Ettepanekud

Lp. Kalle Laanet

Justiitsministeerium

[email protected]

Koopia: [email protected]

Meie: 16.02.2024

Ettepanek konkurentsiseaduse muutmiseks

Lugupeetud minister

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) ja Eesti

Gaasiliit (EGL) esitavad käesolevaga ettepaneku konkurentsiseaduse täiendamiseks

järelevalvetasu regulatsiooni metoodika osas, mida eriseadustega reguleeritud turgudel

tegutsevad ettevõtjad on kohustatud tasuma.

Tasu kogumise mehhanism ei tööta selliselt nagu planeeriti ning toimub sihtotstarbelise

järelevalvetasu ülelaekumine. See omakorda tõstab põhjendamatult tarbijate kulutusi, sest

vastav tasu kergitab teenuse lõpphinda, saamata vastu samas vääringus

majandusregulatsiooni järelevalveteenust.

Oleme samale probleemile juhtinud tähelepanu alates 2021. aastast, kui vastavat

regulatsiooni asuti välja töötama. Juba siis oli näha, et pakutud metoodika võib osutuda

vigaseks, sõltub liigselt energiakandjate hindadest ning võib viia ülelaekumisteni.

Viimati juhtisime samale murekohale tähelepanu 2023. aasta alguses 759 SE menetluse

raames.

Samuti küsisime juba ülelaekunud summade kasutuse ja metoodika korrigeerimise

võimaluse kohta justiitsministeeriumist e-kirjaga 04.10.2023 (lisa 1), mis oli ajendatud

majanduskomisjoni 25.09.2023 koosoleku protokollis toodud arutelust.

Protokollis on märgitud, et ettevõtjad maksavad 2023. aastal konkurentsiameti eelarves

ettenähtud 1,6 mln euro asemel järelevalvetasu 3,5 mln eurot, mis on ca 2,2 korda rohkem

kui tegevuse osutamiseks on vajalik. Kahjuks nimetatud päringule pole vastust siiani

laekunud.

Samale probleemkohale on viimati ERR arvamusveebis juhtinud tähelepanu vandeadvokaat

Piibe Lehtsaar ning konkurentsiameti peadirektor Evelin-Pärn Lee. Artiklitega tutvudes

süveneb küsimus kuivõrd läbipaistev ja õiglane on sihtotstarbelise järelevalvetasu kogumine

ning kasutamine ja kas sellest rahast ei rahastata ametkondade muid tegevusi.

Konkurentsiseaduse § 531 lg 3 sätestab järgmist: „Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse

Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada

tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest,

edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Konkurentsiamet tagab oma

tegevusalade kulude lahususe.“ See säte ei võimalda kasutada järelevalvetasu laekumisi

muuks otstarbeks kui Konkurentsiameti järelevalvetöö eriseadustega reguleeritud turgude

üle. Paraku selgub, et järelevalvetasu on laekunud oluliselt rohkem kui on Konkurentsiameti

majandusregulatsiooni valdkonna eelarve. Seega on järelevalvetasu laekunud riigieelarvesse

muuks otstarbeks kui seadusega ette nähtud. Selline seaduslikkuse põhimõtte ilmselge

rikkumine ei ole õigusriigile kohane.

Eelnevast tulenevalt palume lõpetada seadusrikkumine riigi poolt ja teeme ettepaneku

vaadata esimesel võimalusel üle järelevalvetasu kogumise regulatsioon selliselt, et

järelevalvetasu enamlaekumised võetakse iga konkreetse järelevalve subjekti

tegevuspiirkonna või -valdkonna lõikes arvesse iga järgneva haldusotsuse vormistamisel,

millega enamlaekunud tasu summa kanduks edasi järgmisesse aastasse ning vähendaks

järelevalvetasu maksmise kohustust konkreetse tegevuspiirkonna või -valdkonna tarbijatele.

Samuti tuleks järelevalvetasu määr 0,2% (või 0,02%) sätestada maksimaalse määrana ning

tegelikult rakendatav määr tuleks määrata iga-aastaselt kindlaks paindlikult lähtudes

Konkurentsiameti majandusregulatsiooni valdkonna tegelikust tegevuskulude prognoosist ja

rahastusvajadusest analoogselt taastuvenergia tasu regulatsiooniga.

Vajadusel oleme valmis kohtuma ning oma ettepanekut täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

(Allkirjastatud digitaalselt)

Siim Umbleja

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

Raili Kärmas

Eesti Vee-ettevõtete Liit

Heiko Heitur

Eesti Gaasiliit

Lisa 1: ekiri

1

Siim Umbleja

From: Siim Umbleja Sent: 4. oktoober 2023. a. 17:10 To: Glen Roosaar Subject: Järelvalvetasu määrad

Tere Kirjutan Ees Jõujaamade ja kaugkü e ühingust. Loen riigikogu majanduskomisjoni 25.09.2023 protokollist, et sel aastal toimub järelevalvetasu ülelaekumine ca 2 mln eurot, mida oligi karta. Uurin, et kas on plaan järelvalvetasu määrade vähendamiseks või kuidas tekkinud olukorda lahendada püütakse? Tundub, et hetkel tarbijad maksavad teenuse eest rohkem kui on tegelik kulu ning aasta lõpuks on kaetud juba ka järgmise aasta reaalne vajadus? Lugupidamisega Siim Umbleja Ees Jõujaamade ja kaugkü e Ühing 5165943 Väljavõte:

Lp. Kalle Laanet

Justiitsministeerium

[email protected]

Koopia: [email protected]

Meie: 16.02.2024

Ettepanek konkurentsiseaduse muutmiseks

Lugupeetud minister

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) ja Eesti

Gaasiliit (EGL) esitavad käesolevaga ettepaneku konkurentsiseaduse täiendamiseks

järelevalvetasu regulatsiooni metoodika osas, mida eriseadustega reguleeritud turgudel

tegutsevad ettevõtjad on kohustatud tasuma.

Tasu kogumise mehhanism ei tööta selliselt nagu planeeriti ning toimub sihtotstarbelise

järelevalvetasu ülelaekumine. See omakorda tõstab põhjendamatult tarbijate kulutusi, sest

vastav tasu kergitab teenuse lõpphinda, saamata vastu samas vääringus

majandusregulatsiooni järelevalveteenust.

Oleme samale probleemile juhtinud tähelepanu alates 2021. aastast, kui vastavat

regulatsiooni asuti välja töötama. Juba siis oli näha, et pakutud metoodika võib osutuda

vigaseks, sõltub liigselt energiakandjate hindadest ning võib viia ülelaekumisteni.

Viimati juhtisime samale murekohale tähelepanu 2023. aasta alguses 759 SE menetluse

raames.

Samuti küsisime juba ülelaekunud summade kasutuse ja metoodika korrigeerimise

võimaluse kohta justiitsministeeriumist e-kirjaga 04.10.2023 (lisa 1), mis oli ajendatud

majanduskomisjoni 25.09.2023 koosoleku protokollis toodud arutelust.

Protokollis on märgitud, et ettevõtjad maksavad 2023. aastal konkurentsiameti eelarves

ettenähtud 1,6 mln euro asemel järelevalvetasu 3,5 mln eurot, mis on ca 2,2 korda rohkem

kui tegevuse osutamiseks on vajalik. Kahjuks nimetatud päringule pole vastust siiani

laekunud.

Samale probleemkohale on viimati ERR arvamusveebis juhtinud tähelepanu vandeadvokaat

Piibe Lehtsaar ning konkurentsiameti peadirektor Evelin-Pärn Lee. Artiklitega tutvudes

süveneb küsimus kuivõrd läbipaistev ja õiglane on sihtotstarbelise järelevalvetasu kogumine

ning kasutamine ja kas sellest rahast ei rahastata ametkondade muid tegevusi.

Konkurentsiseaduse § 531 lg 3 sätestab järgmist: „Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse

Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada

tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest,

edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Konkurentsiamet tagab oma

tegevusalade kulude lahususe.“ See säte ei võimalda kasutada järelevalvetasu laekumisi

muuks otstarbeks kui Konkurentsiameti järelevalvetöö eriseadustega reguleeritud turgude

üle. Paraku selgub, et järelevalvetasu on laekunud oluliselt rohkem kui on Konkurentsiameti

majandusregulatsiooni valdkonna eelarve. Seega on järelevalvetasu laekunud riigieelarvesse

muuks otstarbeks kui seadusega ette nähtud. Selline seaduslikkuse põhimõtte ilmselge

rikkumine ei ole õigusriigile kohane.

Eelnevast tulenevalt palume lõpetada seadusrikkumine riigi poolt ja teeme ettepaneku

vaadata esimesel võimalusel üle järelevalvetasu kogumise regulatsioon selliselt, et

järelevalvetasu enamlaekumised võetakse iga konkreetse järelevalve subjekti

tegevuspiirkonna või -valdkonna lõikes arvesse iga järgneva haldusotsuse vormistamisel,

millega enamlaekunud tasu summa kanduks edasi järgmisesse aastasse ning vähendaks

järelevalvetasu maksmise kohustust konkreetse tegevuspiirkonna või -valdkonna tarbijatele.

Samuti tuleks järelevalvetasu määr 0,2% (või 0,02%) sätestada maksimaalse määrana ning

tegelikult rakendatav määr tuleks määrata iga-aastaselt kindlaks paindlikult lähtudes

Konkurentsiameti majandusregulatsiooni valdkonna tegelikust tegevuskulude prognoosist ja

rahastusvajadusest analoogselt taastuvenergia tasu regulatsiooniga.

Vajadusel oleme valmis kohtuma ning oma ettepanekut täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

(Allkirjastatud digitaalselt)

Siim Umbleja

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

Raili Kärmas

Eesti Vee-ettevõtete Liit

Heiko Heitur

Eesti Gaasiliit

Lisa 1: ekiri

1

Siim Umbleja

From: Siim Umbleja Sent: 4. oktoober 2023. a. 17:10 To: Glen Roosaar Subject: Järelvalvetasu määrad

Tere Kirjutan Ees Jõujaamade ja kaugkü e ühingust. Loen riigikogu majanduskomisjoni 25.09.2023 protokollist, et sel aastal toimub järelevalvetasu ülelaekumine ca 2 mln eurot, mida oligi karta. Uurin, et kas on plaan järelvalvetasu määrade vähendamiseks või kuidas tekkinud olukorda lahendada püütakse? Tundub, et hetkel tarbijad maksavad teenuse eest rohkem kui on tegelik kulu ning aasta lõpuks on kaetud juba ka järgmise aasta reaalne vajadus? Lugupidamisega Siim Umbleja Ees Jõujaamade ja kaugkü e Ühing 5165943 Väljavõte: