Sadama 26 Arenduse OÜ keskkonnaloa nr KL-521360 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (26)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Osaühing Corson, 2023 „Sadama tn 26 süvendusprojekt“, töö nr. 2308 (edaspidi

süvendusprojekt)2,

• Osaühing Corson, 2009 „HAAPSALU TAGALAHE ÄÄRSETE

VÄIKESADAMATE SISSESÕIDUTEE SÜVENDAMISE KESKKONNAMÕJU

HINDAMISE ARUANNE“, töö nr. 0903 (edaspidi Haapsalu väikesadamate

sissesõidutee süvendamise KMH)3,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Sadama 26 Arenduse OÜ (registrikood 16364715, aadress Värvi tn 5, Kristiine linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) on 26.02.2024 esitatud nõuetekohase4 vee erikasutuse keskkonnaloa

(edaspidi keskkonnaloa) taotluse (edaspidi taotlus).

Keskkonnaluba taotletakse Sadama tn 26 (Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond, kü

18301:002:0008, vt joonis 1 ja 2) piirneva mereala süvendamiseks mahus 1100 m³ ja

süvenduspinnase kaadamiseks VormsiS kaadamisalale. Lisaks teostatakse tahkete ainete

paigutamist mahus kuni 6 m³. Vee erikasutus on vajalik paadisilla ja ujumissilla paigutamiseks

ning loomaks võimalused väikepaatide sildumiseks. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega

üks aasta.

1 Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr M-

126840, taotlusena nr T-KL/1020087-4. Taotlusele esitati lisateavet 26.01.2024 kirjaga nr DM-126840-6,

16.02.2024 kirjaga nr DM-126840-9 ja 26.02.2024 kirjaga nr DM-126840-12. 2 Kättesaadav: Taotluse lisa 2. 3 Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-837146405 (19.03.2024). 4 Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele ning keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 193 nõuetele. Esitatud olid ka keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud andmed keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnangu koostamiseks.

2 (26)

Joonis 1. Vaade tööde alale lõunast (vasakul) ja põhjast (paremal). Allikas: Maa-ameti

kaldafotod.

Taotletakse luba Osaühingu Top Marine poolt kavandatud ujuvkaide (2 tk) ümbritseva mereala

süvendatakse kuni sügavuseni 1,0 meetrit ja ujuvkaide aluse süvendatakse sügavuseni 1,5

meetrit. Ala mõõtmed on valitud nii, et oleks tagatus sildunud aluste ohutu manööverdamine.

Lisaks on süvenusprojektiga kavandatud alale juurdepääsu süvendamine. Selleks süvendatakse

projekteeritud sügavuseni sissesõidu kanal. Kanali orienteeruv pikkus on 50 meetrit. Selleks, et

tagada veealuste nõlvade stabiilsus, on süvendava ala serval tekkivate nõlvade kaldeks ette

nähtus suhe 1:6. Süvendustööd on kavandatud teostada ekskavaatoriga.

Joonis 2. Sinisega on märgitud taotluses toodud süvenduse ala.

Süvenduspinnast ei ole võimalik paigutada maismaale töödega piirnevale kinnistule. Kinnistul

on vaba ruumi vaid ca 67 m² ning seal ei ole seega võimalust setet ladestada ilma, et see tagasi

merre ei voola. Seega, süvendatud materjal viiakse pargasega kaadamiskohta VormsiS. Täpne

tööde teostaja ei ole tänaseks veel selgunud. Üks võimalus on, et kasutatakse Pärnu Sadama

kasutuses olevat pargast Julli. Teostatakse ca 10 reisi süvenduspinnasega kaadamiskohta.

Kaadamisala koordinaadid Maa-ameti merekaardi kohaselt on:

X: 6532564, Y: 454956

X: 6532542, Y: 456876

X: 6531428, Y: 456864

X: 6531450, Y: 454944

3 (26)

Süvendatud alale paigutatakse kaks Top Marine poolt toodetud ujuvkaid. Üks kai, pikkusega

40 m, on mõeldud paatide jaoks ja teine ujuvkai, pikkusega 11 m, on mõeldud ujumiseks.

Ujuvkaide paigutamiseks paigutatakse veekogu põhja killustikalused ja ujuvkaide

ankurdamiseks kuni 16 betoonankrut. Ankrud on ujuvkaidega ühendatud kuumtsingitud

kinnituskettidega. Nende pikkuseks valitakse minimaalselt kolme- kuni viiekordne veesügavus,

kuid mitte vähem kui 5,0 m ankru kohta (ca 5-7,5 m). Ühe betoonankru kaal on suurema ujuvkai

puhul kuni 1000 kg.

Joonis 3. Ujuvsildade paigutus vastavalt süvendusprojektile.

Tööde teostamisel arvestatakse ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus,

lainetus jms. Süvendus- ja kaadamistöid ei teostata, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.

Püsiva jääkatte puudumisel teostatakse tööd vahemikus 15. novembrist kuni 1. märtsini, püsiva

jääkatte esinemise korral 15. novembrist kuni rändlindude saabumiseni. Töid tehakse ca kahe

kuu jooksul (sõltuvalt ilmastikust) selle ajaakna sees. Soodsate ilmaolude korral võtaks selline

töö hinnanguliselt aega 10 päeva. Regulaarseid hooldustöid ei planeerita.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Taotletava tegevuse piirkonnas on 24.11.2006 kehtestatud Haapsalu linna üldplaneering

(edaspidi ÜP), mille kohaselt on tegu mitme funktsiooniga alaga. ÜP toob välja, et kuna

väikepaadi omanike arv on taas kasvamas, tuleks leida uusi sobivaid kohti paadisildade

ehitamiseks.

Koostamisel on ka uus üldplaneering "Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+", mille kohaselt

4 (26)

on tegu tiheasustusalaga ja miljööväärtusliku alaga nr "1.3 Holmi kalda, kaluri, Uus-Sadama ja

sadama tänava vahelised kvartalid". Uue ÜP järgi on tegemist segafunktsiooniga maa-alaga.

Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ kohaselt on taristu ja ühistranspordi arendamise ühe

tegevussuunana välja toodud ühenduvuse tagamine mere kaudu. Sadamate, väikesadamate ja

parvlaevanduse arendamine saartega ühenduse pidamise, meremajanduse ja turismi

võimaldamiseks. Siinjuures on võimalik tuua paralleeli käesolevas taotluses taotletud ujuvkaide

ehitamise ja väikesadamate, kui mereliiklust tõhustavate ehitisete vahel.

Taotletava tegevuse alal kehtib 2008. aastal kehtestatud detailplaneering „Sadama tn 26 ja 28

kruntide detailplaneering“ (edaspidi Sadama tn 26 ja 28 DP)5. Sadama tn 26 ja 28 DP

seletuskirja kohaselt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Muudatus

seisneb selles, et kehtivas ÜP-s on planeeritavate kruntide hoonestus kahekorruseline. Sadama

tn 26 ja 28 DP alusel on Sadama tn 26 kinnistule tänaseks rajatud 3-korruseline kortermaja.

Hoone tänavapoolse tiiva esimene korrus on kavandatud äripinnaks, ülejäänud korterite

tarbeks. Hoonete taha mere poolsele küljele on planeeritud terrasside ning merre ulatuvate

ujuvate paadisildade asukohad (vt joonis 4). Sadama tn 26 ja 28 DP joonise kohaselt muid

rajatisi ujuvkaiga seoses ette ei ole nähtud. Hoone juurest lähtub maapealne terrass, mis

veepiirist edasi jätkub ujuvkaina.

Joonis 4. Väljavõte Sadama tn 26 ja 28 DP joonisest.

2024. a on HELCOM esitanud suunised süvendatava materjali taaskasutamiseks (edaspidi

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend)6 ning nende suuniste kohaselt soovitatakse

võimalikult vältida süvendatava materjali kaadamist kaadamiskohtadesse. Arvestades piirneva

kinnistu väiksust, ei ole võimalik süvendatud pinnast panna tahenema töödega piirnevale

kinnistule. Pinnas transporditakse kaadamiseks ametlikule kaadamisalale VormsiS. Nimetatud

kaadamisala on välja toodud Eesti merealaplaneeringus7 olemasoleva kaadamisalana. Ei looda

5 Artes Terrae OÜ, 2003. Töö nr: 04DP08. Kättesaadav taotluse lisa 5. 6 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (12.03.2024). 7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146.

Kättesaadav: https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering

(19.03.2024) .

5 (26)

uut kaadamisala.

Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate planeeringute ega õigusaktidega.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud süvendamisel ja süvenduspinnase transpordiks kasutatava tehnikaga.

Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Haapsalu väikesadamate sissesõidutee süvendamise KMH aruande kohaselt jäi sissesõidutee

süvendamise maa-alalt võetud proovides (Merkolux OÜ töö nr 531/290/-09 puuraukude

asukohtade skeem ja analüüsi tulemused) naftaproduktide ja raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni,

Pb, Zn) sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega on pinnas heas seisundis ehk reostamata. Ühes

proovis jäi naftaproduktide sisaldus alla piirarvu kuid ületas sihtarvu, seega on pinnas selles

piirkonnas rahuldavas seisundis. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM

Süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10 c kohaselt: märkimisväärsete saasteallikate

puudumine ja süvendatud kogused alla 10 000 tonni aastas.

Süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub mõningal määral toitaineid. Olemasoleva

teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini

settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga8. Pärast tööde lõppu

langeb heljumi sisaldus vees kiiresti9. Väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat m3) on juba

kahe tunni jooksul tööde piirkonnast ca 200 m raadiuses heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca

5 mg/l) võrreldav loodusliku fooni tingimustega (sügis-talv 8 mg/l)10,11. HELCOM on välja

pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise

punkti12. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s

8 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(13.03.2024). 9 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 10 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 11 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 12Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (13.03.2024).

6 (26)

või rohkem13.

TTÜ Meresüsteemide Instituudis läbi viidud heljumi seire mõõtmised Muuga lahe seire

raames14 2009 aastal on näidanud, et heljum settib kaasamiskohal väga kiiresti, ca 1 tunni

jooksul, nii lühikese aja jooksul ei levi heljum enam kui 500 meetri raadiuses kaadamiskohast.

Heljumi settimiskiirus vaiksete ilmadega oleneb peaasjalikult süvendatavate setete lõimimisest.

Taotluse kohaselt levib süvenduspiirkonnas 35-65 cm paksuselt aleuriit, sellele järgneb õhuke

jämedateralise liiva kiht ja seejärel levib süvendamissügavusel peamiselt viirsavi.

Süvendatavaks pinnaseks on seega ca 40 % aleuriit ja liiv, 60 % viirsavi. Liiv settub kiiresti,

peene fraktsiooniga osakesed (savi) viibivad hõljumina veesambas kauem. Seega kaasneb

töödega heljumi teke.

Müra ja heited õhku

Süvendustöid teostatakse ekskavaatoriga. Ekskavaatori müratase on ca 109 dB15. Vee

erikasutustööde aegne müra on tööde aegne ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde

lõppemisel see lakkab. Töid tehakse ca kahe kuu jooksul (sõltuvalt ilmastikust) selle ajaakna

sees. Soodsate ilmaolude korral võtaks selline töö hinnanguliselt aega 10 päeva. Regulaarseid

hooldustöid ei planeerita. Seega on töödega kaasnev müra ajutine.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p

4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud

ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB.

Lähima majani jõudev süvendustööde müra on ca 57 dB16.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valgus, soojus ja kiirgus

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

13 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf) (13.03.2024). 14 TÜ Eesti Mereinstituut, 2009. „Muuga sadama merekeskkonna seire“.

15 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine 16 https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,40]&barrier=[1,3.1,20]

7 (26)

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Teadaolevalt ei ole süvendatav pinnas reostunud (vt ptk 1.1.5.). Seega ei näe Keskkonnaamet

ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme, kuna pinnas on looduslik.

Kui ei toimu süvenduspinnase kasulikku kasutamist, tuleb süvenduspinnast käsitleda jäätmena.

Läänemeres on lubatud süvenduspinnase kaadamine (veeseadus § 177 lg 4).

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Taotluses on välja toodud, et tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad

vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate

kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja

seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Sadama 26 kinnistul asub ehitisregistri andmetel 603 m² ehitusaluse pinnaga kortermaja.

Kinnistu piirneb merega. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (veeseadus

§ 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline

veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on

õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva

kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (veeseadus § 214

lg 2). E-kinnistusraamatu kohaselt on keskkonnaloa taotleja üks kinnistu omanikke.

Sadama tn 26 süvendusala puhul ei ole tegemist inimtegevusest mõjutamata alaga. Tegemist on

ajaloolise Haapsalu vana sadamaga, kus on ka varasemalt süvendustöid teostatud.

Tegevuse asukoht piirneb Haapsalu linna tiheasustusalaga. Piirkonnas on nii kortermaju kui ka

eramuid. Merealal paikneb mitmeid paadisildu ja sadamaid: 100 m kaugusel asub Vanasadam,

350 m kaugusel Haapsalu Vesiviikingi sadam ja 500 m kaugusel suur-Holmi sadam ja 600 m

kaugusel Westmeri sadam.

8 (26)

Tegevuskoha veepiirist ca 80 m kaugusel algab Haapsalu meremuda maardla reservvaru 4.

ploki maa-ala. Aktiivse tarbevaru plokid paiknevad ca 470 m kaugusel. Kavandatav

süvendusala piirdub vahetult Haapsalu meremuda maardla reservvaru 4. ploki maa-alaga (vt

joonis 5).

Joonis 5. Haapsalu meremuda maardla piir ja kavandatav süvendusala.

Haapsalu väikesadamate sissesõidutee süvendamise KMH aruandes on välja toodud, et

süvendamise käigus tekib heljum, mis võib kanduda ravimuda maardlale. Ravimuda maardlale

võib kanduda eelkõige heljumis olev peeneteraline materjal (aleuriit või savi). Ravimuda

lasundi pealmise kihi moodustab aleuriit millel kasvab tihe põhjataimestik. Heljumist pärit

aleuriidi ja savi osakesed võivad settida põhjataimestikule ja maardla ülemisele aleuriidi kihile.

Heljumist mudamaardlal välja settiva materjali hulk ei ole suur. Settiv materjal on aga

samasuguse lõimisega kui maardlas olev materjal, mistõttu ei oma see mudamaardlale

negatiivset mõju. Oluline mõju mudamaardlale võib tekkida süvendustehnika avarii korral.

Seetõttu peab süvendamisel olema tagatud parima võimaliku tehnika kasutamine.

Vältima peab kõikvõimaliku reostuse sattumist vette. Arvestama peab et tugevama tuule

korral tuleks süvendustööd katkestada.

Süvendatud materjali kaadamiseks kasutatakse olemasolevat kaadamisala, mis on välja toodud

ka Eesti Mereala planeeringus (vt p 1.1.2.). Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade

automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS

andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud

liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.

Planeeritav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva või planeeritava maakasutusega.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Süvendustööd toimuvad Haapsalu lahes (VEE3317000), mis kuulub Haapsalu lahe

rannikuveekogumi (EE_8) koosseisu. Süvenduspinnase kaadamine toimub kaadamisalale, mis

paikneb Väinameres ( VEE3300000). Väinameri kuulub Väinamere rannikuveekogumi

(EE_16) koosseisu.

9 (26)

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava (edaspidi VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt on Haapsalu

lahe rannikuveekogumi koondseisund hinnatud väga halvaks ja Väinamere rannikumere

koondseisund halvaks.

Keskkonnaportaali17 andmete kohaselt on 2021. aasta andmete põhjal Haapsalu lahe rannikuvee

koondseisund väga halb. Seisundiklassi määrab ökoloogilise seisundi hinnang. 2021. a

seiretulemused näitasid suurt varieeruvust kvaliteedielementide vahel, madalaim seisundiklass

on tingitud kvaliteedielemendist fütoplankton ja toetavatest füüsikalis-keemilistest

parameetritest. Madalaveelises Haapsalu lahe põhjataimestiku jaamades küündis

veetemperatuur juulis 28 °C-ni, mis on kõrgem kui varasematel aastatel ning tõenäoliselt

määras ka bioloogiliste elementide seisundit. Keemilise seisundi hinnang põhineb 2018. a

analüüsitulemustel. Haapsalu lahe rannikuvees ei ole hea keemiline seisund saavutatud

elavhõbeda sisalduse tõttu elustikus ja tributüültina sisalduse tõttu settes.

Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete järgi Haapsalu lahe rannikuvesi on heas seisundis.

Haapsalu laht on madalaveeline; vee sügavus Eeslahes ulatub 4-5 m, Tagalahes, Tahu ja Saunja

lahes vaid 0,5-1,5 meetrini. Veeringlus Haapsalu lahe idaosas on väga aeglane ning vesi on

tugevasti eutrofeerunud. Küllaltki tavaline on suvine sinivetikate õitsemine. Lahe tagumistes

osades on täheldatud nii talvist kui suvist hapnikupuudust.

Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seire toimus 2019. aastal (ÖSE kesine

fütoplanktoni ja põhjaloomastiku kvaliteedielementide põhjal). 2021. aastal toimus kogumi

keemiline seire, mis on tingitud asjaoluga, et veekogum on üks neljast kogumist, mida otsustati

valida Eesti mereala keemilise seisundi üldiste muutuste hindamiseks ja seega seirata tihedama

seiresammuga ning teostada keemilist seiret iga kahe aasta tagant. 2021. a ohtlike ainete seire

käigus võetud vee-, sette- ja elustikuproovide järgi Väinamere rannikuveekogum on halvas

keemilises seisundis. Head seisundit pole saavutatud kahe kvaliteedinäitaja osas – elavhõbeda

sisalduse elustikus ja perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) sisalduse tõttu vees.

Rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklass vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse

järgi vees on väga hea.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud

veekogumi seisundi eesmärgiks hea18.

Haapsalu väikesadamate sissesõidutee süvendamise KMH aruande kohaselt levivad Haapsalu

lahe piires viirsavid on kaetud mereliste setetega. Viimased on tavaliselt esindatud

mitmesuguse terajämedusega liivade ja aleuriitidega. Väga piiratult esineb kruusa ja veeriseid.

Haapsalu Tagalahes esineb põhjasetetena rohkesti liiva. Tagalahe suudme osas on liiva paksus

kuni 1 m ja idaosas alla 0,5 m. Liiv on keskmiseteraline, kohati segateraline. Peeneteralist liiva

esineb piiratult. Jämedateralist liiva ja kruusa leiame mitmel pool rannajoone läheduses aga ka

lahes esinevate laidude ümbruses. Aleuriidid levivad põhiliselt Haapsalu lahe kolmes

piirkonnas: Tagalahe keskosas, Võnnu poolsaare ja Noarootsi vahel, Saunja lahe lõunaosas.

Eesti geoloogiafondi aruande alusel aastast 2001, levib vaadeldava ala lähedusse rajatud

uuringupuuraukude andmete järgi setete pinnakihis ca 35-65 cm paksuselt aleuriit, sellele

järgneb õhuke jämedateralise liiva kiht ja seejärel levib süvendamissügavusel peamiselt

viirsavi.

17 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 18 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (23.03.2024).

10 (26)

Haapsalu lahes võivad lisaks paljudele merekaladele – räim, tuulehaug, ogalik, emakala,

mudilad, merihärg, nolgus, merivarblane, kammeljas, lest jt - esineda pea kõik Eesti

lääneranniku meres elavad magevee-, poolsiirde- ja siirdekalad. Süstemaatilises järjestuses on

need: merisutt, jõesilm, lõhi, meriforell, vikerforell (põgenikud kalakasvandustest), meritint,

haug, angerjas, särg, teib, säinas, roosärg, linask, rünt, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger,

hõbekoger, karpkala, hink, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas. Välistada ei saa atlandi

tuura (teoreetiline võimalus), nugakala, turva, lepamaimu ja ründi esinemist19.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Sadama tn 26 süvendusala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal, kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. VormsiS kaadamisala paikneb

Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvatel Väinamere loodus- ja linnualal20 ning ühtlasi

Väinamere hoiualal21. Teisi Natura 2000 võrgustiku alasid piirkonnas ei ole.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi22 I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk

(Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-

rähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik

(Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

19 Saat, T., Eschbaum, R. 2002. Väinamere kalastik ja selle muutumine viimastel aastakümnetel. Väinamere

kalastik ja kalandus: 9-45. Tartu. 20 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 21 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007.a määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59

"Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

11 (26)

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirektiivi23 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), lammi-lodumetsad (91E0). II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal

unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale jääv mereosa kattub looduskaitseseaduse

(edaspidi LKS) alusel siseriiklikult kaitstava Väinamere hoiualaga24. Väinamere hoiuala kaitse-

eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110),

liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede

(1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220),

soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude

(1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130),

lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*),

loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),

puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),

puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud

liikide ja linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-

23 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 24 EELIS kood KLO2000339, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne maakonnas“

12 (26)

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull

(Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo

lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi

(Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata),

sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-

õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola

falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke

(Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion

haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja

(Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis

apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps

cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke

(Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna

caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Hoiualade kaitsekord tuleneb LKS §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade

kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja

keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade

ja kaitstavate liikide soodsa seisundi25.

VormsiS kaadamisalal kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid Väinamere linnuala ja

Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud punktis 1.3.6.

25 LKS § 32 lg 2

13 (26)

Süvendatavast ala piirist umbes 700 meetri kaugusele jääb riiklikult kaitstav Silma

looduskaitseala. Silma looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: rahvusvahelise tähtsusega

veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi,

kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), soolakulised

muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud

(6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liikide elupaiku, mida

nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on emaputk (Angelica palustris),

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kõre (Bufo calamita)

ja hink (Cobitis taenia); liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need liigid

on väike-laukhani (Anser erythropus), hüüp (Botaurus stellaris), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull

(Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix) ja läbirändavad linnud. Liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab

IV lisas. See liik on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Muid ohustatud ja haruldasi

kaitsealuseid liike. Need liigid on mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekajakas (Larus

minutus), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus), punajalg-tilder (Tringa totanus), klibutarn

(Carex glareosa), põhjatarn (Carex mackenziei), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus),

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik

muguljuur (Herminium monorchis), hall käpp (Orchis militaris), karvane lipphernes (Oxytropis

pilosa) ja rand-soodahein (Suaeda maritima).

Sadama tn 26 süvendustööde võimalikus 1 km mõjualas (merel ja vahetult mere rannikul)

kattuvad Silma looduskaitseala kaitse-eesmärgid Väinamere linnu- ja loodusala eesmärkidega

ning võimalikku mõju nendele on hinnatud punktis 1.3.6.

Kaitsealused liigid

Tööde teostamisel tuleb arvestada, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal26.

Väikeluik

Süvendataval alal on registreeritud Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva väikeluige (Cygnus

columbianus bewickii) puhkeala.

26 LKS § 55 lg 61

14 (26)

Väikeluik on Eestis läbirändaja. Kuna Eesti asub Ida-Atlandi rändeteel, siis koguneb kevadel

ja sügisel siinsetesse madalatesse merelahtedesse, suurematele järvedele, jõeluhtadele ning

liigniisketele kõlvikutele märkimisväärne hulk tundrates pesitsevast väikeluige asurkonnast.

Kevadel Eestis talletatud varurasvad määravad suures osas ära väikeluige populatsiooni

seisundi ja pesitsusedukuse27.

Väikeluige kevadränne algab aprilli algul ning lõpeb mai teisel poolel. Kevadel koonduvad

väikeluiged rohkem Lääne-Eesti rannikule ning kõlvikutele. Vähem kohtab neid Kesk- ja Ida-

Eestis. Suurimad kogumid kevadel on loendatud Audru poldril ja selle ümbruses 1996. aastal –

17 500 isendit, Matsalu lahel 1994. aastal 14 500 isendit ning Pärnu lahes Lao-Liu rannikul

1998. aastal 10 000 isendit.28 Sügisrände ajal jõuab väikeluik Eestisse oktoobri algul ning

lahkub siit novembri keskpaigas. Vastandina kevadele mängib Peipsi järv sügisel olulist rolli

väikeluige rändepeatuskohana.

Kevadrändel on lindudele oluliseks ohuks häirimine. Väikeluige pesitsusedukus sõltub väga

oluliselt Eestis kogutud rasvavarudest. Rasvavarude kogumiseks on luikedel suhteliselt lühike

periood ning luikedel, kes ei suuda pesitsemisajaks piisavat konditsiooni saavutada,

ebaõnnestub suure tõenäosusega ka pesitsemine. Seega on rändeaegse häirimise vältimine

väikeluige puhul äärmiselt oluline29. Häirimise mõju leevendamiseks on oluline lindude

looduslike toitumisalade seisundi parendamine ja pindala laiendamine, mille tulemusel

suureneb alade hulk, kus linnud saavad peatuda ning juhul, kui häirimise tulemusena linnud

lendu peletatakse, on neil võimalik toitumist jätkata lähiümbruses.

Väikeluige kaitse tegevuskava näeb liigi soodsa seisundi tagamiseks ühe meetmena ette nendes

väikeluige regulaarsetes rändepeatuskohtades, kus lindude arv ületab 200 isendi piiri, häirimise

vältimise kevadperioodil (aprill-mai)30.

Sadama tn 26 kinnistuga piirneval väikeluige puhkealal loendati 2021. aastal 1100 lindu31.

Süvendamise piirkonnas on oluline vältida töid vaikeluige kevadrände ajal, et vältida töödega

kaasneda võivat negatiivset mõju kaitsealusele liigile. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on

keelatud32.

Sadama tn 26 kinnistuga piirneva mereala süvendamine võib mõjutada väikeluike (vt p 3.3.1.).

Käsitiivalised

Süvendatavast alast u 70 m kaugusele maismaa suunas jääb II kaitsekategooriasse kuuluvate

käsitiivaliste leiukoht. Piirkonnas on registreeritud üheksa erineva nahkhiireliigi esinemine, kes

kasutavad Väike Viik seisuveekogu ja ümbritsevat rannikuala toitumisalana.

27 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161, https://keskkonnaamet.ee/media/733/download (edaspidi Väkeluige kaitse

tegevuskava) 28 Väikeluige kaitse tegevuskava lk 10 29 Väikeluige kaitse tegevuskava lk 22 30 Väikeluige kaitse tegevuskava lk 27 31 EELISe andmed seisuga 15.03.2024 32 LKS § 55 lg 6

15 (26)

Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava33 järgi on Eesti nahkhiirefauna peamisteks ohuteguriteks nii

suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine

tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud mõjutegurid.

Toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga veekogud ja nende

kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad (metsalagendikud, puu- ja põõsagruppidega rohumaad

jm), metsad ning lineaarsed maastikuelemendid (metsaservad, teed, rajad, sihid, puuderead,

hekid, alleed jm).

Eestis kasutavad nahkhiired talvitumiseks peamiselt mitmesuguseid maa-aluseid ruume, mis on

kaitstud miinuskraadide eest. Suviste varjepaikadena võivad nahkhiired kasutada nii

looduslikke kui inimtekkelisi objekte. Looduslikest varjepaikadest kasutavad nahkhiired Eestis

peamiselt puuõõnsuseid. Inimtekkelistest objektidest võivad paljud nahkhiireliigid

varjepaikadena kasutada mitmesuguseid hoonetes leiduvaid tühimikke, pragusid ja

katusealuseid ruume.

Käsitiivaliste peamiseks ohuteguriks on suviste elupaikade ning talvituspaikade hävimine ja

kvaliteedi langus. Kuna käsitiivalised kasutavad piirkonda enamasti toitumiseks, siis ei

kahjustata süvendustöödega nende suviseid varjepaike, milleks on enamasti puuõõnsused või

hoonete praod. Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatavad tööd ei mõjuta käsitiivaliste

soodsat seisundit.

Sarvikpütt

Süvendatavast alast umbes 130 meetri kaugusel maismaal Väike Viigi veekogu piires on

registreeritud Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva sarvikpütti (Podiceps auritus) sigimispaik.

Sarvikpütt on Eestis ebaühtlase levikuga harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi

ohulähedane liik. Hinnanguliselt pesitseb meil 200-400 paari sarvikpütte. Pesitseda eelistab

sarvikpütt kuni mõne hektarilistel väikestel madalaveelistel veekogudel. Selleks sobivad hästi

taimestikurikkad metsa- ja soojärved, rabalaukad, rannikulõukad, väiksemad merelahed. Samas

on sarvikpüti pesi leitud ka tehisveekogudelt, näiteks kruusakarjääridest, kalakasvandustest ja

parkide tiikidelt. Sageli pesitseb ühel veekogul mitu paari sarvikpütte.

Peamised ohutegurid on veekogude kaldajoone ja veetaseme muutmine, eutrofeerumine ja

kinnikasvamine, samuti häirimine. Püttidel on pesitsemiseks vajalik peamiselt vees kasvava

vana pilliroo olemasolu, mille vahele ehitada pesa. Lausaline roovarumine võib oluliselt

vähendada neile sobivaid pesitsusvõimalusi.

Süvendamine Sadama tn 26 merealal ei mõjutata eemal paikneva Väike Viigi kaldajoont ega

veetaset, seega ei kaasne kavandatavate tegevustega ebasoodsat mõju sarvikpüti sigimisalale.

Viigerhüljes

Kaadamisala piirkonnas asub Ⅱ kaitsekategooriasse kuuluva viigerhülge (Phoca hispida)

puhkeala. Viigerhülged asustavad jäävabal perioodil kogu Väinamerd, kuid puhkealadest

jäävad Väinamere hoiualale Kadakalaid ja Uuemererahu (kaitse all Kadakalaiu viigerhülge

püsielupaigana). Üldiselt on hüljeste kaitse Väinamere piirkonnas tagatud olemasolevate

33 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150

16 (26)

kaitsealade ja püsielupaikade kaitserežiimidega. Väinamere hoiualal on peamiseks kaitset

tagavaks meetmeks planeeritavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine.

Viigerhülged moodustavad jäävabal perioodil väikseid, mõnest kuni kümnekonnast loomast

koosnevaid sotsiaalseid rühmi, mis kogunevad kindlatele karidele lesima. Viigrid on

puhkepaikade suhtes väga valivad ja seetõttu on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul

väga vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks kunagi maismaad, vaid ainult karisid

ning veealuseid kive. Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad Väinamere, vähem ka Kihnu

madalike piirkonda, kust loomad teevad toitumisretki sügavamatesse vetesse Soome lahe

suudmes ja Liivi lahel34.

Viigerhülge kaitse tegevuskava35 järgi on viigerhüljeste peamiseks ohuteguriks sigimiseks

kriitiliselt vajaliku elupaiga kvaliteedi langus. Selle tõttu väheneb sigimise üldine edukus ning

suureneb ohtlikult kisklus. Kuna kliima soojenemise tõttu halvenenud elupaiga

kompenseerimine ei ole inimese poolt võimalik, on oluliseks kaitsemeetmeks abitusse olukorda

sattunud viigripoegade rehabilitatsioon ja kalapüügiga kaasneva lisasuremuse (kaaspüügi)

viimine miinimumini. Viiger on äärmiselt tundlik ka keskkonna keemilise reostuse suhtes,

sellepärast on muu hulgas vältimatu ka viigrite kaitseks rangete keskkonnahoiu meetmete

rakendamine ning keemilise- ja naftareostuse vältimine. Otseselt mõjutab Väinamere

elupaikade kvaliteeti ka põllumajandusreostus, mille vähendamine on kõigi sealsete mereliste

ressursside kasutajate huvides.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteet püsivat halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole. Kõik

kaasnevad häiringud on ajutised (vt ptk 1.1.5).

Kavandatavad tööd on taotluse kohaselt ühekordsed, kõik kaasnevad häiringud ajutised.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamis- ja süvenduspinnase kaadamine merre hävib vahetult tööde piirkonna põhjaelustik.

Süvenduspinnas kaadatakse olemasolevale kaadamisalale, kus merepõhi on juba sarnase

34 „Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge

püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava“ 2013-2022 35 „Viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava“

17 (26)

tegevuse poolt mõjutatud. Süvendusala on pigem väike arvestades Haapsalu lahe suurust.

Lisaks, paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi. Väga suur

põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi.

Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid.

Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele36.

Takistamaks heljumi levikut laiale merealale (merepõhja elustiku elupaikadele, kui ka

kalade kudemisalad ja lindude toitumisalad) peab tööde teostamisel arvestama, et tuule

kiirus ei või olla suurem kui 15 m/s. Kaadamistöid on soovitatud teha, kui tuule kiirus on

alla 8 m/s.

Kaadamisel tuleb silmas pidada, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult

kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Selleks tuleb

kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu ja piirkonna

kohta. Kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva.

Korraldades töid vastavalt nõuetele võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks ja

pöörduvaks.

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega37. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja.

Arvestades asjaolu, et töid teostatakse taotluse kohaselt sügisel/talvel, ei kaasne tegevusega

olulist negatiivset mõju kalastikule ja läbi toiduahela mõju linnustikule. Selguse mõttes

tuuakse välja, et tööd on lubatud 15. novembrist kuni 1. märtsini. Tööde mõju kalastikule

väheneb, kui järgitakse ka muid töökorralduslike nõudeid ja korraldatakse tööd selliselt, et

tööde mõjuala oleks minimaalne (tööde korraldamine lähtuvalt tuule kiirusest, süsteemne

kaadamine).

Mõju hüljestele

Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine on viigerhüljestele väikese tähtsusega ohutegur.

Otsese mõjuna võib käsitleda kaevandamise ja kaadamisega kaasnevat veealust ja veepealset

müra. Müra intensiivsus ja sagedusvahemik sõltub kaevandamise/süvendamise tehnoloogiast

ja seega võib see olla erineva tugevusega häiriv faktor. Üldjuhul ei ületa see hüljestele ohtlikku

piirmäära loomadele kuuldavas sagedusvahemikus, kuid müra võib olla lokaalselt ja ajutiselt

häiriv ja see põhjustab loomade eemalehoidmise töödepiirkonnast. Kõige tundlikumaks

perioodiks on aprill – mai. Sügisene rändeperiood (oktoober – november) ei ole niivõrd

tundlik. Süvendamise/kaadamise kõige soodsamaks perioodiks on kesksuvi (juuni – juuli).

VormsiS kaadamisala asub rannikust eemal mere sügavamas osas, kus ei asu viigerhüljeste

puhkealadeks sobivaid karisid ja veealuseid kivisid. Süvenduspinnase kaadamine plaanitakse

läbi viia sügisperioodil (september-oktoober). Kuna kaadamisala asub eemal hüljeste

36 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 37 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

18 (26)

puhkealadest ning kaadamine ei toimu viigerhüljeste poegimis- ja imetamisperioodil, siis ei ole

eeldada tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju viigerhüljestele.

Mõju linnustikule

Süvendustööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi

otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist

merepõhja elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab

sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama

oma pesitsusaladest väga kaugele.

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l38.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90 -95 dB juures juba lahkusid pesalt39. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra40. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit41. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka

500 m laiust puhverala42.

Sadama tn 26 kinnistuga piirnev rannikumeri on oluline veelindude peatusala, kus erinevate

linnuliikide elupaigaks on meri ja ranna- ning kaldaroostikud. Rändlinnud peatuvad piirkonna

merealal valdavalt kevadrände perioodil, mil nad koguvad siin toiduvarusid pesitsusaladele

rändamiseks. Inimesepoolne häirimine segab lindude toitumist ning pikendab energiavarude

kogumiseks vajalikku aega.

Haapsalu väikesadamate sissesõidutee süvendamise KMH aruandes tuuakse välja, et

süvendamine, eriti kui see teostatakse talveperioodil, enne kevadrände algust, otseselt

linnustikule mõju ei avalda. Seetõttu tuleb süvendustöid vältida veelindude kevadise rände

perioodil, mis algab selles piirkonnas märtsi algusega ja kestab mai lõpuni. Arvestades

väikeluige kevadise rändeperioodiga, saab süvendustöid lubada kuni 1. aprillini. Taotluse

kohaselt tehakse tööd sügisel ja talvel. Selguse mõttes fikseeritakse töökorraldus

töökorraldusliku meetmena. Seega ei ole ette näha negatiivset mõju lindudele.

38 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(02.02.2024). 39 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 40 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 41 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 42 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria.

19 (26)

Sadama tn 26 piirnevat mere-ala kasutavate lindude jaoks on oluline, et süvendamise käigus

tekkiv heljum ei halvendaks nende toitumistingimusi. Süvendustööde käigus vette sattunud

heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib

käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist merepõhja elustiku kooslustele. Vee

hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel toidu leidmist

ning vee hägustumisel peavad nad lendama kaugemale. Seetõttu on oluline, et töid teostatakse

madalveeperioodil ja tuulevaikse ilma, et vältida heljumi levikut.

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt p 1.1.5). Seega ei ole ette näha töödega

kaasnevat reostusohtu.

Süvendamise käigus satub vette orgaanilist hõljumit. Orgaaniline hõljum vabastab

mineraliseerudes toitaineid, mis päikeseliste ja soojade ilmade korral võib viia varase

veetaimede massilise vohamiseni ja vee õitsemiseni, see omakorda lõpuks hapnikupuuduseni.

Haapsalu väikesadamate sissesõidutee süvendamise KMH aruande kohaselt on aga lahesüsteem

pindalalt suur ja suuremas osas madalaveeline, siis on võimalik mõju tõenäoliselt ajutise ja

pöörduva iseloomuga.

Ka Skepast&Puhkim OÜ töös „Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang“43

on analüüsitud orgaanilise sette eemaldamist Haapsalu lahest, et parandada lahe veevahetust ja

seeläbi lahe keskkonnaseisundit. Välja on toodud, et setete eemaldamisega seotud mõjud on

ajutised ja mööduvad, sellega ei kaasneks olulist toitainete koormuse tõusu või ohtlike ainete

sattumist vette.

Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks

(VeeS § 119 p 6) tuleb tööd ellu viia võimalusel madala veega ajal ning vältida töid tugeva

tuulega.

Ettevaatuspritsiibist lähtudes peab tööperioodil igapäevaselt jälgima visuaalselt vee

kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui

500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral).

Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline

heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. Reostusilmingute ilmnemisel tuleb

tööd lõpetada ja teatada koheselt Keskkonnaametile.

Mõju ranna

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Töödega vahetult piirneval

rannaalal kaitstavad kooslused puuduvad. Tegemist on tiheasustusalaga kus puuduvad olulised

looduslikud kooslused. Tegevus ei mõjuta olemasolevat olukorda.

43 Skepast&Puhkim OÜ, 2019. HAAPSALU LAHE RANNIKUVEEKOGUMI SEISUNDI

EKSPERTHINNANG. Projekti nr. 2018-0070.

20 (26)

Mõju rannaprotsessidele ja veerežiimile

Tööde käigus paigutatakse kaks ujuvkaid. Sadama tn 26 paadisild jääb Sadama tn 22 ja Sadama

tn 30 paadisildade vahel ning on nendega võrreldes lühem ja seega mõju poolest ka pigem

tagasihoidlikuks. Konstruktsioonilt on tegu ankurdatud ujuvkaiga, mis takistab vee liikumist

minimaalsel võimalikul moel. Seega ei oma tegevus olulist mõju rannaprotsessidele ja

veerežiimile.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti44.

Tööd toimuvad merekeskkonnas. Mereala piirneb tiheasustusalaga, kus asuvad kortermajad.

Piirneval merealal asub ka teisi sildumisrajatisi. Tööde teostamine kestab ca 10 päeva.

Kaasnevad mõjud (müra, heljum vees) on tööde aegsed, seega ajutised. Tööde tulemusel

luuakse piirkonda paatidele uued sildumisvõimalused ja ujumissild, mis loovad lisaväärtust

piirkonnas elavatele inimestele.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele45.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine.

Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud

tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud

Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise

korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus

tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega. Rakendades keskkonnaloaga

44Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (12.03.2024). 45 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (12.03.2024).

21 (26)

seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid

häiringuid ei teki.

Ettevaatusprintsiibist lähtudes teostatakse tööde ajal pidevalt visuaalset seiret (vt p 1.3.8.), et

tuvastada võimalikud olulised häiringud/reostus ja vajadusel tööd peatada.

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatavate töödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Väinamere linnuala

Kaadamisala jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere linnualale, mille kaitse-

eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitse. Süvendusala jääb Väinamere linnualast umbes 700 meetri kaugusele.

Väinamere linnuala tervikuna on paljude veelindude jaoks oluline rändepeatuspaik. Haapsalu

laht koos rannikukooslustega on rahvusvahelise tähtsusega rändepeatuspaik ja riiklikul tasandil

tähtis pesitsusala väga paljudele lindudele, sh nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv või LiD) I lisas nimetatud liikidele. Kevadrändel

peatub sealsel märgalal korraga 20 000 – 30 000 ning sügisrändel 40 000 – 110 000 veelindu.

Koguni 19 liigile on Haapsalu tagalahed koos endise väinaalaga elulise tähtsusega

rändepeatuspaik, sest seal peatub üle 1% nende populatsiooni isenditest. Eriti väärib märkimist

ala tähtsus soopardi (Anas acuta), väikeluige (Cygnus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus) ja

sookure (Grus grus) jaoks, sest siia koguneb neid üle 10% populatsioonist.

Sadama tn 26 süvendamine saab mõjutada Väinamere linnuala ja seal peatuvaid ning linnuala

eesmärgiks seatud linnuliike ainult heljumi leviku kaudu. Süvendustööde käigus vette sattunud

heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Taotluse kohaselt ei

tehta süvendustöid, kui tuule kiirus on suurem kui 15 m/s. Arvestades süvendatava ala kaugust

linnualast ning seda, et süvendustöid ei tehta tuulise ilmaga, siis ei kaasne tegevusega olulist

mõju linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Süvendamispinnase paigutamine VormsiS kaadamisalale ei kahjusta Väinamere hoiuala ning

Väinamere linnuala kaitse-eesmärkide soodsat seisundit. VormsiS kaadamisala on ajalooline

kaadamisala, mida on püsivalt kasutatud. Püsiva jääkatte puudumise korral teostatakse tööd

vahemikus 15. novembrist kuni 1. märtsini, püsiva jääkatte esinemise korral 15. novembrist

kuni rändlindude saabumiseni.

Kuna süvendus- ja kaadamistöid teostatakse väljaspool lindude pesitsusaega, ei kaasne

tegevusega negatiivset mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele.

Väinamere loodusala

Kaadamisala jääb Väinamere loodusalale, mille kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I ja II

lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse. Süvendusala jääb Väinamere loodusalast

umbes 700 meetri kaugusele.

22 (26)

Süvendataval alal, väljaspool kaitstavat ala, on mereelupaigatüüpide veealused liivamadalad

(1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140) võimalik esinemisala. Väinamere

loodusalal paiknev veealune liivamadal jääb süvendusalast 700 meetri kaugusele. Kaadamisalal

asub elupaigatüüp veealune liivamadal.

Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud

madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles

tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini. Sellest

elupaigast on oluliselt sõltuvad paljud taimed, selgrootud, kalad ja veelinnud (aulid, vaerad,

merivardid, sõtkad, kaurid jt). Elupaiga väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid –

tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud

elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede

ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud. Väinamere hoiualal on

liivamadalad levinud suhteliselt ühtlaselt, selge domineerimine on Kassari lahe osas.

Liivamadalate kogupindala on hinnanguliselt 656,65 km2. Ehitus-, süvendus- ning

kaadamistöid antud elupaiga Kassari lahe ning Väinamere keskosa piirkonnas ning selle

lähialadel läbi viia ei või, kuna see rikuks mereala veerežiimi. Mujal vajavad merepõhja

morfoloogia muutmisega seotud tegevused eelnevalt mõjude hindamist46.

Liivased ja mudased pagurannad on rannikul tugevate, eeskätt idatuultega paljanduvad

ulatuslikud liiva- ja mudarannad. Liivased ja mudased pagurannad on olulised nii veetaimede,

selgrootute, veelindude kui ka kurvitsate seisukohalt. Tegemist on lindude jaoks olulise peatus-

ning toitumiskohaga. Üheks teguriks, mille tagajärjel laugmadalikud kaovad, on nende

kiirenenud kinnikasvamine eutrofeerumise tagajärjel. Inimtegevusest tingitud otsene oht

laugmadalike püsimisele on nii kuivendamine, süvendamine, ehitustegevus kui rannajoone

muutmine.

Sadama tn 26 süvendusala puhul ei ole tegemist inimtegevusest mõjutamata alaga. Tegemist on

ajaloolise Haapsalu vana sadamaga, kus on ka varasemalt süvendustöid teostatud. Süvendustöid

ei tehta, kui tuule kiirus on suurem kui 15m/s. Seda arvestades ei avalda tegevus tõenäoliselt

olulist mõju Väinamere loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevate mereelupaigatüüpide

pindalale, kvaliteedile või elustikule.

Kaadamisala puhul pole samuti eeldada negatiivset mõju Väinamere loodusala kaitse-

eesmärkidele, kuna tegemist on ajaloolise kaadamisalaga, mis sobib väiksemahuliseks

kaadamiseks.

Kuna taotletud süvendustööd toimuvad ajaloolise sadama asukohas ning loodusalal

kaitstavatest elupaigatüüpidest minimaalselt 700 meetri kaugusel, siis võib mõju elupaikadele

ja sealsele elustikule ilmneda üksnes tugevate tuulte korral, mis kannavad heljumi kaugemale

merealale. Süvendustöid ei tehta, kui tuule kiirus on suurem kui 15m/s. Kuna tööde teostamist

välditakse tugeva tuulega, siis heljumi leviku tõenäosus Väinamere loodusalale on

vähetõenäoline ning selle mõju on väike ning lühiajaline, ilmnedes üksnes tööde teostamise

perioodil.

46 Väinamere HA mereosa KKK lk 26-27

23 (26)

Järeldused

Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Väinamere linnualale ja Väinamere

loodusalale, pidades silmas ala kaitse-eesmärke.

Tegevus ei mõjuta negatiivselt kaitstavaid liike ja nende elupaiku, kuna süvendus- ja

kaadamistöid tehakse 15. novembrist kuni 1. aprillini ning tööd peatatakse tugeva tuulega, et

vältida heljumi levikut kaugemale merealale. Kaadamistööd ei kattu viigerhülge jaoks tundliku

poegimis- ja imetamisperioodiga.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ei ole teada teisi projekte, millega võib kavandatavatel süvendustöödel tekkida koosmõju.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest ja arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p

6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

eelhinnangus keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Süvendamise nõuded (loa tabel V10):

1) Tööd on lubatud ellu viia 15. novembrist kuni 1. aprillini.

2) Süvendustöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 15m/s. Võimalusel teostada tööd

madala veega ajal.

3) Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse

olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või

mõne muu reostusele viitava muutuse korral). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus

tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre

kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

Kaadamise nõuded (loa tabel V11):

1) Tööd on lubatud ellu viia 15. novembrist kuni 1. aprillini.

2) Kaadamine on keelatud tugeva tuulega (kolme tunni keskmine üle 15 m/s). Kaadamistöid on

soovitatud teha, kui tuule kiirus on alla 8 m/s.

3) Kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva.

4) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. Reostusilmingute ilmnemisel tuleb tööd

lõpetada ja teatada koheselt Keskkonnaametile.

5) Kaadamistöid tuleb teha süsteemselt: kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust

kaadatava pinnase mahu ja piirkonna kohta; kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv

heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal.

6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise

süsteemi (AIS) abil, kuna see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste

ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisalal.

24 (26)

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Sadama 26 Arenduse OÜ taotleb keskkonnaluba Sadama tn 26 (Haapsalu linn, Haapsalu linn,

Lääne maakond, kü 18301:002:0008, vt joonis 1) piirneva mereala süvendamiseks mahus 1100

m³, süvenduspinnase kaadamiseks VormsiS kaadamisalale. Lisaks teostatakse tahkete ainete

paigutamist mahus kuni 6 m³. Vee erikasutus on vajalik paadisilla ja ujumissilla paigutamiseks

ning loomaks võimalused väikepaatide sildumiseks. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega

üks aasta.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda taotluses toodud töökorraldusest ja järgmistest nõuetest ja tingimustest:

Süvendamise nõuded:

1) Tööd on lubatud ellu viia 15. novembrist kuni 1. aprillini.

2) Süvendustöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 15m/s. Võimalusel teostada tööd

madala veega ajal.

25 (26)

3) Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse

olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või

mõne muu reostusele viitava muutuse korral). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus

tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre

kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

Kaadamise nõuded:

1) Tööd on lubatud ellu viia 15. novembrist kuni 1. aprillini.

2) Kaadamine on keelatud tugeva tuulega (kolme tunni keskmine üle 15 m/s). Kaadamistöid on

soovitatud teha, kui tuule kiirus on alla 8 m/s.

3) Kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva.

4) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. Reostusilmingute ilmnemisel tuleb tööd

lõpetada ja teatada koheselt Keskkonnaametile.

5) Kaadamistöid tuleb teha süsteemselt: kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust

kaadatava pinnase mahu ja piirkonna kohta; kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv

heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal.

6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise

süsteemi (AIS) abil, kuna see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste

ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisalal.

Parima võimaliku tehnika kasutamine:

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral:

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed:

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Helerin Lilleleht

spetsialist

looduskasutuse osakond

26 (26)

Märt Kesküla

vee-elustiku spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-521360

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Sadama 26 Arenduse OÜ

Registrikood / Isikukood

16364715

Tegevuskoha andmed

Nimetus Sadama 26 Arenduse OÜ

Aadress Sadama tn 26, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond

Katastritunnus(ed) 18301:002:0008

Territoriaalkood EHAK

1692

Käitise territoorium

Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud veekogud: Haapsalu laht (VEE3317000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Muhu väin (VEE3312000), Tagalaht (VEE3317030), Väinameri (VEE3300000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

25.04.2024

Lõppemise kuupäev

15.04.2025

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/6

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Haapsalu laht

Veekogu kood VEE3317000

Pinnaveekogumi nimetus Haapsalu lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_8

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6535207, Y: 472951

X: 6535228, Y: 472985

X: 6535273, Y: 473005

X: 6535254, Y: 473018

X: 6535182, Y: 473028

X: 6535164, Y: 473005

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd on vajalikud, et valmistada ette mereala paadisilla ja ujumissilla paigutamiseks ning loomaks võimalused väikepaatide sildumiseks. Ujuvkaide ümbruse ala süvendatakse kuni sügavuseini 1,0 meetrit. Ujuvkaide alune süvendatakse sügavuseni 1,5 meetrit. Lisaks süvendatakse projekteeritud sügavuseni sissesõidu kanal. Kanali orienteeruv pikkus on 50 meetrit.

Süvendamisviis Süvendusekskavaator

Süvenduspinnase iseloomustus 35-65 cm paksuselt aleuriit, sellele järgneb õhuke jämedateralise liiva kiht ja seejärel levib süvendamissügavusel peamiselt viirsavi.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas ca 40 % aleuriit ja liiv, 60 % viirsavi 1 100

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10. c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvendamise nõuded: 1) Tööd on lubatud ellu viia 15. novembrist kuni 1. aprillini. 2) Süvendustöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 15 m/s. Võimalusel teostada tööd madala veega ajal. 3) Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Väinameri

Veekogu kood VEE3300000

3/6

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus Vormsi S (EE-009/KAS0000009)

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6532564, Y: 454956

X: 6532542, Y: 456876

X: 6531428, Y: 456864

X: 6531450, Y: 454944

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine (veeseadus § 187 p 11). Kaadamine on vajalik, kuna ei ole mujale pinnast paigaldada.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Kaadamispraam

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvenuspinnas ca 40 % aleuriit ja liiv, 60 % viirsavi 1 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10. c kohaselt

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Keelatud reostunud pinnase kaadamine.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Tööd on lubatud ellu viia 15. novembrist kuni 1. aprillini. 2) Kaadamine on keelatud tugeva tuulega (kolme tunni keskmine üle 15 m/s). Kaadamistöid on soovitatud teha, kui tuule kiirus on alla 8 m/s. 3) Kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva. 4) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. Reostusilmingute ilmnemisel tuleb tööd lõpetada ja teatada koheselt Keskkonnaametile. 5) Kaadamistöid tuleb teha süsteemselt: kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu ja piirkonna kohta; kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil, kuna see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisalal.

Veekogu nimetus Haapsalu laht

Veekogu kood VEE3317000

Pinnaveekogumi nimetus Haapsalu lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_8

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

4/6

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Paigutatakse kaks Top Marine poolt toodetud ujuvkaid. Selleks paigutatakse veekogu põhja killustikalused ja ujuvkaide ankurdamiseks kuni 16 betoonankrut (veeseadus § 196 lg 2 p 5).

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Ehitusmasinad

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Tahked ained betoonaknrud ja killustik 6

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Pidev

2. Toimingud avarii korral

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkimisel

3. Muud asjakohased meetmed

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 5/6

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit ja Transpordiametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

6/6