Käskkiri

KÄSKKIRI

28.04.2024 nr 59

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Traumakoolitus hooldusperedele”

õppekava vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (4)

KINNITATUD 28.04.2024 käskkirjaga nr 59

Lisa

Õppekava nimetus Traumakoolitus hooldusperedele

Õppekavarühm sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Sotsiaalhoolekande seadus Lastekaitse seadus

Õppekeel eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse läbimise tulemusena mõistab õppija kriisi ja trauma olemust ning mõju eripära lapsele, samuti võimalusi, kuidas abivajadusega last toetada ja kuidas abistaja iseennast saab hoida.

Sihtgrupp Asendushooldusteenust pakkuvatele hooldusperede vanematele, kes lapse arengut kujundavad ja toetavad.

Õppe alustamise tingimused Õppija on Sotsiaalkindlustusameti poolt juba sobivaks hinnatud hoolduspere või ettevalmistusperioodis olev kriisi-või erihoolduspereks saada sooviv ja Sotsiaalkindlustusameti poolt koolitusele suunatud pere.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 21

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides:

21

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 0

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:

 mõistab trauma ja kriisi olemust ning mõju

 mõistab traumeeriva sündmuse, varajase lapseeatrauma

mõju lapse heaolule ja arengule, seejuures nii vaimsele,

psühholoogilisele kui ka füüsilisele tervisele

 on valmis rakendama saadud teadmisi traumakogemusega

lapsega suhtlemisel

 teab enesehoiu võtteid ja rakendab neid nii iseenda kui lapse

toetamisel.

Õppesisu

1. Kriisi ja trauma olemus.

a. Kriisi ja trauma uurimise ajaloo õppetunnid

reaalolukorras kasutamiseks.

b. Arengu- ja traumaatilise kriisi omavaheline seos.

Vanusest tuleneva eripära arvestamine keerukate

olukordade ohjamiseks.

c. Traumaatilisest kriisist tulenevad mõjutused

psüühikale ja käitumisele.

d. Kriisiolukorras 72h fenomen ja kriisimõjude ajaline

antoloogia.

2. Psühholoogilise esmaabi universaalsus emotsionaalselt

häiritud inimesega suhte loomisel ja hoidmisel, sh

a. Traumakogemusega lapsega suhte loomist ja hoidmist

mõjutavad tegurid ja edulugude seaduspärasused.

3. Lapse trauma ja leina eripära. Emotsionaalselt valulike

kaotuste mõju leinaprotsessi tekkele ja võimalused kaotusvalu

leevendada.

4. Emotsionaalse häirituse mõistmine traumakogemuse taustal

ning võimalused toime tulla, leevendada ja lahendada:

traumaatiline stress, posttraumaatiline stressihäire,

3 (4)

depressioon, kohanemishäire, kiindumushäire,

ennastkahjustav käitumine ja suitsidaalsus.

5. Lapse tervenemise lahenduskeskne ja lapse vanusest lähtuv

toetamine, sh

a. Lapsepõlvetrauma mõjude leevendamise ja elus

toimetuleku suurendamise võimalused.

b. Abistavate sekkumiste tutvustamine.

c. Toetavate praktikate tutvustamine.

6. Abistava sekkumise loogika:

a. eetika ja protokoll,

b. abistajat toetavad ressursid ja lahenduskeskne

enesehoid;

c. näidisena Mahena keskuse psühhosotsiaalse

sekkumise maatriks.

Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, paaristöö, praktilised harjutused ja personaalse konspekti loomine.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 25 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Osalejatel on endil õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja paber. Interneti kasutamise vajadus puudub.

Iseseisev töö Soovituslik lugemine.

Õppematerjalid Õppematerjaliks saab iga osaleja Fredrike Banninki raamatu “101 lahenduskeskset küsimust toimetulekuks traumaga” Lisaks püstitatakse koolitusel osalejatele ülesanne luua oma personaalne konspekt viisil, mida saab hiljem hõlpsalt kasutada ja täiendada. Bannink, F. (2022). 101 lahenduskeskset küsimust toimetulekuks traumaga. Dyregrov, A. (1995). Lapse lein. Haamer, N. (2021). Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad. Hayden T. (2012). Tiigri tütar. O’Connor, M-F. (2023). Leinav aju. Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime. Naarits, T., Meel, L. (2011). Kriisisekkumise olemus ja roll üksikisiku sotsiaalse toe edendamisel kriisisituatsioonides, (väljavõte: Naarits- Linn, T. (2011). Kriisisekkumine koolisuhetes), https://mahena.org/images/artiklid/pdf- failid/Kriisisekkumine_Artikkel_Naarits_Meel_2011-2.pdf. Naarits-Linn, T. (2022). Kriisisekkumine ja selle olulisus. Ajakiri Perearst, https://mahena.org/images/Artikkel-2022-juuni-68- 72-Perearst-Naarits-Linn.pdf. Purvis, K. B., Cross, D., R., Lyons, W. (2020). Teekond lapse südamesse. Van der Kolk, B. (2022). Keha peab arvet.

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on osalemine kontaktõppe tundides 100 %.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tõend

4 (4)

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitajad on kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega eksperdid, kes puutuvad oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning on läbi viinud viimase 2-3 aasta jooksul samasisulisi koolitusi.

Õppekava kinnitamise aeg