| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/24/7174-1 |
| Registreeritud | 25.04.2024 |
| Sünkroonitud | 29.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Türi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Türi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TÜRI VALLAVALITSUS
Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460
72213 Türi linn, Türi vald
JÄRVA MAAKOND
E-post [email protected]
Internet www.tyri.ee
Arvelduskonto
EE731010702003740008
AS SEB Pank
Nimekirja alusel
Kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.4/1550
Türi valas Karjaküla tuulepargi detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine
Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39 algatati Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu
küla alal detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ala
suurus on orienteeruvalt 760 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
eesmärk on rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale
taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid). Planeeringuga muudetakse
maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel
moodustatakse eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite
rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega
varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa
avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks.
Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamisel
lähtutakse üldplaneeringust tulenevates taastuvenergia arendamisele seatud tingimustest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 kohaselt esitame Türi valda kavandatava Karjaküla
tuulikupargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi ettepanekute tegemiseks.
Ettepanekud palume esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Detailplaneeringu
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on lisatud käesolevale
kirjale.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Ülle Surva
maakorraldusspetsialist
Lisa: Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
[email protected], 5340 6933
2(2)
Kaitseministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Maa-amet
Päästeamet
Töö number 23000100
Tellija Türi Vallavalitsus
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 22.04.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi
detailplaneering ja KSH Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programm
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
2 / 35
DP algatamine 29.03.2023
DP kaardirakendus https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.ht
ml?id=f9c493cdeac44d5f93ea15dd7a447855
Kasutatud lühendid:
DP - detailplaneering
EELIS - Eesti looduse infosüsteem
JKI - jõgede kalastiku indeks
KALA - kalastik
KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH - keskkonnamõju hindamine
KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV - kohalik omavalitsus
LS - lähteseisukohad
MuKS - muinsuskaitseseadus
PEP - püsielupaik
PlanS - planeerimisseadus
VEP - vääriselupaik
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
3 / 35
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4
DETAILPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .................................................................... 5
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....................................................... 6
1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................... 6 1.2. Türi valla üldplaneeringu nõuded tuuleparkide planeerimiseks ................................... 7 1.3. Tegevuse etapid ................................................................................................... 9 1.4. Alternatiivide käsitlus ......................................................................................... 10
2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 11
2.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 11 2.2. Taristu .............................................................................................................. 11 2.3. Ettevõtlus ja tööhõive ......................................................................................... 12 2.4. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad ...................................................... 15 2.5. Maavarad ja maardlad ........................................................................................ 15 2.6. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia .................................................................... 15 2.7. Veekeskkond ..................................................................................................... 16 2.8. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 17 2.9. Roheline võrgustik ja vääriselupaigad ................................................................... 18 2.10. Kultuuripärand, sh pärandkultuuriobjektid ............................................................. 19
3. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................. 21
3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 21 3.2. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 21 3.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 21 3.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused ........................................................ 22
4. EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE MÕJU HINNANG ....................................... 23
4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele ......... 23 4.1.1. Linnustik ........................................................................................................... 24 4.1.2. Nahkhiired ........................................................................................................ 25 4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele .................................................. 25 4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile ...................................................................... 26 4.4. Mõju maardlatele ............................................................................................... 26 4.5. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................. 27 4.6. Mõju väärtuslikule maastikule .............................................................................. 27 4.7. Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................. 27 4.8. Mõju tervisele ja heaolule .................................................................................... 28 4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................... 29 4.10. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta ................................................................. 29 4.11. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 30 4.12. Muude asjakohaste mõjude hindamine .................................................................. 30 4.13. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega .......................................................... 32 4.14. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus ............................................ 32
5. AJAKAVA JA KOOSTÖÖ .................................................................................... 33
5.1. Ajakava ............................................................................................................ 33 5.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 34 5.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest ....................................................................... 35
Lisa Planeeringu kaardirakendus
https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=f9c493cdeac44d5f93ea15dd7a447855
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
4 / 35
Sissejuhatus
Vestman Solar OÜ (arendaja) esitas Türi Vallavalitsusele taotluse (registreeritud Türi Vallavalitsuse
dokumendiregistris 05.03.2023 nr 7-1.4/965) Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu küla alal
detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga selgitada Türi valla üldplaneeringuga määratud
tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,
võimsus, paigutus). Samuti soovis arendaja püstitada ühe tuulegeneraatori väljaspoole
üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala ning leida detailplaneeringu menetluse
käigus tuulegeneraatori sobiv asukoht ja parameetrid ning hinnata võimalikud mõjud.
Detailplaneeringu (DP) koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on
algatatud Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel analüüsis arendaja võimalikke
mõjusid kohalikele elanikele ning otsustas loobuda üksiktuuliku kavandamisest väljaspoole
üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala. Seega on käesolevas dokumendis
käsitletud DP alana vaid Türi valla üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala.
DP ala suurus on ca 678 ha ning on arvestatud, et DP koostamise protsessi käigus võib planeeringuala
tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel
täiendatakse DP koostamist eraldi otsusega ning vajadusel kaasatakse DP protsessi laienenud alale
jäävate maade omanikud.
Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikest 7 lähtutakse DP menetlemisel juhul, kui DP
koostamisel on nõutav KSH, üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. KSH programmi
koostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
sätestatud sisunõuetest.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
5 / 35
Detailplaneeringu ja KSH osapooled
Detailplaneeringu ja KSH töörühma liikmed on:
Skepast&Puhkim OÜ-st:
- Jüri Hion, projektijuht
- Piret Kirs, detailplaneeringu koostaja, sh valdkondadest: rohevõrgustik ja visuaalne mõju
- Veronika Verš, KSH juhtekspert, KMH litsents nr KMH0160, (valdkonnad: kultuuripärand ja
pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad)
- Raimo Pajula, keskkonnaekspert (valdkonnad: elustik, kaitstavad loodusobjektid, Natura
2000 alad, vääriselupaigad, roheline võrgustik)
- Vivika Väizene, keskkonnaekspert (valdkonnad: geoloogia, maavarad, pinna- ja põhjavesi)
- Annemari Kask, keskkonnaekspert (valdkonnad: mõju tervisele, jäätmeteke)
- Kaarel Karolin, keskkonnaekspert (valdkond: kliimamuutused)
- Marion Mets, sotsiaalmajanduslikud (asjakohased) mõjud
- Marko Lauri, geoinformaatika spetsialist
- Eno Lints, BIM ekspert (valdkond: visuaalne mõju)
Lisaks on töörühma kaasatud:
- Aarne Tuule, linnustiku uuringu läbiviija
- Lauri Lutsar, nahkhiireuurija
- Piret Toonpere (LEMMA OÜ), tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs (modelleering ja
hinnang, vajadusel ka madalsagedusliku müra levik); tuulepargi varjutuse modelleerimine
ja hinnang; nähtavusanalüüs ja visualiseeringute koostamine.
Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavaid eksperte.
DP koostamise korraldaja:
Türi Vallavalitsus, kontaktisik maakorraldusspetsialist Ülle Surva, tel 5340 6933, e-post
Huvitatud isik (arendaja):
Vestman Solar OÜ, kontaktisik Hannu Lamp, tel 514 1800, e-post [email protected].
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
6 / 35
1. Detailplaneeringu lähteseisukohad
1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud
tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,
võimsus, paigutus), Joonis 1.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala. Väljavõte planeeringu kaardirakendusest
DP ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi. Haaratud
maaüksused on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.
Planeeringualasse jäävad kinnistud on:
Jõeküla külas
- Lõmmelo (37501:004:0008, maatulundusmaa, pindala 111,92 ha);
- Pohla (37501:004:0060, maatulundusmaa, pindala 15,82 ha);
- Lõmmelotakka (37501:004:0310, maatulundusmaa, pindala 44,08 ha);
- Kongiale (37501:004:0280, maatulundusmaa, pindala 40,77 ha);
- Mädara (37501:004:0940, maatulundusmaa, pindala 54,58 ha);
- Saarepuu (37501:004:0900, maatulundusmaa, pindala 5 ha);
- Kullamaa (37501:004:0290, maatulundusmaa, pindala 35,32 ha);
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
7 / 35
- Ristinõmme (37501:004:0890, maatulundusmaa, pindala 27,39 ha);
Kolu külas
- Tebeni (83604:001:0463, maatulundusmaa, pindala 9,80 ha);
- Kruusaaugu (83604:001:0763, maatulundusmaa, pindala 24,78 ha);
Karjaküla külas
- Türi metskond 174 (83604:001:0117, maatulundusmaa, pindala 7,18 ha);
- Türi metskond 28 (83604:001:0800, maatulundusmaa, pindala 1059,48 ha, DP alas
osaliselt);
- Põlendiku (83604:001:1050, maatulundusmaa, pindala 12,74 ha);
- Jõemetsa (83501:001:0334, maatulundusmaa, pindala 49,25 ha).
Detailplaneeringuga määratakse tuulepargi rajamiseks vajalik krundi piir ja selle kasutamise
sihtotstarve, määratakse ehitusõigus tuulikute rajamiseks, lahendatakse tuulepargi toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalik
asukoht ja tuvastatakse servituutide seadmise vajadus.
Planeeritavate tuulikute maksimaalne masti kõrgus on 200 m ning laba pikkus 90 m.
Tuulepargi liitumine põhivõrguga on kavandatud maakaabliga: Võimalik(ud) liitumispunkt(id)
selguvad planeeringu koostamise käigus (vt ptk 1.4).
1.2. Türi valla üldplaneeringu nõuded tuuleparkide planeerimiseks1
Türi Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 56 kehtestatud Türi valla üldplaneeringuga on Türi valla
haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud kolm potentsiaalset tuulepargiala.
Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja
tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.
Üldplaneeringuga on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks
loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus = tuuliku masti kõrgus + tuuliku tiiviku raadius) ja
suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit.
Üldplaneeringus määratud üldised tingimused tuulikute püstitamiseks, mis on asjakohased
käesoleva DP puhul, on järgmised:
• tuulegeneraatoreid ei tohi kavandada vaatekoridoridesse;
• tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja virgestustegevuse maa-alale
ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori
ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga;
• tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud
sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D);
o väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) riigiteede puhul võib põhjendatud juhtudel
riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid
teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D);
o väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) kohalike teede puhul võib põhjendatud
juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus
elektrituulikuid teele lähemale, kuid üldjuhul mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus
1 Üldplaneering - Türi Vallavalitsus (tyri.ee) (viimati külastatud 08.04.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
8 / 35
(H+0,5D). Tulenevalt riskianalüüsist ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest on
võimalik tuulegeneraatorite rajamine lähemale kui tuuliku kogukõrgus.
• tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust – raadamine on
lubatud üksnes generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks (vt üldplaneeringu seletuskirja skeem 12);
• tuulegeneraatori detailsema lahenduse planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja
tuulikupargiga kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks;
• uute õhuliinide rajamisel alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise
alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb võimalusel vältida väärtuslikke
maastikke ja arvestada õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Võimalusel kaaluda antud
aladele maakaabelliini rajamist;
• uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama
(110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid;
• RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi
arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus
mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l
õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal
metsa majandamist;
• tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende
andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada
Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumiga, Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumiga2. Koostööd tuleb alustada menetluse algstaadiumis;
• RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi
arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus
mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l
õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal
metsa majandamist;
• kui potentsiaalsete tuulikupargi arendamise aladele jäävatel RMK aladel alustatakse
detailplaneeringu koostamisel tuulikupargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside,
montaažiplatside, juurdepääsu teede, trasside ning alajaamade paigutamist, tuleb nende
asukohad välja valida koostöös RMK-ga ja kooskõlastada RMK-ga. Kuna tuulikupargi aladele
jäävatel RMK aladel võivad asuda RMK metsateed, laoplatsid ja maaparandusobjektid, tuleb
nendega detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada. Arvestada tuleb ka
maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal maaparandussüsteemide toimimisega ja
terviklikkust tagavate meetmetega, et kavandatav tegevus ei muudaks veerežiimi ka
süsteemi ümbritsevatel RMK aladel.
Lisaks on määratud suurte tuulikute püstitamise tingimused järgmiselt:
• järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi;
• alates kahest suurest tuulegeneraatorist koosnev tuulikupark on lubatud püstitada ainult
üldplaneeringus või eriplaneeringus kavandatud tuulikupargialale;
• tuulegeneraatoreid omavahel ja liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised
on lubatud püstitada ka väljaspoole üldplaneeringus kavandatud tuulepargiala;
• üks suur tuulegeneraator on lubatud püstitada väljaspoole tuulikupargiala, kui lähialal (3 km
raadiuses) ei paikne teisi tuulegeneraatoreid;
2 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
9 / 35
• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku
masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter), aga mitte lähemal kui 1000 m;
o elamu omaniku soovil ja DP menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse
alusel (kui see ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja
elamu vahekaugusele vähemalt 1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada
elamule lähemale;
▪ tahteavaldused võib esitada koos DP algatamistaotlusega või DP menetlusprotsessi
käigus;
o kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud suuri tuulegeneraatoreid ühelgi
juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm
(selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine);
• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2000 m;
• tuleb läbi viia KSH, mille käigus on suure tuulegeneraatori rajamiseks sobiva ala
täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest loodus-
kaitselistest tingimustest;
o KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab mõju linnustikule;
o läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju
analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid
täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud konkreetsed
leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi.
Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu
kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist;
o visuaalse mõju analüüsi koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. a koostatud
„Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika;
o koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi
andmisel ning viimase alusel ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed
maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks ning vajadusel
keskkonnameetmed (sh seiremeetmed).
• detailplaneeringus tuleb määrata tuulegeneraatorite absoluutkõrgus;
• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise
elupaikadest on 1 km;
• tuulikupargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata
kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine.
Ennekõike on vajalik, et tuulikuparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel
arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle
tagamiseks.
DP koostamisel lähtutakse üldplaneeringu tingimustest tuulikute kavandamiseks.
1.3. Tegevuse etapid
Mõjude hindamisel käsitletakse võimalikke mõjusid seoses tuulepargi järgmiste etappidega:
• ehitamine – ala ettevalmistamine ehitustegevuseks (nt metsa raadamine, maa
kuivendamine, pinnasetööd) ja ehitustegevuse läbiviimine (tuulikute vundamentide
rajamine, tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu väljaehitamine, tuulikute
paigaldamine);
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
10 / 35
• kasutamine – tuulikute töötamine, hooldamine ja remont ning tuuleparki teenindava taristu
kasutamine, hooldamine ja remont;
• sulgemine (likvideerimine) – tuuleparkide likvideerimine (tuulikute demonteerimine,
vundamentide eemaldamine, vajadusel tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu
likvideerimine) ja kasutusel olnud alade korrastamine.
1.4. Alternatiivide käsitlus
Alternatiividena saab käesolevas KSHs käsitleda nt tuulikute erinevat paigutust planeeringuala
raames, samuti erinevaid tuulikute parameetreid. Käesoleva dokumendi koostamisel on aluseks
arendaja pakutud tuulikute esialgne paigutus, mis on kajastatud alljärgneval joonisel (Joonis 2).
Joonis 2. Tuulikute esialgne paigutus planeeringualal
Milline on tuulikute reaalne paigutus ja maksimaalne võimalik arv ning kas on vajalik käsitleda ka
erinevate parameetritega tuulikuid, selgub planeeringu koostamise käigus läbiviidavate uuringute ja
KSH tulemusel.
Planeeringu koostamisel selgitatakse ühtlasi, millised on võimalused tuulepargi ühendamiseks
põhivõrguga. Selleks pakutakse välja mitu liitumispunkti ja maakaabli liitumistrassi asukohta: variant
liituda põhja suunas asuva Türi valla üldplaneeringu kohasele tuulealale planeeritava tuulepargiga
(Lungu ja/või Kädva küla piirkonnas, vt planeeringu kaardirakendust) või liitumine kavandatavast
tuulepargist kagu suunda jääva olemasoleva kõrgepingeliiniga (vt ptk 2.2).
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
11 / 35
2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
2.1. Asustus ja maakasutus
Detailplaneeringu (DP) ala jääb kolme küla alale: Karjaküla, Jõeküla ja Kolu küla. Jõeküla peamine
asustus jääb planeeringualast ca 5 km kaugusele läände, Kolu küla ca 1 km kaugusele kirdesse ning
Karjaküla ca 1,5 km kaugusele kagusse.
Seonduvate külade elanike arv aastatel 2018-2023 on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. Seonduvate külade ja Türi valla elanike arv aastatel 2018-20243
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kolu 136 131 134 133 140 142 139
Jõeküla 40 35 35 30 33 29 28
Karjaküla 63 70 72 71 65 61 60
Vallas kokku: 11 061 10 925 10 769 10 710 10 674 10 659 10 587
Nagu eelnevast tabelist näha, on aastatel 2019-2023 Kolu küla elanike arv kasvanud ning Karjaküla
ja Jõeküla külade elanike arv aastatel 2020-2024 vähenenud. Siinkohal tuleb arvestada, et
absoluutarvudes on muutused siiski väiksed ning võivad seetõttu olla ka juhuslikud ega viita selgele
trendile. Viidatud perioodil on Türi valla elanike arv vähenenud ca 500 elaniku võrra.
DP ala piirkonnas asub mitmeid elu- ja ühiskondlikke hooneid, mille asukohti saab näha planeeringu
kaardirakendusest. Mõju hindamisel, kui on selgunud tuulikute täpsed asukohad, antakse ülevaade
elu- ja ühiskondlikest hoonetest, mis asuvad tuulepargist kuni 3 km ulatuses. Mõjuala ulatuseks on
valitud 3 km, kuna selle ala piires makstakse mõjualas elavatele füüsilistele isikutele taluvustasu.4
Türi valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel ei ole DP alal maakasutust määratud, valdavalt on
tegemist metsamaaga. Taristu ja tehnovõrkude joonise kohaselt asub DP ala potentsiaalse
tuulikupargi arendamise alal (vt Joonis 1).
2.2. Taristu
Türi valla üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonise kohaselt läbib DP ala metsatee – teeregistri
kohaselt on tegemist erateega (tee nr 8360105 Kolu-Lintsi tee).
Planeeringualale lähimad riigiteed on kirdesuunas asuv riigi kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee
ning põhjasuunas asuv riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee.
Riigi tugimaantee nr 15 aasta keskmine liiklussagedus 2022. a loenduse andmetel oli 1913 sõidukit
(91% sõidu- ja pakiautod, 3% veoautod ja bussid, 6% autorongid) ning kõrvalmaantee nr 15172 oli
112 sõidukit (95% sõidu- ja pakiautod, 5% veoautod ja bussid).
DP alale lähimad kõrgepingeliinid 35-110 kV Paide-Vändra ja 220-330 kV Paide-Sopi asuvad DP alast
vastavalt ca 4 km ja 4,5 km kaugusel teiselpool Lintsi jõge.
3 https://www.tyri.ee/kulades-elanikke, viimati külastatud 11.03.2024 4 Keskkonnatasude seaduse § 553 lg 2 (RT I 2005, 67, 512; RT I, 30.06.2023, 25)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
12 / 35
2.3. Ettevõtlus ja tööhõive
Tuulepargi rajamine võib avaldada mõju kohalikele ettevõtetele ning tööturule vastavalt otseliini
loomise võimaluse ning võimalike uute töökohtade tekke kaudu.
Türi vallas olevatest ettevõtetest antakse ülevaade järgnevates tabelites (Tabel 2 – Tabel 4). Kuna
Maksu- ja Tolliameti statistikas ei eristata ettevõtteid omavalitsuse piirkondade kaupa, esitatakse
andmed kogu Türi valla kohta. Hilisemas mõjuhinnangus on võimalik kaardianalüüsi abil piirkonna
ettevõtetest täpsem ülevaade anda.
Tabel 2. Türi valla ettevõtete arv aastatel 2019-2023. Andmed: Maksu- ja Tolliamet5;
andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Ettevõtete arv Töötajaid ettevõtetes
2019 413 2353
2020 409 2430
2021 436 2492
2022 455 2431
2023 463 2391
Tabel 3. Türi valla ettevõtted tegevusalade kaupa (aasta keskmine aastatel 2019-2023).
Andmed: Maksu- ja Tolliamet6; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Tegevusala Keskmine
ettevõtete arv
Ehitus 70
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 68
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 59
Töötlev tööstus 55
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 39
Veondus ja laondus 30
Haldus- ja abitegevused 27
Muud teenindavad tegevused 19
Kinnisvaraalane tegevus 18
Majutus ja toitlustus 13
Info ja side 12
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 10
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6
5 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed
(viimati külastatud 21.02.2024) 6 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed
(viimati külastatud 21.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
13 / 35
Tegevusala Keskmine
ettevõtete arv
Finants- ja kindlustustegevus 3
Haridus 2
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2
Kõige enam ettevõtteid tegutseb ehituse ning hulgi- ja jaekaubanduse ja moororsõidukite remondi
valdkonnas, aga ka tööleva tööstus tegevusalal tegutseb keskmiselt 55 ettevõtet. Just töötlev tööstus
võiks enim olla huvitatud otseliini rajamisest.
Ettevõtete arv aga ei näita tegelikku valdkonna suurust omavalitsuses. Valdkondade olulisuse
hindamiseks esitatakse järgmises tabelis üle 1-miljonilise käibega tegevusalad.
Tabel 4. Türi valla ettevõtete käive tegevusalade kaupa (aasta keskmine aastatel
2019-2023). Andmed: Maksu- ja Tolliamet7; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Tegevusala Keskmine käive
(miljonit eurot)
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 102,85
Töötlev tööstus 71,45
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 52,25
Veondus ja laondus 19,96
Ehitus 17,15
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4,09
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2,79
Majutus ja toitlustus 2,59
Haldus- ja abitegevused 2,37
Kinnisvaraalane tegevus 2,08
Nagu näha, siis töötleva tööstuse tegevusalal tegutsevate ettevõtete kogukäive on suhteliselt suur,
jäädes alla vaid hulgi- ja jaekaubandusele ning olles üle 4 korra suurem ehituse valdkonna käibest.
Seega on töötlev tööstus oluline tegevusala Türi vallas ning piirkonnas võib olla ettevõtteid, kes oleks
huvitatud otseliini rajamisest.
Türi valla tööealisest elanikkonnast annab ülevaate järgmine graafik. Tööealine elanikkond on üldiselt
langustrendis.
7 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed
(viimati külastatud 21.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
14 / 35
Graafik 1. Türi valla elanikud tööealisuse järgi (2015-2023). Andmed: Statistikaamet8;
andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes ei ole Türi vallas suuremat töötuse probleemi. Registreeritud
töötute arv Türi vallas on viimasel viiel aastal jäänud 263 ja 421 vahele (vt järgnev graafik).
8 RV0240: rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-
koosseis/RV0240 (viimati külastatud 21.02.2024)
7401 7184 6903 6788 6671 6605 6473 6408 6435
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Türi valla (sh Türi linna) elanikud tööealisuse järgi
0…14 15…64 65…
263
421
200
250
300
350
400
450
Ja n -1
8
A p r-
1 8
Ju l-
1 8
O c t-
1 8
Ja n -1
9
A p r-
1 9
Ju l-
1 9
O c t-
1 9
Ja n -2
0
A p r-
2 0
Ju l-
2 0
O c t-
2 0
Ja n -2
1
A p r-
2 1
Ju l-
2 1
O c t-
2 1
Ja n -2
2
A p r-
2 2
Ju l-
2 2
O c t-
2 2
Ja n -2
3
A p r-
2 3
Ju l-
2 3
O c t-
2 3
Ja n -2
4 Registreeritud töötud Türi vallas (sh Türi linnas)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
15 / 35
Graafik 2. Registreeritud töötud Türi vallas (jaanuar 2018 – jaanuar 2024). Andmed:
Statistikaamet9; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
15-64-aastaste tööhõive määr Türi vallas (sh Türi linnas) oli viimase, 2021. a läbi viidud,
rahvaloenduse andmete järgi 73%10, mis oli kõrgem kui Kesk-Eestis ja Järva maakonnas 2021. a –
vastavalt 70,8% ja 67,3%11.
Türi vallas tervikuna ei ole üldhinnanguna ülejäänud Eestiga võrreldes olulist töötuse probleemi.
2.4. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad
Türi valla üldplaneeringu kohaselt ei jää DP alale ega selle vahetusse lähedusse väärtuslikke
maastikke ega põllumajandusmaid. Lähim väärtuslik maastik, maakondliku tähtsusega Laupa-Jändja
maastik, jääb DP alast ca 3 km kaugusele Pärnu jõe äärsetele aladele.
Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu, nt maakaabli, võimalik kattumine väärtusliku
põllumajandusmaaga selgub planeeringu koostamise käigus. Vajadusel käsitletakse võimalikku mõju
KSH aruandes.
Väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade paiknemist planeeringuala suhtes saab näha
planeeringu kaardirakenduses.
2.5. Maavarad ja maardlad
Planeeringualale lähim maardla, Lintsi kruusamaardla, asub Karjakülas DP alast ca 1 km kaugusel
teiselpool Lintsi jõge. 23.05.2007 on Metropol Group OÜ-le väljastatud kaevandamisluba nr L.MK.JÄ-
150378 Lintsi kruusakarjäärist liiva ja kruusa kaevandamiseks teede- ja üldehituse eesmärgil. Luba
kehtib kuni 28.06.2037. Maavara ammendumisel on kavas ala korrastada rohumaaks ning
veekoguks.
Planeeringualale ühtegi geoloogilise uuringu taotlust esitatud ei ole.
Planeeringuala jääb üldgeoloogilise uurimistöö „Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine“
(Uuringuloa nr YGUL/508483)12 alale.
Maardla paiknemist planeeringuala suhtes saab näha planeeringu kaardirakenduses.
2.6. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia
Maapinna kõrgus jääb DP alal vahemikku 48,8-53 m kasvades põhja suunas.
Pinnakatetest on planeeringualal levinud Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte settetüübid. DP
alal levivad jääjärvelised setted klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi; moreen liivsavi ja saviliiv
kividega, rähk ning soosetted turvas. Pinnakatte paksus on 4-6 m kasvades ida suunas.
9 TT064: registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse järgi. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tootud__luhiajastatistika/TT064 (viimati külastatud
21.02.2024) 10 Skepast & Puhkimi andmetöötlus, Statistikaameti andmed: RL21008: hõivatud tööalase seisundi, soo ja
elukoha (haldusüksus) järgi, 31.12.2021; RV0240: rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi 11 Statistikaamet. TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi; kasutatud
15–64-aastaste andmeid. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tooturu-
uldandmed__aastastatistika/TT4645 (viimati külastatud 22.02.2024) 12 Maardlate kaardirakendus, Maa-amet, seisuga 16.02.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
16 / 35
Aluspõhja moodustavad Raikküla lademe lubja- ja dolokivid (S1RK) ning Adavere lademe mergel ja
lubjakivi (S1AD). DP alast väljapool Karjakülas asub oletatav edela-kirde sihiline aluspõhja rike.
DP alale lähima geoloogilise puuraugu (6321AP_000813, EGF 398414) alal on pinnasekihis 2 m
paksune moreen, 1,4 m savikas dolomiit, 7,6 m paksune kavernoosne dolomiit, 14,6 m paksune
dolomiit, 6,8 m paksune dolomiit mergli vahekihtidega, mõnes kohas savikas.
DP ala geoloogilise ehituse iseloomustamiseks on võetud järgmiste lähimate puurkaevude
läbilõiked15:
• Karjaküla külas Kopli kinnistu puurkaev PRK0068166 (ca 1,3 km kagusel lähimast tuuliku
esialgsest asukohast)
✓ 0-7 m – saviliivmoreen (lg+gQIII)
✓ 7-23 m – lubjakivi (S1rk)
• Kolu külas Aadu kinnistu puurkaev PRK0066814 (ca 1 km kagusel lähimast tuuliku esialgsest
asukohast)
✓ 0-9 m - liiv, moreen (gQIII)
✓ 9-30 m - lubjakivi (S1rk)
Topogeodeetiline alusplaan koostatakse tuulikute asukohtade täpsustamisel.
Planeeringuala on osaliselt kaetud kuivendavate maaparandussüsteemidega (vt ptk 2.7).
2.7. Veekeskkond
Põhjavesi ja kaitstus
Geoloogilise kaardi16 põhjaveekaitstuse kaardi kohaselt on DP ala maapinnalt esimene aluspõhjaline
veekompleks nõrgalt kaitstud. DP ala põhjapoolses osas, väljapool tuulikute esialgseid asukohti, asub
üksik piirkond, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest kaitsmata
(vt planeeringu kaardirakendust).
DP alale jäävad kaks põhjaveekogumit:
- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019),
- Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (12§2019).
Mõlema veekogumi 2020. a koondseisund oli hea, kuid ohustatud keemilise seisundi tõttu.17
Planeeringualal ega selle vahetus läheduses puurkaeve ei asu18.
Veekogud19
Planeeringualal seisuveekogusid ei asu.
DP ala loodeosa läbib vooluveekogu Mädara jõgi (VEE1128900), mis on üle 25 km² valgalaga
avalikult kasutatav veekogu.
13 Geoloogiline kaart 1:400 000, puurauk 6321AP_0008 14 Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest, ehitusgeoloogilisest ja melioratiivkaardistamisest
mõõtkavas 1:50 000 Türi alal. Geoloogia Valitsus, 1983. (EGF 3984) 15 EELIS, seisuga 23.01.2024 16 Geoloogiline kaart 1:400 000 17 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 18 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 16.02.2024 19 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 16.02.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
17 / 35
Lähima tuuliku esialgsest asukohast ca 1 km kaugusele jääb Lintsi jõgi (VEE1127400), mis on üle 25
km² valgalaga avalikult kasutatav veekogu.
2022. a seisuga20,21 oli Mädara jõe koondseisund hea ning Lintsi jõe koondseisund kesine.
Lintsi jõe (Lintsi_3, 1127400_3) kesise ökoloogilise seisundi (ÖSE) mittehea element on varasemast
kalastik (KALA), mittehea näitaja varasemast on jõgede kalastiku indeks (JKI) ning looduslik surve
on koprapaisud. Veekogumile avaldab koormust põllumaa kuivendus ning metsakuivendus.
Planeeringuala ei asu nitraaditundlikul alal.
Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna 2019. a hinnangu22,23 põhjal ja suurte
üleujutusaladega siseveekogude täpsustatud uuringu24 andmetel planeeringualal ja selle ümbruses
ülevoolu piirkonda ja üleujutusohuga ala ei asu. Türi valla üldplaneeringuga on võimaliku
üleujutusohuga alade hulka arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Mullastiku
kaardi25 järgi asuvad Mädara jõe ääres lammimuldade alad.
Maaparandussüsteemid
Planeeringualale jäävad järgmised maaparandussüsteemid:
- Kolu (tunnus 6112740010110001),
- Allipa1 (TTP-710) (tunnus 6112890040020001),
- Allipa2 (TTP-710) (tunnus 6113000020010001),
- Lõmmelotakka metsakuivendus (tunnus 6112890040021001),
- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112890041030001),
- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112740010060001),
- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112890050020001).
Vooluveekogude, nende kallaste ehituskeeluvööndite ning maaparandussüsteemide asukohad on
nähtavad planeeringu kaardirakenduses.
2.8. Kaitstavad loodusobjektid
Kavandatava tegevuse piirkonda jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte (vt Tabel 5). DP alale
registreeritud kaitstavate liikide elupaiku või leiukohti ega kaitsealasid ei jää.
Kaitstavate loodusobjektide paiknemist planeeringuala suhtes saab näha planeeringu
kaardirakenduses. I ja II kaitsekategooria liikide täpseid asukohti kaardirakenduse avalikustatud
versioonis ei kuvata (alus: looduskaitseseaduse § 53 lg 1).
DP alast loodes ja läänes asub Linnumängu hoiuala (KLO2000183). Hoiuala kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), rabade
(7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja
20 Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart, Keskkonnaagentuur
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 21 Veemajanduskava veekogumite koondseisund 2022.
https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2022/Veekogumite%20koondseisund%2
02022.xlsx 22 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 23 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade
määramine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2019 24 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade
määramine. Keskkonnaagentuur, 2019 25 Maa-ameti mullastiku kaart, seisuga 26.02.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
18 / 35
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.
DP ala piirkonnas asuvad järgmiste kaitstavate liikide püsielupaigad:
Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria): Kolu väike-konnakotka püsielupaigad (KLO3000198 ja
KLO3000199), Mõla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000162) ja Karjaküla väike-konnakotka
püsielupaik (KLO3000978).
Metsis (II kaitsekategooria): Lõmmelu metsise püsielupaik (KLO3000227).
Kanakull (II kaitsekategooria): Karjaküla kanakulli püsielupaik (KLO3000682).
Tabel 5. Kavandatava tegevuse piirkonnas esinevad kaitstavate liikide elupaigad/
leiukohad. Allikas: Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga
11.04.2024
Kaitsekategooria Liik
I väike-konnakotkas (Clanga pomarina)
II metsis (Tetrao urogallus)
kanakull (Accipiter gentilis)
karvasjalg-kakk (Aegolius funereus)
III laanepüü (Tetrastes bonasia)
händkakk (Strix uralensis)
värbkakk (Glaucidium passerinum)
hiireviu (Buteo buteo)
teder (Lyrurus tetrix)
sookurg (Grus grus)
musträhn (Dryocopus martius)
2.9. Roheline võrgustik ja vääriselupaigad
Rohevõrgustiku eesmärk on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine,
säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,
kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine.
Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva
terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema
loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik
on klassifitseeritud viieks hierarhia tasemeks (Tabel 6).
Tabel 6. Türi valla üldplaneeringu kohased rohevõrgustiku hierarhia tasemed
Rohevõrgustiku järk Tugiala indeks Koridori indeks
Riigi suured T6 K6
Riigi väikesed T7 K7
Maakonna suured T8 K8
Maakonna väikesed T9 K9
Kohalikud T10 K10
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
19 / 35
Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Türi valla
territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu
täpsusastmest.
Türi valla üldplaneeringu kohane potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala jääb rohevõrgustiku
tugialale T7.
DP alale jääb kolm vääriselupaika (VEP) – ala põhjaosas (väljaspool tuulikute esialgseid asukohti)
asuvad VEP124064 ja VEP206287 ning keskosas VEP206288.
- VEP124064 pindala on 1,89 ha, põhitüüp on ”teised lehtmetsad” ja kasvukohatüüp on
”angervaksa”;
- VEP206287 pindala on 4,12 ha, põhitüüp on ”haavikud” ja kasvukohatüüp on
”angervaksa”;
- VEP206288 pindala on 1,38 ha, mille põhitüüp on ”lepikud” ja kasvukohatüüp on
”angervaksa”.
Rohevõrgustiku paiknemine ja VEP-ide asukohad on nähtavad planeeringu kaardirakenduses.
2.10. Kultuuripärand, sh pärandkultuuriobjektid
Maa-ameti kultuuripärandi kaardirakenduse kohaselt ei asu DP alal ega selle vahetus läheduses
registrisse kantud kultuurimälestisi.
DP alast kagus, Lintsi jõe äärsetel aladel, asub Türi valla üldplaneeringuga määratud arheoloogia-
tundlik ala Karjakülas. Eelnimetatud ala ei jää kavandatava tuulepargi alale, kuid DP koostamise
käigus vajab selgitamist ala võimalik kattumine tuulepargi toimimiseks vajaliku taristuga.
DP alale jääb mitmeid pärandkultuuriobjekte (Tabel 7), mille paiknemine on nähtav planeeringu
kaardirakenduses.
Tabel 7. Detailplaneeringu alal asuvad pärandkultuuriobjektid
Nimetus ja
kood
Asukoht Tüüp Ulatus Seisund
Jatama
talukoht
375:TAK:006
Jõeküla Põlised talukohad 70 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Lõmmelu
tuuleveski
375:TUV:001
Jõeküla Tuuleveskid
80 m Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba
üheselt määrata tüüpi
Lõmmelu talu
kelder
375:KEL:006
Jõeküla Keldrid 60 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Metsavendade
eluase
835:MVP:004
Karjaküla Metsavendade
punkrid
6 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Mardiaru tee
835:MNT:004
Kolu küla Maanteed 4950 m Objekt hästi või väga hästi säilinud
Kivitee
835:KON:053
Kolu küla Vanad kohanimed 1000 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Kaevu siht
835:MEK:004
Kolu küla Vanemate metsa- korralduste jäljed
775 m Objekt hästi või väga hästi säilinud
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
20 / 35
Nimetus ja
kood
Asukoht Tüüp Ulatus Seisund
Mesipuu siht
835:KON:049
Karjaküla Vanad kohanimed 750 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Saepuru (Suuraru) siht
835:KON:048
Karjaküla Vanad kohanimed 500 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Ristnõmme (Kitsesõime) siht
835:MEK:003
Karjaküla Vanemate metsa- korralduste jäljed
2800 m Objekt hästi või väga hästi säilinud
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
21 / 35
3. Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Looduskaitseseaduse § 691 lg 1 kohaselt võib kavandatavat tegevust, sh korduvat või jätkuvat
tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitsekord ning tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust.
Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura
2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000
võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (Natura asjakohane hindamine)
looduskaitseseaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus on otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.
3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud
tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,
võimsus, paigutus), vt Joonis 2. Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on toodud ptk-s 1.1.
DP ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi. Haaratud
maaüksused on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.
Kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-
eesmärkide saavutamisele.
3.2. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus
Planeeringuala piirkonda jääb üks Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala – Linnumängu loodusala,
Linnualasid planeeringuala piirkonda ei jää. Lähim linnuala on Kõnnumaa-Väätsa linnuala, mis asub
planeeringualast ca 14 km kaugusel jäädes võimalike mõjude ulatusest väljapoole.
Linnumängu loodusala (RAH0000282) pindala maismaal on 2085,6 ha ja siseveekogul 3,7 ha.
Kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad
(*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud
(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
3.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
Natura aladele avalduvate mõjude hindamisel ehk Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-
eesmärgid, mis tähendab seda, et tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-
eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise
tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse
elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse eesmärke saavutada.
Tuuleparkide mõju Natura 2000 aladele võib avalduda nii ehitus-, kasutus- kui sulgemisetapis ning
mõjud võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed. Kaudsed mõjud võivad avalduda alade veerežiimi
mõjutamise kaudu. Tuulikud võivad põhjustada ka häiringuid kaitse-eesmärgiks olevatele
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
22 / 35
loomaliikidele, samuti võib tuulepargi ja sellega seotud taristu rajamine mõjutada liikide elupaikade
loodusaladest väljapoole jäävaid osi, sh ka toitumisalasid ning põhjustada häiringuid neil aladel.
Lähtudes planeeritava tuulepargi ala asukohast, mille puhul tuulikuid Natura aladele ei kavandata,
siis otsesed füüsilised mõjud Natura aladele puuduvad. Natura alade kaitsekord ei võimalda
tuulepargiga seotud teede, liinide ja muude rajatiste rajamist Natura aladele.
Linnumängu loodusala
Linnumängu loodusala põhjapoolseim lahusosa (Allipa rabaga kattuv osa) jääb DP alast 0,3 km
kaugusele ning lähim tuuliku asukoht 0,6 km kaugusele. Otsesed füüsilised mõjud loodusalale
puuduvad. Arvestades ala reljeefi, mullastikku ja olemasolevaid kuivenduskraave loodusala ja
planeeringuala vahel, ei põhjusta tuulikute ja taristu (sh võimalike kraavide) rajamine
planeeringualale mõjutusi loodusala ja kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide veerežiimile.
Tuulepargi lähedusse jäävatele loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele (siirdesoo-
ja rabametsad – 91D0* ja rabad – 7110*) ei avaldu ka muid kaudseid mõjusid. Seega ei avalda
tuulepargi rajamine ja töötamine loodusala põhjapoolseimale osale ja selle kaitse-eesmärkidele
negatiivseid mõjusid.
Juhul kui taristuga seotud kraave kavandatakse DP ala ja loodusala vahele, või mujale loodusalale
lähemale kui 300 m, ei saa negatiivseid mõjusid välistada ning sel juhul tuleb KSH raames hinnata
mõjusid loodusalale.
DP ala lääneserv kattub Linnumängu loodusalaga 6,2 ha ulatuses (Lõmmelelu metsise püsielupaigaga
kattuval lahusosal), kuid antud alale tuulikuid ei kavandata. Taristu kavandamist kattuvale alale ei
luba püsielupaiga kaitsekord. Lähimate tuulikute esialgne kaugus loodusala antud lahusosast on 1
km. Tuulikute rajamine antud kaugusele ei mõjuta ala otseselt ega ka kaudselt. Taristu, sh võimalik
kraavide rajamine tuulikutest loodusalale lähemale ei avalda samuti loodusala ega selle kaitse-
eesmärkideks olevate elupaigatüüpide veerežiimile mõju, kuna loodusala ja tuulepargi ala vahele
jääb Mädara jõgi. Juhul, kui rajatavate või rekonstrueeritavate kraavide vett on kavas suunata
Mädara jõkke, mis jääb osaliselt loodusalale, siis ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitstavale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning mõjusid tuleb hinnata KSH käigus.
Loodusala kaks lõunapoolset lahusosa, mis kattuvad Linnumängu hoiuala ja Kullimaa metsise
püsielupaigaga, jäävad planeeringualast 2,8 km kaugusele ning neile võib piisava vahemaa tõttu
välistada igasugused otsesed ja kaudsed negatiivsed mõjud.
Kokkuvõttes ei avaldu seoses tuulikute rajamisega negatiivseid mõjusid loodusalale, kuid mõjusid
ei saa välistada, kui kuivenduskraave rajatakse/rekonstrueeritakse loodusalale lähemal kui 0,3 km
või kui kraavide vett juhitakse loodusala jäävasse Mädara jõkke. Antud tegevuste kavandamise korral
tuleb mõjusid hinnata KSH käigus.
3.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused
Natura eelhindamisega tuvastati, et seoses tuulikute rajamisega esialgsetes asukohtades ei avaldu
negatiivseid mõjusid Linnumängu loodusalale. Mõjusid ei saa välistada, kui on kavas rajada kraave
Linnumängu loodusalale lähemale kui 0,3 km või juhtida vett loodusalale jäävasse Mädara jõkke.
Nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusaladele KSH aruande koostamise
käigus.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
23 / 35
4. Eeldatavalt kaasneva olulise mõju hinnang
Eeldatav mõjuala oleneb planeeritava tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu paiknemisest ja
tegevuse iseloomust (vt ptk 1.3) ning mõjutatavast keskkonnaelemendist. Lähtuvalt eeltoodust
analüüsitakse KSH läbiviimisel vajadusel ka väljastpoolt planeeringuala tulenevaid mõjusid ja
mõjutatavaid keskkonnaelemente. Mõju ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist ja seda täpsustatakse
KSH aruande koostamisel.
4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja
loomadele
Bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele avalduv mõju tuleneb elustikule ja liikide
elupaikadele avalduvast mõjust. Tuulepargi rajamine toob kaasa metsaalade raadamise ja
metsamaastiku killustamise, mis avaldab mõju alade taimkattele ja loomastikule ning muudele
elustikurühmadele. Loomastikule avaldub mõju lisaks ka häiringute ja tuuleparkidest põhjustatud
barjääriefekti tõttu.
Tuuleparkide mõju bioloogilisele mitmekesisusele on tingitud otsesest elupaikade kaost ja
teisenemisest tuulikuplatside ja taristuobjektide alal, elupaikade killustamisest seoses rajatiste ja
raadamisega ning tuulepargist tingitud häiringutest ja isendite hukkumisest kokkupõrkes
tuulikutega. Oluline mõju võib kaasneda eelkõige asukohtades, kus on tegemist väärtuslike
ökosüsteemidega (nt liigirikkad metsad, sood ja niidud jms). Tuuleparkide mõju võib avalduda nii
elurikkuse otseses vähenemises looduslike alade raadamisel kui ka looduslike alade killustamises.
Mõju on suurema osa elustiku jaoks seotud eeskätt ehitusetapiga. Tuuleparkide kattumine
ökosüsteemide teenuste kuumkohtadega ei ole välistav kriteerium, kuid soovitatav on sellistesse
paikadesse tuulikuid mitte paigutada. Taristuobjektidega seonduv mõju kõrge bioloogilise
mitmekesisusega aladele selgitatakse KSH aruande koostamisel.
Elustikule avalduva mõju võib üldjoones jagada neljaks olulisemaks komponendiks:
1) koosluste ja liikide elupaikade otsene kadu ning oluline teisenemine rajatiste alla jäävatel
aladel ja raadamisaladel;
2) elupaikade killustamine rajatiste ja raadamisaladega (tuulikuplatsid, juurdepääsuteed,
maakaablite koridorid);
3) loomastikule avalduvad häiringud seoses tuulepargi ehitamise, töötamise ja hooldamisega;
4) elupaikade teisenemine kuivenduse ning valgus- ja tuulerežiimi muutumise tõttu.
KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele tuginedes
olemasolevale andmestikule looduslike koosluste ja liikide leviku kohta ning planeeringu käigus
tehtud uuringute infole. Taustainfona kasutatakse ELME26 ja IRENES27 projektide raames koostatud
ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste kaardikihte.
Taimestikule avaldub otsene mõju ehitusetapis seoses ehitusalustelt aladelt taimestiku
eemaldamise, metsade raadamisega tuulikuplatside ja taristu alal ning ehitustegevusega kaasneva
taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Kaudset mõju
taimestikule avaldab ehitustegevusega kaasnev veerežiimi muutus (nt kuivendussüsteemide
rajamisel). Antud juhul planeeringualale soid ega kuivendamata soometsi ei jää, kuid kraavide
rajamine väljaspool planeeringuala võib mõjutada soode ja soometsade ning soostunud alade vee-
26 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud
keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 27 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
24 / 35
režiimi. Raadamisalade naabrusse jäävale taimestikule avaldub mõningane mõju seoses valgus-,
niiskus- ja tuulerežiimi muutustega.
Raadamine vähendab metsaökosüsteemide osakaalu tuulepargialal ja toob kaasa metsadega seotud
elurikkuse mõningase vähenemise. Lagedate alade teke loob tingimused avakoosluste ja sealse,
metsadest erineva, elustiku kujunemiseks. See võib üldist liigirikkust ja elurikkust tervikuna paiguti
isegi suurendada.
Imetajatele avaldub mõju seoses maastiku ehk elupaikade muutuste ja häiringutega. Enamuse
metsamaastikega seotud suur- ja väikeimetajate (ulukite) ning samuti pisiimetajate jaoks ei muutu
elupaigatingimused nii palju, et see muudaks tuulepargiala neile sobimatuks, sest need liigid on juba
kohanenud suhteliselt intensiivselt majandatavate ja killustatud metsamaastikega. Loomastik on
suhteliselt hästi kohanenud majandatava metsamaastiku killustamisega teedevõrgu ja
lageraiealadega. Seega võib eeldada, et metsamaastikele iseloomulik imetajafauna tuulepargialadel
üldjoones säilib. Küll aga võivad pelglikumad liigid hakata vältima tuulikute vahetut lähedust ja
hoiduda tuulepargiala kasutamisest poegimispaigana.
Kahepaiksete ja roomajate jaoks ei halvenda tuulepargi rajamine reeglina elupaikade kvaliteeti
olulisel määral, sest valdaval osal tuulepargi alast nende elupaigaks olevad biotoobid säilivad. Siiski
toimub mõningane võimalike elupaikade kadu rajatiste alla jäävatel aladel. Juhul, kui tuulepargiga
kaasneb kuivendus (kraavide rajamine), võib see siiski kahepaiksete elupaikade kvaliteedile ning
seeläbi ka arvukusele olulist negatiivset mõju avaldada. Tuulepargi taristu kavandamisel on oluline
vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on
möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid, kaasates
selleks kahepaiksete eksperdi. Roomajatele loovad teekoridorid täiendavaid päikesele avatud
elupaiku, kuid seoses teedega võib kaasneda ka roomajate ja kahepaiksete hukkumine teedel.
Hukkumise mõju pole populatsioonidele siiski kuigi oluline, kuna liiklussagedus tuulepargi teedel on
väike.
Mõju hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate andmete ning planeeringu koostamise raames
läbiviidavate uuringute alusel.
4.1.1. Linnustik
Tuulepargi mõjud linnustikule võivad olla järgmised: hukkumine tuulikuga kokkupõrke tagajärel,
elupaiga sobimatuks muutumine või elupaiga kvaliteedi langus häiringute tõttu, barjääriefekt ning
kaudsed mõjud.
Selgitamaks võimaliku mõju olulisust piirkonna kaitstavatele linnuliikidele viiakse läbi kaitsealuste
liikide haudelinnustiku inventuur, tuulikute suhtes tundlike liikide elupaigakasutuse uuring ja tuuleala
õhuruumi kasutusuuring üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (Eesti Ornitoloogiaühing,
Kotkaklubi 2022) pakutud metoodika alusel. Uuring hõlmab vähemalt järgmisi liike: must-toonekurg
(punktvaatlused), väike-konnakotkas, kanakull, metsis, muu haudelinnustik (kakud, kanalised,
rähnid).28 Uuringuga selgitatakse võimalik mõju lindude rändele ja pesitsusele tuulikute ja
seonduvate rajatise mõjupiirkonnas. Uuringus käsitletakse kõiki tuulepargi arenduse etappe (vt ptk
1.3), sh võimalikku kumulatiivset mõju teiste piirkonda kavandavate tuuleparkidega. Uuringu raames
käsitletakse ka võimalikke leevendus- ja/või kompensatsioonimeetmeid ning vajadusel ettepanekud
ehitusjärgse seire läbiviimiseks (sh seire metoodika kirjeldus). Uuring vormistatakse eraldi
aruandena ning see on sisendiks planeeringulahenduse ja KSH aruande koostamiseks. Uuringu
teostaja on linnustikuekspert Aarne Tuule (vt ptk Detailplaneeringu ja KSH osapooled). Uuringukava
kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
28 Keskkonnaameti 20.02.2024 nr 6-2/24/1958-2 kiri Türi Vallavalitsusele
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
25 / 35
4.1.2. Nahkhiired
Tuulepargi kõige selgem oht nahkhiirepopulatsioonile ilmneb nahkhiirte hukkumises tuulikuga
kokkupõrkel või tuulikulabade läheduses saadud barotrauma tõttu. Lisaks sellele võib tuulepargi ja
seda toetava taristu rajamine hävitada või rikkuda nahkhiirte varje- ja lennupaiku ning
toitumisalasid, eriti kui tuulepark rajatakse metsasele alale. Mõju võib avalduda kohalikule
populatsioonile (paiksed liigid) kui ka rändliikidele. Viimasel juhul on mõju rahvusvahelise ulatusega.
Nahkhiireuuringuga selgitatakse välja piirkonnas esinevad nahkhiireliigid ja kaardistatakse nende
esinemine alal. Kui võimalik, tehakse kindlaks poegimiskolooniad ning olulisemad lennukoridorid ja
toitumisalad.
Nahkhiireuuringus lähtutakse EUROBATS-i nahkhiiri ja tuuleparke käsitlevast juhendist (Guidelines
for consideration of bats in wind farm projects. Revision 2014)29. Kasutatakse liigirikkuse meetodit
(site species richness) ja nahkhiirte ultrahelide salvestamist automaatsete salvestitega (remote
automatic recording), mida on kirjeldatud EUROBATS-i juhendis nr 5 ptk-des 3.2 ja 3.9 (Guidelines
for surveillance and monitoring of European bats, 3. edition). Andmete kogumine toimub nahkhiirte
aktiivsusperioodil kevadest sügiseni (aprillist oktoobrini, sõltub aasta ilmastikust) nii automaatsete
ultrahelisalvestite kui ka tavaliste nahkhiiredetektoritega (käsidetektorid). Käsidetektoritega
vaatluste tegemisel tuleb arvestada ilmaoludega, mis mõjutavad nahkhiirte lennuaktiivsust.
Kaardistatakse kõik nahkhiirte vaatlused, sh kolooniad. Tähtsaim vaatlusperiood on juunis-juulis, kui
nahkhiirtel on poegimiskolooniad ning sügisrände ajal augusti lõpus. Nahkhiireliikide määramine
toimub visuaalsete vaatluste, käsidetektorist kuuldava hääle ja salvestatud ultrahelide hilisema
analüüsi abil. Koostatakse iga uuritava ala kohta loend leitud nahkhiireliikidest. Vaatlused esitatakse
geoinfosüsteemis, milles on ruumiandmed ja nendega seotud tekstilised andmed. Määratakse
nahkhiirte suhtelise arvukuse sesoonsed muutused kasutades kalibreeritud mikrofonidega
automaatseid salvesteid, mis on seadistatud identselt. See võimaldab kõige paremini võrrelda eri
piirkondi omavahel ja anda neile väärtushinnang nahkhiirte elupaigana. Igal uuritaval alal töötab
vähemalt üks automaatne salvesti kogu nahkhiirte aktiivsusaja jooksul kevadest sügiseni.
Analüüsitakse erinevate nahkhiireliikide hukkumise riski planeeritavates tuuleparkides.
Uuringus käsitletakse kõiki tuulepargi arenduse etappe (vt ptk 1.3), sh võimalikku kumulatiivset
mõju teiste piirkonda kavandavate tuuleparkidega (vt ptk 4.14). Uuringu tulemustega arvestatakse
tuulikute ja tehnovõrkude asukohtade määramisel. Uuringu raames pakutakse vajadusel välja ka
võimalikud leevendusmeetmed ning ehitusjärgsed seiremeetmed (sh seire metoodika). Uuring
vormistatakse eraldi aruandena ning see on sisendiks planeeringulahenduse ja KSH aruande
koostamiseks. Uuringu läbiviia on nahkhiireuurija Lauri Lutsar (vt ptk Detailplaneeringu ja KSH
osapooled).
4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele
Roheline võrgustik
KSH aruande koostamisel analüüsitakse planeeritava tuulepargi rajamise- käitamis- ja
likvideerimisaegset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Mõjust lähtuvalt on võimalik
otsustada, kas ja millises mahus ning millistel tingimustel ja millise ruumipaigutusega on
kavandatavat tegevust võimalik ellu viia. Hinnangu aluseks on ekspertarvamus lähtudes olemas-
olevatest materjalidest, läbiviidavate linnustiku ja nahkhiirte uuringute (vt ptk-d 4.1.1 ja 4.1.2)
tulemustest ning kaardianalüüsist.
29 Introduction to the Agreement | UNEP/EUROBATS
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
26 / 35
Vääriselupaigad
DP ala põhjaosas asuvad vääriselupaigad VEP124064 ja VEP206287 jäävad eeldatavasti kavandatava
tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu mõjualast välja, kuna tuulikute kavandamine sinna on
linnustikust tulenevate piirangute tõttu ebatõenäoline.
Võimalik mõju planeeringuala keskosas asuvale vääriselupaigale VEP206288 selgitatakse KSH
aruande koostamisel planeeringulahenduse täpsustumisel. Vastavalt Türi valla üldplaneeringuga
seatud tingimusele tuleb planeeringu koostamisel jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulikupargiga
kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks.
Mõju vääriselupaikadele hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate materjalide ning
kaardianalüüsi alusel.
4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile
DP ala piirkonda jääb mitmeid vooluveekogusid (vt ptk 2.7). Tuuleparkide rajamisega saab
potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse
veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele
avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse
alusel ehituskeeluvööndid, mille järgimisel ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.
DP ala läbiv Mädara jõgi on maaparandussüsteemide eesvool. Tuuleparkide rajamisel on võimalik
maaparandussüsteemide kahjustamisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Kuivendatud maa-
aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine
vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.
DP ala jääb enamuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, vaid üksik Kolu küla piirkond on kaitsmata
maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele võib
avalduda nii otseselt kui ka kaudselt ning on seotud peamiselt tuulepargi ehitus- ja
likvideerimisetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud peamiselt tuuliku vundamentide rajamise ning
likvideerimisaegne mõju vundamentide lammutamisega. Kavandatavate tuulikute täpne tüüp ei ole
käesolevalt teada. Vundamendi ehitamiseks on eelnevalt vaja rajada auk ning võimalik, et ka vaiade
rammimine, mis võib mõjutada põhjavee kvaliteeti. DP alal ega selle vahetus läheduses puurkaeve
ei asu. Vundamentide lammutamine võib samuti mõjutada vee kvaliteeti. Nõrgalt kaitstud ja
kaitsmata põhjavee tõttu võivad selle kvaliteeti mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse
lekkimine keskkonda), mis on võimalikud nii tuulepargi ehitamise, kasutamise kui ka likvideerimise
etapis. Töökorralduslike meetmete ja tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega ning avarii
juhtumisel selle asjakohase likvideerimisega on oluline negatiivne mõju välditav. Mõju põhjaveele
võib kaasneda ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda. Kõrge
põhjaveetasemega piirkonnas on suurem risk põhjavee kerge reostatavus ja sellest tingitud võimalik
vee kvaliteedi halvenemine. Tuulikute töötamise ja kaasneva taristu kasutamisega olulist negatiivset
mõju põhjaveele eeldada ei ole.
Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii tuulepargi ala ja tuulikute asukohast, põhjavee kaitstusest
konkreetsel alal, vundamentide tüübist ja nende rajamise sügavusest kui ka kasutatavast
tehnoloogiast. KSH aruandes hinnatakse mõju põhja- ja pinnaveele eksperthinnanguna keskendudes
tuulikute ehitamise ja likvideerimisega kaasnevatele mõjudele.
4.4. Mõju maardlatele
Planeeritava tuulepargi mõjualasse maardlaid ei jää. Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu
asukohtade selgumisel saab täpsustada, kas neil võib olla mõju Lintsi kruusamaardlale. Koosmõju
karjääri tegevusega võib avalduda tuulepargi ehitusetapis kui materjalide transportimisel
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
27 / 35
kasutatakse samu teid, mille kaudu toimub karjääridest maavara transport. Tõenäoliselt oluline mõju
puudub. Hinnang antakse ekspertarvamusena olemasolevate materjalide ning kaardianalüüsi alusel.
4.5. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale
Tuulikute mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusetapis ning on seotud tuulikute ja nendega
kaasneva taristu rajamisega. Mõju on seotud nii pinnase jäädava hävimisega (ehitiste alune pinnas)
kui ka olemasoleva struktuuri ja niiskusrežiimi rikkumisega tallamise tõttu (ehitustööd, masinate
liikumine). Muutused pinnases ja selle niiskusrežiimis võivad mõjutada ka mullastikku väärtuslikul
põllumajandusmaal ning seeläbi selle säilimist sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Mõju ulatus ja olulisus sõltub kavandatavate tuulikute arvust ja kaasnevast taristust ning ehitustööde
teostamise spetsiifikast. Mõju hinnatakse ekspertarvamusena planeeringulahenduse alusel.
4.6. Mõju väärtuslikule maastikule
Kavandatava tuulepargi võimalikku mõju Laupa-Jändja väärtuslikule maastikule hinnatakse
ekspertarvamusena planeeringulahenduse alusel. Visuaalse mõju hinnangu aluseks koostatakse
visualiseeringud vaatepunktidest, mis selgitatakse välja koostöös Türi vallaga (vt nähtavusanalüüsi
ja visualiseeringute koostamise kirjeldust ptk 4.8).
4.7. Mõju õhukvaliteedile, sh müra
Tuuleparkide mõju välisõhu kvaliteedile on eeskätt seotud välisõhus leviva müraga, mis jaguneb
ehitus-, kasutus- ja sulgemisaegseks. Ehitus- ja sulgemisaegne müra (tekib seoses ehitusmasinate
ja seadmete töö ning sõidukite liikumisega, nt tuuliku vundamendi paigaldus/eemaldustööd) on
ajutine ning töökorralduslike meetmetega on võimalik hoida seda normide piires. Ehitus- ja
sulgemisaegset mõju kirjeldatakse eksperthinnanguna.
Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende töötamine (labade
liikumine). Müra tekitavad ka tuuliku mehaanilised osad nagu käigukast ja mootor ning tuulepargi
teenindamiseks rajatud taristu elemendid (nt alajaamad), kuid viimased ei ole olulise tähtsusega.
Tuulikute töötamisega kaasnev müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus sõltub nii tuulikute
arvust, kõrgusest ja võimsusest kui ka tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, maastiku
eripäradest ning muust maakasutusest piirkonnas. Müratasemete väljaselgitamiseks viiakse läbi
müra modelleerimine. Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ kehtestatud müra normtasemed.
Tuulikud nagu paljud teised heliallikad põhjustavad ka madalsageduslike helisid. Mõju on seotud
kasutusetapiga (tuulikute töötamisega). Mõõtmised tuuleparkides ja uuringud ei ole seni aga
tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus need põhjustaksid inimestele tervisemõjusid. On
leitud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli on samal tasemel kui looduslik foon30. Samas
on tuuleparkide puhul oluline tagada, et nende poolt tekitatav madalsageduslik müra, aga ka
infraheli, vastaks piirkonda jäävates tundlikes hoonetes õigusaktidega kehtestatud piirväärtustele31.
30 Somatic Responses to Low Frequency Noise. Leventhall, 2006; Infrasound Does Not Explain Symptoms
Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities
2020:34. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P.,
Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M, 2020 31 Madalsagedusliku müra piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
28 / 35
Õhusaasteainete teke ja levik välisõhus on seotud peamiselt ehitus- ja lammutustöödega. Eeskätt
pinnasetööde ja tolmavate ehitusmaterjalide käsitlemisega, aga ka masinate ja seadmete töö ja
sõidukite liiklemisega ehitusplatsidel ning neile suunduvatel teedel (heitgaasid). Tegemist on
lühiajalise mõjuga, mida sarnaselt ehitus- ja sulgemisaegsele mürale on töökorralduslike võtetega
võimalik hoida normide piires. Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste32 ületamist
ning seega olulise negatiivse mõju teket eeldada ei ole. Tuulepargi töötamisel ja selle teenindamiseks
mõeldud taristu kasutamisel tekib õhusaasteaineid marginaalselt. Mõju välisõhu kvaliteedile jääb ka
kasutusetapis eeldatavalt väheolulisele tasemele. Tuuleparkide rajamise mõju välisõhu kvaliteedile
õhusaasteainete osas on laiemas plaanis pigem positiivne, kuna aitab vähendada fossiilsete kütusete
kasutamist ning nende põletamisel tekkivaid saasteaineid.
4.8. Mõju tervisele ja heaolule
Tuulepargi peamine mõju inimese tervisele ja heaolule on seotud käitamisaegse müra ja varjutusega
ning maastikuilme muutusega (visuaalne mõju). Mõjude hindamiseks teostatakse müra ja varjutuse
modelleerimine ning koostatakse visualiseeringud.
Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra
normtasemed, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud
madalsagedusliku müra piirväärtused ning sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja
infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“
sätestatud infraheli piirväärtused. Müra mõju hindamisel võetakse aluseks, et kui müra vastab
eelnevalt viidatud määruste normtasemele/piirväärtusele, siis olulist ebasoodsat mõju eeldada ei ole.
Mõju hindamisel analüüsitakse tuulepargi töötamisel tekkivat varjutust ja selle mõju tundlikele
objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Määratakse elektrituulikutest tingitud varjutuse ajaline
kestvus (h/a) kartograafiliselt ning antakse tekstiline eksperthinnang varjutuse mõjule. Töö raames
koostatakse varjutuskaardid halvima teoreetiliselt võimaliku ja reaalselt tõenäolise olukorra kohta.
Reaalselt tõenäolise olukorra osas koostatakse varjutuskaardid nii metsaaladega arvestava kui
mittearvestava olukorra osas. Tundlikel aladel, kus varjutuskaardi alusel võib esineda varjutust,
koostatakse varjutuskalendrid. Varjutuse modelleerimine teostatakse spetsiaaltarkvaraga.
Kavandatavate tuulikutega seotud visuaalseid muutusi maastikus kirjeldatakse ja hinnatakse
nähtavusanalüüsist ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta koostatavatest
visualiseeringutest lähtuvalt. Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi
alusel on elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt või kus esineb
oluline avalik huvi (nt lähimad keskusalad). Visualiseeringute vaatepunktid selgitatakse välja
koostöös Türi vallaga. Visuaalse mõju seisukohast olulised mõjutatavad keskkonnaelemendid on
kultuurimälestised ja nende vaatekoridorid ning maastiku esteetiline väärtus, sh väärtuslikud
maastikud, ilusad teelõigud ja ilusad vaatekohad. Muutuste tulemusi kirjeldatakse ja hinnatakse
olulisuse seisukohast. Sisendina kasutatakse mh hinnangut kultuuriväärtustele, väärtuslikele
maastikele ja ilusa vaatega kohtadele. Hinnangut ei anta selles osas, kas muutus on positiivne või
negatiivne, vaid kas muutus maastikupildis on suur või vähemärgatav. Kumulatiivset mõju
hinnatakse seoses teiste lähipiirkonda kavandatavate tuuleparkidega. Teisi olemasolevaid või
perspektiivseid suuremõõdulisi industriaalobjekte piirkonna maastikus teadaolevalt ei ole. Visuaalse
mõju hindamisel juhindutakse mh 2020. a AB Artes Terrae OÜ koostatud „Meretuulikuparkide
ning infraheli piirväärtused sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete
piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. 32 Kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
29 / 35
arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist’’ või
või samaväärsest metoodikast.
4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Mõju tööhõivele
Tihti tuuakse tuuleparke planeerides positiivse mõjuna välja, et tuulepargid loovad uusi töökohti.
Teadusuuringutes on hinnatud, et ühe MW tuulepargi rajamine ja käitamine võib luua keskmiselt 4-5
otseselt tuulepargiga seotud töökohta, kaudselt mõjutada aga isegi keskmiselt 8-9 töökoha
tekkimist.33 Planeeringulahenduse väljatöötamisel hinnatakse, kas planeeringu elluviimine võib
mõjutada kohalikku tööhõivet ning kas ja milliseid töökohti võib tuulepark valda juurde tuua.
Mõju hindamisel tuginetakse teaduskirjandusele ja tuuleparkide näidetele.
Mõju kinnisvara väärtusele
Mõju hindamise käigus antakse üldine hinnang kinnisvara hinna muutustele – kas tuulepargi
rajamine võib mõjutada kinnisvara väärtust. Eeldatavasti jääb hinnang üldisele tasemele, sest täpsed
kinnisvaratehingute andmed ei ole mõju hindajale kättesaadavad.
Mõju hindamisel tuginetakse teaduskirjandusele ning ka rajatud tuuleparkide asukohtade näidetele
(vastavalt kättesaadavatele andmetele kas omavalitsuse või asustusüksuse täpsusega).
Mõju elanike tuludele
Hinnatakse kasu, mida võivad kohalikud elanikud tuulepargi rajamisest saada. Kasu avaldub
tuulikute talumistasu (elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu)34 saamise
kaudu. Mõju hinnatakse kaardianalüüsi abil (lähtudes talumistasu reguleerivatest õigusaktidest ja
planeeringulahendusest). Võimalusel tuuakse välja ka kaudsed hüved kohalikele elanikele ehk
tuulepargist tulenev taluvustasu (keskkonnahäiringu hüvitamise tasu)35 KOV-ile ning selle
investeerimisvõimalused kohaliku elu hüvanguks.
Mõju ettevõtetele
Hinnatakse, kas tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku ettevõtlust. Mõju võib avalduda
ennekõike otseliini rajamise võimaluse näol. Mõjude hindamisel antakse üldine ülevaade, kas
tuulepargi lähiümbruses võib olla ettevõtteid, kes võiksid kasu saada võimalikust otseliinist.
Mõju hindamisel tuginetakse kaardianalüüsile, ekspertarvamusele ja teaduskirjandusele, samuti
olemasolevate tuuleparkide näidetele.
4.10. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta
Tuulepargi arendamisel tekib jäätmeid peamiselt ehitus- ja sulgemisetapis. Kasutusaegne
jäätmeteke on seotud varuosade ja tuulikute hooldamisel tekkivate jäätmetega (nt õlid, määrdeained
vms), mille kogus on väheoluline. Tuulepargi ehitusaegset jäätmeteket saab võrrelda tavapärase
ehitustegevusega kaasneva jäätmetekkega ning jäätmekäitlusnõudeid järgides ei ole eeldada, et
sellega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju.
KSH aruandes analüüsitakse ehitusaegset jäätmeteket ja jäätmete käitlemise võimalusi. Kuigi
tuulikute eluiga silmas pidades ei ole täna teada, milliseks osutuvad kasutuselt kõrvaldatud tuulikute
käitlusvõimalused tuulepargi sulgemisel, siis pööratakse siiski tähelepanu ka sulgemisaegsele
33 Aldieri, L. et al „Wind Power and Job Creation“ – Sustainability 2020, 12, 45; doi:
https://doi.org/10.3390/su12010045 34 Alus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lg 2 35 Alus: Keskkonnatasude seaduse ptk 31
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
30 / 35
jäätmetekkele ja tekkivate jäätmete võimalikule käitlemisele. Sulgemisaegset jäätmeteket
käsitletakse tänaste teadmiste valguses.
Teemat käsitletakse eksperthinnanguna.
4.11. Mõju kultuuripärandile
Kuna kultuurimälestisi DP alale ei jää, siis mõju neile puudub.
DP ala ei kattu Türi valla üldplaneeringu kohaste arheoloogiatundlike aladega, seega mõju neile
puudub. Samas on veel välja selgitamata, kuhu rajatakse tuulepargi toimimiseks vajalik taristu.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.2 kohaselt: Suuremate maastikku muutvate rajatiste (sh teede,
karjääride, uute suuremate hoonete vms) kavandamiseks tuleb ka väljaspool kultuurimälestiste või
nende kaitsevööndi ala küsida Muinsuskaitseameti arvamust eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi
säilimine. Lisaks riigi kaitse all olevatele mälestistele on maastikul palju juba avastatud, kuid veel
kaitse alla võtmata arheoloogilisi paiku (sh kalmistud, elupaigad jms), samuti avastamata, kuid
samas prognoositavat arheoloogiapärandit. Arheoloogiatundlike alade analüüs põhineb olemasoleval
infol mälestiste, muististe ja leiuteadete kohta, arvestades piirkonna asustuse ajalugu ja
looduskeskkonna tingimusi.
Lähtudes eeltoodust tuleb planeeringu koostamisel selgitada kavandatava tuulepargi toimimiseks
vajaliku taristu asukoht ning selle kattumisel Karjaküla arheoloogiatundliku alaga selgitada
koostöös Muinsuskaitseametiga seonduva arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus. Lisaks tuleb nii
üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikul alal kui ka mujal ehitustööde käigus
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses (MuKS)
ette nähtud nõuete järgmine (vt MuKS § 31).
Võimalik mõju pärandkultuuriobjektidele sõltub tuulikute paigutusest ning tuulepargi toimimiseks
vajaliku taristu asukohast, mis selgub planeeringu koostamise käigus. Võimalusel tuleb tuulikute
asukohtade kavandamisel arvestada pärandkultuuriobjektide paiknemisega ning kui objektid ei ole
veel hävinenud, siis vältida nende kahjustamist määral, mis põhjustaks nende hävimise. Mõju
hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate andmete ja kaardianalüüsi alusel.
4.12. Muude asjakohaste mõjude hindamine
Mõju riigi eesmärkide saavutamisele energeetika valdkonnas
Mõju hindamisel hinnatakse seda, kuidas toetab planeeringu elluviimine riigi eesmärkide saavutamist
energeetika valdkonnas. Energiamajanduse korralduse seaduse järgi peab aastaks 2030 kogu Eestis
tarbitav elektrienergia pärinema taastuvatest energiaallikatest.36 Riik ei ole käesoleva dokumendi
koostamise hetkeks siduvates strateegilistes dokumentides täpsemalt määranud, kuidas on kavas
see eesmärk saavutada, kuid riikliku kliima- ja energiakava järgi peaks tuuleenergia abil elektri
tootmine kasvama umbes 4 korda.37 Euroopa Komisjonile esitatud uue kliima- ja energiakava kavandi
järgi oleks taastuvenergia tehnoloogiate panus eesmärkidesse järgmine (vt Tabel 8):
36 Energiamajanduse korralduse seadus (RT I, 05.07.2016, 3; RT I, 30.06.2023, 8), § 321 lg 1. 37 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ – Eesti teatis Euroopa Komisjonile määruse (EL) 2018/1999
artikli 3 lõike 1 alusel, lk 24. Kättesaadav MKMi kodulehel: https://www.mkm.ee/energeetika-ja-
maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava (viimati külastatud 20.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
31 / 35
Tabel 8. Summaarne lõppenergia kogutarbimine taastuvenergia tehnoloogiate kaupa
(GWh/aastas; sulgudes nominaalvõimsus (MW)). Allikas: Eesti riikliku energia- ja
kliimakava aastani 2030 ajakohastamise versiooni kavand38
2020 2022 2025 2027 2030
Hüdroenergia 30 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW)
Tuuleenergia 844
(310 MW)
664
(310 MW)
974
(520 MW)
2624
(810 MW)
6840
(2310 MW)
Sh maismaatuuleenergia
844 (310 MW)
664 (310 MW)
974 (370 MW)
2624 (810 MW)
3124 (1310 MW)
Sh meretuuleenergia 0 0 0 0 3715
(1000 MW)
Päikeseenergia 245
(290 MW)
506
(607 MW)
936
(1100 MW)
936
(1100 MW)
1000
(1200 MW)
Biomass 1746
(1300 MW)
1400
(1050 MW)
1540
(1100 MW)
1540
(1100 MW)
1540
(1100 MW)
Tuuleenergia puhul on kavandis märgitud, et meretuuleenergia prognoos kehtib juhul, kui valitsus
otsustab meretuuleparkide toetamise kasuks.
Mõju hindamisel tuginetakse avalikele dokumentidele ja õigusaktidele, sh arvestatakse koostatavat
energiamajanduse arengukava aastani 203539 ning avalikke andmeid tuulikute kohta.
Mõju KOV-i eesmärkide saavutamisele ning kuludele ja tuludele
2023. a valminud planeeringuõiguse arengute ja võrdlusriikide uuringu40 järgi on taastuvenergia
projektides üheks probleemteemaks, mida kohtutes on käsitletud, vastuolu KOV-i strateegiliste
eesmärkidega. Seega analüüsitakse üldisel tasemel, kuidas toetab või takistab planeeringu
elluviimine omavalitsuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Hinnatakse ka mõju omavalitsuse
tuludele ja kuludele, sest ka see mõjutab omavalitsuse suutlikkust eesmärke saavutada.
Mõju hindamisel tuginetakse avalikele dokumentidele ja omavalitsuse andmetele,
juhendmaterjalidele ning teaduskirjandusele.
Mõju maakasutusele
Kas ja kuidas mõjutab tuulepargi rajamine praegust maakasutust? Kõigepealt antakse ülevaade,
kuidas kasutatakse maad planeeringualal praegu ja kuidas võib maakasutus planeeringulahenduse
elluviimisel muutuda.
Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele, kaardianalüüsile ning olemasolevatele näidetele,
samuti teaduskirjandusele.
38 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 10.08.2023. Kättesaadav:
https://commission.europa.eu/system/files/2023-08/Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_ee.pdf (viimati
külastatud 09.04.2024) 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (esimene tööversioon valminud 17.11.2023, käesoleva
dokumendi koostamise seisuga toimuvad avalikud arutelud, kooskõlastamine ja vastuvõtmine on plaanitud
aastatesse 2024-2025). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (viimati
külastatud 10.04.2024) 40 Roheplaan OÜ, Ernst & Young Baltic AS, Advokaadibüroo Rask OÜ. „Võrdlusriikide juhtumianalüüs
planeerimissüsteemi ja planeerimisõiguse viimase aja olulisematest muudatustest ja reformidest kohanemaks
oluliste trendide ning uute väljakutsetega“, 2023. Kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://planeerimine.ee/vordlusriikide-juhtumianaluus/ (viimati külastatud 20.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
32 / 35
4.13. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega
KSH aruande koostamisel analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide rajamise mõju kliimamuutustele.
Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide töötamise potentsiaalset mõju kliimamuutustele võrreldes
fossiilsete kütuste kasutamisega. Ulatuses, kuivõrd see detailplaneeringu etapis on võimalik,
võetakse arvesse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälge. Tähelepanu pööratakse ka tuuleparkidega
kaasneva lokaalse kliimamõju võimalikkusele ning kliimamuutustega arvestamisele tegevuse
kavandamisel.
Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ja kvalitatiivselt. Detailseid tuulikute elutsükli kasvuhoone-
gaaside heite arvutusi läbi ei viida, kuna selles etapis ei ole teada kasutatavate tuulikute täpsed
mudelid ega muud tuulepargi rajamise detailid, mis on seotud tuulikute transpordi, ehitustöödega
vms. Mõju hindamisel tuginetakse olemasolevate andmetele, sh uuringutele ja kirjandusele teiste
tuuleparkide kohta.
4.14. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus
DP ala piirkonnas ei asu ohtlikke ettevõtteid ega riigikaitselisi objekte, seega mõju neile puudub.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, ei ole eeldada piiriülese mõju esinemist.
Kumulatiivne mõju võib esineda seoses läheduses asuva Lintsi kruusakarjääris toimuva
kaevandustegevusega – tuulepargi ehitusaegne masinate liikumine (müra) piirkonnas.
Koosmõju võib esineda ka seoses teiste tuuleparkide kavandamisega. Nt lähim Türi valla
üldplaneeringu kohane potentsiaalne tuulepargi ala jääb DP alast ca 4 km kaugusele põhjasuunas,
lähimad planeeritavad tuulealad Põhja-Pärnumaa vallas asuvad DP alast ca 10 km kaugusel
edelasuunas. Erinevate tuuleparkide võimalik koosmõju linnustikule, nahkhiirtele ning visuaalsete
mõjude võimalikkus selgitatakse KSH aruande koostamisel.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
33 / 35
5. Ajakava ja koostöö
5.1. Ajakava
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsess järgib järgmist orienteeruvat ajakava.
Tabel 9. Orienteeruv ajakava
TOIMUMISE AEG/TÄITMINE
DP koostamise ja KSH läbiviimise algatamine 29.03.2023
Lepingu sõlmimine ehk tööde algus 05.12.2023
Uuringud
Uuringud (linnustik, nahkhiired, müra, rohevõrgustik, visuaal ning geoalus,
mis teostatakse hiljem tuulikute lõplikes asukohtades)
24 kuud
Kinnistuomanikele müra ja varjutuse modelleerimise tulemuste tutvustus 2024 II poolaasta
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi etapp
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine 4 kuud
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)
Aprill-mai 2024
Laekunud ettepanekutele vastamine, materjalide täiendamine Mai-juuni 2024
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel
Juuli 2024
KSH aruande ja DP põhilahenduse koostamise etapp
DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine 4 kuud arvates
uuringute valmimisest
DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu tutvustamine Türi Vallavolikogule Vastavalt vajadusele
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)
14 päeva
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel ning koostöö tegijatele ja kaastavatele e-postiga
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) 1 kuu
Kirjalikele arvamustele vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu ja esitatakse seisukoht ajalehes
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine ettepanekute alusel 1 kuu
Avaliku arutelu ajast teavitamine ajalehes ja valla kodulehel Vastavalt
vajadusele
DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu 1 kuu
Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja valla kodulehel
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2 kuud
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
34 / 35
esitamine kaasatutele
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt seisukohtadele
Laekunud seisukohtadele vastamine
Vajadusel kooskõlastamise kordamine
KSH tulemuste lisamine DP-sse
1 kuu
DP vastuvõtmine, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele e-postiga
2 kuud
DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine 2 kuud
DP esitatakse heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 3 kuud
DP kehtestamine ja sellest teavitamine 2 kuud
Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa-ametile
2027 II poolaasta
5.2. Kaasamine ja koostöö
Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
• Kaitseministeerium
• Kliimaministeerium
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Politsei- ja Piirivalveamet
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
• Põllumajandus- ja Toiduamet
• Terviseamet
• Muinsuskaitseamet
• Maa-amet
• Päästeamet
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud,
kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud:
• Riigimetsa Majandamise Keskus
• Keskkonnaagentuur
• Karjaküla, Jõeküla ja Kolu külade külavanemad
• Elering AS
• Elektrilevi OÜ
• Piirinaabrid
Nimekiri täieneb töö käigus.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
35 / 35
5.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest
Koostatakse seisukohtade laekumise järgselt
Tere!
Saadan Türi Vallavalitsuse kirja, mis on lisatud manusesse.
Lugupidamisega
Ülle Surva
maakorraldusspetsialist
[email protected]
5340 6933
TÜRI VALLAVALITSUS
Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460
72213 Türi linn, Türi vald
JÄRVA MAAKOND
E-post [email protected]
Internet www.tyri.ee
Arvelduskonto
EE731010702003740008
AS SEB Pank
Nimekirja alusel
Kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.4/1550
Türi valas Karjaküla tuulepargi detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine
Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39 algatati Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu
küla alal detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ala
suurus on orienteeruvalt 760 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
eesmärk on rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale
taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid). Planeeringuga muudetakse
maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel
moodustatakse eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite
rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega
varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa
avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks.
Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamisel
lähtutakse üldplaneeringust tulenevates taastuvenergia arendamisele seatud tingimustest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 kohaselt esitame Türi valda kavandatava Karjaküla
tuulikupargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi ettepanekute tegemiseks.
Ettepanekud palume esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Detailplaneeringu
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on lisatud käesolevale
kirjale.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Ülle Surva
maakorraldusspetsialist
Lisa: Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
[email protected], 5340 6933
2(2)
Kaitseministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Maa-amet
Päästeamet
Töö number 23000100
Tellija Türi Vallavalitsus
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 22.04.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi
detailplaneering ja KSH Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programm
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
2 / 35
DP algatamine 29.03.2023
DP kaardirakendus https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.ht
ml?id=f9c493cdeac44d5f93ea15dd7a447855
Kasutatud lühendid:
DP - detailplaneering
EELIS - Eesti looduse infosüsteem
JKI - jõgede kalastiku indeks
KALA - kalastik
KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH - keskkonnamõju hindamine
KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV - kohalik omavalitsus
LS - lähteseisukohad
MuKS - muinsuskaitseseadus
PEP - püsielupaik
PlanS - planeerimisseadus
VEP - vääriselupaik
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
3 / 35
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4
DETAILPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .................................................................... 5
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....................................................... 6
1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................... 6 1.2. Türi valla üldplaneeringu nõuded tuuleparkide planeerimiseks ................................... 7 1.3. Tegevuse etapid ................................................................................................... 9 1.4. Alternatiivide käsitlus ......................................................................................... 10
2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 11
2.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 11 2.2. Taristu .............................................................................................................. 11 2.3. Ettevõtlus ja tööhõive ......................................................................................... 12 2.4. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad ...................................................... 15 2.5. Maavarad ja maardlad ........................................................................................ 15 2.6. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia .................................................................... 15 2.7. Veekeskkond ..................................................................................................... 16 2.8. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 17 2.9. Roheline võrgustik ja vääriselupaigad ................................................................... 18 2.10. Kultuuripärand, sh pärandkultuuriobjektid ............................................................. 19
3. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................. 21
3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 21 3.2. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 21 3.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 21 3.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused ........................................................ 22
4. EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE MÕJU HINNANG ....................................... 23
4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele ......... 23 4.1.1. Linnustik ........................................................................................................... 24 4.1.2. Nahkhiired ........................................................................................................ 25 4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele .................................................. 25 4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile ...................................................................... 26 4.4. Mõju maardlatele ............................................................................................... 26 4.5. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................. 27 4.6. Mõju väärtuslikule maastikule .............................................................................. 27 4.7. Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................. 27 4.8. Mõju tervisele ja heaolule .................................................................................... 28 4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................... 29 4.10. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta ................................................................. 29 4.11. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 30 4.12. Muude asjakohaste mõjude hindamine .................................................................. 30 4.13. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega .......................................................... 32 4.14. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus ............................................ 32
5. AJAKAVA JA KOOSTÖÖ .................................................................................... 33
5.1. Ajakava ............................................................................................................ 33 5.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 34 5.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest ....................................................................... 35
Lisa Planeeringu kaardirakendus
https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=f9c493cdeac44d5f93ea15dd7a447855
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
4 / 35
Sissejuhatus
Vestman Solar OÜ (arendaja) esitas Türi Vallavalitsusele taotluse (registreeritud Türi Vallavalitsuse
dokumendiregistris 05.03.2023 nr 7-1.4/965) Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu küla alal
detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga selgitada Türi valla üldplaneeringuga määratud
tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,
võimsus, paigutus). Samuti soovis arendaja püstitada ühe tuulegeneraatori väljaspoole
üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala ning leida detailplaneeringu menetluse
käigus tuulegeneraatori sobiv asukoht ja parameetrid ning hinnata võimalikud mõjud.
Detailplaneeringu (DP) koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on
algatatud Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel analüüsis arendaja võimalikke
mõjusid kohalikele elanikele ning otsustas loobuda üksiktuuliku kavandamisest väljaspoole
üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala. Seega on käesolevas dokumendis
käsitletud DP alana vaid Türi valla üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala.
DP ala suurus on ca 678 ha ning on arvestatud, et DP koostamise protsessi käigus võib planeeringuala
tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel
täiendatakse DP koostamist eraldi otsusega ning vajadusel kaasatakse DP protsessi laienenud alale
jäävate maade omanikud.
Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikest 7 lähtutakse DP menetlemisel juhul, kui DP
koostamisel on nõutav KSH, üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. KSH programmi
koostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
sätestatud sisunõuetest.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
5 / 35
Detailplaneeringu ja KSH osapooled
Detailplaneeringu ja KSH töörühma liikmed on:
Skepast&Puhkim OÜ-st:
- Jüri Hion, projektijuht
- Piret Kirs, detailplaneeringu koostaja, sh valdkondadest: rohevõrgustik ja visuaalne mõju
- Veronika Verš, KSH juhtekspert, KMH litsents nr KMH0160, (valdkonnad: kultuuripärand ja
pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad)
- Raimo Pajula, keskkonnaekspert (valdkonnad: elustik, kaitstavad loodusobjektid, Natura
2000 alad, vääriselupaigad, roheline võrgustik)
- Vivika Väizene, keskkonnaekspert (valdkonnad: geoloogia, maavarad, pinna- ja põhjavesi)
- Annemari Kask, keskkonnaekspert (valdkonnad: mõju tervisele, jäätmeteke)
- Kaarel Karolin, keskkonnaekspert (valdkond: kliimamuutused)
- Marion Mets, sotsiaalmajanduslikud (asjakohased) mõjud
- Marko Lauri, geoinformaatika spetsialist
- Eno Lints, BIM ekspert (valdkond: visuaalne mõju)
Lisaks on töörühma kaasatud:
- Aarne Tuule, linnustiku uuringu läbiviija
- Lauri Lutsar, nahkhiireuurija
- Piret Toonpere (LEMMA OÜ), tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs (modelleering ja
hinnang, vajadusel ka madalsagedusliku müra levik); tuulepargi varjutuse modelleerimine
ja hinnang; nähtavusanalüüs ja visualiseeringute koostamine.
Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavaid eksperte.
DP koostamise korraldaja:
Türi Vallavalitsus, kontaktisik maakorraldusspetsialist Ülle Surva, tel 5340 6933, e-post
Huvitatud isik (arendaja):
Vestman Solar OÜ, kontaktisik Hannu Lamp, tel 514 1800, e-post [email protected].
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
6 / 35
1. Detailplaneeringu lähteseisukohad
1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud
tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,
võimsus, paigutus), Joonis 1.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala. Väljavõte planeeringu kaardirakendusest
DP ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi. Haaratud
maaüksused on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.
Planeeringualasse jäävad kinnistud on:
Jõeküla külas
- Lõmmelo (37501:004:0008, maatulundusmaa, pindala 111,92 ha);
- Pohla (37501:004:0060, maatulundusmaa, pindala 15,82 ha);
- Lõmmelotakka (37501:004:0310, maatulundusmaa, pindala 44,08 ha);
- Kongiale (37501:004:0280, maatulundusmaa, pindala 40,77 ha);
- Mädara (37501:004:0940, maatulundusmaa, pindala 54,58 ha);
- Saarepuu (37501:004:0900, maatulundusmaa, pindala 5 ha);
- Kullamaa (37501:004:0290, maatulundusmaa, pindala 35,32 ha);
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
7 / 35
- Ristinõmme (37501:004:0890, maatulundusmaa, pindala 27,39 ha);
Kolu külas
- Tebeni (83604:001:0463, maatulundusmaa, pindala 9,80 ha);
- Kruusaaugu (83604:001:0763, maatulundusmaa, pindala 24,78 ha);
Karjaküla külas
- Türi metskond 174 (83604:001:0117, maatulundusmaa, pindala 7,18 ha);
- Türi metskond 28 (83604:001:0800, maatulundusmaa, pindala 1059,48 ha, DP alas
osaliselt);
- Põlendiku (83604:001:1050, maatulundusmaa, pindala 12,74 ha);
- Jõemetsa (83501:001:0334, maatulundusmaa, pindala 49,25 ha).
Detailplaneeringuga määratakse tuulepargi rajamiseks vajalik krundi piir ja selle kasutamise
sihtotstarve, määratakse ehitusõigus tuulikute rajamiseks, lahendatakse tuulepargi toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalik
asukoht ja tuvastatakse servituutide seadmise vajadus.
Planeeritavate tuulikute maksimaalne masti kõrgus on 200 m ning laba pikkus 90 m.
Tuulepargi liitumine põhivõrguga on kavandatud maakaabliga: Võimalik(ud) liitumispunkt(id)
selguvad planeeringu koostamise käigus (vt ptk 1.4).
1.2. Türi valla üldplaneeringu nõuded tuuleparkide planeerimiseks1
Türi Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 56 kehtestatud Türi valla üldplaneeringuga on Türi valla
haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud kolm potentsiaalset tuulepargiala.
Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja
tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.
Üldplaneeringuga on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks
loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus = tuuliku masti kõrgus + tuuliku tiiviku raadius) ja
suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit.
Üldplaneeringus määratud üldised tingimused tuulikute püstitamiseks, mis on asjakohased
käesoleva DP puhul, on järgmised:
• tuulegeneraatoreid ei tohi kavandada vaatekoridoridesse;
• tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja virgestustegevuse maa-alale
ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori
ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga;
• tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud
sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D);
o väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) riigiteede puhul võib põhjendatud juhtudel
riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid
teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D);
o väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) kohalike teede puhul võib põhjendatud
juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus
elektrituulikuid teele lähemale, kuid üldjuhul mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus
1 Üldplaneering - Türi Vallavalitsus (tyri.ee) (viimati külastatud 08.04.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
8 / 35
(H+0,5D). Tulenevalt riskianalüüsist ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest on
võimalik tuulegeneraatorite rajamine lähemale kui tuuliku kogukõrgus.
• tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust – raadamine on
lubatud üksnes generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks (vt üldplaneeringu seletuskirja skeem 12);
• tuulegeneraatori detailsema lahenduse planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja
tuulikupargiga kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks;
• uute õhuliinide rajamisel alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise
alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb võimalusel vältida väärtuslikke
maastikke ja arvestada õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Võimalusel kaaluda antud
aladele maakaabelliini rajamist;
• uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama
(110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid;
• RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi
arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus
mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l
õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal
metsa majandamist;
• tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende
andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada
Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumiga, Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumiga2. Koostööd tuleb alustada menetluse algstaadiumis;
• RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi
arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus
mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l
õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal
metsa majandamist;
• kui potentsiaalsete tuulikupargi arendamise aladele jäävatel RMK aladel alustatakse
detailplaneeringu koostamisel tuulikupargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside,
montaažiplatside, juurdepääsu teede, trasside ning alajaamade paigutamist, tuleb nende
asukohad välja valida koostöös RMK-ga ja kooskõlastada RMK-ga. Kuna tuulikupargi aladele
jäävatel RMK aladel võivad asuda RMK metsateed, laoplatsid ja maaparandusobjektid, tuleb
nendega detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada. Arvestada tuleb ka
maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal maaparandussüsteemide toimimisega ja
terviklikkust tagavate meetmetega, et kavandatav tegevus ei muudaks veerežiimi ka
süsteemi ümbritsevatel RMK aladel.
Lisaks on määratud suurte tuulikute püstitamise tingimused järgmiselt:
• järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi;
• alates kahest suurest tuulegeneraatorist koosnev tuulikupark on lubatud püstitada ainult
üldplaneeringus või eriplaneeringus kavandatud tuulikupargialale;
• tuulegeneraatoreid omavahel ja liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised
on lubatud püstitada ka väljaspoole üldplaneeringus kavandatud tuulepargiala;
• üks suur tuulegeneraator on lubatud püstitada väljaspoole tuulikupargiala, kui lähialal (3 km
raadiuses) ei paikne teisi tuulegeneraatoreid;
2 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
9 / 35
• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku
masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter), aga mitte lähemal kui 1000 m;
o elamu omaniku soovil ja DP menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse
alusel (kui see ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja
elamu vahekaugusele vähemalt 1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada
elamule lähemale;
▪ tahteavaldused võib esitada koos DP algatamistaotlusega või DP menetlusprotsessi
käigus;
o kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud suuri tuulegeneraatoreid ühelgi
juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm
(selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine);
• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2000 m;
• tuleb läbi viia KSH, mille käigus on suure tuulegeneraatori rajamiseks sobiva ala
täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest loodus-
kaitselistest tingimustest;
o KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab mõju linnustikule;
o läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju
analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid
täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud konkreetsed
leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi.
Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu
kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist;
o visuaalse mõju analüüsi koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. a koostatud
„Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika;
o koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi
andmisel ning viimase alusel ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed
maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks ning vajadusel
keskkonnameetmed (sh seiremeetmed).
• detailplaneeringus tuleb määrata tuulegeneraatorite absoluutkõrgus;
• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise
elupaikadest on 1 km;
• tuulikupargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata
kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine.
Ennekõike on vajalik, et tuulikuparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel
arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle
tagamiseks.
DP koostamisel lähtutakse üldplaneeringu tingimustest tuulikute kavandamiseks.
1.3. Tegevuse etapid
Mõjude hindamisel käsitletakse võimalikke mõjusid seoses tuulepargi järgmiste etappidega:
• ehitamine – ala ettevalmistamine ehitustegevuseks (nt metsa raadamine, maa
kuivendamine, pinnasetööd) ja ehitustegevuse läbiviimine (tuulikute vundamentide
rajamine, tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu väljaehitamine, tuulikute
paigaldamine);
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
10 / 35
• kasutamine – tuulikute töötamine, hooldamine ja remont ning tuuleparki teenindava taristu
kasutamine, hooldamine ja remont;
• sulgemine (likvideerimine) – tuuleparkide likvideerimine (tuulikute demonteerimine,
vundamentide eemaldamine, vajadusel tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu
likvideerimine) ja kasutusel olnud alade korrastamine.
1.4. Alternatiivide käsitlus
Alternatiividena saab käesolevas KSHs käsitleda nt tuulikute erinevat paigutust planeeringuala
raames, samuti erinevaid tuulikute parameetreid. Käesoleva dokumendi koostamisel on aluseks
arendaja pakutud tuulikute esialgne paigutus, mis on kajastatud alljärgneval joonisel (Joonis 2).
Joonis 2. Tuulikute esialgne paigutus planeeringualal
Milline on tuulikute reaalne paigutus ja maksimaalne võimalik arv ning kas on vajalik käsitleda ka
erinevate parameetritega tuulikuid, selgub planeeringu koostamise käigus läbiviidavate uuringute ja
KSH tulemusel.
Planeeringu koostamisel selgitatakse ühtlasi, millised on võimalused tuulepargi ühendamiseks
põhivõrguga. Selleks pakutakse välja mitu liitumispunkti ja maakaabli liitumistrassi asukohta: variant
liituda põhja suunas asuva Türi valla üldplaneeringu kohasele tuulealale planeeritava tuulepargiga
(Lungu ja/või Kädva küla piirkonnas, vt planeeringu kaardirakendust) või liitumine kavandatavast
tuulepargist kagu suunda jääva olemasoleva kõrgepingeliiniga (vt ptk 2.2).
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
11 / 35
2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
2.1. Asustus ja maakasutus
Detailplaneeringu (DP) ala jääb kolme küla alale: Karjaküla, Jõeküla ja Kolu küla. Jõeküla peamine
asustus jääb planeeringualast ca 5 km kaugusele läände, Kolu küla ca 1 km kaugusele kirdesse ning
Karjaküla ca 1,5 km kaugusele kagusse.
Seonduvate külade elanike arv aastatel 2018-2023 on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. Seonduvate külade ja Türi valla elanike arv aastatel 2018-20243
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kolu 136 131 134 133 140 142 139
Jõeküla 40 35 35 30 33 29 28
Karjaküla 63 70 72 71 65 61 60
Vallas kokku: 11 061 10 925 10 769 10 710 10 674 10 659 10 587
Nagu eelnevast tabelist näha, on aastatel 2019-2023 Kolu küla elanike arv kasvanud ning Karjaküla
ja Jõeküla külade elanike arv aastatel 2020-2024 vähenenud. Siinkohal tuleb arvestada, et
absoluutarvudes on muutused siiski väiksed ning võivad seetõttu olla ka juhuslikud ega viita selgele
trendile. Viidatud perioodil on Türi valla elanike arv vähenenud ca 500 elaniku võrra.
DP ala piirkonnas asub mitmeid elu- ja ühiskondlikke hooneid, mille asukohti saab näha planeeringu
kaardirakendusest. Mõju hindamisel, kui on selgunud tuulikute täpsed asukohad, antakse ülevaade
elu- ja ühiskondlikest hoonetest, mis asuvad tuulepargist kuni 3 km ulatuses. Mõjuala ulatuseks on
valitud 3 km, kuna selle ala piires makstakse mõjualas elavatele füüsilistele isikutele taluvustasu.4
Türi valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel ei ole DP alal maakasutust määratud, valdavalt on
tegemist metsamaaga. Taristu ja tehnovõrkude joonise kohaselt asub DP ala potentsiaalse
tuulikupargi arendamise alal (vt Joonis 1).
2.2. Taristu
Türi valla üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonise kohaselt läbib DP ala metsatee – teeregistri
kohaselt on tegemist erateega (tee nr 8360105 Kolu-Lintsi tee).
Planeeringualale lähimad riigiteed on kirdesuunas asuv riigi kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee
ning põhjasuunas asuv riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee.
Riigi tugimaantee nr 15 aasta keskmine liiklussagedus 2022. a loenduse andmetel oli 1913 sõidukit
(91% sõidu- ja pakiautod, 3% veoautod ja bussid, 6% autorongid) ning kõrvalmaantee nr 15172 oli
112 sõidukit (95% sõidu- ja pakiautod, 5% veoautod ja bussid).
DP alale lähimad kõrgepingeliinid 35-110 kV Paide-Vändra ja 220-330 kV Paide-Sopi asuvad DP alast
vastavalt ca 4 km ja 4,5 km kaugusel teiselpool Lintsi jõge.
3 https://www.tyri.ee/kulades-elanikke, viimati külastatud 11.03.2024 4 Keskkonnatasude seaduse § 553 lg 2 (RT I 2005, 67, 512; RT I, 30.06.2023, 25)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
12 / 35
2.3. Ettevõtlus ja tööhõive
Tuulepargi rajamine võib avaldada mõju kohalikele ettevõtetele ning tööturule vastavalt otseliini
loomise võimaluse ning võimalike uute töökohtade tekke kaudu.
Türi vallas olevatest ettevõtetest antakse ülevaade järgnevates tabelites (Tabel 2 – Tabel 4). Kuna
Maksu- ja Tolliameti statistikas ei eristata ettevõtteid omavalitsuse piirkondade kaupa, esitatakse
andmed kogu Türi valla kohta. Hilisemas mõjuhinnangus on võimalik kaardianalüüsi abil piirkonna
ettevõtetest täpsem ülevaade anda.
Tabel 2. Türi valla ettevõtete arv aastatel 2019-2023. Andmed: Maksu- ja Tolliamet5;
andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Ettevõtete arv Töötajaid ettevõtetes
2019 413 2353
2020 409 2430
2021 436 2492
2022 455 2431
2023 463 2391
Tabel 3. Türi valla ettevõtted tegevusalade kaupa (aasta keskmine aastatel 2019-2023).
Andmed: Maksu- ja Tolliamet6; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Tegevusala Keskmine
ettevõtete arv
Ehitus 70
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 68
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 59
Töötlev tööstus 55
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 39
Veondus ja laondus 30
Haldus- ja abitegevused 27
Muud teenindavad tegevused 19
Kinnisvaraalane tegevus 18
Majutus ja toitlustus 13
Info ja side 12
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 10
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6
5 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed
(viimati külastatud 21.02.2024) 6 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed
(viimati külastatud 21.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
13 / 35
Tegevusala Keskmine
ettevõtete arv
Finants- ja kindlustustegevus 3
Haridus 2
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2
Kõige enam ettevõtteid tegutseb ehituse ning hulgi- ja jaekaubanduse ja moororsõidukite remondi
valdkonnas, aga ka tööleva tööstus tegevusalal tegutseb keskmiselt 55 ettevõtet. Just töötlev tööstus
võiks enim olla huvitatud otseliini rajamisest.
Ettevõtete arv aga ei näita tegelikku valdkonna suurust omavalitsuses. Valdkondade olulisuse
hindamiseks esitatakse järgmises tabelis üle 1-miljonilise käibega tegevusalad.
Tabel 4. Türi valla ettevõtete käive tegevusalade kaupa (aasta keskmine aastatel
2019-2023). Andmed: Maksu- ja Tolliamet7; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Tegevusala Keskmine käive
(miljonit eurot)
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 102,85
Töötlev tööstus 71,45
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 52,25
Veondus ja laondus 19,96
Ehitus 17,15
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4,09
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2,79
Majutus ja toitlustus 2,59
Haldus- ja abitegevused 2,37
Kinnisvaraalane tegevus 2,08
Nagu näha, siis töötleva tööstuse tegevusalal tegutsevate ettevõtete kogukäive on suhteliselt suur,
jäädes alla vaid hulgi- ja jaekaubandusele ning olles üle 4 korra suurem ehituse valdkonna käibest.
Seega on töötlev tööstus oluline tegevusala Türi vallas ning piirkonnas võib olla ettevõtteid, kes oleks
huvitatud otseliini rajamisest.
Türi valla tööealisest elanikkonnast annab ülevaate järgmine graafik. Tööealine elanikkond on üldiselt
langustrendis.
7 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed
(viimati külastatud 21.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
14 / 35
Graafik 1. Türi valla elanikud tööealisuse järgi (2015-2023). Andmed: Statistikaamet8;
andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
Ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes ei ole Türi vallas suuremat töötuse probleemi. Registreeritud
töötute arv Türi vallas on viimasel viiel aastal jäänud 263 ja 421 vahele (vt järgnev graafik).
8 RV0240: rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-
koosseis/RV0240 (viimati külastatud 21.02.2024)
7401 7184 6903 6788 6671 6605 6473 6408 6435
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Türi valla (sh Türi linna) elanikud tööealisuse järgi
0…14 15…64 65…
263
421
200
250
300
350
400
450
Ja n -1
8
A p r-
1 8
Ju l-
1 8
O c t-
1 8
Ja n -1
9
A p r-
1 9
Ju l-
1 9
O c t-
1 9
Ja n -2
0
A p r-
2 0
Ju l-
2 0
O c t-
2 0
Ja n -2
1
A p r-
2 1
Ju l-
2 1
O c t-
2 1
Ja n -2
2
A p r-
2 2
Ju l-
2 2
O c t-
2 2
Ja n -2
3
A p r-
2 3
Ju l-
2 3
O c t-
2 3
Ja n -2
4 Registreeritud töötud Türi vallas (sh Türi linnas)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
15 / 35
Graafik 2. Registreeritud töötud Türi vallas (jaanuar 2018 – jaanuar 2024). Andmed:
Statistikaamet9; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ
15-64-aastaste tööhõive määr Türi vallas (sh Türi linnas) oli viimase, 2021. a läbi viidud,
rahvaloenduse andmete järgi 73%10, mis oli kõrgem kui Kesk-Eestis ja Järva maakonnas 2021. a –
vastavalt 70,8% ja 67,3%11.
Türi vallas tervikuna ei ole üldhinnanguna ülejäänud Eestiga võrreldes olulist töötuse probleemi.
2.4. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad
Türi valla üldplaneeringu kohaselt ei jää DP alale ega selle vahetusse lähedusse väärtuslikke
maastikke ega põllumajandusmaid. Lähim väärtuslik maastik, maakondliku tähtsusega Laupa-Jändja
maastik, jääb DP alast ca 3 km kaugusele Pärnu jõe äärsetele aladele.
Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu, nt maakaabli, võimalik kattumine väärtusliku
põllumajandusmaaga selgub planeeringu koostamise käigus. Vajadusel käsitletakse võimalikku mõju
KSH aruandes.
Väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade paiknemist planeeringuala suhtes saab näha
planeeringu kaardirakenduses.
2.5. Maavarad ja maardlad
Planeeringualale lähim maardla, Lintsi kruusamaardla, asub Karjakülas DP alast ca 1 km kaugusel
teiselpool Lintsi jõge. 23.05.2007 on Metropol Group OÜ-le väljastatud kaevandamisluba nr L.MK.JÄ-
150378 Lintsi kruusakarjäärist liiva ja kruusa kaevandamiseks teede- ja üldehituse eesmärgil. Luba
kehtib kuni 28.06.2037. Maavara ammendumisel on kavas ala korrastada rohumaaks ning
veekoguks.
Planeeringualale ühtegi geoloogilise uuringu taotlust esitatud ei ole.
Planeeringuala jääb üldgeoloogilise uurimistöö „Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine“
(Uuringuloa nr YGUL/508483)12 alale.
Maardla paiknemist planeeringuala suhtes saab näha planeeringu kaardirakenduses.
2.6. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia
Maapinna kõrgus jääb DP alal vahemikku 48,8-53 m kasvades põhja suunas.
Pinnakatetest on planeeringualal levinud Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte settetüübid. DP
alal levivad jääjärvelised setted klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi; moreen liivsavi ja saviliiv
kividega, rähk ning soosetted turvas. Pinnakatte paksus on 4-6 m kasvades ida suunas.
9 TT064: registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse järgi. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tootud__luhiajastatistika/TT064 (viimati külastatud
21.02.2024) 10 Skepast & Puhkimi andmetöötlus, Statistikaameti andmed: RL21008: hõivatud tööalase seisundi, soo ja
elukoha (haldusüksus) järgi, 31.12.2021; RV0240: rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi 11 Statistikaamet. TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi; kasutatud
15–64-aastaste andmeid. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tooturu-
uldandmed__aastastatistika/TT4645 (viimati külastatud 22.02.2024) 12 Maardlate kaardirakendus, Maa-amet, seisuga 16.02.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
16 / 35
Aluspõhja moodustavad Raikküla lademe lubja- ja dolokivid (S1RK) ning Adavere lademe mergel ja
lubjakivi (S1AD). DP alast väljapool Karjakülas asub oletatav edela-kirde sihiline aluspõhja rike.
DP alale lähima geoloogilise puuraugu (6321AP_000813, EGF 398414) alal on pinnasekihis 2 m
paksune moreen, 1,4 m savikas dolomiit, 7,6 m paksune kavernoosne dolomiit, 14,6 m paksune
dolomiit, 6,8 m paksune dolomiit mergli vahekihtidega, mõnes kohas savikas.
DP ala geoloogilise ehituse iseloomustamiseks on võetud järgmiste lähimate puurkaevude
läbilõiked15:
• Karjaküla külas Kopli kinnistu puurkaev PRK0068166 (ca 1,3 km kagusel lähimast tuuliku
esialgsest asukohast)
✓ 0-7 m – saviliivmoreen (lg+gQIII)
✓ 7-23 m – lubjakivi (S1rk)
• Kolu külas Aadu kinnistu puurkaev PRK0066814 (ca 1 km kagusel lähimast tuuliku esialgsest
asukohast)
✓ 0-9 m - liiv, moreen (gQIII)
✓ 9-30 m - lubjakivi (S1rk)
Topogeodeetiline alusplaan koostatakse tuulikute asukohtade täpsustamisel.
Planeeringuala on osaliselt kaetud kuivendavate maaparandussüsteemidega (vt ptk 2.7).
2.7. Veekeskkond
Põhjavesi ja kaitstus
Geoloogilise kaardi16 põhjaveekaitstuse kaardi kohaselt on DP ala maapinnalt esimene aluspõhjaline
veekompleks nõrgalt kaitstud. DP ala põhjapoolses osas, väljapool tuulikute esialgseid asukohti, asub
üksik piirkond, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest kaitsmata
(vt planeeringu kaardirakendust).
DP alale jäävad kaks põhjaveekogumit:
- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019),
- Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (12§2019).
Mõlema veekogumi 2020. a koondseisund oli hea, kuid ohustatud keemilise seisundi tõttu.17
Planeeringualal ega selle vahetus läheduses puurkaeve ei asu18.
Veekogud19
Planeeringualal seisuveekogusid ei asu.
DP ala loodeosa läbib vooluveekogu Mädara jõgi (VEE1128900), mis on üle 25 km² valgalaga
avalikult kasutatav veekogu.
13 Geoloogiline kaart 1:400 000, puurauk 6321AP_0008 14 Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest, ehitusgeoloogilisest ja melioratiivkaardistamisest
mõõtkavas 1:50 000 Türi alal. Geoloogia Valitsus, 1983. (EGF 3984) 15 EELIS, seisuga 23.01.2024 16 Geoloogiline kaart 1:400 000 17 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 18 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 16.02.2024 19 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 16.02.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
17 / 35
Lähima tuuliku esialgsest asukohast ca 1 km kaugusele jääb Lintsi jõgi (VEE1127400), mis on üle 25
km² valgalaga avalikult kasutatav veekogu.
2022. a seisuga20,21 oli Mädara jõe koondseisund hea ning Lintsi jõe koondseisund kesine.
Lintsi jõe (Lintsi_3, 1127400_3) kesise ökoloogilise seisundi (ÖSE) mittehea element on varasemast
kalastik (KALA), mittehea näitaja varasemast on jõgede kalastiku indeks (JKI) ning looduslik surve
on koprapaisud. Veekogumile avaldab koormust põllumaa kuivendus ning metsakuivendus.
Planeeringuala ei asu nitraaditundlikul alal.
Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna 2019. a hinnangu22,23 põhjal ja suurte
üleujutusaladega siseveekogude täpsustatud uuringu24 andmetel planeeringualal ja selle ümbruses
ülevoolu piirkonda ja üleujutusohuga ala ei asu. Türi valla üldplaneeringuga on võimaliku
üleujutusohuga alade hulka arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Mullastiku
kaardi25 järgi asuvad Mädara jõe ääres lammimuldade alad.
Maaparandussüsteemid
Planeeringualale jäävad järgmised maaparandussüsteemid:
- Kolu (tunnus 6112740010110001),
- Allipa1 (TTP-710) (tunnus 6112890040020001),
- Allipa2 (TTP-710) (tunnus 6113000020010001),
- Lõmmelotakka metsakuivendus (tunnus 6112890040021001),
- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112890041030001),
- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112740010060001),
- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112890050020001).
Vooluveekogude, nende kallaste ehituskeeluvööndite ning maaparandussüsteemide asukohad on
nähtavad planeeringu kaardirakenduses.
2.8. Kaitstavad loodusobjektid
Kavandatava tegevuse piirkonda jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte (vt Tabel 5). DP alale
registreeritud kaitstavate liikide elupaiku või leiukohti ega kaitsealasid ei jää.
Kaitstavate loodusobjektide paiknemist planeeringuala suhtes saab näha planeeringu
kaardirakenduses. I ja II kaitsekategooria liikide täpseid asukohti kaardirakenduse avalikustatud
versioonis ei kuvata (alus: looduskaitseseaduse § 53 lg 1).
DP alast loodes ja läänes asub Linnumängu hoiuala (KLO2000183). Hoiuala kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), rabade
(7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja
20 Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart, Keskkonnaagentuur
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 21 Veemajanduskava veekogumite koondseisund 2022.
https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2022/Veekogumite%20koondseisund%2
02022.xlsx 22 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 23 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade
määramine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2019 24 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade
määramine. Keskkonnaagentuur, 2019 25 Maa-ameti mullastiku kaart, seisuga 26.02.2024
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
18 / 35
moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.
DP ala piirkonnas asuvad järgmiste kaitstavate liikide püsielupaigad:
Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria): Kolu väike-konnakotka püsielupaigad (KLO3000198 ja
KLO3000199), Mõla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000162) ja Karjaküla väike-konnakotka
püsielupaik (KLO3000978).
Metsis (II kaitsekategooria): Lõmmelu metsise püsielupaik (KLO3000227).
Kanakull (II kaitsekategooria): Karjaküla kanakulli püsielupaik (KLO3000682).
Tabel 5. Kavandatava tegevuse piirkonnas esinevad kaitstavate liikide elupaigad/
leiukohad. Allikas: Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga
11.04.2024
Kaitsekategooria Liik
I väike-konnakotkas (Clanga pomarina)
II metsis (Tetrao urogallus)
kanakull (Accipiter gentilis)
karvasjalg-kakk (Aegolius funereus)
III laanepüü (Tetrastes bonasia)
händkakk (Strix uralensis)
värbkakk (Glaucidium passerinum)
hiireviu (Buteo buteo)
teder (Lyrurus tetrix)
sookurg (Grus grus)
musträhn (Dryocopus martius)
2.9. Roheline võrgustik ja vääriselupaigad
Rohevõrgustiku eesmärk on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine,
säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,
kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine.
Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva
terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema
loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik
on klassifitseeritud viieks hierarhia tasemeks (Tabel 6).
Tabel 6. Türi valla üldplaneeringu kohased rohevõrgustiku hierarhia tasemed
Rohevõrgustiku järk Tugiala indeks Koridori indeks
Riigi suured T6 K6
Riigi väikesed T7 K7
Maakonna suured T8 K8
Maakonna väikesed T9 K9
Kohalikud T10 K10
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
19 / 35
Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Türi valla
territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu
täpsusastmest.
Türi valla üldplaneeringu kohane potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala jääb rohevõrgustiku
tugialale T7.
DP alale jääb kolm vääriselupaika (VEP) – ala põhjaosas (väljaspool tuulikute esialgseid asukohti)
asuvad VEP124064 ja VEP206287 ning keskosas VEP206288.
- VEP124064 pindala on 1,89 ha, põhitüüp on ”teised lehtmetsad” ja kasvukohatüüp on
”angervaksa”;
- VEP206287 pindala on 4,12 ha, põhitüüp on ”haavikud” ja kasvukohatüüp on
”angervaksa”;
- VEP206288 pindala on 1,38 ha, mille põhitüüp on ”lepikud” ja kasvukohatüüp on
”angervaksa”.
Rohevõrgustiku paiknemine ja VEP-ide asukohad on nähtavad planeeringu kaardirakenduses.
2.10. Kultuuripärand, sh pärandkultuuriobjektid
Maa-ameti kultuuripärandi kaardirakenduse kohaselt ei asu DP alal ega selle vahetus läheduses
registrisse kantud kultuurimälestisi.
DP alast kagus, Lintsi jõe äärsetel aladel, asub Türi valla üldplaneeringuga määratud arheoloogia-
tundlik ala Karjakülas. Eelnimetatud ala ei jää kavandatava tuulepargi alale, kuid DP koostamise
käigus vajab selgitamist ala võimalik kattumine tuulepargi toimimiseks vajaliku taristuga.
DP alale jääb mitmeid pärandkultuuriobjekte (Tabel 7), mille paiknemine on nähtav planeeringu
kaardirakenduses.
Tabel 7. Detailplaneeringu alal asuvad pärandkultuuriobjektid
Nimetus ja
kood
Asukoht Tüüp Ulatus Seisund
Jatama
talukoht
375:TAK:006
Jõeküla Põlised talukohad 70 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Lõmmelu
tuuleveski
375:TUV:001
Jõeküla Tuuleveskid
80 m Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba
üheselt määrata tüüpi
Lõmmelu talu
kelder
375:KEL:006
Jõeküla Keldrid 60 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Metsavendade
eluase
835:MVP:004
Karjaküla Metsavendade
punkrid
6 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Mardiaru tee
835:MNT:004
Kolu küla Maanteed 4950 m Objekt hästi või väga hästi säilinud
Kivitee
835:KON:053
Kolu küla Vanad kohanimed 1000 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Kaevu siht
835:MEK:004
Kolu küla Vanemate metsa- korralduste jäljed
775 m Objekt hästi või väga hästi säilinud
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
20 / 35
Nimetus ja
kood
Asukoht Tüüp Ulatus Seisund
Mesipuu siht
835:KON:049
Karjaküla Vanad kohanimed 750 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Saepuru (Suuraru) siht
835:KON:048
Karjaküla Vanad kohanimed 500 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Ristnõmme (Kitsesõime) siht
835:MEK:003
Karjaküla Vanemate metsa- korralduste jäljed
2800 m Objekt hästi või väga hästi säilinud
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
21 / 35
3. Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Looduskaitseseaduse § 691 lg 1 kohaselt võib kavandatavat tegevust, sh korduvat või jätkuvat
tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitsekord ning tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust.
Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura
2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000
võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (Natura asjakohane hindamine)
looduskaitseseaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus on otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.
3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud
tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,
võimsus, paigutus), vt Joonis 2. Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on toodud ptk-s 1.1.
DP ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi. Haaratud
maaüksused on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.
Kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-
eesmärkide saavutamisele.
3.2. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus
Planeeringuala piirkonda jääb üks Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala – Linnumängu loodusala,
Linnualasid planeeringuala piirkonda ei jää. Lähim linnuala on Kõnnumaa-Väätsa linnuala, mis asub
planeeringualast ca 14 km kaugusel jäädes võimalike mõjude ulatusest väljapoole.
Linnumängu loodusala (RAH0000282) pindala maismaal on 2085,6 ha ja siseveekogul 3,7 ha.
Kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad
(*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud
(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
3.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
Natura aladele avalduvate mõjude hindamisel ehk Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-
eesmärgid, mis tähendab seda, et tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-
eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise
tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse
elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse eesmärke saavutada.
Tuuleparkide mõju Natura 2000 aladele võib avalduda nii ehitus-, kasutus- kui sulgemisetapis ning
mõjud võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed. Kaudsed mõjud võivad avalduda alade veerežiimi
mõjutamise kaudu. Tuulikud võivad põhjustada ka häiringuid kaitse-eesmärgiks olevatele
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
22 / 35
loomaliikidele, samuti võib tuulepargi ja sellega seotud taristu rajamine mõjutada liikide elupaikade
loodusaladest väljapoole jäävaid osi, sh ka toitumisalasid ning põhjustada häiringuid neil aladel.
Lähtudes planeeritava tuulepargi ala asukohast, mille puhul tuulikuid Natura aladele ei kavandata,
siis otsesed füüsilised mõjud Natura aladele puuduvad. Natura alade kaitsekord ei võimalda
tuulepargiga seotud teede, liinide ja muude rajatiste rajamist Natura aladele.
Linnumängu loodusala
Linnumängu loodusala põhjapoolseim lahusosa (Allipa rabaga kattuv osa) jääb DP alast 0,3 km
kaugusele ning lähim tuuliku asukoht 0,6 km kaugusele. Otsesed füüsilised mõjud loodusalale
puuduvad. Arvestades ala reljeefi, mullastikku ja olemasolevaid kuivenduskraave loodusala ja
planeeringuala vahel, ei põhjusta tuulikute ja taristu (sh võimalike kraavide) rajamine
planeeringualale mõjutusi loodusala ja kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide veerežiimile.
Tuulepargi lähedusse jäävatele loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele (siirdesoo-
ja rabametsad – 91D0* ja rabad – 7110*) ei avaldu ka muid kaudseid mõjusid. Seega ei avalda
tuulepargi rajamine ja töötamine loodusala põhjapoolseimale osale ja selle kaitse-eesmärkidele
negatiivseid mõjusid.
Juhul kui taristuga seotud kraave kavandatakse DP ala ja loodusala vahele, või mujale loodusalale
lähemale kui 300 m, ei saa negatiivseid mõjusid välistada ning sel juhul tuleb KSH raames hinnata
mõjusid loodusalale.
DP ala lääneserv kattub Linnumängu loodusalaga 6,2 ha ulatuses (Lõmmelelu metsise püsielupaigaga
kattuval lahusosal), kuid antud alale tuulikuid ei kavandata. Taristu kavandamist kattuvale alale ei
luba püsielupaiga kaitsekord. Lähimate tuulikute esialgne kaugus loodusala antud lahusosast on 1
km. Tuulikute rajamine antud kaugusele ei mõjuta ala otseselt ega ka kaudselt. Taristu, sh võimalik
kraavide rajamine tuulikutest loodusalale lähemale ei avalda samuti loodusala ega selle kaitse-
eesmärkideks olevate elupaigatüüpide veerežiimile mõju, kuna loodusala ja tuulepargi ala vahele
jääb Mädara jõgi. Juhul, kui rajatavate või rekonstrueeritavate kraavide vett on kavas suunata
Mädara jõkke, mis jääb osaliselt loodusalale, siis ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitstavale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning mõjusid tuleb hinnata KSH käigus.
Loodusala kaks lõunapoolset lahusosa, mis kattuvad Linnumängu hoiuala ja Kullimaa metsise
püsielupaigaga, jäävad planeeringualast 2,8 km kaugusele ning neile võib piisava vahemaa tõttu
välistada igasugused otsesed ja kaudsed negatiivsed mõjud.
Kokkuvõttes ei avaldu seoses tuulikute rajamisega negatiivseid mõjusid loodusalale, kuid mõjusid
ei saa välistada, kui kuivenduskraave rajatakse/rekonstrueeritakse loodusalale lähemal kui 0,3 km
või kui kraavide vett juhitakse loodusala jäävasse Mädara jõkke. Antud tegevuste kavandamise korral
tuleb mõjusid hinnata KSH käigus.
3.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused
Natura eelhindamisega tuvastati, et seoses tuulikute rajamisega esialgsetes asukohtades ei avaldu
negatiivseid mõjusid Linnumängu loodusalale. Mõjusid ei saa välistada, kui on kavas rajada kraave
Linnumängu loodusalale lähemale kui 0,3 km või juhtida vett loodusalale jäävasse Mädara jõkke.
Nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusaladele KSH aruande koostamise
käigus.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
23 / 35
4. Eeldatavalt kaasneva olulise mõju hinnang
Eeldatav mõjuala oleneb planeeritava tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu paiknemisest ja
tegevuse iseloomust (vt ptk 1.3) ning mõjutatavast keskkonnaelemendist. Lähtuvalt eeltoodust
analüüsitakse KSH läbiviimisel vajadusel ka väljastpoolt planeeringuala tulenevaid mõjusid ja
mõjutatavaid keskkonnaelemente. Mõju ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist ja seda täpsustatakse
KSH aruande koostamisel.
4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja
loomadele
Bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele avalduv mõju tuleneb elustikule ja liikide
elupaikadele avalduvast mõjust. Tuulepargi rajamine toob kaasa metsaalade raadamise ja
metsamaastiku killustamise, mis avaldab mõju alade taimkattele ja loomastikule ning muudele
elustikurühmadele. Loomastikule avaldub mõju lisaks ka häiringute ja tuuleparkidest põhjustatud
barjääriefekti tõttu.
Tuuleparkide mõju bioloogilisele mitmekesisusele on tingitud otsesest elupaikade kaost ja
teisenemisest tuulikuplatside ja taristuobjektide alal, elupaikade killustamisest seoses rajatiste ja
raadamisega ning tuulepargist tingitud häiringutest ja isendite hukkumisest kokkupõrkes
tuulikutega. Oluline mõju võib kaasneda eelkõige asukohtades, kus on tegemist väärtuslike
ökosüsteemidega (nt liigirikkad metsad, sood ja niidud jms). Tuuleparkide mõju võib avalduda nii
elurikkuse otseses vähenemises looduslike alade raadamisel kui ka looduslike alade killustamises.
Mõju on suurema osa elustiku jaoks seotud eeskätt ehitusetapiga. Tuuleparkide kattumine
ökosüsteemide teenuste kuumkohtadega ei ole välistav kriteerium, kuid soovitatav on sellistesse
paikadesse tuulikuid mitte paigutada. Taristuobjektidega seonduv mõju kõrge bioloogilise
mitmekesisusega aladele selgitatakse KSH aruande koostamisel.
Elustikule avalduva mõju võib üldjoones jagada neljaks olulisemaks komponendiks:
1) koosluste ja liikide elupaikade otsene kadu ning oluline teisenemine rajatiste alla jäävatel
aladel ja raadamisaladel;
2) elupaikade killustamine rajatiste ja raadamisaladega (tuulikuplatsid, juurdepääsuteed,
maakaablite koridorid);
3) loomastikule avalduvad häiringud seoses tuulepargi ehitamise, töötamise ja hooldamisega;
4) elupaikade teisenemine kuivenduse ning valgus- ja tuulerežiimi muutumise tõttu.
KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele tuginedes
olemasolevale andmestikule looduslike koosluste ja liikide leviku kohta ning planeeringu käigus
tehtud uuringute infole. Taustainfona kasutatakse ELME26 ja IRENES27 projektide raames koostatud
ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste kaardikihte.
Taimestikule avaldub otsene mõju ehitusetapis seoses ehitusalustelt aladelt taimestiku
eemaldamise, metsade raadamisega tuulikuplatside ja taristu alal ning ehitustegevusega kaasneva
taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Kaudset mõju
taimestikule avaldab ehitustegevusega kaasnev veerežiimi muutus (nt kuivendussüsteemide
rajamisel). Antud juhul planeeringualale soid ega kuivendamata soometsi ei jää, kuid kraavide
rajamine väljaspool planeeringuala võib mõjutada soode ja soometsade ning soostunud alade vee-
26 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud
keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 27 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
24 / 35
režiimi. Raadamisalade naabrusse jäävale taimestikule avaldub mõningane mõju seoses valgus-,
niiskus- ja tuulerežiimi muutustega.
Raadamine vähendab metsaökosüsteemide osakaalu tuulepargialal ja toob kaasa metsadega seotud
elurikkuse mõningase vähenemise. Lagedate alade teke loob tingimused avakoosluste ja sealse,
metsadest erineva, elustiku kujunemiseks. See võib üldist liigirikkust ja elurikkust tervikuna paiguti
isegi suurendada.
Imetajatele avaldub mõju seoses maastiku ehk elupaikade muutuste ja häiringutega. Enamuse
metsamaastikega seotud suur- ja väikeimetajate (ulukite) ning samuti pisiimetajate jaoks ei muutu
elupaigatingimused nii palju, et see muudaks tuulepargiala neile sobimatuks, sest need liigid on juba
kohanenud suhteliselt intensiivselt majandatavate ja killustatud metsamaastikega. Loomastik on
suhteliselt hästi kohanenud majandatava metsamaastiku killustamisega teedevõrgu ja
lageraiealadega. Seega võib eeldada, et metsamaastikele iseloomulik imetajafauna tuulepargialadel
üldjoones säilib. Küll aga võivad pelglikumad liigid hakata vältima tuulikute vahetut lähedust ja
hoiduda tuulepargiala kasutamisest poegimispaigana.
Kahepaiksete ja roomajate jaoks ei halvenda tuulepargi rajamine reeglina elupaikade kvaliteeti
olulisel määral, sest valdaval osal tuulepargi alast nende elupaigaks olevad biotoobid säilivad. Siiski
toimub mõningane võimalike elupaikade kadu rajatiste alla jäävatel aladel. Juhul, kui tuulepargiga
kaasneb kuivendus (kraavide rajamine), võib see siiski kahepaiksete elupaikade kvaliteedile ning
seeläbi ka arvukusele olulist negatiivset mõju avaldada. Tuulepargi taristu kavandamisel on oluline
vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on
möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid, kaasates
selleks kahepaiksete eksperdi. Roomajatele loovad teekoridorid täiendavaid päikesele avatud
elupaiku, kuid seoses teedega võib kaasneda ka roomajate ja kahepaiksete hukkumine teedel.
Hukkumise mõju pole populatsioonidele siiski kuigi oluline, kuna liiklussagedus tuulepargi teedel on
väike.
Mõju hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate andmete ning planeeringu koostamise raames
läbiviidavate uuringute alusel.
4.1.1. Linnustik
Tuulepargi mõjud linnustikule võivad olla järgmised: hukkumine tuulikuga kokkupõrke tagajärel,
elupaiga sobimatuks muutumine või elupaiga kvaliteedi langus häiringute tõttu, barjääriefekt ning
kaudsed mõjud.
Selgitamaks võimaliku mõju olulisust piirkonna kaitstavatele linnuliikidele viiakse läbi kaitsealuste
liikide haudelinnustiku inventuur, tuulikute suhtes tundlike liikide elupaigakasutuse uuring ja tuuleala
õhuruumi kasutusuuring üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (Eesti Ornitoloogiaühing,
Kotkaklubi 2022) pakutud metoodika alusel. Uuring hõlmab vähemalt järgmisi liike: must-toonekurg
(punktvaatlused), väike-konnakotkas, kanakull, metsis, muu haudelinnustik (kakud, kanalised,
rähnid).28 Uuringuga selgitatakse võimalik mõju lindude rändele ja pesitsusele tuulikute ja
seonduvate rajatise mõjupiirkonnas. Uuringus käsitletakse kõiki tuulepargi arenduse etappe (vt ptk
1.3), sh võimalikku kumulatiivset mõju teiste piirkonda kavandavate tuuleparkidega. Uuringu raames
käsitletakse ka võimalikke leevendus- ja/või kompensatsioonimeetmeid ning vajadusel ettepanekud
ehitusjärgse seire läbiviimiseks (sh seire metoodika kirjeldus). Uuring vormistatakse eraldi
aruandena ning see on sisendiks planeeringulahenduse ja KSH aruande koostamiseks. Uuringu
teostaja on linnustikuekspert Aarne Tuule (vt ptk Detailplaneeringu ja KSH osapooled). Uuringukava
kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
28 Keskkonnaameti 20.02.2024 nr 6-2/24/1958-2 kiri Türi Vallavalitsusele
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
25 / 35
4.1.2. Nahkhiired
Tuulepargi kõige selgem oht nahkhiirepopulatsioonile ilmneb nahkhiirte hukkumises tuulikuga
kokkupõrkel või tuulikulabade läheduses saadud barotrauma tõttu. Lisaks sellele võib tuulepargi ja
seda toetava taristu rajamine hävitada või rikkuda nahkhiirte varje- ja lennupaiku ning
toitumisalasid, eriti kui tuulepark rajatakse metsasele alale. Mõju võib avalduda kohalikule
populatsioonile (paiksed liigid) kui ka rändliikidele. Viimasel juhul on mõju rahvusvahelise ulatusega.
Nahkhiireuuringuga selgitatakse välja piirkonnas esinevad nahkhiireliigid ja kaardistatakse nende
esinemine alal. Kui võimalik, tehakse kindlaks poegimiskolooniad ning olulisemad lennukoridorid ja
toitumisalad.
Nahkhiireuuringus lähtutakse EUROBATS-i nahkhiiri ja tuuleparke käsitlevast juhendist (Guidelines
for consideration of bats in wind farm projects. Revision 2014)29. Kasutatakse liigirikkuse meetodit
(site species richness) ja nahkhiirte ultrahelide salvestamist automaatsete salvestitega (remote
automatic recording), mida on kirjeldatud EUROBATS-i juhendis nr 5 ptk-des 3.2 ja 3.9 (Guidelines
for surveillance and monitoring of European bats, 3. edition). Andmete kogumine toimub nahkhiirte
aktiivsusperioodil kevadest sügiseni (aprillist oktoobrini, sõltub aasta ilmastikust) nii automaatsete
ultrahelisalvestite kui ka tavaliste nahkhiiredetektoritega (käsidetektorid). Käsidetektoritega
vaatluste tegemisel tuleb arvestada ilmaoludega, mis mõjutavad nahkhiirte lennuaktiivsust.
Kaardistatakse kõik nahkhiirte vaatlused, sh kolooniad. Tähtsaim vaatlusperiood on juunis-juulis, kui
nahkhiirtel on poegimiskolooniad ning sügisrände ajal augusti lõpus. Nahkhiireliikide määramine
toimub visuaalsete vaatluste, käsidetektorist kuuldava hääle ja salvestatud ultrahelide hilisema
analüüsi abil. Koostatakse iga uuritava ala kohta loend leitud nahkhiireliikidest. Vaatlused esitatakse
geoinfosüsteemis, milles on ruumiandmed ja nendega seotud tekstilised andmed. Määratakse
nahkhiirte suhtelise arvukuse sesoonsed muutused kasutades kalibreeritud mikrofonidega
automaatseid salvesteid, mis on seadistatud identselt. See võimaldab kõige paremini võrrelda eri
piirkondi omavahel ja anda neile väärtushinnang nahkhiirte elupaigana. Igal uuritaval alal töötab
vähemalt üks automaatne salvesti kogu nahkhiirte aktiivsusaja jooksul kevadest sügiseni.
Analüüsitakse erinevate nahkhiireliikide hukkumise riski planeeritavates tuuleparkides.
Uuringus käsitletakse kõiki tuulepargi arenduse etappe (vt ptk 1.3), sh võimalikku kumulatiivset
mõju teiste piirkonda kavandavate tuuleparkidega (vt ptk 4.14). Uuringu tulemustega arvestatakse
tuulikute ja tehnovõrkude asukohtade määramisel. Uuringu raames pakutakse vajadusel välja ka
võimalikud leevendusmeetmed ning ehitusjärgsed seiremeetmed (sh seire metoodika). Uuring
vormistatakse eraldi aruandena ning see on sisendiks planeeringulahenduse ja KSH aruande
koostamiseks. Uuringu läbiviia on nahkhiireuurija Lauri Lutsar (vt ptk Detailplaneeringu ja KSH
osapooled).
4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele
Roheline võrgustik
KSH aruande koostamisel analüüsitakse planeeritava tuulepargi rajamise- käitamis- ja
likvideerimisaegset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Mõjust lähtuvalt on võimalik
otsustada, kas ja millises mahus ning millistel tingimustel ja millise ruumipaigutusega on
kavandatavat tegevust võimalik ellu viia. Hinnangu aluseks on ekspertarvamus lähtudes olemas-
olevatest materjalidest, läbiviidavate linnustiku ja nahkhiirte uuringute (vt ptk-d 4.1.1 ja 4.1.2)
tulemustest ning kaardianalüüsist.
29 Introduction to the Agreement | UNEP/EUROBATS
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
26 / 35
Vääriselupaigad
DP ala põhjaosas asuvad vääriselupaigad VEP124064 ja VEP206287 jäävad eeldatavasti kavandatava
tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu mõjualast välja, kuna tuulikute kavandamine sinna on
linnustikust tulenevate piirangute tõttu ebatõenäoline.
Võimalik mõju planeeringuala keskosas asuvale vääriselupaigale VEP206288 selgitatakse KSH
aruande koostamisel planeeringulahenduse täpsustumisel. Vastavalt Türi valla üldplaneeringuga
seatud tingimusele tuleb planeeringu koostamisel jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulikupargiga
kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks.
Mõju vääriselupaikadele hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate materjalide ning
kaardianalüüsi alusel.
4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile
DP ala piirkonda jääb mitmeid vooluveekogusid (vt ptk 2.7). Tuuleparkide rajamisega saab
potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse
veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele
avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse
alusel ehituskeeluvööndid, mille järgimisel ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.
DP ala läbiv Mädara jõgi on maaparandussüsteemide eesvool. Tuuleparkide rajamisel on võimalik
maaparandussüsteemide kahjustamisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Kuivendatud maa-
aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine
vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.
DP ala jääb enamuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, vaid üksik Kolu küla piirkond on kaitsmata
maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele võib
avalduda nii otseselt kui ka kaudselt ning on seotud peamiselt tuulepargi ehitus- ja
likvideerimisetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud peamiselt tuuliku vundamentide rajamise ning
likvideerimisaegne mõju vundamentide lammutamisega. Kavandatavate tuulikute täpne tüüp ei ole
käesolevalt teada. Vundamendi ehitamiseks on eelnevalt vaja rajada auk ning võimalik, et ka vaiade
rammimine, mis võib mõjutada põhjavee kvaliteeti. DP alal ega selle vahetus läheduses puurkaeve
ei asu. Vundamentide lammutamine võib samuti mõjutada vee kvaliteeti. Nõrgalt kaitstud ja
kaitsmata põhjavee tõttu võivad selle kvaliteeti mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse
lekkimine keskkonda), mis on võimalikud nii tuulepargi ehitamise, kasutamise kui ka likvideerimise
etapis. Töökorralduslike meetmete ja tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega ning avarii
juhtumisel selle asjakohase likvideerimisega on oluline negatiivne mõju välditav. Mõju põhjaveele
võib kaasneda ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda. Kõrge
põhjaveetasemega piirkonnas on suurem risk põhjavee kerge reostatavus ja sellest tingitud võimalik
vee kvaliteedi halvenemine. Tuulikute töötamise ja kaasneva taristu kasutamisega olulist negatiivset
mõju põhjaveele eeldada ei ole.
Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii tuulepargi ala ja tuulikute asukohast, põhjavee kaitstusest
konkreetsel alal, vundamentide tüübist ja nende rajamise sügavusest kui ka kasutatavast
tehnoloogiast. KSH aruandes hinnatakse mõju põhja- ja pinnaveele eksperthinnanguna keskendudes
tuulikute ehitamise ja likvideerimisega kaasnevatele mõjudele.
4.4. Mõju maardlatele
Planeeritava tuulepargi mõjualasse maardlaid ei jää. Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu
asukohtade selgumisel saab täpsustada, kas neil võib olla mõju Lintsi kruusamaardlale. Koosmõju
karjääri tegevusega võib avalduda tuulepargi ehitusetapis kui materjalide transportimisel
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
27 / 35
kasutatakse samu teid, mille kaudu toimub karjääridest maavara transport. Tõenäoliselt oluline mõju
puudub. Hinnang antakse ekspertarvamusena olemasolevate materjalide ning kaardianalüüsi alusel.
4.5. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale
Tuulikute mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusetapis ning on seotud tuulikute ja nendega
kaasneva taristu rajamisega. Mõju on seotud nii pinnase jäädava hävimisega (ehitiste alune pinnas)
kui ka olemasoleva struktuuri ja niiskusrežiimi rikkumisega tallamise tõttu (ehitustööd, masinate
liikumine). Muutused pinnases ja selle niiskusrežiimis võivad mõjutada ka mullastikku väärtuslikul
põllumajandusmaal ning seeläbi selle säilimist sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Mõju ulatus ja olulisus sõltub kavandatavate tuulikute arvust ja kaasnevast taristust ning ehitustööde
teostamise spetsiifikast. Mõju hinnatakse ekspertarvamusena planeeringulahenduse alusel.
4.6. Mõju väärtuslikule maastikule
Kavandatava tuulepargi võimalikku mõju Laupa-Jändja väärtuslikule maastikule hinnatakse
ekspertarvamusena planeeringulahenduse alusel. Visuaalse mõju hinnangu aluseks koostatakse
visualiseeringud vaatepunktidest, mis selgitatakse välja koostöös Türi vallaga (vt nähtavusanalüüsi
ja visualiseeringute koostamise kirjeldust ptk 4.8).
4.7. Mõju õhukvaliteedile, sh müra
Tuuleparkide mõju välisõhu kvaliteedile on eeskätt seotud välisõhus leviva müraga, mis jaguneb
ehitus-, kasutus- ja sulgemisaegseks. Ehitus- ja sulgemisaegne müra (tekib seoses ehitusmasinate
ja seadmete töö ning sõidukite liikumisega, nt tuuliku vundamendi paigaldus/eemaldustööd) on
ajutine ning töökorralduslike meetmetega on võimalik hoida seda normide piires. Ehitus- ja
sulgemisaegset mõju kirjeldatakse eksperthinnanguna.
Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende töötamine (labade
liikumine). Müra tekitavad ka tuuliku mehaanilised osad nagu käigukast ja mootor ning tuulepargi
teenindamiseks rajatud taristu elemendid (nt alajaamad), kuid viimased ei ole olulise tähtsusega.
Tuulikute töötamisega kaasnev müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus sõltub nii tuulikute
arvust, kõrgusest ja võimsusest kui ka tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, maastiku
eripäradest ning muust maakasutusest piirkonnas. Müratasemete väljaselgitamiseks viiakse läbi
müra modelleerimine. Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ kehtestatud müra normtasemed.
Tuulikud nagu paljud teised heliallikad põhjustavad ka madalsageduslike helisid. Mõju on seotud
kasutusetapiga (tuulikute töötamisega). Mõõtmised tuuleparkides ja uuringud ei ole seni aga
tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus need põhjustaksid inimestele tervisemõjusid. On
leitud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli on samal tasemel kui looduslik foon30. Samas
on tuuleparkide puhul oluline tagada, et nende poolt tekitatav madalsageduslik müra, aga ka
infraheli, vastaks piirkonda jäävates tundlikes hoonetes õigusaktidega kehtestatud piirväärtustele31.
30 Somatic Responses to Low Frequency Noise. Leventhall, 2006; Infrasound Does Not Explain Symptoms
Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities
2020:34. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P.,
Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M, 2020 31 Madalsagedusliku müra piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
28 / 35
Õhusaasteainete teke ja levik välisõhus on seotud peamiselt ehitus- ja lammutustöödega. Eeskätt
pinnasetööde ja tolmavate ehitusmaterjalide käsitlemisega, aga ka masinate ja seadmete töö ja
sõidukite liiklemisega ehitusplatsidel ning neile suunduvatel teedel (heitgaasid). Tegemist on
lühiajalise mõjuga, mida sarnaselt ehitus- ja sulgemisaegsele mürale on töökorralduslike võtetega
võimalik hoida normide piires. Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste32 ületamist
ning seega olulise negatiivse mõju teket eeldada ei ole. Tuulepargi töötamisel ja selle teenindamiseks
mõeldud taristu kasutamisel tekib õhusaasteaineid marginaalselt. Mõju välisõhu kvaliteedile jääb ka
kasutusetapis eeldatavalt väheolulisele tasemele. Tuuleparkide rajamise mõju välisõhu kvaliteedile
õhusaasteainete osas on laiemas plaanis pigem positiivne, kuna aitab vähendada fossiilsete kütusete
kasutamist ning nende põletamisel tekkivaid saasteaineid.
4.8. Mõju tervisele ja heaolule
Tuulepargi peamine mõju inimese tervisele ja heaolule on seotud käitamisaegse müra ja varjutusega
ning maastikuilme muutusega (visuaalne mõju). Mõjude hindamiseks teostatakse müra ja varjutuse
modelleerimine ning koostatakse visualiseeringud.
Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra
normtasemed, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud
madalsagedusliku müra piirväärtused ning sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja
infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“
sätestatud infraheli piirväärtused. Müra mõju hindamisel võetakse aluseks, et kui müra vastab
eelnevalt viidatud määruste normtasemele/piirväärtusele, siis olulist ebasoodsat mõju eeldada ei ole.
Mõju hindamisel analüüsitakse tuulepargi töötamisel tekkivat varjutust ja selle mõju tundlikele
objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Määratakse elektrituulikutest tingitud varjutuse ajaline
kestvus (h/a) kartograafiliselt ning antakse tekstiline eksperthinnang varjutuse mõjule. Töö raames
koostatakse varjutuskaardid halvima teoreetiliselt võimaliku ja reaalselt tõenäolise olukorra kohta.
Reaalselt tõenäolise olukorra osas koostatakse varjutuskaardid nii metsaaladega arvestava kui
mittearvestava olukorra osas. Tundlikel aladel, kus varjutuskaardi alusel võib esineda varjutust,
koostatakse varjutuskalendrid. Varjutuse modelleerimine teostatakse spetsiaaltarkvaraga.
Kavandatavate tuulikutega seotud visuaalseid muutusi maastikus kirjeldatakse ja hinnatakse
nähtavusanalüüsist ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta koostatavatest
visualiseeringutest lähtuvalt. Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi
alusel on elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt või kus esineb
oluline avalik huvi (nt lähimad keskusalad). Visualiseeringute vaatepunktid selgitatakse välja
koostöös Türi vallaga. Visuaalse mõju seisukohast olulised mõjutatavad keskkonnaelemendid on
kultuurimälestised ja nende vaatekoridorid ning maastiku esteetiline väärtus, sh väärtuslikud
maastikud, ilusad teelõigud ja ilusad vaatekohad. Muutuste tulemusi kirjeldatakse ja hinnatakse
olulisuse seisukohast. Sisendina kasutatakse mh hinnangut kultuuriväärtustele, väärtuslikele
maastikele ja ilusa vaatega kohtadele. Hinnangut ei anta selles osas, kas muutus on positiivne või
negatiivne, vaid kas muutus maastikupildis on suur või vähemärgatav. Kumulatiivset mõju
hinnatakse seoses teiste lähipiirkonda kavandatavate tuuleparkidega. Teisi olemasolevaid või
perspektiivseid suuremõõdulisi industriaalobjekte piirkonna maastikus teadaolevalt ei ole. Visuaalse
mõju hindamisel juhindutakse mh 2020. a AB Artes Terrae OÜ koostatud „Meretuulikuparkide
ning infraheli piirväärtused sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete
piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. 32 Kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
29 / 35
arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist’’ või
või samaväärsest metoodikast.
4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Mõju tööhõivele
Tihti tuuakse tuuleparke planeerides positiivse mõjuna välja, et tuulepargid loovad uusi töökohti.
Teadusuuringutes on hinnatud, et ühe MW tuulepargi rajamine ja käitamine võib luua keskmiselt 4-5
otseselt tuulepargiga seotud töökohta, kaudselt mõjutada aga isegi keskmiselt 8-9 töökoha
tekkimist.33 Planeeringulahenduse väljatöötamisel hinnatakse, kas planeeringu elluviimine võib
mõjutada kohalikku tööhõivet ning kas ja milliseid töökohti võib tuulepark valda juurde tuua.
Mõju hindamisel tuginetakse teaduskirjandusele ja tuuleparkide näidetele.
Mõju kinnisvara väärtusele
Mõju hindamise käigus antakse üldine hinnang kinnisvara hinna muutustele – kas tuulepargi
rajamine võib mõjutada kinnisvara väärtust. Eeldatavasti jääb hinnang üldisele tasemele, sest täpsed
kinnisvaratehingute andmed ei ole mõju hindajale kättesaadavad.
Mõju hindamisel tuginetakse teaduskirjandusele ning ka rajatud tuuleparkide asukohtade näidetele
(vastavalt kättesaadavatele andmetele kas omavalitsuse või asustusüksuse täpsusega).
Mõju elanike tuludele
Hinnatakse kasu, mida võivad kohalikud elanikud tuulepargi rajamisest saada. Kasu avaldub
tuulikute talumistasu (elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu)34 saamise
kaudu. Mõju hinnatakse kaardianalüüsi abil (lähtudes talumistasu reguleerivatest õigusaktidest ja
planeeringulahendusest). Võimalusel tuuakse välja ka kaudsed hüved kohalikele elanikele ehk
tuulepargist tulenev taluvustasu (keskkonnahäiringu hüvitamise tasu)35 KOV-ile ning selle
investeerimisvõimalused kohaliku elu hüvanguks.
Mõju ettevõtetele
Hinnatakse, kas tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku ettevõtlust. Mõju võib avalduda
ennekõike otseliini rajamise võimaluse näol. Mõjude hindamisel antakse üldine ülevaade, kas
tuulepargi lähiümbruses võib olla ettevõtteid, kes võiksid kasu saada võimalikust otseliinist.
Mõju hindamisel tuginetakse kaardianalüüsile, ekspertarvamusele ja teaduskirjandusele, samuti
olemasolevate tuuleparkide näidetele.
4.10. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta
Tuulepargi arendamisel tekib jäätmeid peamiselt ehitus- ja sulgemisetapis. Kasutusaegne
jäätmeteke on seotud varuosade ja tuulikute hooldamisel tekkivate jäätmetega (nt õlid, määrdeained
vms), mille kogus on väheoluline. Tuulepargi ehitusaegset jäätmeteket saab võrrelda tavapärase
ehitustegevusega kaasneva jäätmetekkega ning jäätmekäitlusnõudeid järgides ei ole eeldada, et
sellega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju.
KSH aruandes analüüsitakse ehitusaegset jäätmeteket ja jäätmete käitlemise võimalusi. Kuigi
tuulikute eluiga silmas pidades ei ole täna teada, milliseks osutuvad kasutuselt kõrvaldatud tuulikute
käitlusvõimalused tuulepargi sulgemisel, siis pööratakse siiski tähelepanu ka sulgemisaegsele
33 Aldieri, L. et al „Wind Power and Job Creation“ – Sustainability 2020, 12, 45; doi:
https://doi.org/10.3390/su12010045 34 Alus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lg 2 35 Alus: Keskkonnatasude seaduse ptk 31
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
30 / 35
jäätmetekkele ja tekkivate jäätmete võimalikule käitlemisele. Sulgemisaegset jäätmeteket
käsitletakse tänaste teadmiste valguses.
Teemat käsitletakse eksperthinnanguna.
4.11. Mõju kultuuripärandile
Kuna kultuurimälestisi DP alale ei jää, siis mõju neile puudub.
DP ala ei kattu Türi valla üldplaneeringu kohaste arheoloogiatundlike aladega, seega mõju neile
puudub. Samas on veel välja selgitamata, kuhu rajatakse tuulepargi toimimiseks vajalik taristu.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.2 kohaselt: Suuremate maastikku muutvate rajatiste (sh teede,
karjääride, uute suuremate hoonete vms) kavandamiseks tuleb ka väljaspool kultuurimälestiste või
nende kaitsevööndi ala küsida Muinsuskaitseameti arvamust eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi
säilimine. Lisaks riigi kaitse all olevatele mälestistele on maastikul palju juba avastatud, kuid veel
kaitse alla võtmata arheoloogilisi paiku (sh kalmistud, elupaigad jms), samuti avastamata, kuid
samas prognoositavat arheoloogiapärandit. Arheoloogiatundlike alade analüüs põhineb olemasoleval
infol mälestiste, muististe ja leiuteadete kohta, arvestades piirkonna asustuse ajalugu ja
looduskeskkonna tingimusi.
Lähtudes eeltoodust tuleb planeeringu koostamisel selgitada kavandatava tuulepargi toimimiseks
vajaliku taristu asukoht ning selle kattumisel Karjaküla arheoloogiatundliku alaga selgitada
koostöös Muinsuskaitseametiga seonduva arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus. Lisaks tuleb nii
üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikul alal kui ka mujal ehitustööde käigus
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses (MuKS)
ette nähtud nõuete järgmine (vt MuKS § 31).
Võimalik mõju pärandkultuuriobjektidele sõltub tuulikute paigutusest ning tuulepargi toimimiseks
vajaliku taristu asukohast, mis selgub planeeringu koostamise käigus. Võimalusel tuleb tuulikute
asukohtade kavandamisel arvestada pärandkultuuriobjektide paiknemisega ning kui objektid ei ole
veel hävinenud, siis vältida nende kahjustamist määral, mis põhjustaks nende hävimise. Mõju
hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate andmete ja kaardianalüüsi alusel.
4.12. Muude asjakohaste mõjude hindamine
Mõju riigi eesmärkide saavutamisele energeetika valdkonnas
Mõju hindamisel hinnatakse seda, kuidas toetab planeeringu elluviimine riigi eesmärkide saavutamist
energeetika valdkonnas. Energiamajanduse korralduse seaduse järgi peab aastaks 2030 kogu Eestis
tarbitav elektrienergia pärinema taastuvatest energiaallikatest.36 Riik ei ole käesoleva dokumendi
koostamise hetkeks siduvates strateegilistes dokumentides täpsemalt määranud, kuidas on kavas
see eesmärk saavutada, kuid riikliku kliima- ja energiakava järgi peaks tuuleenergia abil elektri
tootmine kasvama umbes 4 korda.37 Euroopa Komisjonile esitatud uue kliima- ja energiakava kavandi
järgi oleks taastuvenergia tehnoloogiate panus eesmärkidesse järgmine (vt Tabel 8):
36 Energiamajanduse korralduse seadus (RT I, 05.07.2016, 3; RT I, 30.06.2023, 8), § 321 lg 1. 37 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ – Eesti teatis Euroopa Komisjonile määruse (EL) 2018/1999
artikli 3 lõike 1 alusel, lk 24. Kättesaadav MKMi kodulehel: https://www.mkm.ee/energeetika-ja-
maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava (viimati külastatud 20.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
31 / 35
Tabel 8. Summaarne lõppenergia kogutarbimine taastuvenergia tehnoloogiate kaupa
(GWh/aastas; sulgudes nominaalvõimsus (MW)). Allikas: Eesti riikliku energia- ja
kliimakava aastani 2030 ajakohastamise versiooni kavand38
2020 2022 2025 2027 2030
Hüdroenergia 30 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW)
Tuuleenergia 844
(310 MW)
664
(310 MW)
974
(520 MW)
2624
(810 MW)
6840
(2310 MW)
Sh maismaatuuleenergia
844 (310 MW)
664 (310 MW)
974 (370 MW)
2624 (810 MW)
3124 (1310 MW)
Sh meretuuleenergia 0 0 0 0 3715
(1000 MW)
Päikeseenergia 245
(290 MW)
506
(607 MW)
936
(1100 MW)
936
(1100 MW)
1000
(1200 MW)
Biomass 1746
(1300 MW)
1400
(1050 MW)
1540
(1100 MW)
1540
(1100 MW)
1540
(1100 MW)
Tuuleenergia puhul on kavandis märgitud, et meretuuleenergia prognoos kehtib juhul, kui valitsus
otsustab meretuuleparkide toetamise kasuks.
Mõju hindamisel tuginetakse avalikele dokumentidele ja õigusaktidele, sh arvestatakse koostatavat
energiamajanduse arengukava aastani 203539 ning avalikke andmeid tuulikute kohta.
Mõju KOV-i eesmärkide saavutamisele ning kuludele ja tuludele
2023. a valminud planeeringuõiguse arengute ja võrdlusriikide uuringu40 järgi on taastuvenergia
projektides üheks probleemteemaks, mida kohtutes on käsitletud, vastuolu KOV-i strateegiliste
eesmärkidega. Seega analüüsitakse üldisel tasemel, kuidas toetab või takistab planeeringu
elluviimine omavalitsuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Hinnatakse ka mõju omavalitsuse
tuludele ja kuludele, sest ka see mõjutab omavalitsuse suutlikkust eesmärke saavutada.
Mõju hindamisel tuginetakse avalikele dokumentidele ja omavalitsuse andmetele,
juhendmaterjalidele ning teaduskirjandusele.
Mõju maakasutusele
Kas ja kuidas mõjutab tuulepargi rajamine praegust maakasutust? Kõigepealt antakse ülevaade,
kuidas kasutatakse maad planeeringualal praegu ja kuidas võib maakasutus planeeringulahenduse
elluviimisel muutuda.
Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele, kaardianalüüsile ning olemasolevatele näidetele,
samuti teaduskirjandusele.
38 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 10.08.2023. Kättesaadav:
https://commission.europa.eu/system/files/2023-08/Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_ee.pdf (viimati
külastatud 09.04.2024) 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (esimene tööversioon valminud 17.11.2023, käesoleva
dokumendi koostamise seisuga toimuvad avalikud arutelud, kooskõlastamine ja vastuvõtmine on plaanitud
aastatesse 2024-2025). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (viimati
külastatud 10.04.2024) 40 Roheplaan OÜ, Ernst & Young Baltic AS, Advokaadibüroo Rask OÜ. „Võrdlusriikide juhtumianalüüs
planeerimissüsteemi ja planeerimisõiguse viimase aja olulisematest muudatustest ja reformidest kohanemaks
oluliste trendide ning uute väljakutsetega“, 2023. Kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://planeerimine.ee/vordlusriikide-juhtumianaluus/ (viimati külastatud 20.02.2024)
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
32 / 35
4.13. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega
KSH aruande koostamisel analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide rajamise mõju kliimamuutustele.
Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide töötamise potentsiaalset mõju kliimamuutustele võrreldes
fossiilsete kütuste kasutamisega. Ulatuses, kuivõrd see detailplaneeringu etapis on võimalik,
võetakse arvesse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälge. Tähelepanu pööratakse ka tuuleparkidega
kaasneva lokaalse kliimamõju võimalikkusele ning kliimamuutustega arvestamisele tegevuse
kavandamisel.
Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ja kvalitatiivselt. Detailseid tuulikute elutsükli kasvuhoone-
gaaside heite arvutusi läbi ei viida, kuna selles etapis ei ole teada kasutatavate tuulikute täpsed
mudelid ega muud tuulepargi rajamise detailid, mis on seotud tuulikute transpordi, ehitustöödega
vms. Mõju hindamisel tuginetakse olemasolevate andmetele, sh uuringutele ja kirjandusele teiste
tuuleparkide kohta.
4.14. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus
DP ala piirkonnas ei asu ohtlikke ettevõtteid ega riigikaitselisi objekte, seega mõju neile puudub.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, ei ole eeldada piiriülese mõju esinemist.
Kumulatiivne mõju võib esineda seoses läheduses asuva Lintsi kruusakarjääris toimuva
kaevandustegevusega – tuulepargi ehitusaegne masinate liikumine (müra) piirkonnas.
Koosmõju võib esineda ka seoses teiste tuuleparkide kavandamisega. Nt lähim Türi valla
üldplaneeringu kohane potentsiaalne tuulepargi ala jääb DP alast ca 4 km kaugusele põhjasuunas,
lähimad planeeritavad tuulealad Põhja-Pärnumaa vallas asuvad DP alast ca 10 km kaugusel
edelasuunas. Erinevate tuuleparkide võimalik koosmõju linnustikule, nahkhiirtele ning visuaalsete
mõjude võimalikkus selgitatakse KSH aruande koostamisel.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
33 / 35
5. Ajakava ja koostöö
5.1. Ajakava
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsess järgib järgmist orienteeruvat ajakava.
Tabel 9. Orienteeruv ajakava
TOIMUMISE AEG/TÄITMINE
DP koostamise ja KSH läbiviimise algatamine 29.03.2023
Lepingu sõlmimine ehk tööde algus 05.12.2023
Uuringud
Uuringud (linnustik, nahkhiired, müra, rohevõrgustik, visuaal ning geoalus,
mis teostatakse hiljem tuulikute lõplikes asukohtades)
24 kuud
Kinnistuomanikele müra ja varjutuse modelleerimise tulemuste tutvustus 2024 II poolaasta
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi etapp
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine 4 kuud
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)
Aprill-mai 2024
Laekunud ettepanekutele vastamine, materjalide täiendamine Mai-juuni 2024
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel
Juuli 2024
KSH aruande ja DP põhilahenduse koostamise etapp
DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine 4 kuud arvates
uuringute valmimisest
DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu tutvustamine Türi Vallavolikogule Vastavalt vajadusele
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)
14 päeva
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel ning koostöö tegijatele ja kaastavatele e-postiga
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) 1 kuu
Kirjalikele arvamustele vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu ja esitatakse seisukoht ajalehes
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine ettepanekute alusel 1 kuu
Avaliku arutelu ajast teavitamine ajalehes ja valla kodulehel Vastavalt
vajadusele
DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu 1 kuu
Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja valla kodulehel
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest
1 kuu
DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2 kuud
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
34 / 35
esitamine kaasatutele
DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt seisukohtadele
Laekunud seisukohtadele vastamine
Vajadusel kooskõlastamise kordamine
KSH tulemuste lisamine DP-sse
1 kuu
DP vastuvõtmine, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele e-postiga
2 kuud
DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine 2 kuud
DP esitatakse heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 3 kuud
DP kehtestamine ja sellest teavitamine 2 kuud
Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa-ametile
2027 II poolaasta
5.2. Kaasamine ja koostöö
Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
• Kaitseministeerium
• Kliimaministeerium
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Politsei- ja Piirivalveamet
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
• Põllumajandus- ja Toiduamet
• Terviseamet
• Muinsuskaitseamet
• Maa-amet
• Päästeamet
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud,
kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud:
• Riigimetsa Majandamise Keskus
• Keskkonnaagentuur
• Karjaküla, Jõeküla ja Kolu külade külavanemad
• Elering AS
• Elektrilevi OÜ
• Piirinaabrid
Nimekiri täieneb töö käigus.
Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH
Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
35 / 35
5.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest
Koostatakse seisukohtade laekumise järgselt