Kiri

EELNÕU (26.04.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes RAGN-SELLS AS 16.02.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 ja § 46, jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41 , § 76 lg 1, veeseaduse § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja 3, otsustan:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine RAGN-SELLS AS (registrikood 10306958, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Suur-Sõjamäe tn 50a, 11415) keskkonnaloa nr KL-521337 taotluse menetluse raames.

1.2. Anda ettevõttele RAGN-SELLS AS tähtajatu keskkonnaluba nr KL-521337 aadressil Tööstuse tn 8//10, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond jäätmete käitlemiseks ja vee erikasutuseks.

1.3. Määrata loa tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ning tabelis J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed.

1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-521337 kõrvaltingimus, mille kohaselt on keskkonnaloa andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba nr KL-521337 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

1.5. Määrata keskkonnaloale nr KL-521337 kõrvaltingimus, mille kohaselt on RAGN-SELLS AS kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest lepingu või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

1.6. Määrata keskkonnaloas KL-521337 jäätmekäitlusmaalt suublasse juhitavale sademeveele väljalask LV030 ja lubatud saasteainete lubatud sisaldused saasteainete kaupa (tabel V4), väljalaskme seirenõuded (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17).

1.7. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

RAGN-SELLS AS (edaspidi ettevõte) esitas 14.11.2023 Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) keskkonnaloa taotluse T-KL/1021255 menetluse nr DM-126427-1 all (nõuetekohane taotlus registreeriti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.02.2024 numbriga T-KL/1021255-4 (edaspidi taotlus).

Keskkonnaluba taotletakse Kunda Jäätmekäitluskeskuses aadressil Tööstuse tn 8//10, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond (katastritunnus: 34501:006:0004; registriosa nr 4389631) asuval käitluskohal jäätmete käitlemiseks ja vee erikasutuseks tähtajatult.

2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja teavitas 23.02.2024 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest ning küsis Viru-Nigula vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (kirjaga nr DM-126427-10 ja nr DM-126427-11) (KeÜS § 43 lg 1). Viru-Nigula vallavalitsus avaldas 11.03.2024 saadetud kirjaga (Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.03.2024 korraldus nr 47) arvamuse, kus toob välja, et nimetatud tegevuste osas taotlusmaterjalides toodud tingimustel vastuväiteid ei ole (registreeritud 22.03.2024 nr DM-126427-12 all).

Loa andja teavitas 23.02.2024 piirinaabreid keskkonnaloa taotluse esitamisest kirjaga nr DM- 126427-10. Keskkonnaloa taotluse kohta piirinaabrid arvamust ei avaldanud (KeÜS § 46 lg 1 p 1).

Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata kuna taotlusmaterjalide põhjal ei ole näha täiendavaid häiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele kuna käitise territooriumi ümbritsevad tootmis-, transpordi- ja maatulundusmaad ning lähimad elamumaad jäävad jäätmekäitluskohast ca 350 meetri kaugusele (KeÜS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2).

Loa andja teavitas xx.04.2024 keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Eelnõudele esitati/ei esitatud ettepanekuid (vt korralduse p 3.4).

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11 § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1).

Ettevõtte taotletav tegevus (sademevee juhtimine) ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse. Ettevõtte taotletav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p-s 18 nimetatud valdkonda, kuid ei ole nimetatud määruses nr 224. Lähtudes eelnevast ei ole sademevee juhtimiseks suublasse KMH kohustuslik, samuti ei ole vaja anda eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg-le 23 ega kaaluda KMH vajalikkust.

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Ettevõtte territooriumil ja mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad territooriumil teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub otsene mõju ka nendele.

2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi ning piiriülest mõju. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2. antav keskkonnaluba nr KL-521337 annab selle omanikule aadressil Tööstuse 8//10 (katastritunnus 34501:006:0004) Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond õiguse alljärgnevaks:

jäätmete käitlemiseks; vee erikasutuseks.

3.2.1. Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisades. Keskkonnaloa taotluses

kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.

Ettevõtte põhitegevuseks on rehvihakke tootmine, mis hõlmab metalli ja muude mehaanilise töötlemise jääkide eraldamist. Rehvide purustamisel ja rehvihakke tootmisel kasutatakse toimingukoode R12s ja R3m. Rehvihakke purustusliini võimsus on 15000 t/a.

Rehvid purustatakse sõelaga varustatud (maksimaalne ava suurus on 25 mm) eelpurusti ja granulaatori abil. Liin on varustatud magnetitega („overband“) vabade metalljäätmete eemaldamiseks. Töötlemise järel ladustatakse rehvimass kuhjadena salvedes, kus kontrollitakse visuaalselt rehvimassi kvaliteeti ning puuduste olemasolul need eraldatakse massist. Piisava koguse saavutamisel võetakse massist proovid ja kontrollitakse materjali vastavust määrusele nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele". Seejärel suunatakse materjal edasi põlevkiviõli tootmisesse. Tootmisliin on tolmuleviku minimeerimiseks varustatud aspiratsiooni süsteemiga ning varustatud tulekahju ennetussüsteemiga.

Rehvidest eraldatud metall suunatakse taaskasutusse. Purustamisel tekkivad muud jäätmed antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Rehvide purustamisel reovett ei teki. Kogutav sademevesi puhastatakse rajatavasse sertifitseeritud õli- ja liivapüüduriga ning suunatakse edasi suublasse. Toimub pidev puhastatud sademevee seire. Rehvide purustamiseks ei ole vajalik kasutada vett ega muid loodusvarasid.

Purustamist ootavad vanarehvid ladustatakse PVC tootmishallis ja käitlusplastil salvedes. Vastuvõtusalvedesse mahub maksimaalselt 500 tonni purustamata rehve. Valmismaterjalisalvedesse mahub maksimaalselt 1460 tonni rehvihaket. PVC hoonesse ladustatakse maksimaalselt 40 tonni purustamata rehve.

Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil (JäätS § 15 lg-le 4). Jäätmed saab ringlussevõetuks lugeda, kui on tõendatud jäätmetest toodetud toote või materjali vastavus õigusaktide või standardite alusel kehtestatud omadustele.

Rehvihakke tootmisel lähtutakse Keskkonnaministri määruse 08.10.2018 nr 40 „Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele“ nõuetest. Määrusega kehtestatakse nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele ja kasutamisele viisil, mille tulemusena lakkab rehvihake olemast jääde. Ettevõte on esitanud enesekontrolliplaani (taotluse lisa 1 "Rehvihakke valmistaja enesekontrolliplaan" ringlussevõtu tõendamiseks ning proovide võtmise protseduuri määramiseks.

Kvaliteedile mittevastav rehvihake suunatakse uuesti tootmisprotsessi algusesse või antakse edasiseks käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2. antav keskkonnaluba nr KL-521337 annab selle omanikule õiguse jäätmete taaskasutamiseks (jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub – R12s ja mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel - R3m) aadressil Tööstuse 8//10 (katastritunnus 34501:006:0004) Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Keskkonnaluba nr KL-521337 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või

kutsetegevuses (JäätS § 987 lg 2 p 2).

Nõuded jäätmete käitlemisel

Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 nõuded jäätmete käitlemisele ja tabelisse J7 nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.

Rehvihakke tootmisel lähtutakse Keskkonnaministri määruse 08.10.2018 nr 40 „Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele“ nõuetest.

Vanarehvid, mis ootavad purustamist, ladustatakse PVC tootmishalli ja käitlusplastil salvedess. Vastuvõtusalvedesse mahub maksimaalselt 500 tonni purustamata rehve. Valmismaterjali salvedesse mahub maksimaalselt 1460 tonni rehvihaket. PVC hoones ladustatakse maksimaalselt 40 tonni purustamata rehve.

Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu ei kuulu ettevõtte omandisse, vaid on Kunda Trans OÜ (registrikood 10228551) omandis, kellega on 04.09.2023 sõlmitud maa rendileping tähtajaga 10 aastat alates hetkest kui Viru-Nigula vald on väljastanud rentnikule ehitusloa tootmisüksuse rajamiseks.

Ettevõte käitleb jäätmeid tootjavastutusorganisatsiooni nimel ning seepärast on vabastatud finantstagatise esitamisest (JäätS § 98^3 lg 4 p 4). Vanarehvide käitluslepingu on sõlmitud viieks aastaks alates selle allkirjastamisest 20.03.2023.

Kogu tootmisprotsessi ajal tuleb jälgida seadmete korrasolekut ja ohutust.

Ettevõte soovib jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 2100 tonni ehk 4280 m3 jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb ettevõttel täita

kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea".

3.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse

Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba.

Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

Kogutav sademevesi puhastatakse rajatavasse sertifitseeritud õli- ja liivapüüduriga ning suunatakse edasi suublasse. Toimub pidev puhastatud sademevee seire.

Sademeveele lubatud voolhulga koguseid Jäätmekäitluskeskuse sademeveelask (LV030) (edaspidi LV030) jäätmejaama sademevee väljalaskmele keskkonnaloas ei määrata, kuna tegelik sademete hulk sõltub ilmastikutingimustest ja sademevee kogus ei sõltu ettevõtte tegevusest. Voolhulgad määratakse arvutuslikult.

Sademevee puhastamiseks rajatud lokaalpuhastid tuleb hooldada vastavalt puhasti tehnilises dokumentatsioonis toodud nõuetele. Pidada tuleb sademeveepuhastite hoolduspäevikut kuhu kantakse tehtud hooldetööd, andmed eemaldatud sette kohta, andmed reostusnäitajate analüüsitulemuste kohta ja suublasse juhitud sademevee hulga arvutused (Keskkonnaloa tabelid V16 ja V17). Sette käitlemisel või üleandmisel järgida jäätme seadusandluses sätestatud nõudeid.

VeeS § 130 lg 2 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljuvaine, naftasaaduste ja biokeemilise hapnikutarbe sisalduse piirnormid koos vastava seirekohustusega.

Sademevee reostusnäitajate piirmäärade kehtestamisel lähtuti määruse nr 61 § 7 lg 1 ja 7 nõuetest (heljum – 40 mg/l, BHT7 – 15 mg/l, naftasaadused – 5 mg/l)

Määruse nr 61 § 16 lg 5 kohaselt täpsustatakse omaseire proovivõtu sagedus ja koht sademevee reostusnäitajate määramiseks veeloas. Proovivõtu sagedus ja koht sademevee reostusnäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loas ei tohi määrata, et proovivõtt peaks toimuma sagedamini kui üks kord kvartalis. Sademevee väljalasu proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas sademeterohkel perioodil (II ja III kv).

Suublasse juhitava sademevee arvestus tuleb esitada hinnanguliselt kvartaalse keskmise sademete hulga järgi. Kvartaalse sademete hulga leidmisel arvestada kvartali jooksul sadanud sademete hulka (kasutada Keskkonnaagentuuri andmeid, http://www.ilmateenistus.ee) ja territooriumi pindala, kust sademevesi kogutakse arvestades pinnakatte äravoolutegurit.

Arvestades eeltoodut seatakse keskkonnaloa tabelis V4 suublasse juhitavale sademevee reostusnäitajatele piirväärtused ja seatakse lubatud kogused järgmistele saasteainetele: biokeemiline hapnikutarvidus (BHT7), heljum, naftasaadused. Loa nõuetele mittevastavad sademevee proovide analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult.

Nõuded proovide võtmisele

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Vastavalt määruse nr 61 § 14 lg 8, 9 ja 10 tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Ettevõtte võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Täpsustatud proovivõtumeetodid on kehtestatud keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 49 „Proovivõtumeetodid“.

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning esinduslik sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Seejuures tuleb jälgida, et proov võetakse voolavast veest. Saastenäitajate määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal. Seirekohustus on üks kord poolaastas.

Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava. Veemajanduskava on dokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee

asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmides ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ on kinnitatud mh Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK; https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027). VMK koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks ning, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, teavet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm.

Väljalskmelt LV030 juhitakse sademevesi immutusväljakule, mis ei suubu edasi veekogusse. Sel juhul on heitvee suublaks pinnas, st ei ole tegemist pinnaveekogumiga hõlmatud veekoguga.

Keskkonnaamet ei sea pinnasesse juhitavale sademeveele täiendavalt rangemaid piirmäärasid järgmistel põhjustel – tegu on uue väljalaskmega, mille koormust ei ole võimalik inimekvivalentides väljendada, sademevesi juhitakse immutusväljakule, mis ei suubu veekogusse.

Nõuded teabe esitamiseks

KeÜS § 401 lg 1 p 1 kohaselt on KOTKAS andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaministri 29.06.2017 määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lg 1 p 2 kohaselt kantakse andmekogusse keskkonnaloa taotlustega, keskkonnalubade, keskkonnakasutuse aruannete ja keskkonnalubade alusel tehtava seirega seotud andmed. Keskkonnaloaga seatud keskkonnaseire andmed on keskkonnaloa osa. Keskkonnaluba väljastatakse keskkonnaotsuste süsteemis KOTKAS ja seega säilitatakse loaga seotud kohustuste ja seire andmed KOTKAS.

Keskkonnaloaga seatud seire kohustuste andmed tuleb esitada KOTKAS. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 3 lg 1 järgi on keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on saasteainete väljutamine veekogusse (KeTS § 3 lg 2 p 6).

Vastavalt KeTs §17 lg 3 ei nõuta saastetasu, kui sademevee süsteemide kaudu juhitakse saasteaineid veekogudesse täites samal ajal veeseadusest tulenevaid piirväärtuseid.

KeTS § 333 lg 1 järgi esitab KeTS § 31 lg 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis

keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333 lg 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord”. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus.

VeeS § 195 lg 3 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas veekasutuse aruanne, mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord” esitatud nõuetele.

KeTs § 20 lg 2 p 2 järgi suurendatakse saastetasumäära 1,5 korda, kui heitekoht asub alevi piirides. LV030 jäätmejaama sademevee väljalask jääb Kunda linna piiridesse ning seega kehtestatakse 1,5-kordne saastetasumäär.

Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.3. Keskkonnaloa kõrvaltingimused

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

Jäätmekäitluskohaks olevad kinnistud ei kuulu ettevõtte omandisse, vaid on Kunda Trans OÜ (registrikood 10228551) omandis, kellega on 04.09.2023 sõlmitud maa rendileping tähtajaga 10 aastat alates hetkest kui Viru-Nigula vald on väljastanud rentnikule ehitusloa tootmisüksuse rajamiseks. Seega on jäätmekäituskoha kasutusõigus lühemaajalisem kui taotletav keskkonnaloa kehtivusaeg. Samas ei saa loa andja välistada võimalust, et kasutusõigust pikendatakse. Samuti on loa andjal vajalik arvestada muuhulgas ka asjaoluga, et kasutusõigus võib lõppeda enne selles toodud lepingu kehtivuse lõpptähtaega. Seetõttu ei ole otstarbeks määrata käesoleva korraldusega antava keskkonnaloa lõpptähtaega kasutusõiguse lõpptähtajast tulenevalt, vaid loa andja peab põhjendatuks ning ka ettevõttele vähem koormavaks, kui keskkonnaluba väljastatakse taotluses toodud tähtajaga, jättes seejuures loa andjale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust tõendav leping lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Jäätmekäitluskoha kasutamise õiguse muutmisel tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile

jäätmekäitluskoha kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, tõendamaks jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa nr KL-521337 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise

kulude katmiseks (edaspidi finantsgarantii) (JäätS § 983 lg 1). Finantsgarantiist on vabastatud isikud, kes käitlevad probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või

tootjavastutusorganisatsiooni nimel (JäätS § 983 lg 5 p 4). Ettevõte on Estonian Tire Recycling MTÜ (registrikood 80618429), Mäealuse 10, 12618 Tallinn sõlminud vanarehvide käitluslepingu viieks aastaks alates selle allkirjastamisest 20.03.2023. Estonian Tire Recycling MTÜ on Eesti Vabariigis mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutusorganisatsioon. Tulenevalt sellest ei ole ettevõttel kohustust omada finantsgarantiid vanarehvide ladustamiseks. Samas ei saa loa andja välistada, et tootjavastutusorganisatsiooni nimel jäätmete käitlemine lõppeb ning seetõttu tekib ettevõttele kohustus finantsgarantii esitamiseks. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 kõrvaltingimuse, mille kohaselt on ettevõttel kohustus pärast tootjavastutusorganisatsiooni

nimel jäätmete käitlemise lõpetamist esitada viivitamatult Keskkonnaametile JäätS § 983

kohane finantsgarantii üheaegselt ladustatavate jäätmete kohta.

3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamusi ja vastuväiteid keskkonnaloa eelnõule ei esitatud/esitati.

3.5. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte peab järgima JäätS ja nende alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale.

Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt Loaomaja meelespea | Keskkonnaamet

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kristo Keevend peaspetsialist juhataja ülesannetes Jäätmebüroo

EELNÕU 26.04.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-521337

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi RAGN-SELLS AS

Registrikood / Isikukood 10306958

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kunda Jäätmekäitluskeskus

Aadress Tööstuse tn 8, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 34501:006:0004

Territoriaalkood EHAK 3612

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tööstuse tn 8 // 10 (34501:006:0004).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Kunda Jäätmekäitluskeskus

Keskkonnaregistrikood JKK5900248

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Kunda linn, Tööstuse tn 8 2811394 34501:006:0004 X: 6597665, Y: 642735

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kunda Jäätmekäitluskeskus

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

16 01 03 - Vanarehvid 15 000 15 000 15 000 15 000 R3m

15 000 R12s

19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid 15 000 15 000 15 000 15 000 R3m

15 000 R12s

19 12 02 - Mustmetallid 2 000 2 000 2 000

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

1 000 1 000 1 000

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/9

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Rehvihakke tootmine R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Tegevus toimub Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, Tööstuse tn 8 // 10, katastritunnus 34501:006:0004. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Tegevuse eesmärgiks on purustada terved ja eelpurustatud rehvid.

Purustusliinil purustatakse rehvid ning eraldatakse puhta materjalina metall, mille käigus tekib kaks fraktsioon: rehvihake ja metall. Rehvihakke purustusliini võimsus on 15000 t/a. Rehvid kogutakse kokku territooriumil vanarehvide käitlusplatsile. Purustamine toimub pidevalt esmaspäevast reedeni ühes või kahes vastusest vastavalt sisendjäätmete mahule ning purustamine peatub hoolduse ajaks või sisendmaterjali puuduse tõttu. Vanarehvide purustamisele eelneb visuaalne kontroll. Kui operaator avastab kontrolli käigus rehvide hulgast sobimatuid jäätmed - need eemaldatakse massist ja käideldakse vastavalt regulatsioonidele. Kontrollitud rehvid laetakse purustile ekskavaatoriga. Purustamist ootavad vanarehvid ladustatakse PVC tootmishalli ja käitlusplastil salvedesse. Vastuvõtusalvedesse mahub maksimaalselt 500 tonni purustamata rehve. Valmismaterjalisalvedesse mahub maksimaalselt 1460 tonni rehvihaket. PVC hoonesse ladustatakse maksimaalselt 40 tonni purustamata rehve.

Rehvide purustamine toimub läbi eelpurusti ja granulaatori, mis on varustatud sõelaga (maksimaalne ava suurus on 25 mm), et saada vajaliku suurusega rehvihaket. Liini küljes on magnetid („overband“), mis eraldavad purustamise käigus vabad metalljäätmed. Peale töötlust ladustatakse rehvimass kuhjadena salvedes. Rehvimassi kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt ning puuduste olemasolul kvaliteedle mittevastav materjal eraldatakse massist. Vajaliku koguse olemasolul võetakse massist proovid ning analüüsitakse laboris, kus kontrollitakse materjali vastavust määrusele ning kõikide tingimuste täitmisel toimub jäätmelakkamine, et suunata materjal edasi põlevkiviõli tootmisesse. Tootmisliin on varustatud aspiratsiooni süsteemiga, et vähendada tolmu levikut, samuti on liin ja ruum varustatud vajaliku tulekahju ennetussüsteemiga.

Purustamise toimingukood on R12s ja R3m. Rehvihaket toodetakse jäätmetest jäätmekoodidega 16 01 03 ja 19 12 04 01. Valmis toodetud rehvihakke puhul kasutatakse jäätmekoodi 16 01 03 ja 19 12 04 01. Jäätmete lakkamine. Rehvihakke tootmisel lähtutakse Keskkonnaministri määrusest nr 40 „Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele“. Määrusega kehtestatakse nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele ja kasutamisele viisil, mille tulemusena lakkab rehvihake olemast jääde. Kavandatav tootmisliin asub rajatavas PVC hoones. Rehvide ringlussevõtt vastab jäätmehierarhia põhimõtetele.

Rehvidest eraldatud metall suunatakse taaskasutusse. Sobimatud rehvijäätmed ja muud jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale.

15 000

J4. Jäätmete ladustamine 3/9

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kunda Jäätmekäitluskeskus

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

Välisterritooriumil purustamata rehvide salved

X: 6597319, Y: 642649; X: 6597350, Y: 642657; X: 6597347, Y: 642671; X: 6597316, Y: 642663; X: 6597319, Y: 642649

Kõvakattega pind, vertikaalplaneering kõvakattel selliselt, et sadevesi kogutakse sadevee kanalisatsiooni trassi ning suunatakse õlipüüdurisse puhastamisele. Jäätmeid ladustatakse puistena salvedes. Üheaegselt ladustatavate jäätmete kogus alas on 500 t.

3 aastat 500 1 780 16 01 03 - Vanarehvid Ei

19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid

Ei

Välisterritooriumil konteinerid

X: 6597306, Y: 642642; X: 6597276, Y: 642763; X: 6597347, Y: 642781; X: 6597375, Y: 642660; X: 6597306, Y: 642642

Kõvakattega pinnal konteineris, vajadusel ajutiselt valmismaterjali silos. Konteinerid on liigutatavad.

3 aastat 50 60 19 12 02 - Mustmetallid Ei

Välisterritooriumil silo

X: 6597306, Y: 642642; X: 6597276, Y: 642763; X: 6597347, Y: 642781; X: 6597375, Y: 642660; X: 6597306, Y: 642642

Esmalt kogutakse tolm tolmu punkrisse, sealt edasi suunatakse materjal kõvakattega pinnal olevatesse konteineritesse, vajadusel ajutiselt ka valmismaterjali silodesse. Konteinerid ja silod on kaetud, et välistada tolmu lendumist.

3 aastat 50 60 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

Ei

PVC-hall purustamise ala

X: 6597340, Y: 642684; X: 6597316, Y: 642679; X: 6597305, Y: 642722; X: 6597330, Y: 642727; X: 6597340, Y: 642684

Kõvakattega pind. Üheaegselt ladustatavate jäätmete kogus alas on 40 t. 3 aastat 40 300 16 01 03 - Vanarehvid Ei

19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid

Ei

Välisterritooriumil purustatud rehvide salved

X: 6597280, Y: 642722; X: 6597301, Y: 642727; X: 6597297, Y: 642743; X: 6597277, Y: 642737; X: 6597280, Y: 642722

Kõvakattega pind, vertikaalplaneering kõvakattel selliselt, et sadevesi kogutakse sadevee kanalisatsiooni trassi ning suunatakse õlipüüdurisse puhastamisele. Jäätmeid ladustatakse puistena salvedes. Üheaegselt ladustatavate jäätmete kogus alas on 1460 t.

3 aastat 1 460 2 080 16 01 03 - Vanarehvid Ei

19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid

Ei

Seotud failid

Failid Lisa 1: Kunda_jaatmekaitluskoha_plaan.png

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded4/9

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmekäitluskoha kasutusõigus Ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul

jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

Loa andjal on õigus jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada. vajadusel

Jäätmete käitlemine (Käitluse tulemusel tekkivate jäätmete kogused ja liigid ei ole loaga reguleeritud)

Käitluskohas on lubatud vanarehvide või rehvihakke purustamine (R12s) ning mehaaniline ringlussevõtt (R3m). Rehvide purustamine toimub vastavalt kliendi poolt seatud nõuetele.

Jäätmeid tuleb purustada jooksvalt, et vältida jäätmete kuhjumist. Jäätmeid transportida platsilt ära niipea, kui on kogunenud transpordiks piisav kogus ja on sõlmitud kokkulepe vms jäätmete vastuvõtja-lõppkäitlejaga.

Sortimise ja purustamise käigus eraldada metallid ja muu praht. Jäätmed sorditakse vastavalt jäätmeliigile ning omadustele ning antakse üle vastavat õigust omavale ettevõttele.

Vältima peab jäätmete keskkonda sattumist, tolmu, müra ja vibratsiooni tekkimist. Jäätmete käitlemisel ei tohi müratase kinnistu piiril ületada õigusaktidega sätestatud piirnorme. Tuleb vältida jäätmete käitluskohast jäätmete lendumist. Juhul kui jäätmed siiski lenduvad käitluskohaks olevast kinnistust väljapoole, tuleb need koheselt kokku korjata.

Jäätmete käitlemisel , sh purustamisel, tuleb tolmu leviku vältimiseks vajadusel jäätmeid niisutada või kasta. Samuti tuleb tagada, et tegevuse käigus tekkiv tolm ei jõuaks käitluskohast väljapoole. Kui tolmu levikut käitluskohast väljapoole ei suudeta vältida, tuleb tegevus koheselt peatada.

pidev

Jäätmete ladustamine Keskkonnaloa kehtivuse ajal peab ettevõttel olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud.

Garantii või finantstagatise omamise kohustust ei ole isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel ning metalli- ja pliiakujäätmete ladustajal.

Ettevõte käitleb jäätmeid tootjavastutusorganisatsiooni Estonian Tire Recycling MTÜ (registrikood 80618429, aadress Mäealuse 10, 12618 Tallinn) nimel ning seepärast on vabastatud finantstagatise esitamisest (JäätS § 98^3 lg 4 p 4). Vanarehvide käitluslepingu on sõlmitud viieks aastaks alates selle allkirjastamisest 20.03.2023.

Lisaks on ettevõttel rehvihakke vastuvõtmiseks sõlmitud rehvihakke müügileping nr NJ-JUH- 3/2000.

Juhul, kui kokkulepe lõpeb varem või seda ei pikendata, tuleb ettevõttel koheselt esitada Keskkonnaametile finantstagatise arvutamise tabel ning selle kinnitamisel finantsasutuse garantiikiri ladustatavate rehvijäätmete ladustamise lubamiseks.

Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist.

pidev

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kunda Jäätmekäitluskeskus

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäituse lõpetamine

Jäätmekäitluse lõpetamisel korrastatakse kogu territoorium jäätmetest ning kõik hooned ja seadmed puhastatakse viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Rakendatakse jäätmekäitlustegevuse lõpetamisega antudkäitluskohas.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/9

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa6/9

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Jäätmekäitluskeskuse sademeveelask

Väljalaskme kood LV030

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Pinnas

Suubla kood

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6597320, Y: 642743

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 Heljum HEL 40

2024 Naftasaadused NAF 5

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded 7/9

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Jäätmekäitluskeskuse sademeveelask LV030 X: 6597320, Y: 642743 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Sademevee väljalasu proovi teostada sademeterohkel perioodil.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 8/9

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Toimingud avarii korral Sademeveega ohtlike ja kahjulike ainete ning tavaliselt suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumisel asuda koheselt likvideerima avariid. Teavitada Keskkonnaametit, vajadusel kaasata päästeteenistus.

Vajadusel

2. Muud asjakohased meetmed

Kui täiendavate uuringute käigus selgub, et sademevee juhtimisega halveneb põhjavee seisund on loa andjal õigus veeluba muuta või kehtetuks tunnistada. Vajadusel

3. Sademevee käitluse nõuded

1.Saastatud sademevee tekke vältimiseks ja selles saasteainete koguse vähendamiseks tuleb tagada kogu kõvakattega territooriumi regulaarselt kuivalt koristamine. 2. Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama 3. Sademevee puhastamiseks rajatud lokaalpuhastid tuleb hooldada vastavalt puhasti tehnilises dokumentatsioonis toodud nõuetele.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Pidada sademeveepuhasti hoolduspäevikut, kus nende regulaarne hooldus ja ka pisteline kontroll peavad olema jälgitavad. Hoolduspäevikusse kantakse: 1. Tehtud hooldetööd 2. Andmed eemaldatud sette kohta (prahi, liiva, sette eemaldamise aeg, töö teostanud ettevõtte nimi, vastutaja allkiri). Andmed eemaldatud sette koguse kohta esitada veekasutuse aastaaruandes. 3. Andmed reostusnäitajate analüüsitulemuste ja suublasse juhitud sademevee hulga arvutused.

Vastavalt kehtivale korrale

2. Väljalaskme omaseire tulemused

Esitada Keskkonnaametile sademevee omaseire tulemused infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulis tärkandmetena. Üks kord poolaastas

3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse ja keskkonnatasu makstakse kehtivate õigusaktide kohaselt. Deklaratsiooni saab esitada esimesel võimalusel peale kvartali lõppu. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole. Tähtajaks tasumata saastetasu summalt tuleb maksta viivist iga tasumistähtaega ületava ööpäeva kohta.

Vastavalt kehtivale korrale

4. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Jäätmekäitluskoha asendiplaan Lisa 2: Kunda_asendiplaan.jpg

9/9

EELNÕU EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu taotleja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi

määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Ragn-Sells AS (registrikood 10306958, aadress Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Suur-Sõjamäe tn 50a,

11415) (edaspidi ettevõte) kavandatava tegevuse eesmärgiks on rehvijäätmete taaskasutamine.

Käitluskoht asub aadressil Tööstuse tn 8//10 (katastritunnus: 34501:006:0004; registriosa nr

4389631), Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond.

Ettevõte kavandab käitluskohas vastu võtta, purustada ja ladustada vanarehvijäätmeid.

Rehvihakke tootmise eel toimub visuaalne vaatlus, eemaldatakse sobimatud jäätmed. Rehvihakke

tootmise protsessi käigus toimub vanarehvide füüsiline purustamine ja vanarehvide koostisesse

mittekuuluvate materjalide eraldamine. Rehvihakke purustusliini võimsus on 15 000 t/a. Rehvide

mehhaanilise ringlussevõtuga tekib jäätmelakkamine. Rehvihakke tootmine toimub esmaspäevast

reedeni ning purustamine peatub hoolduse ajaks või sisendmaterjali puuduse tõttu. Rehvid

kogutakse kokku territooriumil vanarehvide käitlusplatsile. Vanarehvide purustamisele eelneb

visuaalne kontrollimine. Purustamine toimub sisetingimustes.

Rehvide purustamine õhureostust ei tekita. Rehvihakke liin on varustatud aspiratsiooni

süsteemiga, mis piirab tuulekannet ja vähendab tolmu levikut. Pinnareostust ei tekitata, rehve ja

rehvihaket hoitakse betoneeritud salvedes.

Rehvide purustamisel ei teki reovett. Rehvide purustamiseks ei ole vajalik kasutada vett ega muid

loodusvarasid. Liinide töötamiseks on vajalik elektrienergia. Kogutav sademevesi puhastatakse

rajatavasse sertifitseeritud õli- ja liivapüüduriga ning suunatakse edasi suublasse. Toimub pidev

puhastatud sademevee seire. Sademevesi juhitakse pinnasesse.

Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning

tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti

säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks

kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või

täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab

nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase

arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka

keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on

tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete

ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,

lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende

mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev

areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste

eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete

ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on ohutu materjaliringluse

suurendamine.

Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärgiga, sest tegevuse käigus taaskasutatakse

rehvijäätmeid põlevkiviõlitootmise algmaterjalina.

Kehtiva Viru-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt asub ettevõtte kavandatud jäätmekäitluskoht

tootmismaa maa-alal. Viru-Nigula valla koostatava üldplaneeringu (algatatud vallavolikogu

27.06.2018 otsusega nr 83) kohaselt jääb kinnistule tootmise maa-ala. Seega ei ole planeeritav

tegevus vastuolus lähipiirkonna planeeritavate tegevustega. Kinnistu sihtotstarve on 100%

tootmismaa. Tootmismaa juhtotstarbega aladel on maakatastriseaduse kohaselt muuhulgas lubatud

jäätmekäitlusega tegelemine.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Jäätmete transportimisel ning laadimisel kasutatakse fossiilseid kütuseid ning inimtööjõudu.

Tegevus ei ole energiamahukas. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav

tehnika.

Ettevõte rajab rehvihakke purustusliini purustamata ja eelpurustatud vanarehvide purustamiseks

Viru-Nigula valda, Kunda linna, Tööstuse tn 8 // 10. Purustusliinil purustatakse rehvid ning

eraldatakse materjalina kumm ja metall. Rehvihakke purustusliini võimsus on 15000 t/a.

Eelpurusti tootlikkus on 2,5 t/h, võimsus 150 kW, töötab elektriga. Granulaatori tootlikkus on 2,5

t/h, võimsus 110 kW, töötab elektriga. Sõela tootlikkus on 5 t/h, võimsus 7,5 kW, töötab elektriga.

Magneti tootlikkus on 2,5 t/h, võimsus 150 kW, töötab elektriga.

Tegevus ei ole energiamahukas ning tegevusega kaasnev energiakulu ei põhjusta olulisi

ebasoodsaid mõjusid.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Põhjavesi selles piirkonnas Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000)

kaitsmata. Rehvide purustamisel ei teki reovett. Kogutav sademevesi puhastatakse rajatavasse

sertifitseeritud õli- ja liivapüüduriga ning suunatakse edasi suublasse (pinnasesse). Toimub pidev

puhastatud sademevee seire. Rehvide purustamiseks ei ole vajalik kasutada vett. Käitluskohas ei

käidelda ohtlikke jäätmeid, seega ei ole võimalik ka jäätmetest ohtlike ainete sattumine pinnasesse

või vette.

Jäätmete transportimisel, laadimisel ja purustamisel võib tekkida tolmu. Ettevõttel on kohustus

rakendada jäätmete käitlemisel, sh purustamisel vajalikke meetmeid müra ja tolmu tekke ning

leviku vähendamiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet

välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häiriks ümbruskonda.

Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

Ettevõtte tegevusega kaasneb müra ja vibratsioon masinate töötamise ajal. Müra tekitab peamiselt

jäätmete transpordil, laadimisel ja purustamisel. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tekkiv müra ei

ületaks kehtestatud normtasemeid. Eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja

kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Käitluskohas ei tegeleta jäätmete bioloogilise töötlusega. Ettevõtte tegevuse käigus ei ole ette

näha lõhnahäirinu teket.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ettevõte kavandab käitluskohas jäätmete taaskasutamist, sh sorteerimist, purustamist ja

ladustamist. Käitluskohas kontrollitakse visuaalselt vastuvõetud jäätmeid ning nende hulgast

sorteeritakse välja sobimatud jäätmed ja metallid. Kõik kavandatud tegevuse käigus tekkivad

jäätmed antakse üle teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Ettevõte järgib ohutusnõudeid, töötajad on läbinud jäätmete käitlemise koolituse ning kasutatavad

seadmed vastavad tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele.

Põlevmaterjalide ladustamise plaani kohaselt rajatakse materjali ladustamiseks PVC-hallist

vähemalt 12,9 m kaugusele lukustuvatest betoonplokkidest salved, kuhu mahub samaaegselt

ladustamiseks kuni 500 tonni purustamata vanarehve ja 1460 tonni rehvihaket. PVC-hallis

ladustatakse samaaegselt kuni 40 tonni purustamata rehve. Ettevõte on Päästeametiga

kooskõlastanud põlevmaterjalide ladustamise plaani. Ettevõte peab oma tegevuses järgima

ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolitused ning

kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele.

Jäätmekäitluskoht peab olema varustatud piisaval hulgas tulekustutusvahenditega. Juhul kui

ettevõte kasutab tehniliselt korras seadmeid ning järgib tuleohutuse reegleid, on selliste õnnetuste

juhtumine vähetõenäoline.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus

tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu

inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel,

kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et

vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale,

piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on

seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted

oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule,

tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud

asjaolude korral).

Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse

eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse.

Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa, mis asub Kunda linna tööstuspiirkonnas. Tootmine

asub endise eterniiditehase kinnistul. Läheduses asuvad Kunda tsemenditehas ja ettevõte Estonian

Cell AS. Ettevõtte kasutuses olev territoorium piirneb lõunast maatulundusmaaga 100%, idast

transpordimaaga 50% ja tootmismaaga 50%, põhjast tootmismaaga 100% ning läänest

üldkasutatava maaga 100%. Kinnistust ida suunas, ~100 m kaugusel on raudtee, mis sobib

logistilisteks tegevusteks (rehvide ja rehvipuru transport). Viru-Nigula Vallavalitsus on

väljastanud projekteerimistingimused. Lähimad eluhooned asuvad käitise piirist umbes 350 m

kaugusel.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Maavarade kasutamist tehase alal ei toimu. Toimub olemasoleva toote mehaaniline ringlussevõtt.

Ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid. Põhjavesi selles piirkonnas Eesti

Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel on nõrgalt kaitstud.

Ettevõte on võtnud täiendavaid meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks. Tegevuskoha aluspind

asfalteeritakse/betoneeritakse ning sadevesi kogutakse platsil kokku ja puhastatakse liiva- ja

õlipüüduriga. Sademevesi valgub mööda hoone PVC katet maapinnale, kus juhitakse asfaltplatsi

kalletega restkaevudesse, sademeveetorustikku ja enne immutusväljaku kaudu pinnasesse

immutamist õlipüüdurisse E 80 LM (koos liivamudapüüduriga).

Meetmeid on kirjeldatud tootmiskompleksi KMH eelhinnangus järgnevalt: „Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Lisaks tuleb arvestada, et sademevee suublasse

juhtimisel VeeS § 129 tähenduses, peab immutussügavus aasta ringi olema hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m

kõrgemale aluspõhja kivimitest. Enne sademevee immutusalale juhtimist nähakse ette selle

puhastamine õlipüüduris E 80 LM koos liiva-mudapüüduriga (IIklass, NS 80), mille tootlikkus on

kuni 80 l/s. Õlipüüduri ette nähakse ette sademeveepumpla koos kaevuga ja järgnevalt jaotuskaev,

mis jaotab töödeldud ja kvaliteedinõuetele vastava (vastavalt määrus nr 61) sademevee ühtlaselt

immutusväljakule. Immutusväljak koosneb killustikuga varustatud süvendist, mille kogumaht on

800 m3. Immutusväljakult imbub sademevesi maasse. Maksimaalseks lühiajaliseks

sademeveekoguseks kahe tunni sademetehoovältel arvestame ~ 100 m3 (asfaltplats 5070 m2) ja

hetkkoormuseks kuni 50 l/s, millega saab kavandatav süsteem: õli-liivapüüdur koos

mudapüüduriga (kuni 80 l/s) ja imbväljak, puhverdusvõimega kuni 800 m3, teatud varuga

hakkama. Toimub pidev puhastatud sademevee seire.“

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei esine käitluskohas maavarasid. Looduslikku

mitmekesisust käitluskohas ei esine.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatava käitluskoha või selle mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid

loodusobjekte. Samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte

käitluskoha lähiümbrusesse.

Lähima Natura 2000 võrgustiku ala (Kunda jõe hoiuala) (RAH0000540) jääb ca 320 meetri

kaugusele kinnistu piirist ida suunas ja rajatise asukohta arvesse võttes veelgi kaugemale.

Kauguselt järgmised Natura 2000 võrgustiku alad, Toolse linnuala (RAH0000087) ja Toolse

loodusala (RAH0000622), jäävad ettevõtte käitluskohast ligikaudu 2 km kaugusele loode suunda.

Tegevus ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis.

Lähim kaitseala, Kunda põlispuud (KLO1200006), jääb käitluskohast umbes 400 m kaugusele ida

ja kagu suunda.

Lähim kaitsealune liik, hiireviu (Buteo buteo - KLO9128566) (III kaitsekategooria), asub

käitluskohast umbes 400 m kaugusel ida ja kagu suunas. Ligikaudu 300 m kaugusele jäävad II

kaitsekategooria liigi veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht ning Kunda jões II kategooria

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), ja III kaitsekategoorialiigi Euroopa harjus (Thymallus

thymallus) (KLO9102042) leiukoht.

Ettevõtte territooriumil ei paikne olulisi märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid

kavandatava tegevuse tõttu oluliselt mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete

taaskasutamine) ei mõjuta kaitsealuseid liike.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud.

Maa-ameti kaardirakenduse alusel ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused

lähedal asuvatel kinnistutel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud

väärtustele puudub.

Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lõike 2

kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli

mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa

arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku

keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele

leevendusmeetmed.

Lähim elamu jääb käitluskohast umbes 350 meetri kaugusele lõuna suunda. Kui ettevõte võtab

häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala

lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivseid mõjusid elanikkonnale.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas

ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte

täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale

keskkonnale mõju.

Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega

võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu

piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus

Tööde ajal võib esineda müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning

kestab tööde teostamise ajal. Tegevuse käigus võib tekkida vähest tolmu, mis on tingitud

transpordist, purustustegevus toimub siseruumides. Ettevõte peab tagama, et tekkiv tolm ei

kanduks käitluskohast väljapoole. Tolmu tekitavaid jäätmekäitlustoiminguid tuleb vältida

ebasoodsate ilmastikutingimustega (nt tugev tuul jmt).

3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas

ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega

ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi

antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus

ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste

liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma

jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse

eesmärkide saavutamist.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused-meetmed ei ole vajalikud.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et 7 ettevõtte

kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat

mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.

2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,

samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne

koosmõju teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Ettevõte ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse

erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega ettevõte kavandab vältida või ennetada

muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub vajadus

kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.