Haridus- ja Teadusministeerium_vastus

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Õiguskantsleri Kantselei

Teie: 26.02.2024 nr 6- 10/240304/2401222 Meie: 26.04.2024 nr 8-5/24/1049-2

’

Vastus pöördumisele seoses erialastipendiumi

taotlemise korraga

Austatud õiguskantsler

Pöördusite haridus- ja teadusministri poole küsimusega, kas haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende

määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõige 2 on kooskõlas seaduse ja põhiseadusega. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt on õppeasutusel ja Haridus- ja Noorteametil õigus kehtestada stipendiumide

taotluste esitamise täpne aeg ja viis. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et määrus on kooskõlas kõrgharidusseaduse ja põhiseadusega.

Määrus ei anna volitust kõrgkoolile stipendiumi taotlemise viisi kehtestamiseks. Samas on kohustus kõrgkoolil järgida haldusmenetluse seadust, sh lisaks infosüsteemis vastuvõetud

taotlustele vastu võtma ka muul viisil esitatud taotlused. Näiteks on kinnitanud Tallinna Ülikool, et võetakse vastu ka meili teel esitatud taotlusi või täpsustatakse vajadusel üliõpilasele, et tuleb avada meilil teel esitatud taotluse korral ÕIS.

Teiseks ei anna määrus volitust taotluse esitamise kuupäeva määramiseks. Määrus kehtestab, et

taotleda saab septembris ja veebruaris. Kõrgharidusseaduse § 15 lõige 4 sätestab, et üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused

ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega sätestab seadus ja annab volitusnormi ministrile kehtestada

stipendiumi määramise üldtingimused ja kord. Määruses on toodud välja määramise üldtingimustena stipendiumi määramise kordade arv õppeaastas, stipendiumi suurus ja stipendiumi maksmise kuupäev. Kõik põhilised tingimused stipendiumi määramiseks on välja

toodud. Määruses ei ole kirjeldatud taotlemise täpset viisi ehk konkreetset keskkonda, kus taotlus esitada ja taotluse esitamise kuupäeva. Samas on siiski määruses toodud, et taotlus tuleb

esitada hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks. Seega on määruses üldised ajaraamid kehtestatud. Kuna kõrgkoolid kasutavad väga erinevaid infosüsteeme ja tegemist ei ole ühtselt riigi poolt suunatud või hangitud õppeinfosüsteemidega, siis ei ole

võimalik ka määruse tasandil täpsemalt reguleerida, millises konkreetses keskkonnas peaks

üliõpilane taotluse esitama. Seega ei ole otstarbekas kirjutada üldakti konkreetse

õppeinfosüsteemi nime iga kõrgkooli eraldi välja tuues. See tekitaks ka olukorra, kui ülikool otsustab süsteemi muuta või üle minna teisele infosüsteemile, tuleks muuta ka määrust.

Teiseks on küsimus stipendiumi taotlemise ajas. Kõrgkoolide poolt pakutav veebikeskkond on üliõpilaste jaoks igapäevaselt kasutatav õppeinfosüsteemi keskkond, milles üliõpilased on

harjunud toimetama, mille kaudu saab anda kõige kiiremini adekvaatset tagasisidet taotlemise, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Ühtses keskkonnas stipendiumitaotluste menetlemine tagab läbipaistvuse ja selguse ning teenib seega üliõpilaste huve. Ühtlasi ei ole

kõrgharidusseadus sätestanud konkreetset õppeaasta algust ning kõrgkoolid alustavad erineval ajal oma õppeaastat. Seega, et tagada paindlikkus ja üliõpilaste võrdne kohtlemine, tuleb jätta

ka konkreetne taotluste esitamise aeg kõrgkooli kehtestada. Määrus on andnud ette üldised piirid, mitu korda õppeaastas saab stipendiumi taotlust esitada, kuid konkreetne kuupäev, millal on võimalik alustada taotluste esitamist, on jäetud iga kõrgkooli otsustada. Seejuures tuleb

kõrgkoolidel arvestada nii kõrgharidusseaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatuga kui ka üldiste haldusmenetluse põhimõtetega nii tähtaegade arvestamisel kui ka avalduste

vastuvõtmisel. Kokkuvõttes on ülikoolid tulenevalt põhiseadusest autonoomsed ise korraldama oma tegevust

ja seda toetab ka kõrgharidusseadus, mille § 3 lõikes 6 nimetatud õppekorralduse alused kehtestab kõrgkool sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrgharidusstandardist lähtudes. Ühtlasi sätestavad lisaks põhiseadusele ka ülikoolide enda seadused, et ülikool on õiguslik

juriidiline isik, kes tegutseb oma seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.

Määruse § 2 lõige 2 sätestab, et õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi. See ei tähenda, et ülikoolid ei peaks lähtuma haldusmenetluse

üldistest põhimõtetest ehk kõrgkoolidel ja Haridus- ja Noorteametil on kohustus vastu võtta ka teisel viisil edastatud taotlusi. Kõrgkoolide õppeinfosüsteem, mille kaudu on võimalik

stipendiumi taotlusi edastada, on üliõpilaste poolt õppetöös pidevalt kasutatav ja neile tuttav. See annab stipendiumi taotlejale võimaluse võimalikult vähese vaevaga kindlas keskkonnas stipendiumi taotleda. Siiski on kõrgkoolil kohustus võtta vastu ka teisel viisil laekunud

taotlused. Sama kohustus on ka juhul, kui infosüsteem mingil põhjusel ei tööta. Näitena võib tuua, et Tartu Ülikool on lisanud ka oma kodulehele juhise, kui taotluse esitamisega on

probleeme, siis tuleb pöörduda oma valdkonna dekaani või üliõpilasnõustaja poole. Haridus- ja Noorteamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus. Ameti ülesandeks on anda ja vahendada haridus- ja noortevaldkonna stipendiume je toetusi vastavalt Haridus- ja Noorteameti põhimäärusele. Seega tuleneb toetuste

andmine ja korraldamine ameti põhimääruse § 6 lõike 2 punktist 17. Kokkuvõttes leiame, et antud juhul on minister määruses ära toonud kõik olulised

üldtingimused stipendiumite määramiseks ja väljamaksmiseks ning kõrgkooli poolt on määrata täpsem viis, kuidas, millise keskkonna kaudu ja millisel perioodil tuleb taotlus esitada. Määrus

on kooskõlas põhiseaduse, kõrgharidusseaduse ja ülikoolide seadustega ning Haridus- ja Noorteameti põhimäärusega.

Seega ei leia, et oleme määrust koostades läinud vastuollu haldusmenetluse põhimõtetega, vaid oleme püüdnud leida mõistlikku tasakaalu, kuidas reguleerida väga erinevate kõrgkoolide poolt

välja antavate stipendiumide korda selliselt, et see annaks piisava paindlikkuse, kuid siiski sätestades kõige olulisemad alused stipendiumi taotlemisel ja määramisel, millest kõrgkoolidel

tuleb otsuseid tehes lähtuda. Samas oleme valmis täiendama ja täpsustama vajadusel

kõrgharidusseadust järgmise seaduse muudatuse käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Maarja-Liisa Vahi 735 0297

[email protected]