Dokumendiregister | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Viit | 11-8/10 |
Registreeritud | 26.04.2024 |
Sünkroonitud | 29.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11 IKT Teenused |
Sari | 11-8 Infotehnoloogia alane kirjavahetus |
Toimik | 11-8/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Helena Veetõusme (baasteenuste valdkond, IT-taristu osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ministeeriumid
Meie 25.04.2024 nr 9-1/1168-1
Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu
kontseptsioon ja tegevuskava tööversioon
Ootame arvamusi ja ettepanekuid ”Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ esialgsele versioonile. Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist tsentraliseerida või keskselt koordineerida. Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises, tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi tegevuskava. Kontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu) kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel suurem ühisosa. Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste tasemele. Dokumendi esialgses versioonis on kontseptsiooni lühikokkuvõte lisatud sama faili algusesse (lk 4-5), et tagada hüperlinkide toimimine ning mugavam liikumine töö erinevate osade vahel. Palume sisulisemad täiendus- ja muudatusettepanekud edastada meile kirja teel (vastates saatjale või pöördudes terve projektimeeskonna poole aadressil [email protected]). Väiksemaid täpsustusi ja korrektuure olete oodatud lisama ka otse jagatud faili: CloudConcept_stage1.docx. Sama lingi kaudu on kõigil võimalik panustada dokumendi pidevasse täiendamisse ning jälgida juba sisse viidud muudatusi. Tagasiside palume saata hiljemalt 7. maiks 2024. Saadud tagasiside põhjal koostame täiendatud ja parandatud versiooni plaanitvalt hiljemalt juuniks 2024.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Tapupere
tehnoloogiate juht
15.04.2024
Riigihanke number 270230
3
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Sisukord
Lühikokkuvõte .................................................................................................................................................................................. 4
Mõisted ............................................................................................................................................................................................... 6
Sissejuhatus ....................................................................................................................................................................................... 7
1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused ..................................................................................................... 9
1.1. Mõiste ja trendid ........................................................................................................................................................ 9
1.2. Avalike pilvteenuste juhtimine Eestis ............................................................................................................... 13
1.3. Avalike pilvteenuste kasutamise hetkeseis ja ootused .............................................................................. 17
2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel ........................................................................................................................... 20
1.4. Peamised strateegilised valikud ......................................................................................................................... 20
1.5. Juhtimise alusprintsiibid ........................................................................................................................................ 23
1.6. Juhtimismudeli tervikülevaade............................................................................................................................ 25
3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks ..................................................................................................................... 29
2.1. Avalike pilvteenuste teekaart .............................................................................................................................. 29
2.2. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava detailsemalt ............................................... 30
2.3. RIT kujunemine avalike pilvteenuste kompetentsikeskuseks detailsemalt ........................................ 31
2.4. IT-majade ja teenuseomanike tegevuskava ja vastutus detailsemalt .................................................. 37
Kokkuvõte ........................................................................................................................................................................................ 39
Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade ................................................................................................................................... 2
4
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Lühikokkuvõte Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris on kriitilise tähtsusega tagamaks Eesti digiriigi
kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima
avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve
kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid,
mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist tsentraliseerida või keskselt koordineerida. Käesolev
kontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu) kasutamisele, sest
nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel suurem ühisosa.
Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises,
tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks.
Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja
nende poolt hallatavate asutuste tasemele. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi tegevuskava. Dokument
koosneb kolmest osast (peatükist).
• „1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused“ tutvustab avalike pilvteenuste olemust ja
trende, hetkeolukorda Eestis ja erinevate osapoolte ootuseid. Ülevaade on antud eelkõige taristu
ja platvormi (nö IT baastaristu) vajadustest lähtuvalt. Soovitame seda lugejale, kellel on vähesed
teadmised avalikest pilvteenustest ja/või Eesti senisest IT baastaristu korraldusest.
• „2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel“ selgitab olulisemaid strateegilisi valikuid avalike
pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisel. Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust
keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste tasemele.
See on kontseptsiooni kõige olulisem osa, mis sõnastab Eestile soovitatava juhtimismudeli koos
vastutajate ja nende rollide kirjeldustega lähemaks 5-10 aastaks.
• „3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks“ selgitab tegevuskava kuni aastani 2026. Kirjeldatud
on erinevate osapoolte tegevused alates poliitikakujundajast ja lõpetades IT-majade ja/või
teenuseomanikega. Detailselt on kirjeldatud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse
(edaspidi RIT) kujunemisest pilvteenuste kompetentsikeskuseks.
Milline on IT baastaristu tulevik?
Avaliku sektori IT baastaristu jääb ootuspäraselt kasutama erinevaid pilvetehnoloogiatel põhinevaid
platvorme. Uute rakenduste puhul kehtib juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena.
Senise Riigipilve ja privaatpilve lahenduste kõrval kasvab ootuspäraselt avalike pilvteenuste kasutus.
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii
tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses, eelarve struktuuris aga ka kompetentside juhtimises.
Seetõttu peavad avaliku sektori asutused asuma pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste,
teele juba täna ning asuma välja arendama avalike pilvteenuste kasutamiseks vajalikke organisatoorseid
võimekusi.
Kontseptsiooni kohaselt soovitatakse sõnastada avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise
alusprintsiibid (5-10 a vaates) järgmiselt.
1. Digiühiskonna arengukava (DÜAK) kohaselt on avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine
avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Kontseptsiooniga ei tehta ettepanekuid DÜAKis
sõnastatud eesmärke ega strateegilisi suundi oluliselt muuta. Teenuseomanikud peavad tagama
valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Kontseptsioon soovitab avalikele
pilvteenustele migreerumise sihte ning ootuseid organisatoorsete võimekuste arendamiseks
täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane
tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke
5
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava alusel viiakse
muudatused ka ellu.
2. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid
taristu- ja platvormiteenused. Kontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus
avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Kontseptsiooniga rõhutatakse, et
teenuseomanikud peavad tegema kaalutletud valikuid avalike pilvteenuste ning riiklikult
arendatavate ja hallatavate (nt Riigipilve) lahenduste vahel nii, et kumbki lahendus ei ole de facto
eelistatud.
3. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna
arengukava täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni. Selleks, et muuta
ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks peetakse Riigipilve lahendust, on vaja
teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida. Taktikalised
otsused pilvteenustele migreerimise kiiruse ja määra osas on iga teenuseomaniku teha, kuid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) julgustab ja toetab teekonna
ettevõtmist.
4. Taristu- ja platvormiteenuste valikuid juhivad IT-majad, kes kaalutlevad avalike pilvteenuste
ja Riigipilve lahenduste vahel või leiavad sobivaima lahenduse nende kombinatsioonis, tehes
vastavad ettepanekud teenuseomanikele. IT-majadesse on koondatud ühe või mitme
ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-majade vastutus on piiratud vastava
valitsemisala teenustega. IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse
kohta, et mõjutada kaalutletud otsuseid, millal pilvteenuseid kasutusele võtta. IT-maja tasemel
on vajalik ka asjakohaste organisatoorsete muudatuste juhtimine ning kompetentside
arendamine.
5. IT-maju toetab valikute tegemisel ja avalike pilvteenuste kasutuselevõtul keskne
kompetentsikeskus. Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on
konsolideeritud Eesti baasinfrastruktuuri lahendused. Kompetentsikeskusesse soovitakse
koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike
pilvteenuste taristu- või platvormiteenuseid kasutavates IT-majades. RIT tagab ressursside keskse
hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. RIT ise ei muutu avalike
pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise
eest. RIT saab toetada avaliku sektori osapooli läbi parimate praktikate ja kogemuste jagamise.
6. RIT ei taga erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema
erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT.
RIT aga ei taga nende lahenduste omavahelist koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas
ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.
Kontseptsioon loodi perioodil veebruar – juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke
“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena.
Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, TGS Baltic Eesti, RIT, MKM, Riigi Infosüsteemi Ameti
(RIA), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT), Küberväejuhatuse,
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RmIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja
Arenduskeskuse (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa
tihedas koostöös.
6
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Mõisted
Mõiste Selgitus
Avalikud pilvteenused Avalikkusele kättesaadavad pilverakendused, masinad, andmebaasid,
salvestusruum ja muud ressursid, mida saab iga soovija kasutada
Hübriidpilv Pilvteenus, mille puhul on kasutusel vähemalt üks privaatpilvelahendus ja avalik
pilvteenus
IaaS (Infrastructure as a Service) Taristu kui teenus, mis annab teenusekasutajale juurdepääsu
serveriressurssidele ilma, et nad peaksid ise riistvara ostma või haldama
IT-maja Avaliku sektori asutused, kuhu on koondatud ühe või mitme ministeeriumi
valitsemisala IT- alane kompetents. IT-majad pakuvad teenuseomanikele info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise
teenuseid.
KEMIT Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, mis teenindab
Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi
Keskvalitsus Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad asutused
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
On-prem Oma riistvaraline taristu (vastandina avaliku pilve lahendusele)
PaaS (Platform as a Service) Platvorm kui teenus, mis võimaldab luua, käitada ja hallata rakendusi, mis on
vajalikud e-teenuste arendamiseks või käitamiseks.
Pilvemäärus Vabariigi Valitsuse 03.01.2024 määrus nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi
turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“
Privaatpilv Pilvteenus, mille puhul ei ole pakutav taristu ja teenused kättesaadavad
avalikult, vaid ainult selleks ettenähtud osapooltele. Privaatpilve võib
asutus/organisatsioon ehitada iseseisvalt või kasutada selleks teenusepakkujat.
RIA Riigi Infosüsteemi Amet
RIT Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, kes pakub ca 75-le avaliku
sektori asutustele keskseid arvutitöökoha-, serveri alustaristu- jm lisateenuseid
RmIT Paas
SaaS (Software as a Service) Tarkvara kui teenus, mis on kasutajate jaoks kõige mugavam teenusmudel,
kuna sisaldab lisaks IaaSi ja PaaSi elementidele ka kasutusvalmis
rakendustarkvara, mis on saadav kasutajatele üle interneti.
SMIT Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, mis teenindab peamiselt
Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi
Teenuseomanik Avaliku sektori teabepidaja
TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, mille kliendiks on mitmed Eesti
tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kuuluvad asutused nagu nt Ravimiamet,
Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut
7
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Sissejuhatus
Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris on kriitilise tähtsusega tagamaks Eesti digiriigi
kaasaegsus ja jätkusuutlikkus - nii nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi MKM) koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis1. Strateegilises vaates juhib Eestis avalike
pilvteenuste kasutuselevõttu digiühiskonna arengukava (edaspidi DÜAK2). DÜAK seab avalike
pilvteenuste kasutuselevõtule kõrged ambitsioonid ning digiriik on lubatud viia pilve aastaks 2030. Selle
eesmärgi täitmine toetab ka teiste digiühiskonna eesmärkide saavutamist, nagu näiteks tulevikukindluse
ja innovatsiooni tagamine, tehisintellekti aktiivsem kasutuselevõtt ja agar katsetamine. Arengukavas on
pilv nimetatud horisontaalse prioriteedina, kuid seni puudus plaan nii avaliku sektori pilvekasutuse
kui ka erasektori pilvekasutuse võimaldamise osas.
2024. aasta algul võeti vastu määrus „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende
kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ (edaspidi Pilvemäärus), mille eesmärk oli kõrvaldada kõik
takistused avaliku sektori pilvekasutusele ning liikuda julgemalt avalike pilvteenuste kasutamise suunas.
Pilvemäärus lihtsustab ülevaate saamist kõigist nõuetest ja halduskoormusest, mis kaasneb avalike
pilvteenuste kasutamisega. Määrusega tugevdati kontrolli funktsiooni lisades kohustuse raporteerida
pilvteenustese kasutamise alustamisest Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi RIA). Pilvemääruse tulemusel
on avalike pilvteenuste kasutamine Eesti avalikus sektoris õiguslikult lubatud lahendus.
Avalike pilvteenuste kasutamine on iga avaliku sektori teabepidaja (edaspidi teenuseomanik) valik, kuid
Pilvemääruse seletuskirja kohaselt tuleks valiku tegemisel eelistada Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) poolt pakutavaid lahendusi3.
Tuleb arvestada, et Eesti avaliku sektori e-teenuste arendamisel on viimased kolmkümmend aastat
lähtutud seisukohast, et andmete turvalise käitlemise huvides tuleb tagada nende säilitamine ja
töötlemine Eesti riigi territooriumil. Umbes 10 aastat tagasi algasid arutelud leidmaks lahendust, kuidas
tagada andmete säilimine ka eriolukorras, kus näiteks Eesti territoorium on rünnaku all. Lahendusena
loodi 2018. aastal andmesaatkond Luksemburgi, kuhu 2019. aasta alguses varundati ka olulisemate
registrite andmeid4. Andmesaatkonnad ei ole aga piisava võimsusega, et toetada massilisemat kasutust.
Teenuseomanik peab valikut tehes arvestama paljude muutujatega: nii strateegiliste eesmärkidega kui ka
õigusliku korraldusega, lühi- ning pikaajaliste vajadustega, aga ka tava- ja kriisiolukorraga. Samas on
avalike pilvteenuste kasutuselevõtt pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii
tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses ja eelarve struktuuris, aga ka kompetentside
juhtimises. Tervisekassa5 ja RITi pakutav töökoha teenus6 on üksikud näited Eesti avalikust sektorist, kus
avalikud pilvteenused on kasutusele võetud. Mõlema näite korral võttis muudatuse läbiviimine umbes 2-
1 Riigipilve kontseptsioon. Kättesaadav: https://riigipilv.ee/files/Eesti_riigipilve_kontseptsioon.pdf 2 Digiühiskonna arengukava 2023. MKMi koduleht: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-
2030 3 Pilvemääruse seletuskiri (1.2 (xi)): „Tagamaks riigi ühtset taset avaliku teabe töötlemisel ja kaitsmisel, peaks enne
pilvandmetöötlusteenuse kasutuselevõtmist olema selge, et teabepidaja töödeldavat avalikku teavet ei ole võimalik
nõuetekohaselt töödelda avaliku sektori üleselt pakutava andmete töötlemise võrgu- ja infosüsteemi kaudu või kasutades
keskse hankija poolt hangitud võrgu- ja infosüsteemiteenust.“ 4 ERR artikkel. https://www.err.ee/1608338012/eesti-motleb-andmesaatkonna-rajamisele-ka-valjapoole-euroopat 5 Terviskassa blogi. Kättesaadav: https://www.tervisekassa.ee/blogi/pilvetehnoloogia-kasutuselevotul-pole-kusimus-kas-
vaid-millal 6 RIT arvutitöökoha teenus. RITi koduleht: https://rit.ee/teenused/arvutitookoht/arvutitookohateenused
8
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
3 aastat aega, mis on praktiline tõestus, et senine korraldus on administratiivselt keeruline ja koormav.
Sellise muutuse asjakohaseks kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja prioriseerimiseks vajavad
teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid nii poliitikakujundajatelt kui ka neid IT
kompetentsikeskusena toetavatelt asutustelt (edaspidi IT-majad).
Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu
on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist tsentraliseerida
või keskselt koordineerida. Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima
avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Kontseptsiooni loomise
käigus kirjeldati trende Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises, tuvastati soovitud muutused
ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi
tegevuskava.
Kontseptsioon ja tegevuskava on jaotatud järgmisteks peatükkideks.
• „1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused“ tutvustab avalike pilvteenuste olemust ja
trende, hetkeolukorda Eestis ja erinevate osapoolte ootuseid. Ülevaade on antud eelkõige taristu
ja platvormi (nö IT baastaristu) vajadustest lähtuvalt.
• „2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel“ selgitab olulisemaid strateegilisi valikuid avalike
pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisel. Lahenduse loomisel võeti arvesse senist Euroopa
kogemust avaliku pilve strateegiliste seisukohtade kujundamisel, Eesti riigi infosüsteemi
toimemudelit ja juhtimiskorraldust, teenuseomanike ja muude turuosalise ootuseid ja praktilisi
kogemusi avaliku pilve tegevuskavade elluviimisest. Arvestades senist baastaristu
juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate
asutuste (edaspidi keskvalitsuse) tasemele. See on kontseptsiooni kõige olulisem osa, mis
sõnastab Eestile soovitatava juhtimismudeli koos vastutajate ja nende rollide kirjeldustega
lähemaks 5-10 aastaks.
• „3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks“ selgitab juhtimismudeli juurutamiseks vajalikku
tegevuskava kuni aastani 2026. See on ootuspäraselt periood, kui enamik Eesti keskvalitsuse
asutusi teevad esimesed sammud avalike pilvteenuste kasutusele võtul. Selles ajaaknas on
võimalik efektiivselt juurutada juhtimismehhanisme ning otsustada tsentraliseerituse tasemel üle,
mis tagaks pikas perspektiivis tõhususe avalike pilvteenuste kasutamisel. Tegevuskava 2024-2026
aastateks sisaldab tegevuskava erinevate osapoolte lõikes alates poliitikakujundajast ja lõpetades
IT-majade ja/või teenuseomanikega. Detailselt on kirjeldatud RITi kujunemisest pilvteenuste
kompetentsikeskuseks.
Kontseptsioon loodi perioodil veebruar–juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke
“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena.
Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, RIT,, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ning Riigi Infosüsteemi Ameti ekspertide tihedas koostöös. Töösse andsid regulaarselt ja järjepidevalt oma
panuse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Küberväejuhatus,
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja
Arenduskeskus (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa.
Täpsem kaasamise ülevaade on esitatud töö lisas (Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade).
9
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused
1.1. Mõiste ja trendid
Mõiste
Soovitame pilvteenuste defineerimisel lähtuda rahvusvahelisest praktikast ja tugineda NIST
definitsioonile7. Selle kohaselt:
„Pilvandmetöötlus on mudel, mis võimaldab üldlevinud, mugavat ja vajadusepõhist (on-
demand) võrgujuurdepääsu konfigureeritavate andmetöötlusressursside jagatud kogumile
(nt võrgud, serverid, salvestusruum, rakendused ja teenused).“
Eelnev definitsioon on kooskõlas Pilvemääruse mõttega, kuigi määrus ise otseselt pilvteenuseid ei
defineeri. Avaliku pilvandmetöötluse omadused on järgmised:
• teenuspõhine tasumudel (kasutustasu, pay per use),
• teenuseosutajaks on kolmas osapool,
• teenus põhineb infotehnoloogilise ressursi jagatud kasutamisel,
• teenust osutatakse interneti vahendusel,
• teenus on skaleeritav.
Avalikud pilvteenused võivad hõlmata taristu (IaaS), platvormi (PaaS) ja tarkvara (SaaS) kihte. Järgnev
joonis ilmestab teenuskihte ning nende kasutamisel vahetult mõjutatud ja kasusaavate osapoolte seoseid.
Teenusena kasutatava lahenduse valik sõltub esmalt organisatsiooni vajadustest, nõutavast
funktsionaalsusest ja töötajate oskustest. SaaS lahendusi on tavaliselt tehniliselt kõige lihtsam kasutusele
võtta, teisalt pakuvad need vähem paindlikkust. Sobilikeks näideteks on arvuti töökohateenus, kontori-
või raamatupidamistarkvara, mille kasutamiseks on tarvis vaid sisse logida ning puudub vajadus tarkvara
paigalduse, turvapaikade paigalduse või litsentsihalduse järele. PaaSi kiht pakub näiteks
arenduskeskkondi ja hallatavaid teenuseid, mida organisatsioon saab kasutada ja konfigureerida oma
7 Mell, P. and Grance, T. (2011) The NIST Definition of Cloud Computing, NIST Special Publication 800-145, Kättesaadav:
http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-145/SP800-145.pdf (Loetud: 04.09.2024).
Joonis 1. Avalike pilvteenuste kihid ja enamlevinud kasud.
10
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
eesmärkidel. Näiteks Azure App Service või AWS Elastic Beanstalk on platvormteenused, mille puhul
arendajatel piisab vaid koodi üleslaadimisest ning platvormteenuse vastutus on kogu ülejäänud osa
protsessist: tarne, ressursside ja koormusjaoturi loomine, automaatne skaleerimine ja rakenduse
monitoorimine. IaaS pakub virtuaalset infrastruktuuri ja seetõttu asendab vajaduse riistvara ostmise,
asendamise ja hooldamise järele. IaaS kihis on heaks näiteks Amazon EC2 või Azure Virtual Machine
teenus, mis pakub turvalist ja konfigureeritavat arvutusvõimsust (serverit) pilves, mille puhul puudub
kasutajal vajadus soetada füüsilist riistvara, mis vajaduse kadumisel jääks lihtsalt kasutult seisma. Kõik
mainitud teenuspõhised mudelid võimaldavad anda teatud osa IT haldusülesannetest teenusepakkujale.
See aitab organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele.
Käesolev kontseptsioon keskendub eelkõige IaaS ja PaaS taseme analüüsile, sest need on kihid, mis on
ärihuvidest veidi kaugemal ja kus on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel
suurem ühisosa.
Avalikud pilvteenused kui megatrend
Avalikud pilvteenused on näide teenusmajanduse levikust, kus turuteenused asendavad senise riistvara
hankimise ja haldamise ning tarkvaraarenduse ja -halduse. Avalikud pilvteenused märgiti megatrendina
ära juba enam kui 10 aastat tagasi ning on seni jätkanud jõudsat kasvu. 2022. aastal hinnati avaliku pilve
kulutuste kasvu maailmas olevat ligikaudu 20% ja sarnast kasvutempot prognoositakse ka 2024. aastaks
ning 2028. aastaks muutub avalik pilv äri oluliseks osaks8. Harvard Business Review 2022. aasta uuringu9
kohaselt väitsid 67% küsitletud tippjuhtidest, et nende organisatsioon on viimase poole aastaga oma pilve
kasutuselevõtu plaane kiirendanud.
Hoolimata avalike pilvteenuste laialdasest levikust ei ole privaatpilve lahendused turult kadunud.
Turunõudlusele vastamiseks pakuvad ka avalike pilvteenuste turuliidrid kohandatud privaatpilve
lahendusi (nö mikropilved, microclouds), näiteks Amazoni AWS Outpost ja Microsofti Azure Stack. Samuti
on näiteid selle kohta, et mõned organisatsioonid viivad oma andmed või teenused avalikust pilvest tagasi
oma taristule10. Tüüpiliseks põhjuseks näib olevat avalike pilvteenuste kasvanud hind või vähemalt hinna
prognoosimise võime ja ette ennustatavus. See näitab, et kuigi pilv pakub kulude läbipaistvust ja kulude
optimeerimise võimalusi, siis infrastruktuuri eelarvete vähendamine ei tohiks olla pilve kasutuselevõtu
peamine tõukejõud.
Avalike pilvede kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal
organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks turuteenuseid. Avalike
8 Gartner, Inc. (2023) Gartner Says Cloud Will Become a Business Necessity by 2028. Kättesaadav:
https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2023-11-29-gartner-says-cloud-will-become-a-business-
necessity-by-2028 (Loetud: 05.03.2024). 9 Harvard Business Review (2022) Accelerating Forward: The State of Cloud-Driven Transformation. Kättesaadav:
https://hbr.org/resources/pdfs/comm/splunk/Acceleratingforward.pdf (Loetud: 05.03.2024) 10 Forbes (2023) The Evolving Cloud Landscape: How Private Clouds Are Reshaping the Tech Industry. Kättesaadav:
https://www.forbes.com/sites/emilsayegh/2023/11/07/the-evolving-cloud-landscape-how-private-clouds-are-reshaping-
the-tech-industry/ (Loetud: 09.04.2024).
11
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
pilveteenuste turuliidrid11, kelle põhitegevuseks on IT baasteenuste turvalisuse ja kasutusmugavuse
tõstmine, suudavad seda teha oluliselt kvaliteetsemalt. Muuhulgas on neil võimalik nende teenuste
edasiarendamiseks rakendada olulisemalt suuremaid inim- ja eelarveressursse kui eestisuguse väikeriigi
riigiasutustel.
Pilvandmetöötlus võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-teenuseid, mida oma taristu ei toeta. Mõnede
näidetena avalike pilvteenuste funktsionaalsustest võib välja tuua avariitaaste (disaster recovery),
innovatsiooni võimendamise ja skaleeritavuse.
• Avariitaaste võimaldab säilitada andmeid ja hoida teenused töös ka looduskatastroofi,
küberrünnaku vms ebasoodsa sündmuse puhul, hoides koopiaid andmetest ja teenustest mujal,
sageli mõnes teises riigis asuvas andmekeskuses. Selliste teenuste kasutamine peab loomulikult
olema korrektselt konfigureeritud.
• Innovatsiooni üheks oluliseks osaks on kindlasti teenusepakkujate teenuste kasutamine, mida ise
on keeruline või ebaotstarbekas välja arendada.
• Skaleeritavuse vajaduse heaks näiteks on tuludeklaratsiooni esitamine digitaalselt. Sellisel puhul
on vajalik omada märkimisväärset taristut ja suurt arvutusvõimsust lühiajaliselt. Skaleeritavus
toetab suurt arvutusvõimsust vajavate lahenduste loomist ja pakkumist (näiteks
suurandmetöötlusel või tehisintellektil põhinevad lahendused).
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt muudab kogu organisatsiooni korraldust, mitte vaid konkreetse
taristu lahendust. Järgnevalt kirjeldame vajalikke muudatusi riskijuhtimises, tarkvaraarenduse ja halduse
korralduses ning organisatsiooni juhtimises.
• Riskijuhtimise traditsiooniline IT turvalisuse käsitlus näeb ette perimeetripõhist lähenemist, mille
eesmärk on hoida eemale ohuallikad kaitstes oma riistvara ja territooriumi, millel riistvara asub.
Avatud pilvteenused on aga oma olemuselt teenused, kus teatud funktsioonide täitmisel tuleb
usaldada teenuseosutajat. Seetõttu tuleb riskide maandamisel kasutada oluliselt erinevaid
meetmeid. Enda poolt loodavate ja hallatavate lahenduste asemel tuleb tähelepanu suunata
teenuseosutaja usaldusväärsuse hindamisele ning leida optimaalsed võimalused
tarnijasõltuvusest tulenevate riskide juhtimiseks, näiteks tarnijast (pilvest) sõltumatu tehnoloogia
kasutamine, pilvest väljumise strateegia loomine, multi- või hübriidpilve lähenemise kasutamine.
• Uuemad tarkvaraarenduse ja halduse koostöö mudelid nagu DevOps ja pilvepõhine arendus
aitavad organisatsioonidel pilvest rohkem väärtust saada. Mõnel puhul arenevad IT töömudelid
koos pilve kasutamisega edasi (nö NoOps ja serverless tüüpi) keskkondadeks, kus pilvteenuse
pakkujad automatiseerivad paljusid süsteemihalduse ülesandeid ning võtavad üle taristu ja
turbehalduse. See võib anda märkimisväärset kulude kokkuhoidu ja muid eeliseid. Avalikud
pilvteenused toetavad konteineritel ja mikroteenustel põhinevat arendust ja rakendusi. Seetõttu
võib monoliitsete ja/või taakvara (legacy) süsteemide migreerimine avalikku pilve olla keeruline ja
kallis kui mitte võimatu.
• Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt eeldab muudatusi organisatsiooni kompetentsides ja
eelarves. Pilvteenuste klassikaline tasumudel on kuiste maksetena ja kasutusepõhiselt, mis
kajastub olemuslikult riigieelarves jooksva kuluna. Sageli loodetakse avalike pilvteenuste
11 Gartner (2023) Magic Quadrant for Strategic Cloud Platform Services. Kättesaadav:
https://aws.amazon.com/resources/analyst-reports/gartner/global-mq-ardm-23-magic-quadrant-for-strategic-cloud-
platform-services (Loetud: 02.04.2024).
12
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
kasutamise abil vähendada kulusid ja suurendada äritegevuse paindlikkust. Need mõjud võivad
ilmneda kui avalikud pilvteenused asendavad mõnda senist protsessi või tegevust. Kuid ka sel
juhul tuleb arvestada, et eelarvetehniliselt võib kuluridadel toimuda hoopis kasv ning oodatav
vähenemine avaldub hoopis vähenevates investeeringutes (ja seotud kulumis) ning
personalikulus.
Kulude optimeerimine pilvkeskkondades vajab teistmoodi oskuseid, asjakohaseid arhitektuurseid valikuid
ja operatiivset kulude juhtimist. Pilv on kulukokkuhoid tingimusel, et arhitektuurselt tehakse sobivaid
valikuid ning lisateenuste kasutamisel tehakse teadlikke valikuid.
Optimeerimaks muudatuse juhtimisega kaasnevaid riske, alustavad paljud organisatsioonid üleminekut
hübriidpilve lahendusest. Umbes 81% ettevõtetest on valinud lahenduseks hübriidpilve ja neist enamik
(88%) väidab, et nad säilitavad selle strateegia ka lähitulevikus12. Toome lühidalt välja hübriidpilve
lahenduse võrdluse puhtakujulise avalike pilvteenuste kasutamisega.
• Hübriidpilve tugevusteks on võimekus maandada olemuslikult erinevaid toimepidevuse riske,
hoida kõige tundlikumaid andmeid Eesti territooriumil ning ajatada või vältida muudatusi
taakvarasüsteemides (jätkates nende haldamist senisel taristul). • Hübriidpilv säilitab avalike pilvteenuste tugevusena välja toodud skaleeritavuse, paindlikkuse ja
innovatiivsuse.
• Hübriidpilve nõrkusteks on kulukus ja kasutamise keerukus. Kuna säilib vajadus hallata (vähemalt)
kahte erinevat keskkonda, mis vajavad erinevaid kompetentse ja ressursse, siis ootuspäraselt
vähenevad (või muutuvad olematuks) avalike pilvteenuste kasutamisest tulenevad võidud
kulusäästule ja optimaalsusele.
• Hübriidpilve kasutamine toob kaasa ka täiendavaid riske, kuna suureneb süsteemi keerukus ning
vajadus hallata kahe erineva lahenduse koosvõimet nii konfiguratsiooni, turvalisuse kui ka
vastutuste jagunemisega seotud küsimustes. Sellise koosvõime ja integratsioonide haldamine
(ning muuhulgas töövõime regulaarne testimine) on täiendav tegevus ja kulu.
12 The Wall Street Journal (2019) 5 Trends Giving Cloud a Boost. Kättesaadav: https://deloitte.wsj.com/cio/5-trends-giving-
cloud-a-boost-01571014927 (Loetud: 05.03.2024)
13
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
1.2. Avalike pilvteenuste juhtimine Eestis
Eesti riigi infosüsteemi juhtimise üldine korraldus ja Riigipilv
Eesti riigi infosüsteem on seni põhinenud detsentraliseeritud lähenemisel, kus iga teenuseomanik on
vastutav enda pakutavate e-teenuste ja infosüsteemide eest ning vaba valima tehnoloogiaid, mis aitavad
tal kvaliteetset teenust pakkuda. Detsentraliseeritud teenuste osutamist toetavad hoolikalt valitud
tsentraliseeritud teenused (keskse andmevahetuskihi tarkvara X-tee, riigi kesksed autentimisteenused13
jne), mis on taganud Eesti digiriigi efektiivsuse ja asjatute dubleerimiste vältimise. Keskselt juhitud
teenuste korral on nende kasutuselevõttu juhitud kas läbi kohustuslikkuse (näiteks X-tee on riigi
infosüsteemi kindlustava süsteemina avalikule sektorile andmevahetuseks kohustuslik14) või
vabatahtlikkuse (näiteks RIA pakutavad kesksed autentimislahendused, RITi pakutav
arvutitöökohateenus15). Avalik pilv on teema, mille osas puudub avalikult kokku lepitud seisukoht, kas
seda peaks pakkuma tsentraalselt või mitte.
Juba 2015. aastal MKMi koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis16 nenditi vajadust avalike pilvede
kasutuselevõtuks. Vastava kontseptsioonidokumendi alusel on tänaseks (2024. aastaks) töös baastaristu
konsolideerimine RITi. Baastaristu koosseisu kuulub nii taristu ülalhoid, majutusteenus kui ka Riigipilve
teenus. Riigipilv 1.0 (käesoleva dokumendi kirjutamisel saadaolev versioon) on RITi poolt avaliku sektori
asutustele pakutav baastaristu teenus.
• Riigipilv kasutab taristu ressursina konkreetsete andmekeskuste infrastruktuuri (IaaS). Täpsemini
Eesti territooriumil asuvaid andmekeskuseid, mida pakuvad nii avaliku kui ka erasektori
osapooled. Lisaks Eesti territooriumil paiknevatele andmekeskustele on Riigipilve koosseisus
võimalik valida ka andmesaatkonna vahel. Praeguseks realiseeritud Riigipilv on oma olemuselt
privaatpilv, mille koosseisus ei pakuta ühegi avaliku pilve teenuseosutaja ressursse.
• Piiratud mahus platvormteenuseid (PaaS) pakuvad Riigipilve koosseisus partnerid (nii erasektori
kui ka avaliku sektori teenusepakkujad). Seevastu suuremate avalike pilvteenuste osutajate (nagu
Amazon, Microsoft, Google, Oracle) vastav teenuskataloog koosneb sadadest erinevatest
teenustest. Eesti riigi suurust ja andmekasutust arvestades on avalike pilvede teenusepakkujatega
sarnases võimekuses platvormikihi väljaarendamine väga kulukas ja ebamõistlik. Seetõttu on ka
otstarbekas keskenduda riigiülese juhtimise vaates IaaS ja PaaS kihile koosmõjus.
Oma olemuselt avalike pilvteenuste (IaaS ja PaaS) tase täiendavad baastaristu koosseisu ja seetõttu
on põhjendatud ka nende kasutuselevõtu suurem tsentraliseerimine RITi. MKM on soodustanud
Riigipilve laiemat kasutuselevõttu läbi eelarveliste otsuste. Baastaristu sarnase juhtimise tagamiseks on
soovitatav nii avalike pilvlahenduste kui ka seniste lahenduste (Riigipilve) juhtimiseks kasutada sarnast
lähenemist, kus pilvteenuste kasutuselevõtt jääb vabatahtlikuks kuid soodustatuks läbi eelarveliste
otsuste.
13 RIA poolt pakutavad kesksed autentimisteenused. RIA koduleht: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektrooniline-
identiteet-ja-usaldusteenused/kesksed-autentimisteenused 14 Avaliku teabe seadus § 439 (5) kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. 15 RIT arvutiöökoha teenused. RITi koduleht: https://rit.ee/teenused/arvutitookoht/arvutitookohateenused 16 Eesti Riigipilve kontseptsioon (2015). Kättesaadav: https://riigipilv.ee/files/Eesti_riigipilve_kontseptsioon.pdf
14
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Baastaristu kasutuselevõtu korral ei ole seni kohustuslikkust kasutatud. RITi pakutav Riigipilve teenus
konkureerib turuteenustega ja igal teenuseomanikul on õigus kasutada oma nö isiklikus omandis olevat
taristut. Teenuseomanikul on võimalik valida Riigipilve koosseisu kuuluvate (suhteliselt sõltumatute)
teenuseosutajate lahenduste vahel. Teeme ettepaneku sarnast praktikat jätkata ka olukorras, kus RIT asub
vahendama või pakkuma ka avalike pilvteenuse osutajate teenuseid. See lihtsustab mõistmist, et avalike
pilvteenuste vahendamine RITi poolt ei muuda taristu ja platvormilahendusi omavahel automaatselt
koosvõimeliseks. Peame vajalikuks rõhutada, et iga konkreetse pilvlahenduse kasutamine eeldab
muudatusi ka teenuseosutajate infosüsteemides, mistõttu on oluline, et nad osalevad pilvlahenduse
valikul. Pilvtehnoloogia kasutuselevõtu võimaldamiseks ja eeliste kasutamiseks tuleb reeglina eelnevalt
infosüsteeme kaasajastada.
15
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Avalikud pilvteenused ja Eesti riigi strateegilised eesmärgid
Kõiki digiühiskonna arenguid reguleerib Eestis Digiühiskonna arengukava (DÜAK17). Hetkel (2024. a märts)
kehtiv DÜAK sisaldab lubadust viia digiriik pilve aastaks 2030. Lisaks viitavad avalike pilvteenuste
aktiivsemale kasutuselevõtule ka muud lubadused, nagu näiteks tulevikukindluse ja innovatsiooni
tagamine, tehisaru aktiivsem kasutuselevõtt ja agar katsetamine.
DÜAK nimetab mitmeid murekohti, mida avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine aitaks leevendada.
Oleme jaganud nii murekohad kui ka eesmärgid otsesteks ja kaudseteks (alljärgnevas tabelis). Kaudsed
murekohad ja eesmärgid on olulised, sest kinnitavad positiivset suhtumist avalike pilvteenuste
kasutamisse. Otsesed murekohad ja eesmärgid aitavad määrata, millises ulatuses või tempos tuleks
pilvteenuste kasutuselevõttu plaanida.
Tabel 1. DÜAKis nimetatud murekohad ja eesmärgid seoses pilvteenustega
Murekohad Eesmärgid
K a u
d se
d
• Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa
tähelepanust ja ressurssidest olemasolevate digiteenuste
haldamisele ning edasiarendamisele. Selle tulemusel on
vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja
katsetamise maht ehk raputavam innovatsioon digiriigis.
• Ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, maht ja
suutlikkus.
• Eesti digiriigis võetakse agaralt
kasutusele uut tehnoloogiat ja
lähenemisviise: Eesti on uute
lahenduste rakendamisel maailmas
teerajaja.
• Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on
viidud koostöös erasektoriga uuele
tasemele.
O ts
e se
d
• IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga
kulukad. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid,
serveriruume, litsentse ja pädevat personali.
• Suur osa digiriigi baastaristust ei ole nüüdisaegne, näiteks on
tänapäevased pilvelahendused alakasutatud. Pilvepädevus on
avalikus sektoris kehv. Seetõttu on pärsitud ka avalike
teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus.
• Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja
teenusehalduse korraldus piiravad erasektori võimalusi
pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik võiks
sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata.
• Iga uus arendus on ehitatud
pilvekõlblikuna ja iga vanem
digiteenus on viidud üle pilvetaristule,
kui see pole infoturbe vaates
vastunäidustatud.
• Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja
teiste rahvusvaheliste piiriüleste
algatustega, nt pilve- ja plokiahela
teenuste taristud.
DÜAK on kõigile teenuseomanikele siduv strateegia, milles kirjeldatud eesmärkidest peavad kõik
teenuseomanikud (sh IT-majad) lähtuma. Digiühiskonna arengukava (DÜAK 2030) kohaselt on avalike
pilvteenuste aktiivsem kasutamine avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Senine sõnastus jätab aga
suhteliselt laia tõlgendusruumi, milliseid pilvteenuseid täpselt silmas peetakse ning millises ulatuses tuleks
vanemaid digiteenuseid pilvetaristule migreerida. Seetõttu on ühtlane ellu rakendamine erinevate
teenuseomanike poolt raskendatud. Täiendamist vajab tegevusplaan, mis selgitaks eesmärkide
saavutamiseks vajalike tegevuste ja vastutuste jagunemist.
17 DÜAK: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030
16
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Avalike pilvteenuste kasutamise õiguslik korraldus
Avaliku pilvteenuse kasutamine (sh teenuseomanikel) ei ole Eesti avalikus sektoris õigusaktidega keelatud.
Samas kaasneb avalike pilvteenuste kasutamisega täiendavaid kohustusi. Teenuseomanikud on seotud
õigusaktidest tulenevate nõuetega andmetöötluse sisu ja korralduse osas ning samuti teenuse tellimiseks
riigihangete korraldamise osas. Asjakohane õigusraamistik on alljärgnev.
• Isikuandmete kaitse nõudeid kirjeldavad isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM) ja
isikuandmete kaitse seadus.
• Avaliku teabe kaitse nõudeid kirjeldavad avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), Pilvemäärus ning
eriseadused (nt sisaldus veel veidi aega tagasi ravimiseaduses keeld seotud andmekogu suhtes
volitatud töötleja määramiseks, mis tänaseks on muudetud) ja teenuseomaniku või andmekogu
põhimäärused;
• Küberturbe nõudeid kirjeldavad küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS), Eesti Infoturbe Standard
(edaspidi E-ITS) ja seonduvad rakendusaktid. Alternatiivselt E-ITSile on võimalik küberturvalisuse
nõuete täitmiseks lähtuda ka turvameetmetest, mis on vastavuses rahvusvahelise standardiga
ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele, ning sellisel juhul on teenuseomanikul kohustus esitada RIA-
le kehtiv vastavussertifikaat.
• Avalike pilvteenuste kui turuteenuste soetamist reguleerib riigihangete seadus (edaspidi RHS).
Selleks, et teenuseomanikul oleks võimalik kasutada avalikku pilvteenust oma võrgu- ja infosüsteemide
majutamiseks või töötlemiseks, peab teenuseomanikul olema endal põhjalik arusaam tema
valitsemisalasse kuuluvast andmestikust ja selle töötlemise eesmärkidest. Lähemalt kajastame loetletud
piirangute sisu ning asjakohaseid õigusakte lisas 2 – avalikud pilvteenused Eesti õiguses.
Kriisiolukord riigis (näiteks sõjaline konflikt) tõstatab täiendavaid küsimusi ja vajadusi seoses riikliku
tähtsust omavate andmete majutamise ja töötlemisega. Ühest küljest joonistub erilise tähtsusega välja
vajadus tagada andmete turvalisus (näiteks olukorras, kus e-teenuste toimimiseks vajalikud
andmekeskused saavad kahjustada rünnaku tõttu), kuid teisest küljest võib olulisemaks osutuda ligipääsu
säilimine nendele andmetele (näiteks olukorras, kus riik peab vajalikuks välisühendus katkestada).
Seejuures võivad erinevate teenuseomanike (ja nende hallatavate erinevate infosüsteemide ja
andmekogude) vajadused olla erinevad.
Erandina peab elutähtsat teenust korraldav asutus (edaspidi ETKA) vastavalt hädaolukorra seadusele
tagama elutähtsa teenuse järjepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. Ka hetkel kooskõlastusel oleva Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu praegune
sõnastus näeb ette ka KüTSi täiendamise samasisulise kohustusega. Elutähtsa teenuse osutajate hulka
kuuluvad ka näiteks mõned KOVid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamisega paralleelselt
alustanud MKM koostöös RIA, Riigikantselei ja julgeolekuasutustega selle sätte sisulise muutmise
vajaduse analüüsimist. Olenevalt analüüsi tulemustest võidakse kõnealuse sätte sõnastust muuta või
kehtetuks tunnistada, kuid see muudatus plaanitakse teha KüTSi täiendava muutmise ehk revisjoni käigus.
Kõik levinumad avalikud pilvteenuse osutajad kasutavad teenuse osutamiseks infosüsteeme, mis asuvad
välisriikides. Sellest järeldub, et teatud teenuseomanikel (eelkõige ETKA-del) on hetkel kohustus tagada
teenuste toimimine avalikest pilvteenustest sõltumatult. See ei tähenda siiski automaatselt, et ETKA-del
oleks kindlasti keelatud avaliku pilvteenuse kasutamine, kuid võib tekitada küsimusi pilvteenuse
kasutamise majanduslikus mõttekuses.
17
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
1.3. Avalike pilvteenuste kasutamise hetkeseis ja ootused
Teenuseomanike ja IT-majade hetkeolukord ja ootused
Teenuseomanike huve esindasid käesoleva kontseptsiooni loomisel eelkõige avaliku sektori IT-majad ja
valitud olulisemad teenuseomanikud (nt Tervisekassa ja Töötukassa). Hetkeolukorra ja ootuste
kaardistamiseks küsiti neilt sisendit nii töötubade kui ka kirjaliku küsimustiku vormis.
2024. aastal tugineb Eesti digiriik reeglina oma taristule ja/või RITi poolt pakutavale Riigipilvele. Eesti
avaliku sektori asutustes reeglina ei ole kogemust avalike pilvteenuste kasutamisega ega nende
turvalisuse tagamisega. Kuni senine lahendus toimib ja kuni senist lahendust nähakse kui poliitiliselt
toetatud ja eelistatud lahendust, ei nähta nii suure muudatuse ettevõtmist reeglina prioriteetse ega
hädavajalikuna. Pikemas perspektiivis näevad teenuseomanikud ja IT-majad avalike pilvteenuste
kasutuselevõttu kui hädavajadust, mis pakub lahendusi praktilistele ärivajadustele ning leevendab
valdkonna ekspertide nappusest tulenevaid puudujääke. Enda poolt hallatav taristu ja platvormid ei suuda
pidada ajaga sammu ja pakkuda jätkusuutlikku, skaleeritavat ning kuluefektiivset lahendust. Kuigi
teoreetiliselt on nii enda taristul kui ka avalikel pilvteenustel eeliseid erinevate andme- ja
küberturvalisusega seotud riskide maandamiseks, siis praktikas sõltub nende riskide maandamine siiski
eelkõige oskustest ja eelarvelistest võimalustest. Erinevate hübriidlahenduste rakendamine võimaldab
maandada olemuslikult erinevaid riske, kuid on eelarvele kõige kulukam nii vajatava personali koosseisu
kui jooksevkulude vaates.
Avalike pilvteenuste kasutamise peamisteks motiivideks on toime- ja järjepidevus (resilience, continuity)
ning vaid avalikele pilvteenustele omaste funktsionaalsuste kasutamine. Teenuseomanikud ootavad
avalike pilvteenuste laialdasemalt kasutuselevõtult ka mugavat jõudluse skaleerimist (vastavalt muutuvale
kasutusaktiivsusele), uute tehniliste võimekuste/võimaluste loomist, asutusesiseste tegevuste
optimeerimist ning kulude kokkuhoidu. Hetkel veel ei peeta teenuseomanike poolt oluliseks selliseid
tavapäraseid pilvede tugevusi nagu arendusprotsesside kiirendamine (time-to-market), teenuste
pakkumise paindlikkus, turvaarhitektuuri ja -kontrolli ajakohastamine või kasutajamugavuse
suurendamine.
Teenuseomanike jaoks on avalike pilvteenuste kasutuselevõtt keeruline eelkõige kahel põhjusel. Esiteks
puudub teenuseomanikel kindlus, kuidas avalikud pilvteenused positsioneeruvad seni tugevalt
eelistatud Riigipilve lahenduse suhtes. Ebakindluse tingimustes eelistatakse mahukaid investeeringuid
ja muudatusi pigem edasi lükata, et vältida olukordi, kus ollakse sunnitud muudatusi tagasi pöörama või
värskelt juurutatud lahendusi radikaalselt muutma. Teiseks kaasneb avalike pilvteenuste kasutuselevõtuga
suur administratiivne koormus ning täiendav järelevalve teenuseomanike üle. Avalike pilvteenuste
kasutuselevõtt on kompleksne muutus, mis eeldab muudatusi uute kompetentside arendamisest kuni
asutuse juhtimise ja eelarve struktuurini. Neid ebamugavusi on võimalik ära hoida avalike pilvteenuste
kasutamist vältides.
Teenuseomanike konkreetsemad ootused avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisele on kokku
võetud järgmistes punktides.
1. Teenuseomanikud ootavad käesolevalt kontseptsioonilt konkreetsemaid juhiseid, mis
positsioneeriksid avalikud pilvteenused Riigipilve lahenduse suhtes. Teenuseomanike hinnangul
lihtsustaks ja kiirendaks avalike pilvteenuste kasutuselevõttu selge riiklik suunis ja eesmärk. Samas
võib see kaasa tuua ka ebamõistlikku ning ebaefektiivset muudatuste juhtimist. Lihtsustatult ja
üksmeelselt oodatakse selgust küsimuses, kas avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve tuleks omavahel
käsitleda kui võrdseid võimalusi või kas üks peaks olema eelistatud teise ees.
18
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
2. Teenuseomanikud ootavad avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimist nii, et see tagaks
administratiivse koormuse optimeerimise ja dubleerimise vältimise. Soovitakse, et pilvteenuste
hankimine ja pakkuja riskihindamine oleks pakutud/võimaldatud ühe keskse asutuse (eeldatavasti
RITi) poolt. Keskne haldus aitaks teenuseomanikel saavutada paremat efektiivsust, nii ajaliselt kui
ka rahaliselt, ning aitaks vältida dubleerimist, mida praeguses olukorras peaks näiteks analüüsi
tegemisel ja riskide hindamisel suurel määral tegema. Administratiivne koormus on IT-majade
hinnangul kõige olulisem takistus pilvteenuste kasutuselevõtul. Senisele vähesele kogemusele
tuginedes on konkreetsete teenuste riski- ja andmete mõju analüüside tegemine aastate pikkune
protsess – tulenevalt selge ja konkreetse protsessi puudumisest ning aegunud arusaamadest,
kusjuures neid analüüse peab olema suutlikkus regulaarselt uuendada.
3. Teenuseomanikud ootavad praktilisi juhendmaterjale, mis aitaks neil efektiivselt tuvastada
olukordi, millal peaks pilvteenuste kasutuselevõttu kindlasti kaaluma ja millal peaks seda vältima.
Selliste juhendmaterjalide olemasolu peaks ootuspäraselt tagama üks keskne asutus, et tagada
nende pidev ajakohasus ja kooskõla riikliku parima praktikaga. Kuigi peamine kompetentsikeskus
võiks teenusepakkujate hinnangul olla keskne, peaksid organisatsiooni ja teenuse-spetsiifilisemad
oskused ja teadmised arendatama välja teenuseomanike (või neid esindavate IT-majade)
koosseisus.
4. Teenuseomanikud ootavad praktilisi soovitusi ja tehnilise teostuse juhiseid (nii-öelda
konfiguratsioonijuhiseid) olukordades, kui avalikke pilvteenuseid otsustatakse kasutusele võtta.
Soovitakse vältida, et teadmatusest tehakse eksimusi, mis nõrgestavad turvalisust või teenuste
kuluefektiivset kasutust. Soovitakse suuremat selgust, millist järelevalvet plaanib RIA teha, et
vältida teadmatusest tulenevaid eksimusi. Eelnevat arvestades on teenuseomanikele kasulik, kui
neil on võimalik kasutada üleriigilisi mustreid ja parimaid praktikaid. Samas peaks
teenuseomanikele jääma vabadus ja kohustus hallata organisatsioonispetsiifilisi konfiguratsioone,
haldust ja riske.
5. Teenuseomanikud soovivad kindlustunnet, et avalike pilvteenuste kasutuselevõtuks vajalikud
eelarve struktuuri muudatused leiavad heakskiidu. Kui seni ise loodud lahendused eeldasid
eelkõige personalikulu ja investeeringuraha, siis teenuslahendused on reeglina käsitletavad
kuluna.
Kesksete osapoolte hetkeolukord ja ootused
Kesksete osapooltena käsitletakse käesolevas kontseptsioonis MKM-i, RIT-i ja RIA-t. MKM on
digiühiskonna poliitikakujundaja ja digiühiskonna arengukava omanik. MKMi põhimäärus18 sõnastab
MKMi valitsemisalana riigi infosüsteemide arendamise koordineerimise ning tehnoloogiline
arendustegevuse ja innovatsiooni. RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide
lahendamise üksus (§ 5), riikliku ja haldusjärelevalve teostaja infoturbe meetmete rakendamise üle ning
E-ITS infoturbemeetmete väljatöötaja. RITi on konsolideeritud IT baastaristu teenused.
Kesksete teenuseosutajate vaates on praegune olukord, kus iga teenuseomanik teeb täiesti sõltumatuid
valikuid, pigem murettekitav. Kuna puuduvad riigispetsiifilised teadmised ja soovitused, siis on iga
juurutus omamoodi jalgratta leiutamine. Ühiste kokkulepete puudumiste tõttu toimetab iga
teenuseomanik oma parima äranägemise järgi, mis ei võimalda efektiivselt täita oma rolli järelevalve
18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011157
19
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
teostajana ega IT baastaristu arendajana. Kuni puuduvad suunised ja arusaam riigi terviklikust visioonist,
on kesksetel osapooltel raske planeerida ja kavandada oma ressursivajadust ja muudatusi seotud IT
baastaristu teenustes. Kesksed teenusosutajad soovivad sarnaselt teenuseosutajatega selgemat avalike
pilvteenuste positsioneerimist. Lisaks ootavad kesksed teenuseosutajad selgemaid ootuseid enda rollile
ning asjakohaste ressursside eraldamist, mis võimaldavad täiendavaid ülesandeid täita.
Poliitikakujundaja huvi on IT baastaristu jätkusuutlikkus ja turvalisus ning innovatsiooni toetamine ja
elluviimine avalikus sektoris. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et digiriik on võimeline
kasutama baastaristuna avalikke pilvteenuseid ehk on nö pilvekõlbulikud. On ootuspärane, et avaliku pilve
kasutuse osakaal avalikus sektoris suureneb olulisel määral. Neid arenguid tingivad nii funktsionaalsed
kui ka riistavara vajadused, avalike pilvelahenduste eelised kui ka oskuste ja inimressursi kättesaadavus.
Kuigi avalike pilvlahenduste kasutamine kasvab, siis avaliku sektori infrastruktuur saab olema
hübriidlahendus, mis sisaldab erinevaid platvorme (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv). Küll aga saab neid
ühendav joon olema pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka avaliku pilve
komponent. Seetõttu leiab MKM, et avaliku sektori asutused peaksid asuma pilvetehnoloogia, ja
sealhulgas ka avalike pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste puhul kehtib
juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik hakata arendama
organisatoorseid võimekusi (praktilised oskused ja kogemused, töökorraldus) avalike
pilvteenusete kasutamiseks.
Hetkeolukorra ja ootuste kokkuvõte
Tulenevalt eeltoodust on peamine ootus avalike pilvede kontseptsioonile, et tekiks pikaajaline
kindlus (ca 5-10 a), kuidas avalikud pilvteenused positsioneeruvad Riigipilve suhtes Eesti
digiühiskonnas. Seni parimaks praktikas peetud arusaam riist- ja tarkvara omamise osas on aegunud
ning vajab muutmist. Samuti usutakse, et platvorme ja süsteeme, mis on ressursimahukad, keerulised ning
samas pilveplatvormidel lihtsalt kättesaadavad ning ka vajalikul määral hallatud, ei peaks enam ise
arendama. Puudub aga üksmeel, kes peaks vajalikke muutuseid eest vedama.
Lisaks eestvedamise selgusele oodatakse, et pikaajaline nägemus sisaldaks juhtimismudelit, mis tagab
avalike pilvteenuste efektiivse kasutuselevõtu. Kõik osapooled näevad vajadust ühtse keskse teenuste
hankija/vahendaja ning ühtlasi ka kompetentsikeskuse järele, mis aitaks vältida asjatut dubleerimist
näiteks riskide hindamisel või muude pilvteenustele üleminekuga seotud tegevuste tegemisel. Keskne
osapool peab tagama, et igale teenuseomanikule on kättesaadavad juhised, millele tuginedes saaks ta a)
avalikele pilvteenustele üleminekut õigeaegselt planeerida, b) muudatust efektiivselt juhtida ja c)
kasutatavaid pilvelahendusi efektiivselt kuid detsentraliseeritult hallata. See vähendaks olulisel määral
tegevuste dubleerimist ning perspektiivis ka ressursside kulu (raha, aeg, oskused). Üks olulisemaid õiguses
kirjeldatud põhimõtteid on, et teenuseomanikel lasub ja säilib peamine vastutus tema avalikest
ülesannetest tulenevate andmete töötlemise ja küberturbe nõuete täitmise üle. Seda ka olukorras, kus
teenuseomanik kasutab teenuse osutamiseks kesksete kompetentsikeskuste (nagu IT-majad või RIT)
teenuseid või turuteenuseid. Sellega tuleb juhtimismudelit luues arvestada.
Kavandatavate muudatuste elluviimise tagajärjel oodatakse, et avaliku sektori asutused asuksid
pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste
puhul kehtib juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik hakata
arendama organisatoorseid võimekusi (praktilised oskused ja kogemused, töökorraldus) avalikke
pilvteenuseid kasutama.
20
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel
2.1. Peamised strateegilised valikud
Visiooni seadmisel kaalutleti nelja põhimõttelise stsenaariumi valiku vahel lähtuvalt sellest, kes avalike
pilvteenuste kasutuselevõttu eest veab. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on
1. iga konkreetse teenuseomaniku juhitud muutus (nagu seni),
2. avaliku sektori IT-majade poolt juhitud muutus, mida toetab keskne kompetentsikeskus,
3. keskse teenuseosutaja poolt juhitud muutus, kus keskse turuosalise juhiste järgimine on IT-
majadele ja teenuseomanikele kohustuslik või
4. avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on riiklikult juhitud muutus.
Selline järgnevus näitab ka võimalikke valikuid tsentraliseerimise osas, kus viimane on kõige kesksemalt
juhitud ning esimene on kõige detsentraliseeritum muudatuse juhtimine. Stsenaariumide peamised
erinevused ja sarnasused on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 2. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise stsenaariumid.
Stsenaarium 1.
Teenuseomaniku
(äriomaniku)
juhitud muutus
Stsenaarium 2. IT-maja juhitud
muutus
Stsenaarium 3.
Keskse
teenuse(osutaja)
poolt juhitud muutus
Stsenaarium 4.
Riiklikult juhitud
muutus
Stsenaariumi
lühikirjeldus
Iga teenuseomanik
otsustab avalike
pilvteenuste
kasutamise
sõltumatult
IT-maja juhib
avalike pilvteenuste
kasutuselevõttu ja
selgitab
teenuseomanikele,
kas ja millal on
mõistlik üleminekut
planeerida
IT baasteenuste
osutaja dikteerib
avalike pilvteenuste
kasutuselevõtu viisi
Riiklikult juhitud
kohustus avalike
pilvteenuste
kasutuselevõttu
prioriseerida
Peamised
motivaatorid
Konkreetse teenuse
hädavajadus
Organisatoorne
efektiivsus ja
vajadus keskenduda
enam äriteenuse
kihile
(infrastruktuuri
haldamise asemel)
IT baasteenuste
optimeerimine ja
juhtimine tervikuna
Riigi horisontaalsete
huvide prioriseerimine
(innovatsiooni
kiirendamine,
turuteenuste
eelistamine, valmisolek
eriolukorraks vms)
Avalike
pilvteenuste
positsioneerimine
senise Riigipilve
lahenduse suhtes
Riigipilve
kasutatakse alati
esimese eelistusena
Avaliku pilve ja Riigipilve lahendused on
olemuslikult võrdsed alternatiivid
Avalikku pilve
kasutatakse alati
esimese eelistusena
Näidis RITi pakutav
töökoha teenus
Tervisekassa
terviklik üleminek
avalikele
pilvteenustele
Soome riigi keskne
teenusosutaja „Valtori“
Islandi „avalik pilv
esimesena“ (cloud-first)
strateegia
21
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Teenuseomaniku juhitud muutuse stsenaarium (stsenaarium 1) sai välistatud eelkõige järgmiste nõrkuste
tõttu.
• Teenuseomanikul (äriomanikul) puudub kompetents teha taristu kihiga seotud otsuseid.
• Üksiku teenuse ärivajadused reeglina ei suuda põhjendada nii suurt muutust (muuhulgas uute
kompetentside väljaarendamist).
• Üksikute teenuste vajadustest lähtuv muutus ei võimalda piisavat ennustatavust, läbipaistvust ja
järelevalvet.
• Teenuseomaniku poolt juhtud pilvteenuste kasutuselevõtt on ebamõistlikult aeglane.
Riiklikult keskselt juhitud muutus (stsenaarium 4) välistati järgmistel põhjustel.
• Kontseptsiooni loomise perioodil ei suudetud tuvastada konkreetseid vajadusi, mis sunniksid
lähemal ajal (2024-2026) juhtima avaliku pilvteenuste migreerimise ulatust või kiirust. Liigse
survestamisega on oht ebaefektiivseteks muudatusteks või põhjendamatuks avalike pilvteenuste
kasutuseks. Näiteks, avalikud pilvteenused võimaldavad ja toetavad innovatsiooni, kuid ei taga
seda. Innovatsiooni realiseerumiseks peab arengut vedama teenuseomaniku vajadus ning
teenuseomanik peab hindama, milline on tema vajadustele vastav baastaristu lahendus.
• Puudub vajadus avalike pilvteenuste kasutuselevõtu tempot keskselt juhtida. Näiteks ei suudetud
kontseptsiooni loomise käigus tuvastada tugevaid (muuhulgas numbrilisi) eesmärke, mille tõttu
tuleks jõulisemalt asuda eelistama turuteenuseid, valmistuda kriisiolukorraks või vajadust leida
alternatiivi seni toimivale Riigipilve lahendusele.
Sisuline valik tehti stsenaariumite 2 ja 3 vahel ning nende omavaheline võrdlus on esitatud tabeli kujul.
Tabel 3. Võimalike stsenaariumide nõrkuste ja tugevuste võrdlus.
Stsenaarium 2. IT-maja juhitud muutus
Stsenaarium 3. Keskse teenuseosutaja poolt juhitud muutus
T u
g e v u
se d
• IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste
kui ka tehnilise võimekuse kohta, et mõjutada
kaalutletud otsuseid, millal pilvteenuseid
kasutusele võtta
• Teenuseomanik on vastutav enda teenust
puudutavate muudatuse eest
• Efektiivne järelevalve ja IT baasteenuste
juhtimine läbi tsentraliseerimise
• Võimekus muudatust (vajaduse tekkimisel)
kiirendada
N õ
rk u
se d
• Avalike pilvteenuste kompetentsid vajalik välja
arendada igas IT-majas, kusjuures säilib
vajadus hallata seniseid on-prem lahendusi.
• Vähene võimekus muudatust (vajaduse
tekkimisel) kiirendada
• Vähene võimekus tagada efektiivset
järelevalvet ja tsentraalselt prognoosida
vajadusi IT baasteenuste järele
• Ebapiisav informatsioon teenuste vajaduste
kohta, mis ei võimalda üleminekut
efektiivselt ja kulutõhusalt juhtida
• Hajutatud vastutus avalike pilvteenuste
kasutuselevõtul ja kasutamisel
Valiku tegemisel võeti arvesse järgmiseid aspekte, mis kirjeldavad hetkeolukorda ja eelistusi stsenaariumi
valikul. Nende asjaolude muutumine võib kaasa tuua ka pikaajalise strateegia muutumise.
• Hetkeolukord on innovatsiooni toetamise asemel tajutavalt kaldu keeldude ja kontrollide suunas.
Sellest tingituna ei ole muudatustega vajalik tugevdada ega parendada kontrolli ega järelevalvet.
• Riskide maandamist hinnati olulisemaks kui jõuliselt kulutõhusaid lahendusi. Seetõttu eelistati
stsenaariume, mis võimaldavad lahenduste paljusust ning taristu- ja platvormiotsuste langetamist
iga teenuse vajadustest lähtuvalt.
• Kontseptsiooni koostamise hetkel ei tuvastatud keskset osapoolt, kellel oleks vajadus riiklikest
huvidest lähtudes (näiteks eriolukorraks valmistumiseks või halduskulude ohjamiseks)
22
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
transformatsiooni kiirendada. Seetõttu aktsepteeriti riski, et valitud juhtimismudel ei taga
transformatsiooni keskset juhtimist ega kiirendamist.
Eelnevat arvestades kujunes eelistatud stsenaariumiks IT-majade poolt juhitud muutus (stsenaarium 2).
Selle korral tagavad keskvalitsuse tasemel oma valdkonna pikaajalise taristuplaani loomise ja ellu
viimise IT-majad, sest neil on parim info nii teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse kohta. IT-maja
ülesanne on selgitada teenuseomanikele, kas ja millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda
ja planeerida või kasutusele võtta. Selle stsenaariumi lahutamatuks osaks on, et avaliku pilve ja Riigipilve
lahendused on olemuslikult võrdsed alternatiivid, mille vahel teenuseomanikud peavad teadlikke valikuid
tegema. Tänu IT-maja toele saavad teenuseomanikud teha kaalutletud otsuseid ning kanda vastutust oma
teenuste eest.
Ajalooliselt on aastaid tehtud tööd selle nimel, et konsolideerida senised baastaristu lahendused
Riigipilve. Seetõttu on de facto eelistatud lahendus olnud Riigipilv ning teenuseomanikud ei teadvusta, et
neil on õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Teadlikkuse tõstmisesse panustab küll
kompetentsikeskus, kuid lisaks peab avalike pilvteenuste kasutuselevõtt olema avalikult toetatud läbi
digiühiskonna strateegia täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni.
Leevendamaks valitud stsenaariumi nõrkuseid ja tagamaks dubleerimise vältimist leidsid nii
poliitikakujundaja kui ka IT-majad, et muutuse toetamiseks on vajalik keskse kompetentsikeskuse
loomine RITi. Avalike pilvede kompetentsikeskus peab tagama teadmuse leviku ja kompetentsi tõusu
avalikus sektoris. Kompetentsikeskus saab anda oma panuse, et keskselt lahendada minimaalsed disaini
ja turvalisuse küsimused (nö ühised mustrid nagu näiteks andmete säilitamine vaid Euroopa Liidu piires).
RIT võib toetada IT-maju läbi pilvelahenduste vahendamise ja parimate praktikate jagamise, kuid RIT ise
ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvelahenduste turvalise
juurutamise eest.
23
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
2.2. Juhtimise alusprintsiibid
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid Eestis
Ülevaatlikkuse huvides on alusprintsiibid esitletud tabeli kujul, mis võimaldab täpsemalt selgitada, kas ja
millist muutust alusprintsiibi sõnastamisega taotletakse.
Tabel 4. Avalike pilvteenuste alusprintsiibid
Alusprintsiip Selgitus
1. Digiühiskonna arengukava
(DÜAK 2030) kohaselt on avalike
pilvteenuste aktiivsem
kasutamine avalikus sektoris
ootuspärane ja vajalik.
Kontseptsiooniga ei tehta ettepanekuid DÜAKis sõnastatud eesmärke ega
strateegilisi suundi oluliselt muuta. Teenuseomanikud peavad tagama
valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Kontseptsioon
soovitab avalikele pilvteenustele migreerumise sihte ning organisatoorsete
võimekuste arendamise eesmärke täpsemini sõnastada. Pilvteenuste
kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane tegevusplaan,
kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke
tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava
alusel viiakse muudatused ka ellu.
2. Teenuseomanikel on õigus ja
kohustus valida oma e-teenuste
osutamiseks sobivaimaid taristu-
ja platvormiteenused.
Kontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus avalike pilvteenuste
kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Samas rõhutatakse vajadust teadliku
ja kaalutletud IT baastaristu valiku järele nii, et riiklikult arendatav ja hallatav
lahendus (nt Riigipilv) ei ole de facto eelistatud.
3. Pilvteenuste kasutuselevõtt
peab olema avalikult toetatud
läbi digiühiskonna arengukava
täienduste, eelarveotsuste ja
asjakohase kommunikatsiooni.
Selleks, et muuta ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks
peetakse Riigipilve lahendust, on vaja teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja
avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida. Avaliku sektori baastaristu jääb
koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), mida
ühendab läbiva joonena pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui
vähemal määral ka avaliku pilve komponent. Taktikalised otsused
pilvteenustele migreerimise kiiruse ja määra osas on iga teenuseomaniku teha,
kuid MKM julgustab teekonna ettevõtmist ning keskselt pakutavate vahendite
rakendamist.
4. Taristu- ja platvormiteenuste
valikuid juhivad IT-majad
IT-majad kaalutlevad avalike pilvteenuste ja Riigipilve lahenduste vahel või
leiavad sobivaima lahenduse nende kombinatsioonis, tehes vastavad
ettepanekud teenuseomanikele. IT-majadesse on koondatud ühe või mitme
ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-majade vastutus on
piiratud vastava valitsemisala teenustega. IT-majal on piisav info nii teenuse
vajaduste kui ka tehnilise võimekuse kohta, et mõjutada kaalutletud otsuseid,
millal pilvteenuseid kasutusele võtta. IT-maja tasemel on vajalik ka asjakohaste
organisatoorsete muudatuste juhtimine ning kompetentside arendamine.
5. IT-maju toetab valikute
tegemisel ja kasutuselevõtul
keskne kompetentsikeskus.
Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on
konsolideerimisel Eesti baasinfrastruktuuri lahendused.
Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis
vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või
platvormiteenuseid kasutavates IT-majades. RIT tagab ressursside keskse
hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. RIT
ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust
avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. RIT saab toetada avaliku
sektori osapooli läbi parimate praktikate ja kogemusete jagamise.
6. RIT ei taga erinevate
pilvelahenduste koosvõimet
Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest
(privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT. RIT aga
ei taga nende lahenduste omavahelist koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid
valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.
24
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kiiruse ja ulatuse prognoos
Kuna avalike pilvteenuste kasutuselevõttu keskselt ei juhita, siis põhineb nende juurutamine orgaanilisel
arengul. Visiooni seadmiseks küsiti sisendit ja oodatavaid arenguid kõigilt IT-majadelt ning olulisematelt
teenuseomanikelt.
Kõik IT-majad teevad ootuspäraselt perioodil 2024-2026 esimesed katsetused avalike pilvteenuste
kasutusele võtuga (nö toimub piloteerimise ja katsetamise faas), mistõttu on ajakriitiline sõlmida loetud
kuude jooksul kokkulepped avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimises ning need kokkulepped ka
institutsionaliseerida, et tagada nende stabiilsus 5-10 aasta vaates.
• Innovaatorina on teada Tervisekassa, kes on juba 100% üle läinud pilvteenuste kasutamisele IaaS
ja PaaS kihis.
• Varajaste omaksvõtjatena (early adopters) on 2 küsimustikule vastanud asutust andnud teada
kavatsusest lähiaastatel (kuni 2026) enam kui 80% oma teenusportfellist viia pilvepõhiseks.
• Enamus vastanutest (4 asutust) plaanib lähiaastatel võtta pilvteenused kasutusele 5-35% oma
teenusportfelli haldamiseks.
• Viivitajatena käituvad 2 vastanud asutust, kellel puuduvad igasugused plaanid avalike
pilvteenustega lähiaastatel või puudutavad need plaanid vähemat kui 1% nende teenusportfellist.
Esimesed katsetused lähtuvad seniste infrastruktuuri osakondade sisemistest vajadustest ning seetõttu
keskenduvad need eelkõige infrastruktuuri teenustele ja haldust automatiseerivatele tugiprotsessidele
(IaaS teenused). Reeglina alustatakse katsetamist näiteks pakktöötlusest (batch processing),
andmesalvestusest (data storage) ja avariitaastest (disaster recovery). Avalikke pilvteenuseid võetakse
aktiivsemalt kasutusele eelkõige olukordades, kus senine riistvara vajab uuendamist. Nendel hetkedel on
oluline kaaluda riistvara soetamise asemel turuteenuste kasutamist. IaaS kihi vajadustest juhitud
transformatsiooni korral on ka võidud avalike pilvteenuste kasutamisest tagasihoidlikumad, kuid lähtuvad
DÜAKist, mis julgustab pilvlahendusi kasutama ning kohustab arendama uusi lahendusi pilvekõlblikuna.
Ootuspäraselt avaliku pilve kasutus osakaal avalikus sektoris suureneb olulisel määral. Avaliku sektori IT
baastaristu saab koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv). Neid ühendav joon
on pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka avaliku pilve komponent.
Seetõttu leiab MKM, et avaliku sektori asutused peaksid asuma pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike
pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste puhul kehtib juba täna arhitektuurne
nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik alustada organisatoorsete võimekuste arendamist
avalike pilvteenuste kasutamiseks - omandada praktilisi oskuseid ja kogemusi ning vastavalt kohandada
töökorraldust. Taktikalised otsused liikumise kiiruse ja määra osas on iga osapoole enda teha, küll
soovitab MKM alustada teekonda ning kasutada keskselt pakutavaid vahendeid.
25
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
2.3. Juhtimismudeli tervikülevaade
Juhtimismudel lühidalt
Avalike pilvteenuste juhtimismudeli fookus on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste
tasemel ning tegevused prioriseeritud tuginedes nende vajadustele IT baastaristu infra- (IaaS) ja
platvormiteenuste (PaaS) kihtides. See on tasand, kus erinevate riigiasutuste vajadused ja huvid on
piisavalt sarnased, et neid oleks mõistlik keskselt toetada. Juhtimismudeli loomisel lähtuti eelkõige kahest
eesmärgist.
1. Püüti leida motivaatoreid, mis annaksid IT-majadele ja teenuseomanikele kindlustunde, et avalike
pilvteenuste kasutamine on nii poliitikakujundaja kui ka järelevalve asutuste poolt lubatud ja
aktsepteeritav tegevus.
2. Otsiti võimalusi administratiivse koormuse vähendamiseks ja avalike pilvteenuste turvalise
kasutuselevõtu lihtsustamiseks läbi keskse kompetentsikeskuse ja hankija rolli defineerimise.
Juhtimismudeli loomisel võeti arvesse järgmiseid rangeid nõudeid.
• Teenuseomanikel peab säilima vastutus tema avalikest ülesannetest tulenevate andmete
töötlemise ja küberturbe nõuete täitmise üle. Selle vastutuse täitmisel tuginevad
teenuseomanikud reeglina kompetentsile, mis on koondatud IT-majadesse. Seetõttu peavad
muudatusettepanekuid tegema, adekvaatseid riskianalüüse koostama ja muudatuste ellu viimist
juhtima IT-majad koostöös teenuseomanikega.
• Avalikke IaaS ja PaaS pilvteenuseid hankides reeglina suurtelt teenuseosutajatelt (nagu Amazon
Web Services, Google Cloud või Microsoft Azure) pakkumisi ei saa. Nende toimemudeli kohaselt
toimub nende müük läbi erasektori vahendajate, kellega nad konkureerida ei soovi.
Turukonkurents toimib erinevate pilvteenuse edasimüüjate vahel. Hanget korraldades saab valida,
kas ühe või mitme pakkujaga lahenduste vahel.
• Eestis tervikuna on huvi kasutada erinevate enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate teenuseid.
Seetõttu peab keskne hankija olema võimeline vahendama vähemalt kahe suurima avaliku
pilvteenuse pakkuja teenuseid (Microsoft Azure ja Amazon Web Services turuosa avalike
pilvteenuste kasutusest on enam kui 50%).
• Konkreetsed tarkvarateenused arendatakse sobivaks konkreetse pilve platvormi võimalustest
lähtuvalt. See tähendab, et teenuseomanik peab iga konkreetse teenuse osas saama määrata, kas
ja millise avaliku pilve platvormi teenuseid kasutatakse.
Kesksete osapoolte roll juhtimismudelis on järgnev.
• MKM- l tuleb käesolev kontseptsioon siduda digiühiskonna arengukava ja vastava tööplaaniga.
See tagab avalike pilvede kontseptsiooni jõustamise ning pakub kindlust, et kontseptsioon
kajastab poliitikakujundaja huve.
• Kontseptsiooni ennast on vaja järjepidevalt ajakohastada ning koordineerida tegevuste ellu
viimist. Seda tööd sobib tegema osapool, keda soovitakse näha avalike pilvteenuste keskse
kompetentsikeskusena (ehk RIT).
• Järelevalveasutust (RIA) ega selle rolli ei ole plaanis käesoleva kontseptsiooniga muuta ega
mõjutada, kuid ülevaatlikkuse huvides on nad mudelis kirjeldatud.
Kõik need erinevad osapooled on esitatud alljärgneval joonisel.
26
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Joonis 2. Avalike pilvteenuste kasutamisega seotud osapooled
Poliitikakujundaja roll
Pakutud mudel loob MKMi jaoks ühe tugeva keskse partneri (RIT), kelle ekspertarvamusele saab avalike
pilvteenuste poliitikakujundamisel tugineda. RIT saab koondada infot avaliku sektori vajaduste,
võimaluste, riskide ja võimekuste kohta. RIT saab samuti pakkuda tehnilist kompetentsi ja kogemust,
millised teenused ning riski maandamise võimalused on turutingimustel ja erasektori abil kasutatavad.
MKMi ülesanded on järgmised.
1. Tagada kontseptsiooni jõustamine läbi asjakohaste muudatuste sisse viimise digiühiskonna
arengukavasse ja selle tegevusplaani.
2. RITi rolli defineerimine keskse kompetentsikeskusena algatades asjakohased muudatused nii
õiguslikult (näiteks põhikirja uuendamine, keskse hankija määramine) kui ka finantsiliselt.
3. RITi keskselt hangitud lahenduste ja teenuste laialdase kasutuselevõtu soodustamine läbi
eelarveotsuste (näiteks riistvara soetamise vajaduse täiendava põhjendamisvajaduse lisamine).
4. IT-majade ja teenuseomanike toetamine struktuursete eelarvemuudatustega, mis reeglina
kaasnevad avalike pilvteenuste kasutamisega.
5. Avalike pilvteenuste normaliseerimine läbi positiivse kommunikatsiooni ja parimate praktikate
jagamise.
27
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Keskse kompetentsikeskuse roll
Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on konsolideeritud Eesti baasinfrastruktuuri
lahendused. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel
korral eeldaks kordamist kõigis IaaS ja/või PaaS teenuseid kasutavates IT-majades.
Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised.
1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline juhtimine IT baastaristu osana, mis sisaldab endas
avalike pilvteenuste kontseptsiooni kaasajastamist ja tegevusplaani elluviimise koordineerimist.
2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad lihtsustada pilvteenuste
esmast kasutuselevõttu nii IT-majade kui ka teenuseomanike esindajate jaoks.
3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid, õppida Eesti
avaliku sektori kogemusest ning korraldada vajadusel ühiseid treeningpäevi. Muuhulgas
oodatakse, et keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris teostatud
riskianalüüsid, mis vähendab märkimisväärselt IT-majade ja teenuseomanike poolt ajakulu
samade teenuste analüüsimisel. Personaalse nõustamisteenuse korraldamine, mis annab IT-
majadele ja teenuseomanikele kiire ja efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele
avalike pilvede küsimustes.
4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas
valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete
läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist.
Rõhutame, et nende ülesannete täitmisel ei sekku RIT avaliku pilvteenuse kasutaja subjekti valitsemisala
korraldamisse. Sellest tulenevalt jääb RIT isikuandmete ja teabe (AvTS tähenduses) volitatud töötlejaks
ning ei teosta täidesaatvat riigivõimu subjekti suhtes.
Järelevalveasutuse roll
RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide lahendamise üksus (§ 5) ning riikliku
ja haldusjärelevalve teostaja (§ 14). RIA põhimääruse kohaselt on RIA põhiülesanneteks:
1. järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega
seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle;
2. järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate
nõuete täitmise üle;
3. riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste
korraldamine;
4. Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine.
Muuhulgas sisaldavad eelnevad ülesanded endas järelevalve teostamist Pilvemääruse nõuete täitmise üle.
Selle järelevalve teostamiseks on kõik avalike pilvteenuste kasutajad kohustatud RIA-t kasutatavatest
nõuetest teavitama (vastavalt Pilvemääruse § 3. lõige 4, § 4. lõige 3, § 5. lõige 4 ja § 6. lõige 3).
28
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
IT-majade ja teenuseomanike roll
IT-majadesse on koondatud ühe või mitme ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-
majade vastutus on piiratud vastava valitsemisala teenustega. IT- alase kompetentsikeskusena on IT-
majade ülesanne proaktiivselt teenuseosutajaid nõustada, muuhulgas IT baastaristu küsimustes. Seetõttu
on nende vastutuses ka oma valitsemisala baastaristu proaktiivne juhtimine lähtudes DÜAKi ja
muude riiklike strateegiate suunistest.
Iga IT-maja põhimääruses nimetatud ülesanded erinevad veidi oma sõnastuses, kuid olemuslikult on
baastaristu valikute juhtimine reeglina nende vastutuses. Erinevate IT-majade põhiülesanded IT
baastaristu (sh avalike pilvteenuste) juhtimisega on lihtsustatult järgmised.
1. IKT strateegiline planeerimine. Näiteks korraldab ja koordineerib IT baastaristuga (sh avalike
pilvedega) seotud strateegiate, arengukavade ja eelarve väljatöötamist, haldamist ja täitmist.
Koordineerib digitaalarengut ja nõustab innovatsiooniga (sh avalike pilvteenustega) seotud
küsimustes. Selleks, et kompetentsikeskus saaks IT-maju asjakohaselt toetada on vajalik, et IT-
majad koostavad oma valdkonna pikaajalise taristuplaani ning jagavad vastavat infot RIT-ga.
2. Tehnoloogilise arhitektuuri juhtimine. Näiteks vastutab oma valdkonna infosüsteemide ja
andmekogude arhitektuuri (sh IT baastaristu) tervikliku haldamise eest. Tagab IKT-teenuste
osutamise ja nende toimepidevuse, lähtudes kokkulepitud tingimustest.
3. Taristu korraldamine ja haldamine. Näiteks tagab valitsemisala info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia teenindamiseks vajalikud taristu- ja platvormi teenused. Korraldab
IT-baastaristu arendamiseks ja haldamiseks vajalike teenuste, tarkvara ja infosüsteemide
hankimist, arendamist ja haldamist.
Teenuseomanikud, kes ei saa teenuste osutamisel tugineda IT-majale, peavad ülaltoodud
ülesandeid täitma iseseisvalt. Üks olulisemaid õiguses kirjeldatud põhimõtteid on, et teenuseomanikel
lasub ja säilib peamine vastutus tema avalikest ülesannetest tulenevate andmete töötlemise ja küberturbe
nõuete täitmise üle. Seda ka olukorras, kus teenuseomanik kasutab teenuse osutamiseks kesksete
kompetentsikeskuste (nagu IT-majad või RIT) teenuseid või turuteenuseid ning seda põhimõtet käesolev
kontseptsioon ei muuda.
29
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks
3.1. Avalike pilvteenuste teekaart
Avalike pilvteenuste kontseptsiooni toetav tegevuskava keskendub perioodile 2024-2026, kui seatakse
sisse avalike pilvteenuste kasutuselevõttu toetav juhtimisstruktuur ja korraldus Eesti avalikus sektoris. Kava
on loodud kolmeks aastaks, mis võimaldab kiiresti muutuvas ja arenevas olukorras kiiremini ja
paindlikumalt reageerida. Tegevuskava aitab ellu eelkõige Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärke.
Oleme esitanud pilvteenuste kasutuselevõtu kahe suure teemablokina. Neist esimene keskendub
riigiülesele korraldusele, millega luuakse eeldused avalike pilvteenuste kasutamise hetkeolukorra
seiramiseks ning juhtimiseks läbi kompetentsikeskuse loomise. Teiseks avame detailsemalt
funktsionaalsusi, mille välja arendamise kaudu RIT keskse kompetentsikeskuse rolli täitma asub.
Ülevaatlikult oleme mõlema teema tegevused kajastanud ajajoonel (järgnev tabel).
Tabel 5. Avalike pilvteenuste haldusmudeli juurutamise teekaart
Tegevus 24
Q2
24
Q3
24
Q4
25
Q1
25
Q2
25
Q3
25
Q4
26
Q1
26
Q2
26
Q3
26
Q4
1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline
juhtimine IT baastaristu osana
1.1 Digiühiskonna arengukava (DÜAK) ja tööplaani
ajakohastamine
1.2 kompetentsikeskuse loomine
1.3 avaliku pilve teenuste kasutuse valdkonna
hetkeseisust ülevaate koostamine
1.4 avalike pilvede tegevuskava on uuendatud
1.5 avalike pilvede tegevuskava seire
1.6 avalike pilvteenuste tunnustamine
1.7 eelarve muudatuste toetamine
2. RITi areng kompetentsikeskuseks
2.1 Kompetentsikeskuse käivitamine
2.2 Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine
2.3 Pilvteenuste kogukonna haldamine ja
kompetentside arendamine
2.4 Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS
teenuslepingute haldus
2.5 Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine
2.6 Personaalse nõustamisteenuse korraldamine
Tegevuskava elluviimist juhib ja seirab MKM. Juurutusperioodil on ootuspärane seire sagedus kord
kvartalis. Tegevuskava täitmist koordineerib RIT kaasates vajadusepõhiselt IT-majade ja muude avalike
pilvede valdkonnas oluliste asutuste ja võtmepartnerite esindajaid. Kord aastas antakse ülevaade kava
elluviimisest Digiühiskonna arengukava juhtrühmale. Jooksvalt avalikustatakse RITi kodulehel ülevaade
valdkonna hetkeseisust ja seotud arengutest. Vähemalt kord aastas antakse laiemale avalikkusele
ülevaade tegevuste elluviimisest ja hetkeolukorrast.
30
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
3.2. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava detailsemalt
Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 6. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava
Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Kommentaar
Digiühiskonna
arengukava (DÜAK)
ja tööplaani
ajakohastamine
DÜAKis täpsustatud ootuseid ja
eesmärke seoses avalike
pilvteenuste kasutamisega ning
vajadusel selgitatud avalike
pilvteenuste kasutuselevõtu
juhtimist.
MKM Vastavalt
DÜAKi
muutmise
ajakavale
Avalike pilvede
kompententsikeskuse
loomine
RITi nimetamine avalike pilvede
kompetentsikeskuseks koos
vastavate muudatustega RITi
põhimääruses ja eelarves.
MKM Ettevalmistused
2024
Eelarvetaotlus
märtsis 2024
Avaliku pilve
teenuste kasutuse
valdkonna
hetkeseisust ülevaate
omamine
Õiguslike aluste loomine, mis
võimaldab RIA poolt hallatavat
avalike pilvteenuste kasutamise
nimekirja kasutada valdkonnast
ülevaate saamiseks, valdkonna
arendamiseks ja parimate
praktikate jagamiseks.
MKM, RIA Vajaduse
täpsustamine
2024 kvartal 2
Andmete kogumise
õigus tuleneb
Pilvemäärusest, kuid
seda tuleb täiendada
alustega andmete
töötlemise
eesmärkide osas.
Avalike pilvede
tegevuskava on
uuendatud
Vähemalt 1 kord aastas RIT Regulaarne
(kord aastas)
Koostöös MKMi, IT-
majade ja
olulisemate
teenuseomanikega
Avalike pilvede
tegevuskava seire
Regulaarselt seiratakse avalike
pilvteenuste tegevuskava
elluviimist
MKM Regulaarne
(kord kvartalis)
Koostöös MKMi ja
elluviijatega
Avalike pilvteenuste
normaliseerimine
läbi positiivse
kommunikatsiooni
Avalike pilvteenuste
normaliseerimine läbi
kommunikatsiooni ja parimate
praktikate tunnustamise
(arhitektuuri paneelides ja ka
laiemale avalikkusele).
MKM, RIT Regulaarne Digiriigi kuukiri,
Clear Cloud Club,
arhitektuurinõukogu
Eelarve muudatuste
toetamine
IT-majade toetamine struktuursete
eelarvemuudatustega, mis reeglina
kaasnevad avalike pilvteenuste
kasutamisega.
MKM Regulaarne
(kord aastas)
Kaaluda SF
vahendite kasutamist
transformatsiooni
läbiviimiseks.
Õigusloome
muudatuste analüüs
lubamaks ETKA-del
kasutada avalikke
pilvteenuseid
Arutelud Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu raames (võimalikud
mõjud KüTS-le ja Hädaolukorra
seadusele)
MKM 2024 Jälgida arenguid ja
vajadusel uuendada
kontseptsiooni.
Avalike pilvteenuste positsiooni muutumisest annab märku nende kasutamise mahu suurenemine.
31
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
3.3. RIT kujunemine avalike pilvteenuste kompetentsikeskuseks detailsemalt
Kompetentsikeskuse käivitamine ja juhtimine
RIT peab detailselt määratlema ja ellu viima vajalikud organisatoorsed muudatused, mis võimaldavad täita
oma rolli kompetentsikeskusena. RIT juhtimisalased ülesanded on järgmised.
• Pilvteenuste kontseptsiooni ja tegevuskava kaasajastamine.
• Avalike pilvteenuste kompetentsikeskuse loomine, mehitamine ja koostöö korraldamine.
• Kompetentsikeskuse poolt pakutavate teenuste juhtimine.
Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine
Praktiliste juhendite koostamise ja levitamise peamine eesmärk on lihtsustada pilvteenuste esmast
kasutuselevõttu nii IT-majade kui ka teenuseomanike esindajate jaoks.
Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine sisaldab endas järgmiseid alamülesandeid:
1. tuvastamine, milliseid juhendeid turuosalised vajavad,
2. juhendite koostamine,
3. juhendite levitamiseks sobivate kanalite valik (ja vajadusel arendamine),
4. kommunikatsiooni korraldamine uutest juhenditest (või nende muutumisest) teavitamiseks,
5. juhendite regulaarne uuendamine.
Kontseptsiooni koostamise käigus tuvastati vajadus vähemalt järgmiste materjalide järele.
• Parim praktika hindamaks, millal on vajalik kaaluda senise baastaristu lahenduse asendamist.
• Parim praktika valimaks sobivaimat pilveteenust ja hindamaks toimemudeli sobivust
(Pilvemääruse lisa19).
• Parim praktika turvaliseks ja kuluefektiivseks IaaS ja PaaS kasutuseks (landing zone ja
konfiguratsioon).
• Parim praktika eelarve muudatuste (avalike pilvteenuste kasutuselevõtu) menetlemiseks.
• Avalike pilvteenuse osutajate ja edasimüüjate usaldusväärsust ja lepingulisi riske puudutav
riskihindamise dokumentatsioon.
Eesmärk on saavutatud, kui teenuseomanike ja IT-majade jaoks kiireneb avalike pilvteenuste
kasutuselevõtt (time-to-market).
19 Pilvteenuse tehnoloogia ja toimemudeli puhul hinnatakse, milline pilvteenuse tehnoloogia ja toimemudel on sobivaim,
et pilvteenuses avalikku teavet töödelda.
32
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Nõustamiskogukonna juhtimine
Nõustamiskogukonna töö eesmärk on maandada teenuseomaniku vähesest teadlikkusest tulenevaid
riske. Lahenduseks on teadlikkuse tõstmine läbi kogemuste vahetamise, vajaliku personali koolitamise
ning ligipääsu võimaldamine laia kogemusega ja sertifitseeritud usaldusväärsetele pilvteenuse
konsultantidele.
Nõustamiskogukonna juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis. Kõik tegevused
on oma olemuselt regulaarsed ja järjepidevad.
Tabel 7. RITi tegevused nõustamiskogukonna juhtimisel
Tegevus Tulemus
Regulaarselt toimiv avaliku pilve kogukond Vähemalt 8 kohtumist aastas on korraldatud. Jätkatakse senise Clear
Cloud Club tegevust.
Levinumate pilvteenuste usaldusväärsuse
hindamise tulemuste levitamine ja
taaskasutamise soodustamine (vastavalt
Pilvemääruse lisale20).
Keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris
teostatud riskianalüüsid, et vähendada märkimisväärselt IT-majade
ja teenuseomanike poolt ajakulu samade teenuste analüüsimisel
ning võimaldada vältida või leevendada teadaolevaid nõrkuseid.
IT baastaristu kasutajatega koostöö
korraldamine
RIT haldab kontakte ja kommunikatsioonivahendeid, mis
võimaldavad infovahetust baastaristut puudutavates küsimustes
ning kogemuste vahetamist.
IT baastaristu teemadel koolitusvajaduse
kaardistamine ja vastavate koolituste
läbiviimine
Kompetentsikeskus haldab ja juhib avalike pilvteenuste alaste
kompetentside arendamist
Personaalse nõustamisteenuse korraldamine
avalike pilvteenuste kasutamisega tekkinud
küsimuste lahendamiseks
Personaalse nõustamisteenuse korraldamine (näiteks läbi
ühishangete), mis annab IT-majadele ja teenuseomanikele kiire ja
efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele avalike
pilvede küsimustes.
Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad avalike pilvteenuste
kasutamisel tugineda juba omandatud kogemustele ning teavad, kuhu abi saamiseks pöörduda.
20 6.1. Pilvteenuse usaldusväärsuse hindamisel võetakse arvesse järgmist:
6.1.1. puuduvad teadaolevad turvanõrkused või on nende kõrvaldamiseks piisavalt rakendatud turvameetmeid;
6.1.2. toimepidevuses ei esine järjepidevalt puudusi, välja arvatud vääramatu jõu tõttu;
6.1.3. kasutamisel või kasutamise lõppemisel on tagatud avaliku teabe arhiveerimine, üleandmine ja kustutamine, lähtudes
avaliku teabe olemusest tulenevatest nõuetest.
33
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
IaaS ja PaaS teenuste keskne hankimine ja seotud riskihinnangud
RITi ülesandeks saab pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab
endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete
läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist.
Keskne hankimise roll on piiratud IaaS ja PaaS teenustega, mida osutavad turul enam levinud
teenuseosutajad. 2024. aastal on nendeks Amazon Cloud Services (AWS) ja Microsoft Azure, kelle turuosa
kokku on avalike pilvteenustest üle 50%.
Oodatud kasud kesksest hankekorraldusest on järgmised.
1. Aja ja tööjõu efektiivne kasutus vältides sarnast korduvat hankemenetlust.
2. Parem ülevaade avaliku sektori poolt kasutatavates pilvteenustest.
3. Võimalus toetada esmast kasutuselevõttu parimate praktikatega.
4. Mastaabisääst, mis võimaldab tellijal saada osa suuremast allahindlusest.
5. Avalike pilvteenuste positsioneerimine Riigipilvega võrdsena ka Pilvemääruse tähenduses.
Kui avalike pilvteenuseid hangib RIT, siis kasutavad teenuseomanikud ka avalike pilvteenuste korral keskse
hankija poolt hangitud võrgu- ja infosüsteemiteenust sarnaselt Riigipilvega (Pilvemääruse tähenduses).
See muutus positsioneerib avalikud pilvteenused samaväärseks lahenduseks Riigipilve lahenduse suhtes.
Selleks, et kasud oleksid maksimaalsed, tuleb keskset hankimist kavandada võimalikult laiapindsena
kasusaajate tähenduses ja võimalikult kontsentreerituna edasimüüjate tähenduses. Mida suuremal
hulgal avaliku sektori teenusomanikest (sealhulgas näiteks kohalikel omavalitsustel) tekib võimalus
avalikke pilvteenuseid kasutada, seda suurem on rahaline sääst kesksest hankimisest. Seejuures on oluline,
et lõppotsus, kas kasutada avalikku pilvteenust või mitte ning kui jah, siis millist, jääks teenuseomanikule
– seda põhjusel, et teenuseomanikul on kõige parem ülevaade oma hallatavatest andmestikest ning oma
vajadustest pilvteenuse kasutamisel. Samuti jääb teenuseomanik vastutama enda hallatavate
infosüsteemide turvalisuse eest, mistõttu peab tal olema viimane sõna ka teenuseosutaja valikul. Keskne
hankija saab aga otsustusprotsessi teenuseomaniku jaoks oluliselt lihtsustada, pakkudes ülalkirjeldatud
kasusid, sh aidates teha kindlaks usaldusväärseid teenusepakkujaid ning aidates kaardistada
teenusepakkujate teenuseid ning nende sisu.
Teenuste ostmine peab toimuma läbi hankemenetluse.
• Keskne hankija peab tagama konkurentsi ning võimekuse edasimüüjat vahetada (nö vältima
põhjendamatut vendor lock-in teket). Selle saavutamiseks ei tohi avaliku pilvteenuse edasimüüjale
panna põhjendamatuid ja ebatavalisi kohustusi.
• Rahvusvaheliselt ei ole seni teada hankepraktikat, kus konkurentsi oleks piiratud vaid nö
teenuseosutajatele ja välditud edasimüüjate osalust. Sellist konkurentsi piiramist tuleks
hankeõiguslikult põhjendada, kui vältimatut vajadust.
Hankemenetlust korraldades ja sobivat hankemenetlust valides tuleb arvestada järgmiste asjaoludega.
1. Lepingu kestuse jooksul võib tekkida uusi tellija osapooli, kes soovivad lepinguga liituda. Lepingut
on mõistlik sõlmida võimalikult pikaks perioodiks (4 a), et optimeerida menetlemise kulusid.
Paratamatult ei ole kõiki sel perioodil ilmnevaid vajadusi ja osapooli pole võimalik ette näha.
Seetõttu soovitame alustada vabatahtlikust kesksest hankimisest, mis võimaldab kiiremini jõuda
toimiva lahendusi. Praktika pinnalt tekib info, kas keskset hankimist on mõistlik muuta
kohustuslikuks.
34
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
2. Tuleb tagada võimekus esitada kasutuspõhiseid kuluarved teenuseomanikele (või neid
esindavatele IT-majadele). RIT võib toimida arvete vahendajana või võib leida lahenduse, kus
edasimüüja edastab arved kasutajatele otse.
3. Mastaabisäästu ilmnemiseks ja halduskoormuse minimeerimiseks on ühe teenuseosutaja avalike
pilvteenuste korral soovitatav sõlmida leping ühe edasimüüjaga, mis võimaldab läbirääkimistel
saada osa suurimast allahindlusest.
4. On edasimüüjaid, kes keskenduvad vaid ühe avaliku pilvteenuste osutaja lahenduste müümisele.
Seetõttu soovitame konkurentsis parimate tingimuste saamiseks, korraldada eraldi menetlused
(hanked või hanke osad) iga soovitud avalike pilvteenuste osutaja teenuste ostuks.
5. Hankemenetlust korraldades on kesksel hankijal õigus määratleda tingimused, millele hangitav
teenus (hanke objekt) peab vastama. Kuna hankemenetluse korraldamisel on üheselt teada, et
soovitakse hankida levinumate avalike pilvteenuste IaaS ja PaaS lahendusi, siis on hankijal õigus
ka konkreetseid teenuseid (AWSi IaaS ja PaaS teenused, Azure IaaS ja PaaS teenused) osta.
Teenuse kasutamise vajadust hindab teenuseomanik ning kesksel hankijal ei ole võimalik täpseid
vajadusi hankimise hetkel hinnata. Teenusomanik peab saama valida sobivaima teenuseosutaja
lähtuvalt oma olemasolevast tehnilisest lahendusest ja kompetentsist.
Hankelepinguga on vajalik maandada riskid, mis seonduvad vastutuse jagunemisega, teenuse
osutamisega ja teenuse osutamise lõpetamisega. Samas tuleb arvestada, et avalike pilvteenuste osutajad
kujundavad ühepoolselt teenuse tüüptingimused, millest erandeid ei tehta. Ka pilvteenuste edasimüüjate
võimalused vastavaid läbirääkimisi pidada on piiratud. Seetõttu ei tohi ausa konkurentsi huvides panna
edasimüüjatele lepingulisi kohustusi, mida nad realistilikult ei saa täita.
Riskid ja maandamismeetmed, mida tuleb lepingus kajastada, on lühidalt esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 8. Lepingute abil maandatavad pilvteenuste kasutamise riskid.
Võimalik risk Maandamismeede
Pilvteenuse edasimüüja teenuste kasutamise lõpetamise
(teenusest väljumise) puudulik reguleerimine.
Kui pilvteenuse osutaja tegevus peaks mingil põhjusel
lõppema (nt maksejõuetuse tekkimisel) või tekib vajadus
lõpetada mingil põhjusel leping (nt teenuseosutaja poolne
rikkumine, mis tekitab kahtlusi tema usaldusväärsuses,
muutused teenuseosutaja tingimustes või õigusaktides, info
sobimatute allhankijate osas) peab olema võimalik leping
lõpetada ja jätkata pilvteenuste kasutamist teise
edasimüüja kaudu.
Pilvteenuste keskne hankija peab tagama võimekuse
vahetada edasimüüjat, kui saavad teatavaks asjaolud, mis
seavad kahtluse alla edasimüüja usaldusväärsuse. Selleks
on vaja näha vastavad sätted ette lepingus ja olla valmis
ka praktikas edasimüüja vahetamist mõistlikus ajaraamis
läbi viima.
Erinevate õigussuhte poolte ülesannete määratlemine
jääb puudulikuks ja võib põhjustada turvaauke.
Teenuseomanik jääb andmete vastutavaks töötlejaks ja
seega vastutab konkreetsete andmete turvalisuse eest.
Keskne hankija peab korraldama, kuidas teenuseomanikud
saavad tehnilise ligipääsu hangitud teenustele.
Nii keskne hankija, edasimüüja kui pilvteenuse osutaja
toimivad volitatud andmetöötlejana.
Ülesannete detailne määratlemine lepingus pilvteenuse
edasimüüjaga ning asjakohases kokkuleppes
teenuseomanikega. Eelkõige nendes osades, mis
puudutab ligipääsude korraldust vahendatavates
pilvteenustes.
Õigusselguse tagamine, et RIT vastutab valmisoleku eest
vahetada pilvteenuse edasimüüjat, kuid ei vastuta
valmisoleku eest vahetada pilvteenuse osutajat. Viimast
saab tagada vaid teenuseomanik koostöös IT-majaga.
Avalike pilvteenuste kasutamisel tuleb teatud funktsioonide elluviimisel usaldada teenuseosutajat ning
tuleb aktsepteerida riski, et pilvteenuse pakkuja tegevuse üle (sh alltöövõtjate, kasutatavate tehnoloogiate
jms) detailse kontrolli tegemine ei ole võimalik. Riski saab maandada korralikult teostatud eeltööga
teenusepakkuja usaldusväärsuse hindamisel. Samuti on oluline märkida, et üldjuhul ei saa usaldusväärse
teenusepakkuja puhul eeldada oma lepinguliste kohustuste rikkumist.
35
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Kooskõlas läbiviidavate hangetega olemusega on asjakohane, et keskne hankija viib läbi ka asjakohased
usaldusväärsuse hindamised nii pilveteenuste osutaja kui ka edasimüüjate osas, kelle vahendusel
teenuseid kasutatakse21. Teenuseomanikel on õigus saada ligipääs nendele riskianalüüsidele ja õigustatud
ootus, et neid riskianalüüse lepingu kestuse jooksul regulaarselt uuendatakse. Teenuseomanikel puudub
RITi poolt hangitud teenuse korral kohustus samu riskianalüüse korrata (Pilvemääruse § 2 lg 2) ning on
õigus tugineda RITi koostatud usaldusväärsuse hinnangule (Pilvemääruse § 2 lg 3).
Avalike pilvteenuste kasutamisel tuleb aktsepteerida riski, et avalike pilvteenuste osutajad on sageli
kolmandate riikide (ehk mitte Euroopa Liidus asuvad) ettevõtjad. Riski maandamiseks soovitame kesksel
hankijal seadistada teenuse kasutamise nii, et vaikesättena säilitatakse andmeid vaid Euroopa Liidu piires
asuvates andmekeskustes.
Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad kasutada enamlevinud
avalike pilvteenuste pakkujate IaaS ja PaaS teenuseid kasutades RITi poolt hallatavaid lepinguid.
21 Pilvemääruse § 2 lg 4 sõnastuses pilvandmetöötlusteenuse pakkuja ja tema levitaja usaldusväärsuse hindamine, mida
selgitab Pilvemääruse lisa „Näitlik kontrollküsimustik ja meetmete näidis“ punkt 4 „Pilvandmetöötlusteenuse pakkuja ja
tema volitatud esindaja, importija või levitaja usaldusväärsuse hindamine“ ja 6.2.
36
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine
RIT peab arendama võimekuse tehniliselt avalike pilvteenuseid vahendada ning hallata. RIT peab selle
võimekuse arendamiseks realiseerima järgmised lahendused.
1. Looma tehnilise pilvekeskkonna (landing zone) koos esmaste kaitsemeetmetega (guardrail),
et lihtsustada IT majadel pilvekeskkonna turvalist kasutuselevõttu. Tehnilised keskkonnad on vaja
vaikeseadistada kõigi enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate jaoks (minimaalselt Microsoft
Azure ja Amazon Web Services). Konfiguratsiooni valikud peavad olema dokumenteeritud viisil,
mis võimaldab lihtsasti saada ülevaadet, kuidas vaikeseadistatud konfiguratsioon toetab
konkreetsete riskide maandamist. Mõned näited võimalikest vaikeseadistustest on järgmised.
a. RIT peab tagama teenuse vahendamisel simultaanteeninduse võime (OPS 2.522,
Pilvemääruse lisa punkt 5.223) nii, et erinevate teenuseomanike ressursid oleksid üksteisest
piisavalt turvaliselt lahutatud. Samas peab RIT korraldama, kuidas saavad
teenuseomanikud ligipääsud enda pilvkeskkondadele ja võimekuse ligipääsude infot ise
hallata ja ajakohastada.
b. Lihtsustamaks avalike pilvteenuste kasutamist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teabe töötlemiseks, on soovitatav seadistada eelistatud andmetöötlus tsoonid nii, et need
asuksid Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi territooriumil (Pilvemääruse
lisa punkt 7.2.1). Avalikud pilvteenused pakuvad mugavaid viise tagamaks andmete
säilimist tagades koopiad erinevates asukohtades, kuid need tuleb korrektselt seadistada.
c. Kuna andmed avalikus pilves liiguvad üle avaliku interneti ja tagatud peab olema andmete
käideldavus ja terviklikkus, peavad andmed olema krüpteeritud nii salvestamisel (at rest)
kui ka võrgus transportimisel (in transit).
2. Teostama regulaarselt haavatavuse analüüsi (vulnerability analysis), mis võimaldab tuvastada IT
majade rakendustes turvaohte. Haavatavuse analüüsiks kasutab RIT vastavad teenused, mis on
avalike pilvede teenuskataloogides olemas. RIT peab korraldama asjakohase teenuseomanike
teavitamise, kui ohtudest teadlikuks saadakse.
3. Administreerima suhteid teenuseomanikega (näiteks läbi teenuslepingute ja volituste) nii, et
eelmiste tegevuste ulatus ja osapoolte vastutused oleksid selgelt määratletud. Kui arveldamine ei
käi otse teenuseomanike ja edasimüüjate vahel, siis peab RIT korraldama (eelistatult
automatiseeritud) haldusprotsessid arveldamiseks ja aruandluseks.
4. Korraldama nii tehniliselt kui administratiivselt muudatusi, mis tulenevad edasimüüja
vahetumisest.
22 E-ITS: https://eits.ria.ee/et/versioon/2023/eits-poohidokumendid/etalonturbe-kataloog/ops-kaeidutoeoed/ops2-
kaeidutoeoed-teenusena/ops22-pilvteenuste-kasutamine/2-ohud 23 Tarkvara kui teenus ja platvorm kui teenus pilvteenuste korral hinnatakse, kas ja kuidas on kasutatav pilvteenus jagatud
teiste klientidega (teabepidajaga või pilvteenuse muude kasutajatega), sealhulgas, kas pilvteenus on oma olemuselt
konkreetse kliendi jaoks loodud või on tegemist keskkonnaga, milles pilvteenuse eri klientide andmed on eraldatud
loogiliselt.
37
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
3.4. IT-majade ja teenuseomanike tegevuskava ja vastutus detailsemalt
Lõplik otsus ja vastutus avalike pilvteenuste turvalise rakendamise eest jääb teenuseomanikele. Kui neid
on toetamas keskne kompetentsikesksus (IT-maja), siis on võimalik olulises osas tugineda nendes valikutes
kompetentsikeskuse ekspertiisile ja oskusteabele.
• Tehniliselt poolelt on teenuseomanikul vaja hinnata avalike võrkude ja väljaspool Eestit olevate
süsteemide kasutamisega seotud riske ning sobivust oma konkreetsele infosüsteemile. Nende
maandamise vajadust peab hindama ja realiseerima iga teenuseosutaja, kuid abi võib saada ka
nõustamiskogukonnalt.
• Organisatoorselt on vaja juhtida enda võimekust ja oskuseid konkreetseid pilvteenuseid turvaliselt
ja kuluefektiivselt kasutada.
• Pilvteenuste kasutuselevõtt olemasolevate teenuste korral nõuab aga eraldiseisvat muudatuse
juhtimist koos vajaliku strateegilise planeerimise ja eraldi ressursside (aeg ja raha) eraldamisega.
Tabel 9. IT-majade ja teenuseomanike tegevused avalike pilvteenuste kasutamiseks valmisoleku tagamiseks
Tegevus Kirjeldus
IT baastaristu strateegia
koostamine konkreese
valitsemisala (IT-maja
ja/või teenuseomaniku)
jaoks
Taristu- ja platvormikihi muudatused eeldavad erinevate teenuseomanike koordineeritud
koostööd. Seda koostööd peavad juhtima nende IT-majad (kui kesksed
kompetentsikesksused). IT-maja poolt koostatud pilveteenuste strateegia selgitab
otsustuskohti ja sõltuvusi ning toetab teenuseomanike otsuste tegemist. Teenuseomanik
peab valiku tegemisel tuginema pilvteenuste strateegiale (OPS 2.2).
Teenuseomanikul peab olema piisav kompetents kaalutletud valiku tegemiseks või ligipääs
asjakohasele nõustamisele ning mida enam tavapäraseid küsimusi saavad vastuse
pilvestrateegia koostamise käigus seda lihtsam on valikuid teha. Pilveteenuse strateegia
peaks andma vastused ka levinumatele rakendusküsimustele nagu näiteks,
• millistel juhtudel ja kuidas on vajalik andmete varundamine väljaspool konkreetse
pilvteenuse pakkuja võimalusi (nt teise avaliku pilvteenuse osutaja juures,
Riigipilves või lokaalses serveris),
• millistel juhtudel (erinevat tüüpi eriolukordades) võivad erinevad IT baasteenuste
valikud tuua kaasa teenuste katkemist ja millises ulatuses.
Pilveteenuse strateegia on üks olulisemaid juhtimislikke instrumente, mis võimaldab DÜAKis
seatud eesmärkide saavutamist. Seetõttu peaksid need kirjeldama teekonda, kuidas
saavutatakse DÜAKis nimetatud eesmärgid olla pilvekõlbulik aastaks 2030.
Asutuse siseselt tuleb
kokku leppida avalike
pilvteenuste juhtimise
korraldus ja seotud
ressursid
Avalike pilvteenuste olulisem organisatoorne muutus on liikumine turuteenuste
kasutamisele, mis eeldab tavapäraselt muudatusi ka organisatsiooni struktuuris, vajalikes
kompetentsides ja eelarves. Lisaks võib tekkida vajadus kohandada või muuta
otsustusprotsesse, mis on seotud IT baastaristu kasutusega.
Pilvteenuse strateegiat
peab toetama praktiline
tegevuskava, mis
selgitab pilvteenuste
migreerimise oodatavat
järjekorda ja omavahelisi
sõltuvusi.
Praktiline tegevuskava on oluline osa tehnilise arhitektuuri juhtimisest, mis tagavad riiklike
kui valdkondlike strateegiate ellu rakendamise. Pikemaajalise tegevuskava olemasolu
võimaldab migratsioonide jaoks eraldada asjakohased ressursid, mis on vajalikud nende
oskuslikuks kavandamiseks ja ellu viimiseks. Samuti võimaldab see planeerida
kasutuselevõttu sellises järjekorras, mis võimaldab seotud töötajatel oskuseid omandada
mõõdukaid riske võttes. Migreerimise kavandamine on IT-maja vastutus.
38
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Tegevus Kirjeldus
Asjatundliku strateegia ja
tegevuskava saavad
koostada ja ellu viia vaid
asjatundlikud
eksperdid. Neid oskuseid
on vaja läbi kogemuste
arendada.
Iga teenuseomaniku ja IT-maja ülesanne on mõista, milliseid kompetentse neil on vaja
arendada ning läbi tegevuskava elluviimise ja keskse kompetentsikeskuse tegevuse (sh
kogukond ja koolitused) võimaldada asjakohastel töötajatel kogemusi omandada. Näiteks
tavapäraselt tuleb asuda suuremat tähelepanu pöörama pääsuõiguste korraldusele24,
krüpteerimisele, sobivate teenustasemete valikule25 ning kulude juhtimisele.
24 Avalike pilvteenuste osutajad vastutavad reeglina taristu eest ning turvalisuse tagamiseks pakuvad erinevaid vahendeid,
näiteks krüpteerimine ja sellega seotud teenuseid - nende vahendite ja teenuste korrektne kasutus on iga teenuse kasutaja
(teenuseomaniku) vastutus. Lisaks eelnevale tugineb turvalisus avalikus pilves autentimisele ja autoriseerimisele,
keskendudes tuvastamisele, kes milliste varadega mida teha saab. 25 Avaliku pilvteenuse osutaja võib ise olla tõrke allikas või ründe sihtmärk (OPS 2.12). Kui pilvteenuse osutaja juures toimub
IT-süsteemide tõrge, esinevad tõrked liidestuses või avaliku pilvteenuse pakkuja vastu sooritatakse edukas rünne, mõjutab
see ka teenuseomanikku. Tuleb aktsepteerida fakti, et tõrke lahendamine on teenuseosutaja vastutus kooskõlas
teenustaseme (SLA) tingimustega ning teenuseomanikul ei ole võimalik tõrke lahendamist ise juhtida ega kiirendada.
Teenuseomanik peab teadlikult valima sobiva teenustasemega teenuse.
39
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
Kokkuvõte Nii nagu nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM)
koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis1, on avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris
kriitilise tähtsusega, tagamaks Eesti digiriigi kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Kontseptsioon selgitab, kes ja
kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Dokumendis
esitatud tegevuskava elluviimine annab olulise panuse Eesti digiühiskonna arengusse ja loob eeldused
vähendamaks avaliku sektori mahajäämust pilvteenuste kasutamises.
Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu
on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike pilvteenuste kasutamist
tsentraliseerida. Käesolev kontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT
baastaristu) kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike
vajadustel suurem ühisosa ning seetõttu ka põhjust tsentraliseerimist põhjalikumalt kaaluda.
Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises,
tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks.
Arvestades senist baastaristu juhtimiskorraldust keskendub pakutav juhtimismudel valitsusasutuste ja
nende poolt hallatavate asutuste tasemele. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi tegevuskava.
Avalike pilvteenuste kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal
organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks juba olemasolevaid teenuseid.
Avalike pilvteenuste kasutamine võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-teenuseid, mida asutuse oma
taristu ei toeta. Üks oluline pilvteenuse funktsionaalsus on skaleeritavus, mis tagab teenuste toimimise ka
siis, kui suur kasutuskoormus langeb lühiajalisele perioodile, näiteks eraisiku tulumaksu deklaratsioonide
esitamine. Pilvteenuste arvutusvõimsused ja funktsionaalsused on hädavajalikud tehisintellekti ja
suurandmetöötlusel põhinevate lahenduste loomisel ja kasutusel.
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii
tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses, eelarve struktuuris aga ka kompetentside juhtimises.
Sellise muutuse asjakohaseks kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja selle elluviimiseks vajalikke
ressursside eraldamiseks vajavad teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid nii poliitikakujundajatelt
kui ka neid IT kompetentsikeskusena toetavatelt asutustelt (edaspidi IT-majad). Eesti avalikus sektoris
baastaristut puudutavate valikute tegemiseks on vajalik selgus, kuidas positsioneeritakse avalikke
pilvteenuseid Riigipilve suhtes. Avaliku sektori IT baastaristu jääb kasutama erinevaid pilvetehnoloogiatel
põhinevaid platvorme. Kontseptsiooni kohaselt nähakse avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve kui
samaväärseid alternatiive, mille vahel või koostoimes peab iga teenuseomanik leidma endale
sobiva.
Eesti riigi infosüsteem põhineb detsentraliseeritud lähenemisel, kus iga teenuseomanik on vastutav enda
pakutavate e-teenuste ja infosüsteemide eest ning vaba valima tehnoloogiaid, mis aitavad tal kvaliteetset
teenust pakkuda. Detsentraliseeritud teenuste osutamist toetavad hoolikalt valitud tsentraliseeritud
teenused (keskse andmevahetuskihi tarkvara X-tee, riigi kesksed autentimisteenused jne), mis on taganud
Eesti digiriigi efektiivsuse ja asjatute dubleerimiste vältimise. Avalik pilv on teema, mida seni ei olnud
määratletud.
Kontseptsiooni kohaselt tagavad keskvalitsuse tasemel oma valdkonna pikaajalise taristuplaani
loomise ja ellu viimise IT-majad. IT-maja ülesanne on selgitada teenuseomanikele, kas ja millal on
mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja planeerida või kasutusele võtta. Eesti õigusruumis on
40
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
avalike pilvteenuste kasutamine iga teenuseomaniku valik ning selleks ka jääb. Tänu IT-maja toele
saavad teenuseomanikud teha kaalutletud otsuseid ning kanda vastutust oma teenuste eest.
Vähendamaks dubleerimist on vajalik keskse kompetentsikeskuse loomine RITi. Avalike pilvede
kompetentsikeskus peab tagama teadmuse leviku ja kompetentsi tõusu avalikus sektoris.
Kompetentsikeskus saab anda oma panuse, et keskselt lahendada minimaalsed disaini ja turvalisuse
küsimused (nö ühised mustrid nagu näiteks andmete säilitamine vaid Euroopa Liidu piires). RIT võib
toetada IT-maju läbi pilvelahenduste vahendamise ja parimate praktikate jagamise, kuid RIT ise ei muutu
avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvelahenduste turvalise juurutamise
eest.
Ajalooliselt on aastaid tehtud tööd selle nimel, et konsolideerida senised baastaristu lahendused
Riigipilve. Seetõttu on de facto eelistatud lahendus Riigipilv. Uute rakenduste puhul kehtib juba täna
arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Senise Riigipilve ja privaatpilve lahenduste kõrval
kasvab ootuspäraselt avalike pilvteenuste kasutus ning kontseptsiooni käigus positsioneeriti avaliku
pilv kui samaväärne lahendus Riigipilvega. See võimaldab teenuseomanikele teadvustada, et neil on
õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Teadlikkuse tõstmisesse panustab küll
kompetentsikeskus, kuid lisaks peab avalike pilvteenuste kasutuselevõtt olema avalikult toetatud läbi
digiühiskonna strateegia täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni. Avaliku sektori
asutused peavad asuma pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste, kasutuselevõtu
teele juba täna. Vajalik on hakata arendama organisatoorseid võimekusi avalike pilvteenuste
kasutamiseks – omandades praktilisi oskused ja kogemusi ning kohandada töökorraldust.
Kontseptsiooni kohaselt tehakse ettepanek sõnastada avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise
alusprintsiibid (5-10 a vaates) järgmiselt.
1. Digiühiskonna arengukava (DÜAK) kohaselt on avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine
avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Kontseptsiooniga ei tehta ettepanekuid DÜAKis
sõnastatud eesmärke ega strateegilisi suundi oluliselt muuta. Teenuseomanikud peavad tagama
valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Kontseptsioon soovitab avalikele
pilvteenustele migreerumise sihte ning ootuseid organisatoorsete võimekuste arendamiseks
täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane
tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke
tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava alusel viiakse
muudatused ka ellu.
2. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid
taristu- ja platvormiteenused. Kontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus
avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Kontseptsiooniga rõhutatakse, et
teenuseomanikud peavad tegema kaalutletud valikuid avalike pilvteenuste ning riiklikult
arendatavate ja hallatavate (nt Riigipilve) lahenduste vahel nii, et kumbki lahendus ei ole de facto
eelistatud.
3. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna
arengukava täienduste, eelarveotsuste ja asjakohase kommunikatsiooni. Selleks, et muuta
ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks peetakse Riigipilve lahendust, on vaja
teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida.
4. Taristu- ja platvormiteenuste valikuid juhivad IT-majad, kes kaalutlevad avalike pilvteenuste
ja Riigipilve lahenduste vahel või leiavad sobivaima lahenduse nende kombinatsioonis, tehes
vastavad ettepanekud teenuseomanikele. IT-majadesse on koondatud ühe või mitme
ministeeriumi valitsemisala IT- alane kompetents ning IT-majade vastutus on piiratud vastava
valitsemisala teenustega. IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse
41
Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava
kohta, et mõjutada kaalutletud otsuseid, millal pilvteenuseid kasutusele võtta. IT-maja tasemel on
vajalik ka asjakohaste organisatoorsete muudatuste juhtimine ning kompetentside arendamine.
5. IT-maju toetab valikute tegemisel ja avalike pilvteenuste kasutuselevõtul keskne
kompetentsikeskus. Keskse kompetentsikesksusena nähakse Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust (edaspidi RIT), kuhu juba täna on konsolideeritud Eesti
baasinfrastruktuuri lahendused. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete
täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või
platvormiteenuseid kasutavates IT-majades. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja
vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. RIT ise ei muutu avalike
pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise
eest. RIT saab toetada avaliku sektori osapooli läbi parimate praktikate ja kogemusete jagamise.
6. RIT ei taga erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema
erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT.
RIT aga ei taga nende lahenduste omavahelist koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas
ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.
Dokumendis on detailsemalt kirjeldatud juhtimismudeli tervikülevaade koos iga osapoole vastutusega.
Tegevuskava 2024-2026 aastateks sisaldab tegevuskava erinevate osapoolte lõikes alates
poliitikakujundajast ja lõpetades IT-majade ja/või teenuseomanikega. Detailselt on kirjeldatud RITi
kujunemisest pilvteenuste kompetentsikeskuseks.
Kontseptsioon loodi perioodil veebruar – juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke
“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena. Lahenduse
loomisel lähtuti avalike pilvteenuste trendidest, tugineti Euroopa kogemustele avaliku pilve strateegiliste
seisukohtade kujundamisel ja arvestati praktilisi kogemusi avaliku pilve tegevuskavade elluviimisest.
Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, TGS Baltic Eesti, Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse, MKM, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA), Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT), Küberväejuhatuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse
(RMIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskuse (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa tihedas koostöös arvestades riigi infosüsteemi toimemudelit
ja juhtimiskorraldust.
Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade Kontseptsiooni ja tegevuskava kujundamiseks kaasati erinevaid osapooli, kelle pädevuses oli anda
vajalikku sisendit, teha otsuseid ning kiita heaks ühiselt välja töötatud lahendus.
Kaasatud olid:
• Juhtrühm, kelle pädevuses on töörühma tööst saadud tulemite valideerimine, otsustamine ning
kontseptsioonis kirjeldatud tegevuskava ellu viimine.
• Töörühm, kelle pädevuses on kvaliteetse tulemite saavutamiseks vajaliku sisendi andmine.
Töörühma kuulusid (töötubades osalesid):
• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), mis teenindab Kliimaministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvaid asutusi;
• Küberväejuhatus, mis teenindab Kaitseministeeriumi vastutusalasse kuuluvaid asutusi sh
Kaitsevägi;
• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), mis teenindab peamiselt
Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi.
• Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), mis pakub ca 75-le avaliku sektori
asutustele keskseid arvutitöökoha-, serveri alustaristu jm lisateenuseid;
• Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), mis teenindab peamiselt
Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi;
• Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mille kliendiks on mitmed Eesti tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemi kuuluvad asutused nagu nt Ravimiamet, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet,
Tervisekassa Tervise Arengu Instituut jne;
• Tervisekassa;
• Töötukassa.
Kaasamistegevuste lühiülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis ning seejärel on avatud iga tegevuse
täpsem osalejate nimekiri ja kaasamise eesmärk. Operatiivseid kohtumisi ja arutelusid juhtrühma
liikmetega ei ole ülevaatlikkuse huvides kajastatud.
Tabel 10. Kaasamistegevuste lühiülevaade
Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk
1 26.01.2024 Projekti seotud
osapooled
E-kiri töörühma
organisatsioonidele
Töörühma kuuluvate isikute
tuvastamine.
2 07.02.2024 Töörühm Töötuba MKM
ruumides
Huvide ja ootuste täpsustamine
hetkeolukorra kaardistamiseks
ning tulevikuvisiooni
kujundamiseks.
3 21.02.2024 Töörühm Töötuba Workland
ruumides
Avaliku sektori asutuste
pilvteenustele liikumise
teekonna kaardistamine ning
sisendi kogumine
tulevikukontseptsiooni
loomiseks.
3
Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk
4 23.02.2024-
03.03.2024
Töörühm ja laiendatud
ring seotud osapooli
Veebipõhine küsimustik.
MKM edastas e-kirja
töörühma liikmetele
koos palvega edastada
see IT-majade
olulisematele
teenuseomanikele.
Hetkeolukorra kaardistamine, et
välja selgitada tänane
pilvteenustega seotud staatus
ning kasutatavad meetodid
infrastruktuuri osas.
5 01.03.2024 Riigikantselei E-kiri
Riigikantselei ootuste
täpsustamine ning koostöö
vajaduse täpsustamine
kontseptsiooni loomisel.
6 06.03.2024 Töörühm Online töötuba RITi keskse rolli täpsustamine
7 08.03.2024-
15.03.2024 Töörühm, MKM, RIA E-kiri ja jagatud tööfail
Tagasiside kogumine
hetkeolukorra kirjeldusele,
ootustele ja kontseptsiooni
peamistele aluspõhimõtetele.
8 20.03.2024 Töörühm Töötuba RITi ruumides
Osapoolte (MKM, RIT, IT-majad)
rollide ja tegevuskava
valideerimine ning
täpsustamine.
9 20.03.2024 RITi töötajad Vahetulemite
tutvustamine
Vahetulemite ja RITi oodatava
rolli tutvustus ja tagasiside
kogumine.
10 22.03.2024-
03.04.2024 Töörühm, MKM, RIA E-kiri ja jagatud tööfail
Tagasiside kogumine
kavandavale juhtimismudelile ja
tegevuskavale.
4
Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk
11 03.04.2024 MKM, RIA, RIT Koosolek
Avalike pilvteenuste ja Riigipilve
omavaheliste seoste arutelu
(Riigipilve positsioneerimine).
12 16.04.2024-
07.05.2024
1. Ministeeriumid
2. RITi kliendid
3. Erasektor - peamised
avalike pilvede
pakkujad, Eesti
Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni
Liit (ITL)
E-kiri
Laiem avalik tagasiside
kogumine esialgsele
kontseptsioonidokumendile.