Halduskohtus tehtud otsuse tühistada SKA kaks eitavat otsust mitte anda
represseeritu tunnistust Lanna Vassilale. Tema kaitseks me olime aasta varem
esitanud vajalikud argumendid ning kohtuotsus kinnitas neid pädevaks. Teiseks me
selgitasime samas avalduses, et Riigikogus ette valmistatud seaduse eelnõu RIS
seaduse täiendamiseks ei ole õiguspärane, sest on vastuolus Põhiseadusega tagatud
kannatanute võrdse kohtlemise põhimõttega. 3. veebruari 2023 avaldusele pole
valitsuskomisjon vastust meile andnud. Riigikogu kinnitas ebaõiglase paranduse ja
Siberis sündinud laste diskrimineerimine jätkub. 20. oktoobril 2023 tegi Tallinna
Halduskohus teise õigeksmõistva otsuse Konstantin Siida kaebusele. Kohtuotsusega
tehti SKA-le korraldus anda välja represseeritu tunnistus K. Siidale. Õiguskantsler
kinnitas meile antud vastuses, et kohtuotsuse täitmine on kohustuslik, aga SKA ei
ole seda teinud. Ebakompetentsed ametnikud jätkavad kohtuprotsesse
kommunismiohvrite lastega, sest justiitsministri valitsuskomisjon pole kasutanud
seadusega antud volitusi represseeritute kaitseks. Tallinna Halduskohtu kaks nimetatud
kohtuotsust tõestavad, et keeldumine represseeritu tunnistuse väljastamiseks pole õiguspärane ja
teadaolevate faktide eitamine tähendab ametniku puudulikke teadmisi .
Pärast Maarjamäel Kommunismiohvrite Memoriaali avamist augustis 2018, sai
meile selgeks, et seni kestnud hea koostöö Justiitsministeeriumiga on lõppenud.
Meie ettepanekuid memoriaali arendamiseks ja tehtud vigade kõrvaldamiseks ei
arvestatud. Unustati ära, et repressioonide ohvrite ja vabadusvõitlejate ühendused
olid 30-aastase uurimistöö tulemusena koostanud memoriaali jaoks enam kui
27 000 isiku andmebaasi. Töö sai tehtud rahvusvahelise õiguse normidest lähtudes,
nagu meid abistanud riikliku ORURK-i komisjoni õigusteadlased olid selgitanud.
Kui Eesti Memento Liidu poolt esitasime augustis 2019 ettepaneku sõjakuritegude
ohvrina 50 eesti lapse andmed memoriaalile kandmiseks, siis teatati, et probleemi
lahendatakse valitsuse tasemel. Lahendust ja vastust meile pole tänaseni antud.
Kommunistide sõjakuritegude need ohvrid pole memoriaali pääsenud.
Teine näide on pärit 2020. aasta veebruarist, kui olime valitsuskomisjonis, et
takkajärgi kinnitada kommunismiohvrite Maarjamäe Memoriaali statuut. Meie
ühenduste esindajad ei nõustunud esitatud projektiga, sest sellega vähendati
tunduvalt sõjakuritegude ohvrite arvu võrreldes meie 2017. aastal koostatud ERRB
raamatus R8/6 esitatud nimekirjaga. Meie protesti justiitsminister ei rahuldanud.
Vähemalt 5200 kommunismiohvrit jäi kõrvale ja rahvusvahelise õiguse järgi on see
juhtum tõsine eksimus riigi tasemel.
Kolmas näide. 2021. aasta suvel tegid ühise pöördumise Justiitsministeeriumile
Kõnnu metsas hukatud Eesti lendurite mälestuspäeval osalejad. Need olid: Eesti