Vastuskiri

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lugupeetud Marina Põldma

[email protected]

Lugupeetud Roland Rikolas

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Teie: 25.03.2024 nr 15.6-8/92-1

Meie: 25.04.2024 nr 1-2/237-1

TAGASISIDE RAHVUSVAHELISE KAITSE TEABEMATERJALIDELE

Eesti Advokatuur on tutvunud Teie poolt edastatud rahvusvahelise kaitse teabematerjaliga ning

on küsinud sellele tagasisidet ka advokaatidelt, kes osutavad riigi õigusabi rahvusvahelise

kaitse menetluses. Käesolevaga edastame Teile ülevaate advokatuuripoolsest tagasisidest:

1. Rahvusvahelise kaitse saaja teabeleht

Rahvusvahelise kaitse saaja teabelehes on ebaõige/ puudulik informatsioon osas, mis puudutab

õigusabi saamist.

• Teabelehtes on õiguste all punkt „Pööduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse või soolise võrdõiguslikusse või võrdse kohtlemise voliniku kantselei poole“,

on märgitud isiku õigus pöörduda kohtu poole. Selle juures võiks olla välja toodud ka

viited võimalusele saada õigusabi. Kuigi teabelehe 7-ndal leheküljel on info tasuta

õigusabi saamise kontaktide kohta, tasub õigusabi võimalusi selguse huvides selgitama

ka vastava õiguse juures (nagu on märgitud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kontaktid). Näiteks võiks olla kohtusse pöördumise järgselt

informatsioon, et õigusabi saamiseks on isikul võimalik pöörduda advokaadi poole,

sõlmides kliendilepingu ning tasudes vastaval advokaadibüroo hinnakirjale. Kõikide

Eestis tegutsevate advokaatide kontaktandmed on leitavad Eesti Advoaktuuri

veebilehel: https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid. Kui isikul ei ole

majandusliku seisundi tõttu võimalik tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, on tal õigus

taotleda riigi õigusabi1. Täpsem informatsioon on leitav: https://www.riigioigusabi.ee/.

• Teabelehe alapeatükis „Kasulikud kontaktid“ (lk 7) on eksitav informatsioon, justkui

annaks Eesti Advokatuur tasuta õigusabi. Eesti Advokatuur kutseorganisatsioonina

õigusnõustamist ei paku. Samuti ei anna advokatuur riigi õigusabi. Advokatuur üksnes

korraldab riigi õigusabi saanud isikule õigusabi osutava advokaadi määramist olukorras,

1 Siin juures on oluline tähelepanu pöörata sellele, et riigi õigusabi saamise õigused on rahvusvahelise kaitse

taotlejal ja rahvusvahelise kaitse saajal erinevad. Kui rahvusvahelise kaitse asjas on rahvusvahelise kaitse

taotlejal riigi õigusabi piiratud, siis rahvusvahelise kaitse saaja kui elamisloaga isik, saab riigi õigusabi taotleda

kõikides RÕA valdkondades (vt RÕS § 6 lg 11; RÕS § 7 lg 3).

kus isikule on riigi õigusabi antud kohtu, prokuratuuri või muu uurimisasutuse määruse

alusel. Oluline on selgelt välja tuua, et riigi õigusabi saamiseks tuleb pöörduda kohtu

poole, mitte Eesti Advokatuuri poole. Seetõttu teen ettepaneku, et alapeatüki „TASUTA

ÕIGUSABI“ pealkirja muuta selliselt, et eemaldatud on sõna „TASUTA“ ning jätta

selle pealkirjaks „ÕIGUSABI“. Sinna alla tuua eraldi välja Eesti Advokatuuri veebileht

https://advokatuur.ee/et, millelt saab informatsiooni näiteks kõikide Eestis tegutsevate

advokaatide kohta (st tasuliste advokaatide kontakte), ja Riigi õigusabi veebileht

https://www.riigioigusabi.ee/, mis selgitab riigi õigusabi taotlemist. Kuigi mõlemaid

lehti haldab Eesti Advokatuur ning e-postiaadress ja telefoni nr kattuvad, on

veebilehtedel kajastatud informatsioon suunatud erinevatele sihtgruppidele.

• Kohustuste valdkonnast jäi täiendavalt silma, et teabelehe lk 4 kajastab kohustust läbida

eesti keele kursus A1 tasemele ning seejärel teabelehe lk 5 keskel on juba kajastatud

kohustust osaleda keele õppes A2 ja B1 tasemeni. Selguse huvides on parem, kui

keeleõppe kohustust on kajastatud ühe alapunkti all.

2. Rahvusvahelise kaitse taotleja õigused ja kohustused

Advokatuuri hinnangul on rahvusvahelise kaitse taotleja teabematerjal sõnastatud ebaselgelt

või lausa eksitavalt. Ka juriidilist kõrgharidust omaval isikul (kes ei ole igapäevaselt seotud

rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlustega) on keeruline ülevaatamiseks saadetud teabelehe

järgi rahvusvahelise kaitse taotleja õigustest ja kohustustest selgelt aru saada. Teabelehe

struktuur ja sõnastus vajab ülevaatamist, selgemaks ja loetavamaks muutmist. Toon esile

järgmised tähelepanekud:

• Peatükis ÕIGUSED on kajastatud asjaolusid, mis ei ole tegelikult isiku õigused või

millega seotud õigused on piiratud. Näiteks rahvusvahelise kaitse taotleja õigus ei ole

„vestlus kaitse vajaduse kohta“ (teabelehe lk 2). Isikul on kohustus vestlusel osaleda,

sest (nagu teabelehes ka märgitud on) mõjuva põhjuseta vestlusele minemata jätmist

võidakse käsitelda koostöö mittetegemisena või kaitse soovist loobumisena. Mitmed

alapeatükis „ÕIGUS“ märgitud tegevused ei ole tegelikult õigused, vaid kirjeldavad

rahvusvahelise kaitse taotlemise protsessis toimuvaid samme.

• Alapeatükis „Kaebuse esitamine kohtusse“ võiks olla lisatud omal kulul palgatud

advokaadi leidmise juurde ka viide Eestis tegutsevate advokaatide kontaktidele, mis on

leitavad Eesti Advokatuuri veebilehel: https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-

advokaadid. Kuna advokaate, kes rahvusvahelise kaitse valdkonnas õigusabi osutavad,

on aga vähe, tasub ka siin viidata Eesti Inimõiguste keskusele.

• Alapeatükis „Riigi õigusabi“ palun segaduse vältimiseks märkida, et

https://www.riigioigusabi.ee/dokumendid-2 on Riigi Õigusabi veebileht (st, kuigi seda

haldab Eesti Advokatuur, on tegemist eraldisesiva veebilehega, mis koondab riigi

õigusabi puudutavat informatsiooni). Riigi õigusabi saab taotleda nii PPA otsuse kui ka

juba halduskohtu otsuse vaidlustamiseks. Eraldi võib välja märkida, et kui kohus on

rahuldanud isiku riigi õigusabi saamise taotluse, siis pärast seda, kui advokaat on

kindlaks määratud, võtab advokaat isikuga ühendust.

• Alapeatüki pealkirjast „Töötamine“ koosmõjus sellega, et see asub õiguste peatükis,

jääb eksitav mulje, justkui oleks töötamine lubatud. Tegelikult on töötamise õigus väga

piiratud (teabelehes toodud võimalused). Soovituslikult peaks muutma alapeatüki

sõnastust, et sellest saaks aru, et tegemist on piiratud õigusega.

• Täiendavalt jäi alapeatükis „Tervishoiuteenused“ silma soovitus helistada perearsti

nõuandetelefoni numbrile 1220. Kuna tegemist on kõneteenusenumbriga, siis sõltuvalt

telefoni operaatorist on selle tasu erinev, sh sinna helistamist ei arvesta tavapäraste

mobiilipaketis sisalduvate kõnede hulka ja võib kujuneda lisatasu (sh ooteaja eest).

Seega võiks olla ka sellekohane hoiatus.

Lisaks sai advokatuur rahvusvahelise kaitse taotleja teabematerjalile põhjaliku tagasiside ka

ühelt advokaadilt, kes kirjeldas enda kogemuse põhjal, millist infot isikud küsivad või vajavad.

Tema tagasiside oli alljärgnev:

• Struktuur –ettepaneku on selgemalt eristada erinevaid etappe ja teemasid. Praegune

ülesehitus – õigused ja kohustused – on kohati eksitav, kuna õiguste all räägitakse

sellest, kuidas menetlus toimub. Kuivõrd haldusmenetluses on palju PPA enda

kaalutlusotsuseid, siis otseselt see taotleja õigustega ei seondu. Samuti pole väljatoodud

kohustused absoluutsed, st need ei pruugi igal taotlejal tekkida. Teabematerjal võiks

sisaldada järgmiseid teemasid: rahvusvahelise kaitse andmise alused, haldusmenetluse

läbiviimine, taotleja õigused ja kohustused.

• Rahvusvahelise kaitse saamise alused – ettepanek selgitada ja anda ülevaatlikult edasi,

milline on õiguslik raamistik ja milline on olnud üldine kohtupraktika. Senise praktika

alusel on märgatav, et taotlejate teadlikkus on madal ning teadlikkuse tõstmine võib

aidata ära hoida ebavajalikke menetlusi. Samuti on esinenud probleeme, et isikud ei tea,

milline info oleks oluline avaldada ning kui PPA ka otseselt ei küsi, siis kõik vestlusel

jutuks ei tule. Hiljem kui isikuga vestleb advokaat, selgub, et päritoluriigis on veel

täiendavad probleemid (või nt on olnud olukordi, kus isik ei teadnud seksuaalvähemuste

õiguste kohta ning et ka see oleks alus), siis sellele tuginedes tuleb koheselt vastuväide,

et pole usutav, kuna isik pole varasemalt seda infot avaldanud. Seega võiks olla isikutel

ka info, milline info omab rahvusvahelise kaitse seisukohalt tähtsust, sh tema

erivajadused ja terviseprobleemid. Ka lähedaste kohta info küsimise osas võiks olla

selgitus, miks seda küsitakse. Ka võiks olla välja toodud, millele tuginedes PPA otsuse

teeb, millist infot ise kogub ja mida isikult ootab, sh see, millised on tagajärjed kui isik

oma kohustusi ei täida (see on teabematerjali lõpus ka kirjas).

• Kogemus näitab, et tõusetuvad probleemid ka tõlkimisega seoses. Isikud väidavad, et

nad on allkirjastanud teksti, mida neile pole tõlgitud. Praegu on tõlkega seonduvat küll

käsitletud, kuid see allkirjastamise moment võiks olla samuti lahti seletatud.

• Täpsemalt võiks olla lahti kirjutatud taotluse tagasivõtmise tagajärjed, sh korduva

taotluse menetlus ning siinkohal kohe ka asjaolu, et teises EL riigis taotluse esitamisel

saadetakse isik Eestisse ja Eesti menetleb taotlust.

• Vabatahtliku lahkumise juures on küsimusi tekitanud see, kas isik saab lahkuda teise,

mitte oma päritoluriiki. Seda võiks seega ennetavalt täpsemalt käsitleda.

Teabematerjalis on märgitud, et saab pöörduda sinna, kus on õigus viibida. Isikud on

küsinud, kas saavad minna sinna, kus saab viisavabalt viibida ja kas PPA saab keelduda.

Seega võiks seda täpsustada.

• Haldusmenetluse läbiviimine – juba praegu on välja toodud oluline: menetluse aeg,

menetluse pikendamine, õigus töötada, rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus jms.

• Kogemus näitab, et isikutele on arusaamatuks on jäänud või küsimusi tekitanud:

1) Kuidas pikendada taotleja tunnistust, kuhu ja kelle poole sellega seoses pöörduda

(kirjas pole, kuhu pöörduda);

2) Kuidas ja mida peavad tegema selleks, et tõendada õigust töötada (6 kuu

möödumisel) ning avada pangakonto (see on teabematerjalis kirjas) ning kas on

õigus taotleda samal ajal ka LTRi registreerimist vm seaduslikku alust Eestis

viibimiseks;

3) Kas nad võivad reisida või on neil keeld Eestist lahkuda, sh kas nad on kohustatud

andma dokumendi hoiule või võivad nad sellest keelduda.

4) Majutuskeskusest lahkumine (see on kirjas). Täpsustada võiks, millised on

võimalikud tagajärjed kui isik ei viibi siiski majutuskeskuses.

5) Kas isik saab vaidlustada PPA otsust võtta mingi tema asi hoiule.

6) Tervisekontroll – täpsemalt võiks olla avatud, millal tekib kohustus

tervisekontrolliks ja kellel see kohustus on ja millised on tagajärjed. Nt millistes

tingimustes saab PPA kohaldada isolatsiooni, kui kaua see kestab jne.

7) Perekonnaseis – sageli tekib küsimusi ka seoses abiellumisega, kas neil on õigus

Eestis abielluda. See väljub küll juba haldusmenetluse piiridest, kuid on praktikas

tõusetunud küsimus.

• On oluline eristada õigusi ja kohustusi haldusmenetluses ja kohtumenetluses ning ka

seda, millised õigused ja kohustused on seoses taotleja staatusega ning millised on

üleüldised õigused ja võimalused, kohustused Eestis.

• Praktikas tekitab arusaadavalt probleeme see, et halduskohtu otsuse tegemisega kaob

taotleja staatus ja seega ka õigus majutuskeskuses viibida ja saada toetust. See võiks

olla selgelt välja toodud. Toetuse saamise õigust pole teabematerjalis üldse käsitletud.

Väär on teabematerjalis info, et lõpliku otsusega on tegu kui halduskohtu lahend on

jõustunud. Samuti on eksitav, et isik saab esitada kaebuse Riigikohtule. Ilmne on

muidugi see, et käesolevalt ei teegi seda isik ise, kuid siiski võiks olla see täpne, et

vaidlustada saab esindaja vahendusel.

• Teabelehte lugedes jäi arusaamatuks:

1) Sulle antakse ka põhjalik teabematerjal – kas midagi antakse veel või see materjal

ongi? Kui ainult see, siis seda küll põhjalikuks ei saa pidada. Pole aru saada, millist

infot peaks isik ise jagama, kuidas jaguneb tõendamiskoormis, millal peetakse isiku

ütlusi ebausaldusväärseks jne.

2) Nõustamine kogu menetluse vältel – millistes teemades nõustatakse. See tuleb

üllatusena, sest siiani on kõik väitnud, et neil pole kellegi käest võimalust oma

õiguste kohta küsida, sh pole teada, kelle käest uurida tunnistuse pikendamist jms.

Lisaks palusite informatsiooni, kes oleks meie asutuse kontaktisikuks, kes oleks Teie töörühma

kontaktisikuks. Palume kõik kirjalikud küsimused edastada Eesti Advoaktuuri üldmeilile

[email protected]. Lühemata, telefoni teel lahendatavate küsimuste korral, võib

pöörduda jurist Kersti Puuri poole telefonil 697 9093.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Puuri

jurist