Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks

EELNÕU

19.04.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude

leevendamiseks

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on leevendada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu

müra ja vibratsioon, mõju harjutusvälja mõjualas ning muuta seal asuvaid eluruume

häiringutele vastupidavamaks.

§ 2. Toetatav objekt ja tegevus

(1) Toetust saab taotleda sellise eluruumi parendamiseks, mis asub Vabariigi Valitsuse

20. oktoobri 2023. a määruse nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“ § 3 lõike 3

punktis 1 sätestatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi harjutusväli) mõjualas.

(2) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis aitavad täita §-s 1 sätestatud eesmärki:

1) akende ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport;

2) uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport;

3) müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas paigaldamine ja transport;

4) fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja transport.

(3) Kui toetust taotleb korteriühistu, toetatakse lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevusi.

§ 3. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud on kulud koos käibemaksuga, mis on vajalikud selleks, et saavutada §-s

1 nimetatud toetuse andmise eesmärk ja viia ellu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud

toetatavad tegevused.

(2) Kulud on abikõlblikud taotluse esitamise hetkest.

(3) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) kulu, mis ei ole seotud toetatava tegevusega;

2) kulu, mis on põhjendamatu;

3) kulu, mis on ebaoluline;

4) kulu, mis on toreduslik.

§ 4. Taotluste menetleja

(1) Taotlusi menetleb Võrumaa Arenduskeskus SA (edaspidi menetleja).

(2) Menetleja ülesannete täitmiseks sõlmitakse Kaitseministeeriumi ja menetleja vahel

haldusleping, milles sätestatakse poolte õigused ning kohustused.

§ 5. Toetuse osakaal ja toetuse maksimumsumma

(1) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) eluruum, mille kohta toetust taotletakse, asub 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist;

2) toetust taotlev isik on toetuse taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni

saaja või töövõime- või toimetulekutoetuse saaja.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 90 protsenti, kui täidetud on lõike 1 punktis 1

sätestatud tingimus.

(3) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti, kui toetatav objekt, tegevus ja

taotleja vastavad määruses sätestatud tingimustele, aga ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(4) Toetuse maksimumsumma on 8000 eurot taotleja kohta.

(5) Kui toetust taotleb korteriühistu, on § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks toetuse

maksimumsumma 7000 eurot ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest 70 protsenti.

(6) Kui toetust taotleb korteriühistu, on § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuseks toetuse

maksimumsumma 14 000 eurot ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest 70 protsenti.

(7) Lõikes 4 sätestatud taotleja toetuse maksimumsumma hulka ei arvestata lõikes 5 või 6

sätestatud toetust korterelamu kohta.

§ 6. Taotleja

(1) Toetust võib taotleda füüsiline isik, kelle omandis, kaasomandis või ühisomandis on

kinnisasi, millel asuv eluruum paikneb § 2 lõike 1 punktis 1 viidatud harjutusvälja mõjualas

ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. jaanuari 2024. aasta seisuga harjutusvälja

mõjualas asuvas eluruumis (edaspidi taotleja).

(2) Toetust võib taotleda korteriühistu (edaspidi ka taotleja), kui vähemalt pooled korterelamu

korterite omanikud vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 7. Taotleja kohustused

Taotleja peab:

1) kinnitama, et ta on suuteline projekti omafinantseeringut tasuma;

2) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks;

3) teavitama viivitamata, kui taotluses esitatud andmed on muutunud või kui on ilmnenud

asjaolu, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8. Toetuse taotluse esitamise aeg ja teate avaldamine ning taotluse vorm

(1) Toetuse taotluste esitamise algus- ja lõppkuupäevast teatab menetleja enne taotluste

vastuvõtu algust oma veebilehel ja vähemalt ühes Võru maakonna levikuga lehes ning edastab

teate harjutusvälja mõjualas asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes avaldavad teate oma

veebilehel.

(2) Toetuse taotluste esitamise algus- ja lõppkuupäeva määrab menetleja.

(3) Menetleja koostab taotluse vormi ja avaldab selle oma veebilehel ning edastab taotluse

vormi harjutusvälja mõjualas asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes avaldavad selle oma

veebilehel koos lõikes 1 sätestatud teatega.

§ 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse menetleja e-posti aadressile

[email protected] või postiaadressile Jüri 12, Võru, 65605, Võru maakond, § 8 lõikes

1 viidatud teates märgitud tähtaja jooksul.

(2) Kui taotleja on füüsiline isik, esitab ta taotluses järgmised andmed ja neid tõendavad

dokumendid:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress;

3) kui kinnisasjal on mitu omanikku, siis kõigi kaas- või ühisomanike ees- ja perekonnanimed

ning isikukoodid;

4) toetatava objekti kinnistusregistri number;

5) teave väljavalitud hinnapakkumuse kohta;

6) taotletava toetuse summa;

7) taotletava toetuse osakaalu protsent;

8) toetatava tegevuse kirjeldus.

(3) Taotleja võib esitada ühe taotluse § 2 lõikes 1 sätestatud objekti kohta, milles ta märgib ühe

või mitu § 2 lõikes 2 loetletud toetatavat tegevust.

(4) Kui kinnisasi on mitme isiku kaas- või ühisomandis, esitab taotluse üks kinnisasja omanik

ja sellele annavad oma allkirjaga nõusoleku kõik kaas- või ühisomanikud.

(5) Kui taotleja on korteriühistu, esitab korteriühistu taotluses järgmised andmed ja neid

tõendavad dokumendid:

1) korteriühistu nimi, aadress ja registrikood;

2) korteriühistu kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress;

3) korterelamu ehitisregistri kood;

4) teave väljavalitud hinnapakkumuse kohta;

5) taotletava toetuse summa;

6) taotletava toetuse osakaalu protsent;

7) toetatava tegevuse kirjeldus;

8) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, millest nähtub otsus toetuse taotlus esitada.

§ 10. Nõuded hinnapakkumusele

(1) Koos taotlusega esitab taotleja iga § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kohta, millele

taotleja soovib toetust saada, vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust. Eri tegevused võivad

olla nii ühe kui ka mitme hinnapakkuja hinnapakkumuses.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahe võrreldava hinnapakkumuse esitamine ei ole võimalik, esitab

taotleja vähemalt ühe hinnapakkumuse koos põhjendusega, miks ei saanud rohkemaid

hinnapakkumusi esitada.

(3) Toetatava tegevuse hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes hinnaga,

mida sarnase tegevuse või objekti eest tavaliselt tasutakse.

(4) Toetatava tegevuse hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ja juhul, kui

taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Menetleja kontrollib taotluse vastuvõtmisel taotluse tähtaegset esitamist, nõutavate

dokumentide olemasolu ning taotluse nõuetele vastavust, selles esitatud andmete õigsust ning

taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ning tähtajaks esitamata taotlus jäetakse läbi

vaatamata ja tagastatakse esitajale.

§ 12. Taotluste rahuldamise järjekord

(1) Õigel ajal esitatud taotlused, mis vastavad määruses sätestatud tingimustele, rahuldatakse

järgmise järjekorra alusel:

1) esimeses grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

2) teises grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3) kolmandas grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(2) Kui taotluse esitab korteriühistu, rahuldatakse see:

1) lõike 1 punktis 2 sätestatud teises grupis, kui korterelamu, mille kohta toetust taotletakse,

asub 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist;

2) lõike 1 punktis 3 sätestatud kolmandas grupis, kui korterelamu, mille kohta toetust

taotletakse, asub kaugemal kui 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist.

(3) Kui ühes grupis rahuldatavaid taotlusi on rohkem kui eelarve jääki, rahuldatakse sellesse

gruppi kuuluvad taotlused, eelistades neid taotlusi, milles märgitud eluruum paikneb

harjutusvälja piirile lähemal.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning otsusest teavitamine

(1) Kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele, teeb menetleja taotluse

rahuldamise otsuse §-s 12 sätestatud järjekorras tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite

piires.

(2) Kui taotluste rahuldamiseks ettenähtud vahenditest ei piisa, võib taotleja nõusolekul taotluse

rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, teeb menetleja

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Kui taotletava toetuse suurus ületab toetuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jääki,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike

kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid.

Kui taotleja ei ole toetuse summa vähendamisega nõus, teeb menetleja taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(5) Menetleja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus

ei vasta nõuetele.

(6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotleja taotluses märgitud e-posti või postiaadressile.

§ 14. Leping menetleja, toetuse saaja ja teenuse osutaja vahel

(1) Taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise rahuldamise otsuse alusel sõlmitakse

mitmepoolne leping toetuse saaja, väljavalitud hinnapakkuja ja menetleja vahel (edaspidi

leping) 30 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Leping peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) toetuse saaja nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

2) hinnapakkuja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

3) toetatavad tegevused;

4) toetuse maksimumsuurus;

5) omafinantseeringu määr;

6) vajaduse korral ettemaksu suurus;

7) toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev;

8) toetuse väljamaksmise tingimused;

9) toetuse tagasinõudmise kord;

10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral;

11) toetuse saaja õigused ja kohustused.

(3) Toetuse saaja võib loobuda lepingu sõlmimisest, kui ta soovib ja suudab viia toetatava

tegevuse ellu enne toetusraha saamist ning teavitab sellest menetlejat esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 15. Ettemaks

Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise korral võib maksta ettemaksu väljavalitud

hinnapakkujale kuni 50 protsenti toetuse summast vastavalt lepingule.

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu toetuse rahuldamise otsuses või lepingus

kokkulepitud tingimustel ning vajaduse korral maksab töö tegijale või teenuse osutajale

lepingus märgitud suuruses ja tähtajal omaosaluse ning võimaldab teenuse osutajal või toote

pakkujal viia ellu lepingus kokkulepitud tegevused.

(2) Pärast toetatava tegevuse elluviimist esitab toetuse saaja menetlejale tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis tõendab töö tegemist või teenuse osutamist,

esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui 12 kuu jooksul alates toetuse rahuldamise otsuse

tegemisest või lepingu sõlmimisest.

(3) Toetuse saaja:

1) võimaldab menetlejal teha kuludokumentide kontrolli;

2) võimaldab menetlejale juurdepääsu toetatavale objektile;

3) annab menetleja kasutusse kõik toetatava tegevusega seotud andmed ja dokumendid kümne

tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates.

§ 17. Toetuse maksmine

(1) Kui toetuse saaja on sõlminud lepingu, maksab menetleja toetuse välja vastavalt lepingule.

(2) Kui toetuse saaja ei ole lepingut sõlminud, maksab menetleja toetuse välja toetuse taotluses

märgitud pangakontole hiljemalt ühe kuu jooksul pärast toetatava tegevuse elluviimist ja

menetlejale vastavate dokumentide esitamist.

§ 18. Toetuse tagasinõudmine

(1) Menetleja teeb toetuse tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja:

1) ei ole toetatavaid tegevusi tähtajaks ellu viinud;

2) on esitanud taotlemisel või projekti elluviimisel ebaõiget või mittetäielikku teavet või ilmneb

asjaolu, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata.

(2) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma hiljemalt kahe kuu jooksul toetuse

tagasinõudmise otsusest.

(3) Kui toetuse saaja kuludokumentide kontrolli tulemusena või objekti kontrolli tulemusena

selgub, et toetust pole kasutatud sihipäraselt, on menetlejal õigus toetus kas osaliselt või

täielikult tagasi nõuda.

(4) Menetleja nõuab väljavalitud hinnapakkujale lepingu alusel makstud ettemaksu tagasi

lepingus märgitud tingimustel, kui lepingus kokkulepitud tegevusi ei ole ellu viidud.

1 (11)

19.04.202419.04.2024

Kaitseministri määruse „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate

häiringute mõjude leevendamiseks“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on anda Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjualas elavatele elanikele toetust,

et leevendada harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõjusid. Määrus

puudutab järgmiste omavalitsusüksuste elanikke: Antsla vald, Rõuge vald, Võru linn ja Võru

vald.

Harjutusvälja kasutamisega võib kaasneda elanikele oluline häiring, eeskätt müra ja

vibratsioon, mida ei ole võimalik harjutusvälja eesmärgipärasel kasutamisel vältida ning

millega võib seetõttu kaasneda harjutusvälja piirkonna elanike elukvaliteedi halvenemine.

Määruse alusel antava toetusega parandatakse harjutusvälja mõjualas elavate inimeste

eluasemeid viisil, mis muudab need mürale ja vibratsioonile vastupidavamaks. Näiteks

vähendavad müra helikindlamad uksed ja aknad, helikindlamaks ehitatud fassaad jne.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna

juht Tambet Tõnisson ([email protected]) ning Kaitseministeeriumi

õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt võib minister

kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt

riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud

vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.

Kaitseministri määrusega kehtestatakse harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude

leevendamise toetuse andmise tingimused ja kord.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mail 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi „Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“ punktiga 1.1.5. Tegevusprogrammi punktis 1.1.5

sätestatakse: „Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele

õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele,

teeme harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme

müra leevendamiseks ning täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ja kultuuripärandi

toetamiseks.“ Käesolev eelnõu on harjutusala mõjude leevenduseks väljatöötatud kaitseministri

määrus „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude

leevendamiseks“.

2 (11)

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 18 paragrahvist.

Volitusnorm (riigieelarve seaduse § 531 lõige 1) võimaldab kaitseministril kehtestada

määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese

toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite

kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Volitusnorm annab

aluse määrata kindlaks hüvitise ulatuse, maksmise tingimused ja korra.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse toetuse eesmärk, milleks on leevendada Kaitseväe Nursipalu

harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõjusid harjutusvälja mõjualas

ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele vastupidavamaks.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, millistele objektidele ja tegevustele saab toetust taotleda.

Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, millistele tingimustele peab vastama, et toetust saada. Kõige

olulisem kriteerium on see, et kinnisasjal paiknev eluruum asub Vabariigi Valitsuse 20.

oktoobri 2023. a määruse nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“ § 3 lõike 3

punktis 1 sätestatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi harjutusväli) mõjualas.

Eelnimetatud määruse kohaselt on mõjuala ulatus, mis tuleneb harjutusväljal kasutatavatest

relvaliikidest ning nende tekitatava müra ja vibratsiooni häiringu tugevusest, Kaitseväe

Nursipalu harjutusväljal 4000 meetrit harjutusvälja piirist.

Mõjuala puhul peetakse silmas eri häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu

avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade

kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe

keskpolügoon) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise

ja laskmiste tulemustele1.

Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kasutatakse suurimat häiringut põhjustavaid relvaliike

(käsitulirelvad, tankitõrjerelvad, suurekaliibrilised relvad) ning seetõttu on mõjuala 4000 m

harjutusvälja piirist.

Teine oluline tingimus on, et mõjualas paikneval kinnistul peab olema eluruum ehk seal elavad

inimesed, kelle elu võib olla harjutusväljast tulenevate mõjude tõttu häiritud. Kui isikule kuulub

mõjualas paiknev kinnistu, millel eluruume pole (nt on see metsa- või põllumaa vms), siis selle

kohta toetust taotleda ei saa. Teave, kas kinnistul on eluhoone, saadakse ehitisregistrist, mis on

ainus riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise otstarbe kohta ja on tänapäeval

kõige objektiivsem aluseks võetav andmestik.

Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse tegevused, mis aitavad vähendada harjutusväljast tulenevate

häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõjusid ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele

vastupidavamaks. Need tegevused on näiteks punktides 1 ja 2 nimetatud akende ja uste ostmine,

paigaldamine, viimistlustööd ning transport. Näiteks ühekordsete akende vahetamine kolme-

või neljakordsete pakettakende vastu aitab märkimisväärselt müra summutada. Koos

1 „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Müra modelleerimine.

SELETUSKIRI KOOS MÜRAKAARTIDEGA (13.04.2018)“. Internetis leitav:

https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf.

3 (11)

aknakuluga on abikõlblikud akende vahetamisega seotud viimistlustööd ja akende transport.

Võimalik on toetust taotleda ka ainult määruses nimetatud toodete ostmiseks ja need ise

paigaldada, kui isik peaks seda soovima.

Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse erisus korterelamu puhul. Korterelamu puhul ei ole mõeldav,

et fassaaditöid tehakse iga korteri kohta eraldi, seega on neil võimalik esitada korteriühistu

kaudu ühine taotlus. Korterelamu puhul saab toetust taotleda ainult kas fassaadiehitustöödeks

või müravalli või -seina jaoks. Kui aga isik, kellel on korter kortermajas, soovib toetust § 2

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks, nagu uste või akende ostmine, siis saab ta esitada

selleks eraldi taotluse. Näiteks korterelamu korteriomanik saab esitada ühe taotluse enda nimel,

mispuhul on tal võimalik taotleda toetust akende ostmiseks, ja teise taotluse saab esitada

korteriühistu maja fassaaditöödeks.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Eelnõu § 3 lõikes 1 on sätestatud üldtingimus, mille kohaselt on abikõlblikud kulud, mis

võimaldavad saavutada eesmärgi, ehk näiteks toetuse abil soetatavad uksed või aknad peaksid

vähendama eluruumis müra. Teine tingimus on see, et kulu on taotluse rahuldamise otsusega

kinnitatud. Seega on vajalik, et isik ostab toote selle hinnapakkuja käest, kelle hinnapakkumuse

ta on valinud ja vastavalt taotluses ka ära märkinud.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on kulud abikõlblikud alates toetuse taotluse esitamise hetkest, st

kui isik on kulud kandnud varem, siis nende hüvitamist kahjuks taotleda ei saa. Siinkohal tasub

tähele panna, et isikul on õigus omal riisikol osta uksed, aknad vm enne taotluse rahuldamise

otsust, aga ta peab arvestama, et taotluse rahuldamise otsus ei ole garanteeritud ning võib

kaasneda risk, et ta peab kõik kulud ise kandma.

Eelnõu § 3 lõikes 3 on täpsustatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Nendeks on kulud, mis

ei ole seotud toetatava tegevusega, on põhjendamatud, ebaolulised või toreduslikud.

Eelnõu § 4 kohaselt on taotluste menetleja SA Võrumaa Arenduskeskus, kellega

Kaitseministeerium sõlmib halduslepingu, millega antakse SA-le Võrumaa Arenduskeskus

haldusülesanded seoses taotluste menetlemisega ning lepitakse kokku muud õigused ja

kohustused.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse osakaal ja toetuse maksimumsumma.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille järgi on toetuse summa 100 protsenti. Üldine

eeldus on, et taotleja peab vastama üldistele toetuse saamise kriteeriumitele, st taotleja on

füüsiline isik, kellel on kinnistu, millel asuv eluruum paikneb harjutusvälja mõjualas, ning see

eluruum on rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2024. a seisuga taotleja elukoht.

Selleks et toetuse summa oleks 100 protsenti, peab eluruum esimese tingimusena paiknema

2000 m raadiuses harjutusvälja piirist. Kuigi taotlema võivad tulla kõik, kelle eluruum paikneb

4000 m raadiuses, on eelisjärjekorras need, kelle hoone asub lähemal, sest tõenäoliselt on ka

nende müra- ja vibratsioonitase tugevam kui nendel, kelle eluhoone paikneb kaugemal.

Teine tingimus puudutab isikuid, kes elavad toimetuleku piiril ja kellel tõenäoliselt puudub

ressurss eluhoone parendamiseks. Et ka sellised isikud saaks oma elamuid häiringutele

vastupidavamaks muuta, on nende toetusemäär 100 protsenti. Need isikud on riikliku

pensionikindlustuse seaduse järgi vanadus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni saajad,

4 (11)

töövõimetoetuse seaduse järgi töövõimetoetuse saajad ning sotsiaalhoolekande seaduse järgi

toimetulekutoetuse saajad.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et 90 protsenti toetust saab juhul, kui elumaja asub

harjutusvälja piirist 2000 meetri raadiuses. Kuna harjutusväljale lähemal on häiring tõenäoliselt

suurem, on nende toetus suurem kui nendel, kes asuvad pisut kaugemal. Isikud peavad

arvestama, et 10 protsendi ulatuses tuleb tasuda omaosalus.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse toetuse määr 70 protsenti ja selleks kvalifitseeruvad kõik, kellel

on õigus toetust saada. Kriteeriumitele vastav isik on füüsiline isik, kellel on harjutusvälja

mõjualas kinnistu, millel asuv eluruum paikneb harjutusvälja mõjualas, ja see eluruum on

rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2024. a seisuga taotleja elukoht.

Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse taotleja kohta maksimumtoetuse summa, mis on 8000 eurot.

Seega saab taotleja taotleda toetust kõigi § 2 lõikes 2 sätestatud tegevusteks, mis täidavad

eesmärki, ehk näiteks osta nii uksed kui ka aknad ja parendada fassaadi, kuid taotlejale

väljamakstav summa on kõige rohkem 8000 eurot. Eritingimus sätestatakse kortermaja taotluse

puhul, mille summat ei liideta üksikisikust taotleja taotlusele. Näiteks kui taotleja soovib enda

korteri akende vahetuseks taotleda 8000 eurot ja ühtlasi taotleb korteriühistu toetust

fassaaditöödeks, siis on see fassaaditööde summa eraldi arvestuses ning seda ei arvestata selle

8000 euro hulka.

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse erinorm korterelamu kohta. Sel juhul on müraseina ostmiseks

või müravalli rajamiseks toetuse maksimumsumma 7000 eurot ja toetuse osakaal abikõlblikest

kuludest 70 protsenti – see tähendab, et korteriühistu peab 30 protsenti ühiselt omavahenditest

panustama. Kui aga näiteks eramaja kohta soovitakse toetust saada ka müravalli rajamiseks,

kehtib eramaja kohta § 5 lõige 4, st kõigi tööde summa kokku on 8000 eurot taotleja kohta.

Eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatakse erinorm korterelamu kohta. Sel juhul on

fassaadiparendustöödeks toetuse maksimumsumma 14 000 eurot ja toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest 70 protsenti. Kortermaja korterite omanikud saavad fassaaditöödeks

esitada ühise taotluse korteriühistu kaudu ja peavad tagama, et korteriühistul on võimalik tasuda

30 protsenti tööde maksumusest omafinantseeringuga. Kui aga näiteks eramaja kohta

soovitakse toetust saada fassaaditöödeks, kehtib eramaja kohta § 5 lõige 4, st kõigi tööde summa

kokku on 8000 eurot taotleja kohta.

Eelnõu § 5 lõikes 7 on täpsustatud, et kui taotleja esitab oma kinnisasja ehk korteri kohta

taotluse näiteks akende vahetamiseks, siis ei arvestata selle 8000 euro hulka seda summat, mida

taotleb korteriühistu korterelamu fassaadiehitustöödeks või müraseina rajamiseks.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse tingimused taotlejale.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt saab taotleja olla füüsiline isik, st juriidilised isikud toetust taotleda

ei saa. Füüsilise isiku omandis, kaasomandis või ühisomandis peab olema kinnisasi, millel

paiknev eluruum asub harjutusvälja mõjualas. Määruse eelnõu § 9 lõikes 4 on täpsustatud, et

kui kinnisasi on mitme isiku omandis, saab toetuse taotluse esitada üks omanik ning teised

omanikud peavad oma nõusolekut allkirjaga kinnitama.

Teine nõue on tingimus, et rahvastikuregistris on 1. jaanuari 2024. a seisuga märgitud isiku

elukohaks harjutusvälja mõjualas asuv eluruum. See tingimus on oluline selleks, et toetust

saaksid enim puudutatud isikud. Mõjualas võib olla kinnisvara ka inimestel, kelle põhielukoht

asub mujal, ja kuna käesolev meede on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, keda häiringud

5 (11)

mõjutavad enim, siis on rahvastikuregistris sätestatud elukoht parim objektiivne võimalus selle

tagamiseks.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse erisus, kui toetust taotletakse kortermaja kohta. Sel juhul võib

taotluse esitada ka korteriühistu (edaspidi ka taotleja). Korteriühistu peab üldkoosolekul vastu

võtma otsuse toetuse taotlemiseks, sest toetuse saamisega kaasneb kohustus tasuda 30 protsenti

toetatava tegevuse summast omavahenditest. Lisaks on tingimus, et vähemalt poolte

korterelamu korterite omanikud peavad vastama lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, st

omanik peab olema füüsiline isik, kes on korteri omanik ning kellel on määruses nõutud

sissekirjutus.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotleja kohustused. Taotleja peab:

1) kinnitama, et ta on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu – see kinnitus on vajalik

selleks, et taotleja saaks aru, et olenevalt töödest, mida ta soovib teha, ja toetuse saamise

tingimustest võivad tal tekkida kohustused, mida toetusega ei hüvitata ning mis on vaja tasuda

omavahenditest;

2) võimaldama kontrollida taotluses tema kohta esitatud teavet ja osutama seejuures igakülgset

abi – kuigi menetlejal on võimalik kontrollida teavet registritest, näiteks elukoha sissekirjutust

rahvastikuregistrist ning teavet kinnisasja omandi kohta kinnistusregistrist, võib olla vajadus

isiku käest taotluses esitatud teave üle kontrollida või seda teavet kinnitavaid dokumente

paluda;

3) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud

asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist – näiteks asjaolu, et isik on

otsustanud oma kinnisasja maha müüa, või muu oluline asjaolu.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse taotluse esitamise aeg ja teate avaldamine ning taotluse vorm.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt teatab menetleja toetuse taotlusperioodi algus- ja lõppkuupäevast

enne taotluste vastuvõtu algust oma kodulehel ja vähemalt ühes Võru maakonna levikuga lehes

ning edastab teate harjutusvälja mõjualas asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes avaldavad

teate oma kodulehel. Etteteavitusaeg annab inimestele võimaluse määruse tingimustega tutvuda

ja vajalikke ettevalmistusi teha, näiteks hinnapakkumisi võtta. Ühtlasi saab sel perioodil

korraldada vajalikke teavituskampaaniaid, et teavitada huvirühmi toetuse taotlemise

võimalusest.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotluste esitamise perioodi määrab menetleja, võttes

arvesse, et taotlejatel oleks piisavalt aega teha ettevalmistustöid.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt koostab menetleja taotluse vormi, et taotleja saaks paremini aru,

mis andmeid temalt nõutakse ja mida on vaja esitada. Taotluse vorm avaldatakse menetleja

veebilehel ja lisaks harjutusvälja mõjualas olevate valdade veebilehtedel koos toetuste

taotlusvooru teatega.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse esitamine ja nõuded taotlusele. Taotluse saab esitada nii

elektrooniliselt kui ka paberkandjal.

Eelnõu § 9 lõikes 1 on sätestatud teave, kuhu taotluse saab esitada.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse nõuded, millised andmed peab taotleja taotluses esitama.

Eelnõu § 9 lõikes 3 on täpsustatud, et taotleja võib esitada ühe taotluse ühe kinnistu eluruumi

kohta, milles ta märgib ühe või mitu toetatavat tegevust (v.a kortermaja puhul, vt lõikes 5

6 (11)

sätestatud erandit). Näiteks kui eramaja omanik soovib toetust akende ja uste vahetamiseks ning

fassaaditöödeks, esitab ta kõik toetatavad tegevused ühes taotluses. Toetatav summa on

maksimaalselt 8000 eurot kõigi tegevuste peale kokku. Vastavalt tingimustele peab isik

arvestama ka sellega, kas tal on vaja tasuda omaosaluse protsent, ning kui tegevused osutuvad

kallimaks kui 8000 eurot, peab ta arvestama ka selle osa tasumisega, mida toetus ei kata.

Eelnõu § 9 lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnisasi on mitme isiku kaas- või ühisomandis, esitab

taotluse üks kinnisasja omanik ja taotluse allkirjastavad kõik kinnisasja kaas- või

ühisomanikud. See nõue aitab tagada, et teised kinnisasja omanikud on teadlikud ja nõus

sellega, et üks omanik taotluse esitab (see tähendab, et teised taotlust esitada ei saa). See

omanik, kes taotluse esitab, on ühtlasi see, kes vastutab, et tegevused tehtud saaks.

Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse erisus, kui taotleja on korteriühistu. Korteriühistu peab

taotlusele lisama üldkoosoleku otsuse protokolli, millest nähtuks, et hääletatud on taotluse

esitamise poolt. See tähendab, et hääletuse tulemusel peavad korterelamu korterite omanikud

olema taotluse esitamisega nõus ning nad on teadlikud, et kortermaja puhul on omaosalus 30

protsenti, mille tasumisega peab korteriühistu arvestama.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele. Hinnapakkumuse esitamise nõue aitab

tagada, et isik ostab toote, mis on vastavuses turuhindadega, ja seeläbi tagatakse toetusraha

eesmärgipärane kasutamine.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt peab hinnapakkumuses olema märgitud iga tegevus, milleks

taotleja soovib toetust saada. See tähendab, et kui taotleja soovib toetust nii uste kui ka akende

jaoks, peab mõlema kohta olema esitatud vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust. Eri

tegevused võivad olla nii ühes kui ka mitme hinnapakkuja hinnapakkumuses. Näiteks kui üks

tootja pakub nii uksi kui ka aknaid, võivad need olla ühes pakkumuses, aga kui teine

hinnapakkumus on ainult uste kohta, siis peab olema veel kolmas akende kohta.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse erisus, et juhul kui turul ei ole tõesti mõistlikel põhjustel kahte

hinnapakkumust saada, esitab taotleja vähemalt ühe hinnapakkumuse koos põhjendusega, miks

ei olnud võimalik rohkemaid hinnapakkumusi esitada. Selline olukord võib esineda näiteks siis,

kui teatud teenuse või toote pakkujat on ainult üks või ettevõtja konkreetses piirkonnas ei

tegutse vms.

Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et toetatava tegevuse hinnapakkumus ei tohi olla

põhjendamatult kõrge võrreldes hinnaga, mida sarnase tegevuse või objekti eest tavaliselt

tasutakse. Kui võrreldavaid pakkumisi on mitu ning üks nendest on märkimisväärselt kallim,

kuigi pakutav toode on sama kvantiteedi ja kvaliteediga, võib arvata, et selline toetusraha

kasutamine ei oleks tõhus. See aitab tagada, et piiratud vahendite raames saaks kasu rohkem

taotlejaid.

Eelnõu § 10 lõikes 4 jäetakse taotlejale mõningane paindlikkus hinnapakkumise valikus. Kui

taotleja leiab, et mingil põhjusel on kallimas hinnapakkumuses olev toode parem, peab selle

kohta esitama põhjenduse ning see peab olema objektiivselt põhjendatud. Näiteks kui

aknapakkumuses on üks kolmekordne, aga teine, kallim, neljakordne pakett, on igati

põhjendatud, et taotleja sooviks võtta neljakordset aknapaketti, sest selle mürasummutus on

suurem.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse menetlemine.

7 (11)

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt kontrollib menetleja taotluse vastuvõtmisel taotluse tähtaegset

esitamist, nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse nõuetele vastavust, selles esitatud

andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud

nõuetele.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse nõue, et taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ning tähtajaks

esitamata taotlus jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale. See aitab tagada, et taotleja

saaks hakata taotluseid õigel ajal menetlema. Kui taotlejad esitavad taotluseid hiljem ning

soovivad tähtaegu ennistada, ei saa menetleja tagada, et kõik taotlused saavad võimalikult

kiiresti ja tõhusalt menetletud, ning seoses sellega võib kõikide taotluste menetlemise aeg

pikeneda. Menetleja saab taotlused rahuldada või rahuldamata jätta alles siis, kui kõik taotlused

on esitatud.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluste rahuldamise järjekord.

Eelnõu §-s 12 lõikes 1 on esitatud taotluste rahuldamise järjekord. Kuna vahendid on piiratud,

eelistatakse neid taotlejaid, keda harjutusväli rohkem mõjutab ja kes on sotsiaalselt nõrgemas

positsioonis. Seega rahuldatakse esimeses grupis taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 1 sätestatud

tingimustele, st kelle eluruum asub harjutusvälja piirist kuni 2000 m raadiuses ning kes on

riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi vanadus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni saajad,

töövõimetoetuse seaduse järgi töövõimetoetuse saajad ning sotsiaalhoolekande seaduse järgi

toimetulekutoetuse saajad.

Teises grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele, st need,

millel märgitud eluruum asub 2000 m raadiuses harjutusvälja piirist.

Kolmandas grupis rahuldatakse ülejäänud taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 3 sätestatud

tingimustele, st taotlejale kuuluv eluruum asub harjutusvälja piirist 4000 m raadiuses ja taotlejal

on 1. jaanuari 2024. a seisuga eluruumi sissekirjutus.

Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse erandid korteriühistute taotluste puhul. Need rahuldatakse

vastavalt koos teise grupi taotlustega, kui korterelamu, mille kohta toetust taotletakse, asub

2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist;

ning vastavalt koos 3 grupi taotlustega, kui korterelamu, mille kohta toetust taotletakse, asub

kaugemal kui 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse reegel, mille alusel eelistatakse taotluseid, kui ühes grupis

rahuldamisele kuuluvaid taotluseid on rohkem kui eelarve jääki. Sellisel juhul rahuldatakse

sellesse gruppi kuuluvad taotlused, eelistades neid taotlusi, milles märgitud kinnisasjal asuv

eluruum paikneb harjutusvälja piirile lähemal. Näiteks kui teise grupi alla liigitatud taotleja x

eluruum asub 1345 m kaugusel harjutusvälja piirist ja sama grupi alla liigituva taotleja y

eluruum asub 1456 m kaugusel, siis rahuldatakse taotleja x taotlus ning eelarve ammendumise

tõttu jääb taotleja y taotlus rahuldamata.

Eelnõu §-s 13 on reguleeritud taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning otsusest

teavitamine.

Eelnõu § 13 lõikes 1 on sätestatud, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele,

teeb menetleja taotluse rahuldamise otsuse §-s 12 sätestatud järjekorras nende vahendite piires,

mis on tegevuse rahastamiseks ette nähtud.

8 (11)

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui taotluste rahuldamiseks ette nähtud vahenditest ei

piisa, võib taotleja nõusolekul taotluse rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei ole toetuse summa

vähendamisega nõus, teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse eelarve taotluse rahuldamata jätmise alus. Kuna tegu on

piiratud vahenditega, võib osa taotlusi jääda rahuldamata, st kui taotletava toetuse suurus ületab

toetuse rahastamiseks ette nähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse erisus, et kui taotleja on esitanud taotluse, milles sisalduvad

ka mitteabikõlblikud kulud, näiteks kui koos fassaaditöödega on hinnapakkumuses ka

katusevahetus, siis võib taotleja toetuse rahuldada osaliselt ainult selles osas, mis on määruse

kohaselt abikõlblik. Oluline on, et toetuse vähendamisel on ikkagi võimalik saavutada tegevuse

eesmärgid. Ka peab taotleja sellega nõus olema, sest selle tagajärjel võib tema kulu suureneda.

Kui taotleja ei ole toetuse summa vähendamisega nõus, teeb menetleja taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse, mis tingimustel teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise

otsuse (lisaks eelarve ammendumisele), kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus ei vasta

nõuetele.

Eelnõu § 13 lõikes 6 sätestatakse, kuidas taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus edastatakse.

Olenevalt taotleja enda valitud ja eelistatud viisist edastatakse taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus kas taotleja taotluses märgitud e-posti või

postiaadressile.

Eelnõu §-s 14 on sätestatud leping menetleja, toetuse saaja ja teenuse pakkuja vahel.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt sõlmitakse taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise

rahuldamise otsuse alusel mitmepoolne leping toetuse saaja, väljavalitud hinnapakkuja ja

menetleja vahel 30 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Lepingu sõlmimine tagab, et nii taotleja

kui ka hinnapakkuja on tingimustega nõus ning nad kinnitavad, et saavad ja soovivad taotluses

märgitud tegevused määruses sätestatud aja jooksul ellu viia.

Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse teave, mis peab lepingus märgitud olema:

1) kes on toetuse saaja, tema nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

2) hinnapakkuja ehk tulevase töö- või teenusepakuja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

3) mis on toetatavad tegevused;

4) mis on toetuse maksimumsuurus;

5) mis on omafinantseeringu määr;

6) vajaduse korral ettemaksu suurus;

7) toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev;

8) toetuse väljamaksmise tingimused;

9) toetuse tagasinõudmise kord;

10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral;

11) toetuse saaja õigused ja kohustused.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja võib loobuda lepingu sõlmimisest, kui ta

soovib ja suudab viia toetatava tegevuse ellu enne toetusraha saamist. Näiteks juhul, kui toetuse

saaja soovib ise oma vahenditest toote ära osta ja selle ise paigaldada, võib ta seda teha ning

pärast toote ostmist ja paigaldamist esitada menetlejale ostu eest tasumist tõendavad

dokumendid (kviitungi, ülekande vms). Pärast dokumentide kontrollimist tasutakse tasu taotleja

9 (11)

taotluses märgitud kontole. Ühtlasi peab toetuse saaja teavitama menetlejat, et ta viib tegevuse

ise ellu. Sel juhul saab menetleja teada, et selle toetuse saajaga lepingut ei sõlmita.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse, mis tingimustel makstakse ettemaksu. Paragrahvis 14 sätestatud

lepingu sõlmimise korral võib maksta ettemaksu väljavalitud hinnapakkujale kuni 50 protsenti

toetuse summast vastavalt lepingule. Ettemaksu ei maksta mitte toetuse saajale, vaid otse

teenuse osutajale. See tähendab, et toetuse saajale, kes lepingut ei sõlmi ning soovib tooted ise

osta ja paigaldada, ettemaksu ei maksta.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja toetatava tegevuse ellu toetuse

rahuldamisotsuses või lepingus kokkulepitud tingimustel ning maksab vajaduse korral töö või

teenuse osutajale lepingus märgitud suuruses ja tähtajal omaosaluse ning võimaldab teenuse

osutajal või toote pakkujal viia ellu lepingus kokkulepitud tegevused.

Eelnõu § 16 lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse elluviimist

menetlejale esimesel võimalusel tööde üleandmise-vastuvõtu akti või muu dokumendi, mis

tõendab töö tegemist või teenuse osutamist, 12 kuu jooksul alates toetuse rahuldamisotsuse

tegemisest või lepingu sõlmimisest. Näiteks kui isik soovis saada toetust akende ostmiseks ja

tegi seda ilma lepingut sõlmimata ehk ostis need ise omavahendite eest, saab ta esitada

tõendusdokumendid, kui aknad on paigaldatud.

Selleks et menetleja saaks kontrollida, kas töö on tehtud ja kõik vastab nõuetele, peab toetuse

saaja võimaldama:

1) menetlejal kontrollida kuludokumente, näiteks seda, kas toetuse omaosalus on

hinnapakkujale ehk teenuse osutajale makstud;

2) menetlejale juurdepääsu toetatavale objektile, näiteks veendumaks, et toetusega ostetud

aknad on objektile paigaldatud;

3) andma menetleja kasutusse kõik toetatava tegevusega seotud andmed ja dokumendid kümne

tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise erisused vastavalt sellele, kas taotleja on sõlminud

lepingu või mitte.

Eelnõu § 17 lõikes 1 on reguleeritud, kuidas makstakse toetus välja siis, kui toetuse saaja,

teenuse osutaja ja menetleja on sõlminud lepingu, ning sel juhul lepitakse konkreetsemad

tingimused kokku lepingus ja menetleja maksab toetuse välja vastavalt lepingule.

Eelnõu § 17 lõikes 2 sätestatakse, kuidas makstakse toetus välja siis, kui toetuse saaja ei ole

lepingut sõlminud. Sel juhul maksab menetleja toetuse välja toetuse taotluses märgitud

pangakontole hiljemalt ühe kuu jooksul pärast toetatava tegevuse elluviimist ja menetlejale

vastavate dokumentide esitamist. See tähendab, et toetuse saaja peab olema tooted, näiteks

aknad või uksed, ise välja ostnud ja ka paigaldanud ning alles siis saab ta vastavad tõendid

(arved ja maksekorraldused ning pildid tehtud töödest) esitada menetlejale. Menetlejal on õigus

minna kohapeale kontrollima, kas tööd on tehtud.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused.

Eelnõu § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt teeb menetleja toetuse tagasinõudmise otsuse, kui

toetuse saaja ei ole lepingus märgitud tähtaja jooksul toetatavaid tegevusi ellu viinud. Säte on

10 (11)

konkreetselt suunatud nendele, kes on sõlminud lepingu, sest isikud, kes tegevuse ise ellu

viivad, saavad toetuseraha alles pärast tegevuse elluviimist ja vastavate tõendite esitamist.

Eelnõu § 18 lõike 1 punkti 2 sätet kohaldatakse kõigile taotlejatele ning juhul, kui taotleja on

esitanud taotlemisel või projekti elluviimisel ebaõiget või mittetäieliku teavet või ilmneb

asjaolu, mille korral taotlus oleks jäetud rahuldatama, nõutakse toetusraha tagasi.

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse toetuse tagasimaksmise aeg, mis on kõige rohkem kaks kuud

toetuse tagasinõudmise otsusest.

Eelnõu § 18 lõikes 3 on sätestatud, et kui toetuse saaja kuludokumentide kontrolli tulemusena

või objekti kontrolli tulemusena selgub, et toetust pole kasutatud sihipäraselt, on menetlejal

õigus toetus kas osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Eelnõu § 18 lõige 4 on suunatud hinnapakkujale ehk teenuse osutajale. Kui taotleja, menetleja

ja hinnapakkuja vahel on sõlmitud leping, mille alusel on viimasele kantud ettemaks, aga mingil

põhjusel ei ole töid tähtajaks tehtud, nõuab menetleja lepingu alusel teenuse osutajale makstud

ettemaksu tagasi.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõukohase määruse rakendamine toob kaasa positiivse mõju harjutusvälja mõjualas

elavatele elanikele. Määruse sihtrühm on Antsla valla, Rõuge valla, Võru linna ja Võru valla

elanikud, kes jäävad Nursipalu harjutusvälja mõjualasse. Harjutusvälja mõjualas on 1. jaanuari

2024. a seisuga eluruumide arv järgmine: Antsla vald – 145; Rõuge vald – 303; Võru linn –

1497; Võru vald – 1135. Seega on mõjualas kokku 3080 eluruumi.

Eelduslikult mõjutab määrusega antav toetus rohkem isikuid, kes elavad harjutusväljale

lähemal ning kes vajavad riigi toetust (pensioni-, töövõime- ja toimetulekutoetuse saajad).

6. Määruse rakendamisega seotud kulud

Eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu.

Määruse rakendamise kuluks on arvestatud 500 000 eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne

kulusid omavalitsusüksustele.

Määruse rakendamiseks vajalikud SA Võrumaa Arenduskeskuse tegevuskulud määratakse

kindlaks Kaitseministeeriumi ja sihtasutuse vahelises lepingus, mis kaetakse samuti

Kaitseministeeriumi eelarvest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõike 3 kohaselt hakkab

määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või

määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

11 (11)

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse andmiseks

järgmistele omavalitsusüksustele: Antsla vald, Rõuge vald, Võru linn ja Võru vald.

EELNÕU

19.04.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude

leevendamiseks

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on leevendada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu

müra ja vibratsioon, mõju harjutusvälja mõjualas ning muuta seal asuvaid eluruume

häiringutele vastupidavamaks.

§ 2. Toetatav objekt ja tegevus

(1) Toetust saab taotleda sellise eluruumi parendamiseks, mis asub Vabariigi Valitsuse

20. oktoobri 2023. a määruse nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“ § 3 lõike 3

punktis 1 sätestatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi harjutusväli) mõjualas.

(2) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis aitavad täita §-s 1 sätestatud eesmärki:

1) akende ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport;

2) uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport;

3) müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas paigaldamine ja transport;

4) fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja transport.

(3) Kui toetust taotleb korteriühistu, toetatakse lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud tegevusi.

§ 3. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud on kulud koos käibemaksuga, mis on vajalikud selleks, et saavutada §-s

1 nimetatud toetuse andmise eesmärk ja viia ellu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud

toetatavad tegevused.

(2) Kulud on abikõlblikud taotluse esitamise hetkest.

(3) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) kulu, mis ei ole seotud toetatava tegevusega;

2) kulu, mis on põhjendamatu;

3) kulu, mis on ebaoluline;

4) kulu, mis on toreduslik.

§ 4. Taotluste menetleja

(1) Taotlusi menetleb Võrumaa Arenduskeskus SA (edaspidi menetleja).

(2) Menetleja ülesannete täitmiseks sõlmitakse Kaitseministeeriumi ja menetleja vahel

haldusleping, milles sätestatakse poolte õigused ning kohustused.

§ 5. Toetuse osakaal ja toetuse maksimumsumma

(1) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) eluruum, mille kohta toetust taotletakse, asub 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist;

2) toetust taotlev isik on toetuse taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni

saaja või töövõime- või toimetulekutoetuse saaja.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 90 protsenti, kui täidetud on lõike 1 punktis 1

sätestatud tingimus.

(3) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti, kui toetatav objekt, tegevus ja

taotleja vastavad määruses sätestatud tingimustele, aga ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(4) Toetuse maksimumsumma on 8000 eurot taotleja kohta.

(5) Kui toetust taotleb korteriühistu, on § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks toetuse

maksimumsumma 7000 eurot ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest 70 protsenti.

(6) Kui toetust taotleb korteriühistu, on § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuseks toetuse

maksimumsumma 14 000 eurot ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest 70 protsenti.

(7) Lõikes 4 sätestatud taotleja toetuse maksimumsumma hulka ei arvestata lõikes 5 või 6

sätestatud toetust korterelamu kohta.

§ 6. Taotleja

(1) Toetust võib taotleda füüsiline isik, kelle omandis, kaasomandis või ühisomandis on

kinnisasi, millel asuv eluruum paikneb § 2 lõike 1 punktis 1 viidatud harjutusvälja mõjualas

ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. jaanuari 2024. aasta seisuga harjutusvälja

mõjualas asuvas eluruumis (edaspidi taotleja).

(2) Toetust võib taotleda korteriühistu (edaspidi ka taotleja), kui vähemalt pooled korterelamu

korterite omanikud vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 7. Taotleja kohustused

Taotleja peab:

1) kinnitama, et ta on suuteline projekti omafinantseeringut tasuma;

2) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks;

3) teavitama viivitamata, kui taotluses esitatud andmed on muutunud või kui on ilmnenud

asjaolu, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8. Toetuse taotluse esitamise aeg ja teate avaldamine ning taotluse vorm

(1) Toetuse taotluste esitamise algus- ja lõppkuupäevast teatab menetleja enne taotluste

vastuvõtu algust oma veebilehel ja vähemalt ühes Võru maakonna levikuga lehes ning edastab

teate harjutusvälja mõjualas asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes avaldavad teate oma

veebilehel.

(2) Toetuse taotluste esitamise algus- ja lõppkuupäeva määrab menetleja.

(3) Menetleja koostab taotluse vormi ja avaldab selle oma veebilehel ning edastab taotluse

vormi harjutusvälja mõjualas asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes avaldavad selle oma

veebilehel koos lõikes 1 sätestatud teatega.

§ 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse menetleja e-posti aadressile

[email protected] või postiaadressile Jüri 12, Võru, 65605, Võru maakond, § 8 lõikes

1 viidatud teates märgitud tähtaja jooksul.

(2) Kui taotleja on füüsiline isik, esitab ta taotluses järgmised andmed ja neid tõendavad

dokumendid:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress;

3) kui kinnisasjal on mitu omanikku, siis kõigi kaas- või ühisomanike ees- ja perekonnanimed

ning isikukoodid;

4) toetatava objekti kinnistusregistri number;

5) teave väljavalitud hinnapakkumuse kohta;

6) taotletava toetuse summa;

7) taotletava toetuse osakaalu protsent;

8) toetatava tegevuse kirjeldus.

(3) Taotleja võib esitada ühe taotluse § 2 lõikes 1 sätestatud objekti kohta, milles ta märgib ühe

või mitu § 2 lõikes 2 loetletud toetatavat tegevust.

(4) Kui kinnisasi on mitme isiku kaas- või ühisomandis, esitab taotluse üks kinnisasja omanik

ja sellele annavad oma allkirjaga nõusoleku kõik kaas- või ühisomanikud.

(5) Kui taotleja on korteriühistu, esitab korteriühistu taotluses järgmised andmed ja neid

tõendavad dokumendid:

1) korteriühistu nimi, aadress ja registrikood;

2) korteriühistu kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress;

3) korterelamu ehitisregistri kood;

4) teave väljavalitud hinnapakkumuse kohta;

5) taotletava toetuse summa;

6) taotletava toetuse osakaalu protsent;

7) toetatava tegevuse kirjeldus;

8) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, millest nähtub otsus toetuse taotlus esitada.

§ 10. Nõuded hinnapakkumusele

(1) Koos taotlusega esitab taotleja iga § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kohta, millele

taotleja soovib toetust saada, vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust. Eri tegevused võivad

olla nii ühe kui ka mitme hinnapakkuja hinnapakkumuses.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud kahe võrreldava hinnapakkumuse esitamine ei ole võimalik, esitab

taotleja vähemalt ühe hinnapakkumuse koos põhjendusega, miks ei saanud rohkemaid

hinnapakkumusi esitada.

(3) Toetatava tegevuse hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes hinnaga,

mida sarnase tegevuse või objekti eest tavaliselt tasutakse.

(4) Toetatava tegevuse hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ja juhul, kui

taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Menetleja kontrollib taotluse vastuvõtmisel taotluse tähtaegset esitamist, nõutavate

dokumentide olemasolu ning taotluse nõuetele vastavust, selles esitatud andmete õigsust ning

taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ning tähtajaks esitamata taotlus jäetakse läbi

vaatamata ja tagastatakse esitajale.

§ 12. Taotluste rahuldamise järjekord

(1) Õigel ajal esitatud taotlused, mis vastavad määruses sätestatud tingimustele, rahuldatakse

järgmise järjekorra alusel:

1) esimeses grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

2) teises grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3) kolmandas grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(2) Kui taotluse esitab korteriühistu, rahuldatakse see:

1) lõike 1 punktis 2 sätestatud teises grupis, kui korterelamu, mille kohta toetust taotletakse,

asub 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist;

2) lõike 1 punktis 3 sätestatud kolmandas grupis, kui korterelamu, mille kohta toetust

taotletakse, asub kaugemal kui 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist.

(3) Kui ühes grupis rahuldatavaid taotlusi on rohkem kui eelarve jääki, rahuldatakse sellesse

gruppi kuuluvad taotlused, eelistades neid taotlusi, milles märgitud eluruum paikneb

harjutusvälja piirile lähemal.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning otsusest teavitamine

(1) Kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele, teeb menetleja taotluse

rahuldamise otsuse §-s 12 sätestatud järjekorras tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite

piires.

(2) Kui taotluste rahuldamiseks ettenähtud vahenditest ei piisa, võib taotleja nõusolekul taotluse

rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, teeb menetleja

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Kui taotletava toetuse suurus ületab toetuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jääki,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike

kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid.

Kui taotleja ei ole toetuse summa vähendamisega nõus, teeb menetleja taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(5) Menetleja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus

ei vasta nõuetele.

(6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotleja taotluses märgitud e-posti või postiaadressile.

§ 14. Leping menetleja, toetuse saaja ja teenuse osutaja vahel

(1) Taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise rahuldamise otsuse alusel sõlmitakse

mitmepoolne leping toetuse saaja, väljavalitud hinnapakkuja ja menetleja vahel (edaspidi

leping) 30 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Leping peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) toetuse saaja nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

2) hinnapakkuja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

3) toetatavad tegevused;

4) toetuse maksimumsuurus;

5) omafinantseeringu määr;

6) vajaduse korral ettemaksu suurus;

7) toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev;

8) toetuse väljamaksmise tingimused;

9) toetuse tagasinõudmise kord;

10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral;

11) toetuse saaja õigused ja kohustused.

(3) Toetuse saaja võib loobuda lepingu sõlmimisest, kui ta soovib ja suudab viia toetatava

tegevuse ellu enne toetusraha saamist ning teavitab sellest menetlejat esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 15. Ettemaks

Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise korral võib maksta ettemaksu väljavalitud

hinnapakkujale kuni 50 protsenti toetuse summast vastavalt lepingule.

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu toetuse rahuldamise otsuses või lepingus

kokkulepitud tingimustel ning vajaduse korral maksab töö tegijale või teenuse osutajale

lepingus märgitud suuruses ja tähtajal omaosaluse ning võimaldab teenuse osutajal või toote

pakkujal viia ellu lepingus kokkulepitud tegevused.

(2) Pärast toetatava tegevuse elluviimist esitab toetuse saaja menetlejale tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis tõendab töö tegemist või teenuse osutamist,

esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui 12 kuu jooksul alates toetuse rahuldamise otsuse

tegemisest või lepingu sõlmimisest.

(3) Toetuse saaja:

1) võimaldab menetlejal teha kuludokumentide kontrolli;

2) võimaldab menetlejale juurdepääsu toetatavale objektile;

3) annab menetleja kasutusse kõik toetatava tegevusega seotud andmed ja dokumendid kümne

tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates.

§ 17. Toetuse maksmine

(1) Kui toetuse saaja on sõlminud lepingu, maksab menetleja toetuse välja vastavalt lepingule.

(2) Kui toetuse saaja ei ole lepingut sõlminud, maksab menetleja toetuse välja toetuse taotluses

märgitud pangakontole hiljemalt ühe kuu jooksul pärast toetatava tegevuse elluviimist ja

menetlejale vastavate dokumentide esitamist.

§ 18. Toetuse tagasinõudmine

(1) Menetleja teeb toetuse tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja:

1) ei ole toetatavaid tegevusi tähtajaks ellu viinud;

2) on esitanud taotlemisel või projekti elluviimisel ebaõiget või mittetäielikku teavet või ilmneb

asjaolu, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata.

(2) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma hiljemalt kahe kuu jooksul toetuse

tagasinõudmise otsusest.

(3) Kui toetuse saaja kuludokumentide kontrolli tulemusena või objekti kontrolli tulemusena

selgub, et toetust pole kasutatud sihipäraselt, on menetlejal õigus toetus kas osaliselt või

täielikult tagasi nõuda.

(4) Menetleja nõuab väljavalitud hinnapakkujale lepingu alusel makstud ettemaksu tagasi

lepingus märgitud tingimustel, kui lepingus kokkulepitud tegevusi ei ole ellu viidud.

1 (11)

19.04.202419.04.2024

Kaitseministri määruse „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate

häiringute mõjude leevendamiseks“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on anda Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja mõjualas elavatele elanikele toetust,

et leevendada harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõjusid. Määrus

puudutab järgmiste omavalitsusüksuste elanikke: Antsla vald, Rõuge vald, Võru linn ja Võru

vald.

Harjutusvälja kasutamisega võib kaasneda elanikele oluline häiring, eeskätt müra ja

vibratsioon, mida ei ole võimalik harjutusvälja eesmärgipärasel kasutamisel vältida ning

millega võib seetõttu kaasneda harjutusvälja piirkonna elanike elukvaliteedi halvenemine.

Määruse alusel antava toetusega parandatakse harjutusvälja mõjualas elavate inimeste

eluasemeid viisil, mis muudab need mürale ja vibratsioonile vastupidavamaks. Näiteks

vähendavad müra helikindlamad uksed ja aknad, helikindlamaks ehitatud fassaad jne.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna

juht Tambet Tõnisson ([email protected]) ning Kaitseministeeriumi

õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt võib minister

kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt

riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud

vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.

Kaitseministri määrusega kehtestatakse harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude

leevendamise toetuse andmise tingimused ja kord.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mail 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi „Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“ punktiga 1.1.5. Tegevusprogrammi punktis 1.1.5

sätestatakse: „Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele

õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele,

teeme harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme

müra leevendamiseks ning täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ja kultuuripärandi

toetamiseks.“ Käesolev eelnõu on harjutusala mõjude leevenduseks väljatöötatud kaitseministri

määrus „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude

leevendamiseks“.

2 (11)

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 18 paragrahvist.

Volitusnorm (riigieelarve seaduse § 531 lõige 1) võimaldab kaitseministril kehtestada

määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese

toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite

kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Volitusnorm annab

aluse määrata kindlaks hüvitise ulatuse, maksmise tingimused ja korra.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse toetuse eesmärk, milleks on leevendada Kaitseväe Nursipalu

harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõjusid harjutusvälja mõjualas

ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele vastupidavamaks.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, millistele objektidele ja tegevustele saab toetust taotleda.

Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, millistele tingimustele peab vastama, et toetust saada. Kõige

olulisem kriteerium on see, et kinnisasjal paiknev eluruum asub Vabariigi Valitsuse 20.

oktoobri 2023. a määruse nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“ § 3 lõike 3

punktis 1 sätestatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi harjutusväli) mõjualas.

Eelnimetatud määruse kohaselt on mõjuala ulatus, mis tuleneb harjutusväljal kasutatavatest

relvaliikidest ning nende tekitatava müra ja vibratsiooni häiringu tugevusest, Kaitseväe

Nursipalu harjutusväljal 4000 meetrit harjutusvälja piirist.

Mõjuala puhul peetakse silmas eri häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu

avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade

kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe

keskpolügoon) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise

ja laskmiste tulemustele1.

Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kasutatakse suurimat häiringut põhjustavaid relvaliike

(käsitulirelvad, tankitõrjerelvad, suurekaliibrilised relvad) ning seetõttu on mõjuala 4000 m

harjutusvälja piirist.

Teine oluline tingimus on, et mõjualas paikneval kinnistul peab olema eluruum ehk seal elavad

inimesed, kelle elu võib olla harjutusväljast tulenevate mõjude tõttu häiritud. Kui isikule kuulub

mõjualas paiknev kinnistu, millel eluruume pole (nt on see metsa- või põllumaa vms), siis selle

kohta toetust taotleda ei saa. Teave, kas kinnistul on eluhoone, saadakse ehitisregistrist, mis on

ainus riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise otstarbe kohta ja on tänapäeval

kõige objektiivsem aluseks võetav andmestik.

Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse tegevused, mis aitavad vähendada harjutusväljast tulenevate

häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõjusid ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele

vastupidavamaks. Need tegevused on näiteks punktides 1 ja 2 nimetatud akende ja uste ostmine,

paigaldamine, viimistlustööd ning transport. Näiteks ühekordsete akende vahetamine kolme-

või neljakordsete pakettakende vastu aitab märkimisväärselt müra summutada. Koos

1 „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Müra modelleerimine.

SELETUSKIRI KOOS MÜRAKAARTIDEGA (13.04.2018)“. Internetis leitav:

https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf.

3 (11)

aknakuluga on abikõlblikud akende vahetamisega seotud viimistlustööd ja akende transport.

Võimalik on toetust taotleda ka ainult määruses nimetatud toodete ostmiseks ja need ise

paigaldada, kui isik peaks seda soovima.

Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse erisus korterelamu puhul. Korterelamu puhul ei ole mõeldav,

et fassaaditöid tehakse iga korteri kohta eraldi, seega on neil võimalik esitada korteriühistu

kaudu ühine taotlus. Korterelamu puhul saab toetust taotleda ainult kas fassaadiehitustöödeks

või müravalli või -seina jaoks. Kui aga isik, kellel on korter kortermajas, soovib toetust § 2

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks, nagu uste või akende ostmine, siis saab ta esitada

selleks eraldi taotluse. Näiteks korterelamu korteriomanik saab esitada ühe taotluse enda nimel,

mispuhul on tal võimalik taotleda toetust akende ostmiseks, ja teise taotluse saab esitada

korteriühistu maja fassaaditöödeks.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Eelnõu § 3 lõikes 1 on sätestatud üldtingimus, mille kohaselt on abikõlblikud kulud, mis

võimaldavad saavutada eesmärgi, ehk näiteks toetuse abil soetatavad uksed või aknad peaksid

vähendama eluruumis müra. Teine tingimus on see, et kulu on taotluse rahuldamise otsusega

kinnitatud. Seega on vajalik, et isik ostab toote selle hinnapakkuja käest, kelle hinnapakkumuse

ta on valinud ja vastavalt taotluses ka ära märkinud.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on kulud abikõlblikud alates toetuse taotluse esitamise hetkest, st

kui isik on kulud kandnud varem, siis nende hüvitamist kahjuks taotleda ei saa. Siinkohal tasub

tähele panna, et isikul on õigus omal riisikol osta uksed, aknad vm enne taotluse rahuldamise

otsust, aga ta peab arvestama, et taotluse rahuldamise otsus ei ole garanteeritud ning võib

kaasneda risk, et ta peab kõik kulud ise kandma.

Eelnõu § 3 lõikes 3 on täpsustatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Nendeks on kulud, mis

ei ole seotud toetatava tegevusega, on põhjendamatud, ebaolulised või toreduslikud.

Eelnõu § 4 kohaselt on taotluste menetleja SA Võrumaa Arenduskeskus, kellega

Kaitseministeerium sõlmib halduslepingu, millega antakse SA-le Võrumaa Arenduskeskus

haldusülesanded seoses taotluste menetlemisega ning lepitakse kokku muud õigused ja

kohustused.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse osakaal ja toetuse maksimumsumma.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille järgi on toetuse summa 100 protsenti. Üldine

eeldus on, et taotleja peab vastama üldistele toetuse saamise kriteeriumitele, st taotleja on

füüsiline isik, kellel on kinnistu, millel asuv eluruum paikneb harjutusvälja mõjualas, ning see

eluruum on rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2024. a seisuga taotleja elukoht.

Selleks et toetuse summa oleks 100 protsenti, peab eluruum esimese tingimusena paiknema

2000 m raadiuses harjutusvälja piirist. Kuigi taotlema võivad tulla kõik, kelle eluruum paikneb

4000 m raadiuses, on eelisjärjekorras need, kelle hoone asub lähemal, sest tõenäoliselt on ka

nende müra- ja vibratsioonitase tugevam kui nendel, kelle eluhoone paikneb kaugemal.

Teine tingimus puudutab isikuid, kes elavad toimetuleku piiril ja kellel tõenäoliselt puudub

ressurss eluhoone parendamiseks. Et ka sellised isikud saaks oma elamuid häiringutele

vastupidavamaks muuta, on nende toetusemäär 100 protsenti. Need isikud on riikliku

pensionikindlustuse seaduse järgi vanadus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni saajad,

4 (11)

töövõimetoetuse seaduse järgi töövõimetoetuse saajad ning sotsiaalhoolekande seaduse järgi

toimetulekutoetuse saajad.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et 90 protsenti toetust saab juhul, kui elumaja asub

harjutusvälja piirist 2000 meetri raadiuses. Kuna harjutusväljale lähemal on häiring tõenäoliselt

suurem, on nende toetus suurem kui nendel, kes asuvad pisut kaugemal. Isikud peavad

arvestama, et 10 protsendi ulatuses tuleb tasuda omaosalus.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse toetuse määr 70 protsenti ja selleks kvalifitseeruvad kõik, kellel

on õigus toetust saada. Kriteeriumitele vastav isik on füüsiline isik, kellel on harjutusvälja

mõjualas kinnistu, millel asuv eluruum paikneb harjutusvälja mõjualas, ja see eluruum on

rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2024. a seisuga taotleja elukoht.

Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse taotleja kohta maksimumtoetuse summa, mis on 8000 eurot.

Seega saab taotleja taotleda toetust kõigi § 2 lõikes 2 sätestatud tegevusteks, mis täidavad

eesmärki, ehk näiteks osta nii uksed kui ka aknad ja parendada fassaadi, kuid taotlejale

väljamakstav summa on kõige rohkem 8000 eurot. Eritingimus sätestatakse kortermaja taotluse

puhul, mille summat ei liideta üksikisikust taotleja taotlusele. Näiteks kui taotleja soovib enda

korteri akende vahetuseks taotleda 8000 eurot ja ühtlasi taotleb korteriühistu toetust

fassaaditöödeks, siis on see fassaaditööde summa eraldi arvestuses ning seda ei arvestata selle

8000 euro hulka.

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse erinorm korterelamu kohta. Sel juhul on müraseina ostmiseks

või müravalli rajamiseks toetuse maksimumsumma 7000 eurot ja toetuse osakaal abikõlblikest

kuludest 70 protsenti – see tähendab, et korteriühistu peab 30 protsenti ühiselt omavahenditest

panustama. Kui aga näiteks eramaja kohta soovitakse toetust saada ka müravalli rajamiseks,

kehtib eramaja kohta § 5 lõige 4, st kõigi tööde summa kokku on 8000 eurot taotleja kohta.

Eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatakse erinorm korterelamu kohta. Sel juhul on

fassaadiparendustöödeks toetuse maksimumsumma 14 000 eurot ja toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest 70 protsenti. Kortermaja korterite omanikud saavad fassaaditöödeks

esitada ühise taotluse korteriühistu kaudu ja peavad tagama, et korteriühistul on võimalik tasuda

30 protsenti tööde maksumusest omafinantseeringuga. Kui aga näiteks eramaja kohta

soovitakse toetust saada fassaaditöödeks, kehtib eramaja kohta § 5 lõige 4, st kõigi tööde summa

kokku on 8000 eurot taotleja kohta.

Eelnõu § 5 lõikes 7 on täpsustatud, et kui taotleja esitab oma kinnisasja ehk korteri kohta

taotluse näiteks akende vahetamiseks, siis ei arvestata selle 8000 euro hulka seda summat, mida

taotleb korteriühistu korterelamu fassaadiehitustöödeks või müraseina rajamiseks.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse tingimused taotlejale.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt saab taotleja olla füüsiline isik, st juriidilised isikud toetust taotleda

ei saa. Füüsilise isiku omandis, kaasomandis või ühisomandis peab olema kinnisasi, millel

paiknev eluruum asub harjutusvälja mõjualas. Määruse eelnõu § 9 lõikes 4 on täpsustatud, et

kui kinnisasi on mitme isiku omandis, saab toetuse taotluse esitada üks omanik ning teised

omanikud peavad oma nõusolekut allkirjaga kinnitama.

Teine nõue on tingimus, et rahvastikuregistris on 1. jaanuari 2024. a seisuga märgitud isiku

elukohaks harjutusvälja mõjualas asuv eluruum. See tingimus on oluline selleks, et toetust

saaksid enim puudutatud isikud. Mõjualas võib olla kinnisvara ka inimestel, kelle põhielukoht

asub mujal, ja kuna käesolev meede on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, keda häiringud

5 (11)

mõjutavad enim, siis on rahvastikuregistris sätestatud elukoht parim objektiivne võimalus selle

tagamiseks.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse erisus, kui toetust taotletakse kortermaja kohta. Sel juhul võib

taotluse esitada ka korteriühistu (edaspidi ka taotleja). Korteriühistu peab üldkoosolekul vastu

võtma otsuse toetuse taotlemiseks, sest toetuse saamisega kaasneb kohustus tasuda 30 protsenti

toetatava tegevuse summast omavahenditest. Lisaks on tingimus, et vähemalt poolte

korterelamu korterite omanikud peavad vastama lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, st

omanik peab olema füüsiline isik, kes on korteri omanik ning kellel on määruses nõutud

sissekirjutus.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotleja kohustused. Taotleja peab:

1) kinnitama, et ta on suuteline tasuma projekti omafinantseeringu – see kinnitus on vajalik

selleks, et taotleja saaks aru, et olenevalt töödest, mida ta soovib teha, ja toetuse saamise

tingimustest võivad tal tekkida kohustused, mida toetusega ei hüvitata ning mis on vaja tasuda

omavahenditest;

2) võimaldama kontrollida taotluses tema kohta esitatud teavet ja osutama seejuures igakülgset

abi – kuigi menetlejal on võimalik kontrollida teavet registritest, näiteks elukoha sissekirjutust

rahvastikuregistrist ning teavet kinnisasja omandi kohta kinnistusregistrist, võib olla vajadus

isiku käest taotluses esitatud teave üle kontrollida või seda teavet kinnitavaid dokumente

paluda;

3) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud

asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist – näiteks asjaolu, et isik on

otsustanud oma kinnisasja maha müüa, või muu oluline asjaolu.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse taotluse esitamise aeg ja teate avaldamine ning taotluse vorm.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt teatab menetleja toetuse taotlusperioodi algus- ja lõppkuupäevast

enne taotluste vastuvõtu algust oma kodulehel ja vähemalt ühes Võru maakonna levikuga lehes

ning edastab teate harjutusvälja mõjualas asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes avaldavad

teate oma kodulehel. Etteteavitusaeg annab inimestele võimaluse määruse tingimustega tutvuda

ja vajalikke ettevalmistusi teha, näiteks hinnapakkumisi võtta. Ühtlasi saab sel perioodil

korraldada vajalikke teavituskampaaniaid, et teavitada huvirühmi toetuse taotlemise

võimalusest.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotluste esitamise perioodi määrab menetleja, võttes

arvesse, et taotlejatel oleks piisavalt aega teha ettevalmistustöid.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt koostab menetleja taotluse vormi, et taotleja saaks paremini aru,

mis andmeid temalt nõutakse ja mida on vaja esitada. Taotluse vorm avaldatakse menetleja

veebilehel ja lisaks harjutusvälja mõjualas olevate valdade veebilehtedel koos toetuste

taotlusvooru teatega.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse esitamine ja nõuded taotlusele. Taotluse saab esitada nii

elektrooniliselt kui ka paberkandjal.

Eelnõu § 9 lõikes 1 on sätestatud teave, kuhu taotluse saab esitada.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse nõuded, millised andmed peab taotleja taotluses esitama.

Eelnõu § 9 lõikes 3 on täpsustatud, et taotleja võib esitada ühe taotluse ühe kinnistu eluruumi

kohta, milles ta märgib ühe või mitu toetatavat tegevust (v.a kortermaja puhul, vt lõikes 5

6 (11)

sätestatud erandit). Näiteks kui eramaja omanik soovib toetust akende ja uste vahetamiseks ning

fassaaditöödeks, esitab ta kõik toetatavad tegevused ühes taotluses. Toetatav summa on

maksimaalselt 8000 eurot kõigi tegevuste peale kokku. Vastavalt tingimustele peab isik

arvestama ka sellega, kas tal on vaja tasuda omaosaluse protsent, ning kui tegevused osutuvad

kallimaks kui 8000 eurot, peab ta arvestama ka selle osa tasumisega, mida toetus ei kata.

Eelnõu § 9 lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnisasi on mitme isiku kaas- või ühisomandis, esitab

taotluse üks kinnisasja omanik ja taotluse allkirjastavad kõik kinnisasja kaas- või

ühisomanikud. See nõue aitab tagada, et teised kinnisasja omanikud on teadlikud ja nõus

sellega, et üks omanik taotluse esitab (see tähendab, et teised taotlust esitada ei saa). See

omanik, kes taotluse esitab, on ühtlasi see, kes vastutab, et tegevused tehtud saaks.

Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse erisus, kui taotleja on korteriühistu. Korteriühistu peab

taotlusele lisama üldkoosoleku otsuse protokolli, millest nähtuks, et hääletatud on taotluse

esitamise poolt. See tähendab, et hääletuse tulemusel peavad korterelamu korterite omanikud

olema taotluse esitamisega nõus ning nad on teadlikud, et kortermaja puhul on omaosalus 30

protsenti, mille tasumisega peab korteriühistu arvestama.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele. Hinnapakkumuse esitamise nõue aitab

tagada, et isik ostab toote, mis on vastavuses turuhindadega, ja seeläbi tagatakse toetusraha

eesmärgipärane kasutamine.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt peab hinnapakkumuses olema märgitud iga tegevus, milleks

taotleja soovib toetust saada. See tähendab, et kui taotleja soovib toetust nii uste kui ka akende

jaoks, peab mõlema kohta olema esitatud vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust. Eri

tegevused võivad olla nii ühes kui ka mitme hinnapakkuja hinnapakkumuses. Näiteks kui üks

tootja pakub nii uksi kui ka aknaid, võivad need olla ühes pakkumuses, aga kui teine

hinnapakkumus on ainult uste kohta, siis peab olema veel kolmas akende kohta.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse erisus, et juhul kui turul ei ole tõesti mõistlikel põhjustel kahte

hinnapakkumust saada, esitab taotleja vähemalt ühe hinnapakkumuse koos põhjendusega, miks

ei olnud võimalik rohkemaid hinnapakkumusi esitada. Selline olukord võib esineda näiteks siis,

kui teatud teenuse või toote pakkujat on ainult üks või ettevõtja konkreetses piirkonnas ei

tegutse vms.

Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et toetatava tegevuse hinnapakkumus ei tohi olla

põhjendamatult kõrge võrreldes hinnaga, mida sarnase tegevuse või objekti eest tavaliselt

tasutakse. Kui võrreldavaid pakkumisi on mitu ning üks nendest on märkimisväärselt kallim,

kuigi pakutav toode on sama kvantiteedi ja kvaliteediga, võib arvata, et selline toetusraha

kasutamine ei oleks tõhus. See aitab tagada, et piiratud vahendite raames saaks kasu rohkem

taotlejaid.

Eelnõu § 10 lõikes 4 jäetakse taotlejale mõningane paindlikkus hinnapakkumise valikus. Kui

taotleja leiab, et mingil põhjusel on kallimas hinnapakkumuses olev toode parem, peab selle

kohta esitama põhjenduse ning see peab olema objektiivselt põhjendatud. Näiteks kui

aknapakkumuses on üks kolmekordne, aga teine, kallim, neljakordne pakett, on igati

põhjendatud, et taotleja sooviks võtta neljakordset aknapaketti, sest selle mürasummutus on

suurem.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse menetlemine.

7 (11)

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt kontrollib menetleja taotluse vastuvõtmisel taotluse tähtaegset

esitamist, nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse nõuetele vastavust, selles esitatud

andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud

nõuetele.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse nõue, et taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ning tähtajaks

esitamata taotlus jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale. See aitab tagada, et taotleja

saaks hakata taotluseid õigel ajal menetlema. Kui taotlejad esitavad taotluseid hiljem ning

soovivad tähtaegu ennistada, ei saa menetleja tagada, et kõik taotlused saavad võimalikult

kiiresti ja tõhusalt menetletud, ning seoses sellega võib kõikide taotluste menetlemise aeg

pikeneda. Menetleja saab taotlused rahuldada või rahuldamata jätta alles siis, kui kõik taotlused

on esitatud.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluste rahuldamise järjekord.

Eelnõu §-s 12 lõikes 1 on esitatud taotluste rahuldamise järjekord. Kuna vahendid on piiratud,

eelistatakse neid taotlejaid, keda harjutusväli rohkem mõjutab ja kes on sotsiaalselt nõrgemas

positsioonis. Seega rahuldatakse esimeses grupis taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 1 sätestatud

tingimustele, st kelle eluruum asub harjutusvälja piirist kuni 2000 m raadiuses ning kes on

riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi vanadus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni saajad,

töövõimetoetuse seaduse järgi töövõimetoetuse saajad ning sotsiaalhoolekande seaduse järgi

toimetulekutoetuse saajad.

Teises grupis rahuldatakse taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele, st need,

millel märgitud eluruum asub 2000 m raadiuses harjutusvälja piirist.

Kolmandas grupis rahuldatakse ülejäänud taotlused, mis vastavad § 5 lõikes 3 sätestatud

tingimustele, st taotlejale kuuluv eluruum asub harjutusvälja piirist 4000 m raadiuses ja taotlejal

on 1. jaanuari 2024. a seisuga eluruumi sissekirjutus.

Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse erandid korteriühistute taotluste puhul. Need rahuldatakse

vastavalt koos teise grupi taotlustega, kui korterelamu, mille kohta toetust taotletakse, asub

2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist;

ning vastavalt koos 3 grupi taotlustega, kui korterelamu, mille kohta toetust taotletakse, asub

kaugemal kui 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse reegel, mille alusel eelistatakse taotluseid, kui ühes grupis

rahuldamisele kuuluvaid taotluseid on rohkem kui eelarve jääki. Sellisel juhul rahuldatakse

sellesse gruppi kuuluvad taotlused, eelistades neid taotlusi, milles märgitud kinnisasjal asuv

eluruum paikneb harjutusvälja piirile lähemal. Näiteks kui teise grupi alla liigitatud taotleja x

eluruum asub 1345 m kaugusel harjutusvälja piirist ja sama grupi alla liigituva taotleja y

eluruum asub 1456 m kaugusel, siis rahuldatakse taotleja x taotlus ning eelarve ammendumise

tõttu jääb taotleja y taotlus rahuldamata.

Eelnõu §-s 13 on reguleeritud taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning otsusest

teavitamine.

Eelnõu § 13 lõikes 1 on sätestatud, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele,

teeb menetleja taotluse rahuldamise otsuse §-s 12 sätestatud järjekorras nende vahendite piires,

mis on tegevuse rahastamiseks ette nähtud.

8 (11)

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui taotluste rahuldamiseks ette nähtud vahenditest ei

piisa, võib taotleja nõusolekul taotluse rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei ole toetuse summa

vähendamisega nõus, teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse eelarve taotluse rahuldamata jätmise alus. Kuna tegu on

piiratud vahenditega, võib osa taotlusi jääda rahuldamata, st kui taotletava toetuse suurus ületab

toetuse rahastamiseks ette nähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse erisus, et kui taotleja on esitanud taotluse, milles sisalduvad

ka mitteabikõlblikud kulud, näiteks kui koos fassaaditöödega on hinnapakkumuses ka

katusevahetus, siis võib taotleja toetuse rahuldada osaliselt ainult selles osas, mis on määruse

kohaselt abikõlblik. Oluline on, et toetuse vähendamisel on ikkagi võimalik saavutada tegevuse

eesmärgid. Ka peab taotleja sellega nõus olema, sest selle tagajärjel võib tema kulu suureneda.

Kui taotleja ei ole toetuse summa vähendamisega nõus, teeb menetleja taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse, mis tingimustel teeb menetleja taotluse rahuldamata jätmise

otsuse (lisaks eelarve ammendumisele), kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus ei vasta

nõuetele.

Eelnõu § 13 lõikes 6 sätestatakse, kuidas taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus edastatakse.

Olenevalt taotleja enda valitud ja eelistatud viisist edastatakse taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus kas taotleja taotluses märgitud e-posti või

postiaadressile.

Eelnõu §-s 14 on sätestatud leping menetleja, toetuse saaja ja teenuse pakkuja vahel.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt sõlmitakse taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise

rahuldamise otsuse alusel mitmepoolne leping toetuse saaja, väljavalitud hinnapakkuja ja

menetleja vahel 30 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Lepingu sõlmimine tagab, et nii taotleja

kui ka hinnapakkuja on tingimustega nõus ning nad kinnitavad, et saavad ja soovivad taotluses

märgitud tegevused määruses sätestatud aja jooksul ellu viia.

Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse teave, mis peab lepingus märgitud olema:

1) kes on toetuse saaja, tema nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

2) hinnapakkuja ehk tulevase töö- või teenusepakuja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

3) mis on toetatavad tegevused;

4) mis on toetuse maksimumsuurus;

5) mis on omafinantseeringu määr;

6) vajaduse korral ettemaksu suurus;

7) toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev;

8) toetuse väljamaksmise tingimused;

9) toetuse tagasinõudmise kord;

10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral;

11) toetuse saaja õigused ja kohustused.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja võib loobuda lepingu sõlmimisest, kui ta

soovib ja suudab viia toetatava tegevuse ellu enne toetusraha saamist. Näiteks juhul, kui toetuse

saaja soovib ise oma vahenditest toote ära osta ja selle ise paigaldada, võib ta seda teha ning

pärast toote ostmist ja paigaldamist esitada menetlejale ostu eest tasumist tõendavad

dokumendid (kviitungi, ülekande vms). Pärast dokumentide kontrollimist tasutakse tasu taotleja

9 (11)

taotluses märgitud kontole. Ühtlasi peab toetuse saaja teavitama menetlejat, et ta viib tegevuse

ise ellu. Sel juhul saab menetleja teada, et selle toetuse saajaga lepingut ei sõlmita.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse, mis tingimustel makstakse ettemaksu. Paragrahvis 14 sätestatud

lepingu sõlmimise korral võib maksta ettemaksu väljavalitud hinnapakkujale kuni 50 protsenti

toetuse summast vastavalt lepingule. Ettemaksu ei maksta mitte toetuse saajale, vaid otse

teenuse osutajale. See tähendab, et toetuse saajale, kes lepingut ei sõlmi ning soovib tooted ise

osta ja paigaldada, ettemaksu ei maksta.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja toetatava tegevuse ellu toetuse

rahuldamisotsuses või lepingus kokkulepitud tingimustel ning maksab vajaduse korral töö või

teenuse osutajale lepingus märgitud suuruses ja tähtajal omaosaluse ning võimaldab teenuse

osutajal või toote pakkujal viia ellu lepingus kokkulepitud tegevused.

Eelnõu § 16 lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse elluviimist

menetlejale esimesel võimalusel tööde üleandmise-vastuvõtu akti või muu dokumendi, mis

tõendab töö tegemist või teenuse osutamist, 12 kuu jooksul alates toetuse rahuldamisotsuse

tegemisest või lepingu sõlmimisest. Näiteks kui isik soovis saada toetust akende ostmiseks ja

tegi seda ilma lepingut sõlmimata ehk ostis need ise omavahendite eest, saab ta esitada

tõendusdokumendid, kui aknad on paigaldatud.

Selleks et menetleja saaks kontrollida, kas töö on tehtud ja kõik vastab nõuetele, peab toetuse

saaja võimaldama:

1) menetlejal kontrollida kuludokumente, näiteks seda, kas toetuse omaosalus on

hinnapakkujale ehk teenuse osutajale makstud;

2) menetlejale juurdepääsu toetatavale objektile, näiteks veendumaks, et toetusega ostetud

aknad on objektile paigaldatud;

3) andma menetleja kasutusse kõik toetatava tegevusega seotud andmed ja dokumendid kümne

tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise erisused vastavalt sellele, kas taotleja on sõlminud

lepingu või mitte.

Eelnõu § 17 lõikes 1 on reguleeritud, kuidas makstakse toetus välja siis, kui toetuse saaja,

teenuse osutaja ja menetleja on sõlminud lepingu, ning sel juhul lepitakse konkreetsemad

tingimused kokku lepingus ja menetleja maksab toetuse välja vastavalt lepingule.

Eelnõu § 17 lõikes 2 sätestatakse, kuidas makstakse toetus välja siis, kui toetuse saaja ei ole

lepingut sõlminud. Sel juhul maksab menetleja toetuse välja toetuse taotluses märgitud

pangakontole hiljemalt ühe kuu jooksul pärast toetatava tegevuse elluviimist ja menetlejale

vastavate dokumentide esitamist. See tähendab, et toetuse saaja peab olema tooted, näiteks

aknad või uksed, ise välja ostnud ja ka paigaldanud ning alles siis saab ta vastavad tõendid

(arved ja maksekorraldused ning pildid tehtud töödest) esitada menetlejale. Menetlejal on õigus

minna kohapeale kontrollima, kas tööd on tehtud.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused.

Eelnõu § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt teeb menetleja toetuse tagasinõudmise otsuse, kui

toetuse saaja ei ole lepingus märgitud tähtaja jooksul toetatavaid tegevusi ellu viinud. Säte on

10 (11)

konkreetselt suunatud nendele, kes on sõlminud lepingu, sest isikud, kes tegevuse ise ellu

viivad, saavad toetuseraha alles pärast tegevuse elluviimist ja vastavate tõendite esitamist.

Eelnõu § 18 lõike 1 punkti 2 sätet kohaldatakse kõigile taotlejatele ning juhul, kui taotleja on

esitanud taotlemisel või projekti elluviimisel ebaõiget või mittetäieliku teavet või ilmneb

asjaolu, mille korral taotlus oleks jäetud rahuldatama, nõutakse toetusraha tagasi.

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse toetuse tagasimaksmise aeg, mis on kõige rohkem kaks kuud

toetuse tagasinõudmise otsusest.

Eelnõu § 18 lõikes 3 on sätestatud, et kui toetuse saaja kuludokumentide kontrolli tulemusena

või objekti kontrolli tulemusena selgub, et toetust pole kasutatud sihipäraselt, on menetlejal

õigus toetus kas osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Eelnõu § 18 lõige 4 on suunatud hinnapakkujale ehk teenuse osutajale. Kui taotleja, menetleja

ja hinnapakkuja vahel on sõlmitud leping, mille alusel on viimasele kantud ettemaks, aga mingil

põhjusel ei ole töid tähtajaks tehtud, nõuab menetleja lepingu alusel teenuse osutajale makstud

ettemaksu tagasi.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõukohase määruse rakendamine toob kaasa positiivse mõju harjutusvälja mõjualas

elavatele elanikele. Määruse sihtrühm on Antsla valla, Rõuge valla, Võru linna ja Võru valla

elanikud, kes jäävad Nursipalu harjutusvälja mõjualasse. Harjutusvälja mõjualas on 1. jaanuari

2024. a seisuga eluruumide arv järgmine: Antsla vald – 145; Rõuge vald – 303; Võru linn –

1497; Võru vald – 1135. Seega on mõjualas kokku 3080 eluruumi.

Eelduslikult mõjutab määrusega antav toetus rohkem isikuid, kes elavad harjutusväljale

lähemal ning kes vajavad riigi toetust (pensioni-, töövõime- ja toimetulekutoetuse saajad).

6. Määruse rakendamisega seotud kulud

Eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu.

Määruse rakendamise kuluks on arvestatud 500 000 eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne

kulusid omavalitsusüksustele.

Määruse rakendamiseks vajalikud SA Võrumaa Arenduskeskuse tegevuskulud määratakse

kindlaks Kaitseministeeriumi ja sihtasutuse vahelises lepingus, mis kaetakse samuti

Kaitseministeeriumi eelarvest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõike 3 kohaselt hakkab

määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või

määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

11 (11)

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse andmiseks

järgmistele omavalitsusüksustele: Antsla vald, Rõuge vald, Võru linn ja Võru vald.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

29.04.2024 nr 5-2/24/11

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kaitseministri määruse „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemi esitamisest arvates. Samuti esitame eelnõu arvamuse andmiseks Võru Linnavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ning Rõuge Vallavalitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks eelnõu

Kaitseministri määruse „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“ eelnõu

Marion Saarna-Kukk [email protected]