Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kersti Viggor

Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Lossi tn 9

48104, Jõgeva maakond, Põltsamaa

vald, Põltsamaa linn

Teie 29.12.2022 nr 7-1/2022/66-1

Meie 24.01.2023 nr 7.2-1/22/27023-4

Ettepanekud Põltsamaa valla tuuleparkide

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamise kavatsuse täiendamiseks

Olete edastanud meile tutvumiseks Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade

ja mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsuse materjalid ning soovite meie seisukohta ja

ettepanekuid nende asjakohasuse ning piisavuse kohta.

Eriplaneering algatati Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega nr 1-3/2021/59.

Eriplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada Põltsamaa vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht ning seejärel koostada tuuleparkide rajamiseks

detailine lahendus.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 103 lg 1, ehitusseadustiku ja Transpordiameti põhimääruse,

teeme ettepaneku täiendada Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsuse materjale järgmiselt.

1. Käsitleda avalikele teedele juurdepääsuteede võimalike asukohtade ja liikluskorralduse

üldisi põhimõtteid, arvestades, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta

arendustegevuse vajadusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt puudub selleks vajadus.

Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb:

- määrata liikluskorralduse põhimõtted ning märkida servituutide seadmise ja

olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus;

- analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende

ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigiteede lõigud või

ristmikud (nende olemasolul);

- määrata riigiteede ümberehituse, ehitusaegse liikluskorralduse ja korrashoiu vajadus

seoses eriveoste ja ehitusaegsete veostega.

2. Käsitleda tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramist, arvestades asukoha

eelvaliku tegemisel järgnevaid põhimõtteid.

- Üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu

kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis

lepitakse kokku meiega koostöös.

2 (2)

- Võimalusel tuleb vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee

alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle

maa kasutamiseks saame anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb

hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ning

menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

3. Nõustume, et eriplaneeringu käesolevas etapis on määratud kavandatavate tuuleparkide

puhvervööndiks riigiteedest 250 m (seletuskiri p 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“, alalõik

„Taristu“, määratlus „Riigitee“) tingimusel, et puhvervööndit arvestatakse alates

tuulepargi ala piirist või laba kaugeimast ulatusest (projektsioonist maapinnal), mitte

mastist.

Planeeringu järgmises, asukoha eelvaliku etapis, tuleb elektrituulikute ja tuuleparkide

asukohtade valikul arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele

sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal

kui 1,5x(H + D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale tuuliku kogukõrgusest (H

+ 0,5D).

Nimetatud nõuded on kooskõlas ka kehtestatava Põltsamaa valla üldplaneeringuga.

Palume Teil planeeringuala asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada, ettepanekute

mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama esitatud ettepanekuid ning koostöös välja töötama

kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole,

kelle nimi on toodud kirja lõpus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: TuulepargiEP_Poltsamaa_LS_VTK

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Töö number: 2022-0046

Tellija Põltsamaa Vallavalitsus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 15.12.2022

PÕLTSAMAA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA MÕJUDE HINDAMISE, SH KSH

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

Põltsamaa valla tuuleparkide kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneering

I etapp – asukoha eelvalik

Joonis: Maa-amet, 2022

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

1 / 54

EP algatamine 30.12.2021

LS ja VTK avalik väljapanek 19. september – 20. november 2022

LS ja VTK avalikud arutelud 29.09.2022, 5.12.2022, 5.01.2023

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

2 / 54

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4

Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond ............................................................... 5

1. Ülevaade eriplaneeringust ............................................................................................ 6

1.1. Eriplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus ........................................................ 6

1.2. Tuulepargi kirjeldus .............................................................................................. 6

1.3. Planeeringuala ..................................................................................................... 7

1.4. Planeerimise põhimõtted ....................................................................................... 8

1.5. Eriplaneeringu protsess ........................................................................................ 9

1.6. Asukohtade esialgne eelvalik ning kriteeriumid ....................................................... 10

1.6.1. Välistavad kriteeriumid ........................................................................................ 10

1.6.2. Kaalutluskriteeriumid .......................................................................................... 15

1.7. Läbiviidavad uuringud ......................................................................................... 16

2. Ülevaade mõjude hindamisest ............................................................................... 19

2.1. KSH eesmärk ..................................................................................................... 19

2.2. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk ................................................................ 19

3. Eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju .............. 20

3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ................................................................................ 20

3.2. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................... 23

3.3. Loomastik .......................................................................................................... 25

3.4. Taimestik ........................................................................................................... 25

3.5. Vääriselupaigad .................................................................................................. 26

3.6. Rohevõrgustik .................................................................................................... 27

3.7. Bioloogiline mitmekesisus .................................................................................... 27

3.8. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 28

3.9. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia ..................................................................... 29

3.10. Maavarad ja maardlad ......................................................................................... 30

3.11. Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................... 31

3.12. Kultuuriväärtused ja maastikud ............................................................................ 32

3.13. Välisõhu kvaliteet: õhusaaste ja müra ................................................................... 33

3.14. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ............................................................ 34

3.15. Riigikaitse .......................................................................................................... 34

3.16. Kliimamuutused .................................................................................................. 35

4. Mõjude hindamise kirjeldus ................................................................................... 37

4.1. KSH läbiviimise metoodika ................................................................................... 37

4.1.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ..................................................... 38

4.1.2. Mõju hindamine looduskeskkonnale ....................................................................... 39

4.1.3. Mõju hindamine inimese tervisele ......................................................................... 42

4.1.4. Mõju hindamine inimese heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ....................... 42

4.1.5. Mõju hindamine kultuuriväärtustele, maastikele ja ilusa vaatega kohtadele ............... 43

4.2. Asjakohaste mõjude hindamise metoodika ............................................................. 43

5. Ajakava ja koostöö ................................................................................................ 45

5.1. Ajakava ............................................................................................................. 45

5.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 46

6. Seosed strateegiliste arengudokumentidega ......................................................... 49

6.1. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................... 49

6.2. Põltsamaa valla üldplaneering .............................................................................. 49

6.3. Strateegia "Eesti 2035"........................................................................................ 50

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

3 / 54

6.4. Eesti keskkonnastrateegia 2030 ............................................................................ 51

6.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ...................................................................... 51

6.6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 .................................................... 51

6.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................................. 52

6.8. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ...................................................... 52

6.9. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 .......................................................... 53

Veebikaart

shorturl.at/hitHM

Lühendite selgitus

DL – detailne lahendus

EELIS - Eesti looduse infosüsteem

EP – eriplaneering

KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KOV – kohalik omavalitsus

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS – lähteseisukohad

PlanS – planeerimisseadus

VTK – väljatöötamise kavatsus (võrdustatatud programmi mõistega PlanS mõistes)

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

4 / 54

Sissejuhatus

Tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude1

väljatöötamise kavatsus2 on esimene etapp Põltsamaa valla eriplaneeringu koostamisel. Sellele

järgneb eriplaneeringu asukoha eelvalik ning järgmisena detailne lahendus konkreetsele asukohale.

Iga planeeringu etapi juures on ka vastava täpsusastmega mõjude hindamisprotseduur.

LS ja VTK annab ülevaate eriplaneeringu koostamise eesmärkidest ja on suunisteks planeeringu

edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise läbiviimisel. LS ja VTK

määratleb tuuleparkide kavandamise eesmärgi, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest

planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtuda, koondab peamised ülesanded, mis

planeeringus lahendada tuleb, kaardistab vajalikud uuringud, mis tuleb planeerimisotsuste

tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis objekti

kavandamisega kaasneda võivad.

Täiendavalt kirjeldab LS ja VTK eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise korraldust ning

protsessi, et kõigile huvitatud osapooltele oleks arusaadav, millises ajagraafikus liigutakse ning

kuidas on tagatud töös osalemine.

LS ja VTK on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos

kavandatava tegevuse ning selle mõjude hindamise vahel.

LS ja VTK raames on sõnastatud esialgne teemade püstitus eriplaneeringu asukohavaliku koostamise

ja selle mõjude hindamise läbiviimise teostamiseks. LS ja VTK valmib pärast avalikustamise ning

koostöö läbiviimist.

1 Siin ja edaspidi peetakse mõjude hindamise all silmas mõjude hindamist kogumina, mille osadeks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH ja asjakohased mõjud. 2 KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

5 / 54

Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond

Eriplaneering ja selle mõjude strateegiline hindamine on koostatud konsultatsiooniettevõtte

Skepast&Puhkim OÜ ekspertide, täiendavalt kaasatud valdkondlike ekspertide, kohaliku

omavalitsuse esindajate, huvitatud isikute, ametkondade ning avalikkuse koostöös.

Mõjude hindamise raames teostatava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist juhib

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt KSH

juhtekspert, kes vastutab ka KSH eksperdirühma pädevuse eest. Alljärgnevalt toodud KSH

eksperdirühma liikmed on valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele

töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.

Eriplaneeringu ja mõjude hindamise konsultant Skepast&Puhkim OÜ eksperdid:

• Kadri Vaher – projektijuht, planeerija, laiapõhjaliste mõjude hindamise ekspert (valdkonnad:

sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud mõjud, visuaalsed mõjud)

• Sander Lõuk, Marko Lauri – geoinformaatika spetsialistid

• Eike Riis – KSH juhtekspert, KSH ekspert (valdkonnad: kultuuripärand, maastikud, inimese

tervis, heaolu ja sotsiaalsed vajadused)

• Moonika Lipping – KSH projektijuht, KSH ekspert (valdkonnad: väärtuslik põllumajandusmaa,

inimese tervis, heaolu, sotsiaalsed vajadused ja vara, jäätmeteke)

• Raimo Pajula – KSH ekspert (valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad

loodusobjektid, taimestik ja loomastik, rohevõrgustik, bioloogiline mitmekesisus ja muud

elusloodusega seotud teemad)

• Vivika Väizene – KSH ekspert (valdkonnad: maavarad ja maardlad, põhja- ja pinnavesi,

geoloogia ja hüdrogeoloogia)

• Aide Kaar – KSH ekspert (valdkonnad: kliimamuutused, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtted)

• Eno Lints – visualiseeringute koostaja

Täiendavad eksperdid:

• Aarne Tuule –linnustiku ekspert (linnustiku uuringu-eksperthinnangu teostaja)

• Rauno Kalda, Elustik OÜ – nahkhiirte ekspert (nahkhiirte uuringu-eksperthinnangu teostaja)

• Piret Toonpere, Lemma OÜ – mürauuringu, nähtavusanalüüsi ja varjutuse modelleerimise

teostaja

Vastavalt vajadusele kaasatakse töö käigus mõjude hindamise eksperdirühma täiendavaid eksperte.

Tellija: Põltsamaa Vallavalitsus

Huvitatud isikud:

Osaühing Irbeni

Enefit Green AS

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

6 / 54

1. Ülevaade eriplaneeringust

1.1. Eriplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

Eriplaneeringu eesmärgiks on selgitada välja kõik võimalikud tuuleparkide3 rajamiseks sobivad

asukohad Põltsamaa valla territooriumil.

Eelvaliku etapi lõpuks selguvad kõige sobivamad tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu

asukohad ning määratakse vajalikud tingimused nende ehitiste edasiseks kavandamiseks.

Eriplaneeringu I etapi ehk asukoha eelvaliku raames määratakse tuulepargi ja selle toimimiseks

vajaliku taristu põhimõtteline lahendus ja võimalikud trasside asukohad, sealhulgas

juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos võimalike liitumiskohtadega, samuti

tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne arv valitud asukohas. Tuulepargi

ala sisest taristut eelvaliku raames ei kavandata, vaid mõeldud on tuulepargi aladest väljapoole

jäävat taristut. Taristu lahendus on eelvaliku etapis üldine ning põhimõtteline ja see lahendatakse

täpsemalt detailse lahenduse raames.

1.2. Tuulepargi kirjeldus

Tuulepark3 koosneb tuulegeneraatoritest ehk tuulikutest, tuuleparki ja tuulikuid teenindavatest

teedest, pargisisesest elektrivõrgust, alajaamadest jm taristust. Tuulepark koosneb mitmest

tuulikust, st et planeeringulahendus hõlmab mitmest tuulikust koosneva tuulikupargi rajamiseks

sobivat maa-ala. Sellest tulenevalt ei otsita asukohta üksikutele tuulikutele. Tuulepark võib koosneda

ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist samal eelvaliku alal, millel on eraldi liitumispunkt,

elektri- ja sidevõrk ning vajadusel ka teedevõrk.

Kavandatavate tuulikute tipukõrgus (st masti kõrgus koos labadega) on eeldatavalt vahemikus 250-

290 m. Tuulikute lubatud asukohapõhine maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös

Kaitseministeeriumiga.

Tuulikute orienteeruv kaugus üksteisest on 500-600 m, sõltudes tuuliku mudelist ning tuulesuunast

ja -tugevusest. Täpset vundamenditüüpi hetkel teada ei ole. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks

gravitatsioonivundament, aga sõltuvalt pinnase omadustest võib olla vajalik kasutada ka nt

vaivundamenti. Vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase

ehitusgeoloogilistele omadustele. Hoonestusalad kavandatakse esialgu veidi laiemal alal ning

lahendust täpsustatakse detailse lahenduse etapis.

Asukoha eelvaliku käigus määratletakse põhimõtteline tuulepargi lahendus ehk nn võimalik

maksimaalne alternatiiv, millele mõjusid hinnatakse. Selle raames antakse võimalikud tuulikute

suurimad lubatud kõrgused ja tuulikute arv tuulepargi maa-alal, lähtudes sobiva asukoha suurusest

ja tuulikute efektiivsest paiknemisest. Kuid tuulepargi põhimõtteline lahendus täpsustub detailse

lahenduse etapis, kus selguvad tuulikute lõplikud asukohad ning parameetrid.

Tuuliku vähim kaugus lähimast elamust, s.o. alalisest või ajutisest elukohast, peab olema vähemalt

750 m.

Lisaks tuulikutele kavandatakse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis põhimõttelised asukohad

110-330 kV elektriliinidele (õhuliinid või maakaablid) liitumisteks, juurdepääsuteede asukohad jm

vajalik taristu. Piirded tuulepargi alal puuduvad.

3 Tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses on elektrijaam, mis koosneb mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

7 / 54

Tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on eelistatud olemasolevad kõrgepingealajaamad ja

olemasoleva 110 kV või 330 kV liinile kavandatavad alajaamad. Tuulepargi ja elektrivõrgu

liitumispunkti asukoha määramisel eelistatakse võimalusel olemasolevaid trassikoridore ning

kehtivate planeeringutega ettenähtud liinide trasse. Vajaduse ilmnemisel kavandatakse täiendavad

uued tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vahelised õhu- ja või maakaabelliinid ja nende

ligikaudne pikkus asukoha eelvaliku käigus.

Tuulepargi ehitamiseks ja projekteerimiseks kulub pärast EP detailse lahenduse kehtestamist ca 1,5

aastat.

1.3. Planeeringuala

Eriplaneeringu ala hõlmab kogu Põltsamaa valla territooriumi (joonis 1), kuid tuulepargi alasid

Kaitseministeeriumi kompensatsiooniala piirist ida poole ei kavandata. Liitumisi vm tuulepargiga

seonduvat taristut võib Kaitseministeeriumi piirangute alale planeerida. Planeeringuala suurus on

889,56 km². Naaberomavalitsused on Jõgeva, Järva, Tartu, Viljandi ja Põhja-Sakala vallad.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku etapi – I etapp – läbiviimisele järgneb tuulepargi

alade asukoha detailse lahenduse koostamine ja mõjude hindamine – eriplaneeringu II etapp.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering tervikuna (I ja II etapp) loob aluse tuulepargi ja selle

toimimiseks vajaliku taristu ehitusõiguse määramiseks, projekteerimiseks ning ehitusloa

taotlemiseks ja väljastamiseks.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

8 / 54

Joonis 1. Eriplaneeringu ala on kogu Põltsamaa valla territoorium.

1.4. Planeerimise põhimõtted

Planeerimise põhimõtted on oluliseks eelduseks kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel.

Planeerimise põhimõtted tuginevad PlanS-ile ja planeerimise heale tavale ning need on aluseks

planeeringu koostamise käigus valikute tegemisel.

Tuulepargi asukoha eelvaliku raames arvestatakse täiendavalt järgmiste printsiipidega:

• Tuulepark peab arvestama majanduslike-, sotsiaalsete-, riigikaitseliste- ja keskkonnakaitseliste

piirangutega, sh kaitsealuste objektide kaitse-eesmärkidega ning võimalikult vähe häirima oma

asukoha piirkonna asustust, keskkonda (miljööd), sh vaateid maastikule. Koostöös kaasatavate

ametiasutuste ja kohalike elanikega tuvastatakse olulised tuulepargist mõjutatavad loodus-,

majandus- ja sotsiaalsed keskkonnaaspektid, mida mõjude hindamise raames lähemalt

uuritakse. Osapooltega kokkulepitud sobivate uurimismeetodite abil selgitatakse välja

asjassepuutuvad leevendus- ja ennetusmeetmed.

• Tuulepargi ehitus-, käitamis- ja sulgemiseaegsed võimalikud keskkonnamõjud selgitatakse välja

olemasoleva parima võimaliku teadmise põhjal.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

9 / 54

• Tuulepargi asukoha valikul arvestatakse nii avalike huvide kui ka riigi ülesannete ja kohustusega

energiasõltumatuse tagamiseks, vajadusega minna elektritootmisel üle taastuvatele allikatele

(maismaatuuleparkidel on selles oluline roll), kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseks

ning kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Võimalusel arvestatakse tuuleenergia tootmise

tehnoloogia arenguga.

1.5. Eriplaneeringu protsess

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine jaguneb asukoha eelvaliku ning detailse lahenduse

koostamise etapiks. Detailne lahendus on võrdustatud detailplaneeringuga ning on aluseks

ehitusprojekti koostamiseks. Asukoha eelvaliku etapp on üldisem, andes põhimõttelise lahenduse

tuuleparkide esialgsete alade ning lahenduse osas.

Praegu koostatav lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus on ülesande

püstitus asukoha eelvaliku koostamiseks.

Eriplaneeringu koostamise protsess on kujutatud joonisel 2.

Antud hetkel koostatakse asukoha eelvaliku etappi (punktid 1 ja 2 joonisel 2), mille käigus leitakse

sobivaimad asukohad tuuleparkide rajamiseks analüüsides nii looduskeskkonna,

sotsiaalmajanduslikke kui ka kultuurilisi mõjusid.

Eriplaneeringu raames tehakse tihedalt koostööd avalikkuse, kohalike elanike, ametkondade,

kolmanda sektori jt huvitatud osapooltega, et tagada võimalikult paljude huve ja arvamusi arvestav

lahendus.

Joonis 2. Eriplaneeringu koostamise protsessi skeem.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

10 / 54

1.6. Asukohtade esialgne eelvalik ning kriteeriumid

LS ja KSH VTK koostamisel teostati esmane analüüs tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete

sobivate ja välistavate asukohtade määramiseks. Välja valitud esialgsed alad (joonis 5) on need,

mille hulgast leitakse mõjude hindamise tulemusena tuuleparkide asukohtadena sobivad alad.

Tuuleparkide arendamiseks sobilike esialgsete asukohtade väljaselgitamise aluseks on võetud täna

väljakujunenud praktika läbi teadaolevate välistamis- ja kaalutluskriteeriumite rakendamise.

Analüüsi tulemusi veebikaardina on võimalik vaadata Põltsamaa valla tuuleenergeetika

eriplaneeringu rakenduses: shorturl.at/hitHM.

Välistamis- ja kaalutluskriteeriumite valiku aluseks on asjakohased Eesti õigusaktid, vastu võetud

Põltsamaa valla üldplaneering ning valdkondlike ekspertide arvamused. Kaitstavatele

loodusobjektidele on rakendatud Keskkonnaameti poolt välja töötatud soovituslikke puhvreid ja

nõudeid, millega arvestada tuuleparkide kavandamisel4.

Keskkonnaameti poolt välja töötatud soovituslike puhvrite arvestamisel on aluseks võetud Eesti

looduse infosüsteem (EELIS). Liikide puhul, kelle osas soovitab Keskkonnaamet puhvrit arvestada

alates pesapaigast ja kelle pesapaigad on EELISes registreeritud, on puhvrid mõõdetud pesapaigast.

Juhul kui pesapaika EELISes märgitud ei ole, on puhver mõõdetud elupaigast.

MTÜ KOTKAKLUBI ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt on koostamisel „Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs“5 (tellija: Keskkonnaministeerium), mille tulemustest lähtuvalt täpsustatakse vajadusel

linnustiku kaitsega seotud puhvrite ulatust. Neid uuringutulemusi on kavas arvesse võtta

eriplaneeringu I etapis tuuleparkideks sobivate arendusalade määramisel.

1.6.1. Välistavad kriteeriumid

Välistavatest kriteeriumitest lähtuvalt moodustuvad planeeringualale ebasobivad alad, mis võimalike

tuulepargi aladena esialgu välistatakse.

Juhul, kui ala sees on erisusi ning vajalik on tingimuste kaalumine, siis on tegemist

kaalutluskriteeriumiga (vt ptk 1.6.2) ning ala jääb võimaliku potentsiaalse tuulepargi alana kaardile

alles. Nende alade sobivus selgub mõjude hindamise käigus.

LOODUSKESKKOND

• Kaitseala, hoiuala, püsielupaik, Natura 2000 ala

Puhvervöönd (kaugus kaitstava ala piirist)6:

- kui kaitse-eesmärgiks ei ole linnud või nahkhiired – 100 m;

- kui kaitse-eesmärgiks on linnuliigid – 600 m. Kui kaitstaval alal esineb linnuliik, mille

liigikaitse puhver on suurem, siis rakendub selle liigi puhver;

- kui kaitse-eesmärgiks on nahkhiireliik – 600 m.

Puhvreid omavahel ei liideta.

• Linnuliigi püsielupaik või kaitstaval alal asuv pesapaik/elupaik

Puhvervöönd:

4 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes, seisuga 10.11.2021 5 „Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis-, puhke- ja toitumisalad) analüüsina ja kaardikihtidena. Analüüsi tulemused aitavad loodusväärtusi kahjustamata ja rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes paremini planeerida maismaale potentsiaalseid tuuleenergia alasid. 6 Käesolevas loetelus määratud puhvervööndit arvestatakse alates tuulepargi ala piirist või laba kaugeimast ulatusest (projektsioonist maapinnal), mitte mastist.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

11 / 54

- must-toonekurg, I kaitsekategooria – 3000 m (kaugus püsielupaigast või kaitsealal

asuvast pesapaigast);

- suur-konnakotkas, I kaitsekategooria – 3000 m (kaugus püsielupaigast või kaitsealal

asuvast pesapaigast);

- kotkad, I kaitsekategooria (v.a suur-konnakotkas) – 2000 m (kaugus püsielupaigast

või kaitsealal asuvast pesapaigast);

- kaitsealused röövlinnud (v.a I kaitsekategooria kotkad), sh kassikakk, habekakk,

väike-pistrik, kanakull – 1000 m (kaugus püsielupaigast või kaitstaval alal registrisse

kantud pesapaigast)7;

- kanalised (metsis, teder, laanepüü, rabapüü) – 1000 m (kaugus püsielupaigast, kui

liik on kaitse-eesmärgiks, või muul kaitstaval alal paikneva registrisse kantud

elupaiga piirist – nii aladel, kus liik on kaitse-eesmärgiks, kui ka teistel aladel);

- kaksbiotoobilised sookahlajad (rüüt, suurkoovitaja, mustsaba-vigle) – 1000 m

(kaugus kaitstaval alal registreeritud elupaiga piirist).

Puhvreid omavahel ei liideta.

• I kaitsekategooria loomaliigi püsielupaik või kaitstaval alal asuv elupaik, v.a linnud

ja lendorav

Puhvervöönd:

300 m (kaugus püsielupaigast või registrisse kantud leiukoha piirist).

ASUSTUS

• Elu- ja ühiskondlik hoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone ETAK-i järgi ning perspektiivne elamu- ja ühiskondliku

hoone maa-ala üldplaneeringu järgi.

Puhvervöönd: min 750 m (joonis 3)

Asukohavaliku alade määramise etapis koostatakse müra modelleering ning asukohtades,

kus müranorm seda lubab, saab puhvervöönd olla 750 m, muul juhul on puhvervöönd

elamutest ja ühiskondlikest hoonetest 1 km.

• Tiheasustusala (joonis 4)

Vastu võetud Põltsamaa üldplaneeringu kohased tiheasustusalad.

Puhvervöönd: min 1000 m (joonis 3)

• Kalmistu

Kalmistuste info tugineb vastu võetud Põltsamaa üldplaneeringule, seisuga august 2022.

Puhvervöönd: 500 m puhver.

• Puhkeala

Puhkealade info tugineb vastu võetud Põltsamaa üldplaneeringule, seisuga august 2022,

puhkealade hulka on arvestatud puhkeala maakasutusega alad ning väärtuslikud puhkealad.

7 Arvestatud on kanakulli, kodukaku, händkaku, hiireviu ja herilasviuga. Kassikakku, habekakku ja väike-pistrikku hetkel teadaoleva info alusel Põltsamaa vallas või naaberomavalitsustes asukohas, kust puhvervöönd ulatuks Põltsamaa valla territooriumile, ei esine. Täiendavate liikidega arvestatakse juhul, kui planeeringu koostamise ajal leitakse pesapaik või moodustatakse püsielupaik ning info on kantud registrisse või tehtud planeeringu koostajale teatavaks muul moel.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

12 / 54

Puhvervöönd: esialgu välistavat puhvrit ei määrata, vajadust kaalutakse asukohavaliku alade

kavandamise ja KSH käigus.

Joonis 3. Puhvervööndid elamutest, ühiskondlikest hoonetest ja tiheasustusaladest. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutused kajastuvad rakenduses, need alad koos puhvritega on elu või ühiskondliku hoone ning tiheasustusala puhvrite sees ja eraldi täiendavat ala ei moodusta.

TARISTU

• Riigitee

Olemasolev riigitee ETAK-i alusel, persp. riigitee üldplaneeringu alusel, Põltsamaa-Adavere

ümbersõit teeprojekti alusel.

Puhvervöönd: 250 m ehk tuuliku minimaalne kogukõrgus8.

• Elektriliin, 35-330 kV

Puhvervöönd: 250 m ehk tuuliku minimaalne kogukõrgus6.

8 Kuna täna 290 m kõrguseid tuulikuid veel ei eksisteeri, siis on max tuuliku kõrgus arvestatud perspektiiviga ning puhvrite määramisel, kus on vajalik arvestada tuuliku kõrgusega, lähtutakse eelvaliku etapis minimaalsest kõrgusest, mis on 250 m ning detailses lahenduses täpsustatakse puhvri kaugust kavandatava tuuliku tegelikust kõrgusest lähtuvalt.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

13 / 54

• Ohtlik ettevõte ohualaga

Maa-ameti ja Päästeameti info seisuga august 2022.

Joonis 4. Üldplaneeringu kohased tiheasustusalad.

RIIKLIK HUVI

• Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga

Riigikaitselise ehitise info tugineb Kaitseministeeriumi infole9.

• Riigikaitse kompensatsioonialast väljapoole jääv maa-ala

Riigikaitse kompensatsiooniala on piirkond, kuhu on võimalik elektrituulikuid ja tuuleparke

rajada pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, mis eeldatavalt toimub

2025. aastal. Kompensatsiooniala idapiirist ida poole jäävate elektrituulikute rajamist

Kaitseministeerium ei kooskõlasta (joonis 1), mistõttu sinna alasse koostamisel oleva

eriplaneeringu raames tuulikuid ei kavandata.

Riigikaitse kompensatsiooniala info on väljastatud Kaitseministeeriumi poolt jaanuaris 2022.

• Mäeeraldis koos teenindusmaaga

9 Kaitseministri 26.06.2015. a määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta’’ Lisa 1.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

14 / 54

Info tugineb Maa-ameti infole seisuga august 2022. Enamik Põltsamaa valda jäävad

kaevandusload kehtivad aastani 2040, mistõttu käsitletakse neid välistavate aladena.

Pudivere karjääri kaevandusluba kehtib aastani 2025, kuid kuna see jääb muude välistavate

puhvrite alla, ei ole vajalik selle ala erandina kaalutlev käsitlemine.

• Kultuurimälestis kaitsevööndiga

Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, etnograafilise, linnaehitusliku,

teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt,

mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele. Kultuuri-

mälestis muinsuskaitseseaduse järgi riigi kaitse all olev kinnis- või vallasmälestis või selle

osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm. Kultuurimälestiste info tugineb

Kultuurimälestiste registrile seisuga august 2022.

Täiendavalt on välistatud sellised eelvaliku alad, mis oma kuju, asendi vm asjaolu tõttu ei oma

potentsiaali tuulepargi kavandamiseks.

ESIALGSED ASUKOHA EELVALIKU ALAD

Joonis 5. Esialgsed asukoha eelvaliku alad pärast välistavate kriteeriumite rakendamist.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

15 / 54

Juhul, kui mõne esialgse eelvaliku ala puhul tekib mõjude hindamise käigus vajadus korrigeerida

selle piiri mõne esialgselt välistatud ala arvelt, siis on võimalik seda kaaluda töö käigus. Vastavat

kaalumist tehakse vaid erandkorras ja väga põhjendatud juhtudel ning juhul kui olemasolevad

andmed, teostatavate uuringute ja mõjude hindamise täpsusaste seda võimaldavad.

1.6.2. Kaalutluskriteeriumid

Kaalutluskriteeriumitest lähtuvalt on planeeringualale lisatud täiendavad infokihid alade ja

objektidega, mida on vaja täiendavalt analüüsida ja nende sobivust tuulepargi alana hinnata (vt

veebirakendust).

Kaalutluskriteeriumiga objektidele puhvervööndeid määratud ei ole, vajadusel määratakse need

eriplaneeringu edasise protsessi raames.

LOODUSKESKKOND

• Kaitsealuste loomaliikide leiukohad (v.a linnud, nahkhiired ja lendorav10);

• Kaitsealuste linnuliikide leiukohad;

• Kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad ning liikumisteed elupaikade ja toitumisalade

vahel;

• Lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad väljaspool kaitsealasid;

• Nahkhiirte leiukohad (II kaitsekategooria) ja rändekoridorid;

• Lendorava leiukohad (I kaitsekategooria)11;

• I, II ja III kaitsekategooria taime-, seene- ja samblikuliikide leiukohad;

• Metsise elupaikade omavahelist sidusust tagavad alad;

• Väärtuslike ökosüsteemidede alad (kattuvus ELME12 ja IRENES13 projektide kaardikihtidega);

• Kaitstav looduse üksikobjekt ja selle kaitsevöönd;

• Projekteeritavad kaitsealused loodusobjektid14;

• Vääriselupaigad (kõik VEP alad riigimaal ning lepinguga VEP alad eramaal)15;

• Rohevõrgustik.

ASUSTUS JA KULTUUR

• Valla keskusalad väljapool tiheasustusalasid;

• Palverännutee;

10 Lendoravat käesoleva dokumendi koostamise seisuga Põltsamaa vallas või naaberomavalitsustes asukohas, kust puhvervöönd ulatuks Põltsamaa valla territooriumile, teadaolevalt ei esine. Kuulub arvestamisele juhul, kui planeeringu koostamise ajal avastatakse, info on kantud registrisse või tehtud planeeringu koostajale teatavaks muul moel. 11 Käesoleva dokumendi koostamise seisuga Põltsamaa vallas või naaberomavalitsustes asukohas, kust puhvervöönd ulatuks Põltsamaa valla territooriumile, teadaolevalt ei esine. Kuulub arvestamisele juhul, kui planeeringu koostamise ajal avastatakse, info on kantud registrisse või tehtud planeeringu koostajale teatavaks muul moel. 12 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“: https://keskkonnaagentuur.ee/elme#okosusteemide-seisun 13 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“: https://storymaps.arcgis.com/stories/2c2b3527e2134450b321e6e8a7100a14 14 Juhtumipõhiselt konsulteeritakse objekti/ala (perspektiivse) valitsejaga. 15 VEP võib paikneda tuulikute vahel ja tuuleenergia tootmiseks sobiva ala sees.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

16 / 54

• Ilusa vaatega koht ja ilusa vaatega teelõik;

• Kohaliku kaitse all olevad kultuuriobjektid: pärandkultuuriobjektid, XX sajandi

arhitektuuripärandi objektid, maaehituspärandi objektid, miljööväärtuslikud alad;

• Muud väärtuslikud kultuuriobjektid: looduslikud pühapaigad, muistised ja pärimuspaigad16;

• Väärtuslik maastik.

TARISTU

• Kohalik tee kaitsevööndiga (10 m).

RIIKLIK HUVI

• Maardla ala;

• Maaparandussüsteemi võrk ja eesvool;

• Veekogu koos ehituskeeluvööndiga

Täna kehtiva seaduse alusel ei ole lubatud tuuliku ehitisealuse pinna ehk hoonestusala

ulatumine ehituskeeluvööndisse ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames ei saa

ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Kuna tuulikute täpsem paigutus selgub detailse

lahenduse etapis, on eelvaliku raames tegu kaalutluskriteeriumiga. Ehituskeeluvööndiga

arvestamise täpsemad asjaolud selguvad koostöö käigus Keskkonnametiga.

Ehituskeeluvööndi kajastamisel on aluseks võetud Maa-ameti kohane ranna ja kalda

ehituskeeluvöönd, seisuga august 2022. Järgneva planeeringulahenduse koostamise käigus

võetakse arvesse ajakohane ehituskeeluvöönd, kus arvestatakse mh metsamaa erisusega,

kus ehituskeeluvöönd ulatub piiranguvööndi piirini.

• Väärtuslik põllumajandusmaa – info tugineb Põltsamaa üldplaneeringule;

• Kavandatava lasketiiru alternatiivid koos piiranguvööndiga – Info tugineb Põltsamaa

üldplaneeringule;

• Üleujutusalad – Info tugineb Põltsamaa üldplaneeringule;

• Arheoloogiatundlikud alad

Hetkel ei ole Muinsuskaitseamet seda infot edastanud.

1.7. Läbiviidavad uuringud

Eriplaneeringu raames teostatakse uuringud, mis on vajalikud tuuleparkide asukoha leidmiseks ning

mõjude hindamise läbiviimiseks.

Eriplaneeringu I etapi koostamise raames viiakse läbi järgmised uuringud:

• Nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta

visualiseeringud fotomontaažina

Töö eesmärk on illustreerida tuulikute paiknemisest tulenevat võimalikku visuaalset mõju ning

see info on aluseks visuaalse mõju hindamisele. Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus

nähtavusanalüüsi alusel on elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav

objekt või kus esineb oluline avalik huvi (5 km raadiuses).

• Linnustiku uuring eksperthinnanguna

16 Objektide täpsem nimekiri selgub koostöös Muinsuskaitseametiga.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

17 / 54

Töö eesmärgiks on esialgse analüüsi käigus selgunud tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete

sobivate alade osas täiendada olemasolevaid andmeid. Registritele, andmebaasidele,

seireandmetele, varasematele uuringutele ning muule olemasolevale asjakohasele teadaolevale

ja kättesaadavale informatsioonile tuginedes täpsustatakse oluliste linnuliikide esinemist, puhke-

ja toitumisalasid, igapäevast liikumist ning rändekoridore. Arvesse võetakse ka koostamisel oleva

üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemusi (koostaja: Eesti Ornitoloogiaühing, eeldatav

valmimisaeg 2022. aasta teine pool). Töö käigus kogutud andmed on aluseks linnustikule

avalduva mõju hindamisele.

• Nahkhiirte uuring eksperthinnanguna

Töö eesmärgiks on esialgse analüüsi käigus selgunud tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete

sobivate alade osas täiendada olemasolevaid andmeid. Registritele, andmebaasidele,

seireandmetele, varasematele uuringutele ning muule olemasolevale asjakohasele teadaolevale

ja kättesaadavale informatsioonile tuginedes täpsustatakse oluliste nahkhiireliikide esinemist,

puhke- ja toitumisalasid, igapäevast liikumist ning rändekoridore. Töö käigus kogutud andmed

on aluseks nahkhiirtele avalduva mõju hindamisele.

• Mürauuring

Töö eesmärgiks on hinnata tuulepargi töötamisega kaasnevaid võimalikke müratasemeid ja müra

levikut piirkonna müratundlikele aladele17. Tegemist on tuulepargi käitamisaegse

müraanalüüsiga. Uuring sisaldab müra leviku (müratasemete) modelleerimist (mürakaarti)

lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest ning

analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse maksimaalsele

stsenaariumile (võetakse aluseks eeldatav maksimaalne tuulikute arv valitud asukohas). Müra

leviku modelleerimisel lähtutakse ebasoodsatest tingimustest. Hinnatakse ka kasutusaegset

madalsageduslikku müra, tuginedes seni teostatud uuringutele ja mõõtmistele tuuleparkides

ning uusimale teaduskirjandusele ning antakse kvalitatiivne hinnang ehitusaegsele mürale (ilma

mürakaardita). Vajadusel käsitletakse ka müra kumulatiivsust (ilma mürakaardita). Uuringu

koostamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning

müranormidest. Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega.

• Varjutuse modelleerimine/hindamine

Töö eesmärgiks on hinnata tuulepargi töötamisel tekkivat varjutust ja selle mõju tundlikele

objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Määratakse elektrituulikutest tingitud varjutuse

ajaline kestvus (h/a) kartograafiliselt ning antakse tekstiline eksperthinnang varjutuse mõjule.

Töö raames koostatakse varjutuskaardid halvima teoreetiliselt võimaliku ja reaalselt tõenäolise

olukorra kohta. Reaalselt tõenäolise olukorra osas koostatakse varjutuskaardid nii metsaaladega

arvestava kui mittearvestava olukorra osas. Tundlikel aladel, kus varjutuskaardi alusel võib

esineda varjutust, koostatakse varjutuskalendrid. Varjutuse modelleerimine teostatakse

spetsiaaltarkvaraga.

• Rohevõrgustiku sidususe eksperthinnang

Töö eesmärgiks on analüüsida olemasoleva rohevõrgustiku sidusust ja tuua välja võimalike

tuuleparkide mõjud rohevõrgustikule. Leitakse kriitilised (nõrgema sidususega) paigad, mille

puhul tuleb tuulikute paigaldamisest loobuda või seada eritingimusi. Sidususe hindamisel

arvestatakse koosmõjusid muude arendustega. Uuring on aluseks rohevõrgustikule avalduva

mõju hindamisele.

17 Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

18 / 54

Uuringute täpsusaste vastab eriplaneeringu I etapi täpsusastmele. Eriplaneeringu esimese etapi

mahtu ei kuulu ulatuslikud ja pikaajalised loodusuuringud/vaatlused, täpsed müra modelleeringud,

sotsiaalmajanduslikud uuringud jne. Täpsemad uuringud viiakse läbi eriplaneeringu teises ehk

detailse lahenduse väljatöötamise etapis, mil on teada tuulepargi jaoks sobilikud asukohad, võimalik

on määrata tuulikute konkreetsed positsioonid ning selgunud on muud vajalikud detailid (tuuliku-

tüübid, vundamendid, tehnilised lahendused vms). Alles siis on võimalik tuulepargialasid täpsemalt

uurida.

Eriplaneeringu I etapi raames pannakse kokku detailse planeeringulahenduse ja selle KSH

koostamiseks vajalike edasiste uuringute plaan, mis sisaldab puuduolevate andmete saamiseks

sisulisi ettepanekuid erinevate oluliste valdkondade mõjude hindamiseks vajalike uuringute kohta.

Uuringute plaan kirjeldab uuringute sisu, kasutatavat metoodikat, eeldatavat kestust ja indikatiivset

eeldatavat maksumust. Plaani koostamisel arvestatakse ka mõistlikkuse põhimõttega. Plaan

koostatakse sellise täpsusega, mille saab võtta aluseks eriplaneeringu teise etapi hanke läbiviimisel.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

19 / 54

2. Ülevaade mõjude hindamisest

Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi mõjude hindamine, mille osadeks on keskkonnamõju

strateegiline hindamine ehk KSH ja asjakohaste mõjude hindamine.

Mõjude, sh KSH läbiviimise aluseks on mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK)18, milles

määratletakse mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv

keskkonnamõju. Mõju hindamise tulemusi võetakse arvesse eriplaneeringu koostamisel.

2.1. KSH eesmärk

Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest lähtuv mõjude hindamine. KSH eesmärk on arvestada

keskkonnakaalutlusi strateegilise planeeringudokumendi koostamisel ja kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

KSH viiakse läbi planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks. KSH käigus käsitletakse looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile ning varale (vara ohtu seadmise seisukohast) avalduda võivaid mõjusid.

2.2. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk

PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt tuleb eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid, samuti tuleb hinnata ehitatud keskkonnale avalduvaid ruumilisi mõjusid ning selgitada välja

kavandatava tegevuse positiivsed ja negatiivsed küljed, keskkonna taluvuse piir ning võimalused ja

meetmed ebasoodsate mõjude vältimiseks ja/või leevendamiseks.

Kui planeeringulahenduse koostamise käigus ilmneb mõni täiendav asjakohane mõju, mida KSH

hindamine ei kata, viiakse läbi vastava valdkonna asjakohase mõju hindamine, et tagada

tasakaalustatud planeeringulahenduse väljatöötamine. Uute esile kerkivate teemade puhul

kaalutakse, kas tegemist on planeeringu lõppeesmärki arvestades asjakohase teemaga ja kas see

vajab asjakohaste mõjude hindamist. Asjakohaste mõjude määramisel on oluline arvestada kohaliku

omavalitsuse, ametkondade, avalikkuse jt huvitatud osapoolte arvamustega. Kui protsessi käigus on

hinnatud olulised keskkonnamõjud (KSH), kuid näiteks kogukonda huvitavad asjassepuutuvad

teemad seal ei kajastu ning kui KeHJS-e kohaselt neid teemasid kajastama ei pea, käsitletakse neid

asjakohase mõju hindamise mahus. Nende mõjude hindamisega seotud teemade lahendamiseks

tuleb planeeringu käigus vastused leida ning vajadusel koostada täiendavad uuringud. Oluline on

selliste teemade tõstatamine, mille arvesse võtmine on planeeringu käigus vajalik, et otsustaja saaks

langetada adekvaatse lõppotsuse kõiki teadaolevaid asjakohaseid aspekte arvestades. Täiendavate

mõjude hindamise vajalikkuse ilmnemine planeeringu koostamise käigus on planeerimisprotsessi

loomulik osa19.

Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse tasakaalustatult nii looduskeskkonna, sotsiaalsete,

majanduslike, kultuuriliste kui ka muude oluliste teemavaldkondadega.

18 Kuigi 13.01.2022 jõustunud planeerimisseaduse muudatusega asendati KSH väljatöötamise kavatsus KSH programmiga, millele kohalduvad KeHJS tulenevad nõuded, siis antud juhul on tegemist väljatöötamise kavatsusega. Haldusmenetluse seaduse § lg 5 kohaselt, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Allikas: haldusmenetluse seadus, eRT 19 Vt Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, 2018. Ptk 6

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

20 / 54

3. Eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus tugineb planeeringuala ruumilisele ulatusele, milleks on

kogu Põltsamaa valla territoorium. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kirjeldamisel lähtutakse

mõjutatavast keskkonnast, maismaa tuuleparkide arendamise etappidest ning nende raames

tehtavatest töödest.

Tuuleparkide arendamine koosneb järgmistest etappidest:

• ehitusetapp, mis hõlmab endas ala ettevalmistamist ehitustegevuseks (nt metsa

raadamine, maa kuivendamine, pinnasetööd) ja ehitustegevuse läbiviimist (tuulikute

vundamentide rajamine, tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu väljaehitamine, tuulikute

paigaldamine);

• kasutusetapp, mis hõlmab endas tuulikute töötamist, hooldamist ja remonti ning tuuleparki

teenindava taristu kasutamist, hooldamist ja remonti;

• sulgemisetapp, mis hõlmab endas tuuleparkide likvideerimist (tuulikute demonteerimine,

vundamentide eemaldamine, vajadusel tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu

likvideerimine) ja kasutusel olnud alade korrastamist.

3.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Põltsamaa valla territooriumil asub kümme loodusala ja kaks linnuala, mis kuuluvad

üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku20. Täielikult jääb Põltsamaa valla territooriumile viis

loodusala – Aidu, Aidu soo, Andressaare, Kaasiku ja Padinassaare loodusalad. Osaliselt hõlmavad

Põltsamaa valda Alam-Pedja, Endla, Kirikuraba, Siniküla ja Tooni loodusalad ning Alam-Pedja ja

Endla linnualad. Pindalalt suuremad Natura alad on Alam-Pedja loodusala ja Alam-Pedja linnuala

valla lõunaosas ning Endla loodusala ja Endla linnuala valla põhjaosas. Täpsema ülevaate Natura

alade paiknemisest planeeringualal annab eriplaneeringu veebikaart.

Tabel 1. Põltsamaa valla territooriumil asuvad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid. Allikas:

EELIS, seisuga 20.08.2022

Natura ala nimetus/ registrikood

Pindala, ha

Asukoht Kaitse-eesmärk

Aidu loodusala/

RAH0000178

315,6 Kaavere, Pudivere ja Aidu külad

Suure loodusväärtusega metsa- ja lammikooslused, ohustatud ja kaitsealused liigid ja nende elupaigad

I lisas nimetatud vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050)

II lisas nimetatud liik, mille isendite kasvukohta kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

Aidu soo loodusala/

RAH0000635

332,6 Aidu ja Kaavere külad

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Alam-Pedja loodusala/

RAH0000577

34 671,9 Altnurga, Jüriküla, Lebavere, Nõmavere, Pikknurme,

Umbusi, Väike-

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

20 EELIS, seisuga 20.08.2022

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

21 / 54

Kamari, Võisiku külad

puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi- lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0)

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur- kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)

Andressaare loodusala/

RAH0000177

3,6 Lebavere küla I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on puisniidud (*6530)

Endla loodusala/

RAH0000625

10 161 Tapiku ja Tõivere külad

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica)

Kaasiku loodusala/

RAH0000179

3,8 Kaavere küla I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on puisniidud (*6530)

Kirikuraba loodusala/

RAHO0000677

446,7 Kirikuvalla ja Tõrve külad

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Padinasaare loodusala/

RAH0000176

40,7 Kose küla I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

22 / 54

Siniküla loodusala/

RAH0000648

34,9 Altnurga küla I lisas nimetatud kaitstav elupaiga tüüp on vanad loodusmetsad (*9010)

Tooni loodusala RAH0000663/

22 Tammiku küla I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010)

Alam-Pedja linnuala/

RAH0000123

34 671,9 Altnurga, Jüriküla, Lebavere, Nõmavere, Pikknurme, Umbusi, Väike- Kamari, Võisiku külad

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas

(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba- vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e Kolmvarvas- rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Endla linnuala/

RAH0000101

10 161 Tapiku ja Tõivere külad

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra),

madukotkas (Circaetus gallicus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), lauk (Fulica atra), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser),

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

23 / 54

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Tuuleparkide mõju Natura aladele võib avalduda ehitus-, kasutus- ja sulgemisetapis ning mõjud

võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed.

Võimalikud otsesed mõjud on looduslike koosluste ning kaitstavate liikide elupaikade

hävimine/kahjustamine/killustamine rajatavate ehitiste (vundamentide, tuulikute, taristu) tõttu.

Elupaikade hävimine/kahjustamine/killustamine võib mõjutada Natura alade terviklikkust.

Tuuleparkide võimalike esialgsete sobivate asukohtade leidmisel on välistatud kattumus Natura

aladega ning nende kaitseks on rakendatud vastavaid puhvreid, mistõttu otsest ebasoodsat mõju

seoses tuuleparkidega Natura aladele eeldada ei ole. Kuna tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad

selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus, siis nende osas ei ole võimalik VTK etapis mõju

avaldumist/mitteavaldumist prognoosida.

Kaudsed mõjud võivad avalduda nii Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele kui ka

elupaigatüüpidele. Loomaliike võivad kaudselt mõjutada eeskätt nende liikumisteedel asuvad

tuulikud, mis võivad põhjustada häiringuid, barjääri või kokkupõrke- ja hukkumisriski. Kaitstavatele

elupaigatüüpidele võib kaudne mõju avalduda läbi piirkonna keskkonnatingimuste (nt veerežiimi)

muutmise tõttu, millega võib kaasneda elupaiga olemasolevate tingimuste muutumine, mis võib

omakorda ohustada liigi soodsat seisundit. Kaudsed mõjud on seotud nii tuulikute kui

taristuobjektidega.

Eriplaneeringu I etapi KSH raames hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

3.2. Kaitstavad loodusobjektid

Põltsamaa valla territooriumil on registreeritud:

• 18 kaitseala;

• 3 hoiuala;

• 21 kaitsealuse liigi püsielupaika;

• 14 kaitstavat looduse üksikobjekti.21

Kaitstavate loodusobjektide paiknemist vallas saab vaadata eriplaneeringu veebikaardilt.

Valla territooriumil leiduvatest kaitsealustest liikidest annab ülevaate Tabel 2.

21 EELIS, seisuga 24.07.2022

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

24 / 54

Tabel 2. Põltsamaa valla territooriumil registreeritud kaitsealused liigid. Allikas: EELIS, seisuga 24.07.2022

Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid

I kategooria Väike-konnakotkas; must-toonekurg; merikotkas; kalakotkas; suur- konnakotkas; kaljukotkas; rabapüü

Roosa-võrkheinik; lehitu-pisikäpp

II kategooria Metsis; rohunepp; kanakull; mustlaik- apollo; hõbe-nahkhiir; põhja-nahkhiir; suurkõrv; pargi-nahkhiir; tiigilendlane; suurvidevlane; veelendlane; kääbus-nahkhiir;

laanerähn; tõmmu- või habelendlane

Kaunis-kuldking; niidu-kuremõõk; vahelmine lõokannus; karvane maarjalepp; kahar parthein, ainulehine soovalk; sookäpp; lepa-kärbseseen; sire varjusamblik; sõrmjas tardsamblik; kirss-mõhnsamblik; oliiv-

helksamblik; kollane virvesamblik; õrn tarn; sagristarn; sale villpea; emaputk; karvane kruupsamblik

III kategooria Suur-kuldtiib; hiireviu; pisitigu, vasakkeermene; rohukonn; rabakonn; võldas; laanepüü; kodukakk; valge- toonekurg; sookurg; arusisalik; punaselg-õgija; valgelaup-rabakiil; rüüt; mudatilder; hoburästas; sõõrsilmik; herilaseviu; hink; suur- mosaiikliblikas; väike-kirjurähn

Kahelehine käokeel; laialehine neiuvaip; harilik ungrukold; vööthuul-sõrmkäpp; ahtalehine ängelhein; kuradi-sõrmkäpp; künnapuu; harilik kikkapuu; kahkjaspunane sõrmkäpp; taiga-peenpoorik; pruunikas pesajuur; balti sõrmkäpp; suur käopõll; harilik käoraamat; ohakasoomukas; hall käpp; soo-neiuvaip; tähk-rapuntsel; sulgjas õhik; roomav öövilge; rant- tähnsamblik; puna-näsasamblik; harilik kopsusamblik; suur nööpsamblik; harilik poorsamblik; karukold; rohekas käokeel; lodukannike; süstjas skapaania; Helleri ebatähtlehik; karulauk; harilik koobassamblik; haavanääts

Püsielupaigad on moodustatud järgmiste kaitsealuste liikide kaitseks: väike-konnakotkas, suur-

konnakotkas, metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg, sire varjusamblik, sõrmjas tardsamblik

ja käpalised.

Tuulepargid võivad mõjutada kaitstavaid loodusobjekte nii otseselt kui ka kaudselt.

Tuuleparkide võimalike esialgsete sobivate asukohtade leidmisega on välistatud tuuleparkide

kattumus kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikadega ning nende kaitseks on rakendatud ka

puhvreid. Seeläbi on välistatud tuulikutest tulenev otsene negatiivne mõju

(hävimine/kahjustumine/killustumine) nii kaitstavatele aladele kui ka seal asuvate liikide

elupaikadele ja leiukohtadele. Küll esineb mõningatel tuulepargiks võimalikel sobivatel aladel

kaitsealuste liikide leiukohti, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu kaitstaval alal. Peamiselt on

tegemist kaitstavate taimeliikidega. Samuti ei saa VTK etapis välistada tuuleparke teenindava taristu

otsest negatiivset mõju, sest taristuobjektide võimalikud asukohad ei ole praeguse seisuga teada

(need selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus). Kui teenindava taristu objekte

kavandatakse kaitstavale alale, ei saa välistada olulist negatiivset mõju. Kaitstavatele

loodusobjektidele või nende lähedusse tegevuse kavandamine võib põhjustada nii nende hävinemist

kui ka elu- või kasvukohtade kahjustamist või killustamist.

Kaitsealuste loodusobjektide piirkonda taristuobjektide ja tuuleparkide rajamisega võib kaasneda

elu- ja kasvukohtade olemasolevate tingimuste muutmine (nt kui tuuleparkide rajamisega kaasneb

piirkonna veerežiimi muutumine). Kaitsealuseid looma- ja linnuliike võivad tuulepargid mõjutada ka

nende töötamisega kaasnevate häiringute (müra, visuaalsed häiringud) ning füüsiliseks takistuseks

olemise tõttu. Tuulikud võivad hakata takistama liikumist elupaikade ja toitumisalade vahel või

segama linde ja käsitiivalisi nende rändeteel. Esineb oht hukkumiseks kokkupõrkes eeskätt

tuulikutega. Juhul kui kavandatakse õhuliine, ei ole välistatud ka kokkupõrge elektriliinidega.

Mõju olulisus sõltub nii tuuleparkideks valitavate alade kui ka kaasneva taristu paiknemisest

loomaliikide oluliste elupaikade ja liikumisteede suhtes, konkreetsetele tuulepargialadele lubatavast

tuulikute arvust ja kõrgusest ning tuuleparkidega kaasnevast taristust ja selle paiknemisest. Samuti

sõltub mõju olulisus kaitstava loodusobjekti tundlikkusest konkreetse mõjuteguri suhtes.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

25 / 54

Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

3.3. Loomastik

Planeeringualal leidub metsi, soid, rohumaid ja põllualasid, mis pakuvad sobivaid elupaiku enamusele

ulukiliikidest. Esindatud on põder, metskits, metssiga, hunt, pruunkaru, ilves, rebane, kährikkoer,

mäger, kobras, halljänes, punahirv, metsnugis, kivinugis, mink ja tuhkur.22 Eestis laialdaselt leviv

šaakal ei ole teadaolevalt Põltsamaa valda veel jõudnud. Linnuliikidest pakub planeeringuala elupaiku

nii mosaiik-, ava-, metsa- kui ka soomaastike liikidele. Jahilindudest on alal registreeritud hanede,

partide, metskurvitsa ja kaelustuvi küttimine. Käsitiivalistest on esindatud hõbe-nahkhiir, põhja-

nahkhiir, suurkõrv, pargi-nahkhiir, tiigilendlane, suurvidevlane, veelendlane, kääbus-nahkhiir,

tõmmulendlane ning habelendlane.

Kuna välistuskriteeriumite kohaselt tuleb tuulepargid kavandada eemale suurematest

asustusüksustest ja elamutest, siis jäävad nendeks võimalikud asukohad valdavalt vähese

inimmõjuga kohtadesse - loodusesse, kus need kattuvad erinevate maastike, aga ka

rohevõrgustikuga. Tegemist on aladega, mis on elupaikadeks erinevatele loomaliikidele, mida

kasutatakse igapäevaseks liikumiseks ja rändeks ning mis on olulised erinevate elupaikade

omavahelise sidususe tagamiseks.

Tuuleparkide mõju loomastikule võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt. Otsesed mõjud on

seotud loomastiku elupaikade kao/kahjustamise/killustamisega, mida võivad põhjustada nii

tuulepargid kui ka neid teenindav taristu. Kaitsealuste liikide kohta vt ptk 3.2.

Kaudsed mõjud on seotud tuulikute ja taristu kui barjääriga, mis võib katkestada elupaikade sidususe

või takistada loomade liikumist harjumuspärastes kohtades (elupaikade ja toitumisalade vahel,

rändel). Samuti võib tuulikute ja teatud taristuobjektidega (elektriliinidega, juhul kui kavandatakse

õhuliine) kaasneda oht (lindudele, nahkhiirtele) vigastusteks või hukkumiseks kokkupõrkes.

Loodusmaastikku lisanduvate uute füüsiliste objektide tõttu võivad pelglikud liigid hakata ka teatud

alasid vältima. Pelglikke liike võivad mõjutada ka tuuleparkide töötamise, aga ehitus- ja

lammutustöödega seotud häiringud (müra, masinate ja seadmete liikumine, inimeste kohalolu).

Mõju ulatus ja olulisus sõltub Põltsamaa valla alale planeeritavate tuulepargialade arvust ja

paiknemisest (sh erinevate tuuleparkide paiknemisest üksteise suhtes), aladele lubatavast tuulikute

arvust, kõrgusest ja ruumilisest paiknemisest, taristuobjektide paiknemisest ning loomastiku

olulisemate elupaikade, toitumisalade, liikumis- ja rändeteede asukohtadest nende suhtes. Mõju võib

avalduda nii ehitus-, kasutus- kui ka sulgemisetapis (lammutustöödega seotud häiringud) ning olla

pikaajaline (kesta tuuleparkide rajamisest kuni lammutamiseni). Kavandatava tegevuse mõju

loomastikule võib olla oluline ning seda hinnatakse eriplaneeringu I etapi KSH raames.

3.4. Taimestik

Põltsamaa valla territooriumist on suur osa (ca 44%) kaetud metsaga23 ning ca 6,5% katavad

lagesood24. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla ida-, kirde- kagu- ja lõunaosas. Valla

lääneosas on metsasus mõnevõrra väiksem. Suuremad soomassiivid asuvad valla põhja- ja

lõunaosas (Tapiku soo ja Umbusi raba). Poollooduslikest taimekooslustest esineb niitusid. Kõige

enam niitusid on valla lõunaosas, kus levivad jõgede ääres paiknevad lamminiidud.

22 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021. Keskkonnaagentuur, 2021 23 Metsaportaal, seisuga 20.08.2022 24 EELIS, seisuga 20.08.2022

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

26 / 54

Tuuleparkideks esialgselt välja valitud võimalikud alad kattuvad suures osas rohevõrgustiku ja

metsamassiividega ning kattumust on ka väärtuslike taimekooslustega. Tuuleparkideks võimalikke

alasid ei ole valitud valla lõuna- ja idaosale, kuhu jäävad valla suuremad metsa- ja soomassiivid.

Tuuleparkide mõju taimestikule avaldub eeskätt läbi taimestiku kao, mis kaasneb valdavalt

raadamise, aga ka pinnasetöödega. Tegemist on otsese mõjuga, mis avaldub ehitusetapis

(ehitustööde käigus hävinevad tuulikute, taristu ja ehitusplatside aladel esinevad kooslused).

Kaitstavatel aladel (kaitse- ja hoiualadel) ning nende vahetus läheduses asuvatele väärtuslikele

taimekooslustele on oluline otsene negatiivne mõju välistatud, sest sinna tuuleparke ei kaaluta ning

kaitstavate alade kaitseks on määratud puhvrid. Kaitstavate taimeliikide kohta vt ptk 3.2. Otsest

negatiivset mõju ei saa aga välistada väljapoole kaitstavaid alasid jäävatele metsaaladele ja

väärtuslikele taimekooslustele.

Mõju taimestikule võib kaasneda ka kaudselt seoses koosluste olemasoleva funktsioneerimise

mõjutamisega (nt piirkonna veerežiimi mõjutamise tõttu). Mõju on seotud eeskätt ehitusetapi, aga

ka sulgemisetapiga. Sulgemisetapis võib mõju avaldada juhul, kui arendatud aladele (eeskätt

tuulepargialadele) jääb või on ajas juurde tekkinud väärtuslikke taimekooslusi, mis tegevuse

likvideerimisel tuleb eemaldada või võivad saada kahjustatud. Tuuleparkide kasutusetapis olulist

negatiivset mõju taimestikule eeldada ei ole.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub tuulepargiks valitavate alade paiknemisest, aladele lubatavast tuulikute

arvust ning tuuleparkidega kaasnevast taristust ja selle paiknemisest. Mõju sõltub ka sellest, kas ja

milliseid on muud arendused ja tegevused, mis võivad taimestikku mõjutada tuuleparkidega

koosmõjus. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju taimestikule.

3.5. Vääriselupaigad

Vääriselupaik on metsaseaduse alusel kaitstav kõrge ökoloogilise väärtusega metsaala. Avalik-

õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad ning riiklikku registrisse kantud

vääriselupaigad on kaitstud25. Neis on keelatud raie, välja arvatud erakorralised raied ja kujundusraie

Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Põltsamaa valla territooriumil on seisuga 24.07.2022 registreeritud 154 kaitstavat vääriselupaika.

Neist enamik jääb valla ida- ja kaguosadele. Täpsema ülevaate vääriselupaikade asukohtadest annab

eriplaneeringu veebikaart.

Tuuleparkide asukohavaliku kriteeriumite kohaselt ei ole tuulepargid vääriselupaigal automaatselt

välistatud. Enamik vääriselupaikadest jääb võimalikest tuulepargialadest väljapoole, kuid esineb ka

kattumisi. Samuti on kohti, kus vääriselupaigad asuvad tuulepargiala vahetus läheduses. Kuna

tuulepargialasid teenindava taristu asukohad selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus, siis

ei ole välistatud, et võib esineda ka taristuobjektide kattumust vääriselupaikadega.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju vääriselupaikadele on seotud eeskätt ehitusetapiga ning

avaldub läbi raadamise. Kui raadamine toimub vääriselupaiga alal, võib sellega kaasneda

vääriselupaiga hävimine (otsene mõju). Mõjud võivad avalduda ka kaudselt läbi tuule-, valgus- ja

veerežiimi muutuste juhul, kui raadamine toimub vääriselupaiga piiril. Mõju võib avalduda nii seoses

tuulikute kui ka tuulepargiga kaasneva taristu rajamisega.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub tuulepargiks valitavatele aladele kavandate tuulikute ning

tuuleparkidega kaasneva taristu paiknemisest, mis selgub eriplaneeringu I etapis. Kuna

vääriselupaigad on enamasti väikese pindalaga, siis tõenäoliselt on tuulikute ja taristu paigutamisega

võimalik olulisi negatiivseid mõjusid ära hoida. Tuulepargi kasutusetapis ei ole olulist negatiivset

mõju vääriselupaikadele eeldada. Kuna taristu paiknemine ja muud detailid (nt millised alad

25 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

27 / 54

tuuleparkideks esmasest valikust lõpuks sobivaks osutuvad ning milline on aladele lubatav tuulikute

arv) selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus, siis käsitletakse teemat KSH aruandes.

3.6. Rohevõrgustik

Põltsamaa valla rohevõrgustik on esmalt määratud Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+, mida on

omavalitsuse tasandil täpsustatud Põltsamaa valla üldplaneeringuga26.

Põltsamaa valla rohevõrgustikku kuuluvad peamiselt metsad ning erinevad rohealad, kaitsealad,

kaitstavate liikide elupaigad, aga ka pinnaveekogud ja nende kallastel olev loodusliku taimestiku

vöönd ning puhkealad linnalise asustusega aladel ning nende vahetus läheduses. Rohevõrgustik

hõlmab Põltsamaa valla territooriumist ligi 490 km2, mis moodustab ca 55% valla pindalast.

Rohevõrgustiku üldine tihedus ja sidusus vallas on olemasolevas olukorras hea ning võrgustiku

toimimist mõjutavaid katkestusi ei esine.

Nagu on toodud loomastiku osas (ptk 3.3), jäävad tuuleparkide võimalikud asukohad valdavalt

vähese inimmõjuga kohtadesse (loodusmaastikesse), sest välistuskriteeriumite kohaselt tuleb

tuulepargid kavandada eemale suurematest asustusüksustest ja elamutest. Loodusmaastikest suure

osa moodustab rohevõrgustik. Tuuleparkide kattumine rohevõrgustikuga ei ole automaatselt

välistatud ning nagu nähtub võimalikest tuuleparkideks esialgselt välja valitud aladest (vt

veebikaart), siis kattuvad neist peaaegu kõik rohevõrgustikuga. Kattumust on nii tugialade kui ka

rohekoridoridega. Tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad ei ole VTK koostamise etapis teada

(need selguvad eriplaneeringu I etapi koostamisel), kuid vaadates võimalike tuulepargialade

paiknemist rohevõrgustiku suhtes, siis suure tõenäosusega jääb rohevõrgustikku ka nendega seotud

taristuobjekte.

Kavandatav tegevus võib mõjutada rohevõrgustikku eelkõige läbi võrgustiku sidususe,

toimimise ning olemasoleva kvaliteedi mõjutamise. Rohevõrgustikus asuv tuulepark ja sellega

kaasnev taristu võib halvendada võrgustiku toimimist, mis omakorda tähendab, et mõjutatud võib

saada loomade liikumine ning ohustatud elupaikade terviklikkus ja omavaheline sidusus. Mõju on

seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub sellest, kui palju ja mil viisil tuulepargialasid rohevõrgustikku

kavandatakse, milline on alade ruumiline paiknemine võrgustikus, lubatav tuulikute arv ja

omavaheline paiknemine ning kuidas kulgeb tuuleparkidega kaasnev taristu. Mõju sõltub ka sellest,

kas ja millised on muud arendused ja tegevused rohevõrgustikus, mis võivad võrgustiku kvaliteeti

mõjutada ka koosmõjus. Eriplaneeringu I etapi KSH raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

rohevõrgustikule.

3.7. Bioloogiline mitmekesisus

Lisaks kaitstavatele aladele (vt ptk 3.2) on looduslike alade puhul oluline ka nendel paiknevate

ökosüsteemide väärtus. Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse säilimine on tagatud vaid sellisel

juhul, kui elupaigad ja liikide levikukohad on omavahel seotud ning toimivad ühtse ökoloogilise

võrgustikuna. Oluline on ka kõrgema elurikkusega paikade ehk ökosüsteemide kuumkohtade

säilitamine arenduste käigus.

Tuuleparkide mõju bioloogilisele mitmekesisusele võib kaasneda eelkõige asukohtades, kus on

tegemist väärtuslike ökosüsteemidega (nt liigirikkad metsad, sood ja puisniidud jms). Tuuleparkide

mõju võib avalduda nii elurikkuse otseses vähenemises looduslike alade raadamisel kui ka looduslike

alade killustamises. Mõju on seotud eeskätt ehitusetapiga. Tuuleparkide kattumine ökosüsteemide

teenuste kuumkohtadega ei ole välistav kriteerium ning nagu nähtub tuulepargialadeks esialgselt

26 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.08.2022.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

28 / 54

välja valitud võimalikest aladest, siis kattuvad need ELME27 ja IRENES28 projektide kaardikihtidega.

Taristuobjektide paiknemine ja nende kattumine ökosüsteemi väärtustega ei ole VTK etapis teada.

Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele

mitmekesisusele.

3.8. Põhja- ja pinnavesi

Põhjavesi

Suur osa Põltsamaa valla territooriumist asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi põhjaveekiht on looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kaitstud või keskmiselt

kaitstud alasid leidub vaid valla põhja- ja lõunaosas. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel

on põhjavesi kõrge reostustundlikkusega. Peamised koormusallikad põhjaveele Põltsamaa vallas on

põllumajanduslik tegevus (väetiste kasutamine, sõnniku laotamine, silo- ja sõnnikuhoidlad), nõuetele

mittevastav reovee puhastamine ja mittenõuetekohase heitvee suublasse juhtimine. Ohuks põhjavee

saastumisele on ka tootmisterritooriumid, kütusehoidlad, trafoalajaamad. Enam on ohustatud

salvkaevud ning madalad puurkaevud, mida Põltsamaa vallas kasutab oluline osa

maaelanikkonnast.29

Planeeringuala põhjavesi asub 0-5 m sügavusel maapinnast. Põhjavee survepinna absoluutkõrgus

valla lõunaosas on 40 m ja põhjaosas 70 m. Valla territooriumil asub kaks põhjavee ülevoolu

piirkonda, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi survetase on maapinnast kõrgemal.

Suurem ala asub Adavere alevikus ja selle lähiümbruses, ulatudes ida suunas 800 m ning ülejäänud

suundades kuni 6,6 km kaugusele kuni valla piirini. Teine põhjavee ülevoolu piirkond asub Aidu külas.

Kuna põhjavesi on Põltsamaa vallas kaitsmata või nõrgalt kaitstud valdaval osal territooriumist, siis

jääb tuuleparkideks võimalikke esialgselt sobivaid asukohti, kus hakatakse tegema alade eelvalikut,

ka kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladele. Lisaks kattub tuulikupargi esialgsete asukohavaliku aladega

Adavere aleviku põhjavee ülevoolu piirkond.

Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt ning on seotud

peamiselt ehitus- ja sulgemisetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud peamiselt tuuliku vundamentide

rajamise ning sulgemisaegne mõju vundamentide lammutamisega. Tuulepargi kohta olemasoleva

info kohaselt (ptk 1.2) on võimalikud erinevad vundamendid, kuid millised täpsemalt, ei ole

käesolevalt teada. Vundamendi ehitamiseks on eelnevalt vaja rajada auk ning võimalik, et ka vaiade

rammimine, mis võib mõjutada ümberkaudsete kaevude vee kvaliteeti. Vundamentide lammutamine

võib samuti mõjutada vee kvaliteeti. Põhjavee nõrga kaitstuse või kaitsmatuse tõttu võivad selle

kvaliteeti mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse lekkimine keskkonda), mis on

võimalikud nii tuulepargi ehitamise, kasutamise kui ka lammutamise etapis. Töökorralduslike

meetmete ja tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega ning avarii juhtumisel selle asjakohase

likvideerimisega on oluline negatiivne mõju välditav. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui

tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda. Kõrge põhjaveetasemega piirkonnas on

suurim puudus põhjavee kerge reostatavus ja sellest tingitud võimalik vee kvaliteedi halvenemine.

Tuulikute töötamise ja kaasneva taristu kasutamisega olulist negatiivset mõju põhjaveele eeldada ei

ole.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii tuulepargiks sobivate alade ja tuulikute asukohast, põhjavee

kaitstusest konkreetsel alal, vundamentide tüübist ja nende rajamise sügavusest kui ka kasutatavast

tehnoloogiast. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju põhjaveele keskendudes

tuulikute ehitamise ja lammutamisega kaasnevatele mõjudele.

27 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 28 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“ 29 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7)

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

29 / 54

Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Põltsamaa valla territooriumil on registreeritud sadakond (täpsemalt 116) pinnaveekogu. Valla alale

jääb nii jõgesid, järvi, ojasid, kraave kui ka allikaid. Looduslikke järvesid vallas ei leidu, küll on

rajatud mitmeid pais- ja tehisjärvi. Valda läbivatest jõgedest on suuremad Põltsamaa jõgi, Pedja

jõgi, Navesti jõgi ja Kaave jõgi. Valla territooriumil asuvad peakraavid ja kraavid kuuluvad reeglina

maaparandussüsteemide koosseisu või on nende eesvoolud. Maaparandussüsteemidega on kaetud

suur osa valla territooriumist. Valla territooriumile jääb ka mitmeid märgalasid.

Tuuleparkideks sobivatest esialgsetest alade valikust nähtub, et need ulatuvad ka veekogu

ehituskeeluvööndisse. Ptk 1.6 kohaselt ei ole tuulepargialad ehituskeeluvööndis automaatselt

välistatud, tegemist on kaalutluskriteeriumiga. Ka maaparandussüsteemid ja märgalad ei ole

tuulepargi rajamisel välistavad nagu nähtub ka esialgsetest võimalikest aladest, siis esineb kattuvusi

(vt veebikaart). Küll on välistatud looduskaitsealad, mis kattuvad valla suuremate märgaladega

(Umbusi, Madise ja Kõrgeraba). Rohkem on võimalikel tuulepargialadel kattuvusi

maaparandussüsteemi aladega. Taristuobjektide paiknemine ei ole praeguses (LS ja VTK) etapis

teada, kuid arvestades eelkõige maaparandussüsteemide rohkust, siis võib eeldada, et kattuvus tekib

ka taristuobjektidega.

Tuuleparkide mõju pinnaveekogudele võib avalduda eeskätt tuulepargi ehitusetapis läbi

ehitustegevuse juhtudel, kus ehitustegevus toimub pinnaveekogude lähistel (ehituskeeluvööndis).

Mõju on seotud vee kvaliteedi võimaliku mõjutamisega. Samaväärne mõju võib avalduda ka

sulgemisetapis, kui toimub tuulikute ja (vajadusel) kaasneva taristu likvideerimine. Pinnaveekogude

kvaliteeti võivad mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse lekkimine keskkonda), mis on

võimalikud eeskätt tuulepargi ehitamisel ja lammutamisel. Oluline negatiivne mõju on ohutus- ja

keskkonnanõuete ning asjakohase tegutsemisega välditav. Muid mõjusid peale avariilistest

juhtumitest tulenevate tuulepargi kasutusetapis eeldada ei ole.

Tuulikute ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine märgaladele eeldab

kuivenduskraavide rajamist. Sellega kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit.

Maaparandussüsteemidele ehitamine võib kahjustada olemasolevat drenaaži ja mõjutada piirnevate

süsteemide jätkuvat nõuetekohast toimimist.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub tuulepargiks valitavate alade ja tuulikute ning tuuleparkidega kaasneva

taristu asukohtadest ning pinnaveekogude, märgalade ja maaparandussüsteemide paiknemisest

nende suhtes. Teemat käsitletakse KSH raames, keskendudes eeskätt ehitus- ja lammutusetapile.

3.9. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia

Põltsamaa vald paikneb valdavalt Kesk-Eesti lavatasandikul. Valla lõuna- ja kaguosa jääb osaliselt

Võrtsjärve madaliku soorikkasse piirkonda ning põhjaosa jääb Pandivere kõrgustiku lõunaserva alla.

Maa-ala reljeef on lainjas, tõustes Pandivere kõrgustiku ning langedes Võrtsjärve madaliku suunas.

Esineb nõrgalt voorestatud piirkondi. Maapinna absoluutkõrgus kõigub 35-80 m vahel merepinnast.

Pinnakatetest on levinud saviliivmoreen ja liivsavimoreen. Leidub saviliiva, liivsavi, kruusa ja liiva

ning madalamatel aladel madalsoo- ning rabaturvast. Pinnakatte paksus on suurel osal valla

territooriumist õhuke, jäädes keskmiselt alla 5 meetri. Paksema pinnakattega (5-10 m) on kaetud

Võrtsjärve madalikule jääv ala, samuti leidub paksema pinnakattega alasid moreenküngastel,

Põltsamaa jõe orus ning valla kirdeosas. Võrtsjärve madalikul ulatub pinnakatte paksus kohati

paarikümne meetrini.

Aluspõhja moodustavad enamasti Raikküla lademe (S1rk) lubja- ja dolokivi, mis lasuvad keskmiselt

1-5 m sügavusel maapinnast. Valla lõunaosas väiksemal alal Adavere lademe (S1ad) mergel ja

lubjakivid ning Narva lademe (D2nr) domeriit, aleuroliit ja liivakivi. Adavere alevikust ida suunas asub

mattunud org. Aluskorra moodustavad valdavalt pürokseengneiss, üksikute aladena graniit ja valla

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

30 / 54

kirdeosas vilgugneiss. Aluskord lasub Põltsamaa vallas 320-390 m sügavusel, sügavus suureneb

lõuna suunas. Valla keskosa läbib loode-kagu suunaline oletatav aluskorra rike.

Tuulikupargi esialgsete asukohavaliku alade põhjapoolses osas on geoloogilise ehituse

iseloomustamiseks võetud järgmiste lähimate puurkaevude läbilõiked:

• Tõivere külas Triinu kinnistu puurkaev PRK0061683:

- 0-8 m – saviliivmoreen (gQIII)

- 8-9 m – mergel (S1ad)

- 9-27 m – lubjakivi (S1ad)

• Tõivere külas Uusloigu kinnistu puurkaev PRK0050697:

- 0-1 m – Moreen (QIIIgl)

- 1-13 m - Lõheline lubjakivi (S1ad)

- 13-27 m - Lubjakivi (S1ad)

• Lõunaosas Väike-Kamari küla, Orioni kinnistu puurkaev PRK0050347:

- 0-3 m - Liivsavi kruusa vahekihtidega (QIII)

- 3-35 m - Lubjakivi, lõheline lubjakivi (S1ad-rk).30

Tuuleparkide mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusetapis ning on seotud tuulikute ja nendega

kaasneva taristu rajamisega. Mõju on seotud nii pinnase jäädava hävimisega (ehitiste alune pinnas)

kui ka olemasoleva struktuuri ja niiskusrežiimi rikkumisega tallamise tõttu (ehitustööd, masinate

liikumine). Muutused pinnases ja selle niiskusrežiimis võivad mõjutada ka taimestikku ja

loomastikku, samuti mullastikku väärtuslikul põllumajandusmaal ning seeläbi selle säilimist

sihtotstarbelises kasutamises.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub planeeritavate tuulepargialade arvust, tuulepargialadele

kavandatavatest tuulikutest ja nende arvust ning kaasnevast taristust, mille hulk ja asukohad ei ole

VTK etapis teada. Mõju hinnatakse eriplaneeringu I etapi KSH raames. Mõju sõltub ka ehitustööde

teostamise spetsiifikast, kuid see selgub alles eriplaneeringu II etapis.

3.10. Maavarad ja maardlad

Põltsamaa vallas leidub lubjakivi, dolokivi, savi, liiva, kruusa, turvast ning järvelupja ja järvemuda

(Endla maardlas). Arvele on võetud dolokivi-, lubjakivi-, savi-, liiva-, kruusa- ja turbamaardlad.

Kokku on Põltsamaa valla territooriumil registreeritud 29 maardlat31. Tähtsaim kaevandatav maavara

on lubjakivi.32 Kaevandatakse ka dolokivi, kruusa, liiva ja turvast. Ülevaate maardlate ja

mäeeraldiste paiknemisest valla territooriumil annab eriplaneeringu veebikaart.

Kuna mäeeraldistel on tuulepargialade kavandamine välistatud, siis otsest olulist negatiivset mõju

tuuleparkidest lähtuvalt neile eeldada ei ole. Küll jäävad tuuleparkideks võimalikud sobivad alad

kohati mäeeraldiste vahetusse lähedusse (Otisaare lubjakivikarjääri ja Tapiku turbatootmisala

juures) ning käesolevalt ei ole teada tuuleparkide teenindamiseks vajaliku taristu võimalikud

asukohad. Tuulepargialade kattumine maardlatega ei ole automaatselt välistatud ning nagu nähtub

esmaste tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, siis kattuvad maardlatega neist mitmed.

Samuti võib eeldada, et kavandatav taristu võib kattuda maardlatega. Jõgeva

maakonnaplaneeringuga 2030+ on valla territooriumil paiknevad maardlad jagatud kolme

kategooriasse: I kategooria (maavarade kaevandamine on soodustatud), II kategooria (enne

30 EELIS, seisuga 25.08.2022 31 Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, seisuga 08.08.2022 32 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.06.2022.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

31 / 54

kasutuselevõttu tuleb teha täiendavaid uuringuid, III kategooria (kasutuselevõtul on olulised

kitsendused 33. Valdavalt on kattumine II ja III kategooriaga.

Kavandatav tegevus võib maardlaid mõjutada eeskätt juhul, kui tuulikuid või tuuleparkidega

kaasnevat taristut kavandatakse maardla alale. Kuna tuulepargid on valdavalt pikaajalised ehitised,

siis võib nende rajamine maardlale halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Sõltuvalt tuuleparke teenindava taristu

paiknemisest, võib see hakata mõjutama ka juurdepääsu olemasolevatele mäeeraldistele.

Mõju olulisus sõltub tuulepargi rajamiseks sobivate alade ning tuuleparkidega kaasneva taristu

paiknemisest, aga ka tuulepargi arendusaladele lubatavate tuulikute arvust ja nende omavahelisest

paiknemisest. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju maavaradele ja maardlatele.

3.11. Väärtuslik põllumajandusmaa

Põllumajandus on Põltsamaa vallas üheks peamiseks majandusharuks. Väärtuslikku

põllumajandusmaad leidub suuremate ja väiksemate aladena praktiliselt kogu valla ulatuses, va

metsastel ja soistel aladel. Valla mullastik kuulub Eesti viljakaimate hulka, ületades kohati Jõgeva

maakonna keskmist (46) reaalboniteeti. Kõige viljakamad mullad asuvad Adavere aleviku, Kalme ja

Mällikvere külade ümbruses (kuni 57 hindepunkti). Kokku on Põltsamaa vallas väärtuslikku

põllumajandusmaad ca 24 200 ha ulatuses.34 Ülevaate väärtusliku põllumajandusmaa massiivide

paiknemisest planeeringualal annab eriplaneeringu veebikaart.

Tuuleparkideks võimalike alade valiku kriteeriumite kohaselt ei ole tuulepargid väärtuslikul

põllumajandusmaal välistatud ning esialgselt välja valitud alad nendega paiguti ka kattuvad.

Märkimisväärset kattumist siiski ei ole, valdavalt jäävad tuulepargialadele väärtusliku

põllumajandusmaa massiivide servaalad, kattuvust suuremate massiividega esineb üksikutel

juhtudel. Taristuobjektide asukohad selguvad eriplaneeringu I etapi koostamisel, kuid arvestades

väärtusliku põllumajandusmaa massiivide hulka ning paiknemist, siis eeldatavasti tekib kattuvus

väärtusliku põllumajandusmaaga ka taristuobjektidel.

Tuulepargid võivad väärtuslikku põllumajandusmaad mõjutada läbi ehitiste kavandamise

väärtuslikule põllumajandusmaale, millega võib kaasneda nii massiivide kasutusest välja langemine

kui ka killustamine selliselt, et nende edasine põllumajanduslik kasutus on raskendatud või muutub

ebaotstarbekaks. Mõju on seotud ehitus- ja kasutusetapiga. Kasutusaegne mõju sõltub tuulikute ja

taristuobjektide paiknemisest ning tuulepargi omanikuga saavutatavast kokkuleppest. Üldjuhul

asetsevad tuulikud selliste vahemaade tagant, mis võimaldab põllumajandustegevust. Sellisel juhul

tuulikutest olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Väärtusliku põllumajandusmaa edasist kasutamist

võib mõjutada ka nii olemasolevate maaparandussüsteemide mõjutamine (nt drenaaži

kahjustamine), väärtusliku kasvupinnase eemaldamine ehitustööde käigus kui ka pinnase

olemasoleva struktuuri rikkumine ja sellega kaasnevad muutused mullaviljakuses, taimestikus ja

loomastikus (kaudne mõju).

Mõju olulisus sõltub tuulepargiks valitavate alade ning tuuleparkidega kaasneva taristu paiknemisest,

tuulepargialade hõivatusest tuulikutega ning sellest, kuidas need paiknevad põllumajandusmaa

massiivide suhtes. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju väärtuslikule

põllumajandusmaale.

33 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ 34 Vasut võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7)

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

32 / 54

3.12. Kultuuriväärtused ja maastikud

Põltsamaa valla kultuuriväärtuste hulka kuuluvad kultuurimälestised, XX sajandi väärtuslikud

arhitektuuripärandi objektid, maaehituspärand, pärandkultuuriobjektid, maakondliku ja kohaliku

tähtsusega väärtuslikud maastikud ning miljööväärtuslikud alad. Üldised tingimused

kultuuriväärtuste säilitamiseks ja väärtuse suurendamise tagamiseks on seatud Jõgeva

maakonnaplaneeringuga ja täpsustatud vastu võetud Põltsamaa valla ÜP-s.

Kultuurimälestistena (kinnismälestistena35) on registreeritud 15 ajaloomälestist, 58

arheoloogiamälestist ja 81 ehitismälestist.36 Põltsamaa valla ajaloo- ja ehitismälestised on

koondunud peamiselt asulatesse (eelkõige Põltsamaa linna ja endistesse mõisasüdametesse.

Üksikuid ajaloomälestisi (nt ühishauad, kalmistud) esineb valla erinevates paikades.

Arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on kõige suurem Põltsamaa linnas ning Annikvere, Kalme,

Neanurme, Pikknurme, Sulustvere ja Tõrenurme külades. Kultuurimälestiste kaitset ja

kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus.

Põltsamaa vallas on registreeritud 26 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti37 (hooned).

Maaehituspärandina on registreeritud seitse rehemaja, seitse vallamaja ja 12 koolihoonet38.

Registreeritud on 523 pärandkultuuriobjekti39. Militaarpärandi objekte on registreeritud kolm40.

Vallas on seitse kalmistut, mis ei ole arvel kultuurimälestisena.

Põltsamaa valla territooriumil on kümme väärtuslikku maastikku, millest Põltsamaa-Võhmanõmme

väärtuslik maastik (pärandkultuurmaastik) on maakondliku tähtsusega. Üheksa väärtuslikku

maastikku (Vitsjärve, Pällussaare, Lustivere, Neanurme, Undi metsavahitalu, Pööra, Lahavere,

Kauru, Arisvere) on kohaliku tähtsusega (vana säilinud asustusstruktuuriga talumaastikud).

Tuuleparkide kontekstis on olulised maastikud defineeritud laiemalt kui vaid väärtuslikud maastikud.

Need on inimese poolt tajutavad, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning koosmõjul

kujunenud iseloomulikud alad, mille osas esineb oluline avalik huvi või kus paikneb mõni kohalikele

elanikele tähtis avalikult kasutatav objekt, mida tuulepark võib mõjutada. Millised maastikud

konkreetselt on siinkohal asjakohased, ei ole käesoleva dokumendi koostamisel teada - see selgub

planeerimisprotsessi käigus. Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering määratleb kokku 5

miljööväärtuslikku ala: neli ala Põltsamaa linnas ja üks ala Puurmani alevikus.

Kultuuriväärtuste täpsetest asukohtadest annab ülevaate eriplaneeringu veebikaart.

Kuna kultuurimälestised (kinnismälestised) ja nende kaitsevööndid on tuulepargialade seisukohast

loetud välistavaks kriteeriumiks (vt ptk 1.6.1), siis nende otsene mõjutamine ei ole tõenäoline.

Tuuleparkide (ja kaasneva taristu) kattumine muude kultuuriväärtustega (pärandkultuuriobjektid,

XX saj arhitektuur, maaehituspärand jms, miljööalad, looduslikud pühapaigad, muistised ja

pärimuspaigad) ei ole automaatselt välistatud. Tuuleparkideks esialgselt valitud võimalikest aladest

nähtub, et kattuvust esineb pärandkultuuriobjektidega ning vähesel määral ka kohaliku tähtsusega

väärtuslike maastikega (kattumine servaaladel). Kuna VTK etapis ei ole teada muud asjakohased

maastikud, siis ei saa välistada nendega kattumust. Samuti ei ole VTK etapis teada tuuleparkidega

kaasneva taristu asukohad, mistõttu ei saa välistada nende kattumist mõne kultuurimälestise või

muu kultuuriväärtusliku objektiga.

Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt.

35 Käesolevas EP-s ei käsitleta kultuurimälestisena kaitse all olevaid vallasmälestisi (kunstimälestisi), sest need asuvad hoonetes, mida EP-ga ei mõjutata. EELK Põltsamaa kirik ja EAÕK Põltsamaa kirik asuvad Põltsamaa linnas. EELK Põltsamaa kirik ja Lustivere mõisa peahoone on kultuurimälestised (vaadatud 04.07.2022). Kultuurimälestisena kaitse all olevad hooned ja Põltsamaa linn tiheasustusalana on tuuleparkide EP kohaselt välistavad kriteeriumid. 36 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 01.07.2022 37 Kultuurimälestiste riiklik register (XX sajandi arhitektuur) 38 Kultuurimälestiste riiklik register (Maaehituspärandi andmekogu), seisuga 01.07.2022 39 Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 06.06.2022 40 Kultuurimälestiste riiklik register (Militaarpärand), seisuga 19.07.2022

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

33 / 54

Otsene mõju võib kaasneda tuulepargi kavandamisega kultuuriväärtuslikule alale või objektile,

väärtuslikule või muule avaliku huvi või kohalikele olulisele maastikule. Kaevetööd võivad mõjutada

maa sees olevaid arheoloogiaväärtusega objekte arheoloogiamälestiste esinemise piirkonnas ja

potentsiaalsetel arheoloogiaväärtusega aladel. Eeltoodud mõjud on seotud nii tuuleparkide kui ka

neid teenindava taristu ehitamisega. Otsese mõju korral võib ohtu sattuda kultuuriväärtuse säilimine.

Kaudne mõju on seotud eeskätt vaadete muutumisega. Maastike ja miljööväärtuslike alade puhul

võivad tuulepargid mõjutada vaateid. Vaadete muutumise kaudu võib avalduda mõju ka

kultuuripärandile. Mõju vaadetele on seotud ennekõike tuulepargi kasutusetapiga, aga ka

sulgemistapiga, mille käigus maastikus pikka aega domineerinud objektid eemaldatakse ning vaated

taaskord muutuvad.

Mõju olulisus sõltub tuulepargi rajamiseks sobivate alade ning tuuleparkidega kaasneva taristu

paiknemisest, tuulepargialade hõivatusest tuulikutega ning sellest, kuidas need paiknevad piirkonna

kultuuriväärtuste suhtes (sh, kuidas muutuvad vaated). Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes

käsitletakse mõju kultuuriväärtustele.

3.13. Välisõhu kvaliteet: õhusaaste ja müra

Välisõhus levivat müra tekitavad Põltsamaa vallas peamiselt tööstusettevõtted ja suurema

liiklussagedusega maanteed. Tuuleparkidega seotud müra vallas ei ole, kuna praeguses olukorras

tuulepargid puuduvad. Liiklusest lähtuv müra võib probleemiks olla (müranorme ületada)41

suuremate maanteede puhul nende vahetus läheduses (tee kaitsevööndis), kuid kaitsevööndist

kaugemal on müra valdavalt normikohane (v.a põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, mille

puhul võib ülenormatiivne müra levida ka kaugemale). Välisõhu kvaliteeti läbi õhusaasteainete tekke

ja leviku mõjutab peamiselt põllumajandustegevus ja töötlev tööstus, liikluse osas on olulised

suurema liiklussagedusega teed. Probleeme välisõhu kvaliteediga (nii müra piirnormide kui ka

saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi) vallas teada ei ole.42

Tuuleparkide mõju välisõhu kvaliteedile on eeskätt seotud välisõhus leviva müraga, mis jaguneb

ehitus-, kasutus- ja sulgemisaegseks. Ehitus- ja sulgemisaegne müra (tekib seoses ehitusmasinate

ja seadmete töö ning sõidukite liikumisega) on ajutine ning töökorralduslike meetmetega on võimalik

hoida seda normide piires. Ehitus- ja sulgemisetapis olulist mõju seoses müraga eeldada ei ole.

Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende töötamine (labade

liikumine). Müra tekitavad ka tuuliku mehaanilised osad nagu käigukast ja mootor ning tuulepargi

teenindamiseks rajatud taristu elemendid (nt alajaamad), kuid viimased ei ole olulise tähtsusega.

Tuulikute töötamisega kaasnev müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus sõltub nii tuulikute

arvust, kõrgusest ja võimsusest kui ka tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, maastiku

eripäradest ning muust maakasutusest piirkonnas.

Tuulikud nagu paljud teised heliallikad põhjustavad ka madalsageduslike helisid. Mõju on seotud

kasutusetapiga (tuulikute töötamisega). Mõõtmised tuuleparkides ja uuringud ei ole seni aga

tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus need põhjustaksid inimestele tervisemõjusid. On

leitud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli on samal tasemel kui looduslik foon43. Samas

on tuuleparkide puhul oluline tagada, et nende poolt tekitatav madalsageduslik müra, aga ka

41 Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt kehtivad välisõhus levivale mürale normid vastavalt üldplaneeringuga määratud mürakategooriatele. Müra normtasemed on omakorda kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 42 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 43 Somatic Responses to Low Frequency Noise. Leventhall, 2006; Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M, 2020

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

34 / 54

infraheli, vastaks piirkonda jäävates tundlikes hoonetes õigusaktidega kehtestatud piirväärtustele44.

Tuuleparkide rajamiseks sobivate alade esialgsete asukohtade valikust nähtub, et elamutest ja

ühiskondlikest hoonetest on kavandatud puhver 750 m ja tiheasustusaladest 1 km, mis eeldatavasti

välistab seal normide ületamise.

Õhusaasteainete teke ja levik välisõhus on seotud peamiselt ehitus- ja lammutustöödega. Eeskätt

pinnasetööde ja tolmavate ehitusmaterjalide käsitlemisega, aga ka masinate ja seadmete töö ja

sõidukite liiklemisega ehitusplatsidel ning neile suunduvatel teedel (heitgaasid). Tegemist on

lühiajalise mõjuga, mida sarnaselt ehitus- ja sulgemisaegsele mürale on töökorralduslike võtetega

võimalik hoida normide piires. Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste45 ületamist

ning seega olulise negatiivse mõju teket eeldada ei ole. Tuulepargi töötamisel ja selle teenindamiseks

mõeldud taristu kasutamisel tekib õhusaasteaineid marginaalselt. Mõju välisõhu kvaliteedile jääb ka

kasutusetapis eeldatavalt väheolulisele tasemele. Tuuleparkide rajamise mõju välisõhu kvaliteedile

õhusaasteainete osas on laiemas plaanis pigem positiivne, kuna aitab vähendada fossiilsete kütusete

kasutamist ning nende põletamisel tekkivaid saasteaineid.

Eriplaneeringu I etapi KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse tuulepargi kasutusaegset müra, mis

on seotud tuulikute töötamisega. Käsitletakse nii välisõhus levivat müra kui ka madalsageduslikku

müra ja infraheli. Ehitus- ja sulgemisaegset müra ja õhusaasteainete teket ning levikut käsitletakse

vajadusel eriplaneeringu II etapi KSH aruandes.

3.14. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse46 kohaselt on Põltsamaa vallas neli ohtlikku ettevõtet

(Airok OÜ Vitsjärve Peekon viljakuivati vedelgaasipaigaldis Vitsjärve külas, Airok OÜ Sepassaare

vedelgaasipaigaldis Pajusi külas, Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldis

Pauastvere külas ning Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla Põltsamaa linnas). A ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid Põltsamaa vallas ei ole.

Eriplaneeringu I etapi lähteseisukohtade kohaselt on tuuleparkide kavandamine ohtliku ettevõtte

ohualasse välistatud ning tuulepargi rajamiseks esialgselt valitud asukohtadest nähtub, et

ohualadesse tuuleparkideks kaalutavaid alasid ei jää. Tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad ei

ole praeguse seisuga teada.

Kemikaaliseadus kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike

käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb ohtlike käitiste mõjualas tegevuste

kavandamisel hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes kemikaaliseaduses sätestatud

korrast. Kuigi tuulepargialasid ohtlike ettevõtete ohualadesse ei kaaluta, siis ei ole praeguses seisus

võimalik välistada taristuobjektide kavandamist, kuna nende asukohad selguvad alles eriplaneeringu

I etapi koostamisel. Teemat käsitletakse eriplaneeringu I etapi koostamisel. Ohtliku ettevõtte

ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering kooskõlastada Päästeametiga.

3.15. Riigikaitse

Põltsamaa valla territooriumil asuvad järgmised riigikaitselased ehitised:

• Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskus (Jüriküla, Utsali). Riigikaitselise ehitise

piiranguvöönd puudub;

44 Madalsagedusliku müra piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning infraheli piirväärtused sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. 45 Kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ 46 Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 25.08.2022

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

35 / 54

• Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa malevkond (Põltsamaa vallasisene linn). Riigikaitselise

ehitise piiranguvöönd puudub47;

• Kaitseliidu Jõgeva maleva Utsali lasketiir (Jüriküla, Lodumetsa). Ehitisele on töövõime

säilitamiseks kehtestatud piiranguvöönd ulatusega 2000 m kinnistu piirist48.

Riigikaitseliste ehitiste paiknemine ja nende piiranguvööndid on nähtavad eriplaneeringu

veebikaardil.

Põltsamaa valla üldplaneering49 kajastab informatiivsena (strateegilise vajadusena) Kaitseliidu uue

lasketiiru alternatiivseid asukohti: 1) Jürikülas Põltsamaa vallas (olemasolev Utsali lasketiiru

asukoht), 2) Väike-Kamari külas Põltsamaa vallas ja 3) Sortsi külas Tartu vallas (ohuala ulatub

Põltsamaa valda). Üldplaneering lasketiiru lõplikku asukohavalikut ette ei näe, sest tegemist on

riiklikes huvides kavandatava objektiga, mida ei saa ÜP raames täpsemalt kavandada.

Põltsamaa valla territooriumile (Kõpu külast valla kirdeosas otse alla valla lõunapiirini Jürikülas) jääb

riigikaitse kompensatsiooniala piirjoon (vt ptk 1.3), millest ida poole eriplaneeringu raames

tuuleparke ei kavandata.

Kuna tuulepargid on riigikaitselise objekti alal, selle piiranguvööndis ja riigikaitse kompensatsiooniala

piirjoonest ida poole välistatud, siis ohtu riigikaitselisele ehitisele või selle töövõimele tuulikutest

lähtuvalt pigem eeldada ei ole, kuid lõpliku hinnangu annab sellele Kaitseministeerium50.

Eriplaneeringu I etapi koostamisel tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga ning juhindutakse

Kaitseministeeriumi poolt esitatavatest tingimustest. Kaitseministeerium selgitab planeeringu

algatajale riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ruumilist ulatust ja paiknemist ning riigikaitselise

ehitise töövõime tagamisega seotud piiranguid.

3.16. Kliimamuutused

Põltsamaa vallas on kliimamuutustega seonduvalt maakasutuse ja planeerimise kontekstis

tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid,

lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis, maapinnalähedase

veekihi veerežiimis, põllumajanduses (saagikuses, põllukultuurides) ning vee- ja

kanalisatsiooniteenuste toimimises, tormide sagenemine ja neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu

vastupidavusele, samuti võimalikud muutused ökosüsteemides ja elurikkuses.51

Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele on seotud nii tuulepargi ehitamise kui ka

kasutamisega. Ehitusaegne mõju kliimamuutustele avaldub eeskätt läbi maakasutuse muutuste. Nt

tuulikute rajamiseks metsamaale on vajalik metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku talletamist ja

sidumist. Tuuleparkide mõju kliimamuutustele seisneb ka selles, et tuuleparkide rajamine aitab kaasa

taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia osakaalu suurendamisele. See loob

energiatootmises eeldused fossiilsete kütuste kasutuse ja nende põletamisel eralduvate

kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Milline on mõju ulatus ja olulisus, sõltub nii tuulikuteks sobivate alade arvust, nende ja kaasneva

taristu alale jäävast maakasutusest kui ka tuulikute paiknemisest võimalikel arendusaladel ning

kasutatavatest tuulikutest (tüübist, arvust), samuti tuulepargi koguvõimsusest. Tuulepargid võivad

47 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 48 Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“; Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 49 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.06.2022. 50 Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ 51 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.06.2022.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

36 / 54

mõjutada lokaalsel tasandil ka mikroklimaatilisi tingimusi tuulikute vahetus läheduses. Mõjud

sõltuvad konkreetsest tuulepargist ja keskkonnast selle ümbruses ning on asukohapõhised.

Kokkuvõttes on tuuleparkidel nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid kliimamuutustele, kuid milline

on mõju eeldatav ulatus ja olulisus, ei ole LS ja VTK koostamise etapis võimalik prognoosida. Teemat

käsitletakse eriplaneeringu I etapi KSH aruandes.

3.17. Piiriülene mõju

Arvestades planeeringuala asukohta (Põltsamaa valla territoorium) ning eeldatavalt mõjutatavat

keskkonda, siis ei ole näha, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju

ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

37 / 54

4. Mõjude hindamise kirjeldus

Mõjude hindamise läbiviimise metoodika ning keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtub

tuuleparkide eriplaneeringu I etapist (alade asukoha eelvalik) ning keskendub teemadele, mida saab

I etapi raames hinnata. Töö teostatakse eriplaneeringu I etapi täpsusastmes.

Tuuleparkide aladelt lähtuvate mõjude hindamisel lähtutakse EP LS ja VTK etapis teostatud

esialgsetest tuulepargi rajamiseks teostatud sobivatest alade valikust ning tuuleparkide eelvaliku

tegemiseks sätestatud kriteeriumitest (vt ptk 1.6).

KSH läbiviimise täpsem metoodika on esitatud ptk-is 4.1 ning asjakohaste mõjude hindamise

kirjeldus ptk-is 4.2.

4.1. KSH läbiviimise metoodika

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse

planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, selgitatakse välja

alternatiivsed võimalused ning leitakse meetmed ebasoodsate mõjude leevendamiseks.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara52. KSH-ga minimeeritakse võimalused sellisteks arendusteks, millega võib kaasneda oluline

ebasoodne keskkonnamõju.

Pidades silmas eriplaneeringu I etapi eesmärki, lahendatavaid ülesandeid (ptk 1.) ning eeldatavalt

mõjutatavat keskkonda ja kaasneda võivaid keskkonnamõjusid (ptk 3.), viiakse KSH läbi järgmiste

valdkondade osas:

• mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele

loodusobjektidele, vääriselupaikadele, taimestikule ja loomastikule, rohevõrgustikule,

bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, väärtuslikule

põllumajandusmaale, maavaradele ja maardlatele, kliimamuutustele, jäätmetekkele;

• mõju inimese tervisele, sh joogivee kvaliteedile, välisõhu kvaliteedile (müra), vibratsiooni

teke ja levik;

• mõju inimese heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh visuaalne mõju,

varjutuse mõju, vara säilimine;

• mõju kultuuriväärtustele ja maastikele, sh kultuurimälestistele, miljööväärtuslikele

aladele, pärandkultuuriobjektidele, väärtuslikele maastikele, ilusa vaatega kohtadele ja

teelõikudele.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest ja mõju

hindamise juhendmaterjalidest. Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning planeerimisseadus (PlanS).

Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad

planeerimisseadusest ning nõuded aruande sisule ja muudele tingimustele keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Hindamise läbiviimisel kasutatakse

Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt

asjakohaseid metoodilisi juhendeid, võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat. Mõjude analüüsimisel ja olulisuse hindamisel juhindutakse

asjakohaste keskkonnakaitseliste õigusaktidega määratud normidest ja nõuetest, valdkondlikest

arengukavadest, kaitsekorralduskavadest, eriplaneeringu I etapi koostamise raames teostatavatest

uuringutest (ptk 1.7) ning valdkondlike ekspertide arvamustest. Vajadusel konsulteeritakse

asjaomaste asutustega. Töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige olemasolevatele andmetele:

52 KeHJS § 22, eRT

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

38 / 54

asjakohastele riiklikele andmebaasidele, seirete ja uuringute tulemustele, (teadus)kirjandusele ning

eksperthinnangutele. Olulisel kohal on valdkondlikud kaardimaterjalid ja kaardianalüüsi (GIS-

analüüs) teostamine, mis võimaldab samaaegselt vaadelda erinevaid infokihte, alasid ning

ulatuslikke territooriume. Kus võimalik ja asjakohane, võetakse arvesse ka teisi samalaadseid

planeeringuid ja nende KSH-de tulemusi. Samuti tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse, huvitatud

osapoolte, kohalike elanike ning planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel,

kaalutakse asjaomaste asutuste ja isikute ettepanekuid, arvestatakse nendega või põhjendatakse

mittearvestamist.

Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Tähelepanu

pööratakse võimalikule koosmõjule ja mõjude kumuleerumisele, arvestades vajadusel ka väljastpoolt

planeeringuala (Põltsamaa valla territooriumi) tulevad mõjusid. Millises hinnatavas valdkonnas

milliste eeltoodud aspektidega ning millises ulatuses arvestatakse, sõltub valdkonnast. Töö käigus

antakse soovitusi parema(te)ks lahendus(te)ks ning antakse meetmed oluliste ebasoodsate mõjude

vältimiseks ja leevendamiseks. Kus asjakohane, tehakse vajadusel ettepanekuid ka väheoluliste

ebasoodsate mõjude vähendamiseks.

Eriplaneeringu I etapi väljundina määratakse kindlaks tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

võimalikud asukohad ning tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne arv

valitud asukohtades, kuid ei ole teada tuulikute täpne paiknemine arendusaladel, tuuleparkide ja

kaaseva taristu ehitamise tehnoloogia vms muud detailid (selguvad detailse lahenduse koostamisel

ehk eriplaneeringu II etapis). Seetõttu jääb I etapi mõju hindamine üldisemale tasemele. KSH

raames antavad leevendusmeetmete detailsus sõltub samuti eriplaneeringu I etapi täpsusastmest.

KSH kohta koostatakse nõuetekohane aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise

aruande koosseisus. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu I etapi kontekstis on tegemist KSH

esimese etapi aruandega. KSH esimese etapi aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 42 toodud nõuetest. KSH I etapi

aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse ehk II etapi KSH aruande koostamisele. KSH

I etapi aruandes antakse selle koostamiseks vajalikud lähteandmed, sh määratakse kindlaks

võimalikel arendusaladel kohustuslikud analüüsid ja uuringud, millega peab tuulepargi edasisel

kavandamisel arvestama.

KSH läbiviimist juhib KSH juhtekspert. Nõuded KSH juhteksperdile on sätestatud KeHJS §-s 34. KSH

juhtekspert ja eksperdirühma koosseis ning ekspertide käsitletavad valdkonnad on toodud

eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskonna kirjelduses.

Täpsem mõju hindamise metoodika KSH raames käsitletavate valdkondade lõikes on toodud

peatükkides 4.1.1 kuni 4.1.5.

4.1.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele

Põltsamaa valla territooriumil asuvate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ning Natura aladele

eeldatavalt avalduv oluline keskkonnamõju on esitatud ptk-is 3.1.

KSH erisused Natura 2000 võrgustiku osas on sätestatud KeHJS-e §-ga 4553. Strateegilise

planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord

ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega

mõjuta negatiivselt ala kaitse-eesmärke.

Mõju hindamisel Natura võrgustiku aladele arvestatakse alade kaitse-eesmärke ja alade terviklikkust.

KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju

Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse

53 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

39 / 54

ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste

tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase

hindamise etapiga. Asjakohast hindamise eelduseks on piisava täpsusega informatsiooni olemasolu

kavandatava tegevuse kohta.

Kui sageli viiakse juba KSH VTK etapis läbi Natura eelhindamine võimalike ebasoodsate mõjude

tuvastamiseks ning selgitamaks välja, kas ja milliste Natura alade osas on KSH raames vajalik läbi

viia asjakohane hindamine, siis käesolevalt ei ole see otstarbekas põhjusel, et puudub info

taristuobjektide võimalike asukohtade kohta ning nendega seotud mõjusid ei ole võimalik

prognoosida. Eriplaneeringu I etapi KSH raames tehakse Natura eelhindamine ning hinnatakse

Natura asjakohase mõju hindamise vajalikkust. Kui osutub vajalikuks, viiakse KSH raames läbi

asjakohane hindamine.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“54.

Natura 2000 aladele avalduva mõju hindamise tulemused esitatakse mõjude hindamise aruandes

selgelt eristava osana (eraldi peatükina).

4.1.2. Mõju hindamine looduskeskkonnale

Eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju alltoodud

valdkondade lõikes on esitatud ptk-is 2.2

• Mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele

Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavate loodusobjektide

säilimisele ja nende soodsa seisundi tagamisele. Käsitletakse nii otseseid mõjusid (tegevused

kaitstava loodusobjekti alal) kui ka kaudseid mõjusid (tegevused väljaspool kaitstavaid

loodusobjekte, häiringud nagu müra jne).

Kaitsealustele linnuliikidele ja käsitiivalistele avalduva mõju hindamisel juhindutakse eriplaneeringu

I etapi raames koostatavatest uuringutest (linnustiku uuring-eksperthinnang, käsitiivaliste uuring-

eksperthinnang). Uuringute metoodikad on toodud ptk-is 1.7, täpsemad metoodikad esitatakse

uuringutes. Liikide elupaigakasutusest (liikumine pesapaiga, toitumis- ja peatumisalade vahel) ning

rändest lähtuvalt analüüsitakse kavandatava tegevusega kaasnevaid ohte (kokkupõrkerisk ja

hukkumine kokkupõrkes tuulikute või elektriliinidega, rändetakistus, elupaikade omavaheline sidusus

vms), hinnatakse kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulisust.

Mõju analüüsimisel ja hindamisel pööratakse tähelepanu ka võimalikule koosmõjule, mida võivad

põhjustada kumulatiivselt kõik valla alale kavandatavad tuulepargialad. Vajadusel võetakse arvesse

ka teisi teadaolevaid arendusi vallas ja sellest väljaspool.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi.

• Mõju hindamine loomastikule (sh linnustikule ja käsitiivalistele)

Analüüsitakse ja hinnatakse loomastiku elupaikade säilimist/killustamist/kadu, killustamise ja kao

korral selle ulatust ja olulisust tuuleparkide ning nendega kaasneva taristu aladel. Maastikupildi

muutumisel analüüsitakse ja hinnatakse häiringuid loomade igapäevasele liikumisele ja

rändetingimustele. Tähelepanu pööratakse tegevusest lähtuvatele häiringutele (tuulikutest ja

elektriliinidest tulenev barjääriefekt, liikumistakistus ja hukkumisrisk, tegevusest lähtuvaid

häiringuid nagu nt visuaalne häiring, müra, ehitus- ja lammutustöödega kaasnev seadmete ja

masinate liikumine vms) ning nende mõju loomastikule. Sisendiks mõju hindamisele on

eriplaneeringu I etapi raames teostatavad uuringud (vt täpsemalt eespool kaitstavate

loodusobjektide osas).

54 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

40 / 54

Mõju analüüsimisel ja hindamisel pööratakse tähelepanu ka võimalikule koosmõjule, mida võivad

põhjustada kumulatiivselt kõik valla alale kavandatavad tuulepargialad. Vajadusel võetakse arvesse

ka teisi teadaolevaid arendusi vallas ja sellest väljaspool.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi.

• Mõju hindamine taimestikule

Analüüsitakse tuulepargialade ja tuuleparkidega kaasneva taristu kattuvust loodusliku ja

looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ning hinnatakse kaasnevaid

mõjusid. Juhul, kui andmed on ajakohastatud, võetakse arvesse ka väljaspool Natura 2000

võrgustiku alasid inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüpe. Hinnatakse metsa raadamise ja muu

taimkatte kao mõju, samuti tuulikute ja taristu killustavat mõju taimkattele. Tähelepanu pööratakse

ka kaudsetele mõjudele (nt veerežiimi muutused ja selle mõju taimestikule) ning vajadusel

koosmõjule (kõikide tuulepargialade koosmõju, vajadusel koosmõju muude teadaolevate

arendustega).

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi.

• Mõju hindamine rohevõrgustikule

Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele.

Juhul, kui rohevõrgustiku säilitamine ja toimimise jätkumine olemasoleval kujul ei ole võimalik,

nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks. Tähelepanu pööratakse

võimalikule koosmõjule (kõikide valla alale kavandatavate tuulepargialade mõju, vajadusel muud

arendused) ning sellele, kas ja kuidas tuuleparkide arendamine Põltsamaa vallas võib mõjutada

rohevõrgustiku sidusust naaberomavalitsustega.

Mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu I etapi raames teostatavale rohevõrgustiku sidususe

eksperthinnangule (vt ptk 1.7).

• Mõju hindamine bioloogilisele mitmekesisusele

Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja nendega kaasneva taristu mõju üldisele elurikkusele,

käsitledes nii elurikkuse kadu tegevuse alal kui ka alalt väljapoole ulatuvaid mõjusid.

Hindamisel tuginetakse riiklikele andmebaasidele ja muudele asjakohastele piirkonna kohta

teadaolevatele andmetele. Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse alade kattuvust

Keskkonnaagentuuri ELME55 ja IRENES56 projektide kaardikihtidega (ELME ökosüsteemide seisund,

IRENES ökosüsteemiteenuste rikkalikkuse kuumkohad, IRENES tsoneeringute kaart). Oluliseks

sisendiks bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju hindamisel on ka rohevõrgustiku sidususe

eksperthinnang ning mõju hinnang rohevõrgustikule.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi.

• Mõju hindamine vääriselupaikadele

Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja nendega kaasneva taristu mõju vääriselupaikade

säilimisele, pindala vähenemisele ning muutustele vääriselupaikade olemasolevates tingimustes

(tuule-, valgus- ja niiskusrežiimi muutused). Kuna mõjud on seotud (ilmnevad) seoses

ehitustegevusega, siis keskendutakse mõju hindamisel ehitusetapile.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi.

55 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonna- seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 56 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

41 / 54

• Mõju hindamine põhja- ja pinnaveele

Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile, keskendudes eeskätt

tuuleparkide ehitusaegsele mõjule (vundamentide rajamisele).

Analüüsitakse ja hinnatakse, kuidas tuuleparkidega ja sellega kaasneva taristu ehitamine ja

lammutamine võib mõjutada pinnaveekogumite seisundit ja pinnaveekogumitele seatud eesmärgi

saavutamist.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ning ulatuses kuivõrd I etapis on kavandatava tegevuse kohta

andmeid.

Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks ka teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt

tervisemõjude hindamisele.

• Mõju hindamine pinnasele (sh niiskusrežiim, geoloogia)

Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja nendega kaasneva taristu ehitamisega kaasneva

loodusliku pinnase kadu, väärtusliku kasvupinnase vähenemist ja sellega kaasnevat mõju pinnasele.

Tähelepanu pööratakse ka muutustele loodusliku pinnase olemasolevas struktuuris, niiskusrežiimis

ja mullaviljakuses.

Kuna tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada, et tuulikud ja nende vundamendid saaksid

projekteeritud piisavalt tugevad ja vastupidavad, siis niivõrd kuivõrd olemasolevad andmed

võimaldavad, käsitletakse ka tuulepargialade (ehitus)geoloogilisi tingimusi.

Analüüsitakse ja hinnatakse tuulepargialade ja taristu kattumust maaparandussüsteemidega ning

kaasnevat mõju.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.

Mõju hinnang pinnasele ja maaparandussüsteemidele on sisendiks ka teiste mõjuvaldkondade

hinnangutele, nt taimestikule, loomastikule ja väärtuslikule põllumajandusmaale kaasnevate mõjude

hindamisele.

• Mõju hindamine maavaradele ja maardlatele

Analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd tuulepargid ja nendega kaasnev taristu mõjutab maavara

kaevandamisväärsena säilimist ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Tähelepanu

pööratakse kavandatava tegevuse paiknemisele olemasolevate mäeeraldiste suhtes ja hinnatakse

neile kaasnevat mõju.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi.

• Mõju hindamine väärtuslikule põllumajandusmaale

Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja kaasneva taristu kattuvust väärtusliku

põllumajandusmaaga ning hinnatakse väärtuslikule põllumajandusmaale avalduva mõju olulisust.

Hindamisel lähtudes eeskätt väärtusliku põllumajandusmaa põllumajanduslikuks otstarbeks

kasutamise ning terviklikkuse säilitamise põhimõttest võimalikult suures ulatuses. Arvesse võetakse

ka pinnasele ja maaparandussüsteemidele avalduvaid mõjusid.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.

• Mõju hindamine kliimamuutustele ja kliimamuutustega arvestamine

Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide rajamise mõju kliimamuutustele. Analüüsitakse ja

hinnatakse tuuleparkide töötamise potentsiaalset mõju kliimamuutustele võrreldes fossiilsete

kütuste kasutamisega. Ulatuses, kuivõrd see tuulepargialade asukohavaliku etapis on võimalik,

võetakse arvesse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälge. Tähelepanu pööratakse ka tuuleparkidega

kaasneva lokaalse kliimamõju võimalikkusele ning kliimamuutustega arvestamisele tegevuse

kavandamisel.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

42 / 54

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ja kvalitatiivselt. Detailseid tuulikute elutsükli

kasvuhoonegaaside heite arvutusi EP I etapi KSH aruandes läbi ei viida, kuna I etapis ei ole teada

kasutatavate tuulikute mudelid ega muud tuulepargi rajamise detailid, mis on seotud tuulikute

transpordi, ehitustöödega vms. Mõju hindamisel tuginetakse olemasolevate andmetele, sh

uuringutele ja kirjandusele teiste tuuleparkide kohta.

• Hinnangu andmine jäätmeteke võimaluste kohta

Tuulepargi arendamisel tekib jäätmeid peamiselt ehitus- ja sulgemisetapis. Kasutusaegne

jäätmeteke on seotud varuosade ja tuulikute hooldamisel tekkivate jäätmetega (nt õlid, määrdeained

vms), mille kogus on väheoluline. Tuulepargi ehitusaegset jäätmeteket saab võrrelda tavapärase

ehitustegevusega kaasneva jäätmetekkega ning jäätmekäitlusnõudeid järgides ei ole eeldada, et

sellega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju. Sellele vaatamata käsitletakse teemat

eriplaneeringu I etapi KSH aruandes, analüüsides ehitusaegset jäätmeteket ja jäätmete käitlemise

võimalusi. Kuigi tuulikute eluiga silmas pidades ei ole täna teada, milliseks osutuvad kasutuselt

kõrvaldatud tuulikute käitlusvõimalused tuulepargi sulgemisel, siis pööratakse siiski tähelepanu ka

sulgemisaegsele jäätmetekkele ja tekkivate jäätmete võimalikule käitlemisele. Sulgemisaegset

jäätmeteket käsitletakse tänaste teadmiste valguses.

Teemat käsitletakse eksperthinnanguna.

4.1.3. Mõju hindamine inimese tervisele

Mõju hindamisel inimese tervisele keskendutakse tuuleparkide ehitamisetapi võimalikule mõjule

joogivee kvaliteedile ning kasutusetapis kaasnevale mürale.

Joogivee kvaliteedile avalduva mõju hindamisel on sisendiks hinnang põhjavee kvaliteedile (vt

metoodikat eespool ptk-is 4.1.2 „Mõju hindamine põhja- ja pinnaveele“). Mõju hinnatakse

eksperthinnanguna.

Tuulepargi töötamisega kaasneva müra mõju hindamine põhineb eriplaneeringu I etapis teostataval

mürauuringul ning selle raames tehtaval müra leviku modelleerimisel. Mürauuringu metoodikat on

kirjeldatud ptk-is 1.7, täpsem metoodika esitatakse vastavas uuringus. Mõju olulisuse tuvastamisel

lähtutakse välisõhus leviva müra osas atmosfääriõhu kaitse seadusest ja selle alamaktidest

tulenevatest nõuetest ning madalsagedusliku müra ja infraheli osas rahvatervise seadusest ja selle

alamaktidest. Välisõhus leviva müra normide osas lähtutakse vastu võetud Põltsamaa valla

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvetest tuulepargialade piirkonnas ning neile

määratud mürakategooriatest.

4.1.4. Mõju hindamine inimese heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

• Visuaalse mõju hindamine

Kavandatavate tuulikuparkidega seotud visuaalseid muutusi maastikus kirjeldatakse ja hinnatakse

nähtavusanalüüsist ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta koostatavatest

visualiseeringutest lähtuvalt. Nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute metoodika on toodud ptk-is 1.7,

täpsem metoodika esitatakse vastavas uuringus.

Visuaalse mõju seisukohast olulised mõjutatavad keskkonnaelemendid on kultuurimälestised ja

nende vaatekoridorid ning maastiku esteetiline väärtus, sh väärtuslikud maastikud, ilusad teelõigud

ja ilusad vaatekohad. Muutuste tulemusi kirjeldatakse ja hinnatakse olulisuse seisukohast. Sisendina

kasutatakse mh hinnangut kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele ja ilusa vaatega kohtadele.

Hinnangut ei anta selles osas, kas muutus on positiivne või negatiivne, sest eksperdi arvamus ei

oleks objektiivne (tegemist on teemaga, mis sõltub suurel määral inimeste subjektiivsest

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

43 / 54

arvamusest, sh suhtumisest tuuleparkidesse). Visuaalse mõju puhul on oluline tuulikute arv, mastide

kõrgus, konstruktsioon ja värv57, kuid EP I etapi käigus kõiki neid aspekte ei käsitleta.

Kumulatiivset mõju arvestatakse ja hinnatakse seoses teiste silmapaistvate objektidega maastikus.

Teemat käsitletakse eksperthinnanguna.

• Varjutuse mõju hindamine

Käsitletakse liikuvate varjude võimalikku mõju. Varjutuse mõju hindamise aluseks on eriplaneeringu

I etapi raames teostatav varjutuse modelleerimine. Töö metoodikat on kirjeldatud ptk-is 1.7.

Varjutuse hindamise/modelleerimise täpsem metoodika esitatakse vastavas uuringus.

Hetkel ei ole varjutuse esinemise ja sellest tuleneva häiringu kohta Eestis norme kehtestatud ega

juhendmaterjale koostatud. Tuuleparkide varjutuse esinemisel järgitakse varjutuse häiringu

hindamisel teiste Euroopa riikide kehtivaid norme ja juhendeid.

• Mõju hindamine varale

Eriplaneeringu I etapi KSH käigus käsitletakse ja hinnatakse võimalikku ohtu inimese füüsilisele

varale (hoonetele, maale)58. Analüüsitakse ka kavandatavate tuulepargi alade ja vajadusel kaasneva

taristu seoseid maaparandussüsteemidega, sest nende kahjustamine ehitustööde käigus mõjutab

veerežiimi ning selle kaudu maad kui maaomaniku vara. Kuna vara ohtu seadmine võib aset leida nii

ehitamisel, tuulepargi kasutamisel kui ka lammutamisel, siis pööratakse tähelepanu kõikidele

eeltoodud etappidele.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna.

4.1.5. Mõju hindamine kultuuriväärtustele, maastikele ja ilusa vaatega kohtadele

Eriplaneeringu I etapi koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse nii õigusaktides kui ka

asjakohastes strateegilise planeerimise dokumentides kultuuriväärtuste kaitseks sätestatud

nõuetega. Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse puutumust kultuuriväärtuste, aga ka

väärtuslike maastike ja ilusa vaatega kohtadega ning hinnatakse mõju olulisust. Väärtuslike maastike

ja ilusa vaatega kohtade osas lähtutakse vastu võetud Põltsamaa valla ÜP-ga määratud väärtustest,

mis on käsitletav maastikuanalüüsina, kuna ÜP-s on maastikus esinevad väärtuslikud alad ja kohad

välja toodud.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Hinnangu andmisel nähtavuse ja vaadete seisukohast

tuginetakse eriplaneeringu I etapi koostamise raames tehtavatele visualiseeringutele (vt ka ptk

4.1.4 alapunkt „Visuaalse mõju hindamine“).

Mõju hinnang kultuuriväärtustele, maastikele ja ilusa vaatega kohtadele on sisendiks ka mõju

hindamisele inimese heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele (sisend visuaalse mõju hindamisele).

4.2. Asjakohaste mõjude hindamise metoodika

Läbi laiendatud mõjude hindamise käsitletakse võimalikke mõjusid sotsiaal-majanduslikule ja

kultuurilisele keskkonnale.

Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste mõjude hindamiseks, need

mõjud sisustatakse planeeringu eesmärkidest lähtuvalt eriplaneeringu lahenduse väljatöötamise

käigus. Käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud ja asjakohased

planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata lahenduse

57 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021 58 Mõju hindamine kinnisvara rahalisele väärtusele ei kuulu KSH ülesannete hulka, seda tehakse majanduslike mõjude hindamisel asjakohaste mõjude hindamise käigus (vt ptk 4.2).

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

44 / 54

sobivust eriplaneeringu eesmärkidele ja põhjendada planeeringulisi otsuseid ning seda kuidas need

toetavad elukeskkonna jätkusuutlikku arengut ja erinevate kogukondade ning huvigruppide huve ja

vajadusi.

Asjakohaste mõjude hindamisel juhindutakse eriplaneeringu ülesannetest, juhendmaterjalidest,

olemasolevatest ja eriplaneeringu raames koostatavatest eksperthinnangutest ning uuringutest,

asjakohaste mõjude hindamise praktikatest Eestis.

Majandusmõjude hindamise käigus hinnatakse tuulepargi rajamisega seotud otsest finantsilist kui ka

laiemat sotsiaalmajanduslikku tasuvust, ettevõtluskeskkonna, elanikkonna tööhõive, maakasutuse,

kinnisvara ja maa hinna võimalikke muutusi.

Sotsiaal ja kultuurilise keskkonna aspektides hinnatakse muutusi elanike turvatundes, kogukonna

püsivusele, identiteedile, sotsiaalsele heaolule.

Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning nende tunnetatavus on kõige otsesemalt seotud

inimtegevusega ja inimestega, kellele mõju avaldub. Seega on mõjude hindamisel oluline arvestada

elanikkonna paiknemise ja liikumisega. Samuti on asjakohane võtta arvesse tulevikuarenguid, s.o

rahvastiku arvukust kümnete aastate pärast, sest mõne praeguse mõju olulisus võib aja jooksul

kahaneda (elanikkonna vähenedes) või hoopis kasvada.

Samuti ilmneb siin mõjude hindamise integreeritud olemus. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna

mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et mitmed planeeringuala kasutusvaldkonnad kujutavad

endast enamat kui lihtsalt majandustegevust, olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja

kogukondliku stabiilsuse tagajad. Lisaks annab sotsiaalsete mõjude käsitlusele võimaliku sisendi

ökosüsteemi teenustel põhinev lähenemine, mis rõhutab loodusest tulenevate hüvede olulisust

inimese heaolu tagamisel.

Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna asjakohaste mõjude hindamise peamised

eesmärgid on:

• hinnata, kas kavandatav tegevus aitab kaasa valdkonna strateegiliste eesmärkide

saavutamisele;

• hinnata, kas eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatava planeerimislahendusega

võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne sotsiaalne, majanduslik või kultuuriline mõju,

aga ka võimalik positiivne mõju;

• tuua välja olulised sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad

asjaolud, nt vaadete muutumine, võimalik töökohtade lisandumine või ärakadumine, mõne

senise tegevusega tegelemise (nt turism, põllumajanduslik tegevus, metsamajandamine)

piiramine samas asukohas või teise asukohta viimine.

Oluline on täpsustada kultuuriobjektide paiknemist ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide (lasteaiad,

koolid jt avalikud teenused) asukohti ning hinnata, milline võib olla tuulepargi rajamise mõju nende

toimimise seisukohalt.

Mõjude hindamise tegelik ulatus ja täpsuaste sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ja asukoha

eripäradest, seega selguvad täpsemad asjaolud eriplaneeringu koostamise käigus. Samuti võib

eriplaneeringu koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt

hinnatakse.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

45 / 54

5. Ajakava ja koostöö

5.1. Ajakava

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja eelvaliku etappide (nn eriplaneeringu I etapp) koostamise

ajakava on koostatud lähtuvalt planeerimisseaduses toodud menetlustähtaegadest, uuringute

koostamiseks vajaminevast ajast ning Põltsamaa valla kui planeeringu koostamise korraldaja

töökorraldusest.

Ajakava on esialgne ning see täpsustub töö käigus, lähtuvalt menetlusetappide kulgemisest, koostöö

ja kaasamise tulemuslikkusest, uuringute läbi viimisest jmt.

Eriplaneeringu I etapi ajakavas on tegevused eristatud järgmiselt:

• Mustaga on kuvatud planeeringu ja mõjude hindamise koostamise korraldusega seotud

tegevused, sh korraldus- ja menetlustoimingud. Need on peamiselt Põltsamaa valla

vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused.

• Rohelisega on kuvatud avalikkuse kaasamise ning ametkondade jt osapoolte koostööga

seotud tegevused, sh avalikud väljapanekud ja arutelud, kooskõlastamine jmt tegevused.

• Pruuniga on kuvatud uuringute läbiviimisega seotud tegevused, sh uuringute läbiviimine ning

nende põhjal järelduste tegemine.

• Sinisega on kuvatud planeeringu, mõjude hindamise ja sisulise lahenduse väljatöötamisega

seotud tegevused. Need on peamiselt planeeringu koostamist korraldava konsultandi ning

mõjude hindamise ekspertide vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused.

Eeldatav ajakava:

ETAPP TEGEVUS LÄBIVIIMISE AEG VASTUTAJA

LS ja VTK

koostamine

Eriplaneeringu ja KSH algatamine detsember 2021 omavalitsus

LS ja VTK koostamine ning

esialgne eelvaliku alade analüüs

juuni– juuli-august

2022 konsultant

LS ja VTK eelnõu avalik väljapanek 19. september– 20. november 2022

omavalitsus

LS ja VTK eelnõu avalik tutvustus 29.september 2022 omavalitsus

LS ja VTK eelnõu avalikud arutelud detsember 2022, jaanuar 2023

omavalitsus

LS ja VTK täiendamine avalike arutelude tulemusel

jaanuar 2023 konsultant ja omavalitsus

LS ja VTK kohta kooskõlastuste/seisukohtade

küsimine ametkondadelt ning isikutelt

jaanuar-veebruar

2023 omavalitsus

LS ja VTK täiendamine ametkondade seisukohtade alusel

märts 2023 konsultant ja omavalitsus

LS ja VTK heakskiitmine ja avalikustamine omavalitsuse kodulehel

märts 2023 omavalitsus

Asukoha eelvalik

Uuringute läbiviimine märts-juuni 2023 konsultant ja eksperdid

Asukohavaliku ja mõjude hindamise läbiviimine, I etapi aruande koostamine

aprill-august 2023 konsultant

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

46 / 54

Asukoha eelvaliku I etapi ja mõjude hindamise aruande kooskõlastamine ja arvamuse küsimine

september 2023 omavalitsus

Avalik väljapanek ja arutelud november- detsember 2023

omavalitsus

Asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise aruande I etapi vastuvõtmine

veebruar 2024 omavalitsus

Detailse lahenduse

koostamine

Detailse lahenduse koostamine, mõjude hindamine ning nende koostamiseks vajalike uuringute ja kaasamistegevuste läbiviimine

2024 - … erinevad osapooled

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmise järgselt korraldatakse uus hange planeeringu detailse

lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks ning neid etappe puudutav ajakava pannakse paika

edaspidi.

5.2. Kaasamine ja koostöö

Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on saavutada kokkulepe piirkonna arengupõhimõtetes ja

-tingimustes arendaja, kohaliku kogukonna, ametiasutuste, kohaliku omavalitsuse jt huvitatud

osapoolte vahel. Planeeringu koostamine on avalik protsess, mis tasakaalustab erinevaid huve ja

mille lõpptulemusena kujuneb õiguste ja kohustuste kogum kõigile osapooltele.

Järgnevalt on toodud EP elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda

koostatava EP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi tuuleparkide kavandamises osaleda.

Alljärgnevates tabelites on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda

kaasatakse EP koostamisse. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi

eriplaneeringu kohta kõigil huvitatud osapooltel. Osapoolte nimekiri võib täpsustuda planeeringu

koostamise käigus täiendavate käsitlemist vajavate teemade esile kerkimisel, kohalikest oludest

tulenevalt jm asjaolude tõttu.

Asutused, kellega tehakse EP koostamisel koostööd:

Asutus Koostöö eesmärk

Kaitseministeerium

Riigikaitseliste vajadustega arvestamine, riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamine teiste tegevuste kavandamisel.

Maaeluministeerium Põllumajandusmaadega, sh väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel.

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja

objektide kasutustingimustega arvestamine.

Keskkonnaministeerium Riigi maareservi jäetud maade administreerimine.

Maa-amet Maavaradega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel.

Transpordiamet Transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja.

Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi vajadustega arvestamine.

Päästeamet Ohutuse tagamine tuulepargi rajamisel ja kasutamisel.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

47 / 54

Asutused ja isikud, kes kaasatakse EP koostamisse:

Teavitus- ja kaasamisviiside nõuded tulenevad planeerimisseadusest, vajadusel viiakse EP käigus

läbi täiendavaid kaasamistegevusi. Üldised kaasamisetapid on avalikud väljapanekud, arutelud ja

kooskõlastamised ametkondadega, need on toodud joonisel 5.

Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid ja kaasamistegevused, et huvitatud osapooled teaksid

arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi eriplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.

• Põltsamaa Vallavalitsuse koduleht https://www.poltsamaa.ee/

Valla kodulehel kajastatakse infot ja uudiseid, mis eriplaneeringuga seotud: jooksvad teated,

uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info, dokumendid jm peamiselt menetluslik

informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid.

• Põltsamaa Vallavalitsuse Facebook-i leht https://www.facebook.com/Poltsamaa - siin

kajastatakse uudiseid ja teateid ning jagatakse üldist infot.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine ehitiste ja taristu rajamisel.

Terviseamet Rahva tervise ja hea elukeskkonna tagamine.

Põllumajandus- ja Toiduamet

Maaparandussüsteemide toimivuse tagamine.

Naaberomavalitsused: Jõgeva, Järva, Tartu,

Viljandi, Põhja-Sakala Vallavalitsused

Põltsamaa vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilise arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb

EP koostamisel silmas pidada.

Rahandusministeerium Heakskiidu andja

Asutus/isik Kaasamise eesmärk

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa majandamisega seotud küsimused, metsade kaitse

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)

Keskkonnakaitse eesmärkide täitmise nimel tegutsev vabaühendus.

MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda

Taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioonide ühendus, kelle eesmärgiks on edendada ja arendada valdkonda.

MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Ühenduse eesmärgiks on luua tuuleenergia arengule ja selle tehnoloogia arendusele sellised tingimused, mis tagavad tuuleenergia ja selle arendajate konkurentsivõime ning taastuvenergia laiema kasutuselevõtu kaudu puhta elukeskkonna säilimise.

Võrguvaldajad Võrgutrassidega arvestamine planeeringualal.

Ettevõtted, ühendused, kohalikud huvigrupid, elanikud ja laiem avalikkus

Kõigi muude huvigruppide arenguvajaduste ja -ootustega arvestamine.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

48 / 54

• Kohalikud ajalehed: Põltsamaa Vallaleht https://www.poltsamaa.ee/vallaleht ja ajaleht

Vooremaa - Neis kajastatakse uudiseid ja teateid ning jagatakse üldist infot.

• Ametlikud teadaanded www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise

kanal.

• Avalikud väljapanekud ja arutelud viiakse läbi valla avalikes kohtades. Täpsemad asukohad

avalikustatakse arutelu teadetes.

• Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest

elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need

osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

49 / 54

6. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

6.1. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+59 suunab eelkõige asustust, rohevõrku ja olulisemat taristut.

Valla eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte maakonna tasandi

strateegiliste arengutega.

Jõgeva maakonnaplaneeringuga tuulepargi alasid kavandatud ei ole, sest sel hetkel puudus teave

nende rajamise vajalikkusest. Tuuleparkide rajamisel tuleb arvesse võtta maakonnaplaneeringus

antud tingimusi, mis tänaste teadmiste ja kokkulepete alusel on asjakohased.

Hetkel on tuvastatud EP võimalikud vastuolud maakonnaplaneeringu tingimustega:

• Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.3.3. "Taastuvenergia" on taastuvenergia

arendamise põhimõtete all öeldud, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses

metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna põline metsamaa peaks jääma metsa

kasvatamiseks ja väärtuslike põllumaade aladele.

EP raames on tõenäoliselt vajadus kavandada tuuleparke metsamaale.

• Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.1. „Väärtuslikud maastikud“ on

väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks seatud üheks

tingimuseks, et väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga ehitisi.

EP raames on tõenäoliselt vajadus kavandada tuuleparke, mis on olulise ruumilise mõjuga

ehitised, osaliselt väärtuslike maastike aladele.

• Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.7. „Roheline võrgustik“ on rohelise

võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seas toodud, et tuumalale ei rajata tööstus- ja

tootmisehitisi.

EP raames on tõenäoliselt vajadus kavandada tuuleparke osaliselt rohelise võrgustiku

tugialale (MP tähenduses tuumalale).

Maakonnaplaneering on koostatud üle 5 aasta tagasi ning tänaseks on mitmed lähenemised ja

riiklikud suunised tuuleparkide kavandamiseks muutunud, seega võib öelda, et nende teemade osas

ei ole maakonnaplaneeringus toodud tingimused täna enam ajakohased. Võimalikud vastuolud

lahendatakse edasise planeeringulahenduse koostamise käigus ning vajadusel tehakse

eriplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud.

6.2. Põltsamaa valla üldplaneering

Eriplaneeringu alal kehtivad hetkel haldusreformi eelsete omavalitsuste üldplaneeringud: Põltsamaa

linna üldplaneering60, Põltsamaa valla üldplaneering61, Pajusi valla üldplaneering62, Puurmani valla

üldplaneering63. Kuna nimetatud üldplaneeringutest enamik on ligi 20 aastat vanad ning kõige uuema

Puurmani valla üldplaneering 12 a vana, siis eriplaneeringu koostamiseks vajaliku info aluseks

võtmisel neist ei lähtuta, kuna see info on ilmselgelt aegunud. Kehtivate üldplaneeringutega ei ole

tuuleparke kavandatud, kuna üldplaneeringute kehtestamise ajal puudus teave nende rajamise

vajadusest.

59 Jõgeva maakonnaplaneering. Jõgeva Maavalitsus, Skepast&Puhkim OÜ, 2017. 60 Kehtestatud 19.10.1998. 61 Kehtestatud 17.12.1998. 62 Kehtestatud 27.05.1999. 63 Kehtestatud 27.05.2010.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

50 / 54

Põltsamaa valla üldplaneeringu64 eesmärk on määratleda Põltsamaa valla territooriumi ruumilise

arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad, seada ja täpsustada maakasutus- ja ehitustingimusi

(sh projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevaid tingimusi) ning seeläbi kujundada

Põltsamaa vallast atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond.

Tuuleparkide eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte teiste

arengutega omavalitsuse tasandil strateegilistes arengutes.

Koostamisel oleva Põltsamaa valla üldplaneeringuga ei ole tuuleparkide eelvalikut teostatud, kuna

üldplaneeringu algatamise hetkel ei olnud Põltsamaa valla territooriumil riigikaitselistest piirangutest

tulenevalt tuuleparkide kavandamine võimalik. Üldplaneeringu koostamise ajal on Vabariigi Valitsus

teinud otsuse parandada õhuseirevõimekust, mis leevendab riigikaitselisi kõrguspiiranguid mh ka

Põltsamaa vallas, mistõttu on siin võimalik arendada tuuleenergeetikat. Vabariigi Valitsuse otsusest

tulenevalt ja arvestades, et koostatavasse üldplaneeringusse ei ole mõistlik praeguses etapis

tuuleparkide kavandamise infot lisada, on otsustatud eraldi eriplaneeringu läbi viimine. Vastu võetud

üldplaneeringu tingimus toetab seda lähenemist: Põltsamaa valla üldplaneering ei käsitle olulise

ruumilise mõjuga tuulepargi65 alasid, vajadusel saab neid kavandada üldplaneeringust sõltumatult,

õigusaktis ette nähtud tingimustel. Seega ei välista koostatav üldplaneering tuuleparkide rajamist

Põltsamaa valla territooriumile.

Eriplaneeringu aluseks on koostamisel olev, praeguseks hetkeks vastu võetud Põltsamaa valla

üldplaneering, kuhu on koondatud kõik ajakohane teave ning vajalikud asjakohased tingimused

eelmiste valdade kehtivatest üldplaneeringutest.

6.3. Strateegia "Eesti 2035"

Tegu on riigi pikaajalise arengustrateegiaga, mille eesmärk on kasvatada ja toetada Eesti inimeste

heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia

"Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Säästva

ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti

kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada

tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu

praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks.

Eriplaneeringu kontekstis omab suurimat tähtsust majandusele ja kliimale seatud siht - minna üle

kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeolek. Kliimaneutraalsele ja head

õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute

tegemist. Taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu saavutamine julgeoleku,

keskkonnakaitse ja elanike huvide vahel maismaal ja merel. Eesti riik on avatud ja toetab uusi

lahendusi, nagu näiteks (avamere) tuuleenergia. Eesmärk 2035 aastaks on tagada 55% energia

lõpptarbimisesest taastuvenergiaga, mille hulgas on tuuleenergia. Kasvuhoonegaaside

netoheitkoguse eesmärk 2035 aastaks on jõuda 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini.

Strateegiast 2035 on oluline ka elukeskkonnale seatud siht, milleks on kõigi inimeste vajadustega

arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Eriplaneering aitab kasutusele võtta uuenduslikke

tehnoloogiaid ja looduslähedasi lahendusi, mis tagab hea elukeskkonna terves Eestis. Samuti

arvestatakse põhimõttega, et elukeskkonda kavandatakse igaühe koostöös, pärandit ja looduse

elurikkust hoidvalt.

Neid sihte arvesse võttes, kujundatakse ka eriplaneeringu lahendus.

64 Põltsamaa valla üldplaneering. Vastu võetud 17.02.2022. 65 Tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

51 / 54

6.4. Eesti keskkonnastrateegia 2030

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti

säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele

keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel

juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteedi tagamiseks on energia valdkonna eesmärgiks toota

elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel

energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis

võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energia valdkonna arengu eesmärk on arendada Eesti

tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need

tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda, kuid võivad kasutada ka fossiilseid

energiaallikaid. Oluliseks tegevussuunaks on taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate

kasutusele võtmine.

Strateegias määratletakse Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisukorra

säilitamiseks, lähtudes samal ajal keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalsfääriga ning

nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimestele. Keskkonnastrateegia põhisuunad on

loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse

säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, välisõhu tagamine ning inimeste hea tervise ja elu

kvaliteet.

Eriplaneeringus võetakse arvesse Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, väärtustades loodus- ja

kultuurikeskkonda, säilitades võimalikult suures ulatuses looduskaitsealasid ja muid loodusväärtusi.

6.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"

Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"66 (SE21), mis on ühiskondlik kokkulepe Eesti jätkusuutlikuks

arenguks. Kuna strateegia on koostatud vastavalt asjakohastele globaalsetele ja Euroopa Liidu

suunistele, on Eesti keskkonnastrateegia juba arvestanud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21

eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete

ja traditsiooniliste väärtuste säilitamisega Eestis. SE21 peamisteks eesmärkideks on Eesti

kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.

Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas on üheks eesmärgiks 2030 aastaks Eesti energiamajanduse

ümber korraldamine, toetades energiasäästlikku tegevust ja eelisarendades seda. Tuuleparkide

rajamine aitab vastavat eesmärki saavutada.

Strateegia toob välja, et kuna taastuvatest materjalidest energiatootmisega kaasnevad paratamatult

maastike kasutamise probleemid – elupaikade häving, täiendav koormus bioressursside kogumisel,

müra, rikutud maastik jms, siis tuleb välja töötada mehhanismid, mis võimaldavad kahjulikku

keskkonnamõju adekvaatselt määrata ja kompenseerida. Eriplaneeringu koostamisel võetakse seda

arvesse.

6.6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030

Arengukava eesmärk on suurendada Eesti riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja

võimekust kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Arengukavas tuuakse välja, et oodatavad

kliimamuutused Eestis on temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine, merevee taseme tõus,

tormide sagenemine ja sellest tulenevad keskkonnamuutused.

66 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

52 / 54

Arengukava üheks ala-eesmärgiks on energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -

turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine. Energiasõltumatuse

juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele

kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja

energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tõhus ehk säästev energiakasutus aitab vähendada

riski, et äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenev lisakoormus avaldab energiataristule ja -

süsteemile kahjulikku mõju.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide tagamiseks seab arengukava meetmeks

kliimamuutustest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on

tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust,

energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja

võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel.

Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste

olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Kava kohaselt on suurima kasutuspotentsiaaliga

taastuvad energiaressursid: tuule- ja päikeseenergia.

Tuuleparkide kavandamine on kooskõlas arengukava eesmärgiga tagada varustuskindlus, kuna

tuuleparkidega suurendatakse taastuvenergia kasutamist ning tagatakse seeläbi kiirelt reageerivate

tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Kui tuuleparkide arendajad on hinnanud

ja maandanud kliimariskid, mis rakenduvad kavandatud tegevusele selle eluea jooksul ning hinnanud

tuuleenergia potentsiaali kavandatava tegevuse piirkonnas, on tegevus kooskõlas ka kliimamuutuste

mõjudega kohanemisega.

6.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokument annab edasi Eesti kliimapoliitika pikaajalise visiooni

nii valdkondlikes kui ka kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades. Eesti kliimapoliitika tugineb

rahvusvahelistele arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO2 -

heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava aastani 2050, Euroopa ühtse

transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordi-

süsteemi suunas ja Pariisi kliimakokkulepe (COP21). Eesti kliimapoliitika põhialustega seati

eesmärgid, kuidas leevendada kliimamuutusi aastani 2050, kuidas kohaneda kliimamuutustega ning

kuidas vähendada kasvuhoonegaase. Eesti kliimapoliitika visioon aastaks 2050 näeb ette, et aastaks

2050 jõutakse Eestis konkurentsivõimelise vähese süsinikuheitega majanduseni. Eesti kliimapoliitika

peamine pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti aastaks 2050

võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Arvestatakse, et taastuvate energiaallikate osakaal

energiatootmisel suureneb aastaks 2050 ¾-ni, sealjuures kõige suurem osakaal on biomassi ja

tuuleenergia kasutusele võtmisel.

Sellest lähtuvalt saab järeldada, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on Eesti kliimapoliitika

põhialustega otseselt kooskõlas ning aitavad kliimapoliitika eesmärke ellu viia.

6.8. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab Eesti kliima ja energiapoliitika

eesmärgid ning meetmed nende saavutamiseks. Dokument põhineb Eesti teistel arengu-

dokumentidel, aga ka uutel uuringutel ja analüüsidel. REKKi laiem eesmärk on avalikkuse ning

ettevõtjate informeerimine, selleks et Eesti kliima ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks

vajalikke investeeringuid planeerida ja ette valmistada.

REKKi eesmärgid on muu hulgas:

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

53 / 54

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030).

• Transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse, metsamajanduse ja

tööstuse sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside

heidet 13 %.

• Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%.

Energeetikavaldkonna meetmete hulka kuulub ka tuuleparkide rajamine. Seega ühtivad

eriplaneeringuga kavandatavad tegevused otseselt REKKi suundadega ning aitavad Eesti kliima- ja

energiapoliitika eesmärkide täitmisele otseselt kaasa.

6.9. Energiamajanduse arengukava aastani 2030

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani

2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava järgi on Eesti

energiamajanduse visioon aastaks 2050 järgmine:

Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid

kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on

riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti

energiajulgeoleku peamine alustala.

Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Arengukava järgi on taastuvenergeetika tootmise osakaalu

indikatiivne sihttase aastal 2030 50 % (võrreldes 25,8 % algtasemega aastal 2012). Arengukava üks

alaeesmärke on varustuskindluse ehk pideva energiatarve tagamine Eestis. Muuhulgas seatakse

mõõdetavaks eesmärgiks taastuvenergia osakaalu suurenemine elektrienergia lõpptarbimises 14 %-

lt 2014. aastal vähemalt 50 %-ni aastaks 2030. Arengukavas seatud eesmärkide täitmisel on aga

tuuleenergeetikal biomassi kasutusele võtmise kõrval üks olulisemaid rolle. Selle alusel saab väita,

et tuuleparkide rajamine aitab otseselt ENMAK-i eesmärke ellu viia ning eriplaneeringuga

kavandatavad tegevused on energiamajanduse arengukavaga kooskõlas.