Kiri

1

MOBIILSE NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON

Sissejuhatus ja kontseptsiooni eesmärk

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 üldeesmärk „Noore avarad arenguvõimalused,

turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia“ toob esile vajaduse

luua noorele selline arengukeskkond, mis suurendab noores ettevõtlikkust ning võimaldab tal oma potentsiaali parimal viisil rakendada.

Noore heaolu ja toimetuleku tagamiseks pakutakse Eestis mitmeid teenuseid noorte-, haridus-, sotsiaal- jt valdkondades. Siiski on vaatamata valdkondade sisestele tegevustele ja valdkondade

ülesele koostööle noori, kes avaratest arenguvõimalustest erinevatel põhjustel eemale jäävad1. Üks seni vähe teadvustatud ja rakendatud noortevaldkonna metoodika on mobiilne noorsootöö, mis toetab varajast probleemide märkamist, ennetab noore kõrvalejäämist noorsootööst,

haridusest, tööturult ja teistest olulistest teenustest, ning aitab noorel pöörduda tagasi tegevustesse, mis toetavad teda oma potentsiaali avastamisel ja arendamisel.

Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni2 eesmärk on luua raamistik ja ühtlustada Eestis käsitlust mobiilsest noorsootööst ning toetada seeläbi kohalikke omavalitsusi mobiilse noorsootöö

korraldamisel ja aidata kaasa mobiilse noorsootöö üle-eestilisele laienemisele.

Kontseptsiooni rakendamise tulemusel on:

1. suurenenud teadlikkus mobiilse noorsootöö rakendamisest läbi viie meetodi; 2. vähenenud ebavõrdsete olude mõju noorele, toetades tema võimekust iseenese ja

ümbritsevaga võimalikult hästi toime tulla.

1 Arenguvõimalustest eemalejäämine on seotud erinevate takistustega, sh näiteks erivajadustega seotud takistused

(nt puudest tingitud füüsilised või vaimsed takistused), tervislikud takistused (nt kroonilised füüsilise või vaimse

tervise probleemid), sotsiaalsed takistused (nt vähesed sotsiaalsed oskused), majanduslikud takistused (nt pere

väike sissetulek, vaesuses elamine), hariduslikud takistused (nt õpiraskused, madal haridustase), kultuurilised

takistused (nt kuulumine sisserännanud kogukondadesse), geograafilised takistused (nt elamine maapiirkondades

ja elamine vähese taristuga piirkondades), diskrimineeritud sihtgrupid (noored, kes puutuvad kokku

diskrimineerimisega soolistel, etnilistel, religioossetel põhjustel, oma seksuaalse sättumuse või puude tõttu või

nimetatud tunnuste koosmõjul). 2 Kontseptsiooni loomiseks on sisendi andnud:

MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus (Pärnu MoNo), Tallinna Haridusamet (Noorsootöö osakond), Tartu

Noorsootöö Keskus, Eest Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorteühenduste Liit, Sotsiaalkindlustusamet,

Eesti Noorsootöötajate Kogu, Saaremaa Noorsootöö Keskuse Kuressaare Noortejaam, Sotsiaalministeer ium,

Pärnu Linnavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Valga Vallavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Narva

Linnavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Kohtla -Järve Linnavalitsus (NGTS tugisüsteemi juhtumikorraldus),

Viljandi Avatud Noortetuba, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Haridus- ja Noorteamet, Haridus- ja

Teadusministeerum.

2

1. Mobiilne noorsootöö

Mobiilne noorsootöö on metoodika noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamiseks. Mobiilse noorsootöö elluviijaks on noorsootöötaja, kes lähtub konkreetse noore või noorte grupi olukorrast.

Mobiilne noorsootöö lähtub noorsootöö põhimõtetest ning eesmärkidest ja toetab nende saavutamist3. Mobiilse noorsootöö abil saavad noorsootöötajad suurendada noore teadlikkust talle pakutavatest teenustest ja tegevustest või suurendada noore kaasatust nendesse. Mobiilne

noorsootöö on muuhulgas abiks ka tõrjutusriskis noore toetamisel, sh noore haridusse ja tööturule tagasi suundumisel. Vajadusel pakutakse noorele täiendavat tuge koostöös

sidusvaldkondade spetsialistidega4, et toetada noore jõudmist neile vajalike või neid huvitavate teenuste ja tegevusteni.

Mobiilse noorsootöö planeerimiseks, rakendamiseks ning arengu ja kvaliteedi tagamiseks on vaja ühtlustada arusaama mobiilsest noorsootööst ja selle eesmärkidest ning meetoditest,

säilitades samal ajal paindlikkuse kohalikul tasandil disainida tegevused vastavalt piirkonna vajadustele.

1.1. Mõisted

Mobiilne noorsootöö – viiest omavahel läbipõimunud meetodist (töö avalikus ruumis,

individuaaltöö, grupitöö, kogukonnatöö ja võrgustikutöö) koosnev metoodika, mille raames

luuakse esmane kontakt noorega/noortega nende kogunemiskohtades.5

Mobiilne noorsootöötaja – vastava väljaõppega noorsootöötaja, kelle peamine töökeskkond

on väljaspool noorsootöö asutusi avalikus ruumis, kus on noored. Noor – füüsiline isik vanuses 7-26.6

NEET-olukorras noor – mobiilse noorsootöö kontekstis 15-26-aastane mitteõppiv,

mittetöötav ja koolitustel mitte osalev noor.7

Noortekeskus – ruum, kus viiakse noorsootöötajate poolt ellu noorsootöö tegevusi ning on noortele püsivalt kasutamiseks.8

Sotsiaalruum – indiviidi ümbritsev keskkond .9

3 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Noorsootöö seadus §4. 4 Sidusvaldkondadena, sh sidusvaldkondade spetsialistidena/koostööpartneritena käsitletakse käesolevas

kontseptsioonis noortele väljaspool noortevaldkonda teisi vajalikke teenuseid ja meetmeid osutavaid valdkondi ja

spetsialiste, näiteks sotsiaal-, haridus-, tööhõive-, tervise-, siseturvalisuse- jt valdkonnad ning nendes

valdkondades töötavad spetsialistid. 5 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 6 Noorsootöö seadus (2010). Riigi Teataja I, 44, 262; Riigi Teataja I, 16.06.2020, 10.

https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020010?leiaKehtiv 7 Kõiv, K., & Paabort, H. (2020). Raskemates oludes noorte (NEET noorte) jaoks tugiteenuste käivitamine ja

rakendamine KOVis. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. https://ank.ee/wp-content/uploads/2020/06/NEET-

noorte-tugiteenusejuhend-KOVidele_Eesti-ANK26.06.pdf 8 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 9 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

3

Sotsiaalruumi analüüs – ülevaade konkreetsest piirkonnast (nt KOV tervikuna või kitsamalt,

nt linnaosa) ja piirkonnas elavate noorte olukorrast ja võimalustest, sh asutustest ja teenustest (nii olemasolevatest kui puuduvatest). Sotsiaalruumi analüüs aitab mõista piirkonna eripärasid,

sh piirkonnas valitsevat ebavõrdsust ning noorte käitumise põhjuseid, noore vajadusi ja takistusi toetades seeläbi mobiilse noorsootöö planeerimist ja rakendamist.

Töö internetis – veebipõhises noorsootöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja

digitaalmeediat, kas tööriistana, tegevusena või võimalusena sisu pakkuda.10

(Tugi)võrgustik – ühise eesmärgiga, kokkulepitud plaani ja vormiga spetsialistide grupp, kes

on ise võrgustikku kuulumisest teadlikud.11

Kogukond – mingis piirkonnas elav, teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud

inimrühm,12 mis jagab kultuuri, väärtusi ja norme, millel on ühine identiteet, ning mis on

organiseerunud sotsiaalsesse struktuuri vastavalt mingi aja jooksul arenenud suhetele.13

1.2. Mobiilse noorsootöö eesmärk

Mobiilse noorsootöö eesmärk on noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamine tuginedes

noorega usaldusliku kontakti loomisele ja hoidmisele, tagades seeläbi tema õiguste ja autonoomia kaitse. Eesmärgi saavutamiseks aitab mobiilne noorsootöö luua ja hoida kontakti noorega seal, kus noor asub, arvestades sealjuures, et mobiilses noorsootöös osalemine on noore

jaoks vabatahtlik.

Mobiilse noorsootöö kaudu noorele pakutavad tegevused ja teenused lähtuvad individuaalse noore või noorte grupi olukorrast, sh noore vajadustest, huvidest ja noore ees seisvatest

takistustest ning sõltuvad mobiilse noorsootöö selgelt määratletud rollist ja piiridest.14 Mobiilse noorsootöö korraldamisel arvestatakse noore õiguste ja kohustustega15 ning keskendutakse noore tugevustele ja huvidele, millele toetudes on võimalik nende elus muutusi esile kutsuda.

Selle raames saab edasi anda teadmisi noorsootöö jt valdkondade võimalustest, kaasata noort ning luua kontakte nendega, kes on tegevustest eemale jäänud (st tõrjutusriskis noored) ja

vajavad tuge toetavasse keskkonda jõudmisel.

Mobiilne noorsootöö ei asenda puuduolevaid teenuseid või puudusi olemasolevates teenustes ega täida teiste valdkondade, sh õigusaktidest ja standarditest tulenevat eriomast rolli või

ülesandeid.

NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevate noore toetamine nõuab mobiilses noorsootöös lisaks kontakti loomisele ja hoidmisele ka noore vajadustest, huvidest ja takistustest lähtuvate lahenduste leidmist koostöös hariduse-, sotsiaal-, tervise-, tööhõive-, siseturvalisuse- jt

10 Theben, A., Porcu, F., Peña -Lopez, I., & Lupiáñez-Villanueva, F. (2018). Study on the impact of the internet

and social media on youth participation and youth work - Publications Office of the EU (europa.eu) 11 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 12 Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 13 Rahvatervishoiu sõnastik https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/rtrv/kogukond/1 14 Mobiilse noorsootöö korraldamisel on oluline selgelt ja arusaadavalt määratleda mobiilse noorsootöö roll ja

piirid, muuhulgas selleks, et sidusvaldkondadel/koostööpartneritel oleks selge arusaam sellest, mida mobiilse

noorsootöö raames tehakse ja mida mitte. 15 Laste ja noorte õigused ja kohustused | Õiguskantsler (oiguskantsler.ee).

4

valdkondade spetsialistidega. See tähendab, et vajadusel tuleb mobiilse noorsootöö osana

korraldada noortele täiendava toe16 pakkumine sidusvaldkondade teenustesse jõudmiseks.

1.3. Mobiilse noorsootöö sihtrühm

Mobiilse noorsootöö sihtrühm on 7-26-aastased noored. Vajadusel võib sihtrühma täpsemalt määratleda lähtudes kohalikust olukorrast ja vajadustest ning tagades sealjuures paindlikkuse muutustele reageerida.

1.4. Mobiilse noorsootöö meetodid

Mobiilne noorsootöö on terviklik metoodika, mis hõlmab viit järgnevat meetodit: 1. töö avalikus ruumis, 2. individuaaltöö, 3. grupitöö, 4. kogukonnatöö, 5. võrgustikutöö. Konkreetse(te) meetodi(te) valikul, tegevuste kavandamisel ning teistest valdkondadest

koostööpartnerite kaasamisel ja/või noore suunamisel koostööpartnerite pakutavate teenuste juurde lähtutakse individuaalse noore või noorte grupi vajadustest, huvidest ja noorte ees

seisvatest takistustest ning kohalikest võimalustest.

1.4.1. Töö avalikus ruumis (sh töö internetis) hõlmab noorega kontakti loomist ja hoidmist ning noore olukorra tundma õppimist seal, kus noor on (nt tänavatel, parkides, ostukeskustes, sotsiaalmeediakanalites, üritustel jne). Avalikus ruumis

töötades luuakse noorega usaldusel, vastastikkusel austusel ja teineteise mõistmisel põhinev kontakt, mis muuhulgas toetab hilisemat individuaal- ja

grupitööd, juhul kui need järgnevad tööle avalikus ruumis. Avalikus ruumis töötamine on oluline noore tõrjutusriski ennetamiseks, samuti tõstab see mobiilse noorsootöö nähtavust nii noorte kui kogukonna seas ning loob aluse selle

mõistmiseks. 1.4.2. Individuaaltöö toetab noort personaalselt lähtudes tema olukorrast. Avalikus

ruumis tehtud töö raames loodud kontakti järgselt pakutakse noorele vajadusel tuge ja esmast nõustamist talle sobilikus keskkonnas: kaardistatakse noore olukord, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku tegevustes, mis toetavad

eesmärkide saavutamist. Vajadusel toetatakse noort sidusvaldkondade pakutavate teenusteni jõudmisel.

1.4.3. Grupitöö viiakse läbi noorte gruppides, mille raames noored omandavad erinevaid pädevusi (sh teadmisi, oskusi ja hoiakuid). Avalikus ruumis tehtud töö raames loodud kontakti järgselt kaasatakse noored grupitegevustesse, kus

kasutatakse erinevaid formaate ja meetodeid, mille valikul lähtutakse noorte olukorrast ja grupitöö eesmärkidest. Sarnaselt individuaaltööle keskendutakse ka

grupitöös noorte tugevustele, et seeläbi toetada noorte positiivset arengut. 1.4.4. Kogukonnatöö võimaldab mõista noore olukorda kogukonnas, toetada noore

kaasatust ja heaolu tervikuna. Kogukonnatöös keskendutakse noorele, kuid

läbiviidavad tegevused on avatud tervele kogukonnale. Läbi kogukonnatöö tõstetakse nii noore kui kogukonna teadlikkust mobiilsest noorsootööst ja noore

teadlikkust kogukonna võimalustest ning kogukonna teadlikkust noore vajadustest.

16 St noorte esmane nõustamine, mis hõlmab noore informeerimist, motiveerimist jm, mida (mobiilne)

noorsootöötaja saab oma pädevuse piires pakkuda.

5

1.4.5. Ülal väljatoodud nelja mobiilse noorsootöö meetodit ühendab viienda

meetodina võrgustikutöö, mis aitab noorele pakkuda tema huvidest ja vajadustest lähtuvalt paremat ja teadlikumat teenust (sh võimalused laagrites, malevates,

rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses, huvihariduses ja - tegevuses osaleda ning koostöö sidusvaldkondadega). Läbi võrgustikutöö luuakse usalduslik suhe sidususvaldkondade spetsialistidega, mis muuhulgas tõstab noorsootöö (sh

mobiilse noorsootöö) nähtavust ja aitab kujundada ühtset arusaama mobiilsest noorsootööst, selle eesmärkidest, võimalustest ning piiridest ja mobiilse

noorsootöötaja rollist.

2. Mobiilse noorsootöö korraldamine

Mobiilse noorsootöö korraldamisel on Eestis välja kujunenud kaks peamist suunda:

- noorsootööasutuste ja -organisatsioonide tegevus noore leidmisel ja noortekeskustesse suunamisel, kontakti loomisel ja arenguvõimaluste tutvustamisel, sh tõrjutusriskis noore

toetamisel (nt NEET-olukorras oleva noore haridusse või tööellu tagasijõudmisel); - noorsootöö võimaluste mobiilse kättesaadavuse võimaldamine väljaspool

noortekeskusi, teisisõnu noorsootööasutuste ja -organisatsioonide põhitegevuse pakkumine noorte kogunemiskohtades (nt bussijaam, kaubanduskeskus, muu avatud ruum).

2.1. Mobiilse noorsootöö korraldamise ja arendamise eest vastutavad osapooled

2.1.1. Riiklik tasand

Riigi tasandil tegeleb noorsootööle (sh mobiilsele noorsootööle) õigusliku raami ning strateegiliste eesmärkide seadmisega Haridus- ja Teadusministeerium. Mobiilse noorsootöö

korraldamise toetamise (sh mobiilse noorsootöö korraldajate nõustamise ja mobiilse noorsootöö arendamise), seiramise ja analüüsimisega tegeleb Haridus- ja Noorteamet.

Haridus- ja Teadusministeerium:

- toetab mobiilse noorsootöö kontseptsiooni põhjal tegevuskava koostamist ja kaasajastamist;

- toetab (mobiilsete) noorsootöötajate professionaalset arengut läbi täiendusõppe võimaluste;17

- toetab avalikkuse teadlikkuse tõusu mobiilsest noorsootööst; - planeerib mobiilse noorsootöö andmepõhiseks arendamiseks vajalikud ülevaated,

uuringud ja analüüsid;

- seab mobiilse noorsootöö strateegilised eesmärgid ja arengusuunad.

Haridus- ja Noorteamet:

- koostab mobiilse noorsootöö kontseptsiooni põhjal tegevuskava ja hoiab seda aja- ning

asjakohasena; - pakub arengutuge mobiilse noorsootöö korraldamisel, sh:

a) nõustab noorsootöö korraldajaid mobiilse noorsootöö planeerimisel, rakendamisel

ja tulemuslikkuse hindamisel;

17 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioon.

6

b) toetab mobiilse noorsootöö kavandamist ja arendustegevuste elluviimist kohalikus

omavalitsuses; c) korraldab toetavate tugi- ja juhendmaterjalide, käsiraamatute jms koostamist ja

tagab materjalide kättesaadavuse ning ajakohasuse; - toetab avalikkuse teadlikkuse tõusu mobiilsest noorsootööst; - soodustab heade praktikate (sh rahvusvaheliste) jagamist ja levitamist ning kogemuste

vahetamist (sh läbi seminaride, koolituste, õppevisiitide jms).

2.1.2. Kohalik tasand

Kohalik omavalitsus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus18 seab omavalitsuse üheks ülesandeks korraldada noorsootööd ning mobiilne noorsootöö on omavalitsustele üks võimalik lähenemine kohalikke olusid ja võimalusi arvestades noorte vajadustele vastamiseks. Kohalikul tasandil on mobiilse

noorsootöö korraldamisega seotud erinevad osapooled, kellel on tulenevalt nende pädevusest erinevad rollid.

Valla- või linnavolikogu roll poliitikakujundajana on:

- kinnitada mobiilse noorsootöö korraldamise eesmärgid valdkondlikes arengukavades;

- planeerida ja eraldada vajalikud ressursid mobiilse noorsootöö elluviimiseks;

- konsulteerida mobiilse noorsootöö planeerimisel, elluviimisel ja tulemuslikkuse hindamisel noortekeskuste ning noorte (nt noortevolikogu, noorte aktiivgrupi või mõne muu noortest koosneva nõuandva koguga) esindajatega.

Valla- või linnavalitsuse roll poliitika elluviijana on:

- määrata mobiilse noorsootöö pakkuja, st mobiilset noorsootööd läbi viiv osapool;

- kavandada ja koordineerida eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi, määratleda oodatavad tulemused ning teostada edenemise seiret;

- kujundada tingimused mobiilse noorsootöö rakendamiseks;

- viia läbi sotsiaalruumi analüüs ja kaasata sellesse protsessi mobiilse noorsootöö pakkuja (sh mobiilne noorsootöötaja) ning sidusvaldkondade esindajad ja noored;

- koordineerida süsteemset valdkondade-ülest koostööd, kasutades selleks olemasolevaid võrgustikke või luues vajadusel uusi;

- analüüsida mobiilse noorsootöö rakendamist ja hinnata mobiilse noorsootöö tulemuslikkust, lähtudes kokku lepitud tulemuslikkuse näitajatest;

- tõsta otsustajate, sidusvaldkondade, kogukonna ja noorte teadlikkust mobiilsest noorsootööst, sh mobiilse noorsootöö tulemuslikkusest ja mõjust.

2.1.3. Mobiilse noorsootöö pakkuja

Mobiilset noorsootööd läbi viiva asutuse, organisatsiooni või ühingu (nt noortekeskus) roll

mobiilse noorsootöö läbiviimisel on:

- tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks tingimused, mis võimaldavavad noorele pakkuda kvaliteetset ja turvalist teenust, mille rakendamisel lähtutakse kohaliku

omavalitsuse poolt mobiilsele noorsootööle seatud eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;

18 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus–Riigi Teataja .

7

- tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks spetsialistide ettevalmistus, sh kaardistada spetsialistide enesetäiendamis- ja koolitusvajadusi ning võimaldada koolitustel

osalemine;

- töötada välja juhised töö kirjeldamiseks ja noortelt tagasiside kogumiseks; - tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks vajalike tugi- ja juhendmaterjalide olemasolu

ning kättesaadavus;

- tagada mobiilsetele noorsootöötajatele professionaalne tugi ja nõustamine;

- kavandada ning läbi viia mobiilse noorsootöö nähtavust tõstvaid tegevusi (sh jagada edulugusid, parimaid praktikaid jne);

- seirata mobiilse noorsootöö rakendamist ja tulemuslikkust ning tagada tulemuste viimine valla- või linnavalitsuse tasandile;

- kavandada koostöös kohaliku omavalitsusega mobiilse noorsootöö arendustegevusi.

Mobiilse noorsootöötaja roll on:

- kavandada ja ellu viia mobiilse noorsootöö meetodeid ja järgida töös ettevaatus- ja ohutusnõudeid;

- kirjeldada ja analüüsida oma tööd, koguda noorte tagasisidet ning teha ettepanekuid mobiilse noorsootöö arendustegevuste kavandamiseks;

- kaardistada noorte vajadusi;

- juhtida tähelepanu nii puuduolevatele teenustele kui puudustele olemasolevates teenustes;

- esindada noorte huve nii valdkonnasiseses kui valdkondade üleses koostöös, seda nii kohalikul, piirkondlikul kui riigi tasandil.

Kontseptsiooni väljund

Kontseptsiooni väljundiks on :

a) mobiilse noorsootöö tegevuskava loomine, sh a. mobiilse noorsootöö käsiraamatu koostamine; b. noortevaldkonna töötajaskonna koolituste planeerimine ja ellu viimine;

c. mobiilse noorsootöö arendustegevuste planeerimine ja elluviimine; d. mobiilse noorsootöö elluviimise käigus rolliselguse hoidmine.

Mobiilset noorsootööd tuleb käsitleda osana noorsootöö korraldamise ja võimaluste tervikust, sest alles noorsootöö, sh mobiilse noorsootöö korraldamise terviktsüklis (st planeerimine,

rakendamine, tulemuslikkuse hindamine, parendustegevuste elluviimine) tagatakse noorele vajalikud arenguvõimalused ja noori arendavates tegevustes osalemise takistuste ületamine.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Haridus- ja Noorteamet

Tallinna Haridusamet Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalministeerium

18.04.2024 nr 11-1.1/24/1394-4

Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni edastamine

Saadame teile kooskõlastatud Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsiooni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Põld üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler

Lisad:

Lisa 1. Mobiilse noorsootöö kontseptsioon. Lisa 2. Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni tagasiside.

Sama: Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ RuaCrew; Tartu Ülikool Tallinna Ülikool MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus

Tartu Noorsootöö Keskus Eest Avatud Noortekeskuste Ühendus

Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu Pärnu Linnavalitsus

Valga Vallavalitsus Narva Linnavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

2 (2)

Viljandi Avatud Noortetuba

Haapsalu Noorte Huvikeskus Saaremaa Noorsootöö Keskuse Kuressaare Noortejaam

Annika Viibus

735 5110 [email protected]

Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsiooni juurde

Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni kooskõlastustabel

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit

Ettepanek/küsimus HTM seisukoht

1.1. Küsimusi tekitavad aga kontseptsioonist tulenevad kohustused kohalikele omavalitsustele. Vastavalt kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsuse ülesanne

korraldada noorsootööd, kuid seadusest tulenevalt ei sätestata nõudeid metoodikate osas. Samuti ei viita ka

noorsootöö seaduse § 4 ja § 8 konkreetsetele metoodikatele.

Kontseptsioon kirjeldab, et kohaliku omavalitsuse ülesanne poliitikakujundajana on planeerida ning

eraldada vajalikud ressursid mobiilse noorsootöö elluviimiseks ning poliitika

elluviijana määrata mobiilse noorsootöö pakkuja. Paraku jääb kõlama, et kohalikele

omavalitsustele antakse täiendav ülesanne konkreetse noorsootöö metoodika

rakendamiseks ilma finantsilise lisaressursita. Toetusmeetmeid peab juurde tulema ka riiklikul tasemel, et

tagada kvaliteetne teenus kogu kohaliku omavalitsuse piires. Mobiilse noorsootöö

puhul tuleb (turvalisuse huvides) rääkida vähemalt kahest töötajast. Hajaasustusega piirkonnas tuleb teenuse pakkumise

alustamise planeerimisel arvestada üsna suurte transpordikuludega.

Teadmiseks võetud.

1.2. Mobiilse noorsootöö sihtrühmaks on 7- 26-aastased noored. Kontseptsioonis määratletud sihtrühm on liiga lai ning

keskenduda tuleks noortele vanuses 11-19 aastat, sest just selles vanusevahemikus

vajavad noored rohkem tuge ja suunamist.

Mitte arvestatud. Mobiilse noorsootöö korraldamine toimub

noorsootöö seaduse alusel. Noor on 7-26 aastane füüsiline isik. Prioriteetne sihtrühm

on igas kohalikus omavalitsuses erinev ja

Ettepanek on lisada kontseptsiooni mobiilse noorsootöö prioriteetse sihtrühmana 11-19-aastased noored.

oleneb suuresti piirkonna omapäradest (abiks nende väljaselgitamisel on sotsiaalruumi analüüs). Prioriteetne

sihtrühm võib erineda tehtud ettepanekust. Mobiilne noorsootöö on mh ennetava

suunitlusega, mis tähendab, et prioriteet on töötada kõigi noortega vanuses 7-26, et vähendada kaldumist riskikäitumisele

ja/või NEET-olukorda jõudmisele.

1.3. Sotsiaalruumi analüüs - ülevaade konkreetsest piirkonnast (nt KOV

tervikuna või kitsamalt, nt linnaosa) ja piirkonnas elavate noorte olukorrast ja

võimalustest, sh asutustest ja teenustest (nii olemasolevatest kui puuduvatest). Sotsiaalruumi analüüs aitab mõista

piirkonna eripärasid, sh piirkonnas valitsevat ebavõrdsust ning noorte

käitumise põhjuseid, noore vajadusi ja takistusi toetades seeläbi mobiilse noorsootöö planeerimist ja rakendamist.

Kommentaar: Hetkel puuduvad ühised alused ja põhimõtted, millest noorsootöö vaatest võiks sotsiaalruumi analüüsis

lähtuda. Kelle roll on seda juhtida ning mis võrgustik sinna juurde kuulub?

Selgitus.

Mobiilse noorsootöö aluseks on sotsiaalruumi analüüs, et mõista kindla

piirkonna noorte olukorda ja planeerida tegevusi selle vajaduste täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 6 lõikele 1 on omavalitsuse ülesanne korraldada noorsootööd , teenuste valikul ja

rakendamisel on oluliseks lähtepunktiks sotsiaalruumi analüüs, selle juhtimine ning spetsialistide protsessi kaasamine on KOV-

i vastutus.

1.4. Töö internetis - veebipõhises

noorsootöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja digitaalmeediat, kas

tööriistana, tegevusena või võimalusena sisu pakkuda. Ettepanek: Kuna mõiste "töö internetis" on võõras, teeme

ettepaneku muuta see "veebipõhiseks noorsootööks" või otsida veel alternatiive.

Mitte arvestatud.

Väljend “töö internetis” on Eestis mobiilse

noorsotöö läbiviimisel ning sellele viidates olnud kasutusel juba alates aastast 2012 (kui mitte varem). Mobiilset noorsootööd

käsitlevates dokumentides ja üliõpilastöödes on väljend jäänud aja

jooksul samaks. Ühtluse ja arusaadavuse säilitamiseks on oluline kontseptsiooni praegu jätta mõiste “töö internetis”.

1.5. Kogukond - mingis piirkonnas elav,

teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Kommentaar: Vastavat

mõistet võiks täpsustada, sest vajab laiemat seletust ning sisu.

Arvestatud.

Viidatud definitsioon on koostatud EKI

toel, täpsustatakse Rahvatervishoiu sõnastikus väljatoodu abil.

1.6. Lehekülg 4 punktis 1.4. on mobiilse noorsootöö ühe meetodina nimetatud

grupitööd, mille raames noored omandavad erinevaid pädevusi (sh

Mitte arvestatud.

Meetodite kirjeldamisel ei tooda välja spetsiifilisi koostööpartnereid, kellega peab

teadmisi, oskusi ja hoiakuid). Ettepanek on siin nimetada koostööd koolidega, sest siis on võimalik ennetada ja märgata

mitmeid probleeme ning pakkuda läbi mitteformaalsete tegevuste tuge neile

noortele, kes seda kõige rohkem vajavad.

meetodi rakendamisel koostööd tegema. 1.4 lõigus räägitakse üldisemalt koostöö tegemisest koostööpartnerite ja

sidususvaldkondadega, milleks võivad lisaks koolile olla ka teised asutused ning

teenused. Valik, kellega ja kuidas koostööd teha sõltub piirkonnast ning selle võimekusest.

1.7. Lehekülg 4 punkt 1.4.5. osas teeme ettepaneku arusaadavuse nimel võrgustikutöö mõiste üle vaadata, võiks

jaguneda kaheks. Samas klausel luuakse usalduslik suhe - leiame, et seda ei tee

võrgustikutöö, vaid individuaalne lähenemine, üks-ühele meetod, mida teeb mobiilne noorsootöötaja.

Mitte arvestatud. Noorsootöös on võrgustikutöö mõiste

juurdunud kui spetsialistide omavaheline koostöö, mis annab head võimalused noore

toetamiseks. Usalduslik suhe luuakse siinkohal spetsialistide vahel, kes võrgustikus osalevad.

1.8. Lehekülg 5 punkt 2.1 lõikes 2.1.1. on kirjas, et toetab mobiilse noorsootöö

kavandamist ja arendustegevuste elluviimist kohalikus omavalitsuses. Milline saab olema vastav tugi ja milles

see väljendub?

Selgitus.

Mobiilse noorsootöö kavandamise ja arendustegevuste elluviimise toetamiseks on planeeritud kohalike omavalitsuste

spetsialistide koolitamine. Koolitus on suunatud mobiilset noorsootööd

rakendavatele või selle rakendamist planeerivatele KOV-idele ja saab olema selles asuvatele noorsootöö asutuste

töötajatele tasuta.

Haridus- ja Noorteamet viib läbi hanke, mille eesmärgiks on leida partner, kes koordineerib piirkondade (kus on NEET-

olukorras noorte osakaal kõrge) toetamist mobiilse noorsootööga alustamisel,

läbiviimisel ja arendamisel. Lisaks töötatakse välja arenguprogramm

mobiilsetele noorsootöötajatele ja NEET- olukorras noortega töötavatele

spetsialistidele.

1.9. Lehekülg 7 on öeldud, et kontseptsiooni väljundiks on mobiilse noorsootöö tegevuskava loomine, sh mobiilse

noorsootöö elluviimise käigus rolliselguse hoidmine. Palume selgitada,

Selgitus. Konkreetsed tegevused peegelduvad

tegevuskavas, sh rahastust puudutav. Tegevuskava eesmärgiks on riiklikult

kokku leppida ja välja kommunikeerida

mida siin on täpsemalt mõeldud? Kas see on seotud erinevate rahastustega?

järgmised sammud, mida tehakse mobiilse noorsootöö arendamiseks.

1.10. Milline on mobiilse noorsootöö

kontseptsiooni prognoositav kehtivuse aeg? Kas see periood on seotud noortevaldkonna arengukavaga ehk kuni

2035. aastani?

Selgitus.

Kontseptsioon on tähtajatu, kuid kontseptsioon vaadatakse üle ja

täiendatakse kui selleks vajadus tekib.

2. Haridus- ja Noorteamet

2.1. Kontseptsiooni leheküljel 2 nimetatakse mõiste „mobiilne noorsootöö“ selgitusel

sulgudes tänavatööd. Teeme ettepaneku kasutada tänavatöö asemel „töö avalikus

ruumis“. Töö avalikus ruumis hõlmab endas rohkem, kui tänavatööd ning antud mõistet on sarnaselt kasutatud ka kogu

ülejäänud kontseptsioonis.

Arvestatud.

2.2. Kontseptsioonis on noortele lahenduste leidmisel rõhku pandud sellele, et seda

tehakse koostöös sidusvaldkondadega. Samas leiame, et paljud noored jäävad ka noorsootööst kõrvale ja see omakorda

pärsib nende arenguvõimalusi. Teeme ettepaneku kaaluda selgemini välja tuua,

et lahenduste leidmine toimub ka noorsootöö võimalustes osalemise kaudu. Näiteks huvihariduses, laagris,

malevas või kasvõi rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses osalemist

silmas pidades. Oluline on mõelda, kuidas kirjeldatud süsteemis noorsootöövõimalusteni (eriti nendeni,

mida ANK ise ei paku) jõutakse, kuna täna võib noorsootöö olla kohalikul

tasandil väga killustatud, kuid samas kõrvale jäänud noorele sellegipoolest väga häid kaasamisvõimalusi ja

lahendusi pakkuv.

Arvestatud.

2.3. Kes hindab mobiilse noorsootöö kvaliteeti ja kuidas (näiteks kas võiks

tulevikus olla see osa KOV noorsootöö kvaliteedihindamisest)?

Selgitus.

Selleks, et hinnata mobiilse noorsootöö kvaliteeti tuleb seda esmajoones üleriigiliselt sarnastel alustel rakendama

hakata.

Noorsootöö kvaliteedihindamises on täna mobiilne noorsootöö ühe võimalusena välja toodud ennetustegevuste all kahes punktis.

Üks indikaator on sellele suunatud järgmises sõnastuses: KOV pakub mobiilse

noorsootöö teenust riikliku kontspetsiooni alusel.

2.4. Kas ja kui siis kes korraldab mobiilse noorsootöö alast väljaõpet ja täienduskoolitust?

Selgitus. Mobiilse noorsootöö koolituste pakkumise

juures on kuni aastani 2029 juhtroll Haridus- ja Noorteametil (ESF vahenditest

läbi nelja arenguprogrammi). Samuti on koostöös Eesti Noorsootöötajate Koguga loodud võrgustik, mille üheks eesmärgiks

on mobiilsete noorsootöötajate koolitamine.

Noorsootööalase kõrghariduse aluseks on kutsestandardid ja sealsete pädevuste saavutamine.

Vastused koostanud:

Annika Viibus, HTM – huvihariduse ja noorsootöö peaekspert;

Marten Penu, HARNO – mobiilse noorsootöö peaekspert.

1

MOBIILSE NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON

Sissejuhatus ja kontseptsiooni eesmärk

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 üldeesmärk „Noore avarad arenguvõimalused,

turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia“ toob esile vajaduse

luua noorele selline arengukeskkond, mis suurendab noores ettevõtlikkust ning võimaldab tal oma potentsiaali parimal viisil rakendada.

Noore heaolu ja toimetuleku tagamiseks pakutakse Eestis mitmeid teenuseid noorte-, haridus-, sotsiaal- jt valdkondades. Siiski on vaatamata valdkondade sisestele tegevustele ja valdkondade

ülesele koostööle noori, kes avaratest arenguvõimalustest erinevatel põhjustel eemale jäävad1. Üks seni vähe teadvustatud ja rakendatud noortevaldkonna metoodika on mobiilne noorsootöö, mis toetab varajast probleemide märkamist, ennetab noore kõrvalejäämist noorsootööst,

haridusest, tööturult ja teistest olulistest teenustest, ning aitab noorel pöörduda tagasi tegevustesse, mis toetavad teda oma potentsiaali avastamisel ja arendamisel.

Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni2 eesmärk on luua raamistik ja ühtlustada Eestis käsitlust mobiilsest noorsootööst ning toetada seeläbi kohalikke omavalitsusi mobiilse noorsootöö

korraldamisel ja aidata kaasa mobiilse noorsootöö üle-eestilisele laienemisele.

Kontseptsiooni rakendamise tulemusel on:

1. suurenenud teadlikkus mobiilse noorsootöö rakendamisest läbi viie meetodi; 2. vähenenud ebavõrdsete olude mõju noorele, toetades tema võimekust iseenese ja

ümbritsevaga võimalikult hästi toime tulla.

1 Arenguvõimalustest eemalejäämine on seotud erinevate takistustega, sh näiteks erivajadustega seotud takistused

(nt puudest tingitud füüsilised või vaimsed takistused), tervislikud takistused (nt kroonilised füüsilise või vaimse

tervise probleemid), sotsiaalsed takistused (nt vähesed sotsiaalsed oskused), majanduslikud takistused (nt pere

väike sissetulek, vaesuses elamine), hariduslikud takistused (nt õpiraskused, madal haridustase), kultuurilised

takistused (nt kuulumine sisserännanud kogukondadesse), geograafilised takistused (nt elamine maapiirkondades

ja elamine vähese taristuga piirkondades), diskrimineeritud sihtgrupid (noored, kes puutuvad kokku

diskrimineerimisega soolistel, etnilistel, religioossetel põhjustel, oma seksuaalse sättumuse või puude tõttu või

nimetatud tunnuste koosmõjul). 2 Kontseptsiooni loomiseks on sisendi andnud:

MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus (Pärnu MoNo), Tallinna Haridusamet (Noorsootöö osakond), Tartu

Noorsootöö Keskus, Eest Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorteühenduste Liit, Sotsiaalkindlustusamet,

Eesti Noorsootöötajate Kogu, Saaremaa Noorsootöö Keskuse Kuressaare Noortejaam, Sotsiaalministeer ium,

Pärnu Linnavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Valga Vallavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Narva

Linnavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Kohtla -Järve Linnavalitsus (NGTS tugisüsteemi juhtumikorraldus),

Viljandi Avatud Noortetuba, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Haridus- ja Noorteamet, Haridus- ja

Teadusministeerum.

2

1. Mobiilne noorsootöö

Mobiilne noorsootöö on metoodika noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamiseks. Mobiilse noorsootöö elluviijaks on noorsootöötaja, kes lähtub konkreetse noore või noorte grupi olukorrast.

Mobiilne noorsootöö lähtub noorsootöö põhimõtetest ning eesmärkidest ja toetab nende saavutamist3. Mobiilse noorsootöö abil saavad noorsootöötajad suurendada noore teadlikkust talle pakutavatest teenustest ja tegevustest või suurendada noore kaasatust nendesse. Mobiilne

noorsootöö on muuhulgas abiks ka tõrjutusriskis noore toetamisel, sh noore haridusse ja tööturule tagasi suundumisel. Vajadusel pakutakse noorele täiendavat tuge koostöös

sidusvaldkondade spetsialistidega4, et toetada noore jõudmist neile vajalike või neid huvitavate teenuste ja tegevusteni.

Mobiilse noorsootöö planeerimiseks, rakendamiseks ning arengu ja kvaliteedi tagamiseks on vaja ühtlustada arusaama mobiilsest noorsootööst ja selle eesmärkidest ning meetoditest,

säilitades samal ajal paindlikkuse kohalikul tasandil disainida tegevused vastavalt piirkonna vajadustele.

1.1. Mõisted

Mobiilne noorsootöö – viiest omavahel läbipõimunud meetodist (töö avalikus ruumis,

individuaaltöö, grupitöö, kogukonnatöö ja võrgustikutöö) koosnev metoodika, mille raames

luuakse esmane kontakt noorega/noortega nende kogunemiskohtades.5

Mobiilne noorsootöötaja – vastava väljaõppega noorsootöötaja, kelle peamine töökeskkond

on väljaspool noorsootöö asutusi avalikus ruumis, kus on noored. Noor – füüsiline isik vanuses 7-26.6

NEET-olukorras noor – mobiilse noorsootöö kontekstis 15-26-aastane mitteõppiv,

mittetöötav ja koolitustel mitte osalev noor.7

Noortekeskus – ruum, kus viiakse noorsootöötajate poolt ellu noorsootöö tegevusi ning on noortele püsivalt kasutamiseks.8

Sotsiaalruum – indiviidi ümbritsev keskkond .9

3 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Noorsootöö seadus §4. 4 Sidusvaldkondadena, sh sidusvaldkondade spetsialistidena/koostööpartneritena käsitletakse käesolevas

kontseptsioonis noortele väljaspool noortevaldkonda teisi vajalikke teenuseid ja meetmeid osutavaid valdkondi ja

spetsialiste, näiteks sotsiaal-, haridus-, tööhõive-, tervise-, siseturvalisuse- jt valdkonnad ning nendes

valdkondades töötavad spetsialistid. 5 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 6 Noorsootöö seadus (2010). Riigi Teataja I, 44, 262; Riigi Teataja I, 16.06.2020, 10.

https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020010?leiaKehtiv 7 Kõiv, K., & Paabort, H. (2020). Raskemates oludes noorte (NEET noorte) jaoks tugiteenuste käivitamine ja

rakendamine KOVis. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. https://ank.ee/wp-content/uploads/2020/06/NEET-

noorte-tugiteenusejuhend-KOVidele_Eesti-ANK26.06.pdf 8 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 9 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

3

Sotsiaalruumi analüüs – ülevaade konkreetsest piirkonnast (nt KOV tervikuna või kitsamalt,

nt linnaosa) ja piirkonnas elavate noorte olukorrast ja võimalustest, sh asutustest ja teenustest (nii olemasolevatest kui puuduvatest). Sotsiaalruumi analüüs aitab mõista piirkonna eripärasid,

sh piirkonnas valitsevat ebavõrdsust ning noorte käitumise põhjuseid, noore vajadusi ja takistusi toetades seeläbi mobiilse noorsootöö planeerimist ja rakendamist.

Töö internetis – veebipõhises noorsootöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja

digitaalmeediat, kas tööriistana, tegevusena või võimalusena sisu pakkuda.10

(Tugi)võrgustik – ühise eesmärgiga, kokkulepitud plaani ja vormiga spetsialistide grupp, kes

on ise võrgustikku kuulumisest teadlikud.11

Kogukond – mingis piirkonnas elav, teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud

inimrühm,12 mis jagab kultuuri, väärtusi ja norme, millel on ühine identiteet, ning mis on

organiseerunud sotsiaalsesse struktuuri vastavalt mingi aja jooksul arenenud suhetele.13

1.2. Mobiilse noorsootöö eesmärk

Mobiilse noorsootöö eesmärk on noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamine tuginedes

noorega usaldusliku kontakti loomisele ja hoidmisele, tagades seeläbi tema õiguste ja autonoomia kaitse. Eesmärgi saavutamiseks aitab mobiilne noorsootöö luua ja hoida kontakti noorega seal, kus noor asub, arvestades sealjuures, et mobiilses noorsootöös osalemine on noore

jaoks vabatahtlik.

Mobiilse noorsootöö kaudu noorele pakutavad tegevused ja teenused lähtuvad individuaalse noore või noorte grupi olukorrast, sh noore vajadustest, huvidest ja noore ees seisvatest

takistustest ning sõltuvad mobiilse noorsootöö selgelt määratletud rollist ja piiridest.14 Mobiilse noorsootöö korraldamisel arvestatakse noore õiguste ja kohustustega15 ning keskendutakse noore tugevustele ja huvidele, millele toetudes on võimalik nende elus muutusi esile kutsuda.

Selle raames saab edasi anda teadmisi noorsootöö jt valdkondade võimalustest, kaasata noort ning luua kontakte nendega, kes on tegevustest eemale jäänud (st tõrjutusriskis noored) ja

vajavad tuge toetavasse keskkonda jõudmisel.

Mobiilne noorsootöö ei asenda puuduolevaid teenuseid või puudusi olemasolevates teenustes ega täida teiste valdkondade, sh õigusaktidest ja standarditest tulenevat eriomast rolli või

ülesandeid.

NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevate noore toetamine nõuab mobiilses noorsootöös lisaks kontakti loomisele ja hoidmisele ka noore vajadustest, huvidest ja takistustest lähtuvate lahenduste leidmist koostöös hariduse-, sotsiaal-, tervise-, tööhõive-, siseturvalisuse- jt

10 Theben, A., Porcu, F., Peña -Lopez, I., & Lupiáñez-Villanueva, F. (2018). Study on the impact of the internet

and social media on youth participation and youth work - Publications Office of the EU (europa.eu) 11 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat

mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 12 Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 13 Rahvatervishoiu sõnastik https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/rtrv/kogukond/1 14 Mobiilse noorsootöö korraldamisel on oluline selgelt ja arusaadavalt määratleda mobiilse noorsootöö roll ja

piirid, muuhulgas selleks, et sidusvaldkondadel/koostööpartneritel oleks selge arusaam sellest, mida mobiilse

noorsootöö raames tehakse ja mida mitte. 15 Laste ja noorte õigused ja kohustused | Õiguskantsler (oiguskantsler.ee).

4

valdkondade spetsialistidega. See tähendab, et vajadusel tuleb mobiilse noorsootöö osana

korraldada noortele täiendava toe16 pakkumine sidusvaldkondade teenustesse jõudmiseks.

1.3. Mobiilse noorsootöö sihtrühm

Mobiilse noorsootöö sihtrühm on 7-26-aastased noored. Vajadusel võib sihtrühma täpsemalt määratleda lähtudes kohalikust olukorrast ja vajadustest ning tagades sealjuures paindlikkuse muutustele reageerida.

1.4. Mobiilse noorsootöö meetodid

Mobiilne noorsootöö on terviklik metoodika, mis hõlmab viit järgnevat meetodit: 1. töö avalikus ruumis, 2. individuaaltöö, 3. grupitöö, 4. kogukonnatöö, 5. võrgustikutöö. Konkreetse(te) meetodi(te) valikul, tegevuste kavandamisel ning teistest valdkondadest

koostööpartnerite kaasamisel ja/või noore suunamisel koostööpartnerite pakutavate teenuste juurde lähtutakse individuaalse noore või noorte grupi vajadustest, huvidest ja noorte ees

seisvatest takistustest ning kohalikest võimalustest.

1.4.1. Töö avalikus ruumis (sh töö internetis) hõlmab noorega kontakti loomist ja hoidmist ning noore olukorra tundma õppimist seal, kus noor on (nt tänavatel, parkides, ostukeskustes, sotsiaalmeediakanalites, üritustel jne). Avalikus ruumis

töötades luuakse noorega usaldusel, vastastikkusel austusel ja teineteise mõistmisel põhinev kontakt, mis muuhulgas toetab hilisemat individuaal- ja

grupitööd, juhul kui need järgnevad tööle avalikus ruumis. Avalikus ruumis töötamine on oluline noore tõrjutusriski ennetamiseks, samuti tõstab see mobiilse noorsootöö nähtavust nii noorte kui kogukonna seas ning loob aluse selle

mõistmiseks. 1.4.2. Individuaaltöö toetab noort personaalselt lähtudes tema olukorrast. Avalikus

ruumis tehtud töö raames loodud kontakti järgselt pakutakse noorele vajadusel tuge ja esmast nõustamist talle sobilikus keskkonnas: kaardistatakse noore olukord, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku tegevustes, mis toetavad

eesmärkide saavutamist. Vajadusel toetatakse noort sidusvaldkondade pakutavate teenusteni jõudmisel.

1.4.3. Grupitöö viiakse läbi noorte gruppides, mille raames noored omandavad erinevaid pädevusi (sh teadmisi, oskusi ja hoiakuid). Avalikus ruumis tehtud töö raames loodud kontakti järgselt kaasatakse noored grupitegevustesse, kus

kasutatakse erinevaid formaate ja meetodeid, mille valikul lähtutakse noorte olukorrast ja grupitöö eesmärkidest. Sarnaselt individuaaltööle keskendutakse ka

grupitöös noorte tugevustele, et seeläbi toetada noorte positiivset arengut. 1.4.4. Kogukonnatöö võimaldab mõista noore olukorda kogukonnas, toetada noore

kaasatust ja heaolu tervikuna. Kogukonnatöös keskendutakse noorele, kuid

läbiviidavad tegevused on avatud tervele kogukonnale. Läbi kogukonnatöö tõstetakse nii noore kui kogukonna teadlikkust mobiilsest noorsootööst ja noore

teadlikkust kogukonna võimalustest ning kogukonna teadlikkust noore vajadustest.

16 St noorte esmane nõustamine, mis hõlmab noore informeerimist, motiveerimist jm, mida (mobiilne)

noorsootöötaja saab oma pädevuse piires pakkuda.

5

1.4.5. Ülal väljatoodud nelja mobiilse noorsootöö meetodit ühendab viienda

meetodina võrgustikutöö, mis aitab noorele pakkuda tema huvidest ja vajadustest lähtuvalt paremat ja teadlikumat teenust (sh võimalused laagrites, malevates,

rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses, huvihariduses ja - tegevuses osaleda ning koostöö sidusvaldkondadega). Läbi võrgustikutöö luuakse usalduslik suhe sidususvaldkondade spetsialistidega, mis muuhulgas tõstab noorsootöö (sh

mobiilse noorsootöö) nähtavust ja aitab kujundada ühtset arusaama mobiilsest noorsootööst, selle eesmärkidest, võimalustest ning piiridest ja mobiilse

noorsootöötaja rollist.

2. Mobiilse noorsootöö korraldamine

Mobiilse noorsootöö korraldamisel on Eestis välja kujunenud kaks peamist suunda:

- noorsootööasutuste ja -organisatsioonide tegevus noore leidmisel ja noortekeskustesse suunamisel, kontakti loomisel ja arenguvõimaluste tutvustamisel, sh tõrjutusriskis noore

toetamisel (nt NEET-olukorras oleva noore haridusse või tööellu tagasijõudmisel); - noorsootöö võimaluste mobiilse kättesaadavuse võimaldamine väljaspool

noortekeskusi, teisisõnu noorsootööasutuste ja -organisatsioonide põhitegevuse pakkumine noorte kogunemiskohtades (nt bussijaam, kaubanduskeskus, muu avatud ruum).

2.1. Mobiilse noorsootöö korraldamise ja arendamise eest vastutavad osapooled

2.1.1. Riiklik tasand

Riigi tasandil tegeleb noorsootööle (sh mobiilsele noorsootööle) õigusliku raami ning strateegiliste eesmärkide seadmisega Haridus- ja Teadusministeerium. Mobiilse noorsootöö

korraldamise toetamise (sh mobiilse noorsootöö korraldajate nõustamise ja mobiilse noorsootöö arendamise), seiramise ja analüüsimisega tegeleb Haridus- ja Noorteamet.

Haridus- ja Teadusministeerium:

- toetab mobiilse noorsootöö kontseptsiooni põhjal tegevuskava koostamist ja kaasajastamist;

- toetab (mobiilsete) noorsootöötajate professionaalset arengut läbi täiendusõppe võimaluste;17

- toetab avalikkuse teadlikkuse tõusu mobiilsest noorsootööst; - planeerib mobiilse noorsootöö andmepõhiseks arendamiseks vajalikud ülevaated,

uuringud ja analüüsid;

- seab mobiilse noorsootöö strateegilised eesmärgid ja arengusuunad.

Haridus- ja Noorteamet:

- koostab mobiilse noorsootöö kontseptsiooni põhjal tegevuskava ja hoiab seda aja- ning

asjakohasena; - pakub arengutuge mobiilse noorsootöö korraldamisel, sh:

a) nõustab noorsootöö korraldajaid mobiilse noorsootöö planeerimisel, rakendamisel

ja tulemuslikkuse hindamisel;

17 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioon.

6

b) toetab mobiilse noorsootöö kavandamist ja arendustegevuste elluviimist kohalikus

omavalitsuses; c) korraldab toetavate tugi- ja juhendmaterjalide, käsiraamatute jms koostamist ja

tagab materjalide kättesaadavuse ning ajakohasuse; - toetab avalikkuse teadlikkuse tõusu mobiilsest noorsootööst; - soodustab heade praktikate (sh rahvusvaheliste) jagamist ja levitamist ning kogemuste

vahetamist (sh läbi seminaride, koolituste, õppevisiitide jms).

2.1.2. Kohalik tasand

Kohalik omavalitsus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus18 seab omavalitsuse üheks ülesandeks korraldada noorsootööd ning mobiilne noorsootöö on omavalitsustele üks võimalik lähenemine kohalikke olusid ja võimalusi arvestades noorte vajadustele vastamiseks. Kohalikul tasandil on mobiilse

noorsootöö korraldamisega seotud erinevad osapooled, kellel on tulenevalt nende pädevusest erinevad rollid.

Valla- või linnavolikogu roll poliitikakujundajana on:

- kinnitada mobiilse noorsootöö korraldamise eesmärgid valdkondlikes arengukavades;

- planeerida ja eraldada vajalikud ressursid mobiilse noorsootöö elluviimiseks;

- konsulteerida mobiilse noorsootöö planeerimisel, elluviimisel ja tulemuslikkuse hindamisel noortekeskuste ning noorte (nt noortevolikogu, noorte aktiivgrupi või mõne muu noortest koosneva nõuandva koguga) esindajatega.

Valla- või linnavalitsuse roll poliitika elluviijana on:

- määrata mobiilse noorsootöö pakkuja, st mobiilset noorsootööd läbi viiv osapool;

- kavandada ja koordineerida eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi, määratleda oodatavad tulemused ning teostada edenemise seiret;

- kujundada tingimused mobiilse noorsootöö rakendamiseks;

- viia läbi sotsiaalruumi analüüs ja kaasata sellesse protsessi mobiilse noorsootöö pakkuja (sh mobiilne noorsootöötaja) ning sidusvaldkondade esindajad ja noored;

- koordineerida süsteemset valdkondade-ülest koostööd, kasutades selleks olemasolevaid võrgustikke või luues vajadusel uusi;

- analüüsida mobiilse noorsootöö rakendamist ja hinnata mobiilse noorsootöö tulemuslikkust, lähtudes kokku lepitud tulemuslikkuse näitajatest;

- tõsta otsustajate, sidusvaldkondade, kogukonna ja noorte teadlikkust mobiilsest noorsootööst, sh mobiilse noorsootöö tulemuslikkusest ja mõjust.

2.1.3. Mobiilse noorsootöö pakkuja

Mobiilset noorsootööd läbi viiva asutuse, organisatsiooni või ühingu (nt noortekeskus) roll

mobiilse noorsootöö läbiviimisel on:

- tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks tingimused, mis võimaldavavad noorele pakkuda kvaliteetset ja turvalist teenust, mille rakendamisel lähtutakse kohaliku

omavalitsuse poolt mobiilsele noorsootööle seatud eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;

18 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus–Riigi Teataja .

7

- tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks spetsialistide ettevalmistus, sh kaardistada spetsialistide enesetäiendamis- ja koolitusvajadusi ning võimaldada koolitustel

osalemine;

- töötada välja juhised töö kirjeldamiseks ja noortelt tagasiside kogumiseks; - tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks vajalike tugi- ja juhendmaterjalide olemasolu

ning kättesaadavus;

- tagada mobiilsetele noorsootöötajatele professionaalne tugi ja nõustamine;

- kavandada ning läbi viia mobiilse noorsootöö nähtavust tõstvaid tegevusi (sh jagada edulugusid, parimaid praktikaid jne);

- seirata mobiilse noorsootöö rakendamist ja tulemuslikkust ning tagada tulemuste viimine valla- või linnavalitsuse tasandile;

- kavandada koostöös kohaliku omavalitsusega mobiilse noorsootöö arendustegevusi.

Mobiilse noorsootöötaja roll on:

- kavandada ja ellu viia mobiilse noorsootöö meetodeid ja järgida töös ettevaatus- ja ohutusnõudeid;

- kirjeldada ja analüüsida oma tööd, koguda noorte tagasisidet ning teha ettepanekuid mobiilse noorsootöö arendustegevuste kavandamiseks;

- kaardistada noorte vajadusi;

- juhtida tähelepanu nii puuduolevatele teenustele kui puudustele olemasolevates teenustes;

- esindada noorte huve nii valdkonnasiseses kui valdkondade üleses koostöös, seda nii kohalikul, piirkondlikul kui riigi tasandil.

Kontseptsiooni väljund

Kontseptsiooni väljundiks on :

a) mobiilse noorsootöö tegevuskava loomine, sh a. mobiilse noorsootöö käsiraamatu koostamine; b. noortevaldkonna töötajaskonna koolituste planeerimine ja ellu viimine;

c. mobiilse noorsootöö arendustegevuste planeerimine ja elluviimine; d. mobiilse noorsootöö elluviimise käigus rolliselguse hoidmine.

Mobiilset noorsootööd tuleb käsitleda osana noorsootöö korraldamise ja võimaluste tervikust, sest alles noorsootöö, sh mobiilse noorsootöö korraldamise terviktsüklis (st planeerimine,

rakendamine, tulemuslikkuse hindamine, parendustegevuste elluviimine) tagatakse noorele vajalikud arenguvõimalused ja noori arendavates tegevustes osalemise takistuste ületamine.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Haridus- ja Noorteamet

Tallinna Haridusamet Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalministeerium

18.04.2024 nr 11-1.1/24/1394-4

Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni edastamine

Saadame teile kooskõlastatud Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsiooni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Põld üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler

Lisad:

Lisa 1. Mobiilse noorsootöö kontseptsioon. Lisa 2. Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni tagasiside.

Sama: Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ RuaCrew; Tartu Ülikool Tallinna Ülikool MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus

Tartu Noorsootöö Keskus Eest Avatud Noortekeskuste Ühendus

Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu Pärnu Linnavalitsus

Valga Vallavalitsus Narva Linnavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

2 (2)

Viljandi Avatud Noortetuba

Haapsalu Noorte Huvikeskus Saaremaa Noorsootöö Keskuse Kuressaare Noortejaam

Annika Viibus

735 5110 [email protected]

Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsiooni juurde

Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni kooskõlastustabel

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit

Ettepanek/küsimus HTM seisukoht

1.1. Küsimusi tekitavad aga kontseptsioonist tulenevad kohustused kohalikele omavalitsustele. Vastavalt kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsuse ülesanne

korraldada noorsootööd, kuid seadusest tulenevalt ei sätestata nõudeid metoodikate osas. Samuti ei viita ka

noorsootöö seaduse § 4 ja § 8 konkreetsetele metoodikatele.

Kontseptsioon kirjeldab, et kohaliku omavalitsuse ülesanne poliitikakujundajana on planeerida ning

eraldada vajalikud ressursid mobiilse noorsootöö elluviimiseks ning poliitika

elluviijana määrata mobiilse noorsootöö pakkuja. Paraku jääb kõlama, et kohalikele

omavalitsustele antakse täiendav ülesanne konkreetse noorsootöö metoodika

rakendamiseks ilma finantsilise lisaressursita. Toetusmeetmeid peab juurde tulema ka riiklikul tasemel, et

tagada kvaliteetne teenus kogu kohaliku omavalitsuse piires. Mobiilse noorsootöö

puhul tuleb (turvalisuse huvides) rääkida vähemalt kahest töötajast. Hajaasustusega piirkonnas tuleb teenuse pakkumise

alustamise planeerimisel arvestada üsna suurte transpordikuludega.

Teadmiseks võetud.

1.2. Mobiilse noorsootöö sihtrühmaks on 7- 26-aastased noored. Kontseptsioonis määratletud sihtrühm on liiga lai ning

keskenduda tuleks noortele vanuses 11-19 aastat, sest just selles vanusevahemikus

vajavad noored rohkem tuge ja suunamist.

Mitte arvestatud. Mobiilse noorsootöö korraldamine toimub

noorsootöö seaduse alusel. Noor on 7-26 aastane füüsiline isik. Prioriteetne sihtrühm

on igas kohalikus omavalitsuses erinev ja

Ettepanek on lisada kontseptsiooni mobiilse noorsootöö prioriteetse sihtrühmana 11-19-aastased noored.

oleneb suuresti piirkonna omapäradest (abiks nende väljaselgitamisel on sotsiaalruumi analüüs). Prioriteetne

sihtrühm võib erineda tehtud ettepanekust. Mobiilne noorsootöö on mh ennetava

suunitlusega, mis tähendab, et prioriteet on töötada kõigi noortega vanuses 7-26, et vähendada kaldumist riskikäitumisele

ja/või NEET-olukorda jõudmisele.

1.3. Sotsiaalruumi analüüs - ülevaade konkreetsest piirkonnast (nt KOV

tervikuna või kitsamalt, nt linnaosa) ja piirkonnas elavate noorte olukorrast ja

võimalustest, sh asutustest ja teenustest (nii olemasolevatest kui puuduvatest). Sotsiaalruumi analüüs aitab mõista

piirkonna eripärasid, sh piirkonnas valitsevat ebavõrdsust ning noorte

käitumise põhjuseid, noore vajadusi ja takistusi toetades seeläbi mobiilse noorsootöö planeerimist ja rakendamist.

Kommentaar: Hetkel puuduvad ühised alused ja põhimõtted, millest noorsootöö vaatest võiks sotsiaalruumi analüüsis

lähtuda. Kelle roll on seda juhtida ning mis võrgustik sinna juurde kuulub?

Selgitus.

Mobiilse noorsootöö aluseks on sotsiaalruumi analüüs, et mõista kindla

piirkonna noorte olukorda ja planeerida tegevusi selle vajaduste täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 6 lõikele 1 on omavalitsuse ülesanne korraldada noorsootööd , teenuste valikul ja

rakendamisel on oluliseks lähtepunktiks sotsiaalruumi analüüs, selle juhtimine ning spetsialistide protsessi kaasamine on KOV-

i vastutus.

1.4. Töö internetis - veebipõhises

noorsootöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja digitaalmeediat, kas

tööriistana, tegevusena või võimalusena sisu pakkuda. Ettepanek: Kuna mõiste "töö internetis" on võõras, teeme

ettepaneku muuta see "veebipõhiseks noorsootööks" või otsida veel alternatiive.

Mitte arvestatud.

Väljend “töö internetis” on Eestis mobiilse

noorsotöö läbiviimisel ning sellele viidates olnud kasutusel juba alates aastast 2012 (kui mitte varem). Mobiilset noorsootööd

käsitlevates dokumentides ja üliõpilastöödes on väljend jäänud aja

jooksul samaks. Ühtluse ja arusaadavuse säilitamiseks on oluline kontseptsiooni praegu jätta mõiste “töö internetis”.

1.5. Kogukond - mingis piirkonnas elav,

teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Kommentaar: Vastavat

mõistet võiks täpsustada, sest vajab laiemat seletust ning sisu.

Arvestatud.

Viidatud definitsioon on koostatud EKI

toel, täpsustatakse Rahvatervishoiu sõnastikus väljatoodu abil.

1.6. Lehekülg 4 punktis 1.4. on mobiilse noorsootöö ühe meetodina nimetatud

grupitööd, mille raames noored omandavad erinevaid pädevusi (sh

Mitte arvestatud.

Meetodite kirjeldamisel ei tooda välja spetsiifilisi koostööpartnereid, kellega peab

teadmisi, oskusi ja hoiakuid). Ettepanek on siin nimetada koostööd koolidega, sest siis on võimalik ennetada ja märgata

mitmeid probleeme ning pakkuda läbi mitteformaalsete tegevuste tuge neile

noortele, kes seda kõige rohkem vajavad.

meetodi rakendamisel koostööd tegema. 1.4 lõigus räägitakse üldisemalt koostöö tegemisest koostööpartnerite ja

sidususvaldkondadega, milleks võivad lisaks koolile olla ka teised asutused ning

teenused. Valik, kellega ja kuidas koostööd teha sõltub piirkonnast ning selle võimekusest.

1.7. Lehekülg 4 punkt 1.4.5. osas teeme ettepaneku arusaadavuse nimel võrgustikutöö mõiste üle vaadata, võiks

jaguneda kaheks. Samas klausel luuakse usalduslik suhe - leiame, et seda ei tee

võrgustikutöö, vaid individuaalne lähenemine, üks-ühele meetod, mida teeb mobiilne noorsootöötaja.

Mitte arvestatud. Noorsootöös on võrgustikutöö mõiste

juurdunud kui spetsialistide omavaheline koostöö, mis annab head võimalused noore

toetamiseks. Usalduslik suhe luuakse siinkohal spetsialistide vahel, kes võrgustikus osalevad.

1.8. Lehekülg 5 punkt 2.1 lõikes 2.1.1. on kirjas, et toetab mobiilse noorsootöö

kavandamist ja arendustegevuste elluviimist kohalikus omavalitsuses. Milline saab olema vastav tugi ja milles

see väljendub?

Selgitus.

Mobiilse noorsootöö kavandamise ja arendustegevuste elluviimise toetamiseks on planeeritud kohalike omavalitsuste

spetsialistide koolitamine. Koolitus on suunatud mobiilset noorsootööd

rakendavatele või selle rakendamist planeerivatele KOV-idele ja saab olema selles asuvatele noorsootöö asutuste

töötajatele tasuta.

Haridus- ja Noorteamet viib läbi hanke, mille eesmärgiks on leida partner, kes koordineerib piirkondade (kus on NEET-

olukorras noorte osakaal kõrge) toetamist mobiilse noorsootööga alustamisel,

läbiviimisel ja arendamisel. Lisaks töötatakse välja arenguprogramm

mobiilsetele noorsootöötajatele ja NEET- olukorras noortega töötavatele

spetsialistidele.

1.9. Lehekülg 7 on öeldud, et kontseptsiooni väljundiks on mobiilse noorsootöö tegevuskava loomine, sh mobiilse

noorsootöö elluviimise käigus rolliselguse hoidmine. Palume selgitada,

Selgitus. Konkreetsed tegevused peegelduvad

tegevuskavas, sh rahastust puudutav. Tegevuskava eesmärgiks on riiklikult

kokku leppida ja välja kommunikeerida

mida siin on täpsemalt mõeldud? Kas see on seotud erinevate rahastustega?

järgmised sammud, mida tehakse mobiilse noorsootöö arendamiseks.

1.10. Milline on mobiilse noorsootöö

kontseptsiooni prognoositav kehtivuse aeg? Kas see periood on seotud noortevaldkonna arengukavaga ehk kuni

2035. aastani?

Selgitus.

Kontseptsioon on tähtajatu, kuid kontseptsioon vaadatakse üle ja

täiendatakse kui selleks vajadus tekib.

2. Haridus- ja Noorteamet

2.1. Kontseptsiooni leheküljel 2 nimetatakse mõiste „mobiilne noorsootöö“ selgitusel

sulgudes tänavatööd. Teeme ettepaneku kasutada tänavatöö asemel „töö avalikus

ruumis“. Töö avalikus ruumis hõlmab endas rohkem, kui tänavatööd ning antud mõistet on sarnaselt kasutatud ka kogu

ülejäänud kontseptsioonis.

Arvestatud.

2.2. Kontseptsioonis on noortele lahenduste leidmisel rõhku pandud sellele, et seda

tehakse koostöös sidusvaldkondadega. Samas leiame, et paljud noored jäävad ka noorsootööst kõrvale ja see omakorda

pärsib nende arenguvõimalusi. Teeme ettepaneku kaaluda selgemini välja tuua,

et lahenduste leidmine toimub ka noorsootöö võimalustes osalemise kaudu. Näiteks huvihariduses, laagris,

malevas või kasvõi rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses osalemist

silmas pidades. Oluline on mõelda, kuidas kirjeldatud süsteemis noorsootöövõimalusteni (eriti nendeni,

mida ANK ise ei paku) jõutakse, kuna täna võib noorsootöö olla kohalikul

tasandil väga killustatud, kuid samas kõrvale jäänud noorele sellegipoolest väga häid kaasamisvõimalusi ja

lahendusi pakkuv.

Arvestatud.

2.3. Kes hindab mobiilse noorsootöö kvaliteeti ja kuidas (näiteks kas võiks

tulevikus olla see osa KOV noorsootöö kvaliteedihindamisest)?

Selgitus.

Selleks, et hinnata mobiilse noorsootöö kvaliteeti tuleb seda esmajoones üleriigiliselt sarnastel alustel rakendama

hakata.

Noorsootöö kvaliteedihindamises on täna mobiilne noorsootöö ühe võimalusena välja toodud ennetustegevuste all kahes punktis.

Üks indikaator on sellele suunatud järgmises sõnastuses: KOV pakub mobiilse

noorsootöö teenust riikliku kontspetsiooni alusel.

2.4. Kas ja kui siis kes korraldab mobiilse noorsootöö alast väljaõpet ja täienduskoolitust?

Selgitus. Mobiilse noorsootöö koolituste pakkumise

juures on kuni aastani 2029 juhtroll Haridus- ja Noorteametil (ESF vahenditest

läbi nelja arenguprogrammi). Samuti on koostöös Eesti Noorsootöötajate Koguga loodud võrgustik, mille üheks eesmärgiks

on mobiilsete noorsootöötajate koolitamine.

Noorsootööalase kõrghariduse aluseks on kutsestandardid ja sealsete pädevuste saavutamine.

Vastused koostanud:

Annika Viibus, HTM – huvihariduse ja noorsootöö peaekspert;

Marten Penu, HARNO – mobiilse noorsootöö peaekspert.