A. K-K_vastus

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna

fraktsioon

anastassia.kovalenko-

[email protected]

Teie 19.04.2024 nr

Meie 26.04.2024 nr 14-1/240639/2402475

Tallinna linnapea valimine

Lugupeetud Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Seoses käesoleva aasta 14. aprillil toimunud Tallinna linnapea valimisega esitasite linnavolikogu

Keskfraktsiooni nimel õiguskantslerile mitmeid küsimusi. Tänan Teid ja vastan neile samas

järjekorras, taasesitades ka Teie küsimuse.

1. Kas on tõenäoline, et Tallinna linnapea valimistel rikuti salajase hääletamise printsiipi?

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 27 kohaselt valib volikogu linnapea selles

seaduses ja linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. KOKS-i (§

45 lg 3 ) ja Tallinna põhimääruse (§ 281 lg 11; § 43 lg 3) kohaselt peab linnapea valimine toimuma

salajasel hääletamisel. Hääletamise salajasus on hääletaja õigus ja kohustus. Selle põhimõtte

eesmärk on anda hääletajale vabadus hääletada vastavalt oma südametunnistusele. Hääletamise

salajasus kaitseb selle avalikuks saamise eest, kuidas keegi valib, on valinud või tahab valida.

Hääletajat ei tohi asetada olukorda, kus ta on kohustatud tõendama, kuidas ta hääletas. Seega on

taunitav ka oma hääletussedeli pildistamine ja foto näitamine kolmandatele isikutele, samuti

hääletussedelite täitmine eelnevalt kokkulepitud mustri järgi või eri värvi pliiatsitega. Kui linnapea

valimisel soovitakse salajasuse põhimõttest loobuda, tuleb selleks eelnevalt muuta seadust ja

põhimäärust. Nõnda kaoks ehk ka taunitav häälte kontrollimise võte, mis seisneb saadikute

suunamises hääletamissedelit üldse mitte välja võtma.

2. Kas kirjeldatud asjaolud ja protseduur võivad viidata võimalikule saadikute survestamisele ja

mõjutamisele hääle andmisel, luues olukorra, kus nende vaba tahte avaldamine ei olnud tagatud?

Tallinna põhimääruse § 281 lõike 3 kohaselt valmistab salajase hääletamise ette, viib selle läbi ja

koostab protokolli hääletamistulemuste kohta linnavolikogu moodustatud hääletamiskomisjon.

Õiguskantsler ei tee järelevalvet linnapea valimise toimingute üle ega saa seetõttu õiguslikult

tuvastada linnavolikogu liikmete survestamist hääletada kokkulepitud viisil või hääletamisest

hoiduda.

Volikogu liikmel on vaba mandaat. Ta peab juhinduma seadusest, linna õigusaktidest ning

linnaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17 lg 2). Mandaadiga kaasneb vastutus, sealhulgas

eetiline ja poliitiline vastutus.

2

3. KarS § 162 lg 1 ja KarS § 166 lg 1 sätestavad konkreetsed tagajärjed valimisvabaduse ja

hääletamissaladuse rikkumise osas. Kas need sätted võivad teoreetiliselt laieneda ka linnavolikogu

sisevalimistele või on tegu karistusseadustiku kitsaskohaga?

Karistusseadustiku (KarS) viidatud sätted ei laiene linnavolikogu sisevalimistele ja see on

Riigikogu valik.

KarS §-d 162 ja 166 kuuluvad 10. peatüki 3. jakku (§-d 160-168). KarS § 160 („Valimise mõiste“)

sätestab: „Valimine käesoleva jao tähenduses on Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või

Euroopa Parlamendi valimine“. Karistusseadustiku kommentaarides öeldakse: „Kuivõrd valimise

mõiste tavatähenduses ei ole piiratud riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi

valimisega, kuid seadusandja on valimisvabaduse vastu suunatud süütegudena pidanud

karistamisväärseteks ainult riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimisi

kahjustavaid tegusid, siis on käesolevas jaos sisalduvates süüteokoosseisudes valimine eraldi

defineeritud. Sellise definitoorse sätte lülitamine KarS-i on vajalik süüteokoosseisude täpseks

määratlemiseks, s.o seaduslikkuse põhimõtte realiseerimiseks.“1

4. Meie arvates on toimunu kahetsusväärne, kuna tekitab selgusetuse, mis on aktsepteeritav ja mis

mitte. Palume seisukohta ka selle kohta, kas tegemist oli pelgalt poliitilise protsessiga või on siin

ületatud kui mitte rohkem, siis vähemalt heade tavade ja euroopalike kommetega kooskõlas olev

käitumismall.

Hääletamise salajasuse põhimõte linnapea valimisel on seadusest (KOKS) ja Tallinna

põhimäärusest tulenev nõue (vt ülal). Euroopalikule väärtusruumile on omane, et valitavad

esinduskogud järgivad kehtivaid õigusnorme ja -põhimõtteid.

5. Linnavolikogu ja vallavolikogud lähtuvad küll enesereguleerimise põhimõtetest, sealhulgas

protestide lahendamise osas. Samas käesolev viib olukorrani, kus ka kõik korralduslikud otsused

muutuvad poliitilisteks. See ei anna võimalust erapooletult võtta vastu protseduurilisi otsuseid,

samuti lahendada erinevaid proteste või kaebusi. Kas siin kooruvad välja kitsaskohad KOKS-i või

linna ja valdade endi põhimäärustes ja volikogude töökorralduse seadustes, mis vajaksid täpsemalt

reguleerimist?

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõike 1 kohaselt on volikogu kohaliku omavalitsuse

esinduskogu, seega põhiseadusorgan. Valla- ja linnavolikogul on enesekorraldusõigus, sealhulgas

õigus kehtestada oma töökorraldus- ning menetlusreeglid. Enesekorraldusõigust kasutades peab

volikogu järgima põhiseaduse ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta norme ja printsiipe ning

seadusi. Kuna volikogus tehakse kohalikku poliitikat, võivad ka korralduslikes küsimustes tekkida

vastuolud. Üldjuhul tuleks volikogusisesed vaidlused lahendada volikogul endal oma

enesekorraldusõiguse raames. Õiguskantsler on Riigikogule soovitanud anda volikogu liikmele

teatud küsimustes halduskohtulik kaebeõigus („Volikogu liikme õiguste kaitse halduskohtus“).

6. Tallinna põhimääruse § 281 lõige 14 sätestab, et kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks,

kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse

läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal

linnavolikogu istungil. Seda õigusnormi on tõlgendatud esmakordselt sellisel viisil, et

isikuvalimisi võib samal istungil läbi viia kindlaks määramata arv. Kindlaks määramata

1 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud J. Sootak ja P. Pikamäe. 5., täiendatud ja ümbertöötatud

väljaanne. – Tallinn: Juura, 2021, § 160 komm. 1, lk 565.

3

hääletamise arvuga võib aga omakorda mõjutada valimistulemusi. Soovime teada Teie hinnangut

sellele.

Tallinna põhimääruse § 281 lõige 14 ei sea piiri hääletuskordade arvule. Seega on juhul, kui

isikuvalimisel ei osutu ükski ülesseatud kandidaatidest või ainus ülesseatud kandidaat valituks,

õiguspärane viia samal istungil läbi uusi hääletusi. Oluline on, et igale uuele hääletamiskorrale

eelneks volikogu vastav otsustus. Hääletamisel tuleb järgida seaduse ja linna põhimääruse sätteid.

Tallinna põhimääruse viidatud sätte eesmärk on võimaldada poliitiliste protsesside käigus leida

kompromisse, et moodustuks linnavolikogu esimehe, aseesimehe (aseesimeeste) või

linnapea ametisse valimiseks vajalik enamus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445

[email protected]