti 3161 lm
η 58.54 %
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
8
BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (ühepoolne all)
Postide vahekaugus 32.000 m
(1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m
(2) Valguspunkti üleulatus 0.000 m
(3) Konsooli kalle 0.0°
(4) Konsooli pikkus 0.000 m
Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 55.4 W
Võimsus / marsruut 1716.5 W/km
ULR / ULOR 0.00 / 0.00
Max valgustugevused Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad
tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise
vertikaaljoonega etteantud nurga.
≥ 70°: 716 cd/klm
≥ 80°: 64.6 cd/klm
≥ 90°: 0.00 cd/klm
Valgustugevuse klass Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse
klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015
valgusti valgusvoost.
G*3
Sulandumise indeksklass D.6
MF 0.80
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
9
Hindamisväljade tulemused
Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80.
Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll
Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx
Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx
Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused
Suurus Arvutatud Energiatarbimine
Haiba KLT Dp 0.114 W/lx*m² –
BGP761 LED54-4S/610 PSU
DW10 BL2 (ühepoolne all)
De 2.3 kWh/m² a 221.5 kWh/a
Haiba KLT
Haiba KLT
Kõnnitee 1 (P4)
10
Hindamisvälja tulemused
Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll
Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx
Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)
m 1.455 4.364 7.273 10.182 13.091 16.000 18.909 21.818 24.727 27.636 30.545
2.500 10.42 9.10 6.92 4.76 3.38 2.92 3.38 4.76 6.92 9.10 10.42
1.500 9.59 7.45 5.41 3.52 2.46 2.11 2.46 3.52 5.41 7.45 9.59
0.500 6.08 4.50 3.15 2.05 1.51 1.34 1.51 2.05 3.15 4.50 6.08
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus
Em
5.06 lx
Emin
1.34 lx
Emax
10.4 lx
Uo (g1)
0.27
g2
0.13
Haiba KLT
Glossaar
11
A
A Pinna valemimärgid geomeetrias
C
CCT (inglise keeles correlated colour temperature)
Temperatuurikiirguri kehatemperatuur, mida kasutatakse selle värvitooni kirjeldamiseks.
Ühik: Kelvin [K]. Mida väiksem numbriline väärtus, seda punakam, mida suurem
numbriline väärtus, seda sinakam on valguse värvus. Gaaslahenduslampide ja
pooljuhtide värvitemperatuuri tähistatakse erinevalt temperatuurikiirgurite
värvitemperatuurist "sarnaseima värvitemperatuurina".
Valguse värvuste omistamine värvitemperatuuride vahemikesse EN 12464-1 järgi:
Valguse värvus - värvitemperatuur [K]
soevalge (ww) < 3300 K
neutraalvalge (nw) ≥ 3300 – 5300 K
päevavalge (tw) > 5300 K
CRI (inglise keele colour rendering index)
Valgusti või valgusallika värvusedasiande indeks vastavalt DIN 6169: 1976 või vastavalt
CIE 13.3: 1995.
Üldine värvusedasiande indeks Ra (või CRI) on ilma ühikuta tunnusarv, mis kirjeldab valge
valgusallika kvaliteeti võrreldes selle sarnasust 8 defineeritud testvärvuse
remissioonispektritega (vaadake DIN 6169 või CIE 1974) referentsvalgusallikal.
Haiba KLT
Glossaar
12
E
Energiahinnang Siseruumide päevavalguse tunnipõhise arvutusprotseduuri alusel, võttes arvesse projekti
geomeetriat ja võimalikke olemasolevaid päevavalguse kontrollimissüsteeme. Arvesse
võetakse ka projekti orientatsiooni ja asukohta. Arvutamisel kasutatakse energiavajaduse
määramiseks valgustite kindlaksmääratud süsteemivõimsust. Päevavalguse poolt
kontrollitavate valgustite puhul eeldatakse lineaarset seost võimsuse ja valgusvoo vahel
hämaras olekus. Kasutusajad ja nominaalne valgustustihedus määratakse ruumide
kasutusprofiilide põhjal. Ka sisselülitatud valgustite puhul, mis on sõnaselgelt
kontrollimisest välja jäetud, võetakse arvesse kindlaksmääratud kasutusajad.
Päevavalguse kontrollimise süsteemid kasutavad lihtsustatud juhtimisloogikat, mis
sulgeb need 27.500 lx horisontaalse valgustustiheduse juures.
Kalendriaastat 2022 kasutatakse ainult võrdlusena. See ei ole selle aasta simulatsioon.
Võrdlusaastat kasutatakse ainult selleks, et määrata arvutatud tulemustele
nädalapäevad. Üleminekut suveajale ei ole arvesse võetud. Võrdlustaeva tüübina
kasutatakse CIE 110-s kirjeldatud keskmist taevast ilma otsese päikesevalgustuseta.
Meetod töötati välja koos Fraunhoferi Ehitusfüüsika Instituudiga ja on ülevaatamiseks
saadaval ühisele töörühmale 1 ISO TC 274 eelmise iga-aastase regressioonipõhise
meetodi laiendusena.
Eta (η) (inglise keeles light output ratio)
Valgusti kasutegur kirjeldab, mitu protsenti vabalt kiirgava valgusallika (või LED-mooduli)
valgusvoost väljub paigaldatud olekus valgustist.
Ühik: %
G
g1 Tihti ka Uo (inglise keeles overall uniformity)
Tähistab valgustustiheduse ühtlust pinnal. See on Emin ja Ē jagatis ja seda nõutakse
muuhulgas tookohtade valgustamise standardites.
g2 Täpselt võttes tähistab valgustustiheduse "ebaühtlust" pinnal. See on Emin ja Emax jagatis
ja omab reeglina tähtsust üksnes avariivalgustuse tõendamisel vastavalt standardile EN
1838.
Haiba KLT
Glossaar
13
H
Heledus "Heleduse mulje" mõõt, mis on inimese silmal pinnalt. Sealjuures võib pind ise helendada
või peegeldada tagasi sellele langevat valgust (saatja suurus). See on fotomeetriline
suurus, mida saab inimese silm tajuda.
Ühik: Kandelat ruutmeetri kohta
Lühend: cd/m²
Tähis valemis: L
J
Juhtimisgrupp Valgustite rühm, mida hämardatakse ja kontrollitakse koos. Iga valgustusstseeni jaoks
annab kontrollgrupp oma hämardamisväärtuse. Kõik valgustid kontrollgrupis jagavad
seda hämardamisväärtust. DIALux määrab kontrollgrupid koos nende valgustitega
automaatselt loodud valgusstseenide ja nende valgustirühmade alusel.
L
LENI (inglise keeles lighting energy numeric indicator)
Numbriline valgustusenergia tunnusarv vastavalt EN 15193
Ühik: kWh/m² aasta
LLMF (inglise keeles lamp lumen maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Lambi valgusvoo säilivustegur, mis arvestab lambi või vastavalt LED-mooduli valgusvoo
vähenemist kasutusaja jooksul. Lambi valgusvoo säilivustegur antakse kümnendarvuna
ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (valgusvoo vähenemine puudub).
LMF (inglise keeles luminaire maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Valgusti säilivustegur, mis arvestab valgusti mustumist kasutusaja jooksul. Valgusti
säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1
(mustumine puudub).
LSF (inglise keeles lamp survival factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Lambi tõrkevaba töö tegur, mis arvestab valgusti täielikku riket kasutusaja jooksul. Lambi
tõrkevaba töö tegur antakse detsimaalarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1
(arvestatava ajaperioodi jooksul rikked puuduvad või vastavalt kohene vahetamine pärast
riket).
Haiba KLT
Glossaar
14
M
MF (inglise keeles maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Säilivustegur detsimaalarvuna 0 ja 1 vahel, mis kirjeldab fotomeetrilise projekteeritava
suuruse (nt valgustustiheduse) uusväärtuse suhet säilivusväärtusesse teatud aja pärast.
Säilivustegur arvestab valgustite ja ruumide mustumist, samuti ka valgusvoo vähenemist
ja valgusallikate rikkeid.
Säilivustegurit arvestatakse kas üldistavalt või detailselt vastavalt CIE 97: 2005 määratud
valemiga RMF x LMF x LLMF x LSF.
P
P (inglise keeles power)
Elektriline energiatarve
Ühik: Vatt
Lühend: W
Peegeldustegur Pinna peegeldustegur kirjeldab, kuipalju saabuvast valgusest peegeldatakse tagasi.
Peegeldustegur defineeritakse pinna värvilisusega.
Piirkond visuaalse ülesande jaoks Piirkond, mis on vajalik visuaalse ülesande sooritamiseks vastavalt DIN EN 12464-1.
Kõrgus vastab kõrgusele, milles visuaalset ülesannet teostatakse.
Päevane autonoomia Kirjeldab, mitu protsenti päevasest tööajast kaetakse vajalik valgustatus päevavalgusega.
Erinevalt standardis EN 17037 kirjeldatust, kasutatakse ruumi profiili nominaalset
valgustustihedust. Arvutust ei tehta ruumi keskel, vaid paigutatud anduri mõõtepunktis.
Ruum loetakse piisavalt päevavalgusega varustatuks, kui see saavutab vähemalt 50%
päevavalguse autonoomiast.
Päevavalguse suhe - kasulik pind Arvutuspind, millel arvutatakse päevavalguse suhe.
Päevavalguskoefitsient Ainult päevavalguse abil saavutatud siseruumis asuva punktis valgustustiheduse suhe
kinniehitamata taevaga välisruumis olevasse horisontaalsesse valgustustugevusse.
Tähis valemis: D (inglise keeles daylight factor)
Ühik: %
R
R(UG) max (engl. rating unified glare)
Psühholoogilise pimestamise mõõtmine siseruumides.
Peale valgustite heleduse oleneb R(UG) väärtuse tase ka vaatleja asukohast,
vaatamissuunast ja ümbritsevast heledusest. Arvutus tehakse tabelimeetodi kohaselt, vt
CIE 117. Muuhulgas määrab EN 12464-1:2021 maksimaalsed lubatud R(UG) väärtused R
(UGL) erinevatele siseruumide töökohtadele.
Haiba KLT
Glossaar
15
RMF (inglise keeles room maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Ruumi säilivustegur, mis arvestab ruumi ümbritsevate pindade mustumist kasutusaja
jooksul. Ruumi säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla
maksimaalselt 1 (mustumine puudub).
Ruumi kõrguse valgusti Põranda ülaserva ja lae alaserva vahelise kauguse tähis (lõpuni ehitatud ruumi korral).
S
Säilivustegur Vaadake MF
T
Taustapiirkond Taustapiirkond piirneb vastavalt DIN EN 12464-1 vahetu ümbritseva piirkonnaga ja
ulatub kuni ruumi piirideni. Suurematel ruumidel on taustapiirkond vähemalt 3 m lai. See
asub horisontaalselt põranda kõrgusel.
Töötasand Virtuaalne mõõte- või vastavalt arvutuspind visuaalse ülesande kõrgusel, mis reeglina
tuleneb ruumi geomeetriast. Töötasandi saab varustada ja servatsooniga.
U
UGR (max) (inglise keeles unified glare rating)
Psühholoogilise pimestusefekti määr siseruumides.
Valgustite valgustustiheduse kõrval sõltub UGR-väärtuse suurus ka vaatleja asukohast,
vaatesuunast ja ümbritsevast heledusest. Muuhulgas antakse standardis EN 12464-1
erinevatele töökohtadele siseruumides maksimaalselt lubatud UGR-väärtused.
UGR-vaatleja Arvutuspunkt ruumis, mille jaoks DIALux määrab UGR-väärtuse. Arvutuspunkti asukoht ja
kõrgus peaksid vastama tüüpilisele vaatleja asukohale (kasutaja asukoht ja silma kõrgus).
V
Valgustugevus Kirjeldab valguse intensiivsust teatud kindlas suunas (saatja suurus). Valgustugevuse
korral on tegemist valgusvooga Φ, mis edastatakse teatud kindlasse ruuminurka Ω.
Valgusallika kiirguskarakteristikat kujutatakse graafiliselt valgustugevuse jaotuskõveral
(valgusjaotuskõver). Valgustugevus on SI-põhiühik.
Ühik: Kandela
Lühend: cd
Tähis valemis: I
Haiba KLT
Glossaar
16
Valgustustihedus Kirjeldab valgusvoo suhet, mis tabab teatud pinda, selle pinna suurusega (lm/m² = lx).
Valgustustihedus ei ole seotud objekti pinnaga. Seda saab määrata kõikjal ruumis (sees
ning väljas). Valgustustihedus ei ole toote omadus, kuna tegemist on vastuvõtja
suurusega. Mõõtmiseks kasutatakse valgustustiheduse mõõteseadmeid.
Ühik: Luks
Lühend: lx
Tähis valemis: E
Valgustustihedus, horisontaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse horisontaalsel (rõhtsel) tasandil (see
võib olla nt lauapind või põrand). Horisontaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina
valemitähega Eh.
Valgustustihedus, ristine Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse risti pinnaga. Seda tulev arvestada
kaldpindade korral. Kui pind on horisontaalne või vastavalt vertikaalne, siis ristise ja
horisontaalse või vastavalt vertikaalse valgustustiheduse vahel erinevust ei ole.
Valgustustihedus, vertikaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse vertikaalsel tasandil (see võib olla nt
riiuli esiosa). Vertikaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Ev.
Valgustustihendus, adaptiivne Keskmise adaptiivse valgustustiheduse määramiseks pinnal tehakse see "adaptiivse"
rastriga. Pinna valgustustiheduse suurte erinevustega piirkonnas jaotatakse raster
peenemaks, väiksemate erinevuste piires tehakse jämedam jaotus.
Valgusviljakus Kiirguva valgusvõimsuse Φ [lm] suhe elektrilisse võimsusesse P [W] Ühik: lm/W.
Seda suhet saab moodustada lambile või vastavalt LED-moodulile (lambi või vastavalt
mooduli valgusviljakus), juhtseadmega lambile või vastavalt moodulile (süsteemi
valgusviljakus) ja komplektsele valgustile (valgusti valgusviljakus).
Valgusvoog Kogu valgusvõimsuse mõõt, mis väljastatakse ühest valgusallikast kõikides suundades.
See on niisiis "saatja suurus", mis näitab kogu saatevõimsust. Valgusallika valgusvoogu
saab määrata üksnes laboris. Eristatakse lambi või LED-mooduli valgusvoogu ja valgusti
valgusvoogu.
Ühik: Luumen
Lühend: lm
Tähis valemis: Φ
Ä
Ääretsoon Ümbritsev piirkond töötasandi ja seinte vahel, mida arvutuses ei arvestata.
Haiba KLT
Glossaar
17
Ü
Ümbritsev ala Ümbritsev piirkond piirneb vahetult visuaalse ülesande piirkonnaga ja tuleks vastavalt
DIN EN 12464-1 ette näha laiusega vähemalt 0,5 m. See asub visuaalse ülesande
piirkonnaga samal kõrgusel.
3.00
3.00
4.000.50
0.50
R8.00
R 6.
00
Kuuseheki tagasilõikus
Kaevuluugi remont
Kaevuluugi remont
3.00
0.90
43 5
445
435
44 5
43 5
435
6.00
Riigitee kaitsevöönd
Riigitee kaitsevöönd
2.0 0
PK 0+ 00
PK1 +00
PK 2+ 00
PK 2+ 34
+2 5
+5 0
+7 5
+2 5
+5 0
+7 5
+2 5
1
F 1
2
F 1
3
F 1
5
F 1
6
F 1
7
F 1
8
F 1
4
F 1
1.25 4.80
5.62
MõõtkavaJoonise nimetus: 1:500MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA
Geodeesia24 OÜ Litsentsid: 751 MA, EEG000265
Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn
Leht:Kuupäev: 27.11.20238506-23 GEODEESIA 1
Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega.
Marju LemberVastutav geodeet:
Mõõdistas: Reivo Suurna Staadium:Töö nr:
Objekt: Riisipere tee Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 11360 Riisipere-Kernu tee Aadress:
Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING Geodeesia 24
3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 27.11.2023 4. Mõõdistuse ajal ~30 cm lumekiht
Tingmärgid:
Kinnistupiir
Projekteeritud kõnnitee, tüüp 1
Projekteeritud sõidutee, tüüp 2
Projekteeritud murupind
Projekteeritud telg
Likvideeritav objekt
Partner Insenerid OÜ Reg nr: 16925361 MTR: EEP005052; ELK000171 [email protected]
Töö nimetus
Objekti asukoht
Joonise nimetus
Kuupäev
Töö nr
Staadium
Joonise nr
Rev
Mõõtkava
Tellija
Asendiplaani eskiis
Harju maakond, Saue vald, Haiba küla
11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt
11360 km 9,48-9,71
17.04.2024
P5-24
PP
2
0
1:500
R. Tarto R. Tarto
Proj. juht Projekteerija
Saue Vallavalitsus
Projekteeritud peenar
Projekteeritud sõidutee äärekivi h=10cm
Projekteeritud liiklusmärk, märgipost 435
Projekteeritud võsa eemaldus
M. TaalCad. projekt.
Riigitee kaitsevöönd
Projekteeritud pink, prügikast
Elektrivarustuse tingmärgid (Hõbemäe OÜ)
Projekteeritud madalpinge maakabel Projekteeritud valgusti
Projekteeritud taastamine sillutiskate Projekteeritud taastamine asfaltkate Projekteeritud taastamine murukate
M_nr
F_nr
VALGUSTI INFO: Kasutatud Philipsi Digistreet mini 8 meetri kõrguse 0 kraadise kaldega ja ilma konsoolita. Taga valgustuse ära lõikamisega. Eriti laia spektriga.
Palun reg
From: Partner Insenerid OÜ <[email protected]>
Sent: Tuesday, April 23, 2024 2:52 PM
To: Krista Einama <[email protected]>
Subject: 11360 Riisipere-Kernu JJT asendiplaani eskiis, Haiba küla
Tere
Edastan 11360 Riisipere-Kernu JJT põhiprojekti asendiplaani eskiis üle vaatamiseks ning soovin teie seisukohta.
Erakinnistu Riisipere 13 omanik soovib käesoleval aastal need 2 mahasõitu hoonesse sulgeda ja teha uus uks maja tagant.
PK1+00 juures JJT kurvi kohas on äärekiviga lahendus - olemasoleva maantee kiirus on 50km/h ja 572aköl.
PK1+00 juures on sõiduteel piisav pikikalle et sajuvee saan haljasalale suunata, sõidutee sajuvett täiendavalt ei suuna.
Valgusti info on plaanil kirjutatud.
Lugupidamisega, tagasisidet ootama jäädes
Raimo Tarto
Partner Insenerid OÜ
Projektijuht/teedeinsener
+372 53358333
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Indrek Pikk
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 10.01.2024
Meie 24.01.2024 nr 7.1-2/24/491-2
11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti koostamise nõuded
Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas riigitee nr
11360 Riisipere-Kernu km 9,48-9,71 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse
projekti (edaspidi projekt) koostamiseks.
Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
ja valgustuse projekteerimise pädevus.
3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.
Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee
toimivuse tagamiseks (nt sõidutee laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele või
sademevete juhtimiseks).
5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku
kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või
tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti
koosseisus. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee
ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
2 (4)
6.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldesse, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee
muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,
puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt
50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m
mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +
0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja
filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja
valgustusprojektidega.
9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,
asukoha km).
10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
11. JJT ühendada olemasolevate kergliiklusteede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et
moodustuks terviklik teedevõrk. Haiba haljasala 3 kinnistul soovitame eraldada JJT ülejäänud
parkla osast.
12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.
13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne
kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama
projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel
lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev
hoonestus).
14. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded.
14.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit (sõiduosa
3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m).
14.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks.
14.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse
vahekaugusega 50 meetrit.
15. JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee laiendamisega tee
klassile vastavale ristlõikele 8m.
16. Käsitleda ohutute teeületuskohtade rajamise vajadust. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis
või muud liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada
nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja
kokkuleppel Transpordiametiga. Uute ristumiskohtade rajamist koos põhjendustega käsitleda
seletuskirjas.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-
elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama
terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja
projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel
lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
3 (4)
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid.
23. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.
Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui
Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid
maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele
langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT
valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise
protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-
5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada
teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed
(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama
projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse
parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.
28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega
ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida
sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.
29. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt
valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,
masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;
toitekaablite iseloomulikud näitajad.
31. Vältida tuleb tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel
lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12
„Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise
kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid
jms) taastamine ja korrastamine.
33. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
34. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida
projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.
Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja
hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja
4 (4)
valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab
KOV.
Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele
nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud
lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .
Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise
kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Einama
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Krista Einama
58627026, [email protected]
Kuupäev 22.04.2024
C re
a te
d w
it h
D IA
L u
x
Haiba KLT
Haiba KLT
Sisu
Tiitelleht 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sisu 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kirjeldus 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Toote andmekaardid
Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (1x LED54-4S/610) 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Haiba KLT · Alternatiiv 1
Kirjeldus 5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kõnnitee 1 (P4) 10. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Glossaar 11. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Haiba KLT
3
Kirjeldus
Haiba KLT
Toote andmetabel
4
Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2
Artikli nr. BGP761I-68570c04-
7ad2-4b3a-b20f-
a65109c49c14
P 55.4 W
ΦLamp 5400 lm
ΦValgusti 3161 lm
η 58.54 %
Valgusviljakus 57.1 lm/W
CCT 3000 K
CRI 60
Polaarne LDC
Haiba KLT
5
Haiba KLT
Kirjeldus
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
6
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
7
Tootja Philips
Artikli nr. BGP761I-68570c04-
7ad2-4b3a-b20f-
a65109c49c14
Artikli nimi BGP761 LED54-
4S/610 PSU DW10
BL2
Varustatus 1x LED54-4S/610
P 55.4 W
ΦLamp 5400 lm
ΦValgusti 3161 lm
η 58.54 %
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
8
BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (ühepoolne all)
Postide vahekaugus 32.000 m
(1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m
(2) Valguspunkti üleulatus 0.000 m
(3) Konsooli kalle 0.0°
(4) Konsooli pikkus 0.000 m
Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 55.4 W
Võimsus / marsruut 1716.5 W/km
ULR / ULOR 0.00 / 0.00
Max valgustugevused Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad
tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise
vertikaaljoonega etteantud nurga.
≥ 70°: 716 cd/klm
≥ 80°: 64.6 cd/klm
≥ 90°: 0.00 cd/klm
Valgustugevuse klass Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse
klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015
valgusti valgusvoost.
G*3
Sulandumise indeksklass D.6
MF 0.80
Haiba KLT
Haiba KLT
Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)
9
Hindamisväljade tulemused
Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80.
Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll
Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx
Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx
Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused
Suurus Arvutatud Energiatarbimine
Haiba KLT Dp 0.114 W/lx*m² –
BGP761 LED54-4S/610 PSU
DW10 BL2 (ühepoolne all)
De 2.3 kWh/m² a 221.5 kWh/a
Haiba KLT
Haiba KLT
Kõnnitee 1 (P4)
10
Hindamisvälja tulemused
Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll
Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx
Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)
m 1.455 4.364 7.273 10.182 13.091 16.000 18.909 21.818 24.727 27.636 30.545
2.500 10.42 9.10 6.92 4.76 3.38 2.92 3.38 4.76 6.92 9.10 10.42
1.500 9.59 7.45 5.41 3.52 2.46 2.11 2.46 3.52 5.41 7.45 9.59
0.500 6.08 4.50 3.15 2.05 1.51 1.34 1.51 2.05 3.15 4.50 6.08
Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus
Em
5.06 lx
Emin
1.34 lx
Emax
10.4 lx
Uo (g1)
0.27
g2
0.13
Haiba KLT
Glossaar
11
A
A Pinna valemimärgid geomeetrias
C
CCT (inglise keeles correlated colour temperature)
Temperatuurikiirguri kehatemperatuur, mida kasutatakse selle värvitooni kirjeldamiseks.
Ühik: Kelvin [K]. Mida väiksem numbriline väärtus, seda punakam, mida suurem
numbriline väärtus, seda sinakam on valguse värvus. Gaaslahenduslampide ja
pooljuhtide värvitemperatuuri tähistatakse erinevalt temperatuurikiirgurite
värvitemperatuurist "sarnaseima värvitemperatuurina".
Valguse värvuste omistamine värvitemperatuuride vahemikesse EN 12464-1 järgi:
Valguse värvus - värvitemperatuur [K]
soevalge (ww) < 3300 K
neutraalvalge (nw) ≥ 3300 – 5300 K
päevavalge (tw) > 5300 K
CRI (inglise keele colour rendering index)
Valgusti või valgusallika värvusedasiande indeks vastavalt DIN 6169: 1976 või vastavalt
CIE 13.3: 1995.
Üldine värvusedasiande indeks Ra (või CRI) on ilma ühikuta tunnusarv, mis kirjeldab valge
valgusallika kvaliteeti võrreldes selle sarnasust 8 defineeritud testvärvuse
remissioonispektritega (vaadake DIN 6169 või CIE 1974) referentsvalgusallikal.
Haiba KLT
Glossaar
12
E
Energiahinnang Siseruumide päevavalguse tunnipõhise arvutusprotseduuri alusel, võttes arvesse projekti
geomeetriat ja võimalikke olemasolevaid päevavalguse kontrollimissüsteeme. Arvesse
võetakse ka projekti orientatsiooni ja asukohta. Arvutamisel kasutatakse energiavajaduse
määramiseks valgustite kindlaksmääratud süsteemivõimsust. Päevavalguse poolt
kontrollitavate valgustite puhul eeldatakse lineaarset seost võimsuse ja valgusvoo vahel
hämaras olekus. Kasutusajad ja nominaalne valgustustihedus määratakse ruumide
kasutusprofiilide põhjal. Ka sisselülitatud valgustite puhul, mis on sõnaselgelt
kontrollimisest välja jäetud, võetakse arvesse kindlaksmääratud kasutusajad.
Päevavalguse kontrollimise süsteemid kasutavad lihtsustatud juhtimisloogikat, mis
sulgeb need 27.500 lx horisontaalse valgustustiheduse juures.
Kalendriaastat 2022 kasutatakse ainult võrdlusena. See ei ole selle aasta simulatsioon.
Võrdlusaastat kasutatakse ainult selleks, et määrata arvutatud tulemustele
nädalapäevad. Üleminekut suveajale ei ole arvesse võetud. Võrdlustaeva tüübina
kasutatakse CIE 110-s kirjeldatud keskmist taevast ilma otsese päikesevalgustuseta.
Meetod töötati välja koos Fraunhoferi Ehitusfüüsika Instituudiga ja on ülevaatamiseks
saadaval ühisele töörühmale 1 ISO TC 274 eelmise iga-aastase regressioonipõhise
meetodi laiendusena.
Eta (η) (inglise keeles light output ratio)
Valgusti kasutegur kirjeldab, mitu protsenti vabalt kiirgava valgusallika (või LED-mooduli)
valgusvoost väljub paigaldatud olekus valgustist.
Ühik: %
G
g1 Tihti ka Uo (inglise keeles overall uniformity)
Tähistab valgustustiheduse ühtlust pinnal. See on Emin ja Ē jagatis ja seda nõutakse
muuhulgas tookohtade valgustamise standardites.
g2 Täpselt võttes tähistab valgustustiheduse "ebaühtlust" pinnal. See on Emin ja Emax jagatis
ja omab reeglina tähtsust üksnes avariivalgustuse tõendamisel vastavalt standardile EN
1838.
Haiba KLT
Glossaar
13
H
Heledus "Heleduse mulje" mõõt, mis on inimese silmal pinnalt. Sealjuures võib pind ise helendada
või peegeldada tagasi sellele langevat valgust (saatja suurus). See on fotomeetriline
suurus, mida saab inimese silm tajuda.
Ühik: Kandelat ruutmeetri kohta
Lühend: cd/m²
Tähis valemis: L
J
Juhtimisgrupp Valgustite rühm, mida hämardatakse ja kontrollitakse koos. Iga valgustusstseeni jaoks
annab kontrollgrupp oma hämardamisväärtuse. Kõik valgustid kontrollgrupis jagavad
seda hämardamisväärtust. DIALux määrab kontrollgrupid koos nende valgustitega
automaatselt loodud valgusstseenide ja nende valgustirühmade alusel.
L
LENI (inglise keeles lighting energy numeric indicator)
Numbriline valgustusenergia tunnusarv vastavalt EN 15193
Ühik: kWh/m² aasta
LLMF (inglise keeles lamp lumen maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Lambi valgusvoo säilivustegur, mis arvestab lambi või vastavalt LED-mooduli valgusvoo
vähenemist kasutusaja jooksul. Lambi valgusvoo säilivustegur antakse kümnendarvuna
ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (valgusvoo vähenemine puudub).
LMF (inglise keeles luminaire maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Valgusti säilivustegur, mis arvestab valgusti mustumist kasutusaja jooksul. Valgusti
säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1
(mustumine puudub).
LSF (inglise keeles lamp survival factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Lambi tõrkevaba töö tegur, mis arvestab valgusti täielikku riket kasutusaja jooksul. Lambi
tõrkevaba töö tegur antakse detsimaalarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1
(arvestatava ajaperioodi jooksul rikked puuduvad või vastavalt kohene vahetamine pärast
riket).
Haiba KLT
Glossaar
14
M
MF (inglise keeles maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Säilivustegur detsimaalarvuna 0 ja 1 vahel, mis kirjeldab fotomeetrilise projekteeritava
suuruse (nt valgustustiheduse) uusväärtuse suhet säilivusväärtusesse teatud aja pärast.
Säilivustegur arvestab valgustite ja ruumide mustumist, samuti ka valgusvoo vähenemist
ja valgusallikate rikkeid.
Säilivustegurit arvestatakse kas üldistavalt või detailselt vastavalt CIE 97: 2005 määratud
valemiga RMF x LMF x LLMF x LSF.
P
P (inglise keeles power)
Elektriline energiatarve
Ühik: Vatt
Lühend: W
Peegeldustegur Pinna peegeldustegur kirjeldab, kuipalju saabuvast valgusest peegeldatakse tagasi.
Peegeldustegur defineeritakse pinna värvilisusega.
Piirkond visuaalse ülesande jaoks Piirkond, mis on vajalik visuaalse ülesande sooritamiseks vastavalt DIN EN 12464-1.
Kõrgus vastab kõrgusele, milles visuaalset ülesannet teostatakse.
Päevane autonoomia Kirjeldab, mitu protsenti päevasest tööajast kaetakse vajalik valgustatus päevavalgusega.
Erinevalt standardis EN 17037 kirjeldatust, kasutatakse ruumi profiili nominaalset
valgustustihedust. Arvutust ei tehta ruumi keskel, vaid paigutatud anduri mõõtepunktis.
Ruum loetakse piisavalt päevavalgusega varustatuks, kui see saavutab vähemalt 50%
päevavalguse autonoomiast.
Päevavalguse suhe - kasulik pind Arvutuspind, millel arvutatakse päevavalguse suhe.
Päevavalguskoefitsient Ainult päevavalguse abil saavutatud siseruumis asuva punktis valgustustiheduse suhe
kinniehitamata taevaga välisruumis olevasse horisontaalsesse valgustustugevusse.
Tähis valemis: D (inglise keeles daylight factor)
Ühik: %
R
R(UG) max (engl. rating unified glare)
Psühholoogilise pimestamise mõõtmine siseruumides.
Peale valgustite heleduse oleneb R(UG) väärtuse tase ka vaatleja asukohast,
vaatamissuunast ja ümbritsevast heledusest. Arvutus tehakse tabelimeetodi kohaselt, vt
CIE 117. Muuhulgas määrab EN 12464-1:2021 maksimaalsed lubatud R(UG) väärtused R
(UGL) erinevatele siseruumide töökohtadele.
Haiba KLT
Glossaar
15
RMF (inglise keeles room maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005
Ruumi säilivustegur, mis arvestab ruumi ümbritsevate pindade mustumist kasutusaja
jooksul. Ruumi säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla
maksimaalselt 1 (mustumine puudub).
Ruumi kõrguse valgusti Põranda ülaserva ja lae alaserva vahelise kauguse tähis (lõpuni ehitatud ruumi korral).
S
Säilivustegur Vaadake MF
T
Taustapiirkond Taustapiirkond piirneb vastavalt DIN EN 12464-1 vahetu ümbritseva piirkonnaga ja
ulatub kuni ruumi piirideni. Suurematel ruumidel on taustapiirkond vähemalt 3 m lai. See
asub horisontaalselt põranda kõrgusel.
Töötasand Virtuaalne mõõte- või vastavalt arvutuspind visuaalse ülesande kõrgusel, mis reeglina
tuleneb ruumi geomeetriast. Töötasandi saab varustada ja servatsooniga.
U
UGR (max) (inglise keeles unified glare rating)
Psühholoogilise pimestusefekti määr siseruumides.
Valgustite valgustustiheduse kõrval sõltub UGR-väärtuse suurus ka vaatleja asukohast,
vaatesuunast ja ümbritsevast heledusest. Muuhulgas antakse standardis EN 12464-1
erinevatele töökohtadele siseruumides maksimaalselt lubatud UGR-väärtused.
UGR-vaatleja Arvutuspunkt ruumis, mille jaoks DIALux määrab UGR-väärtuse. Arvutuspunkti asukoht ja
kõrgus peaksid vastama tüüpilisele vaatleja asukohale (kasutaja asukoht ja silma kõrgus).
V
Valgustugevus Kirjeldab valguse intensiivsust teatud kindlas suunas (saatja suurus). Valgustugevuse
korral on tegemist valgusvooga Φ, mis edastatakse teatud kindlasse ruuminurka Ω.
Valgusallika kiirguskarakteristikat kujutatakse graafiliselt valgustugevuse jaotuskõveral
(valgusjaotuskõver). Valgustugevus on SI-põhiühik.
Ühik: Kandela
Lühend: cd
Tähis valemis: I
Haiba KLT
Glossaar
16
Valgustustihedus Kirjeldab valgusvoo suhet, mis tabab teatud pinda, selle pinna suurusega (lm/m² = lx).
Valgustustihedus ei ole seotud objekti pinnaga. Seda saab määrata kõikjal ruumis (sees
ning väljas). Valgustustihedus ei ole toote omadus, kuna tegemist on vastuvõtja
suurusega. Mõõtmiseks kasutatakse valgustustiheduse mõõteseadmeid.
Ühik: Luks
Lühend: lx
Tähis valemis: E
Valgustustihedus, horisontaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse horisontaalsel (rõhtsel) tasandil (see
võib olla nt lauapind või põrand). Horisontaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina
valemitähega Eh.
Valgustustihedus, ristine Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse risti pinnaga. Seda tulev arvestada
kaldpindade korral. Kui pind on horisontaalne või vastavalt vertikaalne, siis ristise ja
horisontaalse või vastavalt vertikaalse valgustustiheduse vahel erinevust ei ole.
Valgustustihedus, vertikaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse vertikaalsel tasandil (see võib olla nt
riiuli esiosa). Vertikaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Ev.
Valgustustihendus, adaptiivne Keskmise adaptiivse valgustustiheduse määramiseks pinnal tehakse see "adaptiivse"
rastriga. Pinna valgustustiheduse suurte erinevustega piirkonnas jaotatakse raster
peenemaks, väiksemate erinevuste piires tehakse jämedam jaotus.
Valgusviljakus Kiirguva valgusvõimsuse Φ [lm] suhe elektrilisse võimsusesse P [W] Ühik: lm/W.
Seda suhet saab moodustada lambile või vastavalt LED-moodulile (lambi või vastavalt
mooduli valgusviljakus), juhtseadmega lambile või vastavalt moodulile (süsteemi
valgusviljakus) ja komplektsele valgustile (valgusti valgusviljakus).
Valgusvoog Kogu valgusvõimsuse mõõt, mis väljastatakse ühest valgusallikast kõikides suundades.
See on niisiis "saatja suurus", mis näitab kogu saatevõimsust. Valgusallika valgusvoogu
saab määrata üksnes laboris. Eristatakse lambi või LED-mooduli valgusvoogu ja valgusti
valgusvoogu.
Ühik: Luumen
Lühend: lm
Tähis valemis: Φ
Ä
Ääretsoon Ümbritsev piirkond töötasandi ja seinte vahel, mida arvutuses ei arvestata.
Haiba KLT
Glossaar
17
Ü
Ümbritsev ala Ümbritsev piirkond piirneb vahetult visuaalse ülesande piirkonnaga ja tuleks vastavalt
DIN EN 12464-1 ette näha laiusega vähemalt 0,5 m. See asub visuaalse ülesande
piirkonnaga samal kõrgusel.
3.00
3.00
4.000.50
0.50
R8.00
R 6.
00
Kuuseheki tagasilõikus
Kaevuluugi remont
Kaevuluugi remont
3.00
0.90
43 5
445
435
44 5
43 5
435
6.00
Riigitee kaitsevöönd
Riigitee kaitsevöönd
2.0 0
PK 0+ 00
PK1 +00
PK 2+ 00
PK 2+ 34
+2 5
+5 0
+7 5
+2 5
+5 0
+7 5
+2 5
1
F 1
2
F 1
3
F 1
5
F 1
6
F 1
7
F 1
8
F 1
4
F 1
1.25 4.80
5.62
MõõtkavaJoonise nimetus: 1:500MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA
Geodeesia24 OÜ Litsentsid: 751 MA, EEG000265
Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn
Leht:Kuupäev: 27.11.20238506-23 GEODEESIA 1
Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega.
Marju LemberVastutav geodeet:
Mõõdistas: Reivo Suurna Staadium:Töö nr:
Objekt: Riisipere tee Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 11360 Riisipere-Kernu tee Aadress:
Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING Geodeesia 24
3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 27.11.2023 4. Mõõdistuse ajal ~30 cm lumekiht
Tingmärgid:
Kinnistupiir
Projekteeritud kõnnitee, tüüp 1
Projekteeritud sõidutee, tüüp 2
Projekteeritud murupind
Projekteeritud telg
Likvideeritav objekt
Partner Insenerid OÜ Reg nr: 16925361 MTR: EEP005052; ELK000171 [email protected]
Töö nimetus
Objekti asukoht
Joonise nimetus
Kuupäev
Töö nr
Staadium
Joonise nr
Rev
Mõõtkava
Tellija
Asendiplaani eskiis
Harju maakond, Saue vald, Haiba küla
11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt
11360 km 9,48-9,71
17.04.2024
P5-24
PP
2
0
1:500
R. Tarto R. Tarto
Proj. juht Projekteerija
Saue Vallavalitsus
Projekteeritud peenar
Projekteeritud sõidutee äärekivi h=10cm
Projekteeritud liiklusmärk, märgipost 435
Projekteeritud võsa eemaldus
M. TaalCad. projekt.
Riigitee kaitsevöönd
Projekteeritud pink, prügikast
Elektrivarustuse tingmärgid (Hõbemäe OÜ)
Projekteeritud madalpinge maakabel Projekteeritud valgusti
Projekteeritud taastamine sillutiskate Projekteeritud taastamine asfaltkate Projekteeritud taastamine murukate
M_nr
F_nr
VALGUSTI INFO: Kasutatud Philipsi Digistreet mini 8 meetri kõrguse 0 kraadise kaldega ja ilma konsoolita. Taga valgustuse ära lõikamisega. Eriti laia spektriga.