| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-8/24/1070-1 |
| Registreeritud | 25.04.2024 |
| Sünkroonitud | 26.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
| Sari | 11.1-8 EL Stuktuurivahendite kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-8/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
HALDUSLEPING nr {regNumber}
Tallinnas, {regDateTime}
Kliimaministeerium, registrikood 70001231, mis on vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4
lõikele 2 ja § 10 lõikele 2 ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse
kinnitatud „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ (edaspidi
meetmete nimekiri) poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi (b)(i) „energiatõhususe
edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme 21.2.1.6 „Jätkusuutlik ja
kättesaadav elamufond“ ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakendusasutuse ülesandeid
täitev asutus (edaspidi rakendusasutus), mida esindab põhimääruse alusel kliimaminister Kristen
Michal,
ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006012, mis on käesoleva lepingu alusel
määratud täitma elluviija (edaspidi ka rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid ja vastab Vabariigi
Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
(edaspidi ühendmäärus) § 44 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele, mida esindab põhikirja alusel
juhatuse liige Aare Järvan,
edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmivad rahastamisvahendi rahastamislepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida meetme 21.2.1.6 rakendamiseks ettenähtud tegevuste elluviimiseks poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestada rahastamisvahendi rakendamise tingimused lähtuvalt Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtetest sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ ning valdkonda reguleerivast arengukava „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia” eesmärkidest. 1.2. Lepingu objektiks on haldusülesande, milleks on rahastamisvahendi rakendamine ja selle eesmärkide saavutamine lepingu lisas 1 kirjeldatud investeerimisstrateegia (edaspidi investeerimisstrateegia) ja äriplaani alusel, delegeerimine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vastavalt ühendmääruse § 43 lõigetele 1 ja 5. 1.3. Pooled lepivad kokku, et rahastamisvahendi rakendaja juhindub haldusülesande täitmisel eesmärgist saavutada lepingu kehtivuse perioodil rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Elamuinvesteeringute fond (21.2.1.61)“ meetmete nimekirjas seatud väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad elamud“ sihttasemed, mis on sätestatud investeerimisstrateegia osas II. Rahastamisvahendi rakendamine panustab ka meetme 21.2.1.1 seatud väljundnäitajate ja tulemusnäitajate saavutamisse, kui investeerimisstrateegia elluviimiseks kasutatakse toetust. 1.4. Lepingu eelarve on 35 100 000 eurot, mida rakendatakse eelhindamise aruandes toodud põhimõtetest lähtuvalt ja tegevusi rahastatakse 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 1.5. Lepingu eelarvet saab rahastamisvahendi rakendaja kasutada alates lepingu allkirjastamisest kuni 31.12.2029. 1.6. Pooled juhinduvad lepingu objektiks oleva haldusülesande delegeerimisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-
ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706) (edaspidi (EL) 2021/1060), ja ÜSS2021_2027-st, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest, lepingust ning Euroopa Komisjoni vastavatest juhistest. 1.7. Rahastamisvahendite rakendamine toimub vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 59 lõike 3 punktile c ja lõikele 5. 1.8. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 2 sätestatud rakendusüksuse meetme 21.2.1.6 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas määratud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 1.9. Rakendusüksuse ülesandeid täitev struktuuriüksus tagab ülesannete täitmisel kohustuste lahususe Rahastamisvahendi elluviijast läbi erinevate struktuuriüksuste. 1.10. Lepingu allkirjastamisega kinnitab rakendusasutus, et on lisas 3 sisalduvatest andmetest lähtudes hinnanud piisavaks rahastamisvahendi rakendaja suutlikkuse viia ellu lepingu esemeks olevat tegevust. 2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused 2.1. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus: 2.1.1. teha rakendusasutusele põhjendatud ettepanekuid lepingu muutmiseks; 2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani (lepingu lisa 1, osa III) elluviimisel vahendajaid, kes vastavad ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele; 2.1.3. saada haldusülesande täitmiseks haldustasu vastavalt lepingu punktile 11. 2.2. Rahastamisvahendi rakendaja on kohustatud: 2.2.1. viima korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutama saadud vahendeid sihtotstarbeliselt; 2.2.2. juhtima rahastamisvahendi elluviimist sõltumatult ning tegutsema vaid rahastamisvahendisse toetust andvate poolte huvides; 2.2.3. järgima lepingus sätestatud kohustusi, tegutsema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning tegema kõik endast oleneva investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks; 2.2.4. esitama aruanded vastavalt lepingu punktile 4; 2.2.5. esitama rakendusüksusele maksetaotlused ja pärast viimast maksetaotlust kuluaruande ning nende menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt; 2.2.6. tagama lepingu eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehnilise varustatuse; 2.2.7. tagama arvepidamise lepingu alusel eraldatud varade ja kohustuste, tulude ja kulude üle ning nende selge eristatavuse muudest varadest, kohustustest ning tuludest ja kuludest, sh pakutavate toodete lõikes, kasutades selleks eraldi projektikoodi; 2.2.8. kasutama investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidele viitavat sümboolikat; 2.2.9. tagama toote põhiselt abi andmise, vastavalt vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) andmise reeglitele; 2.2.10. võimaldama teostada ÜSS2021_2027 alusel kontrolli lepingu täitmise üle; 2.2.11. tagama tagatise realiseerimise parimal võimalikul viisil, erapooletult ja väheste kuludega, delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele; 2.2.12. toetama vahenditega lõppkasusaajaid (v.a haldustasu), võttes arvesse rakenduskava eesmärke ja investeeringu potentsiaalset rahalist elujõulisust; 2.2.13. tagama, et lõppkasusaajate valimine on läbipaistev ega põhjusta huvide konflikti; 2.2.14. tagama (EL) 2021/1060 lisa XIII osas II toodud rahastamisvahendite kontrolljälje kohustuslikud elemendid; 2.2.15. põhistama käenduste puhul kordaja(te) muutmisel rakendusasutusele arvestuskäiku ja andma rakendusasutusele kirjalikult selgitusi ning korrigeerima kordaja arvestust;
2.2.16. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei ole topeltfinantseerimise ohtu ja küsima lõppkasusaajalt teavet taotluste kohta teistest EL ja riigieelarvelistest allikatest; 2.2.17. küsima lõppkasusaajalt kinnituse, et lõppkasusaaja ei rahasta sama kuluartiklit teistest EL vahenditest, ei kasuta rahastamisvahendit toetuse eelrahastamiseks (omafinantseeringu katmiseks) ning ei kasuta toetusi rahastamisvahenditest saadud abi tagasi maksmiseks; 2.2.18. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei rahastata tegevusi, mis ei ole kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses; 2.2.19. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul ei rahastata tegevusi, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artiklis 7 lõikes 1 ning toetust antakse üksnes selliste investeeringute elementide jaoks, mis ei ole investeerimisotsuse kuupäevaks juba lõpule viidud või täielikult rakendatud; 2.2.20. lähtuma toodete välja töötamisel ühendmääruse §-s 7 toodust; 2.2.21. veenduma, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul arvestataks (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustataks Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalarengut toetaval moel, mida hinnatakse näitajatega "elukeskkonnaga rahulolu", "ligipääsetavuse näitaja" ning "elamute ja mitteelamute energiatarve“; 2.2.22. tagama tervikliku renoveerimisprojekti finantseerimistaotluse osas, et lepingu alusel välja antava laenu või käenduse puhul laenusaaja kinnitab „Euroopa uus Bauhaus ” algatuse põhimõtetega arvestamist, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi. Osalise rekonstrueerimisprojekti finantseerimistaotluse osas annab laenutaotluse esitaja „Bauhaus“ kinnituse nõuete järgimist; 2.2.23. tagama, et lepingu alusel antava laenu või käenduse puhul oleks taristuinvesteeringute korral, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tagatud kliimakindlus; 2.2.24. tagama rahastamisvahendi rakendamisel, et toodete raames on arvestatud lisas 4 toodud üldiste valikukriteeriumide põhimõtetega. 1.2.25. Rakendusüksuse ülesanded on täidetavad vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 sätestatule ning punktis 2 ülesannete täitmist hinnatakse vastavalt juhtimise- ja kontrollisüsteemile esitatud nõuetele. 3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 3.1. Rakendusasutusel on õigus: 3.1.1. teha ettepanekuid lepingu muutmiseks; 3.1.2. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta; 3.1.3. kinnitada finantsinstrumentide kordajate muudatus, küsides vajadusel nõu või hinnangut kolmandalt isikult; 3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 3.2. Rakendusasutus on kohustatud: 3.2.1. teostama haldusjärelevalvet lepingu täitmise üle vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõikele 4; 3.2.2. arvestama seirekomisjoni arvamusi lepingu muutmise ettepanekute kohta; 3.2.3. edastama info muudetud finantsinstrumentide kordajatest koheselt rakendusüksusele; 3.2.4. lubama teostada ÜSS2021_2027 alusel kontrolli lepingu täitmise üle. 4. Seire ja aruandlus 4.1. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele elektrooniliselt aruande iga aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks.
4.2. Rahastamisvahendi rakendaja koostab aruande vastavalt rakendusüksuse poolt esitatud vormile ning selles kajastatakse vähemalt andmed meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttasemete edenemise kohta ning (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõike 2 punkti b kohaselt nõutud teave väljund- ja tulemusnäitajate kohta ning artikli 42 lõike 3 kohaselt nõutud finantsandmed. 4.3. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt rakendusüksuse poolt esitatud vormile ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. 4.4. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi aruannete kohta. 4.5. Vähemalt kord kalendriaastas teostavad pooled rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise lepingu lisas 2 toodud vormi kohaselt. 4.6. Korralise jooksva hindamise teostavad pooled aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Erakorraline jooksev hindamine, mis hõlmab vajadusel koefitsiendi uuendamist, viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte tihemini kui kord kvartalis. 4.7. Pooled kasutavad jooksva hindamise tulemusi vajadusel rahastamisvahendi rakendaja täpsustavate tingimuste muutmiseks, eelhindamise ajakohastamiseks või lepingu muutmiseks. 4.8. Rahastamisvahendi rakendaja esitab teadmiseks rahastamisvahendi iga-aastase jooksva hindamise tulemused rakendusasutusele. 4.9. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt ÜSS2021_2027-st või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidele rakendamisel. 4.10. Rahastusvahendi rakendaja järgib, et taristuinvesteeringutele antavate laenude ja käenduste puhul oleks tagatud kliimakindlus. 5. Eelhindamise ajakohastamine 5.1. Vastavalt ühendmääruse § 44 lõikele 1 viib läbi või korraldab rakendusasutus eelhindamise või selle osa(de) uuendamise. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 10 ning jooksva hindamise tulemustest, arvestab rakendusasutus eelhindamise uuendamise juures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega. 5.2. Eelhindamise üksiku komponendi uuendamine, mis ei mõjuta lisa 1 punktides 3–13 kirjeldatud investeerimisstrateegiat ega lepingu punktis 1 seatud eesmärke, toimub lisa 1 punktides 17 ja 18 kirjeldatud protsessi alusel. 6. Auditeerimine ja kontroll Rahastamisvahendite kontrollimisel ja auditeerimisel lähtutakse (EL) 2021/1060 artiklist 81 ja rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja auditeerimise teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 7. Maksete tegemine 7.1. Rahastamiskõlblik kulu on rahastamisvahendile rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul tasutud programmimakse kogusumma või tagatiste puhul tagatislepingute kohaselt eraldatud summa, arvestades (EL) 2021/1060 artikli 58 p 1. 7.2. Makseid rahastamisvahendisse taotleb rahastamisvahendi rakendaja maksetaotluse alusel rakendusüksuse etteantud vormil. 7.3. Kui rahastamisvahendi rakendaja vastab (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikes 2 toodule, siis võib ta taotleda lepingu täitmiseks ettemaksu, mille suuruseks võib olla kuni 30% kogu tegevuse kogumaksumusest. Esimese ettemakse taotlemiseks ei pea rahastamisvahendi rakendaja tõendama kulude abikõlblikkust ning erandina punktis 7.7 sätestatust ei pea rakendusüksus makse tegemiseks
kulude abikõlblikkuses veenduma. Ettemakse suurusele vastavate kulude abikõlblikkust kontrollib rakendusüksus punktis 7.5 nimetatud kuluaruandega. 7.4. Maksetaotluste esitamise tingimused: 7.4.1. järgmist makset rahastamisvahendisse võib rakendaja taotleda abikõlblikele kuludele tingimusel, et eelnevalt rahastamisvahendi rakendajale välja makstud vahendid on kohustustega kaetud 85% ulatuses. Haldustasu maksmiseks peavad olema saavutatud lepingu punktis 11.1 toodud eesmärgid; 7.4.2. igas maksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse makstud kogusumma ja tekkinud abikõlblike kulude maht iga rahastamisvahendist pakutava toote lõikes. 7.5. Rahastamisvahendi lõppemisel esitab rahastamisvahendi rakendaja kuluaruande rakendusüksuse etteantud vormil. Aruanne esitatakse pärast rahastamisvahendi eelarve kasutamise lõppemist, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029. a. Kuluaruanne peab sisaldama ülevaadet iga rahastamisvahendi pakutud toote lõikes tekkinud kuludest, sh lepingu punktile 8 vastavatest abikõlblikest kuludest. 7.6. Rahastamisvahendi rakendaja tagastab rakendusüksusele eelarvevahendid, mis on 31.12.2029. a seisuga abikõlblikult kasutamata, hiljemalt 01.03.2030. a. 7.7. Maksetaotluste menetlemisel järgib rakendusüksus ühendmääruse § 25 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude abikõlblikkuses. 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 8.1. Abikõlblikud kulud on (EL) 2021/1060 artikli 68 lõike 1 mõistes lõppkasusaaja tasandil kulud, mis on tekkinud kooskõlas lepingu, (EL) 2021/1060 tingimuste ja muude asjaomaste Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse sätetega, sh riigiabi eeskirjadega. 8.2. Kulud on abikõlblikud alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2029. a. 8.3. Rahastamisvahendit ei kohaldata: 8.3.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuulusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 tegevustele; 8.3.2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 toodud tegevustele. 9. Kohustustega katmata eelarvevahendite investeerimine ja kasutamine 9.1. Rahastamisvahendi rakendaja hoiab kohustustega katmata vahendeid riigikassas. 9.2. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub: 9.2.1. investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid (lepingutasu, leppetrahv ja viivis) edasi investeerima sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas lepingu eesmärkidega; 9.2.2. pidama teenitud intresside ja muude tulude kohta eraldi arvestust; 9.2.3. andma lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtaegadel rakendusasutusele aru teenitud intresside ja muu tulu kohta, kasutades selleks rakendusasutuse etteantud vormi. 9.3. Kui 31.12.2029. a seisuga ei ole investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid sihtotstarbeliselt kasutatud, tuleb kasutamata intresside või muude tulude summa abikõlblikest kuludest maha arvata. 10. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamine 10.1. Vastavalt (EL) 2021/1060 artikli 62 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamisel kuni 31.12.2029. a järgnevad õigused ja kohustused:
10.1.1. teostada edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on kooskõlas lepingu eesmärkidega, arvestades, et edasiste investeeringutena on abikõlblikud punktis 8 nimetatud kulud; 10.1.2. saada seoses edasiste investeeringutega haldustasu vastavalt punktile 11. 10.1.3. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud ja kohustuste alt vabanenud vahendite üle. 10.1.4. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab struktuurivahenditest tagatud teenuse pakkumise hiljemalt 31.12.2029. a ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma, kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt ÜSS2021_2027 § 5 otsustanud teisiti. 11. Rahastamisvahendi rakendamise arvepidamine ja kulud 11.1. Haldustasu maksmine toimub pärast eesmärkide saavutamist järgmiselt: Rahastamisvahendi rakendajale makstakse (EL) 2021/1060 art 68 lg 4 alusel haldustasu 7 % vahendite lõplikele saajatele laenudena välja makstud või tagatislepingute jaoks eraldatud programmimaksete kogusummast, arvestades lepingu punkti 7. Maksimaalne haldustasu summa on 2 296 260 eurot, mille saamiseks tuleb seatud eesmärgid täita täies ulatuses:
*Järgmise makse võib teha, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud. Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4 toodud piirmäärasid. Haldustasu ettemaksu võimaldamisel on arvestatud punkti 7.3 kohase ettemakse tegemisega kuni 30% kogu meetme kogumaksumusest, st 10 530 000 euroga, mis kaetakse kinni lepingu täitmise käigus hiljemalt 31.12.2029. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed aastate lõikes, v.a punktis 11.1 nimetatud maksimaalne võimalik ülempiir. Väljundnäitajaid ja aruandluse seotud andmestikku raporteeritakse vastavalt punktile 4 ning perioodi 2021-2027 metoodikale. 11.2. Rahastamisvahendi rakendamisel makstakse haldustasu rahastamisvahendi kogueelarvest proportsionaalselt vahetulemuste saavutamisega. 11.3. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud haldustasude ülevaate iga-aastase seireprotsessi raames vastavalt punktile 4. 11.4. Rahastamisvahendi rakendamisel lepingu raames makstud haldustasu käsitletakse (EL) 2021/1060 artikli 68 lõikes 1 nimetatud abikõlbliku kuluna. 11.5. Kui (EL) 2021/1060 artikli 68 lõikes 4 nimetatud vahenditest ei piisa tekkinud halduskulude katmiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rahastamisvahendi haldamisega seotud kulud katta omavahenditest. Kui kulude katmine omavahenditest ohustab rahastamisvahendi rakendajale kohaldatud isetasuvuse printsiipi, rakendatakse punkti 17.5. 12. Abi liik ning välistatud tegevused Kui lepingu rakendamisel antakse VTA-d lähtutakse vastavatest õigusaktidest ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. 13. Finantskorrektsioonid
Periood
2023* (lepingu sõlmimisel )
2024* 2025* 2026* 2027 *
2028* 2029*
Rahastamisvahenditest toetatavad elamud (VVV32)
0 40 50 60 70 80 100
Summa kokku* Ettemaks (737 100)
311 832
311 832
311 832
311 832
311 832
2 296 260
13.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 13.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 29. 14. Teavitusnõuded 14.1. Teavitamise raames lähtutakse (EL) 2021/1060 artikli 50 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus). 14.2. Rahastamisvahendi rakendaja korraldab teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõike 3 kohaselt, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. 14.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et üle 500 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide puhul oleks lõppkasusaajaga sõlmitavas lepingus sätestatud lõppkasusaajale kohustus püstitada investeeringu asukohta tahvel (teavitusmääruse lisa 1 joonis 13 ja lisa 2 joonis 13). 15. Dokumentide säilitamine 15.1. Kooskõlas (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikega 1 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse, võimaldamaks tõendada rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist viie aasta jooksul alates vastava aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus tegi toetuse saajale viimase makse. 15.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab VTA andmisel dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase VTA andmisest. 15.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt punktis 15.2 sätestatule. 16. Lepingu jõustumine ja tähtaeg Leping jõustub selle allkirjastamise päevast ja kehtib kuni poolte kohustuste täitmiseni. 17. Lepingu muutmine ja lõpetamine 17.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 17.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 17.3. Rakendusasutusel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta: 17.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 17.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 17.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata või täitnud mittenõuetekohaselt ning ei lõpeta lepingu rikkumist ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel; 17.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata. 17.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja lepingu eesmärgi saavutamata jäämise eest, lepingus sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt.
17.5. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui punktis 11.1 nimetatud vahendid ei ole piisavad rakendamisega seotud kulude katmiseks ning pooled ei jõua muude kokkulepeteni. 17.6. Lepingu ennetähtaegsel lõppemisel tagastab rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuse poolt kooskõlastatud summa riigikassasse tagasi. 17.6.1. Vajadus lepingu muutmiseks võib muu hulgas tekkida, kui: 17.6.1.1. lepingu lisa 2 kohaselt tehtud jooksvale hindamisele, seirearuandele või muudele allikatele tuginedes on tuvastatud oluline risk rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisele; 17.6.1.2. rakendusasutusele on teatavaks saanud asjaolud, mis tingivad muudatused strateegilistes eesmärkides või lepingu investeerimisstrateegia kohustuslikes elementides (rakendamiskorra valik, pakutavad finantstooted, sihtrühm, kombineerimine toetustega). 17.7. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva. 18. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 19. Vaidluste lahendamine 19.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel. 19.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 20. Lepingu lisad 20.1. Lisa 1 Investeerimisstrateegia ja äriplaan; 20.2. Lisa 2 Jooksva hindamise vorm; 20.3. Lisa 3 Rahastamisvahendit rakendava asutuse (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk endise SA KredExi) valiku kriteeriumid vastavalt (EL) 2021/1060 artiklile 59; 20.4. Lisa 4 Rahastamisvahendi kooskõla ühendmääruse §-ga 7, sealhulgas üldiste valikukriteeriumidega. 21. Poolte volitatud esindajad 21.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst, telefon 625 6366, e post [email protected]. 21.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Ly Loss, telefon 53027076, e-post [email protected]. 21.3. Rahastamisvahendi rakendusüksuse esindaja on välisvahendite juht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post [email protected]. 21.4. Rakendusasutuse volitatud esindajal on õigus esindada rakendusasutust kõikides lepinguga seotud küsimustes), välja arvatud lepingu põhiteksti muutmine ja lepingu lõpetamine. 21.5. Juhul kui pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele kirjalikult. 22. Poolte rekvisiidid ja allkirjad
RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:
Kliimaministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Suur-Ameerika 1 Sepise 7
10122 Tallinn 11415 Tallinn
Telefon: 626 2802 Telefon: 667 4100
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal Aare Järvan
kliimaminister juhatuse liige
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
2022
Lõpparuanne
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
2
Eelhindamise on tellinud Rahandusministeerium.
Autorid
Aleksandr Michelson, PhD (Mõttekoda Praxis)
Merlin Nuiamäe (Mõttekoda Praxis)
Gerli Paat-Ahi (Mõttekoda Praxis)
Keiu Friedenthal (Ernst & Young Baltic)
Helli Toomsalu (Ernst & Young Baltic)
Helina Meier (Ernst & Young Baltic)
Maria-Johanna Reinstein (Ernst & Young Baltic)
Maris Merilo (Advokaadibüroo EY Law)
Evely Vendla (Advokaadibüroo EY Law)
Selle töö valmimisse on andnud olulise panuse ka
Andi Kiissel (Mõttekoda Praxis), Kadri Arrak (Mõttekoda Praxis), Kristi Anniste, PhD (Mõttekoda Praxis), Liina Järviste (Mõttekoda Prxais), Jaanus Terasmaa (TLÜ), Margit Viilmaa, Miriam Lehari (Mõttekoda Praxis), Jane Ester (Mõttekoda Praxis), Kaupo Koppel (Mõttekoda Praxis)
Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Michelson, A., Nuiamäe, M., Paat-Ahi, G., Friedanthal, K., Toomsalu, H., Meier, H., Reinstein, M.-J., Merilo, M., Vendla, E. (2022). Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
ISBN 978-9949-662-35-7 (pdf)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
3
Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................... 6
Summary ..................................................................................................................................................... 14
Kasutatud lühendid ..................................................................................................................................... 23
Sissejuhatus ................................................................................................................................................. 24
1. Ettevõtlus .............................................................................................................................................. 26
1.1. Turuülevaade ...............................................................................................................................26
1.1.1. Ettevõtted: varasem ülevaade investeerimistegevusest .....................................................26
1.1.2. Ettevõtted: tulevased investeeringuvajadused ...................................................................32
1.1.3. Ettevõtted: turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad .................................39
1.1.4. Kohalikud omavalitsused .....................................................................................................63
1.2. Välisriikide kogemus.....................................................................................................................66
1.2.1. Välisriikide ettevõtlusvaldkonna turutõrked ja finantsinstrumentide uued arengud .........67
1.2.2. Alustavate ja tegutsevate ettevõtete finantseerimine ........................................................67
1.2.3. Laenuinstrumendid kasvuettevõtetele ................................................................................69
1.2.4. Instrumendid eksporditehingute rahastamiseks .................................................................71
1.3. Olemasolevad finantsteenused....................................................................................................71
1.4. Võimalikud rahastamisvahendid ..................................................................................................87
1.5. Investeerimisstrateegia ettepanek ..............................................................................................92
1.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest ..............................................................92
1.5.2. Allutatud laen ......................................................................................................................93
1.5.3. Riigiabi reeglite kohaldamine (allutatud laen) .....................................................................95
1.5.4. Laenu ja toetuse kombineerimine .....................................................................................101
1.5.5. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenu ja toetuse kombineerimine) ....................................103
1.5.6. Laenukäendus ....................................................................................................................103
1.5.7. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenukäendus) ...................................................................105
1.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused ......................................................109
1.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus ..........................................................................................109
1.6.2. Panus prioriteetide täitmisse .............................................................................................113
1.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise ajakohastamiseks
115
2. Elamumajandus .................................................................................................................................. 120
2.1. Turuülevaade .............................................................................................................................120
2.1.1. Varasem ülevaade investeerimistegevusest ......................................................................120
2.1.2. Tulevased investeeringuvajadused ....................................................................................125
2.1.3. Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad .................................................132
2.2. Välisriikide kogemus...................................................................................................................149
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
4
2.2.1. Välisriikide elamumajanduse turutõrked ja finantsinstrumentide hetkeolukord .............150
2.2.2. Korterelamute energiatõhususe tõstmise finantseerimise võrdlus ..................................152
2.3. Olemasolevad finantstooted ......................................................................................................153
2.4. Võimalikud rahastamisvahendid ................................................................................................162
2.5. Investeerimisstrateegia ettepanek ............................................................................................165
2.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest ............................................................165
2.5.2. Korterelamu renoveerimislaen ..........................................................................................165
2.5.3. Laenu ja toetuse kombineerimine .....................................................................................167
2.5.4. Riigiabi reeglite kohaldamine (renoveerimislaen) .............................................................169
2.5.5. Korterelamulaenu käendus................................................................................................173
2.5.6. Riigiabi reeglite kohaldamine (käendus) ............................................................................174
2.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused ......................................................176
2.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus ..........................................................................................176
2.6.2. Panus prioriteetide täitmisse .............................................................................................179
2.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise ajakohastamiseks
181
3. Keskkonna valdkond .......................................................................................................................... 182
3.1. Turuülevaade .............................................................................................................................182
3.1.1. Ettevõtete investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad
182
3.1.2. Kohalike omavalitsuste investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed
investeerimisolukorrad .......................................................................................................................199
3.2. Olemasolevad finantstooted ......................................................................................................203
3.3. Rahastamisvahendite vajalikkusest ...........................................................................................206
4. Sotsiaalvaldkond ................................................................................................................................. 209
4.1. Kohalikud omavalitsused ...........................................................................................................209
4.2. Vähenenud töövõimega inimesed ja eluruumide kohandamist vajavad inimesed ...................212
4.2.1. Ligipääsetavus ....................................................................................................................213
4.2.2. Haridus ja tasemeõpe ........................................................................................................218
4.2.3. Töötamine ..........................................................................................................................221
4.3. Töötud ........................................................................................................................................222
4.3.1. Töötamine ..........................................................................................................................223
4.3.2. Haridus ja tasemeõpe ........................................................................................................225
4.4. NEET noored...............................................................................................................................228
4.4.1. Töötamine ..........................................................................................................................230
4.4.2. Haridus ja tasemeõpe ........................................................................................................231
4.5. Lapsed ja pered ..........................................................................................................................235
4.6. Kokkuvõte ..................................................................................................................................236
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
5
5. Tervishoiuvaldkond ............................................................................................................................ 237
5.1. Haiglad .......................................................................................................................................237
5.2. Tervisekeskused .........................................................................................................................240
6. Hoolekande valdkond ........................................................................................................................ 248
7. Soovitused ja ettepanekud ................................................................................................................ 256
7.1. Soovitused ja ettepanekud ettevõtluse valdkonnas ..................................................................256
7.2. Soovitused ja ettepanekud elamumajanduse valdkonnas .........................................................261
7.3. Soovitused ja ettepanekud keskkonna valdkonnas ...................................................................267
7.4. Soovitused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumi valdkondades .............................................270
Lisa 1. Eelhindamise metoodika ............................................................................................................... 276
Lisa 2. Küsitluses osalenud ettevõtete arendamise või laiendamisega seotud investeeringud viimase kolme aasta jooksul ............................................................................................................................ 284
Lisa 3. Ettevõtete hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks ....................................................................................................... 287
Lisa 4. Esindusorganisatsioonide hinnangud nende valdkonna/piirkonna ettevõtete peamistele investeeringuvajadustele järgmise kolme aasta jooksul .................................................................. 292
Lisa 5. Välisriikide kogemus: ettevõtlusvaldkond .................................................................................... 296
Lisa 6. Välisriikide kogemus: elamumajandus .......................................................................................... 309
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
6
Kokkuvõte
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite
eelhindamine Rahandusministeeriumile
1. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada valitud poliitikavaldkondades (ettevõtlus, elamumajandus, keskkond, Sotsiaalministeeriumi valdkonnad) esinevad turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad; selgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi nendes valdkondades turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027.
Ettevõtlus
2. 473 küsitlusele vastanud ettevõttest, kellel esineb vajadus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise järele järgmise kolme aasta jooksul, 402 ettevõtet teevad investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks. Kõige rohkem plaanivad ettevõtted teha investeeringuid ettevõtte arendamisel või laiendamisel materiaalse vara soetamiseks, toote- ja teenusearenduseks ning turunduse, müügi, ekspordi arendamiseks.
3. Uue ettevõttega alustamisel on küsitlusele vastanud ettevõtete investeeringuvajaduse laenude mahud enamasti kuni 50 000 eurot. Kokku umbes 60% küsitluses kajastatud laenudest uue ettevõttega alustamisel on suuruses kuni 100 000 eurot. Teiste laenude mahud on eelkõige kuni 1 mln eurot, üksikutel juhtudel on mahud suuremad.
4. Ettevõtte arendamisel ja laiendamisel on valitud investeeringute liikide puhul laenude mahud enamasti alla 50 000 euro, kuid arvestataval määral on laene mahuga ka kuni 1 mln eurot. Ettevõtted plaanivad teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 mln eurot.
5. Olulisimad probleemid, millega ettevõtted investeeringuvajadusel katmisel kokku puutuvad, on tagatiste ebapiisavus, kõrged intressimäärad ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia). Olulisteks probleemideks võib pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha tõttu, ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu, investeeringu seotust innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta.
6. Rohkem kui pooltele ettevõtetest, kes on kasutanud või üritanud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma ettevõtte tegevuse rahastamiseks viimase kolme aasta jooksul, on mingil määral probleemiks laenude liiga lühikesed tagasimakseperioodid.
7. Ida-Virumaa ettevõtted on rahastamisvajaduste katmisel suuremal määral probleemidega kokku puutunud kui teised Eesti piirkonnad.
8. Ettevõtted, mis asuvad Eesti kahest peamisest tõmbekeskusest (Tallinn, Tartu) kaugemal, puutuvad ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudusega suuremal määral kokku.
9. Küpsusfaasis olevad ettevõtted puutuvad turutõrgetega vähemal määral kokku kui äriidee ja varajases faasis või kasvufaasis olevad ettevõtted.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
7
10. Mida suurem ettevõte on, seda paremaks muutub ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule. Ettevõtte suurenedes paranevad ka vastavad teadmised ja/või oskused ning need üha vähem takistavad ettevõtte arengut.
11. Võimalusel tasub riigil aidata turutõrkeid ületada eelkõige äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaasis või laienemisfaasis olevatel, tõmbekeskustest kaugemal asuvatel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. Väljapakutud investeerimisstrateegias on välja pakutud turutingimustest soodsamatel tingimustel instrumendid nimetatud sihtgruppidele.
12. Arvestades investeeringute mõju ulatust, ei ole mõistlik piirata suurettevõtete ligipääsu rahalistele vahenditele, sest suurettevõtete projektid on majandusele suurema mõjuga ja majanduslike protsessidega rohkem seotud. Struktuurivahendite piiratud rahaliste vahendite tõttu ei sisalda väljapakutud investeerimisstrateegia finantstooteid suurettevõtetele.
13. On asjakohane teha pigem vähem (suuremat sihtrühma katvaid) ja püsivamaid KredExi finantstooteid, mille raames on võimalik vastavatele sihtrühmadele vajadusel erinevaid tingimusi kehtestada.
14. Sageli on muutused turul niivõrd kiired, et uusi meetmeid on vaja kiirelt, samas kui uute toodete väljatöötamine võtab aega. Selleks on oluline uuel programmiperioodil finantsinstrumentide disainimisel luua KredExi finantstoodetesse võimalikult suurt paindlikkust.
15. Finantssektorilt tuli ettepanek laiendada KredExi käendust ka mitte-pankadest krediidiandjate laenudele ja võlakirjadele, et finantsturg oleks ettevõtete investeeringuvajaduste katmiseks maksimaalselt ära kasutatud.
16. Äriidee ja varajases faasis olevatel ettevõtetel on võrreldes kasvufaasis või küpsusfaasis olevate ettevõtetega halvem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele (ettevõtte põhivara müük, garantii, investeeringutoetused, käendus, liising, omaniku investeering, panga- või hoiu-laenuühistu laen) ning ootuspäraselt parem ligipääs ühisrahastusplatvormidele ja välise osapoole omakapitaliinvesteeringule.
17. Ettevõtluse tarbeks on struktuurifondide vahenditest planeeritud 17,5 miljonit eurot, mille eest on võimalik rahastada hinnanguliselt 294 ettevõtet.
18. Struktuurifondide vahenditest on võimalik rahastada hinnanguliselt 200 ettevõtet kombineeritud stardilaenu pakkumise ja laenu summa suurendamise kaudu kokku summas 4,07 miljoni eurot. 200 ettevõttest jääb hinnanguliselt ellu peale 2 aastat asutamisest 130 ettevõtet.
19. SOOVITUSED
20. Pakkuda ettevõtetele finantstooteid rahastamisvahendite kaudu. Üldplaanis jätkata laenu ja käenduse pakkumist tuvastatud turutõrgete ületamiseks, sh pakkuda turutingimustest soodsamat intressi turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele.
21. Luua KredExi finantsteenustesse võimalikult suurt paindlikkust (nt pigem üks toode, mille raames on erinevad tingimused erinevatele sihtrühmadele/tõrgetele).
22. Kaaluda Ida-Virumaad piirkonnana, mille ettevõtetele lihtsustada ligipääsu finantsteenustele (nt soodsam intress, madalam käendustasu vms).
23. Ette näha KredExi finantsteenuste kasutamise võimalus suurettevõtete poolt.
24. Kaaluda suuremat instrumentide piirmäära eesmärgiga tagada paindlikkus investeeringute rahastamisel, kuna on raske ette näha kõiki võimalikke tulevikus tehtavaid investeeringuid, mis vajaksid riiklikku tuge.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
8
25. Pakkuda alustavale ettevõtjale toetusega kombineeritud stardilaenu. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt.
26. Jätkuvalt pakkuda KredExi allutatud laene tagasimaksega üldjuhul kuni 15 aastat ja samal ajal laiendada sihtotstarvet ning jätkata laenukäenduse pakkumisega.
27. Kui varasemalt on KredEx rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on võimalik lähtuvalt sihtrühmast või rahastuse otstarbest varieerida.
28. Kaaluda KredExi käenduse laiendamist mittepankadest finantseerimisasutuste laenudele ja võlakirjadele.
29. Tagada ettevõtetele jooksvalt vajaliku teabe parem kättesaadavus rahastamisvõimaluste kohta eri allikatest kogu oma mitmekesisuses (EASist programmini „Euroopa horisont“) ja seda võimalusel ühe kanali kaudu (nt üks veebileht, kust leiab täpsemat teavet kõikide rahastamisvõimaluste kohta vastavate veebilinkide kaudu).
30. Üle vaadata olemasolevaid programmid ja meetmed, et ettevõtete oskuste ja teadmiste arendamise tegevused oleksid suunatud ka ettevõtetele, mis asuvad ja tegutsevad väljapool Tallinna ja Tartut, ning pöörata suuremat tähelepanu toote- ja teenuseinnovatsiooni tegemisega ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisega seotud teadmiste ja/või oskuste arendamisele. Investeerimisstrateegia kohaselt on soovitav pakkuda turutingimustest soodsamatel tingimustel finantstooteid teadmusmahukatele ja kõrgema lisandväärtusega või selle poole püüdlevatele ettevõtetele.
Elamumajandus
31. 252 KÜ-d (28,1% küsitlusele vastanud KÜ-dest) on viimase kolme aasta jooksul teinud rekonstrueerimistöid, et tõsta hoone(te) energiatõhusust. 614 KÜ-d (69% küsitlusele vastanud KÜ-dest) kavatsevad teha järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid.
32. KÜ-d tavatsevad eri rahastusallikaid kombineerida. Viimase kolme aasta jooksul on seda teinud 143 KÜ-d 252st (57%). Levinuim kombineerimise viis oli KÜ remondifondi kasutamine koos panga- või hoiu-laenuühistu laenuga ning mingil määral ka kombineerimine KredExi toetusega. Järgmise kolme aasta jooksul kombineerivad peaaegu pooled küsitlusele vastanud KÜ-dest (46%) KÜ remondifondi nii panga- või hoiu-laenuühistu laenu kui ka KredExi toodetega. Võrreldes seniste rekonstrueerimistööde rahastusallikatega, on KÜ-del oluliselt suurem ootus KredExi toetuse, KOVi toetuse ja KredExi laenu kasutamise võimalustele.
33. Probleemid, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, on seotud rekonstrueerimistööde nii ettevalmistamise käivitamise, ettevalmistamisprotsessi kui ka rahastuse otsimisega.
34. Renoveerimistööde tegemisega seotud peamised probleemid on ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), KÜ liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta.
35. Tõmbekeskusest väljaspool asuvate korterite turuväärtus on madal ja väikese arvuga korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem. Eesti väikeasulate uuringu järgi võiks väikeasulate hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine olla üks kriteerium (KredExi) renoveerimistoetuste määramisel asulate elujõulisuse tagamiseks.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
9
36. Väiksema korterite arvuga KÜ-d puutuvad investeeringuvajaduse rahastamisel probleemidega suuremal määral kokku. Need probleemid on suuremad KÜ-del, kus on kuni 24 korterit (kaasa arvatud).
37. Harju ja Tartu maakonna puhul puutuvad KÜ-d probleemidega teiste piirkondadega võrreldes vähem kokku. Ida-Virumaa on just see piirkond, kus KÜ-d puutuvad probleemidega kõige rohkem kokku ning kus põhilisteks takistusteks on ebapiisavad omavahendid ja KÜ liikmete madal riskivalmidus.
38. Vähem kui pooled küsitluses osalenud KÜ-d (46%) hindavad ligipääsu panga- ja/või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ning KredExi kolmele teenusele (rekonstrueerimistoetus, korterelamulaenu käendus ja renoveerimislaen) oluliselt vähem – kuni 23% KÜ-dest. Harjumaa ja Tartumaa KÜ-del on parem ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenudele kui teistel piirkondadel. Madalaim hinnang on Lääne-Eesti KÜ-del (eespool toodud KredExi kolme toote puhul) ning Ida- Virumaa KÜ-del (kolme rahalise vahendi puhul: panga- või hoiu-laenuühistu laen, KredExi laen ja käendus).
39. Miljööväärtuslikus piirkonnas, muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamutel ja korterelamutel on suhteliselt suuremad takistused renoveerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu, eriti väikeste KÜ-de ja/või väljaspool suurt linna asuvate KÜ-de puhul.
40. Kuna KOVide ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule on hinnanguliselt hea või pigem heaks (29 KOVi 42st küsitluses osalenud KOVist ehk 69% hindasid ligipääsu panga- või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ja ainult kolmele KOVile on see pigem halb või halb), enamik KOVe ei puutu probleemidega rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses kokku või on see kokkupuude vähene, investeeringute planeerimisel seavad KOVid prioriteete lähtudes ka netovõlakoormuse ülempiirist ja tähtsustavad teisi eluvaldkondi, siis ei ole laenu ja käenduse pakkumine KOVidele meie hinnangul praeguse elamumajanduse poliitika kontekstis vajalik, kui laenu või käenduse taotleja oleks KOV ise.
41. Lähtudes turuülevaate analüüsist, on mõistlik jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse pakkumisega. KÜ-del võib tekkida probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.
42. Elamumajanduse finantsinstrumentide lisaväärtuse analüüsi kohaselt on võimalik programmiperioodil struktuurifondide eelarvega (35 miljonit eurot) panustada 317 KÜ rahastamisse.
43. PEAMISED SOOVITUSED
44. Lähtudes turutõrgete analüüsist, on mõistlik jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse pakkumisega. Turutõrgete analüüs näitas, et KÜ-del võib tekkida probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.
45. Pakkuda finantstooteid KÜ-dele, kellele finantseerimisasutus pole andnud laenu või on seda teinud ebamõistlikel tingimustel (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest oluliselt kõrgem intress).
46. Kaaluda toetusemäära sidumist hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (nt teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks, sh mida kõrgem energiamärgis saavutatakse, seda suurem osa laenust konverteeritakse).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
10
47. Kaaluda pikemat laenu tagasimaksmise perioodi ja/või kõrgemat toetuse määra miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuvatele ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamutele ja korterelamutele.
48. Üle vaadata olemasolevaid ja vajadusel töötada välja uued meetmed ja tegevused (nt elanike teadlikkuse suurendamiseks renoveerimistööde vajalikkusest) rahastusvõimaluste kohta teabe paremaks jagamiseks ning rekonstrueerimistööde projekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse tõstmiseks (nt kompetentsikeskuste, nõustamiskeskuste loomine, et toetada KÜ-sid dokumentide ettevalmistamisel KredExi toetuse saamiseks).
49. Välja töötada KOVide kaasamise strateegia ja juhtnöörid / juhendmaterjal KOVidele renoveerimistööde mahtude suurendamise motiveerimiseks / toetamiseks.
Keskkond
50. Ringmajandusega seotud investeeringuid teevad ettevõtted eelhindamise raames korraldatud ettevõtete küsitluse alusel eelkõige omavahenditest. Laenu/käenduse võtmise vajaduse korral puutuvad ettevõtted kokku sarnaste probleemidega, nagu kõik teised ettevõtted sõltumata investeeringute eesmärgist. Kolm peamist probleemi on: ebapiisavad tagatised pankade või hoiu- laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu.
51. Kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonna-alasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas, puutub ettevõte kokku suuremate takistustega rahastusvajaduse katmisel.
52. Kui mõni investeering, muuhulgas regulatsiooni kehtestamisest ajendatuna, ei too ettevõttele otsest kasu (ei tekita suuremat käivet ega vähenda kulusid), siis ettevõtete ootus on pigem toetuse saamine.
53. Ettevõtted võivad ka praegu KredExi pakutavaid finantsteenuseid kasutada ka nende investeeringute puhul, mis panustavad muuhulgas keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Ka uue ühtekuuluvuspoliitika perioodil tuleb meie hinnangul pakkuda finantsteenuseid ettevõtluse valdkonnas ning need sobivad ka selleks, et panustada keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seega ei ole mõistlik dubleerida juba olemasolevaid ja tulevasi ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendeid.
54. Eesti on samas üks nendest ELi riikidest, kes peab teiste riikidega võrreldes tegema keskkonna valdkonnas suurema hüppe, ning toetused peavad aitama ületada keskkonna valdkonnast tingitud suuremaid takistusi.
55. Eespool toodud järeldused kehtivad keskkonna valdkonna kohta tervikuna ja eraldi võetuna ka järgmise kolme fookusteema kohta: (a) tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde, energia- ja ressursitõhusus, ja ressursiauditite tegemine, (b) jäätmete ringlussevõtt ja ohutu materjaliringlus, (c) jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutus.
56. Rahastamisvahendite ehk finantsteenuste pakkumine riigi poolt KOVidele ringmajanduses ei ole põhjendatud, sest KOVidel ei ole probleeme rahaliste vahendite kaasamisel, välja arvatud siis, kui KOVil on kõrge laenukoormus ja/või KOV peab suunama oma piiratud ressursse teiste prioriteetsemate eesmärkide saavutamiseks. See hinnang ei puuduta tagastamatuid toetusi, mida võib pakkuda KOVidele nt kindlate tegevuste elluviimise soodustamiseks.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
11
57. PEAMISED SOOVITUSED
58. Kasutada ühtekuuluvuspoliitika keskkonnaeesmärkide saavutamisele suunatud rahalisi vahendeid tagastamatute toetuste andmiseks ettevõtetele.
59. Kaaluda ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendite kaudu pakutavate finantsteenuste sidumist keskkonnaeesmärkidega. Finantstoodete pakkumisel riigi poolt ettevõtluse valdkonna alt keskkonnainvesteeringute jaoks tuua finantstoodete eesmärkides ning teavitus- ja turundustegevustes selgelt esile finantstoodete kasutamise võimalused keskkonna valdkonnas ning just teavitus- ja turundustegevustes nende finantstoodete kasutamise kasu ja mõju ettevõttele.
60. Kaaluda soodsamaid tingimusi laenu ja käenduse pakkumisel keskkonnaeesmärkidega seotud investeeringute rahastamisel võrreldes teiste investeeringute liikidega.
Sotsiaalvaldkond
61. Enamik sotsiaalvaldkonna sihtrühmade vajadusi on lahendatavad eelkõige tagastamatute toetuste kujul, teenuste kujul või muude tegevuste abil. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist on haavatavate sihtrühmadega, kelle jaoks laenu võtmine on sageli viimane variant, mida nad teha soovivad või saavad. Laenu teenindamine ei pruugi olla võimalik töötutel, vähenenud töövõimega inimestel või kodude kohandamist vajavatel inimestel ning NEET noortel. Need inimesed, kellel on laenu võtmise võimekus olemas, saavad seda teha vastavalt praegustele laenutingimustele ehk siis laenud on kättesaadavad ning soodsamatel tingimustel laenu/käenduse pakkumine oleks turu moonutamine. Sama kehtib tööandjate kohta, kes tahaksid/võiksid oma töökeskkonda kohandada vastavalt vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. Laen on kättesaadav, aga probleem on motivatsioonis, millega tuleb tegeleda teistel viisidel.
62. KOVid vajaksid täiendavat ressurssi, et teha sotsiaalvaldkonna investeeringuid, kuid laenu saamise võimalus on neil praegu kättesaadav. Laenu ei võeta sageli seetõttu, et KOVi laenu võtmise võimekus on madal ning puudub võimalus laenu teenindada ja seda eriti väiksemates KOVides. Sotsiaalvaldkonna investeeringute tegemisel loodavad KOVid siiski suures osas riigipoolsetele tagastamatutele toetustele ning need KOVid, kellel laenamise võimekust on ning kelle poliitilised prioriteedid seda soosivad, laenu ka võtavad. KOVid teeksid hea meelega koostööd ka erasektoriga (nt sotsiaalsete ettevõtetega ja teiste teenuseosutajatega), kuid ka nemad põrkavad sageli sama probleemi otsa, et sotsiaalvaldkonna investeeringud ei võimalda piisavas mahus laenu teenindada.
63. Tööandjatel on madal motivatsioon teha üldisi töökoha füüsilise keskkonna kohandusi vastavalt vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. See võib see takistada rohkematel vähenenud töövõimega inimestel tööd leida.
64. Elu- ja kortermajade puhul on kõige suuremaks ligipääsetavuse probleemiks enne 1993. a ehitatud viiekordsetes kortermajades lifti puudumine; seda tüüpi kortermajad on väga levinud. Samuti puuduvad paljudel sellistel kortermajadel peasissepääsu juures kaldteed, käsipuud ja piirded. Kõigi nende kohanduste tegemine on sageli aga ebaproportsionaalselt kallis võrreldes ligipääsetavusest kasusaavate elanike arvuga. Euroopa Regionaalarengu Fondi meede oli neile kohanduste tegemisel väga suureks abiks, kuid kohandusi on endiselt vaja teha palju, aga kõige jaoks KOVil raha ei jätku. Sageli on olemasolevate hoonete kohandamise puhul takistuseks KÜ vastuseis ja Päästeameti nõuded. Lisaks sellele on suuremad kohandused inimeste endi jaoks sageli liiga kallid. Praegused nõuded ei taga ligipääsetavust ka uue projekteeritava kinnisvara puhul, sest otsesed nõuded ligipääsetavusele ei tulene üldiselt ka detailplaneeringust ja projekteerimistingimustest, st KOV ei nõua ligipääsetavaid (elu)hooneid.
65. KOVides on puudu teenusemajadest, kus eakad inimesed saaksid hästi kergesti ise hakkama ja kus KOVil on lihtsam korraldada sotsiaalhoolekannet. Nende investeeringute tegemine on mitmete
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
12
KOVide jaoks kallis ning läbi mõtlemata on teenusemajade äriplaan koos nõudluse analüüsiga ning selleks vajalikud nn riiklikud finantstooted.
66. Sotsiaalsetel ettevõtetel on investeeringute vajadused nii ruumidesse, digilahendustesse kui ka turundusse, samas satuvad nad vahel juriidiliselt hallile alale olenevalt vormist (MTÜ/OÜ), mistõttu võivad neile kas laenud või toetused olla raskesti kättesaadavad. 2022. aasta kevadel valmis uuring Eesti sotsiaalsete ettevõtete investeerimisvalmiduse ja vajaduste kohta, mille kohaselt on sotsiaalsetel ettevõtetel vaja pikemaid ning madalama intressiga laene.
67. Töötukassa pakub töötavatele ning töötutele inimestele teenusena tööturukoolitusi. Samas ei pruugi kõigi inimeste motivatsioon lõpetada koolitus ning endale seejärel töökoht leida alati kõrge olla, mida koolituse läbimine toetab, kuivõrd tegemist on tasuta koolitustega ning koolituse läbimisele ei järgne kohustust leida töökoht ning kasvõi osaliselt koolituse eest ise tasuda.
68. SOOVITUSED
69. Kaaluda rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimist SoMi valdkondades ning fookusteemadena käsitleda/analüüsida:
1. tööandjate motivatsiooni tõstmise võimalusi üldiste töökoha füüsilise keskkonna kohanduste tegemiseks rahastamisvahendite kaudu;
2. teenusemajade ärimudelit (riigi, KOVi ja erasektori koostöö) ning kas ja milliseid rahastamisvahendeid oleks vaja (KOVile ja/või eraettevõttele), sh analüüsida vastavat välispraktikat;
3. kas ja milliseid rahastamisvahendeid oleks vaja pakkuda sotsiaalsetele ettevõtetele; analüüsida sotsiaalsetele ettevõtetele suunatud rahastamisvahendite pakkumist välisriikides;
4. kuidas jagada koolituste kulusid koolitatava ja riigi vahel (näiteks võimaldada inimestel laenu abil koolitusel osaleda ning küsida nendelt laenu tagasimakset alles seejärel, kui inimene on koolituse järel/abil leidnud endale töökoha); sh analüüsida, milliste gruppide puhul ja millistel tingimustel võimaldada tasuta koolitusi; sh analüüsida välisriikide kogemusi koolituskulude jagamisel riigi ja koolitatavate vahel, et leida nende hulgast Eesti konteksti sobivaimaid.
70. Kaaluda seaduste muutmist, et uusarenduste puhul oleksid eluhoonete teatud korrused kõigile ligipääsetavad, et vähemalt tulevikus oleks rohkem ligipääsetavaid elumaju.
Tervishoiuvaldkond
71. Suurtel regionaalhaiglatel on välja kujunenud oma finantspartner – Põhjamaade Investeerimispank – ning olles korra protsessi läbi teinud, siis laenu saamine erinevate investeeringute tegemiseks ei ole probleem. Nendel haiglatel, mille omanik on KOV, käib kogu laenutaotlemine ja haldamine küll läbi KOVi, kuid otseseid turutõrkeid ei toodud ka seal välja.
72. Regionaalhaiglatel ja keskhaiglatel ei ole küll otseseid probleeme, mis võiksid ohustada nende finantsjätkusuutlikkust, kuid üldhaiglad peavad lähiajal oma infrastruktuuri uuendamisse oluliselt investeerima. Samas aga on neil laenusaamiseks ebapiisav sissetulek või laenukoormus juba maksimumi saavutanud.
73. Uute esmatasandi tervisekeskuste loomisel on tekkinud tõrkeid nii rahastamise kui ka korraldusliku poolega. Rahastamisel on eelkõige probleemiks olnud see, et kui perearstid on tahtnud ise tervisekeskust teha, siis ei ole neil olnud vahendeid omaosaluseks ning seejärel on tulnud KOV või haigla appi. Samas võib olla see problemaatiline ka KOVide jaoks (eriti n-ö vaesemate) ja vahel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
13
panustavad ka haigla ning KOV mõlemad tervisekeskuse ehitamisse. Riiklikku sekkumist olekski ehk kõige enam vaja nendel juhtudel, kus tervisekeskus on vajalik, aga vahendeid selle loomiseks ei leita.
74. Tervishoiuteenuste jaoks on valmis laenu võtma 12,4% küsitluses osalenutest ning laenu ei võtaks 39,8% vastanutest. Ligi pooled ei osanud sellele küsimusele vastata. Need, kes vastasid, et ei ole nõus laenu võtma, tõid peamiseks põhjuseks tahtmatuse ennast laenuga siduda ja selle, et laenu nagunii ei anta või et nad ei jaksaks seda tagasi maksta. Sealjuures toodi välja ka see, et laenu ei anta olemasolevate võlgnevuste või suure laenukoormuse pärast. Seega ei ole rahastamisvahendite loomine terviseteenuste saamiseks põhjendatud. Tuleb aga arvestada seda, et see tõlgendus tuleneb küsitluses osalenud inimeste profiilist, kes on eelkõige abivajavad inimesed.
75. SOOVITUS
76. Üle vaadata regionaalhaiglatega mitte võrgustunud üldhaiglate (üksikhaiglate) pikaajalise jätkusuutliku finantsilise toimetuleku toetamise põhimõtted investeeringute tegemiseks.
Hoolekande valdkond
77. Kõige suuremad probleemid investeerimisvahendite leidmisel on väiksematel hooldekodudel, kus on vähe voodikohti ja üleüldine majandamine võrreldes suuremate hooldekodudega keerulisem. Nende hooldekodude puhul sõltub ka palju KOVi toetusest. Kui riik võtab siiski selge suuna, et vaja oleks arendada inimkesksemat ja väiksemat hooldekodude võrku, siis tuleks riigil ka sekkuda (näiteks 1 + 1 + 1 ehk klient + KOV + riik mudel) ning koos sellega ka mõelda, kuidas tagada finantstoodete kättesaadavus.
78. Eestis on erasektori hooldekodusid ja üldiselt on need suuremad võrgustikud, kus on mitmes kohas majad ning palju voodikohti. Kuna need hooldekodud on loodud ka investorite abiga ning jätkusuutlikkus on hea, siis turutõrkeid ei esine. Kõige keerulisem oleks oma hooldekodu luua n-ö üksiküritajal, kes tahab seda algusest peale luua ning voodikohti ei tuleks üle saja. Sellisel juhul ei saaks need ka tõenäoliselt laenu ning lisainvesteeringuteta jääks hooldekodu tõenäoliselt loomata, mistõttu ei ole neil võimalik piirkondliku katmata vajaduse lahendamisele seal kaasa aidata, kus hooldekodu ei ole (või pole kohti piisavalt) ning KOV ei ole selle loomisest ka huvitatud.
79. SOOVITUS
80. Analüüsida, kas ja millist riiklikku abi oleks vaja pakkuda turule siseneda soovivatele eraettevõtetele, kes soovivad hooldekodu luua.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
14
Summary
Ex-ante evaluation of the planned financial instruments from the cohesion policy funds for the
period 2021-2027 to the Ministry of Finance
81. The aim of the ex-ante assessment is to analyse the market failures and non-optimal investment situations in the selected policy areas (entrepreneurship, housing economy, environment, and fields of the Ministry of Social Affairs); explain and justify the investment needs in these areas to mitigate market failures and non-optimal investment situations, describing possible private sector participation and the added value resulting from the use of the financial instruments in the period 2021-2027.
Entrepreneurship
82. Out of 473 companies responding to the survey which will have to use additional financial resources in the next three years, 402 companies will make investments for the development or expansion of the company. Most companies plan to make investments in the development or expansion of the company for the acquisition of material assets, product and service development, and the development of marketing, sales, and exports.
83. When starting a new business, the volume of loans for the investment needs of companies that responded to the survey is mostly up to 50 thousand euros. In total about 60% of the loans taken when starting a new business reflected in the survey are up to 100 thousand euros. The volumes of other loans are primarily up to 1 million euros; in individual cases, the volumes are larger.
84. For the selected types of investments for the development and expansion of the company, the volumes of loans are mostly below 50 thousand euros, but the loan volume is also up to 1 million euros to a considerable extent. The companies also plan to make investments by taking loans in the amount of 1 to 10 million euros.
85. The most important problems that companies face when covering their investment needs are insufficient collateral, high interest rates, and the complexity and/or time-consuming nature of raising additional funds (excessive bureaucracy). Inadequate collateral due to the location of the company, a lack of or limited information on the company, the connection of the investment to bringing innovation-intensive or novel technologies to the market, and the lack of necessary information about various financing options can also be considered important problems.
86. More than half of the companies that have used or tried to use additional financial means to finance their business activities in the last three years said that the repayment periods of loans are too short.
87. Companies in Ida-Viru County have encountered problems in covering financing needs to a greater extent compared to other regions of Estonia.
88. Companies that are located further away from the two main centres of attraction of Estonia (Tallinn, Tartu) are exposed to a greater degree of lack of knowledge and/or skills that hinder the development of the company.
89. Maturity stage companies are less likely to experience market failures compared to business idea and early stage or growth stage companies.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
15
90. The bigger the company, the better the access to a loan from a bank or savings and loan association. As the company grows, the corresponding knowledge and/or skills also improve, meaning they become less and less of an obstacle to the development of the company.
91. If possible, the state should help overcome market failures, especially for micro, small, and medium- sized enterprises in the business idea, seed or early stage, and growth stage or expansion stage that are located further from the centres of attraction. The proposed investment strategy contains instruments for the mentioned target groups under conditions more favourable than the proposed market conditions.
92. Considering the scope of the impact of investments, it is not reasonable to limit the access of large companies to financial resources, because the projects of large companies have a greater impact on the economy and a greater connection to economic processes. Due to the limited financial resources of the Structural Funds, the proposed investment strategy does not include financial products for large companies.
93. It would be more effective to offer fewer (covering a larger target group) and more permanent KredEx financial products, within which it is possible to establish different terms and conditions for the respective target groups, if necessary.
94. Often, the changes in the market are so fast that new measures are needed quickly. Unfortunately, the development of new products takes time. Therefore, it is important to create as much flexibility as possible in KredEx financial products when designing financial instruments in the new programme period.
95. The financial sector proposed to extend the KredEx surety to the loans and bonds of non-bank creditors, so that the financial market is maximally used to cover the investment needs of companies.
96. Enterprises in the business idea and early stage have worse access to many financial resources (sale of fixed assets of the enterprise, guarantee, investment subsidies, surety, leasing, owner’s investment, loan from a bank or savings and loan association) and, as expected, they have better access to crowdfunding platforms and equity investment from an external party compared to enterprises in the growth or maturity stage.
97. 17.5 million euros have been planned from the Structural Funds for the field of entrepreneurship, and it is estimated that 294 companies can be financed.
98. Taking into account the increased loan amount and the planned budget of 4,07 million euros, only 200 new companies can be funded (with a combined start-up loan) and 65% (130) remains operating after two years since establishment.
99. RECOMMENDATIONS
100. Offer companies financial products through financial instruments. Continue offering loans and surety to overcome identified market failures, including offering a more favourable interest rate compared to market conditions to the target groups identified during the analysis of market failures.
101. Create as much flexibility as possible in KredEx financial services (e.g., offering one product with different terms and conditions for different target groups/failures).
102. Consider Ida-Viru County as a region for which companies should have easier access to financial services (e.g., cheaper interest, lower surety fee, etc.).
103. Offer the possibility of using KredEx financial services to large companies.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
16
104. Consider a higher instrument limit with the aim of ensuring flexibility in financing investments, as it is difficult to foresee all possible future investments that would require state support.
105. Offer start-up entrepreneurs a start-up loan combined with a subsidy. Due to the high risk associated with starting a business, it is recommended to approach the combination of start-up loans based on results.
106. Continue to offer KredEx subordinated loans with a repayment period of generally up to 15 years, and at the same time to expand the target purpose, and to continue to offer loan guarantees.
107. If KredEx has been offering different loans depending on their target group and/or purpose, then in order to increase flexibility (including quick response to changing market conditions) it is recommended to create one subordinated loan instrument, the terms of which can be varied depending on the target group or the purpose of financing.
108. Consider expanding the KredEx surety to the loans and bonds of non-bank financial institutions.
109. Ensure better availability of current necessary information for companies about various funding opportunities from different sources (from Enterprise Estonia to the Horizon Europe programme) and if possible, through one channel (e.g., one website where you can find more detailed information about all funding opportunities via the corresponding web links).
110. Review the existing programmes and measures so that skills and knowledge development activities are also aimed at companies that are located and operate outside of Tallinn and Tartu, and pay more attention to the development of knowledge and/or skills related to product and service innovation and the development of products/services with higher added value. According to the investment strategy, it is advisable to offer financial products on more favourable terms than market conditions to knowledge-intensive companies with higher added value or striving for it.
Housing economy
111. 252 apartment associations (28.1% of the apartment associations that responded to the survey) have carried out reconstruction works in the last three years to increase the energy efficiency of the building(s). 614 apartment associations (69% of the apartment associations that responded to the survey) plan to carry out reconstruction works in the next three years.
112. It is common practice for apartment associations to combine different sources of funding. During the last three years, 143 apartment associations out of 252 (57%) have done this. The most common way of combining was the use of the repair fund of the apartment association together with a loan from a bank or savings and loan association, and to some extent combining it with a KredEx reconstruction grant. Almost half of the apartment associations that responded to the survey (46%) will combine the repair fund of the apartment associations with a loan from a bank or savings and loan association as well as KredEx products over the next three years. Compared to the current sources of financing for reconstruction works, apartment associations have a significantly higher expectation of KredEx support, local government support, and the possibilities of using a KredEx loan.
113. The problems encountered by apartment associations in the financing of reconstruction works in the last three years are related to the initiation of preparation for reconstruction works, the preparation process, and the search for financing.
114. The main problems related to the execution of renovation works are insufficient own funds (e.g., small repair fund, debtors, etc.), the complexity of raising funds and/or time consumption (excessive bureaucracy), low risk appetite of members of apartment associations (fear of taking on financial
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
17
obligations), lack of capacity to prepare and manage an investment project, and lack of necessary information about different financing options.
115. The market value of apartments outside centres of attraction is low, and the renovation price per square metre of apartment buildings with a small number of apartments is higher. According to the research study of small settlements in Estonia, consideration of the architectural and space-creating importance of the buildings or groups of buildings of small settlements could be one of the criteria for determining (KredEx) renovation grants to ensure the viability of settlements.
116. Apartment associations with a smaller number of apartments encounter more problems in financing investment needs. These problems are greater in apartment associations with approximately up to 24 apartments (inclusive).
117. Apartment associations in Harju and Tartu counties face less problems compared to other regions. Apartment associations in Ida-Viru County encounter the most problems. The main obstacles for apartment associations in Ida-Viru County are insufficient own resources and low risk appetite of members of apartment associations.
118. Less than half of the apartment associations that participated in the survey (46%) rate access to bank and/or savings and loan association loans as good or rather good. Significantly less of the apartment associations (up to 23%) rate access to the three services of KredEx (reconstruction grant, loan guarantee, and apartment building renovation loa) as good or rather good. Apartment associations in Harju and Tartu counties have better access to bank or savings and loan association loans compared to other regions. The lowest rating is for apartment associations in Western Estonian (for the three above-listed KredEx products) and apartment associations in Ida-Viru County (for three financial instruments: loan from a bank or savings and loan association, KredEx loan, and KredEx surety).
119. Detached houses and apartment buildings located in an area of cultural and environmental value or a heritage conservation area and/or recognised as a cultural monument have relatively greater obstacles to financing renovation works due to construction and heritage protection restrictions, especially in the case of small apartment associations and/or apartment associations located outside a large city.
120. The access of local governments to loans from banks or savings and loan associations is considered good or rather good (29 of the 42 local governments participating in the survey, or 69%, assessed access to loans from banks or savings and loan associations as good or rather good; only three local governments rated it rather bad or bad), meaning that most local governments do not encounter problems in covering financing needs in the housing industry or they encounter problems to a limited extent. In addition, when planning investments, local governments set priorities based on the upper limit of the net debt burden and give importance to other areas of life. Therefore, in our opinion, offering loans and loan guarantees to local governments is not necessary in the context of the current housing policy if the applicant for a loan or surety would be the local government itself.
121. Based on the analysis of the market overview, it is reasonable to continue offering the current KredEx financial products and grant. Apartment associations may have problems obtaining loans from the private market, and the current KredEx products together with the KredEx reconstruction grant help to overcome market failures.
122. According to the analysis of the added value of housing financial instruments, it is possible to contribute to the financing of 317 apartment associations with the structural funds budget (35 million euros) during the program period.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
18
123. RECOMMENDATIONS
124. Based on the market analysis, it is reasonable to continue with the current KredEx financial products and a grant. Analysis of market showed that apartment associations may have problems getting loans from the private market, and the current KredEx financial products together with KredEx's reconstruction grant help to overcome market failures.
125. Offer financial products to apartment associations to which the financial institution has not granted a loan or has done so under unreasonable conditions (e.g., very short repayment term, significantly higher than usual interest rate).
126. Consider linking the subsidy rate to the result-based renovation of the building (e.g., when a certain energy label is achieved, part of the loan is converted into a subsidy, i.e., the higher the energy label is achieved, the larger part of the loan is converted into a subsidy).
127. Consider a longer loan repayment period and/or a higher grant rate for detached houses and apartment buildings located in areas of cultural and environmental value and heritage protection areas and those recognised as cultural monuments.
128. Review the existing and, if necessary, develop new measures and activities (e.g., to raise awareness of residents about the necessity of renovation works), to better share information on financing opportunities, and to increase the capacity for project preparation and management of reconstruction works (e.g., the creation of competence centres or consulting centres to support apartment associations in preparing documents for KredEx grants).
129. Develop a strategy for the involvement of local governments and guidelines/instructional material for local governments to motivate/support the increase in the volume of renovation works.
Environment
130. Based on the survey of companies that has been conducted as part of the pre-assessment, companies make investments related to the circular economy primarily from their own funds. When there is need to inquire a loan or loan guarantee, they encounter similar problems as all other companies, regardless of the purpose of the investments. The three main problems are: insufficient collateral for banks or loan associations, the complexity and/or time-consuming nature of raising additional funds (excessive bureaucracy), and low creditworthiness of the company for banks or loan associations due to a lack of or limited information on the company.
131. If investments are made to help the environment (the desire to contribute to the green transition or other environmental goals) or if investments are made narrowly in the area of the circular economy, the company will face greater obstacles in covering its financing needs.
132. In the case of investments that do not bring direct benefits to the company (do not generate higher turnover or reduce costs), motivated by the introduction of regulation, for example, the company generally expects to receive grants.
133. Companies can already now use the financial services offered by KredEx for those investments that contribute to the achievement of environmental goals, among other things. In our opinion, financial services must be offered in the field of entrepreneurship in the period of the new cohesion policy as well, and these services are also suitable for contributing to the achievement of environmental goals. Therefore, it is not reasonable to duplicate already existing and future financial instruments in the field of entrepreneurship.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
19
134. Even tough, Estonia is one of those EU countries that has to make a bigger leap in development in the field of environment compared to other countries, and the grants must help overcome major obstacles caused by the investments connected to the environment fields.
135. The above conclusions apply to the field of the environment as a whole, as well as to the following three focus topics: (a) energy and resource efficiency of industrial and service sector and conducting resource efficiency audits, (b) waste recycling and safe recycling of materials, (c) prevention and reduction of waste generation and packaging, reuse of products.
136. The provision of financing instruments (that is, financial services by the state) to local governments in the circular economy is not justified, because local governments do not have problems in covering financing needs, except when the local government has a high debt burden and/or the local government has to direct its limited resources to achieve other more important priority goals. This assessment does not concern non-repayable grants that can be offered to local governments, for example, to encourage the implementation of certain activities.
137. KEY RECOMMENDATIONS
138. Use financial instruments aimed at achieving the environmental goals of the cohesion policy to provide non-refundable grants to companies.
139. Consider linking financial services provided through financial instruments in the field of entrepreneurship with environmental goals. In the provision of financial products by the state for environmental investments in the field of entrepreneurship, clearly highlight the possibilities of using financial products in the field of the environment in the objectives of the financial products and in information and marketing activities; in information and marketing activities, highlight the benefits and effects of the use of these financial products for the company as well.
140. Consider more favourable terms and conditions for the provision of loans and loan guarantees for the financing of investments related to environmental goals compared to other types of investments.
Social field
141. Most of the needs of target groups in the social field can be solved primarily in the form of non- refundable grants, services, or other activities. This is primarily because these are vulnerable target groups, for whom taking a loan is often the last thing they want to or can do. Paying the loan back may not be possible for unemployed people, people with reduced work ability or people who need their homes to be adapted, and NEET youth. Those people who are able to take a loan can do so in accordance with the current loan conditions. That means that loans are available and offering a loan/guarantee under more favourable conditions would distort the market. The same applies to employers who would like to/could adapt their working environment to the needs of people with reduced work ability. The loan is available, but the problem is motivation, which has to be dealt with in other ways.
142. Local governments would need additional resources to make social sector investments, but the possibility of getting loans is currently available to them. Loans are rarely taken because the capacity of local governments to take a loan is low and there is no possibility to service the loan, especially in smaller local municipalities. When making investments in the social field, local governments still largely rely on non-refundable grants from the state. Those local governments that have the capacity to take a loan and whose political priorities favour it, take loans. Local governments would also like to cooperate with the private sector (e.g., social enterprises and other service providers), but they too often face the same problem – investments in the social field do not allow servicing loans in sufficient volume.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
20
143. Employers have low motivation to make general adjustments to the physical environment of the workplace to meet the needs of people with reduced work ability. This can prevent more people with reduced work ability from finding work.
144. In the case of residential and apartment buildings, the biggest accessibility problem is the lack of an elevator in five-story apartment buildings built before 1993; this type of apartment building is very common. Many such apartment buildings also lack ramps, handrails, and railings at the main entrance. However, making all these adjustments is often disproportionately expensive compared to the number of residents who benefit from accessibility. The European Regional Development Fund was a great help in making these adjustments, but a lot of adjustments still need to be made. Unfortunately, local governments do not have enough money for all of them. Often, in the case of adaptation of existing buildings, the opposition of the co-operative housing association and the requirements of the Estonian Rescue Board are obstacles. In addition, major adaptations are often too expensive for people themselves. The current requirements do not guarantee accessibility even in the case of newly designed buildings because the direct requirements for accessibility do not generally arise from the detailed plan and design criteria, i.e. local governments do not require accessible (residential) buildings.
145. There is a lack of service homes in local governments where elderly people can easily cope on their own and where it is easier for the local government to organise social welfare. Making these investments is too expensive for many local governments, and the business plan of service homes with demand analysis and the necessary so-called national financial products are not thought through.
146. Social enterprises have investment needs in premises, digital solutions, and marketing, but they sometimes fall into a legal grey area depending on their form (non-profit association/private limited company), which is why it may be difficult for them to get loans or grants. In the spring of 2022, a study on the investment readiness and needs of Estonian social enterprises was completed, in accordance to which social enterprises need longer loans with lower interest.
147. The Estonian Unemployment Insurance Fund offers labour market training as a service for employed and unemployed people. At the same time, people may not be motivated to complete the training and then find a job as the training is free and does not impose an obligation to find a job or at least partially pay for the training yourself.
148. RECOMMENDATIONS
149. Consider conducting the II stage of the preliminary assessment of financial instruments in the areas of Ministry of Social Affairs and consider/analyse as focus topics:
1. opportunities to increase the motivation of employers to make general adjustments to the physical environment of the workplace through financial instruments;
2. the business model of service homes (cooperation between the state, the local government, and the private sector) and whether and which financial instruments would be needed (for the local government and/or private company), including analysing the relevant foreign practice;
3. whether and which financial instruments should be offered to social enterprises; to analyse the provision of financial instruments aimed at social enterprises in foreign countries;
4. how to share the costs of training between the trainee and the state (for example, enable people to participate in training with the help of a loan and ask them to repay the loan only after the person has found a job after/with the help of the training); including analysing for which groups and under which conditions free trainings should be provided; including analysing the
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
21
experiences of foreign countries in sharing training costs between the state and the trainees in order to find the most suitable solutions for the Estonian context.
150. Consider changing the laws so that certain floors of residential buildings are accessible for anyone in the case of new developments to ensure that there will be more accessible residential buildings in the future.
Health
151. Large regional hospitals have their own financial partner – Nordic Investment Bank – and having gone through the process once, getting a loan for various investments is not a problem. The local government is responsible for all loan applications and loan management for the hospitals it owns, but direct market failures were not pointed out there either.
152. Regional hospitals and central hospitals do not have direct problems that could threaten their financial sustainability, but general hospitals must invest significantly in upgrading their infrastructure in the near future. At the same time, they have insufficient income to get a loan or their debt burden has already reached the maximum.
153. In the development of new primary health centres, there have been problems with both the financing and the organisational side. The main problem with financing has been that when family doctors have wanted to open a health centre themselves, they have not had the means for the own participation so they have had to ask for help from the local government or the hospital. At the same time, it can be problematic for local governments (due to financial problems), and sometimes the hospital and the local government both contribute to the construction of the health centre. State intervention would be most needed in those cases where a health centre is necessary, but there are no means to built it.
154. 12.4% of those private persons who took part in the survey are ready to take a loan for health services. 39.8% of the respondents would not take a loan. Almost half did not answer this question. The main reasons for not wanting to take loan are the unwillingness to commit to a loan and the fact that the loan would not be given anyway or that they could not afford to pay it back. It was also pointed out that the loan would not be given because of existing debts or a large debt load. Therefore, the creation of financial instruments for health services is not justified. However, it must be taken into account that this interpretation is derived from the profile of the people who took part in the survey, who are primarily people in need of help.
155. RECOMMENDATION
156. Review the principles of supporting the long-term sustainable financial viability of general hospitals (individual hospitals) that are not networked with regional hospitals in order to make investments.
Social welfare assistance
157. Smaller nursing homes where there are few beds and overall management is more complicated compared to larger nursing homes have the biggest problems in finding investment funds. These nursing homes also depend a lot on the support from local governments. However, if the state takes a clear direction that it is necessary to develop a more human-centred and smaller network of nursing homes, then the state should also intervene (for example, the 1 + 1 + 1, that is client + local government + state model) and at the same time think about how to ensure the availability of financial products.
158. There are private nursing homes in Estonia; usually, in the form of larger networks with houses in several places and many beds. Since these nursing homes were also created with the help of
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
22
investors, meaning they are sustainable, there are no market failures. Individual entrepreneurs would have the most problems in building a nursing home with less than a hundred beds from scratch. They probably would not get a loan, and without additional investments, the nursing home would probably not be built, which is why it is not possible for them to contribute to solving the regional problem in places where there are no nursing homes (or not enough beds), and the local government is not interested in building one either.
159. RECOMMENDATION
160. Analyse whether and what kind of state aid should be offered to private companies wishing to enter the market and to build a nursing home.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
23
Kasutatud lühendid
EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
EL Euroopa Liit
ELTL Euroopa Liidu toimimise leping
GBER üldise grupierandi määrus (ingl General Block Exemption Regulation)
KeM Keskkonnaministeerium
KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus
KOV kohalik omavalitsus
KÜ korteriühistu
MAK maakondlikud arenduskeskus
MES Maaelu Edendamise Sihtasutus
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
RAM Rahandusministeerium
RTK Riigi Tugiteenuste Keskus
SoM Sotsiaalministeerium
SKA Sotsiaalkindlustusamet
VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõte
VTA vähese tähtsusega abi
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
24
Sissejuhatus 161. Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise alus on
Euroopa Komisjoni välja antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks Eestis koostatakse struktuurivahendite ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Fondide rahaliste vahendite kasutamisel on kuus eesmärki: Nutikam/arukam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek1.
162. Struktuurivahendite ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas (siinse aruande koostamise hetkel eelnõu vormis) on välja toodud igale poliitikavaldkonnale valitud erieesmärgid ja fondid, millest tegevuste elluviimist rahastatakse, ja näitajad, millega mõõdetakse erieesmärgi saavutamist. Poliitikaeesmärkide saavutamiseks on lisaks tagastamatule toetusele võimalik pakkuda finantsteenuseid ka riiklikul või piirkondlikul tasandil erinevate rahastamisvahendite kaudu. Finantsinstrumendid ehk rahastamisvahendid on ELi toetuste rakendusskeem, mille kaudu antavad rahalised vahendid on suunatud ühe või mitme prioriteetse valdkonna poliitikaeesmärkide saavutamisele. Finantsinstrumendid erinevad tagastamatutest toetustest, olles kasutusel laenude, garantiide ehk tagatiste, kvaasi- ja omakapitaliinvesteeringute või muude riskijagamisvahendite vormis, mida saab kombineerida tagastamatute toetustega.
163. Rahastamisvahendi väljapakkumise eeltingimus on turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra olemasolu. Vastasel korral ei tohiks avalik sektor sekkuda. Ühissätete määruse kohaselt võib rahastamisvahenditest toetada investeeringuid nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse või käibekapitali, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) reeglitega ning tegu on eeldatavalt finantsiliselt elujõulise projektiga, mis ei leia piisavat rahastust turuallikatest.
164. Ühissätete määruse kohaselt on liikmesriigil kohustus läbi viia rahastamisvahendite eelhindamine (ingl ex-ante assessment), mis peab sisaldama vähemalt rahastamisvahendile kavandatavat finantsvõimendust, finantstooteid, lõppsaajaid ning panust rakenduskava eesmärkide saavutamisse. Eelhindamine on oluline rahastamisvahendite optimaalsel kavandamisel ja kasutamisel (vastavalt välja selgitatud turutõrgete ja -vajaduste põhjal) ning see aitab vältida ka erinevatel tasanditel erinevate osalejate rakendatavate rahastamisvahendite kattumist ja ebakõlasid. Selle tulemus on aluseks poliitikakujundajale sobilike meetmete väljatöötamiseks struktuurivahendite rakendamisel turutõrke olukorras.
165. Eeltoodust lähtuvalt on Rahandusministeerium (edaspidi RAM) koos Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Sotsiaalministeeriumiga (edaspidi SoM) tellinud rahastamisvahendite eelhindamise läbiviimise.
166. Eelhindamise käigus selgitatakse välja eelnevalt nimetatud poliitikavaldkondades seatud erieesmärkide saavutamisega seotud sihtrühmad, kellel võivad esineda investeerimisraskused ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad (investeeringuid mõjutavad tegurid, peamised takistused investeeringute rahastamisel, teadlikkus ja hoiak, informatsiooni asümmeetria), ning põhjendatakse, miks on riigil põhjendatud katta konkreetses turusegmendis investeerimisvajadust rahastamisvahendi abil veendudes, et see ei tõrju välja turul juba olemasolevaid fonde ja/või erakapitali. Hindamise käigus otsitakse lahendusi, kas ja kuidas kombineerida toetuseid ja rahastamisvahendeid, milline oleks erasektori lisandväärtus, mida rahastamisvahendi kasutamine
1 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
25
loob ning mil moel on finantsinstrumentidega võimalik turutõrked lahendada või aidata leevendamisele kaasa, arvestades ühtlasi piirkondlikke erisusi. Hindamise käigus antakse ühissätete määruse nõudeid järgiv sõltumatu ja põhjendatud hinnang lähteülesandes toodud valdkondade, nende tegevuste ja piirkondade lõikes koos soovitustega rahastamisvahendite rakendamiseks või mitte rakendamiseks rakenduskava erieesmärkide saavutamiseks.
167. Seega on eelhindamise eesmärk välja selgitada eespool nimetatud poliitikavaldkondades esinev(ad) turutõrge/-tõrked või mitteoptimaalne/mitteoptimaalsed investeerimisolukord/-olukorrad; selgitada ja põhjendada investeerimisvajadusi nendes valdkondades turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade leevendamiseks, kirjeldades võimalikku erasektori osalust ja rahastamisvahendi kasutamisest tulenevat lisandväärtust perioodil 2021–2027.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
26
1. Ettevõtlus 168. Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele
ettevõtluse valdkonnas. Kõigepealt antakse turuülevaade rahaliste vahendite kättesaadavusest, millele järgnevad välispraktika analüüs ning võimalike rahastamisvahendite kirjeldus.
1.1. Turuülevaade
1.1.1. Ettevõtted: varasem ülevaade investeerimistegevusest
169. 376 küsitlusele vastanud ettevõtet (48%) on kasutanud või üritanud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma ettevõtte tegevuse rahastamiseks viimase kolme aasta jooksul. 403 küsitlusele vastanud ettevõtet (52%) ei ole seda teinud.
170. Tabel 1 näitab 376 ettevõtte senist täiendavate rahaliste vahendite kasutamist viimase kolme aasta jooksul (ehk indikatiivselt umbes aastatel 2019–2021). Vastavalt tabelile on ettevõtted kasutanud kõige rohkem omaniku investeeringut (laenu või omakapitali kujul, 73,2%), liisingut (57,3%), panga- või hoiu-laenuühistu laenu (40,1%). Kuid õnnestumismäära järgi on küsitluse andmete põhjal kõige kättesaadavamad ettevõtjate jaoks olnud omaniku investeering (97%), liising (92%) ja ettevõtte põhivara müük (91%). Suurimad erinevused rahastust taotlenute ja saanute vahel on toetuste puhul.
171. Panga- või hoiu-laenuühistu laen on üks populaarsematest rahastamisvahenditest, kuid palju on ka neid, kes on üritanud toetust kasutada, kuid pole saanud. Taotluste ja nende rahuldamise suhte (õnnestumismäära) poolest asub see pigem keskel. Lisaks tabelis olevatele rahalistele vahenditele mainisid küsitluses osalenud ettevõtted teisi: PRIA toetusi, Töötukassa ettevõtlusega alustamise toetust, KOVi toetusi, faktooringut jpm.
172. Nendel ettevõtetel, kes kasutasid panga- või hoiu-laenuühistu laenu (kokku 151 ettevõtet), paluti edastada teave võetud laenude kohta (tabel 2). Küsitlusele vastanud ettevõtted võtsid aastatel 2019–2021 pangast või hoiu-laenuühistust keskmiselt 1,8 laenu ühe ettevõtte kohta (kokku 276 laenu). Neist 34% tegid seda aastal 2019, 26% aastal 2020, ning koguni 40% aastal 2021. Peamiselt (59%) oli tegemist investeeringulaenuga, 37% ettevõtte korral käibekapitalilaenuga ja 5% korral laenuga erakorralise kriisimeetme raames. 2020. aasta paistab silma selle poolest, et võeti vähem investeeringulaenu (ilmselt COVID-19 piirangute ja ebakindluse tõttu), ning 2021. aasta eristub varasemast suurema käibekapitalilaenude osakaalu poolest.
173. Tabeli 3 järgi jäävad 85% võetud laenude kogusummadest alla 1 mln euro, 57% isegi alla 100 000 euro. Alla ühe aasta kestvaid laene on 10%. Suurem osa laenugraafiku pikkustest jääb vahemikku 1–5 aastat (64%), sealt edasi 6–10 aastat (18%) ning kõige vähem on pikemaajalisi, üle 10 aasta kestvaid laene (7%).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
27
Tabel 1. Viimase kolme aasta jooksul täiendavate rahaliste vahendite kasutamine, N=376
Rahaline vahend Olen kasutanud
Olen üritanud kasutada, kuid ei saanud
Õnnestumis- määr
Ei ole kasutanud/ vajanud
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul) 73,2% 2,1% 97% 24,7%
Liising 57,3% 5,3% 92% 37,4%
Panga- või hoiu-laenuühistu laen 40,1% 16,4% 71% 43,5%
COVID-19 kriisimeetmed (käibevahendid, laenukäendus) 25,5% 5,8% 81% 68,7%
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
24,4% 5,6% 81% 70,0%
Ettevõtte põhivara müük 19,6% 1,9% 91% 78,5%
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu- laenuühistu
19,1% 3,7% 84% 77,2%
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
18,8% 5,0% 79% 76,2%
Investeeringutoetused EASist 17,2% 14,3% 55% 68,5%
Muu rahaline vahend 7,7% 4,8% 62% 87,5%
Investeeringutoetused KIKist 5,6% 9,3% 38% 85,1%
Välise osapoole omakapitaliinvesteering 5,6% 5,0% 53% 89,4%
Investeeringutoetused MESist 5,0% 6,4% 44% 88,6%
Investeeringutoetused RTKst 2,7% 6,9% 28% 90,4%
Ühisrahastusplatvormid 2,7% 3,4% 43% 93,9%
Märkus: õnnestumismäär = „olen kasutanud“ ÷ („olen kasutanud“ + „olen üritanud kasutada, kuid ei saanud“); kollasega on
märgitud kõrgeimad protsendid.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Tabel 2. Panga- või hoiu-laenuühistu laenud aasta ja laenu liigi järgi, N=151
Laenu aasta Käibekapitali laen Investeeringulaen
Laen erakorralise kriisimeetme raames Kokku
2019 25 67 0 92 34%
2020 27 36 6 69 26%
2021 47 55 7 109 40%
37% 59% 5% 270
Märkus: andmed on 270 laenu (mitte 276 laenu) kohta andmeaukude tõttu.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
28
Tabel 3. Ettevõtete võetud panga- või hoiu-laenuühistu laenud aasta, laenu liigi, laenu summa ja laenugraafiku pikkuse järgi, N=151
Aasta, millal laen oli võetud Laenude arv %
2019 95 34%
2020 71 26%
2021 110 40%
Laenu liik Laenude arv %
käibekapitali laen 103 37%
investeeringulaen 159 58%
laen erakorralise kriisimeetme raames
14 5%
Laenu summa Laenude arv % Kumulatiivne %
alla 50 000 € 118 43% 43%
50 001 – 100 000 € 40 15% 57%
100 001 – 200 000 € 30 11% 68%
200 001 – 500 000 € 27 10% 78%
500 001 – 1 000 000 € 18 7% 85%
1 000 001 – 2 000 000 € 19 7% 92%
2 000 000 – 5 000 000 € 8 3% 95%
5 000 001 – 10 000 000 € 4 1% 96%
10 000 001 – 25 000 000 € 6 2% 98%
25 000 001 – 50 000 000 € 2 1% 99%
50 000 001 – 100 000 000 € 1 0% 99%
üle 100 mln € 2 1% 100%
Laenugraafiku pikkus Laenude arv % Kumulatiivne %
alla 1 aasta 41 15% 15%
1–5 aastat 173 63% 78%
6–7 aastat 21 8% 86%
8–10 aastat 25 9% 95%
11–15 aastat 8 3% 98%
üle 15 aastat 6 2% 100%
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
29
174. 376 ettevõttest kasutati täiendavaid rahalisi vahendeid viimase kolme aasta jooksul kõige rohkem ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks (80% ettevõtetest, 299 ettevõtet 376st) (joonis 1). Olemasoleva ettevõtte restruktureerimiseks (ümberkujundamiseks)2 kasutasid täiendavaid rahalisi vahendeid 21% (78 ettevõtet 376st), uue ettevõtlusega alustamiseks 8% ja ettevõtte koomaletõmbamiseks3 5% (17 ettevõtet 376st). Muudeks tegevusteks 11%, ning põhjustena toodi muuhulgas mitmel korral välja ka COVIDi mõju leevendamist ning (sageli sellest tulenevat) käibevahendite nappust. Paljud vabavastused olidki seotud just ettevõtte ellujäämise ja/või hetkeolukorra säilitamisega, mis ei käi ei laienemise ega ka koomaletõmbamise alla.
Joonis 1. Ettevõtete vastused küsimusele „Mis eesmärgil olete kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid viimase kolme aasta jooksul?“, N=376
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
175. Ettevõtte alustamine on seotud rohke planeerimise ning meeskonna, võrgustiku ja toote- või teenusevaliku ülesehitamisega, mistõttu need tegevused vajavad ka sagedamini lisarahastust (joonis 2).
176. Ettevõtte arendamisel või laiendamisel on viimase kolme aasta jooksul ettevõtted kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid eelkõige materiaalse vara soetamiseks (65%, 196 ettevõtet), toote- ja teenusearenduseks (31%, 94 ettevõtet) ning ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimiseks (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne; 27%, 82 ettevõtet) (joonis 3).
177. Materiaalse vara soetamisel on ettevõtted kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid mobiilsete masinate ja seadmete soetamiseks (54% 196st, 105 ettevõtet), statsionaarsete masinate ja seadmete soetamiseks (52%, 101 ettevõtet), olemasolevate masinate ja seadmete vahetamiseks keskkonnahoidlikumate vastu (28%, 55 ettevõtet) ning ettevõtte tegevuse jaoks kinnisvara soetamiseks (bürooruumid, tootmis- ja ärimaa jne; 26%, 51 ettevõtet) (lisa 2). Ettevõtete täpsemad vastused mõnede investeeringute liikide kohta on lisas 2.
2 Küsitlusankeedis olid toodud järgmised näited: ettevõtte ärimudeli ümberkujundamine; ettevõtte põhitegevusala muutmine; ettevõtte asukoha muutmine; ettevõtte tegutsemispiirkonna muutmine. 3 Küsitlusankeedis olid toodud järgmised näited: ettevõtte koomaletõmbumise kavandamine; osakonna, allüksuse või tootmisüksuse müük, likvideerimine või sulgemine; töötajate arvu vähendamine; teenuse- või tootevaliku vähendamine; tootmise/teenindamise mahtude vähendamine; turusegmentide/sihtturgude vähendamine; ettevõtte tegevuse lõpetamine.
5%
8%
11%
21%
80%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%
Ettevõtte koomaletõmbamine
Uue ettevõttega alustamine
Muu
Olemasoleva ettevõtte restruktureerimine (ümberkujundamine)
Ettevõtte arendamine või laiendamine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
30
Joonis 2. Täiendavalt rahastatud tegevused seoses uue ettevõtte alustamisega viimase kolme aasta jooksul, N=31
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Joonis 3. Täiendavalt rahastatud tegevused seoses ettevõtte arendamise või laiendamisega viimase kolme aasta jooksul, N=300
Märkus: „muu“ alla liigitusid tihti ehituse ja rekonstrueerimisega seotud tegevused.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
7%
10%
10%
13%
16%
16%
23%
26%
39%
61%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
Sotsiaalse ettevõtte tegevuse planeerimine/alustamine
Inkubaatori, kiirendi, mentorprogrammi, ettevõtluskoolituse vms läbimine
Tootmise testüksuse rajamine
Muu
Keskkonnahoidliku suunaga ettevõtte tegevuse planeerimine/alustamine
Teenuste esialgne testimine ja teenusedisain
Esialgsete prototüüpide kujundamine
Tarnijate ja koostööpartnerite leidmine
Meeskonna moodustamine
Ettevõttega alustamise kavandamine (äriidee formuleerimine, äriplaani koostamine, turu-uuringud jne)
3%
4%
5%
10%
11%
12%
21%
23%
24%
24%
27%
31%
65%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
Ettevõtete ühinemised ja omandamised (M&A tehingud)
Muu
Tütarettevõtte rajamine
Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside arendamine
Immateriaalse vara soetamine
Personali ja personalipoliitika arendamine
Uue osakonna, allüksuse, tootmisüksuse rajamine
Finantsolukorra parandamine, finantsjuhtimise arendamine
Turunduse, müügi, ekspordi arendamine
Tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine
Ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimine (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne)
Toote- ja teenusearendus
Materiaalse vara soetamine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
31
178. Materiaalse vara soetamiseks, mis on küsitluses osalenud ettevõtete peamine investeeringute liik, aga ka toote- ja teenusearenduseks ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks teevad investeeringuid sagedamini kasvu- või küpsusfaasis olevad ettevõtted, võrreldes äriidee või hääbumisfaasis olevate ettevõtetega (tabel 4). Materiaalse vara soetamisel on näiteks investeeringuid 67% ulatuses teinud just kasvufaasis olevad ettevõtted.
Tabel 4. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=196), toote- ja teenusearenduseks (N=94) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=72) viimase kolme aasta jooksul ettevõtete peamise tegevuskoha, arengufaasi ja suuruse järgi
Peamine tegevuskoht
Ettevõtete arv, kes tegid investeeringuid materiaalse vara soetamiseks Kokku* %
…toote- ja teenusearenduseks
…tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks
Tallinnas või selle lähiümbruses
79 135 59% 47 31
Tartus või selle lähiümbruses
23 31 74% 6 8
Mujal Eestis 104 144 72% 42 35
Välismaal 17 30 57% 9 3
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
13 20 65% 7 2
Arengufaas
Äriidee, seemne- või varajane faas
8 17 47% 5 4
Kasvufaas või laienemisfaas
131 196 67% 69 53
Küpsusfaas 54 78 69% 16 13
Hääbumisfaas 3 8 38% 4 2
Ettevõtte suurus
Mikroettevõte 130 200 65% 55 41
Väikeettevõte 48 77 62% 30 25
Keskmise suurusega ettevõte
14 18 78% 8 5
Suurettevõte 4 4 100% 1 1
Märkus: tärniga (*) on märgitud ettevõtted, kes tegid investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
179. Tegutsemispiirkonna lõikes teevad vastavalt ettevõtete küsitlusele sagedamini investeeringuid materiaalsetesse varadesse väljaspool Tallinna ja Tartut või nende lähiümbrust tegutsevad ettevõtted, kuid toote- ja teenusearenduse ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamise investeeringute puhul ei ole eriti vahet Tallinnas ja selle lähiümbruses tegutsevate ja mujal Eestis tegutsevate ettevõtete vahel.
180. Investeeringuid materiaalse vara soetamiseks viimase kolme aasta jooksul tegid eelkõige töötleva tööstuse ettevõtted (43 ettevõtet) (tabel 5), kuid arvestatav osa ettevõtteid tegid investeeringuid materiaalse vara soetamiseks ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas, samuti hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. Toote- ja teenusearenduse ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamise investeeringuid tegid kõige rohkem samuti töötleva tööstuse ettevõtted, kellele järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonna ettevõtted.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
32
Tabel 5. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=196), toote- ja teenusearenduseks (N=94) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=72) viimase kolme aasta jooksul EMTAKide lõikes
EMTAK
Ettevõtete arv (materiaalse vara soetamine)
Ettevõtete arv (toote- ja teenusarendus)
Ettevõtete arv (tootmis- ja teenindus- protsesside arendamine)
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 27 8 7
B Mäetööstus 4 2 3
C Töötlev tööstus 43 24 27
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
1 1 …
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 1 … …
F Ehitus 21 4 2
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
27 18 14
H Veondus ja laondus 22 3 4
I Majutus ja toitlustus 10 7 3
J Info ja side 3 7 1
K Finants- ja kindlustustegevus 3 1
L Kinnisvaraalane tegevus 8 1 1
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 11 6 4
N Haldus- ja abitegevused 6 4 4
O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus … … …
P Haridus … 1 …
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne … … …
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 5 5 …
S Muud teenindavad tegevused 4 2 2
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
1.1.2. Ettevõtted: tulevased investeeringuvajadused
181. Vastavalt ettevõtete küsitlusele plaanib 82% ettevõtjatest, kes on kolme aasta jooksul kasutanud täiendavaid rahalisi vahendeid, teha seda ka järgmise kolme aasta jooksul. See ei erine oluliselt juba kasutatud rahastamisvahendi tüübi (laen, käendus jne) lõikes. Kokku 473 küsitluses osalenud ettevõttel (61% 779st) esineb („jah“, „pigem jah“) järgmise kolme aasta jooksul vajadus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise järele ettevõtte tavapärase äritegevuse või arengu finantseerimiseks. 215 ettevõtet (28%) ei plaani („pigem ei“, „ei“) kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid. 91 ettevõtet (12%) vastasid „ei oska öelda“.
182. 473 ettevõttest, kellel esineb vajadus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise järele järgmise kolme aasta jooksul, 402 ettevõtet (85%) teevad investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks (joonis 4). Arvestatav osa küsitletud ettevõtetest (134 ettevõtet ehk 28% 473-st) teevad investeeringuid olemasoleva ettevõtte restruktureerimise (ümberkujundamise) eesmärgil. On ettevõtteid, kes alustavad uue ettevõttega (34 ettevõtet), ning ka neid, kes tõmbavad ettevõtted koomale (viis ettevõtet).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
33
Joonis 4. Ettevõtete vastused küsimusele „Mille tarbeks vajate täiendavaid rahalisi vahendeid järgmise kolme aasta jooksul?“, N=473
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
183. Enamik küsitletud ettevõtetest planeerib järgmise kolme aasta jooksul teha rohkem kui ühe investeeringu. Seetõttu on tabelis 6 näidatud laenude arv suurem vastavat liiki investeeringut plaanivate ettevõtete arvust (tabel 6). Näiteks ettevõtte arendamise või laiendamisega seotud investeeringut planeerivad teha 402 ettevõtet ning need ettevõtted kavatsevad võtta kokku 1652 laenu summas alla 50 000 euro.
184. Kõige rohkem plaanivad ettevõtted teha investeeringuid ettevõtte arendamisel või laiendamisel materiaalse vara soetamiseks (269 ettevõtet 402st ehk 67%), toote- ja teenusearenduseks (168 ettevõtet 402st ehk 42%) ning turunduse, müügi, ekspordi arendamiseks (161 ettevõtet 402st ehk 40%) (tabel 6). Vähemalt kolmandik 402 ettevõttest kavatsevad teha investeeringuid samuti ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimiseks (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne) (143 ettevõtet) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (134 ettevõtet).
185. Fookusgrupis viidati vajadusele teha investeeringuid tarneahelate ümberkujundamiseks, kuna nõudlus loodus- ja maavarade järele tõuseb ning on vaja leida paremaid alternatiive hinnasurve, kaupade puudujäägi ja tarneraskuste tõttu. Samuti investeeringuid terminalidesse ja muusse taristusse energeetikasektoris. Stabiilsuse puudumine rahvusvahelisel areenil ning ebastabiilsem ettevõtluskeskkond tervikuna, kasvõi COVID-19 pandeemia ajal, võib vähendada ettevõtjate investeerimisaktiivsust. Intervjuudel mainiti ka Ukraina sõda, mis lähiajal ilmselt vähendab Eestis tehtavaid välisinvesteeringuid. Finantssektori esindajate sõnul on nii riskikapitali- kui ka erakapitalifondidel praeguses olukorras raskem saada investoreid väljastpoolt Eestit kui varem.
186. Materiaalse vara soetamise, toote- ja teenusearenduse ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamise puhul kavatsevad vastavalt ettevõtete küsitlusele teha investeeringuid järgmise kolme aasta jooksul eelkõige „Tallinnas ja selle lähiümbruses“ ja „Mujal Eestis“ (aga mitte „Tartus ja selle ümbruses“) kasvufaasis või laienemisfaasis olevad mikro- ja väikeettevõtted (tabel 7). Kolme investeeringu liigi puhul kavatsevad investeerida eelkõige töötleva tööstuse ettevõtted; hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonna ettevõtted on tugevasti esindatud kolme investeeringu liigi puhul (tabel 8).
187. Uue ettevõttega alustamisel on ettevõtete investeeringuvajaduse laenude mahud enamasti kuni 50 000 eurot (41 laenu kokku 105st). Umbes 60% 105 laenust on suuruses kuni 100 000 eurot. Teiste laenude mahud on eelkõige kuni 1 mln eurot, üksikutel juhtudel on mahud suuremad. Laenugraafiku pikkus on uue ettevõttega alustamisel üks kuni viis aastat (tabel 6). Need küsitlusele vastanud ettevõtete planeeritavate laenude summad (eelkõige kuni 100 000 eurot ning mingil määral ka kuni 1 mln eurot) langevad kokku 2020. aasta uuringu tulemustega kapitali kaasamise kohta, mille järgi
1%
5%
7%
28%
85%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%
Ettevõtte koomaletõmbamine
Muu
Uue ettevõttega alustamine
Olemasoleva ettevõtte restruktureerimine (ümberkujundamine)
Ettevõtte arendamine või laiendamine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
34
ingelinvestoritelt kaasatakse kapitali kõige sagedamini suurusjärgus 100 000 kuni 500 000 eurot ning välisinvestoritelt kaasatakse kõige sagedamini kuni 100 000 eurot4.
188. Ettevõtte arendamisel ja laiendamisel on valitud investeeringute liikide puhul laenude mahud enamasti alla 50 000 euro, kuid arvestataval määral on laene mahuga ka kuni 1 mln eurot. Ettevõtted plaanivad teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 mln eurot. Enamikul juhtudel on laenugraafiku pikkus ettevõtte arendamisel ja laiendamisel üks kuni viis aastat, kuid arvestatav osa neist on ka pikema perioodiga, sh üle 15 aasta (tabel 6). Detailsem ülevaade ettevõtete hinnangutest investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks on lisas 3.
189. Peamised tegurid, mis ajendavad ettevõtteid järgmise kolme aasta jooksul arendustegevust tegema, on soov kasvatada ettevõtte tulusid, konkurentsisurve / vajadus püsida konkurentsis ning soov pakkuda maksimaalset kvaliteeti, olla turul liider (tabel 9). Kõige väiksema kaaluga tegurid on keskkonnaalane missioonitunne (soov panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse), ühiskondlik või sotsiaalne missioonitunne ning eriti „seadusandlik surve, erinevad regulatsioonid ja nõuetele vastamine“.
190. Esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangud nende valdkonna/piirkonna ettevõtete peamistele investeeringuvajadustele järgmise kolme aasta jooksul kinnitavad ettevõtete küsitluse tulemusi (lisa 4). Esindusorganisatsioonide hinnangul on peamised vajadused seotud ettevõtte arendamise või laiendamisega (13 vastust 16st), mille juures omakorda on peamised vajadused seotud materiaalse vara soetamise (11 vastust), turunduse, müügi, ekspordi arendamise (11 vastust) ning toote- ja teenusearendusega (11 vastust).
4 Vastavalt CIVITTA uuringule on kapitalimahukamad valdkonnad: „Tervisetehnoloogia, bioteadused ja heaoluteenused“ (ingl HealthTech, Life sciences & Wellness), „Äritarkvara, äriteenused ja personalitöö“ (ingl Business software, services & HR) ja „FinTech“ ehk finantstehnoloogiad.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
35
Tabel 6. Ettevõtete (N=473) hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele: vastavate laenude arv
Allikas: ettevõtete küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
36
Tabel 7. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=269), toote- ja teenusearenduseks (N=168) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=134) järgmise kolme aasta jooksul ettevõtete peamise tegevuskoha, arengufaasi ja suuruse järgi
Peamine tegevuskoht
Ettevõtete arv, kes teevad investeeringuid materiaalse vara soetamiseks
…toote- ja teenusearenduseks
…tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks
Tallinnas või selle lähiümbruses
114 85 56
Tartus või selle lähiümbruses
28 16 15
Mujal Eestis 135 71 67
Välismaal 20 12 5
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
23 22 11
Arengufaas
Äriidee, seemne- või varajane faas
22 18 10
Kasvufaas või laienemisfaas
173 123 94
Küpsusfaas 71 24 29
Hääbumisfaas 3 3 1
Ettevõtte suurus
Mikroettevõte 180 110 75
Väikeettevõte 64 45 45
Keskmise suurusega ettevõte
21 12 13
Suurettevõte 4 1 1
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
37
Tabel 8. Investeeringud materiaalse vara soetamiseks (N=269), toote- ja teenusearenduseks (N=168) ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks (N=134) järgmise kolme aasta jooksul EMTAKi tegevusalade lõikes
EMTAK
Ettevõtete arv (materiaalse vara soetamine)
Ettevõtete arv (toote- ja teenusarendus)
Ettevõtete arv (tootmis- ja teenindus- protsesside arendamine)
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 31 8 13
B Mäetööstus 4 2 2
C Töötlev tööstus 55 39 46
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
2 1 2
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2 1
F Ehitus 35 18 12
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
34 28 22
H Veondus ja laondus 32 5 2
I Majutus ja toitlustus 9 9 6
J Info ja side 6 13 6
K Finants- ja kindlustustegevus 4 4 2
L Kinnisvaraalane tegevus 8 2 1
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 22 13 6
N Haldus- ja abitegevused 9 7 3
O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus … … …
P Haridus 1 3 1
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2 3 1
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 7 5 3
S Muud teenindavad tegevused 6 7 6
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
38
Tabel 9. Tegurid, mis ajendavad ettevõtteid järgmise kolme aasta jooksul arendustegevust tegema
Märkus: protsendid on arvutatud iga rea hinnangute/vastuste koguarvu suhtes.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Ettevõtete
arv
Seadusandlik
surve, erinevad
regulatsioonid ja
nõuetele
vastamine
Tegevus(ed) on
vältimatu(d), et
ettevõte saaks
edasi toimida
Konkurentsisurve,
vajadus püsida
konkurentsis
Vajadus kaasas
käia
turutrendidega
Ühiskondlik või
sotsiaalne
missioonitunne
Keskkonna-alane
missioonitunne
(soov panustada
rohepöördesse vm
keskkonnaeesmärk
idesse)
Soov kasvatada
ettevõtte tulusid
Soov vähendada
ettevõtte kulusid
Soov teha midagi
innovaatilist
Soov pakkuda
maksimaalset
kvaliteeti, olla
turul liider Muu
34 2% 6% 12% 12% 6% 8% 16% 8% 14% 17% 1%
Ettevõtte arendamise või laiendamise
planeerimine 141 4% 10% 14% 11% 6% 7% 17% 10% 10% 12% 1%
Uue osakonna, allüksuse,
tootmisüksuse rajamine 127 4% 10% 15% 10% 5% 7% 18% 9% 9% 13% 0%
Tütarettevõtte rajamine 25 5% 10% 14% 10% 7% 5% 18% 9% 8% 15% 0%
Ettevõtete ühinemised ja
omandamised (M&A tehingud) 30 3% 3% 21% 10% 4% 5% 21% 11% 7% 14% 0%
Materiaalse vara soetamine 269 5% 12% 15% 8% 4% 8% 18% 11% 8% 12% 0%
Immateriaalse vara soetamine 66 5% 9% 15% 12% 6% 6% 17% 9% 12% 11% 1%
Turunduse, müügi, ekspordi
arendamine 161 2% 9% 15% 11% 4% 5% 20% 10% 11% 12% 0%
Toote- ja teenusearendus 168 4% 9% 14% 13% 6% 7% 17% 9% 10% 11% 0%
Tootmis- ja teenindusprotsesside
arendamine 134 5% 9% 14% 9% 5% 8% 16% 14% 9% 11% 0%
Personali ja personalipoliitika
arendamine 104 5% 11% 13% 11% 10% 6% 14% 9% 8% 12% 0%
Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside
arendamine 87 5% 10% 14% 11% 7% 4% 16% 11% 10% 12% 0%
Finantsolukorra parandamine,
finantsjuhtimise arendamine 115 3% 11% 14% 10% 5% 5% 19% 14% 8% 10% 0%
Muuks tarbeks 17 7% 15% 13% 10% 6% 10% 18% 4% 6% 9% 0%
Invetseeringu tüüp
Et te võ tt e ar en d am in e võ i l ai en d am in e
Uue ettevõttega alustamine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
39
1.1.3. Ettevõtted: turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad
191. Rohkem kui pooled kõikidest küsitlusele vastanud ettevõtetest hindavad oma ligipääsu heaks või väga heaks omaniku investeeringu ning liisingu puhul (joonis 5). Kolmandik ettevõtetest hindab ligipääsu heaks või pigem heaks panga- või hoiu-laenuühistu laenu puhul. Teiste rahaliste vahendite puhul on see näitaja väiksem kui kolmandik. Esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangud oma valdkonna/piirkonna ettevõtete ligipääsule rahalistele vahenditele (joonis 6) mõnevõrra langevad ettevõtete hinnangutega kokku: vähemalt pool vastanutest pidasid ettevõtete ligipääsu heaks või pigem heaks liisingu, investeeringutoetuste ja omaniku investeeringu puhul.
Joonis 5. Ettevõtete hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele, N=779
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Joonis 6. Esindusorganisatsioonide hinnang oma valdkonna/piirkonna ettevõtete ligipääsule rahalistele vahenditele, N=16 (erialaliidud, MAKid)
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus, autorite arvutused.
192. Kui analüüsida ettevõtete vastuseid rahaliste vahendite kättesaadavuse kohta ettevõtte peamise tegevuskoha järgi (tabel 10), selgub, et ettevõtetel peamise tegutsemispiirkonnaga Tallinnas või selle lähiümbruses on võrreldes ettevõtetega peamise tegutsemispiirkonnaga Tartus ja lähiümbruses ja mujal Eestis parem kättesaadavus garantiidele, käendustele ja omaniku investeeringule. Küsitluse andmete alusel on ettevõtetele peamise tegutsemispiirkonnaga mujal
1%
3%
4%
5%
6%
6%
7%
10%
12%
23%
31%
3%
8%
14%
15%
15%
18%
20%
21%
30%
36%
31%
4%
10%
12%
14%
15%
15%
14%
13%
18%
12%
15%
2%
8%
8%
8%
14%
9%
8%
8%
8%
4%
5%
4%
11%
14%
12%
9%
12%
10%
12%
8%
6%
5%
86%
60%
49%
46%
41%
41%
40%
36%
23%
20%
13%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu rahaline vahend
Ühisrahastusplatvormid
Välise osapoole omakapitaliinvesteering
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu
Ettevõtte põhivara müük
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Investeeringutoetused (nt EASist, KIKist)
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
Liising
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda
2
1
3
3 3
4 3
6 5 7
8 8
8
2 4
5 4
4 2
5 4
4 5
2
1 1
2 1
1
1 1
12 7
5 5 5 5
1 3 3
1 2
2 2 2 2 2 2
1 1 1 1 1
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Muu rahaline vahend
Ühisrahastusplatvormid
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu
Välise osapoole omakapitaliinvesteering
Ettevõtte põhivara müük
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)
Investeeringutoetused (nt EASist, KIKist, RTKst)
Liising
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda ei ole asjakohane
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
40
Eestis parema kättesaadavusega investeeringutoetused (nt EASi ja KIKi toetused), kuid seda tulemust võib mõjutada küsitlusele vastanud ettevõtete suhteliselt väike arv. Vastavalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse lõpphindamisele5 on toetustest vähem osa saanud keskustest kaugemal olevad piirkonnad starditoetuse, tööturu ja loomemajandusega seotud toetuste puhul.
193. Äriidee ja varajases faasis olevatel ettevõtetel on võrreldes kasvufaasis või küpsusfaasis olevate ettevõtetega halvem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele (ettevõtte põhivara müük, garantii, investeeringutoetused, käendus, liising, omaniku investeering, panga- või hoiu-laenuühistu laen) ning ootuspäraselt parem ligipääs ühisrahastusplatvormidele ja välise osapoole omakapitaliinvesteeringule (tabel 11). 2020. aasta iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuringu6 tulemuste järgi on iduettevõtete rahastamine Eestis oluliselt paranenud: Eestisse on tekkinud rohkem iduettevõtteid rahastavaid fonde, kes keskenduvad peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ettevõtetele ja suurenenud on konkurents fondide vahel, iduettevõtete teadlikkus riskikapitalist on suurenenud ning kiirendi- ja inkubatsiooniprogramme on piisavalt, v.a kapitalimahukates valdkondades7 tegutsevatele iduettevõtetele.
194. Intervjueeritud (pensioni)fondi esindajate hinnangul katab kohalik turg väga hästi eelseemne- ehk äriidee faasi, seemnefaasi ja stardi-/varajase faasi ettevõtete investeeringuid. Fondide esindajad kinnitasid, et investeerimine Eesti iduettevõtetesse on viimastel aastatel kardinaalselt muutunud positiivses suunas. Selle põhjuseks toodi Eesti iduettevõtete edulood, mis tõmbavad rahvusvahelist kapitali juurde, Eesti enda varajase faasi fondide ja edukate iduettevõtete varajaste investorite, töötajate ja asutajate aktiivsus investeerimisel iduettevõtetesse.
195. Eespool viidatud iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuringu järgi puutuvad iduettevõtted kokku eri tüüpi probleemidega kapitali kaasamisel Eesti varase faasi kapitaliturul, muuhulgas sellega, et on vähe investoreid ettevõtte tegevusvaldkonnas, investeeringu kaasamise protsess keeruline ja töömahukas ning kapitalimahukate äriideede jaoks kapitali kaasamine on keeruline. Eesti rohetehnoloogia ettevõtete kapitalivajaduse uuringu järgi hindavad äriidee ja seemnefaasis olevad rohetehnoloogia valdkonna ettevõtetest kapitali kättesaadavust halvemaks riistvara ettevõtted, sest investorid eelistavad tarkvara ettevõtetel ärimudelit, ning kõige keerulisem on rohetehnoloogia valdkonna ettevõtete jaoks äriidee faasis kapitali kaasamine lahenduse valideerimiseks ja edaspidi üle 1 miljoni euro suuruste investeeringute kaasamine8.
196. Intervjuudest nähtub, et alustava ettevõtja jaoks on nn traditsioonilises ettevõtluses tagastamatud toetused väga olulised, et teha esmaseid investeeringuid materiaalsesse varasse, müüki ja käibevahenditesse, kui ettevõtjal ei ole endal vajalikke vahendeid. Innovatsioon sünnib koostöös kliendiga, mistõttu nende ettevõtjate puhul ei ole mõistlik kohe oodata innovaatilisi tooteid. Intervjueeritavate hinnangul ei tunne sellised ettevõtjad, et olemasolevad toetused toetavad traditsioonist ettevõtlust. Need on suunatud justkui pigem innovaatiliste, kõrgtehnoloogiliste
5 Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool. (2020). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne. 6 CIVITTA. (2020). Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring. https://kredex.ee/sites/default/files/2020- 03/Kokkuv%C3%B5te_Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pd f 7 Vastavalt CIVITTA uuringule on kapitalimahukamad valdkonnad: „Tervisetehnoloogia, bioteadused ja heaoluteenused“ (ingl HealthTech, Life sciences & Wellness), „Äritarkvara, äriteenused ja personalitöö“ (ingl Business software, services & HR) ja „FinTech“ ehk finantstehnoloogiad. 8 Ernst & Young. (2022). Eesti rohetehnoloogia ettevõtete kapitalivajaduse uuring. Uuringuaruanne. https://smartcap.ee/et/uuringuesitlus-rohetehnoloogia-ettevotete-kapitalivajadus/?pageNumber=1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
41
toodete turuletoomisele. Samuti oodatakse alustavalt ettevõtjalt sisuliselt juba turul tegutsemist, kuid sellisel korral ei ole tegemist otseselt ettevõtluse alustamise toetamise meetmega.
197. Kui vaadata ettevõtete hinnanguid panga- või hoiu-laenuühistu laenule ligipääsule EMTAKi tegevusalade lõikes nende EMTAKi tegevusalade korral, kus küsitlusele vastanud ettevõtete arv on vähemalt 100 (tabel 12; neid on kaks sellist EMTAKi tegevusala – (1) töötlev tööstus ning (2) hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont), selgub, et ligipääs panga- või hoiu- laenuühistu laenule on hea või pigem hea nende EMTAKi tegevusalade korral vastavalt 50% ja 47% ettevõtetest, mis on kõrgem kõikide küsitlusele vastanud ettevõtete keskmisest hinnangust (42%). Analüüsides andmeid ettevõtete hinnangute kohta panga- või hoiu-laenuühistu laenule ligipääsule ettevõtete suuruse järgi, on näha, et mida suurem ettevõte on, seda paremaks muutub ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule (tabel 12). Selleks on mitu põhjust ning üks nendest on see, et mida suurem ettevõte on, seda suurem on tema vara ja eriti materiaalse vara väärtus, mida saab kasutada tagatisena9.
9 Bougheas, S., Mizen, P., & Yalcin, C. (2006). Access to external finance: Theory and evidence on the impact of monetary policy and firm-specific characteristics. In Journal of Banking & Finance (Vol. 30, Issue 1, pp. 199– 227). Elsevier BV. https://doi.org/10.1016/j.jbankfin.2005.01.002
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
42
Tabel 10. Rahaliste vahendite kättesaadavus ettevõtte peamise tegevuskoha järgi, N=779
Märkus: valikvastus „ei oska öelda“ ei ole tabelis näidatud; protsendid on arvutatud iga rea koguarvu suhtes.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Rahastamise allikas ja ettevõtte peamine tegevuskoht hea ja pigem hea pigem halb ja halb ligipääs puudub
Ettevõtte põhivara müük 21% 29% 9%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 17% 18% 14%
Mujal Eestis 22% 29% 6%
Tallinnas või selle lähiümbruses 20% 32% 11%
Tartus või selle lähiümbruses 24% 28% 6%
Välismaal 21% 28% 12%
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 27% 23% 10%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 21% 19% 14%
Mujal Eestis 24% 25% 10%
Tallinnas või selle lähiümbruses 31% 23% 10%
Tartus või selle lähiümbruses 26% 19% 6%
Välismaal 24% 31% 12%
Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK-ist) 30% 21% 12%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 26% 17% 19%
Mujal Eestis 35% 22% 10%
Tallinnas või selle lähiümbruses 30% 21% 12%
Tartus või selle lähiümbruses 24% 20% 10%
Välismaal 24% 22% 17%
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 23% 24% 12%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 15% 19% 18%
Mujal Eestis 20% 25% 10%
Tallinnas või selle lähiümbruses 27% 26% 13%
Tartus või selle lähiümbruses 21% 21% 7%
Välismaal 24% 28% 19%
Liising 59% 15% 6%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 47% 15% 8%
Mujal Eestis 59% 15% 7%
Tallinnas või selle lähiümbruses 61% 16% 6%
Tartus või selle lähiümbruses 60% 11% 3%
Välismaal 55% 19% 9%
Muu rahaline vahend 4% 6% 4%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 5% 6% 3%
Mujal Eestis 4% 6% 3%
Tallinnas või selle lähiümbruses 4% 7% 4%
Tartus või selle lähiümbruses 5% 3% 2%
Välismaal 0% 7% 10%
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul) 61% 21% 4%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 56% 24% 4%
Mujal Eestis 57% 21% 4%
Tallinnas või selle lähiümbruses 66% 19% 5%
Tartus või selle lähiümbruses 62% 26% 4%
Välismaal 57% 19% 5%
Pank või hoiu-laenuühistu laen 42% 28% 8%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 32% 27% 12%
Mujal Eestis 43% 29% 7%
Tallinnas või selle lähiümbruses 43% 27% 8%
Tartus või selle lähiümbruses 46% 23% 5%
Välismaal 33% 40% 9%
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu 20% 23% 12%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 18% 19% 12%
Mujal Eestis 17% 23% 11%
Tallinnas või selle lähiümbruses 21% 25% 14%
Tartus või selle lähiümbruses 24% 21% 6%
Välismaal 24% 19% 21%
Välise osapoole omakapitaliinvesteering 18% 20% 14%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 18% 15% 9%
Mujal Eestis 16% 18% 14%
Tallinnas või selle lähiümbruses 19% 23% 15%
Tartus või selle lähiümbruses 22% 14% 9%
Välismaal 24% 17% 19%
Ühisrahastusplatvormid 12% 17% 11%
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav 15% 10% 13%
Mujal Eestis 10% 16% 8%
Tallinnas või selle lähiümbruses 12% 21% 15%
Tartus või selle lähiümbruses 13% 15% 5%
Välismaal 14% 17% 9%
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
43
Tabel 11. Rahaliste vahendite kättesaadavus ettevõtte arengufaasi järgi, N=779
Märkus: valikvastus „ei oska öelda“ ei ole tabelis näidatud; protsendid on arvutatud iga rea koguarvu suhtes.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Rahastamise allikas ja ettevõtte arengufaas hea ja pigem hea pigem halb ja halb ligipääs puudub
Ettevõtte põhivara müük 21% 29% 9%
Hääbumisfaas 13% 37% 16%
Kasvufaas, laienemisfaas 19% 33% 10%
Küpsusfaas 25% 24% 6%
Äriidee, varajane faas 16% 26% 15%
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 27% 23% 10%
Hääbumisfaas 8% 21% 29%
Kasvufaas, laienemisfaas 29% 26% 8%
Küpsusfaas 29% 18% 9%
Äriidee, varajane faas 18% 26% 18%
Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK-ist) 31% 21% 12%
Hääbumisfaas 18% 16% 34%
Kasvufaas, laienemisfaas 35% 24% 9%
Küpsusfaas 29% 16% 14%
Äriidee, varajane faas 23% 27% 16%
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks) 24% 24% 12%
Hääbumisfaas 5% 18% 37%
Kasvufaas, laienemisfaas 26% 29% 9%
Küpsusfaas 24% 18% 11%
Äriidee, varajane faas 16% 23% 19%
Liising 58% 15% 6%
Hääbumisfaas 34% 16% 26%
Kasvufaas, laienemisfaas 63% 17% 4%
Küpsusfaas 64% 10% 5%
Äriidee, varajane faas 21% 26% 13%
Muu rahaline vahend 4% 6% 4%
Hääbumisfaas 3% 3% 13%
Kasvufaas, laienemisfaas 4% 7% 3%
Küpsusfaas 3% 6% 4%
Äriidee, varajane faas 6% 8% 5%
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul) 62% 20% 5%
Hääbumisfaas 34% 32% 16%
Kasvufaas, laienemisfaas 61% 24% 4%
Küpsusfaas 68% 14% 3%
Äriidee, varajane faas 56% 21% 13%
Pank või hoiu-laenuühistu laen 42% 27% 8%
Hääbumisfaas 24% 18% 26%
Kasvufaas, laienemisfaas 45% 31% 6%
Küpsusfaas 47% 19% 6%
Äriidee, varajane faas 16% 39% 16%
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu 19% 22% 12%
Hääbumisfaas 11% 18% 39%
Kasvufaas, laienemisfaas 23% 27% 11%
Küpsusfaas 16% 15% 10%
Äriidee, varajane faas 18% 27% 16%
Välise osapoole omakapitaliinvesteering 17% 20% 14%
Hääbumisfaas 11% 18% 37%
Kasvufaas, laienemisfaas 19% 24% 11%
Küpsusfaas 14% 15% 13%
Äriidee, varajane faas 24% 19% 18%
Ühisrahastusplatvormid 11% 18% 11%
Hääbumisfaas 8% 16% 26%
Kasvufaas, laienemisfaas 12% 21% 11%
Küpsusfaas 10% 13% 10%
Äriidee, varajane faas 18% 21% 11%
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
44
Tabel 12. Ettevõtete hinnangud panga- või hoiu-laenuühistu laenule ligipääsule EMTAKi tegevusalade ja ettevõtte suuruse järgi, N=779
EMTAK h ea
p ig
em h
ea
p ig
em
h al
b
h al
b
lig ip ää s
p u
u d
u b
ei o
sk a
ö el d a
K o
kk u
h ea
p ig
em h
ea
p ig
em
h al
b
h al
b
lig ip ää s
p u
u d
u b
ei o
sk a
ö el d a
K o
kk u
hea ja pigem hea kokku
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 7 16 9 5 3 4 44 16% 36% 20% 11% 7% 9% 100% 52%
B Mäetööstus 0 3 2 1 0 2 8 0% 38% 25% 13% 0% 25% 100% 38%
C Töötlev tööstus 15 40 25 8 3 20 111 14% 36% 23% 7% 3% 18% 100% 50%
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 1 1 0 0 1 4 25% 25% 25% 0% 0% 25% 100% 50%
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 1 1 1 0 0 0 3 33% 33% 33% 0% 0% 0% 100% 67%
F Ehitus 12 26 13 5 8 21 85 14% 31% 15% 6% 9% 25% 100% 45%
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 27 52 31 12 16 30 168 16% 31% 18% 7% 10% 18% 100% 47%
H Veondus ja laondus 8 14 13 7 3 15 60 13% 23% 22% 12% 5% 25% 100% 37%
I Majutus ja toitlustus 2 12 6 5 5 13 43 5% 28% 14% 12% 12% 30% 100% 33%
J Info ja side 3 16 4 3 7 10 43 7% 37% 9% 7% 16% 23% 100% 44%
K Finants- ja kindlustustegevus 0 3 1 1 1 4 10 0% 30% 10% 10% 10% 40% 100% 30%
L Kinnisvaraalane tegevus 3 5 4 3 2 6 23 13% 22% 17% 13% 9% 26% 100% 35%
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 7 23 13 8 8 25 84 8% 27% 15% 10% 10% 30% 100% 36%
N Haldus- ja abitegevused 4 7 8 3 0 7 29 14% 24% 28% 10% 0% 24% 100% 38%
O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus … … … … … … … … … … … … … …
P Haridus 0 4 1 0 0 5 10 0% 40% 10% 0% 0% 50% 100% 40%
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1 4 2 0 1 3 11 9% 36% 18% 0% 9% 27% 100% 45%
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1 7 1 4 3 5 21 5% 33% 5% 19% 14% 24% 100% 38%
S Muud teenindavad tegevused 1 3 9 1 1 7 22 5% 14% 41% 5% 5% 32% 100% 18%
Kokku 93 237 144 66 61 178 779 12% 30% 18% 8% 8% 23% 100% 42%
Ettevõtte suurus
Mikroettevõte 49 157 101 48 44 128 527 9% 30% 19% 9% 8% 24% 100% 39%
Väikeettevõte 33 58 35 16 13 37 192 17% 30% 18% 8% 7% 19% 100% 47%
Keskmise suurusega ettevõte 9 20 7 2 4 13 55 16% 36% 13% 4% 7% 24% 100% 53%
Suurettevõte 2 2 1 0 0 0 5 40% 40% 20% 0% 0% 0% 100% 80%
Kokku 93 237 144 66 61 178 779 12% 30% 18% 8% 8% 23% 100% 42%
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
45
198. Nagu varasemates eelhindamistes, tuleb siingi olulise probleemina välja tagatiste ebapiisavaks hindamisega ning algusfaasis olevate ettevõtete/arendusprojektidega seonduv, mida kinnitavad ka tehtud intervjuud. See, et pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), on ettevõtete küsitluse järgi suur probleem 55% jaoks (ilma ümardusteta arvutuste alusel) täiendavaid rahalisi vahendeid kasutanud ettevõtetest ning peaaegu poolte jaoks (49%) on täiendavate rahaliste vahendite kaasamine keerukas ja ajamahukas (joonis 7). Lisaks on olulised veel puudused äriplaanis ja/või majandusnäitajates, aga ka infopuudus. Rohkem kui pooltel ettevõtetel jäid vajalikud investeeringud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata.
199. Intervjuudest nähtub, et näiteks varases arengufaasis või (varases) kasvufaasis olevatel ettevõtetel võib rahastuse saamine investeeringu jaoks (mh kasvu toetamiseks) osutuda raskeks nii eraturu pakkujalt kui ka KredExist ettevõtte majandusnäitajate tõttu, kuna ettevõtte kiire kasv käib sageli kahjumiga käsikäes ning sellisel juhul garantiisid ei anta. See puudutab neid ettevõtteid, kelle ärimudel ei ole rahvusvaheliselt kiiresti skaleeritav ning nende turg on võrreldes globaalselt kiiresti skaleeritavate ettevõtetega väike. Need on välja arenenud ärimudeliga ettevõtted, kes on suutnud esimesed prototüübid valmis teha ja/või kes on hakanud seni ilusti omavahenditega pihta ja rahavood on positiivsed ja/või kes on tegutsenud aastaid ja kiires kasvutempos, kuid kes vajavad järgmist arenguhüpet, et hüpata nt 20 000 käibe pealt 300 000 või 500 000 käibe peale. Nendel ettevõtetel jääb puudu omakapitalist uute investeeringute tegemiseks. Siin, nagu fookusgrupis tõdeti, oodatakse tuge riigilt, kes võtaks riski potentsiaaliga ettevõtte kasvu toetamisel, sest sellised ettevõtted ei ole (enam) iduettevõtted ning nendesse riskikapitalifondid pigem ei investeeri.
200. Jooniselt 7 nähtub, et rohkem kui pooltele ettevõtetest, kes on kasutanud või üritanud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma ettevõtte tegevuse rahastamiseks viimase kolme aasta jooksul, on mingil määral probleemiks laenude liiga lühikesed tagasimakseperioodid. Intervjuudel viidati vahemikule kuni viis ja kuni kümme aastat. Tööstusettevõte võib teha investeeringu 20–30 aastaks (näiteks ravimiettevõttel võib kuluda viis aastat ainult vastava võimekuse loomiseks enne turubaasi loomist), kuid panga pakutud laenu tagasimaksmise tähtaeg on viis või kümme aastat.
201. Üks probleemidest on vastavalt ettevõtete küsitlusele kõrged intressimäärad. Intervjuudel (sh keskkonna valdkonna intervjuudel) pöörati samuti tähelepanu euroala keskmisest kõrgematele intressimääradele, mis pärsivad investeeringute tegemist. Selleks on osapooled toonud meedias aastate jooksul välja eri põhjusi10, kuid eelhindamise raames intervjueeritud osapoolte hinnangul tuleb võimalusel leida viise, kuidas pakkuda Eesti ettevõtetele odavamat laenu.
202. Vastavalt selle eelhindamise raames tehtud küsitlusele (tabel 6) teevad vastanud (N=473) järgmise kolme aasta jooksul kokku 10 investeeringut summas rohkem kui 25 mln. Fookusgrupi osalejate hinnangul on rahastuse leidmine eriti suurte investeeringute (nt 30–50 mln eurot) jaoks Eestis raske. Selle turutõrke ületamiseks töötatakse välja suurtehingute kapitali finantseerimise võimalusi ja
10 Näiteks:
• Oja, T. (2012). Eesti ettevõtete laenuintressid on euroalas kõrgeimad. Postimees, 6. jaanuar 2012. https://majandus.postimees.ee/693226/eesti-ettevotete-laenuintressid-on-euroalas-korgeimad.
• Härma, K., & Must, B. (2019). Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemale. Äripäev, 28. märts 2019. https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/28/korgele-tousnud-intress-lukkab- ettevotte-pangalaenust-eemale.
• Länts, M. (2019). Pangajuht: miks on Eestis laenuintressid kõrged. Delfi Ärileht, 10. detsember 2019. https://arileht.delfi.ee/artikkel/88340737/pangajuht-miks-on-eestis-laenuintressid-korged.
• Vilerts, K., Beņkovskis, K., & Tkačevs, O. (21.05.2021). Why are lending rates in the Baltics higher than elsewhere in the euro area? Latvijas Banka. https://www.macroeconomics.lv/why-are-lending-rates- baltics-higher-elsewhere-euro-area.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
46
eelduslikult kasutatakse selleks riigieelarvelisi vahendeid. Pankadel ja fondidel on finantssektori esindajate sõnul Eesti turu väikese likviidsuse tõttu raske finantseerida ka iduettevõtete väga suuremahulisi projekte ja sel põhjusel püüavad iduettevõtjad leida investoreid välismaalt.
203. Kui analüüsida probleeme (kui probleem on ettevõtte jaoks väga suur või pigem suur), millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, maakondade lõikes (tabel 13 ja joonis 8), selgub, et teiste Eesti piirkondadega võrreldes on Ida- Virumaa ettevõtted rahastamisvajaduste katmisel probleemidega suuremal määral kokku puutunud. Tagatised ettevõtte tegutsemiskoha tõttu on Harjumaa ja Pärnumaa ettevõtete jaoks vähem probleem (Pärnumaa puhul tuleb olla ettevaatlik, kuna küsitlusele vastasid vähesed ettevõtted) ning teiste piirkondade/maakondade lõikes on erinevused väiksemad.
204. Täpsemad arvutused11 kinnitavad järeldust Ida-Virumaa kohta. Mitme maakonna/piirkonna ettevõtete oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine ei ületa kõikide maakondade/piirkondade keskmist (35%). Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa kokku 19 ettevõtte hinnangute keskmine on 30%, Pärnumaa 29 ettevõtte keskmine on 32%, Harjumaa 183 ettevõtte keskmine on 34% ja Tartumaa 41 ettevõtte keskmine on 35%. Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa kokku 37 ettevõtte ja Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa kokku 35 ettevõtte keskmised on Eesti keskmisele lähedal (vastavalt 36% ja 37%). Ida-Virumaa 32 ettevõtte hinnangute keskmine erineb oluliselt määral – 44% võrreldes Eesti keskmisega 35%.
205. Ettevõtete hinnangul vajavad tõmbekeskustest kaugemal tegutsevad ettevõtted tagatiste madalama väärtuse, tööjõu keerulisema leidmise ja suuremate transpordikulude tõttu riiklikku tuge.
11 Siin aruandes ei ole toodud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
47
Joonis 7. Probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, N=376
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
6%
7%
8%
11%
12%
15%
11%
19%
14%
14%
16%
19%
23%
21%
26%
27%
1%
15%
17%
15%
16%
15%
21%
18%
23%
24%
23%
20%
19%
29%
28%
29%
6%
24%
26%
16%
12%
15%
24%
13%
26%
18%
13%
14%
8%
14%
8%
11%
2%
11%
14%
5%
3%
4%
9%
2%
6%
8%
4%
3%
2%
9%
3%
5%
85%
43%
36%
53%
57%
51%
36%
49%
30%
36%
44%
44%
48%
27%
35%
28%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu põhjus
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga
riskantse tootega või pankadel puudub kindlus
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas
(keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav
Intressimäärad on liiga kõrged
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem
väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
48
Tabel 13. Probleemid (väga suur või pigem suur probleem), millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, maakondade lõikes, N=376
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
49
Joonis 8. Probleemid (väga suur või pigem suur probleem), millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud, maakondade lõikes, N=376
Allikas: tabel 13.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu
krediidikõlbulikuks
Intressimäärad on liiga kõrged
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub
sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu
andmiseks Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu
tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel
puudub kindlus
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
Muu põhjus
Harjumaa (183 ettevõtet) Tartumaa (41 ettevõtet) Ida-Virumaa (32 ettevõtet) Pärnumaa (29 ettevõtet) Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa (kokku 35 ettevõtet) Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa (kokku 19 ettevõtet) Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa (kokku 37 ettevõtet)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
50
206. Piisavate tagatiste puudus (lisaks käenduse hinnale, mis muudab laenu võtmise liiga kalliks) on olnud ka peamine probleem, millega puutusid kokku ettevõtted, kes on kasutanud käendust viimase kolme aasta jooksul (joonis 9). Ettevõtete küsitlus näitab, et probleemiks on ka tagatiste ebapiisavus ettevõtte asukoha tõttu (keskustes eemal), mida kinnitavad ka tehtud intervjuud.
Joonis 9. Probleemid, millega ettevõtted (N=133) on käenduse kasutamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
207. Esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangud oma valdkonna/piirkonna ettevõtete probleemidele, millega viimased on rahastamisvajaduste katmisel investeeringute tegemiseks viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud, langevad ettevõtete hinnangutega kokku (joonis 10). Peamised probleemid esindusorganisatsioonide hinnangul on seotud tagatiste ebapiisavusega (sh asukoha tõttu) ning täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukuse ja ajamahukusega.
8%
21%
23%
26%
26%
37%
43%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
Muu
Käenduse kasutamine teeb laenu saamise aeganõudvaks
Ei ole probleeme esinenud
Käenduse maksimaalsed summad on liiga madalad
Soovitud otstarbeks ei olnud võimalik käendust kasutada
Käenduse hind (lepingutasu ja intress) muudab laenu võtmise liiga kalliks
Piisavate tagatiste puudus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
51
Joonis 10. Esindusorganisatsioonide hinnang oma valdkonna/piirkonna ettevõtete probleemidele, millega viimased rahastamisvajaduste katmisel investeeringute tegemiseks viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, N=16 (erialaliidud, MAKid)
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
208. Kui analüüsida probleeme, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud ettevõtete arengufaasi järgi, selgub, et äriidee, seemne- või varajases faasis olevate ettevõtetele võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega on suuremaks probleemiks „Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta“, „Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu- laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus“ (nt väiksemastaabilise piloottehase rajamine ei garanteeri seda, et sellele järgneb tootmine tööstuslikul tasemel) ning „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“. Andmetest selgub, et mõlemat tüüpi ettevõtete jaoks on uuritud probleemid tõsisemad kui seda küpsusfaasis ettevõtetele.
2
2
2
1
1
1
2
3
3
1
4
4
5
6
1
1
1
3
4
4
4
3
4
7
4
5
5
4
8
5
7
4
4
4
3
4
4
4
3
2
1
1
2
3
2
2
1
2
1
2
1
1
2
2
1
2
1
2
1
2
2
2
1
2
2
1
2
3
12
4
2
5
4
4
4
2
3
2
3
2
4
3
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Muu põhjus
Intressimäärad on liiga kõrged
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Panga või hoiu-laenuühistud ei ole ettevõtte tegevusvaldkonna ja/või rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed
Investorid ja muud kolmandad osapooled pole huvitatud investeerima asutusse (nt omakapitaliinvesteeringute kaasamine)
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Ettevõtte majandusnäitajaid ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav käibelaenu andmiseks
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Ettevõtte majandusnäitajaid ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas
(keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem
väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
52
209. Materiaalse vara soetamise korral võib ettevõtjate hinnangul tekkida probleeme teadus- ja arendustegevuse mõttes, kui seadmel ei ole oma spetsiifika tõttu järelturgu, mistõttu pangad ei rahasta selle vara soetamist seadme madala väärtuse tõttu. Kuid sellisel korral rahastavad ettevõtted seda investeeringut teadusprojektide või omanike ringi kaudu. Üheks takistuseks teadus- ja arendustegevuses nimetasid ettevõtted ka piiratud ligipääsu ülikoolide teadustaristule (mis ettevõtete hinnangul enamiku ajast seisab kasutuseta), kui ülikoolid ei soovi osutada ühekordset väikemahulist teenust, mille kogenud teadustöötajad võivad delegeerida noorematele spetsialistidele, kes ei pruugi osutada teenust kvaliteetselt12.
210. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukusele ja suurele ajakulule (liigsele bürokraatiale) on viidatud ettevõtete küsitluse avatud küsimuste vastustes ning kõikides ettevõtjate intervjuudes ettevõtluse valdkonnas. Eelhindamise raames ei analüüsitud kuluvat aega, kuid osapoolte sõnul on see seotud eelkõige toetuste ja KredExi finantstoodete nii taotluse protsessiga ja dokumentide ettevalmistamise kui ka jooksva ja lõppraporteerimisega koos andmete kogumisele kuluva ajaga taotluse ja aruannete koostamiseks.
211. Küsitlusele vastanud ettevõtete hinnangul takistab nende ettevõtte arengut kõige rohkem teadmiste puudus erinevatest rahastamisvõimalustest, millele järgnevad pankadepoolse info ja nõustamise ebapiisavus ning uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringute tegemiseks, ekspordivõimekuse arendamiseks vajalike teadmiste ja/või oskuste puudumine (joonis 11). Nende ettevõtete küsitluse tulemuste paikapidavust kinnitasid ka fookusgrupiintervjuu osalejad. Fookusgrupis nimetati üheks takistuseks ka tippspetsialistide puudumist, kes saaksid toetada ettevõtte innovatsiooni ning keda Eesti õppeasutused ei valmista piisavas arvus ette.
12 Samuti nimetati kolme pakkumise nõuet toetusmeetmetes (kuid töö eripära tõttu võib Eestis leida ainult ühe pakkuja) ja EASi arendusosaku liigset orienteerumist ülikoolidelt teenuste ostmisele, kelle teenused võivad eraturu pakkujatega võrreldes olla kallimad ja kes ei pruugi olla väikestest projektidest huvitatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
53
Joonis 11. Ettevõtete (N=779) vastused küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
212. See-eest esindusorganisatsioonide (erialaliidud ja MAKid, kokku 16) hinnangul takistab ettevõtete arengut eelkõige toote- ja teenuseinnovatsiooni tegemisega ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisega seotud teadmiste ja/või oskuste puudumine (joonis 12) ning eelkõige Lõuna-Eesti maakondades (Võru, Valga ja Jõgeva maakonnas) esineb nende hinnangul ettevõtete arengut pidurdavate kompetentside puudumist keskmisest rohkem (joonis 13).
9%
10%
10%
16%
15%
14%
19%
17%
17%
18%
18%
20%
18%
26%
22%
33%
9%
25%
28%
25%
29%
31%
26%
31%
33%
33%
33%
32%
35%
26%
33%
29%
81%
64%
62%
60%
56%
55%
54%
52%
50%
49%
49%
48%
48%
48%
45%
38%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu
Toorainete väärindamine
Tööstusjärgse ressurssi väärindamine ja/või selle taaskasutus
Ettevõtete ühinemiste ja omandamine (M&A tehingud)
Tööstuse/tootmise automatiseerimine
Ringmajandus
Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamine ja elluviimine
Uute toodete/teenuste turule toomine
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmine
Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamine
Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamine ja elluviimine
Käibevahendite suurendamine
Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemine
Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse arendamine
Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks
Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus
Oluline takistus Väheoluline takistus Ei ole takistus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
54
Joonis 12. Esindusorganisatsioonide hinnang oma valdkonna/piirkonna ettevõtete kompetentsidele, mille puudumine takistab ettevõtete arengut tervikuna, N=16 (erialaliidud, MAKid)
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
Joonis 13. Esindusorganisatsioonide hinnang sellele, millistes Eesti maakondades esineb ettevõtete arengut pidurdavate kompetentside puudumist keskmisest rohkem, esindusorganisatsioonide arv, N=16 (erialaliidud, MAKid)
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
2
1
7
4
4
9
7
8
8
9
9
5
9
9
11
11
0
9
4
8
8
3
6
5
5
4
4
9
5
5
3
3
1
4
3
3
3
1
2
2
2
2
2
1
1
1
1
1
13
2
2
1
1
3
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Muu põhjus
Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks
Ettevõtete ühinemised ja omandamine (M&A tehingud)
Tooraine väärindamine
Käibevahendite suurendamine
Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamine ja elluviimine
Uute toodete/teenuste turule toomine
Tööstuse/tootmise automatiseerimine
Tööstusjärgse ressurssi väärindamine ja/või selle taaskasutus
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmine
Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse arendamine
Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus
Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus
Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamine ja elluviimine
Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamine
Toote- ja teenuseinnovatsiooni tegemine
Oluline takistus Väheoluline takistus Ei ole takistus Ei oska öelda
0
0
0
5
3
3
4
4
4
5
5
5
6
7
8
8
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Harju maakond
Pärnu maakond
Tartu maakond
Ei tea / ei oska öelda
Rapla maakond
Viljandi maakond
Lääne maakond
Lääne-Viru maakond
Saare maakond
Hiiu maakond
Ida-Viru maakond
Põlva maakond
Järva maakond
Jõgeva maakond
Valga maakond
Võru maakond
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
55
213. Kui analüüsida ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja oskuste puudust ettevõtete peamise tegevuskoha järgi (joonis 14), selgub, et ettevõtetel peamise tegevuskohaga Tartus või selle lähiümbruses ja mujal Eestis on vastavad tegurid keskmiselt suuremaks takistuseks võrreldes teiste ettevõtetega, eelkõige võrreldes peamiselt välismaal tegutsevate ettevõtetega. Arvutused13, millele viidatud joonis tugineb, näitavad, et kui kõikide küsitlusele vastanud ettevõtete puhul on oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine 46%, siis „Tartus või selle lähiümbruses“ ja „Mujal Eestis“ ettevõtete jaoks on see mõlema puhul 50%, „Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav“ ettevõtete puhul on keskmine 45%, „Tallinnas või selle lähiümbruses“ 44% ning „Välismaal“ 42%.
214. Kui analüüsida ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudust ettevõtete asukoha järgi (joonis 15), selgub, et vastavad tegurid on keskmiselt väiksemaks takistuseks Harjumaa ja Tartumaa ettevõtetele. Arvutused14, millele viidatud joonis tugineb, näitavad, et kui kõikide küsitlusele vastanud ettevõtete puhul on oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine 46%, siis Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa kokku 39 ettevõtte korral on see 57%, Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa kokku 64 ettevõtte korral 53%, Ida- Virumaa 69 ettevõtte korral 52%, Pärnumaa 46 ettevõtte korral ja Raplamaa, Järvamaa, Lääne- Virumaa kokku 71 ettevõtte korral 49%, Tartumaa 90 ettevõtte korral 47% ning Harjumaa 399 ettevõtte korral 42%. Seega ettevõtted, mis asuvad Eesti kahest peamisest tõmbekeskusest (Tallinn, Tartu) kaugemal, puutuvad ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudusega suuremal määral kokku.
215. Ettevõtete arengufaasi järgi on vastavate ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudumine tervikuna vähemaks takistuseks küpsusfaasis olevate ettevõtete jaoks ning suurimaks takistuseks kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtete jaoks (joonis 16). Arvutused seda ka kinnitavad: kasvufaas või laienemisfaas 51%, äriidee, seemne- või varajane faas 49%, hääbumisfaas 45%, küpsusfaas 39% ning kõik küsitlusele vastanud ettevõtted 46%.
216. Turutõrked arengufaasi järgi on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 14. Võrreldes äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega puutuvad küpsusfaasis olevad ettevõtted turutõrgetega kokku vähemal määral. Kuigi kõige rohkem takistusi on äriidee, seemne- või varajases faasis olevatel ettevõtetel, on nende rahastamine, nagu eespool on mainitud, oluliselt paranenud.
217. Ettevõtte suurenedes paranevad keskmiselt ka vastavad teadmised ja/või oskused ning need üha vähem takistavad ettevõtte arengut (joonis 17)15. Arvutused näitavad, et oluliseks või väheoluliseks probleemiks olevate tegurite keskmine on mikroettevõtete jaoks 47%, väikeettevõtetele 44% ning keskmise suurusega ettevõtetele 42%. Intervjuudes mainiti, et Eesti suurettevõtetel on lihtsam kaasata rahastust Eesti-siseselt ja minna investeeringute rahastamiseks väljaspoole kapitaliturgudele. Kui arvestada aga investeeringute mõjuga, siis just suurettevõtetel on intervjueeritud osapoolte, sh pankade esindajate hinnangul suurema mõjuga projekte võimalik ellu viia.
218. Seega on riigil mõistlik võimalusel aidata turutõrkeid ületada eelkõige äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaasis või laienemisfaasis olevatel, tõmbekeskustest kaugemal asuvatel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel.
13 Siin aruandes ei ole toodud. 14 Siin aruandes ei ole toodud. 15 Suurettevõtete arv on ainult viis ning need ei ole joonisel näidatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
56
Joonis 14. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ ettevõtete peamise tegevuskoha järgi, N=779
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus
Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus
Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus
Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste ja/või oskuste puudus
Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või oskuste puudus
Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus
Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks
Muu
Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted Tallinnas või selle lähiümbruses Tartus või selle lähiümbruses Mujal Eestis Välismaal Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
57
Joonis 15. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ maakondade lõikes, N=779
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus
Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus
Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus
Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või
oskuste puudus
Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste ja/või
oskuste puudus
Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse
arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või oskuste
puudus
Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus
Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks
Muu
Harjumaa (399 ettevõtet) Tartumaa (90 ettevõtet)
Ida-Virumaa (69 ettevõtet) Pärnumaa (46 ettevõtet)
Viljandimaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa (kokku 64 ettevõtet) Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa (kokku 39 ettevõtet)
Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa (kokku 71 ettevõtet)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
58
Joonis 16. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ ettevõtete arengufaasi järgi, N=779
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus
Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus
Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti
koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või…
Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus
Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või
oskuste puudus
Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste
ja/või oskuste puudus
Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse
arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või
oskuste puudus
Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus
Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks
Muu
Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted Äriidee, seemne- või varajane faas Kasvufaas või laienemisfaas Küpsusfaas Hääbumisfaas
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
59
Tabel 14. Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad arengufaaside lõikes
Teema Äriidee, seemne- või varajane faas Kasvufaas või laienemisfaas Küpsusfaas Hääbumisfaas
Investeeringud materiaalse vara soetamiseks, toote- ja teenusearenduseks ning tootmis- ja teenindusprotsesside arendamiseks
Teevad neid harvemini Teevad neid sagedamini Teevad neid harvemini
… Investeeringuid järgmise kolme aasta jooksul eelkõige „Tallinnas ja selle lähiümbruses“ ja „Mujal Eestis“ kasvufaasis või laienemisfaasis olevad mikro- ja väikeettevõtted
… …
Ligipääs rahalistele vahenditele
Halvem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele (ettevõtte põhivara müük, garantii, investeeringutoetused, käendus, liising, omaniku investeering, panga- või hoiu-laenuühistu laen) ning ootuspäraselt parem ligipääs ühisrahastusplatvormidele ja välise osapoole omakapitaliinvesteeringule; iduettevõtete rahastamine Eestis oluliselt paranenud
Parem ligipääs paljudele rahalistele vahenditele …
Ettevõtte alustamine Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad tagatisi ettevõtte alustamisel ebapiisavaks
… … …
Majandusnäitajad Arengufaasis või (varase) kasvufaasis olevatel ettevõtetel (kelle ärimudel ei ole rahvusvaheliselt kiiresti skaleeritav ning nende turg on võrreldes globaalselt kiiresti skaleeritavate ettevõtetega väike) võib rahastuse saamine investeeringu jaoks (mh kasvu toetamiseks) osutuda raskeks ettevõtte majandusnäitajate tõttu, kuna ettevõtte kiire kasv sageli tuleb käsikäes kahjumiga ning sellisel juhul garantiisid ei anta
… …
Probleemid investeeringuvajaduse katmisel
Äriidee, seemne- või varajane faasis olevate ettevõtetele võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega on suuremaks probleemiks „Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta“, „Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu- laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus“ ning „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“
Peamised probleemid on „Pangad või hoiu- laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)“, „Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata“, „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“, „Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks“
„Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata“, „Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)“, „Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)“, „Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav“
Uuritud probleemid tervikuna on tõsisemad, kui seda küpsusfaasis ettevõtetele Uuritud probleemid tervikuna on vähem tõsisemad …
Teadmiste ja/või oskuste puudumine
… Ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudumine tervikuna on vähemaks takistuseks küpsusfaasis olevate ettevõtete jaoks
Ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudumine on tervikuna vähemaks takistuseks küpsusfaasis olevate ettevõtete jaoks
…
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite süntees.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
60
Joonis 17. Ettevõtete vastused „oluline takistus“ ja „väheoluline takistus“ kokku küsimusele „Milliste teadmiste ja/või oskuste puudus takistab teie ettevõtte arengut?“ ettevõtete suuruse järgi, N=779
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Uute toodete/teenuste turule toomise teadmiste ja/või oskuste puudus
Kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toote- ja teenuse innovatsiooni tegemise teadmiste ja/või oskuste puudus
Rohepöörde elluviimisega (sh taastuvenergiaga) seotud projekti
koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või…
Ringmajanduse alaste teadmiste ja/või oskuste puudus
Digipöörde elluviimisega seotud projekti koostamise ja elluviimise teadmiste ja/või
oskuste puudus
Tööstuse/tootmise automatiseerimise teadmiste ja/või oskuste puudus
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmise teadmiste ja/või oskuste puudus
Toorainete väärindamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Tööstusjärgse ressurssi väärindamisega ja/või selle taaskasutusega seotud teadmiste
ja/või oskuste puudus
Uutele turgudele sisenemisega seotud investeeringud / ekspordivõimekuse
arendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Ettevõtete ühinemiste ja omandamisega (M&A tehingud) seotud teadmiste ja/või
oskuste puudus
Käibevahendite suurendamise teadmiste ja/või oskuste puudus
Erinevate rahastamisvõimaluste teadlikkuse puudus
Pankade-poolne info ja nõustamine jäävad ebapiisavaks
Muu
Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted Mikroettevõte Väikeettevõte Keskmise suurusega ettevõte
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
61
219. Osapoolte hinnangul takistavad praegu ja tulevikus ettevõtete investeeringuid kasvavad tootmise sisend-, sh energiahinnad, energiaallikate kättesaadavuse vähenemine, tarbijate ostuvõime langemine, majanduskeskkonna ebastabiilsus (ühelt poolt COVIDi pandeemia mõju ja nüüd samuti Ukraina mõju tõttu), kvalifitseeritud tööjõu puudus. Sisendite hinnatõusud on olnud ettevõtete hinnangul pidevad ja suured, ja hinnatõusu on suhteliselt keeruline jaekaubanduses tiheda konkurentsi ja suure hinnasurve tõttu lõpphindadesse edasi kanda.
220. Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüs näitas, et ettevõtted puutuvad investeeringute rahastamisel mitmete probleemidega kokku, mistõttu on riigi sekkumine ettevõtete aitamiseks turutõrgetest ülesaamisel põhjendatud. Eespool ja peatükis 1.3 esitatud ülevaade turutõrgetest on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 15 võrrelduna eelmise eelhindamise käigus tuvastatud turutõrgetega.
Tabel 15. Turutõrgete muutus võrreldes eelmise eelhindamise käigus16 tuvastatud turutõrgetega
Varasemad tuvastatud turutõrked …ja nende kirjeldus
Turutõrgete muutus …ja selle kirjeldus
Pangalaenud ei ole alustavatele ettevõtetele kättesaadavad
Laenude kättesaadavus pankadest on alustavate ettevõtete jaoks sageli piiratud, kuna ettevõtetel puuduvad piisavad tagatised, krediidiajalugu ja/või omafinantseering. Sageli ei ole krediidiasutused suutelised või piisavalt motiveeritud, et alustavate ettevõtete projektidega seotud riske hinnata. Lisaks on vähenenud käendusvõimalused (fikseeritud käenduse lõpetamine)
Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne
…
Ettevõtete ebapiisavad tagatised ja omafinantseering
Ebapiisavad tagatised on suurim ja kõige sagedamini kogetav takistus laenu saamisel
Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne
…
Kõrged laenu väljastamiskulud
Pankadel jätkuvalt madal ärihuvi alla 100 tuh € laenude väljastamise vastu, mis nõuavad juhtumipõhist/personaalset käsitlemist
Ei ole enam turutõrge
Pangad ei pea seda teemat probleemiks
Pangalaenude ja tagatiste ebasobivad tingimused
Intressimäärad on langenud ja ei kujuta endast üldjuhul finantseerimisvajaduse katmisel määravat takistust
Turutõrge on muutunud
Laenude intressimäärad on ettevõtete hinnangul kõrged, mida näitasid nii ettevõtete küsitluse tulemused kui ka intervjuud. Intressimäärad on koos teiste Baltimaadega kõrgemad võrreldes teiste, eelkõige Põhja- ja Lääne- Euroopa riikidega; KredExi käendustasud on kõrged
Mõlemapoolne informatsiooni asümmeetrilisus
Jätkuvalt on aktuaalne vajadus arendada ettevõtete oskust koostada heal tasemel äriplaani, mis toetaks nii ettevõtte enda tegevust, kui võimaldaks finantseerijatel hinnata ettevõtte perspektiivi
Turutõrge on suhteliselt jätkuvalt aktuaalne
Heal tasemel äriplaani koostamisega tulevad toime vähemal määral väikeettevõtjad, eelkõige 1-2 inimese ettevõtted. Pangad küsivad lisaküsimusi, nt kui prognoos on liiga optimistlik. Finantskirjaoskusega on vaja tegeleda juba keskkoolis
16 Ernst & Young. (2018). Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine. Lõpparuanne.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
62
Varasemad tuvastatud turutõrked …ja nende kirjeldus
Turutõrgete muutus …ja selle kirjeldus
Madal teadlikkus Ettevõtjate (eriti alustavate ettevõtete) teadlikkus finantseerimisvõimalustest ja nende toimimisloogikast on madal. Ühtlasi jätab paljude mikro- ja väikeettevõtete finantskirjaoskus soovida
Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne
Äriidee, seemne- või varajane faasis olevate ettevõtetele võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega on suuremaks probleemiks vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta. Finantskirjaoskusega on vaja tegeleda juba keskkoolis
Vähene konsultatsioon
Ettevõtete nõustamine on eriti vajalik stardilaenu ning innovatsioonilaenu puhul
… Osaliselt kattub eelmise punktiga. Antud eelhindamises käsitleti erali ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja oskuste puudusi – vt joonist 11
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
… Uus Taotluse protsess ja dokumentide ettevalmistamine, jooksev ja lõppraporteerimine on keerukad ja aeganõudvad. Siin mõeldakse eelkõige toetusi ja KredExi finantstooteid
Ekspordi rahastamise piirangud
Senine ekspordilaenu ülempiir 3 mln € on liiga madal ning ei võimalda ellu viia väga mahukaid ja pikaajalisi ekspordiprojekte. Turul on nõudlust isegi kuni 15 mln € tehingute finantseerimise järele, mida ei ole võimalik rahuldada eraturu krediidiasutuste kaudu
Turutõrked on üldplaanis jätkuvalt aktuaalsed
Antud eelhindamise käigus koguti infot ettevõtetelt paljude investeeringu liikide kohta. Nendest eristuvad (1) ettevõtete kasvu rahastamine ettevõtte puhul (sh globaalselt kiiresti mitte skaleeritava ärimudeliga, kuid kiiresti kasvava ettevõtte puhul), kelle majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga- või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks või pikaajalise investeeringulaenu andmiseks, ning (2) innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine, mis on pankade või hoiu- laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus
Innovatsiooni puudulik rahastamine
Eestis puudub innovatsioonile suunatud laiaulatuslik finantseerimisinstrument. Kommertspangad innovatsiooni liiga kõrge riski tõttu ei finantseeri. Ühtlasi ei paku pangad ka sobivaid tingimusi (sh maksepuhkust graafiku alguses). EAS-i toetus (innovatsiooni- ja arendusosak) on aga selgelt liiga väikesemahuline ning arenguprogramm liiga kitsale sihtgrupile kättesaadav. Vajadus tootearenduseks ja innovatsiooniks on aga üha kasvav seoses tehnoloogia kiire arenguga ja turul toimuvate murranguliste muutustega
Teised investeeringute liigid
Allikas: autorite süntees, intervjuud pankadega.
221. Otsustamaks, millistele probleemidele tuleb rahastamisvahendite pakkumisel keskenduda, tuleb meie seisukohalt lähtuda (1) ettevõtete hinnangutest probleemide olulisusele küsitlusandmete alusel (näiteks kui ettevõtete hinnang probleemile on „väga suur“ ja „pigem suur“ vähemalt 50% ± 1% ja/või ei ole probleemina tajutud mitte rohkem kui 33% ± 1% vastavalt joonisele 7), (2) intervjueeritud osapoolte hinnangutest ja (3) vajadusel muust kogutud infost vastavalt eespool toodud analüüsile. Sellisel puhul tõusevad olulisimateks probleemideks (tabel 16): tagatiste ebapiisavus (mistõttu pangad ei pruugi laenu anda), kõrged intressimäärad (mis tekitavad alternatiivseid kulusid, vähendavad ettevõtete motivatsiooni investeeringute tegemiseks ja panevad ettevõtteid otsima rahastut välismaalt) ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
63
ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) (mis vähendab ettevõtete motivatsiooni investeeringute tegemiseks; vt ka lõiku nr 253 peatükis 1.3).
Tabel 16. Ettevõtete rahalised ja mitterahalised turutõrked investeeringute tegemisel
Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked
Olulisimad
• Tagatiste ebapiisavus panga- või laenu-hoiuühistu jaoks, sh ettevõtte
alustamisel ning ka juhul, kui tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas
(keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole piisav
• Intressimäärad on liiga kõrged
Teised olulised
• Tagatiste ebapiisavus panga- või laenu-hoiuühistu jaoks, kui tagatisvara
asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kust tagatisvara ei ole
piisav
• Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud
ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks +
ettevõtte (sh globaalselt kiiresti mitte skaleeritava ärimudeliga, kuid
kiiresti kasvava ettevõtte) majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga- või
hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks või pikaajalise
investeeringulaenu andmiseks
• Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on
pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga
riskantse tootega või pankadel puudub kindlus
Olulisim
• Täiendavate rahaliste vahendite
kaasamise keerukus ja/või suur
ajakulu (liigne bürokraatia)
Teine oluline
• Puudub vajalik teave erinevate
rahastamisvõimaluste kohta
Allikas: autorite koostatud.
222. Kui kahe tingimuse puhul vähendada ettevõtete hinnangut probleemi olulisele 33%±1%-le, siis arvestades ka muud saadud teavet, võib olulisteks probleemideks pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha tõttu (mistõttu pangad ei pruugi laenu anda ning see probleem oli läbiv teema paljudes ettevõtlusega seotud intervjuudes), ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu (sh siis, kui ettevõte on globaalselt kiiresti mitte skaleeritava ärimudeliga, kuid on kiiresti kasvav; mistõttu pangad ei pruugi laenu anda), investeeringu seotust innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega (pankade või hoiu-laenuühistute jaoks on tegu liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus) ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta (tabel 16). Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega seotud investeeringuid võib pidada strateegiliselt oluliseks investeeringu liigiks, kuna need otseselt toetavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–203517 üldeesmärgi saavutamist ning võimaldavad toota kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis omakorda suurendab Eesti inimeste heaolu.
1.1.4. Kohalikud omavalitsused
223. KOVide varasemate investeeringute kohta ettevõtluse valdkonnas uurisime KOVidelt intervjuude kaudu. Need üksikud kogemused – sõidu-, juurdepääsuteede rajamine ja kordategemine, muuhulgas ettevõtete vajadustest lähtuvalt, vajadusel koos ettevõttele kehtestatava
17 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
64
investeeringukohustusega, tööstusala arendamine — sarnanevad allpool käsitletud tulevaste investeeringutega ettevõtluse valdkonnas.
224. Järgmise kolme aasta jooksul kavatsevad 36 küsitlusele vastanud KOVi teha investeeringuid ettevõtluskeskkonna arendamiseks (tabel 17). Planeeritavate investeeringute seas on nii tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine, taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks, väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud kui ka muud investeeringud. Ainult üheksa KOVi 42st küsitlusele vastanud KOVist ei plaani teha investeeringuid ettevõtluse valdkonnas järgmise kolme aasta jooksul. KOVide osa kavatsetud ettevõtluskeskkonna investeeringu mahust ettevõtluskeskkonna arendamiseks on kuni 1 mln eurot (kuid on ka suurema mahuga investeeringuid) (tabel 18). Nende investeeringute peamine rahastusallikas on omavalitsuse omavahendid (maksulaekumine ja tulu teenimine), millele järgnevad KredExi, EASi, RTK või KIKi toetus ning panga- või hoiu-laenuühistu laen (tabel 19). Viimasele ehk panga- või hoiu- laenuühistu laenule on 32 KOVil (ehk 76% 42 KOVist) ligipääs hea või pigem hea.
225. Ka intervjuudest ei nähtu, et KOVidel on probleeme rahaliste vahendite kaasamisel, välja arvatud siis, kui KOVil on kõrge laenukoormus ja/või KOV peab suunama oma piiratud ressursse teiste prioriteetsemate eesmärkide saavutamiseks (nt koolid ja lasteaiad). Tulevikus võivad KOVide investeeringuid ettevõtluse valdkonnas vähendada kallinevad ehitustööd. Järelikult ei ole rahastamisvahendite pakkumine KOVidele ettevõtluse valdkonnas põhjendatud.
226. Intervjuudel mainiti, et KOVid võiksid olla rohkem motiveeritud ettevõtluskeskkonna arendamisest siis, kui mitmekesistada KOVide maksubaasi. Sellele pööras tähelepanu 2020. aastal ka Riigikontroll, kelle hinnangul puudub tõhus motivatsioonisüsteem, millega suunata KOVe ettevõtluskeskkonnaga rohkem tegelema, sest ainus arvestatav seos KOVide rahastamise ja ettevõtluse arendamiseks tehtud pingutuse vahel tekib suurema üksikisiku tulumaksu pinnalt, mis uute või paremini tasustatud töökohtadega kaasneb 18. See on üks põhjustest, miks ühe intervjueeritud KOVi esindaja sõnul tegeleb vastav KOV teatud tüüpi töökohtade loomise ja toetamisega.
18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 12. veebruar 2020. Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel. Kas ja mil viisil saaksid omavalitsused senisest enam ettevõtluse arengusse panustada? https://www.riigikontroll.ee/desktopmodules/digidetail/filedownloader.aspx?auditid=2498&fileid=14557
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
65
Tabel 17. KOVide kavatsetud investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42
Investeering KOVide arv % 42-st Investeeringute täpsustamine
Tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine
9 21% viie KOVi puhul tööstusparkide arendamine (mõned arendused ei ole kindlad), ühe KOVi puhul olemasoleva tööstusettevõtte kõrval tee rajamine koostöös ettevõtjaga
Taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks
14 33% (ettevõtlusaladele ligipääsu)teede rajamine/rekonstrueerimine (sh tööstusaladel), sajuvee ärajuhtimise süsteemide arendamine, sotsiaalse infrastruktuuri arendamine, ühisveevärgi arendamine
Väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud
18 43% kohalike teede remont, juurdepääsutee rajamine ja renoveerimine ettevõtete juurde, parkla rajamine, vee- ja kanalitrassi projekteerimine ja ehitamine sajuvee ärajuhtimise süsteemide arendamine, sadamate arendamine, investeeringud turismi arendamiseks vajalikusse kultuuristaristusse ja tegevustesse, kiire internetiühendus rajamine, elukeskkonna arendamine, linna avaliku ruumi korrastamine, kaugtöö- ja ettevõtluse ruumide arendamine rendipinnad väikeettevõtetele, tee ehitus, turismivaldkonna tegevuste kaasrahastus
Muud investeeringud 17 40% investeeringud linnavarasse, teede rekonstrueerimine, ligipääsude rajamine, teede taristu parandamine ja kaasajastamine, investeeringud haridusasutustesse (nt koolimaja rekonstrueerimine) ja spordirajatistesse (nt uue spordikeskuse ehitamine koostöös erasektoriga), kultuuriasutuste arendamine, juurdepääs töökohtadele, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeeringud, teaduspargi taristu arendamine, elamuarendus, turismi jms taristu investeeringud
Ei kavatse ühtegi sellist investeeringut
6 14% …
Allikas: KOVide küsitlus, autorite arvutused.
Tabel 18. KOVide osa kavatsetud investeeringu mahust ettevõtluskeskkonna arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul, N=33
Investeering al la 5 0 0 0 0 €
5 0
0 0
1 –
1 0 0 0 0 0 €
1 0
0 0
0 1
– 2 5 0 0 0 0 €
2 5
0 0
0 1
– 5 0 0 0 0 0 €
5 0
0 0
0 1
– 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0
0 0
0 0
1 –
5 0 0 0 0 0 0 €
ü le 5 0 0 0 0 0 0 €
K O
V id
e ar
v
Tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine 1 1 1 2 2 1 1 9
Taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks 1 1 4 5 3 0 0 14
Väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud 4 4 2 2 2 4 0 18
Muud investeeringud 2 4 3 1 4 3 0 17
Allikas: KOVide küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
66
Tabel 19. KOVide kavatsetud investeeringute rahastamise allikad, mida KOVid kavatsevad või sooviksid kasutada olenemata sellest, kas neid praegu pakutakse või mitte, ettevõtluskeskkonna arendamiseks järgmise kolme aasta jooksul, N=33
Investeering o m
av al
it su
se o
m av
ah en
d id
(m ak
su la
ek u
m in
e ja
t u
lu t
ee n
im in
e)
P an
ga - võ i h o iu
-l ae n u ü h is tu la en
K re d Ex i l ae n ja /v õ i k äe n d u s
K re d Ex i, EA Si , R TK v õ i K IK i t o et u s
K re
d Ex
i i n
tr es
si to
et u
s
m u
u d
a lli
ka d
m u u a lli ka t äp su st am
in e
Tööstusparkide rajamise (kaas)rahastamine
7 6 2 7 1 0 …
Taristu (kaas)rahastamine tööstusettevõtte meelitamiseks
11 7 1 10 0 1 riigieelarve teehoiuvahendid ettevõtlusalade objektidele
Väikeettevõtluse arendamiseks vajalikud investeeringud
16 7 2 12 1 2 ELi toetusmeetmed; riigieelarve
Muud investeeringud 16 11 0 11 0 3 erasektor; ELi toetusmeetmed; erinevate programmide/fondide toetused; riigieelarve
Allikas: KOVide küsitlus.
Joonis 18. KOVide hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele ettevõtluskeskkonna arendamise toetamisel olenemata sellest, kas need rahalised vahendid on praegu olemas või mitte, N=42
Allikas: KOVide küsitlus.
1.2. Välisriikide kogemus
227. Välisriiklike rahastamisvahendite analüüsimiseks valiti tellija ja töö teostaja kokkuleppel välja Soome ja Holland. Lähemalt leiavad käsitlust Soome asutused Business Finland ja Finnvera ning Hollandi asutused Oost NL19 ja Qredits20. Käsitletavatest asutustest on Finnvera NPI (National Promotional Institution) staatusega, kuid Business Finland, Oost NL ja Qredits ei ole. Kõigi nimetatud asutuste üleriigiliste toodete puhul (v.a Oost NL, kelle tooted on piirkondlikud) võib leida sarnasusi KredExi ettevõtluse toetamiseks suunatud meetmetega, kuivõrd kõikide nende eesmärgiks on tegeleda riigi ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete ekspordivõimekuse turutõrgetega seotud finantseerimisvõimalustega. Soome valiti võrdlusriigiks, sest nende finantsinstrumendid on olnud
19 Oost NL koduleht, https://oostnl.com/en 20 Qredits koduleht, https://qredits.nl/
6
6
6
19
5
6
10
13
3
1
1
1
1
1
27
28
25
9
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KredExi intressitoetus, kui seda pakutakse tulevikus
KredExi käendus, kui seda pakutakse tulevikus
KredExi laen, kui seda pakutakse tulevikus
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
67
pikaajaliselt edukad. Holland valiti võrdlusriigiks, kuna paistab silma leidliku ELi struktuurivahendite rakendamisega ning seal esinevad turutõrked sarnanevad suuresti Eesti ettevõtlusmaastikul olevatega.
228. Käesolevas peatükis on välja toodud ülevaade eelnimetatud välisriikides pakutavatest finantsinstrumentidest. Järgnevad peatükid on jaotatud ettevõtete arengufaaside kaupa. Põhjalikum välisriikide kogemuste ülevaade riigiti rakendatavatest finantsinstrumentidest on leitav töö lisast (lisa 5). Järgnev ülevaade välisriikide finantsinstrumentidest on antud võrdlusena KredExi finantsinstrumentidega.
1.2.1. Välisriikide ettevõtlusvaldkonna turutõrked ja finantsinstrumentide uued arengud
229. Välisriikide analüüsi käigus tehtud dokumendianalüüsist ja intervjuudest finantsinstrumente rakendavate asutustega võis järeldada, et analüüsitud riikides on turutõrked sarnased Eestis esinevate turutõrgetega. Näiteks sarnaselt Eestiga tuli ka Hollandis ühe turutõrkena välja varajases arengufaasis ettevõtete kapitali kättesaadavus, seda eriti riistvara komponendiga ettevõtete puhul, kelle äri on aeglasemini skaleeritav võrreldes tarkvaraettevõtetega, küll aga suure innovatsiooni potentsiaaliga. Välisriikides pakutavate instrumentide eesmärk on katta kapitali puudujäägid eraturul, kuid samal ajal mitte eraturuga konkureerides.
230. Ühe aspektina paistis silma, et välisriikides pakutakse arvuliselt rohkem erinevaid finantsinstrumente kui Eestis. Kui Eestis plaanitakse võtta suund toodete arvu vähendamisele (st väiksem arv suurema katvusega instrumente), siis Soome ja Holland paistavad vastupidiselt silma oma toodete mitmekesisusega. Mõlemate riikide asutuste portfelli kuuluvad tooted on suurel määral eristatud ettevõtete rahakasutamise eesmärkide ja arengufaaside järgi.
231. Hollandis töötab Oost NL sarnaselt klassikalise riskikapitali investorina. Asutuse erinevus seisneb selles, et nende investeeringud on üldjuhul riskantsemad, administratiivaruandluse nõuded on suuremad ning nad lähtuvalt riiklikult määratud eesmärkidest. Oost NL kirjeldab ennast pigem mõjuinvestorina (ingl impact investor). Muuhulgas on võrdlusriikide asutuste tavapraktika n-ö „pehmete meetmete“ pakkumine, mille hulka kuuluvad mentorlus- ja nõustamisteenused ning ligipääs ettevõtete võrgustikele. Nende „pehmete meetmete“ olulisus tuli välja nii intervjuude kui ka dokumendianalüüsi käigus. Ka Oost NL on üritanud viimastel aastatel kitsendada oma fondide arvu, millega kaasneb ka väiksem administratiivkulu.
1.2.2. Alustavate ja tegutsevate ettevõtete finantseerimine
232. Tabelis 20 on välja toodud ülevaade valitud toodetest, mida pakutakse võrdlusriikides alustavatele ettevõtetele, kellele Eestis pakutakse KredExi stardilaenu. Sihtrühma mõttes lähima võrdlusena laenutoodetest KredExi stardilaenule on Hollandis Qreditsi VKEde krediit ja Soomes Business Finland’i fond Noored Innovatiivsed Ettevõtted ning Finnvera laen.
233. Nii Hollandi kui ka Soome kontekstis on tabelist näha, kuidas instrumentide sihtotstarve ja sihtrühmad on selgelt suunatud innovaatilistele ja tehnoloogilisele arengule keskenduvatele ettevõtetele, kes on eraturule veel liiga riskantsed. Nende toodetega üritatakse maandada välisriikides ilmnevaid turutõrkeid kapitali kättesaadavuse osas ning pakkuda arenguvõimalust ettevõtetele, kes on eraturu jaoks veel liiga riskantsed. KredExi stardilaenu sihtotstarve ja sihtrühm on kohati laiemad kui näiteks Hollandis ja Soomes pakutavate sarnaste rahastamisvahendite omad.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
68
Tabel 20. Alustavatele ettevõtetele pakutavad finantsinstrumendid
Instrument Tingimused
KredExi stardilaen Sihtrühm Mõeldud kuni kolm aastat tegutsenud VKEdele oma ettevõtte investeeringute ja/või käibevahendite rahastamiseks
Maksimaalne summa
Kuni 100 000 €, millest 50 000 € võib kasutada käibevahenditeks
Tagasimakseperiood 60 kuud (maksepuhkus kuni 12 kuud)
Instrumendi tasu Laenuintress 7% + 6 kuu euribor, lepingu sõlmimise tasu 1,5% laenusummalt, lepingumuutmise tasu 1,2% laenujäägilt
Qreditsi mikrokrediit (Holland)
Sihtrühm Laen alustavale ettevõtjale
Maksimaalne summa
50 000 €
Tagasimakseperiood 1 – 10 aastat
Instrumendi tasu Intressimäär 7,75–8,75%
Qreditsi VKEde krediit (Holland)
Sihtrühm Laen alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele
Maksimaalne summa
50 000 – 250 000 €
Tagasimakseperiood 1 – 10 aastat
Instrumendi tasu Intress 5,75%
Oost NLi Startup fond Gelderland (Holland)
Sihtrühm Seemne-eelses faasis olevad idufirmad, kes tegutsevad toidutehnoloogia, bioteaduste ja tervise, energeetika ja tehnoloogia valdkonnas.
Sihtotstarve Toetada allutatud laenuga uuenduste arendamist, mis aitavad kaasa Hollandi provintsi Gelderlandi ambitsioonidele ja ühiskondlikele väljakutsetele. Pakub idufirmadele võimalust osaleda kolmes programmis, mis on osa rahvusvahelisest idufirmade võrgustikest
Maksimaalne summa
30 000 – 250 000 €
Tagasimakseperiood 6 aastat (maksepuhkus kuni 24 kuud)
Instrumendi tasu Intressimäär 3%
Oost NLi ION+ laen (Holland)
Sihtrühm VKEd, kes on tehnoloogilise valmiduse taseme 4.–8. faasis
Sihtotstarve Pakub konverteeritavat laenu ettevõtetele, kes on eraturu jaoks veel liiga riskantsed. Aitab ettevõtetel jõuda arengufaasi, kus on võimalik kaasata erakapitali finantseeringut. Suurendab juurdepääsu erakapitalile ja tugevdab provintsi innovaatilisust. Laenu eraldatakse arendustegevuseks, äritegevuse arendamiseks ja turustamiseks
Maksimaalne summa
Alates 200 000 kuni 2 500 000 €. Minimaalne kaasrahastus 45%
Tagasimakseperiood Kuni 8 aastat
Instrumendi tasu 4% krediteeritud aastas, teenustasu 1,5%
Business Finlandi fond Noored Innovatiivsed Ettevõtted (Soome)
Sihtrühm Alla 5 a tegutsenud iduettevõtted
Sihtotstarve Võimaldab iduettevõtetel investeerida rahvusvahelisse äritegevusse, tugevdada meeskonda, arendada ärimudelit ja strateegiat ning uusi turge sihtida
Maksimaalne summa
Rahastamise toimub kolmes voorus, mille esimesed kaks vooru on toetused ja viimane voor 750 000 € laen
Finnvera laen (Soome) Sihtrühm Alustavad või tegutsevad VKEd, kelle töötajate arv on väiksem kui 250 ja käive väiksem kui 50 000 000 €
Sihtotstarve Mõeldud VKEde ehitus-, masina- ja seadmeinvesteeringute, energia- ja keskkonnaprojektide, käibekapitalivajaduste ja erinevate omandikorralduste rahastamiseks
Maksimaalne summa
Alates 50 000 €
Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.
234. Tabelis 21 on toodud Eestis ja välisriikides pakutavate laenukäenduse toodete võrdlus. Erinevalt Eestis pakutavast KredExi laenukäendusest pakutakse Soomes erinevaid käendustooteid tulenevalt
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
69
nende sihtotstarvetest ja sihtrühmast. Hollandi puhul uuritud ELi struktuurivahenditest finantsinstrumente pakkuvate regionaalsete valitsusasutuste portfellidest analüüsi käigus käendusi ei tuvastatud. Nende tooteportfelli kuuluvad laenud, liisingud ja omakapitali investeeringud.
235. Tabelist joonistub välja, et KredExi pakutavad maksimaalsed käendussummad on tunduvalt suuremad, kui Soomes pakutavad käendussummad. Eestis pakub KredEx käendust summas kuni 5 miljonit eurot VKEdele ja 1,5 miljonit eurot suurettevõtetele. Finnvera pakutavad käendused alustavatele ettevõtetele ja VKEdele on tunduvalt väiksemad ulatudes 120 000 euroni. Samas on tabelist ka näha, et Finnvera käendustoodetega seotud tasud on suuremad kui näiteks KredExi puhul.
Tabel 21. KredExi ja Finnvera käendusinstrumentide võrdlus
Tingimus KredExi laenukäendus Võrreldavad Finnvera instrumendid
Laenu toimemehhanism
Aitab, kui ettevõte soovib saada pangalaenu, liisingut või pangagarantiid, kuid nende saamiseks puuduvad tal piisavad tagatised või tegutsemisajalugu. On abiks ka energiamahukate ettevõtete lühiajaliste likviidsusprobleemide lahendamisel, sh ka jae- ja hulgikaubanduse ettevõtted
VKEde käendus: Aitab rohkem kui kolm aastat tegutsenud majanduskasvule orienteeritud VKEdel saada pangalt rahalisi vahendeid erinevate investeeringute, käibekapitali ja tootearenduse vajaduste rahuldamiseks. Stardikäendus: Aitab uutel VKEdel saada pangalt rahalisi vahendeid erinevate investeerimis- ja käibekapitalivajaduste rahuldamiseks. Finnvera käendus: On mõeldud tagatiseks VKEde erinevatele kodumaistele rahastamisvajadustele, näiteks investeeringud ja/või käibekapital, samuti ettevõtluse või omandamiste jaoks vajalikule rahastamisele
Sihtrühm Kasvule orienteeritud ettevõtted ja energiamahukad ettevõtted lühiajaliste likviidsusprobleemidega
Alustavad ettevõtted ja VKEd
Maksimaalne summa Väike või keskmise suurusega ettevõtja: kuni 5 mln € Suurettevõtjatele: kuni 1,5 mln € Kuni 80% võetavast kohustusest
VKEde käendus: 10 000 – 120 000 € Stardikäendus: 10 000 – 80 000 € Finnvera käendus: min 10 000 €, kuni 50–80% kohustuse summast
Instrumendi tasu (intress ja lepingutasu)
Investeerimislaenu, käibelaenu, arvelduskrediidi, korduvkasutusega laenulimiidi (RCL), liisingu ja pangagarantii korral 0,8–3,8% käenduse jäägilt aastas. Pangagarantii limiidi korral 0,5–3,8% käenduse jäägilt aastas
Käendustasu 1,75% aastas, teenustasu 0,1% käenduse summast
Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.
1.2.3. Laenuinstrumendid kasvuettevõtetele
236. Tabelis 22 on välja toodud kasvuettevõtetele suunatud laenuinstrumendid. Qredits pakub finantseerimisinstrumente laialdasemalt – selle asemel, et tooteid asutuste arengufaaside järgi ära jaotada, on fondidest vahendid kättesaadavad erinevates arengufaasides ettevõtetele, kelle tegevus oleks kooskõlas Hollandi valitsuse poolt rahastamisperioodiks määratud teemavaldkondadega. KredExi tööstus- ja kapitalilaen sarnanevad enim Qreditsi VKEde krediidiga.
237. Nii alustavate ettevõtete finantsinstrumentide kui ka kasvuettevõtete instrumentide tabelist on näha, et Soomes pakub nendes arengufaasides ettevõtetele finantsinstrumente Business Finland. Business Finlandi tooted on selgelt innovatsioonile ja tehnoloogilisele arengule suunatud. Finnvera toodete sihtrühm ja otstarve on Business Finlandi sihtrühmast mitmekesisem. Finnvera rahastamisvahendid ei keskendu ainult uuenduslikele kasvuettevõtetele, vaid erinevatele VKEdele
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
70
ja suurettevõtetele, kelle eesmärgiks ei ole ilmtingimata soosida panustamist tehnoloogia arengusse ja jätkusuutlikkuse edendamisse.
Tabel 22. Kasvuettevõtetele pakutavad laenuinstrumendid
Instrument Tingimused
KredExi tööstuslaen
Sihtotstarve KredExi tööstuslaenu sihtrühmaks on töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning jäätmetöötluse ja - kõrvalduse väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Laenu saab kasutada materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega
Maksimaalne summa
Kuni 2 000 000 eurot, kuid mitte üle 40% projekti maksumusest
Tagasimakseperiood 60 kuud (maksepuhkus kuni 12 kuud)
Instrumendi tasu KredEx rahastab: kuni 20%, on intress krediidiasutuse intressimääraga võrdne 21–30%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 1 pp 31–40%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 2 pp Lepingu muutmise tasu on 0,2% laenujäägilt
KredExi kapitalilaen
Sihtotstarve KredExi kapitalilaen on allutatud laen, mille sihtrühm on ärimudeli toimimist tõestanud ja hea arengupotentsiaaliga kiiresti kasvavad ettevõtted. Kapitalilaenu sihtotstarve on rahastada tegevusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtte arendamise või laiendamise kaudu selle konkurentsivõimet
Maksimaalne summa
Kuni 2 000 000
Tagasimakseperiood Kolm kuni viis aastat, mitte üle kümne aasta (maksepuhkus kuni kolm aastat, kuid mitte üle seitsme aasta)
Instrumendi tasu Intressimäär 7,5–15%. Lepingutasu on 1% laenusummalt. Lepingu muutmise tasu on 0,2% laenujäägilt
KredExi regionaallaen
Sihtotstarve KredExi regionaallaen on allutatud laen, mille sihtrühm on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), kes teevad investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartut. Laenu saab kasutada materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega
Maksimaalne summa
Kuni 500 000 eurot, kuid mitte üle 50% projekti maksumusest
Tagasimakseperiood Kuni 15 aastat
Instrumendi tasu Lepingu sõlmimise ja ennetähtaegse lõpetamise tasu puudub. Lepingu muutmise tasu on 0,2% laenujäägilt
Põhja-Hollandi innovatsioonifond
Sihtotstarve Innovaatiliste VKEde arengu toetamine
Maksimaalne summa
3 miljonit €, mitte üle 85% tehingu maksumusest
Tagasimakseperiood 2–10 aastat
Instrumendi tasu Lepingu sõlmimise tasu 1% laenusummalt Lepingu muutmise tasu 0,2% laenujäägilt Laenuintress
Oost NLi Startup fond Gelderland
Sihtotstarve Seemne-eelses faasis olevate idufirmade uuenduste arendamise toetamine, mis aitavad kaasa Gelderlandi ambitsioonidele ja ühiskondlikele väljakutsetele
Maksimaalne summa
30 000 – 250 000 €
Tagasimakseperiood Mitte üle 10 aasta
Instrumendi tasu 6 kuu euribor ja marginaal
Qreditsi VKEde krediit
Sihtotstarve Alustavate ja tegutsevate VKEde toetamine
Maksimaalne summa
50 000 – 250 000 €
Tagasimakseperiood 1–10 aastat
Instrumendi tasu Intressimäär 8,75% aastas
Business Finlandi laen arendus- ja katseprojektideks
Sihtotstarve On mõeldud Soome VKEde arendus- ja katseprojektideks, kelle käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot
Maksimaalne summa
Laenu suurus katab 50% VKEde ja keskastme arendus- ja pilootprojektide kogukuludest, erandjuhtudel võib laen katta 70% ettevõtmistest
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
71
Tagasimakseperiood Maksimaalne laenuperiood kuni 20 aastat, kuid kõige sagedamini kokku lepitud laenuperiood on 7–10 aastat (maksepuhkus 3–5 aastat)
Instrumendi tasu Intressimäär: Euroopa keskpanga intressimäärast kolm protsendipunkti madalam, kuid vähemalt 1%
Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.
1.2.4. Instrumendid eksporditehingute rahastamiseks
238. Tabelis 23 on toodud ülevaade finantsinstrumentidest, mida lähiriikides alustavatele ettevõtjatele pakutakse. Võrdlustabelisse on kaasatud ainult Finnvera kasvulaen, sest Hollandi Oost NL-i ja Qreditsi tooteportfellist ei tuvastatud analüüsi käigus eksporditehingutele suunatud tooteid.
239. Eksporditehingute rahastamise osas on KredExi ekspordilaenule kõige ligilähedasem Finnvera kasvulaen. Finnvera kasvulaen on suunatud Soome ettevõtete tegevuse laiendamisele välisriikidesse. Tabelis on välja toodud Finnvera ja KredExi rahastamissumma tingimuste erinevus. KredExi ekspordilaenu suurus ei ületa 3 miljonit eurot ning laenusumma ei tohi ületada 85% tehingu maksumusest. Finnvera kasvulaenuga kaasneb aga 20% omafinantseeringu kohustus ning lisaks sellele peab rahastamispaketis olevate investorite osakaal olema vähemalt 50%.
240. Veel sarnaste otstarvetega KredExi ekspordilaenuga on lisas 5 välja toodud Finnvera 11 erinevat ekspordigarantiid, mille eesmärgiks on vähendada eksporditehingute erinevate osapoolte äririske. Tooted on suunatud nii eksportivatele ettevõtetele kui ka ettevõtte krediidiandjatele. KredExi võrreldavad tooted on krediidikindlustus, ühe eksporditehingu kindlustus ja pikaajaliste eksporditehingute kindlustus.
Tabel 23. KredExi ja Finnvera instrumendid eksporditehingute rahastamiseks
Tingimus KredExi ekspordilaen Finnvera kasvulaen
Sihtotstarve Võimaldada välisostjale vähemalt 2 a pikkust maksetähtaega ning rahastada krediidikindlustuse preemiamakse tasumist ja vajaduse korral ka välisostjale müüdavate kaupade tootmist
Eesmärk on rahastada Soome VKEde äritegevust välismaal, kes on tegutsenud üle kolme aasta
Maksimaalne summa 3 mln €, mitte üle 85% tehingu maksumusest
Vähemalt 500 000 € ja finantseeritava projekti suurus on tavaliselt üle 1,5 miljoni €. Omafinantseering peab olema 20% ning lisaks Finnverale peab teiste rahastamispaketis osalevate investorite osakaal olema vähemalt 50%
Tagasimakseperiood 2–10 aastat Mitte üle 10 aasta
Instrumendi tasu Lepingu sõlmimise tasu 1% laenusummalt Lepingu muutmise tasu 0,2% laenujäägilt Laenuintress
Intressimäär: 6 kuu euribor ja marginaal
Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.
1.3. Olemasolevad finantsteenused
241. Ettevõtete tegevust rahastatakse lisaks omakapitaliga finantseerimisele ka finantsteenuste kaudu. Finantsteenuseid pakuvad muuhulgas krediidiasutused, krediidiandjad ning fondid. Eestis tegutseb
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
72
üheksa krediidiasutust ja kuus välisriikide krediidiasutuste filiaali (2022. aasta maikuu seisuga)21, 48 pankadevälist krediidiandjat, 11 pankadega seotud krediidiandjat ja üheksa krediidivahendajat (2021. aasta lõpu seisuga)22, 76 fondi (neist 10 avalikku ja 24 mitteavalikku investeerimisfondi ja 41 pensionifondi; 2022. aasta märtsi lõpu seisuga)23 ning seitse investeerimisühingut (2021. aasta lõpu seisuga)24.
242. Eesti kolme suurima turuosaga krediidiasutuse pakutavate finantsteenuste alusel võib väita, et ettevõtetele pakutakse laia ringi finantsteenuseid: laen (ülevaade kolme suurima turuosaga krediidiasutuse laenutoodetest on tabelis 24), liising (järelmaks, liising, sh autoliising, seadmeliising, kommertssõiduki liising, liisingulepingute sõlmimine), kaubanduse finantseerimine (faktooring, pangagarantii, akreditiivid, dokumentaalne inkasso, laofinantseerimine), eri tüüpi finantsteenuseid põllumajandusettevõttele (mh liising, käibekapitali rahastamine jms). Investeerimiseks pakuvad krediidiasutused laenu kuni 5, 7 või 10 aastaks summas alates kolmest tuhandest eurost (tabel 24).
243. Vastavalt intervjuudele pankade esindajatega analüüsivad pangad investeeringute rahastamisel kõigepealt ettevõtte rahavoogu (kuivõrd on rahavoog stabiilne) ning tagatiste väärtust. Ebakindla rahavoo puhul võivad alustavad ettevõtted investeeringute rahastamisel kasutada riskikapitalifondide võimalusi. Pankade esindajate sõnul on pankadel kergem finantseerida investeeringuid materiaalsesse varasse ehk masinate, seadmete soetamisega seotud investeeringuid. Kui investeering ei hõlma konkreetse seadme ostu, vaid pigem protsesside ümbermängimist, siis pangal on märksa keerulisem investeeringust aru saada (mis on selle tegevuse efekt, mõju; kuidas mõõta/hinnata), mis puudutab eelkõige IT-sektorit, tehnoloogiaettevõtteid. Uudsete tehnoloogiatega seotud investeeringud (nt väiksemastaabiline piloottehas) on investeeringute liik, mida pangad ei finantseeri laenudega liiga suure riski tõttu ning pankade hinnangul sobivad selleks otsetoetused. Seega tasub meie hinnangul rahastamisvahendite disainimisel leida võimaluse tagada ligipääs rahalistele vahenditele olukorras, kus arendatakse immateriaalset põhivara ja uudseid tehnoloogiaid.
244. Eesti Panga järgi ei ole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis väga väikestele ja alustavatele ettevõtetele, sest puudub krediidiajalugu, piisav tagatis või omakapital, ning just pangandusväline finantsvahendus aitab järjest enam seda lünka täita, kuigi see on Eestis endiselt tagasihoidlik25. Pangandusvälise finantsvahenduse (era-, riski- ja investeerimisfondid, ühisrahastus, hoiu-laenuühistud, pensionifondid, börs jms) kiire kasv 2021. aastal pärast mõningast paigalseisu koroonakriisi puhkemisel on laiendanud ettevõtete rahastamisvõimalusi26. Pankadeväliste krediidiandjate (mille hulka ei kuulu hoiu-laenuühistud) finantsteenused on kallimad kui pankadega seotud krediidiandjatel (nt sõidukiliisingu kulukuse määr 2021. aasta lõpus oli pankadega seotud krediidiandjate puhul keskmiselt 5%, samas kui pankadeväliste krediidiandjate puhul 23%)27.
21 Finantsinspektsioon. (n.d.). Turuosaliste register. https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0 (vaadatud 26.05.2022) 22 Finantsinspektsioon. (n.d.). Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga. https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf 23 Eesti Pank. (11.05.2022). Fondide arv fondiliikide lõikes (tükkides). https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/3370/r/3372/3140 24 Eesti Pank. (21.04.2022). Investeerimisühingute sektori IV kvartali 2021 ülevaade. https://fi.ee/et/publikatsioonid/investeerimisuhingute-sektori-iv-kvartali-2021-ulevaade 25 Eesti Pank. (2022). Majanduse rahastamise ülevaade. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022- 02/mry_veebruar_2022_est.pdf 26 Eesti Pank. (2022). Majanduse rahastamise ülevaade. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022- 02/mry_veebruar_2022_est.pdf 27 Finantsinspektsioon. (n.d.). Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga. https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
73
Täiendav alternatiiv kapitali kaasamiseks VKEdele on kauplemissüsteem Nasdaq First North Growth Market28, kus kehtivad leebemad nõuded kui põhiturul noteeritud ettevõtete puhul.
245. Üks finantsteenuste pakkujatest on Euroopa Investeerimispank29, kes pakub väikseid (kuni 25 mln eurot) ja suuri (rohkem kui 25 mln eurot) laene eri sihtrühmadele, sh VKEdele30. Eestis Euroopa Investeerimispanga Grupi toetatud projektide maht oli kokku 348 mln eurot31.
246. Iduettevõtete rahastamisest annab ülevaate 2020. aasta iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring32, mille tulemuste järgi on iduettevõtete rahastamine Eestis oluliselt paranenud. Eesti riskikapitalituru arendamiseks ning ambitsioonikate ja uuenduslike Eesti ettevõtete kasvu toetamiseks pakub riik erafondivalitsejatele ankurinvesteeringuid SmartCapi kaudu33. Finantssektori hinnangul on SmartCapil positiivne mõju kohalikule era- ja riskikapitaliturule, kuid piiratud rahalised ressursid ei võimalda mõju suurendada. KredEx pakub riskikapitali ka fondifondide kaudu eesmärgiga aidata rahastada nii Eesti alustavate kui ka pikemalt tegutsenud kiirelt kasvavate ettevõtete arengut ja kasvu34. Finantssektori sõnul tasub Eestis kaaluda käibepõhise rahastamise (ingl revenue-based financing) mudeli kasutamist, mis on välismaal idu- ja kasvuettevõtete puhul populaarseks muutunud.
247. Fondide sektorit mõjutas 2021. aastal kõige rohkem raha väljamaksmine kohustuslikest pensionifondidest. Selle tõttu vähenes avalike investeerimisfondide maht 764 miljoni euro võrra ehk 13% ning moodustas aasta lõpus 5,3 miljardit eurot.35 Finantssektori esindajate sõnul ei käivitatud pensionireformi tõttu paljusid investeerimisprojekte. Samuti muutis pensionireform investeerimisel väga ettevaatlikuks, sest eraisikutel on võimalik kogutud pensioniraha lihtsamini välja võtta. Intervjuudel pakuti pensionifondide mahtude suurendamiseks kaks võimalust: võimaldada teha suuremat igakuist kogumispensioni makset ja vabastada nn tööandjapensioni erisoodustusmaksest.
248. Turutõrgete tõttu pakub finantsteenuseid ka KredEx: laene (ülevaade laenudest on tabelis 24), laenukäendust (pangalaenu, liisingu või pangagarantii kasutamiseks, kui selle saamiseks puuduvad ettevõttel piisavad tagatised või tegutsemisajalugu) ja krediidikindlustust.
249. Enne koroonakriisi väljastas KredEx perioodil 2017–2019 19 kuni 29 laenu aastas (tabel 25). Nelja aastaga (2017–2020) on KredEx väljastanud 38 tööstuslaenu ja 34 stardilaenu ning ainult viis ekspordilaenu ja kaks kapitalilaenu (tabel 25). Koroonakriisi tõttu loodi uusi ajutisi laenutooteid. Kõige rohkem said KredExilt laenu ettevõtted Harjumaalt (114), Tartumaalt (17) ja Pärnumaalt (11) (tabel 26) ning enamasti olid need mikroettevõtted ja töötleva tööstuse ettevõtted (tabel 27). Samal perioodil käendas KredEx kokku 1031 finantslepingut. Kui välja arvata erakorraliste laenude
28 Nasdaq. (n.d.). Nasdaq First North Premier Growth Market for growth companies with an ambition to list on the Main Market. https://www.nasdaq.com/solutions/nasdaq-first-north-premier-growth-market 29 https://www.eib.org/en/index.htm 30 European Investmant Bank. (n.d.). Estonia and the EIB. https://www.eib.org/en/projects/regions/european- union/estonia/index.htm 31 Euroopa Investeerimispank. (2022). EIB Grupi tegevus Eestis 2021. https://www.eib.org/attachments/publications/factsheet_estonia_2021_et.pdf 32 CIVITTA. (2020). Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring. https://kredex.ee/sites/default/files/2020- 03/Kokkuv%C3%B5te_Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pd f 33 https://smartcap.ee/et/ 34 KredEx. (n.d.). Era- ja riskikapitalifondid. https://kredex.ee/et/riskikapital 35 Finantsinspektsioon. (n.d.). Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2021 seisuga. https://fi.ee/sites/default/files/finantsteenuste_turu_ulevaade_seisuga_31.12.21_1.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
74
käendused, siis kõige rohkem kasutati proportsionaalset käendust (446) ja investeerimislaenu käendust (114).
250. Ettevõtete küsitlus näitas, et ettevõtted plaanivad teha investeeringuid, võttes laene mahuga ka 1 kuni 10 mln eurot ja üksikutel juhtudel ka suuremat laenu. Intervjueeritud osapooled on viidanud sellele, et riigil on mõistlik pakkuda finantsteenuseid suurema piirmääraga kui see praegu on (2 mln eurot), et ükski potentsiaalne investeering ei jääks tegemata.
251. KredExi finantsteenuste puhul mainisid intervjueeritud osapooled ja avatud küsimuste vastustes ka küsitletud ettevõtted, et KredExi finantsteenused on tihti kallid – pankadega võrreldes kõrgem intressimäär (sh COVIDi kriisimeetmete puhul), aga ka kõrged käendustasud. Ka ühe panga esindaja mainis, et vahel on KredExi käendustasu kõrgem kui laenuintress. Osapoolte hinnangul tasub kaaluda laenuintressi ja käendustasude kompenseerimist konkreetsetele sihtrühmadele või majandussektoritele. Finantssektorilt tuli ettepanek laiendada KredExi käendust ka mittepankadest krediidiandjate laenudele ja võlakirjadele, et finantsturg oleks ettevõtete investeeringuvajaduste katmiseks maksimaalselt ära kasutatud.
252. Kitsalt maapiirkonna ettevõtluse toetamise ja elavdamisega tegeleb Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), kes pakub ettevõtetele muu hulgas käendusi, laene ja põllumaa kapitalirenti36.
253. Eelhindamise koostamisel on oluline arvestada varasema kogemusega, sh mis on rahastamisvahendite elluviimisel olnud peamised õppetunnid edaspidiseks. Senise rahastamisvahendi rakendamise kogemuse põhjal võib välja tuua järgmised teemad, millega uue perioodi rahastamisvahendite väljatöötamisel arvestama peaks:
1. Uute toodete käivitumine võtab aega, kuna turu teadlikkuse kujunemine konkreetsete toodetest on aeganõudev protsess. Seega ei ole mõistlik turule tuua liiga palju erinevaid tooteid ning neid sageli ümber kujundada, kuivõrd uute instrumentide käivitumise faasis on instrumentide väljaandmise tempo aeglasem (st turg ei ole tooteid veel omaks võtnud). Seetõttu on asjakohane teha pigem vähem (suuremat sihtrühma katvaid) ja püsivamaid tooteid, mille raames on võimalik vastavatele sihtrühmadele vajadusel erinevaid tingimusi kehtestada. Teisisõnu, võimalused sihtrühmadele jääksid alles, kuid toodete hulk oleks väiksem.
2. Rahastamisvahendite rakendamisel on sihtrühmadelt olulise probleemina välja toonud suure halduskoormuse. Nii veebiküsitluses kui ka fookusgrupi intervjuudes nimetati probleemina toodete taotlemise ja kasutamisega seotud suurt halduskoormust ning taotlemise protsessi pikkust ja keerukust. See on eriti aktuaalne mikro- ja väikeste ettevõtete puhul, sh alustavad ettevõtted, kelle instrumentide summad on ühelt poolt väiksemad ning teiselt poolt on neil väiksem võimekus laene ja käendusi hallata. See on ka üks põhjuseid, miks tihtipeale loobutakse üldse KredExi toodete kasutamisest. Seetõttu on oluline leida lahendusi finantsinstrumentide taotlemise ja administreerimisega sihtrühmadele kaasneva halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete puhul. Selleks on võimalik kasutada erinevaid lahendusi, mis lihtsustaksid sihtrühmade jaoks taotlemisprotsessi, nt kasutada laenukäenduste puhul portfellipõhist lahendust (koostöös finantsasutusega). Halduskoormuse vähendamine aitaks eeldatavasti kaasa ka mikro- ja väikeettevõtete segmendis suurema hulga käenduste väljaandmiseks, kuna toode tehakse mugavalt kättesaadavaks.
3. Eelhindamisele eelnenud aastate jooksul toimus majanduses mitmeid kiireid muutusi (sh tulenevalt nt COVIDi pandeemiast), mis on tinginud vajaduse uute toodete loomiseks ettevõtjate toetamiseks (st KredExi COVIDi abimeetmed). Sageli on muutused turul niivõrd
36 Maaelu Edendamise Sihtasutus. https://mes.ee/.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
75
kiired, et uusi meetmeid on vaja kiirelt, samas kui uute toodete väljatöötamine võtab aega. Selleks on oluline uuel programmiperioodil finantsinstrumentide disainimisel luua toodetesse võimalikult suurt paindlikkust. Tooted peaksid olema kujundatud selliselt, et neid oleks võimalik vastavalt turuolukorra muutustele kiirelt ümber kujundada, vajaduseta uusi tooteid looma hakata. Selliselt oleks võimalik turu nõudlusele ja sihtrühmade vajadustele kiiremini vastata.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
76
Tabel 24. Eesti kolme suurima turuosaga krediidiasutuse ja KredExi pakutavad laenud ettevõtetele
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
SEB Pank
Investeerimislaen (ettevõtte laiendamiseks käibekapitali kasutamata Kontori-, lao- ja tootmispindade soetamiseks Põhivara soetamiseks)
Alates 3 tuh … Kuni 7 1% laenusummast, min 200 eurot
Fikseeritud või muutuv baasintress
• Vara, mille ostmiseks või uuendamiseks taotlete laenu
• Muu kinnisvara, vallasvara või käendus lisatagatisena
• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus
…
Stardilaen (ettevõtlusega alustamiseks ja lisakapitali soetamiseks)
3 kuni 100 tuh … Kuni 5 1,5% laenusummast
Info puudub veebilehel Ettevõtte eraisikust omanike käendused vähemalt 25% laenusummast
Kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtjale
Käibekapitalilaen (ettevõtte käibekasvu rahastamiseks)
Alates 3 tuh … Kuni 1 1% laenusummast, min 200 eurot
Fikseeritud või muutuv baasintress
• Kinnisvara ja vajadusel lisatagatisena vallasvara või käendus
• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus
…
Arvelduslaen (ootamatuteks kulutusteks ja rahavoo ühtlustamiseks)
Alates 3 tuh … Kuni 1 1% laenulimiidist, min 200 eurot
Info puudub veebilehel • Kinnisvara ja vajadusel lisatagatisena vallasvara või käendus
• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus
…
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
77
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
Roheline mikrolaen ettevõttele (soodsamad laenutingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse toetamiseks: päikesepaneelide ja elektriautode laadimisjaamade soetamiseks)
Kuni 20 tuh Info puudub veebilehel (ilmselt alates 0%)
Kuni 7 Rakendub investeerimislaenu hinnakiri: 1% laenusummast, min 200 eurot
Alates 2,9% + euribor Ei ole vajalik …
Swedbank
Laen: investeerimislaen, käibekapitalilaen, KredExi stardilaen (lühiajaliste ärivajaduste eest tasumiseks; toodete ja teenuste turundamise kulude katmiseks; kinnisvara, põllumajandusmaa või muu põhivara ostuks; hoonete ehitamiseks või renoveerimiseks; päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja soojuspumpade ostmiseks)
Alates 5 tuh … Kuni 5 (maksegraafik u pikkus kuni 10), põllumajandu smaa ostuks kuni 30
Investeerimislaen ja käibekapitalilaen: 1% laenusummast, kuid min 200 eurot; stardilaen: 1,5% laenusummast, kuid min 300 eurot
Käenduse korral keskmiselt 9%, hüpoteegi korral keskmiselt 3,5%, päikesepaneelide, tuuleturbiinide või soojuspumpade ostmisel keskmine intressimäär 4,9%
• Kui laenulimiit on kuni 15 tuh, piisab juhatuse liikme või omaniku käendusest
• KredExi või MESi käendus
• Hüpoteek kinnisvarale või põllumajandusmaale
…
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
78
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
Arvelduskrediit (ettevõtte käibevahendite tasakaalustamiseks, samuti ühekordseteks suuremateks ostudeks)
Alates 5tuh kuni 50% ettevõtte viimase poolaasta keskmisest kuu netokäibest
… Kuni 1 1% limiidist, kuid min 200 eurot
Keskmine intressimäär aastas käenduse tagatisel 10%, tagatisvara korral 5% (intress määratakse igale ettevõttele individuaalselt) ning Kohustistasu limiidi kasutamata osalt 2% aastas
• Kuni 15 tuh juhatuse liikme käendus
• KredExi või MESi käendus
• Hüpoteek hoonestatud elukondlikule, büroo- või tootmiskinnisvarale, põllumajandusmaale
…
LHV Pank
Mikrolaen (äri arendamiseks, näiteks seadmete ja masinate ostuks, käibevahendite hankimiseks ja muude väikeinvesteeringute tegemiseks)
5 kuni 50 tuh 0% 1–6 1,5% laenusummast, max 300 eurot
Alates 6% + euribor Era- või juriidilise isiku käendus
• Eestis registreeritud ja tegutsev osaühing või aktsiaselts
• Kuni 9 töötajat (k.a)
• Käive ja/või bilansimaht kuni 2 miljonit € aastas
• Ettevõtte suhtes ei ole algatatud maksejõuetusmenetlust
• Ettevõttel ja sellega seotud isikutel ning käendajal ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud makse- või maksuvõlga
Arvelduslaen (käibevara soetamine, ootamatud väljaminekud, rahavoogude silumine ja muu lisaraha vajadus)
Alates 25 tuh, limiidi ülempiir on võrdne ettevõtte keskmise kuukäibega
… Kuni 1 0,7–1,5% laenusummast, min 300 €
… • Hüpoteek kinnisvarale
• Era- või juriidilise isiku käendus või garantii
• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus
• Ettevõte on tegutsenud vähemalt kaks aastat
• Ettevõttel ja seotud isikutel puuduvad maksehäired
Käibekapitalilaen (projekti- ja tegevuspõhised lühiajalised ja väiksemad investeeringud)
Alates 25 tuh … Kuni 3 0,7–1,5% laenusummast, min 300 €
… • Hüpoteek kinnisvarale
• Ettevõte on tegutsenud vähemalt kaks aastat
• Ettevõttel ja seotud isikutel puuduvad maksehäired
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
79
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
• Era- või juriidilise isiku käendus või garantii
• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus
Investeerimislaen (põhivara soetamine, renoveerimine, pikaajaliste investeeringute finantseerimine, pika tasuvusajaga uute projektide algatamine, majandustegevuse laiendamine jne)
Alates 25 tuh Vähemalt 30% laenusummast
Kuni 10 Alates 1% laenusummast, min 300 €
… • Hüpoteek kinnisvarale
• Era- või juriidilise isiku käendus või garantii
• Kuni 80% KredExi ja kuni 80% MESi käendus
• Ettevõte on tegutsenud vähemalt kaks aastat
• Ettevõttel ja seotud isikutel puuduvad maksehäired
Ettevõtete omandamise rahastamine: mezzanine- laenud, juhtkonnapoolsed väljaostud (MBO), võimendusega väljaostud (LBO)
… Tehtavat investeeringut tuleb osaliselt rahastada omavahenditest
Kuni 5 … … … …
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
80
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
KredEx
Stardilaen (ettevõtte investeeringute ja/või käibevahendite rahastamiseks)
Kuni 100 tuh … Kuni 5 Kuni 1,5% laenusummast, sh KredExile 0,5%
Kuni 7% + 6 kuu euribor laenujäägilt, sh KredExile 4% + 6 kuu euribor
Ettevõtja füüsilisest isikust omanike solidaarne käendus on 25% laenusummast (laenu sihtotstarbelisel kasutamisel)
• Välistavad tegevused, millele ei anta laenu
• Kuni kolm aastat tegutsenud VKEle
• Täpsemad tingimused on loetletud siin
Regionaallaen37 (allutatud laen; materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega)
Kuni 500 tuh, kuid mitte üle 50% projekti maksumusest
… Kuni 15 Tasu puudub Üldjuhul, kui KredEx rahastab projektist: kuni 20,00%, on intress krediidiasutuse intressimääraga võrdne; 20,01–30,00%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 1 PP; 30,01–40,00%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 2 PP; 40,01–50,00%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 3 PP
Eraldi tagatis ei ole regionaallaenu jaoks tavaliselt vajalik või seatakse viimase järjekorra hüpoteek või kommertspant
• Välistavad tegevused, millele ei anta laenu
• Sihtrühm on VKEd, kes teevad investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartut
• Täpsemad tingimused on loetletud siin
37 Regionaallaenu pakutakse alates 2022. aasta märtsist. Allikas: KredEx. (29.03.2022). Maapiirkondades asuvad ettevõtted saavad nüüdsest taotleda regionaallaenu. https://kredex.ee/et/uudised/maapiirkondades-asuvad-ettevotted-saavad-nuudsest-taotleda-regionaallaenu.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
81
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
Tööstuslaen (allutatud laen; investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ja sellega kaasnevad otsesed kulud seoses ettevõtja tegevuse laiendamise, toodangu mitmekesistamise või tootmisprotsessi ümberkorraldamisega)
Kuni 2 mln, kuid mitte üle 40% projekti maksumusest
… Kuni 15 Tasu puudub Üldjuhul, kui KredEx rahastab projektist: kuni 20%, on intress krediidiasutuse intressimääraga võrdne; 21–30%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 1 PP; 31–40%, on intress krediidiasutuse intressimäär + 2 PP
Eraldi tagatis ei ole tööstuslaenu jaoks tavaliselt vajalik või seatakse viimase järjekorra hüpoteek või kommertspant
• Laenutaotleja on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse ja nõutud andmed on äriregistrile esitatud
• Laenutaotlejal puuduvad Creditinfo maksehäirete raporti kohaselt lõpetamata maksehäired või ajatamata maksuvõlad
• Laenutaotleja omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele
• Laenutaotleja on jätkusuutlik ning maksejõuline
• Laenutaotleja juhatuse liikmed ja omanikud on usaldusväärsed ja pädevad
• Laenutaotleja omakapital ja omafinantseering kokku on vähemalt 50% taotletavast tööstuslaenu summast
• Laenutaotleja ja temaga seotud ettevõtjate grupp ei ole raskustes olev ettevõtja
• Laenutaotleja ja temaga seotud ettevõtjate grupp on väikese ja keskmise suurusega ettevõtja
• Laenutaotleja põhitegevusala on töötlev tööstus, mäetööstus, elektrienergia tootmine, ülekande ja jaotus ning jäätmetöötlus ja -kõrvaldus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
82
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), teenuse nimi ning teenuse sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
Ekspordilaen (allutatud laen; võimaldada eksportijale laenu vähemalt 2-aastase maksetähtajaga eksporditehingute finantseerimiseks)
Üldjuhul kuni 3 mln ostja kohta, kuid mitte üle 85% tehingu maksumuses
… 2–10 1% laenusummalt Min on laenuintress võrdne turuintressimääraga; intressi suurus arvutatakse ettevõtja ja projekti riskitasemest lähtudes, võttes aluseks investeerimislaenu käendustasude määrad, mis korrutatakse koefitsiendiga 1,3
… • Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse
• Ettevõttel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused
• Ettevõte on jätkusuutlik ning maksejõuline
• Ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele
• Ettevõtte juhatuse liikmed ja omanikud on usaldusväärsed ja pädevad
• Ettevõttel on kogemus sarnaste ekspordiprojektide teostamisel
Kapitalilaen (rahastada tegevusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtte arendamise või laiendamise kaudu selle konkurentsivõimet; sihtrühm on ärimudeli toimimist tõestanud ja hea arengupotentsiaaliga kiiresti kasvavad ettevõtted)
Kuni 2 mln, kuid mitte rohkem kui ettevõtte omakapitali suurus laenu väljastamise ajal; kapitalilaenu osakaal võib olla kuni 67% rahastatavast projektist
… Üldjuhul 3 kuni 5, kuid mitte üle 10
1% laenusummalt Üldjuhul vahemikus 7,5–15%; lõplik intress sõltub projekti riskitasemest ja tagatistest
… • Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse
• Ettevõttel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused
• Ettevõte on jätkusuutlik ning maksejõuline
• Ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele
• Ettevõtte võtmeisikud on usaldusväärsed ja pädevad
• Ettevõtte omakapitali suurus on vähemalt 100 tuh eurot ja omakapitali osakaal bilansis vähemalt 10%
• Laenu teenindamise kattekordaja on konservatiivsel hinnangul vähemalt 1,1
Allikas: vastavate asutuste veebilehed 27.05.2022 seisuga.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
83
Tabel 25. KredExi poolt ettevõtetele väljastatud laenude arv ja suurused eurodes aastatel 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel
Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku Keskmine Minimaalne summa
Maksimaalne summa
Edupõhine instrument, allutatud laen eksportööridele38
1 … … … 1 … … …
Ekspordilaen 2 2 1 … 5 ca 810 234 164 302,03 1 641 600,39
Erakorraline investeerimislaen
… … … 29 29 ca 283 490 15 900 2 000 000
Erakorraline käibekapitalilaen
… … … 98 98 ca 230 694 5 000 2 500 000
Erakorraline laen riiklikele projektidele
… … … 5 5 38 880 000 8 000 000 100 000 000
Kapitalilaen … … 2 … 2 300 000 300 000 300 000
Stardilaen 8 12 10 4 34 ca 40 124 6 300 100 000
Tööstuslaen 18 10 6 4 38 ca 141 262 2 072 570 000
Kokku 29 24 19 140 212 ca 1 117 314
2 072 100 000 000
Allikas: autorite arvutused KredExi andmete põhjal.
Tabel 26. KredExi laenu ja käendust saanud ettevõtete arv maakonniti aastatel 2017–2020
Maakond Laenu saanud ettevõtete arv Käendust saanud ettevõtete arv
Harjumaa 114 426
Hiiumaa 0 1
Ida-Virumaa 6 34
Jõgevamaa 2 4
Järvamaa 0 10
Läänemaa 3 8
Lääne-Virumaa 3 23
Põlvamaa 2 3
Pärnumaa 11 35
Raplamaa 2 15
Saaremaa 8 17
Tartumaa 17 70
Valgamaa 2 5
Viljandimaa 4 12
Võrumaa 3 7
määramata 1 0
Kokku 178 670
Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.
38 Laenu summa on eelhindamise autorite poolt anonümiseeritud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
84
Tabel 27. KredExilt laenu saanud ettevõtete arv aastatel 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel
Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku
Edupõhise instrument, allutatud laen eksportööridele39 1 0 0 0 1
Ekspordilaen 2 1 0 0 3
Erakorraline investeerimislaen 0 0 0 24 24
Erakorraline käibekapitalilaen 0 0 0 94 94
Erakorraline laen riiklikele projektidele 0 0 0 5 5
Kapitalilaen 0 0 1 0 1
Stardilaen 8 10 10 4 32
Tööstuslaen 5 4 5 4 18
Kokku 16 15 16 131 178
Ettevõtte suurus 2017–2020
Mikroettevõte 93
Väikeettevõte 55
Keskmise suurusega ettevõte 28
Suurettevõte 2
Kokku 178
Ettevõtte tegevusala 2017–2020
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2
B Mäetööstus 1
C Töötlev tööstus 60
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
15
H Veondus ja laondus 13
I Majutus ja toitlustus 31
J Info ja side 6
L Kinnisvaraalane tegevus 2
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 9
N Haldus- ja abitegevused 11
P Haridus 1
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 5
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 15
S Muud teenindavad tegevused 7
Kokku 178
Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.
39 Laenu summa on eelhindamise autorite poolt anonümiseeritud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
85
Tabel 28. Ettevõtete laenu käendused KredExi poolt ja käenduste suurused eurodes aastatel 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel
Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku
Käenduse keskmine summa (ümardatud)
Käenduse minimaalne summa
Käenduse maksimaalne summa
Käendatud laenu keskmine summa (ümardatud)
Käendatud laenu minimaalne summa
Käendatud laenu maksimaalne summa
Erakorraline fikseeritud käendus olemasolevale laenule
… … … 110 110 25 962 3 410,29 192 500 166 019 19 954,93 550 000
Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevale laenule
… … … 45 45 570 032 7 659,37 4 900 000 1 140 065 15 318,75 9 800 000
Erakorraline proportsionaalne käendus turismile
… … … 15 15 150 533 15 000,00 400 000 150 533 15 000,00 400 000
Erakorraline proportsionaalne käendus uuele laenule
… … … 46 46 314 527 3 000,00 3 600 000 399 379 5 000,00 4 000 000
Erakorraline proportsionaalne väikelaenu käendus
… … … 16 16 423 123 10 000,00 150 000 42 313 10 000,00 150 000
Investeerimislaenude käendus 44 28 20 22 114 307 527 12 000,00 2 250 000 510 543 15 000,00 7 000 000
Käibelaenu ja arvelduskrediidi käendus
29 18 19 16 82 203 044 5 625,00 2 000 000 30 5975 7 500,00 2 500 000
Pangagarantii käendus 22 12 16 29 79 234 279 632,80 5 000 000 479 600 1 582,00 12 355 143
Proportsionaalne käendus pangast 46 103 139 158 446 58 159 243,20 496 000 82 363 304,00 1 650 000
Stardilaenu käendus 10 5 5 4 24 38 578 4 484,80 80 000 48 223 5 606,00 100 000
Vara väljaostu käendus 18 9 6 2 35 111 666 2 557,19 390 000 203 099 3 409,60 1 455 200
Väikelaenu käendus pangast 19 … … … 19 12 847 3 000,00 24 000 17 711 4 000,00 32 000
Kokku 188 175 205 463 1031 142 719 243,20 5 000 000 249 649 304,00 12 355 143
Allikas: autorite arvutused KredExi andmete põhjal.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
86
Tabel 29. KredExi´lt käendust saanud ettevõtete arv 2017–2020 lepingu sõlmimise aasta alusel
Finantstoode 2017 2018 2019 2020 Kokku
Erakorraline fikseeritud käendus olemasolevale laenule … … … 5 5
Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevale laenule
… … … 24 24
Erakorraline proportsionaalne käendus turismile … … … 15 15
Erakorraline proportsionaalne käendus uuele laenule … … … 45 45
Erakorraline proportsionaalne väikelaenu käendus … … … 15 15
Investeerimislaenude käendus 39 26 17 19 98
Käibelaenu ja arvelduskrediidi käendus 29 18 18 16 74
Pangagarantii käendus 21 11 11 19 55
Proportsionaalne käendus pangast 43 97 119 139 363
Stardilaenu käendus 10 5 5 4 24
Vara väljaostu käendus 9 5 5 2 17
Väikelaenu käendus pangast 19 … … … 19
Kokku 161 157 167 289 670
Ettevõtte suurus 2017–2020
Mikroettevõte 338
Väikeettevõte 255
Keskmise suurusega ettevõte 67
Suurettevõte 10
Kokku 670
Ettevõtte tegevusala 2017–2020
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 13
B Mäetööstus 6
C Töötlev tööstus 166
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
5
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4
F Ehitus 112
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
94
H Veondus ja laondus 25
I Majutus ja toitlustus 59
J Info ja side 35
K Finants- ja kindlustustegevus 1
L Kinnisvaraalane tegevus 12
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 49
N Haldus- ja abitegevused 31
P Haridus 3
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 24
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 18
S Muud teenindavad tegevused 13
Kokku 670
Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
87
1.4. Võimalikud rahastamisvahendid
254. Lähtudes ettevõtete küsitluste ja intervjuude tulemustest, on riigi sekkumine finantsteenuste turul eesmärgiga parendada ettevõtete ligipääsu finantsteenustele põhjendatud. Riikliku sekkumise raamistik on esitatud tabelis 30 (mh tabeli 16 alusel). Üldplaanis on mõistlik jätkata tuvastatud turutõrgete ületamiseks laenu ja käenduse pakkumist (täpsemalt järgmises alapeatükis).
255. Üks võimalikest rahastamisvahenditest võiks olla fondifondid potentsiaalikate, tõestatud ärimudeliga ettevõtete (sh globaalselt kiiresti mitteskaleeritava ärimudeliga, kuid kiiresti kasvavate ettevõtete) ning innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomise toetamiseks. Fondifondid, kus nurgakiviinvestor oleks Eesti riik (nt KredExi, SmartCapi kaudu), võiksid intervjuude kohaselt luua võimaluse rohkemate erakapitalifondide tekkimiseks, aidata kaasa finantseerimise ökosüsteemi arendamisele, et ettevõtetel oleks parem ligipääs rahalistele vahenditele, ning tugevdada Eesti finantsjulgeolekut. Uueks ühtekuuluvuspoliitika perioodiks ei ole planeeritud aga vahendeid riskikapitali fondide ja suurtehingute rahastamiseks ning eesmärgi saavutamisse aitavad panustada projektide rahastamine SmartCapi Rohefondi kaudu ja planeeritav riigieelarvest rahastatav suurtehingute kapitali meede. Seega jäävad fondifondid ettevõtlusvaldkonna rahastamisvahendite investeerimisstrateegiast välja. Finantssektori esindajate sõnul tuleb soodustada Eestis aga uute fondide turule tulekut, nt SmartCapi kaudu, et võimalikult paljudel majandussektoritel oleks võimalik paremini areneda.
256. Ettevõtlusvaldkonna investeerimisstrateegia väljatöötamisel täpsustatakse tabeli 30 sisendit järgnevate eespool käsitletud teguritega:
1. Ettevõtete küsitluse andmed näitavad, et ettevõtted planeerivad investeeringuid kõikides küsitud valdkondades, mis viitab sellele, et pakutavad finantsteenused peavad olema võimalikult universaalsed ning seadma kitsendusi investeeringute liikidele üksnes riiklikest prioriteetidest lähtuvalt (näiteks ekspordi toetamine, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumine jne). Uuel programmiperioodil on finantsinstrumentide disainimisel oluline luua toodetesse võimalikult suurt paindlikkust (nt pigem üks toode, mille raames on erinevad tingimused erinevatele sihtrühmadele/tõrgetele) muuhulgas potentsiaalsete uute kriiside mõjude leevendamiseks, et oleks võimalik muutuvale olukorrale kiiresti reageerida.
2. Võimalusel aidata turutõrkeid ületada eelkõige äriidee, seemne- või varajases faasis ja kasvufaas või laienemisfaasis olevatel, tõmbekeskustest kaugemal asuvatel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel.
a. Nagu turutõrgete analüüs näitas (vt peatükki 1.1.3), eristuvad just tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted (eriti Ida-Virumaa ettevõtted), puutudes rahastamisvajaduste katmisel probleemidega teistest suuremal määral kokku. Finantsteenuste väljatöötamisel peavad tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted olema need, kellele ligipääsu finantsteenustele lihtsustada.
b. Finantsteenuste planeerimisel võib arvestada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise40 soovitusega, mille järgi tuleks ettevõtlusarengu tegevusprogrammid kujundada senisest enam regioonipõhiselt, mis aga ei tähendaks regiooniti erinevate
40 Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool. (2020). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
88
toetuste pakkumist, vaid senisest suuremat tähelepanu ettevõtte elukaarel põhinevale lähenemisele, et tagada arenguvõimalused ka väiksema võimekusega ettevõtjatele. Lähtudes soovituslikust finantsteenuste universaalsuse põhimõttest, on mõistlik arvestada universaalse toote tingimuste disainimisel regionaalsusega.
3. Finantssektori esindajate sõnul võivad riiklikud finantsteenused ja toetused olla sihitud riigi jaoks strateegiliselt olulistele sektoritele.
4. Uue ettevõtlusega alustamisel on küsitlusele vastanud ettevõtete investeeringuvajadus enamasti kuni 50 000 eurot. Alustavatel ettevõtetel on vaja täiendavat ligipääsu kapitalile, kuna tihti hindavad erasektori finantseerimisasutused ettevõtteid puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbmatuks või liialt riskantseks. Turutõrgete analüüsist lähtuvalt on mõistlik pakkuda alustavale ettevõtjale toetusega kombineeritud stardilaenu. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt.
5. Vastavalt ettevõtete küsitlusele plaanivad ettevõtted teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 miljonit eurot. Täna VKEdele kehtivad finantsinstrumentide piirmäärad katavad enamjaolt nende vajadusi. Samal ajal võib kaaluda suuremat piirmäära eesmärgiga tagada paindlikkus investeeringute rahastamisel, kuna on raske ette näha kõiki võimalikke tulevikus tehtavaid investeeringuid, mis vajaksid riiklikku tuge.
6. Lühikesed tagasimakseperioodid ei kuulu antud eelhindamise järgi olulisemate turutõrgete hulka, kuid on ettevõtteid, kelle jaoks on see pankadest laenu taotlemisel probleemiks. KredExil tasub jätkuvalt pakkuda allutatud laene tagasimakseperioodiga üldjuhul kuni 15 aastat.
257. KredExi laenu pakkumine ei tõrju välja eraturu pakkujaid, sest krediidiasutused rahastavad majanduslikult stabiilseid ettevõtteid. Turutõrgete korral aitavad laenude kättesaadavusele kaasa eeskätt just KredExi laenukäendused. Kui KredEx pakub allutatud laene, siis ka need ei konkureeri otseselt krediidiasutuste laenutoodetega, sest laene väljastatakse koostöös pankadega.
258. Allutatud laenu näol on tegemist sihtasutuse nõudega, mille põhiosa sissenõudmise õigus tekib pärast laenusaaja selle nõude rahuldamist krediidi- või finantseerimisasutusele, millele nõue on allutatud. Sel põhjusel moonutavad allutatud laenud konkurentsi väiksema tõenäosusega kui omakapitaliinstrumendid41, 42, 43 ning allutatud laenu saamine suurendab ettevõtte suutlikkust võtta kõrgema nõudeõiguse järguga laenu44, mistõttu on allutatud laenu pakkumine ka hindajate hinnangul eelistatud.
41 Euroopa Komisjon. Amendment to the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak. Brussels, 8.5.2020, C(2020) 3156 final https://ec.europa.eu/competition/state_aid/what_is_new/sa_covid19_2nd_amendment_temporary_framew ork_en.pdf, lk 3. 42 The Columbia Law School Blue Sky Blog. (11.05.2020). The European Commission Relaxes State Aid Rules for COVID-19-related Recapitalizations. https://www.clearygottlieb.com/news-and-insights/publication- listing/the-european-commission-relaxes-state-aid-rules-for-covid-19-related-recapitalizations 43 Cameron Firth, C., Humpe, C., & Beattie, F. (14.03.2020). European Commission authorises Member States' Covid-19 related equity stakes and subordinated debt. Macfarlanes. https://www.macfarlanes.com/what-we- think/in-depth/2020/european-commission-authorises-member-states-covid-19-related-equity-stakes-and- subordinated-debt/ 44 The Columbia Law School Blue Sky Blog. (11.05.2020). The European Commission Relaxes State Aid Rules for COVID-19-related Recapitalizations. https://www.clearygottlieb.com/news-and-insights/publication- listing/the-european-commission-relaxes-state-aid-rules-for-covid-19-related-recapitalizations
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
89
259. Mitmes eelhindamise raames tehtud intervjuus rõhutati, et Eestis tasuks pakkuda ettevõtetele tuge ühe rakendusüksuse kaudu ning MES ja KIK on mõistlik liita juba üheks asutuseks liidetud EASi ja KredExiga. See võimaldaks paremini hinnata ettevõtete vajadusi ning pakkuda toetuste ja finantstoodete kombineeritud lahendusi, vähendada ettevõtete jaoks eri asutuste vahel liikumisele kuluvat aega ning edastada ettevõtetele infot ELi tasandi rahastamisvõimalustest. 2022. aasta seisuga plaanib riik vähendada ettevõtjate halduskoormust, pakkudes neile avalikke teenuseid ühtse digivärava (eesti.ee ettevõtjale) kaudu45.
260. Lähtudes KOVide jaoks investeeringute rahastamisel ettevõtluse valdkonnas tuvastatud rahalistest turutõrgetest, ei ole võimalik pakkuda rahastamisvahendit, mis soodustaks KOVide investeeringuid ettevõtluse valdkonnas. KOVid seavad teisi valdkondi (eelkõige haridust) prioriteetsemaks, püüavad mitte tõsta oma netovõlakoormust ning piisavate vahendite olemasolul ei ole KOVil üldjuhul keeruline pangast laenu saada.
45 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2021). Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
90
Tabel 30. Riikliku sekkumise raamistik rahastamisvahendite pakkumisel
Nr Eesmärk Sihtgrupp Sobiv finantsteenuse liik Täiendav info (täpsemalt peatükis 1.1.3 – „Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad“)
1 Tagada laenu saamist ebapiisavate tagatiste puhul ettevõtte alustamisel, investeeringute rahastamisel ning ka juhul, kui tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kus tagatisvara väärtus ei ole piisav
Investeeringu teostamiseks ebapiisava tagatisvaraga ja ebapiisava väärtusega tagatisvaraga ettevõtted
Allutatud laen, laenukäendus, kombineeritud stardilaen
…
2 Muuta finantsteenuseid kättesaadavamaks (probleemiks liiga kõrge intress)
Ettevõtted Allutatud laen, laenukäendus Allutatud laenu ja laenukäenduse kasutamine võib maandada riske krediidiasutuse jaoks, kes omakorda võib alandada finantstoodete kulukust (arvestades ka laenu suurust, laenusaaja usaldusväärsust). Madalam intress eeldab madalama riskiga projekte (äriideest ja/või tagatisväärtuse väiksusest tulenev) ning kõrgema riskiga projektide rahastamine toob kaasa kõrgema intressi
3 Tagada laenu saamist ettevõtluse alustamisel, kui pangad või hoiu-laenuühistud ei hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlblikuks
Alustavad ettevõtted (tavapäraselt kuni kolm tegutsemisaastat)
Laenukäendus (portfelligarantii võimalus), kombineeritud stardilaen
…
4 Muuta finantsteenuseid kättesaadavamaks potentsiaalikatele, tõestatud ärimudeliga ettevõtetele (sh globaalselt kiiresti mitteskaleeritava ärimudeliga, kuid kiiresti kasvavad ettevõtted), kelle majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks käibelaenu või pikaajalise investeeringulaenu andmiseks piisavad
Ettevõtted Allutatud laen, laenukäendus ja fondifond
Uueks ühtekuuluvuspoliitika perioodiks ei ole planeeritud vahendeid fondifondide ja suurtehingute rahastamiseks. Eesmärgi saavutamisse aitavad panustada projektide rahastamine Rohefondi kaudu ning planeeritav riigieelarvest rahastatav suurtehingute kapitali meede
5 Toetada innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomist, mida pangad või hoiu- laenuühistud ei rahasta, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus
Ettevõtted Allutatud laen, laenukäendus ja fondifond
Uueks ühtekuuluvuspoliitika perioodiks ei ole planeeritud vahendeid fondifondide ja suurtehingute rahastamiseks. Eesmärgi saavutamisse aitavad panustada projektide rahastamine Rohefondi kaudu ning planeeritav riigieelarvest rahastatav suurtehingute kapitali meede
6 Lihtsustada täiendavate rahaliste vahendite kaasamise protsessi ja vähendada selleks kuluvat aega
Ettevõtted Allutatud laenu ja laenukäenduse pakkumise disaini ja taotlemise protsessi lihtsustamine ning piiratud kahjususega portfelligarantii loomine
KredEx plaanib hakata kasutama portfellikäendust, mis muudab käenduse andmist kiiremaks ja lihtsamaks
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
91
7 Tagada vajaliku teabe kättesaadavust erinevate rahastamisvõimaluste kohta. See eesmärk ei puuduta ainult riiklikke finantsteenuseid
Ettevõtted … Ettevõtetele on vajalik mugavalt kättesaadav kogu informatsioon rahastamisvõimalustest eri allikatest kogu oma mitmekesisuses (EASist programmini „Euroopa horisont“) ja seda võimalusel ühe kanali kaudu (nt üks veebileht, kust leiab täpsemat infot kõikide rahastamisvõimaluste kohta vastavate veebilinkide kaudu)
Allikas: autorite süntees.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
92
1.5. Investeerimisstrateegia ettepanek
1.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest
261. Investeerimisstrateegia ettepanek lähtub põhimõttest, et planeeritavad finantsinstrumendid panustaksid Eesti 2021–2027 ELi ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärkide saavutamisse, eelkõige eesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärki „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“.
262. Investeerimisstrateegia koostamisel on lähtutud järgmistest printsiipidest:
• Pakutavad finantstooted peavad lähtuma konkreetsetest turu vajadustest, mistõttu on oluline, et investeerimisstrateegia oleks kooskõlas turutõrgete analüüsi tulemustega.
• Kuna struktuurivahendite abil ei ole alati võimalik lahendada kõiki turul esinevaid kitsaskohti, tuleb eelistada lahendusi, mis on kõige enam kooskõlas rakenduskava prioriteetide ning struktuurifondide üldiste reeglitega (sh turutõrke ulatus, võime kaasata erasektori investeeringuid jm lisandväärtuse kaasnemine, atraktiivsus erasektorile, turumoonutuste minimeerimine).
• Struktuurivahenditest rahastatavate finantsinstrumentide väljapakkumisel tuleb arvestada teiste olemasolevate või planeerimisel olevate meetmetega, millega turutõrkeid lahendatakse (nt riigieelarvest planeeritavad vahendid, sh suurtehingute kapitali meede).
263. Turutõrgete ja ettevõtete finantsvajaduste analüüs tõi välja, et riigi sekkumine rahastamisvahendite kaudu on põhjendatud ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamiseks. Investeerimisstrateegias tuuakse välja ettepanekud instrumentide osas, mis aitaksid lahendada eespool kirjeldatud turutõrkeid (tabel 30). Sobilike instrumentidena pakutakse välja laenukäendus, allutatud laen ja kombineeritud stardilaen. Kuigi turutõrgete analüüsist nähtus, et turutõrgete ületamiseks võiks kaaluda ka riskikapitalifondi loomist, siis eelhindamise käigus järeldati, et rahastamisvahendite eelarve piiratust arvestades tuleks keskenduda eelkõige laenu ja käenduse instrumentidele, kuivõrd turule on tulemas ka teistest rahastamisallikatest tulevaid fondiinvesteeringuid (nt Rohefond rohetehnoloogia ettevõtetele). Samuti planeeritakse riigieelarvest rahastama hakata suurtehinguid, mis aitab kaasa turutõrgete leevendamisele suurema (üle 5 miljoni euro) kapitalivajaduse puhul.
264. Investeerimisstrateegia kokkuvõtlik ettepanek on esitatud järgnevas tabelis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kõik ettepanekud on soovituslikku laadi: nende elluviimise otsus ning täpsemad detailid ja tingimused lepitakse kokku vastavalt õigusaktides sätestatule, arvestades rakendusasutuse sisendiga.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
93
Tabel 31. Ülevaatlik tabel potentsiaalsetest pakutavatest instrumentidest
Toode Sihtotstarve/sihtrühm Tingimused Lahendatav turutõrge
Allutatud laen (peatükk 1.5.2)
Sihtrühm: mikroettevõtted, VKEd Sihtotstarve: ettevõtte tegevuse finantseerimine - ettevõtte tegevuse arendamine või laiendamine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine
Soodustingimustel46 turutõrgete analüüsist selgunud sihtrühmadele (innovatsiooni- või teadusmahukad ettevõtted, tõmbekeskustest eemal investeeringuid tegevad ettevõtted), kellel on raskuseid kogu laenusumma taotlemisega eraturult
Ebapiisav tagatis, kõrged intressimäärad, alustavate ettevõtete krediidikõlbmatus, finantsteenuste halb kättesaadavus, innovatsiooni- ja/või teadusmahukate tehnoloogiate keeruline turule toomine
Kombineeritud stardilaen (peatükk 1.5.3)
Sihtrühm: alustav ettevõtja Sihtotstarve: uute ettevõtete loomine, alustava ettevõtte investeeringute või käibevahendite rahastamine
Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt
Laenukäendus (peatükk 1.5.5)
Sihtrühm: mikroettevõtted, VKEd Sihtotstarve: ettevõtte tegevuse finantseerimine - alustava ettevõtte finantseerimine, ettevõtte tegevuse arendamine või laiendamine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine
Soodustingimustel turutõrgete analüüsist selgunud sihtrühmadele, portfellipõhise käenduse võimalus (innovatsiooni- või teadusmahukad ettevõtted47, tõmbekeskustest eemal investeeringuid tegevad ettevõtted, alustavad ettevõtted)
Allikas: autorite koostatud.
1.5.2. Allutatud laen
265. Turutõrgete analüüs näitas jätkuvat vajadust laenuinstrumendi pakkumiseks, et tagada piisav ligipääs finantsvahenditele ka juhul, kui eraturult ei ole võimalik kogu rahastust saada ning on tarvis omafinantseeringut suurendada. Eraturult rahastuse saamise takistuseks võib olla nii liiga kõrge riskitase rahastaja jaoks kui ka näiteks liiga kõrged intressimäärad/tasud, mis muudavad rahastuse ettevõtja jaoks kättesaamatuks. Rahastuse kättesaadavuse parandamiseks oleks struktuurifondidest rahastatud allutatud laenul turutingimustega võrreldes madalam intress, et adresseerida turutõrgete analüüsist selgunud kitsaskohti rahastuse leidmisel.
266. KredExi ja eraturu rahastaja koostöös pakutav allutatud laen võimaldaks maandada projektiga seotud riske eraturu rahastaja jaoks. Antud laenu eesmärgiks ei ole konkureerida finantseerimisasutuste toodetega, kuna laene väljastatakse nendega koostöös.
267. Kui varasemalt on KredEx rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on võimalik lähtuvalt sihtrühmast või
46 Turutingimustest soodsamatel tingimustel. 47 Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist, sh piloottootmise arendamine. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte arengule ja suurendab tootlikkust, soodustades nii majanduskasvu laiemalt.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
94
rahastuse otstarbest varieerida. Selline lahendus vähendaks ka erinevate laenutoodete omavahelist konkureerimist ning võimaldaks tõsta turu teadlikkust ühest konkreetsest finantsinstrumendist, kuna palju erinevaid instrumente võivad muuta nende vahel orienteerumise potentsiaalsele sihtrühmale keerukaks. Seega oleks mõistlik luua laenuinstrument, mille üldtingimused on pigem laiapõhjalisemad ning konkreetsed tingimused määratakse iga laenu kontekstis eraldi, välistades samal ajal ettevõtete diskrimineerimist, st sama sihtgrupi, laenu sihtotstarbe ja samade vajadustega ettevõte saab laenu samadel tingimustel. Ka rahvusvahelise praktika (Holland) analüüsi käigus läbiviidud intervjuudes selgus, et soovitakse liikuda väiksema arvu erinevate toodete poole, mis on suunatud laiemale sihtgrupile ning mille üldtingimused oleksid laiapõhjalisemad. See tagab turuosalistele selguse valikute ja tingimuste osas ning vähendab administratiivkulu.
Tabel 32. Allutatud laenu tingimused
Tingimus Kirjeldus
Sihtrühm Turutõrgete analüüsist selgunud mikroettevõtted ja VKEd48 (vt lõik 269)
Sihtotstarve Ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine
Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 2 000 000 euroni
Tagasimakseperiood Üldjuhul kuni 15 aastat. Sõltuvalt sihtrühma vajadusest, otsustatakse kooskõlas rahastamisvahendi krediidipoliitikaga
Intressimäär Turutingimustest madalam intressimäär
Tagatis Üldjuhul ei ole nõutud
Rakendamisskeem Allutatud laen koostöös finantseerimisasutusega
Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega
Allikas: autorite koostatud.
268. Eelhindamise käigus jõuti järelduseni, et otstarbekas on luua laiapõhjaline koostöös finantseerimisasutustega väljaantav allutatud laenu instrument. Koostööd on soovitatav laiendada lisaks krediidiasutustele ka teistele finantseerimisasutustele, et arendada kapitaliturgu ja tihendada konkurentsi. Turutingimustest soodsama intressiga (vajadusel ka pikema tagasimakseperioodiga, soodsama lepingutasuga) turutõrgete analüüsist selgunud sihtgrupile suunatud instrument võimaldaks ületada eelhindamisest selgunud turutõrkeid konkreetsete sihtrühmade puhul (ülejäänud ettevõtetele kaaluda vajadusel turutingimustel finantseerimise pakkumist SA KredExi omavahenditest).
269. Turutõrgete analüüsi põhjal oleksid sihtgrupid, kellele võimaldada soodustingimustel (madalam intressimäär) laenu, järgmised:
• ettevõtted, kes asuvad / teevad investeeringuid tõmbekeskusest eemal,
• teadmusmahukad ja kõrgema lisandväärtusega või selle poole püüdlevad ettevõtted (sh ettevõtted, kes vajavad tuge innovatsiooni tegemiseks või uudsete tehnoloogiate turule toomiseks, näiteks ka kolmikpöördega seotud ettevõtted).
270. KredExil tasub jätkuvalt pakkuda allutatud laene tagasimakseperioodiga üldjuhul kuni 15 aastat. Rahvusvahelise praktika analüüsi (Soome ja Holland) kohaselt on levinud tagasimakse periood kuni
48 Välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1058 artiklis 7 välja toodud tegevusalades tegutsevad ettevõtted. Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
95
10 aastat, kohati vajadusel ka kuni 20 aastat. Samuti on levinud riigi turutingimustest pigem madalama intressimääraga instrumentide pakkumine.
271. Muu hulgas tõi turutõrgete analüüs välja rahastamisvajaduse summas kuni 10 miljonit eurot. Kuivõrd loomisel on ka suurtehingute kapitalimeede, mis peaks võimaldama lahendada turutõrkeid just suuremahuliste (üle 5 miljoni euro) tegevuste puhul, siis katavad täna VKEdele kehtivad finantsinstrumentide piirmäärad49 enamjaolt nende vajadusi. Kuna allutatud laenu puhul on tegu instrumendiga, mille üldtingimused on pigem laiapõhjalisemad, siis võivad ka väljastatud summad mitmekordselt erineda, olenevalt millisel eesmärgil laenu vajatakse. Allutatud laen ei aita oluliselt kaasa aga alustavatel ettevõtetel finantseeringut kaasata. Neil on takistuseks eelkõige puudulik finantstaust ja tagatis ning finantseerimisasutuse vaatest ei maanda allutatud laen kuigivõrd nimetatud riske. Alustavale ettevõttele sobiks struktuurifondide vahenditest eelkõige kombineeritud stardilaen, lisaks ka laenukäenduse pakkumine, sh portfelligarantii vormis, mis maandaks panga riske ja ei suurendaks administreerimiseks kuluvat aega.
1.5.3. Riigiabi reeglite kohaldamine (allutatud laen)
272. Allutatud laenude puhul saab tugineda vähese tähtsusega abi (VTA) määrustele (EL) nr 1407/201350 ja (EL) nr 360/201251 ning üldisele grupierandi määrusele (GBER) (EL) nr 651/201452.
273. Mõlema VTA määruse alusel saab abi anda mis tahes valdkonnas, v.a:
• kalandus- ja vesiviljelussektor;
• põllumajandustoodete esmane tootmine;
• põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;
• abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
• abi, mille tingimuseks on kodumaiste kaupade kasutamine importtoodete asemel.
274. Määruse (EL) nr 1407/2013 alusel võib toetada raskustes ettevõtjaid, aga määrus (EL) nr 360/2012 sellist võimalust ette ei näe, samuti ei kohaldu see söetööstuses antavale abile ja rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele.
275. VTA määruste olulised tingimused on esitatud tabelis 33.
276. Komisjoni kogemuste põhjal saab laene, mille tagatis katab vähemalt 50% laenust ja mis ei ületa 1 000 000 eurot viieks aastaks või 500 000 eurot kümneks aastaks, käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub VTA ülemmääraga. Ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu
49 Tulenevalt maksimaalsest VTA ekvivalendi määratlusest. 50 Määrus (EL) nr 1407/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R1407 51 Määrus (EL) nr 360/2012, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32012R0360 52 Määrus (EL) nr 651/2014, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32014R0651
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
96
tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ning seda reeglit ei peaks nende suhtes kohaldatama.53
277. GBERi alusel on abi andmise valdkonnad piiratud. Artikli 1 lõikes 1 loetletud lubatud abiliikidest on asjakohased:
• abi VKEdele investeerimisabi, tegevusabi (otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, nõustamiseks ja messidel osalemiseks antav abi) ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi vormis;
• teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi.
278. Vastavalt GBERi lisale I on VKEd mikro- (vähem kui 10 töötajat ning aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot), väikeste (vähem kui 50 töötajat ning aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot) ja keskmise suurusega ettevõtjate kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
279. Abi andmisel on oluline jälgida teavitamiskünniseid (GBER, artikkel 4) ehk maksimaalseid abisummasid, mille ületamisel GBER kohaldamisele ei kuulu ja kaasneb Euroopa Komisjoni teavitamise kohustus (tabel 34).
53 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32013R1407
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
97
Tabel 33. VTA määruste olulisemad tingimused
Tingimus Määrus (EL) nr 1407/2013 Määrus (EL) nr 360/2012
Abi piirmäär ühele ettevõtjale kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul
200 000 eurot
• Tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale kehtib piirmäär
100 000 eurot.
• Abi ei või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks
500 000 eurot
Vähese tähtsusega abina väljastatava laenu puhul nõutav brutotoetus- ekvivalendi väljaarvutamine
Jah
• Abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat
maksejõuetusmenetlust.
• Laenu tagatis katab vähemalt 50% laenust ning laenu summa on
• 1 000 000 eurot (või 500 000 € kaupu vedavate
maanteetranspordiettevõtjate puhul) 5 aastaks või 500 000 eurot (või
250 000 € kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) 10
aastaks.
• Kui laen on eelpool nimetatud summadest väiksem ja/või antakse vähem
kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse
brutotoetusekvivalent vastava protsendina abi piirmäärast, või
• Brutoekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud
viitemäärale
Jah
• Arvutatakse vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud
intressimäärale
Kumuleerimine • Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 kohaselt antud vähese
tähtsusega abiga kuni 500 000 euroni.
• Abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade
riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise
kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või
abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud
grupierandi määruse või komisjoni otsusega.
• Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku VTA
määruse või kalandusliku VTA määruse alusel ettevõtjale antud vähese
tähtsusega abi
• Abi võib kumuleerida muu VTA määruse kohase abiga kuni
500 000 euroni.
• Abi ei või kumuleerida:
o samade abikõlblike kulude korral riigiabiga, kui selle
tulemusel ületaks abi osatähtsus grupierandit käsitlevas
määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid
iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust;
o mis tahes hüvitisega, mida antakse samade üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest,
sõltumata sellest, kas hüvitis sisaldab riigiabi või mitte
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
98
Tabel 34. Teavitamiskünnised
Abi liik ja abikõlblikud kulud Maksimaalne lubatav abisumma ettevõtja/projekti kohta (eurodes) Abi osakaal
VKE investeeringuteks ettenähtud abi (abikõlblikud on (i) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ning (ii) otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks)
7 500 000 Väikeettevõtjate puhul 20% abikõlblikest kuludest ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10% abikõlblikest kuludest
VKE nõustamiseks antav abi (abikõlblikud on väliskonsultantide osutatud nõustamisteenuste kulud)
2 000 000 50% abikõlblikest kuludest
VKE messidel osalemiseks antav abi (abikõlblikud on väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega seotud kulud)
2 000 000 50% abikõlblikest kuludest
VKE innovatsiooniabi (abikõlblikud on: (i) patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud; (ii) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid; (iii) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud)
5 000 000 50% abikõlblikest kuludest (innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi puhul võib abi osakaalu suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul)
Idufirmadele antav abi (abikõlblikud on börsil noteerimata väikeettevõtjad viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, kui nad ei ole veel kasumit jaganud ega ole moodustatud ühinemise teel)
Turutingimustele mittevastava intressimääraga laenud kuni 1 500 000. Väikeste ja innovaatiliste ettevõtjate puhul võib maksimummäärad kahekordistada
-
Teadus- ja arendustegevuse abi (abikõlblikud kulud, mis peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse, on: (i) personalikulud; (ii) vahendite ja seadmete kulud; (iii) ehitiste amortisatsioonikulu ja maa omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; (iv) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning projekti nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; (v) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sh materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu)
7 500 000 – 40 000 000 sõltuvalt projekti tüübist
• Alusuuringud 100% abikõlblikest kuludest • Rakendusuuringud 50% abikõlblikest kuludest • Tootearendus 25% abikõlblikest kuludest • Teostatavusuuringud 50% abikõlblikest kuludest • Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest järgnevalt: (a) 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul; (b) 15 protsendipunkti võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: (i) projekt hõlmab tõhusat koostööd; (ii) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu. • Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
99
Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (abikõlblikud kulud on: (i) personalikulud; (ii) vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; (iii) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud; (iv) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu)
7 500 000 50% abikõlblikest kuludest VKE de puhul
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
100
280. GBERi (artikkel 8, lõige 3) kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi, mille puhul saab abikõlblikud kulud kindlaks määrata, võib kumuleerida järgnevaga:
• mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega;
• mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.
281. Idufirmadele ja VKEdele riskifinantseerimiseks antava abi korral on võimalik ka GBER artikkel 8 lõige 4 kohaselt kumuleerimine olukorras, kus kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad.
282. GBER-i alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud GBER-is konkreetsele abiliigile kohalduvates normides (artikkel 8 lõige 5).
283. Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste kirjalike tõenditega.54
284. Erinevalt VTA määrustest kohaldatakse GBER-i üksnes abi suhtes, millel on ergutav mõju – abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist.55 Idufirmadele antava abi puhul loetakse ergutav mõju olevaks ja GBER artikli 6 lõikeid 2- 4 ei kohaldata, kui selline abi täidab kõiki GBER artikli 22 tingimusi.
285. Sarnaselt VTA määrustega tuleb ka GBER-i alusel abi andmisel tagada, et tegemist oleks „läbipaistva abiga“, st abi brutotoetusekvivalenti on võimalik juba eelnevalt täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut. Laenude puhul loetakse abi üldiselt läbipaistvaks juhul, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel vastavalt viitemäärade teatisele.56
286. Allutatud laenude väljastamine on VTA määruste ja GBERi alusel lubatav.
287. Pakutavate finantsinstrumentide tingimuste muutmisel on oluline silmas pidada järgmist:
• Kui pakutav abi ei mahu VTA raamidesse (nt ületab 200 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul), tuleb kontrollida ka abi sobivust GBER-iga.
• Intressimäärade langetamisel tuleb kinni pidada brutotoetusekvivalendi viitemäärade alusel arvutamise nõuetest. Komisjoni teatises kehtestatud viitemäära saab lugeda turumäära indikaatoriks juhul, kui muud asjaolud ei toeta turumäärana pigem kõrgema või madalama intressimäära kehtestamist.
54 GBER, artikkel 7, lõige 1 55 GBER, artikkel 6 56 GBER, artikkel 5
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
101
• Arendustegevusse või innovatsiooni suunatud laenu puhul tuleb kujundada tootetingimused nende suhtes kehtestatud lubatava riigiabi raamistikus. Kui puudub kindlus meetme kokkusobivuses VTA või GBER-i reeglitega, tuleks komisjonile esitada riigiabi teatis.57
1.5.4. Laenu ja toetuse kombineerimine
288. Alustavatel ettevõtetel on vaja täiendavat ligipääsu kapitalile, kuna tihti hindavad erasektori finantseerimisasutused ettevõtteid puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbmatuks (55% kõigist küsitletutest) või liialt riskantseks.
289. Sihtrühmaga kaasneva kõrge riski tõttu on pankade huvi stardilaenu tehingutes osalemiseks vähene. Aja jooksul on kujunenud olukord, kus pangad eelistavad kasutada pigem KredExi käendust kui „leebemat“ teenust, ning teevad ja haldavad oma tehinguid ise. KredEx on seetõttu andnud stardilaenu otselaenuna tänaseks ligi 60 korral. Kombineeritud stardilaen võimaldaks tagada alustavatele ettevõtjatele parema ligipääsu kapitalile, pakkudes viimast soodsamatel tingimustel võrreldes muude finantsasutustega. Seejuures jääks alles võimalus kasutada laenukäendust või muid tänasel perioodil kasutusel olevaid instrumente.
290. Kombineeritud stardilaenu eesmärk on soodustada uute ettevõtete loomist ning suurendada võimekate ettevõtete arvu Eesti majanduses. Stardilaenu täiendamine toetusega võimaldab ühelt poolt vähendada ettevõtte alustamisega seotud finantsriske ning teisalt tagada paremad võimalused kasvuks ning kapitali kaasamiseks, toetades see läbi ettevõtete liikumist alustamise faasist kasvufaasi.
291. Rahastamisvahendite kombineerimiseks toetustega on mitmesuguseid võimalusi. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt, sidudes toetuse elemendi kokkulepitud (vahe)eesmärkide täitmisega. Nii on võimalik tagada finantslahenduse vajalik paindlikkus, mis võimaldab kohandada tagasimakstavat toetust vastavalt eeldatavale tulule või säästule, säilitades seejuures stiimuli elujõulise projekti elluviimiseks. Arvestades, et laenu kombineerimise rakendamise põhimõtteid ei ole varasemalt rakendatud, on soovitav ennetavalt kooskõlastada kombineerimise põhimõtted erinevate osapooltega. Teiseks, kuna tegevus on oma sisulise ettevõtluse alustamise toetamise vaatest väga kulukas, siis kindlasti on kriitilisel kohal ka rahastamisvahendi halduskulu ja -tasu, mis on ettenähtud kogu lõppkasusaajale välja makstud laenu mahust 7%. Seega on soovitav rakendada ettevõtluse alustamise toetamiseks toetuse kombineerimise metoodikat, kuid võttes arvesse rakendusloogika uudsust ja riske, siis on teiseks lahenduseks ikkagi ka starditoetuse pakkumine.
292. Järgnevalt on toodud mõned näited tulemuspõhistest toetustest:
• Kapitali soodustused – eesmärkide saavutamise korral konverteeritakse osa laenust toetusteks ning arvestatakse laenu kustutamise või ettemaksena, mittesaavutamisel tuleb laen täies ulatuses tagasi maksta.
o Kombineeritud stardilaenu võiks siduda ka rohepöörde või ringmajanduse teemaliste eesmärkide saavutamisega. Projekti puhul, kus rakendatakse ressursitõhususe suurendamise või jäätmete vähendamise eesmärgil silmapaistvalt uuenduslikke
57 Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine, Ernst & Young Baltic AS, 2018.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
102
põhimõtteid ja/või tehnoloogiaid, kustutatakse projekti õnnestumise korral osa laenust (%).
• Tagastatav toetus: toetuse element konverteeritakse võlaks ja makstakse tagasi koos esialgse laenuosaga. Kui eesmärke ei saavutata, ei pea tagastatavat toetuse osa tagasi maksma.
• Konverteeritav toetus: toetus muudetakse (osaliselt) omakapitaliks, suurendades seeläbi finantsinstrumendile kuuluvaid osakuid. Kui eesmärke ei saavutata, ei pea konverteeritava toetuse osa tagasi maksma.
o Kombineeritud stardilaenu väljastamiseks on vajalik teatud eeltingimuste täitmine. Enne taotluse esitamist peaks ettevõte konsulteerima MAK esindajaga ning läbima eelhindamise äriprojekti ja planeeritavate kuludele kohta tagamaks projekti abikõlblikkus ning elujõulisus. Lisaks tuleb taotlejale teha vastavuskontroll ja krediidikõlblikkuse päring, veendumaks et taotlejal ei ole aktiivseid maksehäireid ja vastab tegevuse raames seatud tingimustele. Samuti on soovitav töötada välja põhimõtted ettevõtte arengu jälgimiseks.
o Et koostoime näol on tegemist pilootprojektiga, peaks see olema finantseeritud 100% struktuurivahenditest eeldamata omafinantseeringut. Laenu tagatiseks on ettevõtja füüsilisest isikust omanike, kes kuuluvad otseselt või teiste äriühingute kaudu asutatava ettevõtte omanikeringi, solidaarne käendus üldjuhul 25% laenusummast. Kui laenu ei kasutata sihipäraselt või laenu sihipärast kasutamist ei tõestata, siis on ettevõtja füüsilisest isikust otseste ja kaudsete omanike käendusest tulenev vastutuse rahaline maksimumsumma 100% laenusummast. Kontrolli teostatakse kahjujuhtumi korral või peale teise majandusaasta lõppu.
Tabel 35. Alustava ettevõtja kombineeritud laenu tingimused
Tingimus Kirjeldus
Sihtrühm Alustav ettevõtja
Sihtotstarve Uute ettevõtete loomine, alustava ettevõtte investeeringute või käibevahendite rahastamine
Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 20 000 eurot
Tagasimakseperiood Kuni 60 kuud (sh maksepuhkus kuni 12 kuud)
Intressimäär Üldjuhul kuni 1–3,75%, võimalusega vähendada projekti alguses (nt mida “rohelisem” ettevõte, seda soodsam intress)
Tagatis Omanike solidaarne käendus
Rakendamisskeem Laenu ja toetuse kombineerimine
Struktuurifondide eelarve 4 385 000 eurot (sh halduskulu 7%)
Allikas: autorite koostatud.
293. Intressi soodustuse puhul võib kaaluda intressi diferentseerimist, mille raames näiteks võtta arvesse kolmikpöörde põhimõtteid, ehk näiteks loodav ettevõte kasutab keskkonnasäästlike lahendusi. Keskkonnainnovatsiooni arendused on oma uudsuses vaates oluliselt riskantsemad ja ka investeeringu mõttes kulukamad.
294. Juhul kui ettevõtja on teinud kõik endast oleneva, et ettevõtmine õnnestuks (läbinud ettevõtluse alased koolitused või omab arvestatavat varasemat kogemust, osaleb regulaarselt MAKi nõustamisel ning on tagasiside/soovituste alusel viinud projekti sisse parandusi, teavitanud rakendusüksust), kuid siiski projekt ebaõnnestub, on rahastusskeemi elluviijal õigus kaalutletult kompenseerida toetusega teatud osa eraldatud laenust (kuni 80%). Kui aga ettevõtja ei ole omapoolseid kohustusi
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
103
täitnud või tegevused ei vasta kokkulepitule ning projekti tabab ebaedu, tuleb laen täies ulatuses koos intressiga tagasi maksta.
Joonis 19. Kombineeritud stardilaenu rakendusskeem
Allikas: autorite koostatud.
1.5.5. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenu ja toetuse kombineerimine)
295. Seoses alustava ettevõtja kombineeritud laenuga riigiabi reeglistik ei muutu. Järgida tuleb endiselt VTA määrustes ja GBER-is sätestatud tingimusi (toetuse piirmäärad, lubatav intressimäär, abikõlbulikud kulud jne).
1.5.6. Laenukäendus
296. Turutõrgete analüüs tõi välja vajaduse riigipoolse laenukäendusega jätkamiseks, mis aitaks mikroettevõtetel ja VKEdel saada finantseerimisasutuselt laenu, pangagarantiid või liisingut. Pangagarantii käendamise vajadust on rõhutanud ettevõtjad lisaks antud uuringus selgunud turutõrgete leevendamiseks ka kapitali kättesaadavuse turutõrgete leevendamiseks kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul58. Laenukäendus aitab lahendada olukordi, kus ettevõttel pole võimalik eraturult finantseeringut saada (nt puuduvad piisavad tagatised või tegutsemisajalugu). Laenukäendus aitaks maandada eraturu laenupakkuja jaoks riski ning võimaldaks selle kaudu laenukapitali kättesaadavust parandada. Laenukäenduse pakkumine panustab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi
58 Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul, Ernst & Young Baltic AS, 2021.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
104
„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ täitmisesse.
297. Laenukäenduse tingimused allolevas tabelis on toodud maksimaalsete võimalike väärtustega, mida korrigeeritakse vastavalt taotleja sihtgrupile ja taotletava finantseeringu suurusele. Selle eesmärgiks on, nagu allutatud laenu puhulgi, tagada paindlikkus turutingimuste muutumisel.
Tabel 36. Laenukäenduse tingimused
Tingimus Kirjeldus
Sihtrühm VKEd ja mikroettevõtted, kes vajavad krediidipakkujalt laenu, pangagarantii59 või liisingu saamiseks käendust
Sihtotstarve Tegevuse finantseerimine: ettevõtte tegevuse alustamine, ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh investeeringute ja käibevahendite finantseerimine
Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 5 000 000 euroni (kuni 80% võetavast kohustusest)
Käendustasu Käendustasu suurus vastavalt projekti riskitasemele, turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele soodustingimustel
Rakendamisskeem Taotletav läbi finantseerimisasutuse, portfellipõhisuse võimalus (vt lõik 299)
Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega
Allikas: autorite koostatud.
298. Laenukäendust on võimalik pakkuda läbi erinevate rakendamisskeemide, sealhulgas ka portfellipõhiselt koostöös finantseerimisasutustega (st lisaks pankadele ka teiste finantseerimisasutustega). Piiratud kahjususega portfellikäenduse rakendamise eesmärgiks on vähendada käenduste väljaandmisega seotud administratiivset koormust ning jõuda võimalikult paljude soovijateni. Standardsete ja hõlpsasti väljastatavate teenuste näol, nagu näiteks krediitkaart või arvelduslaen, on võimalik jõuda lihtsasti ka väiksemate ettevõteteni, kellel on kiireloomuliselt väiksemat finantseeringut vaja (näiteks tipphooajaks valmistuv väikekaupmees). Samal ajal on portfellikäenduse rakendamine60 abiks ka ettevõttega alustamisel, see maandaks panga riske ning vähendaks administreerimisele kuluvat aega võrreldes laenu- ja laenukäendustootega, mille puhul on alustavale ettevõtjale takistuseks puudulik finantstaust ja tagatised.
299. Portfellikäendust väljastatakse ka Lätis. Antud lahendus toodi turule 2018. aastal, eesmärgiga suurendada kapitali kättesaadavust VKEde ja mikroettevõtete seas. Lisaks oli selle eesmärk motiveerida uute ettevõtete loomist, tegevuse laiendamist ja suurendada üleüldist laenuandmist ja -võtmist. Lätis on portfellikäenduse maksimaalseks summaks 250 000 eurot ning kogutehingute arvuks 2019. aastal oli 9,7 miljonit eurot. Portfellikäenduse võimalust pakuvad Lätis hetkel Altumiga koostöös 5 finantsasutust - Citadele, Swedbank, SEB, Unicredit ja Luminor.61
300. Portfellipõhisuse korral on tingimused seatud summaarselt erinevatele sihtgruppidele (maksimaalseks summaks alustava ettevõtte puhul näiteks 200 000 eurot), et tagada portfelli mitmekesisus ja riskitaluvus. Portfellilahendus aitaks lisaks käenduse andja administratiivse
59 Kui Euroopa Komisjon peaks pangagarantii tulevikus taas abikõlblikuks tunnistama (hetkel see abikõlblik ei ole). 60 Portfellikäendus tuleks turule nn piloottootena, mille cap rate võiks eksperthinnangul olla 25%. See võiks motiveerida erasektori finantseerimisasutusi koostööks ning samal ajal portfelli riskide maandamiseks hajutama. Rakendamiskogemuse pealt võib olla vajalik cap rate ümber arvutada. 61 Akciju sabiedrība “Attīstības finanšu institūcija Altum”. https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/issuer_documents/download/1345
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
105
koormuse vähendamisele lihtsustada ettevõtete jaoks täiendava raha kaasamist, mida turutõrgete analüüsi põhjal hinnatakse kohati liiga bürokraatialikuks ja aeganõudvaks.
301. Käenduse puhul on jätkuvalt aktuaalne käendusele kehtestatud intressimäära küsimus. Et maksimeerida käenduse kasutegurit, on soovitatav pakkuda madalama intressiga käendust turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele. Rahvusvahelise praktika analüüsi (Holland, Soome) kohaselt jääb alustavate ettevõtete ja VKEde puhul käenduse intress alla 2%.
302. Turutõrgete analüüsi põhjal oleksid sihtgrupid, kellele võimaldada soodustingimustel (madalam käendustasu) käendust, järgmised:
• alustavad ettevõtted,
• ettevõtted, kes asuvad / teevad investeeringuid tõmbekeskusest eemal,
• teadmusmahukad ja kõrgema lisandväärtusega või selle poole püüdlevad ettevõtted (sh ettevõtted, kes vajavad tuge innovatsiooni tegemiseks või uudsete tehnoloogiate turule toomiseks, näiteks ka kolmikpöördega62 seotud ettevõtted).
1.5.7. Riigiabi reeglite kohaldamine (laenukäendus)
303. Lisaks rahalisele toetusele on võimalik riigiabi anda ka tagatise vormis, sh laenukäendused. Vastavalt KredExi ettevõtluslaenu käendamise tingimuste63 punktile 3.1.5 on käendus käenduslepingust tulenev käenduse andja poolt tagatud kohustus tasuda käenduse saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku võlakohustus.
304. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ettevõtluslaenu käendamisel juhindub KredEx:
• VTA määrusest (EL) nr 1407/2013;
• Euroopa Komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiina antava riigiabi suhtes (tagatise teatis); ning
• konkurentsiseaduse § s 33 sätestatust.64
305. VTA määruse (EL) nr 1407/2013 alusel saab vähese tähtsusega abi anda mis tahes valdkonnas, v.a artikli 1 lõikes 1 toodud valdkonnad (vt loetelu lõigus 273) ja see peab olema nn „läbipaistev abi“ ehk abi, mille brutotoetusekvivalenti on võimalik juba eelnevalt täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (artikkel 4, lõige 1).
306. Vastavalt artikli 4 lõikele 6 käsitatakse tagatistena antavat abi läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui:
• abisaaja suhtes ei ole algatatud abisaaja kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja puuduvad alused maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil; ning
62 Kolmikpöörde all mõistetakse innovatsiooni-, rohe- ja digipööret. 63 Tingimused ettevõtluslaenu käendamiseks (vähese tähtsusega abi abikava), https://kredex.ee/sites/default/files/2021-01/VTA_garantii_2015.pdf 64 Tingimused ettevõtluslaenu käendamiseks (vähese tähtsusega abi abikava), https://kredex.ee/sites/default/files/2021-01/VTA_garantii_2015.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
106
• tagatis ei ületa 80% asjaomasest laenust ning tagatud summa ei ületa viieaastase tagatise kestuse puhul 1 500 000 eurot (kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul 750 000 eurot) või kümneaastase tagatise ketuse puhul 750 000 eurot (kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul 375 000 eurot). Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina kohaldatavast ülemmäärast ehk 200 000 eurost (maanteetranspordiettevõtte puhul 100 000 eurost); või
• brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbor-preemiad, mis on sätestatud Tagatise teatises; või
• enne kohaldamist on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu riigiabi käsitleva määruse alusel ja komisjon on selle heaks kiitnud ning meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse VTA määrust.
307. Tagatise teatis kohaldub kõikides majandusharudes antavatele kõikidele tagatistele, mida antakse riigi poolt või riigi vahendite arvelt, välja arvatud ekspordigarantiid.65 Garantiid on enim levinud kujul seotud laenusaaja poolt laenuandjaga kokku lepitud laenuga või muu rahalise kohustusega. Garantiisid võib anda üksikgarantiidena või garantiikavade raames.66
308. Üldjuhul loetakse riigiabiks kõiki vahetult riigi poolt antavaid tagatisi ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt antavaid tagatisi. Abi andmine toimub garantii andmise hetkel, mitte selle kasutamise või garantii tingimuste kohaste väljamaksete tegemise ajal.67
309. Vastavalt Tagatise teatise punktile 3 on riigiabi välistavad tingimused järgmised:
• Üksikgarantiid:
o laenusaaja ei ole finantsraskustes (vähem kui kolm aastat tagasi asutatud VKEsid ei peeta selle perioodi jooksul Tagatise teatise tähenduses raskustes olevateks);
o garantii on seotud konkreetse rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja on ajaliselt piiratud;
o garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest;
o garantii eest on makstud turupõhist hinda või VKEle on kehtestatud järgmine aastane minimaalne garantiipreemia ehk nn safe-harbor-preemia (vt tabel 37).
• Garantiikavad:
o garantiikava on suletud finantsraskustes laenusaajatele (v.a. juhul kui see on riigiabi reeglitega lubatud, nt COVID19 pandeemia ajal tekkinud olukord);
65 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 66 Tagatise teatis, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008XC0620%2802%29 67 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
107
o garantii on seotud konkreetse rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja on ajaliselt piiratud;
o garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest (nimetatud 80% piirang ei kehti riigigarantii puhul, mis on antud sellise ettevõtja rahastamiseks, kelle tegevus koosneb täielikult neile nõuetekohaselt ülesandeks tehtud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest ja kui selle garantii on andnud ülesande määranud riigiasutus);
o garantiikava tingimused rajanevad realistlikul riskihindamisel, millest tulenevalt muutub soodustatud ettevõtjate makstud garantiipreemia kava isefinantseerivaks;
o garantiipreemiate suurus vaadatakse vähemalt kord aastas üle ja vajadusel korrigeeritakse preemiaid, et kava oleks jätkuvalt isefinantseeritav;
o garantiipreemiad peavad katma tavalised garantii andmisega seotud riskid, kava halduskulud ja iga-aastased piisava kapitali hüvitused, isegi kui sellist kapitali pole või see on olemas vaid osaliselt;
o garantiikava raames tuleb sätestada tulevaste garantiide andmise tingimused, nagu ettevõtjate abikõlblikkus vastavalt reitingule ning vajadusel garantiide sektor ja suurus, maksimaalne summa ja kestus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
108
Tabel 37. Minimaalne garantiipreemia
Krediidikvaliteet Standard and Poor's Fitch Moody's
Aastane „safe- harbor” preemia
Kõrgeim kvaliteet AAA AAA Aaa 0,4 %
Väga tugev maksevõime AA + AA + Aa 1
AA AA Aa 2 0,4%
AA – AA – Aa 3
Tugev maksevõime A + A + A 1
A A A 2 0,55%
A – A – A 3
Piisav maksevõime BBB + BBB + Baa 1
BBB BBB Baa 2 0,8 %
BBB – BBB – Baa 3
Ebasoodsad tingimused võivad maksevõimet kahjustada
BB + BB + Ba 1
BB BB Ba 2 2,0 %
BB – BB – Ba 3
Ebasoodsad tingimused tõenäoliselt kahjustavad maksevõimet
B + B + B 1 3,8 %
B B B 2
B – B – B 3 6,3 %
Maksevõime sõltub soodsate tingimuste püsimisest
CCC + CCC + Caa 1 Aastast „safe-harbor” preemiat ei saa määrata
CCC CCC Caa 2
CCC – CCC – Caa 3
CC CC
C
Maksevõimetu või peaaegu maksevõimetu
SD DDD Ca Aastast „safe-harbor” preemiat ei saa määrata
Allikas: Tagatise teatis68.
310. Kui üksikgarantii või garantiikava ei vasta ülaltoodud tingimustele, tuleb üldjuhul lugeda garantii riigiabiks ja arvutada riigiabi element.69
311. Üksikgarantii puhul tuleb garantiiga antava toetuse rahaline väärtus arvutada garantii turuhinna ja tegelikult makstud hinna vahena. Garantii abielementi VKEle antavas üksikgarantiis võib arvutada lähtuvalt teatises toodud aastasest minimaalsest garantiipreemiast (abi element on safe- harbor-preemia ja makstud garantiipreemia vahe).70
312. Portfelligarantii puhul on samuti tegemist tagatisega, mille puhul tuleb jälgida, et VTA määrustes või Tagatise teatises sätestatud asjaomased nõuded, mida on käesolevas peatükis juba kirjeldatud, oleksid täidetud.
313. Tagatise teatise punktis 3.2 on komisjon leidnud, et teatud riski hindamise ja talumise kohustus peab jääma ka laenuandjale. Selle tagamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:
68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008XC0620%2802%29 69 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 70 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
109
• kui laenu või rahalise kohustuse suurus aja jooksul väheneb, näiteks seetõttu, et laen hakkab tasutud saama, peab sellega proportsionaalselt kahanema ka garantiiks antud summa, nii et garantii ei kataks ühelgi ajahetkel üle 80% tasumata laenust või rahalisest kohustusest;
• kahju tuleb kanda laenuandja ja garandi poolt proportsionaalselt ja ühtmoodi. Samuti peab laenaja antud võlakirjade sissenõudmisest saadav netotulu (s.o sissetulek, millest on maha arvatud nõude menetluskulud) vähendama proportsionaalselt laenusaaja ja garandi kantavaid kahjusid. Esmavastutusega garantiisid, mille puhul kahju kantakse esmalt garandi ja alles seejärel laenuandja poolt, võidakse käsitleda abi sisaldavana.
314. Kui liikmesriik soovib anda garantiid, mis ületab 80% läve ja väidab, et see ei kujuta endast abi, peab ta seda väidet nõuetekohaselt põhjendama, näiteks kogu tehingu korralduse põhjal, ning teavitama sellest komisjoni võimaliku riigiabi olemasolu nõuetekohaseks hindamiseks.71
315. Tagatise teatise lähtekoht on, et juhul, kui riik annab ettevõtjale laenu võtmisel oma garantii, võtab riik tehinguga seotud riski enda kanda ning selline riski ülekandmine ei tohi toimuda ilma riigile asjakohase preemia maksmiseta. Kui riik loobub tervest või osast garantiipreemiast, annab see ettevõttele eelise ja on samaaegselt ka riigi vahendite raiskamine. Käendus, mis kataks laenu sajaprotsendiliselt või jätaks laenukahjude kandmise esmalt täielikult riigi kanda, oleks riigiabi reeglitega vastuolus.72
1.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused
316. Vaatamata sellele, et rahastamisvahendite puhul on tegemist tagasimakstava mehhanismiga, on oluline tagada nende rakendamise tulemuslikkus. Sellest ajendatult on vaja hinnata rahastamisvahendite rakendamise eeldatavaid tulemusi ning nende panust prioriteetide saavutamisesse ja meetme eesmärkide täitmisesse. Finantsinstrumentide rakendamise tulemuslikkuse olulisteks näitajateks on kasusaajate arv ja võimendus, mis võtab arvesse ka erasektori finantseerimisasutustelt kaasatavate rahaliste vahendite panust.
1.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus
317. Rahastamisvahendite rakendamise lisandväärtus avaldub kõige selgemalt ringlusefekti, võimendusefekti ja kasusaajate arvu alusel. Ringlusefekt esindab rahastamisvahenditesse tagasi makstud vahendeid, mida saab kasutada edasiste finantseeringute tarbeks. Seega jõuab lõppkasusaajateni suurem hulk eelarvelisi vahendeid kui rahastamisvahendite jaoks planeeritud eelarve. Ühelt poolt saab tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta ning teisalt võib summa suureneda intressidega teenitud tulu võrra. Siinkohal on oluline märkida, et seda ainult juhul kui intressitulu ületab kahjusid ja rakendamise halduskoormust, mistõttu aruandes konkreetseid ringlusefekti numbrilisi väärtusi pole välja toodud, kuna see muutub oluliselt olenevalt kahjude suurusest ja nende tekkimise hetkest. Lisaks võtab võimendusefekt arvesse ka erasektori finantseerimisasutuste panust. Nii jõuab ettevõteteni finantsinstrumendi ühe euro kohta rohkem kapitali.
318. Võimendusefekt on efekt, kus tuuakse ettevõtetesse lisavahendeid nii avalikust kui ka erasektorist läbi riskide jagamise meetodi. Seeläbi luuakse võimalused erasektori finantseeringu toomiseks
71 Tagatise teatis, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52008XC0620%2802%29 72 Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine, Ernst & Young Baltic AS, 2018.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
110
projektidesse ning avaliku sektori finantseerimiskoormuse vähendamiseks. Võimendusefekt mängib olulist rolli just eelarveliste piirangutega toimetulemisel ning võimaldab kontsentreerida rahastamist, sest lisarahade kaasamine erasektorist suurendab võrreldes tagastamatu toetusega rahastamisvahendi lisaväärtust ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel.
319. Lisaks võimaldab rahastamisvahendite kasutamine toetuste asemel ühendada nii era- kui ka avaliku sektori huvid. Selle tulemusel võivad pangad kaaluda projektide finantseerimist, mida siiani pidasid mittetulusateks või liiga riskantseteks. Erasektori teadmiste kasutamine projektide valimisel on enamasti efektiivsem ja võimaldab jõuda rohkemate kasusaajateni kui toetuse jagamise korral.
320. Perioodiks 2021–2027 eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ettevõtluse valdkonnale 17,5 miljonit eurot, mis on suunatud turutõrgetega võitlemiseks. Kogusummast on hinnanguliselt 10,5 miljonit eurot suunatud laenukäenduse ja ülejäänud allutatud laenu väljastamisele73. On mõistlik suunata suurem osakaal kogusummast just käenduse väljastamisele, kuna läbi käenduse on võimalik finantseerida rohkemal arvul ettevõtteid. Antud jaotust kasutatakse võimendusefekti arvutamisel, kuid tegemist on hinnangulise jaotusega, mis võib perioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda. Järgnevalt on toodud eelhindamise käigus koostatud kasusaajate prognoos, mis toetub eeskätt KredExi varasemale finantsinstrumentide rakendamise statistikale, investeerimisstrateegiale ja instrumentide hinnangulisele struktuurifondide eelarve suurusele (17,5 miljonit eurot). Tabelis 38 toodud võimendusefekt ning kasusaajate arv on hinnangulised ja sõltuvad rakendusasutuse ja rahastamisvahendi rakendaja otsustest ja detailidest investeerimisstrateegia elluviimisel.
Tabel 38. Eelarve ja kasusaajate prognoos struktuurifondidest rahastatud finantsinstrumentide väljastamiseks ettevõtluses74
Instrument
Struktuuri- fondide eelarve* (haldus- kuluga korri- geeritud), tuh €
Võimalik struktuuri- fondide vahendite realisatsioon, tuh €
Erasektori panus (hinnanguline ringlusesse jõudev finantseerimis- asutuste panus), tuh €
Summaarne investeerimis- maht (struktuuri- fondid koos erasektori finantseerimis- asutuste panusega), tuh €
Hinnangu- line tehingute arv (unikaalsete ettevõtete arv)
Keskm. tehingu suurus, tuh €
Võimendav mõju (ingl leverage effect) (arvutustehe: summaarne investeerimismaht / struktuuri- fondide eelarve)
Allutatud laen 5 950 5 950 5 950 11 900 20(14) 300 2,0
Laenukäendus 9 765 39 06075 48 825 48 825 325 (280) 120 5,0
KOKKU (allutatud laen & laenukäendus)
15 715 45 010 57 750 60 725 345 (294) 3,86
Stardilaen** 4 078 4 078 0 0 200 (200) 20 0,65
Märkused:
* Struktuurifondide vahendite eelarvest (17,5 miljonit eurot) on maha arvestatud halduskulu 15% allutatud laenu
hinnangulisest SF eelarvest ja 7% laenukäenduse ja stardilaenu hinnangulisest struktuurifondide eelarvest.
** Stardilaenu struktuurifondide vahendite eelarvest (4,38 miljonit eurot) on maha arvestatud halduskulu 7% ja arvestatud,
et keskmine laenusumma on 20 000 eurot. Hinnanguliselt on arvestatud, et 200 loodud uuest ettevõttest jääb ellu umbes
73 Summade jagunemist erinevate finantsinstrumentide vahel on võimalik korrigeerida vastavalt nõudlusele, lisaks võib vastavalt nõudlusele vajalik olla ka lisavahendite eraldamine. 74 Arvutuste lähtealused on toodud lõikudes 325–326. 75 Tulenevalt instrumendi kordajast, 9 765 x 4 = 39 060, vt lõik 326.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
111
65%, nii nagu rakenduskava planeerimise ajal tulemusnäitaja RCR17 raames välja toodi, ehk 200 unikaalset ettevõtet x
0,65 = 130 ellujäänud ettevõtet (New enterprises surviving in the market)76.
Allikas: autorite koostatud.
321. Eelolevast tabelist nähtub, et investeerimisstrateegiat ja struktuurifondide eelarvet arvestades jääks struktuurifondidest rahastatava allutatud laenu ja laenukäenduse kasusaajate arv 294 ettevõtte juurde ning kombineeritud stardilaenu kasusaajate arv 200 ettevõtte juurde. Turuolukorra muutumine võib kaasa tuua prognoosist kõrvalekaldumisi, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus kasusaajate prognoosi korrigeerimise järele.
322. Juhuks kui turul toimuvad muutused, mis mõjutavad rahastamisvahendite nõudlust, vajadust ja kättesaadavust, peaks eelarve sisaldama ka nn puhvrit turutõrgete adresseerimiseks suurenenud nõudlusega turuolukorras. Nõudluse muutumisele on võimalik reageerida ka vajadusel struktuurifondide eelarvet vastavalt vajadusele instrumentide vahel ümber jagades. Teatud puhver on tagatud finantsinstrumentide tagasimakstavate vahendite ja laekunud intresside näol (eeldusel, et see ei kulu kahjude väljamaksmiseks).
323. Võimendusefekti analüüsi põhjal jõuti eeltoodud eeldustest lähtudes tulemusele, et allutatud laenu ja laenukäenduse eelarvelise panuse korral jõuaks ettevõteteni koos erasektori finantseerimisasutuste panusega ligikaudu 60,7 miljoni euro väärtuses laenukapitali. See omakorda tähendab ligikaudu 3,9-kordset võimendavat mõju ehk iga finantsinstrumendi eelarve 1 euro kohta jõuab ettevõteteni perioodi jooksul ligikaudu 3,9 eurot kapitali (tabel 38).
Arvutuste lähteandmed
324. Järgnevalt on toodud antud peatükis kajastatud ettevõtluse valdkonna arvutuste lähtekohad. Oluline on märkida, et välja toodud keskmised näitajad on hinnangulised ning neid kasutatakse ainult ligikaudsete arvutuste tegemisel. Näitajad põhinevad KredExi väljastatud finantsinstrumentide varasemal statistikal ja eksperthinnangutel.
325. Allutatud laen:
• Allutatud laenu hinnanguline osakaal struktuurifondide ettevõtluse vahenditest (kokku 17,5 miljonit eurot) on 7 miljonit eurot. Sellest lahutatakse maha haldustasud (15%)77, mis teeb kogusummaks ligi 6 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel, st struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.
• Hinnanguline tulevane keskmine laenusumma on 300 000 eurot. Tegemist on ainult arvutuste aluseks võetud keskmise laenusummaga. KredExi allutatud laenude 2017–2020 statistika põhjal on keskmiseks laenusummaks 151 000 eurot. Samal ajal on eesmärk allutatud laenuga rahastada ka mh innovatsiooni tarbeks tehtavaid investeeringuid, mille jaoks vajatakse
76 Antud hetkel on ettevõtluse alustamiseks ettenähtud vahendid toetusena ja eeldab finantsallika muutmist rahastamisvahendiks ehk kooskõlastamist DG REGIOga eelarve ja indikaatorite muutmiseks. 77 Quasi-equity finance for SMEs - A fi-compass model financial instrument | fi-compass
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
112
suuremaid laenusummasid. Ettevõtjate küsitlusest selgus, et arvestataval määral vajatakse laene mahuga kuni 1 mln eurot ja plaanitakse teha investeeringuid ka üle selle.
• Allutatud laen moodustaks hinnanguliselt keskmiselt 50% ringlusesse jõudvast rahast (st erasektori panus oleks keskmiselt 50%).
• Erasektori finantseerimisasutuste panus: 5,95 miljonit eurot / 50 x 50 = 5,95 miljonit eurot.
• Summaarne investeerimismaht: 5,95 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve) + 5,95 miljonit eurot (erasektori finantseerimisasutuste panus) = 11,9 miljonit eurot.
• Tehingute ja kasusaajate suhe: 69% (KredExi 2017-2020 laenustatistika alusel).
• Hinnanguline tehingute arv: 5,95 miljonit eurot / 300 tuhat eurot = 20 tehingut.
• Unikaalsete ettevõtete arv: 20 * 0,69 = 14 ettevõtet.
• Võimendava mõju (ingl leverage effect): 11,9 miljonit eurot (summaarne investeerimismaht) / 5,95 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve) = 2.
Tabel 39. Allutatud laenu arvutuste lähteandmed
Struktuuri- fondidest eraldatud summa, € Halduskulu
(Struktuuri- fondide vahendid- halduskulu)
Keskmine laenusumma, €
Tehingute ja kasusaajate suhe
Erasektori panus
Allutatud laen
7 mln 15% 5,95 mln 300 tuh 69% 50%
Allikas: autorite koostatud.
326. Laenukäendus:
• Laenukäenduse hinnanguline osakaal SF ettevõtlusevahenditest (kokku 17,5 miljonit eurot) on 10,5 miljonit eurot. Sellest lahutatakse maha halduskulu (7%)78, mis teeb kogusummaks 9,8 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel ning struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.
• Hinnanguline tulevane keskmine käenduse summa on 120 000 eurot (KredExi 2017–2020 käenduse statistika kohaselt on keskmiseks käenduse summaks 121 000 eurot. Kuigi käendussumma osas võiks eeldada summa suurenemist (nt seoses inflatsiooniga), siis arvutuste aluseks olevat hinnangulist keskmist käendussummat ei tõsteta, kuna eesmärk on jõuda rohkemate soovijateni.
• Kuna eelduslikult ei teki kõigil käendatud laenudel kahjusust ning enamasti pole vajalik kahjusid välja maksta, siis on laenukäenduse puhul vajalik kasutada kordajat, mis näitab, mitu eurot on võimalik iga struktuurifondide euro kohta väljastada. Kordaja leidmiseks on kasutatud KredExi statistikat väljamakstud kahjude kohta ning eksperthinnangut. Aluseks on võetud eelmise majanduslanguse kõige kõrgemate kahjudega periood, millele on vajalik lisada 5–10% puhvrit. Negatiivse stsenaariumi põhjenduseks on üha halvenevad majanduslikud väljavaated.
78 EUR-Lex - 32021R1060 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
113
Seekordse majanduslanguse ajal võivad elektri, kütuse ja toorme hinnatõusulainel tekkida vähemalt lühiajaliselt isegi suuremad likviidsusprobleemid ja sellega koos ka laenude tagasimakseraskused. Tuleb arvestada ohuga, et kõige keerulisem(ad) aasta(ad) on struktuurivahendite väljastamise alguses, mistõttu on vajalik pigem ligi 10%-ne puhver kordaja arvutamisel. Sellisel juhul saab hiljem kordajat vajadusel korrigeerida positiivsema stsenaariumi suunas. Lähtuvalt eeltoodust on soovituslik laenukäenduse kordaja käendussummasse 4.
• Arvestades kordaja ümber laenusummasse tingimusega, et käenduse osakaal on 80% laenusummast, teeb see kordajaks laenusummasse 5. Antud kordajat on soovitatav kasutada alla miljoni euroste laenude puhul. Üle miljoni euroste laenude puhul kaasneb lisaks kontsentratsioonirisk, moodustades struktuurifondide eelarvest sellisel juhul arvestatava osa, mistõttu on soovitatav ühe punkti võrra konservatiivsem kordaja. Seega on alla miljoni euroste laenude puhul mõistlik kasutada kordajat 5 (laenusummasse) ja üle miljoni euroste laenude puhul kordajat 4 (laenusummasse).
• Tehingute ja kasusaajate suhe: 86% (KredExi 2017–2020 käendusstatistika alusel).
• Erasektori finantseerimisasutuste panus: 39 miljonit eurot/ 0,8 = 48,8 miljonit eurot.
• Summaarne investeerimismaht: võrdne erasektori panusega, kuivõrd ettevõteteni jõuavad üksnes erasektori finantseerimisasutuse vahendid.
• Hinnanguline tehingute arv: 39 miljonit eurot / 120 tuhat eurot = 325 tehingut.
• Unikaalsete ettevõtete arv: 325 * 0,86 = 280 ettevõtet.
• Võimendav mõju (ingl leverage effect): 48,8 miljonit eurot (summaarne investeerimismaht) / 9,8 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve) = 5.
Tabel 40. Laenukäenduse andmed
Struktuuri- fondidest eraldatud summa, € Halduskulu
(Struktuuri- fondide vahendid- halduskulu)
Keskmine käendus- summa, €
Tehingute ja kasusaajate suhe
Keskmine käenduse osakaal
Laenu- käendus
10,5 mln 7% 9,8 mln 120 tuh 86% 80%
Allikas: autorite koostatud.
1.6.2. Panus prioriteetide täitmisse
327. Ühtekuuluvuspoliitika fondid on suunatud ELi strateegia rakendamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava Eestis79 on seotud kuue eesmärgi saavutamisega: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek. Ettevõtluse valdkonna puhul on vahetult oluline eesmärk „Nutikam Eesti“ ning selle erieesmärk „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, millega rahastamisvahendid on seotud RCO03 väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ kaudu (tabel 41).
79 Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool. (2020). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
114
Tabel 41. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgi „Nutikam Eesti“ asjakohase erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega
Eesmärk Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik
Nutikam Eesti
VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu
Väljundnäitaja Vahe-eesmärk 2024
Sihtväärtus 2029
RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)
Ettevõtjad 1950 9840
RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad
Ettevõtjad 80 800
RCO03 Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad
Ettevõtjad 50 300
RCO04 Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad
Ettevõtjad 1870 9450
RCO05 Toetatavad uued ettevõtjad
Ettevõtjad 210 1090
Tulemusnäitaja Lähtetase või võrdlusväärtus (ja võrdlusaasta)
Sihtväärtus 2029
RCR17 Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad
Ettevõtjad 0 (2021) 275
RCR25 Töötaja kohta kasvanud lisandväärtusega VKEde arv
Ettevõtjad 0 (2021) 4300
Allikas: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027.
328. Väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ järgi on eesmärgiks rahastada kokku 300 ettevõtet (sihtväärtus 2029. aastaks, vahe-eesmärk 50 ettevõtet 2024. aastaks). Ettevõtluse tarbeks on struktuurifondide vahenditest planeeritud 17,5 miljonit eurot, mille eest on võimalik rahastada hinnanguliselt 294 ettevõtet. Sellest enamus on käenduse abil rahastatud ettevõtted, millega on võimalik rahastada hinnanguliselt 280 ettevõtet. Arvestades lisaks võimalikke tagasilaekuvaid vahendeid ja intressitulu, mis jääb üle potentsiaalsetest tekkivatest kahjudest, võib rahastatavate ettevõtete arv olla ka suurem. Seega on väljundnäitaja „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ sihtväärtus üldiselt saavutatav.80 Vahe-eesmärgi saavutamine oleneb sellest, millal täpselt instrumentide väljastamisega alustatakse.
329. Tulemusnäitaja „Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ järgi on eesmärgiks rahastada kokku 275 ettevõtet (sihtväärtus 2029. aastaks). Struktuurifondide vahenditest on võimalik rahastada hinnanguliselt 200 ettevõtet kombineeritud stardilaenu pakkumise ja laenu summa suurendamise kaudu kokku summas 4,07 miljoni eurot. 200 ettevõttest jääb hinnanguliselt ellu peale 2 aastat asutamisest 130 ettevõtet. Seega on sihtväärtusest võimalik saavutada eelpool analüüsitud tingimuste kohaselt hinnanguliselt 47%.
80 Lisaks oleneb sihttaseme saavutamine sellest, ega toote arendamise või rakendamise ajal ei teki olulisi õiguslikke eriarvamusi, mille raames on oht, et uute lepingute sõlmimine peatatakse.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
115
330. Finantsinstrumendid tervikuna parandavad ettevõtete jaoks kapitali kättesaadavust, mille tulemusel saavad nad teostada investeeringuid ettevõtte arengusse ja tegevuse laiendamisesse. Seeläbi suureneb nende konkurentsivõime ning luuakse võimalused edasiseks arenguks, sh tootlikkuse suurendamiseks. Seega panustavad finantsinstrumendid ka tulemusnäitaja „Töötaja kohta kasvanud lisandväärtusega VKEde arv“ sihttaseme saavutamisse.
331. Finantsinstrumentide rakendamine on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“81 teema nr 4.3 „Majandus ja kliima“ tähelepanu nõudva muutusega 4.3.1 „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, mille eesmärk on Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule.
332. Samuti panustavad finantsinstrumendid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“82 elluviimisesse, mille tegevussuunad ettevõtluskeskkonna arendamisel on konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamine, kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekuse suurendamine ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine.
1.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise
ajakohastamiseks
333. Rahastamisvahendite rakendamise ajal peab rakendajal olema võimalik paindlikult reageerida konkreetsetele turutõrgetele. See omakorda tingib vajaduse turuolukorra ja finantsinstrumentide rakendamise pidevaks jälgimiseks. Antud peatükis tuuakse ettepanekud rahastamisvahendite rakendamise monitoorimiseks, sh nii turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade iseseisvaks kaardistamiseks kui ka finantsinstrumentide edukuse mõõtmiseks (s.o seire ja tulemuslikkuse hindamine).
334. Käesolevate juhiste eesmärk on anda suunised järgmistel teemadel:
• Ettepanekud vajaduse korral eelhindamise ülevaatamiseks ning ajakohastamiseks rahastamisvahendi rakendamise käigus.
• Ettepanekud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite jooksva seire ja tulemuslikkuse hindamise läbiviimiseks.
335. Järgnevalt on toodud juhised eraldi nimetatud teemade kaupa.83
Ettepanekud eelhindamise ülevaatamiseks ja ajakohastamiseks rahastamisvahendi rakendamise
käigus
336. Ettevõtete investeeringuvajadusi ja -võimalusi mõjutavad nii üldised majanduslikud (nt majanduslangus, nõudluse kasv, toorainehindade muutus) kui ka poliitilised muutused. See võib kaasa tuua nii turutõrgete, sihtgruppide vajaduste kui ka finantsasutuste finantstoodete pakkumise
81 Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035ˮ heakskiitmine. RT III, 15.05.2021, 12 82 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 83Käesolevate juhiste koostamisel on sisenditena kasutatud mh EY varasemaid eelhindamise aruandeid: 1) „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine“ (MKM, 2018), 2) „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ (KEM, 2015).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
116
tingimuste muutumise. Sellised muudatused võivad omakorda mõjutada rahastamisvahendi asjakohasust. Kui rakendamise ajal leitakse, et eelhindamine ei pruugi turuolukorda enam täielikult kajastada, on vaja eelhindamine üle vaadata ja ajakohastada. Sellise hindamise käigus on võimalik tuvastada vajadus rahastamisvahendite ja/või nende tingimuste muutmiseks.
337. Rahastamisvahendite rakendamise iga-aastane jooksev hindamine peaks tuginema eeskätt turunõudlust ja -pakkumist kirjeldavatele andmetele, et tuvastada muutusi turuolukorras. Lisaks iga- aastasele ülevaatusele oleks asjakohane vähemalt korra rahastamisvahendi rakendamise perioodi jooksul viia läbi ka põhjalikum rahastamisvahendi hindamine, et tuvastada muudatused sihtrühmade vajadustes ja turupakkumises, mis ei toimu eeldatavasti iga-aastaselt, vaid pigem 2-3 aasta tagant. Selline põhjalikum turutõrgete, sihtrühmade vajaduste ning eraturu kapitalipakkumise ülevaatus võiks toimuda näiteks perioodi 2021–2027 rahastamisvahendite vahehindamise käigus. Lisaks iga-aastasele ülevaatusele ning vahehindamisele võib esineda ka n-ö erakorralisi asjaolusid, mis võivad tingida rahastamisvahendi muutmise vajaduse (nt pandeemia, sõjaolukord jne). Sellised muudatused võivad tingida suuri muudatusi turuvajadustes ja -pakkumises, mistõttu võib esineda ka vajadus erakorralise instrumentide ülevaatuse ja uuendamise järele.
338. Seega võiks rahastamisvahendi rakendamise hindamine toimuda erinevatel viisidel:
• jooksev ehk iga-aastane hindamine,
• vahehindamine ja vajadusel ka erakorraline hindamine.
Jooksev hindamine 339. Kogu rakendamise perioodil oleks mõistlik teha rahastamisvahendite iga-aastast jooksvat
ülevaatust. Jooksva hinnangu andmisel on oluliseks sisendiks tagasiside taotlejatelt ja teistelt turuosalistelt, mida rahastamisvahendi rakendaja oma töö käigus igapäevaselt saab. Selle põhjal tuleb kaaluda vajadust finantsinstrumentide tingimuste jooksvaks muutmiseks ning uute finantstoodete pakkumiseks juhul, kui selgub, et sihtrühma vajadused ja eraturu kapitalipakkumine ei ole kooskõlas. Vajadus rahastamisvahendi rakendamise järele tekib siis, kui eraturu rahastamisvõimalused ei võimalda sihtgrupi ettevõtetel vajalikke investeeringuid teha.
340. Rahastamisvahendite jooksev hindamine võiks hõlmata näiteks järgmist:
• rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajad (nt taotluste arv, väljastatud laenude arv);
• rahastamisvahendite taotlejatelt saadud hinnanguline info / jooksvalt saadud tagasiside;
• finantsasutuste esindajatelt kogutud kvalitatiivne informatsioon.
341. Ettevõtete ja finantsasutuste esindajatelt kogutud informatsioon annab infot võimalike muutuste kohta:
• sihtrühmade investeeringuvajadustes (investeerimisaktiivsus, investeeringusummad, kasutusvaldkonnad, tagasimakseperioodid, rahastusallikate eelistus);
• turutõrgetes ja mitteoptimaalsetes investeerimisolukordades (takistused ja kitsaskohad investeeringute tegemiseks vajalike rahaliste vahendite kaasamisel);
• finantsasutuste finantstoodete pakkumises (intressimäärad, tagasimakseperioodid, laenatavad summad, tagatisnõuded, ettevõtete riskitaseme hindamise metoodika).
342. Ettevõtetelt on võimalik koguda infot intervjuude ja/või taotlejate jooksva küsitlemise raames, kus taotlejad täidaksid lühikese küsimustiku. Samuti annaks rahastamisvahendi rakendamise
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
117
menetlusprotsessi kohta infot taotlejate tagasisideküsitlus. Oluline on olla infovahetuses ka krediidiasutustega, kuna neil on hea ülevaade ettevõtete vajadustest ning kapitali saamisel esinevatest turutõrgetest.
343. Ettevõtete ja finantsasutuste esindajatelt kogutud informatsiooni saab võrrelda rahastamisvahendite eelhindamise aruandes esitatud tulemustega. Selle kaudu on võimalik tuvastada turul üldisi muutusi. Alljärgnev tabel sisaldab kokkuvõtet eelhindamise tulemustest ja on abivahendiks turul toimuvate muutuste tuvastamisel.
Tabel 42. Rahastamisvahendite eelhindamise tulemuste ja iga-aastaste muutuste kaardistamise näidistabel
Rahastamisvahendite eelhindamise tulemused
Jooksev hindamine
2022 2023 2024 …
Turutõrge 184 … … … …
Turutõrge 2 … … … …
Turutõrge 3 … … … …
Allikas: autorite koostatud.
Vahehindamine ja vajadusel ka erakorraline hindamine 344. Jooksva seire kõrval tasuks kaaluda rahastamisvahendi rakendamise perioodi jooksul ka ühekordse
vahehindamise läbiviimist. Vahehindamine võiks hõlmata turutõrgete ja sihtrühmade vajaduste uuendatud kaardistust ning analüüsida pakutavate instrumentide tingimuste vastavust turu vajadustele. Vahehindamine võiks sisaldada info kogumist sihtrühmadelt (intervjuude ja/või küsitluse kaudu). Küsitlus võimaldab koguda infot suurelt hulgalt ettevõtetelt, samas peab aga arvestama, et ei tekiks ettevõtete nn „üleküsitlemist“, mistõttu võib küsitluse kvaliteet kannatada. Sellisel juhul võivad paremini töötada telefoniintervjuud ja/või fookusgrupid ettevõtjatega (nt mingi kindla toote sihtrühm) ja/või esindusorganisatsioonidega. Eraturu kapitalipakkujatelt info kogumiseks on parim viis intervjuud ja/või fookusgrupid finantsasutuste esindajatega.
345. Vahehindamine võiks hõlmata muu hulgas järgmisi tegevusi:
• Investeerimisvajaduse ja kapitali kättesaadavuse analüüs
o sihtrühma investeerimisvajaduse analüüs
o sihtrühma hinnang kapitali kättesaadavusele eraturult ning probleemide/takistuste kaardistus
• Eraturu kapitalipakkumise analüüs
o finantsasutuste toodete tingimuste kaardistamine
o finantsasutuste tingimuste ja sihtrühmade vajaduste võrdlemine ning turutõrgete tuvastamine
• Pakutavate instrumentide tingimuste ülevaatus
84 Turutõrgete loetelu toodud ptk-s 1.1.3. „Ettevõtted: turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad“ tabelis 16.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
118
o instrumentide tingimuste kõrvutamine sihtrühma vajadustega
346. Erakorralise hindamise vajadust ei ole võimalik eelhindamise hetkel ette näha, kuid see võib tekkida rahastamisvahendi rakendamise perioodi jooksul aset leidvate sündmuste ajel. Sellisteks sündmusteks võivad eelmiste aastate näitel olla näiteks COVID-19 pandeemia või sõjaline olukord Euroopas, mis on tinginud kiireid muutusi sihtrühmade vajadustes. Aasta 2022 näitel näeme, kuidas sõjalise konflikti olukord on tekitanud aktuaalse vajaduse tarneahelate kiireks ümberkorraldamiseks, milleks ettevõtted vajavad täiendavat kapitali. Samuti näitas COVID-19 pandeemia, kuidas ettevõtete toimetulek ja arenguplaanid võivad olla mõjutatud erakorralistest teguritest. Sellistes erakorralistes olukordades võib olla vajadus rahastamisvahendite kiireks ülevaatuseks, et neid turu vajadustele kohandada. Olenevalt sellest, kui kiireid muutusi erakorraline olukord turul esile kutsub, tuleb valida ka hindamise meetodid. Aasta 2022 näitel on muudatused olnud niivõrd kiired, et nende adresseerimiseks oleks mõistlik võimalikult kiire turuolukorra ülevaatus, mida võiks teha näiteks erinevaid sektoreid ning ettevõtete gruppe esindavate intervjuude ja/või fookusgruppidega (kuivõrd põhjalik küsitlus võib olla liiga ajamahukas).
347. Juhul, kui läbiviidava hindamise käigus ilmneb muudatusi turutõrgetes, sihtrühmade vajadustest ja/või eraturu pakkumises, mis tingib vajaduse rahastamisvahendi muutmiseks, olemasolevate instrumentide lõpetamiseks ja/või uute rahastamisvahendite loomiseks, siis tuleks välja töötada uus investeerimisstrateegia. Seejuures saab eeskujuks võtta käesoleva hindamise käigus koostatud investeerimisstrateegia, mida saab kohandada vastavalt turuolukorrale.
Ettepanekud rahastamisvahendi seireks ja tulemuslikkuse hindamiseks
348. Rahastamisvahendite väljundnäitajate seire võimaldab anda hinnangu rahastamisvahendi tulemuslikkusele. Näitajad annavad ülevaate nii rahastamisvahendi rakendamise mahust kui konkreetse rahastamisvahendi nõudlusest ja sobivusest sihtrühmale. Selle põhjal on võimalik hinnata vajadust rahastamisvahendite tingimuste muutmiseks, millele võivad viidata järgmised olukorrad:
• Toote eelarvest oluliselt väiksemas mahus taotluste laekumine – võib viidata vähesele nõudlusele sellise toote järele või tingimuste ebasobilikkusele. Vajalik vaadata üle tingimused ja/või suunata vahendid teistesse toodetesse.
• Toote eelarve planeeritust oluliselt kiirem välja andmine – võib viidata rahastamisvahendi planeeritust suuremale nõudlusele ja vajadusele vahendeid juurde suunata.
• Taotletavad laenude või tagatiste suurused erinevad oluliselt planeeritust – võib esineda vajadus üle vaadata pakutatavate laenude/tagatiste piirmäärad.
• Taotlejate eelistused tagasimakseperioodide osas on planeeritust erinevaid – võib esineda vajadus üle vaadata finantsinstrumentide tingimused.
349. Järgnevalt on toodud võimaliku analüüsitabeli näidis näitajate hindamiseks. Lisaks tabelis toodule oleks mõistlik jälgida väljundnäitajatena ka uute toetatavate ettevõtete arvu, meetmega kaasatud erakapitali mahtu, finantsinstrumendi toel loodud töökohtade arvu jms. Samuti võib hinnata ka tulemuslikkuse näitajaid nagu krediidikahjude ning halduskulude osakaalu.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
119
Tabel 43. Rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajate analüüsitabeli näidis
2023 2024 …
Siht Saavutus Siht Saavutus
Toode nr 1 (laen)
Väljundnäitaja
Taotluste arv
Väljastatud laenude/tagatiste arv
Muud näitajad
Keskmine laenusumma
Keskmine intress
Keskmine tagasimakseperiood
Toode nr 2 (laenukäendus)
Väljundnäitaja
Taotluste arv
Väljastatud tagatiste arv
Muud näitajad
Keskmine tagatud laenusumma
Keskmine intress
Keskmine tagasimakseperiood
Toode nr 3
Väljundnäitaja
…
…
Muud näitajad
…
…
…
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
120
2. Elamumajandus 350. Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele
elamumajanduse valdkonnas. Kõigepealt antakse turuülevaade kapitali kättesaadavusest, millele järgnevad väliskogemuse analüüs ning võimalike rahastamisvahendite kirjeldus. Investeerimistegevust analüüsitakse KÜ-de ja KOVide küsitluste ja elamumajanduse valdkonnaga seotud intervjuude analüüsi alusel, lisades täiendavaid intervjuude põhjal saadud hinnanguid eraisikute sihtrühmale turutõrgete teemal.
2.1. Turuülevaade
2.1.1. Varasem ülevaade investeerimistegevusest
351. 2022. aasta maikuu alguses oli Eestis 257 452 kasutusel olevat elamut85 (tabel 44) kokku 734 943 eluruumiga86. Neist 188 607 olid ühe korteriga kasutusel olevad elamud (sh üksikelamud, kuid ilma suvilate ja aiamajadeta) ning 30 425 kahe või mitme korteriga kasutusel olevad elamud. 219 032 elamust (ilma suvilate, aiamaade, hoolekandeasutuste ja ühiselamuteta) oli vähemalt C-klassi energiamärgis 7391 kasutusel oleval elamul (3,4%) (tabel 45).
Korteriühistud
352. Eelhindamise raames tehtud küsitlusele vastas 897 KÜ-d, neist 168 KÜ-le (19%) kuulub/kuuluvad hoone(d), mis asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas. 252 KÜ-d (28,1%) on viimase kolme aasta jooksul teinud rekonstrueerimistöid, et tõsta hoone(te) energiatõhusust. Kõige sagedasemad tööd olid fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (44% 252 KÜ-st), katuse, katuslae või pööninglae soojustamine (42%), akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (39%) ning küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (39%) (tabel 46).
353. 91% küsitlusele vastanud ja viimase kolme aasta jooksul energiatõhusust tõstvaid renoveerimistöid teinud KÜ-st kasutas nende tööde tegemiseks KÜ liikmete remondifondi, 46% panga- ja/või hoiu- laenuühistu laenu (tabel 47). Oluliselt vähem leidsid kasutust teised rahastamise allikad: kõigepealt toetused (KredExi rekonstrueerimistoetus – umbes 13%, KOVi toetus – umbes 10%), aga samuti KredExi käendus (umbes 8%). Nagu nähtub muuhulgas ka ühest intervjuust, võidakse igakuise makse vähendamiseks osaleda lisaks KredExi toodete kasutamisele ka rahvusvahelises projektis.
354. KÜ-del on tavapärane praktika eri rahastusallikaid kombineerida, mida on teinud 143 KÜ-d 252-st (57%) (tabel 48). Levinuim kombineerimise viis on KÜ remondifondi kasutamine koos panga- või hoiu-laenuühistu laenuga ning mingil määral ka kombineerimine KredExi toetusega (andmeid KredExi toodete kasutamisest vt peatükist 2.3). KÜ-d kajastasid vabavastustes ka teistsuguseid tööde rahastamise kombinatsioone, tihti mainides sihtotstarbelist rahakogumist KÜ liikmetelt ning KOVi toetusi.
85 Ehitised peamise kasutamise otstarbega „elamu“. 86 Ehitisregister. Infoportaal. Ehitise koondvaade. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
121
Tabel 44. Kasutusel olevate elamute arv Eestis 05.05.2022 seisuga
Elamu liik Kogus Vähemalt C energiamärgisega
Ühe korteriga elamud 226 243
…üksikelamu 186 411 5 094
…ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 2 196 28
…suvila, aiamaja 37 636
Ühe korteriga elamud (ilma suvilate ja aiamajadeta) 188 607
Kahe või mitme korteriga elamud 30 425
…kahe korteriga elamud 3 824 418
…kolme või enama korteriga elamud 26 601 1 851
Hoolekandeasutused, ühiselamud 784
Kokku vähemalt ühe korteriga elamud 257 452
Kokku vähemalt ühe korteriga elamud (ilma suvilate, aiamaade, hoolekandeasutuste ja ühiselamuteta)
219 032
Allikas: ehitisregister87, autorite arvutused.
Tabel 45. Kasutusel olevate elamute (ilma suvilate, aiamaade, hoolekandeasutuste ja ühiselamuteta) energiamärgised Eestis 05.05.2022 seisuga
Energia klass Kokku % Kumulatiivne % % elamute koguarvust Kumulatiivne %
A 1 230 8% 8% 0,6% 0,6%
B 2 829 18% 26% 1,3% 1,9%
C 3 332 21% 48% 1,5% 3,4%
D 3 282 21% 69% 1,5% 4,9%
E 2 668 17% 86% 1,2% 6,1%
F 1 496 10% 78% 0,7% 6,8%
G 476 3% 81% 0,2% 7,0%
H 237 2% 83% 0,1% 7,1%
Kokku 15 550 219 023
Allikas: ehitisregister88, autorite arvutused.
87 Ehitisregister. Infoportaal. Ehitise koondvaade. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary 88 Ehitisregister. Infoportaal. Ehitise koondvaade. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/infoportal/buildingsummary
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
122
Tabel 46. KÜ-de viimase kolme aasta jooksul tehtud rekonstrueerimistööd, et tõsta hoone(te) energiatõhusust, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=252
Rekonstrueerimistööd
KÜ-de arv, kes teostas vastavaid töid % 252-st
KÜ-de arv, kes ei teostanud vastavaid töid % 252-st
Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine 112 44% 140 56%
Katuse, katuslae või pööninglae soojustamine 106 42% 146 58%
Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine 98 39% 154 61%
Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine
13 5% 239 95%
Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine 98 39% 154 61%
Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine
50 20% 202 80%
Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine
18 7% 234 93%
Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena)
26 10% 226 90%
Muud rekonstrueerimistööd 80 32% 172 68%
Märkus: „muude tööde“ all märgiti ka neid töid, mis ei ole otseselt energiatõhususe tõstmisega seotud; (kõige rohkem)
märgiti eeskodade soojustamist, rõdude, fassaadi remonti/restaureerimist (sh mis ei sisaldanud soojustamist), ATS-
süsteemi, elektrisüsteemi renoveerimist/uuendamist jm elektritöid, veetorude, kanalisatsioonitorude vahetust, uute
korterite ehitamist, keldri põranda soojustamist ja konstruktsioonide tugevdamist.
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
Tabel 47. KÜ-de hoone(te) energiatõhusust tõstvate rekonstrueerimistööde rahastamise allikad, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=252
Rekonstrueerimistööde rahastamise allikad KÜ-de arv % 252-st
Korteriühistu liikmete remondifond 230 91,3
Panga- ja/või hoiu-laenuühistu laen 116 46,0
KredExi rekonstrueerimistoetus 33 13,1
KredExi renoveerimislaen 7 2,8
KredExi käendus 20 7,9
Kohaliku omavalitsuse toetus 25 9,9
Muu toetus 1 0,4
Muu 18 7,1
Otsest rahalist kulu ühistu jaoks ei olnud 3 1,2
Märkus: „muude tööde“ all märgiti järgmisi rahastusallikaid: korteriomanike isiklikud rahalised panused / sissemaksed /
laenud, täiendav igakuine makse lisaks remondifondile / sihtotstarbelised maksed, muud ühistu vahendid, projekti /
auditi toetus, restaureerimistoetus, ELi rahastatud rahvusvaheline koostööprojekt.
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
123
Tabel 48. KÜ-de hoone(te) energiatõhusust tõstvate rekonstrueerimistööde rahastusallikate kombineerimine, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=252
Rekonstrueerimistööde rahastamise allikate kombineerimise viis KÜ-de arv % 252-st
Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen + KredExi toetus
6 2%
Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen 1 0%
Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi toetus 23 9%
Korteriühistu liikmete remondifond + panga- või hoiu-laenuühistu laen 74 29%
Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi laen + KredExi toetus 1 0%
Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi laen 2 1%
Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi toetus 4 2%
Panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen + KredExi toetus 1 0%
Panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen 1 0%
Panga- või hoiu-laenuühistu laen + KredExi toetus 5 2%
Teistmoodi 29 12%
Ei ole kombineerinud 109 43%
Märkus: „teistmoodi“ vastuste all olid järgmised variandid: pangalaen + KredExi käendus, remondifond + lisaraha m2 kohta
igalt korterilt / sihtotstarbeline kogumine, remondifond + KIKi toetus, remondifond + KOVi toetus (ühe näitel 25% KOVi
poolt), remondifond (+ pangalaen) + KOVi (restaureerimis)toetus, remondifond + ühe omaniku poolne finantseerimine,
KÜ-ga seotud isiku firma laen.
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
Kohalikud omavalitsused
355. Eelhindamise raames tehtud küsitlusele vastas 42 KOVi. Neist 23 KOVi (55% vastanud KOVdest) on viimase kolme aasta jooksul rahastanud tegevusi elamumajanduses (näiteks elamute energiatõhususe suurendamine, elamufondi korrastamine jms).
356. Kõige rohkem on KOVid lammutanud kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud KOVile kuuluvaid hooneid ja rajatisi (13 KOVi) ning teinud rekonstrueerimistöid KOVile kuuluvate elamuhoonete ja/või üürielamute energiatõhususe suurendamiseks (7 KOVi) (tabel 49).
357. Elamumajanduse investeeringute finantseerimiseks viimase kolme aasta jooksul kasutasid KOVid kõige rohkem KOVi eelarvet (21 KOVi) ja KredExi lammutustoetust (10 KOVi) (joonis 20). Ainult neli KOVi kasutasid panga- ja/või hoiu-laenuühistu laenu.
358. Intervjuudest KOVidega selgub, et KOVid ise maksavad toetusi nt miljööväärtuslike alade korrastamiseks (nt väikestele puithoonetele) eesmärgiga pälvida eri sihtrühmade tähelepanu (võimalikest uutest ettevõtjatest turistideni). KOVid võivad katta kortermaja renoveerimisega seotud kulusid ka rahvusvahelistest projektidest, et ühelt poolt teised saaksid võtta eeskuju ning teiselt poolt levitada uudseid teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi, nt muinsuskaitse tingimustes olevate hoonete rekonstrueerimisel.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
124
Tabel 49. KOVide rahastatud tegevused elamumajanduses viimase kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=23
Tegevus KOVide arv
Tegime rekonstrueerimistöid ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
7
Toetasime rekonstrueerimistöid ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis EI KUULU omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
2
Püstitasime energiatõhusa(id) üürielamu(id) 3
Ehitasime ümber olemasoleva(d) hoone(d) üürielamu(te)ks, ilma energiatõhususe suurendamiseta 3
Ehitasime ümber olemasoleva(d) hoone(d) üürielamu(te)ks koos energiatõhususe suurendamisega 2
Tegime ligipääsetavusega ja/või ohutuse tagamisega seotud investeeringuid elamuhoones ja/või üürielamus, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
4
Tegime ligipääsetavusega ja/või ohutuse tagamisega seotud investeeringuid elamuhoones ja/või üürielamus, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
3
Lammutasime kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(d) ja rajatise(d), mis KUULUS(ID) omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
13
Toetasime kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(te) ja rajatise(te) lammutamist, mis asus(id) omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele MITTE KUULUVAL kinnisasjal
0
Tegime muid töid (vastuste täpsustamine: lokaalse maakütte rajamine; vee- ning kanalisatsioonisüsteemide vahetamine ja üldkasutatavate kohtade remonttööd ühiselamutes)
2
Allikas: KOVide küsitlus.
Joonis 20. Rahalised vahendid, mida KOVid kasutasid elamumajanduse investeeringute finantseerimiseks viimase kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=23
Allikas: KOVide küsitlus.
0
0
1
1
3
3
4
5
10
21
0 5 10 15 20 25
KredExi käendus
Erainvestori osalus
Muu
KredExi renoveerimislaen
KredExi rekonstrueerimistoetus
KredExi üürielamute toetus
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
Muu riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud projekti eelarve
KredExi lammutustoetus
Kohaliku omavalitsuse eelarve
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
125
2.1.2. Tulevased investeeringuvajadused
Korteriühistud
359. 614 KÜ-d (69% küsitlusele vastanud KÜ-dest) ning 124 KÜ-d, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas (74%), kavatsevad teha järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid (tabel 50).
Tabel 50. Küsitluses osalenud KÜ-de vastus küsimusele „Kas kavatsete teostada rekonstrueerimistöid järgmise 3 aasta jooksul, et tõsta hoone(te) energiatõhusust?“, N=897
Vastus KÜ-de arv % küsitluses osalenud KÜ-dest
KÜ-de arv, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas
% KÜ-dest, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas
Jah 349 39% 72 43%
Pigem jah 265 30% 52 31%
Pigem ei 93 10% 20 12%
Ei 97 11% 15 9%
Ei oska öelda 93 10% 9 5%
Kokku 897 100% 168 100%
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
360. Peamised rekonstrueerimistööde tegevused on fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (69%), katuse, katuslae või pööninglae soojustamine (48%) ning akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (48%) (joonis 21).
361. Kallimate tööde hulka (vähemalt 61% tööde kohta ei ületa maksumus 75 000 eurot ehk vähemalt 39% tööde maksumus on rohkem kui 75 000 eurot) kuuluvad eelkõige fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ning küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (tabel 51 ja joonis 22), aga ka „muud rekonstrueerimistööd“. Viimaste kohta on küsitlusele vastanud KÜ-d märkinud muuhulgas ka teistes valikvastustes olevaid variante. Muude rekonstrueerimistööde hulgas on näiteks drenaaži rajamise, elektritööde, fassaadi soojustamise, katuse vahetamise, trepikodade remondi ja rõdude renoveerimisega seotud töid.
362. 91% nendest, kes planeerivad järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, kasutavad selleks KÜ remondifondi (joonis 23). Rohkem kui pooled planeerivad kasutada panga- või hoiu- laenuühistu laenu ja KredExi toetust (vastavalt 57% ja 52%) ning umbes kolmandik (35%) KOVi toetust. Võrreldes seniste rekonstrueerimistööde rahastamise allikatega, on KÜ-del oluliselt suurem ootus KredExi toetuse, KOVi toetuse ja KredExi laenu kasutamise võimalustele (vastavalt +39%, +25% ja +21%) (joonis 24). Ehitushindade jätkuva tõusu tõttu89 inimeste väheneva reaalse sissetuleku kontekstis90 võib eeldada, et ootused toetusele kasvavad veelgi ning riik ja KOVid peavad KÜ-de toetamiseks leidma rohkem võimalusi.
363. Rahastusallikate kombineerimine on KÜ-de seas levinud praktika, sest ainult 16% rekonstrueerimistöid planeerivatest KÜ-dest ei kavatse seda teha (joonis 25). Peaaegu pooled neist (46%) kombineerivad KÜ remondifondi nii panga- või hoiu-laenuühistu laenu kui ka KredExi
89 Statistikaamet. (21.04.2022). Materjalide kallinemine tõstab ehitamise hinda. https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnaindeks-i-kvartal-2022 90 Pert, S. (07.04.2022). Kiire hinnakasvu tõttu väheneb inimeste ostujõud. Eesti Pank. https://www.eestipank.ee/press/kiire-hinnakasvu-tottu-vaheneb-inimeste-ostujoud-07042022
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
126
toodetega. Sellele järgnevad remondifondi kombineerimine kas panga- või hoiu-laenuühistu laenuga või KredExi toodetega (vastavalt 27% ja 24%).
Joonis 21. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavad rekonstrueerimistööd järgmise kolme aasta jooksul, N=614
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
2%
8%
11%
10%
21%
22%
21%
24%
24%
31%
48%
5%
12%
16%
20%
17%
19%
21%
19%
24%
17%
21%
25%
25%
25%
20%
18%
14%
19%
20%
15%
13%
8%
51%
47%
33%
29%
17%
40%
28%
31%
33%
34%
18%
17%
8%
16%
21%
26%
5%
10%
5%
4%
5%
4%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine
Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine
Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine (muuhulgas päikeseküte vee soojendamiseks)
Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena)
Muud rekonstrueerimistööd
Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine
Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine
Kanalisatsiooniga seotud tööd
Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine
Katuse, katuslae või pööningulae soojustamine
Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
127
Tabel 51. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde maksumus järgmise kolme aasta jooksul, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, N=614
Rekonstrueerimistööd ja vastavate KÜ-de arv al la 2 5 0 0 0 €
2 5
0 0
0 –
7 5 0 0 0 €
7 5
0 0
1 –
1 5 0 0 0 0 €
1 5
0 0
0 1
– 3 0 0 0 0 0 €
3 0
0 0
0 1
– 5 0 0 0 0 0 €
5 0
0 0
0 1
– 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0
0 0
0 0
1 –
2 0 0 0 0 0 0 €
ü le 2 0 0 0 0 0 0 €
Ei o sk a ö el d a
K o
kk u
Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (426)
10% 19% 16% 10% 4% 2% 1% 0% 36% 100%
Kanalisatsiooniga seotud tööd (267) 45% 19% 3% 1% … … … … 31% 100%
Katuse, katuslae või pööninglae soojustamine (294)
22% 26% 11% 3% 1% 0% … … 37% 100%
Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (294)
45% 14% 6% 2% 1% … … … 31% 100%
Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine (123)
37% 15% 3% … … … … … 45% 100%
Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (254)
19% 20% 15% 8% 1% … … … 37% 100%
Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine (263)
21% 14% 13% 5% … … … … 48% 100%
Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine (muuhulgas päikeseküte vee soojendamiseks) (163)
17% 29% 10% 2% … … … … 42% 100%
Heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine (42)
21% 24% 2% … … … … … 52% 100%
Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena) (183)
21% 17% 10% 3% … … … … 49% 100%
Muud rekonstrueerimistööd (234) 32% 25% 8% 4% 0% 2% 0% 28% … 100%
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
128
Joonis 22. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde maksumus järgmise kolme aasta jooksul, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul ilma nende KÜ-deta, kes ei osanud tööde maksumust hinnata
Allikas: KÜ-de küsitlus, tabel 51, autorite arvutused.
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine (271)
Taastuvenergia tootmisseadme koos energia muundamiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega soetamine ning paigaldamine (muuhulgas päikeseküte vee soojendamiseks) (94)
Küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine (161)
Muud rekonstrueerimistööd (234)
Katuse, katuslae või pööningulae soojustamine (184)
Ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine (138)
Soojustamise või tehnosüsteemide asendamisega seotud muud tööd, mis tagavad otsest energiasäästu (tavaliselt märgitud ehitusprojektis soovituslikena) (94)
Heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine (20)
Akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine (202)
Kanalisatsiooniga seotud tööd (183)
Esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asetseva põranda soojustamine (68)
alla 25 000 € 25 000 – 75 000 € 75 001 – 150 000 € 150 001 – 300 000 €
300 001 – 500 000 € 500 001 – 1 000 000 € 1 000 001 – 2 000 000 € üle 2 000 000 €
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
129
Joonis 23. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde rahastamise allikad, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, KÜ-de arv ja vastav %, N=614
Märkus: elanike ettemaksed/laenud, korteriomanike sihtotstarbelised maksed, katusekorruse ja pööningu pinna müük,
ühispindade võõrandamine, pindade väljaüürimine, KIKi toetus, roheenergiale ülemineku rahastamisvõimalused,
sponsorlus, KOVi projektitoetus „Fassaadid korda“, energiatõhususe programm.
Allikas: KÜ-de küsitlus.
Joonis 24. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde rahastamise allikate muutus võrreldes seniste rekonstrueerimistööde rahastamisega, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, N=614
Allikas: KÜ-de küsitlus, tabel 47, autorite arvutused.
5%; 29
7%; 40
8%; 48
16%; 99
23%; 143
35%; 214
52%; 322
57%; 349
91%; 557
0 100 200 300 400 500 600
Muu toetus
Osalemine teadus- ja arendusprojektis
Muu
KredExi käendus
KredExi laen
Kohaliku omavalitsuse toetus
KredExi toetus
Panga või hoiu-laenuühistu laen
Korteriühistu liikmete remondifond
-1%
+11%
+21%
+39%
+8%
+5%
+25%
+4% +1%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kasutatud rahastamise allikas Planeeritav rahastamise allikas
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
130
Joonis 25. Küsitluses osalenud KÜ-de planeeritavate rekonstrueerimistööde rahastamise allikate kombineerimine, „jah“ ja „pigem jah“ vastuste puhul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, KÜ-de arv ja vastav %, N=614
Märkus: „teistmoodi“ all mainiti järgnevaid rahastusallikaid: joonisel olevate rahastusallikate kombineerimine (KOVi)
toetusega (sh remondifond + KOVi toetus), KÜ remondifond + liikmete lisamaksed (sihtotstarbeline kogumine), ELi
fondide toetus, miljööväärtusliku ala toetused, omavahendite kombineerimine katusekorruse müügi või pindade
üürituluga, võimalusel osalemine teadus-ja/või arendusprojektis, KIKi toetus.
Allikas: KÜ-de küsitlus.
Kohalikud omavalitsused
364. 12 KOVi 42st küsitlusele vastanud KOVist ei kavatse ühtegi investeeringut elamufondi järgmise kolme aasta jooksul teha (tabel 52). Ülejäänud 30 KOVi kavatsevad lammutada kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hooneid ja rajatisi (16 KOVi), rajada kavandatavate uute erasektori arenduste juurde tugitaristut (14 KOVi), aga ka teha rekonstrueerimistöid KOVile kuuluvatele elamuhoonetele ja/või üürielamutele energiatõhususe suurendamiseks (14 KOVi). KOVid kavatsevad panustada energiatõhususe suurendamisse elamumajanduses energiatõhusate üürielamute ehitamise abil (kuus KOVi). Seitse KOVi teevad/planeerivad teha pilootprojekte koostöös KÜ-dega kaasaegsete ja atraktiivsete renoveerimislahenduste katsetamiseks elamuhoonetes ja/või üürielamutes.
365. Järgmise kolme aasta KOVide kallimad investeeringud elamumajanduses on seotud energiatõhususe suurendamisega: energiatõhusate üürielamute ehitamine, kus vastavate investeeringute mahud on eelkõige vahemikus 500 000 kuni 5 mln eurot, ning olemasolevate hoonete üürielamuteks ümberehitamine koos energiatõhususe suurendamisega (500 000 kuni 1 mln eurot). Nii väikese kui ka suure rahalise investeeringuga on rekonstrueerimistööde läbiviimisel eesmärgiks KOVidele kuuluvate elamuhoonete ja/või üürielamute energiatõhususe suurendamine.
366. KOVide elamumajanduse investeeringute peamised rahastusallikad on KOVide enda omavahendid (maksulaekumine ja tulu teenimine) ja KredExi või RTK toetused. Panga- või hoiu-laenuühistu laenu kasutamine on samuti arvestatav rahastusallikas elamumajanduse investeeringuteks, mida KOVid suunaksid KOVidele kuuluvate elamuhoonete ja/või üürielamute rekonstrueerimistööde tegemisele (viis KOVi 14st), energiatõhusate üürielamute ehitamisele (seitse KOVi kümnest) ning tugitaristu rajamisele uute erasektori arenduste juurde (kuus KOVi 14st).
8%; 47
12%; 72
13%; 79
16%; 97
24%; 147
27%; 163
46%; 280
0 50 100 150 200 250 300
Teistmoodi
Laenu ja/või käenduse kombineerimine toetusega
Panga või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen/toetus/käendus
Ei kavatse kombineerida
Korteriühistu liikmete remondifond + KredExi laen/toetus/käendus
Korteriühistu liikmete remondifond + panga või hoiu-laenuühistu laen
Korteriühistu liikmete remondifond + panga või hoiu-laenuühistu laen + KredExi laen/toetus/käendus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
131
Tabel 52. KOVide investeeringud elamufondi järgmise kolme aasta jooksul, vastamisel rahastusallikate kohta oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42
Tegevus K O
V id
e ar
v
al la 5 0 0 0 0 €
5 0
0 0
1 –
1 0 0 0 0 0 €
1 0
0 0
0 1
– 2 5 0 0 0 0 €
2 5
0 0
0 1
– 5 0 0 0 0 0 €
5 0
0 0
0 1
– 1 0 00 0 0 0 €
1 0
0 0
0 0
1 –
5 0 0 0 0 0 0 €
ü le 5 0 0 0 0 0 0 €
K O
V i o
m av
ah en
d id
(m
ak su
la ek
u m
in e
ja t
u lu
te en
im in
e)
P an
ga - võ i h o iu
-l ae n u ü h is tu
la en
K re d Ex i l ae n ja /v õ i k äe n d u s
K re d Ex i v õ i R TK t o et u s
K re
d Ex
i i n
tr es
si to
et u
s
m u
u r
ah as
tu sa
lli ka
s
m u u t äp su st
u s
Rekonstrueerimistööd ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis KUULUB omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
14 2 1 4 … 2 4 1 13 5 4 11 1 1 SF toetus
Rekonstrueerimistööd ühe või mitme elamuhoone ja/või üürielamu energiatõhususe suurendamiseks, mis EI KUULU omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
2 … … … 1 … 1 … … … 1 … … 1 SF toetus
Energiatõhusa(te) üürielamu(te) ehitamine 10 2 … … 1 3 3 1 8 7 3 9 1 1 Euroopa Investeerimispank
Olemasoleva(te) hoone(te) üürielamu(te)ks ümberehitamine, ilma energiatõhususe suurendamiseta
1 … … … … 1 … … 1 1 … … … … …
Olemasoleva(te) hoone(te) üürielamu(te)ks ümberehitamine koos energiatõhususe suurendamisega
6 … … 1 … 5 … … 5 3 3 6 1 … …
Omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele KUULUVAL kinnisasjal asuva(te) kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(te) ja rajatise(te) lammutamine
16 7 5 1 3 … … 12 1 … 15 … 2 toetused, sh KIK
Omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele MITTE KUULUVAL kinnisasjal asuva(te) kasutusest välja langenud ja varisemis- või tuleohtlikuks muutunud hoone(te) ja rajatise(te) lammutamise toetamine
3 3 … … … … … … 2 … … 1 … … …
Tugitaristu rajamine kavandatavate uute erasektori arenduste juurde 14 4 4 4 2 … … 11 6 1 9 … 3 erasektor, KIK
Pilootprojektid koostöös korteriühistutega kaasaegsete ja atraktiivsete renoveerimislahenduste katsetamiseks elamuhoonetes ja/või üürielamutes, mis EI KUULU omavalitsusele või omavalitsuse valitseva mõju all olevale üksusele
7 3 2 1 … … 1 … 5 … … 4 … 1 LIFE programm
Muud tööd/tegevused 4 1 … … … … 2 1 4 3 … 3 … 2 toetused, SF toetused
Ei kavatse ühtegi sellist tööd 12 … … … … … … … … … … … … … …
Märkus: „muude tööde/tegevuste“ all on muuhulgas fassaaditoetuse meetme väljatöötamine koostöös arendajaga, KOVi toetus KÜ-dele ja eramajadele.
Allikas: KOVide küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
132
2.1.3. Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad
Korteriühistud
367. Probleemid, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, on seotud rekonstrueerimistööde nii ettevalmistamise käivitamise, ettevalmistamisprotsessi kui ka rahastuse otsimisega (joonis 26). Peamised probleemid on rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning KÜ liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus) – vähemalt pooltele KÜ-dele olid need kas peamised või ühed olulisemad probleemid. Vähemalt pooled KÜ-d, kes tegid viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid, puutusid mingil määral kokku ka panga- või hoiu-laenuühistu laenu liiga kõrgete intressimääradega, investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise madala suutlikkuse ning erinevate rahastamisvõimalustega seotud teabe leidmisega, aga samuti omavahendite leidmisega ning võimalustele vastavate pakkumiste mitte saamisega. Vähemalt kolmandikule KÜ-dele olid probleemiks kõik eelhindamise läbiviijate pakutud probleemid, mis viitab probleemide mitmekesisusele KÜ-de teekonnal rekonstrueerimistööde ettevalmistamisel.
368. KÜ-de puhul, kes ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid, tõuseb peamiseks probleemiks KÜ-de liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus) (joonis 27). Vähemalt pooltele KÜ-dele olid rekonstrueerimistööde mitte tegemise põhjusteks ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta. Finantsturuga seotud tegurid (ebapiisavad tagatised, lühike laenu tagasimakse periood, kõrged intressid ja KredExi tingimustele mitte vastamine) on rekonstrueerimistööde mitte tegemise põhjuseks vähemal määral, mis omakorda viitab sellele, et riikliku poliitika fookuses võiksid olla KÜ-de madala finantsvõimekuse kui turutõrke ületamine, rahastusvõimaluste kohta teabe jagamine ning rekonstrueerimistööde projekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse tõstmine.
369. Ebapiisavate tagatiste probleemiks on intervjueeritute hinnangul kinnisvara madal väärtus ning selle olukorra muutmine eeldab kinnisvaraturu arendamise toetamist, sh noorte väikestesse kohtadesse kolimise toetamist. Ühe lahendusena nägid mõned intervjueeritud SoMi planeeritavat toetusmeedet teenusemajade – ühes intervjuus pansionaadi tüüpi kortermajadeks nimetatud – rajamiseks Eesti kaugemate piirkondade maakondade keskuslinnades. Müües oma kinnisvara, mis laseb turule rohkem kortereid, saavad eakad inimesed kolida teenusemaja korteritesse (väike kööktuba koos vannitoa ja tualetiga), kus inimene saaks hästi kergesti ise hakkama ja kus KOVil on sotsiaalhoolekannet lihtsam korraldada.
370. Ebapiisavate omavahendite taga on nii KÜ küsitluse kommentaaride kui ka intervjuude järgi eelkõige KÜ väiksus (korterite väikese arvu tõttu ei ole võimalik vajalikku omafinantseeringut koguda ja/või laenu teenindada), madala sissetulekuga inimestest (mh mittetöötavad, pensionärid) korteriomanikud, aga samuti KÜ liikmete soovimatus rekonstrueerimistööde vajalikkusest aru saada ning seega ka rahaliselt rohkem panustada. Väikeste KÜ-de puhul on üks lahendusi intervjuudest ja küsitluse tulemustest lähtuvalt pikema tagasimaksega laenu võimaldamine.
371. Nii KÜ-de küsitlusest kui ka intervjuudest nähtub, et kuna KredExi finantstoodetega tuleb teha terviklikku renoveerimist, mis tähendab seda, et investeeritakse hoone paljude elementide kordategemisse, siis tekkiv energiasääst ei pruugi investeeringute maksumust katta ning seega tõuseb ka igakuine kommunaalkulude arve.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
133
Joonis 26. Probleemid, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, N=252
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
15%
12%
11%
8%
22%
12%
18%
16%
13%
17%
30%
26%
35%
5%
10%
15%
15%
10%
18%
14%
19%
21%
24%
24%
31%
31%
4%
14%
12%
18%
11%
19%
19%
18%
19%
19%
18%
17%
11%
76%
65%
62%
59%
57%
50%
48%
47%
46%
40%
28%
26%
23%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu probleem
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele
Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
peamine probleem üks olulistest probleemidest vähem oluline probleem see ei olnud probleem
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
134
Joonis 27. Põhjused, miks KÜ-d rekonstrueerimistöid viimase kolme aasta jooksul ei teinud, N=645
Märkused:
• „Muu põhjuse“ all olid mainitud muuhulgas: eelmise laenu tagasimaksmine oli pooleli, renoveerimistööde kõrge
maksumus ühe korteri kohta väikeses KÜ-s, pangalaenu kättesaamatus korterite väikese arvu tõttu, inimeste
väikesed sissetulekud (sh vähekindlustatud elanikud ja pensionärid), teised tööd on prioriteetsemad, välisomanikest
omanikud, keda investeerimine ei huvita, puudulikud teadmised rekonstrueerimisest, KÜ juhatuse liikmete
ebapödevus, KÜ puudub või on hiljuti loodud, majaelanike tahtmatus ja huvi puudus, majaomanike vähene
arusaam rekonstrueerimise vajalikkusest, palju tühje kortereid.
• Täiendava vabavastuse kaudu saadi kokkuvõtvalt muuhulgas järgmised põhjused: eelmine renoveerimislaen on
tasumisel, ebapiisavad omavahendid, omavahendite kogumine, KÜ rahaliste vahendite ebapiisavus projekti
ettevalmistamiseks, KÜ liikmete huvi puudus, võlgnikud (sh välismaalastest), tühjad korterid, KÜ kinnisvara väärtus
on madal, mis ei ole panga jaoks piisav tagatis, järsult kallinenud ja vähem kättesaadavaks muutunud
ehitusmaterjalid, projekti eestvedaja puudumine, projekti ettevalmistamiseks vajalike oskuste puudumine, liigne
bürokraatia, hiljuti moodustatud KÜ, KÜ juhatuse vahetus, maja vanus ei vasta KredExi tingimustele, madal KredExi
toetuse määr Tallinnas, kui majas on pensionäridest omanikud, ehitusprojektide läbivaatamise väga pikad
menetlusajad KOVis, miljööväärtuslikus piirkonnas asumine (sh soojustuse lisamine on väga keeruline või pole
võimalik).
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
7%
8%
13%
20%
11%
6%
13%
14%
10%
13%
18%
20%
22%
32%
30%
3%
9%
5%
6%
13%
13%
14%
13%
17%
14%
21%
22%
29%
24%
28%
3%
6%
7%
2%
8%
13%
7%
10%
12%
12%
15%
16%
12%
9%
13%
88%
77%
76%
73%
68%
68%
67%
63%
61%
61%
45%
42%
37%
36%
29%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei olnud vaja teha
Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Ei olnud vajadust, sest kõik vajalikud tööd olid tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi
Muu põhjus
Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi
Panga või hoiu-laenuühistulaenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Korteriühistu üldkoosolekul ei saadud piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
peamine põhjus üks olulistest põhjustest vähem oluline põhjus see ei olnud põhjus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
135
372. Sarnane olukord on ka nende KÜ-dega, kes ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha (joonis 28), kus kaks suurimat takistust on KÜ ebapiisavad omavahendid ja KÜ liikmete madal riskivalmidus. Rohkem kui 30% KÜ-de puhul on probleemiks ka rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu ning investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine. KÜ küsitluse kommentaarides viidati lisaks juhatuse puudulikele teadmistele ja oskustele (sest KÜ juhatuse liikmed on eelkõige tavalised inimesed, kes ei ole ehitus- ja haldusvaldkondade eksperdid) ka juhatuse liikmete piiratud ajaressurssidele (eriti väikestes KÜ- des) rekonstrueerimistööde finantseerimise korraldamiseks ja hangete läbiviimiseks. Vajaliku teabe puudumine rahastusvõimaluste kohta on takistuseks 30%le KÜ-dest.
373. KÜ-d pöörasid oma märkustes tähelepanu ka rekonstrueerimistööde mitte tegemise põhjusena järgmise kolme aasta jooksul muuhulgas sellele, et elanikud ei tunne rekonstrueerimistööde järele vajadust, ehitajad ja tehnilised konsultandid eelistavad korterelamute n-ö tüüpprojekte, omavahendite puuduse tõttu ei saa KÜ KOVi toetust ning kõrged küttekulud ei võimalda korteromanikel laenu võtta. KÜ küsitluse vabavastustes viidati ka KredExi toetuse tingimusele korterelamu ehitusaastale (hoone peab olema ehitatud enne 1993. aastat). Kuid leidub neid korterelamuid, mis ehitati enne seda aastat, aga kasutusluba väljastati pärast. On ka selliseid korterelamuid, mis said valmis 21. sajandil, kuid madala kvaliteediga ehitustööde tõttu vajab hoone kompleksset renoveerimist. Valideerimisseminaril pöörati tähelepanu ka sellele, et suuremates asulates on korterelamud paremini hoitud tänu paremale teenuste kättesaadavusele (mh koristusteenused, raamatupidamine, asjaajamine jne).
374. Kokkuvõttes on renoveerimistööde tegemisega seotud peamised probleemid ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), KÜ liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta.
375. KÜ küsitluse vabavastuses viidati ka ehitushindade kallinemisele. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks juba 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%91. Ehitushindade tõusu tõttu on rekonstrueerimistööde maksumus vähem prognoositav ning KÜ võib kas projekti ettevalmistamist peatada või ettevalmistamisprotsessi käivitamisest loobuda.
91 Statistikaamet. (21.01.2022). Ehitushindade kasvu tõukas eelmisel aastal tagant ehitusmaterjalide hinnatõus. https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnaindeks-iv-kvartal-2021
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
136
Joonis 28. Põhjused, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, N=190
Märkus: „muude põhjustena“ olid mainitud muuhulgas KÜ-l on pikaajalised kohustused, sh millega ei saanud kõiki töid teha,
tehakse muid prioriteetsemaid töid (nt veetorustiku väljavahetamine), pangad ei anna väikesele KÜ-le laenu,
muinsuskaitse tingimused, renoveerimistööd käivad küsitluses osalemise ajal, pensionäridest elanikud, välisriikide
kodanike võlgnevus, investeering ei tasu rahaliselt ära.
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
11%
7%
15%
7%
5%
9%
7%
11%
6%
7%
9%
8%
11%
17%
26%
26%
3%
9%
4%
8%
8%
7%
11%
12%
12%
13%
7%
11%
17%
16%
15%
18%
1%
5%
4%
8%
10%
8%
11%
6%
12%
9%
14%
13%
9%
13%
8%
6%
86%
79%
77%
77%
76%
75%
72%
71%
70%
70%
70%
68%
63%
54%
51%
50%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu põhjus
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha
Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele
Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi
Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)
peamine põhjus üks olulistest põhjustest vähem oluline põhjus see ei ole põhjus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
137
376. Joonisel 29 on näha, et KÜ-de jaoks, kus on korterite arv kuni 20, on toodud põhjused probleemiks suuremal määral kui KÜ-de jaoks, kus on korterite arv 21 ja rohkem, eriti omavahendite ebapiisavuse puhul. Kui rühmitada küsitlusele vastanud KÜ-d korterite hulga detsiilide kaupa (ehk kümneks rühmaks, et võrreldavad rühmad oleksid võrdse suurusega) ning arvutada probleemide intensiivsusele antud hinnangute omistatud väärtuste keskmised korterite arvude lõikes („peamine põhjus“ – 3, „üks olulistest põhjustest“ – 2, „vähem oluline põhjus“ – 1, „see ei olnud põhjus“ – 0), siis selgub, et suurimal määral puutuvad probleemidega kokku 9 kuni 11 korteriga KÜ-d, kes ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid ja/või ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha (joonis 30). Probleemide tõsidusaste nende KÜ-de puhul on väiksem 25+ korteritega KÜ-del võrreldes KÜ-dega, kus on kuni 24 korterit (kaasa arvatud, joonis 30). Seega võib järeldada, et väiksema korterite arvuga KÜ-d puutuvad investeeringuvajaduse rahastamisel suuremal määral probleemidega kokku. Nii küsitluse tulemusi kui ka intervjuudest saadud sisendit arvestades võib väita, et need probleemid on suuremad KÜ-del, kus on umbes kuni 24 korterit (kaasa arvatud).
377. Probleemide ulatus, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde planeerimisel ja rahastamisel kokku puutuvad, erineb piirkonniti. Analüüsis toome maakondadest esile üksikud, sest KÜ-de arv paljudes maakondades ei ole kvantitatiivseks analüüsiks kõikide maakondade lõikes piisav. Piirkondlike erinevuste tuvastamiseks analüüsime probleeme, millega KÜ-d rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid (joonis 31); põhjusi, miks KÜ-d ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid (joonis 32), ning miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha (joonis 33). Kolme joonise analüüsist selgub, et Harju ja Tartu maakonna KÜ-d puutuvad teiste piirkondadega võrreldes probleemidega vähem kokku. Ida- Virumaa on just see piirkond, kus KÜ-del on kõige rohkem probleeme. Intervjuud kinnitavad Harjumaa ja Tartumaa eristumist teistest piirkondadest, ning eriti Ida-Virumaa eristumist, kus põhilisteks takistusteks on ebapiisavad omavahendid ja KÜ liikmete madal riskivalmidus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
138
Joonis 29. Põhjused, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, KÜ-de korterite arvude lõikes (KÜ-d, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=190
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha
Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast
Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi
Panga- või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Panga- või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele
Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav
laenu andmiseks
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise
pelgus
Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust
rekonstrueerimistööde tegemiseks
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Muu põhjus
kuni 10 korterit, N=47
11 kuni 20 korterit, N=56
21 kuni 50 korterit, N=46
51+ korterit, N=41
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
139
Joonis 30. Probleemide tõsidusaste rekonstrueerimistööde rahastamisel
Märkus: probleemide intensiivsusele antud hinnangutele omistatud väärtused: „peamine põhjus“ – 3, „üks olulistest põhjustest“ – 2, „vähem oluline põhjus“ – 1, „see ei olnud põhjus“ – 0.
Allikas: KÜ-de küsitlus, joonis 27, joonis 28, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
140
Joonis 31. Probleemid, millega KÜ-d puutusid rekonstrueerimistööde rahastamisel viimase kolme aasta jooksul kokku piirkondade lõikes (KÜd, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=252
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi
Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
Muu probleem
Põhja-Eesti: Harju maakond (98 KÜ-d 252st) Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond (27 KÜ-d 252st)
Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond (31 KÜ-d 252st) Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond (38 KÜ-d 252st)
Tartu maakond (25 KÜ-d 252st) Lõuna-Eesti (ilma Tartu maakonnata): Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond (33 KÜ-d 252st)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
141
Joonis 32. Põhjused, miks KÜ-d ei teinud viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid piirkondade lõikes (KÜd, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=645
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei olnud vaja teha
Ei olnud vajadust, sest kõik vajalikud tööd olid tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi
Ei saanud võimalustele vastavaid pakkumisi
Panga- või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Panga- või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindasid korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Korteriühistu ei vastanud KredExi tingimustele
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Korteriühistu üldkoosolekul ei saadud piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Muu põhjus
Põhja-Eesti: Harju maakond (277 KÜ-d 645st) Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond (71 KÜ-d 645st)
Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond (59 KÜ-d 645st) Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond (77 KÜ-d 645st)
Tartu maakond (89 KÜ-d 645st) Lõuna-Eesti (ilma Tartu maakonnata): Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond (72 KÜ-d 645st)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
142
Joonis 33. Põhjused, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, piirkondade lõikes (KÜd, kelle jaoks on vastav põhjus probleemiks sõltumata põhjuse olulisusest), N=190
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90% Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha
Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast
Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi
Panga- või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Panga- või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele
Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Muu põhjus
Harju maakond (98 KÜ-d 190st) Ida-Viru maakond (24 KÜ-d 190st) Tartu maakond (29 KÜ-d 190st) Teised maakonnad (39 KÜ-d 190st)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
143
378. Kokkuvõtvalt hindavad vähem kui pooled küsitluses osalenud KÜ-d (46%) ligipääsu panga- ja/või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ning KredExi kolmele teenusele oluliselt vähem heaks – kuni 23% KÜ-dest (joonis 34). Paljud küsitlusele vastanud KÜ-d andsid madala hinnangu või ei saanud anda hinnangut ligipääsule rahalistele vahenditele (näiteks 29% panga- või hoiu- laenuühistu puhul), mis muuhulgas viitab eespool käsitletud takistustele, millega KÜ-d kokku puutuvad ning kohati ei suuda neid rekonstrueerimistööde ettevalmistamise alustamiseks ületada.
379. Kui analüüsida KÜ-de hinnanguid ligipääsule rahalistele vahenditele piirkondade lõikes (joonis 35), selgub, et Harjumaa ja Tartumaa KÜ-del on parem ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenudele võrreldes teiste piirkondadega (vastavalt 55% ja 45% võrreldes teiste piirkondade näitajatega 42% ja 37%). KredExi toodete puhul on Harjumaa KÜ-de hinnang aga üks madalamatest. Madalaim hinnang on Lääne-Eesti KÜ-del (KredExi kolme toote puhul) ning Ida-Virumaa KÜ-del (kolme rahalise vahendi puhul: panga- või hoiu-laenuühistu laen, KredExi laen ja käendus). Selline piirkondlik eristumine kinnitab eespool toodud analüüsi selle kohta, kuidas KÜ-d erinevad probleemide poolest, millega need renoveerimistööde planeerimisel ja rahastamisel kokku puutuvad.
380. Kui võrrelda põhjusi, miks KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha, kõikide vastavate KÜ-de ja miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate KÜ-de vahel (joonis 36), ilmneb, et viimaste jaoks on arvestatavalt suuremateks takistusteks rekonstrueerimistööde tegemiseks võimalustele vastavate pakkumuste saamise raskus, KÜ majandusnäitajate ebapiisavus panga- või hoiu-laenuühistu laenu saamiseks, KredExi tingimustele mitte vastamine ning ebapiisavad omavahendid. Ühelt poolt tuleb nendesse järeldustesse suhtuda teatud ettevaatlikkusega, sest vastavate miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate KÜ-de arv, kes küsitluse kaudu oma vastuseid edastas, on ainult 35. Teiselt poolt kinnitasid intervjuud mitte ainult miljööväärtuslikus piirkonnas, aga ka muinsuskaitsealal asuvate üksikelamute ja kortermajade ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamute ja korterelamute suhteliselt suuremaid takistusi renoveerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu, eriti väikeste KÜ-de ja/või väljaspool suurt linna asuvate KÜ-de puhul. Vähemalt pikem laenu tagasimaksmise periood nendele elamutele on intervjueeritavate hinnangul üks võimalikest lahendustest lisaks kõrgemale KredExi toetuse määrale. Rahalist katet ehituslikest ja muinsuskaitselistest piirangutest lähtuvale tööde maksumuse vahele ei saa oodata üksnes muinsuskaitse valdkonnast, mis vastavalt 2021. aastal valminud kultuuripoliitika lõpphindamise tulemustele92 ei suuda mälestiste säilitamist alarahastatuse tõttu tagada.
381. Valideerimisseminaril oldi lahkarvamusel kultuurimälestise staatuse ja miljööväärtuslikul alal paiknemise mõju osas rekonstrueerimistööde maksumusele. Ühelt poolt väideti, et tehniliselt ei ole vahet, kas hoone on kultuurimälestis või mitte, kuid teiselt poolt seavad kitsendused kindlaid nõudeid (nt ei ole võimalik kasutada puitakende asemel plastikaknaid, kui inimene ei väärtusta autentsust ja/või tal ei ole selleks piisavaid rahalisi vahendeid) ning eritingimused suurendavad täiendavate tööde tõttu kulusid (nt konserveerimine ja vastav projekt jne)93.
92 Michelson, A., Nuiamäe, M., Kendrali, E., Ester, J., Murasov, M., Haaristo, H.-S., Mägi, E., Siimsen, I. (2021). Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 93 Suurematest kuludest kultuurimälestiste renoveerimise puhul vt nt: Yung, E. H. K., & Chan, E. H. W. (2012). Implementation challenges to the adaptive reuse of heritage buildings: Towards the goals of sustainable, low carbon cities. In Habitat International (Vol. 36, Issue 3, pp. 352–361). Elsevier BV. https://doi.org/10.1016/j.habitatint.2011.11.001
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
144
Joonis 34. KÜ-de hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele elamumajanduse valdkonnas, N=897
Allikas: KÜ-de küsitlus.
Joonis 35. KÜ-de hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele elamumajanduse valdkonnas, piirkondade lõikes, N=897
Allikas: KÜ-de küsitlus, autorite arvutused.
5%
6%
10%
16%
12%
13%
13%
30%
11%
9%
11%
12%
9%
8%
12%
7%
12%
10%
12%
5%
51%
53%
42%
29%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KredExi laen
KredExi käendus
KredExi toetus
Panga või hoiu-laenuühistu laen
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda
55%
16% 17%
21%
42%
12%
16% 13%
42%
22%
30% 30%
37%
15% 16%
27%
45%
23% 23% 25%
37%
19%
24% 25%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
KredExi laen KredExi käendus KredExi toetus
Põhja-Eesti: Harju maakond (375 KÜ-t 897-st)
Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond (98 KÜ-t 897-st)
Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond (90 KÜ-t 897-st)
Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond (115 KÜ-t 897-st)
Tartu maakond (114 KÜ-t 897-st)
Lõuna-Eesti (ilma Tartu maakonnata): Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakond (105 KÜ-t 897-st)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
145
Joonis 36. Põhjused, mis KÜ-d ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid teha: kõik KÜd (N=190) ja KÜ-d, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub/asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas (N=35), „peamine põhjus“ ja „üks olulistest põhjustest“ summeeritud näitajate alusel
Allikas: KÜ-de küsitlus.
19%
41%
21%
17%
14%
16%
23%
15%
16%
44%
18%
19%
33%
16%
28%
14%
14%
51%
37%
20%
17%
23%
34%
20%
31%
57%
20%
20%
34%
14%
31%
14%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Hoone(d) on uus(-ed) ning neid töid ei ole vaja teha
Ei ole vajadust, sest kõiki vajalikke töid on vaja teha rohkem kui 3 aasta pärast
Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi
Panga või hoiu-laenuühistu laenu intressimäärad on liiga kõrged
Panga või hoiu-laenuühistu laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad korteriühistu tagatisi ebapiisavaks
Korteriühistu ei vasta KredExi tingimustele
Korteriühistu ei vasta kohaliku omavalitsuse toetuse tingimustele
Korteriühistu majandusnäitajaid ei ole panga või hoiu- laenuühistu jaoks piisav laenu andmiseks
Ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond jms)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Puudub suutlikkus investeeringuprojekti ettevalmistamiseks ja juhtimiseks
Korteriühistu (liikmete) madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Korteriühistu üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust rekonstrueerimistööde tegemiseks
Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Muu põhjus
KÜ-d, kellele kuuluv(ad) hoone(d) asub(-vad) miljööväärtuslikus piirkonnas: peamine põhjus ja üks olulistest põhjustest
Kõik KÜ-d: peamine põhjus ja üks olulistest põhjustest
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
146
382. Elamumajanduse valdkonna turutõrked on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 53 ning need sisaldavad nii KÜ-de küsitluse kui ka intervjuude analüüsi.
Tabel 53. Elamumajanduse valdkonna rahalised ja mitterahalised turutõrked KÜ-de jaoks
Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked
• KÜ ebapiisavad omavahendid omafinantseeringu
katmiseks ja laenu teenindamiseks eelkõige KÜ liikmete
madala sissetuleku, huvipuuduse, tühjalt seisvate
korterite ja välisomanikest korteriomanike tõttu
• KÜ liikmete madal riskivalmidus finantskohustuse
võtmiseks
• KÜ kinnisvara madal väärtus (sõltuvalt KÜ asukohast)
ehk tagatiste ebapiisavus
• Kõrgem tööde maksumus ühe ruutmeetri kohta KÜ
väikese korterite arvu ja/või miljööväärtuslikus
piirkonnas / muinsuskaitsealal asumise ja/või
kultuurimälestise staatuse tõttu
• Panga- või hoiu-laenuühistu laenu kõrged
intressimäärad KÜ-de hinnangul
• Rekonstrueerimistööde suurenenud maksumus
ehitushindade tõusu tõttu
• Tekkiv energiasääst ei pruugi katta investeeringute
maksumust
• Investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise
suutlikkuse puudumine ning piiratud ajaline ressurss
KÜ juhatuse poolt
• Vajaliku rahastamisvõimalustealase teabe puudumine
• Rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur
ajakulu
• KÜ üldkoosolekul ei saa piisavat häälteenamust
rekonstrueerimistööde tegemiseks
• Raske saada võimalustele vastavaid pakkumisi, eriti
kui korterelamu ei ole nn tüüpprojekt
Allikas: autorite koostatud.
Kohalikud omavalitsused
383. 29 KOVi 42st küsitluses osalenud KOVist (69%) hindasid ligipääsu panga- või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks (joonis 37). Juhul kui KredEx pakuks KOVidele tulevikus elamumajanduses finantstooteid (laenu, intressitoetust või käendust), oleks vähem kui poolte KOVide hinnangul neil sellele ligipääs ning teised KOVid ei osanud praegu puuduvatele finantstoodetele hinnangut anda.
Joonis 37. KOVide hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele, N=42
Allikas: KOVide küsitlus.
4
4
8
19
7
7
8
10
1
1
3
1
1
1
1
2
1
1
0
0
28
28
22
10
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
KredExi käendus, kui seda pakutakse tulevikus
KredExi intressitoetus, kui seda pakutakse tulevikus
KredExi laen, kui seda pakutakse tulevikus
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
147
384. Peamine probleem, millega KOVid viimase kolme aasta jooksul rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses kokku puutusid, on KOVi ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu (joonis 38), mis on arvestatavaks probleemiks ainult seitsmele KOVile 23st. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu ning madal riskivalmidus on olnud probleemiks 11 KOVile. Joonisel 38 toodud probleemid on kokkuvõtvalt enamikule KOVidele kas väike probleem või ei ole seda üldse. KOVide ebapiisavad omavahendid ja KOVi maksulaekumine ja/või tulu on ka peamine põhjus, miks KOVid ei rahastanud viimase kolme aasta jooksul tegevusi elamumajanduses (joonis 39).
Joonis 38. Probleemid, millega KOVid rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses viimase kolme aasta jooksul Kokku puutusid, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=23
Allikas: KOVide küsitlus.
1
2
1
2
3
3
2
3
2
2
5
2
3
2
2
4
3
3
4
6
4
2
1
1
1
1
1
6
5
3
22
18
17
17
17
16
16
14
12
12
12
0 5 10 15 20 25
Muu põhjus
Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks
Pangad ei ole rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav käibelaenu andmiseks
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Panga intressimäärad on liiga kõrged
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Omavalitsuse madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem
väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
148
Joonis 39. Põhjused, miks KOV ei rahastanud tegevusi elamumajanduses viimase kolme aasta jooksul, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=19
Märkus: „muuks põhjuseks“ on see, et KOVil on teised prioriteedid / elamumajandus ei ole KOVi eelarvestrateegia prioriteet,
KOV ei ole terve hoone omanik ega saa eraomandis olevat elamut rekonstrueerida, KÜ-d taotlevad riigilt või
finantsasutustelt eraldiseisvalt vahendeid, KOVil ei ole elamuid, KOVile kuulub elamufondi minimaalselt ja need pinnad
(ka hooned tervikuna) on korras, amortiseerunud hoonet ei ole mõistlik rekonstrueerida.
Allikas: KOVide küsitlus.
385. KOVid on küsitluse kommentaarides ja intervjuudes toonud välja teisigi põhjusi, miks nad ei teinud elamumajanduse valdkonnas investeeringuid. Nende hulka kuuluvad muuhulgas elamute puudumine KOVi 100%ses omandis, teiste eluvaldkondade prioriseerimine investeeringuteks, pikaajaliste finantskohustuste võtmist välistav tulubaasi vähenemine, elanike arvu vähenemine, korterelamute tühjenemine ning kiiresti tõusnud ehitushinnad.
386. Intervjuudest selgus, et KOVid seavad investeeringute planeerimisel prioriteete, lähtudes ka netovõlakoormuse ülempiirist vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele94.
94 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. RT I 2010, 72, 543. RT I, 17.12.2020, 6.
0
0
0
0
0
1
1
1
2
2
3
3
3
7
8
11
0 2 4 6 8 10 12
Omavalitsuse ebapiisavad teadmised rekonstrueerimisest
Panga intressimäärad on liiga kõrged
Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav
Ei olnud vajadust, sest kõik vajalikud tööd olid tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi
Elanike vastasseis
Omavalitsuse madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Hoone(d) on uus(-ed) ja rekonstrueerimise vajadus puudub
Omavalitsuse ametnike ja/või töötajate arvu ja/või nende ajalise ressursi vähesus
Omavalitsus pakub mitterahalisi teenuseid (nõustamine) riiklike toetusmeetmete kasutamiseks
Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu
Muu põhjus
Ebapiisavad omavahendid
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
149
2020. aasta seisuga oli ainult kahel KOVil netovõlakoormus suurem kui 60% (Setomaa vald ja Türi vald), kuid rohkem kui 50% oli kokku 12 KOVil ning rohkem kui 30% oli 35 KOVil kõikidest 79 KOVist95.
387. Elamumajanduse valdkonna turutõrked KOVide kohta on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 54 ning need sisaldavad nii KOVide küsitluse kui ka intervjuude analüüsi.
Tabel 54. Elamumajanduse valdkonna rahalised ja mitterahalised turutõrked KOVide jaoks
Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked
• Ebapiisavad omavahendid ja KOVi maksulaekumine ja/või tulu, mh pikaajaliste finantskohustuste võtmist välistava tulubaasi vähenemise, elanike arvu vähenemise tõttu, mistõttu investeeringuid suunatakse prioriteetsematesse valdkondadesse
• Netovõlakoormuse piirmäär
• Madal finantskohustuste võtmise riskivalmidus
• Ehitustööde kõrgem maksumus kiiresti tõusnud ehitushindade tõttu
• Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu
• Huvipuudus
• Teised prioriteedid (kõigepealt investeeringud üldhariduskoolidesse ja koolieelsetesse lasteasutustesse)
Allikas: autorite koostatud.
388. Kuna KOVide ligipääs panga- või hoiu-laenuühistu laenule hinnati heaks või pigem heaks (29 KOVi 42-st küsitluses osalenud KOVist ehk 69% hindasid ligipääsu panga- või hoiu-laenuühistu laenule heaks või pigem heaks ja ainult kolmele KOVile on see pigem halb või halb), enamik KOVe ei puutu probleemidega rahastamisvajaduste katmisel elamumajanduses kokku või on see kokkupuude vähene, investeeringute planeerimisel seavad KOVid prioriteete lähtudes ka netovõlakoormuse ülempiirist ja tähtsustavad teisi eluvaldkondi, siis ei ole laenu ja käenduse pakkumine KOVidele meie hinnangul praeguse elamumajanduse poliitika kontekstis vajalik, kui laenu või käenduse taotleja oleks KOV ise.
2.2. Välisriikide kogemus
389. Välisriiklike rahastamisvahendite analüüsimiseks valiti tellija ja töö teostaja kokkuleppel välja Poola ja Hollandi elamumajanduse valdkonna kogemused. Elamumajanduse valdkonnas käsitletakse Poola riigi omanduses oleva panga Bank Gospodarstwa Krajowego (BGK) poolt hallatavaid rahastamisvahendeid (valdav osa olulisematest elamumajanduse finantsinstrumentidest) ning Hollandi kontekstis käsitletakse Riiklikku Soojusfondi (Nationaal Warmtefonds) ja Limburgi Energia Fondi.
390. Kõigi nimetatud asutuste puhul võib leida sarnasusi KredExiga, kuivõrd nende kõigi eesmärk on tegeleda riigi elamumajanduse energiatõhususe turutõrgetega seotud finantseerimisvõimalustega. Holland valiti võrdlusriigiks, kuna see paistab leidliku ELi struktuurivahendite rakendamisega silma ning seal esinevad turutõrked sarnanevad suuresti Eestis esinevatega. Poola valiti, kuna riigis on pikaaegne kogemus elamumajanduse rahastamisvahendite rakendamisega ning nende turutõrked ja energiatõhususe renoveerimise vajadused sarnanevad Eesti omadega.
95 Statistikaamet. RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS, 31. DETSEMBER | Näitaja, Piirkond/Haldusüksus ning Aasta.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
150
391. Käesolevas peatükis on välja toodud ülevaade eespool nimetatud välisriikides pakutavatest finantsinstrumentidest elamumajanduse valdkonnas. Järgnevas alapeatükis on kirjeldatud välisriikide elamumajanduse turutõrkeid ja finantsinstrumentide hetkeolukorda. Põhjalikum välisriikide kogemuste ülevaade riigiti rakendatavatest finantsinstrumentidest on leitav töö lisast (lisa 6). Järgnev ülevaade välisriikide finantsinstrumentidest sisaldab ka võrdlust KredExi finantsinstrumentidega elamumajanduse valdkonnas.
2.2.1. Välisriikide elamumajanduse turutõrked ja finantsinstrumentide hetkeolukord
392. Hollandis ja Poolas on finantsinstrumente elamumajanduse toetamiseks rakendatud aastakümneid. Nii Poola kui ka Hollandi elamumajanduse valdkonna rahastamisvahendite eripära on see, et neid jagatakse regiooniti ja riiklikult. Poolas eraldatakse struktuurifondide vahendeid vojevoodkondade kaupa. Hollandis pakub riiklikul tasandil energiasäästu laene Riiklik Soojusfond (Nationaal Warmetfonds) nii üksikisikutele ja peredele kui ka suuremas mahus KÜ-dele ja ettevõtetele. Piirkondlikul tasandil pakub Hollandis Limburgi Energia Fond rahastust ettevõtetele, väikeettevõtetele ja eraprojektidele, mille eesmärk on elamute ja hoonete energiatõhususe parandamine. Sarnast piirkondlikku rahastuse korraldamist Eestis pakutavate KredExi vahendite puhul ei eksisteeri, kuigi teatud toetusmeetmete puhul on rakendatud piirkondlikke erisusi toetuse määras96.
393. Sageli on elamumajanduses rakendatavate sekkumiste puhul eesmärgid omavahel põimunud, näiteks konkreetne toetusmeede võib samaaegselt panustada nii sanitaartingimuste parandamisse kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Samuti on näiteid instrumentidest, kus tingimused on kujundatud selliselt, et mõne muu ühiskondliku eesmärgi saavutamisse panustamine annab taotlejale paremad toetuse tingimused (näiteks soodsamad energiatõhususe meetme tingimused suurema laste arvu korral Poolas).
394. Lisaks finantsinstrumentidele (nt laenud, tagatised, krediidikindlustus, omakapitali investeeringud) panustavad riigid elamumajanduse valdkonnas energiatõhususe suurendamisse ka tavapäraste toetustega, samuti on välja töötatud muid mehhanisme renoveerimise kiirendamiseks. Näiteks on Hollandis disainitud koostöövorme ühistute koostöö suurendamiseks, mis võimaldaks mahuefekti tulemusena suurendada ehitusettevõtete huvi tööde tegemise vastu, ühtlasi hankida korraga suuremat hulka ehitusmaterjale. Poolas on elamufondi kaasajastamise toetamiseks rakendatud ehitusmaterjalide maksusoodustusi või -tagastusi.
395. Nii Poolas, Hollandis kui ka Eestis on hoone energiatõhususe finantsinstrumentidega seotud taotlusele või tegevuse tulemusele esitatavad kõrvaltingimused. Näiteks nõutakse enne ehitustöödega alustamist energiaauditi tegemist, seatakse ka nõudeid sellele, kui palju peab elamu energiatõhusus paranema, ning piiratakse ka seda, milliseid energiatõhususe parandamise tegevusi võib läbi viia. KredExi käendatava korterelamu energiatõhususe laenu puhul on sarnased nõuded samuti toetuse tingimustesse sisse kirjutatud, näiteks sõltub prognoositavast hoone energiamärgisest97 tagasimakseperioodi pikkus ning laenukäenduseks on muu hulgas vajalik renoveerimisprojekt, ehitise ekspertiisi akt, renoveerimiskava või energiaaudit98.
96 Nt korterelamute rekonstrueerimistoetuse korral on Tallinnas ja Tartus toetuse määr 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest, mujal 40% või 50%, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv § 13. 97 https://www.swedbank.ee/business/finance/capital/aptbuilding 98 https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen#oluliseks-tingimused
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
151
396. Holland paistab elamumajanduse turutõrgete kõrvaldamisel eelkõige silma uuendusliku lähenemise poolest. Oma energiatõhususe poliitika loomises on Holland turutõrgete kõrvaldamiseks rakendanud erinevaid meetmeid ja finantsinstrumente:
• teabe ja nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine,
• energiatõhusate renoveerimiste soodustamine maksusoodustuste, kiirendite ja regulatsioonide
kaudu,
• paremad kodulaenu tingimused energiasäästlikele elamutele,
• laenud kodu energiatõhususe parandamiseks.
397. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on Hollandis lisaks finantsinstrumentidele rakendatud erinevaid energiatõhususe nõudeid elamutele, mis nõuavad koduomanikelt regulaarset elamute energiatõhususe suurendamist.
398. Viimastel aastatel on Poolas energiatõhususega seotud rahastamisvahendeid kasutatud ka pandeemiaga seotud negatiivsete majandusmõjude ennetamiseks. Prognooside kohaselt leiti, et koroonakriisil võib olla kahekordne negatiivne mõju energiatõhususe investeeringutele, vähendades nii nõudlust (nt majapidamised ja ettevõtted võivad otsustada/olla sunnitud investeeringuid edasi lükkama) kui ka laenude kättesaadavust. Seetõttu leiti, et vaja on rakendada energiatõhusust toetavaid programme, mis ennetaksid pandeemiast tulenevaid turutõrkeid.
399. Alljärgnevas tabelis (tabel 55) on välja toodud Poolas esinevad rahalised ja mitterahalised turutõrked.
Tabel 55. Poola elamumajanduse valdkonna rahalised ja mitterahalised turutõrked
Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked
• Eraisikute puudulik sissetulek
• Pangad nõuavad kõrgeid tagatisi
• KOVide ja avalike asutuste kõrge sõltuvus toetustest
• Toetusprogrammid üldjuhul keskenduvad kõige probleemsematele elamutele, kuid ei pöörata tähelepanu mittekriitilistele elamutele
• KOVidel piiratud võimekus laenu võtta
• Kasusaajale ei paku energiatõhususe parandamine piisavalt suurt eelist või tulu kasvu
• Tööjõupuudus nendest, kes suudavad kvaliteetseid energiatõhususe ehitustöid läbi viia
• Renoveerimistöid tehakse energiaauditita
• Renoveerimistöödeks peab tihti elamust ajutiselt välja kolima
• Elamuühistud ei suuda ühisele otsusele jõuda
• Madal teadlikkus ja suur infopuudus erinevatest energiatõhususe meetmetest ja rahastamisvahenditest
• Energiaauditite tegemine on ajakulukas ja tüütu
Allikas: European Commission, European Investment Bank (2020)99.
99 European Commission, European Investment Bank. (2020). The potential for investment in energy efficiency through financial instruments in the European Union. Poland in-depth analysis. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
152
2.2.2. Korterelamute energiatõhususe tõstmise finantseerimise võrdlus
400. Alljärgnevas tabelis (tabel 56) on kõrvutatud Hollandis ja Poolas rakendatud ning KredExi elamumajanduse hoonete energiatõhususe suurendamisele suunatud finantsinstrumente. Nii Hollandi kui ka Poola kontekstis on tabelist näha, et laenuinstrumentidega kaasnevad erinevad nõuded renoveerimistööde alustamisele (nt energiaaudit), renoveerimistööde tegevustele (nt mitu erinevat energiatõhususe meedet peaks kasutama) ning paranenud energiatõhususe tulemustele. KredExi korterelamute renoveerimise laenu ja käenduse puhul on energiasäästu nõue seotud tagasimakseperioodi pikkusega ning võib mõjutada laenuintressi.
401. Lisaks erinevatele nõuetele on näha erinevust laenu- ja käendusinstrumentide summas. Poolas on piirkondlike instrumentide summad tunduvalt väiksemad kui riiklike instrumentide summad. Samas on tabelist ka näha, et Hollandi Riikliku Soojusfondi laen on suuruselt sarnane Poola laenuga, mis on mõeldud eluasemesektori energiatõhususeks.
Tabel 56. KredExi korterelamu renoveerimislaenu võrdlus välisriikide sarnaste instrumentidega
KredExi korterelamu renoveerimislaen
Poola laen energiatõhususeks eluasemesektoris
Hollandi Warmtefonds VvE ehk KÜ-de energiasäästulaen
Sihtrühm KÜ-d ja KOVid Elamuühistud KÜ-d (al 8 korterit)
Lisa- tingimused
* Esitada korterelamu renoveerimisprojekt või ehitise ekspertiisi akt või renoveerimiskava või energiaaudit. * Esitada viimase kuu arved kolmelt suuremalt.kommunaalteenuse osutajalt * Esitada prognoositav hoone energiaklass, millest sõltub laenu tagasimakse pikkus. * Lisatingimusi rakendab ka korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord100
* Projekti eesmärkide täitmine vähese heitega majanduse kavas (PGN) või säästva energia kavas (SEAP) seatud eesmärkidele vastavalt konkreetses valdkonnas, kus investeering tehakse. * Energiaauditi tegemine, mis moodustab projekti tervikliku osa. * Projekt aitab suurendada projektiga hõlmatud hoonete energiatõhusust vähemalt 25% võrra (lõppenergia osas) ning soojusallika asendamisse tehtavate investeeringute puhul peavad toetatavad projektid andma olemasolevate käitiste CO2 ümberõppe põlemiskütuse muundamise korral vähemalt 30%
* Korterite ja korterelamute energiatõhususe parandamine. * Kui on soov paigaldada päiksepaneele, peab sellega kaasnema ka muu energiatõhususe parandamise meede. * Päiksepaneelide paigaldamiseks tohib kasutada kuni 75% VvE energiasäästu laenu
Maksimaalne summa
15 000 – 3 000 000 €, omafinantseering alates 5%
10 000 – 5 000 000 zł (2 000 – 1 000 000 €)
25 000 – 1 000 000 €, kuni 30 000 € korteri kohta
Instrumendi tasu (intress ja lepingutasu)
* Lepingu sõlmimise tasu 1% laenusummast, min 150 €. * Lepingu muutmise tasu on laenu suurendamisel 1% suurendatavalt summalt, minimaalselt 30 eurot. * Intress alates 2% + 6 kuu euribor
Teave puudub Intress 0,5% aastas
Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.
100 https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv=
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
153
402. Alljärgnevas tabelis (tabel 57) on välja toodud välisriikide rahastamisvahendid, mis erinevad KredExi korterelamu renoveerimislaenust. Tabelisse on lisatud Poola ja Hollandi piirkondlikult ja riiklikult eraldatud rahastamisvahendid.
Tabel 57. Poola ja Hollandi piirkondlikult eraldatud laenuinstrumendid
Instrument Tingimused
Energiatõhususe laen (Väike-Poola vojevoodkond)
Sihtotstarve Rahastatakse hoonete energia moderniseerimise projekte, mis suurendavad energiatõhusust vähemalt 25% lõpliku energiasäästuga, eelistatakse süvaenergia moderniseerimise projekte, mille efektiivsus on üle 60%
Maksimaalne summa 21 000 – 383 000 €
Tagasimakseperiood 20 aastat
Instrumendi tasu Intress alates 0,15%
Laen termomoderniseerimiseks Jeremie 2 projektist (Łódźi vojevoodkond)
Sihtrühm Elamuühistud
Sihtotstarve Toetatakse investeeringuid mitmepereelamute või kommunaalhoonete süvaenergia moderniseerimise valdkonnas ning nende rajatiste seadmete asendamiseks energiatõhusatega
Maksimaalne summa Ülemmäär puudub
Tagasimakseperiood Kuni 15 aastat
Maksepuhkus 18 kuud
Instrumendi tasu Intress alates 0,15% aastas
Lisatingimus Toetatavad projektid peavad vähendama energiatarbimist vähemalt 25%
Termomoderniseerimise laen kuni 2,5 miljonit zlotti (Podlaasia vojevoodkond, Poola)
Sihtrühm Ühistud ja elamukogukonnad ning sotsiaalelamuühistud
Sihtotstarve Mitmepereelamute terviklik, st süvaenergia moderniseerimine
Maksimaalne summa Kuni 532 000 €
Tagasimakseperiood Kuni 15 aastat
Maksepuhkus Kuni 12 kuud
Instrumendi tasu Intress alates 0% aastas
Koduomanike energiasäästulaen (Holland)
Sihtrühm Eraisik
Sihtotstarve Kodu energiatõhususe parandamine päikesepaneelide, isolatsiooni, koduaku või soojuspumba paigaldamise kaudu. Kuni 75% laenust tohib kasutada päiksepaneelide paigaldamiseks
Maksimaalne summa 2500 – 65 000 €
Tagasimakseperiood 7–20 aastat, vastavalt laenusummale
Allikas: autorite koostatud analüüsi alusel.
2.3. Olemasolevad finantstooted
403. KÜ-dele pakuvad laenu renoveerimistöödeks neli krediidiasutust (tabel 58). Laenu antakse alates 0% omafinantseeringuga (v.a Coop Pank) ning energiasäästu eesmärgil ja/või tervikrenoveerimise puhul kuni 30 aastaks, mis on finantstasutuste hinnangul piisavalt pikk periood. Kolme panga veebilehelt on leitav teave minimaalse korterite arvu tingimuse kohta, mis varieerub kolmest kümneni, mis tähendab seda, et näiteks viie korteriga KÜ saab taotleda laenu renoveerimistöödeks ainult kahest pangast eeldusel, et viis korterit ei ole vastuolus SEB Panga veebilehel võib-olla mitte avaldatud tingimusega.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
154
404. Pankade sõnul on need väga huvitatud korterelamute finantseerimisest. Fookusgrupis väitsid pankade esindajad, et kui risk on vähegi hinnatav ja hoomatav, siis pangad on enamasti valmis korterelamuid finantseerima, välja arvatud nn keerulistel juhtudel, nt väiksed maakohad, kus on väga väike kortermaja. Üks pankadest rõhutas oma kirjalikus vastuses, et pank pakub 30-aastast perioodi kõigile KÜ-dele, keda pank on valmis finantseerima, isegi kui ei tehta täisrekonstruktsiooni, mis aitab väiksema korterite arvuga KÜsid, kuna toob igakuise nõutava remondifondi alla. Pangad analüüsivad kõiki kättesaadavaid ja olulisi likviidsuse ja finantsilise tugevuse näitajaid, sh maksekoormust, mis võimaldavad hinnata KÜ maksevõimet ja riski korterite väärtuse suhtes. Kahe panga täiendavatest kirjalikest täpsustustest selgub, et pangad analüüsivad peaasjalikult KÜ elujõulisust, elanike finantsilist võimekust. Näitajate hulka kuuluvad remondifondi mõistlik suurus, juhatuse liikmete arv, maksekäitumine KÜ ees, võlglaste arv, projektiga seotud isikud, kas toetusega või ilma, renoveerimise komplekssus ja energiatõhusus, üldkoosoleku otsused ja hääletustulemused, ehitaja ja omanikujärelevalve valik jne. Korteriomanike laenuvõimekuse hindamist tehakse väga harva ja korteriomanike vanust (üldjuhul) ei kontrollita. Erandite puhul laenuvõimaluste hindamisel vaatavad pangad igat juhtumit eraldi ning näiteks võivad pangad laenu andmisel teha ka erandeid korterite minimaalse arvu osas. Kahe panga täiendavatest kirjalikest täpsustustest nähtub pankade mõnevõrra erinev krediidipoliitika KÜ-de renoveerimistööde rahastamisel. Näiteks üks pank jälgib turuväärtust (Maa-ameti tehingute statistika alusel) ning 2022. aasta juunikuu seisuga oli laenu väljastamisel standardlävendiks 50% turuväärtusest. Teine pank väitis, et ei järgi turuväärtust ning pangale on oluline remondifondi makse suurus. Käenduse vajadus tekib olukorras, kus laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarv (ingl loan-to-value, LTV) on üle 50%, kuid mitte alati.
405. Seega võivad KÜ-d pankade krediidipoliitika tõttu saada KÜ-le ebasobivate tingimustega laenupakkumise või eelkõige just korterite turuväärtuse tõttu vajab KÜ laenu saamiseks käendust. Korterelamutele pakub praegu turutõrgete ületamiseks finantstooteid KredEx (tabel 58). Need on korterelamu renoveerimislaen (alates 25.05.2020) ning korterelamu laenu käendus. Laen on suunatud neile KÜ-dele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest oluliselt kõrgem intress)101. KredExi korterelamu renoveerimislaenu tingimused sarnanevad eraturu krediidiasutuste pakutavate laenude tingimustega. 2020. aastal umbes seitsme kuu jooksul väljastas KredEx 20 laenu summas 15 000 kuni ca 300 000 eurot (tabel 59).
406. KredExi renoveerimislaenu on võimalik kombineerida KredExi pakutava piirkondadele eraldatud rahaliste vahendite mahtude põhiselt eraldatava voorupõhise rekonstrueerimistoetusega102. Perioodil 2017–2020 eraldas KredEx kokku 405 toetust, mille keskmine suurus on ca 289 000 eurot (tabel 60). Kõige rohkem on toetust saanud Harjumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa KÜ-d, kuid Lääne- Virumaa eristub teistest maakondadest selle poolest, et seal sai toetust 4,9% kõikidest äriregistris registreeritud KÜ-dest, mis on Eesti kõrgeim näitaja, ning teistes maakondades ei ületa see number 2,9% (tabel 60). Küsitluse vabavastustest ja intervjuudest selgub, et toetuse voorupõhisus ehk
101 KredEx. (n.d.). Korterelamu renoveerimislaen. https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen 102 Näiteks: KredEx. (n.d.). Rekonstrueerimistoetus 2020. https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja- kov/rekonstrueerimistoetus-2020
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
155
ebaregulaarsus takistab renoveerimistööde planeerimist ning toetuse saamise võimalus saab toetusmeetme väikese mahu tõttu kiiresti otsa103.
407. Ühe takistusena nimetati nii küsitluse märkustes kui ka mitmes intervjuus seda, et KredEx nõuab täielikku rekonstrueerimist ning rekonstrueerimistööde tegemine etapiviisi ei ole võimalik, mis peab muutma laenu sihtrühmadele kättesaadavaks. Need, kes avaldasid intervjuudes etapiviisi rekonstrueerimisele vastuseisu, tõid põhjusena välja tehnilisi aspekte, mille järgi rekonstrueerimise üks töö või valitud tööd ei aita saavutada vajalikku hoone energiatõhusust ning võib/võivad – sisult pooliku lahendusena – tekitada hoonele kahju.
408. Pankade esindajate hinnangul on KredExi rekonstrueerimistoetus äärmiselt oluline, sest see läheb projekti kirja omafinantseeringuna. Kuigi toetusprotsentide erinevused regiooniti on pankade hinnangul õigustatud, tuleks praeguses keskkonnas tõusnud ehitushindade tõttu uuesti hinnata, kas toetusprotsendid ja eraldatav toetuse maht vastavad nüüdsele reaalsele turule. Näiteks ehitushindade tõusu tõttu tuleb vaadata üle toetuste protsendid Tallinna ja Tartu korterelamutele.
409. Laenukäendust pakub KredEx KÜ-dele, kes soovivad võtta pangalaenu elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde rahastamiseks, kuid kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks (võlgnike suur osakaal, korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, või ühefunktsioonilises asulas, või on investeering ruutmeetri kohta märkimisväärselt suurem kui tavaliselt)104. KredExi käendus on võrreldes KredExi renoveerimislaenuga kordades populaarsem finantsteenus. Perioodil 2017–2020 käendas KredEx 413 laenu (tabel 59).
410. Eraisikutele pakuvad krediidiasutused mitmekesisemaid finantstooteid kodude renoveerimiseks sõltuvalt eelkõige tööde maksumusest ja tagatiste olemasolust. Tabelis 61 olev teave põhineb kahe panga näitel.
411. 2020. aasta seisuga on leitud, et senine rekonstrueerimistegevus ei ole olnud piisav, et olemasolev hoonefond 2050. aastaks rekonstrueerida ning praeguste trendide jätkumisel jääb 2050. aastaks rekonstrueerimata 80% üksikelamutest ja 68% korterelamutest105. Täiendavalt, arvestades kõrgemaid ehitushindu, on osapoolte (KÜ-d, KOVid, pangad, eksperdid) ootused suuremale tagastamatule toetusele ja toetuste mahtudele ootuspärased. Seega tuleb leida viise renoveerimistööde mahtude suurendamiseks, mis on kompleksne ülesanne. Seda ülesannet tervikuna ei ole siinse eelhindamise raames võimalik lahendada. Seetõttu anname soovitusi eelhindamise fookusest ja eelhindamise jooksul kogutud andmetest lähtuvalt.
103 Üks valideerimisseminarile registreerunutest pööras tähelepanu sellele, et toetuse kasutamisel ei rakendata ehitusprojekti raames sisearhitektuurseid, konstruktiivseid lahendusi (vaheseina, vahelae, põrandate konstruktsioonid), mille tõttu muutub korteri sisekliima ning ümberehitustel puudub ehitusdokumentatsioon. Sisearhitektuurse projekti tegemine koos renoveerimistöödega hoiaks ära tulevikus tekkivaid probleeme (hallitused, niiskuskahjustused olemasolevas korteris ja naaberkorteris) ja ostu-müügiga tekkivad vaidlused. 104 KredEx. (n.d.). Korterelamulaenu käendus. https://www.kredex.ee/et/korterelamulaenu-kaendus 105 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
156
Tabel 58. KÜ-dele suunatud finantstooted
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), toote nimi ning toote sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
Coop Pank
Korteriühistulaen (korterelamu renoveerimiseks ja selle energiasäästlikkuse tõstmiseks)
Max 90% tehtavate tööde maksumusest
Min 10% Kuni 20, energiasäästu eesmärgil tehtavatel töödel max kuni 30
0,5%–1%, min 135 eurot
Riskimarginaal + 6 kuu euribor
• Varaliste õiguste pant KÜ liikmete kohustustele
• KredExi käendus, eraisiku või juriidilise isiku käendus, tähtajaline hoius või hüpoteek kinnisasjale
• KÜ peab olema registreeritud KÜ-na vähemalt 6 kuud enne laenu taotlemist
• Min 3 korterit
• Ühistu liikmete võlad KÜ-le ei tohi moodustada rohkem kui 10% viimase 6 kuu arvete kogusummast
• Puuduvad ajatamata maksevõlgnevused krediidi- ja finantseerimisasutuste, maksuameti ning kommunaalteenuste osutajate ees
LHV Pank
Korteriühistu laen (korterelamu ehitus- ja renoveerimistööd, energiatõhususe projektid, projekteerimis- ja ekspertiisikulud, hoovi korrastamine, parkimiskohtade jmt rajamine)
Alates 20 tuh Alates 0% Kuni 30 0,5-1% laenusummast
Info puudub veebilehel
Korteriühistu nõuded liikmete vastu. Vajaduse korral lisatagatisena KredExi käendus
• Min 10 korterit
• KÜ-l puuduvad maksehäired
SEB Pank
Renoveerimislaen korteriühistutele
Alates 10 tuh Alates 0% Kuni 30 1% laenusummast, min 200 eurot
Info puudub veebilehel
Tagatise moodustavad KÜ nõuded liikmete vastu majandamiskulude tasumisel. Vajadusel KredExi käendus
Laenu tagasimaksed korteriomanike maksetest KÜ-le
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
157
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), toote nimi ning toote sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
(ehitus- ja remonditööd kortermaja kasutusea pikendamiseks, energiasäästlikud eluruumid madalamate kommunaalkuludega, kinnisvara väärtuse suurendamine)
Swedbank
KÜ energiatõhususe laen (tervikrenoveerimine)
Min 30 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust
Kuni 30 (prognoositav energiamärgis min B klass), kuni 25 (prognoositav energiamärgis min C klass)
1% laenusummast, min 200 eurot
Alates 1,99% + 6 kuu euribor (prognoositav energiamärgis min B klass); vastavalt projektile (prognoositav energiamärgis min C klass)
Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus
Min 6 korterit
KÜ laen (kõik renoveerimistööd)
Min 30 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust
Kuni 20 1% laenusummast, min 200 eurot
Vastavalt projektile + 6 kuu euribor
Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus
Min 6 korterit
KÜ päikesepaneelide laen (päikesepaneelide paigaldus)
Min 5 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust
Kuni 10 1% laenusummast, min 200 eurot
Alates 2,5% + 6 kuu euribor
Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus
Min 6 korterit
KÜ väikelaen (kõik renoveerimistööd)
5–30 tuh Alates 0%, arvestatakse ka KredExi toetust
Kuni 10 1% laenusummast, min 200 eurot
Alates 3,9%, lisandub 6 kuu euribor
Üldkoosoleku otsus laenu võtmiseks, vajadusel KredExi käendus
Min 6 korterit
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
158
Asutuse nimi (tähestiku järgi, v.a KredEx), toote nimi ning toote sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
KredEx
Korterelamu renoveerimislaen (alates 25.05.2020106) (renoveerimistööd)
Min 15 tuh, max 3 mln
Alates 5% Kuni 30 1% laenusummast, min 150 eurot
Alates 2% + 6 kuu euribor
KÜ nõuded liikmete vastu majandamiskulude tasumise osas
• Min 3 korterit.
• Laenusaaja kohustub KredExiga kooskõlastama lepingus fikseeritavat piirsummat ületavate lisakohustuste võtmise, investeeringute tegemise ja vara koormamise
Korterelamu laenu käendus Käendussumma on kuni 80% laenusummast
… … … Käendustasu on 1-1,5% käenduse jäägilt aastas
… Min 2 korterit
Allikas: vastavate asutuste veebilehed 2022. a mai alguse seisuga.
106 KredEx. (25.05.2020). KredEx hakkab pakkuma uut korterelamute renoveerimislaenu. https://kredex.ee/et/uudised/kredex-hakkab-pakkuma-uut-korterelamute- renoveerimislaenu (vaadatud 20.04.2022).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
159
Tabel 59. KredExi finantstoodete ja toetuste kasutamine korteriühistute poolt aastatel 2017–2020
Finantstoode Kasutamise arv
Keskmine eurodes
Minimaalne eurodes
Maksimaalne eurodes
Korterelamu renoveerimislaen (alates 25.05.2020107) 20 88 386,54 15 000,00 289 455,60
…koos renoveerimislaenuga kasutatud käenduse summa … 123 866,50 17 000,00 552 967,81
Korterelamu laenu käenduse summa 413108 81 435,49 3 442,50 818 046,00
…sellega seotud laenu summa … 119 461,20 4 590,00 1 090 728,00
Rekonstrueerimistoetus 405 278 885,10 17 034,98 1 200 000,00
Allikas: autorite arvutused KredExi andmete põhjal.
Tabel 60. KredExi rekonstrueerimistoetuste kasutamine maakonniti109 aastatel 2017–2020
Maakond
Toetust saanud KÜ-de jaotumine maakondade lõikes …%
Toetust saanute osakaal kõikidest KÜ-dest maakondade lõikes
Toetuse summa kvintiilide lõikes (1 - madalaim, 5 - kõrgeim)
1 2 3 4 5
Harjumaa 109 28,7% 1,2% 29 22 17 19 22
Hiiumaa 0 … 0% 0 0 0 0 0
Ida-Virumaa 4 1,1% 0,2% 2 0 1 1 0
Järvamaa 3 0,8% 0,5% 1 0 1 1 0
Jõgevamaa 6 1,6% 1,0% 3 2 0 1 0
Läänemaa 5 1,3% 1,0% 1 0 4 0 0
Lääne-Virumaa 67 17,6% 4,9% 9 11 14 18 15
Pärnumaa 21 5,5% 1,1% 6 5 3 0 7
Põlvamaa 11 2,9% 2,4% 0 3 2 1 5
Raplamaa 17 4,5% 2,7% 6 3 3 3 2
Saaremaa 7 1,8% 1,2% 3 2 1 1 0
Tartumaa 83 21,8% 2,7% 7 18 21 21 16
Valgamaa 16 4,2% 2,9% 7 4 5 0 0
Viljandimaa 26 6,8% 2,4% 2 2 4 9 9
Võrumaa 5 1,3% 0,7% 0 1 2 2 0
Kokku 380 100% … 76 73 78 77 76
Allikas: autorite arvutused KredExi ja äriregistri andmete põhjal.
107 KredEx. (25.05.2020). KredEx hakkab pakkuma uut korterelamute renoveerimislaenu. https://kredex.ee/et/uudised/kredex-hakkab-pakkuma-uut-korterelamute-renoveerimislaenu (vaadatud 20.04.2022). 108 Jagunemine maakonniti tähestiku järgi: Harjumaa 45 (millest Tallinnas on 17), Hiiumaa 3, Ida-Virumaa 18, Järvamaa 31, Jõgevamaa 25, Lääne-Virumaa 53, Läänemaa 12, Pärnumaa 46 (millest Pärnus on 7), Põlvamaa 35, Raplamaa 21, Saaremaa 9, Tartumaa 61 (millest Tartus on 13), Valgamaa 18, Viljandimaa 30, Võrumaa 6. 109 Arvutatud 380 KÜ kohta puudulike aadressiandmete tõttu.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
160
Tabel 61. Eraisikutele suunatud finantstooted kodu renoveerimiseks kahe panga näitel
Asutuse nimi (tähestiku järgi), toote nimi ning toote sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
LHV Pank
Kodulaen110 (kodu ostmine, renoveerimine või ehitamine)
Alates 20 000 eurost, kuni 85% tagatise turuväärtusest
Min 15% või lisatagatis
Kuni 30 0,5–0,9% laenusummast, min 300 eurot
Alates 1,7% + euribor
Heas seisukorras ja likviidne kinnisvara
…
Eralaen Alates 30 tuh, max 70% tagatise turuväärtusest
Laenu suurus on max 70% tagatise turuväärtusest
Kuni 30 Kuni 1% laenusummast, min 300 eurot
Alates 4,5% + euribor
Kinnisvara või hoius …
Väikelaen (mh suuremate kulude katteks)
200 eurot –15 tuh eurot
… Laenusumma kuni 7500 eurot – 6 kuud kuni 6 aastat; laenusumma alates 7500 eurot – 6 kuud kuni 10 aastat
2% laenusummast, min 29,90 eurot
Alates 7,9% aastas laenujäägilt
Ei ole vajalik …
Remondilaen (mh kodu korda tegemiseks)
Alates 25 tuh … Laenusumma kuni 7500 eurot – 6 kuud kuni 6 aastat; laenusumma alates 7500 eurot – 6 kuud kuni 10 aastat
2% laenusummast, min 29,90 eurot
Alates 7,9% aastas laenujäägilt
Ei ole vajalik …
Swedbank
Kodu väikelaen (mh suuremat remonti kodus või renoveerida muud kinnisvara)
5–20 tuh Ei ole vajalik Kuni 10 (alates 6 kuud) 1% laenusummast, kuid min 100 eurot; 0 eurot (kampaania raames 14.03.– 31.05.2022)
Alates 7,9% Ei ole vajalik …
110 Andmed on kodu ostmise tehingu puhul.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
161
Asutuse nimi (tähestiku järgi), toote nimi ning toote sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
Kodulaen (mh põhjalikuks renoveerimiseks)
Alates 10 tuh Alates 15% Kuni 30 Tasu suurus ei ole täpsustatud
Individuaalsest marginaal + 6 kuu euribor; alates 1,69% + 6 kuu euribor A- energiaklassiga kodu puhul
Kinnisvara tagatis Laen on kuni 85% tagatise väärtusest
Kodu energiatõhususe laen (maja renoveerimiseks, et suurendada hoone energiatõhusust)
Alates 20 tuh Ei ole vajalik Kuni 30 Tasu suurus ei ole täpsustatud
Alates 1,99%st + 6 kuu euribor
Renoveeritav kinnisvara Laen on kuni 85% tagatise väärtusest
Päikesepaneelide laen (päikesepaneelide ostuks ja paigaldamiseks)
3–20 tuh Ei ole vaja Kuni 10 (alates 6 kuud) 1% laenusummast, kuid min 100 eurot
4,9% Ei ole vaja …
Allikas: vastavate pankade veebilehed 2022. a mai alguse seisuga.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
162
2.4. Võimalikud rahastamisvahendid
412. Lähtudes turutõrgete analüüsist, on mõistlik jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse pakkumisega. Turutõrgete analüüs näitas, et KÜdel on probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.
413. KredExi renoveerimislaen aitab ületada eelkõige eraturu pakkuja finantstingimustest lähtuvaid takistusi, mis kas ei sobi KÜle või ei ole mõistlikud (vt eelmist alapeatükki). KredExi laenukäendus võimaldab aga ületada KÜpoolseid takistusi (võlgnike olemasolu, KÜ asukoha ja investeeringu maksumusega ühe ruutmeetri kohta seotud tegurid) ning need on turutõrgete analüüsi kohaselt jätkuvalt aktuaalsed. Laenu pakkumisel ja laenu käendamisel võivad need tegurid osutuda liiga riskantseks ning seega võib KÜ jääda ilma rahastuseta (nt investeeringu maksumus ühe ruutmeetri kohta on liiga kõrge ning KÜ liikmed pole võimelised laenu teenindama). Seega aitab KredExi rekonstrueerimistoetus parandada laenude kättesaadavust KÜdele (nt vähendada investeeringu suurust ühe ruutmeetri kohta), kuid vastavate KÜ-de arv sõltub KredExi rekonstrueerimistoetuse meetme rahalisest mahust, mis kõrgemate ja jätkuvalt tõusvate ehitushindade tõttu ei ole osapoolte hinnangul riiklike eesmärkide saavutamiseks elamumajanduses piisav.
414. KredExi renoveerimislaenu pakkumine ei tõrju välja turul juba olemasolevaid pakkujaid, sest KÜ saab KredExilt laenu vaid siis, kui saab pangalt eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress). KredExi käendusel ei ole turul konkureerivat toodet. Käendust pakutakse kõikidele pankadele, kes väljastavad KÜ-dele laenu, mistõttu ei kaasne ühelegi pangale konkurentsieelist.
415. Toetuse tihedam sidumine turutõrgete ületamisega peab aitama KÜdel tulemuslikumalt turutõrkeid ületada ning võib tähendada kombineeritud toetusmeetme väljatöötamist. Kombineeritud toetusmeetme puhul tuleb hinnata KÜ laenuvõimekust (mida igal juhul alguses teeb pank) ning katta vajadusel toetusega laenuvõimekust ületav osa, millele tuleb seada ka kindel piirmäär. Sellise lähenemisega tuleb tagada see, et kõik KÜd, kes suudavad maksta laenu, peavad võtma laenu, vajadusel koos käendusega, kuid toetusi kui väga piiratud rahalist ressurssi tuleb suunata eelkõige KÜde turutõrgete ületamiseks (et motiveerida KÜ-sid remondifondi koguma, on vajalik seada sisse tingimus kogutud remondifondi/selle kogumise suutlikkuse osas.
416. Lisaks võib olla vajalik renoveerimislaenu kombineerida toetusega. Nii on võimalik siduda toetusemäär hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks, sh mida kõrgem energiamärgis saavutatakse, seda suurem osa laenust konverteeritakse).
417. Rekonstrueerimistoetust on KredEx seni pakkunud eri toetusmääraga sõltuvalt KÜ asukohast. Asukohakriteeriumit võib rakendada ka rahastamisvahendite kaudu pakutavatele finantsteenustele, sest eespool toodud analüüsi kohaselt puutuvad tõmbekeskusest kaugemal asuvad KÜ-d turutõrgetega rohkem kokku. Eelhindamise läbiviijate hinnangul on mõistlik kaaluda toetuste ja finantsteenuste pakkumisel individuaalset lähenemist ehk lähtuda iga KÜ taustast üksnes piirkondliku eristamise asemel, sest igas piirkonnas leidub erineva laenuteenindamise võimekusega KÜ-sid. Ka valideerimisseminaril toodi esile, et piirkondlikule lähenemisele tuleks vähemalt linnade puhul lisada asumipõhine lähenemine, sest näiteks Tallinna Lasnamäe asumite elamute rekonstrueerimisvajadused ja võimalused erinevad tunduvalt nt Pelgulinna, Põhja-Tallinna asumite korterelamutest, ning toetuste suuruse määramiseks on vaja välja töötada objektipõhised hindamiskriteeriumid. Halduskoormuse suurenemise vältimiseks on vajalik analüüsida, kas ja millisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
163
määral oleks abi automatiseerimisest/digitaliseerimisest objektipõhiste hindamiskriteeriumite korral.
418. Nii intervjueeritud osapooltelt kui ka valideerimisseminari osalejatelt saadi tagasisidet rekonstrueerimistoetuse meetme irregulaarse rahastuse kohta. Sellele viitab ka hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille järgi aitaks stabiilsem rahastus vältida ehitusmahtude kuhjumist ja kaasnevat hinnatõusu111. Fookusgrupis toodi esile, et toetusmehhanismi ebastabiilsus takistab korteriomanike valmisolekut renoveerida, vähendades motivatsiooni nendel, kes jäid toetusest ilma.
419. Üks teguritest, millega võib finantsteenuste ja toetuste pakkumisel (nt finantsteenuste hinnastamine, toetuse suurem protsent) arvestada, on tühjenevad piirkonnad. Nendes piirkondades on kortermajade seisukord väga halb112. Tühjenemise risk on eelkõige monofunktsionaalsete asustusüksuste puhul nagu näiteks tööstuslinnad või endised kolhoosikeskused, kuhu on koondunud nii eakas elanikkond kui ka nende poolt omal ajal asustatud suuremad kortermajad113. Vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale114 mõjutab renoveerimise vajadust järgmiste kümnendite jooksul demograafia ja ränne ning pole otstarbekas terviklikult rekonstrueerida hooneid piirkondades, mis kahanevad ja kus hooned jäävad tulevikus kasutusest välja. Kuna mahajäetud ja alakasutatud hooned mõjutavad inimeste elu nende naabruskonnas oma tugeva negatiivse sümboolse väärtuse tõttu, tuleks kahanevates linnades rekonstrueerida hooneid eelkõige (üldplaneeringuga piiritletud) kesklinna piirkonnas ning üldplaneeringuga kavandatud jätkusuutlikel elamualadel115, 116. Tühjenevate piirkondade uuringus soovitatakse suunata investeeringuid vms toetavaid tegevusi tugeva keskuse funktsiooniga asustustesse, kuid nenditakse, et asustatuse kasv seoses aktiivsuse kasvuga hoonete renoveerimisel vajab eraldi analüüsimist117. Meie hinnangul võib piiratud ressursside puhul (sh toetuse andmisel) anda eelise (nt korraldades sihitud taotlusvoore, hinnastades finantsteenuseid soodsamalt) korterelamutele, mis asuvad üldplaneeringuga piiritletud olemasolevatel elamualadel ja KOVi poolt elujõulisteks hinnatud piirkondades/kogukondades.
420. Valideerimisseminari osalejate hinnangul tuleb pakkuda abi tõmbekeskusest väljas ent elujõulistes piirkondades olevatele väiksematele korterelamutele, tuues põhjenduseks kinnisvara madala väärtuse ja renoveerimistööde maksumuse ühe ruutmeetri kohta. Samal ajal on turutõrgete analüüsist selgunud korterelamud need, kes on tõenäolisemalt saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud. Seega on KredExi poolt neile pakutav laen soodsam kui pangast pakutav (või ei pakuta viimast üldse).
111 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download 112 Cerrone, D., Hadaway, J., Männigo, K., Lehtovuori, L., Grisakov, G., Lihtmaa, L., & Kalamees, K. (2022). Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest. 113 Cerrone, D., Hadaway, J., Männigo, K., Lehtovuori, L., Grisakov, G., Lihtmaa, L., & Kalamees, K. (2022). Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest. 114 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download 115 Tintěra, J. (2019). Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia. Tallinna Tehnikaülikool. https://doi.org/10.23658/taltech.53/2019 116 Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download 117 Cerrone, D., Hadaway, J., Männigo, K., Lehtovuori, L., Grisakov, G., Lihtmaa, L., & Kalamees, K. (2022). Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
164
421. Eesti väikeasulate uuringus118 tuuakse esile, et asulate elujõulisuse tagamiseks võiks hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine olla üheks kriteeriumiks (KredExi) renoveerimistoetuste määramisel.
422. Täiendav võimalik lähenemine, mida mainiti valideerimisseminaril, on probleemide kuhjumisega arvestamine (korterite väike arv ehk tööde kõrge maksumus ruutmeetri kohta, asukoht ehk kinnisvara madal väärtus), mille alusel rohkemate probleemidega korterelamutele pakkuda rohkem tuge. Selle lähenemise kaalumisel tuleb säilitada tasakaalu toe mõjuvuse ja halduskoormuse vahel (nt kuivõrd analüüsida andmeid leibkondade tasemel).
423. Kõrgemad ja järjest tõusvad ehitushinnad koos inimeste reaalse sissetuleku vähenemisega tähendavad meie hinnangul suurenevaid takistusi renoveerimistööde ettevalmistamisel ja rahastamisel. Suurenevaid takistusi ehitushindade tõttu võib hinnanguliselt maandada riigi pakutava renoveerimistoetuse taotlusvoorude mahtude suurendamine. Täiendav võimalus on finantsteenuste ja toetuse kasutamise võimalus rohkem kui ühe KÜ ühisprojekti rahastamiseks. Ühisprojektide rahastamine võimaldaks KÜ-del saavutada mastaabiefekti kulude vähendamiseks (vähemalt selle võrra, et töid teostatakse üksteise lähedal asuvates hoonetes), ühendada pingutusi projekti koostamisel ning vähendada KÜ-de juhatuse liikmete puudulike oskuste mõju (selgus KOVide küsitlusest ja valideerimisseminarist). Ühisprojektide väiksem kulu võib tuleneda renoveerimistöid teostava ettevõtte soodsamast pakkumisest, mitte riiklike finantsteenuste ja toetuste soodsamatest tingimustest.
424. Siinkohal tuleb rõhutada, et elamute energiatõhusamaks muutmisel on roll mitte ainult finantstoodetel ja toetustel. Sellesse panustaksid meetmed, mis aitaksid KÜdel ületada mitterahalisi turutõrkeid, nt juhatuse liikmete renoveerimistööde läbiviimisega seotud teadmiste ja oskuste tõstmine (nt kohustuslikud koolitused hoone korrashoiust KÜ juhatuse liikmetele) ning elanike teadlikkuse tõstmine renoveerimistööde vajalikkusest. Intervjuudel pakuti välja ka kompetentsikeskuste, nõustamiskeskuste loomist, et toetada KÜsid dokumentide ettevalmistamisel KredExi toetuse saamiseks (nt suurim koormus dokumentatsiooni ettevalmistamisel oleks kompetentsikeskusel). Nii küsitluse kui ka intervjuude kohaselt on leidnud tulemuslikku rakendust ka lammutustoetus. Korterelamute lammutamine tühjenevates piirkondades aitab vähendada pakkumist eluasemeturul, suurendades seega kinnisvara väärtust. Oma panust elamute kättesaadavuse ja energiatõhususe tõstmisesse võib anda mõnede intervjueeritavate hinnangul ka üürikortermajade rajamise toetamine. Valideerimisseminaril pöörati tähelepanu sellele, et lisaks finantsilisele toele on vaja leida viise kaasomandieseme parendamise motivatsiooni suurendamiseks. Valideerimisseminari osalejate hinnangul peavad KOVid mängima suuremat rolli renoveerimistööde mahtude suurendamise motiveerimisel/toetamisel (nt olla KÜ-dega rohkem kontaktis, korraldama foorumeid, arutelusid jne).
425. Lähtudes KOVide jaoks elamumajanduse investeeringute rahastamisel tuvastatud rahalistest turutõrgetest, ei ole võimalik pakkuda rahastamisvahendit, mis soodustaks KOVide investeeringuid elamumajanduse valdkonnas. KOVid seavad teisi valdkondi (eelkõige haridust) prioriteetsemaks, püüavad mitte tõsta oma netovõlakoormust ning piisavate vahendite olemasolul ei ole KOVil üldjuhul keeruline pangast laenu saada. Suurim risk on kahaneva elanikkonnaga KOVidel, kuid sellisel juhul ei ole mõistlik nende laenukoormust ka suurendada.
118 Ernits, R., Ideon, A., Leetmaa, K., Metspalu, P., Mägi, K., Padrik, J., Pae, T., Plüschke-Altof, B., Raagmaa, G., & Sepp, V. (2019). Eesti väikeasulate uuring.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
165
2.5. Investeerimisstrateegia ettepanek
2.5.1. Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest
426. Elamumajanduse investeerimisstrateegia ülevaatlik ettepanek on esitatud järgnevas tabelis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kõik ettepanekud on soovituslikku laadi: nende elluviimise otsus ning täpsemad detailid ja tingimused lepitakse kokku vastavalt õigusaktides sätestatule, arvestades rakendusasutuse sisendiga.
Tabel 62. Ülevaatlik tabel potentsiaalsetest pakutavatest instrumentidest
Toode Sihtotstarve/sihtrühm Tingimused Lahendatav turutõrge
Renoveerimislaen (peatükk 2.5.2)
Sihtrühm: KÜ-d Sihtotstarve: korterelamu renoveerimistööde teostamiseks siis, kui korteriühistu on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress)
Turutingimustel turutõrgete analüüsist selgunud sihtrühmadele (väike arv kortereid ühistus ehk tööde kõrge maksumus m2 kohta, asukoht ehk kinnisvara madal väärtus)
Probleemid eraturult laenu saamisega ebapiisavate omavahendite, liiga kõrge intressimäär, liiga kõrge investeeringu tõttu m2 kohta või madala riskitaluvuse tõttu
Korterelamulaenu käendus (peatükk 2.5.5)
Sihtrühm: KÜ-d Sihtotstarve: võimaldab saada renoveerimiseks vajaliku laenu, kui pank hindab riski tavapärasest kõrgemaks (nt korterelamu asub madala korteri turuväärtusega piirkonnas või kui investeering m2 kohta on kõrgem kui tavaliselt)
Allikas: autorite koostatud.
2.5.2. Korterelamu renoveerimislaen
427. Turutõrgete analüüsi tulemuste kohaselt on korteriühistutel endiselt raskuseid renoveerimislaenu saamisega eraturult. Rahvusvahelise praktika analüüsi kohaselt (ptk 2.2) on nii Hollandis kui Poolas turutõrked suuresti sarnased Eestis esinevatega ning üheks viisiks neid adresseerida, on korterelamu renoveerimislaenu tootega. Soovitatav on jätkata renoveerimislaenu tootega, mis ei konkureeri eraturul pakutavatega ning mida saab taotleda vaid finantseerimisasutuselt saadud eitava vastuse või pakutud ebamõistlike tingimuste korral. Ebamõistlikuks loetakse KredExi vaates järgnevaid panga poolt pakutud tingimusi:
• Turu intressimääradest vähemalt kaks korda kõrgem intressimäär.
• Omafinantseering üle 20%.
428. Soovitav on kaaluda ebamõistliku tingimusena ka finantseerimisasutuse poolt turutingimustest oluliselt lühema tagasimakse tähtaja pakkumist. Lisaks kaaluda suurema intressi lugemist ebamõistlikuks kehtestades see erineva protsendiga erinevate intressivahemike kohta (juhuks kui
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
166
turu intressimäärad muutuvad selliselt, et kaks korda kõrgem intressimäär pole enam asjakohane kriteerium).
429. Renoveerimislaenu eesmärgiks on parandada korterelamu elanike elamistingimusi, edendades hoone energiatõhusust, ligipääsetavust ja turvalisust (sh konstruktsiooniline stabiilsus) ning viies elamu renoveerimise käigus läbi muid heakorra-, haljastus- ja/või ehitustöid.
430. Suurimad turutõrked tuvastati korterelamute puhul, milles on vähem kui 24 korterit ning mis asuvad tõmbekeskustest eemal. Suurema tõenäosusega on nemad renoveerimislaenu sihtgrupp, kuna on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud. Eelnevat arvesse võttes tuleks pakkuda antud sihtrühmadele laenu vastavalt riskitasemele.119
Tabel 63. Korterelamu renoveerimislaenu tingimused
Tingimus Kirjeldus
Sihtrühm Krediidivõimelised korteriühistud, kelle renoveerimisprojekti kommertspangad ei ole nõus mõistlikel tingimustel rahastama
Sihtotstarve Kaasomandiga seotud renoveerimistööd, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus, suurendatakse elamu energiatõhusust või parandatakse korterelamu elanike elamistingimusi
Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 3 miljoni euroni ühistu kohta, sh kui ühistu haldab mitut korterelamut
Tagasimakseperiood Üldjuhul kuni 30 aastat
Intressimäär Turutõrgete analüüsist selgunud sihtgruppidele vastavalt riskitasemele
Tagatis Korteriühistu nõuded liikmete vastu majandamiskulude tasumiseks
Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega
Allikas: autorite koostatud.
431. Turutõrgete analüüs kinnitas, et väiksemad korteriühistud (kuni 20 korterit) on vähem riskivalmis, mille tõttu tuleks jätkuvalt pakkuda renoveerimislaenule pikka tagasimakseperioodi (üldjuhul kuni 30 aastat), et julgustada neid siiski laenu taotlema.
432. Kui tulevikus peaks korteriühistu liikmete madal riskitaluvus takistama laenutoote väljaandmist, siis võib kaaluda kindlustusinstrumendi loomist, mis aitaks leevendada olukordi, kus renoveerimislaen jääb võtmata olemasolevatest/potentsiaalsetest võlgnikest tingitud ebakindluse tõttu. Lisaks võib olla vajalik renoveerimislaenu kombineerida toetusega ning selleks on võimalik kasutada erinevaid variante, vähendamaks tagasimakstava instrumendi rahastamise kulusid ja koormust. Nii on võimalik siduda toetusemäär hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks, sh mida kõrgem energiamärgis saavutatakse,
119 Teatud juhtudel on põhjendatud ka keskmisest kõrgema intressiga renoveerimislaenu pakkumine, nt kui turg ei paku seda
üldse ja riskid on kõrged. Samal ajal on põhjendatud juhtudel vajalik kasutada ka keskmisest soodsamate
lepingutingimuste (intress) kehtestamist kui renoveerimisprojekt vastab muus osas tingimustele, kuid projekti läbiviimise
takistuseks saaks maksejõulisus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
167
seda suurem osa laenust konverteeritakse). Toetusi võib kasutada ka kapitalitoetustena või laenukapitali tagasimaksena, olenevalt saavutatavatest energiatõhususe eesmärkidest.120
2.5.3. Laenu ja toetuse kombineerimine
433. Elamumajanduse investeeringuid, sh hoonete ehitus, rekonstrueerimine ja renoveerimine, kinnisvara investeeringud jm, iseloomustavad sageli suur sotsiaalne, keskkondlik ja majanduslik mõju, kuid samas kõrge risk ning madal/ebakindel tasuvus lühiajalises perspektiivis. Sageli nõuavad projektid koheselt suuri kapitalikulutusi, kuid mõõdetav kasu/sääst võib võtta aega või on investeeringud suunatud sihtrühmadele, kelle majanduslik elujõulisus (ning laenuvõimekus) on piiratud. Kombineeritud rahastamisvahendid võimaldaksid:
• Saavutada ambitsioonikad (energiasäästu)eesmärgid vastuvõetava aja jooksul. Toetused motiveeriksid ka lõppsaajaid ette võtma põhjalikumaid/suurema mõjuga renoveerimisprojekte
• Vähendada tagasimakstava rahastamise kulusid ja koormust. Toetusi võib kasutada kapitalitoetustena või laenukapitali tagasimaksena, olenevalt saavutatavatest eesmärkidest.
• Vähendada riskide taset konkreetsetes turusegmentides.
434. Üldiselt on elamumajanduses soovitatav sarnaselt ettevõtlusele rakendada tulemuspõhist lähenemist vahendite kombineerimisele, et tagada finantslahenduse vajalik paindlikkus, mis võimaldab kohandada tagasimakstavat toetust vastavalt eeldatavale tulule või säästule.
435. KredEx on energiatõhusat tervikrenoveerimist toetanud juba üle kümne aasta121, läbi tagastamatute toetuste, renoveerimislaenude käendamise jm. Samuti on proovitud vahendite kombineerimist - korterelamute renoveerimislaenu programm122 on heaks näiteks rahastamisvahendi ja toetuse tulemuspõhisest koostoimest (vt tabel 46).
120 Combination of financial instruments and grants under shared management funds in the 2021-2027 programming period. Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. 121 Korterelamute renoveerimistoetuse meetme arenduse lõpparuanne (2018). 122 Estonia EE Renovation Loan programme. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/case_study_renovation_loan_programme_estonia_0.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
168
Tabel 64. Korterelamute renoveerimislaenu programmi ülevaade
Kombineeritud rahastamisvahend Kirjeldus Sihtrühm Tingimused
Renoveerimislaen + Tehnilise toe toetus (energiaauditi läbiviimiseks, kuni 50%); Kapitali soodustused (sõltuvalt saavutatud energiasäästust)
ERFi kaasrahastatav finantsinstrument, mis oli kombineeritud riigieelarvelistest vahenditest (süsinikdioksiidi ühikute müügist saadavad toetused). Toetusi anti välja eraldi kava alusel kuid lõppsaajad võisid neid kasutada laenu tagasimaksmiseks
KÜ-d mitmekorterilistes majades: hoonete energiatõhususe suurendamiseks elamutes; aitas KÜ-del katta kuni 85% renoveerimise kogukuludest
Laenuga kaeti ainult need renoveerimistööd, mis olid välja toodud energiaauditis. KÜ finantseeris min 15% renoveerimiskuludest. Tähtaeg kuni 20 aastat; Fikseeritud intress 4,5% kümneks aastaks; keskmine intress 4%
Allikas: autorite koostatud.
Tabel 65. Korterelamute renoveerimislaenu programmi eesmärgid energiatasemete näol123
Energiasääst Kapitalisoodustused (% abikõlblikkust laenusummast)
20–30% 15%
40% < 25%
50% < 35%
60%* Suurim võimalik tagastus vastavalt varasematele kokkulepetele
Märkused: * Antud lahenduse puhul ei rakendatud, kuid võimalik taoliste skeemide puhul.
Allikas: autorite koostatud.
436. Näiteks võib tuua, et teistes riikides on soodustuste pakkumisel lähtutud ka taotlejate sissetulekust. Näiteks Leedus pakuti väiksema sissetulekuga isikutele võimalust laenukapitali ja intressimaksete täielikuks hüvitamiseks . Kreekas aga kombineeriti osaliselt subsideeritud laen toetustega, vastavalt lõppsaaja vajadustele/võimekusele.
437. Toetuste ja rahastamisvahendi tulemuspõhisel kombineerimisel võib järgida alloleval joonisel kujutatud rakendusskeemi (joonis 40)124. Rahastamisvahendite rakendamisfaasis esitavad toetuse lõppsaajad ühekordse taotluse rahastamisskeemi elluviijale, mis analüüsib projekti abikõlblikkust ja rahalist elujõulisust. Kui projekt vastab eeltingimustele, langetab rahastamisskeemi elluviija otsuse rahastamisvahendi ja toetuse koostoime kohaldatavuse kohta, ning määratleb kindlaks tingimused ja tegurid, mille alusel kapitali soodustused rakenduvad. Pärast lepingu sõlmimist lõppsaajaga, valib projekti elluviija välja ehitusfirmad ning tööd käivitatakse. Kokkulepitud ajaperioodi jooksul toimub (vahe)tulemuste hindamine, mille raames viiakse projekti kohta läbi sõltumatu audit (nt energiatõhususe projektide puhul energiasäästu hindav audit). Olenevalt saavutatud eesmärkidest rakendub laenulepingus tagasimaksete klausel. Kapitali soodustusi võib anda ka näiteks laenutähtaja vähendamise kujul, mille kohaselt viimased annuiteedid kantakse maha.
123 Estonia EE Renovation Loan programme. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/case_study_renovation_loan_programme_estonia_0.pdf 124 Supporting the development of Social Finance Ecosystems in Member States under ESF (fi- compass.eu)
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
169
Joonis 40. Rahastamisvahendi ja kapitalisoodustuste kombineerimine elamumajanduse valdkonnas
Allikas: autorite koostatud.
2.5.4. Riigiabi reeglite kohaldamine (renoveerimislaen)
438. Vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadusele125 peab elamumajanduse riiklik toetamine kaasa aitama vastava valdkonna arengukavade ja programmide eesmärkide saavutamisele ning vastama riigiabi andmise reeglistikule.
439. Renoveerimislaen on suunatud neile korteriühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress). Laenu abil on võimalik rahastada renoveerimistöid ja kombineerida laenu KredExi pakutava rekonstrueerimistoetusega126, järgides VTA määrustest tulenevaid kumuleerimise reegleid.
440. Kui Korterelamute määruse127 alusel antav toetus on:
• riigiabi, siis kohaldatakse komisjoni 20.12.2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes sätestatud tingimusi (teavitamiskohustusest vabastamise võimalust peaksid saama kasutada nt sotsiaalkortereid haldavad ettevõtjad, kes pakuvad majutust ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras rühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida elupaika turutingimustel128);
125 https://www.riigiteataja.ee/akt/129112010007?leiaKehtiv 126 https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen, rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor avatakse 2022. a sügisel ja toetuse eraldamise tingimused avaldatakse hiljemalt 2022. a novembris. 127 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv 128 2012/21/EL: Komisjoni otsus, 20. detsember 2011, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32012D0021
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
170
• on vähese tähtsusega abi, siis kohaldatakse VTA määrustes ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.
441. ELTLi129 artikli 107 lõikest 1 ning Euroopa Kohtu praktikast on tuletatud viis tingimust, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust, soodustust või muud hüve saaks lugeda riigiabiks:
• abi on suunatud ettevõtjale (Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi, kuid seda siiski vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid130);
• abi pärineb riigi vahenditest ja on riigile omistatav (riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis: otsetoetused, laenud, garantiid, osalus ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised);
• abisaaja saab majandusliku eelise;
• abiga kaasnev eelis on valikuline; ning
• abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust.131
442. Kui korteriühistu ei tegele majandustegevusega, siis korterelamute rekonstrueerimise meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning sellisel juhul ei ole tegemist riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELTLi artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.132
443. Korterelamute määruse seletuskirja kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla või linna omandis, tagamaks et korterelamu ei ole ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt, vaid eraisikute elumaja. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik eluruumid olema KOVi sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
444. KOVi puhul on tegemist riigiabiga, kuna sotsiaalmaja haldamine KOVi poolt loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel järgida riigiabireegleid. Komisjoni otsuse (EL) nr 2012/21 alusel on võimalik riigiabi anda kuni 15 miljonit eurot aastas. Oluline on, et taotleja esitab koos taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas korterelamus on kõik korteriomandid KOVi sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.133
129 Euroopa Liidu toimimise leping, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 130 Albert Linntam, „Kuidas ära tunda riigiabi?“, Õiguskeel 2018/1 131 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN 132 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, https://kredex.ee/sites/default/files/2020-07/Seletuskiri%20.pdf 133 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, https://kredex.ee/sites/default/files/2020-07/Seletuskiri%20.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
171
445. Komisjoni otsuse (EL) nr 2012/21 kohaselt ei pea esitama komisjonile riigiabi teatist, juhul kui hüvitise suurus ei ületa 15 miljonit eurot (bruto) aastas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest muudes valdkondades kui transport ja transpordi infrastruktuur (kui hüvitise summa antud ülesande kestuse jooksul muutub, võib aastase hüvitissumma arvutada kogu ülesande kestuse perioodi eri aastatel eeldatavasti makstavate hüvitissummade keskmisena).134
446. Lisaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
• üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on pandud abi saavale ettevõtjale ühe või mitme ametliku dokumendiga, kus on sätestatud teenuse osutamise kohustuse täpne sisu ja kestus, teenust osutav ettevõtja ja teenindatav piirkond, ettevõtjale antav ainu- või eriõigus, kompensatsiooni arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemäärase kompensatsiooni maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;
• kohustuse panemise dokumendis peab olema viide komisjoni otsusele;
• kompensatsioonisumma ei tohi ületada teenuse osutamisel tekkivaid kulusid, mida arvutatakse üldtunnustatud kuluarvestuspõhimõtete kohaselt;
• kompensatsiooni arvutamisel võetakse arvesse saadud tulu ning mõistlikku kasumit.
447. Kui ettevõtjale tehakse ülesandeks osutada kolme erinevat üldist majandushuvi pakkuvat teenust, kehtib piirmäär iga sellise teenuse suhtes (st ettevõtja võib otsuse alusel saada hüvitist kokku kuni 45 miljonit eurot tingimusel, et iga üksiku üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest makstav hüvitis ei ületa 15 miljonit eurot).135
448. Vastavalt Euroopa Komisjoni Altmarki kohtulahendile136 ei peeta kompensatsiooni üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest riigiabiks, kui see vastab järgmisele neljale kriteeriumile:
• abi saavale ettevõtjale peab olema pandud selgelt määratletud avaliku teenindamise (üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise) kohustus;
• kompensatsiooni arvutamisel aluseks võetavad parameetrid peavad olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud;
• makstav kompensatsioon ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes ühtlasi arvesse asjakohaseid laekumisi ja mõistlikku kasumit;
• teenust osutav ettevõtja peab olema valitud riigihanke tulemusel või juhul, kui seda pole tehtud, tuleb kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusaluseks võtta tavalise ettevõtja poolt
134 Komisjoni otsus (EL) nr 2012/21, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32012D0021 135 Juhend Euroopa Liidu riigiabi, riigihanke ja siseturu eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, eelkõige üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/overview/new_guide_eu_rules_procurement_et.pdf 136 C-280/00 - Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
172
sarnases olukorras tehtavate kulude analüüs (võttes arvesse laekumisi ning kohustuste täitmisest saadavat mõistlikku kasumit).137
449. Täiendavalt näeb korterelamute määrus ette abi andmise võimaluse VTA määruste (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 alusel.138
450. VTA määrustes on kehtestatud abi ülemmäär, millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi, mis muudel juhtudel kvalifitseeruks riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi kui selline abi vastab kõikidele asjakohase VTA määruse tingimustele. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes ELTLi artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära.139
451. Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot.
452. Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Võimaliku lahendusena on Korterelamute määruse seletuskirjas pakutud võimalus märkida taotluse rahuldamise otsuses ka info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et rakendusüksus võib tagantjärgi abi anda (tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada.140
453. GBER võimaldab hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks anda abi rahaeraldise, omakapitaliinvesteeringu, garantii või laenu kujul (abikõlblikud on energiatõhususe projekti üldkulud) energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale, kes annab selle täielikult edasi lõplikele abisaajatele (st hoonete omanikele või üürnikele)141 kas laenu või garantii vormis. Laenu nominaalväärtus või garanteeritud summa ei tohi ületada 15 miljonit eurot projekti kohta.142
454. GBER artikkel 39 lõige 7 kohaselt peab energiatõhususeks antav abi suurendama erainvestorite täiendavaid investeeringuid, mis peavad moodustama vähemalt 30% kogurahastamisest, mis energiatõhususe projektile antakse. Kui abi annab energiatõhususe fond, võib erainvesteeringuid võimendada energiatõhususe fondi ja/või energiatõhususe projektide tasandil, et saavutada kokku vähemalt 30 % kogurahastamisest, mis energiatõhususe projektile antakse.
455. Energiatõhususe abi andmiseks võivad liikmesriigid luua energiatõhususe fondid ja/või kasutada finantsvahendajaid. Vastavalt GBER artikkel 39 lõige 8 peavad olema täidetud järgmised tingimused:
137 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 138 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019006?leiaKehtiv 139 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri, https://kredex.ee/sites/default/files/2020-07/Seletuskiri%20.pdf 140 Ibid. 141 GBER, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:32014R0651 142 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
173
• finantsvahendajate valitsejad ja energiatõhususe fondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega;
• sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riskitulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;
• asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;
• garantiide puhul on garantiimäär kuni 80% ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25% aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat;
• investoritel on õigus olla esindatud energiatõhususe fondi või finantsvahendaja juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;
• energiatõhususe fond või finantsvahendaja asutatakse kohaldatavate seaduste kohaselt ning liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse menetluse, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimisstrateegia energiatõhususe abimeetme rakendamiseks.
456. Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELTL artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on GBERi I peatükis ja artiklis 39 sätestatud tingimused.
2.5.5. Korterelamulaenu käendus
457. Käenduse instrument aitab korteriühistutel lahendada ebapiisava tagatise probleemi (mis tuleneb korterelamu madalast turuväärtusest), mida toodi turutõrgete analüüsis välja olulise takistusena. Eriti mõjutab antud probleem korteriühistuid, kes asuvad madala kinnisvara väärtusega piirkondades. Tuginedes turutõrgete analüüsile, tuleks korterelamulaenu käenduse instrumendiga jätkata, kuna eraturul sellele konkureeriv toode hetkel puudub.
458. Korterelamulaenu käenduse eesmärgiks on toetada korteriühistuid, kes soovivad võtta renoveerimislaenu, parendamaks elanike elukvaliteeti läbi renoveerimistööde, kuid kelle riski hindavad finantseerimisasutused keskmisest kõrgemaks.
459. Allolevas tabelis on kirjeldatud üldised korterelamulaenu käenduse tingimused, millest käenduse andjal on võimalik muutuvate turutingimuste kontekstis lähtuda, lähenedes igale taotlejale individuaalselt.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
174
Tabel 66. Korterelamulaenu käenduse tingimused
Tingimus Kirjeldus
Sihtrühm Krediidivõimelised korteriühistud
Sihtotstarve Renoveerimislaenu finantseerimine
Maksimaalne summa Kuni 80% laenusummast
Käendustasu Üldjuhul 1–1,5% käenduse jäägilt aastas
Rakendamisskeem Koostöös finantseerimisasutustega
Vajadus kombineerida toetusega Võib olla vajalik kombineerida toetusega
Allikas: autorite koostatud.
460. Sihtrühmad, kellele võrreldes teistega kaaluda soodsamatel tingimustel (madalama käendustasuga) käenduse pakkumist on korterelamud, milles on vähem kui 24 korterit või mis asuvad tõmbekeskustest eemal. Korterelamulaenu käendust on võimalik kombineerida rekonstrueerimistoetusega, et aidata ületada turutõrkeid, nagu näiteks kallinevad ehitushinnad ning juba mainitud kinnisvara madal väärtus asukoha tõttu.
461. Korterelamulaenu käendust on võimalik kombineerida toetusega, et vajadusel subsideerida käendustasu, võimaldades eraraha kasutamist pikaajalisemalt finantsinstrumentide jaoks.143
2.5.6. Riigiabi reeglite kohaldamine (käendus)
462. Korterelamulaenu käendus sobib korteriühistule, kes soovib võtta pangalaenu elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde rahastamiseks, kuid kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks. Selle põhjus võib olla näiteks võlgnike suur osakaal, korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, või ühefunktsioonilises asulas, või on investeering ruutmeetri kohta märkimisväärselt suurem kui tavaliselt.144.
463. VTA määruste alusel tagatisena antav vähese tähtsusega abi loetakse läbipaistvaks järgmises tabelis esitatud tingimustel.
143 Combination of financial instruments and grants under shared management funds in the 2021-2027 programming period. Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. 144 Kredex korterelamu käenduse meetme tutvustus, https://kredex.ee/et/korterelamulaenu-kaendus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
175
Tabel 67. Vähese tähtsusega abi läbipaistvuse tingimused
Määrus (EL) nr 1407/2013 Määrus (EL) nr 360/2012
• Abisaaja suhtes ei ole algatatud maksujõuetusmenetlust; ja
• Tagatis ei ületa 80% laenust ja tagatud summa ei ületa 1 500 000 eurot (750 000 eurot maanteetranspordisektori ettevõtja puhul) ja tagatise kestus on viis aastat, või tagatis ei ületa 80% laenust ja tagatud summa ei ületa 750 000 eurot (375 000 eurot maanteetranspordisektori ettevõtja puhul) ja tagatise kestus on kümme aastat; või
• Abi toetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn „safe-harbor“ preemiad vastavalt Tagatise teatises toodud määradele (tagatis loetakse läbipaisvaks ka juhul, kui liikmesriik on enne tagatiskava rakendamist Euroopa Komisjoni teavitanud oma teistsugusest abi elemendi arvutamise metoodikast ja viimane on selle heaks kiitnud)
• Iga üksiku abikava raames antava tagatisega kaetud laenusumma ei ületa 3 750 000 eurot ettevõtja kohta ning tagatis ei moodusta laenust rohkem kui 80%. Tagatis loetakse läbipaisvaks ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Komisjoni teavitanud oma teistsugusest abi elemendi arvutamise metoodikast ja viimane on selle heaks kiitnud
Allikas: autorite koostatud.
464. VTA andja peab teavitama abi saajat kirjalikult (viitega komisjoni määrusele nr 1407/2013 või määrusele nr 360/2012) abi summast ja asjaolust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses). Juhul, kui VTA kogusumma (antud ja kavandatav abi) on vastavast vähese tähtsusega abi ülemmäärast suurem, ei tohi kohaldada määrust isegi juhul, kui abi osa mahub vähese tähtsusega abi ülemmäära alla.145
465. GBER artikkel 39 alusel on võimalik garantii vormis abi (abikõlblikud kulud on energiatõhususe projekti üldkulud) anda energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale, kes annab abi täielikult edasi hoonete omanikele või üürnikele. Garanteeritud summa ei tohi ületada 15 miljonit eurot projekti kohta ja garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80%. Samuti peab abi suurendama erainvestorite täiendavaid investeeringuid, mis peavad moodustama vähemalt 30% projekti kogurahastamisest.
466. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat (GBER artikkel 39 lõige 8 punkt d).
467. Erandina, kui investeering on seotud eluhoonete, õppetegevuseks või sotsiaalteenusteks ettenähtud hoonete, avaliku halduse, õigusemõistmise, politsei- või tuletõrjeteenistuseks ettenähtud hoonetega või kui nimetatud hoonete põrandapinda kasutatakse vähem kui 35% muuks tegevuseks, on abikõlblikud suurema energiatõhususe projekti kogukulud ja investeeringuga seotud varustuse eri osadesse tehtavate investeeringute kogukulud. Nimetatud varustus tähendab kohapealset integreeritud taastuvenergiaseadmestikku, varustust kohapealse taastuvenergia seadmestiku toodetud energia salvestamiseks, hoonesse paigaldatud varustust ja sellega seotud taristut hoone kasutajate elektrisõidukite laadimiseks, investeeringuid hoone üleminekuks digitehnoloogiale. Sel
145 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
176
juhul ei tohi laenu nominaalväärtus või garanteeritud summa ületada 30 miljonit eurot projekti kohta.146
2.6. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused
468. Vaatamata sellele, et rahastamisvahendite puhul on tegemist tagasimakstava mehhanismiga, on oluline tagada nende rakendamise tulemuslikkus. Sellest ajendatult on vaja hinnata rahastamisvahendite rakendamise eeldatavaid tulemusi ning nende panust prioriteetide saavutamisesse ja meetme eesmärkide täitmisesse.
2.6.1. Võimendav mõju ja lisaväärtus
469. Nagu ettevõtluse valdkonna puhul, avaldub rahastamisvahendite rakendamise lisandväärtus siingi kõige selgemalt ringlusefekti, võimendusefekti ja kasusaajate arvu alusel. Ringlusefekt esindab rahastamisvahenditesse tagasi makstud vahendeid, mida saab kasutada edasiste finantseeringute tarbeks. Seega jõuab lõppkasusaajateni suurem hulk eelarvelisi vahendeid kui rahastamisvahendite jaoks planeeritud eelarve. Ühelt poolt saab tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta ning teisalt võib summa suureneda intressidega teenitud tulu võrra. Siinkohal on oluline märkida, et seda ainult juhul kui intressitulu ületab kahjusid ja rakendamise halduskoormust. Lisaks võtab võimendusefekt arvesse ka erasektori finantseerimisasutuste panust. Nii jõuab ettevõteteni finantsinstrumendi ühe euro kohta rohkem kapitali.
470. Võimendusefekt on efekt, kus tuuakse ettevõtetesse lisavahendeid nii avalikust kui ka erasektorist läbi riskide jagamise meetodi. Seeläbi luuakse võimalused erasektori finantseeringu toomiseks projektidesse ning avaliku sektori finantseerimiskoormuse vähendamiseks. Võimendusefekt mängib olulist rolli just eelarveliste piirangutega toimetulemisel ning võimaldab kontsentreerida rahastamist, sest lisarahade kaasamine erasektorist suurendab võrreldes tagastamatu toetusega rahastamisvahendi lisaväärtust ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel.
471. Lisaks võimaldab rahastamisvahendite kasutamine toetuste asemel ühendada nii era- kui ka avaliku sektori huvid. Selle tulemusel võivad pangad kaaluda projektide finantseerimist, mida siiani pidasid mittetulusateks või liiga riskantseteks. Erasektori teadmiste kasutamine projektide valimisel on enamasti efektiivsem ja võimaldab jõuda rohkemate kasusaajateni kui toetuse jagamise korral.
472. Perioodiks 2021–2027 eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest elamumajanduse valdkonnale 35 miljonit eurot, mis tasuks turutõrgete analüüsi tulemusel suunata väljapakutud toodete (renoveerimislaenude ja korterelamulaenu käenduste) väljastamisele. Kogusummast on hinnanguliselt 5 miljonit eurot suunatud korterelamulaenu käenduse ja ülejäänud renoveerimislaenude väljastamisele147. Antud jaotust kasutatakse võimendusefekti arvutamisel, kuid tegemist on hinnangulise jaotusega, mis võib perioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.
473. Järgnevalt on toodud eelhindamise käigus koostatud kasusaajate prognoos, mis toetub eeskätt KredExi varasemale finantsinstrumentide rakendamise statistikale, investeerimisstrateegiale ja instrumentide hinnangulisele struktuurivahendite eelarve suurusele (35 miljonit eurot). Tabelis
146 Riigiabi käsiraamat 2021, https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid 147 Summade jagunemist erinevate finantsinstrumentide vahel võib korrigeerida vastavalt nõudlusele. Üldjuhul on mõistlik suunata suurem osa eelarvest renoveerimislaenu väljastamisele, et rahastust saaksid KÜ-d, kes on saanud pankadelt laenutaotlusele eitava vastuse.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
177
toodud võimendusefekt ning kasusaajate arv on hinnangulised ja sõltuvad rakendusasutuse ja rahastamisvahendi rakendaja otsustest ja detailidest investeerimisstrateegia elluviimisel.
Tabel 68. Eelarve ja kasusaajate prognoos struktuurifondidest rahastatud finantsinstrumentide väljastamiseks elamumajanduses148
Instrument
Struktuuri- fondide eelarve* (haldus- kuluga korri- geeritud), tuh €
Võimalik struktuuri- fondide vahendite realisatsioon koos ringlusega, tuh €
Erasektori panus (hinnanguline ringlusesse jõudev finantseerimis- asutuste panus), tuh €
Summaarne investeerimis- maht (struktuuri- fondid koos erasektori finantseerimis- asutuste panusega), tuh €
Hinnangu- line tehingute arv (unikaalsete KÜ-de arv)
Keskm. tehingu suurus, tuh €
Võimendav mõju (ingl leverage effect) (arvutustehe: summaarne investeerimismaht / struktuuri- fondide eelarve)
Renoveerimis- laen
27 900 27 900 Puudub 27 900 93 (93) 300 1,0
Korterelamu- laenu käendus
4 650 23 250149 33 214 33 214 233 (224) 100 7,1
KOKKU 30 150 48 750* 33 214 58 714 326 (317) 1,9
Märkused: * Struktuurifondide vahendite eelarvest (35 miljonit eurot) on maha arvestatud halduskulu 7% renoveerimislaenu
hinnangulisest struktuurifondide eelarvest ja 7% korterelamulaenu käenduse hinnangulisest struktuurifondide eelarvest.
Allikas: autorite koostatud.
474. Eelolevast tabelist nähtub, et investeerimisstrateegiat ja struktuurifondide eelarvet arvestades jääks struktuurifondidest rahastatavate finantsinstrumentide (renoveerimislaenu ja korterelamulaenu käenduse) kasusaajate arv ligikaudu 309 KÜ juurde. Turuolukorra muutumine võib kaasa tuua prognoosist kõrvalekaldumisi, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus kasusaajate prognoosi korrigeerimise järele.
475. Juhuks kui turul toimuvad muutused, mis mõjutavad rahastamisvahendite nõudlust, vajadust ja kättesaadavust, peaks eelarve sisaldama ka nn puhvrit turutõrgete adresseerimiseks suurenenud nõudlusega turuolukorras. Nõudluse muutumisele on võimalik reageerida ka vajadusel struktuurifondide eelarvet vastavalt vajadusele instrumentide vahel ümber jagada. Teatud puhver on tagatud finantsinstrumentide tagasimakstavate vahendite ja laekunud intresside näol (eeldusel, et see ei kulu kahjude väljamaksmiseks).
476. Võimendusefekti analüüsi põhjal jõuti eeltoodud eeldustest lähtudes tulemusele, et instrumentide eelarvelise panuse korral jõuaks ringlusesse koos erasektori finantseerimisasutuste panusega ligikaudu 58,7 miljoni euro väärtuses laenukapitali. See omakorda tähendab ligikaudu 2-kordset võimendavat mõju ehk iga finantsinstrumendi eelarve 1 euro kohta jõuab ühistuteni perioodi jooksul ligikaudu 2 eurot kapitali (instrumentide peale keskmiselt) (tabel 68).
148 Arvutuste lähtealused on toodud lõikudes 478–479. 149 Tulenevalt instrumendi kordajast, 4 650 x 5 = 23 250, vt lõik 479.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
178
Arvutuste lähteandmed
477. Järgnevalt on toodud peatükis kajastatud elamumajanduse valdkonna arvutuste lähtekohad. Oluline on märkida, et välja toodud keskmised näitajad on hinnangulised ning neid kasutatakse ainult ligikaudsete arvutuste tegemisel. Näitajad põhinevad KredExi väljastatud finantsinstrumentide varasemal statistikal ja eksperthinnangutel.
478. Renoveerimislaen:
• Renoveerimislaenu hinnanguline osakaal struktuurifondide elamumajanduse vahenditest (kokku 35 miljonit eurot) on 30 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel ning struktuurifondide vahendite jaotus renoveerimislaenu ja korterelamulaenu käenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.
• Hinnanguline tulevane keskmine renoveerimislaenu summa on 300 000 eurot, mis põhineb eksperthinnangul (KredExi 2020 andmete alusel oli keskmiseks summaks 210 000 eurot).
• Kuna laen väljastatakse neile, kes on saanud pangalt eitava vastuse, siis erasektori finantseerimisasutuste panus puudub.
• Hinnanguline tehingute arv: 27,9 miljonit eurot / 300 tuhat eurot = 93 tehingut.
Tabel 69. Renoveerimislaenu arvutuste lähteandmed
Struktuurifondidest eraldatud summa, € Halduskulu
(Struktuurifondide vahendid-halduskulu)
Keskmine laenusumma, €
Renoveerimislaen 30 mln 7% 27,9 mln 300 tuh
Allikas: autorite koostatud.
479. Korterelamulaenu käendus:
• Korterelamulaenu käenduse hinnanguline osakaal struktuurifondide elamumajanduse vahenditest (kokku 35 miljonit eurot) on 5 miljonit eurot. Sellist jaotust on kasutatud ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel ning struktuurifondide vahendite jaotus renoveerimislaenu ja korterelamulaenu käenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele muutuda.
• Hinnanguline tulevane keskmine käenduse summa on 100 000 eurot (KredExi 2017–2020 statistika kohaselt oli keskmine summa 80 000 eurot, hinnanguliselt võib arvestada vähemalt 20% tõusuga hinnatõusu kontekstis).
• Kuna eelduslikult ei teki kõigil käendatud laenudel kahjusust ning enamasti pole vajalik kahjusid välja maksta, siis on korterelamulaenu käenduse puhul vajalik kasutada kordajat, mis näitab, mitu eurot on võimalik iga struktuurifondide euro kohta väljastada. Korterelamulaenu käenduse kahjude osakaal on täna väga väike ning puudub pikema perioodi statistika, mida kasutada tuleviku kahjude osakaalu prognoosimiseks. Sarnaselt ettevõtluse valdkonnaga tuleks ka siin kahjude prognoosimisel lähtuda negatiivsest stsenaariumist ning valitsevast ebakindlast majandusolukorrast ning ebakindlatest väljavaadetest. Samal ajal on korterelamulaenu käenduse kahjude prognoos väiksem kui ettevõtluses, mistõttu on soovitav võrreldes
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
179
ettevõtluse laenukäenduse kordajaga kasutada ühe punkti võrra positiivsemat kordajat. Lähtuvalt eeltoodust on soovituslik korterelamulaenu käenduse kordaja käendussummasse 5.
• Arvestades kordaja ümber laenusummasse tingimusega, et korterelamulaenu käenduse osakaal on 70% laenusummast, teeb see kordajaks laenusummasse 7.150
• Keskmine käenduse osakaal: 70% (KredExi 2017–2020 statistika alusel).
• Tehingute ja kasusaajate suhe: 96% (KredExi 2017–2020 statistika alusel).
• Hinnanguline tehingute arv: 23,3 miljonit eurot / 100 tuhat eurot = 233 tehingut.
• Unikaalsete korteriühistute arv: 233 * 0,96 = 224 korteriühistut.
• Erasektori finantseerimisasutuste panus: 23,3 miljonit € / 0,7 = 33,2 miljonit eurot.
• Summaarne investeerimismaht: võrdne erasektori panusega, kuivõrd KÜ-deni jõuavad üksnes erasektori finantseerimisasutuse vahendid.
• Võimendava mõju (ingl leverage effect): 33,2 miljonit eurot (summaarne investeerimismaht) / 4,65 miljonit eurot (instrumendi SF eelarve)= 7,1.
Tabel 70. Korterelamulaenu käenduse andmed
Eraldatud summa, € Halduskulu
(Struktuuri- fondide vahendid- halduskulu)
Keskmine käendus- summa, €
Tehingute ja kasusaajate suhe
Keskmine käenduse osakaal
Korterelamu laenu käendus
5 mln 7% 4,65 mln 100 tuh 96% 70%
Allikas: autorite koostatud.
2.6.2. Panus prioriteetide täitmisse
480. Ühtekuuluvuspoliitika fondid on suunatud ELi strateegia rakendamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava Eestis151 on seotud kuue eesmärgi saavutamisega: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek. Elamumajanduse valdkonna puhul on vahetult oluline eesmärk „Rohelisem Eesti“ ning selle erieesmärk „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine“. Järgnevas tabelis on toodud erieesmärgi väljundnäitajad ja püstitatud sihttasemed.
150 Korterelamulaenu käenduse kordaja ümberarvutamist on vajalik kaaluda, kui elamumajanduse meetmete nimekiri läheb muutmisele. 151 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
180
Tabel 71. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgi „Rohelisem Eesti“ asjakohase erieesmärgi väljundnäitajad koos sihttasemetega
Eesmärk Erieesmärk ID Väljundnäitaja Mõõtühik
Vahe- eesmärk 2024
Sihtväärtus 2029
Rohelisem Eesti Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine
RCO18 Suurema energiatõhususega eluruumid
Eluruumid 13 800 32 000
PSO01 Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv
Eluruumid 3 600 8 100
PSO08 Paranenud küttesüsteemiga elamud
Elamud 230 1850
Allikas: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027.
481. Finantsinstrumendid aitavad KÜ-del ületada turutõrkeid renoveerimislaenu saamiseks, mille tulemusena suureneb renoveeritud ja kõrgema energiatõhususarvu klassiga elamute arv ja sellest lähtuvalt väheneb energia tarbimine ja kasvuhoonegaaside heitkogused.
482. Elamumajanduse finantsinstrumentide lisaväärtuse analüüsi kohaselt on võimalik programmiperioodil struktuurifondide eelarvega (35 miljonit eurot) panustada 317 KÜ rahastamisse. Kui arvestada, et keskmine rahastatava KÜ suurus on 32 korterelamut (2100 m2), siis on kokku programmiperioodi jooksul võimalik panustada 10 144 korterelamu renoveerimisse. Selle käigus suurendatakse korterelamu energiatõhusust, tagatakse elamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus või parandatakse korterelamu elanike elamistingimusi.
483. Eelnevast lähtuvalt võib hinnata, et arvutuslikult on võimalik finantsinstrumentide abil saavutada sihttaset sätestatud väljundnäitajas “paranenud küttesüsteemiga elamud” ja “parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv”. Suunates finantsinstrumendid suurema energiatõhususega eluruumide väljundnäitaja sihttaseme täitmisesse, siis on ainult finantsinstrumentide abil võimalik saavutada maksimaalselt kolmandik sihttasemest. Antud sihttaseme saavutamisel on peamine roll siiski toetustel.152
484. Finantsinstrumentide rakendamine on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“153 teema nr 4.4 „Ruum ja liikuvus“ tähelepanu nõudva muutusega 4.4.2 „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastikumuutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“, mille järgi kavatsetakse muu hulgas parandada pikaajalise üleriigilise renoveerimiskava abil hoonefondi kvaliteeti ja kättesaadavust.
485. Samuti panustavad finantsinstrumendid järgmistesse riiklikesse kavadesse:
152 Vahe-eesmärgi saavutamine oleneb sellest, millal täpselt perioodi instrumentide väljastamisega alustatakse. Lisaks oleneb sihttaseme saavutamine sellest, ega toote arendamise või rakendamise ajal ei teki olulisi õiguslikke eriarvamusi, mille raames on oht, et uute lepingute sõlmimine peatatakse. 153 Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine. RT III, 15.05.2021, 12.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
181
• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030154, eesmärk nr 2 „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“, mille alusel suurendatakse hoonefondis kõrgema energiatõhususarvu klassiga elamute osakaalu
• Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050155, energeetika ja tööstuse valdkonna hoonefondi renoveerimise poliitikasuunis, mille järgi lähtutakse olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel süsteemi kui terviku majanduslikust ja energeetilisest tõhususest, et saavutada kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne energiatõhusus
• Energiamajanduse arengukava aastani 2030156, elamufondi (nii olemasolevate kui uute hoonete) energiakulukuse vähendamise eesmärk; arengukava järgi on korterelamute energiatõhususe parendamine tervikliku rekonstrueerimise abil üks olulisemaid investeeringuvajadusi eluasemesektoris
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030157, alaeesmärgi 7 „Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete energiatõhusus“ meede 7.2 „Hoonete vastupidavuse, energiatõhusama kütte ja jahutuse ning inimestele mugava sisekliima tagamine muutuvates ilmastikuoludes“
2.6.3. Juhised rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks ning eelhindamise
ajakohastamiseks
486. Rahastamisvahendite jooksval seiramisel ja hindamisel tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, mis on esitatud 1.6.3.
154 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 155 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 156 https://www.valitsus.ee/media/323/download 157 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
182
3. Keskkonna valdkond 487. Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele
keskkonna valdkonnas. Kõigepealt antakse turuülevaade rahaliste vahendite kättesaadavusest ettevõtetele ja KOVidele, millele järgneb kokkuvõte võimalikest rahastamisvahenditest.
3.1. Turuülevaade
488. Aastatel 2010–2018 oli Eesti koos teiste ELi liikmesriikidega Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopast (Küpros, Tšehhi, Malta, Leedu, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Rumeenia, Horvaatia ja Bulgaaria) üks nendest riikidest, kus üleminek ringmajandusele toimus kõige aeglasemalt158. Seda näitas ka Eurostati 17 näitaja põhjal (aastad 2010, 2012, 2014 ja 2016) tehtud analüüs, mille järgi oli Eesti koos Malta, Küprose ja Kreekaga ringmajanduse mõttes ELis kõige vähem arenenud159. Energiatõhususes perioodil 2014–2020 saavutas aga Eesti energiatõhususe kohustuse kokku 41 energiatõhususe meetme abil160. Digitehnoloogia lõimimises ettevõtete tegevusse paigutus Eesti 2021. aastal ELi riikide seas üheksandale kohale ning VKEde, kellel on vähemalt algtasemel digimahukus, näitaja alusel on Eesti tulemus 74%, 14 protsendipunkti üle ELi keskmise, lähenedes Euroopa digikümnendi teatises seatud eesmärgile (90%)161.
489. Ühtekuuluvuspoliitika perioodil 2021–2027 on Eestis plaanis toetada VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmist investeeringute ja auditite toetamise abil tööstus- ja teenindussektorites, edendada digiteerimise lahenduste kasutamist, tõsta ringlussevõtu võimekust, tagada ohutu materjaliringlus ning toetada jäätmete ringlussevõtu projekte, lähtudes muuhulgas 2021. aastal valminud Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu tulemustest162,163. Järgnevalt analüüsime, kas lisaks toetusmeetmetele on vaja luua rahastamisvahendeid nende eesmärkide saavutamiseks.
3.1.1. Ettevõtete investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed
investeerimisolukorrad
490. Eelhindamise raames tehtud intervjuudest lähtub, et siinses 3. peatükis kitsalt keskkonnaga seotud investeeringuid võib käsitleda ka ettevõtete 1. peatükis analüüsitud investeeringute osana. Kasvõi pakendi vähendamisega seotud investeeringuid võib ettevõte käsitleda oma tootmisprotsessi
158 Mazur-Wierzbicka, E. (2021). Circular economy: advancement of European Union countries. In Environmental Sciences Europe (Vol. 33, Issue 1). Springer Science and Business Media LLC. https://doi.org/10.1186/s12302-021-00549-0 159 Fura, B., Stec, M., & Miś, T. (2020). Statistical Evaluation of the Level of Development of Circular Economy in European Union Member Countries. In Energies (Vol. 13, Issue 23, p. 6401). MDPI AG. https://doi.org/10.3390/en13236401 160 Roos, I. (2021). Energy Efficiency Trends and Policies in Estonia. Monitoring of EU and national energy efficiency targets. Tallinn: Tallinn University of Technology. https://www.odyssee- mure.eu/publications/national-reports/energy-efficiency-estonia.pdf 161 European Commission. (n.d.). Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2021, Eesti. https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 162 Ringmajandus. (n.d.). Eesti ringmajanduse hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. https://ringmajandus.envir.ee/et/abimaterjalid/eesti-ringmajanduse-hetkeolukorra-tulevikupotentsiaali-ja- vajalike-meetmete-uuring 163 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (tööversioon seisuga 1.10.2021).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
183
tõhustamisena kulude vähendamiseks vs. kasumi suurendamiseks, aga mitte ilmtingimata keskkonna valdkonna investeeringuna. Seega kehtivad 1. peatükis toodud turutõrked ja mitteoptimaalsed olukorrad (sh piirkondlikud erinevused) ka keskkonna valdkonna kohta ning ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendid sobivad samuti keskkonna valdkonna eesmärkide saavutamiseks. Sarnase hinnangu andis 2015. aasta 4.3.1 „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ tegevuse eelhindamine, mille järgi olid KredExi ja MESi 2014–2020 programmiperioodil rakendatud finantsinstrumendid oma sihtotstarbelt laiema fookusega ning hõlmasid muuhulgas ka energia ja ressursitõhususe investeeringuid analüüsitavates sektorites164.
491. Eelhindamise ettevõtete küsitluses küsisime ettevõtete käest nende praeguste ja plaanitavate tegevuste kohta ringmajanduses. 779 ettevõtte vastustest (joonis 41) järeldub, et 36% nendest ettevõtetest (ehk kes vastasid väidetele „jah“ või „pigem jah“) juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi, 16% soovib/kavatseb sellega tegeleda. 23% vastanud ettevõtetest juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumisega ning 33% soovib/kavatseb sellega tegeleda. 33% vastanud ettevõtetest juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis, ning 40% on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks, mis kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis.
492. Küsitluses osalenud ettevõtetest vastasid 171 ettevõtet praeguste ja plaanitavate tegevuste kohta ringmajanduses „Ei tea / ei oska öelda / ei ole asjakohane“ (joonis 42). Teistest ettevõtetest (N=608) juba tegelevad või plaanivad tegeleda küsitud ringmajanduse tegevustega keskmiselt umbes 51% ettevõtetest. Kõige vähem on neid ettevõtteid, kes juba tegelevad toote hilisema remontimisvõimaluste ja/või varuosade pakkumisega (35%).
493. Kokku 473 ettevõtet 779-st kavatsevad (ehk kes vastasid väidetele „jah“ või „pigem jah“) teha vastavaid investeeringuid ringmajanduses järgmise kolme aasta jooksul. 473 ettevõtte vastustest (tabel 72) järeldub, et rohkem kui pooled nendest ettevõtetest kavatsevad teha investeeringuid ringmajanduses järgmise kolme aasta jooksul omavahenditest (54% kuni 71% iga vastava väite puhul) ning laenu ja/või käenduse abil mitte rohkem kui 15% iga väite puhul.
494. Seda, miks ettevõtted ei tee vastavaid investeeringuid, võib põhjendada mitme põhjusega. Üks neist on ettevõtete ärimudelid, mis ei eelda selliseid investeeringuid (nt teenuste, konsultatsioonide pakkumine). Vastavalt valideerimisseminari arutelule puudub aga Eestis selge strateegia, mis survestaks ettevõtteid energiatõhusamaid ja keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid kasutusele võtma, mistõttu ettevõtted püüavad efektiivselt toimetada praeguste tehnoloogiatega. Toodi esile ka see, et rohepöördega seotud investeeringud ei ole lühikeses perspektiivis suures osas tasuvad. Osapoolte hinnangul takistavad ettevõtete investeeringuid praegu kasvavad tootmise sisend-, sh energiahinnad, energiaallikate kättesaadavus, tarbijate ostuvõime langemine, ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, kvalifitseeritud tööjõu puudus, kohati omafinantseeringu madal võimekus ja investeeringute pikk tasuvusaeg.
495. Neid ettevõtteid, kes plaanivad teha küsitud investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil, oli küsitlusele vastanud ettevõtete seas kokku 79. Suurem osa vajalike laenude summadest 79
164 Ernst & Young Baltic AS, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. (2015). Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine. Lõpparuanne 30.10.2015. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/08/KEM-FI-eelhindamine_EY_Praxis.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
184
ettevõtte investeeringute tegemiseks on kuni 200 000 eurot ning üksikud ületavad 1 mln eurot (tabel 72). Samast tabelist lähtub, et neid laene kavatsevad ettevõtted võtta toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega seotud investeeringuteks eelkõige kuni seitsmeks aastaks. Samas üks kuni kümme aastat investeeringutele toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumiseks ja/või koostöö arendamiseks teiste ettevõtetega ja/või uue ettevõtte asutamiseks, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis. On ka neid ettevõtteid, kes vajavad laenu oluliselt pikemaks (üle 15 aasta) perioodiks.
496. Kui analüüsida üksnes eespool esile toodud ringmajandusega seotud investeeringute tarbeks laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist plaanivate ettevõtete (kokku 79) hinnanguid nende ligipääsule rahalistele vahenditele (joonis 43), selgub, et neil on hea ligipääs liisingule ja omaniku investeeringule (mõlema puhul on „hea“ ja „pigem hea“ vastuste osakaal rohkem kui 50%). Sellele järgnevad investeeringutoetused (nt EASist, KIKist; 47%), panga- või hoiu-laenuühistu laen (39%) ning garantii ja käendus (mõlema puhul umbes 30%).
Joonis 41. Ettevõtete tegevused ja plaanid seoses ringmajandusega, N=779
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
19%
19%
17%
10%
14%
13%
21%
15%
16%
13%
18%
22%
8%
9%
8%
10%
11%
9%
18%
23,5%
23%
33%
21%
20%
34%
34,5%
36%
34%
36%
36%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Meie/minu ettevõte on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks, mis
kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis
Meie/minu ettevõte juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis
Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade
pakkumisega
Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumisega
Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse
suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi
Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega,
muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei tea / ei oska öelda / ei ole asjakohane
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
185
Joonis 42. Ettevõtete tegevused ja plaanid seoses ringmajandusega ilma ettevõteteta, kes vastasid „Ei tea / ei oska öelda / ei ole asjakohane“, N=608
Allikas: ettevõtete küsitlus, joonis 41, autorite arvutused.
29%
29%
27%
16%
21%
21%
32%
22%
25%
19%
29%
34%
13%
13%
12%
15%
18%
15%
26%
36%
36%
50%
32%
30%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Meie/minu ettevõte on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks, mis
kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis, N=517
Meie/minu ettevõte juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis,
N=510
Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade
pakkumisega, N=499
Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade pakkumisega,
N=516
Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse
suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi, N=499
Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega,
muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi, N=501
Jah Pigem jah Pigem ei Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
186
Tabel 72. Ettevõtete (N=473) hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele keskkonna valdkonnas: vastavate ettevõtete arv, planeeritud rahastamise allikad ja laenude arv
Märkus: need ettevõtted, kes vastasid vastavale väitele „jah“ või „pigem jah".
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
Väide Et te võ te te a rv *
Ja h
, o m
av ah
en d
it es
t
% Ja h , l ae n u /k äe n d u se a b il
% Ei al la 5 0 0 0 0 €
5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €
2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €
ü le 1 0 0 m ln €
al la
1 a
as ta
1 –5 a as ta t
6 –7 a as ta t
8 –1 0 a as ta t
1 1 –1 5 a as ta t
ü le 1 5 a as ta
Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse suunamisega,
muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi 251 148 59% 32 13% 71 8 7 5 4 4 2 1 … … … … 1 7 13 7 2 … 3
Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote elueajärgse korduskasutamise või ringlusesse
suunamisega, muretsedes selle eest, mis saab tootega pärast müümist edasi 277 160 58% 41 15% 76 12 8 6 2 5 2 4 1 … … … 1 15 12 6 3 … 5
Meie/minu ettevõte juba tegeleb toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või varuosade
pakkumisega 260 185 71% 14 5% 61 2 5 3 1 2 1 … … … … … … … 6 3 3 … 2
Meie/minu ettevõte soovib/kavatseb tegeleda toote hilisema remontimisvõimaluse ja/või
varuosade pakkumisega 258 182 71% 19 7% 57 5 5 3 3 2 1 … … … … … … … 6 6 4 … 3
Meie/minu ettevõte juba teeb koostööd teiste ettevõtetega ja/või on asutanud uue ettevõtte, mis
kasutab praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis 179 114 64% 15 8% 50 1 4 4 3 2 … … 1 … … … … 1 8 2 1 3 …
Meie/minu ettevõte on valmis ettevõtetevaheliseks koostööks ja/või uute ettevõtete asutamiseks,
mis kasutaksid praeguste ettevõtete jääke enda ärimudelis 314 169 54% 40 13% 105 9 6 8 4 7 1 3 2 … … … … 2 12 9 8 2 7
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
187
Joonis 43. Ringmajandusega seotud investeeringute tarbeks laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist plaanivate ettevõtete hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele, N=79
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
497. 79 ettevõttest, kes plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil, on 49 need ettevõtted, kes tegid investeeringuid viimase kolme aasta jooksul (ükskõik mis investeeringuid; mitte ainult keskkonna valdkonnas). Peamised probleemid rahastamisvajaduste katmisel viimase kolme aasta jooksul nendel 49 ettevõttel olid ebapiisavad tagatised pankade või hoiu-laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu (joonis 44).
498. Täpselt sama kolme peamise probleemiga puutusid kokku ka küsitluses osalenud 376 ettevõtet, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, vaid kaasasid ka täiendavaid rahalisi vahendeid (joonis 44), mis kinnitab eespool toodud väidet turutõrgete ja mitteoptimaalsete olukordade sarnasusest ettevõtete jaoks keskkonna valdkonna ja teist tüüpi investeeringute puhul. Tähelepanuväärne on see, et 73% jaoks (49 ettevõttest) oli suur probleem see, et mõned vajalikud investeeringud jäid rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata (joonis 44); kokku 90% jaoks oli see eri ulatusega probleem.
3%
5%
4%
5%
8%
5%
6%
13%
22%
18%
22%
5%
14%
16%
18%
19%
25%
24%
27%
25%
37%
34%
19%
25%
16%
22%
27%
29%
27%
16%
25%
25%
9%
11%
16%
13%
11%
13%
10%
13%
11%
5%
5%
6%
14%
10%
11%
13%
8%
6%
10%
9%
6%
5%
77%
37%
28%
37%
28%
23%
24%
11%
16%
9%
9%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu rahaline vahend
Ühisrahastusplatvormid
Ettevõtte põhivara müük
Välise osapoole omakapitaliinvesteering
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu- laenuühistu
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK-ist)
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)
Liising
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
188
Joonis 44. Probleemid, millega puutusid rahastamisvajaduste katmisel viimase kolme aasta jooksul kokku ettevõtted, kes nii plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid investeeringuid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnas, N=49
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
8%
8%
14%
14%
22%
12%
29%
16%
33%
29%
29%
24%
47%
39%
45%
41%
2%
16%
16%
18%
14%
29%
18%
35%
20%
27%
29%
37%
22%
33%
29%
33%
20%
29%
43%
24%
27%
37%
20%
33%
20%
20%
16%
18%
10%
14%
12%
10%
2%
14%
8%
8%
10%
2%
2%
6%
6%
6%
2%
8%
4%
67%
33%
18%
35%
37%
12%
31%
14%
20%
24%
20%
14%
18%
6%
10%
16%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu põhjus
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga
riskantse tootega või pankadel puudub kindlus
Intressimäärad on liiga kõrged
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas
(keskustest eemal), kus tagatisvara ei ole piisav
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem
väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
189
499. Rohkem kui pooltele 49 ettevõttest olid probleemiks veel vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta, ettevõtte ebapiisavad majandusnäitajad ja äriplaan käibelaenu või pikaajalise investeeringulaenu saamiseks pangast või hoiu-laenuühistust, tagatisvara asukoht sellises Eesti piirkonnas, kus tagatisvara ei ole piisav, ning liiga kõrged intressimäärad (joonis 44). Ka intervjuudel pöörati tähelepanu euroala keskmisest kõrgematele intressimääradele, mis pärsivad investeeringute tegemist. Selleks on osapooled toonud meedias aastate jooksul välja eri põhjusi165, kuid eelhindamise raames intervjueeritud osapoolte hinnangul tuleb võimalusel leida viise, kuidas pakkuda Eesti ettevõtetele odavamat laenu.
500. Seega ilmneb ringmajandusega seotud investeerimistegevuste analüüsist ettevõtete küsitluse põhjal, et neid investeeringuid teevad ettevõtted eelkõige omavahenditest ning laenu/käenduse saamisel puutuvad kokku sarnaste probleemidega (eelkõige ebapiisavad tagatised pankade või hoiu- laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu) nagu kõik teised ettevõtted sõltumata investeeringute eesmärgist.
501. Kui vaadata probleeme, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringute rahastamise vajaduste katmise puhul kokku puutunud (joonis 45; vastavad investeeringute liigid on loetletud joonise märkuses; selliseid ettevõtteid oli küsitlusele vastanute seas 115), selgub, et suurimateks probleemideks on samad kolm probleemi: ebapiisavad tagatised pankade või hoiu-laenuühistute jaoks, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) ning ettevõtte madal krediidikõlbulikkus pankade või hoiu-laenuühistute jaoks ettevõtte puuduliku või vähese ajaloo tõttu. 60%-le 115 ettevõttest oli suureks probleemiks see, et mõned vajalikud investeeringud jäid rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata.
502. Küsitlusele vastanute seas oli kokku 105 ettevõtet, kes tegid eri liiki investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt (joonis 46). Ka nende investeeringute puhul osutusid kolmeks suurimaks probleemiks eespool nimetatud probleemid.
503. 779 ettevõttest kokku 269 ettevõtet (tabel 73) vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42. Tabeli 73 järgi ei tee ega plaani vastavaid tegevusi pigem „Mujal Eestis“ kui Tallinnas ja lähiümbruses asuvad ettevõtted (kuid erinevus on väike – umbes 5%) ning pigem küpsusfaasis kui kasvufaasis või laienemisfaasis olevad ettevõtted (teise erinevuse seletamiseks ei ole hindajatel infot). 269 ettevõttest tegid investeeringuid mitte ainult keskkonna valdkonnas 111 ettevõtet.
165 Näiteks: Tõnis Oja, T. (2012). Eesti ettevõtete laenuintressid on euroalas kõrgeimad. Postimees, 6. jaanuar 2012. https://majandus.postimees.ee/693226/eesti-ettevotete-laenuintressid-on-euroalas-korgeimad; Härma, K., & Must, B. (2019). Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemale. Äripäev, 28. märts 2019. https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/28/korgele-tousnud-intress-lukkab-ettevotte- pangalaenust-eemale; Länts, M. (2019). Pangajuht: miks on Eestis laenuintressid kõrged. Delfi Ärileht, 10. detsember 2019. https://arileht.delfi.ee/artikkel/88340737/pangajuht-miks-on-eestis-laenuintressid-korged; Vilerts, K., Beņkovskis, K., & Tkačevs, O. (21.05.2021). Why are lending rates in the Baltics higher than elsewhere in the euro area? Latvijas Banka. https://www.macroeconomics.lv/why-are-lending-rates-baltics- higher-elsewhere-euro-area
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
190
Tabel 73. Ettevõtete profiil, kes valisid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, N=269
Ettevõtte peamine tegevuskoht* Kokku % kõikidest ettevõtetest
Tallinnas või selle lähiümbruses 114 s.o 39% kokku 291 ettevõttest
Tartus või selle lähiümbruses 34 …
Mujal Eestis 129 s.o 44% kokku 290 ettevõttest
Välismaal 19 …
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
19 …
Ettevõtte arengufaas Kokku
Äriidee, seemne- või varajane faas 21 …
Kasvufaas või laienemisfaas 118 s.o 30% kokku 399 ettevõttest
Küpsusfaas 115 s.o 41% kokku 280 ettevõttest
Hääbumisfaas 15 …
Märkus: oli võimalik valida mitu tegevuskohta.
Allikas: ettevõtete küsitlus, tabel 84, autorite arvutused.
504. Järgmisena võrdleme viit gruppi ettevõtteid, kes tegid investeeringuid viimase kolme aasta jooksul (joonis 47):
• 376 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates
täiendavaid rahalisi vahendeid;
• 105 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte
arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada
rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid;
• 115 ettevõtet, kes tegid ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna
eesmärkidega seotud investeeringuid;
• 49 ettevõtet, kes nii plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil
järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud
investeeringuid viimase kolme aasta jooksul;
• 111 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates
täiendavaid rahalisi vahendeid, ning kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi
ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures
ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
191
Joonis 45. Probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringute rahastamise vajaduste katmise puhul kokku puutunud, N=115
Märkus: nende ettevõtete vastused, kes tegid viimase kolme aasta jooksul järgmisi investeeringuid: olemasolevate masinate
ja seadmete vahetamine keskkonnahoidlikumate vastu; turundus- ja/või müügiprotsessi(de) automatiseerimine ja/või
digiteerimine; uue keskkonnahoidliku toote/teenuse turuletoomine; olemasolevate toodete/teenuste kujundamine
keskkonnahoidlikumaks; keskkonnahoidlikumate pakendite kasutuselevõtmine; teadus- ja arendustegevused (T&A)
tootmis- või teenindusprotsessi tõhustamiseks; teadus- ja arendustegevused (T&A) tootmis- või teenindusprotsessi
keskkonnahoidlikumaks kujundamiseks; innovaatilise (uuendusliku) tootmis- ja/või teenindusprotsessi juurutamine;
tootmise või teenindamise käigus tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude (sh müra, õhu- või valgusreostus, jäätmed
jne) vähendamine; erinevate tootmis- vm jääkide vähendamine; erinevate tootmis- vm jääkide efektiivsem
korduskasutamine või ringlusesse suunamine, st ringmajanduse põhimõtete integreerimine; keskkonnahoidlikumate
toorainete ja materjalide kasutuselevõtt; tootmis- ja/või teenindusprotsessi energia- jm ressursikulu vähendamine;
muudatused toorainega varustamise, tarnijate ja/või tarnesüsteemide osas; tootmis- ja/või teenindusprotsessi(de)
automatiseerimine ja/või digiteerimine; töötajate koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise
keskkonnahoidlikkusega; juhtide koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
5%
6%
8%
10%
18%
13%
12%
17%
13%
15%
17%
29%
28%
20%
26%
28%
2%
17%
16%
17%
16%
23%
25%
23%
27%
25%
23%
14%
21%
32%
32%
32%
8%
25%
23%
26%
19%
11%
25%
19%
22%
20%
30%
15%
8%
18%
10%
9%
2%
13%
7%
19%
5%
4%
12%
6%
8%
5%
8%
3%
3%
10%
4%
10%
83%
38%
46%
27%
42%
48%
25%
36%
30%
35%
23%
40%
40%
20%
27%
22%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu põhjus
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või
pankadel puudub kindlus
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks
Intressimäärad on liiga kõrged
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kus
tagatisvara ei ole piisav
Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem
väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
192
Joonis 46. Probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soov panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvate investeeringute rahastamise vajaduste katmise puhul kokku puutunud, N=105
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
5%
10%
15%
15%
18%
22%
15%
25%
22%
18%
28%
30%
34%
31%
44%
35%
1%
17%
20%
22%
19%
18%
30%
24%
27%
30%
27%
25%
22%
28%
30%
40%
7%
27%
26%
13%
19%
14%
27%
17%
28%
25%
13%
13%
9%
17%
10%
7%
4%
13%
10%
5%
4%
6%
6%
3%
2%
6%
4%
2%
5%
3%
84%
32%
29%
45%
40%
40%
23%
31%
22%
21%
32%
29%
33%
19%
12%
18%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Muu põhjus
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või
pankadel puudub kindlus
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks
Intressimäärad on liiga kõrged
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas (keskustest eemal), kus
tagatisvara ei ole piisav
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem
väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
193
Joonis 47. Väga suured ja pigem suured probleemid, millega ettevõtted on viimase kolme aasta jooksul keskkonnaga seotud ja keskkonnaga mitte seotud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel kokku puutunud
Märkus: 376 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid; 105 ettevõtet
on need ettevõtted, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest
missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid; 115 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid viimase kolme
aasta jooksul ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringuid; 49 ettevõtet on need ettevõtted, kes nii plaanivad teha investeeringuid
ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid viimase kolme aasta jooksul; 111 ettevõtet on
need ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid, ning kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi
ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
Ettevõtluse alustamisel ei ole pangad või hoiu-laenuühistud hinnanud ettevõtjat puuduliku või vähese ajaloo tõttu krediidikõlbulikuks
Intressimäärad on liiga kõrged
Tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel)
Pangad või hoiu-laenuühistud hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks (sh ettevõtte alustamisel), sest tagatisvara asub sellises Eesti piirkonnas
(keskustest eemal), kus tagatisvara ei ole piisav
Ettevõte ei saa täiendavaid tagatisi KredExist ja/või MES-ist
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad käibelaenu andmiseks
Ettevõtte majandusnäitajad ja äriplaan ei ole panga või hoiu-laenuühistu jaoks piisavad pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Omakapitaliinvesteeringute pakkujate investeeringu tingimused ei ole sobivad (nt osalus, väljumise tingimused)
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Ettevõtte madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
Innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiu-laenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga
riskantse tootega või pankadel puudub kindlus
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Teenus (näiteks lepingu sõlmimine) on kallis
Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
Muu põhjus
49 ettevõtet 115 ettevõtet 105 ettevõtet 376 ettevõtet 111 ettevõtet
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
194
505. Ettevõtete viie grupi võrdlusest tuleneb, et ettevõtete hinnangud probleemide olulisusele on väga sarnased. Kõige rohkem langevad kokku kolme grupi hinnangud: (1) ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid (376 ettevõtet), (2) ettevõtted, kes tegid viimase kolme aasta jooksul mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid, ning kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 39 ja joonisel 40 (111 ettevõtet) ning (3) ettevõtted, kes tegid ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringuid (115 ettevõtet). Hinnangud probleemide olulisusele tõusevad ettevõtete seas, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks lähtuvalt vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse), kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid (105 ettevõtet), ning eriti nende seas, kes nii plaanivad teha investeeringuid ringmajanduses laenu ja/või käenduse abil järgmise kolme aasta jooksul kui ka tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid viimase kolme aasta jooksul (49 ettevõtet).
506. Siit võib esiteks järeldada, et probleemid, millega ettevõtted keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel kokku puutuvad, sarnanevad nende probleemidega, millega puutuvad kokku ettevõtted mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute puhul, ning teiseks saab järeldada, et samad probleemid muutuvad suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas.
507. Varasematest uuringutest võib leida põhjusi, miks keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute puhul puutuvad ettevõtted probleemidega rohkem kokku. Näiteks Euroopa tööstuse VKEde puhul on leitud, et keskkonnainnovatsiooni investeeringute puhul on põhjuseks vastavate investeeringute suurem tehniline risk, pikem tasuvusaeg ja suurem ebakindlus erasektori kapitalitulu ehk majandusliku kasu saamise kohandatavuse osas (ingl larger uncertainty on the appropriability of private rents)166. Paljudel ringmajanduse ärimudelitel on riskielemendid, mida on raske hinnata mh finantsasutustel, ning need ärimudelid toovad lühikese aja jooksul madalat investeeringutasuvust167. Keskkonnasäästlike toodete innovatsiooni takistavateks teguriteks rohelise energiatehnoloogiate näitel on nimetatud madalat maksevalmidust (sest suurimat kasu keskkonnakestlikust innovatsioonist saavad need, kes kulusid ei kanna), kõrgeid arenduskulusid, suurt ärilist ebakindlust ja soodsa poliitilise raamistiku puudumist168.
508. Samasugust võrdlust ettevõtete eri gruppide vahel on võimalik teha ka selle kohta, kuidas ettevõtted hindavad oma ligipääsu rahalistele vahenditele. Selleks võrdleme eespool analüüsitud viie grupi ettevõtteid (joonis 48).
166 Ghisetti, C., Mancinelli, S., Mazzanti, M., & Zoli, M. (2016). Financial barriers and environmental innovations: evidence from EU manufacturing firms. In Climate Policy (Vol. 17, Issue sup1, pp. S131–S147). Informa UK Limited. https://doi.org/10.1080/14693062.2016.1242057 167 Ozili, P. K. (2021). Circular Economy, Banks, and Other Financial Institutions: What’s in It for Them? In Circular Economy and Sustainability (Vol. 1, Issue 3, pp. 787–798). Springer Science and Business Media LLC. https://doi.org/10.1007/s43615-021-00043-y 168 Stucki, T. (2019). What hampers green product innovation: the effect of experience. In Industry and Innovation (Vol. 26, Issue 10, pp. 1242–1270). Informa UK Limited. https://doi.org/10.1080/13662716.2019.1611417
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
195
• 779 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates
täiendavaid rahalisi vahendeid (ehk kõik ettevõtted, kes osalesid küsitluses);
• 144 ettevõtet, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte
arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada
rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid;
• 227 ettevõtet, kes tegid ettevõtte arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna
eesmärkidega seotud investeeringuid (investeeringute liigid on loetletud joonise 45 märkuses);
• 79 ettevõtet, kes plaanivad laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist ringmajandusega seotud
investeeringute tarbeks järgmise kolme aasta jooksul;
• 269 ettevõtet, kes (pigem) ei tee või (pigem) ei planeeri tegevusi ringmajanduses ehk vastasid
„Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis
on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.
509. Ettevõtete viie grupi võrdlusest tuleneb, et ettevõtete hinnangud rahalistele vahenditele ligipääsule ei erine sõltuvalt sellest, kas investeeringud on seotud keskkonna valdkonnaga või mitte.
510. Intervjuudest lähtub, et ettevõtted, sh tööstus- ja teenindusettevõtted, teevad investeeringuid ringmajanduses (nt korduskasutavusse ja jäätmete vähendamisse) laenudega siis, kui see on nende äritegevuse jaoks otseselt vajalik (n-ö „primaarne“). Kui mõni investeering, muuhulgas regulatsiooni kehtestamisest ajendatuna, ei too ettevõttele otsest kasu (ei tekita suuremat käivet ega vähenda kulusid), siis ettevõtete ootus on pigem toetuse saamine. Järelikult üks võimalustest mõjutada ettevõtete investeerimistegevust on tarbija eelistuste muutmine, millele ettevõtted hakkavad reageerima turuosa säilitamiseks ja konkurentsis püsimiseks. Kuid toetuste pakkumine on regulatsioonide muutmisel või uute nõuete kehtestamisel vajalik selleks, et ettevõtted jääksid tegutsema, sest ärimudelid võivad muutuda mittejätkusuutlikuks vastavate muutuste tõttu, kui lisanduvat kulu ei ole võimalik tarbijatele üle kanda.
511. Ühes fookusgrupis toodi esile, et eriti väikeettevõttel on muuhulgas keskkonna valdkonnas piiratud võimalused investeeringute tegemiseks, sest neil on raskem kvalifitseeruda panga laenu saamiseks ning puudub taotluste koostamise võimekus riikliku ja rahvusvahelise toetuse saamiseks.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
196
Joonis 48. Ettevõtete hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele keskkonnaga seotud ja keskkonnaga mitte seotud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel, kui hinnang on „hea“ või „pigem hea“
Märkus: 779 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid (ehk kõik ettevõtted, kes osalesid
küsitluses); 144 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid mitte ainult keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks vähemalt keskkonnaalasest
missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) lähtuvalt, kaasates täiendavaid rahalisi vahendeid; 227 ettevõtet on need ettevõtted, kes tegid ettevõtte
arendamisel või laiendamisel keskkonna valdkonna eesmärkidega seotud investeeringuid (investeeringute liigid on loetletud joonise 45 märkuses); 79 ettevõtet on need ettevõtted, kes plaanivad
laenu võtmist ja/või käenduse kasutamist ringmajandusega seotud investeeringute tarbeks järgmise kolme aasta jooksul; 269 ettevõtet on need ettevõtted, kes (pigem) ei tee või (pigem) ei
planeeri tegevusi ringmajanduses ehk vastasid „Pigem ei“ või „Ei“ vähemalt kolme valikvastuse juures ringmajanduseteemalises küsimuses, mis on kajastatud joonisel 41 ja joonisel 42.
Allikas: ettevõtete küsitlus, autorite arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)
Pank või hoiu-laenuühistu laen
Välise osapoole laen, mis ei ole pank ega hoiu-laenuühistu
Välise osapoole omakapitaliinvesteering
Käendus (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Garantii (vajalik laenu vm finantseeringu saamiseks/tagamiseks)
Liising
Investeeringutoetused (nt EAS-ist, KIK- ist)
Ettevõtte põhivara müük
Ühisrahastusplatvormid
Muu rahaline vahend
79 ettevõtet
227 ettevõtet
144 ettevõtet
779 ettevõtet
269 ettevõtet
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
197
512. Esindusorganisatsioonide hinnangul takistavad ettevõtete arengut ringmajanduse edendamiseks (eelkõige jäätmete ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks, toodete korduskasutuseks, jäätmete ringlussevõtuks, ohutuks materjaliringluseks) kõigepealt innovatsiooni ja tootearendusega ning samuti ringmajandusega seotud oskuste ja teadmiste puudumine (joonis 49) ning enim takistusi ringmajanduse edendamiseks on eelkõige Lõuna-Eesti piirkonna – Võru, Valga ja Jõgeva maakondade – ettevõtetel (joonis 50). Energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks takistavad ettevõtteid esindusorganisatsioonide hinnangul eelkõige ringmajandusega ja infotehnoloogiaga seotud oskuste ja teadmiste puudumine (joonis 49); piirkondlike erinevuste esiletoomiseks on esindusorganisatsioonide vastuste arv maakondade lõikes liiga väike (joonis 50).
513. Valideerimisseminaril mainiti, et keskkonnainvesteeringute võimendamiseks on vaja rohkem keskkonnaspetsialiste, kes tunnevad keskkonnainvesteeringute omapära, valdavad vastavat terminoloogiat ja arvutusmetoodikaid. Selleks on vaja lähiajal analüüsida tööjõuvajadust nende spetsialistide järele ja kuidas korraldada nende väljaõpet. Keskkonna valdkonna inimeste koolitamine peab olema riigi jaoks prioriteetne.
514. Intervjuudes mainiti veel ühe tegurina, mis takistab Eesti ettevõtete energiatõhususe tõstmist, elektrivõrgu madalat võimekust, ning see eeldab arvestatavaid riiklikke investeeringuid. Sellele on viidatud ka ühe teadusprojekti publikatsioonis169, kus väidetakse, et horisontaalselt kõikide sektorite energiasäästule aitab kaasa intelligentse elektrivõrgu arendamise kaudu elektritarbimise juhtimise võimekuse tõstmine Eestis, mis võimaldab vähendada energiakadusid energiaülekandel, optimeerida energiatootmist ja arendada hajusat tootmist ning suurem taastuvenergia hulk võrku ühendada.
515. Selle peatüki analüüs ettevõtete investeerimistegevuste ja probleemide kohta, millega nad rahastamisvajaduste katmisel kokku puutuvad, näitab, et keskkonna valdkonnas ning kitsalt ringmajanduses puutuvad ettevõtted kokku samade turutõrgetega nagu kõik teised ettevõtted ja/või teiste investeeringute liikide puhul, kuid samad probleemid muutuvad suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas. Seega on riigi sekkumine ettevõtete aitamiseks turutõrgetest ülesaamisel põhjendatud. Peatükis 3.3 anname hinnangu sellele, millised vahendid sobivad selleks paremini.
169 ODYSSEE-MURE. (2021). Estonia. Energy profile. Energy efficiency trends and policies. https://www.odyssee- mure.eu/publications/efficiency-trends-policies-profiles/estonia-estonian.html
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
198
Joonis 49. Kompetentsid, mille puudumine takistab ettevõtete arengut ringmajanduse edendamiseks ning energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks, N=18 (erialaliidud, MAKid, keskkonnaorganisatsioonid)
Märkus: „muu põhjuse“ all ringmajanduse edendamise kohta mainiti ELi ebaselget energia- ja kliimapoliitikat, väheseid
võimalusi170 investeeringuteks, arengujõu ja tahtmise puudust, pakendite puhul taskukohaste ja […171]tööstustele
sobilike alternatiivide puudust, jäätmekäitluse süsteemi ja infrastruktuuri puudusi (Eestis puudub kaasaegne jäätmete
sorteerimise võimekus); energia- ja ressursitõhususe tõstmise kohta investeerimise võimetust, riigi olematut ja
eesmärgitut toetusmeetmete poliitikat ning tahte, vajaduse puudumist/nägemist.
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
Joonis 50. Maakonnad, kus kompetentsidega seotud probleeme ringmajanduse edendamisel ning energia- ja ressursitõhususe tõstmisel esineb keskmisest rohkem, ilma vastuseta „ei tea / ei oska öelda“, N=18 (erialaliidud, MAKid, keskkonnaorganisatsioonid)
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
170 Ei olnud täpsustatud, milliseid võimalusi silmas peetakse. 171 Anonümiseeritud.
0 2 4 6 8 10 12
Rahvusvahelistumine
Müük ja turundus
Projektijuhtimine
Inimressursi juhtimine (sh personalipoliitika ja värbamine)
Muu põhjus
Infotehnoloogia
Innovatsioon ja tootearendus
Oskused ja teadmised ringmajanduse valdkonnas
Ringmajanduse edendamiseks: organisatsioonide arv
Energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks: organisatsioonide arv
0 1 2 3 4 5 6
Pärnu maakond
Rapla maakond
Tartu maakond
Harju maakond
Viljandi maakond
Lääne-Viru maakond
Saare maakond
Hiiu maakond
Lääne maakond
Ida-Viru maakond
Järva maakond
Põlva maakond
Jõgeva maakond
Valga maakond
Võru maakond
Ringmajanduse edendamiseks: organisatsioonide arv
Energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks: organisatsioonide arv
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
199
3.1.2. Kohalike omavalitsuste investeerimistegevus, turutõrked ja mitteoptimaalsed
investeerimisolukorrad
516. 42 KOVist, kes vastas eelhindamise KOVide küsitlusele, 18 KOVi tegi investeeringuid ringmajanduse edendamiseks viimase kolme aasta jooksul (tabel 74). KOVide täpsustustest tehtud investeeringute kohta võib järeldada, et üks investeering võib olla seotud rohkem kui ühe tabelis märgitud investeeringu liigiga ning suurem osa investeeringutest on seotud jäätmejaamadega. Investeeringute suurused varieerusid suurel määral – 2000 eurost toodete korduskasutuses 650 000 euroni ohutumas materjaliringluses. Investeeringuid ringmajanduses tegid KOVid suuresti oma eelarvest ning riigieelarvest (nt KIKi või RTK toetus) rahastatud projekti eelarvest, mis viitab toetuste olulisusele investeeringute tegemisel. Ainult ühe investeeringu puhul kasutas üks KOV laenu.
517. Järgmise kolme aasta jooksul kavatseb teha investeeringuid ringmajanduse edendamiseks 30 KOVi ning mitmed investeeringud on seotud taaskasutuspunkti, -keskuse ja jäätmepunkti rajamisega (tabel 75). Üks KOVidest väitis intervjuul, et just jäätmesektor on valdkond, kus KOVil on arvestatav mõju ringmajanduse arengule, kuna KOVile võib kuuluda mitu jäätmejaama. Üks plaanitavatest sekkumistest on 24/7 jäätmejaamade avamine koos nn iseteenindamise põhimõttega, mis oma funktsiooni poolest sarnaneks pigem ringluskeskusega. Seal võivad inimesed ära anda oma jäätmeid, ning tänu korduskasutamisele ka sealt endale vajalikku kaasa võtta. Kuid see eeldab muuhulgas tavade ühtlustamist üle Eesti, et inimestel oleks igas KOVis samad võimalused ning inimeste võimalused ei erineks sõltuvalt nende sissekirjutusest. Järgnevatel aastatel võib KOVide investeerimisvõimekus intervjueeritud osapoolte hinnangul suurel määral langeda hinnatõusu tõttu.
518. Teise KOVi esindaja hinnangul tasub kaugemas perspektiivis kaaluda kaasaegsete lahendustega (täisdigitaalsete) jäätmemajade rajamist korterelamute juurde, võttes eeskuju Rootsilt. Üks KOVidest soovib panna elanikke tegelema jäätmete sortimisega selle kaudu, et elanikel on vaja valida kahe alternatiivi vahel: ise tegeleda biojäätmete kompostimisega, saades endale tasuta kompostri, või lasta seda teha KOVil, kes korraldab konteineritesse kogutavate biojäätmete äraveo.
519. Investeeringute mahud on KOVide küsitluse järgi (tabel 75) kuni 500 000 eurot (kõige rohkem alla 50 000 eurot) ning mitu investeeringut on suuruses 1 kuni 5 mln eurot. Ükski planeeritav investeering ei ületa 5 mln eurot. Investeeringute peamine rahastamise allikas on KOVide omavahendid (maksulaekumine ja tulu teenimine), RTK ja KIKi toetus ning muu riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud projekti eelarve. Kokku 11 KOVi172 kavatseb rahastada investeeringuid ringmajanduse edendamiseks panga- või hoiu-laenuühistu laenuga.
520. Tehtud investeeringute rahastamisvajaduste katmisel ringmajanduses viimase kolme aasta jooksul olid peamised probleemid, millega KOVid kokku puutusid, KOVi ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu ning liigne bürokraatia (taotlemise/kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu) nii riiklike toetuste ja välisvahenditest rahastatava projektide kui ka teiste rahaliste vahendite puhul (joonis 51). Ühes fookusgrupis rõhutati, et kuigi KOVides on inimesi, kes oskavad Euroopa tasandi programmide taotlusi kirjutada, võiks riik korraldada KOVidele koolitusi ja seminare heade kogemuste tutvustamiseks, et KOVid oskaksid koostada paremaid taotlusi (nt kuidas kujundada atraktiivset ettevõtluskeskkonda, et KOVis tegutseks rohkem teadusmahukaid ja rohelisi ettevõtteid ning tekiks vastav ettevõtete kobar).
172 Eraldi arvutus, mis ei kajastu vastavas tabelis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
200
Tabel 74. KOVide investeeringud viimase kolme aasta jooksul ringmajanduse edendamiseks, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42
Investeering K O
V id
e ar
v, k
es t
eg i v
as ta
va
in ve
st ee
ri n
gu
Tehtud investeeringute täpsustamine (vastuse edastanud KOVide arv; eelhindamise autorite poolt kohati ümber sõnastatud ja koondatud)
Keskmine investeeringu maht eurodes …minimaalne …maksimaalne P
an ga
- võ i h o iu
-l ae n u ü h is tu la en
R iig ie e la rv es t (n t K IK i v õ i R TK
to et
u s)
r ah
as ta
tu d
p ro
je kt
i e el
ar ve
K O
V i e
el ar
ve
V äl is va h en d it e st r ah as ta tu d
p ro
je kt
i e e
la rv
e
M u
u
Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine
10 N=6: jäätmejaama projekteerimine; jäätmejaama rajamine; kodukompostrite ja konteinerite soetamine; projekteerimistööd (jäätmejaama jaoks); platside rajamine pakendikonteinerite tarbeks; jäätmekäitluskeskuse seadme soetamine
110 556,00 € 6 000,00 € 500 000,00 € 1 4 9 … 1
Toodete korduskasutus 5 N=3: korduskasutatavate joogitopside soetamine; uuring; biojäätmete käitluskeskus173
15 440,00 € 2 000,00 € 50 000,00 € … 3 3 …
Jäätmete ringlussevõtt (investeeringud jäätmete käitluslahenduste tehnoloogiasse ja valdkonna innovatsiooni)
8 N=6: kompostrite soetamine eramajapidamistele; kompostimise katsetamine; jäätmejaama rajamine; uuring; biojäätmete käitluskeskus174; seadme soetamine jäätmejaamale; jäätmejaama kaasajastamise projekteerimine
142 818,50 € 10 000,00 € 565 000,00 € … 6 6 … 1
Ohutum materjaliringlus (näiteks ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekuse tõstmine)
6 N=5: eterniidiga seotud projektid ja tegevused; jäätmejaama rajamine
204 097,17 € 6 000,00 € 650 000,00 € … 5 5 … …
Kokku 18 … … … … … … … … …
Allikas: KOVide küsitlus.
173 Eeldatavasti selle rajamine. 174 Eeldatavasti selle rajamine.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
201
Tabel 75. KOVide investeeringud järgmise kolme aasta jooksul ringmajanduse edendamiseks, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=42
Investeering K O
V id
e ar
v, k
es p
la n
ee ri
va d
va st
av at
in ve
st ee
ri n
gu t
% 4
2 -s
t
Investeeringute täpsustamine (vastuse edastanud KOVide arv; eelhindamise autorite poolt kohati ümber sõnastatud ja koondatud) al
la 5 0 0 0 0 €
5 0
0 0
1 –
1 0 0 0 0 0 €
1 0
0 0
0 1
– 2 5 0 0 0 0 €
2 5
0 0
0 1
– 5 0 0 0 0 0 €
5 0
0 0
0 1
– 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0
0 0
0 0
1 –
5 0 0 0 0 0 0 €
ü le 5 0 0 0 0 0 0 €
O m
av al
it su
se o
m av
ah en
d id
(m ak
su la
ek u
m in
e ja
t u
lu t
ee n
im in
e)
P an
ga - võ i h o iu
-l ae n u ü h is tu la e n
R TK
, K IK
i t o
et u
s
K re
d Ex
i t o
e tu
s
K re d Ex i l ae n ja /v õ i k äe n d u s
K re
d Ex
i i n
tr es
si to
et u
s
M u u r iig ie e la rv es t võ i v äl is va h en d it es t
ra h
as ta
tu d
p ro
je kt
i e el
ar ve
Muu täpsustus
Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine
14 33% N=9: erinevat liiki materjalide/jäätmete eraldi kogumise parandamine, jäätmejaama rajamine, jäätmekogumissüsteemi muutmine, kodulähedane kompostimine, taaskasutuskeskuse rajamine, pakendimahutid, teavitustöö, väiksemad investeeringud
4 5 2 … 1 2 … 11 4 10 3 … … 5 N=1: ühtekuuluvusfond
Toodete korduskasutus 12 29% N=8: uuskasutuspunkti/-keskuse, jäätmepunkti rajamine, korduskasutatavate toodete kogumislahendused, ringmajanduskeskus, kampaaniad elanikele, riideringlus
4 4 1 2 … 1 … 11 … 10 3 … … 3 N=2: koostöö naaberomavalitsusega; ühtekuuluvusfond
Jäätmete ringlusevõtt (investeeringud jäätmete käitluslahenduste tehnoloogiasse ja valdkonna innovatsiooni)
13 31% N=10: (bio)jäätmejaama ja taaskasutuskeskuse arendamine/rajamine/ehitamine, kompostimisväljakute rajamine, jäätmete liigiti kogumiskohtade rajamine, kodu-, biokompostrid (erakinnistutele), väiksemad investeeringud
3 … 4 4 1 1 … 10 2 10 2 … … 4 N=2: koostöö naaberomavalitsusega; ühtekuuluvusfond
Ohutum materjaliringlus (näiteks ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekuse tõstmine)
7 17% N=3: eterniidiga seotud projekt, ohtlike jäätmete kogumisringide tegemine, jäätmejaama töötaja koolitus
6 … … … … 1 … 5 … 5 4 … … 3 …
Muud tööd/tegevused 10 24% N=9: jäätmejaama, -punkti ehitamine/kaasajastamine, väikeinvesteeringud paberi-papipressi
2 3 2 1 … 2 … 10 9 3 1 1 … 5 N=1: erinevate programmide/fondide toetused
Ei kavatse ühtegi sellist investeeringut
12 29% … … … … … … … … … … … … … … … …
Allikas: KOVide küsitlus, autorite arvutused.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
202
Joonis 51. Probleemid, millega KOVid TEHTUD ja TEGEMATA JÄÄNUD investeeringute rahastamisvajaduste katmisel ringmajanduses viimase kolme aasta jooksul kokku puutusid, N=42
Allikas: KOVide küsitlus.
1
1
0
0
0
0
0
0
1
1
0
0
1
1
1
1
1
1
2
1
0
0
0
0
5
4
3
3
3
2
3
1
3
2
8
4
1
0
1
1
2
1
3
1
2
1
1
2
3
2
4
1
5
3
4
3
3
3
7
7
5
2
6
5
6
3
8
3
9
9
2
5
4
4
1
5
2
3
2
8
2
8
2
9
7
8
6
7
6
6
5
6
5
3
2
9
6
8
5
9
7
7
7
7
5
0
3
3
5
3
3
3
3
3
2
4
3
3
2
2
3
2
2
0
7
3
9
4
4
2
4
2
4
2
3
2
4
1
4
2
38
41
34
35
32
37
32
36
32
35
30
35
29
34
27
30
26
32
26
32
25
31
24
30
23
27
21
29
21
28
21
29
20
29
14
22
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
TEHTUD: Muu põhjus
TEGEMATA JÄÄNUD: Muu põhjus
TEHTUD: Pangad ei ole rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed
TEGEMATA JÄÄNUD: Pangad ei ole rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed
TEHTUD: Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks
TEGEMATA JÄÄNUD: Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks
TEHTUD: Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav käibelaenu andmiseks
TEGEMATA JÄÄNUD: Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav käibelaenu andmiseks
TEHTUD: Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
TEGEMATA JÄÄNUD: Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
TEHTUD: Panga intressimäärad on liiga kõrged
TEGEMATA JÄÄNUD: Panga intressimäärad on liiga kõrged
TEHTUD: Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
TEGEMATA JÄÄNUD: Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
TEHTUD: Välisvahenditest rahastatava projekti taotlemise ja vastavate projektide elluviimise puudulikud oskused
TEGEMATA JÄÄNUD: Välisvahenditest rahastatava projekti taotlemise ja vastavate projektide elluviimise puudulikud oskused
TEHTUD: Riigieelarvest rahastatava projekti taotlemise ja vastavate projektide elluviimise puudulikud oskused
TEGEMATA JÄÄNUD: Riigieelarvest rahastatava projekti taotlemise ja vastavate projektide elluviimise puudulikud oskused
TEHTUD: Toetuste taotlemise ja vastavate projektide elluviimise puudulikud oskused
TEGEMATA JÄÄNUD: Toetuste taotlemise ja vastavate projektide elluviimise puudulikud oskused
TEHTUD: Omavalitsuse madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
TEGEMATA JÄÄNUD: Omavalitsuse madal riskivalmidus - finantskohustuse võtmise pelgus
TEHTUD: Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
TEGEMATA JÄÄNUD: Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
TEHTUD: Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu
TEGEMATA JÄÄNUD: Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu
TEHTUD: Riigieelarvest rahastatava projekti taotlemise ja/või aruandmise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEGEMATA JÄÄNUD: Riigieelarvest rahastatava projekti taotlemise ja/või aruandmise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEHTUD: Teiste rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEGEMATA JÄÄNUD: Teiste rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEHTUD: Välisvahenditest rahastatava projekti taotlemise ja/või aruandmise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEGEMATA JÄÄNUD: Välisvahenditest rahastatava projekti taotlemise ja/või aruandmise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEHTUD: Toetuste taotlemise ja/või aruandmise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEGEMATA JÄÄNUD: Toetuste taotlemise ja/või aruandmise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
TEHTUD: Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
TEGEMATA JÄÄNUD: Mõned vajalikud investeeringud on jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata
väga suur probleem pigem suur probleem pigem väike probleem väga väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
203
521. Joonisest 51 samuti järeldub, et mõned vajalikud investeeringud on KOVidel jäänud rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata. Muude põhjuste all tõid KOVid esile riigi ja KOVi kohatist koostöö puudumist, vajalike toetusmeetmete puudust, teiste investeeringute prioriteetsust (koolid ja lasteaiad) ning vähest laenuvõimekust175. Tegemata jäänud investeeringute peamiseks põhjuseks oli KOVide jaoks KOVi ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu176.
522. KOVide hinnangul on neil parim ligipääs RTK ja KIKi toetusele ning panga- või hoiu-laenuühistu laenule (vastavalt 25 ja 24 KOVi jaoks kokku 42 KOVist on ligipääs hea või pigem hea; joonis 52). Ka intervjuudest ei nähtu, et KOVidel on probleeme rahaliste vahendite kaasamisel, välja arvatud siis, kui KOVil on kõrge laenukoormus ja/või KOV peab suunama oma piiratud ressursse teiste prioriteetsemate eesmärkide saavutamiseks. Järelikult ei ole rahastamisvahendite ehk finantsteenuste pakkumine riigi poolt KOVidele ringmajanduses põhjendatud. See hinnang ei puuduta tagastamatuid toetusi, mida võib pakkuda KOVidele nt kindlate tegevuste elluviimise soodustamiseks.
Joonis 52. KOVide hinnang ligipääsule rahalistele vahenditele ringmajanduse valdkonnas, N=42
Allikas: KOVide küsitlus.
3.2. Olemasolevad finantstooted
523. Ettevõtetele pakuvad ainult kaks üheksast Eesti krediidiasutusest kitsalt keskkonna valdkonnaga nimetuse kaudu seotud finantstooteid. Üks krediidiasutus pakub rohelist mikrolaenu päikesepaneelide ja elektriautode laadimisjaamade soetamiseks ning teine pakub taastuvenergia laenu päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja soojuspumpade ostmiseks ja paigaldamiseks (tabel 76). Nii selle kahe aga ka teiste krediidiasutuste puhul võivad ettevõtted rahastada keskkonna valdkonnaga seotud investeeringuid teiste finantstoodete kaudu (nt investeerimislaen ja stardilaen,
175 Vastates küsimusele „Milliseid teisi probleeme ja takistusi on esinenud või võib teie hinnangul esineda teie omavalitsusel ringmajanduse valdkonnas rahaliste vahendite kaasamisel?“, vastasid KOVid, et „ei jätku aega ja tähelepanu antud valdkonnale, sest teised asjad on omavalitsuse jaoks veel põletavamad“, „inflatsioon“, „[t]oetusi saavad rikkamad omavalitsused, kes saavad enam panustada, mis annab eelise taotlemisel […]“, „[u]ute meetmete info on puudulik ja keerukas leida“. 176 Muu põhjuse all tõi üks KOVidest välja sobilike meetmete puudumise (jäätmejaamade rahastamise meede, mida KOVi sõnul lubati korduvalt, kuid ei ole avanenud) ning riigiabi piirangud.
2
4
3
11
5
7
7
9
13
20
3
8
7
2
6
1
1
2
2
2
0
1
0
0
0
29
21
21
14
9
0 5 10 15 20 25 30 35 40
KredExi finantsinstrumendid (laenud ja garantiid/tagatised)
Muud riigieelarvest rahastatud programmid
Välisvahendite võimalused (toetused)
Panga- või hoiu-laenuühistu laen
RTK, KIKi toetus
hea pigem hea pigem halb halb ligipääs puudub ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
204
aga ka liising), millega on võimalik rahastada ükskõik mis investeeringuid, sõltumata nende seotusest keskkonna valdkonnaga.
524. Investeeringute rahastamisel lähtuvad finantsasutused nende endi sõnul ettevõtte võimekusest laenu teenindada (prognoositav/stabiilne rahavoog) ning vajadusel (sõltuvalt finantstootest) ka tagatiste olemasolust ning need põhimõtted ei sõltu investeeringu valdkonnast. Seega ka keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute puhul on võimalik kasutada ettevõtetele suunatud finantstooteid, mida käsitletakse peatükis 1.3.
525. Pankade esindajate sõnul on nad harjunud masinate, seadmete soetamisega seotud investeeringuid finantseerima. Kui investeering ei hõlma konkreetse seadme ostu, vaid pigem protsesside ümbermängimist, siis pangal on märksa keerulisem investeeringust aru saada (mis on selle tegevuse efekt, mõju; kuidas mõõta/hinnata). Pangad jälgivad järjest rohkem oma klientide keskkonnamõjusid ja soodustavad keskkonnakestlikke projekte, aga peavad jälgima rahavoogu ja ettevõtte suutlikkust laenu teenindada. Pankade hinnangul tasub teha rohkem avaliku ja erasektori koostööprojekte (ehk PPP-projekte), mille puhul pankade jaoks on riskitase madalam ja seega ka rahastamine atraktiivsem.
526. Ka KredExi praegused finantstooted on ettevõtetele abiks laenu saamisel eraturult, kuid ettevõtlusvaldkonna esindajate hinnangul on KredExi tooted väga kõrge intressiga ning KredExi toodete tasumäärad võiksid olla madalamad. Eraldi tasub mainida väikefondivalitseja SmartCapi riiklikku Rohefondi, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022– 2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus)177.
527. Lisaks finantstoodetele on ettevõtetele, aga ka KOVidele kättesaadavad mitmed riiklikud ja rahvusvahelised tagastamatud toetused. Keskkonna valdkonna tagastamatute toetuste peamine pakkuja on KIK, kes aastatel 2017–2020 väljastas eri sihtrühmadele 1011 toetust kogusummas umbes 212 mln eurot) (tabel 77)178. Kõige rohkem nii toetuste arvu kui ka toetuse kogusummade poolest väljastas KIK toetusi ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks (299 toetust kogusummas umbes 74,6 mln eurot), soojusenergia efektiivseks tootmiseks ja ülekandeks (214 toetust kogusummas umbes 49,5 mln eurot) ning ringmajanduses (189 toetust kogusummas umbes 12,9 mln eurot).
528. Fookusgrupis ettevõtete ja KOVidega väideti, et KIKi meetmed on olnud kasulikud keskkonnainvesteeringute tegemisel, eriti ressursitõhususe meede, mille abil on ostetud uusi ressursisäästlikumaid seadmeid. Toetused on keskkonna valdkonnas ettevõtlusvaldkonna esindajate hinnangul jätkuvalt aktuaalsed, sest mõned investeeringud ei tasu ennast ära või investeeringut ei olegi üldse võimalik teha (nt uue riskantse tehnoloogia kasutuselevõtmisel omavahendite ebapiisavuse tõttu). Samuti väideti intervjuudel, et toetusmeetmete väljatöötamisel tuleb arvestada sekkumiste mõjuga valdkonna eesmärkide saavutamisele ning vajadusel pakkuda toetusi ka suurettevõtetele, kui nende mõju valdkonnale on võrreldes teistega arvestatavalt suur ning nendel ettevõtetel puudub otsene äriline eesmärk vastavate investeeringute tegemiseks. Pankade hinnangul võiksid riigi pakutavad finantsteenused olla kättesaadavad ka suurettevõtetele ning meetmete mahud (nt käenduste mahud) võiksid olla suuremad.
177 SmartCap. (n.d.). Rohefond. https://smartcap.ee/et/rohefond/ 178 Viimaste aastate riiklike ja rahvusvaheliste toetusvõimaluste kohta on info leitav mh siin: Ringmajandus. (n.d.). Teised toetusvõimalused. https://ringmajandus.envir.ee/et/teised-toetusvoimalused
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
205
Tabel 76. Eesti krediidiasutuste ettevõtetele suunatud keskkonna valdkonnaga nimetuse kaudu seotud finantstooted
Asutuse nimi (tähestiku järgi), toote nimi ning toote sihtotstarve
Laenusumma (eurodes) Omafinantseering
Laenuperiood (aastad) Lepingu tasu Laenu intress Tagatised Lisatingimused
SEB Pank
Roheline mikrolaen ettevõttele (soodsamad laenutingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse toetamiseks: päikesepaneelide ja elektriautode laadimisjaamade soetamiseks)
Kuni 20 000 Info puudub veebilehel (ilmselt alates 0%)
Kuni 7 Rakendub investeerimislaenu hinnakiri: 1% laenusummast, min 200 eurot
Alates 2,9% + euribor
Ei ole vajalik …
Swedbank
Taastuvenergia laen (päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja soojuspumpade ostmiseks ja paigaldamiseks)
Alates 5000 Info puudub veebilehel (ilmselt alates 0%)
Kuni 5 Ilmselt rakendub investeerimislaenu hinnakiri: 1% laenusummast, min 200 eurot
Kuni 35 000 euro suuruse, kinnisvaratagatiseta laenu intressimäär on 4,9% aastas. Kinnisvaratagatise ja suuremate summade puhul on intress tavatingimustest soodsam
KredExi või MESi käendus. Kinnisvara või põllumajandusmaa hüpoteek
…
Allikas: vastavate asutuste veebilehed 14.05.2022 seisuga.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
206
Tabel 77. KIKi toetused, väljastatud aastatel 2017–2020, tuhat eurot
Meede/ Meetme tegevus
Määratud toetuste arv
Määratud toetuste summa
Määratud toetuste summa keskmine
Taotluse abikõlblik kogusumma summa
Taotluse abikõlblik kogusumma summa keskmine
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) (meetme tegevus: biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine)
15 9 380 625 32 296 2 153
Atmosfääriõhu kaitse 122 7 606 62 … …
Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse (mitte SF) (meetme tegevus: kliimapoliitika eesmärkide saavutamine arenguriikides)
9 1 332 148 1 708 190
Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne 214 49 502 231 110 487 519
…amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine
128 23 664 185 56 001 441
…kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus
59 25 410 431 52 497 905
…lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel
8 369 46 740 92
…soojusmajanduse arengukava koostamine 19 59 3 67 4
…uue kaugküttesüsteemi rajamine 1 … … 1 183 1 183
Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine (meetme tegevus: tänavavalgustuse taristu renoveerimine)
75 43 745 583 66 009 880
Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes (mitte SF)_KIK (meetme tegevus: avaliku sektori KOV allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine)
39 12 121 311 20 515 526
Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus 299 74 593 249 210 300 703
…energia- ja ressursiauditite läbiviimine 127 672 5 1 396 11
…investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine
159 64 839 408 193 915 1 220
…jäätmete ringlussevõtu toetamine 13 9 081 699 14 988 1 153
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine (meetme tegevus: täiselektriliste sõidukite ostutoetus (mitte SF))
49 1 095 22 1 100 22
Ringmajandus 189 12 847 68 … …
Kokku 1011 212 220 210 442 415 633
Allikas: KIK, autorite arvutused.
3.3. Rahastamisvahendite vajalikkusest
529. Järgnevalt anname hinnangu sellele, kas pakkuda rahastamisvahendeid ehk kas riik peab pakkuma finantsteenuseid ettevõtetele VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks tööstus- ja teenindussektorites, digiteerimise lahenduste kasutamiseks, jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks, ringlussevõtu võimekuse tõstmiseks ning jäätmete ja ohtlike ainete ringlusse võtmiseks.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
207
530. Eelhindamise läbiviijate hinnangul tuleb ühtekuuluvuspoliitika keskkonnaeesmärkide saavutamisele suunatud rahalisi vahendeid kasutada toetuste andmiseks ettevõtetele ning kaaluda ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendite kaudu pakutavate finantsteenuste sidumist keskkonnaeesmärkidega. Tagastamatute toetuste eesmärk oleks sellisel korral keskkonna valdkonnaga seotud tegevuste ergutamine. Selle hinnangu andmiseks on kolm põhjust.
531. Esiteks, KredExi pakutavad käendused ja laenud on ettevõtetele praegu kättesaadavad ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendite kaudu. Ettevõtted võivad neid finantsteenuseid kasutada ka nende investeeringute puhul, mis panustavad muuhulgas keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Ka uue ühtekuuluvuspoliitika perioodil tuleb meie hinnangul pakkuda finantsteenuseid ettevõtluse valdkonnas (vt peatükki 2.4) ning need sobivad ka selleks, et panustada eespool mainitud keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seega ei ole mõistlik dubleerida juba olemasolevaid ja tulevasi ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendeid. Sellest johtuvalt tasub meie hinnangul finantstoodete pakkumisel riigi poolt ettevõtluse valdkonna alt finantstoodete eesmärkides ning teavitus- ja turundustegevustes selgelt tuua esile finantstoodete kasutamise võimalusi keskkonna valdkonnas ning nende finantstoodete kasutamise kasu ja mõju ettevõttele. Valideerimisseminaril nõustuti teavitus- või turundustegevuste vajadusega, et suurendada ettevõtete teadlikkust vastavate finantstoodete kasutamise võimalusest keskkonnainvesteeringute jaoks. Keskkonnainvesteeringute soodustamiseks on vastavalt valideerimisseminari arutelule mõistlik atraktiivselt tutvustada ettevõtetele prioriteetseid valdkondi ja nende rahastamise eesmärke. Selle juurde tasub lahti kirjutada, milles see ühe ettevõtte jaoks avaldub, ning lisada linke riigi võimaldatavatele toetustele või finantsteenustele. Meie hinnangul tasub arvestada ringmajanduse turutõrkeid ka ettevõtluse valdkonna toetusmeetmete (ehk tagastamatute toetuste meetmete) väljatöötamisel, mis võiksid panustada ringmajanduse eesmärkide saavutamisse.
532. Teiseks, nagu toome esile peatükis 488, muutuvad probleemid investeeringute rahastamisel ettevõtete jaoks suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas. Seega peavad toetused aitama ületada keskkonna valdkonnast tingitud suuremaid takistusi.
533. Kolmandaks, Eesti on üks nendest riikidest, kes peab võrreldes teiste ELi riikidega tegema keskkonnavaldkonnas suurema hüppe, mida kirjeldame tekstilõigus nr 488. 2020. aasta uuringus toodi esile, et Eestis on madal ressursitõhusus, VKEde vähene suutlikkus jäätmetekke vähendamise alal ning olmejäätmete ja pakendite ringlussevõtu ebaefektiivne süsteem179. 2022. aasta juunis ilmunud OECD raport180 viitab sellele, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine nõuavad Eestis rohkem riiklikke investeeringuid, mis muuhulgas peavad toetama uuenduslike vähese CO2-heitega tehnoloogiate kasutuselevõttu erasektoris. Seega peaksid hästi sihitud toetused keskkonna valdkonnas olukorda kiiremini parendama, kuna tagastamatu toetus vähendab finantsilisi tõkkeid investeeringute tegemisel.
534. Eespool toodud järeldused kehtivad keskkonna valdkonna kohta tervikuna ja eraldi võetuna ka järgmise kolme fookusteema kohta: (a) tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde, energia- ja
179 Marino, A., & Pariso, P. (2020). Comparing European countries’ performances in the transition towards the Circular Economy. In Science of The Total Environment (Vol. 729, p. 138142). Elsevier BV. https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2020.138142 180 OECD (2022), OECD Economic Surveys: Estonia 2022, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/21ef46e4-en.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
208
ressursitõhusus, ja ressursiauditite tegemine, (b) jäätmete ringlussevõtt ja ohutu materjaliringlus, (c) jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutus.
535. Ettevõtete fookusgrupis ühelt poolt rõhutati, et toetused peavad olema selgelt sihitud, kuid teiselt poolt kurdeti selle üle, et toetusmeetmete tingimused praegu on väga detailsed ja kitsad ning võib juhtuda, et projekt ei vasta ühegi toetusmeetme tingimustele. Valideerimisseminaril pöörati tähelepanu sellele, et (1) toetusmeetmed peavad olema võimalikult paindlikud, et vajadusel oleks võimalik lihtsalt neid ümber kujundada vastavalt sellele, kuivõrd hästi neid kasutatakse ja püstitatud eesmärke saavutatakse, (2) toetusmeetmete väljatöötamisel tuleb arvestada varasema kogemusega (nt millised meetmed toimisid hästi, millised mitte ja miks) ning (3) toetuse jagamisel tuleb arvestada toetatava tegevuse mõjuga. Valideerimisseminaril väideti, et toetusmeetme väljatöötamisel tuleb paika panna konkreetsed ambitsioonikad eesmärgid ettevõtete konkurentsieelise saavutamiseks (nt automatiseerimise ja digiteerimise toetamise kaudu) ning meetmeid tuleb siduda terviklikult toimivate riiklike põhimõtetega (tööstus, innovatsioon, eksport), mida praegu väidetavalt ei ole. Nii intervjuudes kui ka valideerimisseminaril pöörati tähelepanu sellele, et tuleb suunata abi ka suurettevõtetele, sest nende kogumõju majandusele ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele on kokkuvõttes suurim.
536. Vaatamata sellele, et keskkonnaalane missioonitunne (soov panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) on üks kõige väiksema kaaluga teguritest ettevõtete arendustegevuse planeerimisel (vt peatükki 1.1.2), on rohepööre ELi majanduse hoogustamisel prioriteetne. Peatüki 3.1.1 järgi lähtuvad keskkonnainvesteeringutest suuremad takistused, millega ettevõtted puutuvad kokku investeeringute rahastamisel. Seega tasub meie hinnangul kaaluda soodsamaid tingimusi keskkonnaeesmärkidesse panustavate investeeringute rahastamisel rahastamisvahendite pakkumisel ettevõtluse valdkonna kaudu. Ka valideerimisseminaril pakuti, et ringmajandusega seotud investeeringute tegemise motiveerimiseks võib ette näha soodsamaid tingimusi laenu saamiseks ja käenduse kasutamiseks, sest keskkonnaeesmärgid on kogu ELi majanduse hoogustamise alus. Piiratud rahaliste ressursside juures on seega mõistlik valida suurema mõjuga fookusvaldkondi (nt energiatõhusus hoonete soojustamisel, küttesüsteemide vahetamine, päikesepaneelide paigaldamine jne), mida toetada toetustega ja finantsteenuste soodsamate tingimustega.
537. Intervjuudes toodi esile, et riik peab jooksvalt analüüsima teiste ELi riikide kogemusi keskkonnainvesteeringute toetamisel (kuivõrd ja mis määral tagastamatute toetuste kaudu), et Eesti ettevõtete konkurentsivõime nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt ei kahaneks. Selle ettepanekuga olid valideerimisseminari osalejad nõus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
209
4. Sotsiaalvaldkond 538. Sotsiaalvaldkonnas ei ole praegu ühtegi soodsamatel tingimustel pakutavat rahastamisvahendit.
Peatükk keskendub turutõrgete analüüsile ja võimalike rahastamisvahendite vajalikule pakkumisele sotsiaalvaldkonnas. Peatükis antakse ülevaade sotsiaalvaldkonna sihtrühmade peamistest vajadustest ning sellest, kuivõrd neil on mingist rahastamisvahendist puudu.
4.1. Kohalikud omavalitsused
539. KOVide vastutusalas on kõigile käesolevas töös käsitletud sotsiaalvaldkonna sihtrühmadele nii teenuste kui ka toetuste pakkumine ning laiemalt sotsiaalvaldkonna arendamine KOVides. Seega on KOVid üks sihtrühm, kes on finantstoodete ja rahastamisvahendite kasutaja sotsiaalvaldkonnas. Järgnevalt antakse ülevaade KOVide seas korraldatud küsitluse tulemustest sotsiaalvaldkonnas ning intervjuude tulemustest viie KOViga.
540. Küsitlusest KOVidega selgus, et enamik KOVe ei ole viimase kolme aasta jooksul võtnud sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades laenu ega kasutanud muud finantstoodet (48%, joonis 53). Laenu või muid finantstooteid kasutati KOVides viimase kolme aasta jooksul kõige enam hoolekande taristu rajamiseks/ajakohastamiseks (hooldekodude/päevakeskuste/peretüüpi hooldekodude ehitamine/renoveerimine), inimeste eluruumide kohandamiseks ning füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks KOVi asutustes (peamiselt kaldteede rajamine). Vähem kasutati laenu või muid finantstooteid erihoolekande taristu rajamiseks/ajakohastamiseks ning hoolekande ja tervisevaldkonna teenuste osutamise jaoks. Peamiselt kombineerisid KOVid nende tegevuste ja/või investeeringute rahastamisel laenu võtmist või muu finantstoote kasutamist omavahenditega (maksud, tulu teenimine) või muude rahastusallikatega – näiteks ELi toetuse abil, RTK toetuse abil, KredExi toel, riigipoolse tagastamatu abi toel, aga ka laenu ja omafinantseeringu kombineerimise toel. 20 küsitlusele vastanud KOVi ei ole tahtnud viimase kolme aasta jooksul võtta laenu või kasutada muud finantstoodet sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades.
Joonis 53. Vastus „Jah“ küsimusele “Mis tüüpi tegevuste ja/või investeeringute jaoks võttis teie omavalitsus laenu või kasutas muud finantstoodet viimase 3 aasta jooksul sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades?”, N=42
Allikas: KOVide küsitlus.
2%
2%
5%
10%
12%
24%
29%
29%
48%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
Erihoolekande taristu rajamine/ajakohastamine
Tervisevaldkonna teenused (arendamine jms)
Muu
Hoolekande teenused (arendamine jms)
Tervisevaldkonna taristu rajamine/ajakohastamine
Füüsilise ligipääsetavuse tagamine kohaliku omavalitsuse asutustes
Inimeste eluruumide kohandamine
Hoolekande taristu rajamine/ajakohastamine
Omavalitsus ei võtnud laenu ega kasutanud muud finantstoodet nendes valdkondades
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
210
541. Küsitlusest selgus, et enamikel KOVidel ei ole viimase kolme aasta jooksul esinenud probleeme rahastamisvajaduste katmisel sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades (joonis 54). Kõige enam on KOVid viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud KOVi ebapiisava maksulaekumise ja/või tulu probleemiga ning täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukuse probleemiga (joonis 54, tabel 78). Mitte ükski KOV ei pidanud aga väga suureks või pigem suureks probleemiks pankade kompetentsi ega muid probleeme (tabel 78).
Joonis 54. Vastus küsimusele “Milliste probleemidega olete kokku puutunud rahastamisvajaduste katmisel viimase 3 aasta jooksul sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades?”, N=22
Allikas: KOVide küsitlus.
Tabel 78. Vastus „väga suur või pigem suur probleem“ küsimusele “Milliste probleemidega olete kokku puutunud rahastamisvajaduste katmisel viimase 3 aasta jooksul sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades?”
Probleem N %
Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu 8 28%
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia) 5 17%
Panga intressimäärad on liiga kõrged 3 10%
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole krediidiasutuse (nt panga) jaoks piisav käibelaenu andmiseks
3 10%
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
3 10%
Omavalitsuse madal riskivalmidus – finantskohustuse võtmise pelgus 3 10%
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta 2 7%
Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed 1 3%
Pangad hindavad omavalitsuse tagatisi ebapiisavaks 1 3%
Pangad ei ole ettevõtte tegevusvaldkonna ja/või rahastatava projekti hindamiseks piisavalt kompetentsed 0 0%
Muu põhjus 0 0%
Allikas: KOVide küsitlus.
14%
5%
5%
14%
14%
36%
9%
14%
23%
32%
36%
18%
18%
9%
14%
27%
23%
27%
18%
5%
55%
59%
77%
68%
77%
50%
64%
64%
50%
82%
95%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Panga intressimäärad on liiga kõrged
Panga antava laenu tagasimakse perioodid on liiga lühikesed
Pangad hindavad omavalitsuse taga si ebapiisavaks
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole krediidiasutuse (nt panga) jaoks piisav käibelaenu andmiseks
Omavalitsuse majandusnäitajad ja/või tasuvusplaan ei ole panga jaoks piisav pikaajalise investeeringulaenu andmiseks
Omavalitsuse ebapiisav maksulaekumine ja/või tulu
Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Omavalitsuse madal riskivalmidus nantskohustuse võtmise pelgus
Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraa a)
Pangad ei ole e evõ e tegevusvaldkonna ja/või rahastatava projek hindamiseks piisavalt kompetentsed
Muu põhjus
väga suur või pigem suur probleem väga väike või pigem väike probleem ei ole sellist probleemi esinenud
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
211
542. Enamik KOVe ei kavatse küsitluse järgi sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkonnas tegevuste ja/või investeeringute jaoks järgmise kolme aasta jooksul laenu võtta (68%). Need KOVid, kes laenu kavatsevad võtta, teeksid seda eelkõige füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks KOVide asutustes, inimeste eluruumide kohandamiseks ning hoolekande taristu rajamiseks ja ajakohastamiseks. Näiteks soovivad KOVid võtta laenu kaldteede ja liftide ehitamiseks, sotsiaalmajade rajamiseks ja renoveerimiseks, aga ka teenusemajade rajamiseks.
543. Küsitlusele vastanud KOVid peavad ligipääsu heaks eelkõige panga- või hoiu-laenuühistu laenudele, muudele riigieelarvest rahastatud programmidele ning välisvahendite võimalustele (tabel 79). Ligipääs ei puudu mitte ühelegi küsitluses loetletud rahastamisvahendile, küll aga joonistub välja, et enamik KOVe ei oska öelda, milline on nende ligipääs KredExi laenudele või garantiidele ja tagatistele (tabel 79).
Tabel 79. Vastus küsimusele „Milliseks hindate teie omavalitsuse ligipääsu loetletud rahalistele vahenditele sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades?“
Rahastamise allikas Hea või pigem hea
Halb või pigem halb
Ligipääs puudub
Ei oska öelda
N % N % N % N %
Panga- või hoiu-laenuühistu laen 27 64% 3 7% 0 0% 12 29%
KredExi laenud 8 19% 3 7% 0 0% 31 74%
KredExi garantiid/tagatised 6 14% 3 7% 0 0% 33 79%
Muud riigieelarvest rahastatud programmid
21 50% 4 10% 0 0% 17 40%
Välisvahendite võimalused (toetused) 18 43% 5 12% 0 0% 19 45%
Allikas: KOVide küsitlus.
544. Küsitlusele vastanud KOVide sõnul on muuhulgas probleemiks KOVi rahaliste vahendite kaasamisel sotsiaal-, hoolekande ja tervisepoliitika valdkondades omavahendite nappus, tööjõupuudus igal tasandil ning poliitilised otsused (ehk rahalised vahendid suunatakse teiste valdkondade rahastamiseks).
545. Intervjuudest KOVidega selgus, et sotsiaalvaldkonna tegevuste ja investeeringute rahastamisel loodetakse eelkõige tagastamatutele toetustele riigi poolt. Suuremad KOVid on võtnud sotsiaalvaldkonna investeeringuteks laenu, kuid intervjuudest väiksemate KOVidega kerkib esile, et (1) KOVide laenu võtmise võimekus on madal, (2) investeeringuid tehakse teistes valdkondades enne kui sotsiaalvaldkonnas. Kõik intervjueeritud KOVid on ühel meelel, et soodsamatel tingimustel laenu võtmise võimalus (eelkõige KredExi käendus, aga ka madalamad intressid ning pikem laenu tagasimakse periood) sotsiaalvaldkonna taristusse investeerimiseks oleks neile suureks abiks. Teenuste osutamisel ja muude tegevuste jaoks KOVid laenu võtta ei soovi. Samas tõdevad KOVid, et kuigi sotsiaalvaldkonna taristu rajamiseks/renoveerimiseks soodsamatel tingimustel laenu võtmise võimalus kiirendaks ja kergendaks oluliselt KOVide suutlikkust investeeringuid teha, siis ei pruugi neil ikkagi olla võimalust laenu tagasimakseid teenindada. Ka pankade sõnul on laenud KOVidele, kelle enda maksevõimekus on olemas, kättesaadavad, seega otsest turutõrget ei eksisteeri, mille tõttu peaks looma täiendavaid rahastamisvahendeid. Soodsamate laenutingimuste loomine KOVidele sotsiaalvaldkonna investeeringuteks oleks pankade sõnul turu moonutamine. Raskem on rahastust saada kahaneva elanikkonnaga KOVidel, kuid sellisel korral ei ole mõistlik suurendada nende KOVide laenukoormust.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
212
546. KOVid näevad eelkõige vajadust investeerida teenusemajade, kaitstud töö keskuste, munitsipaalelamute, noortekeskuste, sotsiaalmajade, kompetentsikeskuste, spordirajatiste, eakate külade jne rajamisse ja renoveerimisse. Samas ei ole enamiku nende investeeringute tegemine KOVide jaoks n-ö kulutõhus ehk need investeeringud ei too sisse tulu (v.a üksikud investeeringud nagu sotsiaal- või munitsipaalelamute loomine, mille pealt on võimalik teenida üüritulu, või spordirajatised, mille pealt on võimalik teenida piletitulu). Kuigi intervjuudest ilmnes, et mitmed KOVid teeksid sotsiaalvaldkonna investeeringute tegemisel hea meelega koostööd erasektoriga, siis põrkab erasektor sageli sama probleemi otsa – investeeringu äriplaan ei ole kuluoptimaalne. Teenusemajade rajamisel (teenusemajadest vt ka peatükki 2.1.3) on koostöö riigil/KOVil erasektoriga hindajate seisukohalt võimalik, kuid selle koostöö arendamisel tuleb arvestada teenusemaja korterite müügihindadega ehk kas investeeringud tasuvad ennast eraettevõtte jaoks ära või mitte. Seda mõjutab olulisel määral eakate inimeste kinnisvara väärtus, mida eakad inimesed müüksid teenusemajja korteri ostmiseks, sest Eestis on piirkondi, kus kinnisvara väärtus on väga madal isegi teenusemajja väikese korteri ostmiseks. Seega on mõistlik koostada teenusemajade äriplaan koos nõudluse analüüsiga ning sellest lähtuvalt kaaluda rahastamisvahendite loomise võimalust.
4.2. Vähenenud töövõimega inimesed ja eluruumide kohandamist
vajavad inimesed
547. Vähenenud töövõimega inimesi (Töötukassas tuvastatud osalise või puuduva töövõimega ja SKAs hinnatud püsiva töövõimetusega inimesi) oli Eestis 2020. aasta lõpu seisuga 102 871, mis on 5,5% vähem kui 2016. aastal, mil algas töövõimereformi rakendamine. Töövõimereformiga viidi töövõime hindamine Töötukassasse. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid181. Hindamise tulemusena tuvastatud vähenenud töövõime võib olla osaline või puuduv töövõime. Uuringu raames korraldatud küsitlusele vastas kokku 763 vähenenud töövõimega inimest, kellest 80,8% olid osalise ning 19,2% puuduva töövõimega. Vähem kui pooltele oli määratud puue (45,4%). Üle poolte vastanud vähenenud töövõimega inimestest olid naised (60,9%) ning kõige enam oli vastajaid 50–64 vanuserühmas (53,1%) ning 30–49 vanuserühmas (32,2%). Kõige suurem osa vastajatest elasid Tallinnas (26,2%), Ida-Virumaal (15,2%) ning Tartumaal (14,5%). 89,4% küsitlusele vastanud vähenenud töövõimega inimestest ei töötanud.
548. Vähenenud töövõimega inimesed ei moodusta ühtset monoliitset gruppi, vaid nende hulgas on toimetulekuvajadused väga erinevad. Vähenenud töövõimega inimeste hulgas võivad olla nii puuetega inimesed kui ka muude vaimsete või füüsiliste eripärade ja vajadustega inimesed. Seega on ka vähenenud töövõimega inimeste vajadused mitmesugused, puudutades nii töötamisega, tervisega kui ka laiemalt ühiskonnas osalemisega seotud vajadusi. Vähenenud töövõimega inimestele ning puuetega inimestele pakuvad sotsiaal- ja tööturuteenuseid nii Töötukassa, KOVid, SKA, aga ka Haigekassa, et aidata neil igapäevaelu tegemistega, aga ka tööturul ja õpingutes osalemisega paremini toime tulla.
181 Töötukassa. (n.d.). Töövõime hindamine. https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
213
4.2.1. Ligipääsetavus
549. Intervjuudest vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajaga ilmnes, et üheks kõige olulisemaks vajaduseks on ligipääsetavuse võimaldamine töökohal, avalikus ruumis, aga ka kodus. Eelkõige puudutab see just liikumispuuetega inimesi, aga mitte ainult.
Ligipääsetavus kodus
550. Riigikantselei 2021. aasta ligipääsetavuse analüüsi kohaselt on elu- ja kortermajade puhul kõige suuremaks ligipääsetavuse probleemiks enne 1993. a ehitatud viiekordsetes kortermajades lifti puudumine; seda tüüpi kortermajad on väga levinud182. Samuti puuduvad paljudel sellistel kortermajadel peasissepääsu juures kaldteed, käsipuud ja piirded. Kõigi nende kohanduste tegemine on sageli aga ebaproportsionaalselt kallis võrreldes ligipääsetavusest kasusaavate elanike arvuga.
551. Küsitluses osalenud vähenenud töövõimega inimeste eluruume on kohandatud 262 inimesel ehk 36% inimestest. Nendest 18,3% vajaks veel eluruumide kohandamist. Nendest vähenenud töövõimega inimestest, kelle eluruume ei ole kohandatud, vajaks kohandusi 40%.
552. Vähenenud töövõimega inimestest, kes vajaksid kodude kohandamist, leiavad enamik, et nad loodaksid eluruumide kohandamisel KOVi toetusele (54%) (joonis 55). Isiklikke vahendeid kasutaks 24% vastanutest ning 23% kaaluks kasvõi osaliselt katta kulutusi laenuga, kui selline võimalus oleks (joonis 55). Vaadates täpsemalt nende inimeste profiili, kes oleksid nõus katma eluruumide kohandamise kulutusi laenuga, ilmneb, et tegemist on eelkõige naistega (63%), töötutega (75%), mitte õppivate inimestega (96%), osalise töövõimega inimestega (67%), puudega inimestega (100%) ning 50–64 vanuserühmas olevate inimestega (58%)183.
Joonis 55. Vastus küsimusele „Eluruumide kohandamisel...“, N=103
Allikas: eraisikute küsitlus.
182 Riigikantselei (2021). Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne. 183 Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada valimi eripära (lisa 1). Vähenenud töövõimega inimeste kontaktid saime Töötukassast ja enamik nendest on töötud. Kogu eraisikute küsitluses on töötavaid inimesi kõigest 21%, vähenenud töövõimega inimeste hulgas 11% ja eluruumide kohandamist vajavate inimeste hulgas ca 14%.
17%
23%
24%
54%
83%
77%
76%
46%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
...loodan, et minu sugulased aitavad mul neid kulutusi teha
...kaaluksin kasvõi osaliselt katta kulutusi laenuga, kui selline võimalus oleks
...arvan, et kasutan isiklikke rahalisi vahendeid, sest niimoodi saab kiiremini
...loodan kohaliku omavalitsuse toetusele
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
214
553. Perioodil 2014–2020 toetati KOVe puuetega inimeste eluasemete füüsilisel kohandamisel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Meetme tegevusega seati eesmärgiks kohandada vastavalt vajadusele vähemalt 2000 eluruumi kuni 11,27 mln euro ulatuses. Muuhulgas on ELi toetus moodustanud sellest 85% ning ülejäänud osa riiklik kaasfinantseering ning omafinantseering. Kohandusi viidi läbi meetmest liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, hügieenitoimingute ning köögitoimingute parandamiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse § 41 alusel on KOVide ülesanne tagada eluruumi kasutamise võimalus inimestele, kes ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Seega peavad KOVid kodude kohandamisi toetama ka enda eelarvest ning nüüd, kui Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuse periood on läbi, siis KOVid seda jõudumööda üritavad teha. Intervjuudest KOVide esindajatega selgus, et Euroopa Regionaalarengu Fondi meede oli neile kohanduste tegemisel väga suureks abiks, kuid kohandusi on endiselt vaja teha palju, aga kõige jaoks KOVil raha ei jätku. Ühtlasi toodi vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega tehtud intervjuudes välja mure, et sageli on olemasolevate hoonete kohandamise puhul takistuseks KÜ vastuseis ja Päästeameti nõuded. Lisaks sellele on suuremad kohandused inimeste endi jaoks sageli liiga kallid. Ühe lahendusena näevad nii KOVid kui ka vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonid, et riik või KOV võiks ligipääsetavaid eluasemeid / munitsipaalelamuid luua ning nendesse saaks majutada inimesed, kes seda vajavad. Samas ei poolda seda mitmete vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajad, kelle sõnul on iga inimese jaoks väga oluline elada enda kodus täisväärtuslikku elu. Siiski teadvustatakse erinevaid kitsaskohti, mistõttu võib olla keeruline kõiki kodude kohandamisi teha.
554. Suurem osa intervjueeritud osapooltest (KOVid ja vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajad ning pangad) ei toeta ideed pakkuda vähenenud töövõimega inimestele kodude kohandamiseks soodsamatel tingimustel laenu või käendust. Intervjueeritud leidsid, et rahastamisvahenditest poleks paljudele tervisepiiranguga inimestele kasu, kuna suurel osal on sissetulekud ning toetused väikesed, mistõttu oleks ka laenu teenindamine keeruline, olenemata riigipoolsest tagatisest. Vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajad lisasid, et sageli ei pruugi erivajadusega inimesed oma tagasimakse võimekust osata adekvaatselt hinnata ning see võib panna neid veelgi enam haavatavasse positsiooni. Samas nende vähenenud töövõimega inimeste jaoks, kes praegu töötavad ja piisavalt teenivad, on laenu võtmise võimalus kodude kohandamiseks olemas. Nagu eelnevalt mainitud, võiks ühe lahendusena näha KOVides ligipääsetavate majade loomist, mis probleemi leevendada aitaks. Samas ei pea seda heaks lahenduseks mitmed valideerimisseminaril osalenud vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajad, kelle sõnul on iga inimese jaoks oluline elada täisväärtuslikku elu omaenda kodus võimalikult kaua.
555. Praegused nõuded ei taga ligipääsetavust ka uue projekteeritava kinnisvara puhul, mis lähtub ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandest. Otsesed nõuded ligipääsetavusele ei tulene üldiselt ka detailplaneeringust ja projekteerimistingimustest, st KOV ei nõua ligipääsetavaid (elu)hooneid184,185. Sel põhjusel soovitatakse seada ligipääsetavuse miinimumnõuded uuele projekteeritavale elukondlikule kinnisvarale186,187. Ka eelhindamise valideerimisseminari arutelus toodi esile, et
184 Ilomets, S. (2020). Ligipääsetavuse rakkerühm. Elukondliku kinnisvara lõpparuanne. Riigikantselei. 185 Ligipääsetavuse rakkerühma koosoleku protokoll 22.01.2021. Kokkuvõte. Ligipääsetavuse rakkerühma 5. kohtumine. 22. jaanuar 2021. https://www.riigikantselei.ee/media/1019/download 186 Ilomets, S. (2020). Ligipääsetavuse rakkerühm. Elukondliku kinnisvara lõpparuanne. Riigikantselei. 187 Ligipääsetavuse rakkerühma koosoleku protokoll 22.01.2021. Kokkuvõte. Ligipääsetavuse rakkerühma 5. kohtumine. 22. jaanuar 2021. https://www.riigikantselei.ee/media/1019/download
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
215
ligipääsetavust tuleb rohkem seaduslikult reguleerida ning uusarenduste puhul võiksid teatud korrused olla kõigile ligipääsetavad, et vähemalt tulevikus oleks rohkem ligipääsetavaid elumaju.
Ligipääsetavus töökohal
556. Füüsiliste eripärade ja liikumisraskuste tõttu vähenenud töövõimega inimestel võib töötamiseks vaja minna tööalaseid abivahendeid ja viise töökoha kohandamiseks, nt ekraanisuurendusprogramme nägemiseks, tooltõstukit trepist liikumiseks jms. Tööruumide ja vahendite kohandamise teenust pakub vähenenud töövõimega inimestele Töötukassa. Teenust kasutatakse aga vähe ning probleemi nähakse ühelt poolt tööandjate madalas teadlikkuses teenuse osas, aga ka selles, et kohandusi saab teha ainult konkreetse vähenenud töövõimega inimese vajadustest lähtuvalt, kuid tööandjatel oleks sageli vaja oma ruumides teha üldisi kohandusi188,189. Taolised üldised kohandused oma ruumides teevad tööandjad tihti ise oma raha eest ära, kuigi kõigil sellist võimekust ei ole.
557. Küsitlusest vähenenud töövõimega inimestega selgus, et inimestest, kes ei tööta, vajaks tööle asumiseks töökoha kohandamist ca 17%. Nendest 1,7% korral juba tegeletakse töökoha kohandamisega, 5% oleks seda vaja, aga ükski tööandja ei ole seda soovinud teha ning nad jätkuvalt otsivad tööd, ning 10% vajavad töökoha kohandamist, aga alles otsivad tööd. Lisaks vajalikele töökoha kohandamistele pärsivad küsitluse järgi vähenenud töövõimega inimestel töö leidmist paindlike töövormide puudumine (kaugtöö, osaajaga töö) ning piiratud transpordivõimalused töölt koju ja tagasi. Sama ilmnes töövõimereformi mõju hindamise uuringust, mille kohaselt oli küll osakoormusega töötavate vähenenud töövõimega inimeste hulk 2019. aastaks kasvanud võrreldes 2016. aastaga. Kui veel 2016. aastal töötas kõikidest osalise ja puuduva töövõimega inimestest 93% täiskoormusega, siis 2019. aastal 82%. Samas ilmnes intervjuudest, et paindlike töövormide puudumine on endiselt üks peamistest töötamist takistavatest teguritest.
558. Küsitlusest ettevõtetega selgub, et 48% ettevõtetest kavatsevad lähima kolme aasta jooksul teha investeeringuid töökeskkonda (joonis 56). Eelkõige plaanivad tööandjad viia normidega vastavusse töötajate olmeruume (48%), vähendada ohutegurite mõju (48%), viia normidega vastavusse töövahendite ohutus (47%) ning isikukaitsevahendid (43%) (joonis 57). 29% ettevõtetest plaanivad kohandada töökohta töötajate vajadustele, kuid kõigest 8% (kõigist küsitlusele vastanud ettevõtetest ca 4%) plaanivad kohandada töökohta puudega või vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. Ettevõtetest, kes plaanivad kohandada töökohta puudega või vähenenud töövõimega inimeste vajadustele, on 71% mikroettevõtted, 61% on kasvu- või laienemisfaasis, 50% asuvad Tallinnas, Tartus või nende lähiümbruses ning kõige suurem osa (21%) nendest tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas (14%).
559. Üle poolte (57%) ettevõtetest, kes plaanivad lähima kolme aasta jooksul kohandada töökohta vastavalt puudega või vähenenud töövõimega töötaja vajadustele, plaanivad seda teha omaniku investeeringu abil (laenu või omakapitali kujul) (joonis 58). 43% investeeringutoetuste ning panga- või hoiu-laenuühistu laenu abil (joonis 58).
560. Nii intervjuude kui ka küsitluse põhjal järeldub, et töökoha kohandamisi vajavad eelkõige liikumispuuetega inimesed. Kuigi Töötukassa pakub töökoha kohandamise teenust, siis tehakse seda ikkagi vähe. Neid tööandjaid, kes plaanivad töökohta vastavalt vähenenud töövõimega või puudega
188 Kallaste, E., jt (2022). Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar & Poliitikauuringute Keskus Praxis. 189 Masso, M., Nuiamäe, M., Michelson, A., Murasov, M., Melesk, K., Laurimäe, M., Kadarik, I. (2019). Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
216
töötaja vajadustele kohandada, on samuti vähe. Käesoleva info põhjal on keeruline öelda, kuivõrd tööandjad, kes vähenenud töövõimega inimeste vajadustest lähtuvalt kohandusi sooviks teha, sooviksid selleks soodsamatel tingimustel laenu või käendust. Pankade ja ka teiste osapoolte sõnul ei ole ettevõtetel takistuseks töökohtade kohandamisel raha kättesaadavus, vaid asi on motivatsioonis. Kuigi aastate jooksul on suurenenud tööandjate valmisolek värvata vähenenud töövõimega inimesi, siis on nii selles osas kui ka töökohtade kohandamise puhul endiselt palju arenguruumi.
Joonis 56. Vastus küsimusele „Kas kavatsete teha lähima 3 aasta jooksul investeeringuid töökeskkonda (nt viia normidega vastavusse, kohandada töökohta töötaja(te) vajadustega jne)?“, N=779
Allikas: eraisikute küsitlus.
Joonis 57. Vastus küsimusele „Milliseid investeeringuid töökeskkonda kavatsete teha?“, N=371
Allikas: eraisikute küsitlus.
18%
29%
18% 16%
18%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
217
Joonis 58. Vastus küsimusele „Milliseid rahalisi vahendeid kavatsete kasutada töökeskkonna kohandamise finantseerimiseks?“, N=28 (ettevõtted, kes kavatsevad lähima 3 aasta jooksul kohandada töökohta puudega/vähenenud töövõimega töötaja(te) vajadustele)
Allikas: eraisikute küsitlus.
Transport
561. Intervjuudest vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajatega selgus, et sotsiaal- ja ühistranspordi kasutamisvõimalused on probleemsemad eelkõige liikumispuuetega ning keskustest väljas elavatele inimestele. Sageli ei suuda olemasolev sotsiaaltransport vajadusi rahuldada, kuna mitmete inimeste tööle vedamine maapiirkonnas ühe olemasoleva sõidukiga on ajakulukas. Samuti ei ole sotsiaaltransporti võimalik kasutada töövälisel ajal, näiteks tegelemaks huvihariduse või muude tegevustega.
562. Küsitlusest selgus, et 25% vähenenud töövõimega inimestest on oma erivajaduse või puude tõttu keeruline kasutada ühistransporti ning 6% vajaksid suuremas mahus sotsiaal- või eritransporti või kohandatud ühistransporti (joonis 59). Inimestest, kellel on oma erivajaduse või puude tõttu keeruline kasutada ühistransporti, vajavad või soovivad ühistransporti kasutada kõige enam keskmiselt mõned korrad kuus 32% ning keskmiselt 3–5 korda nädalas 28%. Inimestest, kes vajaksid suuremas mahus sotsiaal- või eritransporti või kohandatud ühistransporti, vajavad või soovivad seda keskmiselt kasutada kõige enam mõned korrad kuus ja keskmiselt 3–5 korda nädalas 40%. Sotsiaaltranspordi puudus või ühistranspordi ligipääsematus on probleemid, millega riigil ning KOVidel tuleb tulevikus tegeleda, kuid need ei ole probleemid, mida annaks lahendada otseselt finantstoodete pakkumisega.
4%
4%
11%
14%
14%
29%
43%
43%
57%
96%
96%
89%
86%
86%
71%
57%
57%
43%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Välise osapoole omakapitaliinvesteering
Muu
E evõ e põhivara müük
Välise osapoole laen, v.a pank ja hoiu-laenuühistu
Ühisrahastusplatvormid
Liising
Panga ja hoiu-laenuühistu laen
Investeeringutoetused
Omaniku investeering (laenu või omakapitali kujul)
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
218
Joonis 59. Vastus küsimusele „Palun valige kõik vastused, mis kehtivad teie kohta“, vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=736
Allikas: eraisikute küsitlus.
4.2.2. Haridus ja tasemeõpe
563. Uuringus korraldatud küsitlusele vastanud vähenenud töövõimega inimestest õpib 7,5%. Nende hulgast, kes praegu ei õpi, plaanivad seda aasta jooksul teha 4,8%, kaaluvad selle tegemist lähiaastatel 25,3%. Vajalik kutseharidus on olemas 16% ning kõrgharidus 10,3% küsitletutel. 21,3% ei leia selleks aega kas töö tõttu või muudel isiklikel põhjustel. Muid põhjuseid tõi välja 14,8% küsitlusele vastanutest ning nende seas kerkisid esile eelkõige tervislikud põhjused, ühis- või isikliku transpordi kasutamise võimalused on piiratud või puuduvad, kõrge vanus, raha puudus ning eesti keele oskuse puudus. Kõige enam aitaks vähenenud töövõimega inimestel tõsiselt kaaluda õpingute jätkamist või uuesti alustamist Töötukassa toetus (42%) ning kõrgemad palgad erialal, kus töötatakse või soovitakse töötada (36%) (joonis 60). Kõige vähem aga soodsamate tingimustega laenu kättesaadavus jooksvate kulude katmiseks (4%) (joonis 60). Muude variantidena toodi välja näiteks, et õpingute jätkamist soosiks tervise paranemine, ühistranspordi kättesaadavus kooli ja kodu vahel, veebikoolitused või ka laiemalt koolitustel osalemine kooli asemel. Ühtlasi oli ka palju vastuseid, mis viitasid sellele, et õpingutega jätkamist või alustamist lihtsalt ei soovita teha.
564. Ligi pooled küsitlusele vastanud vähenenud töövõimega inimestest vajaksid keelekursusi ning seda kas igapäevaelus paremini toimetulekuks või töö leidmiseks (joonis 61). 62% keelekursust vajavatest vähenenud töövõimega inimestest osaleks hea meelega inglise keele kursusel, 46% vene keele, 21% eesti keele, 17% soome keele ning 10% muu keele kursusel. Muude keelte osas toodi küsitluses välja näiteks saksa, hispaania, rootsi, aga ka norra, läti ja prantsuse keel.
565. Keelekursusel osaleda soovivad vähenenud töövõimega inimesed loodavad osalemiseks eelkõige Eesti Töötukassa toetusele (77%), riigi toetusele (59%) ning KOVi toetusele (31%) (joonis 62). Vähem ollakse valmis keelekursusel osalemiseks kasutama isiklikke vahendeid (11%), sugulaste abi (4%) või kaalutakse kasvõi osaliselt katta kulutusi soodsamate tingimustega laenuga (3%).
566. Veidi vähem kui pooled (45%) küsitlusele vastanud vähenenud töövõimega inimesed sooviksid osaleda mõnel teisel koolitusel, eelkõige töö või parema töö leidmiseks (joonis 63). Kõige enam sooviksid vähenenud töövõimega inimesed osaleda näiteks arvuti kasutamise koolitustel, autokoolis, IT-alastel koolitustel.
6%
8%
9%
25%
63%
94%
92%
91%
75%
37%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Ma vajaksin suuremas mahus sotsiaal- või eritransporti või kohandatud ühistransporti
Mul on võimalik vajalikus mahus kasutada sotsiaal- või eritransporti
Muu
Mul on oma erivajaduse/puude tõttu keeruline kasutada ühistransporti
Mul ei ole oma erivajaduse/puude tõttu keeruline kasutada ühistransporti
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
219
Joonis 60. Vastus küsimusele „Mis aitaks teil tõsiselt kaaluda õpingute jätkamist või uuesti alustamist koolis/kutseõppekoolis/rakenduskõrgkoolis/ülikoolis?“. Vastamisel oli võimalik valida mitu valikvastust, N=487
567.
Allikas: eraisikute küsitlus.
Joonis 61. Vastus küsimusele „Kas teil oleks vaja osaleda keelekursustel?“, N=736
Allikas: eraisikute küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
220
Joonis 62. Vastus küsimusele „Keelekursusel osalemiseks...“, N=362
Allikas: eraisikute küsitlus.
Joonis 63. Vastus küsimusele „Kas teil oleks vaja osaleda mõnel teisel (väljaarvatud keelekursusel) koolitusel?“, N=736
Allikas: eraisikute küsitlus.
568. Vajalikel koolitustel osalemiseks loodavad vähenenud töövõimega inimesed eelkõige Eesti Töötukassa toele (84%) (joonis 64). Veidi vähem kui pooled loodavad riigi toetusele (48%), seejärel KOVi toetusele (27%) (joonis 64). Kõige vähem loodetakse sugulaste toetusele (4%) ning kaalutaks kasvõi osaliselt katta kulutusi soodsamate tingimustega laenuga (5%) (joonis 64).
3%
4%
11%
31%
59%
77%
97%
96%
89%
69%
41%
23%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kaaluksin kasvõi osaliselt ka a kulutusi soodsamate ngimustega laenuga
Loodan, et minu sugulased aitavad mul neid kulutusi teha
Arvan, et kasuta(ksi)n isiklikke rahalisi vahendeid
Loodan kohaliku omavalitsuse toetusele
Loodan riigi toetusele
Loodan Ees Töötukassa toetusele
Jah
Ei
9%
14%
17%
31%
45%
91%
86%
83%
69%
55%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Jah, sest see aitaks mul alustada ettevõtlusega
Jah, mõnel koolitusel, mis on otseselt seotud minu erialaga
Jah, mõnel koolitusel, mis annaks teadmisi ja aitaks arendada oskusi, mis ei ole otseselt seotud minu
erialaga
Jah, sest see aitaks mul leida töö/parema töö
Mul ei ole vaja koolitust
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
221
Joonis 64. Vastus küsimusele „Vajalikul koolitusel osalemiseks...“, N=405
Allikas: eraisikute küsitlus.
569. Intervjuudest vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega ilmnes, et hariduses ja tasemeõppes on kõige olulisemaks kitsaskohaks õppeasutuste ligipääsetavus ning vajaminev tugi erivajadustega õpilastele. Kuigi on õppeasutusi, kus need võimalused on olemas, siis kõikjal see siiski nii ei ole. See on probleem, millega peab tegelema riiklikul tasandil ning see ei puuduta otseselt sihtrühmale rahastamisvahendi pakkumist. Sama ilmneb ka küsitluse vastuste põhjal – vähenenud töövõimega inimesed loodavad nii hariduses kui ka koolitustel osalemiseks eelkõige Eesti Töötukassa, riigi ja KOVi toele. Marginaalne osa vähenenud töövõimega inimestest kaaluks hariduses või koolitustest osavõtuks kasutada kasvõi osaliselt soodsamate tingimustega laenu, seega ei ole vaja luua täiendavaid rahastamisvahendeid.
4.2.3. Töötamine
Tööturul osalemine ja seda takistavad tegurid
570. 2016. aastal sai alguse töövõimereform, mille üks eesmärke oli vähenenud töövõimega inimeste hõive suurendamine ning neile vajaliku toe pakkumine. Aastatega on vähenenud töövõimega inimeste hõive suurenenud. Eriti on tõusnud osalise töövõimega inimeste hõive osakaal – 2016. aastal oli see 44% ning 2020. aastal 61%. Siiski on endiselt mitmeid tegureid, mis takistavad vähenenud töövõimega inimestel tööd leida. Üks peamisi proovikive vähenenud töövõimega inimestel on ühiskonnas levivad stigmatiseerivad hoiakud vähenenud töövõimega inimeste kohta, mis võivad mõjutada otseselt nende ühiskonnaelus osalemist ja tööle saamist ning töötamist. Lisaks sellele takistavad vähenenud töövõimega inimeste hõivet tervislik seisund (ja haiguse ettearvamatus), sobiva koormusega töö leidmise raskus ning piiratud transport tööle ja koju. Tööturul on paremas seisus nooremad, kõrgema haridusega ning tõmbekeskuses elavad vähenenud töövõimega inimesed.
571. Vaimse tervise häirega inimeste tööelus osalemist võivad sageli pärssida rohkem häirega seotud vääruskumused ja eelarvamused kui häire ise. Puude või mõne muu vaimse, füüsilise või neuroloogilise eripära tõttu võivad inimesed kogeda tõrjumist ja diskrimineerimist ehk suutmissurvet – puudest tulenevate vajaduste tõttu nähakse neid kehvema ja vähem
4%
5%
14%
27%
48%
84%
96%
95%
86%
73%
52%
16%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Loodan, et minu sugulased aitavad mul neid kulutusi teha
Kaaluksin kasvõi osaliselt ka a kulutusi
soodsamate ngimustega laenuga
Arvan, et kasuta(ksi)n isiklikke rahalisi vahendeid
Loodan kohaliku omavalitsuse toetusele
Loodan riigi toetusele
Loodan Ees Töötukassa toetusele
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
222
väärtuslikuna190. Puude, vaimse tervise ja eripärade häbimärgistamise tõttu võivad probleemid jääda õigel ajal märkamata ning süveneda.
572. Vähenenud töövõimega inimestele pakub töötamist toetavaid teenuseid Eesti Töötukassa. Intervjueeritud osapoolte sõnul on pakutav teenuste valik piisavalt mitmekülgne ning vajalik, et toetada vähenenud töövõimega inimeste tööle suundumist ja seal püsimist. Seega ei ole vaja luua rahastamisvahendeid vähenenud töövõimega inimestele tööelus osalemiseks.
Ettevõtlusega alustamine
573. 3% küsitluses osalenud vähenenud töövõimega inimestest tegelevad ettevõtlusega ning 21% on ettevõtluse alustamisele mõelnud ja seda tõsiselt kaalunud. 19% on ettevõtluse alustamisele mõelnud, aga nad ei ole seda tõsiselt kaalunud, ning 57% ei ole mõelnud ettevõtlusega alustamisele. Neid vähenenud töövõimega inimesi, kes on ettevõtluse alustamise peale mõelnud, aitaks kõige enam tagastamatute toetuste parem kättesaadavus või soodsamad laenutingimused (57%) ning ettevõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumine (52%) (joonis 573). Kõige vähem aitaks neil tõsiselt kaaluda ettevõtluse alustamist pankade ja hoiu-laenuühistute laenu soodsamad tingimused (12%) (joonis 65). Seega ei ole vaja luua rahastamisvahendeid vähenenud töövõimega inimestele ettevõtluse alustamiseks.
Joonis 65. Vastus küsimusele „Mis aitaks teil tõsiselt kaaluda ettevõtlusega alustamist?“, N=293
Allikas: eraisikute küsitlus.
4.3. Töötud
574. 2021. aastal oli töötuse määr Eestis 6,2%, olles kõrgeim Kirde-Eestis (11,5%) ning madalaim Kesk- Eestis (5,4%)191. 2019. aastal oli töötuse määr viimase 10 aasta kõige madalam – 4,4% –, kuid COVIDi pandeemiaga tõusis töötuse määr 6,8%-ni 2020. aastal ning oli aastaks 2021 kuus protsendipunkti langenud 192.
190 Taperson, K. (2020). Kas tunned suutmissurvet? Sirp. 07.02.2020. 191 Statistikaamet. 192 Statistikaamet.
12%
17%
19%
52%
57%
88%
83%
81%
48%
43%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Pankade ja hoiu-laenuühistute laenu soodsamad ngimused
Muu
Mikrokrediidi ehk väikelaenu saamise võimalus
e evõtluse alustamiseks
E evõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumine
Tagastamatute toetuste parem kä esaadavus ja/või soodsamad ngimused
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
223
575. Eesti tööturu üheks suurimaks proovikiviks on vananev ja kahanev elanikkond. Vanemaealiste tööturule naasmise või seal püsimise suurimateks barjäärideks on vananenud kvalifikatsioon, vähenenud töövõime tervise tõttu ning tööandjate hoiakud vanemaealiste töölevõtmise suhtes193.
576. Üheks suuremaks töötuse riskiks võib pidada ka madalat hariduse või kvalifikatsiooni taset. Viimase viie aasta andmed näitavad, et töö kaotavad või töötamise lõpetavad enim lihttöölised ja noored194. Töötuse määr on kõrgelt haritute seas 2,8%, samas kui keskkooliharidusega inimeste seas 4,9% ja madalama haridustasemega inimeste seas 10,2%195.
577. Tööhõives osalemine sõltub oluliselt ka tööelu kvaliteedist. Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega tööelus osalemist196. Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine toovad vajaduse uutmoodi töötamise vormide järele (nt paindlikud vormid nagu kaugtöö, lühiajaline töö, osaajaga töö). Eestis on paindlike töövormide kasutamine veel vähe levinud ning kehtiv reeglistik ei soosi seda. Nagu eespool mainitud, siis on vähenenud töövõimega inimeste seas küll pisut osalise koormusega töötajate hulk kasvanud, kuid endiselt on see tööle kandideerimisel ja seal püsimisel üks peamisi takistusi. Paindlike töövormide vajaduspõhine kasutamine võimaldaks tööhõivet suurendada. Selleks on aga oluline tööotsijate teadlikkus tööelu eri aspektidest (õigustest, kohustustest, riskidest ja võimalustest), mis praegu on madal197.
578. Samuti iseloomustavad Eesti tööturgu kõrge vaesuse risk töötute hulgas ning ebapiisav sotsiaalne kaitse – hüvitise määrad on väikesed ning vastavat hüvitist või toetust saab tegelikkuses vaid väike osa töötutest, mis kokkuvõttes ei hoia ära inimeste vaesusesse langemist. Madal katvus ja lühike töötushüvitiste maksmise periood võivad viia ka varajase tööturult väljumiseni (nt siirdutakse pensionile) (Laurimäe, Piirits, Koppel jt, 2019). Töötuse määr on piirkonniti kõige kõrgem Kirde-Eestis ning mitte-eestlaste hulgas pisut kõrgem kui eestlaste198. Üks olulisemaid tööle saamise takistusi on ebapiisav eesti keele oskus199, mis näitab keeleõppe kättesaadavuse parendamise vajadust.
579. Oluline on silmas pidada, et sageli on töötul tööturule siirdumiseks mitu takistust üheaegselt (nt töötul emal võib olla korraga suur reproduktiivtöö koormus kodus, madal haridustase ning vähene töökogemus).
580. Käesoleva eelhindamise raames tehti töötutega kaks fookusgrupi intervjuud ning töötute seas korraldati ka küsitlus, mille tulemustest antakse järgnevalt ülevaade.
4.3.1. Töötamine
Tööturul osalemine
581. Intervjueeritud töötud on jäänud töötuks väga erinevatel põhjustel, kuid nende lugudest joonistus välja mitmeid sarnaseid mustreid, eelkõige selles osas, mis takistab töö leidmist. Näiteks tõid intervjueeritud töötud välja, et nende jaoks on väga oluline tingimus töö leidmisel paindlik tööaeg, mida tihtilugu tööandjad ei võimalda. Paindlik tööaeg on eriti oluline juhul, kui inimesel on vähenenud töövõime. Nii mõnedki töötud mainisid, et neil on seljataga pikk töötamise periood ning
193 Tööturuprogramm 2021-2024. 194 Eesti pank (2022). Tööturu ülevaade 1/2022. 195 Statistikaamet. 196 Statistikaamet. 197 Tööturuprogramm 2021-2024. 198 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg/tootuse-maar 199 Tööturuprogramm 2021-2024.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
224
nad vajavad puhkust enne, kui nad uuesti tööle kandideerimisega pihta hakkavad. Ühtlasi tõdeti, et noorematel on vanemaealistega tööturul eelis ning nemad võivad endale vajadusel pikemat puhkuseperioodi lubada.
582. Pea kõigist intervjuudest joonistus välja soov mitte teha tööd pelgalt raha pärast, vaid seetõttu, et see päriselt ka endale meeldiks. Paljud aga sageli ei tea, mis neile täpselt meeldiks või siis on sobivale tööle kandideerimisel takistuseks puudulik kogemus või haridus. Töötud avaldasid soovi rohkemate praktikavõimaluste järele ka nendele inimestele, kellel ei ole sobivat haridust või kogemust, aga kes sooviksid proovida ja võib-olla oleksid töökoha jaoks sobivad. Mõnikord hoiab tööle kandideerimisel või asumisel tagasi ka hirm läbikukkumise ees. Töötud tõid välja, et selles osas võiks neid aidata mentorlus ning julgustav ja toetav sõna. Mõned neist on seda vajaminevat toetust ja julgustust Töötukassast saanud, aga mitte kõik.
583. Mõlemast töötutega tehtud fookusgrupi intervjuust jäi kõlama, et tööturul on halvemas positsioonis tõmbekeskustest eemal elavad inimesed. Ühelt poolt on tõmbekeskustest eemal tööpakkumised piiratud, teisalt aga takistab töö leidmist ka sõltumine ühistranspordist. Ühistransport võib mingites piirkondades olla piiratud või siis ei klapi ajad töögraafikuga.
584. Töö leidmist takistavate põhjustena toodi intervjuudes välja veel baaskoolituste läbimise vajadus (nt arvutioskuse koolitus või inglise keele koolitus). Samuti ka see, et lastega pikalt kodus olnud vanemad või pikaaegsed töötud tunnevad, et nad ei vasta enam tööturu ootustele, seega kardavad nad tööturule naasta. Samuti väga oluline vajadus, mis intervjuudest läbi käis, on suurem tasuta teraapia/psühholoogi vajadus, kuivõrd sageli takistavad tööturule naasmist just psühholoogilised probleemid (hirm, ärevus, teadmatus jne).
585. Kokkuvõtlikult võib öelda, et töötutel ei ole tööturul osalemiseks tarvis rahastamisvahendeid, vaid neil on vaja riigi toetatud koolitusi, nõustamist ning teraapiat.
Ettevõtlusega alustamine
586. Küsitluses osalenud töötute hinnangul aitaksid neid tõsiselt kaaluda ettevõtlusega alustamist eelkõige tagastamatute toetuste parem kättesaadavus ja nende toetuste soodsamad tingimused ning ettevõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumine (joonis 66). Väheste küsitluses osalenud töötute arvates aitaksid mikrokrediidi saamise võimalus või pankade ja hoiu-laenuühistute laenu soodsamad tingimused.
Joonis 66. Vastus küsimusele „Mis aitaks teil tõsiselt kaaluda ettevõtlusega alustamist?“, N=286
Allikas: eraisikute küsitlus.
13%
15%
17%
51%
57%
87%
85%
83%
49%
43%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Pankade ja hoiu-laenuühistute laenu soodsamad ngimused
Muu
Mikrokrediidi ehk väikelaenu saamise võimalus
e evõtluse alustamiseks
E evõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumine
Tagastamatute toetuste parem kä esaadavus ja/või soodsamad ngimused
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
225
587. Intervjueeritud töötute puhul ilmnes, et mitmed töötud on mõelnud ettevõtte loomise peale, aga ettevõtlusega alustamine jääb sageli hirmu taha – hirm, et ei saada hakkama; hirm, et ei saada ettevõtte finantside ja maksude korraldamisega hakkama. Intervjueeritud tõdesid, et ärimaailmas on väga palju riske, mistõttu ei julgeta kergekäeliselt ka laenu võtta ning rohkem loodetakse tagastamatute toetuste peale. Samas takerduvad inimesed ettevõtte loomisel just idee ja äriplaani paikapanemise etappi – kõige rohkem tundsid intervjueeritud töötud ettevõtlusega alustamisel puudu just mentorist kogu teekonna vältel. Töötukassa pakub praegu ettevõtluse toetamise teenuseid – hüvitab ettevõtja tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulud ja individuaalse mentorluse kulud ning pakub nõustamist mentorklubis nendele, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust või alustanud ettevõtlusega Töötukassa toetuseta ja kellel on vähenenud töövõime.
588. Küsitluse ja intervjuude tulemuste pealt ei saa järeldada, et töötutel oleks ettevõtlusega alustamiseks vaja rahastamisvahendeid. Ettevõtlusega alustamiseks on nende puhul kõige olulisem mentorlus ja seeläbi riskide maandamine ning teadlikkuse suurendamine (nt koolitused) ettevõtte rahaasjade korraldamisest. Ettevõtte loomisel loodetakse eelkõige tagastamatutele toetustele ning laenu võtmisesse suhtutakse skeptiliselt. Valideerimisseminaril toodi välja, et rohkema mentorluse pakkumiseks ettevõtluse alustamisel tuleb läbi mõelda, kelle vastutusvaldkond see on (nt kas MAKide), ning anda selleks lisavahendeid.
4.3.2. Haridus ja tasemeõpe
Hariduses osalemine
589. Küsitluses osalenud töötutest õpib praegu 211 inimest ehk ca 14%. Küsitluses osalenud töötutest, kes praegu ei õpi, on 31% mõelnud jätkata või uuesti alustada õpinguid koolis lähiaastatel (joonis 67). 21% ei tee seda ajapuudusel, töö tõttu või isiklikel põhjustel (joonis 67).
Joonis 67. Vastus küsimusele „Kas olete mõelnud jätkata või uuesti alustada õpinguid koolis/kutseõppekoolis/rakenduskõrgkoolis/ülikoolis?“, N=438
Allikas: eraisikute küsitlus.
590. Küsitlusele vastanud töötuid aitaksid tõsiselt kaaluda õpingute jätkamist või uuesti alustamist eelkõige kõrgemad palgad erialal, kus soovitakse töötada või töötatakse (49%), aga ka Eesti Töötukassa toetus (33%) ning suuremad isiklikud säästud (joonis 68). Kõige vähem aga soodsamate tingimustega laenu kättesaadavus jooksvate kulude katmiseks (joonis 68).
8%
10%
14%
16%
21%
31%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
Jah, olen sellele mõelnud ning teen seda sel aastal
Muu
Ei, sest mul on kõrgharidus olemas
Ei, sest mul on vajalik kutseharidus olemas
Ei, sest ma ei leia selleks aega kas töö tõttu või muudel
isiklikel põhjustel
Jah, olen sellele mõelnud ning võibolla teen seda lähiaastatel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
226
Joonis 68. Vastus küsimusele „Mis aitaks teil tõsiselt kaaluda õpingute jätkamist või uuesti alustamist koolis/kutseõppekoolis/rakenduskõrgkoolis/ülikoolis?“, N=307
Allikas: eraisikute küsitlus.
591. Intervjuudest töötutega ilmnes, et sageli takistab õpingute jätkamist koolis sobilik õpe, mida päriselt vaja on. Tihti puudub arusaam, mida soovitakse teha (millist karjääri luua või mida õppida ning kuidas neid omavahel siduda), seega ei nähta mõtet ka lihtsalt mingit eriala koolis valida, kui ei olda kindel, et see on see, mida neil vaja on. Avatud ülikooli minek jääb sageli ka raha taha, kui tasuta kohale sisse ei saa.
Koolitustel osalemine
592. Üle poolte küsitluses osalenud töötutest vajaks keelekursusel osalemist kas igapäevaelus paremaks toimetulekuks või töö leidmiseks (joonis 69). Kõige enam soovitakse osaleda just inglise keele (59%) ja eesti keele (45%) kursustel ning vähem vene (24%) ja soome keele kursustel (22%). 13% osaleks muu keele kursustel, näiteks hispaania, norra, rootsi, saksa, prantsuse jne.
Joonis 69. Vastus küsimusele „Kas teil oleks vaja osaleda keelekursusel?“, N=551
Allikas: eraisikute küsitlus.
4%
8%
21%
27%
33%
49%
96%
92%
79%
73%
67%
51%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Soodsamate tingimustega laenu kättesaadavus jooksvate kulude katmiseks
Olemasoleva võla tagasi maksmine
Muu
Suuremad isiklikud säästud
Eesti Töötukassa toetus
Kõrgemad palgad erialal, kus töötan/soovin töötada
Jah
Ei
20%
44%
45%
80%
56%
55%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Jah, sest see aitaks mul leida töö/parema töö
Jah, sest see aitaks mul igapäevaelus paremini toime
tulla
Ma ei vaja keelekursusi
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
227
593. Keelekursusel osalemiseks loodab enamik Eesti Töötukassa toetusele (76%) ning riigi toetusele (53%) (joonis 70). Kõigest 4% kaaluks keelekursusel osalemiseks kasvõi osaliselt katta kulutusi soodsamate tingimustega laenuga. Keelekursuste jaoks laenu võtmist kaaluvad inimesed on sotsiaal- demograafilise tausta poolest pigem 30–49 vanuserühmas inimesed (39%), naised (54%), eesti keelt kõnelevad inimesed (54%) ning Tallinnas elavad inimesed (70%).
Joonis 70. Vastus küsimusele „Keelekursusel osalemiseks...“, N=301
Allikas: eraisikute küsitlus.
594. 31% küsitlusele vastanud töötutest vajaks mõnel muul koolitusel osalemist, et leida töö või parem töö, 21% vajaks koolitust, mis annaks teadmisi ja aitaks arendada oskusi, mis ei ole seotud otseselt tema erialaga (joonis 71). 19% osaleks koolitusel, mis on otseselt seotud tema erialaga, ning 12% osaleks koolitusel, mis aitaks alustada ettevõtlusega (joonis 71).
Joonis 71. Vastus küsimusele „Kas teil oleks vaja osaleda mõnel teisel (väljaarvatud keelekursusel) koolitusel?“, N=551
Allikas: eraisikute küsitlus.
595. Vajalikul koolitusel osalemiseks loodavad küsitluses osalenud töötud samuti eelkõige Töötukassa toetusele (79%) ning riigi toetusele (50%) (joonis 72). Kõige vähem kaalutakse kulutusi osaliselt katta
4%
5%
17%
21%
53%
76%
96%
95%
83%
79%
47%
24%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kaaluksin kasvõi osaliselt ka a kulutusi soodsamate ngimustega laenuga
Loodan, et minu sugulased aitavad mul neid
kulutusi teha
Arvan, et kasuta(ksi)n isiklikke rahalisi vahendeid
Loodan kohaliku omavalitsuse toetusele
Loodan riigi toetusele
Loodan Ees Töötukassa toetusele
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
228
soodsamate tingimustega laenuga (6%) ning sugulaste toel (5%) (joonis 72). Laenu võtmist kaaluvad inimesed on pigem 30–49-aastaste vanuserühmas (58%), naised (68%), eesti keelt kõnelevad inimesed (79%) ning Tallinnas (32%) ja Tartu maakonnas (21%) elavad inimesed.
Joonis 72. Vastus küsimusele „Vajalikul koolitusel osalemiseks...“, N=339
Allikas: eraisikute küsitlus.
596. Intervjuudest töötutega selgus, et mitmed on koolitustel osalenud Töötukassa toel ning koolitusteks laenu võtmise osas ollakse väga skeptilised. Laenamine on intervjueeritud töötute hinnangul liiga suur risk, et seda teha koolituste jaoks, eriti kui ei olda kindlad, et koolitusest päriselt ka kasu on. Laenu võtmist kaalutakse ainult siis, kui ollakse kindlad, et ollakse suutelised laenu teenindama. Intervjueeritud tõdevad, et töötuna on laenu võtmise risk eriti suur ja üldjuhul ka võimatu. Seega ei ole koolitustel osalemiseks töötutele vaja rahastamisvahendeid, vaid tuleb jätkuvalt toetada töötute koolitustel osalemisi Töötukassa poolt. Juhul, kui riik tahab ikkagi jagada koolituste kulusid koolitatavatega, et võimaldada rohkematele inimestele koolitustel osalemist ning suurendada inimeste vastutust koolitusvajaduse väljaselgitamisel ja koolituse kasutamisel, siis tuleb analüüsida selleks välisriikide kogemusi, et välja töötada Eesti kontekstis kõige parem lahendus. Ühe lahendusena toodi näiteks valideerimisseminaril välja (ning see haakub ka intervjueeritud töötute arvamusega), et kui võimaldada inimestel laenu abil koolitustel osaleda, siis tuleks küsida nende käest laenu tagasimakset alles siis, kui nad on koolituse abil endale töökoha kindlustanud. Valideerimisseminaril toodi välja, et riigi ja koolitatava vahel koolituskulude jagamine võib aidata ennetada probleemi, et inimeste motivatsioon koolitust tõsiselt võtta, läbida ning selle toel töökohta leida võib tasuta koolitustel osalemisel olla madal.
4.4. NEET noored
597. Termin „NEET-noored“ kirjeldab noori inimesi vanuses 15–29, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset. NEET noorte osakaal 15–26-aastaste noorte hulgas Eestis oli 2021. aasta seisuga 10,8%, mis on kokku üle 24 000 noore.
598. NEET noored on heterogeenne rühm erinevate kogemuste, hoiakute, tulevikuplaanide ja probleemidega inimesi, kes võivad olla selles olukorras nii vabatahtlikult kui ka sunnitult. Eurofoundi (2021) uuringu järgi võib NEET noored jaotada alarühmadeks: lühiajalised töötud, pikaajalised töötud, noored, kes ei otsi tööd erivajaduse või haiguse tõttu, perekohustustega (nt hooldavad lapsi või vanemaid), tegevusetud (usuvad, et töövõimalusi pole ega otsi tööd) ja ülejäänud vähemus
5%
6%
21%
24%
50%
79%
95%
94%
79%
76%
50%
21%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Loodan, et minu sugulased aitavad mul neid kulutusi teha
Kaaluksin kasvõi osaliselt ka a kulutusi
soodsamate ngimustega laenuga
Loodan kohaliku omavalitsuse toetusele
Arvan, et kasuta(ksi)n isiklikke rahalisi vahendeid
Loodan riigi toetusele
Loodan Ees Töötukassa toetusele
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
229
(sinna kuulub nii kõrgelt privilegeeritud kui ka kõige haavatavamaid noori ning neid, kes on lihtsalt valinud teistsuguse elutee).
599. Suurem osa NEET noortest on naised, kellest enamik hoolitsevad oma laste ja lähikondlaste eest200. ELi rahastusel loodud NEET-noori toetava programmi Noorte Tugila juhi Heidi Paaborti hinnangul on suurenenud nende noorte osakaal, kes hoiavad töölt või õpingutest omal valikul kõrvale, ning ta paneb tähele suundumust, kus noored rohkem edasi-tagasi liiguvad ning erinevaid võimalusi otsivad ja katsetavad.
600. Samas on ka neid noori, keda takistab tööturule või edasi õppima suundumast lõpetamata haridus, ning maapiirkondades on väljavaateid leida sobiv töö vähe201. Olukorrast väljumist takistab ka see, kui noor on kriminaalkorras karistatud. Samuti on oluline tegur ka töökogemus – neil, kellel eelnev kogemus puudub, on suurem tõenäosus jääda pikaajaliselt töötuks202.
601. Noorte tööturule suundumisega seotud raskused tulenevad nii keskkonnast, tööandjatega seotud teguritest kui ka noorte endi vähestest teadmistest ja oskustest. Noorte konkureerimise töökohtadele muudab muude tegurite hulgas keeruliseks tööks vajalike oskuste, sh erialaste oskuste puudumine. Mure puudutab nii neid, kel ei ole erialast haridust, kui ka neid, kelle erialal ei leidu tööd ning kes seetõttu mujal valdkondades tööd otsivad.203
602. Noortele suunatud Töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ hindamisest selgus, et noorte töökogemuse saamist takistavad muuhulgas ka üld- ja sotsiaalsete oskuste vähesus, sh eneseväljendus, võõrkeele ja CV kirjutamise oskus, teadlikkus tööturu toimimisest ja kandideerimisest204.
603. Koroonakriis on kaasa toonud mitmeid raskusi, sh vaimse tervise kriisi. Koolide sulgemise ning negatiivse mõju majandusvaldkondadele, kus töötavad noored (turismindus, toitlustus, meelelahutus), tõttu on paljud noored puutunud kokku töökoha kaotuse, finantsiliselt raskete olukordade ja suurenenud stressiga. Noorte vaimse tervise kriis on teravalt esile toonud noorsootöö vajaduse ning vajaduse psühhiaatrilise abi kättesaadavuse järele205.
604. Käesolevas uuringus tehti kolm individuaalintervjuud NEET noortega ning nende seas korraldati ka küsitlus, mille tulemustest antakse järgnevalt ülevaade.
200 Paabort, H. 2019. Noored, kes ei õpi ega tööta sõltuvad Eesti regionaalpoliitikast. https://novaator.err.ee/954100/noored-kes-ei-opi-ega-toota-soltuvad-eesti-regionaalpoliitikast 201 Paabort, H. 2019. Noored, kes ei õpi ega tööta sõltuvad Eesti regionaalpoliitikast. https://novaator.err.ee/954100/noored-kes-ei-opi-ega-toota-soltuvad-eesti-regionaalpoliitikast 202 Eurofound. (2017). Long-term unemployed youth: Characteristics and policy responses. Publications Office of the European Union, Luxembourg. 203 Melesk, K., Koppel, K., Laurimäe, M., Nuiamäe, M., Jaanits, J., & Beilmann, K. (2021). Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 204 Melesk, K., Koppel, K., Laurimäe, M., Nuiamäe, M., Jaanits, J., & Beilmann, K. (2021). Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 205 Haugas, S., Allemann, M., & Anniste, K. (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju noortele: Viiruskriis kui noorte tööhõive ja vaimse tervise kriis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
230
4.4.1. Töötamine
Tööturul osalemine
605. Intervjuudest NEET noortega selgus, et sageli takistab tööle minemist otsustusvõimetus, mis erialaga soovitakse tegeleda, aga ka töökuulutustes nõutud kogemuse ja hariduse puudumine. Lahendusena nähakse, et juba põhikoolis tuleks noortele tutvustada erinevaid variante, mida on võimalik tulevikus edasi õppima minna ning millised ametikohad on nende erialadega seotud. Olulise teemana toodi kõigis NEET noortega tehtud intervjuudes, aga ka KOVidega tehtud intervjuudes välja, et noortel ja eriti NEET noortel on vajadus suurema vaimse toe järele. NEET noortel on vaja psühholoogi tuge ja teraapiat, aga nende jaoks on see sageli liiga kallis ning Haigekassa kaudu on järjekorrad pikad ja kohti vähe. Ka valideerimisseminaril toodi esile, et noorte vaimse tervise probleemidega tuleb tegeleda ning eelkõige on vaja tekitada vahetasand enne psühholoogilist nõustamist ning et vaimne abi oleks kättesaadav noortele juba esmatasandil. Selleks kasutamata ressurss on kogemusnõustajad, kes saaksid vaimse tervise probleemidega noori toetada.
Ettevõtlusega alustamine
606. Kõigist küsitlusele vastanud NEET noortest on ettevõtlusega alustamisele mõelnud ja seda tõsiselt kaalunud 31%, mõelnud, aga mitte tõsiselt kaalunud 27%, ning sellele mõtte mõelnud või pigem mitte mõelnud 40% (joonis 73). 2% juba tegelevad ettevõtlusega (joonis 73).
Joonis 73. Vastus küsimusele „Kas olete mõelnud ettevõtlusega alustamisele?“, N=128
Allikas: eraisikute küsitlus.
607. Ettevõtlusega alustamist aitaks küsitluses osalenud NEET noortel tõsiselt kaaluda eelkõige ettevõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumine (58%), tagastamatute toetuste parem kättesaadavus ja/või soodsamad laenutingimused (49%) (joonis 74).
2%
27%
31%
40%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%
Juba tegelen ettevõtlusega
Jah, olen mõelnud, aga ma ei kaalunud seda tõsiselt
Jah, olen mõelnud ja seda tõsiselt kaalunud
Ei/pigem ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
231
Joonis 74. Vastus küsimusele „Mis aitaks teil tõsiselt kaaluda ettevõtlusega alustamist?“, N=74
Allikas: eraisikute küsitlus.
608. Intervjuudest NEET noortega ilmnes, et kuigi ettevõtlusega alustamise peale on mõeldud, siis sageli takistab ettevõtlusega alustamist informatsiooni puudus/kättesaadamatus ja/või teadmatus, kuidas seda teha. Samuti heade ideede puudus või tugeva äriplaani koostamise oskuse puudus. Lahendust nähakse samamoodi nagu küsitluse tulemuste korral ettevõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumises NEET noortele.
4.4.2. Haridus ja tasemeõpe
Hariduses osalemine
609. Küsitluses osalenud NEET noortest on 45% mõelnud lähiaastatel jätkata või uuesti alustada õpinguid koolis ning 20% teevad seda sel aastal (joonis 75). 18% ei leia selleks aega isiklikel põhjustel ning kokku 7% on juba olemas kutse või kõrgharidus (joonis 75). Muude põhjustena toodi välja näiteks vaimse tervise probleemid, sobiva eriala puudumine, transpordi puudus. Sama toodi välja ka intervjuudes ning mainiti, et haridussüsteemis ei anta piisavalt teavet, millised on võimalused pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist. Seda kinnitati ka valideerimisseminaril, et noorte teadlikkus erinevatest edasiõppimise võimalustest ei pruugi olla hea. Lisaks sellele on veel palju arenguruumi kutsehariduse populariseerimisel noorte seas.
18%
19%
19%
49%
58%
82%
81%
81%
51%
42%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Muu
Pankade ja hoiu-laenuühistute laenu soodsamad ngimused
Mikrokrediidi ehk väikelaenu saamise võimalus
e evõtluse alustamiseks
Tagastamatute toetuste parem kä esaadavus ja/või
soodsamad ngimused
E evõtlusalaste nõustamisteenuste pakkumine
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
232
Joonis 75. Vastus küsimusele „Kas olete mõelnud jätkata või uuesti alustada õpinguid koolis/kutseõppekoolis/rakenduskõrgkoolis/ülikoolis?“, N=128
Allikas: eraisikute küsitlus.
610. NEET noortel aitaksid tõsiselt kaaluda õpingute jätkamist või uuesti alustamist koolis eelkõige kõrgemad palgad erialal, kus soovitakse töötada (52%), Eesti Töötukassa toetus (34%) ning suuremad isiklikud säästud (30%) (joonis 76). Kõige vähem aga soodsamate tingimustega laenu kättesaadavus jooksvate kulude katmiseks (4%) (joonis 76).
Joonis 76. Vastus küsimusele „Mis aitaks teil tõsiselt kaaluda õpingute jätkamist või uuesti alustamist koolis/kutseõppekoolis/rakenduskõrgkoolis/ülikoolis?“, N=128
Allikas: eraisikute küsitlus.
Koolitustel osalemine
611. Kõigist küsitlusele vastanud NEET noortest vajaks keelekursusi 41% töö leidmiseks ning 27% paremaks igapäevaelus toimetulekuks ning 46% ei vaja keelekursusi (joonis 77). Eelkõige soovitakse osaleda inglise, eesti ning vene keele kursustel.
1%
6%
10%
18%
20%
45%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
Ei, sest mul on kõrgharidus olemas
Ei, sest mul on vajalik kutseharidus olemas
Muu
Ei, sest ma ei leia selleks aega kas töö tõttu või muudel
isiklikel põhjustel
Jah, olen sellele mõelnud ning teen seda sel aastal
Jah, olen sellele mõelnud ning võibolla teen seda lähiaastatel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
233
Joonis 77. Vastus küsimusele „Kas teil oleks vaja osaleda keelekursusel?“, N=128
Allikas: eraisikute küsitlus.
612. Keelekursustel osalemiseks loodetakse eelkõige Eesti Töötukassa toetusele (74%) ning riigi toetusele (70%), kõige vähem aga loodetakse kulutusi kasvõi osaliselt katta soodsamate tingimustega laenuga (3%) (joonis 78).
Joonis 78. Vastus küsimusele „Keelekursustel osalemiseks...“, N=59
Allikas: eraisikute küsitlus.
613. Kõigist küsitlusele vastanud NEET noortest vajaks muid koolitusi (väljaarvatud keelekursusi) töö leidmiseks 34%, teadmiste arendamiseks, mis ei ole seotud erialaga, 15%, ettevõtluse alustamiseks 12,5% ning erialaga seotud koolitusel 12% (joonis 79).
27%
41%
46%
73%
59%
54%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Jah, sest see aitaks mul igapäevaelus paremini toime tulla
Jah, sest see aitaks mul leida töö/parema töö
Ma ei vaja keelekursusi
Jah
Ei
12%
12,5%
15%
34%
45%
88%
87,5%
85%
66%
55%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Jah, mõnel koolitusel, mis on otseselt seotud minu erialaga
Jah, sest see aitaks mul alustada e evõtlusega
Jah, mõnel koolitusel, mis annaks teadmisi ja aitaks arendada oskusi, mis ei ole otseselt seotud
minu erialaga
Jah, sest see aitaks mul leida töö/parema töö
Mul ei ole vaja koolitust
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
234
Joonis 79. Vastus küsimusele „Kas teil oleks vaja osaleda mõnel teisel (väljaarvatud keelekursusel) koolitusel?“, N=128
Allikas: eraisikute küsitlus.
614. Vajalikul koolitusel osalemiseks loodavad NEET noored küsitluse järgi eelkõige Töötukassa toetusele (69%) ning riigi toetusele (65%). 35% kaaluks isiklike rahaliste vahendite kasutamist ning 10% kaaluks kasvõi osaliselt katta kulutusi soodsamate tingimustega laenuga (10%) (joonis 80).
Joonis 80. Vastus küsimusele „Vajalikul koolitusel osalemiseks...“, N=71
Allikas: eraisikute küsitlus.
615. Samamoodi nagu tööturul osalemise takistuste korral on ka hariduses ja koolitustel osalemise takistusteks intervjuude põhjal sobiva eriala leidmise takistus ning vaimse tervise probleemid. Noorte sõnul julgustaks neid õppima minema see, kui on kohe teada ja olemas hea töövõimalus ja hea palk. Koolituste osas nägid intervjueeritud noored eelkõige vajadust autojuhilubade, inglise keele ja IT-alaste ning eneseabi koolituste järele. Küsitluse tulemustega samamoodi arvasid ka intervjueeritud NEET noored, et koolituste eest oleksid nad nõus tasuma ainult tungival vajadusel, kui Töötukassa koolitusel osalemist ei toeta. Samuti tõid mitmed noored välja võimalusi osaleda tasuta koolitustel interneti teel.
12%
12,5%
15%
34%
45%
88%
87,5%
85%
66%
55%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%
Jah, mõnel koolitusel, mis on otseselt seotud minu erialaga
Jah, sest see aitaks mul alustada e evõtlusega
Jah, mõnel koolitusel, mis annaks teadmisi ja aitaks
arendada oskusi, mis ei ole otseselt seotud minu
Jah, sest see aitaks mul leida töö/parema töö
Mul ei ole vaja koolitust
Jah
Ei
10%
10%
35%
35%
65%
69%
90%
90%
65%
65%
35%
31%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Loodan, et minu sugulased aitavad mul neid
kulutusi teha
Kaaluksin kasvõi osaliselt ka a kulutusi soodsamate ngimustega laenuga
Loodan kohaliku omavalitsuse toetusele
Arvan, et kasuta(ksi)n isiklikke rahalisi vahendeid
Loodan riigi toetusele
Loodan Ees Töötukassa toetusele
Jah
Ei
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
235
616. Lähtuvalt küsitluse tulemustest ning intervjuudest ja valideerimisseminari tulemustest ei ole NEET- noortele vaja luua rahastamisvahendeid. Noorte puhul tuleb toetada nende haridusse ja tööellu suundumiseks eelkõige nende vaimset tervist, suurendada teadlikkust erinevatest töötamise ja edasiõppimise võimalustest.
4.5. Lapsed ja pered
617. Laste ja perede vajaduste kaardistamiseks korraldati kaks intervjuud laste ja perede esindusorganisatsioonide esindajatega ning laste ja perede teemat käsitleti ka intervjuudes KOVidega.
618. Peamise teemana toodi intervjuudes nii laste ja perede esindusorganisatsioonide kui ka KOVide esindajatega välja, et tugispetsialistide (eelkõige psühholoogide, terapeutide, logopeedide jne) puudus on oluline probleem, millega eriti väiksemad KOVid silmitsi seisavad. Samuti toodi esile vajadus luua tugiteenuste keskusi, kuid paljudes KOVides selleks raha napib. Ka Riigikontrolli 2020. aastal valminud auditi kohaselt on koolides jätkuvalt puudu tugispetsialistidest206. Samuti ei kata ülikooli tasemeõppe õppekohtade ja lõpetajate arvud tugispetsialistide nõudlust ka lähitulevikus. Riigikontrolli hinnangul aitaks olukorda mõnevõrra leevendada KOVides tugiteenuste keskuste loomine, mis aitaks tugispetsialistide koormust erinevate haridusasutuste vahel ühtlasemalt jaotada ning seeläbi ka tugiteenuste kättesaadavust parandada. 2020. aasta novembri seisuga olid tugiteenuste keskused loodud kaheksas KOVis.
619. Lisaks tugispetsialistide puudusele toodi intervjuudes olulise murekohana välja üksikvanemad, kellele pakutav tugi peaks olema suurem ja tõhusam – nad vajavad ühelt poolt nii nõu ja abi kui ka lapsehoidmisteenust. Üksikvanematel on kogu koormus ühe vanema peal ja laste mured võivad seetõttu märkamata jääda ning sageli on neil ka rahaliselt raske. Ka üksikvanema toetus on väike ning üksikvanemad vajaksid lisaks toetuse suurenemisele ka rahatarkuse õpetamist, et üksinda oma pere rahaasjadega paremini toime tulla.
620. Kõige haavatavam sihtrühm on laste ja perede esindusorganisatsiooni esindaja hinnangul üksikvanem, kellel on puudega laps ja kes elab Ida-Virumaal. Just seetõttu on hädavajalik pakkuda abivajavatele peredele, kus kasvab puudega laps, piisavas mahus lastehoidu.
621. Intervjuudes KOVidega ilmnes, et nii mõnedki KOVid sooviksid luua (või renoveerida/juurde arendada) rohkem lasterajatisi ning noortekeskusi, kuid selleks on rahalised võimalused piiratud. Intervjuudest laste ja perede esindusorganisatsioonidega jäi kõlama, et KOVid võtaksid selliste investeeringute tegemisel rohkem laste arvamust arvesse, kuivõrd tihtilugu võib laste hääl planeerimisel kaduma minna.
622. Intervjuudest erinevate osapooltega ei ilmnenud, et lastele või peredele oleks vaja luua rahastamisvahendeid, kuivõrd enamik nende vajadustest on lahendatavad eelkõige toetustega või muude tegevustega.
206 Riigikontroll. (2020). Hariduse tugiteenuste kättesaadavus – Kas lapsed saavad hariduse omandamisel lasteaias ja koolis vajalikke tugiteenuseid? Riigikontrolli aruanne Riigikogule.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
236
4.6. Kokkuvõte
623. Käesolevas eelhindamises analüüsiti sotsiaalvaldkonna sihtrühmade vajadusi ning turutõrkeid. Analüüsist selgub, et enamik sotsiaalvaldkonna sihtrühmade vajadusi on lahendatavad eelkõige tagastamatute toetustega, teenustega või muude tegevuste abil. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist on haavatavate sihtrühmadega, kelle jaoks laenu võtmine on sageli viimane variant, mida nad teha soovivad või saavad (laenu teenindamine ei pruugi olla võimalik töötutel, vähenenud töövõimega inimestel või kodude kohandamist vajavatel inimestel ning NEET noortel). Need inimesed, kellel on laenu võtmise võimekus olemas, saavad seda teha vastavalt praegustele laenutingimustele ehk siis laenud on kättesaadavad ning soodsamatel tingimustel laenu/käenduse pakkumine oleks turu moonutamine. Sama kehtib tööandjate kohta, kes tahaksid/võiksid oma töökeskkonda kohandada vastavalt vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. Laen on kättesaadav, aga probleem on motivatsioonis, millega tuleb tegeleda teistel viisidel.
624. KOVid vajaksid täiendavat ressurssi, et teha sotsiaalvaldkonna investeeringuid, kuid laenu saamise võimalus on neil praegu kättesaadav. Laenu ei võeta sageli seetõttu, et KOVi laenu võtmise võimekus on madal ning puudub võimalus laenu teenindada ja seda eriti väiksemates KOVides. Sotsiaalvaldkonna investeeringute tegemisel loodavad KOVid siiski suures osas riigipoolsetele tagastamatutele toetustele ning need KOVid, kellel laenamise võimekust on ning kelle poliitilised prioriteedid seda soosivad, laenu ka võtavad. KOVid teeksid hea meelega koostööd ka erasektoriga (nt sotsiaalsete ettevõtetega ja teiste teenuseosutajatega), kuid ka nemad põrkavad sageli sama probleemi otsa, et sotsiaalvaldkonna investeeringud ei võimalda piisavas mahus laenu teenindada.
625. Sotsiaalseid ettevõtteid pidi katma ettevõtete küsitlus. 311 ettevõtet 778-st väitsid, et nad on sotsiaalsed ettevõtted, mis on üsnagi suur osa küsitlusele vastanud ettevõtetest. Vaatamata küsitluses toodud sotsiaalse ettevõtte definitsioonile, pidasid hindajate hinnangul ettevõtted sotsiaalse ettevõtte all silmas ka sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtet ning seega ei ole ettevõtete küsitluse tulemusi võimalik kasutada sotsiaalsete ettevõtete olukorra analüüsimiseks. Siiski korraldati ekspertintervjuu, et saada aimu sotsiaalsete ettevõtete vajadustest ning turutõrgetest. Ekspertintervjuust selgus, et sotsiaalsete ettevõtete probleemid on sageli seotud tootearenduse, turunduse ja juhtimisega, mistõttu on investeeringute vajadused nii ruumidesse, digilahendustesse kui ka turundusse. Samuti satuvad sotsiaalsed ettevõtted vahel juriidilisele hallile alale – olenevalt vormist (MTÜ/OÜ) pole neile alati projektitoetused kättesaadavad või vastupidi laenud kättesaadavad. Sotsiaalsetel ettevõtetel on ka piirkondlikud erinevused ja nn mahu erinevused – tõmbekeskustest väljaspool on väga keeruline leida kliente, et ettevõte ära tasuks. 2022. aasta kevadel valmis uuring Eesti sotsiaalsete ettevõtete investeerimisvalmiduse ja vajaduste kohta, kus on olemas analüüs turutõrgete kohta sotsiaalsetel ettevõtetel (analüüsi kohaselt on sotsiaalsetel ettevõtetel vaja pikemaid ning madalama intressiga laene) ning ettepanekud nende lahendamiseks207. Sotsiaalsete ettevõtete turutõrkeid ning pikaajalist ja jätkusuutlikku rahastamist on vajalik detailsemalt käsitleda rahastamisvahendite eelhindamise II etapis.
207 Lepik, K.-L., Sakarias, E., Praakli, M., & De Bont, L. (2022). Investment needs and investment readiness amongst Estonian social enterprises. Tallinn University.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
237
5. Tervishoiuvaldkond
5.1. Haiglad
626. Haiglatesse investeerimine on mitmeplaaniline otsus, mida saab riigi/otsustaja tasandilt rakendada erineval viisil ja eesmärgil. Üksiku haigla peamine eesmärk on kõrgetasemelise raviteenuse osutamine. Esmane eeltingimus selleks on sobivate füüsiliste tingimuste olemasolu. Kaasajal on haiglarajatiste üheks olulisemaks tingimuseks paratamatult väga kiiresti muutuva olukorra, väliskeskkonna ning võimaluste tõttu paindlikkus. Näiteks kasvab märkimisväärselt päevakirurgia osakaal, mis vähendab ravivoodite, kuid suurendab operatsioonisaalide vajadust. Samuti mõjutab anesteesia võimaluste areng paljude seni rutiinselt statsionaarses raviasutuses tehtud operatsioonide liikumist haiglast välja eraldiseisvatesse ambulatoorse ravi keskustesse.
Haiglate infrastruktuur
627. arengukava haigla ja see on mõeldud peamiselt kohalike elanike teenindamiseks. Tallinnas on kaks keskhaiglat (Ida-Tallinna Keskhaigla ehk ITK ja Lääne-Tallinna Keskhaigla ehk LTKH) ja kaks regionaalhaiglat (Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehk PERH ja Tallinna Lastehaigla). Tallinn on Lääne- ja Põhja-Eesti patsientide halduskeskus ning Hiiumaa, Läänemaa ja Raplamaa haiglad on võrgustunud PERHiga. Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) on Tartus asuv ülikoolihaigla. Tegemist on Lõuna-Eesti ja osaliselt Kirde-Eesti kolmanda taseme haiglaga. TÜKi alla on võrgustunud Valga, Lõuna-Eesti ja Põlva haiglad. Kirde-Eesti elanikkonna patsiente teenindavad peamiselt Ida-Viru Keskhaigla (IVK) ja Narva haigla ning mõlemad haiglad teevad koostööd TÜKiga. Pärnus asub neljas keskhaigla, mis teenindab peamiselt Pärnumaa elanikke. Viimase 20 aasta jooksul on ehitatud või renoveeritud vaid 50% regionaalhaiglate pinnast. Samuti asub endiselt eraldi aadressidel 27 regionaalhaigla haiglahoonet, millest 19 hoonet on konkreetsest haigla põhilinnakust kaugel.208
628. Keskhaiglad moodustavad 28% (201 000 m2) Eesti haiglate kogumahust, millest 47% (95 000 m2) on umbes viimase kahe aastakümne jooksul kas täielikult või suures osas renoveeritud. 28% kõigist Eesti haiglate patsientide tubadest on keskhaiglates (879 tavapatsiendi tuba 1617 voodikohaga). Nendest vooditest 58% on O2-varustusega, 83% on ühe- ja kahekohalistes tubades, mis sisaldavad 69% tavalistest vooditest, ning 74% on WC ja dušiga. 38 haiglahoonetest asuvad eraldi aadressidel ja 23 neist asuvad haigla pealinnakust kaugel.209
629. 11 üldhaiglat ja üks kohalik haigla hõivavad kokku 28% (199 000 m2) Eesti haiglate kogumahust, millest 32% (64 000 m2) on viimase 20 aasta jooksul põhjalikult renoveeritud, samas kui 13% (27 000 m2) on osaliselt renoveeritud. Üldhaiglates on 33% kõigist Eesti haiglate patsientide tubadest (1031 tavapatsiendi tuba 2255 voodikohaga), 48% vooditest olid varustatud O2-ga, 68% on ühe- või kahekohalised toad, kuhu mahub 49% tavavoodit. Vaid 48% ühe- ja kahekohalistest patsientide tubadest on varustatud WC ja dušiga. 11 üldhaiglal ja ühel kohalikul haiglal on kokku 48 eraldi aadressidel paiknevat hoonet; 20 haiglahoonet asuvad haigla pealinnakust kaugel. Lõuna-Eesti Haigla, Kuressaare Haigla, Põlva Haigla, Valga Haigla, Hiiumaa Haigla, Jõgeva Haigla, Raplamaa Haigla asuvad ühes majas, Rakvere Haigla viiel aadressil kahe eraldiseisva linnakuga (neli haiglakorpust
208 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 209 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
238
ühes kohas ja üks hoone eraldi), Narva Haigla asub seitsmel aadressil kolme eraldiseisva linnakuga (viis haiglakorpust ühes kohas ja kaks korpust eraldi), Viljandi Haigla asub 18 aadressil ja kolm eraldi linnakut, Järvamaa Haigla seitsmel aadressil ja kolm ülikoolilinnakut ning Läänemaa Haigla kahel aadressil üheainsa linnakuga.210
Finantseerimine
630. Valitsuse pikaajalise tervishoiu investeerimispoliitika kohaselt ei ole Eesti Haigekassa hinnakujundus mõeldud haiglate infrastruktuuri kapitaliinvesteeringute kulude täielikuks katmiseks ning vastavalt valitsuse tervishoiupoliitikale on valitud haiglatele tehtud täiendavaid investeeringutoetusi. Üldiselt peetakse jätkusuutlikkuse tagamiseks piisavaks ca 10% EBITA211 marginaalist. Juhul kui valitsuse poliitika täiendavate investeeringutoetuste osas jääb muutumatuks, võib ka 4% EBIT marginaal tagada rahalise jätkusuutlikkuse.212 Madalam ülejäägi tase viitab võimalikele probleemidele pikaajalises rahalises jätkusuutlikkuses.
631. Meditsiinitehnoloogia viimase viie aasta keskmine reinvesteerimise määr213 on aastatel 2016–2018 olnud Kuressaare, Narva, Rakvere ja Jõgeva haiglates regulaarselt alla 20%. Sama näitaja hoonete osas on olnud enamikus haiglates aastatel 2012–2016 üle 10%, mida toetas valitsuse investeeringute programm (sh ELi fondid)214. Üldhaiglates on need investeeringud olnud seotud õendusabiga, kesk- ja regionaalhaiglates aga akuutravi optimeerimisega. 2017. ja 2018. aastal on peaaegu kõigi üldhaiglate keskmine viieaastase hoonete reinvesteerimise määr langenud alla 10%.215
632. Et saada kasu riiklikest investeerimisprogrammidest, peavad haiglad tagama omaosaluse olemasolu. Selleks on haiglad võtnud pangalaene. Mõned suuremad haiglad ja enamik väiksemaid haiglaid on jõudnud kriitilise võlateenindusvõimeni (võla/EBITA näitaja on kõrgem kui kuus või negatiivne negatiivse EBITA tõttu). Vaid Läänemaa, Viljandi, Narva ja Kuressaare haiglatel pole võla/EBITA suhtega probleeme või on need väikesed. PERHil on suuremate haiglate seas kõrgeim võla/EBITA suhe.216
633. Ebapiisav likviidsus on olnud Jõgeva haigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla pidev probleem aastatel 2008– 2018. Raplamaa, Põlva ja Hiiumaa haiglate puhul oli probleem aktuaalne kuni regionaalhaiglaga ühendamiseni.217
210 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 211 EBITA kogutulust (EBITA marginaal) näitab organisatsiooni kasumlikkust igapäevasest äritegevusest ilma kapitaliga seotud kulude, intresside ja amortisatsioonita. 212 4% on piisav, et katta regulaarseid väiksemaid taristu täiustusi, sest ca 1/3 vajalikust taristuinvesteeringu maksumusest kaetakse Haigekassa hindade kaudu. 213 Ühe aasta meditsiiniseadmete ostuväärtus / Meditsiiniseadmete järelejäänud väärtus ostuhindades. 214 Sotsiaalministeerium. (n.d.). Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 2014-2020. https://www.sm.ee/et/struktuurivahendid-sotsiaalvaldkonnas (vaadatud 21.04.2022). 215 215 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 216 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 217 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
239
634. Viimase kümnendi finantsinformatsiooni analüüsi põhjal ei ole regionaal- ja keskhaiglates olulisi probleeme, mis võiksid ohustada nende majanduslikku jätkusuutlikkust. Samas enamik üldhaiglaid vajab oma infrastruktuuri uuendamiseks investeeringuid, samas kui nende sissetulek on ebapiisav ja/või laenukoormus maksimaalse lähedal.218
Intervjuude kokkuvõte
635. Käesoleva uuringu raames korraldati ka erinevate osapooltega (KOVid, haiglate finantsjuhid, ametnikud) intervjuusid ja fookusgruppe. Üldiselt haiglate poole pealt selgus, et otseselt turutõrkeid investeeringute tegemiseks neil ei esine, mida kinnitati ka valideerimisseminaril. Suurematel haiglatel on tekkinud juba koostöö Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB)219, mis on spetsialiseerunud ka haiglate rahastamisele. Samas tõid haiglad siiski välja, et mõnel juhul võivad pangad küsida ka tagatist ning selle tagamisega võib haiglal tekkida probleeme, eriti kui hooned on vanad ja amortiseerunud. Pankade esindajate sõnul on Eesti pangad valmis haiglaid finantseerima ja pangad osalevad haiglate hangetel, kuid NIBil on võimekus pakkuda raha soodsamatel tingimustel kui kohalikel kommertspankadel.
636. SoMi hinnangu kohaselt on 20 haiglale seoses arengukavaga vaja ca 1 miljard eurot infrastruktuuriinvesteeringuteks. Sellist mahtu haigla enda võimekus investeerida praegu ei kata ja selleks on tarvis riigi ja/või ELi fondide rahastust. Sellise mahuga investeeringuid laenurahaga rahastada ei ole mõistlik. Viimaste aastate näitel saame rääkida näiteks PERHi ja TÜKi hoonete ehitamisest. Praegu on käsil Viljandi haigla projekt, mida rahastatakse mitmest eri allikast.
637. Haiglate laenuvõimekus on erinev. Riikliku haiglavõrgu haiglaid rahastab valdavalt Haigekassa ravikindlustuse eelarvest. Ravikindlustuse hinnad on arvestatud tegevuspõhiselt ja kuigi need sisaldavad ka investeeringu komponenti ja amortisatsiooni, ei ole sinna kasumit sisse arvestatud. Sellest tulenevalt saavad haiglad rahastuse arvelt soetada näiteks aparatuuri ja teha muid väiksemaid investeeringuid, mida osaliselt kaasrahastatakse laenu või liisinguga.
638. Infrastruktuuri arendamine või suuremahulised ehitusinvesteeringud (kümned miljonid eurod) Haigekassa rahastusega kaetud ei ole. Näiteks ühe väiksema üldhaigla (Järvamaa, Lõuna-Eesti, Valga, Põlva vms) aasta tegevustulem on ca 10 miljonit eurot. Haiglate aasta tulem jääb tavaliselt suurusjärku alla miljoni euro, sellest suuremahulisi investeeringuid ei tee. Arvestades, et investeering uue haigla rajamiseks on suurusjärgus 50 miljonit eurot, ei ole reaalne, et haigla ise suudaks suuri investeeringuid rahastada. Need nõuavad kindlasti riigi ja ELi rahastust. Kõik suured investeeringud uute korpuste rajamiseks PERHile, TÜKile ja IVK-le on tehtud ELi struktuurifondide rahastusega. Samadest allikatest on rahastatud ka õendushaiglate ja tervisekeskuste rajamist.
639. Laenu maht, mida haiglad on võimelised teenindama, on väike, arvestades, et ca 80% tegevuskuludest läheb palkadeks. Samas ei saa väita seda suurhaiglate kohta, kuna sealsed teenuste mahud võimaldavad suuremat puhvrit ka laenutoodete kasutamiseks. Kuid just suured regionaalhaiglad (PERH, TÜK), mille tegevuskulud on ca 300 miljonit eurot, kasutavad
218 AARC. 2019. Deliverable A - Map of the current hospital system. Person-Centred Integrated Hospital Master Plan in Estonia (REFORM/SC2019/140). https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 219 NIB on rahvusvaheline finantsasutus, mille kaasomanikeks on kaheksa liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Pank rahastab era- ja avaliku sektori projekte liikmesriikides ja neist väljaspool. NIB omab kõrgeimat võimalikku krediidireitingut AAA/Aaa juhtivatelt reitinguagentuuridelt Standard & Poor’s ja Moody’s.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
240
investeeringuteks rohkem laenukapitali. Pangad on nende laenuvõimekusega kursis ja seda on tasuvusanalüüsidega ka hinnatud.
640. Kõige enam oma investeeringutest peavadki läbi mõtlema väiksemad haiglad (mis on enamjaolt küll võrgustunud juba regionaalhaiglatega) ja seda just selles võtmes, et kuna on kehtestatud ühtne maksimaalne laenukoormuse piirmäär kõigi haiglate peale, siis suurte ehituste korral ei pruugi väiksemate haiglate jaoks enam vahendeid jätkuda. Üldiselt aga ei ole ka see probleem, kuna investeeringud saab üldjuhul ette planeerida pikema aja jooksul ja vajadusel ka prioriseerida.
641. Mingis mahus laenukohustused on praegu haiglatel olemas, aga laenukapitali kaasamise osakaal on ebaoluline. Ja see ei aita suuremas pildis tervishoiu taristu parandamisele kaasa. Võib kaaluda 0% intressimääraga laenude pakkumist tervishoiusektorile, aga suuremad investeeringud sõltuvad siiski sellest, kas saadakse riiklik või ELi toetus.
Kokkuvõte haiglate kapitali kättesaadavuse ja riigipoolse sekkumisvajaduse
kohta
642. Kuigi üldiselt tuli intervjuudest erinevate osapooltega välja see, et suurematel haiglatel otseseid turutõrkeid laenu saamisel ei esine, on siiski mõned aspektid, mis tulevad välja eelkõige haiglate suurusest olenevalt. Suurtel regionaalhaiglatel on välja kujunenud oma finantspartner – NIB – ning olles korra protsessi läbi teinud, siis laenu saamine erinevate investeeringute tegemiseks ei ole probleem. Nendel haiglatel, kus omanik on KOV, käib kogu laenutaotlemine ja haldamine küll läbi KOVi, kuid otseseid turutõrkeid ei toodud ka seal välja.
643. Regionaalhaiglatel ja keskhaiglatel ei ole küll otseseid probleeme, mis võiksid ohustada nende finantsjätkusuutlikkust, kuid üldhaiglad peavad lähiajal oma infrastruktuuri uuendamisse oluliselt investeerima. Samas aga on neil laenusaamiseks ebapiisav sissetulek või laenukoormus juba maksimumi saavutanud. Kuigi paljud üldhaiglatest on võrgustunud ka juba regionaalhaiglatega ja võib eeldada, et seal on rahaliselt parem seis, siis n-ö üksikhaiglate puhul on see siiski probleem, mille juures saaks riik appi tulla. Seega olekski üks võimalusi anda neile haiglatele, kellel on laenu saamisega raskusi, riigi poolt käendus, garantii vms.
5.2. Tervisekeskused
644. Esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks on Eestis võetud suund laiema teenusevalikuga tervisekeskuste loomisele. See parandaks erinevate tervishoiuteenuste kättesaadavust ja koordineeritust ning krooniliste haigustega toimetulekut.220 Selleks kasutatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevust 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“. Meetme tegevusest toetatakse esmatasandi tervishoiu kohustuslike põhiteenuste, esmatasandi tervishoiu teiseste teenuste ja esmatasandi tervishoiu
220 Habicht T, Reinap M, Kasekamp K, Sikkut R, Aaben L, van Ginneken E. (2018). Tervisesüsteemid muutustes. Health Systems in Transition, 20(1):1–189.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
241
teenuseid toetavate teenuste osutamiseks loodava esmatasandi tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.221
645. 2023. aastaks on kavandatud 50 esmatasandi tervisekeskuse (ETTK) rajamine üle Eesti222, mis seisuga 31.12.2022 eeldatavasti täidetakse üle. 2020. aasta seisuga rahastatud projektidest oli 35 juhul olnud taotlejaks tervishoiuteenuse osutaja ja 22 juhul KOV. Taotlusi tervisekeskuse loomiseks esitati kõigist maakondadest, kõige enam oli neid oodatavalt Harjumaalt. Maksimaalselt on ühte keskusesse koondatud 24 nimistut, need asuvad Harjumaal ja Tartumaal ning üks on seotud haiglaga. Viies maakonnas on taotluse esitanud ainult tervishoiuteenuste osutajad, teistes maakondades on olnud taotluse esitajateks ka KOVid.223
646. ETTKi omanikuks saavad olla KOVi üksus; üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja; haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja ning eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja. Eesti Haigekassa teenuse rahastamise korral peab ETTK olema käsitletav ühtse ja sõltumatu organisatsioonina, et tagada esmatasandi tervishoiuteenuste autonoomia (st sõltumatus ja selge eristus eriarstiabist). ETTK peaks üldjuhul tegutsema ühtsel taristul (vajadusel võib olla filiaale ka teistes asukohtades, kuid mitte maakonna keskuses). Kuigi vastavalt Eesti Haigekassa nõudele peavad ETTKsse kuuluma minimaalselt kolm perearsti, siis täiendavate teenuste puhul on see nõue veidi paindlikum ning tervisekeskused võivad teha ka lepingu alusel koostööd (nt kui füsioterapeut ei taha oma ettevõttest loobuda).224,225
647. Eestis on üldarstiabi osutamise levinuim vorm osaühing. 2020. aasta sügise seisuga olid 468 teenuseid osutavast juriidilisest isikust 363 osaühingud (neist 247 ühe nimistuga praksised), 103 füüsilisest isikust ettevõtjad, lisaks tegutsevad valdkonnas veel üks aktsiaselts ja üks täisühing. KOVi omandis olevad üldarstiabi teenust osutavad asutused ja äriühingud on Eestis vähelevinud (teadaolevalt vaid kaks: OÜ Väike-Maarja Tervisekeskus ja Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ).226
648. Uute tervisekeskuste loomise protsessis on KOVide võimekus ja motivatsioon olnud erinev. Näiteks oleks võinud eeldada, et KOVid, kus on akuutne perearsti vajadus, on aktiivsemad ja avatud suuremale koostööle, siis alati see nii ei olnud. Samas tõid perearstid ja KOVi töötajad ühes
221 Sotsiaalministeerium. Tervise- ja tööministri 05.04.2018 käskkiri nr 33 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused" investeeringute kava koostamiseks esitatavate projektide hindamise juhendid“. 222 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020. 12. mai 2021. a seisuga. https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja- partnerluslepped, lk 67. 223 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 224 Haigekassa. Esmatasandi teenuste arendamine [Internet]. 2020. https://www.haigekassa.ee/haigekassa/strateegiad-ja-arengusuunad-0/esmatasandi-teenustearendamine (vaadatud 21.04.2022). 225 Sepp, V., Kivi, L., Lees, K., Varblane, U., & Espenberg, K. (2015). Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajadusehindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine. Esmatasandi tervisekeskuste organisatoorsed mudelid. RAKE. 226 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
242
varasemas uuringus227 välja, et KOVid tundsid huvi perearstide tegemiste vastu ja aitasid nii nõu kui ka jõuga (rahaga) ning hindasid koostööd KOViga heaks. Sealjuures ei eelda perearstid alati, et KOV kuidagi rahaliselt panustama peaks, kuid leiavad, et KOV võiks lihtsalt huvi tunda, kuidas piirkonna perearstil läheb ja kas on murekohti.228
649. KOVide investeerimisvõimekuse jätkuva kasvuga (perioodil 2014–2016 kulutasid KOVid investeeringuteks kokku ligi 200 miljonit eurot aastas, 2017. aasta valimiste järgselt tõusis see pea 400 miljoni euroni ning 2021. aastal umbes 600 miljoni euroni)229 on KOVides välja kujunenud võimekused, mis on vajalikud investeeringuprojektide elluviimiseks. See tähendab, et KOVides on ülevaade kohalikust maa- ja ehitiste ressursist, mida on võimalik ja optimaalne perearstidele vajaliku taristu loomiseks või kohandamiseks kasutada. KOVid oskavad valida taristu jaoks kõige sobilikuma asukoha, mis sobitub piirkonna oludega, sh elanike liikuvustavadega ning arvestab ka KOVi strateegilistest ja ruumilistest arengudokumentidest tulenevate tulevikuplaanidega.230
650. 2020. aastal Praxise korraldatud uuringust231 selgus, et KOVid võiksid (ja saaksid) panustada perearstide infrastruktuuri arendamisse. Hea näide on Võru linn, kus KOV tegeleb tervisekeskuse taristuga, aga meditsiiniküsimustesse ei sekku. Kahjuks selgus intervjuudest, et endiselt on KOVe, keda väga ei huvita, kas piirkonnas on perearst. Sellise ignorantsuse tõttu võiks mõned kohustused KOVil siiski olla. Peab arvestama, et väga palju loevad osapoolte omavahelised suhted. Kui suhted ei ole head, siis perearst leiab tööd vajadusel mujal ja kaotajaks jäävad KOVis elavad inimesed.232
651. Praegu on KOVide praktika perearste infrastruktuuriga toetada üpris erinev. On KOVe, kus perearstile on hangitud ruumid ja toetatud vajadusel sisustuse soetamisega, samas on KOVe, kus perearstide toetamisse panustatud ei ole ja nendega kokku ei puututa. Selleks, et tagada piirkonnas perearsti olemasolu, peaksid KOVid minimaalselt mõtlema, kuidas toetada ja motiveerida perearste just selles KOVis teenust pakkuma. Perearst, kes KOVi toetust ei tunne, võib piirkonnast lahkuda, sellisesse KOVi on tõenäoliselt ka uue perearsti leidmine raske.233
652. Suur osa haiglavõrgu arengukava haiglatest on ELi struktuurfondide toel loomas esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatele kaasaegset toetavat infrastruktuuri – haiglaga funktsionaalselt seotud tervisekeskust. Osad perearstipraksised on juba koondunud haiglate rajatud tervisekeskustesse. See võimaldab perearstidel suunata patsiendid kiiresti vajalikele uuringutele ja protseduuridele ning saada patsiendile vajalik eriarsti konsultatsioon. Inimese seisukohalt on oluline, et loodavad tervisekeskused paiknevad peamistes tõmbekeskustes isegi juhul, kui haigla asub keskusest
227 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 228 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 229 Riigiraha. https://riigiraha.fin.ee/ 230 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 231 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 232 Ametnikud. Intervjuud esmatasandi teemaga kokkupuutuvate ametnikega. 2020. Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 233 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
243
mõnevõrra eemal. Samuti on oluline, et kõik peamised perearstiabiga seotud uuringud ja muud teenused on kättesaadavad perearsti vastuvõturuumiga samas kohas.234
Intervjuude kokkuvõte
653. Uute tervisekeskuste loomise puhul on kasutatud erinevaid lähenemisi. On neid tervisekeskuseid, mille infrastruktuuri on rajanud KOV, ja neid, mille on rajanud riikliku haiglavõrgu haigla. Selliste tervisekeskuste arv, kus omanikuks ja rajajaks (sh toetuse taotlejaks) on üldarstiabi juriidiline isik, on väike (ca seitse). ELi struktuurifondide toetusega loodud tervisekeskuste puhul on projekti vedajaks olnud eelkõige KOV või haigla, aga ka eriarstiabi osutajad ja perearstid. Enamik maakonnahaiglatest on KOV omanduses kas siis sihtasutusena või aktsiaseltsina. KOVide jaoks tegi finantseerimise keeruliseks asjaolu, et tervisekeskustes tegutsevad perearstid kas FIEdena või ühe inimese äriühinguna. Riik rahastas tervisekeskuste rajamist KOVide kaudu ja oli tihti ka kahe osapoole (st KOVid ja perearstid) vahel vahendaja, et jõuda kokkulepeteni ja tagada toetusega rajatud tervisekeskuste mehitatus. Projekti tegi keeruliseks see, kuidas on juriidiliselt korraldatud esmatasandi tervishoid. Tervisekeskuse rajajale on investeeringute tegemisel oluline kindlustunne, et perearstid tulevad sinna teenust osutama ja sõlmitud kokkulepetest peetakse kinni. Praktikas kujunes see keeruliseks ja oli juhuseid, kus esmastest kokkulepetest hiljem kinni ei peetud.
654. Kui rahastust taotles KOV, kes hiljem sai ka infrastruktuuri omanikuks, olid tema vastutusalas ka kokkulepped perearstidega rajatud keskustes tervishoiuteenuse osutamiseks. Eraomanduses olevate tervisekeskuste puhul omab äriühing hoonet, milles tegutsetakse. Kui sellisel juhul perearst läheb kas pensionile või kolib, on olemasolev taristu kadunud ja uus tulija alustab uuesti tühjast kohast. KOVil on otsene huvi, et piirkonnas oleks tegutsev perearst, ja seega pakub KOV sageli alustavale perearstile ka soodsatel tingimustel KOVi omanduses olevat rendipinda. Siin ei ole üldist tava, palju oleneb KOVist endast. Siin tuleb kindlasti eristada nt suurlinnades ja maapiirkondades tegutsevaid KOVe – maapiirkondades on KOVid väga huvitatud sellest, et piirkonda perearst saada ja seega leitakse ka hüvesid ja soodustusi, mida alustavale perearstile pakkuda.
655. Osades maakondades oli perearstide infrastruktuur haiglate juures ja see säilis ka pärast perearstireformi, mis oli 30 aastat tagasi. Nendel juhtudel oli koostöö haigla ja perearstide vahel hea ja selliselt ka jätkus. Samas on juhtumeid, kus perearstid pidid pärast reformi haigla ruumidest välja kolima ja tegutsemiseks uue rendipinna leidma. Sellistes kohtades on koostöö ühise tervisekeskuse loomiseks problemaatiline. Üldistades saab öelda, et koostöö ja suhted perearstide ning haiglate ja KOVidega on piirkonniti erinevad. Oluline on kogukonna eestvedaja võimekus koostööd soodustada ja tagada.
656. Teine oluline mõjutaja on juriidiline vorm – perearst on eraettevõtja. Ettevõtlusvormist tulenevalt võivad perearstidel tekkida raskused omaosaluse tasumisega ja laenu saamisega. Näide on Pirita perearstikeskus. Kuna tegemist on Tallinnaga, siis siin ei olnud ka KOVi tuge.
657. Eesti suuremates linnades on mitu tervisekeskust. Need olid juba kas eelnevalt olemas või taotlesid rajamist haiglad. Probleem tekkis väiksematel keskustel, kes soovisid koonduda ja vajasid suuremaid ruume, et pakkuda teenuseid, mis peaksid olema esmatasandi tervisekeskuses olemas. Sarnane probleem oli ka näitena toodud Pirita perearstikeskuse puhul.
234 Paat-Ahi, G., Purge, P., Tillemann, K., & Randväli, A. (2021). Omavalitsuste rolli suurendamine üldarstiabi kättesaadavusel. Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
244
658. Tervisekeskuste meede oli väga oluline, kuna see võimaldas välja arendada infrastruktuuri. Edasine sõltub juba koostöövõimest ja suhetest. Nii esmatasandi tervisekeskuste kui ka hooldushaiglate meetme mõju teenuse kvaliteedile on olnud hüppeline. Näiteks kaasaegsete abivahendite olemasolu hooldushaiglates, ventilatsiooni olemasolu.
659. Kuigi KOVil on roll esmatasandi tervishoius, on perearstid siiski autonoomne süsteem. KOV teeb perearstidega koostööd, aga KOVi ülesanne ei ole tervishoiuvaldkonda suunata ega juhtida. Näiteks Tartu linnal ei ole ei linnahaiglat ega -polikliinikut. Tallinn ehitab linnahaiglat ja eeldatavasti nõuab see ka suuremat omavahelist koostööd haigla ja linna vahel. Enamasti on tervisekeskuste osas kombineeritud koostöö, kus KOV ei ole võtnud n-ö juhtivat rolli, vaid see on olnud tervisekeskuse käes (nendel juhtudel, kus KOV on juriidiline omanik). Võib öelda, et ETTKde arendamine on KOVidele problemaatiline, kuna ei suudeta tagada perearstide olemasolu keskustes.
660. Kokkuvõtteks saab öelda, et uute tervisekeskuste loomisel on tekkinud tõrkeid nii rahastamise kui ka korraldusliku poolega. Rahastamisel on eelkõige probleemiks olnud see, et kui perearstid on tahtnud ise tervisekeskust teha, siis ei ole neil olnud vahendeid omaosaluseks ning siis on tulnud KOV või haigla appi. Samas võib olla see problemaatiline ka KOVide jaoks (eriti n-ö vaesemate) ja vahel panustavad ka haigla ning KOV mõlemad tervisekeskuse ehitamisse. Riiklikku sekkumist olekski ehk kõige enam vaja nendel juhtudel, kus tervisekeskus on vajalik, aga vahendeid selle loomiseks ei leita. Seal võib mõelda soodustingimustel laenu pakkumisele nii perearstidele endale kui ka vajadusel haiglale ja KOVidele.
KOVide investeeringud seoses tervisekeskuste arendamisega
661. Analüüsi käigus korraldati 42 KOVis ka küsitlus. Vaid üksikud KOVid (kokku viis) tõid välja, et on osalenud tervisekeskuste arendamistega seotud investeeringutes. Peamiselt investeeriti perearsti keskuse hoone kaasajastamisse ja ühel juhul ka hoone ostmisesse ja selle kaasajastamisse. Perearsti teenuste arendamisega või sellele kaasa aitamisega ei olnud seotud ükski vastanud KOVidest.
662. Erasektoriga koostöös (kasutades selleks ka finantstoodet) teeks investeeringuid järgmise kolme aasta jooksul tervise- ja heaoluteenuste keskuste loomiseks kolm KOVi. Samas erasektori kaasamiseta sama tegevuse jaoks plaanib investeeringuid teha vaid üks KOV.
Kokkuvõte tervisekeskuste rajamisest ja riigipoolsest sekkumisvajadusest
663. Eestis on ELi vahendite toel eesmärgiks võetud 2023. aastaks ehitada või kaasajastada 56 esmatasandi tervisekeskust. Kuna ELi finantseerimise eelduseks on ka omaosalus, siis see on mõningatel juhtudel osutunud probleemiks, eriti siis, kui perearstid on ise tahtnud tervisekeskuse rahastust taotleda. Kui perearstidel ei ole endal piisavalt finantse omaosaluse tasumiseks olnud, siis on appi tulnud ka KOVid või kohalik haigla. Juriidiliselt ongi lahendatud erinevalt, nt haigla ongi tervisekeskuse omanik sel juhul või siis nt KOV ehitab küll oma panusega hoone valmis ja ka haldab seda, kuid perearstid tegutsevad seal ikka ise ning rendivad pinda KOVilt. Nendel juhtudel aga, kus KOV või kohalik haigla omafinantseeringuga appi ei ole saanud tulla, kuid ülejäänud meetme tingimused on täidetud, võiks riik tagada perearstidele omafinantseeringu tarbeks laenu saamise käenduse, garantii vms kujul.
664. Teine suur probleem on perearstide järjest süvenev puudus ja seeläbi ka KOVidele suurenev surve perearstiabi tagamisel. Siinkohal on ka mõned KOVid sunnitud mõtlema ise perearstiabi tagamiseks juriidilise keha loomisele ja see toob kaasa ka rahalisi kohustusi. Kuna KOVid on selles osas väga ebavõrdses seisus (just väiksemate KOVide kahjuks), siis riiklikul tasandil peaks mõtlema meetmete peale, mis aitaksid KOVidel nii juriidiliste kui ka rahaliste küsimustega hakkama saada (sh ka nt soodustingimustel laenu saamine vms).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
245
Eraisikute tervishoiuteenuste finantseerimisvajadused
665. Käesoleva eelhindamise raames korraldati ka küsitlus eraisikutele (N=1545), kellelt küsiti laenutoodete kasutamist erinevate tervishoiuteenuste saamiseks. Vastajatest enim elasid Tallinnas või Harjumaal (46,4%) ja enim vastajaid kuulusid 50–64-aastaste vanuserühma (39,0%). 33% vastanutest kuulusid 30–49-aastaste vanuserühma ja 19,9% 16–26-aastaste vanuserühma. 63,8% vastanutest olid naised ja 60,4% vastajate emakeeleks oli eesti keel. Kõigist vastajatest töötas 21,7%. Osaline töövõime oli määratud 38,5%-le vastajatest ja puuduv töövõime 9,1%-le. Puue oli määratud 22,3%-le.
666. Erinevate tervishoiuteenuste jaoks on pidanud laenu võtma 9,8% vastanutest (vt järgmine joonis). Kõige enam on seda tehtud hambaravi teenuste jaoks (6,5% vastanutest). Samas tõid vastajad välja ka selle, et kuigi nad vajaksid hambaarsti teenuseid, siis sissetuleku puudumise tõttu neile lihtsalt laenu ei anta ja seetõttu ka teenust ei saa. Keskmine laenusumma, mis hambaravi finantseerimiseks võeti, oli 1763 eurot (vahemikus 40–16 000 eurot).
667. Samuti on eraisikud laenu võtnud muude tervishoiuteenuste jaoks, eelkõige erinevate erialaarstide visiitide ja uuringute jaoks (nt psühhiaatri, põlveoperatsiooni jne jaoks). Keskmiselt on muude tervishoiuteenuste jaoks võetud laenu 1467 eurot (vahemikus 15–8000 eurot).
Joonis 81. Eraisikute poolt laenutoodete kasutamine tervishoiuteenuste jaoks, N=1545
Allikas: eraisikute küsitlus.
668. 35,4% vastanutest tõid välja selle, et raha puudumisel jäi neil mõni tervishoiuteenus kasutamata (sh hambaravi). Samuti tõid küsitlusele vastanud välja selle, et vajaliku tervishoiuteenuse kasutamisest on neil puudu jäänud 5–100 000 eurot (vt ka alljärgnev joonis); kõige sagedamini vastati, et puudujääv summa on 1000–5000 eurot (12,7% vastajatest).
7%
3%
2%
0%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
Hambaravi jaoks Muu Eriarsti vastuvõtu eest tasumiseks
Perearsti vastuvõtu eest tasumine
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
246
Joonis 82. Eraisikute poolt puudujääv summa tervishoiuteenuste saamisel, N=1545
Allikas: eraisikute küsitlus.
669. Tervishoiuteenuste jaoks on valmis laenu võtma 12,4% vastanutest ning laenu ei võtaks 39,8% vastanutest. Ligi pooled ei osanud sellele küsimusele vastata (vt järgmine joonis). Need, kes vastasid, et ei ole nõus laenu võtma, tõid peamiseks põhjuseks tahtmatuse ennast laenuga siduda ja selle, et laenu nagunii ei anta või et nad ei jaksaks seda tagasi maksta. Sealjuures toodi välja ka see, et laenu ei anta olemasolevate võlgnevuste või suure laenukoormuse pärast.
Joonis 83. Eraisikute poolt laenuvõtmise valmidus tervishoiuteenuste jaoks, N=1545
Allikas: eraisikute küsitlus.
2%
6% 4%
40%
48%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Jah, kuni 100 eurot laenu
Jah, 101 1000 eurot
laenu
Jah, rohkem kui 1000 eurot laenu
Ei Ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
247
670. Lähtudes eraisikute küsitluse vabavastustest ja nendega tehtud intervjuude käigus välja toodud põhjustest, miks inimesed ei võtaks laenu, ei ole rahastamisvahendite loomine terviseteenuste saamiseks põhjendatud. Tuleb arvestada seda, et see tõlgendus kehtib küsitluses osalenud inimeste profiili kohta, kes on eelkõige abivajavad inimesed.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
248
6. Hoolekande valdkond 671. Eesti avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele jagunevad sotsiaalkindlustuse ja
sotsiaalkaitse vahel – jooksvalt rahastatud ravikindlustusest rahastatakse hooldusega seotud tervishoiuteenuseid (näiteks koduõendusteenus, iseseisev statsionaarne õendusabi), jooksvalt rahastatud sotsiaalkaitsest hooldusega seotud hoolekandeteenuseid (näiteks institutsionaalsed ja toetavad erihoolekandeteenused, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus). Siinjuures teenuste korralduse järgi jagavad teenuste osutamist ja seeläbi ka kulusid keskvalitsus SKA kaudu (erihoolekandeteenused) ja KOVid (nt hooldus hoolekandeasutuses).235
672. Avaliku sektori kulud pikaajalisele hooldusele moodustavad Eestis 0,4% SKTst ehk 2020. aasta SKT suhtes 108 miljonit eurot, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 1,7% SKTst ehk 456 miljonit eurot aastas. Sellega on Eesti üks vähim pikaajalisse hooldusesse panustavaid riike Euroopa Liidus.236 Eesti pikaajalise hoolduse kulude kasvu kohta on antud erinevaid hinnanguid. Sealhulgas Maailmapanga uuringu237 järgi võiksid tagasihoidliku stsenaariumi järgi kulutused suureneda tasemele 0,6–0,8% SKTst ning kasvu stsenaariumi järgi tasemele 3,5–5% SKTst. Euroopa Komisjoni238 viimase (2021) prognoosi järgi suurenevad eri stsenaariumite korral Eesti avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele tasemele 0,5–2,2% SKTst 2050. aastal (vt järgnev joonis). Pikaajalise hoolduse teenuste rahastamise eest peavad vastutama ka inimesed ja nende pereliikmed, mis moodustab ligi 0,3% SKTst – inimeste-leibkondade omakulud on ca 73 miljonit eurot.239
673. Euroopa pikaajaline hooldussüsteem on viimasel paaril kümnendil võtnud suuna deinstitutsionaliseerimisele ehk üleminekuks institutsionaalselt süsteemilt kogukonnapõhise pikaajalise hoolduse süsteemile. Tegemist on kompleksse ja pikaajalise protsessiga, mis hõlmab nii uute teenussüsteemide välja arendamist kui ka põhimõttelisi muutusi riiklike pikaajalise hoolduse ressursside suunamisel.240 Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise keskmes on lähtekoht, et hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma kodus (sh hooldusteenuste pakkumine toimuks kodus) või saama teenuseid kodusid meenutavates kogukondlikes hoolekandeasutustes. Edukaimad riigid selles osas on Põhjamaad ja Holland, kus paljud varem institutsionaalsed tervise- ja hoolekandeteenused on integreeritud terviklikuks kodupõhiseks teenuseks.241,242
235 Masso, M., Paat-Ahi, G., Kiissel, A., Purge, P. (2021). Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused. Uuring. Tallinn: Arenguseire Keskus. 236 Arenguseire Keskus (2021). Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035. Raport. Tallinn: Arenguseire Keskus. 237 Maailmapanga uuring „Hoolduskoormuse vähendamine Eestis” (2017). 238 European Commission (2021a). The 2021 Ageing Report: Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2019-2070) (Institutional Paper 148). Brussels. https://ec.europa.eu/info/publications/2021- ageing-report-economic-and-budgetary-projectionseu-member-states-2019-2070_en 239 Masso, M., Paat-Ahi, G., Kiissel, A., Purge, P. (2021). Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused. Uuring. Tallinn: Arenguseire Keskus. 240 Šiška, J., & Beadle-Brown, J. (2020). Report on the Transition from Institutional Care to Community-Based Services in 27 EU Member States. 10.13140/RG.2.2.33643.77607 241 Eurofound. (2017). Care homes for older Europeans: Public, for-profit and non-profit providers. ISBN: 978- 92-897-1607-9. https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2017/care-homes-for-older- europeans-public-for-profit-and-non-profit-providers 242 Pedersen, A. & Kuhnle, S. (2017). The Nordic welfare state model. In O. Knutsen (Ed.), The Nordic models in political science: Challenged, but still viable? (pp. 219–238). Fagbokforlaget.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
249
Joonis 84. Eesti pikaajalise hoolduse kulude prognoos
674.
Allikas: Masso jt (2021)243, Euroopa Komisjon (2021)244.
675. 2022. aasta seisuga vastavalt ühtekuuluvuspoliitika hoolekandeteenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamisele on paljud suured riiklikud hooldekodud suudetud deinstitutsionaliseerimise protsessi raames ümber reorganiseerida, kuid sellesse protsessi ei ole seni kaasatud erahooldekodusid, kus samuti tuleks vältida liiga suurte üksuste loomist ning tagada võimalikult inimsõbralik elukeskkond. Hoolekandeteenuste hindamise tulemusena tõdetakse, et paljud osapooled tõid välja, et deinstitutsionaliseerimise põhimõtted ei ole veel üldhooldusesse laiemalt üle kandunud.245
676. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest võib toetada mitmesuguseid meetmeid, mis on kooskõlas vaesuse vähendamise poliitika raamistiku nõuetega (temaatiline eesmärk 9), hoida ära institutsionaliseerimist ja toetada üleminekureforme. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ei toeta pikaajaliste hoolekandeasutuste ehitamist ja renoveerimist, olenemata nende suurusest. Soovitatud meetmed on osa strateegilisest visioonist, kuidas rakendada üleminekut institutsionaalselt hoolekandelt kogukonnapõhisele kooskõlas aktiivse kaasamise eeltingimuste kriteeriumidega.246
243 Masso, M., Paat-Ahi, G., Kiissel, A., Purge, P. (2021). Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused. Uuring. Tallinn: Arenguseire Keskus. 244 European Commission (2021). The 2021 Ageing Report: Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2019-2070) (Institutional Paper 148). Brussels. https://ec.europa.eu/info/publications/2021- ageing-report-economic-and-budgetary-projectionseu-member-states-2019-2070_en 245 Viks-Binsol, P., Kallip, K., Palling, L., Konov, V., & Rammul, A. (2022). Ühtekuuluvuspoliitika hoolekandeteenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile. Lõpparuanne. 246 Euroopa Komisjon. Üleminek institutsioonilistelt teenustelt kohalikele teenustele („deinstitutsionaliseerimine”).
0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,70,7
1,3
2,2
3,6
5,9
2019 2030 2040 2050 2060 2070
Baasstsenaarium rahvas kuprognooside järgi
Kulude ja katvuse ELi keskmisega ühtlustamise stsenaarium
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
250
677. KOVide erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja KOVide liitmine tõi kaasa küll eeldused senisest võimekamate KOVide tekkeks, kuid endiselt tuleb KOVe neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Seega on võetud suund KOVide hoolekandepoliitika jõustamisele kohalikul tasandil tagamaks suuremat sotsiaalkaitselise abi osutamist. Koostöös RAMiga on võetud eraldi tähelepanu alla KOVide finantskoormuse eripärad, mis tulenevad elanikkonna vananemisest ja erivajadustega inimeste vajadustest.247
678. 2020. aasta Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 53 513 inimest. Hooldusvajadusega pereliikmetest umbes 4900 olid kuni 18-aastased ning 48 613 inimest 18-aastased ja vanemad. Sealjuures alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 22 330 inimest, 10–19 tundi nädalas umbes 11 713 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas umbes 19 417 inimest. 2020. aastal ei töötanud 2755 meest ja 11 894 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. 248
679. Viimase kümnendi jooksul on küll meeste osakaal hoolduskoormuse tõttu tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. a 14%, 2020. a 19%), kuid siiski rohkem on naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Üle 8200 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivse mehe ja naise ei otsinud 2020. aastal tööd, kuna neil oli vaja hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, samas kui ligi 3300 nimetatud põhjusel tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli veidi üle 7250 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKTst) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKTst).249
680. Suur omastehooldajate koormus toob kaasa vajaduse arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades, et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. SoM on eesmärgiks seadnud vähendada lähedaste hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele elukaareüleselt ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus üle Eesti. Selleks otsustati Vabariigi Valitsuse 30.01.2020 kabinetiistungil toetada pikaajalise hoolduse süsteemi reformimist KOVide ja riigi partnerlusmudeli baasil. Maailmapanga koostatud Eesti pikaajalise hoolduse analüüs250 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja investeerida 0,6–0,8% SKTst ehk 2016. aasta SKT andmetele tuginedes täiendavalt vähemalt 40 miljonit eurot.251
681. Erihoolekandeteenuste rahastamine on samuti viimastel aastatel suurenenud ning lisandunud on teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks
247 Masso, M., Paat-Ahi, G., Kiissel, A., Purge, P. (2021). Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused. Uuring. Tallinn: Arenguseire Keskus. 248 Statistikaamet, 2021. Eesti tööjõu-uuring 2020. 249 Hoolekandeprogramm (HE03). 2022-2025. Sotsiaalministeerium. 01.10.2021. 250 Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 251 Hoolekandeprogramm (HE03). 2022-2025. Sotsiaalministeerium. 01.10.2021.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
251
nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist. Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Näiteks oli 2018. aastal järjekorras veidi üle 1500 inimese, aga 2020. aasta lõpu seisuga oli see arv juba 1662 inimest.252
682. SoM on võtnud eesmärgiks ka erihoolekandeasutuste reorganiseerimise. Reorganiseerimise eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse, et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvamalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel.253,254
683. Nüüdseks on esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritud üheksa hooldekodu kokku 871 kohaga. Reorganiseeritavast 870 teenusekohast 370 muutub praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 80 kogukonnas elamise ja 74 toetatud elamise ning 44 igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiu teenusekohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 301 uut teenusekohta: 27 ööpäevaringset, 75 kogukonnas elamise, 20 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 28 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja kolm päevahoiu intervallhoolduse teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta.255
684. Meetme tegevuse raames toetati ka projekti „Võisiku kodu reorganiseerimine“, mille eesmärgiks on lõpetada ööpäevaringne erihooldusteenus ASi Hoolekandeteenused hallatavas Võisiku Kodus, mille reorganiseerimisega alustati meetme tegevuse 2.5.1 esimeses taotlusvoorus. Selleks reorganiseeritakse 114 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta. Kokku 120 kohta.
685. Eesti hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud, samuti ei ole piisavalt kohti keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed), mistõttu tuleb investeerida ka olemasolevasse hoolekande infrastruktuuri, st kaasajastada hoolekandeasutusi ning luua spetsiaalseid teenusekohti (nt dementsusega inimestele), et võimaldada kvaliteetsete teenuste pakkumist nendele inimestele, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada.
252 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. Siia loetakse nii eelis- kui ka tavajärjekorras olevad inimesed. 253 Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019). 254 Sotsiaalministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine““ seletuskiri. 2022. 255 Hoolekandeprogramm (HE03). 2022-2025. Sotsiaalministeerium. 01.10.2021.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
252
Intervjuude kokkuvõte
686. Hooldekodude investeeringuid rahastatakse praegu peamiselt hooldekodu klientide teenusrahast (tasub klient / kliendi lähedane / KOV). Vajalikeks investeeringuteks leitakse raha eelkõige hooldekodude personali tööjõukulude arvelt, mis toob kaasa hoolduspersonali arvu vähendamise ja pakutava teenuse kvaliteedi languse. Hooldekodudel on suur vajadus investeeringute rahastamiseks laenurahast või erinevate fondide vahendusel kättesaadavate toetuste kaudu.
687. SoM on välja töötamas ööpäevaringse hooldusteenuse rahastamiseks 1 + 1 + 1 mudelit (klient + KOV + riik). Selle rakendamine võimaldaks hooldusteenusele kehtestada õiglase hinna, mis katab nii tööjõukulud kui ka vajalikud investeeringud. Sellisel juhul investeeringuteks lisarahastuse taotlemisel kas laenukapitali või erinevate fondide kaudu ilmselt vajadust ei oleks. Samas tõi SoM välja ka asjaolu, et sellise rahastusmudeli käivitumise osas on erinevad osapooled (eelkõige KOVid) pigem pessimistlikud. SoM on senini olnud sotsiaalobjektide rahastajaks erinevatest fondidest eraldatud tagastamatu toetuse kaudu (hasartmängu maksutulud).
688. KOVid tõid intervjuudes välja ka asjaolu, et laenuraha/fondidest raha taotlemine peaks olema vastuvõetava intressimääraga ja selle taotlemine peaks olema võimalikult kasutajasõbralik, et rahastus oleks kättesaadav ka väikestele hooldekodudele. Sealjuures peavad laenu taotlemise tingimused (nii KOVide kui ka hoolekandeasutuste jaoks) olema lihtsad ja läbipaistvad. Üheks takistuseks on laenutaotlejale (eriti kui laenu taotleb hooldekodu) ka projekti tasuvuse analüüsi koostamine ja intervjuudest tuli välja, et see võib olla taotleja jaoks liiga keeruline või liialt suur ettevõtmine.
689. Hooldekodudel on võimalik taotleda pangalaenu eeldusel, et äriühingu maksekäitumine ja rahavood vastavad pankade nõuetele krediidikõlbulikkuse osas. Ühe probleemkohana toodi välja ka see, et ehitatud on tihti ülisäästlikult, mis tingib hoonete kiirema amortiseerumise ja kapitaalremondi vajaduse nende käigushoidmiseks. Samuti on pangalaenu taotlemisel eelistatud olukorras suuremates keskustes asuvad hooldekodud, mille täituvuse määr on suurem (kohtade arv peaks olema vähemalt 100 ja enam).
690. Arvestades elanikkonna demograafilisi näitajaid ja vajadust hooldekodude järele järgmise 10 aasta perspektiivis, tuleb hooldekodusid kindlasti juurde. Suuremates linnades (eelkõige Tallinnas) ja tõmbekeskustes on praegu piisav arv kohti olemas. Probleem on hooldekodu kohtadega pigem väiksemates asulates ja tõmbekeskustest väljaspool, kus võib kujuneda problemaatiliseks hooldekohtade piisav (95%-line) täitumine. Kui sellistes kohtades otsustakse rajada hooldekodu, siis teeb seda KOV, kes tagab ka jätkusuutlikkuse. Ideaalis võiks hooldekodu asuda võimalikult kliendi elukoha ja kliendi lähedaste elukoha lähedal.
691. Samuti tuli intervjuudest välja see, et KOV on eraettevõttega võrreldes pankadele väiksema riskiga klient, kuna laenu teenindamine on jätkusuutlik ja risk maksevõime vähenemiseks väike. Praegu ei saa öelda, et erakapitalil tegutsevad äriühingud on võrreldes MTÜde ja SAdega laenu taotlemisel eelistatud olukorras. Laenu andmisel on määrav pigem see, milline on äriühingu rahavoogude juhtimine ja usaldusväärsus. Laenu taotlemisel on probleem kindlasti väikestel ja alustavatel ühingutel sõltumata nende omandivormist.
692. Intervjuudes rõhutati seda, et KOVi hallatavates hooldekodudes võib investeeringute järele küll suur vajadus olla, kuid tihti eelistatakse näiteks ennem koolidega seotud investeeringuid või teedeehitust. Piirid laenuvõtmisel seab ka KOVi laenukoormuse piirmäär ja kui leitakse, et koolid vajavad enam investeeringuid, siis hooldekodud jäävadki ilma. Selles suhtes on nendes piirkondades, kus on suured eraettevõtte hooldekodud, parem seis; kohatasu võib küll olla kallim, kuid hooned on paremas seisus ning ka teenuse kvaliteet võib mõningatel juhtudel parem olla.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
253
693. Kõige suurema surve all ongi ilmselt väiksemad erahooldekodud väiksemates kohtades, kus ei ole KOVi toetust ja laenu investeeringuteks ka raskem saada. Sellisel juhul võiks kindlasti olla abiks riigipoolne abi käenduse vms garantii andmise kujul. Ja muidugi mõjutab laenu saamist lõpuks ka voodikohtade arv: väiksema voodikohtade arvuga (alla saja) on enda majandamine keerulisem kui 100+ voodikohtade arvuga hooldekodudel.
694. Kuigi pangad eelistavad selgelt suuremaid hooldekodusid, siis mõnes intervjuus tuli välja ka see, et SoMi eelistus oleks arendada ja toetada pigem väiksemate hooldekodude võrgustikku, mis oleksid ka inimkesksema lähenemisega (viimast rõhutatakse ka SoMi erinevates arengukavades).256,257 Samuti näitab muu maailma kogemus, et toetatakse väiksemaid ja „kodusemaid“ hooldekodusid, mis asuvad linnade ja alevite läheduses.258
695. Kui hoolekandeasutuste puhul on eelistatud väiksemad maapiirkondades asuvad hoolekandeasutused, siis tekib küsimus, millised finantstooted ja kas üldse peaksid olema kättesaadavad KOVidele? Kui KOVid jätta toetuse saajate hulgast välja ja suunata see väiksematele hooldekodudele, siis tekitame olukorra, kus KOVi algatusel asutatakse MTÜ, kes KOVi hoolekandeasutust haldab ja kvalifitseerub toetuse ja/või käenduse saajate hulka. Praegu on KOVidel võimalused olemas selleks, et hooldekodu rajamiseks või renoveerimiseks finantseerimist taotleda. Küsimus on pigem selles, kas hooldamist väärtustatakse või mitte, ja soovis selleks rahalisi vahendeid leida. Selles osas võiks riik anda KOVidele konkreetsed suunised hooldekodude rajamiseks, kaasates vajadusel ka erakapitali. Kui selleks eraldatakse kas toetust või ollakse valmis laenu käendama, siis KOVid seda võimalust tõenäoliselt ka kasutaksid. Oluline on, et toetuse eraldamine ja kasutamine oleks sihtotstarbeline.
696. Intervjuudes toodi välja ka see, et sageli on KOVidel ja asulapiirist väljapool asuvatel hooldekodudel probleemiks taristu (üldvesi, -kanalisatsioon) puudumine ja sellest tulenevad lisavajadused rahastada kas puurkaevu või reoveeväljade rajamist. Sageli vastutab selliste probleemide eest hooldekodu juht, kuigi see peaks olema KOVi vastutusvaldkond. Käenduse võimalus võiks KOVidele kindlasti jääda tingimusel, et käendatavad rahalised vahendid suunatakse hooldekodu arendamiseks. Vastasel korral soodustame hoolekandeteenuse suundumist erasektorisse, aga säilida võiksid erineva omandivormiga hoolekandeteenused.
697. Praegu on umbes 60% hooldekodudest KOVi omandis259. Olukord, kus hoolekandeteenus liigub erakätesse, vajaks tulevikus kindlasti täiendavat analüüsi selles osas, mida see KOVidele tähendaks ja millised sammud KOVide poolt järgneksid (nt hooldekodude müük). Nüüdne olukord sõltub suuresti sellest, kas KOV näeb hooldekodu tulu teenimise või kulu allikana ja vastavalt sellele toetatakse või survestatakse ka hooldekodu juhti. Praeguses situatsioonis on keeruline hooldekodu näha kui tulu teenimise allikat; kui üldse, siis tuleb see teenuste kvaliteedi arvelt.
698. Kui võrrelda eraalgatusel ja KOVide juures tegutsevaid hooldekodusid, siis on näha, et KOVide puhul ei ole hooldekodu kulud sageli selgelt eristatud ning osa hooldekodu kuludest võivad „varjatud kujul“ sisalduda ka valla üldkuludes. Kuna kasutusel on erinevad mudelid, siis on tervikpildi saamiseks vaja kulukomponendid eelnevalt koondada ja neid analüüsida, et kujundada arusaam hooldekodu
256 Heaolu arengukava 2016-2023. Sotsiaalministeerium. 257 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Sotsiaalministeerium. 258 Fox, S., Kenny, L., Day, M. R., O’Connell, C., Finnerty, J., & Timmons, S. (2017). Exploring the Housing Needs of Older People in Standard and Sheltered Social Housing. In Gerontology and Geriatric Medicine (Vol. 3, p. 233372141770234). SAGE Publications. https://doi.org/10.1177/2333721417702349 259 Birgit Ruisu. Üldhooldekodude lepingulist delegeerimist ja jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid. 2020. Magistritöö. Eesti Maaülikool.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
254
arendamisega seotud tegelikest kuludest ja need ka eraldi reana kajastada. Kõikehõlmava pildi hooldekodu kuludest saab praegu siiski ainult erakapitalil tegutsevate hooldekodude näitel. Sageli teeb olukorra keerulisemaks ka selline olukord, kus hooldekodu omanik on äriühing, mille omanikuks on KOV. Sellistel juhtudel on ilmselt tõenäoline, et osa hooldekodu arendamisega seotud kuludest on varjatud kujul KOVi üldeelarves.
Eraisikute pikaajalise hoolduse finantseerimisvajadused
699. Eraisikute küsitluses selgus, et 1,7% vastanutest pidid ka lähedaste hooldekoduarveid tasuma (kuid arvestades küsitletava sihtrühma eripäradega, ei ole see väga üllatav). Summad, mida lähedaste hooldekodu koha eest tasuma pidi, jäid vahemikku 40–1400 eurot. Ligi 11% oleksid valmis lähedase hooldekodu tasumiseks ka laenu võtma, 33,3% vastanutest ütlesid, et nad ei võtaks laenu, ning 56,1% ei osanud sellele vastata (vt järgnev joonis). Peamise põhjusena, miks laenu võtmist lähedase hoolduskulude tasumiseks ei kaaluta, toodi välja tagasimaksmise võimetus ja et laenu ei anta. Arvestades seda, et väike protsent vastanutest pidid lähedaste hooldekoduarveid tasuma, ei ole rahastamisvahendi loomine põhjendatud, eriti sel põhjusel, et riik tegeleb 1 + 1 + 1 mudeli loomisega.
Joonis 85. Lähedaste hooldusteenuste tasumiseks laenuvõtmise valmidus
Allikas: eraisikute küsitlus.
KOVide investeeringud seoses hoolekandeasutuste arendamisega
700. KOVide küsitluse põhjal olid hoolekandetaristu rajamise või ajakohastamisega tegelenud 42st KOVist 26 ehk 62% KOVidest. Peamiste tegevustena toodi välja kas olemasoleva hoolekandeasutuse kaasajastamine või uue ehitamine (12), ning mõnel juhul ka sotsiaalteenuste arendamine (4). Erihoolekande teenuste arendamisse ei olnud panustanud ükski vastanud KOVidest.
701. Kuigi mitte ükski vastanud KOVidest ei olnud viimase kolme aasta jooksul hoolekandevaldkonna arendamise jaoks laenu võtnud, siis siiski märkisid kaheksa KOVi ehk 19% KOVidest ära, et nad plaanivad järgneva kolme aasta jooksul võtta hoolekande taristu rajamise/ajakohastamise jaoks
1%
5% 5%
33%
56%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Jah, kuni 100 eurot laenu
Jah, 101 1000 eurot
laenu
Jah, rohkem kui 1000 eurot laenu
Ei Ei oska öelda
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
255
laenu, ja kaks KOVi tõid välja, et plaanivad laenu võtta hoolekandeteenuste arendamiseks, ning üks tõi välja, et plaanib laenuraha võtta erihoolekandeteenuste arendamiseks.
702. Erasektoriga koostöös (kasutades selleks ka finantstoodet) teeks investeeringuid järgmise kolme aasta jooksul üldhoolekande teenuskohtade loomiseks kolm KOVi ja erihoolekande teenuskohtade loomiseks kaks KOVi. Samas erasektori kaasamiseta samade tegevuste jaoks plaanivad investeerida vastavalt seitse KOVi ja üks KOV.
Kokkuvõte hoolekandeasutuste rahastamisvõimaluste kohta
703. Praegu on hoolekandeasutuste investeeringuteks kasutatud erinevaid võimalusi ning väga palju sõltub ka sellest, kes on omanik. Kõige suuremad probleemid investeerimisvahendite leidmisel on väiksematel hooldekodudel, kus on vähe voodikohti ja üleüldine majandamine võrreldes suuremate hooldekodudega keerulisem. Nende hooldekodude puhul sõltub ka palju KOVi toetusest. Kui riik võtab siiski selge suuna, et vaja oleks arendada inimkesksemat ja väiksemat hooldekodude võrku, siis tuleks riigil ka sekkuda (1 + 1 + 1 mudel näiteks) ning koos sellega ka mõelda, kuidas tagada finantstoodete kättesaadavus.
704. Tulenevalt seadusest on KOVid erinevalt perearstiabist kohustatud tagama abivajajatele hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja seetõttu kas panustatakse või plaanitakse panustada sellesse valdkonda ka rohkem investeeringuid. Samas võib piirkonnas asuv hooldekodu kuuluda nii KOVile kui ka erasektorile (viimasel juhul lihtsalt ostetakse teenus sisse). Kuna suur osa KOVidest aga siiski haldab ise hooldekodusid, siis peavad nad tahes-tahtmata ka nendesse investeerima. Investeeringute jaoks võetakse küll tavaliselt laenu, kuid seda üldlaenuna KOVile, mitte eraldi sihtotstarbelise laenuna. Siinjuures võib mõelda, et kui riik tahaks arendada just väiksemate hooldekodude võrgustikku, siis kas oleks võimalik ka kuidagi sihitada seda tüüpi toetusi või finantseerimist.
705. Eestis on ka erasektori hooldekodusid ja üldiselt on need suuremad võrgustikud, kus on mitmes kohas majad ning palju voodikohti. Toodi välja, et kuna need hooldekodud on loodud ka investorite abiga ning jätkusuutlikkus on hea, siis turutõrkeid ei esine. Kõige keerulisem olekski oma hooldekodu luua n-ö üksiküritajal, kes tahab seda algusest peale luua ning voodikohti ei tuleks üle saja. Sellisel juhul ei saaks need ka tõenäoliselt laenu ning lisainvesteeringuteta jääks hooldekodu tõenäoliselt loomata. Kui on selgelt näha, et kuskil piirkonnas hooldekodu ei ole (või piisavate kohtadega) ning KOV ei ole ka huvitatud selle loomisest, siis võiks kaaluda ka erasektorile soodustingimustel laenu andmist hooldekodu loomiseks.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
256
7. Soovitused ja ettepanekud
7.1. Soovitused ja ettepanekud ettevõtluse valdkonnas
Tabel 80. Soovitused ja ettepanekud ettevõtluse valdkonnas
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
1.1 Ettevõtted puutuvad investeeringuvajaduse katmisel mitmete probleemidega kokku (ebapiisavad tagatised, kõrged intressimäärad, puudulik või vähene ajalugu jne)
Riigi sekkumine finantsteenuste pakkumiseks rahastamisvahendite kaudu on põhjendatud
Pakkuda ettevõtetele finantstooteid rahastamisvahendite kaudu vastavalt tabelile 30
Peatükid 1.1.3, 1.3, 1.4
Planeerida laenu ja käenduse pakkumist ettevõtetele vastavalt tabelile 30
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027
1.2 Stabiilsuse puudumine rahvusvahelisel areenil ning ebastabiilsem ettevõtluskeskkond tervikuna, kasvõi COVID-19 pandeemia ajal, võib vähendada ettevõtjate investeerimisaktiivsust. Ukraina sõda lähiajal ilmselt vähendab Eestis tehtavaid välisinvesteeringuid
Riigil tasub kiiresti reageerida muutuvale olukorrale, muuhulgas uute tekkivate kriiside mõjude leevendamiseks
Luua KredExi finantsteenustesse võimalikult suurt paindlikkust (nt pigem üks toode, mille raames on erinevad tingimused erinevatele sihtrühmadele/tõrgetele)
185, 253 Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
1.3 Teiste Eesti piirkondadega võrreldes on Ida-Virumaa ettevõtted rahastamisvajaduste katmisel suuremal määral probleemidega kokku puutunud
Võimalusel aidata turutõrkeid ületada tõmbekeskustest kaugemal asuvatel ettevõtetel
Kaaluda Ida-Virumaad piirkonnana, mille ettevõtetele lihtsustada ligipääsu finantsteenustele (nt soodsam intress, madalam käendustasu vms)
203, 204, 205 Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
257
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
1.4 Suurettevõtetel on suurem mõju majandusele ja suurem seotus majanduslike protsessidega
Suurettevõtete suurema mõju tõttu majandusele ei ole mõistlik piirata suurettevõtete ligipääsu rahalistele vahenditele
Ette näha KredExi finantsteenuste kasutamise võimalust suurettevõtete poolt (struktuurivahendite piiratud rahaliste vahendite tõttu ei sisalda väljapakutud investeerimisstrateegia finantstooteid suurettevõtetele)
217, 255 Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
1.5 Ettevõtted puutuvad investeeringuvajaduse katmisel mitmete probleemidega kokku (ebapiisavad tagatised, kõrged intressimäärad, puudulik või vähene ajalugu jne). Osapoolte hinnangul tasub kaaluda laenuintressi ja käendustasude kompenseerimist konkreetsetele majandussektoritele. Finantssektori esindajate sõnul võivad riiklikud finantsteenused ja toetused olla riigi jaoks strateegiliselt olulistele sektoritele sihitud
Riigi sekkumine finantsteenuste pakkumiseks rahastamisvahendite kaudu on põhjendatud
Pakkuda ettevõtetele finantstooteid rahastamisvahendite kaudu vastavalt tabelile 30
251, 255, peatükid 1.1.3, 1.3, 1.4
Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
1.6 Vastavalt ettevõtete küsitlusele plaanivad ettevõtted teha ka investeeringuid, võttes laene mahuga 1 kuni 10 mln eurot
On mõistlik suurendada finantsinstrumentide piirmäära 5 miljoni euroni (sh allutatud laen), kui see osutub tulevikus riigiabi seisukohast reeglitepäraseks
Kaaluda suuremat instrumentide piirmäära eesmärgiga tagada paindlikkus investeeringute rahastamisel, kuna on raske ette näha kõiki võimalikke tulevikus tehtavaid investeeringuid, mis vajaksid riiklikku tuge
187, 250, 255 Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
258
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
1.7 Uue ettevõttega alustamisel on küsitlusele vastanud ettevõtete investeeringuvajaduse laenude mahud enamasti kuni 50 000 eurot. Umbes 60% küsitluses kajastatud laenudest uue ettevõttega alustamisel on suuruses kuni 100 000 eurot. Teiste laenude mahud on eelkõige kuni 1 mln eurot, üksikutel juhtudel on mahud suuremad. RTK alustava ettevõtja starditoetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot
KredExi stardilaenu maksimaalne suurus (100 000 eurot) vastab turuvajadustele, kuid on mõistlik kaaluda RTK alustava ettevõtja starditoetuse maksimaalse summa suurendamist
Pakkuda alustavale ettevõtjale toetusega kombineeritud stardilaenu. Ettevõtluse alustamisega kaasneva kõrge riski tõttu on soovitatav stardilaenu kombineerimisele läheneda tulemuspõhiselt
187, 255 MKMi, RAMi ja RTK ühiste kohtumiste läbiviimine koostöös huvirühmadega, et jõuda vastava toetusmeetme muutmise võimalikkuses ja ulatuses selgusele
MKM koostöös RAMi ja RTKga
2022. aasta lõpuni
1.8 Ettevõtted puutuvad investeeringuvajaduse katmisel mitmete probleemidega kokku (ebapiisavad tagatised, kõrged intressimäärad, puudulik või vähene ajalugu jne). Tagasimakseperioodi lühike aeg on üks probleemidest
Tagasimakseperioodi lühike aeg ei ole siinse eelhindamise järgi üks olulisematest turutõrgetest
Jätkuvalt pakkuda KredExi allutatud laene tagasimakseperioodiga vähemalt 15 aastat
200, 255 Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
259
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
1.9 Ettevõtted puutuvad investeeringuvajaduse katmisel mitmete probleemidega kokku (ebapiisavad tagatised, kõrged intressimäärad, puudulik või vähene ajalugu jne). KredExi käendus ei laiene mitte- pankadest krediidiandjate laenudele ja võlakirjadele
Finantssektori poolt tuli ettepanek laiendada KredExi käendust ka mitte- pankadest krediidiandjate laenudele ja võlakirjadele, et finantsturg oleks ettevõtete investeeringuvajaduste katmiseks maksimaalselt ära kasutatud
Kaaluda KredExi käenduse laiendamist mitte-pankadest finantseerimisasutuste laenudele ja võlakirjadele
251 Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel analüüsida otsuse mõju finantssektorile (võimalusel koos teiste võimalike finantsturu arendamise meetmetega) ning mõju hindamise tulemusena otsustada edasised sammud
MKM koostöös KredExiga
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel
1.10 Ettevõtted puutuvad investeeringuvajaduse katmisel mitmete probleemidega kokku ning üks probleemidest on „Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta“
Äriidee, seemne- või varajases faasis olevatele ettevõtetele on võrreldes kasvufaasis või laienemisfaasis olevate ettevõtetega suuremaks probleemiks „Puudub vajalik teave erinevate rahastamisvõimaluste kohta“. Küsitlusele vastanud ettevõtete hinnangul takistab nende ettevõtte arengut kõige rohkem teadmiste puudus erinevatest rahastamisvõimalustest
Tagada ettevõtetele jooksvalt vajaliku teabe parem kättesaadavus rahastamisvõimaluste kohta eri allikatest kogu oma mitmekesisuses (EASist programmini „Euroopa horisont“) ja seda võimalusel ühe kanali kaudu (nt üks veebileht, kust leiab täpsemat teavet kõikide rahastamisvõimaluste kohta vastavate veebilinkide kaudu)
208, 211, 222, joonis 11, tabel 16, tabel 30
Finantsteenuste tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM, KredEx Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
260
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
1.11 Ettevõtete arengut takistab erinevate teadmiste ja oskuste puudus
Ettevõtted, mis asuvad Eesti kahest peamisest tõmbekeskusest (Tallinn, Tartu) kaugemal, puutuvad ettevõtte arengut takistavate teadmiste ja/või oskuste puudusega suuremal määral kokku. Erialaliitude ja MAKide hinnangul takistavad ettevõtete arengut eelkõige toote- ja teenuse innovatsiooni tegemisega ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisega seotud teadmiste ja/või oskuste puudumine ning eelkõige Lõuna-Eesti maakondades (Võru, Valga ja Jõgeva maakonnas)
Üle vaadata olemasolevad programmid ja meetmed, et ettevõtete oskuste ja teadmiste arendamise tegevused oleksid suunatud ka ettevõtetele, mis asuvad ja tegutsevad väljapool Tallinna ja Tartut, ning pöörata suuremat tähelepanu toote- ja teenuse innovatsiooni tegemisega ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisega seotud teadmiste ja/või oskuste arendamisele
212, 213, 214 Programmide ja meetmete ülevaatamine ja vastavalt täiendamine ettevõtlusvaldkonna rakendusüksuste ja MAKide tegevus- ja rakenduskavade ning ettevõtluskeskkonna programmi 2022–2025 uuendamisel ja uu(t)e väljatöötamisel
MKM koostöös KredExi ja EASiga, MAKid
Ülevaatamine 2022. aasta lõpuni ning soovitusega arvestamine tegevus- ja rakenduskavade ning ettevõtluskeskkonna programmi uuendamisel vastavalt planeeritule
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
261
7.2. Soovitused ja ettepanekud elamumajanduse valdkonnas
Tabel 81. Soovitused ja ettepanekud elamumajanduse valdkonnas
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
2.1 • KÜ-del võib tekkida probleeme laenu saamisega eraturult, mh seetõttu, et kinnisvara on madala väärtusega ja tööde maksumus ruutmeetri kohta kõrge.
• Tõmbekeskusest väljaspool asuvate korterite turuväärtus on madal ja väikese arvuga korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem
• Turutõrgete analüüs näitas, et KÜ-del võib tekkida probleeme laenu saamisega eraturult ning praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega aitavad turutõrkeid ületada.
• Tõmbekeskusest väljaspool asuvate korterite turuväärtus on madal ja väikese arvuga korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem
• Jätkata peamiselt praeguste KredExi finantstoodete (renoveerimislaen ja laenukäendus) ja rekonstrueerimistoetuse pakkumisega ning kaaluda finantstoodete võimalikku rakendatavust (nt laenukindlustus) ja olemasolevate teenuste edasiarendamist (erapanga käendamine).
• Kaaluda toetusemäära sidumist hoone renoveerimise tulemuspõhisusega (nt teatud energiamärgise saavutamisel konverteeritakse osa laenust toetuseks).
• Pakkuda finantstooteid KÜ-dele, kellele finantseerimisasutus pole andnud laenu või on seda teinud ebamõistlikel tingimustel (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest oluliselt kõrgem intress)
370, 377, 379, 412, 416, 420 ja peatükk 2.1.3
Planeerida laenu ja käenduse pakkumist KÜ-dele renoveerimistööde tegemise toetamiseks
MKM koostöös KredExiga
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
262
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
2.2 Peamised probleemid, millega viimase kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid mitte teinud KÜ-d on kokku puutunud, on KÜ-de liikmete madal riskivalmidus (finantskohustuse võtmise pelgus), ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms), rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia), investeeringuprojekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse puudumine ning vajaliku teabe puudumine erinevate rahastamisvõimaluste kohta
Finantsturuga seotud tegurid (ebapiisavad tagatised, lühike laenu tagasimakse periood, kõrged intressid ja KredExi tingimustele mitte vastamine) on rekonstrueerimistööde mitte tegemise probleemiks vähemal määral, mis viitab sellele, et riikliku poliitika fookuses võiksid lisaks KÜ-de madala finantsvõimekuse kui turutõrke ületamisele olla ka rahastamise võimaluste kohta teabe jagamine ning rekonstrueerimistööde projekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse tõstmine
Üle vaadata olemasolevad ja vajadusel välja töötada uued meetmed ja tegevused (nt elanike teadlikkuse suurendamiseks renoveerimistööde vajalikkusest) rahastamise võimaluste alase teabe paremaks jagamiseks ning rekonstrueerimistööde projekti ettevalmistamise ja juhtimise suutlikkuse tõstmiseks (nt kompetentsikeskuste, nõustamiskeskuste loomine, et toetada KÜ-sid dokumentide ettevalmistamisel KredExi toetuse saamiseks)
368, 424, 424 Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitustega
MKM koostöös KredExi ja KÜ-de esindus- organisatsioonidega
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
263
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
2.3 Järgmise kolme aasta jooksul rekonstrueerimistöid mitte planeerivate KÜ-de takistused on muuhulgas KÜ juhatuse puudulikud teadmised ja oskused (sest KÜ juhatuse liikmed on eelkõige tavalised inimesed, kes ei ole ehitus- ja haldusvaldkondade eksperdid), juhatuse liikmete piiratud ajaressursid (eriti väikestes KÜ- des) rekonstrueerimistööde finantseerimise korraldamiseks ja hangete läbiviimiseks. Vajaliku teabe puudumine rahastamisvõimaluste kohta on takistuseks 30%-le KÜ-dest
Lisaks eelmises punktis öeldule pöörata tähelepanu sellele, et KOVid võiksid mängida renoveerimistööde mahtude suurendamise motiveerimisel / toetamisel suuremat rolli
Lisaks eelmise punkti soovitusele välja töötada KOVide kaasamise strateegia ja juhtnöörid / juhendmaterjal KOVidele renoveerimistööde mahtude suurendamise motiveerimiseks / toetamiseks
372, 424, 424 Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ning lõpliku versiooni koostamine, kui need teenused ja toetus on paika pandud; vastavalt vajadusele ka finantsteenuste ja toetuse tingimuste uuendamisel
MKM koostöös KredExi ja KOVidega
2022 kuni 2023 I kv
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
264
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
2.4 Ebapiisavate tagatiste probleemiks on kinnisvara madal väärtus
Kinnisvara madala väärtuse olukorra muutmise üks lahendus on kinnisvaraturu arendamise toetamine: noorte väikestesse kohtadesse kolimise toetamine ning teenusemajade rajamise toetamine Eesti kaugemate piirkondade maakondade keskuslinnades. Müües oma kinnisvara, mis laseb turule rohkem kortereid, saavad eakad inimesed kolida teenusemaja korteritesse (väike kööktuba koos vannitoa ja tualetiga), kus inimene saaks hästi kergesti ise hakkama ja kus KOVil on lihtsam sotsiaalhoolekannet korraldada
Toetada kinnisvaraturu arendamist, sh noorte väikestesse kohtadesse kolimist ning teenusemajade rajamist Eesti kaugemate piirkondade maakondade keskuslinnades. Müües oma kinnisvara, mis laseb turule rohkem kortereid, saavad eakad inimesed kolida teenusemaja korteritesse (väike kööktuba koos vannitoa ja tualetiga), kus inimene saaks hästi kergesti ise hakkama ja kus KOVil on lihtsam sotsiaalhoolekannet korraldada
369 2022. aastal otsustada täiendavate meetmete välja töötamine elamuturu elavdamiseks ning hiljemalt 2023. aastal välja töötada vastavad meetmed rakendamiseks
SoM ja MKM koostöös KOVidega
2022–2023
2.5 On ka selliseid korterelamuid, mis said valmis 21. sajandil, kuid madala kvaliteediga ehitustööde tõttu vajab hoone kompleksset renoveerimist. KredExi toetust saab kasutada ainult siis, kui hoone on ehitatud enne 1993. aastat. Leidub neid korterelamuid, mis ehitati enne seda aastat, aga kasutusluba väljastati pärast
Alates 1993. aastast ehitatud korterelamutel puudub võimalus kasutada KredExi rekonstrueerimistoetust
• Toetuse tingimuste kirjeldamisel põhjendada hoone valmimisaasta kriteeriumit, et osapooltel oleks selge arusaam toetuse tingimuste kehtestamisest.
• Paika panna ja teatada avalikkusele kriteeriumid, mille alusel hakatakse kaugemas perspektiivis pakkuma toetust ka nende hoonete puhul, mis said valmis pärast 1993. aastat
373 • Põhjendada hoone valmimisaasta kriteeriumit toetuse teavitusmaterjalides, sh KredExi veebilehel toetuse tingimuste kirjeldamisel (kui vastav teave tehakse avalikuks)
• Poliitikakujundamise meetodite abil paika panna hoone valmimisaasta
MKM • Hoone valmimisaasta kriteeriumi kirjeldamine: enne teabe avalikustamist (eeldatavasti 2022. aastal).
• Hoone valmimisaasta kriteeriumi muutmise plaan: võimalusel koos eelmise punktiga
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
265
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
kriteeriumi muutmine
2.6 Miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuvate üksikelamute ja kortermajade ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamute ja korterelamute suhteliselt suuremad takistused renoveerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu, eriti väikeste KÜ-de ja/või väljaspool suurt linna asuvate KÜ-de puhul
Miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuvad üksikelamud ja kortermajad ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamud ja korterelamud vajavad renoveerimistööde teostamisel suuremat rahalist abi
• Kaaluda pikemat laenu tagasimakseperioodi ja/või kõrgemat toetuse määra miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuvatele ning kultuurimälestiseks tunnistatud üksikelamutele ja korterelamutele.
• Välja töötada valdkondade ülene lähenemine (elamumajandus, muinsuskaitse, turism, kohalik elu) vastava probleemi lahendamisel
380, 381 Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitustega
MKM koostöös KredExi, EASi, muinsuskaitseameti ja KOVidega
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
2.7 Üks probleemidest renoveerimistööde rahastamisel on ebapiisavad omavahendid (nt väike remondifond, võlgnikud jms) ja rahaliste vahendite kaasamise keerukus ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia)
Tuleb leida täiendavaid viise KÜ-de aitamiseks renoveerimistööde rahastamisel
Kaaluda rekonstrueerimistoetuse osa (teatud summani ja/või protsendini taotletavast laenusummast) lihtsustatud taotlemise protsessi, näiteks omafinantseeringu katmiseks, et renoveerimistööde rahastamisel piisaks asjaajamisest pangaga
415 Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
MKM koostöös KredExiga
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
266
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
2.8 Igas asustuses leidub erineva laenuteenindamisvõimekusega KÜ-sid; toetuse tingimusi rakendatakse piirkondlikult, asustuste põhistelt
On mõistlik arvestada iga KÜ toetuse vajadust ja laenu teenindamise võimekust individuaalselt, et see võimaldaks KÜ-sid õiglasemalt aidata
Kaaluda finantsteenuste pakkumisel ja toetuste jagamisel individuaalset lähenemist ehk lähtuda iga KÜ taustast piirkondliku eristamise asemel ning vajadusel teha investeeringuid taotluste läbivaatamise automatiseerimisesse ja digiteerimisse ebamõistliku halduskoormuse suurenemise vältimiseks
417 Analüüsida vajalike investeeringute mahtu ning võimalusel teha vastavaid investeeringuid koos meetme uuendamisega
MKM, KredEx Investeeringute mahu analüüs: 2022. aasta lõpuks
2.9 KÜ-d puutuvad paljude probleemidega kokku, sh korterite madal turuväärtus, kõrge renoveerimistööde maksumus, ning on KÜ-sid, mil on mitmeid probleeme
On mõistlik aidata rohkem neid KÜ-sid, mil on rohkem probleeme
Kaaluda probleemide kuhjumisega arvestamise lähenemist, mille alusel rohkemate probleemidega korterelamutele pakkuda rohkem tuge. Selle lähenemise rakendamisel tuleb säilitada tasakaal toe mõjuvuse ja halduskoormuse vahel (nt kuivõrd analüüsida andmeid leibkondade tasemel)
422 Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitustega
MKM koostöös KredExiga
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
267
7.3. Soovitused ja ettepanekud keskkonna valdkonnas
Tabel 82. Soovitused ja ettepanekud keskkonna valdkonnas
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
3.1 Ettevõtted puutuvad rahastamisvajaduste katmisel probleemidega kokku. Investeeringute rahastamisvajaduse katmisel muutuvad probleemid suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas
KredExi pakutavad käendused ja laenud on ettevõtetele praegu kättesaadavad ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendite kaudu. Ettevõtted võivad neid finantsteenuseid kasutada ka nende investeeringute puhul, mis muuhulgas panustavad keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Ka uue ühtekuuluvuspoliitika perioodil tuleb meie hinnangul pakkuda finantsteenuseid ettevõtluse valdkonnas ning need sobivad ka selleks, et panustada eespool mainitud keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Eesti peab võrreldes teiste ELi riikidega tegema keskkonna valdkonnas suurema hüppe. Toetused peavad aitama keskkonna valdkonnast tingitud suuremaid takistusi ületada
• Kasutada ühtekuuluvuspoliitika keskkonnaeesmärkide saavutamisele suunatud rahalisi vahendeid toetuste andmiseks ettevõtetele.
• Kaaluda ettevõtluse valdkonna rahastamisvahendite kaudu pakutavate finantsteenuste sidumist keskkonnaeesmärkidega. Finantstoodete pakkumisel riigi poolt ettevõtluse valdkonna alt kekskonnainvesteeringute jaoks tuua finantstoodete eesmärkides ning teavitus- ja turundustegevustes selgelt esile finantstoodete kasutamise võimalused keskkonna valdkonnas ning just teavitus- ja turundustegevustes nende finantstoodete kasutamise kasu ja mõju ettevõttele
530, 531, 532, 533
Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
KeM koostöös KIKiga; MKM koostöös KeMiga
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
268
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
3.2 Investeeringute rahastamisvajaduse katmisel muutuvad probleemid suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas
Keskkonnaeesmärgid on kogu ELi majanduse hoogustamise alus ning keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute rahastamisel puutuvad ettevõtted keskmisest rohkemate probleemidega kokku. On vaja leida viise ringmajandusega seotud investeeringute tegemise motiveerimiseks
Kaaluda soodsamaid tingimusi laenu ja käenduse pakkumisel keskkonnaeesmärkidega seotud investeeringute rahastamisel võrreldes teiste investeeringute liikidega
506, 536 Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
KeM koostöös MKMiga
Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
3.3 • Ettevõtted puutuvad rahastamisvajaduste katmisel probleemidega kokku. Probleemid ei ole seotud ainult rahaliste vahenditega.
• Investeeringute rahastamisvajaduse katmisel muutuvad probleemid suuremaks, kui investeeringute tegemisel lähtutakse keskkonnaalasest missioonitundest (soovist panustada rohepöördesse vm keskkonnaeesmärkidesse) või investeeringuid tehakse kitsalt ringmajanduse valdkonnas.
• Eestis puudub selge strateegia, mis survestaks ettevõtteid
Keskkonna valdkonnaga seotud investeeringute tegemise motiveerimiseks tuleb läheneda kompleksselt, interdistsiplinaarselt
• Planeerida meetmeid, mille tegevused oleksid suunatud tarbija eelistuste muutmisele, et ettevõtted teeksid keskkonnaga seotud investeeringuid konkurentsi säilitamiseks.
• Täiendavalt analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik suurendada riigi- ja erasektori ühisprojektide arvu, mille puhul pankade jaoks on riskitase madalam ja seega ka rahastamine pankade jaoks atraktiivsem.
• Jooksvalt analüüsida teiste ELi riikide kogemusi keskkonnainvesteeringute toetamisel, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt ei kahaneks.
494, 506, 513, 525, 528, 535, 537
Finantsteenuste ja toetuse tingimuste paikapanemisel ja uuendamisel arvestada siintoodud soovitusega
KeM Ühtekuuluvuspoliitika uus periood 2021– 2027: meetmete planeerimisel ja uuendamisel
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
269
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
energiatõhusamaid ja keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid kasutusele võtma, mistõttu ettevõtted püüavad efektiivselt toimetada praeguste tehnoloogiatega.
• Keskkonnainvesteeringute võimendamiseks on vaja rohkem keskkonnaspetsialiste, kes tunnevad keskkonnainvesteeringute omapära, valdavad vastavat terminoloogiat ja arvutusmetoodikaid
• Võimalusel arvestada sekkumiste mõjuga valdkonna eesmärkide saavutamisele ning pakkuda finantsteenuseid/toetusi ka suurettevõtetele, kui nende mõju valdkonnale on võrreldes teistega arvestatavalt suur ning neil puudub otsene äriline eesmärk vastavate investeeringute tegemiseks.
• Analüüsida tööjõuvajadust nende spetsialistide järele ja kuidas korraldada nende väljaõpet
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
270
7.4. Soovitused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumi valdkondades
Tabel 83. Soovitused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumi valdkondades
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
4 Sotsiaalvaldkonnad
4.1 Tööandjatel on madal motivatsioon teha üldisi töökoha füüsilise keskkonna kohandusi vastavalt vähenenud töövõimega inimeste vajadustele
Vähenenud töövõimega inimesed vajavad sageli tööle kandideerimisel ja seal püsimisel töökoha füüsilise keskkonna kohandusi. Eelkõige on see vajalik ligipääsetavuse tagamiseks. Kuivõrd tööandjatel on madal motivatsioon ise kohandusi teha, siis võib see takistada rohkemate vähenenud töövõimega inimeste töö leidmist
Kaaluda rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimist SoMi valdkondades ning ühe fookusteemana käsitleda tööandjate motivatsiooni tõstmise võimalusi üldiste töökoha füüsilise keskkonna kohanduste tegemiseks rahastamisvahendite kaudu
556–560 Rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimine SoMi valdkondades aastatel 2022–2023
SoM 2022–2023
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
271
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
4.2 Elu- ja kortermajade puhul on kõige suuremaks ligipääsetavuse probleemiks enne 1993. a ehitatud viiekordsetes kortermajades lifti puudumine ning seda tüüpi kortermajad on väga levinud. Samuti puuduvad paljudel sellistel kortermajadel peasissepääsu juures kaldteed, käsipuud ja piirded. Kõigi nende kohanduste tegemine on sageli aga ebaproportsionaalselt kallis võrreldes ligipääsetavusest kasusaavate elanike arvuga
Euroopa Regionaalarengu Fondi meede oli neile kohanduste tegemisel väga suureks abiks, kuid kohandusi on endiselt vaja teha palju, aga kõige jaoks KOVil raha ei jätku. Sageli on olemasolevate hoonete kohandamise puhul takistuseks KÜ vastuseis ja Päästeameti nõuded. Lisaks sellele on suuremad kohandused inimeste endi jaoks sageli liiga kallid. Praegused nõuded ei taga ligipääsetavust ka uue projekteeritava kinnisvara puhul, mis lähtub ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandest
Kaaluda seaduste muutmist, et uusarenduste puhul oleksid eluhoonete teatud korrused kõigile ligipääsetavad, et vähemalt tulevikus oleks rohkem ligipääsetavaid elumaju
550, 553, 554 Ministeeriumideüleste kohtumiste läbiviimine koostöös huvirühmadega, et jõuda selgusele vastavate seaduste muutmise vajaduses ja mõistlikkuses
SoM koostöös MKMiga
2022–2023
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
272
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
4.3 Eesti on vananeva ja väheneva rahvastikuga riik ning üha enam vanureid ning erivajadusega inimesi vajavad toetavaid teenuseid ja kvaliteetseid hooldusvõimalusi. Kui inimeste olemasolevaid eluruume ei ole võimalik kohandada elamiskõlblikuks, tekib vajadus eluruumi vahetuseks, kuid see ei ole alati võimalik, arvestades eakate ja erivajadusega inimeste madalat sissetulekut. Nendel inimestel on vaja ligipääsetavaid eluruume, aga ka teenuste ja toe kättesaadavust, eriti kui tegemist on nn keskustest eemal elavate inimestega.
KOVides on puudu teenusemajadest, kuid nende investeeringute tegemine on mitmete KOVide jaoks kallis ning läbi mõtlemata on teenusemajade äriplaan koos nõudluse analüüsiga ning selleks vajalikud nn riiklikud finantstooted
Kaaluda rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimist SoMi valdkondades ning ühe fookusteemana analüüsida teenusemajade ärimudelit (riigi, KOVi ja erasektori koostöö) ning kas ja milliseid rahastamisvahendeid oleks vaja (KOVile ja/või eraettevõttele), sh väliskogemust
369, 546 Rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimine SoMi valdkondades aastatel 2022–2023
SoM 2022–2023
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
273
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
4.4 Sotsiaalsetel ettevõtetel on investeeringute vajadused nii ruumidesse, digilahendustesse kui ka turundusse, samas satuvad nad vahel juriidiliselt hallile alale olenevalt vormist (MTÜ/OÜ), mistõttu võivad neile olla raskesti kättesaadavad kas laenud või toetused. Samuti mõjutavad sotsiaalsete ettevõtete toimimist piirkondlikud ja nn mahu erinevused – väiksemates piirkondades on sotsiaalsetel ettevõtetel keerulisem toime tulla. Samuti võib sotsiaalsetel ettevõtetel olla keeruline laenu teenindada, sest äriplaan ei ole kulutõhus
Sotsiaalsete ettevõtete pikaajalist ja jätkusuutlikku rahastamist on vaja parendada
Kaaluda rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimist SoMi valdkondades ning ühe fookusteemana analüüsida, kas ja milliseid rahastamisvahendeid oleks vaja pakkuda sotsiaalsetele ettevõtetele; analüüsida sotsiaalsetele ettevõtetele suunatud rahastamisvahendite pakkumist välisriikides
623 Rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimine SoMi valdkondades aastatel 2022–2023
SoM 2022–2023
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
274
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
4.5 Töötukassa pakub töötavatele ning töötutele inimestele teenusena tööturukoolitusi. Samas ei pruugi olla kõigi inimeste motivatsioon alati kõrge lõpetada koolitus ning leida endale seejärel töökoht, mida koolituse läbimine toetab, kuivõrd tegemist on tasuta koolitustega ning koolituse läbimisele ei järgne kohustust leida töökoht ning kasvõi osaliselt koolituse eest ise tasuda
Selleks, et aidata rohkematel inimestel koolituste pakkumise kaudu tööturul osaleda ning tõsta inimeste vastutust koolitusevajaduse väljaselgitamisel ja koolituse valikus, tuleb analüüsida, kuidas jagada koolituste kulusid koolitatava ja riigi vahel
Kaaluda rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimist SoMi valdkondades ning ühe fookusteemana analüüsida, kuidas jagada koolituste kulusid koolitatava ja riigi vahel (näiteks võimaldada inimestel laenu abil koolitusel osaleda ning küsida nendelt laenu tagasimakset alles seejärel, kui inimene on koolituse järel/abil leidnud endale töökoha); sh analüüsida, milliste gruppide puhul ja millistel tingimustel võimaldada tasuta koolitusi; sh analüüsida välisriikide kogemusi koolituskulude jagamisel riigi ja koolitatavate vahel, et leida Eesti konteksti sobivaimaid
596 Rahastamisvahendite eelhindamise II etapi läbiviimine SoMi valdkondades aastatel 2022–2023
SoM 2022–2023
5 Tervishoiuvaldkond
5.1 Üldhaiglad peavad lähiajal oluliselt investeerima oma infrastruktuuri uuendamisse. Samas aga on neil laenusaamiseks ebapiisav sissetulek või laenukoormus juba maksimumi saavutanud
…
Üle vaadata regionaalhaiglatega mitte võrgustunud üldhaiglate (üksikhaiglate) pikaajalise jätkusuutliku finantsilise toimetuleku toetamise põhimõtted investeeringute tegemiseks
642 Läbi viia rahastamisvahendite eelhindamise II etapp SoMi valdkondades aastatel 2022–2023 või eraldi täiendav analüüs
SoM 2022–2023
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
275
Nr Probleem Järeldus Soovitus
Aruande lõigud, mis toetavad soovitust
Tegevuskava ettepanek soovituse arvestamiseks ja rakendamiseks
Kellele on soovitus suunatud
Soovitatav elluviimise tähtaeg
6 Hoolekande valdkond
6.1 Eraettevõtted ei pruugi hooldekodu loomiseks laenu saada hoolekande valdkonna turule sisenemisel (nn üksiküritajad)
Eraettevõtted, kes soovivad hooldekodu luua, ei pruugi saada hooldekodu loomiseks laenu, mistõttu ei ole neil võimalik kaasa aidata piirkondliku katmata vajaduse lahendamisele
Analüüsida, kas ja millist riiklikku abi oleks vaja pakkuda turule siseneda soovivatele eraettevõtetele, kes soovivad hooldekodu luua
703 Läbi viia rahastamisvahendite eelhindamise II etapp SoMi valdkondades aastatel 2022–2023 või eraldi täiendav analüüs
SoM 2022–2023
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
276
Lisa 1. Eelhindamise metoodika 706. Eelhindamine jagunes kaheks etapiks, millest esimene andis ülevaate üldisest turutõrke analüüsist
vastavalt hindamisülesande eesmärgi fookusele ning teine etapp oli MKMi valdkonna põhine finantstoodete analüüs. Kombineerisime kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Erinevad hindamisküsimused vajavad erinevaid, kuid kohati ka kattuvaid alusandmeid: kasutasime erinevaid andmekogumise allikaid ja analüüsimeetodeid, mida trianguleerisime.
Dokumendianalüüs
707. Dokumendianalüüsi käigus töötasime läbi varasemad uuringud, analüüsid, hindamised ja muud asjakohased allikad, ning koondasime sealt uurimisülesannete lahendamiseks vajamineva informatsiooni. Dokumendianalüüs andis ülevaate rahastamisvahendi sihtrühmade vajadustest ja turupakkumisest ning andis sisendi ka investeerimisstrateegia kavandamisele, sh et tagada rahastamisvahendite tingimuste sobivus sihtrühmadele ning konkurentsi vältimine erasektori pakkujatega. Teisisõnu, dokumendianalüüsiga koondasime kokku informatsiooni sihtrühmade vajaduste ja pakkujate finantseerimistoodete tingimuste kohta. Dokumendianalüüsi kasutasime ka välisriikide kogemuse analüüsimiseks.
Olemasolevate andmete kvantitatiivne analüüs
708. Kvantitatiivsete andmete kogumise ja analüüsi eesmärk oli toetada eelhindamise analüüsi empiiriliste arvandmetega. Kasutame kahte tüüpi kvantitatiivseid andmeid: (1) registriandmed – nt seni finantstoodete kasutajate arv; kasutatud finantstoodete mahud; majandusaasta aruannetest tulenevad näitajad äriregistrist (Maksu- ja Tolliameti avaandmed, äriregistri, KredExi ja KIKi andmed); (2) sekundaarandmed, sh statistilised andmed – nt ettevõtete arv valitud valdkondades; kvantitatiivsed andmed varasemalt tehtud uuringutes.
Ettevõtete küsitlus
709. Küsitlus toimus 01.03.2022–25.03.2022. Algselt edastasime kutse äriühingutele ja FIEdele, kellel oli äriregistri põhjal vähemalt kolm töötajat ning viimase kvartali käive oli vähemalt 60 000 eurot (kokku sai kutse mitteaktiivsete jt e-posti aadresside tõttu 17 610 ettevõtet). Hiljem saatsime kutse ka neile, kellel oli äriregistri põhjal vähemalt kaks töötajat ning viimase kvartali käive oli vähemalt 45 000 eurot (kokku veel 8217 kontaktile). Kokku pidi kutse jõudma 25 827 ettevõtte ja FIEni. Kokku tegime neli meeldetuletust.
710. Kokku vastas küsitlusele 779 ettevõtet, kellest 572 täitis ankeedi eesti keeles ja 207 vene keeles. 779 ettevõttest on 685 100% Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, 75 ettevõtet on välisosalusega ettevõtted, kus enamusosalus kuulub välisomanikele, ning 19 on välisosalusega ettevõtted, kus enamusosalus kuulub Eesti omanikele (tabel 84). Enamik ettevõtteid (72%) asub äriregistri järgi Harjumaal (51%), Tartumaal (12%) ja Ida-Virumaal (9%) (tabel 85).
711. Defineerisime ettevõtete arengufaasid järgnevalt:
• Äriidee, seemne- või varajane faas – Alustava ettevõtte uue äriidee või toote/teenuse
väljatöötamise ja turule sisenemise periood. Ettevõttel tekivad esimesed rahavood.
• Kasvufaas või laienemisfaas – Ettevõte on turul oma toodete või teenustega positsiooni
kinnitanud. Ettevõte kasvab ning otsitakse aktiivselt võimalusi tegevuse laiendamiseks.
• Küpsusfaas – Ettevõte on saavutanud oma koha turul ja soovitud/võimaliku turumahu. Ettevõte ei
ole keskendunud kasvamisele, vaid turuosa ja rahavoo säilitamisele.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
277
• Hääbumisfaas – Ettevõtte müügitulu vähenemise faas, sest ettevõte või tööstusharu kui selline
tõrjutakse turult uute ettevõtete või tööstusharude poolt välja.
Tabel 84. Küsitluse ankeeti täitnud ettevõtete profiil vastavalt arengufaasile ja peamisele tegevuskohale, N=779
Ettevõtte arengufaas Kokku
Tallinnas või selle lähiümbruses
Tartus või selle lähiümbruses
Mujal Eestis Välismaal
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
Äriidee, seemne- või varajane faas
62 24 6 16 3 13
Kasvufaas või laienemisfaas 399 159 37 131 35 37
Küpsusfaas 280 93 24 126 10 27
Hääbumisfaas 38 15 3 17 2 1
Kokku 779 291 70 290 50 78
Allikas: ettevõtete küsitlus.
Tabel 85. Küsitluse ankeeti täitnud ettevõtete asukoht äriregistri järgi, N=779
Maakond Mikroettevõte Väikeettevõte
Keskmise suurusega ettevõte Suurettevõte Kokku
Harjumaa 49% 58% 49% 80% 51%
Hiiumaa 1% 1% 0% 0% 1%
Ida-Virumaa 9% 9% 7% 0% 9%
Järvamaa 2% 2% 5% 20% 2%
Jõgevamaa 2% 0% 0% 0% 2%
Lääne- Virumaa
5% 3% 4% 0% 4%
Läänemaa 2% 1% 0% 0% 1%
Pärnumaa 6% 7% 2% 0% 6%
Põlvamaa 1% 2% 2% 0% 1%
Raplamaa 2% 3% 4% 0% 3%
Saaremaa 3% 4% 4% 0% 3%
Tartumaa 13% 7% 11% 0% 12%
Valgamaa 2% 1% 4% 0% 2%
Viljandimaa 2% 3% 4% 0% 3%
Võrumaa 1% 1% 5% 0% 1%
Kokku 100% 100% 100% 100% 100%
Kokku 527 192 55 5 779
Allikas: ettevõtete küsitlus.
712. Mujal Eestis tegutsevad ettevõtted on keskmisest sagedamini küpsusfaasis ning veidi vähem äriidee või kasvufaasis (tabel 86). Viiendik äriidee või seemnefaas ettevõtetest märkis, et nende tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav, mis viitab tõenäoliselt algfaasis tegutsemise eripäradele (meeskonna moodustumine ja kaugtöö, hüpoteetiline sihtturg, kontori puudumine jne) (tabel 86). Ettevõtte küpsusastme suurenedes on tegutsemispiirkonna määratlused selgemad. 70% välismaal tegutsevatest ettevõtetest on kasvufaasis.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
278
Tabel 86. Küsitluse ankeeti täitnud ettevõtete profiil vastavalt arengufaasile ja peamisele tegevuskohale, % vastavas arengufaasis olevate ettevõtete koguarvust, N=779
Ettevõtte arengufaas Kokku
Tallinnas või selle lähiümbruses
Tartus või selle lähiümbruses Mujal Eestis Välismaal
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
Äriidee, seemne- või varajane faas
62 39% 10% 26% 5% 21%
Kasvufaas või laienemisfaas 399 40% 9% 33% 9% 9%
Küpsusfaas 280 33% 9% 45% 4% 10%
Hääbumisfaas 38 39% 8% 45% 5% 3%
Kokku 779 37% 9% 37% 6% 10%
Allikas: ettevõtete küsitlus.
Tabel 87. Küsitluse ankeeti täitnud ettevõtete profiil vastavalt arengufaasile ja peamisele tegevuskohale, % vastava tegevuskoha ettevõtete koguarvust, N=779
Ettevõtte arengufaas Kokku
Tallinnas või selle lähiümbruses
Tartus või selle lähiümbruses Mujal Eestis Välismaal
Ettevõtte tegevuskoht ei ole füüsilise asukohaga määratletav
Äriidee, seemne- või varajane faas
8% 8% 9% 6% 6% 17%
Kasvufaas või laienemisfaas 51% 55% 53% 45% 70% 47%
Küpsusfaas 36% 32% 34% 43% 20% 35%
Hääbumisfaas 5% 5% 4% 6% 4% 1%
Kokku 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%
Allikas: ettevõtete küsitlus.
KÜ-de küsitlus
713. KÜ-de unikaalsete e-posti aadresside arv oli 13 414. Kutse jõudis 13 020 KÜ-le. Ankeedi täitis kokku 897 KÜ-d (tabel 88), neist 730 eesti keeles ja 167 vene keeles.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
279
Tabel 88. Küsitluse ankeeti täitnud KÜ-de profiil, N=897
Maakond KÜ-de arv
% küsitluses osalenud KÜ-dest
Asustuse- jaotuse liik KÜ-de arv
% küsitluses osalenud KÜ-dest
Harju maakond 375 41,8% linn 620 69,1%
…Tallinn 278 31,0% alev 53 5,9%
Hiiu maakond 9 1,0% alevik 102 11,4%
Ida-Viru maakond 115 12,8% küla 122 13,6%
Järva maakond 31 3,5% Hoonete arv KÜ-de arv
% küsitluses osalenud KÜ-dest
Jõgeva maakond 21 2,3% 1 821 91,5%
Lääne maakond 14 1,6% 2 37 4,1%
Lääne-Viru maakond 33 3,7% 3 13 1,4%
Pärnu maakond 53 5,9% 4 ja enam 26 2,9%
Põlva maakond 8 0,9% Korterite arv KÜ-de arv
% küsitluses osalenud KÜ-dest
Rapla maakond 26 2,9% 1-5 50 6%
Saare maakond 22 2,5% 6-10 186 21%
Tartu maakond 114 12,7% 11-20 287 32%
Valga maakond 22 2,5% 21-50 176 20%
Viljandi maakond 34 3,8% 51-100 161 18%
Võru maakond 20 2,2% 101+ 37 4%
KÜ asukoha tüüp KÜ-de arv
% küsitluses osalenud KÜ-dest
Korteriühistule kuuluv(ad) hoone(d) asub(-vad) miljööväärtuslikus piirkonnas
168 18,7%
Korteriühistule kuuluv(ad) hoone(d) asub(-vad) muinsuskaitsealal
37 4,1%
Korteriühistule kuuluv(ad) hoone(d) on kultuurimälestis(ed)
13 1,4%
Mitte ükski eespool nimetatutest 640 71,3%
Allikas: KÜ-de küsitlus.
KOVide küsitlus
714. Valim oli kõikne. Saatsime kutse kõigile 79 KOVile. Vastas 42 KOVi (tabel 89). Küsitlus kestis 10.02– 03.03.2022.
Tabel 89. Küsitluse ankeeti täitnud KOVide arv Eesti piirkondade lõikes
Eesti NUTS piikonnad KOVide arv
Kes-Eesti 10
Kirde-Eesti 4
Lõuna-Eesti 13
Lääne-Eesti 5
Põhja-Eesti 10
Kokku 42
Allikas: KOVide küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
280
Esindusorganisatsioonide küsitlus
715. Küsitlus kestis 14.02–07.03.2022 (tabel 90). Saatsime kolm korda meeldetuletuse.
Tabel 90. Esindusorganisatsioonide arv
Organisatsiooni liik Kutset saanud organisatsioonide arv
Vastanud organisatsioonide arv
Erialaliit 63 10
Maakondlik arenduskeskus (MAK) 15 6
Ametiühing 15 5
Keskkonnaorganisatsioon 16 2
Sotsiaalvaldkonna esindusorganisatsioon 107 15
Noortevaldkonna organisatsioon 15 1
Kokku 231 39
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
Eraisikute küsitlus
716. Küsitlusele vastas 1545 inimest (tabel 91 ja tabel 92), neist 957 eesti keeles ja 588 vene keeles.
Tabel 91. Eraisikute küsitluse sihtgrupid
Sihtgrupi nimi Sihtgrupi kirjeldus ja valmi moodustamine Küsitluse kestus Meeldetuletuste arv
Vähenenud töövõimega inimesed
Kõik vähenenud töövõime inimesed, kes on Eesti Töötukassa kliendid, 9371 inimest, kõikne valim; kutse jõudis 9210 inimeseni
28.02–10.03.2022 0
Töötud 6000 juhuvalimi alusel valitud Eesti Töötukassas registreeritud töötut, kes ei ole vähenenud töövõimega töötud; kutse jõudis 5930 inimeseni
28.02–10.03.2022 2
NEET noored E-posti aadressid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) 2021. sügisese seire andmete põhjal; 14 653 kontakti; kutse jõudis 12 647 inimeseni
8.03–15.03.2022 1
Kodude kohandamist vajavad isikud
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmed: eluruumide kohandamist vajavad inimesed (pöördumised, ehk vastava vajadusega, kokku 346 inimest) ning kohandamise teenust kasutanud 85 inimest; 431 inimesest kutse jõudis 400 inimeseni
8.03–15.03.2022 0
Allikas: autorite koostatud.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
281
Tabel 92. Küsitluse ankeeti täitnud inimeste profiil, N=1545
Vanuse Inimeste arv % Maakond Inimeste arv %
16–26 307 20% Tallinn 547 35,4%
27–29 93 6% Harju maakond, väljaspool Tallinna 170 11,0%
30–49 520 34% Hiiu maakond 3 0,2%
50–64 602 39% Ida-Viru maakond 202 13,1%
65 ja rohkem 15 1% Jõgeva maakond 25 1,6%
Ei soovi avaldada 8 1% Järva maakond 31 2,0%
Sugu Inimeste arv % Lääne maakond 16 1,0%
Naine 986 64% Lääne-Viru maakond 59 3,8%
Mees 533 35% Põlva maakond 36 2,3%
Muu / Ei soovi avaldada 26 2% Pärnu maakond 72 4,7%
Põhiline suhtluskeel Inimeste arv % Rapla maakond 36 2,3%
Eesti keel 933 60% Saare maakond 36 2,3%
Vene keel 577 37% Tartu maakond 186 12,0%
Inglise keel 20 1% Valga maakond 40 2,6%
Muu 15 1% Viljandi maakond 44 2,8%
Töötamine Inimeste arv % Võru maakond 24 1,6%
Töötab 336 22% Ei soovi avaldada 18 1,2%
Ei tööta 1209 78%
Õppimine õppeasutuses
Inimeste arv %
Jah 211 14%
Ei 1334 86%
Töövõime Inimeste arv %
Osaline töövõime 595 39%
Puuduv töövõime 141 9%
Ei ole määratud 809 52%
Puue Inimeste arv %
Jah, on määratud 345 22%
Ei, ei ole määratud 1200 78%
Allikas: eraisikute küsitlus.
Intervjueerimine
717. Intervjueerimist kasutasime valdkondade praktilise kogemuse kaasamiseks. Eelhindamises kasutasime andmekogumismeetodina kahte tüüpi intervjuusid: individuaalintervjuud (sh ekspertintervjuud) ning fookusrühmad. Nii individuaalintervjuud kui ka fookusrühmaintervjuud andsid sisendi nii eelhindamise I etappi (üldine turutõrgete ja välisriikide kogemuste analüüs) kui ka II etappi (MKM-i toodete investeerimisstrateegia).
718. Eelhindamise alguses tegime ekspertintervjuusid igas kolmes valdkonnas (MKM, KeM, SoM) dokumendianalüüsi tegemise ajal. Nende intervjuude eesmärk oli saada esmaseid hinnanguid sihtrühmade praegustele ja tulevastele vajadustele, valdkondade praegustele ja võimalikele tulevastele turutõrgetele ning seni pakutavate finantstoodete mõjule.
719. Individuaalintervjuusid ja fookusrühmi kasutasime andmekogumismeetodina eelhindamise mõlemas etapis pärast küsitluste läbiviimist ja küsitluste esmaste tulemuste analüüsi (tabel 93).
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
282
Nende eesmärk oli koguda neid andmeid, mida ei kogutud dokumendianalüüsi ega küsitlusega ning vajadusel täpsustada dokumendianalüüsi ja küsitluse kaudu kogutud andmeid.
Tabel 93. Intervjuude ja intervjueeritud inimeste arv
Valdkond Sihtgrupp Intervjuu tüüp Intervjuude arv
Intervjueeri- tavate arv, kokku Muu info
Ettevõtlus Ettevõtted ja esindusorganisatsioonid
Fookusgrupp 1 8 …
Ettevõtlus KOV Individuaal/grupi 1 1 sh elamumajanduse teemal
Ettevõtlus KOV Individuaal/grupi 1 1 sh elamumajanduse ja keskkonna teemadel
Ettevõtlus KOV Individuaal/grupi 1 1 sh elamumajanduse ja keskkonna teemadel
Ettevõtlus MAKid Grupiintervjuu 1 2 …
Ettevõtlus Ettevõtted ja esindusorganisatsioonid
Individuaalintervjuu, sh kirjavahetusena
10 10 …
Ettevõtlus Välispraktika Individuaalintervjuu 2 2 …
Elamumajandus KOV Grupiintervjuu 1 5 1 KOV
Elamumajandus KOV Individuaalintervjuu 5 5 5 KOVi
Elamumajandus Esindusorganisatsioon (korteriühistud)
Individuaalintervjuu 1 1 …
Elamumajandus Esindusorganisatsioon (KOVid)
Grupiintervjuu 1 2 1 asutus / 2 KOVi
Elamumajandus Teised sihtgrupid Fookusgrupp 1 5 …
Elamumajandus Välispraktika Individuaalintervjuu 2 2 …
Elamumajandus Vt ettevõtlus: KOVid
Keskkond Esindusorganisatsioonid Grupiintervjuu 1 2 …
Keskkond Esindusorganisatsioonid Individuaalintervjuu 1 1 …
Keskkond Keskkonnaorganisatsioonid Fookusgrupp 1 5 …
Keskkond Keskkonnaorganisatsioonid Telefonivestlus 1 1 …
Keskkond Ettevõtted ja KOVid Fookusgrupp 1 10 Neist 7 osalesid aktiivselt
Keskkond Vt ettevõtlus: KOVid
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
Töötud Fookusgrupp 1 5 …
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
Töötud Fookusgrupp 1 5 …
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
Töötud Individuaalintervjuu 2 2 …
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
NEET noor Individuaalintervjuu 3 3 …
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
283
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
Esindusorganisatsioon: vähenenud töövõimega inimesed
Individuaalintervjuu 5 5 5 asutust
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
Esindusorganisatsioon: vähenenud töövõimega inimesed
Grupiintervjuu 1 2 1 asutus
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
Esindusorganisatsioon: lapsed
Individuaalintervjuu 2 2 2 asutust
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
KOV Grupiintervjuu 1 5 1 KOV
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
KOV Grupiintervjuu 1 2 1 KOV
Tööturg, sotsiaalvaldkond jms
KOV Individuaalintervjuu 3 1 3 KOVi
Tervishoid ja hoolekanne
Haiglad Individuaalintervjuu 5 5 …
Tervishoid ja hoolekanne
Pikaajaline hooldus Individuaalintervjuu 7 7 …
Tervishoid ja hoolekanne
Riiklik hoolekanne Individuaalintervjuu 8 8 7 asutust
Tervishoid ja hoolekanne
Tervishoiukeskused Individuaalintervjuu 6 6 …
Tervishoid ja hoolekanne
KOV Individuaalintervjuu 1 1 …
Finantsasutused Pangad (kahe panga esindajad)
Grupiintervjuu 1 4 3 panka
Finantsasutused Pangad (kahe panga esindajad)
E-kirjad (täpsustavad küsimused elamumajanduse kmohta)
2 …
Finantsasutused KredEx, fondi(fondide) teemal
Grupiintervjuu 1 2 …
Finantsasutused Fondid, krediidiandjad ja - vahendajad
Fookusgrupp 1 4 3 asutust
Finantsasutused Fondid, krediidiandjad ja - vahendajad
Fookusgrupp 1 2 2 asutust
Allikas: autorite koostatud.
Valideerimisseminarid
720. Tagamaks, et tehtud järeldused ja ettepanekud on asjakohased ning praktiliselt rakendatavad, korraldasime valideerimisseminare: eelhindamise I etapi lõpus, et valideerida turutõrgete analüüsi tulemusi (kokku neli valideerimisseminari neljas valdkonnas: ettevõtlus, elamumajandus, keskkond ja SoMi valdkonnad; kaasasime vastavate valdkondade poliitikakujundajaid ja eri sihtrühmi, sh krediidiasutuste esindajaid), ja II etapi lõpus, et valideerida MKMi valdkonna investeerimisstrateegia analüüsi tulemusi (kaasates poliitikakujundajaid ja rakendusasutuse esindajaid). Osalejate tagasisidet ja hinnanguid arvestasime lõpparuande koostamisel.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
284
Lisa 2. Küsitluses osalenud ettevõtete
arendamise või laiendamisega seotud
investeeringud viimase kolme aasta
jooksul
Tabel 94. Küsitluses osalenud ettevõtete arendamise või laiendamisega seotud investeeringud viimase kolme aasta jooksul
Materiaalse vara soetamine % 196-st Ettevõtete arv Toote- ja teenusearendus % 94-st
Ettevõtete arv
Mobiilsete masinate ja seadmete soetamine
54% 105 Olemasolevate toodete/teenuste arendamine
73% 69
Statsionaarsete masinate ja seadmete soetamine
52% 101 Täiendavalt panustamine toote ja/või teenuse kvaliteedi tõstmiseks
55% 52
Olemasolevate masinate ja seadmete vahetamine keskkonnahoidlikumate vastu
28% 55 Uue toote/teenuse turuletoomine 53% 50
Ettevõtte tegevuse jaoks kinnisvara soetamine (bürooruumid, tootmis- ja ärimaa jne)
26% 51 Innovaatilise (uuendusliku) toote ja/või teenuse arendamine
45% 42
Investeeringu (väärtuse kasv, passiivne tulu jne) eesmärgil kinnisvara soetamine
8% 15 Uue innovaatilise toote/teenuse turuletoomine
28% 26
Muu 8% 15 Olemasolevate toodete/teenuste kujundamine keskkonnahoidlikumaks
22% 21
Tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine
% 72-st Ettevõtete arv
Teadus- ja arendustegevused (R&D) uue toote/teenuse loomiseks
21% 20
Tootmis- ja/või teeninduspersonali töötingimuste parandamine
50% 36 Uue keskkonnahoidliku toote/teenuse turuletoomine
19% 18
Tootmis- ja/või teenindusprotsessi energia- jm ressursikulu vähendamine
49% 35 Olemasolevate toodete/teenuste arendamine sotsiaalselt vastutustundlikumaks
13% 12
Tootmis- ja/või teenindusprotsessi(de) automatiseerimine ja/või digitaliseerimine
47% 34 Uute pakendite kasutuselevõtmine
11% 10
Erinevate tootmis- vm jääkide vähendamine
38% 27 Uue sotsiaalselt vastutustundliku toote/teenuse turuletoomine
10% 9
Innovaatilise (uuendusliku) tootmis- ja/või teenindusprotsessi juurutamine
36% 26 Keskkonnahoidlikumate pakendite kasutuselevõtmine
5% 5
Täiendav panustamine kvaliteedijuhtimisse
32% 23 Turunduse, müügi, ekspordi arendamine
% 71-st Ettevõtete arv
Varude ja tooraine efektiivsem ladustamine, laovarudega seonduvate protsesside arendamine
29% 21 Efektiivsemad/aktiivsemad turundus- ja/või müügitegevused
65% 46
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
285
Täiendav panustamine tööohutuse tagamiseks
28% 20 Uutele välisturgudele sisenemine 54% 38
Tootmise või teenindamise käigus tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude (sh müra, õhu- või valgusreostus, jäätmed jne) vähendamine
25% 18 Tegevused ekspordimahtude suurendamiseks
44% 31
Erinevate tootmis- vm jääkide efektiivsem korduskasutamine või ringlusesse suunamine, st ringmajanduse põhimõtete integreerimine
25% 18 Uute turusegmentide hõivamine 35% 25
Teadus- ja arendustegevused (R&D) tootmis- või teenindusprotsessi tõhustamiseks
21% 15 Turundus- ja/või müügiprotsessi(de) automatiseerimine ja/või digitaliseerimine
31% 22
Muudatused toorainega varustamise, tarnijate ja/või tarnesüsteemide osas
18% 13 Esmakordne välisturgudele sisenemine
30% 21
Keskkonnahoidlikumate toorainete ja materjalide kasutuselevõtt
13% 9 Ekspordi- ja/või logistikaprotsesside arendamine
20% 14
Teadus- ja arendustegevused (R&D) tootmis- või teenindusprotsessi keskkonnahoidlikumaks kujundamiseks
7% 5 Muu 3% 2
Muu 3% 2 Personali ja personalipoliitika arendamine
% 37-st Ettevõtete arv
Finantsolukorra parandamine, finantsjuhtimise arendamine
% 70-st Ettevõtete arv
Uute inimeste töölevõtmine 89% 33
Käibevarade suurendamine 73% 51 Töötajate koolitamine 70% 26
Laenukapitali kaasamine 39% 27 Töötajate motivatsioonisüsteemi arendamine
60% 22
Majandusarvestussüsteemi ja/või - tarkvara kasutuselevõtt ja/või olemasoleva arendamine
34% 24 Üldiste töötingimuste parandamine
54% 20
Finantsjuhtimissüsteemi arendamine, sh digitaliseerimine
33% 23 Personaliga seotud protsesside arendamine (parem kommunikatsioon, meeskonnatöö, värbamine jne)
51% 19
Olemasoleva laenu refinantseerimiseks vahendite leidmine
29% 20 Täiendavate praktikavõimaluste pakkumine
43% 16
Erinevate toetuste edukas taotlemine 21% 15 Töökoha kohandamine (nt viia töökeskkonda normidega vastavusse, kohandada töökohta töötaja(te) vajadustega jne)
35% 13
Osakapitali sissemaksete tegemine 11% 8 Tegevused töötajate vaimse tervise edendamiseks
35% 13
Finantspersonali koolitamine 9% 6 Uute inimeste töölevõtmine, kes on vähenenud töövõimega, erivajadusega, eakad või muul moel tööturul ebasoodsamas olukorras
30% 11
Muu 3% 2 Personalipoliitika kujundamine sotsiaalselt vastutustundlikumaks
27% 10
Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside arendamine
% 30-st Ettevõtete arv
Tegevused töötajate füüsilise tervise edendamiseks
24% 9
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
286
Uute infosüsteemide kasutuselevõtt 77% 23 Töötajate koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega
11% 4
Olemasolevate infosüsteemide arendamine
70% 21 Immateriaalse vara soetamine % 33-st Ettevõtete arv
Uute koostööpartnerite leidmine 57% 17 Muu (vabavastused on seotud eelkõige ITK-ga: tarkvara, arvutiprogrammid, IT-platvormid)
67% 22
Andmekorje ja -töötlusega seonduva arendamine
43% 13 Uue kaubamärgi arendamine/turuletoomine või ost
42% 14
Tegevused efektiivsemaks riskijuhtimiseks, riskijuhtimissüsteemi arendamine
37% 11 Patendi/patentide registreerimine või ost
3% 1
Juhtide koolitamine 33% 10
Juhtide koolitamine sotsiaalse vastutustundlikkuse teemadel
10% 3
Juhtide koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega
7% 2
Allikas: ettevõtete küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
287
Lisa 3. Ettevõtete hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja
laenugraafiku pikkusele ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks
Tabel 95. Ettevõtete (N=473) hinnangud investeeringuvajaduse laenu summale ja laenugraafiku pikkusele ettevõtte arendamiseks või laiendamiseks: vastavate laenude arv
Investeering Et te võ te te a rv
al la 5 0 0 0 0 €
5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 0 0 – 5 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €
2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €
ü le 1 0 0 m ln €
al la
1 a
as ta
1 –5 a as ta t
6 –7 a as ta t
8 –1 0 a as ta t
1 1 –1 5 a as ta t
ü le 1 5 a as ta
Ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimine (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne) 141 43 27 25 22 9 5 5 4 1 4 59 33 23 10 12
Uue osakonna, allüksuse, tootmisüksuse rajamine 127 18 24 22 17 11 11 13 9 1 1 1 38 30 38 6 14
Tütarettevõtte rajamine 25 8 6 2 3 3 1 1 1 1 13 3 4 3 1
Ettevõtete ühinemised ja omandamised (M&A tehingud) 30 3 2 5 3 3 3 4 3 1 2 1 2 6 8 6 4 4
Materiaalse vara soetamine 269 109 124 88 79 56 47 23 15 8 0 0 1 7 209 100 126 57 51
…ettevõtte tegevuse jaoks kinnisvara soetamine (bürooruumid, tootmis- ja ärimaa jne) 103 11 17 19 18 14 8 10 5 1 … … … … 15 14 36 21 17
…investeeringu (väärtuse kasv, passiivne tulu jne) eesmärgil kinnisvara soetamine 35 3 5 10 8 3 3 1 2 … … … … … 6 2 12 10 5
…statsionaarsete masinate ja seadmete soetamine 163 34 40 22 18 16 17 8 5 3 … … … 1 66 33 37 13 13
…mobiilsete masinate ja seadmete soetamine 122 32 30 20 19 9 7 2 1 2 … … … 2 71 23 17 5 4
…olemasolevate masinate ja seadmete vahetamine keskkonnahoidlikumate vastu 111 27 27 17 13 12 12 1 2 … … … … 2 48 25 22 5 9
…muuks tarbeks 16 2 5 … 3 2 … 1 … 2 … … 1 2 3 3 2 3 3
Immateriaalse vara soetamine 66 41 13 9 4 6 3 0 1 1 0 0 0 8 42 7 13 2 6
…uue kaubamärgi arendamine/turuletoomine või ost 31 15 6 4 1 2 2 … … 1 … … … 3 15 3 4 2 4
…patendi/patentide registreerimine või ost 15 9 2 1 1 1 … … 1 … … … … 2 8 3 1 … 1
…muuks tarbeks 32 17 5 4 2 3 1 … … … … … … 3 19 1 8 … 1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
288
Investeering Et te võ te te a rv
al la 5 0 0 0 0 €
5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 0 0 – 5 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €
2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €
ü le 1 0 0 m ln €
al la
1 a
as ta
1 –5 a as ta t
6 –7 a as ta t
8 –1 0 a as ta t
1 1 –1 5 a as ta t
ü le 1 5 a as ta
Turunduse, müügi, ekspordi arendamine 161 227 114 56 46 41 7 3 1 0 0 0 0 54 286 65 55 18 17
…esmakordne välisturgudele sisenemine 43 21 11 3 5 2 1 … … … … … … 5 23 6 5 2 2
…uutele välisturgudele sisenemine 68 22 17 10 6 10 2 1 … … … … … 4 45 9 6 2 2
…uute turusegmentide hõivamine 77 33 17 7 11 7 2 … … … … … … 3 44 11 13 4 2
…efektiivsemad/aktiivsemad turundus- ja/või müügitegevused 115 68 25 11 5 5 1 … … … … … … 17 68 11 13 3 3
…tegevused ekspordimahtude suurendamiseks 77 19 18 14 12 12 1 … 1 … … … … 7 41 13 9 4 3
…turundus- ja/või müügiprotsessi(de) automatiseerimine ja/või digitaliseerimine 65 40 13 5 5 1 … 1 … … … … … 10 39 6 6 1 3
…ekspordi- ja/või logistikaprotsesside arendamine 48 23 12 6 2 4 … 1 … … … … … 8 26 7 3 2 2
…muuks tarbeks 2 1 1 … … … … … … … … … … … … 2 … … …
Toote- ja teenusearendus 168 277 134 96 69 35 10 7 1 0 0 1 0 84 304 95 88 32 27
…teadus- ja arendustegevused (R&D) uue toote/teenuse loomiseks 37 10 8 3 8 6 … 1 … … … 1 … 3 13 8 7 … 6
…innovaatilise (uuendusliku) toote ja/või teenuse arendamine 67 20 15 13 10 6 1 2 … … … … … 5 31 11 11 6 3
…täiendavalt panustamine toote ja/või teenuse kvaliteedi tõstmiseks 94 42 24 17 8 2 … 1 … … … … … 12 46 15 12 7 2
…uue toote/teenuse turuletoomine 90 40 19 14 10 5 2 … … … … … … 11 47 15 14 2 1
…uue sotsiaalselt vastutustundliku toote/teenuse turuletoomine 26 12 8 2 2 1 1 … … … … … … 5 11 4 4 1 1
…uue keskkonnahoidliku toote/teenuse turuletoomine 38 15 7 6 7 2 … … 1 … … … … 5 16 4 8 3 2
…uue innovaatilise toote/teenuse turuletoomine 57 16 14 9 8 4 3 3 … … … … … 6 24 9 11 4 3
…olemasolevate toodete/teenuste arendamine 113 55 25 20 8 5 … … … … … … … 12 67 14 11 6 3
…olemasolevate toodete/teenuste arendamine sotsiaalselt vastutustundlikumaks 28 17 3 4 2 1 1 … … … … … … 8 12 5 1 … 2
…olemasolevate toodete/teenuste kujundamine keskkonnahoidlikumaks 40 20 5 6 5 3 1 … … … … … … 7 18 5 5 3 2
…uute pakendite kasutuselevõtmine 23 17 3 1 1 … 1 … … … … … … 7 11 2 2 … 1
…keskkonnahoidlikumate pakendite kasutuselevõtmine 17 13 3 1 … … … … … … … … … 3 8 3 2 … 1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
289
Investeering Et te võ te te a rv
al la 5 0 0 0 0 €
5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 0 0 – 5 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €
2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €
ü le 1 0 0 m ln €
al la
1 a
as ta
1 –5 a as ta t
6 –7 a as ta t
8 –1 0 a as ta t
1 1 –1 5 a as ta t
ü le 1 5 a as ta
Tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine 134 244 110 63 73 37 22 12 7 0 0 0 0 90 265 73 75 43 22
…teadus- ja arendustegevused (R&D) tootmis- või teenindusprotsessi tõhustamiseks 29 9 4 3 6 4 2 1 … … … … … 2 14 6 3 1 3
…teadus- ja arendustegevused (R&D) tootmis- või teenindusprotsessi keskkonnahoidlikumaks
kujundamiseks 21 9 2 3 3 2 2 … … … … … … 3 8 2 4 4 …
…innovaatilise (uuendusliku) tootmis- ja/või teenindusprotsessi juurutamine 49 17 10 7 5 4 2 1 3 … … … … 4 30 4 5 4 2
…tootmise või teenindamise käigus tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude (sh müra, õhu- või
valgusreostus, jäätmed jne) vähendamine 33 12 4 5 8 1 2 1 … … … … … 7 11 1 8 4 2
…erinevate tootmis- vm jääkide vähendamine 45 18 11 6 4 2 3 … 1 … … … … 5 24 4 9 2 1
…erinevate tootmis- vm jääkide efektiivsem korduskasutamine või ringlusesse suunamine, st
ringmajanduse põhimõtete integreerimine 33 15 6 4 4 2 … 2 … … … … … 7 17 2 3 3 1
...keskkonnahoidlikumate toorainete ja materjalide kasutuselevõtt 24 9 4 1 5 4 … 1 … … … … … 4 8 5 4 … 3
…tootmis- ja/või teenindusprotsessi energia- jm ressursikulu vähendamine 65 20 13 8 9 7 5 2 1 … … … … 6 27 10 11 6 5
…muudatused toorainega varustamise, tarnijate ja/või tarnesüsteemide osas 28 14 5 3 4 2 … … … … … … … 4 16 3 4 1 …
…tootmis- ja/või teenindusprotsessi(de) automatiseerimine ja/või digitaliseerimine 75 27 21 10 5 6 4 2 … … … … … 10 32 13 11 7 2
…täiendav panustamine tööohutuse tagamiseks 37 22 8 2 3 1 1 … … … … … … 12 15 4 3 2 1
…tootmis- ja/või teeninduspersonali töötingimuste parandamine 57 31 11 7 6 … … 1 1 … … … … 10 28 10 3 6 …
…täiendav panustamine kvaliteedijuhtimisse 38 27 7 1 3 … … … … … … … … 13 20 4 1 … …
….varude ja tooraine efektiivsem ladustamine, laovarudega seonduvate protsesside arendamine 34 14 4 3 8 2 1 1 1 … … … … 3 15 5 6 3 2
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
290
Investeering Et te võ te te a rv
al la 5 0 0 0 0 €
5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 0 0 – 5 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €
2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €
ü le 1 0 0 m ln €
al la
1 a
as ta
1 –5 a as ta t
6 –7 a as ta t
8 –1 0 a as ta t
1 1 –1 5 a as ta t
ü le 1 5 a as ta
Personali ja personalipoliitika arendamine 104 380 104 31 21 6 3 2 0 0 0 0 0 157 253 72 39 6 20
…uute inimeste töölevõtmine 79 48 15 7 6 1 1 1 … … … … … 15 46 9 4 3 2
…uute inimeste töölevõtmine, kes on vähenenud töövõimega, erivajadusega, eakad või muul moel
tööturul ebasoodsamas olukorras 20 12 4 3 1 … … … … … … … … 4 12 3 1 … …
…töötajate koolitamine 87 67 12 4 2 2 … … … … … … … 27 45 8 4 1 2
…töötajate koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega 29 20 6 1 2 … … … … … … … … 9 15 4 … … 1
…täiendavate praktikavõimaluste pakkumine 37 28 4 3 2 … … … … … … … … 14 17 4 2 … …
…personaliga seotud protsesside arendamine (parem kommunikatsioon, meeskonnatöö, värbamine jne) 45 39 4 2 … … … … … … … … … 16 20 6 1 … 2
…personalipoliitika kujundamine sotsiaalselt vastutustundlikumaks 21 16 5 … … … … … … … … … … 7 10 4 … … …
…töökoha kohandamine (nt viia töökeskkonda normidega vastavusse, kohandada töökohta töötaja(te)
vajadustega jne) 36 19 14 2 1 … … … … … … … … 10 11 7 6 … 2
…üldiste töötingimuste parandamine 57 31 15 4 3 1 2 1 … … … … … 16 19 9 9 2 2
…tegevused töötajate füüsilise tervise edendamiseks 38 29 7 1 1 … … … … … … … … 12 16 4 4 … 2
…tegevused töötajate vaimse tervise edendamiseks 39 28 8 1 1 1 … … … … … … … 14 12 6 3 … 4
…töötajate motivatsioonisüsteemi arendamine 59 43 10 3 2 1 … … … … … … … 13 30 8 5 … 3
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
291
Allikas: ettevõtete küsitlus.
Investeering Et te võ te te a rv
al la 5 0 0 0 0 €
5 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 1 – 2 0 0 0 0 0 0 €
2 0 0 0 0 0 0 – 5 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 €
1 0 0 0 0 0 0 1 – 2 5 0 0 0 0 0 0 €
2 5 0 0 0 0 0 1 – 5 0 0 0 0 0 0 0 €
5 0 0 0 0 0 0 1 – 1 0 0 0 0 0 0 0 0 €
ü le 1 0 0 m ln €
al la
1 a
as ta
1 –5 a as ta t
6 –7 a as ta t
8 –1 0 a as ta t
1 1 –1 5 a as ta t
ü le 1 5 a as ta
Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside arendamine 87 163 64 24 11 7 1 1 2 0 0 0 0 76 124 27 29 5 12
…uute infosüsteemide kasutuselevõtt 44 21 12 3 3 4 … … 1 … … … … 7 20 6 7 2 2
…olemasolevate infosüsteemide arendamine 49 29 12 4 2 1 … 1 … … … … … 10 26 5 4 … 4
…andmekorje ja -töötlusega seonduva arendamine 28 14 9 2 1 1 … 1 … … … … 4 15 4 3 1 1
…tegevused efektiivsemaks riskijuhtimiseks, riskijuhtimissüsteemi arendamine 24 15 7 1 1 … … … … … … … … 4 14 2 2 … 2
…uute koostööpartnerite leidmine 38 19 8 7 2 1 1 … … … … … … 9 22 1 5 1 …
…juhtide koolitamine 49 34 10 4 1 … … … … … … … … 17 20 3 6 1 2
…juhtide koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega 21 15 4 1 1 … … … … … … … … 12 3 4 1 … 1
…juhtide koolitamine sotsiaalse vastutustundlikkuse teemadel 19 16 1 2 … … … … … … … … … 13 3 2 1 … …
…muuks tarbeks 1 … 1 … … … … … … … … … … … 1 … … … …
Finantsolukorra parandamine, finantsjuhtimise arendamine 115 134 64 37 27 19 10 6 2 2 1 0 0 64 126 46 31 19 16
…majandusarvestussüsteemi ja/või -tarkvara kasutuselevõtt ja/või olemasoleva arendamine 41 27 6 5 2 1 … … … … … … … 11 18 8 2 … 2
…finantsjuhtimissüsteemi arendamine, sh digitaliseerimine 43 29 9 2 3 … … … … … … … 12 23 3 3 … 2
…finantspersonali koolitamine 21 17 3 1 … … … … … … … … … 9 8 2 1 … 1
…osakapitali sissemaksete tegemine 11 4 3 2 1 1 … … … … … … … 4 2 2 2 … 1
…käibevarade suurendamine 81 20 24 14 8 9 3 2 … 1 … … … 10 37 15 9 6 4
…erinevate toetuste edukas taotlemine 47 26 9 6 3 2 1 … … … … … … 12 18 8 4 3 2
…laenukapitali kaasamine 37 4 7 3 9 5 4 3 2 … … … … 4 11 4 6 8 4
…olemasoleva laenu refinantseerimiseks vahendite leidmine 21 7 3 4 1 1 2 1 … 1 1 … … 2 9 4 4 2 …
Muuks tarbeks 17 5 2 6 1 3 2 6 1 6 2
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
292
Lisa 4. Esindusorganisatsioonide hinnangud
nende valdkonna/piirkonna ettevõtete
peamistele investeeringuvajadustele
järgmise kolme aasta jooksul
Tabel 96. Esindusorganisatsioonide hinnangud nende valdkonna/piirkonna ettevõtete peamistele investeeringuvajadustele järgmise 3 aasta jooksul, N=16 (erialaliidud, MAK-id)
Peamised investeeringuvajadused N=16 % 16-st ...uue ettevõtlusega alustamisel N=7
Uue ettevõttega alustamine 7 43,80% Ettevõttega alustamise kavandamine (äriidee formuleerimine, äriplaani koostamine, turu-uuringud jne)
5
Ettevõtte arendamine või laiendamine
13 81,30% Sotsiaalse ettevõtte tegevuse planeerimine/alustamine
3
Olemasoleva ettevõtte restruktureerimine (ümberkujundamine)
9 56,30% Keskkonnahoidliku suunaga ettevõtte tegevuse planeerimine/alustamine
4
Ettevõtte koomaletõmbamine 3 18,80% Meeskonna moodustamine 3
Muu 1 6,30% Inkubaatori, kiirendi, mentorprogrammi, ettevõtluskoolituse vms läbimine
5
Ei tea / ei oska öelda 2 12,50% Tarnijate ja koostööpartnerite leidmine
2
Tootmise testüksuse rajamine
3
Esialgsete prototüüpide kujundamine
5
Teenuste esialgne testimine ja teenusedisain
2
...ettevõtte arendamine või laiendamisel
N=13 ...materiaalse vara soetamisel N=11 ...immateriaalse vara soetamisel
N=6
Ettevõtte arendamise või laiendamise planeerimine (arutelud, uuringud, strateegiad, kavandid jne)
7 Ettevõtte tegevuse jaoks kinnisvara soetamine (bürooruumid, tootmis- ja ärimaa jne)
3 Uue kaubamärgi arendamine/turuletoomine või ost
5
Uue osakonna, allüksuse, tootmisüksuse rajamine
6 Investeeringu (väärtuse kasv, passiivne tulu jne) eesmärgil kinnisvara soetamine
3 Patendi/patentide registreerimine või ost
4
Tütarettevõtte rajamine 2 Statsionaarsete masinate ja seadmete soetamine
9 Muu (vastaja täpsustus: tootearenduseks vajalikud tarkvarad)
1
Ettevõtete ühinemised ja omandamised (M&A tehingud)
2 Mobiilsete masinate ja seadmete soetamine
6 Ei tea / ei oska öelda 1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
293
Materiaalse vara soetamine 11 Olemasolevate masinate ja seadmete vahetamine keskkonnahoidlikumate vastu
9
Immateriaalse vara soetamine 6 Ei tea / ei oska öelda 1
Turunduse, müügi, ekspordi arendamine
11
Toote- ja teenusearendus 11
Tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine
8
Personali ja personalipoliitika arendamine
8
Juhtimissüsteemi ja äriprotsesside arendamine
7
Finantsolukorra parandamine, finantsjuhtimise arendamine
6
...turunduse, müügi, ekspordi arendamisel
N=11 ...toote- ja teenusearenduses N=11 ...tootmis- ja teenindusprotsesside arendamisel
N=8
Esmakordne välisturgudele sisenemine
7 Teadus- ja arendustegevused (R&D) uue toote/teenuse loomiseks
7 Teadus- ja arendustegevused (R&D) tootmis- või teenindusprotsessi tõhustamiseks
6
Uutele välisturgudele sisenemine 7 Innovaatilise (uuendusliku) toote ja/või teenuse arendamine
9 Teadus- ja arendustegevused (R&D) tootmis- või teenindusprotsessi keskkonnahoidlikumaks kujundamiseks
7
Uute turusegmentide hõivamine 7 Täiendavalt panustamine toote ja/või teenuse kvaliteedi tõstmiseks
8 Innovaatilise (uuendusliku) tootmis- ja/või teenindusprotsessi juurutamine
7
Efektiivsemad/aktiivsemad turundus- ja/või müügitegevused
7 Uue toote/teenuse turuletoomine
7 Tootmise või teenindamise käigus tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude (sh müra, õhu- või valgusreostus, jäätmed jne) vähendamine
7
Tegevused ekspordimahtude suurendamiseks
8 Uue sotsiaalselt vastutustundliku toote/teenuse turuletoomine
4 Erinevate tootmis- vm jääkide vähendamine
6
Turundus- ja/või müügiprotsessi(de) automatiseerimine ja/või digitaliseerimine
9 Uue keskkonnahoidliku toote/teenuse turuletoomine
8 Erinevate tootmis- vm jääkide efektiivsem taaskasutamine või ringlusesse suunamine, st ringmajanduse põhimõtete integreerimine
7
Ekspordi- ja/või logistikaprotsesside arendamine
9 Uue innovaatilise toote/teenuse turuletoomine
6 Keskkonnahoidlikumate toorainete ja materjalide kasutuselevõtt
5
Muu (vastaja täpsustus: personali ümberõpe, värbamine):
1 Olemasolevate toodete/teenuste arendamine
9 Tootmis- ja/või teenindusprotsessi energia- jm ressursikulu vähendamine
7
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
294
Olemasolevate toodete/teenuste arendamine sotsiaalselt vastutustundlikumaks
5 Muudatused toorainega varustamise, tarnijate ja/või tarnesüsteemide osas
3
Olemasolevate toodete/teenuste kujundamine keskkonnahoidlikumaks
9 Tootmis- ja/või teenindusprotsessi(de) automatiseerimine ja/või digitaliseerimine
7
Uute pakendite kasutuselevõtmine
6 Täiendav panustamine tööohutuse tagamiseks
4
Keskkonnahoidlikumate pakendite kasutuselevõtmine
8 Tootmis- ja/või teeninduspersonali töötingimuste parandamine
4
Täiendav panustamine kvaliteedijuhtimisse
5
Varude ja tooraine efektiivsem ladustamine, laovarudega seonduvate protsesside arendamine
5
Ei tea / ei oska öelda 1
...personali ja personalipoliitika arendamisel
N=8 ...juhtimissüsteemi ja äriprotsesside arendamisel
N=7 ...finantsolukorra parandamisel, finantsjuhtimise arendamisel
N=6
Uute inimeste töölevõtmine 5 Uute infosüsteemide kasutuselevõtt
5 Majandusarvestussüsteemi ja/või -tarkvara kasutuselevõtt ja/või olemasoleva arendamine
2
Uute inimeste töölevõtmine, kes on vähenenud töövõimega, erivajadusega, eakad või muul moel tööturul ebasoodsamas olukorras
3 Olemasolevate infosüsteemide arendamine
5 Finantsjuhtimissüsteemi arendamine, sh digitaliseerimine
4
Töötajate koolitamine 5 Andmekorje ja -töötlusega seonduva arendamine
6 Finantspersonali koolitamine
3
Töötajate koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega
7 Tegevused efektiivsemaks riskijuhtimiseks, riskijuhtimissüsteemi arendamine
5 Osakapitali sissemaksete tegemine
1
Täiendavate praktikavõimaluste pakkumine
5 Uute koostööpartnerite leidmine
3 Käibevarade suurendamine 2
Personaliga seotud protsesside arendamine (parem kommunikatsioon, meeskonnatöö, värbamine jne)
4 Juhtide koolitamine 4 Erinevate toetuste edukas taotlemine
4
Personalipoliitika kujundamine sotsiaalselt vastutustundlikumaks
3 Juhtide koolitamine seoses rohemajanduse, rohepöörde ja/või üldise keskkonnahoidlikkusega
6 Laenukapitali kaasamine 3
Töökoha kohandamine (nt viia töökeskkonda normidega vastavusse, kohandada töökohta töötaja(te) vajadustega jne)
4 Juhtide koolitamine sotsiaalse vastutustundlikkuse teemadel
5 Olemasoleva laenu refinantseerimiseks vahendite leidmine
3
Üldiste töötingimuste parandamine
5 Muu (vastaja täpsustus: ettevalmistus investori kaasamiseks)
1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
295
Tegevused töötajate füüsilise tervise edendamiseks
6
Tegevused töötajate vaimse tervise edendamiseks
6
Töötajate motivatsioonisüsteemi arendamine
7
Allikas: esindusorganisatsioonide küsitlus.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
296
Lisa 5. Välisriikide kogemus:
ettevõtlusvaldkond 721. Välisriikide praktikate analüüsiks valiti riigid koostöös eelhindamise Tellijaga pidades silmas välisriigi
sarnasust Eestile, aga ka rakendatavate instrumentide huvipakkuvust Eesti vajaduste kontekstis. Teiste riikide kogemusi käsitletakse eeskätt näidetena, millest lähtutakse Eesti rahastamisvahendite investeerimisstrateegia koostamisel. Ettevõtluse valdkonna välisriikide analüüsiks Soome ja Holland. Teiste riikide praktikate analüüsi käigus viidi läbi dokumendianalüüs esmase informatsiooni kogumiseks, mida valideeriti uuritavate riikide vastutatavate asutusega esindajatega läbiviidavatel intervjuudel ja/või infopäringutega.
Soome
722. Soome rahastamisvahendite analüüsis on fookuses kaks asutust: Finnvera ja Business Finland. Business Finland loodi Tekese ning Finpro Oy ühendamisel. Tegemist on avalik-õigusliku organisatsiooniga, mis pakub innovatsioonialast rahastust, edendab ettevõtete rahvusvahelistumist ning Soome tehtavaid investeeringuid. Finnvera on Soome ametlik ekspordikrediidiasutus ning pakub ettevõtetele laenu, riskikapitali investeeringuid, intressikompensatsiooni ja ekspordikrediidi garantiisid.
Finnvera 723. Finnvera on Soome riigile kuuluv finantseerimisettevõte ja ametlik ekspordikrediidi agentuur.
Finnvera pakub ettevõtetele rahastust nii käivitamise-, ja kasvufaasides kui ka rahvusvahelistumisel ning garanteerib eksporditegevusega seotud riske. Asutuse poolt pakutavate instrumentide hulka kuuluvad laenud, siseriiklikud ning ekspordikäendused ja muud ekspordi rahastamisega seotud teenused. Finnvera lähtub oma tegevuses riigi poolt seatud poliitikaeesmärkidest, sh260:
• alustavate ettevõtete arvu suurendamine;
• VKEde arengu võimaldamine rahastuse pakkumise kaudu;
• ettevõtte kasvu, rahvusvahelistumise ja ekspordi soodustamine.
724. Finnvera on uues strateegias seadnud eesmärgiks vaadata teadlikult pandeemiast kaugemale. Nende edasine suund näeb ette, et lisaks ekspordi finantseerimise konkurentsivõime tagamisele, on plaanis mitmekesistada finantseerimislahendusi eelkõige ettevõtluse kasvu soodustamiseks. Asutuse eesmärgiks on kompenseerida finantseerimisega seotud ebakindlust, mitmekesistades ettevõtetele pakutavaid finantseerimislahendusi koos teiste finantseerijate ja partneritega.261
725. Finnvera järgib oma tegevuses isemajandamise põhimõtet. Neil oli 31.12.2021 seisuga 25 800 klienti ning 366 töötajat. Siseriiklike kohustusi oli sama seisuga suurusjärgus 3,1 miljardit eurot ning ekspordikäendusi 22,2 miljardi euro ulatuses.262 Finnvera peamine fookus on käendustel, mida on võimalik kasutada pankadelt või teistelt finantseerijatelt saadud krediidi tagamiseks, samuti teiste
260 https://www.finnvera.fi/eng/finnvera/finnvera-in-brief 261 https://www.bloomberg.com/press-releases/2022-02-16/finnvera-finnvera-group-s-report-of-the-board-of- directors-and-financial-statements-2021 262 https://www.finnvera.fi/eng/finnvera/finnvera-in-brief
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
297
tingimuslike kohustuste täitmiseks. Käendustoodete nimed näitavad ettevõtte arengufaasi, kellele need suunatud on. Ülevaade Finnvera käendustoodetest on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 97. Finnvera pakutavad käendused ning nende tingimused
Instrument Tingimused
Stardikäendus263
Sihtrühm Kuni 3 a VKEd (v.a metsandus, põllumajandus ja kinnisvaraarendus)
Sihtotstarve Aitab uutel VKEdel saada pangalt rahalisi vahendeid erinevate investeerimis- ja käibekapitalivajaduste rahuldamiseks
Instrumendi summa 10 000 – 80 000 €, käendus võib olla kuni 80% laenusummast. Ühele äriühingule antud käenduse summa ei tohi ületada 160 000 €. Käendust taotleva ettevõtte põhiaktsionäridelt vajatakse eritagatisi, mis peavad katma 25% Finnvera garantiisummast. Minimaalne omaosalussumma on 3000 eurot
Instrumendi tüüp Käendus
Käendus- ja teenustasud
Käendustasu võetakse iga kolme kuu järel ja see moodustab 1,75% aastas panga deklareeritud garantiijäägist. Teenustasu on 0,1% käendusesummast
VKEde käendus264 Sihtrühm Rohkem kui kolm aastat tegutsenud VKEd
Sihtotstarve Aitab 3+ a tegutsenud majanduskasvule orienteeritud VKEdel saada pangalt rahalisi vahendeid erinevate investeeringute, käibekapitali ja tootearenduse vajaduste rahuldamiseks
Instrumendi summa Vähemalt 10 000 €. Võib katta kuni 150 000 € suurust laenu. Finnvera käendusosa on alati 80%. Ühele ettevõtjale korraga antud VKEde ühe käenduse maksimaalne summa on 120 000 €
Instrumendi tüüp Käendus
Käendus- ja teenustasud
Põhineb Suomen Asiakastieto poolt ettevõttele antud Alfa reitingul. AAA või AA+ kategooriates on käendustasu 0,95% aastas panga teatatud garantiijäägist. AA-, A+, A- ja B-kategooria ettevõtete puhul on käendustasu 1,75% aastas. Finnvera võtab käendustasu iga kolme kuu tagant. Teenustasu on 0,1% garantii summast
Finnvera käendus265 Sihtrühm VKEd, erilistel põhjustel ka suurettevõtted
Sihtotstarve On mõeldud tagatiseks VKEde erinevatele kodumaistele rahastamisvajadustele, näiteks investeeringud ja/või käibekapital, samuti ettevõtluse või omandamiste jaoks vajalikule rahastamisele
Instrumendi summa Käenduse alampiir on 10 000 €. Käenduse määr määratakse projektipõhiselt ja on tavaliselt 50–80% krediidi või muu rahalise kohustuse summast
Instrumendi tüüp Käendus
Käendus- ja teenustasud
Min 0,2% (150 €), max 1,0% (5000 €)
Ekspordikäendus266 Sihtrühm Eksportiv ettevõte
Sihtotstarve Võimaldab eksportijal saada tarnimiseelset või -järgset käibekapitali finantseerimist ekspordiprojektideks, näiteks tootmiskulude finantseerimiseks või toormaterjali soetamiseks
Instrumendi summa Käenduselement ei ületa 80% finantseerija antud laenust ega muust rahalisest kohustusest
Instrumendi tüüp Käendus
Käendus- ja teenustasud
Min 0,2% (150 €), max 1,0% (5000 €)
263 https://www.finnvera.fi/tuotteet/takaukset/alkutakaus 264 https://www.finnvera.fi/tuotteet/takaukset/pk-takaus 265 https://www.finnvera.fi/tuotteet/takaukset/finnvera-takaus 266 https://www.finnvera.fi/tuotteet/takaukset/vientitakaus
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
298
Keskkonna- käendus267
Sihtrühm Suurettevõtted
Sihtotstarve Võib anda tagatisena laenudele, mida kasutatakse investeeringuteks keskkonnakaitsesse, taastuvenergia projektidesse või energiatõhususe parandamise projektidesse
Instrumendi tüüp Käendus
Käendus- ja teenustasud
Min 0,2% (150 €), max 1,0% (5000 €)
Laevandus- ettevõtete käendus
Sihtrühm Laevanduse või laevade ehitusega tegelevad ettevõtted
Sihtotstarve 10m pikkuse ja kuni 10-aastase laeva või laevakere soetamiseks, mida kasutatakse kaubavedudeks. Garantiid võib kasutada ka ümberehituse, remondi ja renoveerimise rahastamiseks
Instrumendi tüüp Käendus
Rahvus- vahelistumise käendus
Sihtrühm Rahvusvahelistuvad Soome VKEd
Sihtotstarve On mõeldud tagatisena Soome VKEde välismaal asuvate ettevõtete rahastamiseks
Instrumendi tüüp Käendus
Allikas: Finnvera veebileht.
726. Kuigi Finnvera peamine fookus on käenduste andmisel, siis pakuvad nad ka erinevaid laenutooteid, sh investeeringute tegemiseks, kasvu soodustamiseks, rahvusvahelistumiseks. Laenu andmine toimub koostöös pankadega. Eraldi tootena pakutakse käibekapitalilaenu koroonaepideemiast tulenevatest vajaduste katmiseks juhul, kui rahastamisvajadust ei ole võimalik katta muul viisil ning ei ole võimalik kasutada käendust. Kuivõrd tegemist on ajutise meetmega (kuni 30.06.2022), siis ei ole seda järgnevas tabelis eraldi instrumendina välja toodud. Finnvera laenutooted ja nende tingimused on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 98. Finnvera pakutavad laenuinstrumendid ning nende tingimused
Instrument Tingimused
Finnvera laen268 Sihtrühm VKEd
Sihtotstarve Kodumaiste investeeringute rahastamiseks ehitusse, masinatesse ja seadmetesse, energia- ja keskkonnaprojektidesse, käibekapitali vajadustesse ja erinevatesse omanditoimingutesse
Instrumendi summa Alates 50 000 €
Instrumendi tüüp Investeerimis- ja käibekapitalilaen
Tagasimakseperiood 3–15 aastat (maksepuhkus kuni kolm aastat)
Intressimäär Laenu intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv. Intressimäära mõjutavad ettevõtte kasumlikkus ja finantsseisund, tegevusrisk ja laenutagatis
Ettevõtluslaen269 Sihtrühm Ettevõtja isiklik laen, seda võib anda ka mitmele sama äriühingu asutajale või aktsionärile
Sihtotstarve Investeeringute finantseerimiseks aktsiaseltsi aktsiakapitali ja/või investeeritud piiramatu omakapitali reservi. Ettevõtjalaenu saab kasutada ka juba tegutseva ettevõtte aktsiate ostmise rahastamiseks
Instrumendi summa Kuni 100 000 €, omafinantseering 20%
267 https://www.finnvera.fi/tuotteet/takaukset/ymparistotakaus 268 https://www.finnvera.fi/eng/products/loans/finnvera-loan 269 https://www.finnvera.fi/tuotteet/lainat/yrittajalaina
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
299
Instrumendi tüüp Kaasfinatseerimisega laen
Tagasimakseperiood Kümme aastat (maksepuhkus 1–2 aastat)
Intressimäär 6 kuu euribor ja marginaal 3,25% + teenustasu
Rahvusvahelistumise laen270
Sihtrühm VKEd
Sihtotstarve Rahastada Soome VKEde tegevust välismaal
Instrumendi tüüp Otselaen
Tagasimakseperiood Mitte üle kümne aasta (maksepuhkus kuni kolm aastat)
Intressimäär 6 kuu euribor ja marginaal, mille suurust mõjutavad abi saava ettevõtja kasumlikkus, äritegevusega seotud risk, krediidiperiood, sihtriik ja võimalikud tagatised
Võlakirjade rahastamine271
Sihtrühm Kasvavad ja rahvusvahelistuvad VKEd ja suurettevõtted. Ettevõtted, kelle aastakäive on kuni 50 mln € või bilansimaht kuni 43 mln €.
Sihtotstarve Rahastamine võib keskenduda Soome VKE poolt välismaal asutatud või tegutseva tütarettevõtte või sidusettevõtte või tegevuskoha investeerimisele, arendamisele või kasvule
Instrumendi tüüp Võlakiri
Tagasimakseperiood Kuni kümme aastat
Intressimäär Võlakirja märkimine toimub turuhinnaga
Sildfinantseerimine toetuste maksmisele eelnenud perioodiks272
Sihtrühm ELY keskuse või Business Finlandi toetuste saajad
Sihtotstarve Katta ettevõtte kapitalivajadused ELY keskuse või Business Finlandi positiivse toetuse eraldamise otsuse ja toetuse väljamaksmise vahelisel perioodil
Instrumendi summa 50 000 – 500 000 €. Suurim võimalik laenusumma on 70% määratud toetuse summast
Instrumendi tüüp Sildfinantseering
Tagasimakse-periood Laenatud summa tuleb tagasi maksta toetuse laekumise kuupäeval.
Sihtrühm VKEd, kes on tegutsenud üle 3 aasta
Kasvulaen273 Sihtotstarve Eesmärk on rahastada Soome VKEde äritegevust välismaal
Instrumendi summa Vähemalt 500 000 € ja finantseeritava projekti suurus on tavaliselt üle 1,5 mln €
Instrumendi tüüp Kasvulaen kaasrahastusega
Omafinantseering Omafinantseering peab olema 20% ning lisaks Finnverale peab teiste rahastamispaketis osalevate investorite osakaal olema vähemalt 50%
Intressimäär Min 0,2% (150 €), max 1,0% (5000 €)
Allikas: Finnvera veebileht.
727. Lisaks käendustele ja laenuinstrumentidele aitab Finnvera kaasa Soome ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele läbi ekspordigarantiide ja -krediitide. Nende toodetega üritab Finnvera pakkuda ettevõtetele võrdväärseid rahastamistingimusi peamiste rahvusvaheliste konkurentidega. Rahastamisvahendeid pakutakse lisaks ettevõtetele ka pankadele ja muudele finantsasutustele. Ekspordiriski hindab Finnvera läbi oma riikide klassifitseerimisraamistiku, kus riike hinnatakse riskiskaalal 0–7 (0 – arenenud majandus ja 7 – väga kõrge riskitase). Riike klassifitseeritakse vastavalt sealsele poliitilisele stabiilsusele, õigusraamistikule, majanduslikule
270 https://www.finnvera.fi/tuotteet/lainat/kansainvalistymislaina 271 https://www.finnvera.fi/tuotteet/lainat/joukkovelkakirjarahoitus 272 https://www.finnvera.fi/tuotteet/lainat/siltarahoitus-avustusten-maksua-edeltavalle-ajalle 273 https://www.finnvera.fi/tuotteet/lainat/kasvulaina
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
300
väljavaatele ja välistele kohustustustele.274 Vastavalt ekspordi sihtriigi klassifitseerumisele, määratakse ettevõttele rahastamisvahendi tingimused.
Tabel 99. Finnvera ekspordigarantii instrumendid
Instrument Tingimused
Krediidiriski garantii275
Sihtrühm Eksportiv ettevõte
Sihtotstarve Katab äririski, mis on seotud kaubanduse katkemisega tootmisperioodil ja/või välismaise ostja poolt tasumisega
Tingimused Sularahaosa ei tohi olla väiksem kui 15% ekspordikaubanduse väärtusest ja krediidipanus ei tohi ületada 85%. Krediidiaja maksimaalne pikkus sõltub tehingu objektist, ostuhinnast ja ostja riigi reitingust. Krediidi tagasimaksmine toimub iga kuue kuu järel võrdsete osamaksetena ilma vabade aastateta
Arveldusgarantii276 Sihtrühm Pank
Sihtotstarve Garantii kaitseb panka krediidiriskide eest, kui eksportija müüb oma väliskaubandusega seotud arved pangale
Tingimused Garantii võib anda juhul, kui üksikostja krediidilimiit ei ületa 2 mln €. Garantiimarginaal on kuni 90%, jättes pangale omavastutuse 10%
Ostja krediidigarantii277 Sihtrühm Krediidiandja
Sihtotstarve Pakub krediidiandjale garantii välisostjast, ostja pangast või ostja riigist tulenevate krediidiriskide vastu
Tingimused Sularahaosa ei tohi olla väiksem kui 15% ekspordikaubanduse väärtusest ja krediidipanus ei tohi ületada 85%. Võrdlemisi rikkad riigid: 5 aastat (erandjuhtudel 8,5 aastat). Võrdlemisi vaesed riigid: 10 aastat
Veksligarantii278 Sihtrühm Pank
Sihtotstarve Kaitseb panka veksli finantseerimise krediidiriskide eest
Tingimused Sularahaosa 15% või rohkem ekspordiväärtusest, krediidiosa kuni 85%. Alla üheaastase makseperioodi ja pideva ekspordi korral ei tohi garantiimarginaal ületada 90%. Üle 2-aastase makseperioodi või kapitalikaupade ühekordse tarne korral ei tohi garantiimarginaal ületada 95%
Akreditiivi garantii279 Sihtrühm Pank
Sihtotstarve Kaitseb panka panga kinnitatud ekspordi akreditiiviga seotud äriliste ja/või poliitiliste riskide eest
Tingimused Standardse krediitkirjaga tagatud garantii puhul võib poliitiliste- ja äririskide puhul olla garantiimarginaal 95%. Ülejäänud 5% on panga omavastutus
Panga riskigarantii280 Sihtrühm Pank
Sihtotstarve Kaitseb kodumaise eksportiva ettevõtte panka riskide eest, mis on seotud kodumaise eksportiva ettevõtte poolt eksportijale antud pangagarantiiga ostuhinna maksmise tagamiseks
274 https://www.finnvera.fi/eng/export/export-credit-guarantee-operations/country-classification 275 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/luottoriskitakuu 276 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/vientisaatavatakuu 277 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/ostajaluottotakuu 278 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/vekselitakuu 279 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/remburssitakuu 280 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/pankkiriskitakuu
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
301
Tingimused Standardiseeritud pangariski garantii puhul võib poliitiliste ja kaubanduslike riskide puhul olla garantiimarginaal 95%. Ülejäänud 5% on panga omavastutus
Investeerimisgarantii281 Sihtrühm Investor
Sihtotstarve Võimaldab Soome investoril kindlustada välisinvesteering poliitiliste riskide korral
Instrumendi summa
Poliitiliste riskide tagatismarginaal on üldiselt 95%, välja arvatud 100% pangalaenude investeerimistagatised. Garantii võib anda vähemalt 3 aastaks ja max 20 aastaks
Võlakirjade garantii282 Sihtrühm Pank
Sihtotstarve Vastugarantii pangale, kes emiteerib võlakirja eksportija nimel välisostja kasuks
Tingimused Eksportija võib katta tagatiseta tagatise riski (garantiikaitse 90%) või poliitilistel põhjustel (garantiikaitse 95%)
Finantsgarantii283 Sihtrühm Võlausaldaja
Sihtotstarve Kaitseb võlausaldajat krediidi tagasimaksmisega seotud riskide eest
Tingimused Võlausaldaja garantiimarginaal määratakse vastavalt ettevõttele ja projektile ning ei ületa 80%
Refinantseerimise garantii284
Sihtrühm Pank
Sihtotstarve Eesmärk on hõlbustada Finnvera ostjakrediidigarantiid kasutavate pankade rahakogumist ja seeläbi suurendada ekspordikrediidi rahastamise allikaid
Tingimused Intress min 0,2% (150 €), max 1,0% (5000 €)
Tooraine garantii285 Sihtrühm Võlausaldaja
Sihtotstarve Impordikrediidigarantiid võib anda tagatisena välisriigi võlgnikule pikaajalise toorainetarnelepingu raames antud krediidile
Tingimused Kuni 30 000 000 €, 50% kaasrahastus
Ekspordigarantii286 (katkestatud)
Sihtrühm Eksportiv ettevõte
Sihtotstarve Mõeldud lühiajaliseks ekspordiks poliitilise riskiga riikidesse. Instrumendi abil on eksportijatel võimalik kindlustada oma eksporditasu välisostja poolt loodud krediidikahjude vastu
Tingimused Garantiimarginaal varieerub 75% kuni 90% sõltuvalt ostja riigist
Allikas: Finnvera veebileht.
728. Lisaks laenuinstrumentidele, käendustele ja ekspordigarantiidele, pakub Finnvera ekspordikrediidi finantseerimist ja intresside tasandamist. Ekspordikrediidi rahastamine hõlbustab importijatel Soomest kapitalikaupade ja – teenuste soetamist. Ekspordikrediidi finantseerimist pakub Finnvera koostöös Suomen Vientilutto Oy-ga (Finnish Credit Ltd.) ning seda saab taotleda kapitalikaupade, konsultatsioon- ja planeerimisteenuste rahastamiseks, juhul kui eksportiva ettevõtte tegevus toob kasu Soome majandusele.
281 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/investointitakuu 282 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/vastatakuu 283 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/rahoitustakuu 284 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/jalleenrahoitustakuu 285 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/raaka-ainetakuu 286 https://www.finnvera.fi/tuotteet/vientitakuut/vientisaatavatakuu
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
302
Business Finland 729. Business Finland on Soome riiklik asutus, mille eesmärgiks on innovatsiooni rahastamine ning
väliskaubanduse, turismi ja välisinvesteeringute soodustamine. Selle saavutamiseks pakutakse ettevõtetele erinevaid toetavaid teenuseid ja rahastust, sh peamiselt tagastamatu toetus, mis ei kuulu antud analüüsi fookusesse. Rahastus on suunatud T&A tegevuseks, tootearenduseks ning mitmekülgse äriarenduse toetamiseks eelkõige VKEdele. Suurettevõtted ning T&A asutused saavad rahastust VKEdega läbiviidavatele ühisprojektidele. Business Finland veebilehe andmetel kuulub nende tooteportfelli kolm laenutoodet, mis on suunatud VKEdele ja iduettevõtetele. Tegemist on soodustingimustel laenudega, mis on üldjuhul tagatiseta.287
Tabel 100. Business Finland pakutavad laenuinstrumendid
Instrument Tingimused
Kapitalilaen288 Sihtrühm Nn „Kasvumootori platvormi“ ettevõtted (Growth Engine platvorm)289
Sihtotstarve Rahastada Growth Engine platvormi projektideks ettevalmistamist
Instrumendi summa Kuni 400 000 € ja mitte enam kui 75% projekti kogumaksumusest
Instrumendi tüüp Kapitalilaen
Tagasimakseperiood Max 10 aastat
Intressimäär 1%
Noored innovatiivsed ettevõtted290
Sihtrühm Iduettevõtted, mis on tegutsenud vähem kui viis aastat
Sihtotstarve Võimaldab ettevõttel investeerida rahvusvahelisse äritegevusse, tugevdada meeskonda, arendada ärimudelit ja strateegiat ning uusi turge sihtida.
Instrumendi summa Rahastamise toimub kolmes voorus, mille esimesed kaks vooru on toetused ja viimane voor 750 000 € laen
Instrumendi tüüp Laen
Laen arendus- ja katse- projektideks291
Sihtrühm VKEd
Sihtotstarve On mõeldud tagatisena Soome VKEde arendus- ja katseprojektideks, kelle käive on kuni 50 mln € või bilansimaht kuni 43 mln €
Instrumendi summa Laenu suurus katab 50% VKEde ja keskastme arendus- ja pilootprojektide kogukuludest, erandjuhtudel võib laen katta 70% ettevõtmistest
Instrumendi tüüp Tagatiseta laen
Tagasimakseperiood Maksimaalne laenuperiood kuni 20 aastat, kuid kõige sagedamini kokku lepitud laenuperiood on 7–10 aastat
Maksepuhkus Võimalus saada 3–5 aastat laenupikendust
Intressimäär Euroopa keskpanga intressimäärast kolm protsendipunkti madalam, kuid vähemalt 1%
Allikas: Business Finland veebileht.
287 https://www.businessfinland.fi/en/for-finnish-customers/services/funding/guidelines-terms-and- forms/loan 288 https://www.businessfinland.fi/en/for-finnish-customers/services/funding/growth-engines/starting- support-for-the-growth-engine-platform-company-by-provision-of-capital-loans 289 https://www.businessfinland.fi/en/for-finnish-customers/services/funding/growth-engines 290 https://www.businessfinland.fi/en/for-finnish-customers/services/funding/young-innovative-company- funding 291 https://www.businessfinland.fi/en/for-finnish-customers/services/funding/guidelines-terms-and- forms/loan
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
303
Rahastusinstrumentide rakendamise kogemused Soomes 730. Soome majandusministeerium käivitas 2018. aastal töörühma, mille eesmärgiks oli hinnata eksporti
toetavate rahastussüsteemide toimivust, mille käigus käsitleti ka Finnvera poolt pakutavate teenuste ning rahastusinstrumentidega seonduvat. Töörühma lõppraportis292 kirjeldati Soome ettevõtete ja katusorganisatsioonide ning Soome ja muude riikide pankade seisukohti seoses Finnvera eksporti toetavate tegevuste ja rahastusinstrumentidega. Finnvera pädevust ekspordi rahastamisel peeti kõrgel tasemel olevaks, ent ettevõtte riskivalmidust rahvusvahelises võrdluse pigem madalamaks (sama on leitud ka muudes analüüsides). Seoses rahastusvõimalustega toodi välja, et väikeste eksporditegevuste jaoks välja töötatud lihtsustatud käendusinstrumenti võiks laiendada ka suuremate eksporditegevuste rahastamiseks. Ettevõtte otsustusõigus rahastusvõimaluste üle võiks tulevikus suureneda. Rahastusinstrumente tuleks edaspidi arendada selliselt, et nende abil oleks lihtsam edendada just väikesi ning väga suuremahulisi eksporditegevusi. Samuti pidasid taotlejad oluliseks, et lihtsustataks tegevustega seotud bürokraatiat, kiirendataks otsustamist ning toetused oleksid prognoositavamad. Erapangad/ekspordi rahastajad pidasid oluliseks, et Finnvera tegevus ei dubleeriks nende tegevust ettevõtete eksporditegevuse rahastamisel, vaid meetmed toimiksid koosmõjus erapankade poolt pakutavate vahenditega.
731. Raportis soovitatakse ka kaaluda võimalusi otsegarantiide käivitamiseks, mille puhul Finnvera tegutseks Soome ettevõtte käendajana otse välismaisele ostjale ilma kommertspanga osaluseta. Põhjenduseks võib olla näiteks kommertspanga ebamõistlikult suur administratiivkulu juhul, kui tegemist on mõne muu riigi pangaga, mis ei oma sisulist teavet piirkonna turgudest osapoolte finantstulemustest. Finnvera vastavat instrumenti ei rakendanud, ent lihtsustas ja võttis kasutusele muid rahastusinstrumente väiksemate kuni 2 mln € suuruste eksporditegevuste toetamiseks. Lisaks anti raportis soovitusi ka Finnvera finantsvastutuse, järelevalve ning suuremate rahaliste otsuste korraldamiseks tulevikus.
732. Finnvera siseriiklik finantseerimine oli 2021. aastal kõrge. 2021. aastal finantseeriti ettevõttete arengut ning kasvu vastupidiselt 2020. aastale, kui toetati ettevõtete toimetulekut kriisiperioodil. Kokku eraldas Finnvera 1,7 miljardi euro väärtuses siseriikliku finantseeringut. Sinna hulka kuulusid siseriiklikud laenud ja käendused, ning ekspordigarantiid ja ekspordikrediidi garantiid.
733. Finnvera aastaraportis293 tuuakse välja, et finantseeringute jaotumine sektorite kaupa üldjuhul sarnanes pandeemiaeelsele jaotumisele. Märkimisväärne oli see, et 2021. aastal eraldati 64% finantseeringutest tööstussektorisse, võrreldes 2020. aastaga kui tööstussektorile eraldatud rahastus moodustas alla poole sektoritele eraldatud vahenditest. Käibekapitali rahastamise osakaal moodustas kogufinantseeringust 53%, mis oli oodatud, kuid sisuline erinevus tekkis rahastuse sihtotstarbest. Kui 2020. aastal käibekapitali finantseeringud keskendusid ettevõtete pandeemiaga toimetulekule, siis 2021. aastal oli fookuseks ettevõtete kasvu edendamine.
Holland
734. Hollandi ERDF-i vahendeid eraldatakse piirkonniti (Oost, Zuid, Noord, West), mis omakorda jaotuvad väiksemateks sekkumispiirkondadeks. Kui ERDF toetuserahadele tuginev rahastamisvahend on seotud kindla sekkumispiirkonnaga, siis saavad seda taotleda ainult ettevõtted, kes tegutsevad nendes piirkondades või on valmis sinna ümber kolima. Rahastamisperioodil 2014–2020 eraldati Hollandile 507 miljoni euro väärtuses ERDF-i vahendeid. Holland seadis sellel perioodil toetusrahade kasutusotstarbeks innovatsiooni ja süsinikvaese majanduse arendamise.
292 https://www.finnvera.fi/file-download/download/public/5400 293 Finnvera’s Annual Review and Corporate Responxibility. 2021.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
304
735. Iga piirkonna jaoks on määratud korraldusasutus, kes vastutab ERDF-i vahendite koordineerimise eest:
• Põhjas (Drenthe, Friesland, Groningen) – Samenwerkingsverband Noord-Nederland (SNN) – pakub
ainult toetusi;
• Idas (Gelderland, Overijssel, Twente) – Oost NL;
• Lõunas (Limburg, Noord-Brabant, Zeeland) – Stimulus programma management;
• Läänes (Noord-Holland, Zuid-Holland, Flevoland, Utrecht) – Kansen voor West.
736. Nimetatud asutustest enamik eraldavad ainult tagastamatuid toetusi, osad nimetatud asutustest pakuvad finantsinstrumente. Välisriikide analüüsis on fookusesse võetud neli korraldusasutust (SNN, Oost NL, Stimulus programma management ja Kansen voor West), kes vastutavad ERDF vahendite eraldamise eest oma vastutusalades. Analüüsis on fookusesse võetud ainult asutused, kes pakuvad erinevaid finantsinstrumente. Neid asutusi, kes pakuvad ainult toetusi, ei ole analüüsi kaasatud.
737. Lisaks on välisriikide analüüsis väljatoodud Qredits, mis on Hollandi ainuke üleriiklikult tegutsev mikrokrediidiasutus. Tegemist ei ole riikliku asutusega, vaid asutusega, kelle üheks partneriks teiste seas on Hollandi majandus- ja kliimaministeerium. Qredits on välisriikide analüüsis välja toodud võimaliku finantsinstrumendi näitena.
Piirkondlikud rahastamisvahendid 738. Oost NL pakub rahastamisinstrumente ION+, innovatsioonifondist, startup fondist ja arengufondist
ning lisaks sellele pakub Gerderlandi piirkonnas VKEdele krediidirahastust. Samuti tegutsevad eksisteerib Põhja-Hollandi innovatsioonifond ja Utrecht’i regioonis Proof of Concept fond, mille eest vastutab Kansen voor West.
739. Põhja Hollandi uus 2021–2027 rakenduskava põhineb nutika spetsialiseerumise piirkondlikul innovatsiooni- ja teadusstrateegial (RIS3). Sarnaselt eelmisele programmiperioodile on 2021–2027 rakenduskava fookuseks piirkondliku innovatsiooni suurendamine. Uue programmi jaoks eraldab Euroopa Liit 81 miljonit eurot, Hollandi valitsus 23 miljonit eurot ning Gelderlandi ja Overijsseli provintsid kokku 21 miljonit eurot. Rakenduskavas in nimetatud kaks põhilist prioriteeti294:
• Nutikam Põhja-Holland – eesmärk on tugevdada teaduse ja innovatsiooni võimekust. Muuhulgas
soodustada arenenud tehnoloogiate kasutuselevõttu läbi tööstussektori ning teadus- ja
kodanikühiskonnaasutuste koostöö.
• Rohelisem Põhja-Holland – eesmärk on saavutada rohelisemale energiale üleminekut läbi
innovatsiooni ja nutikate lahenduste kasutuselevõttu. See eesmärk soodustab innovatsiooni ja
selle rakendamist energia ülemineku kontekstis, kuid keskendub ka nende uuenduste vastu
võtmisele.
740. 2021–2027 perioodiks on Stimulus programma management sekkumispiirkondadeks määratud West Noord-Brabant, Zeeuws-Vlaanderen ja Zuid-Limburg. Uue programmiperioodi raames käivitatakse uus fond Just Transition Fund (JTF)295. Fondi eesmärgiks on tagada õiglast üleminekut
294 https://www.op-oost.eu/Programma-EFRO-2021-2027-Oost-Nederland 295 https://www.stimulus.nl/stand-van-zaken-europese-programmas-vanaf-2021/
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
305
piirkondades, mis seisavad silmitsi kliimamuutusest tulenevate suurte väljakutsetega. Ajakava kohaselt rakendub 2021–2027 programm alles 2022. aasta kevadest.296
Tabel 101. Hollandis pakutavad rahastamisvahendite fondid
Instrument Tingimused
ION+297 Sihtrühm VKEd, kes on tehnoloogilise valmiduse taseme 4.–8. faasis
Sihtotstarve Rahastab ettevõtteid, kes on eraturu jaoks veel liiga riskantsed Aitab ettevõtetel jõuda arengu faasi, kus on võimalik kaasata erakapitali finantseeringut Suurendab juurdepääsu erakapitalile ja tugevdab provintsi innovaatilisust Laenu eraldatakse arendustegevuseks, äritegevuse arendamiseks ja turustamiseks
Instrumendi summa Alates 250 000 kuni 750 000 €. Minimaalne kaasrahastus 45%
Instrumendi tüüp Konverteeritav laen
Piirkond ja asutus Gelderland, Oost NL
Tagasimakseperiood Kuni 8 a tähtaeg, millest (max) esimesed 3 aastat on ainult intressiga
Intressimäär 4% krediteeritud aastas, teenustasu 1,5%
Arengufond Gelderland (PFG)298
Sihtrühm Ettevõtted, kes tegelevad suurte ühiskondlike väljakutsetega
Sihtotstarve Investeeritakse ettevõtete innovatsiooni kiirendamisse ja tugevdamisse, kes tegelevad suurte ühiskondlike väljakutsetega, nagu energiaüleminek, kestlikkus, ringmajandus, bioloogiline mitmekesisus ning elukeskkond. Eelistatakse projekte, mis sisaldavad konsortsiumite moodustamist, arendatakse integreeritud programme ja planeeritud rahastust. Oluline on nii sotsiaalne kui ka majanduslik kasu
Instrumendi summa Maksimaalselt 50% kogu vajalikust rahastamisest, minimaalne rahastamine 5 000 000 kuni 40 000 000 € (sealhulgas kaasnev kahjumlik tipptoetus)
Piirkond ja asutus Gelderland, Oost NL
Tagasimakse-periood Maksimaalne finantseerimisperiood 12 aastat
Kaasrahastus Erasektori kaasrahastus vastavalt PFG tingimustele
VKEde krediidirahastu Gelderland299
Sihtrühm VKEd, kes tegutsevad peamiselt toidu, bioteaduste ja tervise, energeetika ja keskkonnatehnoloogia, töötleva tööstuse, ringmajanduse ja arukate tööstusharude valdkonnas
Sihtotstarve Fond avati kuna Gelderlandi energia innovatsiooni fondi ressursid on ära kasutud. Eelistatakse ettevõtteid, kes on juba kaasanud erakapitali
Piirkond ja asutus Gelderland, Oost NL
Startup fond Gelderland
Sihtrühm Seemne-eelses faasis olevad idufirmad, kes tegutsevad toidutehnoloogia, bioteaduste ja tervise, energeetika ja tehnoloogia valdkonnas
Sihtotstarve Toetada uuenduste arendamist, mis aitavad kaasa Gelderlandi ambitsioonidele ja ühiskondlikele väljakutsetele. Pakub startupidele võimalust osaleda kolmes programmis, mis on osa rahvusvahelisest startup võrgustikest
Instrumendi summa 30 000 – 250 000 €
Instrumendi tüüp Allutatud laen
Piirkond ja asutus Gelderland, Oost NL
296 https://www.stimulus.nl/programmaperiode-2021-2027/ 297 https://www.romutrechtregion.nl/investeren/proof-of-concept-fonds/ 298 https://oostnl.nl/nl/perspectieffonds 299 https://oostnl.nl/nl/mkb-kredietfaciliteit-gelderland
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
306
Tagasimakse-periood 6 aastat
Tagatis Täpsustamisel
Maksepuhkus 24 kuud
Intressimäär 3%
Põhja-Hollandi Innovatsioonifond300
Sihtrühm Idufirmad (alla 5-aastased) ja VKEd TRL 3-5 tasemel
Sihtotstarve Proof-of-concept
Instrumendi summa 50 000 – 300 000 €
Instrumendi tüüp Konverteeritav laen
Piirkond ja asutus Põhja-Holland
Tagasimakse-periood 10 aastat
Intressimäär 8%
Proof of Concept Fund301
Sihtrühm Ettevõtted, kelle toode või teenus on tehnoloogilise valmiduse taseme 4.–6. faasis ning tegutsevad infotehnoloogia, tervise või kestlikkuse alal
Sihtotstarve Proof-of-concept fond Pakkuda innovaatilistele ettevõtetele rahastust kõikides arenguetapides. Aidata ettevõtetel kasvada ja innovatiivsemaks muutuda.
Instrumendi summa 50 000 – 250 000 €
Instrumendi tüüp Valdavalt (konverteeritavad) laenud ja omakapital
Piirkond ja asutus Utrecht, ROM Utrecht Region
Kaasrahastus Vähemalt 25%
Allikas: tabelis viidatud allikad.
741. Lisaks ülalnimetatud instrumentidele pakub Oost NL endiselt innovatsiooni fondist rahastust varajases arenguetapis kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja materjalide (HTSM) valdkonnas tegutsevatele VKEdele, kes tegutsevad Twente’i ja Overijssel’i piirkondades302,303. Muuhulgas kuuluvad fondi sihtrühma toidu, meelelahutuse, ehituse ja energeetika valdkonna VKEd. Fondi pakutav rahastus on 100 000 – 2 500 000 euro vahemikus.
Qredits mikrokrediit 742. Qredits304 on ainuke riiklikul tasandil tegutsev mikrokrediidiasutus Hollandis.
Mittetulundusühinguna on Qreditsi missiooniks parandada ja toetada nende mikroettevõtjate sotsiaalset ja rahalist kaasatust Hollandis, kellel on elujõuline äriplaan, kuid kes ei saa tavaliste kanalite kaudu rahastamist ega juhendamist. Qreditsi puhul on tegu sõltumatu ja eraõigusliku laenuandjaga, kellel partnerite hulka kuuluvad de Volksbank, Triodosbank, Rabobank, ABN AMRO, Hollandi majandus- ja kliimaministeerium ning Euroopa Investeerimispank. Partnerid rahastavad Qreditsi poolt pakutavaid laenutooteid. Mikrokrediidi – kuni 50 000 euro suuruse krediidi – andmiseks on Euroopa Liit teinud Qreditsile kättesaadavaks kaks tagatisrahastut, nimelt EaSI ja COSME. Koos rahastusega pakub Qredits ka mentorlusteenuse võimalust. Lisaks tabelisse kajastatud vahenditele, pakub Qredits koroonameetmeid, kuid kuna tegemist on ajutiste meetmetega, siis ei ole seda järgnevas tabelis eraldi instrumendina välja toodud.
300 innovatiefondsnoordholland.nl 301 https://www.romutrechtregion.nl/investeren/proof-of-concept-fonds/ 302 https://oostnl.nl/nl/innovatiefonds-twente 303 https://oostnl.nl/nl/innovatiefondsoverijssel 304 https://qredits.nl/zakelijk-krediet/
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
307
Tabel 102. Qreditsi pakutavad rahastamisvahendid
Instrument Tingimused
Mikrokrediit Sihtrühm Alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele
Instrumendi summa 50 000 – 250 000 €
Instrumendi tüüp Mikrokrediit
Tagasimakse-periood 1–10 aastat
Intressimäär 8,75%
VKEde krediit Sihtrühm Alustavad ja tegutsevad VKEd
Instrumendi summa 50 000 – 250 000 €
Tagasimakse-periood 1–10 aastat
Intressimäär 7,75% - 8,75%
Sotsiaalkrediit Sihtrühm Sotsiaalsete ettevõtjate krediit
Tagasimakse-periood 1–10 aastat
Intressimäär 5,75%
Liising Sihtrühm Alustavad ja tegutsevad ettevõtted
Sihtotstarve Investeeringud varadesse, et soetada seadmeid ja sõidukeid
Instrumendi summa Kuni 50 000 koos km-ga
Instrumendi tüüp Liising
Intressimäär 7,75%
Hüpoteeklaen Sihtrühm Alustavad ja tegutsevad ettevõtted
Sihtotstarve Ettevõtte kontoriruumide või äritegevuse eesmärgil soetatud kinnisvara finantseerimiseks
Instrumendi summa 50 000 – 250 000 €
Instrumendi tüüp Laen
Tagasimakse-periood 1–20 aastat
Intressimäär 6,75–7,75%
Paindlik krediit Sihtrühm Alustav või tegutsev ettevõte
Sihtotstarve Pakub ettevõtetele täiendavat finantsvabadust, näiteks arvete tasumiseks, hilinenud või tasumata klientide kohaldamiseks
Instrumendi summa 5000 – 25 000 €
Instrumendi tüüp Käibekapitali krediit
Tagasimakse-periood Kuni 5 aastat
Intressimäär 1% kuus + 0,25% haldustasu kvartalis
Allikas: Qredits koduleht.
Rahastusinstrumentide rakendamise kogemused Hollandis 743. Hollandis pakuvad lisaks toetustele rahastamisvahendeid ettevõtluse edendamiseks peamiselt kaks
asutust: Oost NL ja Qredits. Oost NL kirjeldab ennast mõjuinvestorina, kuna investeerivad ettevõtetesse, kelle panus ühiskonna arengusse on potentsiaalselt väga suur, kuid oma arengufaasi tõttu, on nad eraturu jaoks veel liiga riskantsed. Seetõttu joonistub selgelt välja, et Hollandi ELi struktuurifondi vahenditega rahastatud asutuste eesmärk on toetada ettevõtteid erinevate arengufaaside raskuskohtades, kus neil on keeruline saada piisavalt eraturu rahastust.
744. Olgugi et Hollandis töötavad asutused sarnaselt eraettevõtetega, ei ole nende eesmärgiks konkureerida eraettevõtetega, vaid pigem toetada ettevõtete arengut nendes kohtades, kus eraturu jaoks on see liiga riskantne. Muuhulgas koorus intervjuudest välja, et Hollandis on üritatud rahastamisvahendite rakendamisega leidlik olla, et jagatud vahendid väärtuses tõuseksid. Näiteks toodi välja, et toetuste asemel võidakse pakkuda omakapitali investeeringuid.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
308
745. Selleks, et toetada ettevõtete arengut kaasnevad rahastamisvahenditega üldjuhul nö „pehmed meetmed“ mentorlusprogrammide, konsultatsiooniteenuste ja tutvusvõrgustike näol. Lisaks sellel tuli intervjuudest välja, et vastupidiselt erainvestoritele kaasneb avalike rahastamisvahenditega palju aruandluse nõudeid. Nii rahastatavad ettevõtted kui ka rahastamisvahendeid jagavad ettevõtted peavad tegelema aruandlusega. Vaatamata suurele aruandluse koormusele toodi välja, et asutustel on siiski piisavalt iseseisvust ja võimalus kiiresti otsuseid langetada ja turumuutustega kohaneda.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
309
Lisa 6. Välisriikide kogemus: elamumajandus 746. Välisriikide praktikate analüüsiks valiti riigid koostöös eelhindamise Tellijaga pidades silmas välisriigi
sarnasust Eestile, aga ka rakendatavate instrumentide huvipakkuvust Eesti vajaduste kontekstis. Teiste riikide kogemusi käsitletakse eeskätt näidetena, millest lähtutakse Eesti rahastamisvahendite investeerimisstrateegia aruteludel. Välisriikide elamumajanduse finantsinstrumentide parimate praktikate ülevaate koostamisel analüüsitake kahte riiki, Hollandit ja Poolat. Hollandit käsitletakse ülevaates, sest riik paistab silma oma innovaatiliste lahendustega ning on suutnud turutõrkeid kõrvaldada leidlikult. Poolat analüüsitakse tulenevalt Eestiga võrreldavast ajaloolisest taustast (nt arvestatav tüüpelamute osakaal elamufondis), sarnasest omandistruktuurist ning suurest elamufondist. Teiste riikide praktikate analüüsi käigus viidi läbi dokumendianalüüs esmase informatsiooni kogumiseks, mida valideeritati uuritavate riikide vastutatavate asutusega esindajatega läbiviidavatel intervjuudel ja/või infopäringutega.
747. Elamumajanduse valdkonnas rakendatavad poliitikad on läbi aastakümnete olnud kantud erinevatest eesmärkidest, mille prioriteetsus ning aktuaalsus on varieerunud vastavalt antud ajaperioodi ja piirkonna ühiskondlikele probleemidele. Sellisteks eesmärkideks võivad muuhulgas olla:
• piisava elamispinna tagamine (nt aktiivne linnastumise periood 19. sajandil, teise maailmasõja
järgne eluasemepuudus ja sellele järgnenud tüüpelamute ehitamine, kiiresti kasvavate
linnapiirkondade eluasemepuudus viimastel aastakümnetel),
• lokaalsete keskkonnaprobleemide leevendamine või rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkide
saavutamine (nt kivisöe kütmiseks kasutamise piiramine lokaalse õhusaaste vähendamiseks,
hoonete energiatõhususe nõuded, poliitikad brownfield arenduste eelistamiseks greenfield
arendustele),
• elamispinna majanduslik kättesaadavus, eluasemekulude osakaalu vähendamine leibkonna
kulude hulgas (nt noorte perede esimese elamispinna tagamine),
• sanitaartingimuste parandamine (nt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine).
748. Sageli on elamumajanduses rakendatavate sekkumiste puhul eesmärgid omavahel põimunud, näiteks konkreetne toetusmeede võib samaaegselt panustada nii sanitaartingimuste parandamisse kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Samuti on näiteid instrumentidest, kus tingimused on kujundatud selliselt, et mõne muu ühiskondliku eesmärgi saavutamisse panustamine annab taotlejale paremad toetuse tingimused (näiteks soodsamad energiatõhususe meetme tingimused suurema laste arvu korral Poolas). Küll aga on mõnda eesmärki peetud omavahel vastukäivaks: näiteks on levinud arvamus, et energiatõhusate hoonete ehitamine või hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimine on kallis, piirates madalama sissetulekuga inimeste ligipääsu elamuspindadele. Empiirilised andmed sellise vastuolu olemasolu aga täielikult ei toeta305. Seetõttu ei ole muudes riikides elamumajanduse valdkonnas rakendatavate rahastamisvahendite analüüsimisel esmatähtis niivõrd konkreetse sekkumise oodatavate tulemuste saavutamine, kuivõrd instrumendi rakendamise edukus.
305 Netherlands Enterprise Agency. (2020). Long-Term Renovation Strategy En Route to a low-CO2 Built Environment. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/nl_2020_ltrs_en.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
310
749. Muude riikide kogemuste rakendamisel tuleb arvestada riikide halduskorralduslikke ja kultuurilisi eripärasid. Erinevalt paljudest riikidest puudub Eestis regionaaltasandi haldus ning laiapõhjalise kohalike omavalitsuste regionaaltasandi koostöö kogemus. Paljudes Eesti piirkondades ei ole aktiivset kinnisvaraturgu ning tühjade elupindade osakaal võib olla kõrge, mitmetel leibkondadel on „teine kodu“ maapiirkonnas. Neid ja muid eripärasid on oluline arvestada muude riikide kogemuste rakendamise kaalumisel.
750. Eelmise ELi rahastusperioodi vahenditest panustati paljudes riikides hoonete energiatõhususe suurendamisse. Viimastel aastatel on seoses Euroopa roheleppega välja töötamisega, rahvusvaheliste kliimaeesmärkide ambitsioonikuse tõstmisega ning paljudes riikides koostatud pikaajalise rekonstrueerimise strateegiatega energiatõhususe osatähtsus muude kaalutluste kõrval veelgi suurenemas. Järgneval skeemil on näited rahastamisvahenditest, mida on kasutatud hoonete energiatõhususe toetamisel.
Joonis 86. Hoonete energiatõhususe tõstmise rahastamisvahendid
Allikas: Netherlands Enterprise Agency (2020)306.
Holland
751. Holland paistab elamumajanduse turutõrgete kõrvaldamise poolest eelkõige silma innovaatilise lähenemise poolest. Oma energiatõhususe poliitika loomises kasutab Holland temaatilist ja kategoriseeritud lähenemist. Elamumajanduse finantsinstrumendid koosnevad eelkõige energiasäästlikest laenudest, kiirenditest ja maksesoodustustest. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on Hollandis lisaks finantsinstrumentidele rakendatud erinevaid energiatõhususe nõudeid elamutele, mis nõuavad koduomanikelt regulaarset elamute energiatõhususe suurendamist. Holland on üritanud turutõrkeid kõrvaldada erinevate meetmete ja finantsinstrumentidega307:
• teabe ja nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine,
306 Netherlands Enterprise Agency. (2020). Long-Term Renovation Strategy En Route to a low-CO2 Built Environment. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/nl_2020_ltrs_en.pdf 307 Netherlands Enterprise Agency. (2020). Long-Term Renovation Strategy En Route to a low-CO2 Built Environment. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/nl_2020_ltrs_en.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
311
• energiatõhusate renoveerimise soodustamine maksusoodustuste, kiirendite ja regulatsioonide
kaudu,
• paremad kodulaenu tingimused energiasäästlikutele elamutele,
• laenud kodu energiatõhususe parandamiseks.
Renoveerimiskiirendi 752. Energiatõhusa renoveerimise soodustamiseks on Hollandi siseministeerium loonud
renoveerimiskiirendi koostöös Techniek NL-i (paigaldusettevõtete sektoriliit), Bouwend Nederland’i (ehitusettevõtete sektori liit), Bouwagenda (koostöö erinevate ehitusega seotud osapoolte vahel), Hollandi Ettevõtlusagentuuri ja Aedes’i (elamuühistute liit)308. Renoveerimiskiirendi eesmärk on koondada elamuühistute nõudlust (hübriid)soojuspumpade, isolatsiooni ja muude energiakulukuse vähendamismeetmete järele.
753. Koondatud nõudlus esitatakse hulgitellimusena tarnijale, mille tulemusena muutub ehitusettevõtja või tarnija jaoks atraktiivsemaks teha soodsam hinnapakkumine. Samas säilib kiirendis osalevatel ühingutel õigus otsustada oma tellimuskoguste üle. 2020–2024 kavandati Hollandi renoveerimiskiirendile eraldada 130 miljonit eurot (sh 100 miljonit toetusteks), ent hetkel on instrument peatatud.
Energiatõhususe nõuded ja teabeplatvorm 754. Lisaks renoveerimiskiirendile on Hollandis rakendatud elamutele erinevaid energianõudeid. 1995.
aastal kehtestatud energiatõhususe standardid (EPN) asendati 2012. aasta juulis uue standardiga – hoonete energiatõhususe standardiga (NEN 7120). Uute hoonete energiatõhususe põhinõue on energiatõhususe koefitsient (hollandi keeles energieprestatiecoefficient), millega määratakse uutele hoonetele minimaalne energiatõhususe nõue. Koefitsient välja arvutamine on kohustuslik kõigi uusehitiste ja suurte renoveerimistööde puhul ning samuti ehitusloa saamiseks. Energiatõhususe nõuetega kaasnevad aga ka maksusoodustused.309
755. Selleks, et parandada teabepuudustest tulenevaid turutõrkeid, on Hollandi valitsus loonud tasuta Energy Saving Explorer veebiplatvormi. Platvormi eesmärgiks on nõustada kinnisvaraomanikke elukoha, kontori või muu kinnisvara energiatõhususe parandamise teemal.310 Veebiplatvormi uuendatakse regulaarselt vastavalt Hollandi valitsuse poolt uuendatud hoonete energiakulukuse nõuetele.
Soodsamad kodulaenu tingimused 756. Hoonete energiatõhususe suurendamiseks on Hollandis kasutusel nn rohelised eluasemelaenud
(ingl green mortgage). Euroopa Liidu tasandil käivitati 2021. aastal roheliste eluasemelaenude edendamiseks EEMI (Energy Efficient Mortgages Initiative) võrgustik, mis ühendab finantsasutusi, kes on eesmärgiks seadnud energiatõhusust edendavate finantsinstrumentide arendamise311. Hollandis koordineerib osapoolte tegevust Energy Efficiency Mortgage Hub Netherlands312. Laene pakuvad kommertspangad.
308 Netherlands Enterprise Agency. (2020). Long-Term Renovation Strategy En Route to a low-CO2 Built Environment. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/nl_2020_ltrs_en.pdf 309 https://epbd-ca.eu/wp-content/uploads/2021/12/Implementation-of-the-EPBD-in-The-Netherlands- 2020.pdf 310 https://www.rvo.nl/onderwerpen/duurzaam-ondernemen/gebouwen/energiebesparingsverkenner 311 https://energyefficientmortgages.eu/lending-institutions/ 312 https://energyefficientmortgages.nl/
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
312
757. Hollandi näitel tähendab instrument paremaid kodulaenutingimusi või suuremat kodulaenusummat neile, kellel on plaanis soetada energiatõhus eluase. Kui laenutaotleja poolt soetataval kodul on enne 1. jaanuari 2015 väljastatud kehtiv energiamärgis vähemalt A++ või kodu energiaindeks või energiatõhususe koefitsient ei ületa 0,6, siis maksimaalse finantseerimiskoormuse määramisel võib jätta arvestamata kuni 9000 € (loan-to-value võrrandist). Samuti võib loan-to-value (LTV) võrrandist välja jätta teatud summa, kui hüpoteeklaen on antud energianeutraalse kodu rahastamiseks.313
758. Lisaks sellele võib maksimaalse finantseerimiskoormuse määramisel jätta arvestamata kuni 25 000 € suuruse summa, kui soetatavaks elamuks on nullmeetri näiduga kodu (NOM home), millel on vähemalt kümneaastane energiatõhususe garantii. Kui hüpoteeklaen antakse eluaseme rahastamiseks, mille energiaindeks on null või madalam energiatõhususe koefitsiendiga või mille maksimaalne fossiilse primaarenergia kasutus on 0 kWh/m2 või väiksem aastas, siis võib summas 15 000 eurot maksimaalse rahastamiskoormuse määramisel arvestamata jätta.314
Energiatõhususe parandamise laenud 759. Energiatõhususe parandamiseks pakutakse rahastamisvahendeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul
tasemel. Riiklikul tasandil pakub energiasäästu laene Riiklik Soojusfond (Nationaal Warmtefonds) nii üksikisikutele ja peredele kui ka suuremas mahus korteriühistutele ja ettevõtetele. Soojusfond on loodud 2013. aastal Hollandi valitsuse poolt ning seda rahastavad Hollandi siseministeerium, Rabobank, ASN Bank, ING, Euroopa Arengupanga nõukogu (CEDB) ja Euroopa Investeerimispank.
760. Kohalikul tasandil pakub Limburgi Energiafond (LEF)315 rahastust ettevõtetele, väikeettevõtetele ja eraprojektidele, mille eesmärk on energiatõhususe parandamine, säästliku energia tootmine, ringmajandusse panustamine või asbesti eemaldamine. Fondi rahastavad Limburgi provints, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI). Projekte rahastatakse riskikapitali või (allutatud) laenu vormis. LEF-i puhul eelistatakse projekte, mis panustavad tööhõivesse Limburgis, maksusoodustusesse või elukeskkonna parandamisesse.
Tabel 103. Hollandi pakutavad elamusmajanduse energiatõhususe parandamise rahastamisvahendid
Instrument Tingimused
Koduomanike energiasäästulaen316
Sihtrühm Eraisik
Sihtotstarve Kodu energiatõhususe parandamine päikesepaneelide, isolatsiooni, koduaku või soojuspumba paigaldamise kaudu. Kuni 75% laenust tohib kasutada päiksepaneelide paigaldamiseks
Instrumendi summa
2500 – 65 000 €
Instrumendi tüüp Laen
Fondi haldur ja sekkumispiirkond
Riiklik soojusfond, Holland
Tagasimakse- periood
7–20 aastat, vastavalt laenusummale
Intressimäär 1,7%
Sihtrühm Korteriühistud (alates 8 korterit)
Sihtotstarve Korterite ja korterelamute energiatõhususe parandamine.
313 Netherlands Enterprise Agency. (2020). Long-Term Renovation Strategy En Route to a low-CO2 Built Environment. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/nl_2020_ltrs_en.pdf 314 https://www.dutchhousingpolicy.nl/topics/sustainable-households 315 https://www.limburgsenergiefonds.nl/financiering/ 316 https://www.energiebespaarlening.nl/particulieren/#section1
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
313
VvE energiasäästulaen317
Kui on soov paigaldada päiksepaneele, peab sellega kaasnema ka muu energiatõhususe parandamise meede. Päiksepaneelide paigaldamiseks tohib kasutada kuni 75% VvE energiasäästu laenu
Instrumendi summa
25 000 – 1 000 000 €, kuni 30 000 € korteri kohta.
Instrumendi tüüp Laen
Fondi haldur ja sekkumispiirkond
Riiklik soojusfond, Holland
Tagasimakse- periood
10, 15, 20, 30 aastat, vastavalt laenusummale
Intressimäär 2%
Limburgi Energia Fond318
Sihtrühm Ettevõtted, VKEd ja eraprojektid
Sihtotstarve Energiatõhususe parandamine, säästliku energia tootmine, ringmajandusse panustamine või asbesti parandamine
Instrumendi summa
100 000 – 2 500 000 (LEF rahastus kuni 80% kogu projekti maksumusest)
Instrumendi tüüp Riskikapital või (allutatud) laen
Fondi haldur ja sekkumispiirkond
Limburgi Energiafond, Limburg
Tagasimakse- periood
Kuni 20 aastat
Intressimäär Vastavalt turu olukorrale
Allikas: tabelis viidatud allikad.
Rahastusinstrumentide rakendamise kogemused 761. Hollandi renoveerimiskiirendi loodi 2020. aastal eesmärgiga pakkuda elamuvaldkonna turuosalistele
riiklikke toetusi, teavet ning nõustamist, kuidas partnerluste kaudu suurendada eluhoonete energiatõhusust, ent ka selle kohta, kuidas muuta eluhooned üldiselt kestlikumaks ning rahaliselt kättesaadavamaks319. Programmi kaudu on kavas kuue aasta jooksul suunata toetavatesse tegevustesse 30 mln €, toetusskeemidesse nelja aasta jooksul 100 mln €. Ükski 2020/2021 taotlusvoorus esitatud taotlus ei vastanud nõutele, mistõttu on otsustatud programmi tingimusi muuta, uuendatud programm töötatakse välja 2022. aastal.320 Seega praktikat kiirendi reaalse rakendamise osas tänaseks välja kujunenud ei ole. Küll aga on programmi juba ilmnenud positiivsete mõjudena välja toodud muuhulgas koostöökokkulepete sõlmimist (omavalitsused, haldus- ja ehitusfirmad, elamuomanikud või nende ühendused), toetavate tööriistade väljatöötamist (sh elupinna kogukulud elukaare vältel – total cost of ownership) ja ühishangete praktika kujundamist321.
762. Hollandis pakutakse riiklikku energiasäästulaenu (Nationaal Warmtefonds vahenditest) olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise rahastamiseks. Laenu saajateks võivad olla eluaseme omanike ühendused (vrdl korteriühistud) või hoonete omanikud. Fondi on algselt rahastatud riigieelarvest, Hollandi ühistupanga ning riigi omandis oleva jätkusuutlikke investeeringuid rahastava panga vahenditest; laenude intressid ning tagasimaksed jäävad fondi
317 https://www.energiebespaarlening.nl/vve/voorwaarden-vve-energiebespaarlening/ 318 https://www.limburgsenergiefonds.nl/ 319 https://derenovatieversneller.nl/ 320 https://www.rijksoverheid.nl/binaries/rijksoverheid/documenten/begrotingen/2021/09/21/vii- binnenlandse-zaken-en-koninkrijksrelaties-rijksbegroting-2022/7%20Binnenlandse%20Zaken.pdf 321 https://derenovatieversneller.nl/de-renovatieversneller-waar-staan-we-nu/
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
314
kasutusse täiendavate meetmete rahastamiseks. Paralleelselt riikliku energiasäästulaenuga pakutakse ka sarnase eesmärgiga jätkusuutlikkuse laenu, mida rakendatakse regionaalsel tasandil.322 Riiklikul tasandil lisati 2021. aastal laenuinstrumendi kõrvale ka riiklikku hüpoteeki näiteks, mil energiasäästulaenu taotlemist takistab mõne korteriomaniku maksevõimetus.323 Muutmaks riiklikku laenu veelgi atraktiivsemaks, on alates 2022 Haag rakendanud täiendava toetusmeetme, tasudes laenuvõtja eest enda omavalitsuse laenu intressimaksed, misläbi hoone energiatõhususe tõstmiseks on võimalik saada antud omavalitsuses laenu nullintressiga.324
763. Rahastusinstrumentide kõrval edendatakse renoveerimist ka mitterahaliste meetmetega, näiteks energiatõhususe standardite välja töötamine ning nende kohta info jagamine, ringmajanduse põhimõtete ja arvutusmudelite integreerimine ehitustegevusse. Suuremate hoonete omanikel ja/või halduritel soovitatakse pikaajalistesse hoonete hoolduskavadesse integreerida tegevused, mis on vajalikud hoonete energiatõhususe tõstmiseks.325
Poola
764. Poola lähenemine elamumajanduse rahastamisvahendite jagamise põhimõte on suuresti regionaalne. Energiasäästulaene saab taotleda vastavalt vojevoodkonnale, mis on rahastamisperioodil märatud sekkumispiirkonnaks. Piirkondlik jaotus tuleneb suuresti turutõrgete erinevusest erinevates piirkondades, mis võimaldab ressursid efektiivselt suunata kriitilistesse piirkondadesse.
765. Poola on turutõrgete osas olnud pigem ennetav, üritades teha kättesaadavaks energiatõhususe rahastamisvahendeid enne pandeemiast tulenevat negatiivsete majandusmõjude tekkimist. Prognooside kohaselt leiti, et koroonakriisil võib olla kahekordne negatiivne mõju energiatõhususe investeeringutele, vähendades nii nõudlust (nt majapidamised ja ettevõtted võivad otsustada/olla sunnitud investeeringuid edasi lükkama) kui ka laenude kättesaadavust. Seetõttu leiti, et vaja on rakendada energiatõhusust toetavaid programme, mis ennetaksid pandeemiast tulenevaid turutõrkeid.326
766. Finantsinstrumente tehakse kättesaadavaks erinevatel viisidel, näiteks pakutakse ELi eraldatud vahenditest (ERDF, ühtekuuluvusfond), kuid samuti pakutakse rahastamisvahendeid kaasfinantseerituna riiklike ressursside, ELi fondide ning riikliku keskkonnafondide NFOŚiGW ja WFOŚiGW vormis. Lisaks sellele veel pakub rahastamisvahendeid National Promotional Bank BGK (Bank Gospodarstwa Krajowego).
767. Rahastamisvahenditele lisaks pakutakse 2019. aastast toetusvahendina termomoderniseerimise leevendust, mis võimaldab termomoderniseerimise projektide elluviimisega seotud kulude
322 https://www.svn.nl/overheden/onze-fondsen/nationaal-energiebespaarfonds 323 https://www.rijksoverheid.nl/binaries/rijksoverheid/documenten/begrotingen/2021/09/21/vii- binnenlandse-zaken-en-koninkrijksrelaties-rijksbegroting-2022/7%20Binnenlandse%20Zaken.pdf, https://www.aardgasvrijewijken.nl/themas/kostenenfinanciering/energiebespaarhypotheek+voor+bewoners+ in+wijkaanpa/default.aspx 324 https://www.energiebespaarlening.nl/denhaag/ 325 https://www.rijksoverheid.nl/binaries/rijksoverheid/documenten/begrotingen/2021/09/21/vii- binnenlandse-zaken-en-koninkrijksrelaties-rijksbegroting-2022/7%20Binnenlandse%20Zaken.pdf 326 https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
315
mahaarvamine tuludest. Lahendus innustab ühepereelamute omanikke teostama soojuslikku moderniseerimist nt seina soojustamine või küttesüsteemi kaasajastamine.327
768. Poolas esinevad turutõrked elamumajanduse energiatõhususe parandamise valdkonnas jagunevad üldjuhul kaheks: rahalised ja mitte-rahalised.328
Tabel 104. Rahalised ja mitterahalised turutõrked hoonete energiatõhususe suurendamisel
Rahalised turutõrked Mitterahalised turutõrked
• Eraisikute puudulik sissetulek
• Pangad nõuavad kõrgeid tagatisi
• KOVid ja avalike asutuste kõrge sõltuvus toetustest
• Toetusprogrammid üldjuhul keskenduvad kõige
probleemsematele elamutele, kuid ei pöörata
tähelepanu mittekriitilistele elamutele
• KOVidel piiratud võimekus laenu võtta
• Ettevõtetele ei paku energiatõhususe parandamine
piisavalt suurt eelist või tulu kasvu
• Tööjõupuudus nendest, kes suudavad kvaliteetseid
energiatõhususe ehitustöid läbi viia
• Renoveerimistöid tehakse energiaauditita
• Renoveerimistöödeks peab tihti elamust ajutiselt
välja kolima
• Elamuühistud ei suuda ühisele otsusele jõuda
• Madal teadlikkus ja suur infopuudus erinevatest
energiatõhususe meetmetest ja
rahastamisvahenditest
• Energiaauditite tegemine on ajakulukas ja tüütu
Allikas: European Investment Bank (2020)329.
769. Tulenevalt turutõrgete erinevatest olemustest kaasnevad paljude rahastamisvahenditega lisatingimused. Näiteks selleks, et vältida ebaefektiivset renoveerimist, võib rahastamisvahendi taotlemise üks tingimus olla eelnev energiaauditi läbiviimine. Muuhulgas seatakse eesmärke, kui palju peab projekti tulemusena olema elamu energiatõhusus paranenud.
Tabel 105. Poolas rakendatavad elamumajanduse toetusprogrammid
Instrument Tingimused
Jessica2 energiasäästulaen
Sihtrühm KOVid, avalik-õiguslikud asutused, elamuühistud, valitsusvälised organisatsioonid, kirikud ja usulised ühendused
Sihtotstarve Projektid, mis suurendavad elamuehituse energiatõhusust ja energiatõhususe projektid avalikes hoonetes.
Instrumendi summa
100 000 – 10 000 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
327 https://www.odyssee-mure.eu/publications/national-reports/energy-efficiency-poland.pdf 328 European Investment Bank. (2020). The potential for investment in energy efficiency through financial instruments in the European Union Poland in-depth analysis. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf 329 European Investment Bank. (2020). The potential for investment in energy efficiency through financial instruments in the European Union Poland in-depth analysis. https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
316
Sekkumispiirkond Suur-Poola vojevoodkond
Tagasimakse- periood
Kuni 20 aastat
Maksepuhkus Kuni 15 kuud laenu esimese osa tasumise päevast, võimalusega pikendada sõltuvalt energiasäästu mõjust (üle 40%)
Lisatingimused Energiatõhususe parandamise demonstreerimine vähemalt 25% võrra BGK läbiviidud ja kontrollitud energiaauditi alusel
Intressimäär Alates 0,15% aastas
Energiatõhususe laen (Alam-Sileesia provints)
Sihtrühm VKEd ja ettevõtted, kelle aktsiate enamus kuulub kohalike omavalitsuste üksustele
Sihtotstarve Eesmärk on toetada rajatiste süvaenergia moderniseerimise projekte.
Instrumendi summa
200 000 – 3 000 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Alam-Sileesia provints
Tagasimakse- periood
Kuni 15 aastat
Maksepuhkus Kuni 6 kuud
Intressimäär Alates 0,5% aastas
Energiatõhususe laen (Väike-Poola vojevoodkond)
Sihtrühm Ühistud ja elamukogukonnad, sotsiaalelamuühistud, KOVid.
Sihtotstarve Rahastatakse hoonete energia moderniseerimise projekte, mis suurendavad energiatõhusust vähemalt 25% lõpliku energiasäästuga, eelistatakse süvaenergia moderniseerimise projekte, mille efektiivsus on üle 60%
Instrumendi summa
100 000–1 800 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Väike-Poola vojevoodkond
Tagasimakse- periood
20 aastat
Taganemisperiood Kuni 9 kuud
Intressimäär Alates 0,15% aastas
Laen energiatõhususeks eluasemesektoris
Sihtrühm Elamuühistud
Sihtotstarve Energiajuhtimissüsteemil põhinevate mitmepereelamute energiatõhususe parandamine.
Instrumendi summa
10 000 – 5 000 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Alam-Sileesia vojevoodkond
Tagasimakse- periood
Kuni 20 aastat
Lisatingimused Projekti eesmärkide täitmine vähese heitega majanduse kavas (PGN) või säästva energia kavas (SEAP) seatud eesmärkidele vastavalt konkreetses valdkonnas, kus investeering tehakse Energiaauditi tegemine, mis moodustab projekti tervikliku osa Projekt aitab suurendada projektiga hõlmatud hoonete energiatõhusust vähemalt 25% võrra (lõppenergia osas) ning soojusallika asendamisse tehtavate investeeringute puhul peavad toetatavad projektid andma olemasolevate käitiste CO2 ümberõppe põlemiskütuse muundamise korral vähemalt 30%
Maksepuhkus Kuni 12 kuud
Intressimäär 0,5% aastas
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
317
Laen termomoderniseerimiseks Jeremie 2 projektist Łódźi vojevoodkonnale
Sihtrühm Elamuühistud
Sihtotstarve Toetada investeeringuid mitmepereelamute või kommunaalhoonete süvaenergia moderniseerimise valdkonnas ning nende rajatiste seadmete asendamiseks energiatõhusatega
Instrumendi summa
Ülemmäär puudub
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Łódźi vojevoodkond
Tagasimakse- periood
Kuni 15 aastat
Maksepuhkus 18 kuud
Lisatingimused Toetatavad projektid peavad vähendama energiatarbimist vähemalt 25%
Intressimäär Alates 0,15% aastas
Laen taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootmiseks ja jaotamiseks (Poola)
Sihtrühm KOVid, VKEd, sotsiaalsed ettevõtted, elamuühistud, avalik-õiguslikud asutused, energiaklastrid
Sihtotstarve Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootmiseks ja jaotamiseks.
Instrumendi summa
100 000– 10 000 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Alam-Sileesia vojevoodkond
Tagasimakse- periood
kuni 15 aastat
Maksepuhkus Kuni 12 kuud
Intressimäär 0,5% aastas
Termomodiseerimislaen kuni 1 miljon zlotti (Poola)
Sihtrühm KOV üksuste organisatsiooniüksustele, riigi finantssektori üksused ja energiaettevõtted
Sihtotstarve Suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energiatootmise taset
Instrumendi summa
Kuni 1 000 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Podlaasia vojevoodkond
Tagasimakse- periood
Kuni 10 aastat
Maksepuhkus Kuni 12 kuud
Intressimäär Alates 0% aastas
Termomoderniseerimise laen kuni 2,5 miljonit zlotti (Poola)
Sihtrühm Ühistud ja elamukogukonnad ning sotsiaalelamuühistud
Sihtotstarve Mitmepereelamute terviklik, st süvaenergia moderniseerimine
Instrumendi summa
Kuni 2 500 000 zł
Instrumendi tüüp Laen
Sekkumispiirkond Podlaasia vojevoodkond
Tagasimakse- periood
Kuni 15 aastat
Maksepuhkus Kuni 12 kuud
Intressimäär Alates 0% aastas
Sihtrühm Eluasemelaenu abil kodu ostvad abielupaarid või üksikvanemad
Sihtotstarve Eesmärk on toetada noori peresid oma eluaseme ostmisel, instrumenti rakendatakse koostöös kommertspankadega
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
318
Omaette pere intressitoetus (Rodzina na swoim, lõppenud meede)330
Instrumendi summa
Meetme vahenditest tasuti programmis osalejatele esimese kaheksa laenuaasta jooksul kuni 50% eluasemelaenu intressist (piirkondlikud ning tingimusteste tulenevad toetuse protsendi erinevused)
Instrumendi tüüp Riiklik toetus intressimaksete osaliseks tasumiseks
Käendus- ja teenustasud
Teave puudub
Korterid noortele omafinantseeringu toetus (Mieszkanie dla Młodych, lõppenud meede)331
Sihtrühm Alla 35-aastased esimese kodu ostjad
Sihtotstarve Kommertspanga poolt antava kodulaenu omafinantseeringu osaline katmine Bank Gospodarstwa Krajowego poolt riikliku sihtotstarbelise fondi vahenditest
Instrumendi summa
Omafinantseeringu katmine 10 kuni 30% omandatava kinnisvara väärtusest, olenevalt laste arvust
Instrumendi tüüp Omafinantseeringu toetus
Sekkumispiirkond Üleriigiline
Tagasimakse- periood
Tagasimakse kohustus puudub
Maksepuhkus Tagasimakse kohustus puudub
Intressimäär Tagasimakse kohustus puudub
Allikas: tabelis ja eespool tekstis viidatud allikad.
770. Lisaks on Poolas rakendatud alandatud käibemaksumäära kodu ehitamisel ning energiatõhususe suurendamisel. Kuna Poola ELiga liitumise järgselt suurenes hüppeliselt ehitusmaterjalide käibemaks, siis rakendati osalist ehitusmaterjalide tulumaksutagastust enda kodu ehitajatele või renoveerijatele. Alates 2014. aastast on meede kitsendatud neile, kes vastavad „Korterid noortele“ kriteeriumitele, et mitte liigselt soodustada kõrgepalgalisi ning üle koormata elamumajanduse toetuste kogueelarvet.332
Rahastusinstrumendi rakendamise kogemused 771. Poola riikliku energia- ja kliimakava kohaselt jätkuvad suures osas senised sekkumised elamute
energiatõhususe suurendamiseks. Eesmärkideks on elamistingimuste ja energiatõhususe parendamine ning kehvemas olukorras olevate piirkondade elavdamine. Meetmeid rahastatakse peamiselt EL ja riiklikest vahenditest.333 Poola rahastusinstrumentide disainimiseks on antud järgmisi suuniseid334:
330 https://www.bgk.pl/programy-i-fundusze/programy/program-rodzina-na-swoim/ 331 https://www.gov.pl/web/gov/skorzystaj-z-programu-mieszkanie-dla-mlodych, https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/download.xsp/WDU20130001304/T/D20131304L.pdf?_x_tr_sl=auto&_x_tr_t l=en-GB&_x_tr_hl=de 332 OECD Regional Development Working Papers 2016/07. Overview of Housing Policy Interventions in Poland. Daniela Glocker, Marissa Plouin. 333 https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf 334 https://www.fi- compass.eu/sites/default/files/publications/The%20potential%20for%20investment%20in%20energy%20effici ency%20through%20financial%20instruments%20in%20the%20European%20Union%20-%20Poland%20in- depth%20analysis_0.pdf
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
319
• Poolal on mitmeid energiatõhususe toetuseskeeme nii piirkondlikul kui kohalikul tasemel,
sealhulgas toetused ning ELi või riiklikest vahenditest rahastatavad sooduslaenud. Selleks, et
vältida rahastamisvahendite omavahelist konkureerimist, on vaja kindlat toetuste ja
rahastamisvahendite ning riiklike ja piirkondlike programmide eristamist.
• Sageli ei korralda regionaalseid rahastamisvahendeid pangad, vaid muud asutused – näiteks
piirkondlikud arendusorganisatsioonid. Sellistel asutustel puudub tihti pädevus suuremate ja
keerukamate rahastamisvahendite pakkumiseks. Soovitatav on toetuste tingimuste
standardiseerimine ning kommertspankade kaasamine.
• Toetused tuleks järk-järgult kaotada (va valdkondades nagu energiavaesus) ning need tuleks
asendada kombineeritud rahastamisvahendite ja toetustega. Olemasolevaid toetuste ja
rahastamisvahendite kombineerimise skeeme tuleks lihtsustada.
• Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatud sekkumismeetmed peaksid arvesse võtma
finantsturu tingimusi ja eelkõige pangandussektori poolt pakutavaid sarnaseid vahendeid.
• Arvestades oskustööliste puudust energiatõhususe alal, oleks vaja rakendada asjakohaseid
koolitusi.
• Erinevad tehnilise nõustamise teenused (energiaauditid, projekti juhtimine, ehitajate vaidluste
lahendamine) ning investeerimistoetused tuleks kujundada ühtseks „ühe akna teenuseks“.
• Ehitised, mis on varasemalt juba osaliselt renoveeritud, peaksid ikka meetmetes kvalifitseeruma,
et veelgi ehitise energiatõhusust parandada. Neile peaks olema suunatud muud
rahastamisinstrumendid, mitte toetused (või muud instrumendid kombineerituna väikese
toetusega).
• Rahastamisvahendi kavandamisel peab arvestama, et instrument sisaldaks ka tehnilise abi /
instrumendi administreerimise kulusid.
772. 2016. aastal tõi OECD välja järgmised asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada Poolas rakendatavate elamumajanduse meetmete tõhusust ja mõju335:
• Elamumajandusele kulutatavast kogueelarvest suur osa kulub mitteaktiivsete programmide
teenindamisele, mistõttu ressursse innovaatiliste sekkumiste väljatöötamiseks napib. Kuigi
pikaajalised meetmed vähendavad praeguse hetke eelarvesurvet, ent koormab eelarvet tulevikus.
• Elamumajanduse sekkumisi ja nende tingimusi muudetakse sageli, vahel ka muudel põhjustel kui
konkreetse sekkumise vähene mõju või muutmisvajadus. See muudab keeruliseks tingimuste
mõistmise ning sekkumiste mõju hindamise.
• Rakenduskavadel on pikaajaline mõju elamumajandusele.
• Elamumajanduse sekkumisi kavandatakse eelarveeraldiste kaudu, mitte pikaajalisele
elamumajanduse strateegiale tuginedes.
• Oluliselt suurem osa elamumajanduse sekkumiste kuludest (2015. aasta andmed: 70%) on kulunud
kodu omamist toetavatele meetmetele, vaid vähene osa on kulunud väiksema sissetulekutega
elanike üüripindade küsimuste lahendamisele.
335 OECD Regional Development Working Papers 2016/07. Overview of Housing Policy Interventions in Poland.
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile
320
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/minuesimenetookoht_analuus.pdf. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/minuesimenetookoht_analuus.pdf
PRAXIS.EE
Lisa 1
Investeerimisstrateegia ja äriplaan
I Üldosa
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest finantsinstrumentidena tehtavad investeeringud on
suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 eesmärkide
saavutamiseks. Poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärk on „energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine“. Lähtekohad tulenevad kehtivast elamumajanduse
riiklikust arengukavast „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (2017) ja “Hoonete
rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050” (2020) seatud eesmärkidest ja oodatavate
tulemuste saavutamise vajadusest.
„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ käsitleb hoonete energiatarbimise vähendamist ning
hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on renoveerida kogu Eestis
2050. aastaks terviklikult enne 2000. aastat ehitatud hooned. 2050. aastaks tuleb rekonstrueerida
14 000 (14 mln m2) korterelamut vastavalt C klassi energiamärgise nõuetele. Vajalikeks töödeks on
enamasti katuse renoveerimine, korterelamu soojustamine, akende ja küttesüsteemi vahetus ning
soojustagastusega ventilatsiooni paigaldus. Riigi toel on tänaseks rekonstrueeritud üle
1 400 korterelamu.
Investeerimisstrateegia ja äriplaani eesmärk on täpsustada meetme 21.2.1.6 rakendamiseks
teostatavaid tegevusi vastavalt riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtetest sihi „Kõigi vajadusi arvestav,
turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ ning valdkonda
reguleerivast arengukava „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia” eesmärkidest.
Korterelamute rekonstrueerimise mõju on mitmekülgne, lisaks kliimamõjule mõju majandusele
(ehitusturule, kinnisvaraturule ja tööhõivele) ja regionaalsele arengule tervikuna. Regionaalsuse osas
on oluline välja tuua, et Eesti turg on liiga väike asukohapõhiseks diferentseerimiseks
rahastamisvahendite osas, küll aga arvestatakse regionaalsusega seotud aspekte vastavalt ex-antele
ning võetakse arvesse rahastamisvahendi rakendaja sisemisi kordasid ning finantstoote tingimusi.
Sihtgrupiks on korteriühistud ehk korteriomanikud ja elanikud. Rekonstrueerimise tagajärjel paraneb
energiatõhusus ja saavutatakse parem sisekliima, tagatakse toimepidevus ja ohutus, soodustatakse
taastuvenergia kasutuselevõttu, vähendatakse energiakulusid, energiasõltuvust ning
kasvuhoonegaaside heitkoguseid, toetatakse regionaalset arengut, elanike elukeskkonda, elanike
tervist ja tagatakse kliimakindlus.
Rahandusministeeriumi tellitud „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest
kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile” lõpparuandes
kaardistati probleemid, mis takistavad korteriühistute renoveerimiseesmärkide saavutamist.
Eelhindamise tarbeks küsitleti 897 korteriühistut üle Eesti, kellest 28% on viimase kolme aasta
jooksul renoveerimistöid teinud ja 69% planeerivad seda teha järgmise kolme aasta jooksul.
Renoveerimistööde teostamiseks on kasutatud ja planeeritakse kasutada rahastusvahendite
kombineerimist kasutades remondifondi enne renoveerimist kogutud vahendeid ja laenuraha eraturu
finantsasutusest või KredExi korterelamu renoveerimislaenu ning toetuseid (KredEx
renoveerimistoetus, KOV vastavad piirkondlikud toetused).
Renoveerimistööde finantseerimisega seotud sagedasemad probleemid, nn turutõrked, mis esinevad
krediidivõimelistel korteriühistutel, on elamu asukohaga seotud madal turuhind, korteriühistu
liikmete piiratud maksevõime ja madal riskivõimekus ning finantskohustuse võtmise pelgus, vähene
korterite arv elamus, võlgnike esinemine elanike hulgas, elamu asukoht ühefunktsioonilises asulas,
korteriühistu juhtide madal projektijuhtimisoskus, investeeringuprojekti ettevalmistamise ja
juhtimise suutlikkuse puudumine ning rahaliste vahendite kaasamise keerukus.
Pangad juhinduvad laenupakkumiste tegemisel krediidipoliitikaga seatud piiridest krediidiriski osas.
Korteriühistu puhul hinnatakse mitmeid aspekte: vara asukohta (m2 turuväärtuse suhet
planeeritavasse finantskohustusse), elamu seisukorda tööde teostamise järgselt, elanike eeldatavat
maksevõimet, juhatuse kompetentsust ja projektiga saavutatavat mõju kulude vähendamisele jms. Ka
väiksema korterite arvuga korteriühistud on elanike võimalike makseraskuste korral haavatavamas
finantsolukorras. Kui pank hindab krediidiriski liiga kõrgeks, peegeldub see negatiivses laenuotsuses
või ebamõistlikes lepingutingimustes (näiteks pakutakse väiksemat laenusummat, lühemat
lepinguperioodi või ebamõistlikult kõrget intressi), bulletgraafikut, kus 30 aasta jooksul tagastatava
laenu lepingutähtajaks pakutakse 10 aastat. See tähendab, et lepingu tähtaja saabumisel, on enamus
laenusumma põhiosast veel tagastamata ja korteriühistu peab asuma läbirääkimistesse laenulepingu
pikendamise tingimuste üle ja/või otsima võimalusi refinantseerimiseks. Seda olenemata hetke
turuolukorrast, mis tekitab elanikes eluasemega seotud kulutuste finantseerimiseks ja sellistel
tingimustel krediidi kasutamisel ebakindlust.
Lähtudes turutõrgete analüüsist, tuleb jätkata praeguste KredExi finantstoodete ning toetuse
pakkumisega. Analüüs näitas, et praegused KredExi tooted koos KredExi rekonstrueerimistoetusega
aitavad turutõrkeid ületada.
Lahendatavad turutõrked
Probleemid eraturult laenu saamisega:
• ebapiisavad omavahendid
• liiga kõrge intressimäär
• liiga kõrge investeering elamispinna m2 kohta
• madal riskitaluvus ja võimekus
Elamuinvesteeringute fond ELIFO Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA nõukogu 19.10.2022 otsusega
loodud Elamuinvesteeringute fond, ELIFO, on sihtfond korterelamu renoveerimislaenu portfelli
rahastamiseks.
KredExi korterelamu renoveerimislaen on korteriühistutele pakutav turutingimustele vastav laen
renoveerimisprojektide teostamiseks. Laen on adresseeritud nendele maksejõulistele
korteriühistutele, kes eraturult turutõrke asjaolude tõttu aktsepteeritavat laenupakkumist ei saa, kelle
krediidiriski hindavad finantsasutused nii kõrgeks, et selle maandamiseks ei piisa KredExi
korterelamu laenukäenduse kaasamisest.
KredExi korterelamu laenukäendus võimaldab pangast laenu saada ühistutel, kelle krediidiriski
pangad hindavad piiripealseks, näiteks väikese korterite arvuga ühistud, ühistutel, kelle elamu asub
madala kinnisvara väärtusega piirkondades ning ühistuid, mille hallatav elamu on halvas korras, kuid
elanikel puudub krediidivõimekus täisrenoveerimiseks. Tuginedes turutõrgete analüüsile, tuleks
olemasoleva KredExi poolt pakutava korterelamulaenu käenduse instrumendiga jätkata, kuna vajadus
selle järele on tõendatult kõrge ning eraturul sellele konkureeriv toode hetkel puudub.
Elamumajanduse finantsinstrumentide lisaväärtuse analüüsi kohaselt on võimalik
programmiperioodil struktuurifondide eelarvega (35,1 miljonit eurot) panustada 317 KÜ
rahastamisse.
II Investeerimisstrateegia
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse otseselt
ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi
„Rohelisem Eesti“ energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
meetme Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond nr 21.2.1.6 rakenduskavaga kooskõlas oleva
sekkumise, Elamuinvesteeringute fondi suunatavate vahendite läbi.
KredExi eesmärk on pakkuda turutingimustel korterelamu renoveerimislaenu korteriühistutele,
kellele eraturu finantseerimisasutus ei ole nõus laenu pakkuma või on seda teinud ebamõistlikel
tingimustel (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest oluliselt kõrgem intress, teinud laenupakkumise
väiksemale summale jms) tingimusel, et korteriühistu on maksejõuline ja suudab planeeritavat
renoveerimislaenu teenindada.
Korteriühistu maksejõulisuse hindamisel ja lepingupakkumise koostamisel lähtub KredEx
kehtestatud reeglitest ja arvestab menetluse käigus kogutud informatsiooni, kohaldades vajadusel
lepingutingimusi konkreetsetest turutõrke asjaoludest lähtuvalt.
Renoveerimistööde rahastusallikate kombineerimine:
Korteriühistud kasutavad rahastusallikate kombineerimist korterelamu renoveerimisega seotud
igakuiste kulude optimeerimiseks ja hajutamiseks, et elanikele oleksid eluasemega seotud kulud
aktsepteeritaval tasemel ja renoveerimine seeläbi teostatav. Korteriühistud kasutavad
renoveerimistööde rahastusallikatena enamasti remondifondi kogutud omafinantseeringut,
pangalaenu, pangalaenu KredExi käendusega, KredExi renoveerimislaenu, KredExi toetust ja muid
KOV (restaureerimis)toetuseid.
Rahastusallikate valik sõltub planeeritavate tööde mahust ja avatud toetusmeetmetest. Näiteks
KredExi korterelamu rekonstrueerimistoetus võimaldab katta kuni 50% renoveerimisega seotud
kuludest, eeldusel, et korteriühistu leiab rahastusallika ka ülejäänud osa finantseerimiseks.
Korteriühistud, kellel on raskusi pangast finantseeringu saamisega, saavad kasutada KredExi
käendust ja panga renoveerimislaenu või KredExi renoveerimislaenu, võimalusel kombineerituna
KredExi korterelamu rekonstrueerimistoetusega.
Rahastamisvahendit rakendatakse meetme „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ tegevusena, mille
sisuks on korterelamute rekonstrueerimise toetamine.
Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk eelnevalt viidatud prioriteedis on panustada tegevustesse,
mis tagavad jätkusuutliku ja kättesaadava elamufondi energiatõhususe edendamise ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise. Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad pooled, et
sekkumine piirdub turutõrgete adresseerimisega ega häiri tavapärast turukonkurentsi.
Rahastamisvahendi rakendamine panustab järgmiste väljundnäitajate ja tulemusnäitaja saavutamisse:
Väljundnäitajad:
Rahastamisvahenditest toetatavad elamud (VVV 32; mõõtühik elamud)1:
sihttase 2024 40 tk
sihttase 2029 100 tk
Renoveerimisvõimekuse parendamiseks pakutavad teenused
Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena laenu ja käendust. Toetatakse
projekte, mis on suunatud korterelamu kaasomandiga seotud renoveerimistööde teostamisele, millega
tagatakse korterelamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus, suurendatakse elamu energiatõhusust või
millega paranevad korterelamu elanike elamistingimused, s.h. elamu, elamut teenindava maa ja sellel
maal asuvate elamut teenindavate ehitiste säilimiseks või nende ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra
parandamiseks teostatavad ehitus-, heakorra- ning haljastustööd, kui need tehakse koos elamu
renoveerimisega.
Mõisted
Laen – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks
kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa
kokkulepitud ajavahemiku jooksul tagasi maksma.
Lõppkasusaaja –korteriühistu, kes saab fondidest toetust rahastamisvahendi kaudu.
Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 31.12.2029. a.
Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel:
Tingimused (EL) 2021/1060 määruse alusel
Rahastamisvahendi rakendaja valik (EL) 2021/1060 määruse artikkel 59 lõige 3
Pakutavad finantstooted Laenud ja käendused
Lõppsaajate sihtrühm Korteriühistud
Kavandatud kombineerimine toetuse vormis
rahastamisega (vajaduse korral)
Vastavalt meetme 21.2.1.1 toetuse tingimustele
(Majandus- ja taristuministri määrus
Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused, RT I, 08.03.2023, 13)
Laenutoote üldtingimused Käendustoote üldtingimused
1 Rahastamisvahendiga panustatakse kaudselt ka näitajatesse RCR26, RCR 29, RCO18 ja PS007 toetusmeetme
raames nr 21.2.1.1 juhul kui samal ajal kasutatakse lisaks rahastamisvahendile ka toetust.
Kordaja: ei kohaldu Kordaja: 5
Olemasolevad turutõrked
kõik maksejõulised korteriühistud ei saa
eraturult renoveerimistööde teostamiseks
(aktsepteeritavatel tingimustel)
finantseeringut: kõrge krediidiriski tõttu-
tagatised on ebapiisavad, kinnisvara
turuväärtus on madal, majas vähe kortereid,
omafinantseerimise suutlikkus madal,
vähene krediidivõimelisus, riskivalmidus,
võimekus või teadlikkus
Olemasolevad turutõrked
kõrge krediidiriskiga korteriühistu ei saa
eraturult renoveerimistööde teostamiseks
finantseeringut krediidikohustuse täitmise
tagamiseks väljastatud lisatagatiseta,
käenduseta.
III Äriplaan
14. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus2.
Toode Kirjeldus
14.1. Korteriühistu laenukäendus
Probleem: Korteriühistud ei saa kõrgema krediidiriski tõttu
renoveerimisprojekti teostamiseks eraturult finantseeringut. Sihtrühm: Korteriühistud
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab korteriühistu
renoveerimislaenu tagamiseks pangale käenduslepingu alusel
tagatise kuni 80% laenu summast.
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas.
Kordaja: 5 käendussummasse (laenu summasse 7)
Prognoositav
võimendus:
7,1- kordne
Tulemus: Kõrgem krediidirisk ei ole korteriühistu jaoks renoveerimisprojekti
elluviimiseks finantseerigu saamise takistuseks.
Halduskulu 7%
14.2. Korteriühistu renoveerimislaen
Korteriühistu renoveerimislaenu üldtingimused:
Probleem: Korteriühistud ei saa eraturult renoveerimistööde teostamiseks
(aktsepteeritavatel ja mõistlikel tingimustel) finantseeringut nn
turutõrke asjaolude tõttu.
Sihtrühm: Vähemalt 3 korteriga krediidivõimelised korteriühistud, mis vajavad
pikaajalist laenu renoveerimisprojektide finantseerimiseks, kuid ei
saa kommertspangast mõistlike tingimustega aktsepteeritavat
pakkumist. Ebamõistlike tingimuste hindamisel arvestatakse kõiki
taotlusega seotud asjaolusid, mh piirkondlikku
2 Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda lepingu muutmist. Koostatud
perioodi 2021-2027 eelhindamise aruande elamumajanduse osa põhjal: https://rtk.ee/hindamine/2021-27-1
sotsiaalmajanduslikku tausta ning elanike eeldatavat maksejõulisust.
Peamised ebamõistlikud tingimused seisnevad vajadusest väiksema
laenusumma, turu keskmisest kõrgema intressimäära ja lühema
laenutähtaja pakkumises.
Tegevus: Korterelamu kaasomandiga seotud renoveerimistööde
finantseerimine, millega tagatakse korterelamu
ehituskonstruktsiooniline stabiilsus ja säilimine, suurendatakse
elamu ohutust ja energiatõhusust ning millega paranevad korterelamu
elanike elamistingimused, s.h. elamu, elamut teenindava maa ja sellel
maal asuvate elamut teenindavate ehitiste säilimiseks või nende
ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks teostatavad
ehitus-, heakorra- ning haljastustööd, kui need tehakse koos elamu
renoveerimisega.
Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes vastavale tootele kohalduvates
täpsustavates tingimustes.
Prognoositav
võimendus:
1-kordne.
Tulemus: Kõrgem krediidirisk ei ole korteriühistu jaoks renoveerimisprojekti
elluviimiseks finantseerigu saamise takistuseks ning
renoveerimisprojekti läbiviimine on võimalik kõigil
krediidivõimelistel korteriühistutel.
Halduskulu 7%
1
Lisa 2
Jooksva hindamise vorm
1. Jooksev hindamine on rahastamisvahendi juhtimisinstrument. Jooksvat hindamist teostavad
pooled vähemalt korra aastas 31.03. seisuga eelneva kalendriaasta kohta, vajadusel
tihemini. Jooksva hindamise tulemused kinnitavad pooled kirjalikult.
2. Mitteregulaarse jooksva hindamise läbiviimise ettepaneku võib teha nii rakendusasutus kui
ka rahastamisvahendi rakendaja.
3. Rakendusasutuse jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke:
3.1. lepingu seire, vajadusel lepingu muutmise initsieerimine, mis sõnastatakse otsusena
jooksva hindamise raames;
3.2. infosisend, mis on aluseks kehtiva eelhindamise ajakohastamisele.
4. Rahastamisvahendi rakendaja jaoks täidab jooksev hindamine järgnevat eesmärki –
vajadusel sisend ja suunis täiendava, eelhindamises soovitatud metoodikatele tugineva
analüüsi teostamiseks, mis annab aluse kehtiva eelhindamise ajakohastamiseks.
5. Jooksva hindamise teostamisel võtavad pooled täiendavalt arvesse:
5.1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid;
5.2. muudatusi rahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustavates tingimustes, mis on
teostatud alates lepingu sõlmimisest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast
hindamisest;
5.3. teadaolevat parimat praktikat.
Rahastamisvahendi jooksev hindamine vastavalt kehtiva eelhindamise juhistele ja
poolte kokkuleppele (aruandlus riigisiseseks kasutamiseks)
Jooksev
hindamine
toimumise kuupäev
Osapool Nimi Amet
KLIM
EIS
Kehtivas
eelhindamises
kirjeldatud
turutõrge
Vahend
turutõrke
leevendamiseks
Jooksva
hindamise
(…/…)
tulem
Metoodika /
allikad, millele
tulem toetub
Otsuse projekt
Lepingust ja
eelhindamisest
sõltumatud
tõrked
Vahend tõrke
leevendamiseks
Jooksva
hindamise
(…/…)
tulem
Metoodika/
allikad, millele
tulem toetub
Otsuse projekt
2
Rahastamisvahendite eelhindamise tulemuste ja iga-aastaste muutuste kaardistamise näidistabel (tuua välja ka maakondade lõikes).
2023 2024 …
Siht Saavutus Siht Saavutus Siht Saavutus
Toode nr 1 (laen)
Väljundnäitaja
Taotluste arv
Väljastatud
laenude/tagatiste arv
Muud näitajad
Keskmine laenusumma
Keskmine intress
Keskmine
tagasimakseperiood
Toode nr 2 (laenukäendus)
Väljundnäitaja
Taotluste arv
Väljastatud tagatiste arv
Muud näitajad
Keskmine tagatud
laenusumma
Keskmine intress
Keskmine
tagasimakseperiood
Toode nr 3
Väljundnäitaja
…
…
Muud näitajad
…
…
…
1
Lisa 3
Rahastamisvahendit rakendava asutuse (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk endise
SA KredExi) valiku kriteeriumid vastavalt (EL) 2021/1060 artiklile 59
1. Üldsätted
Käesolevaga sätestatakse laenude, käenduste ning omakapitali investeeringute vastavus (EL)
2021/1060 artikli 59 lõikes 3 punkt c ja lõikes 7 sätestatud miinimumnõuetele ning kriteeriumitele.
2. Õigus teha Euroopa Liidu ja liikmesriigi õiguses asjakohaseid rakendustoiminguid
2.1 Rahastamisvahendi rakendaja põhiülesandeks on vastavalt põhikirjale:
2.1.1 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi krediidiasutused) pakutavate
krediiditoodete tagamine, sealhulgas ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklik tagamine
ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse tähenduses;
2.1.2 elukeskkonna kvaliteeti, sealhulgas elamute energiatõhusust ja kättesaadavust
suurendavate meetmete rakendamine ning energiatõhusust soodustavate tegevuste
arendamine, näiteks käenduste, laenude, toetuste ja nõustamise kaudu arvestades
turutõrkeid ja ebavõrdsust.
2.2 Rahastamisvahendi rakendaja õigused toetada elamumajandust tulenevad järgnevast:
2.2.1 ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (edaspidi ETS) § 4 ja § 7;
2.2.2 perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027);
2.2.3 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
3. Piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus
3.1 Rahaliste vahendite piisavuse nõue
3.1.1 Rahastamisvahendi rakendajal peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta
kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Rahastamisvahendi rakendaja
vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised. Tehnilised eraldised
on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus rahastamisvahendi rakendaja poolt
potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa,
mis lähtub ETS § 17 lõikest 1 ja § 18 lõikest 2.
3.1.2 Seisuga 31.12.2022. a vastavad tehnilised eraldised seadusega kehtestatud
miinimummääradele, milleks on 1% kehtivast portfellist ja pakkumustest. Maksimaalsest
tagatiskohustusest moodustasid tehnilised eraldised kokku eluasemevaldkonnas 2,5%.
3.1.3 Omavahendite minimaalne suurus eluasemelaenude tagamisel on 8% kehtivate tagatiste
puhasväärtustest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2022. a on
nimetatud kriteerium täidetud.
3.1.4 Seisuga 31.12.2022. a oli rahastamisvahendi rakendaja bilansimaht 544,9 mln eurot,
laenunõuded 205,5 mln eurot, tehnilised eraldised 37,31 mln eurot, sihtkapital 132,2 mln
eurot ja bilansivälised kohustused (tagatisportfell) 306,9 mln eurot.
2
3.2 Laenude tagamise isetasuvuse nõue
3.2.1 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub ETS §-st 15, tagades oma laenude tagamise alase
tegevuse korraldamisel laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema
perioodi vältel ning tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel.
3.2.2 Alates asutamisest 2000. aastal on rahastamisvahendi rakendaja teeninud kasumit kokku
21,3 mln eurot. 2022. aasta lõpu seisuga oli rahastamisvahendi rakendaja sihtkapital 132,2
mln eurot, bilansimaht 544,9 mln eurot ning tagatisportfell kokku 306,9 mln eurot. Seega
on rahastamisvahendi rakendaja tegevus olnud pikaajaliselt kasumlik, kulud on alates
asutamisaastast olnud kaetud saadud tuludega ning lepingutest tulenevad kohustused on
kaetud varadega.
3.3 Majandusliku tegevuse reguleeritus
3.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel.
3.3.2 Riigieelarves toetusteks ettenähtud rahasummat ning riiklikke arengukavasid ja
strateegiaid arvestades otsustab vastutav ministeerium, millist liiki toetusi eelarveaastal
antakse.
3.3.3 Jõusolevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada
elamumajanduslaenude puhul 500 miljonit eurot vastavalt § 19 lg 1. Rahastamisvahendi
rakendaja maksimaalne krediidirisk ühe korteriühistu kohta on vastavalt majandus- ja
taristuministri määrusele “Elamumajanduslaenu andmise tingimused“ 3 miljonit ning see
määratletakse rahastamisvahendi rakendaja krediidiriskide juhtimise korraga. Nimetatud
korraga kinnitatakse ka vastavad otsustuspädevused.
3.3.4 Kui omavahendeid on ühes sihtfondis omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei
või rahastamisvahendi rakendaja vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda. Omavahendite
taastamise otsustab Vabariigi Valitsus.
3.3.5 Rahastamisvahendi rakendaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile viimase poolt
määratud tähtajaks auditeeritud aruande antud tagatiste, tagatislepingute alusel
väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta.
3.3.6 Investeerimistegevuses lähtub rahastamisvahendi rakendaja ETS-is sätestatud riskide
maandamise normatiividest.
4. Piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasa arvatud organisatsiooni
struktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde
4.1 Kuigi rahastamisvahendi rakendaja on asutatud riigi poolt ning riik teostab tema tegevuse üle
kontrolli läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), on
rahastamisvahendi rakendaja oma otsustes iseseisev. Rahastamisvahendi rakendaja ei ole kasumit
taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses peamiselt kahest põhialusest – riiklikust
tagatisest ja isetasuvuse põhimõttest. Kui vaatamata konservatiivsele riskide juhtimisele ning
piisava kapitali olemasolule ei suuda rahastamisvahendi rakendaja siiski tagatistest tulenevaid
kohustusi täita, täidab seaduse kohaselt vastavad kohustused riik, tasudes nõuded otse käenduste
või tagatiste saajatele või kandes täiendavaid vahendeid rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali.
Vastavalt ETS-ile on paika pandud riskide maandamiseks sätestatud omakapitali normatiivid ning
piirangud investeerimistegevusele.
3
4.2 Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik
4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus.
4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja
igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest.
Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puudutavate
strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide
(eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava
koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Finantskomiteede koosseisud ning
otsustusprotsess on reguleeritud finantskomitee reglemendis, mis sätestab
otsustuspädevuse ulatuse.
4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu 5-10 liikmeline. Nõukogu
koosseisu kuuluvad MKM-i ning Rahandusministeeriumi esindaja.
4.2.4 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka sihtasutus) nõukogu liikmed on
toodud järgmisel lingil: https://kredex.ee/et/meeskond?field_department_target_id=17
4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on eluaseme ja
energiatõhususe osakond, riskiosakond (krediidiriski valdkond), õigusosakond,
finantsosakond ja personali- ja haldusosakond. RÜ ülesandeid täidab riskiosakonna
välisvahendite valdkond.
4.2.5.1 Personali- ja haldusosakond vormistab nii finantskomitee kui ka nõukogu otsused ning
korraldab dokumentide digitaalse allkirjastamise ning registreerimise dokumendihalduse
süsteemis DocLogix;
4.2.5.2 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, tegeleb lepingute haldusega, sh VTA andmete
edastamist, ja riskiosakonna krediidiriski üksus koostab arveid ning edastab infot tähtajaks
laekumata maksete kohta;
4.2.5.3 Eluaseme- ja energiatõhususe osakond koordineerib lepingus toodud ülesannete täitmist
vastavalt (EL) 2021/1060-le (tagab sekkumisloogika, projektijuhtimise, maksetaotluse
esitamise, jms, mis on vajalik sekkumise elluviimiseks);
4.2.5.4 Riskiosakond tagab lepingutingimuste täitmise vastavalt (EL) 2021/1060-le.
4.2.6 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses töötab 551 inimest, kellest rahastamisvahendi
rakendaja funktsioonidega on hõlmatud 52 inimest (endise SA KredEx koosseis), neist
kümme omavad üle kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on
koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste teadmiste
andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on kontaktide
loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega, rakendamaks saadud teadmisi
rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks.
4.3 Korterelamu renoveerimislaenu väljastamine
4.3.1 Korterelamu renoveerimislaenu andmise otsustamisel lähtub rahastamisvahendi
rakendaja laenu taotleva korteriühistu võimest täita taotletava laenu tagastamisega
seotud kohustusi.
4.3.2 Rahastamisvahendi rakendaja rakendab korterelamu renoveerimislaenu taotluste
menetlemisel korteriühistute hindamise süsteemi vastavalt Korterelamu krediidiriski
hindamise korrale ja riskimarginaali määramise juhendile. Korteriühistu
krediidivõime hindamiseks arvutatakse igale korteriühistule krediidiskoor, mille
tulemusena määratakse ühistule riskikategooria, mis võimaldab hinnata planeeritava
kohustuste täitmise tõenäosust ja rakendada kohast riskimarginaali.
4
4.3.3 Laenu väljastamise aluseks on laenuanalüüs, mis on suunatud eelkõige laenutaotleja
krediidivõimelisuse konservatiivsele hindamisele ning tugineb kvalitatiivsel ja
kvantitatiivsel analüüsil, arvestades asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu
tagasimakse tõenäosust vastavalt sisemistele kordadele.
4.3.4 Laenu ja käenduse väljastamise otsuse võib teha vaid selleks pädev sihtorgan vastavalt
sihtasutuse Krediidipoliitikale.
5. Tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu
5.1 Sisekontrollisüsteemi erapooletuse ja tõhususe tagamiseks on sihtasutuses olemas siseauditi
osakond, mis teostab III kaitseliini, olles sõltumatu teistest osakondadest ja alludes
funktsionaalselt sihtasutuse nõukogule. Siseauditi osakonna eesmärk on kindlustandvate ja
nõuandvate tööde läbiviimine, et aidata sihtasutusel tegevusi täiustada ja seeläbi eesmärke
saavutada.
5.2 Siseauditi osakond ei vii läbi auditeerimistegevust majandusaasta aruande (sh. tegevusaruande)
osas, nimetatud kohustus on täidetud läbi teenuse osutaja valiku (n: 2022.a majandusaasta aruande
auditeerimise viib läbi KPMG Baltics OÜ). Aastaaruanded on avalikud sihtasutuse kodulehel.
5.3 Vastavalt sihtasutuse põhikirja punktile nr 9 on sihtasutuse juurde moodustatud auditikomitee, mis
on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja
-auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse
seaduslikkuse osas.
5.4 Lisaks kontrollitakse ja auditeeritakse rahastamisvahendi rakendajat Rahandusministeeriumi,
Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK), KLIMi ja MKMi poolt.
5.5 Rahastamisvahendi rakendaja enda riskijuhtimise põhimõtted, millest sisekontrollisüsteem lähtub,
on järgmised:
5.5.1. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et sekkumine piirdub turutõrgete lahendamisega
ega häiri mingil moel tavapärast turukonkurentsi.
5.5.2. riskid on piisavalt hajutatud;
5.5.3 üksiku riskiga kaasnev kahju ei ole kapitaliga võrreldes liiga suur;
5.5.4 kogu edasikindlustamata risk on kaetud piisava kapitaliga ja eraldistega.
6. Raamatupidamissüsteemi kasutamine
6.1 Rahastamisvahendi rakendaja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt Eesti finantsaruandluse
standardist, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti
finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ja seda
täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks juhindutakse avaliku sektori
finantsarvestuse ja aruandluse juhendist, sihtasutuse põhikirjast ning muudest sihtasutuse tegevust
reguleerivatest eeskirjadest ja õigusaktidest.
6.2 Alates 01.01.2022 osutab sihtasutusele raamatupidamise teenust RTK vastavalt sihtasutuse ja RTK
vahelise tugiteenuste osutamise kokkuleppele (edaspidi kokkulepe).
6.3 Tulenevalt ETS-st ning rahastamisvahendi rakendaja põhikirjast peetakse erinevate
tegevusvaldkondade (elamumajandus ja ettevõtlus) tulude, kulude, reservide ja tehniliste eraldiste
moodustamise üle eraldi arvestust. Valdkondade eraldamiseks on raamatupidamises selleks
otstarbeks kasutuses eristavad tunnused (projektikoodid/dimensioonid). Tegevuste analoogiast
5
lähtudes tuleb võimaluste piires järgida krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamise
korraldamise nõudeid.
6.4 Sihtasutuse raamatupidamisarvestust peetakse vastavalt kokkuleppele riigi ühtses
majandustarkvaras SAP (edaspidi SAP), mida haldab ja kasutab RTK. SAP-i moodulite
kasutamisel lähtutakse RTK avalikul veebilehel avaldatud SAP-i kasutusjuhenditest. Finants- ja
muude aruannete koostamiseks kasutatakse lisaks analüüsitarkvara QlikView, SAP BO aruandlust
või muud asjakohast andmeanalüüsi programmi.
7. Nõusolek kontrollide teostamiseks ja auditeerimiseks
7.1 Tulenevalt ÜSS2021_2027 §-st 25 peab rahastamisvahendi rakendaja võimaldama kontrollide ja
auditite teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isiku(te)l
esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu andmetele ja dokumentidele.
7.2 ÜSS2021_2027 § 27 ja ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja
võimaldama ja tagama, et audiitoril ja kontrollijal on võimalik viibida projektiga seotud ruumides
ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse
kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid
raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid
ja väljavõtteid.
8. Finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise
metoodika töökindlus ning usaldusväärsus
8.1 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub laenutaotluste menetlemisel sihtasutuse krediidipoliitikast, st
lähtub korterelamu krediidiriski hindamise süsteemist, mis võimaldab hinnata korteriühistu
finantsvõimekust. Korteriühistu krediidivõimelisuse hindamisel antakse hinnang 14-le
korterelamuga seotud kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele krediidiriski komponendile, hinnates
elamut, elanikke, juhatust, laenuprojekti, finantsaruandlusega seotud asjaolusid jms.
8.2 Laenulepingu riskimarginaali määramisel lähtutakse korteriühistule määratud riskikategooriast.
Riskikategooria alusel määratav riskimarginaal hoitakse vastavuses eeldatavate turutingimustega,
adresseerides vajadusel turutõrke asjaolusid, mille adresseerimine on võimalik renoveerimislaenu
tingimuste kontekstis.
8.3 Laenu andmise otsuse teeb rahastamisvahendi rakendaja. Otsustuspädevused on paika pandud
lähtuvalt väljastatava laenu või käenduskohustuse summast. Juhatus annab nõukogule regulaarselt
aru finantskomitee vastavate otsuste kohta.
8.4 Riikliku tagatise saajaks võib olla ka Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve
asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus (või selle konsolideerimisgruppi kuuluv
finantseerimisasutus), kes ise või kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.
8.5 Korterelamu renoveerimislaenu käenduslepingute sõlmimise õigus on delegeeritud
koostöölepingute alusel krediidiasutusele, piiratud delegeeritud otsustusõigus.
8.6 Protseduurireeglid (sh nõuete ja käenduste hindamiseks ja kuludesse kandmiseks) kinnitatakse
juhatuse poolt ning nende eesmärk on tagada struktuuriüksuste koostöö, jälgimise järjepidevus
ning metoodika töökindlus ja usaldusväärsus.
9. Rahastamisvahendi rakendamise haldustasude suurus ning nende arvutamiseks
kavandatav metoodika
6
9.1 Rahastamisvahendi rakendaja lähtub oma tegevuses põhimõttest, mille kohaselt teenitud tuluga
käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest kaetakse kahjud ja haldustasud, kuid mitte
suuremas ulatuses, kui on sätestatud lepingus. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab
tegevuspõhist kuluarvestust.
10. Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, kaasa arvatud hinnakujundus
10.1 Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused ning hinnakujundus (käendustasu, laenuintress,
lepingutasu) on sätestatud sihtasutuse krediidipoliitikas või muus asjaomases dokumendis.
Hinnakujundusel lähtutakse tegevuskulude ja krediidikahju kaetusest tasude arvelt, välistamata
seejuures võimalust pakkuda mitte isetasuvaid, kuid sotsiaalselt olulisi teenuseid (näiteks valitsuse
või ministri poolt kinnitatud erimeetmed), millega seotud kulud kaetakse muudest allikatest.
10.2 Riikliku tagamise sihtgrupid ning tagatiste ja tagatislepingute üldised põhimõtted on sätestatud
ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses viidatud määrustes.
10.3 Laenukäenduste ja otselaenude menetlemise ja väljastamisega seotud protseduurid on reguleeritud
rahastamisvahendi rakendaja vastavate juhistega, kordade ja juhenditega.
11. Võimekus leida lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks
11.1 Elamumajanduse riikliku toetamise rahalised allikad on vastavalt ETS §-le 2 eraldised
riigieelarvest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulu ning muud vahendid.
Eelkõige keskendutakse uutele ja senistele sihtgruppidele pakutavate olemasolevate teenuste
arendamisele ja uute teenuste pakkumisele EL 2021–2027 programmimaksete ja perioodi raames.
12. Võimekus tõendada hetke tegevusega võrreldes täiendavat tegevust
12.1 Elamuvaldkonna tegevusi viiakse ellu vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele
strateegiale. Täiendavalt otsitakse võimalusi, kuidas edaspidi rekonstrueerimise tempot tõsta ja
kaasata korteriühistud, kes on vähem võimekad keerulises renoveerimisprotsessis osalema..
12.2 EL-i vahendite abil on kavas täita „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks
2021–2027“ eesmärgid.
12.3 Kuna rahastamisvahendi rakendaja on loodud avalikust huvist lähtudes, siis on tema tegevuse
märksõnaks innovatiivsus – muutuvatele vajadustele vastavad teenused. Teisest küljest tegeletakse
pidevalt Euroopa Komisjoni initsiatiivide raames pakutavate sobivate finantseerimis- ja
nõustamisvõimaluste leidmisega.
13. Kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide
leevendamiseks, kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile
oma finantsressursse või jagab riski
13.1 Rahastamisvahendi rakendajal ei ole plaanis omavahendeid täiendavalt kaasata.
Lisa 4
Rahastamisvahendi kooskõla üldiste valikukriteeriumidega1
Nõude kriteerium Kooskõla
tagatud/ ei ole
asjakohane
Tõendus ja lisaselgitus
Vastavushindamine on tagatud läbi sihtasutuse protseduurireeglite, kordadele ning muudele
töökorralduslikele dokumentidele sh hoolsuskohustuse täitmise (AML, KYC) osas.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021–2027 erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
3.1.1. projekti kooskõla
valdkondliku arengukavaga
ja panus rakenduskava
erieesmärki ning meetme
eesmärkidesse, sh projekti
tulemuste ja mõju eeldatav
ulatus ning vajadusel
väljundite ja tulemuste
kestlikkus pärast projekti
lõppu;
Kooskõla tagatud Hinnatud detailselt eelhindamise
(Struktuurivahenditest rahastatud poliitikate ja
programmide hindamine | Riigi Tugiteenuste
Keskus (rtk.ee) raames p 1.6.2 “Panus
prioriteetide täitmisesse”, kooskõla tagatud
seeläbi.
3.1.2. projekti panus
meetme väljund- ja
tulemusnäitaja(te)
saavutamisse;
Kooskõla tagatud Eraldiseisvana ei hinnata tehingu tasandil, kuna
kõik tehingud vaikimisi panustavad
väljundnäitajasse. Panustab meetme 21.2.1.1
näitajate sihttaseme täitmisesse, sh
tulemusnäitajatesse, juhul kui samaaegselt on
lõppsaaja saanud toetust ja rahastamisvahendist
finantstoote. Näitajatesse panuse hindamine on
tagatud läbi seire metoodika. Vastasel juhul on
tehing ebasobiv.
3.1.3. Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskavas
perioodiks 2021–2027
nimetatud juhtudel Euroopa
Uue Bauhausi
väärtuste arvestamine.
Kooskõla tagatud Korterelamute renoveerimise finantseerimine ja
finantseerimislahenduse käendamine on
kooskõlas Bauhausi väärtustega.
Renoveerimise käigus paraneb ruumilahenduse
kestlikkus, kvaliteet, kliimakindlus, esteetiline
kvaliteet, ning kõigil elanikel on võimalus olla
kaasatud ühistu koosolekul.
Lisaks on suuremate projektide finantseerimise
osas Bauhausi põhimõtetega arvestatud
kombineeritava toetusmeetme väljatöötamisel
nr 21.2.1.1, kus Rahastamisvahendit
kasutatakse paralleelselt toetusskeemiga, siis
tehnilise rekonstrueerimisprojekti hindamine
on tagatud läbi avatud taotlusvooru meetme.
3.2. Projekti põhjendatus
3.2.1. projekti
eesmärgipüstitus on Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimub laenude
rahastamine ja käendustehingute tagamine
1 Analüüsitakse ja arvestatakse tootetingimuste tasemel.
põhjendatud – on olemas
probleem, kitsaskoht või
kasutamata arenguvõimalus;
vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seadusele (edaspidi ETS) ning
tuginedes sihtasutuse sisesele
krediidipoliitikale, mille on heaks kiitnud
sihtasutuse nõukogu. Sh võttes aluseks
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
(edaspidi sihtasutus) sätestatud mandaadi, mis
sätestab sihtasutuse krediidiriski juhtimise
üldpõhimõtted, riskiisu, krediidiriski
maandamise tööriistad, laenude ja käenduste
teenindamisele ja hindamisele esitatavad
miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt
laekuvate nõuete kuludesse kandmise korra.
Kooskõla on tagatud CPR art 59 lg 7, mille
kohaselt rahastamisvahendeid rakendavad
asutused toetavad vahendite lõplikke saajaid,
võttes nõuetekohaselt arvesse programmi
eesmärke ja investeeringu potentsiaalset
rahalist elujõulisust, mida põhjendatakse
äriplaani või samaväärse dokumendiga.
Lõppsaajate valimine on läbipaistev ega
põhjusta huvide konflikti.
Krediidiotsused võetakse vastu lähtuvalt
krediidipoliitikast ja asutuse sisekordades
kehtestatud nõuete alusel. Toetatavad
finantseeringud tehakse kättesaadavaks kas
krediidikomitee, laiendatud krediidikomitee või
Nõukogu tasandil, sõltuvalt tehingu rahalisest
väärtusest.
Korterelamu renoveerimislaenu aluseks on
renoveerimisprojekt ja eesmärgipüstitus,
milleks laenu või käendustoote kasutamine on
vajalik. Laenusumma väljamakseid teostatakse
vastavalt arvetele, seeläbi on tagatud vahendite
sihtotstarbeline kasutamine.
3.2.2. projekti
sekkumisloogika on
arusaadav, mõjus – projektis
ettenähtud tegevused
võimaldavad saavutada
projekti eesmärgid ning
planeeritud väljundid ja
tulemused parimal moel.
Nende sidusus
eesmärkidega ning mõjusus
on arusaadavad, võimalusel
innovaatilisi lahendusi
soosivad;
Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimub laenude
rahastamine ja käendustehingute tagamine
vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artiklitele 58-59.
Rahastamisvahenditest antakse toetust üksnes
investeeringute jaoks materiaalsesse ja
immateriaalsesse varasse, lõplikule saajale,
keda peetakse rahaliselt elujõuliseks ning kes ei
leia turult piisavaid rahastamisallikaid või on
saadaolevate finantseerimislahenduste
tingimused ebamõistlikud korteriühistuid
puudutavate turutõrke asjaolude tõttu.
3.2.3. tegevuste ajakava on
realistlik, arvestades mh
tegevuste omavahelisi
seoseid ja ajalist järgnevust.
Kooskõla tagatud Renoveerimisprojekti vastavuse hindamine
lõppkasusaaja tasandil.
3.3 Projekti kuluefektiivsus
3.3.1. ettenähtud tegevused
ja lahendused on
kuluefektiivne viis
planeeritud väljundite ja
tulemuste saavutamiseks;
Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimuval
laenude väljastamisel ja käendustehingute
väljastamisel hinnatakse vastavalt äriplaanile,
sh hinnatakse projekti elujõulisust.
3.3.2. planeeritud eelarve on
realistlik ja mõistlik - on
selge, milliste arvutuste ja
hinnangute alusel on eelarve
kokku pandud ning
planeeritud kulud on
vajalikud ja mõistlikud, ning
on olemas taotleja võimekus
projektile järgnevate
püsikulude rahastamiseks.
Kooskõla tagatud Lõppkasusaaja tehingu tasandil toimub
laenude ja käendustehingute väljastamine
vastavalt renoveerimisprojektile ja
renoveerimislaenu taotlusele, sh menetluse
käigus hinnatakse projekti vastavust
renoveerimislaenu toote tingimustele ja
laenusaaja krediidivõimelisust (ehk võetav
kohustus peab olema teenindatav). Lisaks peab
olema KÜ suuteline tõendama vajaliku kapitali
olemasolu, kui on nõutav omaosalus. Laenu
taotlemiseks esitatakse järgnevad dokumendid
ja andmed:
• Laenutaotlus
• Vähemalt kahe panga negatiivsed ja/või
ebamõistlike tingimustega laenuotsused
• Korteriühistu üldkoosoleku otsuse
protokolli originaal laenuvõtmise ja
pandilepingu sõlmimise kohta ja osalenud
KÜ liikmete registreerimisleht
• Viimase majandusaasta aruanne ja kehtiv
majanduskava
• Viimase kuu arved kolmelt suuremalt
kommunaalteenuse osutajalt
• Viimase 6 kuu konto väljavõte (kõikidest
pankadest, kus KÜ arveldab, panga
kinnitusega)
• Kinnistusregistri väljavõte korteriomanike
kohta
• Korterelamu renoveerimisprojekt või
ehitise ekspertiisi akt või renoveerimiskava
või energiaaudit (tervikrekonstrueerimise
korral ehitusprojekti eskiis või eelprojekt)
• Eelarve aluseks olevad hinnapakkumised 3.4 Rahastamisvahendi kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega
Kriteeriumiga hinnatakse,
kuidas lisaks projekti
vahetutele eesmärkidele
võetakse arvesse ja
aidatakse kaasa Eesti
pikaajalise arengustrateegia
Kooskõla tagatud Rahastamisvahendi toote tasemel hinnatakse,
kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele
võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti
pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
(sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,
aluspõhimõtete ja sihtidega
seotud horisontaalsete
põhimõtete (sooline
võrdõiguslikkus, võrdsed
võimalused, ligipääsetavus,
kestlik areng,
keskkonnakaitse ja
kliimaneutraalsus ning
täiendavalt regionaalareng)
eesmärkide saavutamisele ja
panustatakse seeläbi
vastavasse riigi pikaajalise
arengustrateegia näitajasse.
ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse
ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt
regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja
panustatakse seeläbi vastavasse riigi
pikaajalise arengustrateegia näitajasse.
Korterelamu renoveerimislaenu ja
renoveerimislaenu käendusega seotud
korterelamute renoveerimise ja
rekonstrueerimise positiivne mõju tuleneb
saavutatavatest tulemustest ja on
mitmekülgne. Korterelamute
renoveerimine toetab mitmeid olulisi
eesmärke, aidates luua õiglasemat,
jätkusuutlikumat ja ligipääsetavamat
elukeskkonda. Kõigil korteriomanikel ja
elanikel, olenemata soost, on võimalik
osaleda ja kaasa rääkida korteriühistu
üldkoosolekutel ja seeläbi kaasa rääkida ja
panustada renoveerimisprotsessi.
Renoveerimise käigus saab korterelamuid
parendada, et tagada ligipääsetavus
erinevatele elanikele, sealhulgas liikumis-
ja nägemispuudega inimestele. See hõlmab
näiteks kaldteede, liftide ja laiemate uste
paigaldamist ning üldiselt hoone
kohandamist, et kõik saaksid hõlpsasti ja
mugavalt liikuda.
Rekonstrueerimine vähendab
süsinikdioksiidi heitkoguseid ning aitab
liikuda lähemale kliimaneutraalsuse
eesmärkide saavutamisele.
Rekonstrueerimise tagajärjel paraneb
energiatõhusus ja saavutatakse parem
sisekliima, tagatakse toimepidevus ja
ohutus, soodustatakse taastuvenergia
kasutuselevõttu, vähendatakse
energiakulusid, energiasõltuvust ning
vähendatakse kasvuhoonegaaside
heitkoguseid, toetatakse regionaalset
arengut, elanike elukeskkonda, elanike
tervist ja tagatakse kliimakindlus. Esineb
mõju majandusele (ehitusturule,
kinnisvaraturule ja tööhõivele) ja
regionaalsele arengule tervikuna.
Rahastamisvahendist pakutavad tooted ei
ole otseselt suunatud konkreetsesse
regiooni (seda ei toeta ex-ante), samuti on
Eesti turg liiga väike asukohapõhiseks
diferentseerimiseks rahastamisvahendite
osas. Küll aga on võimalik positiivne
regionaalne mõju kindlasti olemas, sest
finantstoode tehakse kättesaadavaks siis,
kui esineb turutõrge, st laenu/ käendust ei
ole võimalik mõistlikel tingimustel saada
krediidiasutusest. Vastavalt ex-antele on
oluline osa turutõrkest adresseeritud
madala kinnisava väärtusega objektidele
(mis reeglina asuvad tõmbekeskustest
väljas). Lisaks on mõju
sotsiaalmajanduslikele aspektidele (nt:
kohalikud ehitusettevõtted jms.).
Kooskõla horisontaalsete väärtustega on
tagatud.
Taristuinvesteeringute 2 korral, mille kestvus
on vähemalt 5 aastat, on tagatud kliimakindlus
läbi rahastamislepingu ja rahastamisvahendi
elluviija poolt tehtud Kliimakindluse analüüsi.
2 Taristu mõiste on lai, hõlmates Euroopa Komisjoni perioodi 2021-2027 kliimakindluse tagamise tehniliste
suuniste kohaselt hooneid, looduspõhist taristut, võrgutaristut, jäätmete käitlemise süsteeme ning muid
materiaalsed varasid.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
24.04.2024 nr 4-4/24/8
Perioodi 2021-2027 rahastamisvahendi
halduslepingu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri perioodi 2021-2027 rahastamisvahendi halduslepingu.
Haldusleping ja lisad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1) Perioodi 2021-2027 rahastamisvahendi haldusleping
2) Lisa 1. Investeerimisstrateegia ja äriplaan
3) Lisa 2. Jooksva hindamise vorm
4) Lisa 3. Rahastamisvahendi rakendaja valik
5) Lisa 4. Valikukriteeriumid
6) Lisa_Harta ja PIK kontrolleht
7) Ex-ante
Teadmiseks: Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed
Kaie Kunst, 625 6366