Lp Villu Kõve
Riigikohtu esimees
[email protected]
Lp Madis Timpson
Justiitsminister
[email protected]
Tartu Maakohtu kohtunike seisukoht ühe maakohtu loomist puudutava projekti kohta
Maakohtunikele teadaolevalt ning kohtusüsteemi arengukavast nähtuvalt kaalutakse Eestis ühe maakohtu loomist praeguse nelja asemele. Enne, kui see protsess kindlad raamid ja väljundi saab, palume arvesse võtta meie kui asjast kõige lähemalt puudutatud isikute seisukohti.
Leiame, et Tartu Maakohus tuleks säilitada eraldi kohtuna, sest:
1. Me arvestame üksteise soovidega ja oleme paindlikud.
Vastavalt kohtuniku soovile on võimalik, et talle jagatakse mingit liiki menetlust rohkem või vähem. Mõistliku põhjenduse olemasolul on võimalik näiteks välistada keegi tahtest olenematu ravi jagamisest või laste suhtluskorra nõuetest. Meil on paindlikud võimalused arvestada iga kohtuniku spetsialiseerumissooviga. Spetsialiseerumisega jagatakse praegu näiteks kaebuseid täituri tegevusele või otsustele, korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamised, laste suhtluskorrad, tööõiguse asjad, maksejõuetuse ja äriregistri asjad. Seejuures on võimalik oma eelistusi igal aastal Tartu Maakohtu üldkogul tööjaotusplaani uueks aastaks kinnitamisel muuta.
Selline jaotus tagab, et ka väiksemate kohtumajade kohtunikel on võimalik menetleda nende jaoks huvitavamaid vaidluseid.
Paindlikkus tagab selle, et me suudame reageerida seadusest ja majanduslikust olukorrast tulenevatele muutustele. Me leidsime ilma probleemideta kohtunikud, kes spetsialiseerusid äriõigusele, et lahendada äriregistrist tulevat sundlõpetamiste laviini. Me saame hakkama, kui majanduslikud olud toovad kaasa pankrottide või töövaidluste laine.
2. Me arvestame menetlusosaliste soovidega.
Menetlusosalise soovil on istungit võimalik pidada ükskõik millises talle lähimas Tartu Maakohtu kohtumajas. Me kuulame eestkostemenetluses isikud vajadusel ära nende kodus ning ei pane neile kohustust tulla kohtumajja, kui tervis ei võimalda. Meie jaoks on oluline olla inimestele lähedal, võimalus kutsuda nad ühisesse ruumi kokku ning püüda suunata kompromissile. Vaja on reaalset inimest selle kohtuniku rolli taga, kes võtab aja, et menetlusosalise mure ära kuulata.
Ka lapsed kuulame me ära nende tavapärases keskkonnas - lasteaias, koolis või kodus. Kohtuniku liikumine lapse asukohta ei tohi kujuneda võimatult ajamahukaks. Vaidlused vanemate vahel nende lastega seotud asjades on lahendatavad kokkuleppeid sõlmides juhul, kui vanemad on ühes ruumis, kohtusaalis. Menetlusosalise tulek kohtumajja ei või olla kauguse või transpordiprobleemide tõttu ületamatu.
Hetkel on kohtumajade kaugus üksteisest selline, et kohtuniku teise kohtumajja istungile sõitmine võtab küll aega, kuid on teostatav.
3. Me püüame tagada kõigile võrdse töökoormuse.
Tööjaotusplaanis on hulgaliselt (eelduslikult) kirjalikke menetlusi, mis jagatakse võrdsuse tagamiseks terve maakohtu üleselt. See on keeruline, kuna KIS automaatselt võrdset jagamist ei taga. Samas me märkame, kui infosüsteemi jagamine ei toimi ja oleme valmis töökoormuse jaotust vajadusel koheselt muutma.
4. Me märkame üksteist.
Tartu Maakohus on korduvalt olnud olukorras, kus kohtuniku haigestumise tõttu on mõistlik tema asjad ümber jagada, et tervenev ja tööle naasev kolleeg ei saaks tegemata tööde hulka vaadates stressi. Nii on tagatud ka menetlusosaliste huvide kaitse, et asi saab lahendatud mõistliku aja jooksul. Meie kohtus ei ole tekkinud kolleegide vastuseisu asjade ümber jagamisele. Alates eelmise aasta lõpust on tsiviilkohtunikel üks kolleeg, kes asub tööle septembrist ning üks koht on seetõttu pikemat aega täitmata. Me oleme saanud sellega hakkama.
5. Me tunneme, et meiega arvestatakse.
Tartu Maakohus on ainuke kohus, kus on loodud tsiviilkohtunikest 2 osakonda. See on võimalik vaid tänu sellele, et me oskame omavahel kokkuleppeid sõlmida. Me saime kaasa rääkida nii osakondade jaotuse kui osakondade juhtide valiku osas. Teadmine, et meie seisukohta võetakse kuulda, on väga oluline.
6. Me oleme üks kohus.
Tartu Maakohus peab kohut kuues kohtumajas. Meil on viimaste aastate jooksul asunud ametisse 8 uut kolleegi. Sellest hoolimata tunneme, et me oleme üks kohus. Me oleme noored kolleegid omaks võtnud ja teinud kõik võimaliku (sh taganud mentorluse), et keegi ei tunneks ennast kõrvale jäetuna. Sama käib ka kohtujuristide ja sekretäride kohta.
7. Ühine maakohus on kauge ja kallis.
Ühise maakohtu loomisega võib kaduda senine paindlikkus asjade jagamisel, kuna jooksvalt ei ole mitte midagi võimalik kokku leppida.
• Meie kogemuse kohaselt ei ole Eestis elavatelt inimestelt võimalik eeldada, et nemad suudaksid sõita kohtuniku töökohaks olevasse kohtumajja. Kuna me oleme harjunud inimeste erinevustega arvestama, langeb tegelikult sõitmise koormus kohtunikele. Maapiirkondade inimeste sissetulekute tase ei võimalda käia kaugel asuvas kohtus, sest paljud inimesed elavad absoluutses vaesuses. Kohtu inimesest ja tema probleemist veel kaugemale viimisega (ja seda me Tallinna-keskse ühtse maakohtuga teeksime) riskime sellega, et kohtupidamine muutub eksklusiivseks teenuseks, mis on kättesaadav vaid vähestele valitutele.
• Meie kohtunike kogemuse pinnalt tähendab mitme maja asjade menetlemine, et kohtunikul tuleb leida istungiajad erinevates majades istungite läbiviimiseks. See tähendab olulist survet kohtuniku ajakorraldusele ning toimub sisulisema töö - lahendite kirjutamine, analüüs, menetluste korraldamine - arvelt. Kuna me ei saa vähendada sisulise töö hulka, suureneb kohtuniku reaalne töökoormus.
• Eelnev tähendab, et meil tekib raskusi uute kolleegide leidmisel. Töökoormuse suurenemine hakkab mõjutama kohtuniku puhkeaega ning võimalusi taastuda, kujutades nii olulist ohtu kohtuniku vaimsele tervisele ning võimekusele lõppjärgus õigust pikaajaliselt mõista. Läbipõlemine, krooniline väsimus, unehäired, depressioon ja ärevus - need ei ole ilmselt väärtused, mida kohtusüsteem saaks pealekasvavale noorte põlvkonnale müüa. Juba praegu on kohtade täitmisel ebaõnnestunud konkursse.
• Lahenduseks ei ole videoistungid, mis tähendavad üldjuhul kahe saali broneerimist ühe istungi jaoks ning lisaks sekretäri mõlemas saalis, kes saabuvate inimestega tegeleks. Kohtute süsteemid ei ole nii töökindlad, et kõik istungid saaks ilma probleemideta pidada. Mõned näited kohtu igapäevatööst - ei toimi kohtumajade vahelised ühendused, menetlusosalised ei saa istungil osaleda tehniliste probleemide või enda tehnilise oskamatuse tõttu, vanglas toimus istungi ajal videoruumi ukse taga remont jne.
Kogu kohtusüsteemi koormuse ühtlustamine ning selle ebaühtlase jaotumise vältimine on võimalik saavutada märksa efektiivsemalt sisuliste muudatustega:
• Tuleb teha kindlaks, kas kohtute koormus on päriselt erinev või on erisus vaid statistiline, s.t tulenev KISi erinevast täitmisest. Maakohtud peaksid suutma täita KISi ühetaoliselt. Viimase statistika kohaselt on näiteks Tartu Maakohtu ja Harju Maakohtu sissetulevad koormused kohtuniku kohta üsna sarnased.
• Tuleb otsustada, et kõik praegu menetluses olevad asjad ei pea olema tingimata kohtu pädevuses (nt täitemenetluste aegumine, abiellumise load, kõik äriregistri asjad). Selleks on maakohtutest ministeeriumile sisend antud.
• Tuleb kaaluda võimalusi menetluste lihtsustamiseks ning seda, milline on mõistlik kohtuniku selgitamiskohustus. Kohtunikule ei ole mõistlik panna kohustust selgitada seaduse kohaldamist samaväärse õigusharidusega menetlusosalistele või nende esindajatele.
• Tuleb läbi mõelda, missugustes asjades võiks päriselt usaldada maakohtunikku ning võimaldada resolutsioonotsust, näiteks digiallkirja konteineris olev resolutsioon “rahuldada hagi summas 25 eurot”. Praegune TsMS § 405 tähendab, et kohtunik peab sama otsuse läbi mõtlema mitu korda - kuulutamisel ja põhjendamisel.
• Tuleb senisest rohkem võtta kasutusele tehisintellekt. Näiteks riigi õigusabi tasude määruseid ei peaks vormistama käsitsi, võiks piisata RIS süsteemis antud kinnitusest. Tarbijakrediidi puhul peaks olema võimalik tekitada süsteem, mis analüüsib krediidi kulukuse määra, intressi suurust jne. Kui kohtunik märgib, et järgitud on vastutustundliku laenamise põhimõtet ning sisestab tasutud summad, võiks arvuti arvutada välja põhivõla ning viivise suuruse.
• Tuleb tagada, et tehnilised süsteemid, mis on loodud kohtute tööd hõlbustama, seda ka tegelikult teeksid - süsteemid peavad olema läbimõeldud, töökindlad ja koheselt kasutatavad.
Kindlasti on võimalik kohtumenetlusi lihtsustada, koormust vähendada või ühtlustada ka muude vahenditega. Me ei näe, et ühe maakohtu loomine sellele eesmärgile kaasa aitaks.
8. Projekti võimalik vastuolu põhiseadusega
Lisaks eelnevale tuleb kohtute töökorralduse muutmisel arvestada ka põhiseaduse §-dega 24, 148 ja 149. PS § 148 kommentaari kohaselt ei saa mitmuse vormi kasutamist maa-, haldus- ja ringkonnakohtutest rääkimisel pidada juhuslikuks. Sellest võib järeldada põhiseadusandja soovi näha ette mitu samasse liiki kuuluvat asutust, et tagada kohtuliku õiguskaitse mõistlik territoriaalne kättesaadavus kogu riigi ulatuses. Seda kaalutlust peab seadusandja kohtuasutuste korraldamisel arvestama (vrd RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 36).
Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-31-15 (p-d 36-37) mh välja toonud, et PS § 15 lõike 1 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kolleegium märgib, et PS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab subjektiivsete õiguste kaitseks kohtumenetluse algatamise kõiki neid aspekte, mille kaitstus ei ole tuletatav mõnest muust põhiõigusest. Muu hulgas tuleneb PS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõigusest koostoimes PS § 104 lõike 2 punktiga 14 ja §-ga 148 seadusandja kohustus luua kohtusüsteem, mis kindlustab igaühele õigusemõistmise kättesaadavuse ebamõistlike pingutusteta.
PS § 24 kommentaari kohaselt peab kohtualluvuse määramine seaduslikul teel justiitshaldustasandil tagama kohtu suurust arvestava kohtunikevahelise tööjaotuse ja seeläbi kohtusüsteemi tõhusa toimimise ning teiselt poolt isikute optimaalse juurdepääsu õigusemõistmisele (RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 40). PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on seadusereservatsioonita põhiõigus (RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 39), mis tähendab, et selle riive saab olla õigustatud üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks (nt RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 30). Riigil on sättest tulenev kohustus tagada igaühele tegelik (st mitte pelgalt illusoorne) võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel (nt RKKKo 06.03.2013, 3-1-1-17-13). PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust riivavad kõik normid, millega õiguslikult või faktiliselt raskendatakse isiku võimalust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 37). Faktilised piirangud võivad omakorda seisneda näiteks kohtuistungi pidamises kaugemal kui isikule lähimas kohtumajas (RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 37) või kohtuistungist osavõtmise võimaldamises üksnes videokonverentsi vahendusel.
Ühtse maakohtu (ja ka ringkonnakohtu) loomisega võib tekkida olukord, kus oluliselt piiratakse kodanike põhiseaduslikku õigust olla oma asja arutamise juures. Kuna põhiseadus kõneleb astmeti kohtutest mitmuses (v.a Riigikohus) võib tekkida küsimus, kas ühe maakohtu ja ringkonnakohtu loomise eelduseks peaks olema ka põhiseaduse muutmine.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tartu Maakohtu kohtunikud