Harjumaa Saue vald Haiba küla 11360 Riisipere-Kernu JJT asendiplaani eskiis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Pikk

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 10.01.2024

Meie 24.01.2024 nr 7.1-2/24/491-2

11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas riigitee nr

11360 Riisipere-Kernu km 9,48-9,71 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse

projekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt sõidutee laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele või

sademevete juhtimiseks).

5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või

tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti

koosseisus. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

2 (4)

6.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

7. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldesse, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee

muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

11. JJT ühendada olemasolevate kergliiklusteede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et

moodustuks terviklik teedevõrk. Haiba haljasala 3 kinnistul soovitame eraldada JJT ülejäänud

parkla osast.

12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

14. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded.

14.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit (sõiduosa

3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m).

14.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks.

14.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse

vahekaugusega 50 meetrit.

15. JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee laiendamisega tee

klassile vastavale ristlõikele 8m.

16. Käsitleda ohutute teeületuskohtade rajamise vajadust. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis

või muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja

kokkuleppel Transpordiametiga. Uute ristumiskohtade rajamist koos põhjendustega käsitleda

seletuskirjas.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

3 (4)

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

23. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

29. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

31. Vältida tuleb tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel

lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12

„Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

33. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

34. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

4 (4)

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]

Kuupäev 22.04.2024

C re

a te

d w

it h

D IA

L u

x

Haiba KLT

Haiba KLT

Sisu

Tiitelleht 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sisu 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kirjeldus 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Toote andmekaardid

Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (1x LED54-4S/610) 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Haiba KLT · Alternatiiv 1

Kirjeldus 5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõnnitee 1 (P4) 10. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Glossaar 11. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Haiba KLT

3

Kirjeldus

Haiba KLT

Toote andmetabel

4

Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2

Artikli nr. BGP761I-68570c04-

7ad2-4b3a-b20f-

a65109c49c14

P 55.4 W

ΦLamp 5400 lm

ΦValgusti 3161 lm

η 58.54 %

Valgusviljakus 57.1 lm/W

CCT 3000 K

CRI 60

Polaarne LDC

Haiba KLT

5

Haiba KLT

Kirjeldus

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

6

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

7

Tootja Philips

Artikli nr. BGP761I-68570c04-

7ad2-4b3a-b20f-

a65109c49c14

Artikli nimi BGP761 LED54-

4S/610 PSU DW10

BL2

Varustatus 1x LED54-4S/610

P 55.4 W

ΦLamp 5400 lm

ΦValgusti 3161 lm

η 58.54 %

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

8

BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (ühepoolne all)

Postide vahekaugus 32.000 m

(1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m

(2) Valguspunkti üleulatus 0.000 m

(3) Konsooli kalle 0.0°

(4) Konsooli pikkus 0.000 m

Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 55.4 W

Võimsus / marsruut 1716.5 W/km

ULR / ULOR 0.00 / 0.00

Max valgustugevused Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad

tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise

vertikaaljoonega etteantud nurga.

≥ 70°: 716 cd/klm

≥ 80°: 64.6 cd/klm

≥ 90°: 0.00 cd/klm

Valgustugevuse klass Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse

klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015

valgusti valgusvoost.

G*3

Sulandumise indeksklass D.6

MF 0.80

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

9

Hindamisväljade tulemused

Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80.

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx

Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx

Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused

Suurus Arvutatud Energiatarbimine

Haiba KLT Dp 0.114 W/lx*m² –

BGP761 LED54-4S/610 PSU

DW10 BL2 (ühepoolne all)

De 2.3 kWh/m² a 221.5 kWh/a

Haiba KLT

Haiba KLT

Kõnnitee 1 (P4)

10

Hindamisvälja tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx

Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)

m 1.455 4.364 7.273 10.182 13.091 16.000 18.909 21.818 24.727 27.636 30.545

2.500 10.42 9.10 6.92 4.76 3.38 2.92 3.38 4.76 6.92 9.10 10.42

1.500 9.59 7.45 5.41 3.52 2.46 2.11 2.46 3.52 5.41 7.45 9.59

0.500 6.08 4.50 3.15 2.05 1.51 1.34 1.51 2.05 3.15 4.50 6.08

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus

Em

5.06 lx

Emin

1.34 lx

Emax

10.4 lx

Uo (g1)

0.27

g2

0.13

Haiba KLT

Glossaar

11

A

A Pinna valemimärgid geomeetrias

C

CCT (inglise keeles correlated colour temperature)

Temperatuurikiirguri kehatemperatuur, mida kasutatakse selle värvitooni kirjeldamiseks.

Ühik: Kelvin [K]. Mida väiksem numbriline väärtus, seda punakam, mida suurem

numbriline väärtus, seda sinakam on valguse värvus. Gaaslahenduslampide ja

pooljuhtide värvitemperatuuri tähistatakse erinevalt temperatuurikiirgurite

värvitemperatuurist "sarnaseima värvitemperatuurina".

Valguse värvuste omistamine värvitemperatuuride vahemikesse EN 12464-1 järgi:

Valguse värvus - värvitemperatuur [K]

soevalge (ww) < 3300 K

neutraalvalge (nw) ≥ 3300 – 5300 K

päevavalge (tw) > 5300 K

CRI (inglise keele colour rendering index)

Valgusti või valgusallika värvusedasiande indeks vastavalt DIN 6169: 1976 või vastavalt

CIE 13.3: 1995.

Üldine värvusedasiande indeks Ra (või CRI) on ilma ühikuta tunnusarv, mis kirjeldab valge

valgusallika kvaliteeti võrreldes selle sarnasust 8 defineeritud testvärvuse

remissioonispektritega (vaadake DIN 6169 või CIE 1974) referentsvalgusallikal.

Haiba KLT

Glossaar

12

E

Energiahinnang Siseruumide päevavalguse tunnipõhise arvutusprotseduuri alusel, võttes arvesse projekti

geomeetriat ja võimalikke olemasolevaid päevavalguse kontrollimissüsteeme. Arvesse

võetakse ka projekti orientatsiooni ja asukohta. Arvutamisel kasutatakse energiavajaduse

määramiseks valgustite kindlaksmääratud süsteemivõimsust. Päevavalguse poolt

kontrollitavate valgustite puhul eeldatakse lineaarset seost võimsuse ja valgusvoo vahel

hämaras olekus. Kasutusajad ja nominaalne valgustustihedus määratakse ruumide

kasutusprofiilide põhjal. Ka sisselülitatud valgustite puhul, mis on sõnaselgelt

kontrollimisest välja jäetud, võetakse arvesse kindlaksmääratud kasutusajad.

Päevavalguse kontrollimise süsteemid kasutavad lihtsustatud juhtimisloogikat, mis

sulgeb need 27.500 lx horisontaalse valgustustiheduse juures.

Kalendriaastat 2022 kasutatakse ainult võrdlusena. See ei ole selle aasta simulatsioon.

Võrdlusaastat kasutatakse ainult selleks, et määrata arvutatud tulemustele

nädalapäevad. Üleminekut suveajale ei ole arvesse võetud. Võrdlustaeva tüübina

kasutatakse CIE 110-s kirjeldatud keskmist taevast ilma otsese päikesevalgustuseta.

Meetod töötati välja koos Fraunhoferi Ehitusfüüsika Instituudiga ja on ülevaatamiseks

saadaval ühisele töörühmale 1 ISO TC 274 eelmise iga-aastase regressioonipõhise

meetodi laiendusena.

Eta (η) (inglise keeles light output ratio)

Valgusti kasutegur kirjeldab, mitu protsenti vabalt kiirgava valgusallika (või LED-mooduli)

valgusvoost väljub paigaldatud olekus valgustist.

Ühik: %

G

g1 Tihti ka Uo (inglise keeles overall uniformity)

Tähistab valgustustiheduse ühtlust pinnal. See on Emin ja Ē jagatis ja seda nõutakse

muuhulgas tookohtade valgustamise standardites.

g2 Täpselt võttes tähistab valgustustiheduse "ebaühtlust" pinnal. See on Emin ja Emax jagatis

ja omab reeglina tähtsust üksnes avariivalgustuse tõendamisel vastavalt standardile EN

1838.

Haiba KLT

Glossaar

13

H

Heledus "Heleduse mulje" mõõt, mis on inimese silmal pinnalt. Sealjuures võib pind ise helendada

või peegeldada tagasi sellele langevat valgust (saatja suurus). See on fotomeetriline

suurus, mida saab inimese silm tajuda.

Ühik: Kandelat ruutmeetri kohta

Lühend: cd/m²

Tähis valemis: L

J

Juhtimisgrupp Valgustite rühm, mida hämardatakse ja kontrollitakse koos. Iga valgustusstseeni jaoks

annab kontrollgrupp oma hämardamisväärtuse. Kõik valgustid kontrollgrupis jagavad

seda hämardamisväärtust. DIALux määrab kontrollgrupid koos nende valgustitega

automaatselt loodud valgusstseenide ja nende valgustirühmade alusel.

L

LENI (inglise keeles lighting energy numeric indicator)

Numbriline valgustusenergia tunnusarv vastavalt EN 15193

Ühik: kWh/m² aasta

LLMF (inglise keeles lamp lumen maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Lambi valgusvoo säilivustegur, mis arvestab lambi või vastavalt LED-mooduli valgusvoo

vähenemist kasutusaja jooksul. Lambi valgusvoo säilivustegur antakse kümnendarvuna

ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (valgusvoo vähenemine puudub).

LMF (inglise keeles luminaire maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Valgusti säilivustegur, mis arvestab valgusti mustumist kasutusaja jooksul. Valgusti

säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1

(mustumine puudub).

LSF (inglise keeles lamp survival factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Lambi tõrkevaba töö tegur, mis arvestab valgusti täielikku riket kasutusaja jooksul. Lambi

tõrkevaba töö tegur antakse detsimaalarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1

(arvestatava ajaperioodi jooksul rikked puuduvad või vastavalt kohene vahetamine pärast

riket).

Haiba KLT

Glossaar

14

M

MF (inglise keeles maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Säilivustegur detsimaalarvuna 0 ja 1 vahel, mis kirjeldab fotomeetrilise projekteeritava

suuruse (nt valgustustiheduse) uusväärtuse suhet säilivusväärtusesse teatud aja pärast.

Säilivustegur arvestab valgustite ja ruumide mustumist, samuti ka valgusvoo vähenemist

ja valgusallikate rikkeid.

Säilivustegurit arvestatakse kas üldistavalt või detailselt vastavalt CIE 97: 2005 määratud

valemiga RMF x LMF x LLMF x LSF.

P

P (inglise keeles power)

Elektriline energiatarve

Ühik: Vatt

Lühend: W

Peegeldustegur Pinna peegeldustegur kirjeldab, kuipalju saabuvast valgusest peegeldatakse tagasi.

Peegeldustegur defineeritakse pinna värvilisusega.

Piirkond visuaalse ülesande jaoks Piirkond, mis on vajalik visuaalse ülesande sooritamiseks vastavalt DIN EN 12464-1.

Kõrgus vastab kõrgusele, milles visuaalset ülesannet teostatakse.

Päevane autonoomia Kirjeldab, mitu protsenti päevasest tööajast kaetakse vajalik valgustatus päevavalgusega.

Erinevalt standardis EN 17037 kirjeldatust, kasutatakse ruumi profiili nominaalset

valgustustihedust. Arvutust ei tehta ruumi keskel, vaid paigutatud anduri mõõtepunktis.

Ruum loetakse piisavalt päevavalgusega varustatuks, kui see saavutab vähemalt 50%

päevavalguse autonoomiast.

Päevavalguse suhe - kasulik pind Arvutuspind, millel arvutatakse päevavalguse suhe.

Päevavalguskoefitsient Ainult päevavalguse abil saavutatud siseruumis asuva punktis valgustustiheduse suhe

kinniehitamata taevaga välisruumis olevasse horisontaalsesse valgustustugevusse.

Tähis valemis: D (inglise keeles daylight factor)

Ühik: %

R

R(UG) max (engl. rating unified glare)

Psühholoogilise pimestamise mõõtmine siseruumides.

Peale valgustite heleduse oleneb R(UG) väärtuse tase ka vaatleja asukohast,

vaatamissuunast ja ümbritsevast heledusest. Arvutus tehakse tabelimeetodi kohaselt, vt

CIE 117. Muuhulgas määrab EN 12464-1:2021 maksimaalsed lubatud R(UG) väärtused R

(UGL) erinevatele siseruumide töökohtadele.

Haiba KLT

Glossaar

15

RMF (inglise keeles room maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Ruumi säilivustegur, mis arvestab ruumi ümbritsevate pindade mustumist kasutusaja

jooksul. Ruumi säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla

maksimaalselt 1 (mustumine puudub).

Ruumi kõrguse valgusti Põranda ülaserva ja lae alaserva vahelise kauguse tähis (lõpuni ehitatud ruumi korral).

S

Säilivustegur Vaadake MF

T

Taustapiirkond Taustapiirkond piirneb vastavalt DIN EN 12464-1 vahetu ümbritseva piirkonnaga ja

ulatub kuni ruumi piirideni. Suurematel ruumidel on taustapiirkond vähemalt 3 m lai. See

asub horisontaalselt põranda kõrgusel.

Töötasand Virtuaalne mõõte- või vastavalt arvutuspind visuaalse ülesande kõrgusel, mis reeglina

tuleneb ruumi geomeetriast. Töötasandi saab varustada ja servatsooniga.

U

UGR (max) (inglise keeles unified glare rating)

Psühholoogilise pimestusefekti määr siseruumides.

Valgustite valgustustiheduse kõrval sõltub UGR-väärtuse suurus ka vaatleja asukohast,

vaatesuunast ja ümbritsevast heledusest. Muuhulgas antakse standardis EN 12464-1

erinevatele töökohtadele siseruumides maksimaalselt lubatud UGR-väärtused.

UGR-vaatleja Arvutuspunkt ruumis, mille jaoks DIALux määrab UGR-väärtuse. Arvutuspunkti asukoht ja

kõrgus peaksid vastama tüüpilisele vaatleja asukohale (kasutaja asukoht ja silma kõrgus).

V

Valgustugevus Kirjeldab valguse intensiivsust teatud kindlas suunas (saatja suurus). Valgustugevuse

korral on tegemist valgusvooga Φ, mis edastatakse teatud kindlasse ruuminurka Ω.

Valgusallika kiirguskarakteristikat kujutatakse graafiliselt valgustugevuse jaotuskõveral

(valgusjaotuskõver). Valgustugevus on SI-põhiühik.

Ühik: Kandela

Lühend: cd

Tähis valemis: I

Haiba KLT

Glossaar

16

Valgustustihedus Kirjeldab valgusvoo suhet, mis tabab teatud pinda, selle pinna suurusega (lm/m² = lx).

Valgustustihedus ei ole seotud objekti pinnaga. Seda saab määrata kõikjal ruumis (sees

ning väljas). Valgustustihedus ei ole toote omadus, kuna tegemist on vastuvõtja

suurusega. Mõõtmiseks kasutatakse valgustustiheduse mõõteseadmeid.

Ühik: Luks

Lühend: lx

Tähis valemis: E

Valgustustihedus, horisontaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse horisontaalsel (rõhtsel) tasandil (see

võib olla nt lauapind või põrand). Horisontaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina

valemitähega Eh.

Valgustustihedus, ristine Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse risti pinnaga. Seda tulev arvestada

kaldpindade korral. Kui pind on horisontaalne või vastavalt vertikaalne, siis ristise ja

horisontaalse või vastavalt vertikaalse valgustustiheduse vahel erinevust ei ole.

Valgustustihedus, vertikaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse vertikaalsel tasandil (see võib olla nt

riiuli esiosa). Vertikaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Ev.

Valgustustihendus, adaptiivne Keskmise adaptiivse valgustustiheduse määramiseks pinnal tehakse see "adaptiivse"

rastriga. Pinna valgustustiheduse suurte erinevustega piirkonnas jaotatakse raster

peenemaks, väiksemate erinevuste piires tehakse jämedam jaotus.

Valgusviljakus Kiirguva valgusvõimsuse Φ [lm] suhe elektrilisse võimsusesse P [W] Ühik: lm/W.

Seda suhet saab moodustada lambile või vastavalt LED-moodulile (lambi või vastavalt

mooduli valgusviljakus), juhtseadmega lambile või vastavalt moodulile (süsteemi

valgusviljakus) ja komplektsele valgustile (valgusti valgusviljakus).

Valgusvoog Kogu valgusvõimsuse mõõt, mis väljastatakse ühest valgusallikast kõikides suundades.

See on niisiis "saatja suurus", mis näitab kogu saatevõimsust. Valgusallika valgusvoogu

saab määrata üksnes laboris. Eristatakse lambi või LED-mooduli valgusvoogu ja valgusti

valgusvoogu.

Ühik: Luumen

Lühend: lm

Tähis valemis: Φ

Ä

Ääretsoon Ümbritsev piirkond töötasandi ja seinte vahel, mida arvutuses ei arvestata.

Haiba KLT

Glossaar

17

Ü

Ümbritsev ala Ümbritsev piirkond piirneb vahetult visuaalse ülesande piirkonnaga ja tuleks vastavalt

DIN EN 12464-1 ette näha laiusega vähemalt 0,5 m. See asub visuaalse ülesande

piirkonnaga samal kõrgusel.

3.00

3.00

4.000.50

0.50

R8.00

R 6.

00

Kuuseheki tagasilõikus

Kaevuluugi remont

Kaevuluugi remont

3.00

0.90

43 5

445

435

44 5

43 5

435

6.00

Riigitee kaitsevöönd

Riigitee kaitsevöönd

2.0 0

PK 0+ 00

PK1 +00

PK 2+ 00

PK 2+ 34

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

1

F 1

2

F 1

3

F 1

5

F 1

6

F 1

7

F 1

8

F 1

4

F 1

1.25 4.80

5.62

MõõtkavaJoonise nimetus: 1:500MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Geodeesia24 OÜ Litsentsid: 751 MA, EEG000265

Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn

[email protected]

Leht:Kuupäev: 27.11.20238506-23 GEODEESIA 1

Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega.

Marju LemberVastutav geodeet:

Mõõdistas: Reivo Suurna Staadium:Töö nr:

Objekt: Riisipere tee Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 11360 Riisipere-Kernu tee Aadress:

Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING Geodeesia 24

3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 27.11.2023 4. Mõõdistuse ajal ~30 cm lumekiht

Tingmärgid:

Kinnistupiir

Projekteeritud kõnnitee, tüüp 1

Projekteeritud sõidutee, tüüp 2

Projekteeritud murupind

Projekteeritud telg

Likvideeritav objekt

Partner Insenerid OÜ Reg nr: 16925361 MTR: EEP005052; ELK000171 [email protected]

Töö nimetus

Objekti asukoht

Joonise nimetus

Kuupäev

Töö nr

Staadium

Joonise nr

Rev

Mõõtkava

Tellija

Asendiplaani eskiis

Harju maakond, Saue vald, Haiba küla

11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt

11360 km 9,48-9,71

17.04.2024

P5-24

PP

2

0

1:500

R. Tarto R. Tarto

Proj. juht Projekteerija

Saue Vallavalitsus

Projekteeritud peenar

Projekteeritud sõidutee äärekivi h=10cm

Projekteeritud liiklusmärk, märgipost 435

Projekteeritud võsa eemaldus

M. TaalCad. projekt.

Riigitee kaitsevöönd

Projekteeritud pink, prügikast

Elektrivarustuse tingmärgid (Hõbemäe OÜ)

Projekteeritud madalpinge maakabel Projekteeritud valgusti

Projekteeritud taastamine sillutiskate Projekteeritud taastamine asfaltkate Projekteeritud taastamine murukate

M_nr

F_nr

VALGUSTI INFO: Kasutatud Philipsi Digistreet mini 8 meetri kõrguse 0 kraadise kaldega ja ilma konsoolita. Taga valgustuse ära lõikamisega. Eriti laia spektriga.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Pikk

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 10.01.2024

Meie 24.01.2024 nr 7.1-2/24/491-2

11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas riigitee nr

11360 Riisipere-Kernu km 9,48-9,71 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse

projekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt sõidutee laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele või

sademevete juhtimiseks).

5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või

tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti

koosseisus. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

2 (4)

6.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

7. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldesse, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee

muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

11. JJT ühendada olemasolevate kergliiklusteede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et

moodustuks terviklik teedevõrk. Haiba haljasala 3 kinnistul soovitame eraldada JJT ülejäänud

parkla osast.

12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

14. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded.

14.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit (sõiduosa

3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m).

14.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks.

14.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse

vahekaugusega 50 meetrit.

15. JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee laiendamisega tee

klassile vastavale ristlõikele 8m.

16. Käsitleda ohutute teeületuskohtade rajamise vajadust. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis

või muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja

kokkuleppel Transpordiametiga. Uute ristumiskohtade rajamist koos põhjendustega käsitleda

seletuskirjas.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

3 (4)

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

23. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

29. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

31. Vältida tuleb tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel

lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12

„Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

33. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

34. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

4 (4)

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]

Kuupäev 22.04.2024

C re

a te

d w

it h

D IA

L u

x

Haiba KLT

Haiba KLT

Sisu

Tiitelleht 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sisu 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kirjeldus 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Toote andmekaardid

Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (1x LED54-4S/610) 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Haiba KLT · Alternatiiv 1

Kirjeldus 5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõnnitee 1 (P4) 10. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Glossaar 11. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Haiba KLT

3

Kirjeldus

Haiba KLT

Toote andmetabel

4

Philips - BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2

Artikli nr. BGP761I-68570c04-

7ad2-4b3a-b20f-

a65109c49c14

P 55.4 W

ΦLamp 5400 lm

ΦValgusti 3161 lm

η 58.54 %

Valgusviljakus 57.1 lm/W

CCT 3000 K

CRI 60

Polaarne LDC

Haiba KLT

5

Haiba KLT

Kirjeldus

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

6

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

7

Tootja Philips

Artikli nr. BGP761I-68570c04-

7ad2-4b3a-b20f-

a65109c49c14

Artikli nimi BGP761 LED54-

4S/610 PSU DW10

BL2

Varustatus 1x LED54-4S/610

P 55.4 W

ΦLamp 5400 lm

ΦValgusti 3161 lm

η 58.54 %

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

8

BGP761 LED54-4S/610 PSU DW10 BL2 (ühepoolne all)

Postide vahekaugus 32.000 m

(1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m

(2) Valguspunkti üleulatus 0.000 m

(3) Konsooli kalle 0.0°

(4) Konsooli pikkus 0.000 m

Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 55.4 W

Võimsus / marsruut 1716.5 W/km

ULR / ULOR 0.00 / 0.00

Max valgustugevused Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad

tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise

vertikaaljoonega etteantud nurga.

≥ 70°: 716 cd/klm

≥ 80°: 64.6 cd/klm

≥ 90°: 0.00 cd/klm

Valgustugevuse klass Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse

klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015

valgusti valgusvoost.

G*3

Sulandumise indeksklass D.6

MF 0.80

Haiba KLT

Haiba KLT

Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015)

9

Hindamisväljade tulemused

Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80.

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx

Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx

Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused

Suurus Arvutatud Energiatarbimine

Haiba KLT Dp 0.114 W/lx*m² –

BGP761 LED54-4S/610 PSU

DW10 BL2 (ühepoolne all)

De 2.3 kWh/m² a 221.5 kWh/a

Haiba KLT

Haiba KLT

Kõnnitee 1 (P4)

10

Hindamisvälja tulemused

Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll

Kõnnitee 1 (P4) Em 5.06 lx [5.00 - 7.50] lx

Emin 1.34 lx ≥ 1.00 lx

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Isoluksjooned)

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste raster)

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus [lx] (Väärtuste tabel)

m 1.455 4.364 7.273 10.182 13.091 16.000 18.909 21.818 24.727 27.636 30.545

2.500 10.42 9.10 6.92 4.76 3.38 2.92 3.38 4.76 6.92 9.10 10.42

1.500 9.59 7.45 5.41 3.52 2.46 2.11 2.46 3.52 5.41 7.45 9.59

0.500 6.08 4.50 3.15 2.05 1.51 1.34 1.51 2.05 3.15 4.50 6.08

Horisontaalse valgustustiheduse säilivusväärtus

Em

5.06 lx

Emin

1.34 lx

Emax

10.4 lx

Uo (g1)

0.27

g2

0.13

Haiba KLT

Glossaar

11

A

A Pinna valemimärgid geomeetrias

C

CCT (inglise keeles correlated colour temperature)

Temperatuurikiirguri kehatemperatuur, mida kasutatakse selle värvitooni kirjeldamiseks.

Ühik: Kelvin [K]. Mida väiksem numbriline väärtus, seda punakam, mida suurem

numbriline väärtus, seda sinakam on valguse värvus. Gaaslahenduslampide ja

pooljuhtide värvitemperatuuri tähistatakse erinevalt temperatuurikiirgurite

värvitemperatuurist "sarnaseima värvitemperatuurina".

Valguse värvuste omistamine värvitemperatuuride vahemikesse EN 12464-1 järgi:

Valguse värvus - värvitemperatuur [K]

soevalge (ww) < 3300 K

neutraalvalge (nw) ≥ 3300 – 5300 K

päevavalge (tw) > 5300 K

CRI (inglise keele colour rendering index)

Valgusti või valgusallika värvusedasiande indeks vastavalt DIN 6169: 1976 või vastavalt

CIE 13.3: 1995.

Üldine värvusedasiande indeks Ra (või CRI) on ilma ühikuta tunnusarv, mis kirjeldab valge

valgusallika kvaliteeti võrreldes selle sarnasust 8 defineeritud testvärvuse

remissioonispektritega (vaadake DIN 6169 või CIE 1974) referentsvalgusallikal.

Haiba KLT

Glossaar

12

E

Energiahinnang Siseruumide päevavalguse tunnipõhise arvutusprotseduuri alusel, võttes arvesse projekti

geomeetriat ja võimalikke olemasolevaid päevavalguse kontrollimissüsteeme. Arvesse

võetakse ka projekti orientatsiooni ja asukohta. Arvutamisel kasutatakse energiavajaduse

määramiseks valgustite kindlaksmääratud süsteemivõimsust. Päevavalguse poolt

kontrollitavate valgustite puhul eeldatakse lineaarset seost võimsuse ja valgusvoo vahel

hämaras olekus. Kasutusajad ja nominaalne valgustustihedus määratakse ruumide

kasutusprofiilide põhjal. Ka sisselülitatud valgustite puhul, mis on sõnaselgelt

kontrollimisest välja jäetud, võetakse arvesse kindlaksmääratud kasutusajad.

Päevavalguse kontrollimise süsteemid kasutavad lihtsustatud juhtimisloogikat, mis

sulgeb need 27.500 lx horisontaalse valgustustiheduse juures.

Kalendriaastat 2022 kasutatakse ainult võrdlusena. See ei ole selle aasta simulatsioon.

Võrdlusaastat kasutatakse ainult selleks, et määrata arvutatud tulemustele

nädalapäevad. Üleminekut suveajale ei ole arvesse võetud. Võrdlustaeva tüübina

kasutatakse CIE 110-s kirjeldatud keskmist taevast ilma otsese päikesevalgustuseta.

Meetod töötati välja koos Fraunhoferi Ehitusfüüsika Instituudiga ja on ülevaatamiseks

saadaval ühisele töörühmale 1 ISO TC 274 eelmise iga-aastase regressioonipõhise

meetodi laiendusena.

Eta (η) (inglise keeles light output ratio)

Valgusti kasutegur kirjeldab, mitu protsenti vabalt kiirgava valgusallika (või LED-mooduli)

valgusvoost väljub paigaldatud olekus valgustist.

Ühik: %

G

g1 Tihti ka Uo (inglise keeles overall uniformity)

Tähistab valgustustiheduse ühtlust pinnal. See on Emin ja Ē jagatis ja seda nõutakse

muuhulgas tookohtade valgustamise standardites.

g2 Täpselt võttes tähistab valgustustiheduse "ebaühtlust" pinnal. See on Emin ja Emax jagatis

ja omab reeglina tähtsust üksnes avariivalgustuse tõendamisel vastavalt standardile EN

1838.

Haiba KLT

Glossaar

13

H

Heledus "Heleduse mulje" mõõt, mis on inimese silmal pinnalt. Sealjuures võib pind ise helendada

või peegeldada tagasi sellele langevat valgust (saatja suurus). See on fotomeetriline

suurus, mida saab inimese silm tajuda.

Ühik: Kandelat ruutmeetri kohta

Lühend: cd/m²

Tähis valemis: L

J

Juhtimisgrupp Valgustite rühm, mida hämardatakse ja kontrollitakse koos. Iga valgustusstseeni jaoks

annab kontrollgrupp oma hämardamisväärtuse. Kõik valgustid kontrollgrupis jagavad

seda hämardamisväärtust. DIALux määrab kontrollgrupid koos nende valgustitega

automaatselt loodud valgusstseenide ja nende valgustirühmade alusel.

L

LENI (inglise keeles lighting energy numeric indicator)

Numbriline valgustusenergia tunnusarv vastavalt EN 15193

Ühik: kWh/m² aasta

LLMF (inglise keeles lamp lumen maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Lambi valgusvoo säilivustegur, mis arvestab lambi või vastavalt LED-mooduli valgusvoo

vähenemist kasutusaja jooksul. Lambi valgusvoo säilivustegur antakse kümnendarvuna

ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1 (valgusvoo vähenemine puudub).

LMF (inglise keeles luminaire maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Valgusti säilivustegur, mis arvestab valgusti mustumist kasutusaja jooksul. Valgusti

säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1

(mustumine puudub).

LSF (inglise keeles lamp survival factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Lambi tõrkevaba töö tegur, mis arvestab valgusti täielikku riket kasutusaja jooksul. Lambi

tõrkevaba töö tegur antakse detsimaalarvuna ja selle väärtus võib olla maksimaalselt 1

(arvestatava ajaperioodi jooksul rikked puuduvad või vastavalt kohene vahetamine pärast

riket).

Haiba KLT

Glossaar

14

M

MF (inglise keeles maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Säilivustegur detsimaalarvuna 0 ja 1 vahel, mis kirjeldab fotomeetrilise projekteeritava

suuruse (nt valgustustiheduse) uusväärtuse suhet säilivusväärtusesse teatud aja pärast.

Säilivustegur arvestab valgustite ja ruumide mustumist, samuti ka valgusvoo vähenemist

ja valgusallikate rikkeid.

Säilivustegurit arvestatakse kas üldistavalt või detailselt vastavalt CIE 97: 2005 määratud

valemiga RMF x LMF x LLMF x LSF.

P

P (inglise keeles power)

Elektriline energiatarve

Ühik: Vatt

Lühend: W

Peegeldustegur Pinna peegeldustegur kirjeldab, kuipalju saabuvast valgusest peegeldatakse tagasi.

Peegeldustegur defineeritakse pinna värvilisusega.

Piirkond visuaalse ülesande jaoks Piirkond, mis on vajalik visuaalse ülesande sooritamiseks vastavalt DIN EN 12464-1.

Kõrgus vastab kõrgusele, milles visuaalset ülesannet teostatakse.

Päevane autonoomia Kirjeldab, mitu protsenti päevasest tööajast kaetakse vajalik valgustatus päevavalgusega.

Erinevalt standardis EN 17037 kirjeldatust, kasutatakse ruumi profiili nominaalset

valgustustihedust. Arvutust ei tehta ruumi keskel, vaid paigutatud anduri mõõtepunktis.

Ruum loetakse piisavalt päevavalgusega varustatuks, kui see saavutab vähemalt 50%

päevavalguse autonoomiast.

Päevavalguse suhe - kasulik pind Arvutuspind, millel arvutatakse päevavalguse suhe.

Päevavalguskoefitsient Ainult päevavalguse abil saavutatud siseruumis asuva punktis valgustustiheduse suhe

kinniehitamata taevaga välisruumis olevasse horisontaalsesse valgustustugevusse.

Tähis valemis: D (inglise keeles daylight factor)

Ühik: %

R

R(UG) max (engl. rating unified glare)

Psühholoogilise pimestamise mõõtmine siseruumides.

Peale valgustite heleduse oleneb R(UG) väärtuse tase ka vaatleja asukohast,

vaatamissuunast ja ümbritsevast heledusest. Arvutus tehakse tabelimeetodi kohaselt, vt

CIE 117. Muuhulgas määrab EN 12464-1:2021 maksimaalsed lubatud R(UG) väärtused R

(UGL) erinevatele siseruumide töökohtadele.

Haiba KLT

Glossaar

15

RMF (inglise keeles room maintenance factor) / vastavalt CIE 97: 2005

Ruumi säilivustegur, mis arvestab ruumi ümbritsevate pindade mustumist kasutusaja

jooksul. Ruumi säilivustegur antakse kümnendarvuna ja selle väärtus võib olla

maksimaalselt 1 (mustumine puudub).

Ruumi kõrguse valgusti Põranda ülaserva ja lae alaserva vahelise kauguse tähis (lõpuni ehitatud ruumi korral).

S

Säilivustegur Vaadake MF

T

Taustapiirkond Taustapiirkond piirneb vastavalt DIN EN 12464-1 vahetu ümbritseva piirkonnaga ja

ulatub kuni ruumi piirideni. Suurematel ruumidel on taustapiirkond vähemalt 3 m lai. See

asub horisontaalselt põranda kõrgusel.

Töötasand Virtuaalne mõõte- või vastavalt arvutuspind visuaalse ülesande kõrgusel, mis reeglina

tuleneb ruumi geomeetriast. Töötasandi saab varustada ja servatsooniga.

U

UGR (max) (inglise keeles unified glare rating)

Psühholoogilise pimestusefekti määr siseruumides.

Valgustite valgustustiheduse kõrval sõltub UGR-väärtuse suurus ka vaatleja asukohast,

vaatesuunast ja ümbritsevast heledusest. Muuhulgas antakse standardis EN 12464-1

erinevatele töökohtadele siseruumides maksimaalselt lubatud UGR-väärtused.

UGR-vaatleja Arvutuspunkt ruumis, mille jaoks DIALux määrab UGR-väärtuse. Arvutuspunkti asukoht ja

kõrgus peaksid vastama tüüpilisele vaatleja asukohale (kasutaja asukoht ja silma kõrgus).

V

Valgustugevus Kirjeldab valguse intensiivsust teatud kindlas suunas (saatja suurus). Valgustugevuse

korral on tegemist valgusvooga Φ, mis edastatakse teatud kindlasse ruuminurka Ω.

Valgusallika kiirguskarakteristikat kujutatakse graafiliselt valgustugevuse jaotuskõveral

(valgusjaotuskõver). Valgustugevus on SI-põhiühik.

Ühik: Kandela

Lühend: cd

Tähis valemis: I

Haiba KLT

Glossaar

16

Valgustustihedus Kirjeldab valgusvoo suhet, mis tabab teatud pinda, selle pinna suurusega (lm/m² = lx).

Valgustustihedus ei ole seotud objekti pinnaga. Seda saab määrata kõikjal ruumis (sees

ning väljas). Valgustustihedus ei ole toote omadus, kuna tegemist on vastuvõtja

suurusega. Mõõtmiseks kasutatakse valgustustiheduse mõõteseadmeid.

Ühik: Luks

Lühend: lx

Tähis valemis: E

Valgustustihedus, horisontaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse horisontaalsel (rõhtsel) tasandil (see

võib olla nt lauapind või põrand). Horisontaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina

valemitähega Eh.

Valgustustihedus, ristine Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse risti pinnaga. Seda tulev arvestada

kaldpindade korral. Kui pind on horisontaalne või vastavalt vertikaalne, siis ristise ja

horisontaalse või vastavalt vertikaalse valgustustiheduse vahel erinevust ei ole.

Valgustustihedus, vertikaalne Valgustustihedus, mis arvutatakse või mõõdetakse vertikaalsel tasandil (see võib olla nt

riiuli esiosa). Vertikaalset valgustustihedust tähistatakse reeglina valemitähega Ev.

Valgustustihendus, adaptiivne Keskmise adaptiivse valgustustiheduse määramiseks pinnal tehakse see "adaptiivse"

rastriga. Pinna valgustustiheduse suurte erinevustega piirkonnas jaotatakse raster

peenemaks, väiksemate erinevuste piires tehakse jämedam jaotus.

Valgusviljakus Kiirguva valgusvõimsuse Φ [lm] suhe elektrilisse võimsusesse P [W] Ühik: lm/W.

Seda suhet saab moodustada lambile või vastavalt LED-moodulile (lambi või vastavalt

mooduli valgusviljakus), juhtseadmega lambile või vastavalt moodulile (süsteemi

valgusviljakus) ja komplektsele valgustile (valgusti valgusviljakus).

Valgusvoog Kogu valgusvõimsuse mõõt, mis väljastatakse ühest valgusallikast kõikides suundades.

See on niisiis "saatja suurus", mis näitab kogu saatevõimsust. Valgusallika valgusvoogu

saab määrata üksnes laboris. Eristatakse lambi või LED-mooduli valgusvoogu ja valgusti

valgusvoogu.

Ühik: Luumen

Lühend: lm

Tähis valemis: Φ

Ä

Ääretsoon Ümbritsev piirkond töötasandi ja seinte vahel, mida arvutuses ei arvestata.

Haiba KLT

Glossaar

17

Ü

Ümbritsev ala Ümbritsev piirkond piirneb vahetult visuaalse ülesande piirkonnaga ja tuleks vastavalt

DIN EN 12464-1 ette näha laiusega vähemalt 0,5 m. See asub visuaalse ülesande

piirkonnaga samal kõrgusel.

3.00

3.00

4.000.50

0.50

R8.00

R 6.

00

Kuuseheki tagasilõikus

Kaevuluugi remont

Kaevuluugi remont

3.00

0.90

43 5

445

435

44 5

43 5

435

6.00

Riigitee kaitsevöönd

Riigitee kaitsevöönd

2.0 0

PK 0+ 00

PK1 +00

PK 2+ 00

PK 2+ 34

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

1

F 1

2

F 1

3

F 1

5

F 1

6

F 1

7

F 1

8

F 1

4

F 1

1.25 4.80

5.62

MõõtkavaJoonise nimetus: 1:500MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Geodeesia24 OÜ Litsentsid: 751 MA, EEG000265

Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn

[email protected]

Leht:Kuupäev: 27.11.20238506-23 GEODEESIA 1

Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega.

Marju LemberVastutav geodeet:

Mõõdistas: Reivo Suurna Staadium:Töö nr:

Objekt: Riisipere tee Harju maakond, Saue vald, Haiba küla, 11360 Riisipere-Kernu tee Aadress:

Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING Geodeesia 24

3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 27.11.2023 4. Mõõdistuse ajal ~30 cm lumekiht

Tingmärgid:

Kinnistupiir

Projekteeritud kõnnitee, tüüp 1

Projekteeritud sõidutee, tüüp 2

Projekteeritud murupind

Projekteeritud telg

Likvideeritav objekt

Partner Insenerid OÜ Reg nr: 16925361 MTR: EEP005052; ELK000171 [email protected]

Töö nimetus

Objekti asukoht

Joonise nimetus

Kuupäev

Töö nr

Staadium

Joonise nr

Rev

Mõõtkava

Tellija

Asendiplaani eskiis

Harju maakond, Saue vald, Haiba küla

11360 Riisipere-Kernu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt

11360 km 9,48-9,71

17.04.2024

P5-24

PP

2

0

1:500

R. Tarto R. Tarto

Proj. juht Projekteerija

Saue Vallavalitsus

Projekteeritud peenar

Projekteeritud sõidutee äärekivi h=10cm

Projekteeritud liiklusmärk, märgipost 435

Projekteeritud võsa eemaldus

M. TaalCad. projekt.

Riigitee kaitsevöönd

Projekteeritud pink, prügikast

Elektrivarustuse tingmärgid (Hõbemäe OÜ)

Projekteeritud madalpinge maakabel Projekteeritud valgusti

Projekteeritud taastamine sillutiskate Projekteeritud taastamine asfaltkate Projekteeritud taastamine murukate

M_nr

F_nr

VALGUSTI INFO: Kasutatud Philipsi Digistreet mini 8 meetri kõrguse 0 kraadise kaldega ja ilma konsoolita. Taga valgustuse ära lõikamisega. Eriti laia spektriga.