| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/3659-4 |
| Registreeritud | 29.04.2024 |
| Sünkroonitud | 30.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Ringkonnakohus |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Ringkonnakohus |
| Vastutaja | Kärt Voor (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 6200100; e-post: [email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Teie 18.04.2024 nr 8-1/3659-1
Meie 29.04.2024 nr 10-3/57
Tallinna Ringkonnakohtu vastus
1) Sisu
A. KarS § 931 lg-s 1 sätestatud väärteo tahtluse nõue
Eelnõuga KarS § 931 lg-s 1 kavandatav väärteokoosseis ei sätesta tahtlusele erinõudeid.
Seetõttu võib järeldada, et tegu on karistatav ka ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3). See võib
viia soovimatute või vähemasti ebaloogiliste tulemusteni. Näiteks:
A rikub ettevaatamatusest 9000 euro väärtuses kauba sisseveo keeldu – karistatakse
KarS § 931 lg 1 järgi väärteona.
A rikub ettevaatamatusest 11 000 euro väärtuses kauba sisseveo keeldu – tegu ei ole
üldse karistatav (väärtus ületab KarS § 931 lg 1 ulatust, samas ei ole tegu kuriteoga, sest
tahtlus puudub).
Loogilisema tulemuse annaks see, kui väärteokoosseisu lisada sõna „tahtlikult“. Siis oleks ka
väärteona karistatav üksnes tahtlik tegu.
B. Grupp ja korduvus kvalifitseerivate tunnustena (KarS § 931 lg 2)
Mõnevõrra küsitav on ka see, kas ainuüksi teo toimepanemine grupis või korduvalt õigustab
üldjuhul väärteona karistatava teo käsitamist kuriteona. Näiteks:
A toob üle piiri 3000-eurose käekoti, mida rahvusvahelise sanktsiooni tõttu teha ei
tohiks – karistatakse KarS § 931 lg 1 järgi väärteona.
Abikaasad A ja B toovad ühiselt ja kooskõlastatult üle piiri 100-eurose käekoti, mida
rahvusvahelise sanktsiooni tõttu teha ei tohiks, selleks, et kinkida see oma lapsele
sünnipäevaks – karistatakse KarS § 931 lg 2 p 1 järgi kuriteona (karistuseks rahaline
karistus või kuni viieaastane vangistus).
Korduvusega püütakse eeldatavasti maandada ohtu, et sanktsioonirikkumisi hakatakse toime
panema napilt alla 10 000 euro piirmäära, kuid korduvalt. See eesmärk on arusaadav, samas
tuleks sel juhul kuriteo eest karistada ka isikut, kes on küll kahel korral (sh vahepeal nö vahele
jäämata – ehk nn faktiline retsidiiv) teo toime pannud, kuid mõlemal korral väga väikeses
ulatuses (nt 100 eurot). Seevastu isik, kes ühe korraga 10 000 euro ulatuses kaupa toob, saab
karistada väärteo eest. Küllap aitab mõningaid riske maandada ka see, et teatud mustrit
moodustavad üksikteod on võimalik lugeda jätkuvaks süüteoks. Alternatiivselt on võimalik
kaaluda ka nt korduvuse asendamist süstemaatilisuse tunnusega.
2) Normitehnika
A. KarS § 931 muutmine
Karistusseadustiku loogika järgi tohivad süüteokoosseisus ühe paragrahvi sees üksteisest
kvalitatiivselt erineda üksnes lõike punktid, lõiked peavad erinema kvantitatiivselt. St järgmise
lõikega tohib luua eelmise lõikega võrreldes privilegeeritud või kvalifitseeritud koosseisu, mitte
täiesti uue koosseisu (selle põhimõtte vastu on eksitud nt ÜTS § 85 lg-s 3). Praeguses eelnõus
sätestatakse lg-s 3 aga koosseis, mis ei ole lg-ga 1 nõutavas nn kvantitatiivses seoses, vaid lisab
uue kvaliteediga karistatava teo (mistahes sanktsiooni rikkumine). Õige oleks sätestada nn
põhikoosseis (eelnõu lg 3) lg-s 1. Seejärel saaks väärteost (eelnõu lg 1) teha privilegeeritud
koosseisu, kusjuures praeguseks lg-ks 2 ei ole üldse vajadust, sest selle saab väärteokoosseisu
sisse kirjutada. Ehk siis oleks loogilisem sõnastada koosseis nii:
„(1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas
õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest, välja arvatud
käesoleva seadustiku §-s 4212 sätestatud keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud
strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui rikuti kauba või sularaha, mille väärtus on kuni 10 000 eurot, sisse- või
väljaveo keeldu, välja arvatud, kui see on toime pandud grupi poolt või korduvalt – karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
– karistatakse rahalise karistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
– karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.
(6) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo
toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva
seadustiku §-s 83 sätestatule.
(7) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83² sätestatule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat.“
B. KarS § 4214
KarS § 4214 lg-s 2 tuleks asendada sõnad „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud“ sõnaga
„Sama.“ Kuna KarS § 4214 sätestab põhiteo üksnes ühes lõikes, ei ole juriidilise isiku vastutusel
tavaks viidata lõikele, vaid samale teole (vrd nt KarS § 113 lg 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
Kohtu esimees
|
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 6200100; e-post: [email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Teie 18.04.2024 nr 8-1/3659-1
Meie 29.04.2024 nr 10-3/57
Tallinna Ringkonnakohtu vastus
1) Sisu
A. KarS § 931 lg-s 1 sätestatud väärteo tahtluse nõue
Eelnõuga KarS § 931 lg-s 1 kavandatav väärteokoosseis ei sätesta tahtlusele erinõudeid.
Seetõttu võib järeldada, et tegu on karistatav ka ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3). See võib
viia soovimatute või vähemasti ebaloogiliste tulemusteni. Näiteks:
A rikub ettevaatamatusest 9000 euro väärtuses kauba sisseveo keeldu – karistatakse
KarS § 931 lg 1 järgi väärteona.
A rikub ettevaatamatusest 11 000 euro väärtuses kauba sisseveo keeldu – tegu ei ole
üldse karistatav (väärtus ületab KarS § 931 lg 1 ulatust, samas ei ole tegu kuriteoga, sest
tahtlus puudub).
Loogilisema tulemuse annaks see, kui väärteokoosseisu lisada sõna „tahtlikult“. Siis oleks ka
väärteona karistatav üksnes tahtlik tegu.
B. Grupp ja korduvus kvalifitseerivate tunnustena (KarS § 931 lg 2)
Mõnevõrra küsitav on ka see, kas ainuüksi teo toimepanemine grupis või korduvalt õigustab
üldjuhul väärteona karistatava teo käsitamist kuriteona. Näiteks:
A toob üle piiri 3000-eurose käekoti, mida rahvusvahelise sanktsiooni tõttu teha ei
tohiks – karistatakse KarS § 931 lg 1 järgi väärteona.
Abikaasad A ja B toovad ühiselt ja kooskõlastatult üle piiri 100-eurose käekoti, mida
rahvusvahelise sanktsiooni tõttu teha ei tohiks, selleks, et kinkida see oma lapsele
sünnipäevaks – karistatakse KarS § 931 lg 2 p 1 järgi kuriteona (karistuseks rahaline
karistus või kuni viieaastane vangistus).
Korduvusega püütakse eeldatavasti maandada ohtu, et sanktsioonirikkumisi hakatakse toime
panema napilt alla 10 000 euro piirmäära, kuid korduvalt. See eesmärk on arusaadav, samas
tuleks sel juhul kuriteo eest karistada ka isikut, kes on küll kahel korral (sh vahepeal nö vahele
jäämata – ehk nn faktiline retsidiiv) teo toime pannud, kuid mõlemal korral väga väikeses
ulatuses (nt 100 eurot). Seevastu isik, kes ühe korraga 10 000 euro ulatuses kaupa toob, saab
karistada väärteo eest. Küllap aitab mõningaid riske maandada ka see, et teatud mustrit
moodustavad üksikteod on võimalik lugeda jätkuvaks süüteoks. Alternatiivselt on võimalik
kaaluda ka nt korduvuse asendamist süstemaatilisuse tunnusega.
2) Normitehnika
A. KarS § 931 muutmine
Karistusseadustiku loogika järgi tohivad süüteokoosseisus ühe paragrahvi sees üksteisest
kvalitatiivselt erineda üksnes lõike punktid, lõiked peavad erinema kvantitatiivselt. St järgmise
lõikega tohib luua eelmise lõikega võrreldes privilegeeritud või kvalifitseeritud koosseisu, mitte
täiesti uue koosseisu (selle põhimõtte vastu on eksitud nt ÜTS § 85 lg-s 3). Praeguses eelnõus
sätestatakse lg-s 3 aga koosseis, mis ei ole lg-ga 1 nõutavas nn kvantitatiivses seoses, vaid lisab
uue kvaliteediga karistatava teo (mistahes sanktsiooni rikkumine). Õige oleks sätestada nn
põhikoosseis (eelnõu lg 3) lg-s 1. Seejärel saaks väärteost (eelnõu lg 1) teha privilegeeritud
koosseisu, kusjuures praeguseks lg-ks 2 ei ole üldse vajadust, sest selle saab väärteokoosseisu
sisse kirjutada. Ehk siis oleks loogilisem sõnastada koosseis nii:
„(1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas
õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest, välja arvatud
käesoleva seadustiku §-s 4212 sätestatud keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud
strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui rikuti kauba või sularaha, mille väärtus on kuni 10 000 eurot, sisse- või
väljaveo keeldu, välja arvatud, kui see on toime pandud grupi poolt või korduvalt – karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
– karistatakse rahalise karistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
– karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.
(6) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo
toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva
seadustiku §-s 83 sätestatule.
(7) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83² sätestatule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat.“
B. KarS § 4214
KarS § 4214 lg-s 2 tuleks asendada sõnad „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud“ sõnaga
„Sama.“ Kuna KarS § 4214 sätestab põhiteo üksnes ühes lõikes, ei ole juriidilise isiku vastutusel
tavaks viidata lõikele, vaid samale teole (vrd nt KarS § 113 lg 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
Kohtu esimees
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|