Mulgi Vallavalitsus

Pärnu mnt 30

Abja-Paluoja linn

69403, Viljandi maakond

26.04.2024 nr 11.1-12/24/316

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kliima 2.9.1 Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“ raames otsuse Mulgi Vallavalitsuse

(edaspidi toetuse saaja) projekti "Mulgi Vallavalitsuse hoone energiatõhusaks muutmine“

(projekti nr Kliima.2.01.22-0298; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr

263765 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu

kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 25 527,73 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on Riigihalduse ministri 28.02.2022 määruse nr 11 „Kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi meetme määrus) § 17, § 19 lg 1 punkt 3, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid

1-6 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Hankes 263765 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja on viinud konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi riigihanke nr

263765 „Mulgi Vallavalitsuse hoone energiatõhusaks muutmine – konkurentsipõhine

läbirääkimistega hange“, mille raames esitati kolm pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis

hankija edukaks tunnistatud pakkujaga Ramia OÜ (12524429) 16.06.20203 hankelepingu nr 12-

2/2023-102 maksumusega 216 500 eurot (KM-ta).

Rakendusüksus tuvastas hanke 263765 kontrollimisel järgmised rikkumised:

1. Toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole vastav ja

proportsionaalne riigihanke esemega;

2. Toetuse saaja on kehtestanud lubatust lühema pakkumuste esitamise aja.

1.1.1 Toetuse saaja on riigihankes nr 263765 kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole

vastav ja proportsionaalne riigihanke esemega

Hankija kehtestas riigihankes nr 263765 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Avaliku sektori edukaid hankeid vähemalt 3. Märkige

riigihangete viitenumbrid.“

Rakendusüksuse hinnangul ei ole kvalifitseerimistingimuses seatud nõue kooskõlas RHS § 98

lõikega 1 ja § 3-ga.

1.1.2 Toetuse saaja on riigihankes 263765 kehtestanud lubatust lühema pakkumuste esitamise

aja

Riigihangete registri põhjal avaldati konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena

läbiviidud hanke nr 263765 hanketeade 19.04.2023 ja taotluste esitamise tähtajaks oli 17.05.2023

ning pakkumuste esitamise tähtajaks oli märgitud 22.05.2023 kell 14:00. Seega oli pakkumuse

esitamise tähtajaks 5 päeva, mis on väiksem RHS § 94 lg 3 punktis 2 sätestatud minimaalsest 25

päeva pikkusest tähtajast.

Kehtestades RHS-is lubatust lühema pakkumuste esitamise tähtaja, on toetuse saaja rikkunud RHS

§ 94 lg 3 punkti 2 ning § 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on hanke kontrolli käigus punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise osas 07.12.2023

esitatud selgitustes rakendusüksusele põhjendanud vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse

kehtestamist järgmiselt:

„Hankija eesmärk oli saada lepingusse töövõtja, kellel on kogemus koostööks avaliku sektoriga.

Vastavalt riigihangete seaduse § 101 lõike 1 punktidele 1 ja 2 võib hankija kvalifikatsiooni

kontrollimiseks nõuda andmeid ja dokumente hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate

olulisemate ehitustööde, asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta ehk ettevõtja

kogemusele saab kehtestada kvalifitseerimise tingimuse. Kolme lepingu küsimine oli hankija

poolne kaalutlus, et tagada suuremat koostöökogemust avaliku sektoriga.“

Toetuse saaja on 19.12.2023 lisanud:

„Tunnistame eksimust. Kvalifikatsiooni kontrollimiseks seatud tingimused olid hankedokumendis

ebatäpsed, kuna ei olnud kindlaksmääratud nõutavate ehitustööde tunnused vaid oli nõutud üksnes

avaliku sektori kogemust. Hankija eesmärk oli välistada ettevõtja, kellel puudub varasem

töökogemus. Esimese hanke läbiviimisel osales ettevõtja, kellel puudus varasem töökogemus.“

Toetuse saaja on hanke kontrolli käigus punktis 1.1.2 kirjeldatud rikkumise osas 07.12.2023

esitatud selgitustes rakendusüksusele põhjendanud lühema pakkumuste esitamise tähtaja seadmist

järgmiselt:

„Uue hanke läbiviimisega hankija kiirustas ning eksis seaduses sätestatud tähtaegade järgimisel.

Hanke ettevalmistamisel hankija eeldas, et hankes osalevad samad pakkujad, kes esitasid

eelmisele hankele pakkumused ning pakkujatel ei ole vaja alustada nullist ning suudavad esitada

korrigeeritud pakkumused hankija poolt määratud tähajaks.

Hankes osales kolm pakkujat, kes esitasid pakkumused hankija poolt määratud tähtajal ning

pakkujate poolt märkusi lühikese tähtaja kohta ei esitatud.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

1.3.1 Toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole vastav ja

proportsionaalne riigihanke esemega

RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab

hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt,

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi ning et

menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste

reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute

võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule

pakkujale soodsamat olukorda.

RHS § 3 punkt 2 kohustab toetuse saajat seadma riigihankes piirangud ja kriteeriumid, mis oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja

kvalifitseerimise hindamiseks seatud piirang ei ole põhjendatud ja asjakohane. Toetuse saaja poolt

seatud kriteerium ei ole vastavuses hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne, st

kohane ega vajalik, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel oleks olnud

varasem kolme täidetud lepingu kogemus, mis ei ole korraldatud avaliku sektori hankija poolt.

Eelpool nimetatud täitmise võime tõendamiseks oleks saanud nõuda kergema, vähem piiravama

tingimuse kaudu.

RHS § 3 p 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõttena konkurentsi efektiivse

arakasutamise põhimõtte. Näiteks on konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte kontekstis

keelatud hankijal seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi. Konkurentsi

soodustamine on üks riigihankeõiguse üldpõhimõte. Seega tuleb riigihankemenetlus korraldada

selliselt, et hankijal on võimalik erinevaid pakkumusi võrrelda ja soodsaim pakkumus välja valida

objektiivsete kriteeriumite alusel. Ettevõtjate vahel peab tekkima võistlus hankelepingu saamise

pärast, mille tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel.

RHS § 3 p 5 kohaselt kasutab hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ja sõlmib

hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Rahaliste vahendite säästlik ja

otstarbekas kasutamine seondub paljuski meetmetega, mida hankija rakendab ka mitmete teiste

üldpõhimõtete täitmiseks. Eeskätt seondub selle põhimõtte täitmine sääraste üldpõhimõtetega

nagu läbipaistvus, proportsionaalsus, võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

Kui hankija on seadnud proportsionaalsed tingimused, korraldanud menetluse läbipaistvalt ning

taganud laialdase ja ausa konkurentsi siis võiks eeldada, et ta on maksnud hanke eseme eest õiglast

ja mõistlikku hinda, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Seega on antud

põhimõte iseäranis tihedalt seotud konkurentsi efektiivse ärakasutamisega.

RHS § 98 lg 1 kohaselt hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Antud sättega ei ole

kooskõlas nõue varem edukalt täidetud hankemenetluste kohta, mille on korraldanud vaid avaliku

sektori hankijad.

RHS § 101 lg 2 punkti 1 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks kindlaksmääratud tunnustele vastavate

asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva

36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.

Silmas pidades RHS § 3 üldpõhimõtteid, peab tingimuse sisustamine olema selge, läbipaistev,

kontrollitav, asjakohane, põhjendatud ja kooskõlas hanke eesmärgiga. Tingimused ei saa olla

meelevaldsed, vaid peavad tulenema sõlmitava hankelepingu esemest ja hankija vajadustest.

Hankija poolt hankes osalejatele kehtestatavad nõuded peavad olema riigihanke objekti suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seatud kriteerium kolme avaliku sektori

hankemenetluse raames teostatud tööde kohta on õigusvastane, sest diskrimineerib teisi

potentsiaalseid pakkujaid, kelle kvalifikatsioon võinuks samuti olla riigihanke eesmärgile vastav.

Kehtestatud kvalifitseerimistingimus kahjustas konkurentsi (RHS v.r § 3 p 3) ega taganud avalike

vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtte järgmist (RHS v.r § 3 p 5). Seejuures ei

ole tuvastatav, kas mõni konkreetne huvitatud isik jättis oma pakkumuse õigusvastase

kvalifitseerimistingimuse tõttu esitamata. Konkurentsi kahjustamist saab tingimuse

õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa välistada vastupidist.

Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et hankijal on alati vabadus ise määratleda hankelepingu

täitmise tingimused, kuid märgib, et kõik riigihankes seatavad tingimused ei tohi põhjendamatult

takistada riigihanke avamist konkurentsile. Rakendusüksus rõhutab, et hankijal on kohustus

lähtuda kehtivast seadusest ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtted kuuluvad kohaldamisele

sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest või kohaldatavast menetlusliigist.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS §

98 lõikest 1 tulenevat tingimust ja RHS § 3 üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle

pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

1.3.2 Toetuse saaja on kehtestanud lubatust lühema pakkumuste esitamise aja

RHS § 94 lg 3 p 2 kohaselt konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ei või

pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 25 päeva ehitustööde hankelepingu puhul hanketeate

registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga

või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast.

Riigihanke nr 263765 esemeks on ehitustööd ja seega pidi pakkumuste esitamise tähtaeg olema

vähemalt 25 päeva alates pakkumuste esitamise ettepaneku esitamisest.

Hange nr 263765 avaldati 19.04.2023, taotluste esitamise tähtajaga 17.05.2023 kell 12:00.

Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 22.05.2023 kell 14:00.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS § 94 lg 3 p-i 2 koosmõjus hakkab

tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi

kohaselt oleks pidanud pakkumuste esitamise tähtaeg olema 11.06.2023 kell 24:00.

Eirates seaduses sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas RHS § 3

punktides 1-3 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata hankest huvitatud

isikutele seadusega sätestatud aega pakkumuse esitamiseks, ei ole hankija käitunud hanke

korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja

seaduses ettenähtud ulatuses kehtestamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 94 lg 3

p-is 2 sätestatud kohustust ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.4 Rikkumisele kohandatav finantskorrektsioonimäär

1.4.1 Punktis 1.3.1 kirjeldatud rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10%

Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50

või 100 % hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete

läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud tingimusi.

Rakendusüksuse hinnangul on otsuse punktis 1.3.1 kirjeldatud rikkumiste olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Käesoleval

juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest

kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõude tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla

pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui

toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud pakkumust esitada ka pakkujatel,

kellel oli ka muu kui avaliku sektori hanke raames teostatud tööde kogemus. See omakorda

tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja õigusvastane kvalifitseerimistingimus tõi

kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise

maksumusega pakkumuse alusel.

1.4.2 Punktis 1.3.2 kirjeldatud rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50

või 100 % hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete

läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud tingimusi.

Rakendusüksuse hinnangul on otsuse punktis 1.3.2 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Käesoleval

juhul esitasid pakkumuse kõik kolm taotluse esitanud pakkujat. Sellest tulenevalt leiab

rakendusüksus, et ei ole põhjendatud suurema korrektsioonimäära rakendamine.

1.5 Hanke nr 263765 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad

Toetuse saaja on riigihanke nr 263765 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud

tegevuse nr 2 „Projekteerimine (sh ekspertiis)“ ja tegevuse nr 3 „Ehitamine (sh

omanikujärelevalve)“ raames kokku summas 255 277,25 eurot.

Riigihanke nr 263765 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega seotud

summa 10%

1 17 400 eurot 1 740 eurot

2 27 600 eurot 2 760 eurot

3 72 645 eurot 7 264,5 eurot

4 40 200 eurot 4 020 eurot

5 93 772,25 eurot 9 377,23 eurot

6 3 660 eurot 366 eurot

Kokku 255 277,25 eurot 25 527,73 eurot

Lähtuvalt otsusest loeb rakendusüksus hanke nr 263765 seotud kuludest mitteabikõlblikuks

25 527,73 eurot (255 277,25*10%), millest toetus moodustab 17 358,85 eurot ja omafinantseering

8 168,87 eurot.

Vastavalt meetme määruse § 19 lõikele 2 on toetuse saaja kohustatud tagastama tagastamisele

kuuluva toetuse, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 30.11.2022 tehtud taotluse

rahuldamise otsuse nr 11.2-8/1243 punkte 2, 3 ja 4 ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra

projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

01.04.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 16.04.2024.

Toetuse saaja nõustus 16.04.2024 finantskorrektsiooni otsusega.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Mulgi Vallavalitsuse hoone energiatõhusaks muutmine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 25 527,73 eurot, millest toetus moodustab 17 358,85 eurot ja

omafinantseering 8 168,87 eurot;

2. vähendada hankega nr 263765 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 30.11.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-8/1243 punkte 2, 3 ja 4 alljärgnevalt:

„2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 234 272,27 (kakssada kolmkümmend neli tuhat

kakssada seitsekümmend kaks eurot ja kakskümmend seitse senti) eurot.

3. Toetuse määr on 68 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

159 305,15 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat kolmsada viis eurot ja viisteist senti) eurot.

4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 32 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja

suurus vähemalt 74 967,13 (seitsekümmend neli tuhat üheksasada kuuskümmend seitse eurot

ja kolmteist senti) eurot.“

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 21 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30

päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

663 1914

[email protected]