| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/3864-1 |
| Registreeritud | 29.04.2024 |
| Sünkroonitud | 30.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Justiitsministeerium
Õiguspoliitika Osakond Avaliku Õiguse talitus Meie: 29.04.2024 nr 9-2/24-760-1
Selgitustaotlus
Lääne-Nigula Vallavalitsus (edaspidi „vald“) pöördub Teie poole selgitustaotlusega, mille
kohaselt palub vald Teie seisukohta, kas olemasolevate õigusaktide alusel on vallal õigus
määrata sunniraha, et tagada volikogu määruse nr 8 22.02.2018.a. „Koerte ja kasside pidamise
eeskiri“ järelevalve ja täitmine.
Valla seisukoht on, et olemasoleva õigusaktide baasil saab vald teha ainult ettekirjutusi, sh
juhtida loomaomanike tähelepanu asjaolule, et nad täidaksid kehtivat eeskirja aga korduvate
rikkumiste korral puudub vallal õigus määrata sunniraha. Oleme sellisel seisukohal järgnevatel
põhjustel:
1)Eeskirja § 6 kohaselt, koera- või kassipidaja kannab vastutust oma looma tekitatud varalise
kahju või inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral.
Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 ülamärgiga 3
järgi.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt
oma pädevusele
KOKS § 66 ülamärgiga 3 lg 1 kohaselt, koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest,
kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse
rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Ehk 01. jaanuarist 2015.a. muudeti nimetatud õigusnormi ja
võeti sealt välja võimalus karistada loomapidajat ka siis, kui ta üldse rikub koerte ja kasside
pidamise eeskirja. Sõnastus enne 01.01.2015.a. oli järgnev: „Koerte ja kasside pidamise
eeskirjade rikkumise eest –karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga“.
Seega, kadus alates 01.01.2015.a. võimalus karistada loomaomanikku ka lihtsama eeskirja
rikkumise eest, näiteks kui koer jookseb vabalt ringi, hirmutades inimesi, aga varalist, sh
tervisekahjustust kellelgile ei põhjusta.
2) Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 1 kohaselt, sunniraha on hoiatuses
kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust
hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. § 10 lg 2 kohaselt, sunniraha igakordse rakendamise
ülemmäära sätestab seadus.
Antud juhul oleks selliseks seaduseks loomakaitseseadus ja korrakaitseseadus.
Loomakaitseseaduse § 60`kohaselt, korrakaitseorgan (antud juhul Põllumajandus- ja Toiduamet)
võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Loomakaitseseaduse § 62 kohaselt, ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 13 000 eurot.
Mainitud sunniraha kohaldamise õigus ei ole aga vallal vaod Põllumajandus- või Toiduametil
või Politsei- ja Piirivalveametil.
3) Korrakaitseseaduse § 23 sätestab riikliku järelevalve meetmed. Sama seaduse § 23 lg 4
kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on
korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600
eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul oleks siis see ülemmäär 13 000 eurot
vastavalt loomakaitseseaduse §-le 62.
Korrakaitseseaduse § 6 lg 1 kohaselt on korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku
järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Vallale ei ole eriseadusega antud õigust teostada riiklikku järelevalvet loomakaitseseaduse
täitmise osas vaid see õigus on antud Põllumajandus- ja Toiduametil, seega ei ole vald antud
kontekstis ka korrakaitseorgan ning vald ei saa seega ka rakendada korrakaitseseaduse §-s 23 lg
4 märgitud sunniraha.
Kokkuvõtlikult, on käesoleva selgitustaotluse koostaja seisukohal, et vallal puudub hetkel vajalik
instrument, millega saaks koerte ja kasside pidajaid efektiivselt mõjutada, et sundida neid
omavalitsuse poolt kehtestatud eeskirja täitma. Vaid selgituste ja ilma sanktsioonideta
ettekirjutuste tegemine ei ole selliseks meetodiks. Õiguskuulekatele inimestele piisab vaid
märgukirja saatmisest või suulisest vestlusest, kuid igas omavalitsuses leidub inimesi, kellele nn
pehmemad mõjutusvahendid ei mõju. Seetõttu oleks minu hinnangul hädavajalik, et kehtivas
seaduses oleks ka omavalitsustele antud võimalus määrata loomapidajale sunniraha. See
vähendaks omakorda ka Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormust.
Võimalik, et käesoleva selgitustaotluse koostaja on oma analüüsis jõudnud eksiteele. Sellisel
juhul palun anda vallale juhised, kuidas saaks koera või kassi pidajale määrata sunniraha, kui
eelnevalt pehmemad mõjutusvahendid pole tulemust andnud.
Juhul kui minu analüüs on õige ja olete samuti seisukohal, et vallal puudub õigus koera või kassi
pidajale sunniraha määrata, siis teeb Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepaneku kaaluda vaastavate
seaduseparanduste sisseviimist (näiteks, kohalike omavalitsuse korralduse seadusesse või
loomakaitseseadusesse).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Post
õigusnõunik
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Justiitsministeerium
Õiguspoliitika Osakond Avaliku Õiguse talitus Meie: 29.04.2024 nr 9-2/24-760-1
Selgitustaotlus
Lääne-Nigula Vallavalitsus (edaspidi „vald“) pöördub Teie poole selgitustaotlusega, mille
kohaselt palub vald Teie seisukohta, kas olemasolevate õigusaktide alusel on vallal õigus
määrata sunniraha, et tagada volikogu määruse nr 8 22.02.2018.a. „Koerte ja kasside pidamise
eeskiri“ järelevalve ja täitmine.
Valla seisukoht on, et olemasoleva õigusaktide baasil saab vald teha ainult ettekirjutusi, sh
juhtida loomaomanike tähelepanu asjaolule, et nad täidaksid kehtivat eeskirja aga korduvate
rikkumiste korral puudub vallal õigus määrata sunniraha. Oleme sellisel seisukohal järgnevatel
põhjustel:
1)Eeskirja § 6 kohaselt, koera- või kassipidaja kannab vastutust oma looma tekitatud varalise
kahju või inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral.
Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 ülamärgiga 3
järgi.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt
oma pädevusele
KOKS § 66 ülamärgiga 3 lg 1 kohaselt, koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest,
kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse
rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Ehk 01. jaanuarist 2015.a. muudeti nimetatud õigusnormi ja
võeti sealt välja võimalus karistada loomapidajat ka siis, kui ta üldse rikub koerte ja kasside
pidamise eeskirja. Sõnastus enne 01.01.2015.a. oli järgnev: „Koerte ja kasside pidamise
eeskirjade rikkumise eest –karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga“.
Seega, kadus alates 01.01.2015.a. võimalus karistada loomaomanikku ka lihtsama eeskirja
rikkumise eest, näiteks kui koer jookseb vabalt ringi, hirmutades inimesi, aga varalist, sh
tervisekahjustust kellelgile ei põhjusta.
2) Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 1 kohaselt, sunniraha on hoiatuses
kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust
hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. § 10 lg 2 kohaselt, sunniraha igakordse rakendamise
ülemmäära sätestab seadus.
Antud juhul oleks selliseks seaduseks loomakaitseseadus ja korrakaitseseadus.
Loomakaitseseaduse § 60`kohaselt, korrakaitseorgan (antud juhul Põllumajandus- ja Toiduamet)
võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Loomakaitseseaduse § 62 kohaselt, ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 13 000 eurot.
Mainitud sunniraha kohaldamise õigus ei ole aga vallal vaod Põllumajandus- või Toiduametil
või Politsei- ja Piirivalveametil.
3) Korrakaitseseaduse § 23 sätestab riikliku järelevalve meetmed. Sama seaduse § 23 lg 4
kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on
korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600
eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul oleks siis see ülemmäär 13 000 eurot
vastavalt loomakaitseseaduse §-le 62.
Korrakaitseseaduse § 6 lg 1 kohaselt on korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku
järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Vallale ei ole eriseadusega antud õigust teostada riiklikku järelevalvet loomakaitseseaduse
täitmise osas vaid see õigus on antud Põllumajandus- ja Toiduametil, seega ei ole vald antud
kontekstis ka korrakaitseorgan ning vald ei saa seega ka rakendada korrakaitseseaduse §-s 23 lg
4 märgitud sunniraha.
Kokkuvõtlikult, on käesoleva selgitustaotluse koostaja seisukohal, et vallal puudub hetkel vajalik
instrument, millega saaks koerte ja kasside pidajaid efektiivselt mõjutada, et sundida neid
omavalitsuse poolt kehtestatud eeskirja täitma. Vaid selgituste ja ilma sanktsioonideta
ettekirjutuste tegemine ei ole selliseks meetodiks. Õiguskuulekatele inimestele piisab vaid
märgukirja saatmisest või suulisest vestlusest, kuid igas omavalitsuses leidub inimesi, kellele nn
pehmemad mõjutusvahendid ei mõju. Seetõttu oleks minu hinnangul hädavajalik, et kehtivas
seaduses oleks ka omavalitsustele antud võimalus määrata loomapidajale sunniraha. See
vähendaks omakorda ka Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormust.
Võimalik, et käesoleva selgitustaotluse koostaja on oma analüüsis jõudnud eksiteele. Sellisel
juhul palun anda vallale juhised, kuidas saaks koera või kassi pidajale määrata sunniraha, kui
eelnevalt pehmemad mõjutusvahendid pole tulemust andnud.
Juhul kui minu analüüs on õige ja olete samuti seisukohal, et vallal puudub õigus koera või kassi
pidajale sunniraha määrata, siis teeb Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepaneku kaaluda vaastavate
seaduseparanduste sisseviimist (näiteks, kohalike omavalitsuse korralduse seadusesse või
loomakaitseseadusesse).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Post
õigusnõunik