| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/546-1 |
| Registreeritud | 29.04.2024 |
| Sünkroonitud | 30.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Karin Närep |
| Originaal | Ava uues aknas |
aprill 2024
Energiamajanduse arengukava
aastani 2035 keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
eelnõu
Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
Töö number: 23001
Tellija: Kliimaministeerium
KSH juhtekspert: Karl Kupits
Koostajad: Kaile Eschbaum – Natura 2000
Antti Roose – kliima
Kadri Normak – veemajanduse ekspert
Karl Kupits – ülejäänud KSH osad
Kontrollija Tuuli Vreimann
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post: [email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015
alusel.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 2
SISUKORD
1 LÜHENDID JA MÕISTED ............................................................................................................. 4
2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5
3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7
4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST
KOOSNEVAD STSENAARIUMID.MÕJU HINDAMISE ULATUS ................................................. 15
5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................... 16
6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .............................................................................................. 20
7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE
STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............. 24
7.1 EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ................................................................................................ 25
7.2 EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ........................................................ 27
7.3 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 30
7.4 STRATEEGIA „EESTI 2035“ .......................................................................................................... 30
7.5 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU (SEISUGA 19.01.2023) .......................... 32
7.6 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 EELNÕU (SEISUGA 04.08.2023) ................... 33
7.6.1 Elurikkus ja maastikud ............................................................................................... 34
7.6.2 Kliimamuutused ........................................................................................................... 35
7.6.3 Ringmajandus ............................................................................................................... 37
7.7 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 39
7.8 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 ..................... 40
7.9 ENMAK 2035 EESMÄRKIDE JA LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATE STRATEEGIATE
EESMÄRKIDE OMAVAHELINE VÕRDLUS .................................................................................................. 42
8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 52
8.1 STSENAARIUMIDE SEOS TÕETAMME MÕÕDIKUTEGA ................................................................. 52
8.2 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 53
8.3 KAUDNE, KUMULATIIVNE, SÜNERGILINE, LÜHI- JA PIKAAJALINE MÕJU ..................................... 55
8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ......................................................... 55
8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju............................................................................... 56
8.4 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 56
8.5 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ........................................................................................................ 58
8.6 JÄÄTMETEKE ................................................................................................................................. 59
8.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS .............................................................................. 60
8.8 EI KAHJUSTA OLULISELT PÕHIMÕTETE ARVESTAMINE ................................................................. 60
8.9 KLIIMAKINDLUSE HINDAMISE VAJALIKKUS.................................................................................. 61
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 3
8.10 TEHNOLOOGIATE JA KESKKONNALE AVALDUVA MÕJU VÕRDLUS .............................................. 62
9 SEIRE ................................................................................................................................................ 63
10 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 64
11 LEEVENDAVAD MEETMED ....................................................................................................... 66
12 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................ 69
13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL
KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA
PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 73
14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 75
15 AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................................... 76
LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
LISA 2 Natura hindamine
LISA 3 Tehnoloogiate mõju tõetammele
LISA 4 tehnoloogiate hindamiseks kasutatud andmeallikad
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 4
1 LÜHENDID JA MÕISTED
EL Euroopa Liit
ENMAK 2035 energiamajanduse arengukava aastani 2035
JuM Justiitsministeerium
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus
KEVAD keskkonnavaldkonna arengukava
KHG kasvuhoonegaasid
KliM Kliimaministeerium
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusele
REKK Riiklik energia- ja kliimakava
VV Vabariigi Valitsus
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 5
2 SISSEJUHATUS
Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele
(edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035)
koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku
heaks kiita.
Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist:
Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku
energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035
heaks kiitmisega.
Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -
tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja
poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse
valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:
Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades;
Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades;
Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja
transportkütuste valdkondades.
Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1.
juulist 2023. aastast Kliimaministeerium (KliM)) ENMAK 2035 keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH).
KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Kliimaministeeriumi 20.11.2023 kirjaga nr
21-1/23/3803-10. See on leitav lisast 1.
KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses (edaspidi KeHJS):
arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste
planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
edendada säästvat arengut.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 6
ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub
looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb
KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu.
Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi
väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Teiste valdkondade
mõjude hindamine toimub paralleelselt käesoleva KSH aruande ja ENMAK 2035
koostamisega.
1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja
dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium. 2021.
2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.
3 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 7
3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine
algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja
4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli
nr 74 otsusega nr 21. KSH aruande koostamise aluseks on 21.03.2024 ekspertrühmale
edastatud ENMAK 2035 eelnõu.
KSH aruanne on ENMAK 2035 osa ning ei ole käsitletav eraldiseisvana.
Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse
arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused
ja kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning
poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel
ja energiajulgeoleku tagamisel.
Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja
selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek
kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava on
sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030.
Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende
mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad), ülevaade olulisematest
poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse
prognoos.
Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste
materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise,
maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või
soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse .
Arengukava hõlmab primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud
eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning
lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama
kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri-
ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne)
arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud
dokumentides) raames. Arengukava ei kavanda tegevusi seoses vedelkütuste ja
puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis
kaetakse transpordi arengukavaga.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 8
ENMAK 2035 üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse
väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades
kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke
kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.
Üldmõõdikuks on: energeetika kasvuhoonegaaside heide ja Maailma Energeetika
Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks4, mis kirjeldab riigi
energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja taskukohasust ning energeetika
keskkonnamõju. Eesti jagab 2022. aasta seisuga paremuselt üheksandat positsiooni
Sloveeniaga (väärtus 78,7)5. Esimesel kohal on Rootsi (väärtus 84,3). Euroopa Liidu
riikidest on viimasel kohal Bulgaaria (positsioon 28, väärtus 69,7). Hinnatud on kokku
91 riiki. Sihttaset ENMAK 2035 ei sea.
Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki:
• energiajulgeoleku tagamine;
• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Alameesmärkide saavutamiseks on loetletud mõõdikud ja püstitatud sihttasemed
(Tabel 1). Mõõdikud järgivad paljustki energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikuid.
Tabel 1. Alameesmärkide saavutamise mõõdikud alg- ja sihttasemed.
Mõõdik Algtase Sihttase
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär6 2021=1,4%7 2035=0%
Juhitav võimsus
elektrisüsteemis8 2022 = 1337 MW
2035 =>
1000 MW9*
4 World Energy Trilemma Index | World Energy Council
5 World Energy Council Maailmariikide edetabel
6 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel.
Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse.
7 Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD
8 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022
9 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu
kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 9
Mõõdik Algtase Sihttase
Varustuskindluse norm10 pidevalt täidetud Pidevalt täidetud
Elektrisüsteemi black-start11
võimekuse olemasolu
riigisiseselt
pidevalt täidetud pidevalt täidetud
Elektrienergia netoimport12 2022=12,9% 2035=0%
Eesti gaasitaristu tehniline
piisavus N-113;14 2023=114,9%15 2035=>100%
10 sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate
elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga
elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas
(Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas
muutuda.
11 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada
elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust.
12 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet -
https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-
ja-gaasituru-aruanded
13 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem
peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata
süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem
peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator,
ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja
varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi.
14 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1
gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava
gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega
päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.
15 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU
ARENGUKAVA 2023-2032.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 10
Mõõdik Algtase Sihttase
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest
põhjustatud katkestuste
keskmine kogukestus minutites
tarbimiskoha kohta aastas
(SAIDI)
2022=21916 2035=<9017
Elektri aasta keskmine
lõpptarbija hind alla Euroopa
Liidu keskmise18
2023 täidetud täidetud
Energia kättesaadavus ja
taskukohasus19 2022=94/100 90-100
Kõige kallima kaugkütte hinna
suhe keskmise võrgu hinda20** 2024=148% 2035=120%
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=33,3 2030=30,19
Primaarenergia tarbimine
TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72
16 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-
maagaas/elekter/jarelevalve
17 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel.
18 Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu)
19 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele,
kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal,
shkättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to
electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity
price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses),
Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for
passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)
20 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 11
Mõõdik Algtase Sihttase
Taastuvenergia osakaal energia
lõpptarbimisest % 2022=38 2035=75
Taastuvelektri osakaal elektri
tarbimises % 2022=29 2035=100
Taastuvenergia osakaal soojuse
lõpptarbimises % 2022=61 2035=75-80
Taastuvgaasi osakaal
gaasitarbimises % 2022=4 (0,17 TWh21) 2035=33 (1 TWh22)
* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust,
taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes
** Mõõdik on veel täpsustamisel
Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid.
Eesmärgi ellu viimiseks on koostatud erinevatest tehnoloogiate kombinatsioonidest
koosnevad stsenaariumid.
Mõju hindamisel on lähtutud järgmistest ENMAK 2035 stsenaariumitest:
• Elekter
o taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia)
o tuumaenergia
o süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU)
o taastuvgaas
o kõik tehnoloogiad
o netoimpordita stsenaarium
o 1000 MW juhitav võimsus
• Soojus ja jahutus
o Elekter
o Kaugküte
o Lokaalküte
o Tehnoloogia-neutraalne
21 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee)
22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 12
• Gaasivõrgu dekarboniseerimine
o Biometaani stsenaarium
o Vesiniku stsenaarium
o Vähima kulu stsenaarium
Mõõdik Algtase Sihttase
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär23 2021=1,4%24 2035=0%
Juhitav võimsus
elektrisüsteemis25 2022 = 1337 MW
2035 =>
1000 MW26*
Varustuskindluse norm27 pidevalt täidetud Pidevalt täidetud
Elektrisüsteemi black-start28
võimekuse olemasolu
riigisiseselt
pidevalt täidetud pidevalt täidetud
Elektrienergia netoimport29 2022=12,9% 2035=0%
23 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel.
Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse.
24 Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD
25 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022
26 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu
kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes
27 sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate
elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga
elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas
(Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas
muutuda.
28 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada
elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust.
29 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet -
https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri-
ja-gaasituru-aruanded
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 13
Mõõdik Algtase Sihttase
Eesti gaasitaristu tehniline
piisavus N-130;31 2023=114,9%32 2035=>100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest
põhjustatud katkestuste
keskmine kogukestus minutites
tarbimiskoha kohta aastas
(SAIDI)
2022=21933 2035=<9034
Elektri aasta keskmine
lõpptarbija hind alla Euroopa
Liidu keskmise35
2023 täidetud täidetud
Energia kättesaadavus ja
taskukohasus36 2022=94/100 90-100
30 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem
peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata
süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem
peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator,
ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja
varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi.
31 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1
gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava
gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega
päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.
32 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU
ARENGUKAVA 2023-2032.
33 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-
maagaas/elekter/jarelevalve
34 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel.
35 Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu)
36 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele,
kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal,
shkättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 14
Mõõdik Algtase Sihttase
Kõige kallima kaugkütte hinna
suhe keskmise võrgu hinda37** 2024=148% 2035=120%
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=33,3 2030=30,19
Primaarenergia tarbimine
TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72
Taastuvenergia osakaal energia
lõpptarbimisest % 2022=38 2035=75
Taastuvelektri osakaal elektri
tarbimises % 2022=29 2035=100
Taastuvenergia osakaal soojuse
lõpptarbimises % 2022=61 2035=75-80
Taastuvgaasi osakaal
gaasitarbimises % 2022=4 (0,17 TWh38) 2035=33 (1 TWh39)
* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust,
taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes
** Mõõdik on veel täpsustamisel
Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid.
electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity
price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses),
Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for
passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)
37 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet
38 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee)
39 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 15
4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST
TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID.MÕJU
HINDAMISE ULATUS
Planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneva mõju ulatus antud juhul on
kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate
keskkonnakomponentide lõikes.
Geograafiline ulatus
ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani
asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida
hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on mõjude hindamine riigiülene ning ei ole
asukohaspetsiifiline.
Ajaline ulatus
ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050.
Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid
arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem
ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele
mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele).
Mõjutatavad keskkonnakomponendid
ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki
keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole
põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 16
5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA
ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise
esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema
taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval
konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu
looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega) ja teeb
ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035
eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole
kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei
tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu
vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus
ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta
või taotleda võrreldud dokumendi muutmist).
Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa:
• ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste
strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne.
Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju
Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava
keskkonna kirjeldus“).
• ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju
Tõetamme40 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu
riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate
stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele.
Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035
tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035
eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse
juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti.
ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine
on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid
mõjusid.
Mõju hindamine toob välja erinevate tehnoloogiate positiivsed ja negatiivsed mõjud
(vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“), kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035
töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid.
40 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Statistikaamet.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 17
Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele.
Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad
kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos
kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal
kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju
Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava
keskkonna kirjeldus“ ja „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“).
Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi)
valimine vaid ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning
poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Ei ole põhjust eeldada, et riik võtab ühe nn
alternatiivi (nt elektri tootmine tuulikutega) ja hakkab seda ellu viima.
Turumajanduslikus keskkonnas saab lahenduseks olema erinevate tootmisviiside segu
ja mõju hindamine kirjeldab nende tootmisviiside võimalikke riske ning
leevendusmeetmeid (vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“).
KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku
investeeringu (do no significant harm)41 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide42
mõjude hindamise komponente (vt pt „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete
arvestamine“ ja „8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus“). Juhis on loodud tehniliste
projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja
seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid
põhimõtteid, ja ei hinnata üks-üheselt vastavalt juhisele.
Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest.
Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise
protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut
lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks
ja võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks ning
riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks (vt pt „11 Leevendavad meetmed“).
41 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu
määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL)
2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060
Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka
2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu)
42 Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional
Policy - European Commission (europa.eu)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 18
KSH aruandes etapis viidi läbi Natura hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6
lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamine on esitatud KSH lisas 2 ning
kokkuvõte hindamisest on esitatud KSH peatükis 6. Natura hindamisel tugineti
Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide
hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3
ja 4 sätete kohta.“43 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"44.
Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura hindamise läbiviimisel lähtuti viidatud
juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema
proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele
hinnati strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas
ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi
(2009/147/EÜ) eesmärkidega.
Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 1.
43 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide
hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“
44 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 19
Joonis 1 KSH koostamise skeem
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 20
6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või
vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki, kelle kaitseks
Natura 2000 alade võrgustik on loodud. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000
võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast
kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Loodus- ja linnudirektiivi
eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kaitset korraldatakse niisiis läbi ruumiliselt
piiritletud Natura 2000 võrgustiku alade ja nendel aladel seatud konkreetsete kaitse-
eesmärkide. Üldise taseme strateegiliste dokumentide (sh ENMAK 2035) sisu ja
rakendamine ei ole reeglina üheselt seostatav Natura 2000 alade ja nende kaitse-
eesmärkidega. ENMAK 2035 on nimelt kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma
ruumilist väljundit, vaid dokument, mis suunab energiamajanduse arenguvisioone,
eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. ENMAK 2035 sisu on välja töötatud
lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh aitavad kavandatavad tegevused kaasa
energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG
heite vähendamisele jne ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne
positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK
2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi eesmärkidega
ning Natura 2000 võrgustiku kaitse seisukohalt ei ole põhjust teha arengukava enda
sisu osas muudatusettepanekuid. Küll aga tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide
puhul arvestada ka nende poolt suunatavate alamtegevustega ja kindlaks teha
potentsiaalsed mõjud, et võimalusel minimeerida riske edaspidi kavandatavate
üksikprojektide tasemel. Seda tehakse läbi Natura hindamise protseduuri, mis ENMAK
2035-le on läbi viidud ja leitav lisast 2. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade
Natura hindamise tulemustest.
ENMAK 2035 kõigis käsitletud valdkondades (elektrivarustuse tagamine,
gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine) kavandatavad tegevused
oma sisult enamasti regulatiivsed või korralduslikud ning ei kavanda ega suuna
alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või
nende mõjualas. 17-st arengukavas kavandatud tegevusest on sellised 8. Nendeks on
nt tururaamistiku loomised, tariifisüsteemide arendamised, toetusmeetmete
rakendamised, teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused jms. Nende tegevuste osas
piirdus Natura hindamine eelhindamise etapiga.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 21
ENMAK-is kirjeldatud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille
väljundiks on järgmistes etappides (planeeringud/projektid) muuhulgas konkreetsed
energiataristu projektid:
• elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes
etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ),
akupargid, mahtsoojussalvestid jm);
• elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine
(nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm);
• ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine; kütusevabade energiaallikate
osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt elektri merekaablid, maismaa
õhuliinid jm);
• kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt
tuulepargid, päikseelektrijaamad jm);
• gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu,
torustikud jm);
• taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine,
vesinikujaamad jm);
• kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt
kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine);
• katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude
energiatõhususe suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm);
• kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm).
Nende tegevuste osas on Natura hindamises (Lisa 2) läbi viidud asjakohane hindamine
ja välja toodud võimalikud peamised riskid ja konfliktid, mis võivad elupaikade ja liikide
soodsat seisundit mõjutada (nt elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või
kahjustamine; elupaikade killustamine; häirimine, veerežiimi ja kvaliteedi muutused;
heited jne). Seda juhul, kui planeeritavate taristuobjektide mõjualasse jääb Natura 2000
võrgustiku alasid. Natura võrgustikule avalduva mõju vältimiseks või minimeerimiseks
anti soovitused, mida järgmistes arendustegevuste etappides arvesse võtta.
Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel
puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub
vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava
rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja
kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib
aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade
mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on
vajalik arvestada ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja
projektide läbiviimisel):
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 22
• ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja
projekteerimisel) tuleb arvestada,, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi
Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise
tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide
arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud
leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava
elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada
keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus
täpsusastmes.
• Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise
ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri
transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja
jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole
loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju
vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid
tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku
aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete
rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku
aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju
vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude
(elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude
(häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm) leevendamiseks.
• Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada
projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi
väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada
tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks
eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 23
• Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes
etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada
parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega45,46,47,48 jne.
Välja toodud meetmete rakendamine järgmistes etappides planeeringute ja
projektide elluviimisel tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse
säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne
mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning
terviklikkusele.
Natura hindamise järeldus koos meetmetega tuleb integreerida
Energiamajanduse arengukava 2035 dokumenti, et tagada nendega arvestamine
edasistes etappides.
45 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission,
2018
46 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy
developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020.
47 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade
direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021
48 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 24
7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA
PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA
MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Käesoleva peatüki eesmärk on tuvastada ENMAK 2035 seosed erinevate teiste
kehtestatud strateegiatega ja läbi selle hinnata planeeritava dokumendiga seatud
eesmärkidega kaasnevat võimalik mõju looduskeskkonnale.
Käesolevas aruandes käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi
planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale (ja selle kaudu
tervisele) avalduvale mõjule. Need strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad
oma valdkonnas olevat keskkonnaseisundit ning kirjeldavad seal esinevaid
väljakutseid.
ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised
planeerimisdokumendid on:
• Euroopa roheline kokkulepe49;
• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203050;
• Kliimapoliitika põhialused aastani 205051;
• Strateegia "Eesti 2035"52;
• Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu53;
• Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu54;
• Eesti merestrateegia55;
49 Euroopa roheline kokkulepe.
50 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.
51 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud
Riigikogu 09.02.2023 otsusega.
52 Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega.
53 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on
vastu võtmata.
54 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on
vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige uuemat eelnõu versiooni..
55 Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri
22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 25
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203056.
Energiamajanduse kavandamisega haakuvad veel ka Mereala planeering ja
veemajanduskavad (VMK). Mereala planeeringus on toodud meretuuleparkide
potentsiaal ja asukohad. VMK eesmärkide (tulenevad veepoliitika raamdirektiivist)
saavutamist ei tohi ENMAK takistada. Eraldi peatükke neile mõju hindamises ei
pühendata, sest need ei ole sama taseme dokumendid (erinevalt ENMAKist on need
asukohapõhised).
Alljärgnevalt on kirjeldatud eelloetletud strateegiaid, nende eesmärke ja seoseid
ENMAK 2035 eesmärkidega. Viimases peatükis (pt 7.9) on kokkuvõttev maatrikstabel,
mis võrdleb ENMAK 2035 eesmärke teiste strateegiate eesmärkidega.
7.1 Euroopa roheline kokkulepe
Roheleppe poliitikaalgatuste pakett toetab ELi üleminekut rohelisele majandusele,
eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seejuures peavad
ümberkujundused ja muutused lähtuma õiglase ja jõuka ühiskonna ning nüüdisaegse
ja konkurentsivõimelise majanduse põhimõtetest. ENMAK 2035 suhtes annab rohelepe
ette tervikliku ja sektoriülese lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased
poliitikavaldkonnad aitavad saavutada kliimaga seotud lõppeesmärki. Olulisena
hõlmab poliitikapakett algatusi kliimas, keskkonnas, energias ja transpordis, mis leiab
käsitlust ENMAK 2035-s.
Eesmärk 55 pakett ja Euroopa kliimamäärus on seadnud kaks juriidilist kohustust:
• aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrra
võrreldes aastaga 199057;
• aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli.
Need eesmärgid on õiguslikult siduvad ja põhinevad Euroopa Komisjoni
mõjuhinnangul.
ENMAK 2035 alameesmärk „energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine“ pühendub
otseselt roheleppe eesmärkide saavutamisele ning kavandab meetmeid KHG
heitkoguste vähendamiseks nii konkreetsemalt 2035 sihtides kui ka kaardistab
energiamajanduse arenguid süsinikuheite neutraliseerimiseni aastani 2050.
ENMAK 2035 püüdleb selliste energiamajanduse, energiaturu, energiatootmise ja -
56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.
57 Eesmärgi saavutamiseks on Euroopa nõukogu koostanud paketi „Eesmärk 55“.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 26
tarbimise reguleerimisele, korraldamisele, juhtimisele ja mõjutamisele mitmete
süsteemsete riiklike energiapoliitiliste, administratiivsete ja majanduslike
lahendustega, mis teenivad nimetatud eesmärgi saavutamist kliimamõjude
leevendamise ja kohanemise telgedel kulutõhusalt ja sotsiaalselt õiglaselt. Seejuures
rakendatakse arengukava kohaselt nii poliitilist, tehnoloogilist kui sotsiaalset
innovatsiooni, sidusalt ühiskonna Eesti 2035 strateegiliste eesmärkide, aktuaalsete
vajaduste ning majanduse valdkondlike suundumustega.
Euroopa Komisjon märgib oma 18.12.2023 riiklikele energia- ja kliimakavadele (REKK)
antud soovitustes58 Eesti kohta tunnustavalt taastuvenergia suundumusi, muuhulgas
100% taastuvelektrit aastaks 2035 (2021 = 29%), konkurentsi- ja
innovatsioonimeetmeid, veenvat energiavarustuse kindluse suurendamist, sh 2025.
aastal sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kinnitust 2030. aasta
energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ning süsinikdioksiidi talletamispotentsiaal
uuringu ettevalmistamisele. Nendes roheleppe, ühtlasi riikliku kliima-energiakava
osades on ENMAK 2035 mõju positiivne.
Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada
põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas
seitsme põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit
Õlitööstus, VKG Oil Petroter-3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli
Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv 59 (64,5% energeetika koguheitest).
Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat,
selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena.
Euroopa Komisjon näeb oma 2023. aasta soovitustes58 probleeme energia
siseturukorralduses nõudluse poole juhtimises ja elektrisüsteemi paindlikkuse
suurendamises, sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumist õiglases üleminekus
ja ka samu küsimusi väljaspool põlevkivipiirkonda üle Eesti, kliimamuutuste ja
kliimariskide mittearvestamist ja kohanemistegevuste nõrka lahtikirjutamist ning
kohanemiste mitteseostamist leevendamiseesmärkidega, meetmete ja rahastuse
mittevastavust renoveerimisstrateegia eesmärkidega.
58 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National
Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu)
59 EU Emissions Trading System (ETS) data viewer — European Environment Agency (europa.eu)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 27
Üldistavalt, Euroopa Komisjoni 2023. aasta eduaruande kohaselt, on Eesti edenemine
liikumisel ELi kliimaneutraalsuseesmärgi poole ebapiisav60. 2022 on Eesti SKP KHG
heitemahukuselt Bulgaaria ja Poola järel 3. kohal ning KHG heitelt elaniku kohta Iirimaa
järel 2. kohal (halvemuselt). Eesti heidet 2030. aastaks elaniku kohta hindab Euroopa
Komisjon oluliselt suuremaks 5 CO2ekv tonnist, mida peetakse ELi 55% eesmärgiga
üldjoontes kooskõlas olevaks ELi keskmiseks kasvuhoonegaaside heiteks elaniku
kohta.
Eesmärk 55% raamistikus on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks aastaks 2030
-24% võrreldes 2005 aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi
küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Sellest tulenevalt on ebareaalne
saavutada eeltoodud eesmärk ja vajalik ENMAK-is loeteletud osasid täiendada
meetmete ja rahastusega.
See hõlmab ENMAKi käsitletud väikeenergeetika, soojusmajanduse, ehituse ja
transpordi osa, mida tuleb täiendavate meetmete ja rahastusega sisustada.
Energiatõhususe osas suudetakse prognoositult energia lõpptarbimist hoida tänasel
35 TWh tasemel 2030 nagu näevad ette vastavad EL direktiivid. Energiatõhususes
avaldab ENMAK 2035 positiivselt mõju.
7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030
Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega (COM(2020) 380) algatati uus Euroopa
Liidu (EL) elurikkuse strateegia aastani 203061, mille peaeesmärk on peatada elurikkuse
kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi.
Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla
kuuluvatest algatustest ning see on jätk eelmisele elurikkuse strateegiale „EL elurikkuse
strateegia aastani 2020“.
EL elurikkuse strateegiaga seatud eesmärgid aastaks 2030 on:
• Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning
lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.
• Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis
veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi.
60 Euroopa Komisjon. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2023. aasta
eduaruanne ELi kliimameetmete kohta
61 EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu).
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 28
• Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged
kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt.
• Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu tegemist ettepanek ELi õiguslikult
siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised
kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja
liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30%
elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab
positiivset suundumust.
• Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine.
• Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja kasutamist 50% ning ohtlikumate
pestitsiidide kasutamist 50%.
• Tagada, et vähemalt 10% põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga
mitmekesiste maastikuelementidega.
• Tagada, et vähemalt 25% põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et
märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu.
• Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi
põhimõtteid.
• Teha märkimisväärseid edusamme saastunud mullaga maade tervendamisel.
• Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses.
• Vähendada 50% nende punasesse raamatusse kantud liikide arvu, mida
ohustavad invasiivsed võõrliigid.
• Vähendada väetistest saadavate toitainete kadu 50% ja seega väetiste
kasutamist vähemalt 20%.
• Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel on ambitsioonikas linnaruumi
haljastamise kava.
• Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine tundlikel aladel, nagu ELi linnade
rohealad.
• Vähendada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja
mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele,
sealhulgas merepõhjale.
• Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see tasemeni, mis tagab liikide
taastumise ja kaitse.
Elurikkuse strateegia eesmärkide jaotus (nt mitu puud peab istutama Eesti, mitu km
jõgesid peab Eesti tõketest vabastama) ei ole veel riikide vahel kokku lepitud. Riigid
esitavad ettepanekud oma panuste osas käesoleva aasta lõpuks, mis tähendab, et
kokkulepe ilmselt saavutatakse aasta või rohkema pärast.
Antud seisus on võimalik hinnata, kas ja millisel määral ENMAK 2035 on eesmärkide
saavutamisega seotud.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 29
Ülal toodud loetelust on asjakohased need eesmärgid, mis on seotud maavõtuga ja
läbi selle mõju elupaikadele või liikidele. Muude eesmärkide seas ei ole asjakohane ka
jõgede vaba läbivoolu tagamine, kuna ENMAK 2035 hüdroelektrijaamadele ei panusta.
ENMAK panustab keskkonnakaitsesse läbi kliimaneutraalsuse poole liikumise.
Kliimaneutraalsuse poole liikumine on oluline pidurdamaks kliimamuutusi ja selle läbi
aeglustamaks bioloogilise mitmekesisuse kadu. See on globaalne ja väga aeglane
protsess, mille tulemusi võib näha aastakümnete pärast. Kuigi Eesti osakaal globaalses
CO2 emissioonis on 0,04% (EL liikmesriikide seas 0,5%)62, peavad kliimasoojenemise
pidurdamisse panustama kõik solidaarselt. Eesti panustamise tähtsust tõstab asjaolu,
et arvestades CO2 emissiooni elaniku kohta, oleme 210 arvestuspiirkonna seas tagant
26. kohal.62 Lühidalt on Eesti kliimaneutraalsuse panus kliimamuutuste pidurdamisse ja
seeläbi bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdamisse ühest küljest väga väike, aga
teisest küljest oluline.
ENMAK 2035 mõlemad eesmärgid põhjustavad maavõttu. Mõjude hindamistes on
näiteks kirjeldatud tuulikute mõju mere elustikule63 ja maismaaelustikule64;65 aga ka
muu taristu mõju66. Peamiste mõjutatavate keskkonnaelementidena tuuakse välja
linnustik, merepõhja elupaigad ja mereimetajad. Samas on ka jõutud järeldusele, et
hästi paigaldatud taristu või tootmisüksus võib olulise mõju keskkonnale ära hoida67.
See tähendab, et energiataristu rajamisel ja uute energiatootmisvõimsuste püstitamisel
on võimalik negatiivne mõju, kuid seda saab üldjuhul ohjata asukohavalikuga ja
asukohaspetsiifiliste leevendusmeetmetega. Mõjude ilmnemine võib
kliimaneutraalsuse poole liikumisel kohati olla paratamatu, kuid põhjendatud juhul on
võimalik rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellise põhimõttelise järelduseni on
jõutud ka seadusandja tasandil68.
62 EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu)
63 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.
64 Link, L., 2023 Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool.
65 Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L., 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m
võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing
66 Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu
67 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,
ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.
Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
68 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 30
Võimalikuks vastuolusid ja eesmärkide vahelisi pingeid leevendavaks meetmeks on
potentsiaalselt olulise mõjuga energiataristute ruumilise planeeringu koostamine
(näiteks tuulikud), kus lepitakse kokku piirkonnad, mis sobivad arendamiseks kõige
paremini. Sarnase tegevuse näitena saab tuua hetkel käimas olevad maavarade
teemaplaneeringud69;70. Niisuguse planeeringu koostamise üheks soodustavaks
eeltingimuseks on looduskaitse ambitsioonide välja kujundamine (EL tasandil kokku
leppimine, mis saab olema Eesti osa elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidest).
7.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja
poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel.
Uuendatud kliimapoliitikat reguleeritakse õiguslikult kliimaseadusega, milles lepitakse
kokku Eesti pikaajalised KHG heite vähendamise eesmärgid, jaotus majandussektorite
vahel, rahalised vahendid ja meetmete põhimõtted ja muud kliimapoliitika alused.
Kliimaseadus joondub roheleppe ja konkreetselt Euroopa Liidu kliimapoliitika
eesmärkidega, et viia kasvuhoonegaaside netoheide nulli aastaks 2050, tõsta
energiatõhusust, tõsta kliimakindlust ja mitmeid teisi valdkonnaüleseid, aga ka
konkreetseid poliitikaid KHG heite vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks.
ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitikat ellu viiakse.
Kõik energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemad, elektrivarustus, soojus- ja
jahutusvarustus, kütusevarustus, salvestid, kriisidele reageerimisvõimekus ning
energiatõhusus seonduvad ühelt poolt KHG heite vähendamisega ja teiselt poolt
kliimamuutustega kohanemisega.
7.4 Strateegia „Eesti 2035“
„Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse
valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti
2035“ eesmärke ja mõõdikuid.
69 Harju maakonna maavarade teemaplaneering
70 Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 31
Looduskaitset puudutavate pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta
keskkonnatrendide indeksis71 ja säästva arengu ülemaailmses indeksis72 ning
vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud
eesmärk on tõsta ringleva materjali määra.
Kõikide „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm73. Selles
on näidatud eesmärk ja hetkeseis.
Tõetamme järgi on riik „Eesti 2035“ eesmärkidest ettenähtud tempoga edasi liikunud
säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2023. aasta positsioon
10). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks,
transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või
halvenemine.
ENMAK 2035 käsitletud stsenaariumeid on võrreldud Tõetamme indikaatoritega (lisa
3)
Ülemaailmne säästva arengu indeks moodustub 17 mõõdikust, millest suur osa jääb
ENMAK 2035 võimalikust mõjust ja looduskeskkonna käsitlusest kaugele (hariduse
kvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, rahu, õiglus jne). Samas on mõõdikuid, mis
seostuvad ENMAK 2035 tegevusega otseselt:
• jõukohane puhas energia;
• vastutustundlik tarbimine ja tootmine;
• kliimategevused.
Näiteks kliimategevusi mõõdetakse CO2 emissiooni kaudu ühe elaniku kohta. Eesti
positsioon maailmas on selle näitaja poolest väga halb (tagant 26. kohal)74. Ühes
fossiilkütuste baasil elektri tootmise lõpetamise ja energia tarbimise vähendamisega
panustab ENMAK 2035 oluliselt nende näitajate paranemisse. Ilmselt sedavõrd, et Eestil
on võimalus tõusta vähemalt koha võrra üles poole.75
Lisaks on kaudsemaid kokkupuuteid. Need on seotud elurikkusega (maismaaelustik,
vee elustik). Elurikkusele avalduvaid riske ja nende mõju on kirjeldatud peatükis „7.2
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“. Need riskid on ohjatavad.
71 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)
72 SDG Transformation Center's Data Hub
73 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee).
74 EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu)
75 Eeldusel, et teised riigid ei tee olulisi arenguhüppeid ja Eesti riik ei tee teistes osades järeleandmisi.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 32
7.5 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu (seisuga 19.01.2023)
Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme
alameesmärgi kaudu:
• majandusliku konkurentsivõime tagamine;
• elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine;
• sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega arvestamine.
Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse
tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele.
Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate
alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile
lisandväärtuse andmisele (väga üldistatult: vähem eksporditavat ümarpalki ja rohkem
metsamaterjalist toodetud kõrgehinnalisemaid kaupu) ning kaitstavate alade seisundi
parandamisele (väga üldistatult: rangelt kaitstud metsade alade mitte laiendamine,
vaid olemasolevatel aladel kesise seisundi parendamine). Oluline on looduskeskkonna
kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda
keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks
erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas.
ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide
elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul
suurenemine).
Kliimaneutraalsele tootmisele üleminekul on ENMAK 2035 ühe valikukohana näinud
põlevkivielektrijaamades põlevkivi asendamist biomassiga. Põlevkivijaamas on
biomassiks puit. Eestis kasutatakse 2021. aasta andmetel energeetikas 10,5 mln m3
puitu, millest suurema osa moodustab puiduhake (3,8 mln m3) ja puidugraanulid
(3,6 mln m3). Energeetikas kasutatavate puiduliikide (küttepuit, laastud,
lehtpuulaasitud, puitgraanulid, puitbrikett, saepuru) eksport on 5,1 mln m3.76 Eesti
Energia (Auvere, Balti, Eesti elektrijaamad) praegune biomassi osakaal on vähem kui
30%. Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK
peatükk 3)77, on seda teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid
ka juba praegu täheldatakse biomassi defitsiiti78.
76 Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur.
77 Põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi biomassiga
78 Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 33
Mingil määral põhjustab metsadele kui elupaigale mõju trassikoridoride hooldus
(põhivõrk, jaotusvõrk). Seni on hooldust teostatud raie teel ning põhjalikum hooldus
toimub põhivõrgu koridorides. Eestis on katsetatud jaotusvõrgu koridoride hooldamist
kopteril oleva saega79;80. Loomadele ei avalda see ilmselt olulisemat mõju kui puude
raie. Puud muutuvad ilmselt vigastamise tõttu haigustele vastuvõtlikumaks, kuid seda
pole seni selle maailmas kasutatava praktika juures olulist mõju põhjustavaks peetud.
Metsamaa võtu võimalikku suurust ENMAK 2035 strateegilise astme juures ei ole
võimalik hinnata. Seda tuleb käsitleda ENMAK 2035 täpsemates ellu viimise etappides.
7.6 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu (seisuga 04.08.2023)
Arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja
eesmärke. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) struktuuris on kolm
valdkonnaülest eesmärki:
• elurikkus ja maastikud;
• kliimapoliitika;
• ringmajandus.
ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid on toodud järgmistes
sisuvaldkondades: looduskaitse, veekeskkond81, merekeskkond, maavarad, välisõhk,
jäätmekäitlus.
Arengukava on kinnitamata. Selle saatus on hetkel lahtine, kuid ilmselt koonduvad
mitmed strateegilised dokumendid suuremateks valdkondlikeks strateegiateks (näiteks
kliima, energeetika, elurikkus). Hoolimata sellest, on põhjendatud käesolevas aruandes
käsitleda KEVAD elurikkuse, kliimapoliitik ja vähemal määral ringmajanduse eesmärke.
KEVAD-e eesmärgid järgivad paljuski kõrgema taseme strateegiate või kokkulepete
eesmärke (nt EL elurikkuse strateegia aastani 2030, vt peatükk „7.2 Euroopa Liidu
elurikkuse strateegia aastani 2030“).
79 Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300
eurot - Maaleht (delfi.ee)
80 Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil | Eesti | ERR
81 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole
strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning
tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide
saavutamisele.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 34
Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks
ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab
sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini
iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti.
Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et
piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maavõttu
(nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju
linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete
pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused
(energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema
keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga
kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale.
7.6.1 Elurikkus ja maastikud
Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja
elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“
Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse
poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see
looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks
mõõdikut:
• heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei
vähene või suureneb;
• heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb.
ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb
maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute
võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse
tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole oluliseks mõjuks elurikkusele.
KEVAD-es on heas seisundis maismaa pindala algtasemeks toodud 43%.
Ökosüsteemide seisundit muutvaks võib pidada sellist ENMAK 2035 põhjustatud uut
maavõttu, mis toimub juba heas või keskmises seisundis aladel. Riski põhjustavateks
tegevusteks pole üldiselt põhjust lugeda neid, mille mõju on pigem ajutine (nt maa-
aluste trasside rajamine) või, mis leiavad aset juba olulise inimkasutusega aladel
(asulad, hoonete soojustamine). Mõjutavateks tegevusteks ei ole põhjust pidada ka
juba täna toimuvate tegevuste jätkamist (nt kaitsevööndite hooldamine). Mõju võib
põhjustada kas heas seisundis aladele uute ehitiste püstitamine (nt elektrijaamad) kui
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 35
seda tehakse põhjalikumalt kaalutlemata. Eesti maismaa pindala on 4,5 mln hektarit82.
Kui sellest heas või keskmises seisundis on 43%, siis järelikult ülejäänud 57% ehk
2,6 mln hektarit on ENMAK 2035 eesmärkideks sobivam. ENMAK 2035 ülesanne ei ole
ette näha täpset maavõttu ühes asukohtadega ja tehniliste lahendustega. Seda tehakse
ruumilise planeerimise83, koos millega kaasneb mõjude hindamine (ja asjakohasel juhul
leevendusmeetmed). Võib hinnata, et ENMAK-iga plaanitud maavõtt on siiski teostatav
nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide saavutamist.
Merealadele on kehtestatud planeering84, mille eesmärk on suunata merealade
jätkusuutlikku kasutust. Järgides planeeringus toodud soovitusi (tuuleparkide
asukohad, leevendus- ja kontrollimeetmed), võib väita, et ENMAK 2035 potentsiaalsed
mõjud (linnustik, merepõhja elupaigad, mereimetajad) on piisavalt ohjatud.
7.6.2 Kliimamuutused
KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste
pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme
kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades
inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Eesmärgi
saavutamist on keskkonnapoliitika elluviimisel plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside
heite näitajatega ning inimeste teadlikkusega kliimariskide ja mõjude osas. Mõneti
puudulikud on seni keskkonna ametkondade poolt pakutavad kliimateenused kui ka
kohanemismõõdikud ning see seab piiranguid kliima, ilmastikuressursside ja -
tingimustega arvestamisega. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks
pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase85 ja päikseatlase andme- ja
analüüsiteenust.
Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja
kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja
ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult.
Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab
kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Enamus kliimariske Eesti territooriumil ja
akvatooriumil suurenevad kesk-pikas vaates (pärast 2040) ka mõõduka RCP4.5
82 Statistikaamet. Anmdebaas KK07: MAISMAA PINDALA KLIIMAARUANNETES | Aasta ning
Maakasutus. 2021 aasta andmed.
83 Ruumiline planeerimine - Planeerimine.ee
84 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.
85 Finnish Windatlas (fmi.fi)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 36
stsenaariumi korral86. Erakorraliste ilmaolude sagenemise üheks kinnituseks on
ilmateenistuse hoiatuste arvu suurenemine87 ning päästekomandodes ohu
likvideerimise väljakutsete arv88. Sarnases täpsuses (kohaliku omavalitsuse ja ajaliselt
igakuises) vajab avalikkus elektrienergia varustuse kui elutähtsa teenuse katkestuste
statistikat.
ENMAK 2035 keskendub kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule, mis toob
endaga kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel
arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka
äärmuslike ilmaolude korral. Riikliku riskina on andnud riigikantselei elektrikatkestusele
järgmise ohuhinnangu: Ulatuslik elektrikatkestus Eestis on väga tõenäoline. Seda
võivad põhjustada järgmised ilmastikunähtused: tormid, jäävihmad, üleujutused,
äärmuslikult külm või kuum ilm. Lisaks on riskina nimetatud metsa- ja
maastikutulekahjusid, mis samuti võib ohustada energiasüsteeme ja energiavarustust.
Riskid võivad suureneda statistiliselt uute rajatiste, võrkude, alajaamade lisandumisel.
Näidete ja tõestusena viimastest aastatest, üleujutusted on kahjustanud päikeseparke
lammialadel (Mustjõe lammil Hürova külas), tormituul murdnud tuuliku (Salme külas).
Sarnaselt Euroopa Komisjoni 2023 hinnangule Eesti REKK 2030le antud soovitustes89,
milles osundati kliimakohanemise käsitluse pinnapealsusele, vajab ka ENMAK 2035
tugevamat kliimamuutustega arvestamist, nendega kohanemist, kliimariskide
maandamist, uue suunana kliimakerksust energiasüsteemide vastupanuvõimes.
Kohanemisteema piirneb kitsalt elektrienergia varustuskindluse tõstmisega
võrgurikete puhul. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI90 indikaatori
eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud,
peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse
toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning
enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Kuivõrd elektrivarustuse
86 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
87 Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. aasta kohta |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee)
88 Päästevõrgustiku statistika - Päästeamet (rescue.ee)
89 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National
Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu)
90 SAIDI (System Average Interruption Duration Index) - ühe kliendi keskmine katkestuste kogukestus
vaadeldavas toitepiirkonnas aasta jooksul.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 37
katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav parandada
katkestuste sagedust SAIFI91 indikaatori alusel.
Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast
ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning
juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus
taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud
arengutes. Kliima ja ilmatingimustega mittearvestamisel võivad avalduda
energiamajanduses negatiivsed mõjud.
7.6.3 Ringmajandus
KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja
tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine.
Kliimaneutraalne energiamajandus on üldiselt ringmajanduse üks osa, kuna selle
rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt
tuumajaamas).
Tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste
seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. Nende tootmine
eeldab maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja
mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla
suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus.
Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal
kui haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt.92 Võib
olla, et ringmajandust hakkab tagant tõukama mineraalide nõudluse kasvust
põhjustatud hinnakasv. Hinnatud on, et ringlussevõtt, eriti päikeseenergia
tehnoloogiast akud ja tuulegeneraatorid, võiks vähendada teatud mineraalide esmast
vajadust ligikaudu 10% võrra aastaks 2040.92 See tähendab, et ringmajandusel saab
olema oluline roll kliimaneutraalse energia kasutusele võtul.
Ringmajanduse osas ei saa kõrvale jätta ka seda, et mingil hetkel muutuvad nii tuulikud
kui päikesepargid, aga ka akud jäätmeteks. See omakorda esitab väljakutseid
91 SAIFI (System Average Interruption Frequency Index) - näitab vaadeldava toitepiirkonna keskmist
katkestuste arvu ühe kliendi kohta aastas.
92 International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World
Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 38
jäätmekäitlusele - nt kas ja kuidas on võimalik tagada tuulikulabade ringlussevõtt.93;94
Sellele tuleb mõelda ka juba enne seadmete püstitamist ja samuti arvestades nende
aspektidega nende valikul.
Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse
energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama
ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning
koosnevad haruldasematest materjalidest (ei leidu maapõues sama ohtralt, kui näiteks
betooni koostisosi), mille hankimine võib endaga kaasa tuua oluliselt suurema
keskkonnakulu. Parema mõõdiku puudumisel kasutatakse ökoloogilise jalajälje
kirjeldamiseks tihti CO2 heidet95. Võttes arvesse kogu elutsüklit on jõutud järeldusele,
et siiski on kliimaneutraalsetel tootmisviisidel kümnetes kordades madalam CO2 heide,
kui fossiilsetel allikatel96. Kusjuures neljast Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast
madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb
päikeseenergia ja maasoojus (27–44 g/kWh).96;97 Tuleb tähele panna, et eeltoodud
väärtused põhinevad rahvusvahelistel andmetel. Kuna tegelik jalajälg sõltub väga palju
tehnoloogiaspetsiifikast ja asukohariigist (tuuline piirkond maailmas, päikesepaisteline
piirkond maailmas), siis eeltoodud järjestusest ei maksa teha liiga detailseid järeldusi
(stiilis tuumaenergia hea, päikeseenergia halb), vaid võtta teadmiseks, et need kõik on
fossiilenergiast kümneid (kohati sada) korda säästvamad.
Sarnasele järeldusele (fossiilkütus vs elekter) on jõutud ka autode osas. Elektrisõidukite
elutsükli CO2 heide on fossiilkütustega sõidukitest kordades väiksem.98
Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega.
93 Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a
circular economy approach
94 Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to redesign renewable
energy infrastructure
95 Samas on selge, et CO2 heide üksi ei määratle kogu mõju olemust (nt elupaikade kadu
kaevandamisega, ehitamisega)
96 Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of
Renewables. Forbes.
97 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power
98 Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent
life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy
Reviews
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 39
7.7 Merestrateegia
Merestrateegia kattub osaliselt vesikondade veemajanduskavadega99. Vormiliseks
erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes
meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena
käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kuid merestrateegia
kogu Eesti mereala. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea
seisund nii vee-elustiku kui keemiliste näitajate osas. Merestrateegias on 11 tunnuse
näol hinnatavaid aspekte rohkem kui veemajanduskavades.
Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Merekeskkonna
olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud
koormus) ja ohtlike ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku
seisundit. ENMAK-il puudub oluline mõju merekeskkonna eutrofeerumisele.
Merestrateegias on välja toodud tuulikute rajamisega kaasnev võimalik merealune
müra. Strateegia KSH aruandes100 on toodud järgmist:
Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult
tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole.
ENMAK näeb ette ka täiendavate ühenduskaablite rajamise. Ühenduste rajamisega
kaasneva mõju vähendamise meetmeks on keskkonnamõju hindamiste läbi viimine.
Seni rajatud kommunikatsioonide keskkonnamõju hindamiste ja seire (nt
Balticconnector101) põhjal võib järeldada, et põhjaliku plaanimise tulemusena on
võimalik ühendusi rajada olulist keskkonnamõju põhjustamata.
ENMAK 2035 näeb võimaliku lahendusena kasutada mere ja siseveekogude vett
jahutussüsteemi osana102. Kui kvalitatiivselt hinnates võib mõju mereveele olla tänu
suurele vee massile pigem ebaoluline, siis Eesti siseveekogude osas ei ole võimalik
kvalitatiivset hinnangut anda. Võimalikud mõjud (sh merele) tuleb hinnata konkreetse
99 Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud
keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.
100 Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ.
101 Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke viitenumber 210066.
102 ENMAK peatükk 5.6 „Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil.“,
peatükk 6.2 „geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed,
heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud“.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 40
tegevuse kavandamisel. Veekeskkonnale avalduva mõju ohjamise meetmeks on teatud
künnistest alates veeloa taotlemise nõue103.
7.8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob
tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja
rannapiirkondade arengusuunad.
Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime
suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale
taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta
keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis
valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse,
säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi
valdkondadevaheliseks koostööks.
Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks peamiseks seoseks looduskeskkonna
kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse mõju liigilisele mitmekesisusele.
Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa
ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), aga samas toob see endaga kaasa
paneelide aluse pinna varjutamise. Vastavat mõju ja leevendusmeetmeid on uuritud104.
Jõutud on järeldusele:
Hästi teostatud asukohavaliku ning hoolikalt valitud töömeetoditega on võimalik
hoiduda suurematest negatiivsetest keskkonnamõjudest päikeseenergiajaamade (PEJ)
rajamisel ja hooldamisel. Oluline on seejuures järgida PEJ-de rajamise head tava, vältida
jaamade rajamist heas seisus või kaitstavatesse elupaikadesse ja väärtuslikesse
maastikesse, rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ning hooldada jaamasid neid
elurikkust silmas pidades. Päikeseenergiajaamu on eelkõige soovitatav rajada
kohtadesse, kus selleks ei kulu eraldi maad või kus kooslused on juba varasemalt
degradeerunud. Sellistes kooslustes on ökoloogilise taastamise põhimõtteid kasutades
võimalik koosluste seisundit parandada ning luua elupaiku erinevatele liikidele.
103 Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus
104 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,
ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.
Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
20. aprill 2024 41
Mitmete lihtsate ja kulutõhusate võtetega on võimalik leevendada PEJ
keskkonnamõjusid. Näiteks väiksem maapinna häiring rajamise või PEJ lammutamise
ajal tagab elustiku kiirema taastumise tööde lõppemise järel. Suuremad vahed
paneeliridade vahel aga annavad rohkem ruumi elustikule ning tagavad rohkema
päikesevalguse jõudmise maapinnani, mis on vajalik nii taimede, putukate kui ka teiste
organismide liigirikkuse suurendamiseks. Elustikusõbralikud aiad võimaldavad loomade
liikumist ning puud ja põõsad pakuvad neile elupaika. Üks paremaid võtteid elurikkuse
seisukohast on ka PEJ aluse maapinna taastamine ja hooldamine liigiliselt mitmekesise
niidukooslusena, mille majandamisel lähtutakse erinevate organismide vajadustest.
Samuti on kasulik PEJ aladele luua liikidele lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks
väikeveekogusid, pesakaste ja talvitumispaiku. Integreerides PEJ-d
põllumajandustootmisega, saab suurendada maakasutuse efektiivsust, parandada
põldude tolmeldamisteenust ning tuua stabiilset lisatulu põllumajandustootjatele.
Näiteks võimaldavad jaamad lisaks elektritootmisele toota paneelide vahel loomasööta
või karjatada seal loomi (eelkõige lambaid, aga ka teisi liike). Päikeseenergiajaamade
aluse niidu majandamine putukasõbralikult võimaldab põllumajandusmaastikes
suurendada tolmeldajate arvukust ja liigirikkust ning suurendada põllukahjurite
looduslike vaenlaste hulka. Paneelide integreerimine kasvuhoonetesse või põldude
kohale on ka hea võimalus suurendada maakasutuse efektiivsust, kuid selle tegevuse
sobivust Eesti oludesse ning siin kasvatatavate kultuuridega on veel vaja hinnata.
Eelneva põhjal võib järeldada, et päikeseelektrijaamade rajamine on võimalik olulise
negatiivse mõjuta juhul, kui arvestatakse leevendusmeetmetega.
20. aprill 2024 42
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
7.9 ENMAK 2035 eesmärkide ja looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkide omavaheline võrdlus
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
Euroopa roheline kokkulepe
1 kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks
2050 viidud nulli
otsene seos puudub otsene seos puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.
Mõõdikute kogumisse kuulub
kliimaneutraalse energia osakaalu oluline
tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud
aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll
liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja
sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe
eesmärgid.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030
2 Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi
maismaast ja 30% ELi merealadest ning
lõimida tõelisse üleeuroopalisse
loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.
otsene seos puudub Kuigivõrd võib energiajulgeoleku tagamine
tähendada tänasest põhjalikumat
puhastamist puudest aga kohati ka õhuliinide
viimist maa alla. Eestis on praegugi kaitstavaid
alasid, millest elektriliinitrassid läbi kulgevad.
Kas trassikoridoride hoolsam puhastamine
võib endaga kaasa tuua survet kaitstavate
alade kaitse-eesmärkidele on strateegiliselt
tasandil keeruline hinnata. Võimalikku mõju
vältivaks lahenduseks on kohustus
kaitstavatel aladel läbi viidavate tegevused
kooskõlastada kaitseala valitsejaga105. Sama
tähtis on täiendavate kaitstavate alade
planeerimisel see läbi arutada alale jäävate
kommunikatsioonide valdajatega.
Oluline mõju pigem puudub.
Uute võimsuste püstitamine (peamiselt
tuulikud, aga ka päikesepaneelid) Toob
endaga kaasa maavõttu, mis omakorda võib
aga ei pruugi vähendada potentsiaalseid
kaitseväärtuslikke elupaiku ja liike (peamiselt
linnustik). ENMAK strateegilisel tasandil ei ole
selge, kuhu konkreetselt rajatised (tuulikud,
päikesepaneelid, elektriliinid jm)
paigaldatakse. Keskkonnale on säästlikum, kui
esmalt kasutatakse juba rikutud maastikke
(karjäärid, jäätmehoidlad jm), mille
looduskaitseline väärtus on madalam. Lisaks
otsesele mõjule võib kaasneda ka kaudne
mõju nt tuulikute hukutav mõju lindude
rändeteedel. Selle mõju leevendamiseks on
mõistlik vähemalt tuulikute osas läbi viia
riiklik ruumiline planeering, kus
105 Looduskaitseseadus §14.
20. aprill 2024 43
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
määratletakse tuulikute sobivaimad
arendusalad lähtuvalt looduskaitse
eesmärkidest ja sotsiaalsetest piirangutest.
Käimasolevad kohalike omavalitsuste ja
maakondade sarnased planeeringud võivad
jätta killustunud pildi.
Pikas perspektiivis võib ENMAK eesmärgil olla
positiivne elurikkuse eesmärgile läbi
kliimamuutuste aeglustumise, kuid selle
eelduseks on kliimakriisiga tegelemine
rahvusvahelisel tasandil.
3 Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi
kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles
olevaid loodus- ja põlismetsi.
mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga
4 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning
määrata selleks kindlaks selged kaitse-
eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid
asjakohaselt.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
5 Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu
tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate
looduse taastamise eesmärkide kohta;
taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja
süsinikurikaste ökosüsteemidega alad;
tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja
-suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt
30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa
kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset
suundumust.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
6 Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse
vähenemine.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõningal määral võib mõju avaldada
päikesepaneelide mastaapne paigaldamine
peamiselt looduslikele rohumaadele ja
niitudele. Päikesepaneelid kuigivõrd
varjutavad taimi ja seetõttu liigiline
mitmekesisus vaesustub. ENMAK tasandil ei
ole selge, kui suur maht ja millistele
20. aprill 2024 44
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
looduslikele või poollooduslikele kooslustele
päikesepaneele rajatakse. Potentsiaalse
mõju vähendamiseks tuleb paneelide
rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt
rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid,
jäätmehoidlad, hoonete katused,
monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on
kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja
pakutud teemakohases uuringus106.
7 Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja
kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide
kasutamist 50%.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
8 Tagada, et vähemalt 10%
põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga
mitmekesiste maastikuelementidega.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
9 Tagada, et vähemalt 25%
põllumajandusmaast majandatakse mahedalt
ja et märkimisväärselt suurendatakse
agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
10 Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides
igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
11 Teha märkimisväärseid edusamme saastunud
mullaga maade tervendamisel.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
12 Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000
km ulatuses.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana
hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad
jõgesid). See on ka õige, sest Eesti
hüdroenergeetiline potentsiaal on madal107.
106 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
107 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.
20. aprill 2024 45
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
13 Vähendada 50% nende punasesse
raamatusse kantud liikide arvu, mida
ohustavad invasiivsed võõrliigid.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mõju sarnaneb esimeses punktis kirjeldatuga
14 Vähendada väetistest saadavate toitainete
kadu 50% ja seega väetiste kasutamist
vähemalt 20%.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
15 Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel
on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise
kava.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
16 Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine
tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
17 Vähendada hea keskkonnaseisundi
saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja
mineraalide kaevandamise negatiivset mõju
tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas
merepõhjale
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
18 Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see
tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja
kaitse.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
19 Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,
teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega
kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne
ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja
võime kliimamuutustega kohaneda, et
kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid
mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid
parimal viisil ära kasutada
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.
Mõõdikute kogumisse kuulub
kliimaneutraalse energia osakaalu oluline
tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud
aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll
liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja
sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe
eesmärgid.
20. aprill 2024 46
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
Strateegia "Eesti 2035"
20 Võtame kasutusele ringmajanduse
põhimõtted
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga
kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete
amortiseerumisel tuleb need välja vahetada
ning tekib varasemast suuremas koguses
spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust
tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute
võimsustega kaasnevate
jäätmevoogudega tuleb arvestada juba
varakult. Pidada arvestust tuulikutega,
päikeseparkidega ja akuparkidega
kaasnevate materjalide koguste nende
eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis
perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas
nende käitlemiseks on võimekus olemas.
21 Lähme üle kliimaneutraalsele
energiatootmisele,
tagades energiajulgeoleku
Eesmärgid on energiajugleoleku tagamise
osas kattuvad.
otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.
Mõõdikute kogumisse kuulub
kliimaneutraalse energia osakaalu oluline
tõstmine aastaks 2035. ENMAK eesmärgid
aastani 2050 ei ulatu.
22 Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja
kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste,
rahvastiku- muutuste, tervise ja
keskkonnahoiuga arvestavalt
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK toob endaga kaasa ruumi muutvaid
tegevusi, milleks on peamiselt tuulikud ja
päikesepargid. Teiste võimalike tegevuste
mõju ruumile ei ole väga suur. ENMAK kui
strateegia ülesanne ei ole tegeleda
ruumilise planeerimisega küll aga on selle
tagajärjel tekkivate ruumi mõjutavate
peamiselt tuulikute ruumiline
planeerimine mõistlik. Hetkel toimub
tuulikute asukohavalikute protsess läbi
maakonna ja kohaliku omavalitsuste
20. aprill 2024 47
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
planeeringute kuid see ei pruugi olla terviklik
(ei pruugi võimaldada näha terviklikku mõju).
23 Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku,
konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning
jätkusuutliku
transpordi- ja energiataristu
otsene kokkupuude puudub ENMAK näeb ette energiataristut, mille
lõpptarbija hind jääb alla Euroopa Liidu
keskmise. Seetõttu on need eesmärgid oma
vahel positiivses seosese.
ENMAK mõõdikutest ei ole küll otse välja
loetav, kuid taastuvenergia osakaalu tõstmise
ühe osana nähakse taastuvenergia kasutuses
suurenemist transpordis. Seega on eesmärgid
omavahel positiivses seoses.
Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu
24 Eesti metsandus on kestlik otsene kokkupuude puudub Mõnevõrra võib ENMAK eesmärgiga kaasnev
trassikoridoride puhastamine puudest
vähendada metsamaa pindala, kuid
eelduslikult ei ole metsamaa kadu sedavõrd
suur, et mõjutakse metsanduse kestlikkust.
ENMAK ühe võimaliku lahenduse kohaselt
asendatakse põlevkivielektrijaamades kütus
biomassiga, mis ilmselt on puit. Pole selgem
mis puiduga asendamist plaanitakse kuid
ilmselt on tegemist pigem tootmisjääkidega
(oksad, puidupuru jms). Sellest sõltumata on
Eesti praegune puidubilanss välja kujunenud
ning sellesse suuremamahulise nõudluse
sisestamine võib tasakaalu mõjutada. Puidu
kasutamine põlevkivi asemel ei ole
iseenesest halb kuid tuleb jälgida, et see ei
tooks endaga kaasa survet metsa raie
suurenemisele.
25 Metsandus aitab tagada
metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse
püsimise, leevendab kliimamuutusi ning
kohaneb kliimamuutuste mõjuga.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Kliimamuutuste leevendamine on mõlemal
strateegial sama eesmärk.
Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu
26 puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõlemad strateegiad seavad eesmärgiks
puhta keskkonna (ENMAK kontekstis
väljendatud keskkonnasäästlikkusena). Selles
osas mõlemad strateegiad üksteist toetavad.
20. aprill 2024 48
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2
ja 6). Planeerimisega on need ohud
välditavad.
27 Elurikkus ja maastikud. Eesti loodus on hoitud
ja elurikas. Majandus ja maakasutus on
kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2
ja 6). Planeerimisega on need ohud
välditavad.
28 Kliimapoliitika. Panustame kliimamuutuste
pidurdamisse vajalikul määral, et püsida
kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme
kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja
võimelised tõhusalt kohanema, tagades
inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise
äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutustest
tingitud globaalsete häiringute korral.
otsene kokkupuude puudub ENMAK-is on kliimakindlusele pühendatud
peatükk 6.7. Selles on lühidalt kirjeldatud
kaasnevaid kliimamuutusi kuid ei ole aru
saada, kas ja mis meetmetega on
kliimakindluse saavutamisega arvestatud.
Soovitav on ENMAK-is välja tuua, milliste
kliimamuutustega ja kuidas arvestatakse.
Mõlemad arengukavad on kliimaneutraalsust
puudutava eesmärgi osas üksteist toetavad.
29 Ringmajandus. Eestis on toimiv ringse
tootmise ja tarbimise süsteem.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga
kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete
amortiseerumisel tuleb need välja vahetada
ning tekib varasemast suuremas koguses
spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust
tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute
võimsustega kaasnevate
jäätmevoogudega tuleb arvestada juba
varakult. Pidada arvestust tuulikutega,
päikeseparkidega ja akuparkidega
kaasnevate materjalide koguste nende
eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis
perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas
nende käitlemiseks on võimekus olemas.
30 Looduskaitse. Omamaiste liikide,
ökosüsteemide ja maastike seisund on
paranenud – Eesti on
looduspositiivne.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Võib eeldada, et ENMAK meetme raames uusi
võimsusi Natura aladele ei püstitata.
Väljaspool Natura alasid püstitatud võimsuste
mõju Natura aladele ja haudelinnuliikidele
20. aprill 2024 49
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
sõltub palju konkreetsest asukohast ja
püstitatud võimsuse tehnilistest näitajatest.
Peamiselt tuulikute koosmõjust aru saamiseks
ja mõjude vähendamiseks on soovitatav
koostada üle-eestiline vastav planeering (vt ka
rida 2).
31 Veekeskkond. Eesti põhja- ja pinnavee
seisund on hea, inimestele on tagatud puhas
joogivesi ning
üleujutusriskid on maandatud
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK meetme jõustamisel on võimalik, et
viiakse ellu ka tegevusi, mis võivad kuigivõrd
mõjutada veekeskkonda (pump-hüdrojaam,
biometaani tootmise jääkide kasutamine
põllumaal). Pigem on need projektid
piirkondliku ulatusega ja olulised mõjud
välditavad projektide mõjude hindamisega
(pump-hüdrojaam) või olemasolevate
veekaitsepiirangutega (biometaani tootmise
jääkide kasutamine põllumaal).
32 Merekeskkond. Eesti mereala on heas
keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal
kasutada mereökosüsteemi teenuseid.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga108 on ette
nähtud tuuleenergia alad ning planeeringule
on mõjude hindamine. Mõjude hindamine
jõudis järeldusele, et mereala planeeringu
koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu
rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude
avaldumist.
Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi
projekti keskkonnamõju hindamised ja
sellega seoses keskkonnauuringud
(meretaimestik, kalastik, imetajad jm).
Projektide üks tingimusi on mitte takistada
mereala hea seisundi saavutamist.
108 Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.
20. aprill 2024 50
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
33 Välisõhk. Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa
tervena elatud aastate kasvule.
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK eesmärgiga kaasnev
kliimaneutraalsete energiaallikate osakaalu
suurenemine aitab kaasa KEVAD konkreetsele
eesmärgile.
Eesti merestrateegia
34 kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära
selle seisundi halvenemine või taastada
võimaluse korral mereökosüsteemid
piirkondades, kus need on kahjustatud;
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga108 on ette
nähtud tuuleenergia alad ning planeeringule
on mõjude hindamine. Mõjude hindamine
jõudis järeldusele, et mereala planeeringu
koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu
rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude
avaldumist.
Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi
projekti keskkonnamõju hindamised ja
sellega seoses keskkonnauuringud
(meretaimestik, kalastik, imetajad jm).
Projektide üks tingimusi on mitte takistada
mereala hea seisundi saavutamist.
35 hoida ära ja vähendada heiteid
merekeskkonda, et järk-järgult vähendada
selle saastamist ning tagada, et heited ei
mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere
bioloogilist mitmekesisust, mere
ökosüsteeme, inimese tervist ega mere
seaduslikke kasutusviise
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
36 Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja
elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted
on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on
elujõulised
otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks
peamiseks seoseks looduskeskkonna
kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse
mõju liigilisele mitmekesisusele.
Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja
20. aprill 2024 51
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
jrk nr eesmärgid energiajulgeoleku tagamine
energia kättesaadavuse ja taskukohase
hinna tagamine
energeetika keskkonnasäästlikkuse
tagamine
püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa
ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama),
aga samas toob see endaga kaasa paneelide
aluse pinna varjutamise. Potentsiaalse mõju
vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks
eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid
(tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad,
hoonete katused, monokultuuri alad).
Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja
leevendusmeetmeid välja pakutud
teemakohases uuringus106.
20. aprill 2024 52
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU
8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega
Lisaks eesmärkidele on ENMAK välja pakkunud elektrivarustuse tagamise,
gaasivarustuse tagamise ning kütte ja jahutuse stsenaariumid (vt pt „3 ENMAK 2035
lühikirjeldus“).
Stsenaariumid sisaldavad erinevate tehnoloogiate kombinatsioone (nt ühes
elektrivarustuse stsenaariumis on maismaatuulikute võimsuseid rohkem ja teises
vähem).
Stsenaariumite valikut looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt ENMAK 2035
strateegiliselt tasandil teha ei ole põhjust. Stsenaariumite mõju on selleks liiga tugevalt
seotud võimaliku asukohaga. Näiteks mõju erineb oluliselt sõltuvalt, kas
päikesepaneelid paigaldatakse inimtegevuse poolt juba rikutud maastikule või
(pool)looduslikule maastikule. ENMAK 2035 tehnoloogiate asukohtasid ei plaani.
Erinevate stsenaariumite omavahelisest seosest mingigi ülevaate saamiseks kasutati
tõetamme109 mõõdikuid. Maksimaalses võimalikus mahus kirjeldati stsenaariumite
parameetreid võrreldes tõetamme mõõdikutega. Suurema osa tõetamme mõõdikute
võrdlus on pigem kunstlik kuid annab mingigi ettekujutuse. Nt tõetamme mõõdikut
„soodsas seisundis elupaigatüübid“ on võrreldud stsenaariumite oletatava maavõtuga.
Ilmselgelt ei ole õige maavõttu võrdsustada soodsas seisundis elupaigatüüpide kaoga
(mida suurem maavõtt, seda suurem soodsas seisundis elupaigatüüpide kadu). Võrdlus
näitab võimalikku ohu suurust aga mitte mõju kindlat ilmnemist. Tõetammes toodud
stsenaariumite võrdlus aitab neid külla üksteisega kõrvutada kuid selles toodud
arvväärtusi kasutada sobivaima stsenaariumi väljavalimiseks oleks spekulatiivne.
Stsenaariumite valik pigem peaks sõltuma majanduslikest aspektidest arvestades
käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises välja pakutud keskkonnariskide
maandamise meetodeid.
Ametiasutuste tagasiside järgselt lisatakse peatükki kokkuvõte tõetamme tabelist.
109 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)
20. aprill 2024 53
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
8.2 Mõju looduskeskkonnale
Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus
võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ilmastik,
mõju liikidele).
Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates (kuni 2035) avalduvad mõjud
ning nende tuvastamisel hinata leevendamise võimalusi.
Võimalikke mõjusid Eesti strateegiliste keskkonnaeesmärkide vastu on hinnatud
Tõetamme kontekstis (lisas 3 „Tõetamm ja hindamise meetodid“). Lisas 3 toodud
tabelis on hinnatud, kas ja milliste mõõdikute indikaatorite väärtusi võib ENMAK 2035
rakendamine muuta. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 väärtust ei
mõjuta värvitud halliks. Ülejäänud mõõdikuid sisustati kas otseselt vastava väärtusega
või mõju kaudselt mõju kirjeldatavate väärtustega. Hindamise objektis olid välja
töötatud stsenaariumid (erinevate tehnoloogiate kogumid). Tõetammes toodud
väärtusi tuleb vaadelda suhtarvudena, mitte absoluutväärtustena kuna kõiki mõõdikuid
kirjeldav info ei ole otseselt tuletatav. Sellel puudub ka mõju hindamise seisukohast
oluline vajadus. Eesmärk on selgitada kas ja mis stsenaariumid võivad mõjutada
mõõdikuid halvemuse suunas ja kuidas stsenaariumid erinevad üksteisest (sh
olemasolevast olukorrast).
Hindamise käigus tehti võrreldes KSH programmiga välja pakutule tabelis kaks
korrektuuri lähtuvalt sellest, milline on tegelik andmete kättesaadavus.
Keskkonnatrendide indeks (rida 4) sisaldab selles tabelis erinevatel ridadel loetletud
näitajaid (kokku 36 näitajat). Seega indeksit mõjutavad tehnoloogiad selle võrra kui
palju mõjutavad siin tabelis toodud teisi näitajaid. Eraldiseisvalt ei ole põhjust selle
näitajaga võrrelda. Tehnoloogiate mõju rohealadele linnades (rida nr 39) ei ole võimalik
hinnata kuna pole selge, millises mahus tehnoloogiaid linnade rohealadele
planeeritakse.
Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja
saasteainete heide õhku.
ENMAK 2035 stsenaariumite rakendamiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga
kaasa maavõtu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi
endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda
maismaa liikidele ja elupaikadele, mereliikidele ja elupaikadele, lindude rändele,
vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule
toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega
(nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb
20. aprill 2024 54
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest (vt lisa 4) ja toob
välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata.
Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade
kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade
maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on
taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt
maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)110;111. Seda
küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste
asukohtasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva
õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).112
Lisaks on riigi tellimusel järjest koostamisel maakondade maavarade kaevandamise
teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumiküsimusi lahendatakse113.
ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste maavarade, põlevkivi
ja turba, kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu
seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on
käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud).
ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu
näiteks peenosakeste) heite vähendamist, mis parendab Eesti suhteliselt head
õhukvaliteeti veelgi.
110 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele
ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti.
Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651.
111 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021.
Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs.
Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549.
112 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud ning see piiras oluliselt
võimalusi taastuvenergia alade valikul. Maapõueseaduse (Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21)
muudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist
maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis
rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta.
113 Töös on Harju ning Pärnu ja Rapla maakondade teemaplaneeringud.
20. aprill 2024 55
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
8.3 Kaudne, kumulatiivne, sünergiline, lühi- ja pikaajaline mõju
8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju
ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks,
kuna nende ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu,
on pigem teoreetiline. Hinnatud mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides
(konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste tagajärjel (jäetakse mingid
keskkonnaelemendid arvestamata).
ENMAK 2035 eesmärkide jõustamine toimub ilmselt suures osas üksikprojektide
kaudu. Selle heaks näiteks on tuuleparkide rajamine. Kui merekeskkonnale avalduvat
kumulatiivset mõju on mereala planeeringus114 arvestatud, siis maismaal sellist ühtset
üleeestilist planeeringut koostatud ei ole. Koostatakse küll piirkondlikke
planeeringuid115, kuid on oht, et üksikute planeeringutega kaasneva mõju pilt ei ole
täielik. Sellest tuleneb teatav mõjude tükeldamise oht (salami-slicing), kus iga arendust
üksikuna vaadates on lisanduv mõju väheoluline, aga summaarselt põhjustavad olulise
mõju. Selle tõttu on kumulatiivse mõju vähendamiseks mõistlik kaaluda
tuuleenergetika üleriigilise asukohavaliku läbi viimist.
Sünergiline mõju võib tekkida kui ENMAK 2035 rakendamisel erinevate tegevuste (nt
veevõtt pumphüdroelektrijaama tarbeks, millele lisandub veekogu kasutamine
kaugjahutuse tarbeks) tulemusel tekib täiendav mõju (vee vähenemine pluss vee
soojenemine). Sama mõju võib tekkida ka siis, kui ENMAK 2035 planeeritavad
tegevused langevad kokku olemasoleva keskkonnamõjuga (nt olemasolev taristu,
keskkonnakasutus). ENMAK 2035 ei näe ette lahendusi, mis tooksid endaga kaasa
sellist mastaapset keskkonnakasutust, mille mõju oleks kontseptuaalsel tasandil
(konkreetset kohapealset situatsiooni arvestamata) sünergiline ja oluline. Võimalikud
projektipõhised sünergilised mõjud tuleb hinnata konkreetse projekti elluviimisel.
Eraldi mõju liigina on käsitletav ristmõju (cross-media effect), kus vähendades mõju
ühele keskkonnakomponendile (nt välisõhk) avaldub mõju teisele
keskkonnakomponendile (nt elusloodus). Probleemiks on olukord, kus positiivse mõju
saavutamine ühes valdkonnas toob kaasa negatiivse mõju teises valdkonnas.
ENMAK 2035 osas on ohukohaks süsinikuheite vähendamise nimel
põlevkivijaama(de)s fossiilkütuste asendamine biomassiga. Fossiilkütuste asendamine
toob kaasa positiivse mõju välisõhule, kuid ka biomassi põletades tekib saasteaineid
114 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.
115 Workbook: Tuuleparkide monitooring (envir.ee)
20. aprill 2024 56
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju võrreldes fossiilkütustega väga palju erineda.
Küll aga tekib biomassi kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud ja energiaks
põletatud metsa asemele kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas fossiilkütuse
kasutamisel CO2 ring suletud pole, sest miljonite aastate eest maapõue settinud
süsiniku enam sinna tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult väheneb põlevkivi
kaevandamise vajadus ja sellega ka koormus keskkonnale. Teisest küljest on metsal
lisaks CO2 ringluse sulgemisele ka ökoloogilist väärtust andev otstarve. Mida suurem
on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku), seda suurem on
surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku
lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud
mahus biomass on saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti
põhjustamata.
8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju
ENMAK 2035 plaanib tegevusi lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne
mõju (kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdumine)
avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et soovitud
positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik saastavad
riigid. Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine
uutega ja teise kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga
kaasa mõju looduskeskkonnale. Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada
lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas perspektiivis vähendada olulist negatiivset
mõju.
8.4 Mõju inimese tervisele
Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi
looduskeskkonnale avaldunud mõju116.
ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on
õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See
vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju.
116 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.
20. aprill 2024 57
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
Keskkonnaministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse
poolt tehtud kõiki valdkondi hõlmavas välisõhu kvaliteedi mõju uuringus117 leiti, et kui
võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud
eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%.
Energeetikast põhjustatud õhusaaste tervisemõju on hinnatud ülipeente osakeste
alusel (PM2.5) ENMAK 2030 koostamisel118. Uuringus leiti, et valdkondadest on üle-
eestiliselt suurima ülipeente osakeste sisaldusega kohtküte, millele järgneb transport.
Olulise osa annab lisaks muu lokaalküte ning kaugküttega koos moodustab
soojamajandus 62 % koguekspositsioonist. Elektritootmise ekspositsioon ja
põlevkiviõli tootmise PM2.5 ekspositsioon on üle-eestiliselt nendega võrreldes üsna
madal, kuid kontsentreerub saaste peamiselt Ida-Virumaale.
Energeetikaga seonduvalt põhjustavad inimese tervisele peamiselt mõju keskkonda
(vesi, õhk) juhitud saasteained. Tööstuse mõju tervisele tõendab Ida-Virumaa kui
tööstuspiirkonna elanike kehvem tervise seisund.119;120 Roheenergia vähendab heiteid,
aga ka kaevandamistegevust. Mõningane negatiivne mõju jääb püsima biomassi
põletamise tagajärjel lokaalse heite tõttu ja piirkonna jääkreostuse tõttu, kuid
kliimaneutraalsuse summaarne mõju on inimese tervisele hea.
ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt
tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste
117 Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit,
H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel
2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti
Keskkonnauuringute Keskus.
118 Orru, H., Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju
muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames
119 Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade
tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise-
keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool.
Terviseamet.
120 Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring :
Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet.
20. aprill 2024 58
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
vältimiseks on kehtestatud normid121;122. Normidest väljaspoole jääv häiring üldiselt
kompenseeritakse arendaja ja kohalike vahelise läbirääkimise tulemusena.
8.5 Mõju kultuuripärandile
Kultuuripärand on jaotatav aineliseks ja vaimseks. Olulisemad ainelised
kultuuripärandiobjektid on võetud kultuurimälestisena kaitse alla. ENMAK 2035
võimalik mõju on ohjatud kultuuripärandite kaardistamisega, kaitse alla võtmisega ja
kaitseks piirangute kehtestamisega. Palju kultuuripärandiobjekte on veel uurimata ja
tähtsuse seisukohast kvalifitseerimata. ENMAK-i tulemusel ehitiste püstitamisega
kaasnev võimalik mõju kultuuripärandile hinnatakse konkreetsete projektide käigus.
Energia kokkuhoiuga kaasnev hoonete soojustamine puudutab ka kultuurimälestisena
kaitse alla võetud ehitisi. Üldiselt on nende välisilme muutmisele (mida soojustamine
mõjutab enim) esitatud piirangud ja seetõttu ei ole nende hoonete omanikel alati
võimalik rakendada piiranguteta hoonetega võrreldes samu energiasäästu meetmeid.
Hetkel kehtivas toetuste jagamise korras123 on selliste hoonete eriseisundiga kuigivõrd
arvestatud, kuid võib tekkida ka olukord, kus toetustingimuste täitmiseks nõutud
tööde maht ja samas muinsuskaitse piiravad tingimused, muudavad koostoimes maja
renoveerimise toetuse toel mõttetuks124. Need võimalikud juhtumid on kogu
soojustamist vajava elamupargi juures marginaalne osa, kuid tulevikus tasub vaadata
üle võimalus suhtuda muinsuskaitse piirangutega ja välisilme muutmise piiranguga
hoonete toetamisse rohkem juhtumi ja eesmärgipõhisemalt. Eelneva põhjal võib asuda
seisukohale, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile.
Vaimse kultuuripärandi hulka kuuluvad keel, elulaad, müüt, uskumus, rituaal, väärtused,
teadmine, arusaam, tava, oskus. Lihtsustatult võib seda osa koondada kultuuri
viljelemise mõiste alla. ENMAK 2035-l puudub mõju kultuuri viljelemise võimalustele.
Kuigivõrd võib ENMAK 2035 kaasa tuua sissetulekute ümberjaotust, mis võib mõjutada
121 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
122 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.
123 Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused
124 Nt toetuse saamiseks tuleb teha töid, mis energia kokkuhoidu ei too (nt ventilatsioon) aga
kokkuhoidu toovaid töid (nt soojustamine) võib teha nii väikeses mahus (nt liiga õhuke soojustuskiht),
mis ei tasu ära.
20. aprill 2024 59
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
kultuuri viljelemist, kuid nende vaheline seos on liialt kaudne, et esitada seoselisi
hinnanguid mõju osas.
8.6 Jäätmeteke
ENMAK 2035 toob endaga kaasa vahetu ja kaudse jäätmetekke.
Roheelektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa elektroonikaseadmete
kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid tuleb olla valmis, et ka
elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib jäätmekäitlusvajadus.
Olulisim jäätmeteke ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on
suur ja jäätmekäitlus keeruline. ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus
299-2226 MW vahel. Akude põhilist iseloomustavat suurust – mahtu kirjeldatud ei ole.
Kui võtta aluseks Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi näide125, siis võimsusest
200 MW saadakse maht 400 MW/h. Sama projekti näitel kaalub 1 MW/h jagu akusid u
10 tonni126. Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem
kui kümneaastases perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud
akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakut127. Taaskasutamist ei
toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb
aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne.
Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkuse uuringus128 käsitlenud ka
radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud on järeldusele, et tuumajaama rajamine on
põhimõtteliselt võimalik, kuid koos rajamise planeerimisega tuleb pöörata tähelepanu
jäätmete dekomisjoneerimisele129. Tuumajaama uuringus on jäätmeid puudutavas
osas järeldatud: tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis
vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks
125 Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark (aripaev.ee)
126 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe.
127 Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)
128 Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis.
129 Dekomisjoneerimine (inglise keeles "decommissioning") viitab protsessile, mille käigus võetakse
välja kasutusest vananenud või ebasobivaks muutunud rajatised või seadmed ning need viiakse
turvaliselt välja oma algsest otstarbest. See termin on laialt levinud energiasektoris, eriti
tuumaelektrijaamades, nafta- ja gaasisektorites ning teistes tööstusharudes, kus on suured
infrastruktuurid või seadmed.
20. aprill 2024 60
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama
kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega
Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on soovitatav
tekitada roheenergia objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida
muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete tekkimisel oleks
olemas jäätmete kogumise ja käitlemise lahendused.
8.7 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus
ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine
kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene.
KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt
avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju
olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus.
ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse
piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise
protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda oluliselt ei mõjuta.130
Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb hinnata
konkreetsete projektide käigus.
8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine
„Ei kahjusta oluliselt“ printsiip (ing.k. do no significant harm, DNSH) on uueks läbivaks
põhimõtteks nii struktuurivahendite, kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel
ning kohaldub kõikidele tegevusvaldkondadele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega
arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja
võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.131
„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada
olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest
130 Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (Mereala planeering | Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium (agri.ee)) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene mõju (planeeringul)
puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi
keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere-energeetikal on laiem
positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161).
131 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend
20. aprill 2024 61
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
tuleneva põhimõttega. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet rakendatakse lähtuvalt
taksonoomia määrusest132, mille artiklis 9 on nimetatud saavutatavad
keskkonnaeesmärgid:
• kliimamuutuste leevendamine;
• kliimamuutustega kohanemine;
• vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
• üleminek ringmajandusele;
• saastuse vältimine ja tõrje;
• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine
Juhend on koostatud projektide mõjude hindamiseks ja rahastusotsuste tegemiseks.
Ülal loetletud keskkonnaeesmärgid on osa käesoleva keskkonnamõju strateegilisest
hindamisest (vt peatükk „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele
strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). See tähendab, et
ENMAK 2035 mõjusid on vastavalt hinnatud. Oluline on tähele panna, et kuigi käesolev
KSH ei leia ENMAK 2035-l lahendamatuid vastuolusid käesolevas peatükis loetletud
eesmärkidega, ei ole ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks elluviidavad projektid
vabastatud DNS hindamisest. ENMAK 2035 on siiski strateegiline dokument, mille
mõjud on pigem kontseptuaalsed, aga projektid on konkreetsete mõjudega
konkreetsetes kohtades.
8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus
Kliimakindluse hindamine puudutab Euroopa Liidu kaasrahastatud projekte133.
Eesmärgiks on vältida selliste infrastruktuuriarenduste elluviimist, mis põhjendamatult
tõstavad kasvuhoonegaaside heidet Energiataristus, konkreetsetelt
elektriülekandeliinid, taastuvad energiaallikad, kütuse tootmine, töötlemine,
ladustamine ja transport, soojus- ja elektrijaamad, kaugküttevõrgud, maagaasi
veeldamis- ja taasgaasistamisrajatised, gaasi ülekande taristu puhul on Euroopa
Komisjoni kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste ptk 3.2.1 kohaselt CO2 -jalajälje
hindamine üldjuhul nõutav. Lisaks peetakse oluliseks selliste projektide mõju, mille
summaarne heide ületab 20 000 t CO2 ekv, mille rajamisele peab eelnema CO2 -jalajälje
132 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088
133 Komisjoni teatis —Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (2021/C
373/01)
20. aprill 2024 62
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
hindamine. Nende suuniste kohaselt tuleb kliimakindlust hinnata nendel ENMAK 2035
meetmetes kavandatavates taristuprojektides, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu
fondidest.
ENMAK 2035 eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine. Selle raames elluviidavad
projektid eraldiseisvana võivad põhjustada kasvuhoonegaaside heidet, kuid
lõpptulemuseks siiski on heite vähendamine. Selleks pakub eelnimetud suunis
suhtelise heite arvestust projektiga ja ilma võrdluses.
Sellest lähtuvalt puudub vajadus ENMAK 2035 täiendavaks kliimakindluse hindamiseks.
Kliimaga kohanemise teemat on käsitletud peatükis „7.6.2 Kliimamuutused“.
8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus
Eelnevates peatükkides toodud info kokkuvõte lisatakse ametiasutustelt saadud
tagasiside järgselt.
20. aprill 2024 63
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
9 SEIRE
leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset
mõju.
Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.
ENMAK 2035 rakendamise keskkonnamõju seireks sobivad Tõetammes toodud
mõõdikud.
• Peamisteks mõõdetavateks komponentideks on:
• Kasvuhoonegaaside heite vähenemine
• Happevihmasid põhjustavate heitmete vähenemine
• Jäätmeteke
• Maavõtust põhjustatud kaitstavate elupaikade kadu
• Biomassi kasutuse suurenemisest põhjustatud surve metsade raiele
Oluline on vältida Säästva arengu riikliku strateegia ja Eesti 2035 püstitatud eesmärkide
saavutamise takistamist.
Kuna ENMAK 2035 on koostatud lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast
„Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, saab seire alusena kasutada ka ENMAK 2035 enda
püstitatud mõõdikud. Nendest keskkonna seisukohast asjakohasemad on (vt ka
peatükk „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“:
• Energia lõpptarbimine
• Primaarenergia tarbimine
• Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest
• Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises
• Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises
• Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises
20. aprill 2024 64
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
10 KOKKUVÕTE
Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud energiamajanduse
arengukavale aastani 2035.
ENMAK 2035 üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse
väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades
kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke
kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.
Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki:
• energiajulgeoleku tagamine;
• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Lisaks eesmärkidele töötati ENMAK 2035 raames välja võimalikud arengustsenaariumid
elektrivarustuse tagamise, gaasi tagamise ning kütte ja jahutuse tagamise
valdkondades.
KSH käigus võrreldi ENMAK 2035 eesmärke Eestis kohalduvate peamiste
looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Võrdluse
ülesanne oli tuvastada, kas ENMAK 2035 mõni eesmärk võib olla vastuolus või võib
esineda vastuolu risk nimetatud looduskeskkonda puudutavate strateegiliste
dokumentide eesmärkidega. Hinnatud strateegilised dokumendid on:
• Euroopa roheline kokkulepe;
• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030;
• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;
• Strateegia "Eesti 2035";
• Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu;
• Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu;
• Eesti merestrateegia;
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.
Otsesid vastuolusid ei tuvastatud kuid ilmnes kokkupuutepunkte, kus vale tegutsemise
korral võib esineda eesmärkides konflikte. Need kohad toodi välja ning on
kokkuvõtvalt esitatud käesoleva peatüki lõpus.
KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l
rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle
terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas
ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud võimaliku negatiivse mõju vältimiseks
20. aprill 2024 65
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes etappides (energiataristu
planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva peatüki
lõpus.
ENMAK 2035 raames välja töötatud stsenaariumeid võrreldi strateegiate Eesti 2035 ja
Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks välja töötatud tõetamme mõõdikutega.
Tõetamm on mõõdikute kogum, mis aitab hinnata Eesti riigi liikumist eelnimetatud
kahe strateegiaga ette nähtud sihtide suunas. Tõetamme mõõdikut puudutavad kogu
Eesti ühiskonna näitajaid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tarbeks toodi välja
looduskeskkonda puudutavad mõõdikut. Võimalikus maksimaalses mahus omistati
stsenaariumitele numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide). Võrdlused on kohati
omavahel väga kaudse seosega (nt heas seisundis elupaigatüüpide mõõdikut võrreldi
stsenaariumite põhjustatud maavõtuga), mistõttu võrdluse põhjal kaugeleulatuvate
järelduste tegemine oleks spekulatiivne. Võrdluse eesmärk oli anda mingigi numbriline
ülevaade stsenaariumite omavahelistest seostest.
Lisaks hinnati stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimalikku kaasnevat
mõju erinevatele keskkonnakomponentidele – looduskeskkond, inimese tervis,
kultuuripärand, jäätmeteke.
"Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt on oluline vältida tegevusi, mis toovad
endaga kaasa põhjendamatult suure CO2ekv heite. ENMAK üldine eesmärk on CO2ekv
heidet vähendada, elektri tootmise osas viia lausa nulli. Seega suures pildis on ENMAK
2035 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid järgiv.
20. aprill 2024 66
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
11 LEEVENDAVAD MEETMED
Kliimakindluse hindamise tulemusel koostati ENMAK 2035-le parendusettepanek.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on järgmised:
1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegiline tase ei
võimalda anda selget hinnangut tuulikute võimalikule mõjule ja välja töötada
leevendavaid meetmeid, sest ENMAK ei sisalda tuulikute konkreetseid asukohtasid.
Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute
asukohavalikuid, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja
töötamiseks mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega
lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes
looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest.
2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud
maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest
uuringust134
3. Tuulikuparkide, päikesepaneelide parkide ja akuparkide rajamisega kaasneb nende
eluea lõpus (10-20 aastat) uut tüüpi ja/või uues mahus jäätmevoog (klaaskiust ja
polümeervaigust tuulikulabad, polümeerist päikesepaneelid, Li-ion akud).
Soovitatav on uute püstitatavate (ja juba püstitatud) võimsuste üle arvet pidada
viisil, et oleks selge millal, mis tüüpi ja mis koguses jäätmeid on tekkimas. Seda infot
tuleb võrrelda riikliku jäätmekäitlusvõimekuse vastu kaasates ka püstitatud
võimsuste omanikud, et selgitada kuidas lahendatakse jäätmekäitlus arvestades
ringmajanduse põhimõtteid.
4. ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et
ajutiselt tagada kliimaneutralne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte.
Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi
nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades
biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.
5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või
plaanib Eestis põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et
põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse.
Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti kirjutada.
6. Eesmärk 55% raamistikus on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks aastaks
2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade
134 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,
ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.
Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
20. aprill 2024 67
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Sellest tulenevalt ei näi reaalne
saavutada eeltoodud eesmärk. Kuna tegemist on probleemiga tuleks seda ENMAK
dokumendis käsitleda ning kirjeldada, kuidas panustatakse ette antud eesmärki.
7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega
tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK
peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus kuid pole aru
saada kas ja kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse.
8. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI indikaatori eesmärkides, mis linnades,
eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu
piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema
tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega
maapiirkondades. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu
taastamiskiirusele, on soovitatav parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori
alusel.
9. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja
ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning
juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus
taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes.
10. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia
edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab
kaasa, et roheenergia võimsusi planeeritakse ühtsetel alustel.
11. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK
järgmistes etappides:
a. ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja
projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi
Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise
tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide
arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud
leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava
elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada
keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus
täpsusastmes.
b. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise
ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi
taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne)
rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega
linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise
meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid tuleb
kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega
20. aprill 2024 68
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja
kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni.
Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura
2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (elupaikade kadu ja
kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude (häirimine, elupaikade
killustamine, heitmete jm) leevendamiseks.
c. Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada
projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi
väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada
tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks
eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2.
d. Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes
etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada
parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega.
20. aprill 2024 69
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
12 KASUTATUD ALLIKAD
1. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend
2. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-
maagaas/elekter/jarelevalve
3. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga
26.02.2024)
4. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet -
https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-
hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded
5. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke
viitenumber 210066.
6. Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032
(elering.ee)
7. Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside
8. Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total
CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars.
Renewable and Sustainable Energy Reviews
9. Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure
projects - Regional Policy - European Commission (europa.eu)
10. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft
updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission
(europa.eu)
11. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu)
12. „Eesmärk 55“.
13. Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022)
14. Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega
nr 146.
15. Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruanne (Mereala planeering |
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee))
16. Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud
keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.
17. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. aasta kohta |Keskkonnaagentuur | ILM
(ilmateenistus.ee)
18. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023
seis. Arengukava on vastu võtmata.
19. Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu
20. Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu)
20. aprill 2024 70
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
21. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund
maksab 1300 eurot - Maaleht (delfi.ee)
22. Eleringi varustuskindluse aruanne 2022
23. Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to
be built using a circular economy approach
24. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer — European Environment Agency
(europa.eu)
25. EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu).
26. Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja
projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“
27. Euroopa Komisjon. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta
28. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088
29. Euroopa roheline kokkulepe.
30. European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document
on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the
European Union, 2020.
31. Finnish Windatlas (fmi.fi)
32. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation.
European Commission, 2018
33. Harju maakonna maavarade teemaplaneering
34. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark (aripaev.ee)
35. Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The
Carbon Cost Of Renewables. Forbes.
36. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium
2022. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.
37. Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori
Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu
Ülikool. Terviseamet.
38. International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy
Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022.
39. Jäätmed ressursiks | Ringmajandus (envir.ee)
40. Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise
potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.
41. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
42. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017.
20. aprill 2024 71
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
43. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis.
Arengukava on vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige
uuemat eelnõu versiooni..
44. Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint
of Nuclear Power
45. Kliimaministeerium. 2023. Riigi jäätmekava 2023–2028.
46. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017
otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega.
47. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.
48. Komisjoni teatis —Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks
2021–2027 (2021/C 373/01)
49. Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet
50. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet.
51. Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L., 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni
umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing
52. Link, L., 2023 Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool.
53. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute
energiatõhususe toetuse tingimused
54. Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021.
55. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.
Brüssel, 28.9.2021
56. Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ.
57. Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014.
Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest
põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused
täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet.
58. Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T.,
Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju
võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude
prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
59. Orru, H., Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste
põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina
ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames
60. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.
61. Päästevõrgustiku statistika - Päästeamet (rescue.ee)
20. aprill 2024 72
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
62. Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering.
63. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering
64. Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus
65. Ruumiline planeerimine - Planeerimine.ee
66. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil | Eesti | ERR
67. SDG Transformation Center's Data Hub
68. Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal.
Keskkonnaagentuur.
69. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
70. Statistikaamet. Anmdebaas KK07: MAISMAA PINDALA KLIIMAARUANNETES | Aasta
ning Maakasutus. 2021 aasta andmed.
71. Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD
72. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega.
73. Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele
elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad
leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
74. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T.,
2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika
taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651.
75. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T.
2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika
taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF:
9549.
76. Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI
GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032.
77. Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis.
78. Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)
79. Waste Framework Directive - European Commission (europa.eu)
80. Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee)
81. Workbook: Tuuleparkide monitooring (envir.ee)
82. World Energy Council Maailmariikide edetabel
83. World Energy Trilemma Index | World Energy Council
20. aprill 2024 73
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE
PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS
VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA
PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE
PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU
ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav arengukava. Isegi, kui KSH on
looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas
oodata kõikidelt ministeeriumitelt.
Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035
mõjude hindamise kohta väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida
avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade
küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja
katusorganisatsioonidele:
Asjaomased asutused:135
• Haridus- ja teadusministeerium
• Justiitsministeerium
• Kaitseministeerium
• Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium)136
• Kultuuriministeerium
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium136
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Maaeluministeerium)137
• Rahandusministeerium
• Siseministeerium
• Sotsiaalministeerium
• Välisministeerium
• Riigikantselei
135 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja
korrigeeritakse.
136 Alates 1. juulist 2023. aastal moodustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja
Keskkonnaministeeriumist Kliimaministeerium, kuid asutuste seisukohtade küsimise ajal olid need veel
eraldi ministeeriumid.
137 Alates 1. juulist 2023. aastal nimetati Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumiks.
20. aprill 2024 74
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
Teadus- ja haridusasutused:
• Eesti Maaülikool;
• Tartu Ülikool;
• Tallinna Tehnikaülikool;
• Tallinna Ülikool;
• Eesti Teaduste Akadeemia;
• Eesti Kunstiakadeemia.
Organisatsioonid:
• Eesti Keskkonnaühenduste Koda;
• Eesti Linnade ja Valdade Liit;
• Eesti Taastuvenergia Koda;
• Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;
• Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;
• Tööandjate Keskliit;
• Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon;
• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing;
• Eestimaa Looduse Fond;
• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;
• Eesti Elektritööstuse Liit;
• Eesti Soojuspumba Liit;
• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon;
• Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon;
• Eesti Biokütuste Ühing;
• Eesti Biogaasi Assotsiatsioon;
• Eesti Vesinikuühing;
• Eesti Transpordikütuste Ühing;
• Eesti Gaasiliit.
20. aprill 2024 75
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
Asjaomastelt asutustelt laekunud kirjade koopiad lisatakse pärast seisukohtade
küsimise ringi.
20. aprill 2024 76
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu
15 AVALIKUSTAMINE
KSH programmi avalik väljapanek toimus 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi
veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.
Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.08.2023 ning ajalehes
Postimees 22.08.2023.
KSH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni
13.09.2023 (k.a).
KSH programmi avalik arutelu toimus 21.09.2023 kell 14–17 virtuaalselt
veebikeskkonnas MS Teams.
Avaliku arutelu protokoll on kättesaadav veebilehel:
https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.
Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjadele saadeti vastus Kliimaministeeriumi poolt
01.11.2023 kirjaga nr 21-1/23/3803-8. Kiri koos laekunud ettepanekute ja vastuste
tabeliga on Kliimaministeeriumi dokumendiregistris avalikult kättesaadav.
KSH aruande avalikustamist puudutav info lisatakse jooksvalt.
Töö nr 22004434
Energiamajanduse arengukava aastani 2035
Natura hindamise aruanne
KSH LISA 2
Tartu 2024
Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert
Sisukord 1. NATURA HINDAMINE ....................................................................................................................... 1
1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................................ 1
1.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega .......................................................... 1
1.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus ..................................................................................................................................... 2
1.1.3. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele .. 3
1.1.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused.................................................................. 11
1.2. Natura asjakohane hindamine ................................................................................................ 11
1.2.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine ................................................... 11
1.2.2. Natura asjakohase hindamise tulemused ..................................................................... 23
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 1
1. Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“1 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"2.
Strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise läbiviimine kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh valdkonna arengukavad) puhul aitab välja selgitada kavandatavate tegevuste potentsiaalsed mõjud ja minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala võrgustikule ja kaitse-eesmärkidele üksikprojektide tasandil. Üldiste strateegiliste arengudokumentide Natura hindamine toimub küll projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel.
Natura hindamise läbiviimisel on arvestatud, et kõik hinnatavad ENMAK 2035 tegevused on kavandatud lähtudes arengukava eesmärkidest, mis omakorda lähtuvad Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele. ENMAK 2035 kõik tegevused on kavandatud lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh kavandatavad tegevused aitavad kaasa energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG heite vähendamisele jm ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK 2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi põhimõtetega.
Järgnevalt viiakse ENMAK 2035 arengukavas kavandatud tegevustele läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine.
1.1. Natura eelhindamine
1.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
ENMAK 2035 väljatöötamine ja rakendamine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.
1 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 2 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
2 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
1.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus
ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 käsitleb täpsemalt järgmisi valdkondi: elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine. Nimetatud valdkondade alamtegevused suunavad osadel juhtudel ka tegevusi, mis võivad olla seotud muutustega looduskeskkonnas ja edasistes etappides potentsiaalselt mõjutada Natura 2000 võrgustikku. Nimetatud valdkondadele viiakse läbi Natura eel- ja vajadusel ka asjakohane hindamine (ptk 1.1. ja 1.2). Lisaks käsitleb arengukava kavandatud alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide täitmisel nn horisontaalseid tugiteemasid (õigusaktid, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, avaliku sektori eeskuju, rahvusvaheline koostöö, kriisideks valmisolek, digitaliseerimine ja andmehõive, kliimamõjude leevendamine, kliimakohanemine, kutseoskuste parandamine). Need regulatiivsete ja korralduslikud tegevused, mis seostu ka Natura 2000 võrgustiku ega selle võimaliku mõjutamisega. Seetõttu ei ole tugitegevusi asjakohane Natura hindamises käsitleda. Ülevaate kogu kavandatavast tegevusest annab ENMAK 2035 eelnõu3. ENMAK 2035 on üleriigiline valdkondlik arengukava, mille potentsiaalne võimalik mõjuala on kogu Eesti territoorium (sh mereala).
Eesti Natura 2000 alade võrgustik on moodustatud 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüübi, 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 129 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Natura 2000 võrgustiku paiknemist illustreerib järgnev joonis.
3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Hindamise aluseks oli eelnõu 21.03.2024
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 3
Joonis 1-1 Eesti Natura 2000 võrgustik
Euroopa komisjonile viimasel aruandlusperioodil (2013–2018) esitatud andmetest selgub, et Eestis on soodsas seisundis elupaiku ca 57% (34 elupaika) ja ebasoodsas e ebapiisavas seisundis 37% (22 elupaika) ning 7% ehk neli elupaigatüüpi on ebasoodsas e halvas seisundis. Nendeks on vanad loodusmetsad (9010*), soo-lehtmetsad (9080*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230).
Teadmata seisundis elupaigatüüpe Eestis ei ole. 4
Loodusdirektiivi liikidest on aastatel 2013–2018 Eestis hinnatud 56% (54 liiki) soodsas seisundis olevateks; ebasoodsas seisundis e ebapiisavas seisundis on 26% (25 liiki) ning ebasoodsas e halvas seisundis on 10% ehk 10 liiki. Lisaks on teadmata seisundiga liike 7% e 7 liiki.
Linnudirektiivi kohta on aruandlusperioodil 2013–2018 esitatud aruandes5 pesitsevate liikide populatsioonide lühi- ja pikaajalised trendid. Lühiajaline arvukuse trend on langev 36% (79 liiki) ja pikaajaliselt 48% (104 liiki) linnuliikidest. Stabiilses seisundis on lühiajaliselt 45% (97 liiki) ja pikaajaliselt 21% (46 liiki) pesitsevate lindude populatsioonidest. Tõusva arvukusega linnuliikide populatsioone on lühiajaliselt hinnatud 15% (33 liiki) ja pikaajaliselt 27% e (58 liiki) pesitsevatest linnuliikidest. Lisaks on liike, kelle arvukus on kõikuv või teadmata.
1.1.3. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse- eesmärkidele
ENMAK 2035-ga kavandatu osas viiakse esmalt käesolevas peatükis läbi Natura eelhindamine, mis tuvastab arengukavaga kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning
4 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000
5 Article 12 National Summary Factsheet – Estonia. This factsheet provides statistics presenting the main results from the Member State Article 12 report from the reporting period 2013 – 2018
4 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
prognoosib kas ja milliste kavandatavate tegevuste (poliitikainstrumentide) puhul on tõenäoline arengukava rakendamisega kaasnevate ebasoodsate mõjude teke ning on vajalik liikuda edasi asjakohase hindamise etappi. Mõju prognoos on esitatud Tabel 1-1.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 5
Tabel 1-1 ENMAK 2035+ mõjude prognoosimine (värviliselt markeeritud tegevused, mille puhul tuleb jätkata asjakohase hindamisega)
Tegevus (poliitikainstrument)
Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise
tulemus
3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE
3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine
Tegevus on suunatud elektritarbimise juhtimisele, mille eesmärk on vähendada elektrihinda tarbijale; suurendada varustuskindluse taset; vähendada juhitavate võimsuste vajadust jne. Peamiselt hõlmab see tegevustena vastava tururaamistiku loomist, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendusi, paindlikkusteenuste osutamist.
Elektritarbimise juhtimisega kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi, mis ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine
Põhitegevusteks turubarjääride eemaldamine. Regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs, aga ka salvestusseadmete rajamine.
Tegemist on valdavalt regulatiivsete ja korralduslike tegevustega (nt salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusesse, õigusaktide muutmine, salvestuse mahtude mõõtmise reeglite sätestamine jm), millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka konkreetsete arenduste elluviimist, nt salvestusseadmete rajamist, millel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine
Varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel võimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni loomine.
Tegemist on valdavalt regulatiivsete ja korralduslike tegevustega (nt analüüsid, regulatsioonide loomised jm), millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka varustuskindluse normi tagamist läbi konkreetsete arenduste: tipukoormuste katmist nt läbi gaasi/vesiniku elektrijaamade; salvestusvõimsuste kasvatamist nt läbi pumphüdroakumulatsioonijaamade, akuparkide rajamise või tuumajaama rajamise. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
6 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitikainstrument)
Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise
tulemus
Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohase hindamises.
3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine
Võrgu 10-aastased arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine hajatootmisega, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4.
Kavandatavatel regulatiivsetel ja korralduslikel tegevustel (nt võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, liitumistasudega seotud tegevused, loamenetlused jm) puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab muuhulgas ka konkreetsete taristuobjektide kavandamist: Nt täiendavad merevõrgu välisühendused ESTLINK-3, ESTLAT-4; Eesti-Läti IV ühenduse e ülekandeliini rajamine jm. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohase hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
3.5 Elektri turukorralduse arendamine
Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso)
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (jaeturgude ühtlustamise vajadus ja sellega seonduvad analüüsid ning õigusruumi loome; liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga jm), millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused
Menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, vähempakkumised kuni 2025, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele, taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine.
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (menetlusprotsesside kiirendamine, toetused, koostöö jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka konkreetseid tegevusi nagu maismaa- ja meretuuleparkide ning kaasneva elektrivõrgu rajamine. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse- eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 7
Tegevus (poliitikainstrument)
Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise
tulemus
Päikeseenergia osas keskendub ENMAK hoonete potentsiaali kasutamisele, mis ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku kaitse- eesmärkide mõjutamisega ning ei vaja täpsemat käsitlust Natura asjakohases hindamises.
3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine
Elektri müügilepingute sõlmimine, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid, päritolutunnistused, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (õiguslik raamistik, hüvitised, garantiid jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine
Kogukonnaenergeetika platvormil erinevate osapoolte tegevuste täpsustamine
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (turuosaliste rollide täpsustamine (sh riigi sekkumised), vajaliku reeglistiku (sh KOV- ga) ja juhendite loomine, aruandluse ja seire korraldamine), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE
4.1 Gaasi turukorralduse arendus
Ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järk- järguline dekarboniseerimine.
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (gaasiturgude ühtsesse tariifitsooni haaramine, et tagada parem hind; bilansitsooni laiendamine), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
8 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitikainstrument)
Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise
tulemus
4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine
Kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek.
Tegevus suunab mh gaasivarustuse ja varu tagamisega seotud taristu arendamist. Taristu arendamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine
Gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine, käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine.
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (hinnapoliitika, regulatsioonid, toetused, standardid jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab kaudselt ka konkreetseid tegevusi nagu gaasivõrgu dekarboniseerimisega seotud gaasiinfrastruktuuri arendamine; vesinikutootmise käivitamine. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
5. KÜTTE JA -JAHUTUSE TAGAMINE
5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele
Elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimalus, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikad arvestid andmete kasutuseks võtmine keskses andmebaasis
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (päritolutunnistuste süsteem, toetused, motiveerivad meetmed, madalatemperatuurilise kaugkütte kasutuselevõtt jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Taristuobjektide arendamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt
Reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektid heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi, millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 9
Tegevus (poliitikainstrument)
Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise
tulemus
info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele.
välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)
Moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt.
Kavandatakse tegevusi küttevõrkude energiatõhususe suurendamiseks; renoveerimist; soojustorustike ehitamist jm. Kaugküte on seotud valdavalt tiheasustusealadega ja enamasti ei neil piirkondadel puudub ruumiline seos Natura 2000 võrgustikuga. Küttetaristu renoveerimine ja/või rajamise puhul ei saa Natura alade mõjualasse jäämist välistada juhul, kui tegevus toimub Natura alal või selle vahetus läheduses. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura asjakohase hindamisega.
5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga
Regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad. Maagaasil täna aktsiis sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest.
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (nt seadusloome, aktsiisi- ja maksumäärad jm), millel puudub seos Natura 2000 võrgustiku alade ja nende kaitse-eesmärkidega. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid võimalikke ebasoodsaid muutusi looduskeskkonnale ja sellega seoses ka Natura aladele.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
5.5 Soojussalvestite rajamine
Regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine.
Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (nt toetused jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Soojussalvestite rajamine on seotud valdavalt tiheasustusaladega ja puudub ruumiline seos Natura 2000 võrgustikuga. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
5.6 Kaugjahutuse arendamine
Jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine
Kavandatavatel regulatiivsetel ja korralduslikel tegevustel (nt arengukavadesse jahutuse integreerimine jm) puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga
Mõju ei ole välistatud, jätkata Natura
10 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitikainstrument)
Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine Natura eelhindamise
tulemus
soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid.
ka konkreetsete kaugjahutustorustike kavandamist linnades, mis baseeruvad jõgede/merevee kasutamisel. Rajataval taristul ja looduslike veekogude vee kasutamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises.
asjakohase hindamisega.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 11
1.1.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused
Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et ENMAK 2035 rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine arengukavas kavandatud paljude regulatiivsete ja korralduslike tegevuste (poliitikainstrumentide) puhul. Need poliitikainstrumendid ei kavanda ega suuna alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või nende mõjualas. Täpsemalt, 17-st arengukavas kavandatud tegevusest 8 puhul (vt Tabel 1-1 tegevused, mis ei ole värviliselt markeeritud) on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et ENMAK 2035 rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikule arengukavas kavandatud 9 tegevuse e poliitikainstrumendi puhul. Täpsemalt, need tegevused suunavad järgmistes etappides planeeringute ja projektidega tegevusi (erineva energiataristu rajamine), mille puhul ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist ja jätkata tuleb Natura asjakohase ehk täishindamisega, mis viiakse vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele läbi järgnevalt.
1.2. Natura asjakohane hindamine
1.2.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine
ENMAK 2035 on kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma ruumilist väljundit, vaid dokument suunab energiamajanduse arenguvisioone, eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. Sellest täpsusastmest lähtub ka Natura hindamine ja seetõttu ei ole antud hinnanguid konkreetsete Natura alade kohta ega kaardistada tundlikke alasid vms, vaid kaardistatud on riskid konkreetsete ENMAKis suunatud tegevuste mõjude tekke osas. Lähtudes eelhindamise tulemustest on asjakohases hindamises käsitlemist vajavad erinevad energiataristu osad (elektri tootmise, salvestamise, transportimisega seotud taristu; gaasi-, kaugkütte- ja jahutustaristu jm), mille kavandamist ENMAK kaudselt läbi järgmiste etappide (planeeringud ja projektid) suunab. Nende tegevuste osas on välja toodud võimalikud riskid ja konfliktid ning antud soovitused, mida arvesse võtta järgmistes arendustegevuste etappides, et vältida või minimeerida võimaliku mõju teket Natura 2000 võrgustikule. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud järgnevas tabelis.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 13
Tabel 1-2 ENMAK 2035 mõjude hindamine Natura 2000 võrgustikule6
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE
3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine
Tegevus suunab mh konkreetsete arenduste elluviimist, nt salvestusseadmete rajamist.
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate salvestusseadmete rajamise, nt pumphüdroelektrijaamade (PHEJ), aga ka akuparkide, mahtsoojussalvestid jm seotud planeeringute/projektide raames. Kavandatavale Paldiski PHEJ-le on hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viidud ja lähedal asuvatele Natura 2000
võrgustiku aladele (Pakri linnu- ja loodusala) mõju ei tuvastatud.8
Salvestusseadmete mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub seadmete asukohaga või vahetu lähedusega.
Peamised riskid ja leevendamise meetmed:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku (mõju)alasid. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Mõjusid saab vältida ja minimeerida kavandades seadmed asukohtadesse, kus häiriva mõju aspektid ei ulatu Natura 2000 aladeni või ei ohusta sidususteid alade vahel. Vajadusel saab lisaks rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood, kalade kudeaeg), müra vähendavad ehitustehnilised lahendused jm.
- Veeressursi kasutus, veerežiimi ja kvaliteedi (hapniku- ja heljumisisaldus jm) muutused PHEJ- de puhul, kui kasutakse vett Natura aladega seotud veekogudes või alade lähedal. Võimalik ära hoida planeerimisel Natura aladest ja nende mõjualast välja. Võimalik kasutada lisaks
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (salvestusseadmed nagu PHEJ; akupargid vm) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
6 Numeratsioon tabelis vastab ENMAK 2035 aruande numeratsioonile
7 Tabelis on toodud Natura asjakohase hindamise kontekstis asjakohaste tegevuste kirjeldused ENMAK 2035 aruandest (siin tabelis ei kajastu ENMAK 2035 tegevused, mille puhul Natura eelhindamine mõju välistas)
8 Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Skepast&Puhkim, 2018
14 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
tehnilisi meetmeid projekti koostamisel (nt kasutatud vee veekogusse tagasi suunamisel vee aereerimine jms).
Salvestusseadmete vajadus ei ole massiline ning võimalike seadmete tüübid (nt akupargid, PHEJ-d) ning sellest tulenevalt on ka mõjud erinevad ning asukohapõhised ja tuleb täpsustada edasistes etappides. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Salvestusseadmed kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine
Tegevus suunab mh varustuskindluse normi tagamist läbi konkreetsete arenduste: tipukoormuste katmist läbi gaasi/vesiniku elektrijaamade rajamise; salvestusvõimsuste kasvatamist nt läbi PHEJ-de, akuparkide või tuumajaama rajamise.
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate elektrijaamade rajamise planeeringute/projektide raames. Kavandatavale Paldiski PHEJ-le on hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viidud ja lähedal asuvatele Natura 2000
võrgustiku aladele (Pakri linnu- ja loodusala) mõju ei tuvastatud.9 Eestis tegeletakse tuumajaama
rajamise eeltöödega, nt on mh keskkonnakaitseliste kriteeriumite alusel läbi viidud esialgne potentsiaalselt sobivate piirkondade uuring, kus nt olid välistavateks kriteeriumiteks Natura 2000
aladel olevad elupaigatüübid ja kaitsealused liigid.10
Elektrijaamade või salvestusseadmete mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub seadmete asukohaga või vahetu lähedusega.
Peamised riskid ja leevendamise meetmed:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku (mõju)alasid. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Mõjusid saab vältida ja minimeerida kavandades seadmed
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (gaasi/ vesiniku elektrijaamad; salvestusseadmed nagu PHEJ; akupargid vm) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
9 Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Skepast&Puhkim, 2018
10 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 15
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
asukohtadesse, kus häiriva mõju aspektid ei ulatu Natura 2000 aladeni või ei ohusta sidususteid alade vahel. Vajadusel saab lisaks rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood, kalade kudeaeg), müra vähendavad ehitustehnilised lahendused jm.
- Veeressursi kasutus, veerežiimi ja kvaliteedi (hapniku- ja heljumisisaldus jm) muutused PHEJ- de puhul, kui kasutakse vett Natura aladega seotud veekogudes või alade lähedal. Võimalik ära hoida planeerimisel Natura aladest ja nende mõjualast välja. Võimalik kasutada lisaks tehnilisi meetmeid projekti koostamisel (nt kasutatud vee veekogusse tagasi suunamisel vee aereerimine). Hüdroelektrijaamade rajamist looduslikele jõgedele, mis võiksid muuta veerežiimi ja kalade rändevõimalusi (sh Natura jõgedel) ENMAK 2035 ei kavanda. Tuumajaama puhul jahutusvee tarve ja soojuse eraldumine tuumareaktori jahutamisel. Erilist tähelepanu on vaja pöörata jahutusvee keemilistele ja füüsilistele omadustele ning suubla vee-elustikule, s.h Natura võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Konkreetsed meetmed töötatakse välja projekti raames.
- Heited õhku. Nt tuumajaama puhul radioaktiivsed ja mitteradioaktiivsed õhu-heited. Konkreetsed meetmed töötatakse välja projekti raames.
Juhitavate võimsustega elektrijaamade vajadus ei ole massiline ning võimalike seadmete tüübid ning sellest tulenevalt on ka mõjud erinevad ning asukohapõhised ja tuleb täpsustada edasistes etappides. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Juhitavad elektritootmised kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustikku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine
Tegevus suunab mh konkreetsete taristuobjektide kavandamist: Nt täiendavad merevõrgu
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate salvestusseadmete rajamise, nt merekaablite (ESTLINK3, ESTLAT-4) ja maismaa elektriliinide (kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel) jm seotud planeeringute/projektide raames.
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate
16 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
välisühendused ESTLINK3, ESTLAT- 4; Eesti-Läti IV ühenduse e ülekandeliini rajamine jm.
Kaablite mõju on lokaalne ja piirdub kaabli asukohaga või vahetu lähedusega ning on peamine ehitusaegselt. Õhuliinide mõjuala võib olla suurem seoses mõjuga linnustikule ja nahkhiirtele.
Peamised riskid ja leevendamise meetmed:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide (kaablid, õhuliinid) tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid, Natura aladele vaid siis, kui ei ole konflikti kaitse- eesmärkidega. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
- Elupaikade killustamine, mida eeskätt elektri õhuliinid lindudele võivad tekitada, kui need paigaldatakse olulistele lennuteedele (nt toitumisala ja pesa vahele).
- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Häiriva mõju aspektid on peamised ehitusaegselt ja vajadusel saab rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood või rändeaeg) jm.
- Õhuliinide puhul mõjud lindudele ning võimalik, et ka nahkhiirtele (kokkupõrked, hukkumine). Oluline on mitte kavandada õhuliine Natura alade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide rände- ja sidususkoridoridele või muudele regulaarsetele lennuteedele (nt pesa ja toitumisala vahel). Vajadusel leevendada nt liinide märgistamisega, asendada maakaabelliiniga vm. Teadaolevalt on lindude kokkupõrgete negatiivne mõju ilmnenud Väikese väina tammil asuval kõrgepingeliinil (asub Väinamere linnualal) ning kavandamisel on selle asendamine merekaabliga (eeldatavalt 2024 sügiseks), et mõjusid lindudele ära hoida.
- Vee kvaliteedi (heljumisisaldus jm) mõjutamine merekaablite rajamise puhul, mis mõjutab elupaiku ja tingimusi vee-elustiku jaoks. Tegemist on siiski lühiajalise ehitusaegse mõjuga, mida saab vajadusel leevendada asukohavalikuga (kavandatakse eemale tundlikest Natura väärtustest) või ehitustööde ajastamisega (väljapoole kalade kudeaega) jne. Konkreetsed meetmed töötatakse vajadusel välja projekti raames.
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks elektritaristu asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või Natura aladele vaid sellisel juhul kui on kindlaks tehtud konflikti puudumine kaitse-
alamtegevuste (elektrikaablid ja õhuliinid) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 17
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
eesmärkidega. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
Juhul kui mitmed energia ülekande taristu objektid (eeskätt elektri õhuliinid) kavandatakse ühte piirkonda (nt elektri õhuliinid lindude regulaarsetele lennuteedele linnuala ümber) ei saa teoreetiliselt välistada kumulatiivsete mõjude teket. Need selgitatakse edasistes etappides konkreetsete projektide puhul ning vajadusel leevendatakse.
Elektri ülekandetaristu planeerimise ja projektide puhul Natura mõjude hindamisel on abistavaks materjaliks Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid, mh „Guidance on Energy Transmission Infrastructure
and EU nature legislation“11.
3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused
Tegevus suunab mh konkreetseid tegevusi nagu maismaa- ja meretuuleparkide ning kaasneva elektrivõrgu rajamine, samuti päikese- elektrijaamad
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: mere- ja maismaatuuleparkide; päikesejaamade ning kaasneva taristu planeeringud ja projektid. Koostatud on
Eesti mereala planeering12, mis ühe valdkonnana käsitles ka tuuleenergeetikat ja planeeris
tuuleenergeetika kavandamiseks sobilikud merealad. Viimased kujunesid arvestades mh erinevaid elustikurühmi ja kaitstava looduse väärtusi, sealjuures ka Natura 2000 võrgustiku alasid ja nende kaitse-eesmärke (tuulenergeetika aladele viidi läbi Natura hindamine). Maismaa osas puudub taoline üleriigiline tuulenergeetika kavandamise visioon ja kava. Tuuleparkide arendamine käib peamiselt läbi eri- ja üldplaneeringute, kus Natura aladele neid ei kavandata. Arvestades, et tuulikud on väga massiivsed ja liikuvad tehislikud objektid, siis tuleb ka väljapoole Natura alasid kavandatavate tuuleparkide puhul arvestada võimalike mõjudega Natura alade kaitse-eesmärkidele.
Päikese-elektrijaamade puhul on mõju lokaalsem ja piirdub pargi asukohaga või vahetu lähedusega.
Peamised riskid ja leevendamise meetmed:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide (tuulikud, päikesejaamad) tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid, mida senise praktika kohaselt tuuleparkide planeerimisel ka järgitakse. Natura aladele on võimalik rajada päikesejaamu,
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (tuulepargid, päiksejaamad ja kaasnev taristu) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
11 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018
12 Eesti mereala planeering, 2021
18 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
elektriliine ja -kaableid vaid siis, kui ei ole konflikti kaitse-eesmärkidega. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
- Elupaikade killustamine, mida eeskätt tuulepargid/elektri õhuliinid lindudele võivad tekitada, kui need paigaldatakse olulistele lennuteedele (nt tuulikud linnuliikide toitumisala ja pesa vahele).
- Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Häiriva mõju aspektid on peamised ehitusaegselt ja vajadusel saab rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood või rändeaeg) jm.
- Tuulikute/elektri õhuliinide puhul on võimalik lindude (ja nahkhiirte) hukkumine ja vigastused. Oluline on mitte kavandada tuulikuid/õhuliine Natura alade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide rände- ja sidususkoridoridele või muudele regulaarsetele lennuteedele (nt pesa ja toitumisala vahel). Vajadusel leevendada nt liinide märgistamisega, asendada maakaabelliiniga vm.
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks tuuleparkide/päiksejaamade ja kaasneva taristu asukohavalik. Objektid kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või Natura aladele vaid sellisel juhul kui on kindlaks tehtud konflikti puudumine kaitse-eesmärkidega. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
Juhul kui mitmed suured tuuleenergeetika projektid (eeskätt oluline maismaatuuleparkide planeerimisel, kuna merealal on kumulatiivsust arvestatud juba mereala planeeringu raames) kavandatakse ühte piirkonda ei saa teoreetiliselt välistada kumulatiivsete mõjude teket. Need selgitatakse edasistes etappides (eriplaneering, üldplaneering) vajadusel leevendatakse, s.t valitakse asukohad ja mahud, mille puhul kumulatiivne mõju ei osutu oluliseks.
Tuuleenergeetika planeerimise ja projektide puhul Natura mõjude hindamisel on abistavaks materjaliks Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid, mh „Guidance document on wind energy
developments and EU nature legislation“13.
13 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 19
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE
4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine
Tegevus suunab mh gaasivarustuse ja varu tagamisega seotud taristu arendamist.
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Gaasitaristu mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega.
Peamised riskid ja leevendamise meetmed:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Gaasitaristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (gaasitaristu) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine
Tegevus suunab kaudselt ka konkreetseid tegevusi nagu gaasivõrgu dekarboniseerimise ga seotud gaasiinfrastruktuuri arendamine; vesinikutootmise käivitamine.
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Taastuvgaasi tootmise ja taristu rajamise mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega ning eeldatavasti ei ole neil seoseid Natura aladega.
Peamised riskid ja leevendamise meetmed:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (taastuvgaasi tootmine ja taristu rajamine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi
20 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Taastuvgaaside tootmine ja taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
5. KÜTTE JA -JAHUTUSE TAGAMINE
5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik- neutraalsusele
Tegevus suunab mh kaugkütte taristuobjektide arendamist.
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Kaugkütte arendamise (kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Kuna kaugküte on valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugkütte arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (nt kaugküttetorustiku) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (kaugküttetorustiku rajamine/renoveerimine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
5.3 Katlamajade (sh koos- tootmisjaamade) ning
Tegevus suunab mh kaugküttetaristu
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Kaugkütte arendamise (katlamajade, kaugküttetaristu renoveerimine/
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 21
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madala- temperatuurilisele soojuskandjale)
renoveerimist ja/või rajamist.
rajamine jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Kuna kaugküte on valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugkütte arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (nt katlamajade, kaugküttetorustiku) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (kaugküttetorustiku rajamine/renoveerimine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
5.6 Kaugjahutuse arendamine
Tegevus suunab mh konkreetsete kaugjahutustorustik e kavandamist linnades, mis baseeruvad jõgede/merevee kasutamisel.
ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete taristuprojektide raames. Kaugjahutuse arendamise (kaugjahutustorustik jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Lisaks on võimalikud mõjud läbi looduslike veekogude veekasutuse juhul kui need kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Kuna kaugjahutus on valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub eeldatavalt enamasti ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugjahutuse arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada:
- Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide (jahutustorustik) kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede.
- Veeressursi kasutus ja sellega seotud veetemperatuuri tõus, kui kasutatakse Natura võrgustikku haaratud veekogusid. Veetemperatuuri tõus muudab tingimusi Natura ala
ENMAK 2035 osas meetmete rakendamise vajadus puudub.
Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust ENMAKi suunatavate alamtegevuste (kaugjahutustorustiku rajamine) puhul on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
22 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
Tegevus (poliitika- instrument)
Tegevuse
lühikirjeldus7 Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas
Natura asjakohase hindamise järeldus
(eeldusel, et rakendatakse meetmeid)
kaitse-eesmärkide jaoks. Konkreetsed meetmed vee temperatuuri muutuse minimeerimiseks töötatakse vajadusel välja projekti raames.
Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (kaugjahutustorustik) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud (nt veetemperatuuri muutusstest tulenevad) konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid.
ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 23
1.2.2. Natura asjakohase hindamise tulemused
ENMAK 2035 Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et arengukava rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikule arengukavas kavandatud 9 tegevuse ehk täpsemalt nende suunatavate alamtegevuste puhul ja jätkata tuli Natura asjakohase ehk täishindamisega.
Asjakohane hindamine viidi üheksale kavandatavale tegevusele läbi vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele (vt tabel 1.2). Natura asjakohase hindamise läbinud üheksa ENMAKis kavandatud tegevust olid järgmised:
▪ elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ), akupargid, mahtsoojussalvestid jm);
▪ elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine (nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm);
▪ ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine (nt elektri merekaablid, maismaa õhuliinid jm); ▪ ▪ kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt tuulepargid,
päikseelektrijaamad jm); ▪ gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu, torustikud jm); ▪ taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine, vesinikujaamad jm); ▪ kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt
kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine); ▪ katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe
suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm); ▪ kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm).
Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kava sisu. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise.
ENMAKis kirjeldatud ja Natura asjakohase hindamise läbinud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille väljundiks on järgmistes etappides konkreetsed energiataristu projektid (erinevad elektri tootmise, salvestamise ja transportimisega seotud taristu; kütte- ja jahutustaristu jne). Nende üheksa alamtegevuse puhul on vajalik mõju täpsustamine järgmistes etappides e kavandatavate taristuobjektide rajamise planeeringute/projektide raames ning vastavalt vajadusele võimalik ka mõjude leevendamine. Meetmed mõju vältimiseks või minimeerimiseks ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides on järgmised:
▪ ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.
▪ Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele
24 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne
ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (nt elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks ka muude mõjude nagu häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm mõjude leevendamiseks.
▪ Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada lisaks
projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (nt ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele; tehnoloogia valikul eelistada konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (nt Natura linnualadel eelistada maakaablit õhuliinile jne)).
▪ Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju
täpsustamisel Natura hindamiste protsessides arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega14,15,16,17 jne.
Toodud meetmete rakendamine tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele.
Käesoleva Natura hindamise järeldus koos meetmetega tuleb integreerida energiamajanduse arengukava 2035 dokumenti.
14 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018
15 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020. 16 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
LISA 4 MÕJUDE KIRJELDAMISEKS
KASUTATUD NÄITAJAD JA NENDE
ALLIKAD
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 1
1 PEENOSAKESTE HEIDE
Kui palju heitgaase põhjustab põlevkivist elektritootmine täna aastas?
Alljärgnevas tabelis on arvestatud on järgnevate elektrijaamade
keskkonnakaitselubades toodud heitkogustega:
• Balti elektrijaam keskkonnakaitseluba nr L.KKL.IV-137279
• Auvere elektrijaam keskkonnakaitseluba nr KKL/324417
• Eesti elektrijaam keskkonnakaitseluba nr L.KKL.IV-172516
CAS nr Nimetus Lubatud
heitkogus Aastas Mõõtühik
05.09.7446 Vääveldioksiid 26807,18 t
04.06.7783 Vesiniksulfiid 0,006 t
10102-44-
0 Lämmastikdioksiid
13867,06 t
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 882,352
mg
124-38-9 Süsinikdioksiid
1633419
0 t
124-38-9-
bio Süsinikdioksiid biomassist
900201,9 t
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 91,903 mg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 1302,263 mg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 5132,235 mg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 3921,279 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 29574,83
kg
630-08-0 Süsinikmonooksiid 12573,83
t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid,
ümberarvutatuna pliiks 3385,973 kg
7439-96-5 Mangaan ja ühendid,
ümberarvutatuna mangaaniks 299,564 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid,
ümberarvutatana elavhõbedaks 634,769 kg
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 2
CAS nr Nimetus Lubatud
heitkogus Aastas Mõõtühik
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid,
ümberarvutatuna nikliks 2318,419 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid,
ümberarvutatuna arseeniks 3103,387 kg
7440-43-9
Kaadmium ja anorgaanilised
ühendid, ümberarvutatuna
kaadmiumiks 388,104
kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid,
ümberarvutatuna kroomiks 2914,231 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid,
ümberarvutatuna vaseks 3505,539 kg
7440-62-2 Vanaadium ja ühendid,
ümberarvutatuna vanaadiumiks 136,665 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna
tsingiks 18192,82 kg
7647-01-0 Vesinikkloriid 957,033 t
7664-39-3 Vesinikfluoriid 0,047 t
7664-41-7 Ammoniaak 199,037 t
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid,
ümberarvutatuna seleeniks 8592,649 kg
Aromaatse
d Aromaatsed süsivesinikud
0
t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad
orgaanilised ühendid 665,37
t
PCDD/PCD
F
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid
ja dibensofuraanid 419,117
mg
PCDD/PCD
F
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid
ja dibensofuraanid 419,117
mg
PM10 Peened osakesed (PM10)
1598,529
t
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 3
CAS nr Nimetus Lubatud
heitkogus Aastas Mõõtühik
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)
855,971
t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed
2934,319
t
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 4
2 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE
Mõõdik: Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus 2021: 9208,8 tuhat tonni
Andmed pärit tõenäoliselt statistika andmebaasist: KK91: KODUMAISE TOORME
KASUTUS TOORME LIIGI JÄRGI
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
põlevki
vi*
15 027
,7
14 959
,2
14 908
,4
12 691
,4
15 632
,7
15 944
,0
12 127
,6
9 194
,7
9 208
,8
10 707
,5
Mõõtühik: tuhat tonni
2000.-2021. aasta andmed on korrigeeritud 21.12.2023.
..Põlevkivi* Sisaldab tööstusliku toorainena kasutatud põlevkivi.
Viimase 10 aasta põlevkivi aastane kogus elektri tootmiseks?
Ülevaate saab Statistikaameti andmebaasist: KE033: ELEKTRIJAAMADE TOODANG JA
ENERGIA TOOTMISEKS TARBITUD KÜTUS
Väljavõtte saab eraldi teha põlevkivi kohta, aga nimekirjas on ka nt põlevkivikütteõli,
põlevkivigaas. Samuti on võimalik eraldi soojus ja elektrienergia toomise andmeid
saada.
Lisan siia joonise, kus pigem rohkem andmeid ja numbrite lugemine keeruline, aga
annab kiire ülevaate. Excelisse saab väljavõtte ise teha.
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 5
3 JÄÄTMETEKE
Mis on tuuliku, päikesepaneeli, aku eluiga?
Tuuliku eluiga on erinevate allikate1, 2, 3, 4, 5, 6 andmetel 20-35 aastat, tuuliku labade
eluiga on valdavalt hinnatud kuni 20 aastat.
Päikesepaneelide elueaks peetakse7, 8,9, 10, 11 25-30 aastat.
Energiasalvestite (akude) eluiga oleneb kasutatavast tehnoloogiast ja jääb vahemikku
10-20 aastat12, 13, 14, 15, 16, 17.
1 https://polendmaatuulepark.ee/korduvad-kusimused/
2 https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia/
3 https://energy5.com/analyzing-the-lifespan-and-replacement-costs-of-wind-turbines
4
https://www.researchgate.net/publication/376289267_Durability_and_Damage_Tolerance_Analysis_App
roaches_for_Wind_Turbine_Blade_Trailing_Edge_Life_Prediction_A_Technical_Review
5
https://www.researchgate.net/publication/376737719_Life_cycle_cost_analysis_of_a_floating_wind_farm
_in_the_Norwegian_Sea
6 https://ny1.com/nyc/all-boroughs/weather/2022/08/15/what-happens-to-end-of-life-windmill-
blades-
7 https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikesepaneelide-eluiga-on-labi/
8 https://roofit.solar/et/paikesepaneelide-eluiga-turvalisus/
9 https://paikesevagi.ee/paikesepaneelide-eluiga/
10 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301421520307734
11 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0307904X24000568
12 https://energiapada.ee/wp-content/uploads/2022/09/TAICO-48V-200Ah-LiFePo4-Battery.pdf
13 https://www.windandsun.co.uk/cdn/shop/files/Rolls-Battery-Renewable-
Energy.pdf?v=18022276053925781738
14 https://www.sunrun.com/go-solar-center/solar-articles/what-is-the-life-expectancy-of-a-solar-
battery
15 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0959652623026902
16 (PDF) A Comprehensive Review on Energy Storage Systems: Types, Comparison, Current Scenario,
Applications, Barriers, and Potential Solutions, Policies, and Future Prospects (researchgate.net)
17 Energy storage systems: a review - ScienceDirect
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 6
Andmekillud
• Põlevkivitööstuse jäätmete alla arvestame järgnevad jäätmeliigid18:
1) mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed (jäätmekood 01 01 02);
2) fenoole sisaldavad vesipõhised jäätmed (fenoolvesi) (05 06 96*);
3) põlevkivi poolkoks (05 06 97*);
4) põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) (05 06 98*);
5) põlevkivikoldetuhk (10 01 97*);
6) põlevkivilendtuhk (10 01 98*).
• KAUR ülevaade jäätmetekkest on vabalt kättesaadav perioodi 2020-2022
kohta: https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_2020-
2022/Riigitasand?%3Aembed=y&%3Aiid=4&%3AisGuestRedirectFromVizporta
l=y
• Riigi jäätmekavas toodud ülevaade perioodi 2014-2020 kohta.
18 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-
12/j%C3%A4%C3%A4tmed/J%C3%A4%C3%A4tmek%C3%A4itluse%20trendid%202014-2018.pdf
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 7
4 HAPPEVIHMAD
Hindamiseks vajalikud andmed: SO2, NOx, heite vähenemine.
Kas Energiatalgud.ee kodulehel või kuskil EKUK aruandes on prognoositud
mingite tulevikustsenaariumite heitkoguste vähenemist?
„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks
2020–2030“ ajakohastamine19
Eestil on kohustus vähendada teatud õhusaasteainete (sh NOx ja SO2) koguseid
aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega
Saasteaine Vähendamise
eesmärk 2020, %
Vähendamise
eesmärk 2025, %
Vähendamise
eesmärk 2023, %
NOx 18 24 30
SO2 32 50 68
BAU - baasstsenaarium
ÕVP - lisameetmetega stsenaarium
19 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-
programm
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 8
NB! Prognoosid on tehtud teatud eeldustega
Eraldi on toodud ka andmed energeetika valdkonna kohta.
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 9
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 10
5 TEHNOLOOGIAD
5.1 Tuulepargid
Mis on praeguste tuuleparkide maavõtt ühe megavati püstitatud võimsuse
kohta?
Tuuleparkide üldpindala arvestades on see 30,94 MW/km2; 0,032 km2/MW
Kui arvestada üksiku tuuliku alust pinda on see 520,80 MW/km2; 0,002 km2/MW
Erinevad andmekillud:
• 2022. aasta seisuga on paigaldatud tuulest elektrit tootvaid võimsuseid 310
MW ja päikesest tootvaid 607 MW20.
• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ülevaade installeeritud tuuleenergiast Eestis:
https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/
• Ülevaade tuuleparkide paiknemisest kaardi kujul (KAUR 2023 Tuuleenergeetika
hetkeseis)21:
https://tableau.envir.ee/views/Tuuleparkidemonitooring/Olemasolevadjalisand
uvadplaneeringud?%3Aembed=y&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y#2
• https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-planeeritav-vs-hinnanguline-
voimsus-eestis
• https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/tuuleparkide-arenduste-ulevaade-naitab-
et-2030-aastaks-suudavad-maismaa-tuulepargid-toota-kogu-eestis-
vajamineva-elektrienergia/
• Capacity density, CD, is a leading metric for evaluating land area requirements.
In theory, it is a simply defined metric that describes the amount of land area
that is needed to support a megawatt of installed capacity. It is computed as
follows:
CD=C/A
where C is the installed capacity in megawatts and A is the land area in square
kilometers. Its units are MW km−2. Typically, the land area quantity, A, that is
used to inform capacity density is inclusive of all lands contained within the
outermost bounds of a wind plant, which we refer to throughout this paper as
the 'footprint.'22
20 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia
21 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-planeeritav-vs-hinnanguline-voimsus-eestis
22 https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/ac5f2c
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
3. aprill 2024 11
• https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja-
uuringud?view_instance=0¤t_page=1#taastuvenergia
• Erinevate uuringute põhjal vajab tuuleenergeetikas uks installitud MW umbes
200–5000 m2 maad. Ühe turbiini maavajadus on umbes 1600 m2.23
23 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskus (SEI Tallinn), 2020
3. aprill 2024 12
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
Installeeritud
elektrituulikud
Võimsus
MW
Tootja Tuulikute
arv
Tuulikute
tootja
Asukoht Kogu
tuulepargi
maahõive,
km2
Ligikaudne
üksiku tuuliku
maahõive, km2
Läätsa tuulepark 3 Telewind AS 6 Siemens XY:
6448474.95,
395339.42
0,241 0,002
Nasva tuulepark 1,6 Baltic Wind
Energy OÜ (1,2
võrku)
2 Vestas XY:
6454547.13,
404167.40
0,024 0,002
Türju tuulikud 0,3 Rotorline OÜ 3
XY:
6428986.22,
383132.59
0,040 0,002
Nasva tuulik I 2,3 Baltic
Workboats AS
1 Siemens XY:
6454106.05,
405535.04
0,004 0,004
Aseriaru tuulepark 24 Enefit Green AS 8 Winwind XY:
6593977.25,
660028.59
1,205 0,007
3. aprill 2024 13
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
Installeeritud
elektrituulikud
Võimsus
MW
Tootja Tuulikute
arv
Tuulikute
tootja
Asukoht Kogu
tuulepargi
maahõive,
km2
Ligikaudne
üksiku tuuliku
maahõive, km2
Paldiski tuulepark 45 Enefit Green AS 18 GE Energy XY:
6581285.64,
504754.61
1,895 0,006
Nasva tuulik II 3,6 Baltic
Workboats AS
1 Siemens XY:
6453632.51,
405707.87
0,001 0,001
Salme II tuulepark 3 Eleon AS 1 Eleon XY:
6449032.14,
395005.28
0,006 0,006
Torgu
tuulegeneraator24
0,66 Meritreid OÜ 1 Vestas XY:
6422897.66,
386484.74
0,004 0,004
24 https://et.wikipedia.org/wiki/Torgu_tuulepark - Vastavalt Vikipeedia artiklile on esialgu olnud alal kolm tuulikut, millest kaks liikvideeriti ja rajati asemel üks.
Vastavalt Maa-ameti ortofotole ja kaldaerofotodele on ajavahemikul 2017-2023 rajatud juurde veel kaks tuulikut, mille tehniliste parameetrite infot ei õnnestunud
leida. Seega käsitletud siin tabelis vaid ühte (kõige põhjapoolsemat) 2015. aastal rajatud generaatorit.
3. aprill 2024 14
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
Installeeritud
elektrituulikud
Võimsus
MW
Tootja Tuulikute
arv
Tuulikute
tootja
Asukoht Kogu
tuulepargi
maahõive,
km2
Ligikaudne
üksiku tuuliku
maahõive, km2
Tooma II tuulepark 7,05 Enefit Green AS 3 Enercon XY:
6497657.09,
474155.65
0,037 0,006
Purtse 21 Enefit Green AS 5 Vestas XY:
6587984.14,
667170.19
0,467 0,005
Saarde 39 Utilitas Wind
OÜ
9 Vestas XY:
6446988.34,
567529.99
0,940 0,005
KOKKU 150,51 4,864 0,05
3. aprill 2024 15
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
5.2 Päiksepargid
Mis on praeguste päikeseparkide maavõtt ühe megavati püstitatud võimsuse
kohta?
See on 28,18 MW/km2; 0,04 km2/MW
Enefit – maapealse päikesepargi rajamiseks vajaliku maa-ala pindala25
• Eestis oli 2022. aasta alguseks ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ja ligi 500
megavatti väikeseid päikeseelektrijaamasid. Installeeritud päikeseenergia
võimsus on kasvanud 128 megavatilt (1. jaanuar 2020) 335 megavatile
(oktoober 2021).26
25 https://www.energia.ee/ari/taastuvenergia/paikesepaneelid?solar-service=solar-power
26 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia
3. aprill 2024 16
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
Installeeritud päikesepargid Võimsus Arendaja Asukoht Päiksepargi maahõive27, km2
Paldiski päiksepark28 989 kW Enefit Green AS XY: 6580201.80, 504619.60 0,180
Kasepargi29 712,8 kW Sunly AS XY: 6513234.13, 630533.29 0,012
Aidu29 1166,4 kW Sunly AS XY: 6511817.19, 627003.76 0,021
Vahi29 1166,4 kW Sunly AS XY: 6478444.80, 658726.08 0,021
Aasanurme29 66 kW Sunly AS XY: 6494158.28, 686121.93 0,003
Ruusa päiksepark30 10,5 MW Kaamos Energy XY: 6438137.70, 694318.54 0,260
Rääma päiksepark 4 x 990kW Pärnu Päikesepargid XY: 6474190.99, 530783.78 0,174
Kärdla31 1,10 MW XY: 6540393.05, 428898.01 0,026
27 Pindala määramisel on lähtutud ETAK õuemaa kihist (302), millel on toodud päikseparkide alad, va Ruusa päiksepark
28 https://www.energia.ee/paldiskituur/?language=et
29 Sunly koduleht
30 https://majandus.postimees.ee/7843941/ruusal-alustas-tood-louna-eesti-uks-suuremaid-paikeseparke
31 https://solar4you.ee/reference/kardla-900-kw-3/
3. aprill 2024 17
Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt)
Installeeritud päikesepargid Võimsus Arendaja Asukoht Päiksepargi maahõive27, km2
Aruküla32 400 kW Estiko Energia XY: 6580474.94, 561859.57 0,015
KOKKU
32 https://sonumitooja.ee/aru%C2%ADkul%C2%ADla-tuleb-pai%C2%ADke%C2%ADsee%C2%ADlekt%C2%ADri%C2%ADjaam/
Purtse tuulepark
Saarde tuulepark – koosneb kolmest lahustükist
Tooma II tuulepark
Torgu tuulegeneraator
Türju
Salme II
Läätsa
Nasva II
Nasva I
Nasva
Aseriaru tuulepark
Paldiski tuulepark
ENMAK 2035 EELNÕU
TÖÖVERSIOON 21032024.DOCX Eelnõu tööversioon 21. märts 2024
PÕHISÕNUM Energiajulgeoleku tagamisel ja
üleminekul kliimaneutraalsele
energiasüsteemile on vaja kogu
ühiskonna panust avades seeläbi Eestile
uusi majanduskasvu võimalusi.
1
SISUKORD
Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3
KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 5
1. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................... 13
2. EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRGID ................................................................................................ 14
2.1 Eesti energiamajanduse visioon aastani 2050 .................................................................................... 15
2.2 Üldeesmärk energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalse energiatootmisega................................. 17
2.3 Alaeesmärgid mõõdikutega ................................................................................................................ 18
2.4 Sektorite vahelise integreerituse tagamine ......................................................................................... 21
3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE .............................................................................................................. 23
3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine .......................................................... 27
3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine ....................................................................... 31
3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine .............................. 32
3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine ..................................................................................... 34
3.5 Elektri turukorralduse arendamine ...................................................................................................... 38
3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused .................................... 38
3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine ................................................. 40
3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine ........................................................................ 41
4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE ................................................................................................................. 43
4.1 Gaasi turukorralduse arendus ............................................................................................................. 44
4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine ........................................................... 44
4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine ...................................................................................... 45
5. KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................. 46
5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele .................................... 50
5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt ...................................................................... 51
5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h
üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)................................................................................ 52
5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga ..................................................................................... 52
5.5 Soojussalvestite rajamine ................................................................................................................... 52
5.6 Kaugjahutuse arendamine .................................................................................................................. 53
6. TUGITEEMAD ............................................................................................................................................. 53
6.1 Arvestatud õigusaktid ......................................................................................................................... 53
6.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI) ..................................................................................... 54
6.3 Avaliku sektori eeskuju ........................................................................................................................ 56
6.4 Rahvusvaheline koostöö ..................................................................................................................... 57
2
6.5 Kriisideks valmisolek ........................................................................................................................... 59
6.6 Digitaliseerimine, andmehõive ............................................................................................................ 61
6.7 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine ............................................................................. 62
6.8 Kutseoskused ...................................................................................................................................... 63
7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST ........................................................................... 63
8. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS ................................................................................................. 65
LISAD ON ESITATUD ERALDI DOKUMENDIS ................................................................................................. 68
3
SISSEJUHATUS
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine algatati Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse
18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21.
Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad
energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ja kirjeldada Eesti energiamajanduse
arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -
tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.
Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja
suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on
muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades
energiajulgeoleku. Arengukava on sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030.
ENMAK 2035 koostati riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019
vastuvõetud määrusele nr 117 “Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord”. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning
nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest
poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos.
Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,
hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise,
turustamise või müügiga või soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse1.
Arengukava hõlmab primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke,
mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe
saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond,
transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus
jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames.
Erinevate sektorite arengudokumentidesse tuleb integreerida energiatõhususe kõrval taastuvelektri,
salvestuse, rohevesiniku, biometaani ja muude alternatiivkütuste kasutus. Arengukava ei kavanda tegevusi
seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis
kaetakse transpordi arengukavaga.
Energiajulgeoleku tagamise kavandamisel kliimaneutraalse energiatootmisega on arvestatud järgmiste
põhimõtetega (joonis 1.1):
1 Energiaharta leping–Riigi Teataja
4
Joonis 1.1 Arengukava koostamisel arvestatud jätkusuutliku energiamajanduse põhimõtted2.
ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati majandus- ja taristuministri 7.12.2021
käskkirjaga nr 242. Koostamisel olevad KSH aruanne ja muude mõjude hindamine3 täpsustavad (avalik
väljapanek ja -arutelu on kavandatud maikuusse 20244) ENMAK 2035 eesmärkide, poliitikainstrumentide,
poliitikainstrumentide välja töötamise aluseks olevate stsenaariumide ja tehnoloogiatega seotud mõjud,
mille alusel täiendatakse käesolevat eelnõud. Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku
stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide ellu
viimise tegevuskavad koostati järgmistes rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes:
• Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele (Transitioning to a climate-neutral electricity generation5,REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus)
• Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 (Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 20506, siseriiklik rahastus)
• Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid (Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel
• Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus (Support to the renovation wave -
energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067,
Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel
Käesolevas arengukavas esitatud poliitikainstrumendid on koostatud nimetatud uuringutes koostatud
tegevuskavade ning ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruannete7 alusel. ENMAK 2035 aitab täita
strateegiaga Eesti 2035 kavandatud muutusi ja annab sisendi riikliku energia- ja kliimakava8
ajakohastamisele ja eduaruandesse, vt joonis 1.2.
2 Energia Trilemma Indeks World Energy Trilemma Index | World Energy Council 3 Riigihange nr 256667 täitmisel Riigihangete register 5.2.5 (riigihanked.riik.ee), tööd teostab Maves OÜ 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine | Kliimaministeerium 5 Elektri uuringud | Energiatalgud 6 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 7 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 8 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium
5
Joonis 1.2 ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise üldine ajakava.
KOKKUVÕTE
Energiamajanduse pikaajalised sihid
Arengukava üldeesmärk
ENMAK 2035 eesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata
energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek,
minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.
Arengukava täitmise üldmõõdikuteks on energeetika kasvuhoonegaaside heide ja Maailma Energeetika
Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut,
energia kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnamõju9 (2022. aastal oli Eesti positsioon 127 riigi
järjestuses 9. koht).
Alaeesmärgid ja mõõdikud
Energiajulgeoleku tagamisel üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele on alaeesmärgid,
seonduvate mõõdikute alg- ja sihttasemed järgnevad:
9 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires
6
MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär10 2021=1,4%11 2035=0%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis12 2022 = 1337 MW 2035 =>1000 MW*
Varustuskindluse norm13 Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud
Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu
riigisiseselt (pärast kustumist süsteemi
taaspingestamine)
Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud
Elektrienergia netoimport14 2022=12,9% 2035=0%
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-115** 2023=114,9% 2035=>100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine
kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI)
2022=21916 2035=<9017
Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa
Liidu keskmise18l
2023 täidetud Täidetud
Energia kättesaadavus ja taskukohasus19 2022=94/100 90-100
Kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmise võrgu
hinda20***
2024=148% 2035=120%
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine, TWh/a 2022=33,3 2030=30,19
Primaarenergia tarbimine, TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72
Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest, % 2022=38% 2035=75%
Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises, % 2022=29% 2035=100%
Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % 2022=61% 2035=75-80%
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2022=4% (0,17 TWh21) 2035=33% (1 TWh22) * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi
muudatustes
** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest
tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult
suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta
kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu
arengukavas. 23
*** Mõõdik on veel täpsustamisel
10 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 11 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 12 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 13 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 14 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 15 Elektri ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 16 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 17 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 18 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 19 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu,
SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy
Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as
indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to
affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country-
profile?country=Estonia&year=2022 20 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad Konkurentsiamet https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud- hinnad#kooskolastatud-sooju--2 21 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 23 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032.
7
Poliitilised otsustuskohad
Üldeesmärgi saavutamise eelduseks on järgmised poliitilised otsused: Varustuskindlus
• Kliimaseaduse sisu ja vastuvõtmine, sh põlevkivi kasutuse lõpetamine (kasutuse võimalus tiputarbimise katmisel, reservvõimsusena?)
• Tuumaenergia kasutusele võtt või kasutusele võtust loobumine
• Energiasalvestuse garantiimehhanismi loomine
• Gaasitaristu arenduseks olulised majandusarenguotsused, sh dekarboniseerimine
• Kõrge lisandväärtusega energiaintensiivsetele ettevõtetele soodsa majanduskeskkonna loomine
• Energiasüsteemi kliimakindluse tagamine (sh kriisiolukordade ennetus)
• Fossiilkütustel küttelahenduste (maagaasi, põlevkiviõlil ja põlevkivil kaugküte) välja vahetamise kiirendamine ja vajadusel toetamine
Energiatõhusus
• Erinevate sektorite (hooned, tööstus, põllumajandus, transport) energiatõhususe meetmete finantseerimisotsused
• Kohalike omavalitsuste võimestamine regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (vaja ka taastuvenergia
kasutusele võtu ja tootmise nõustamiseks)
Taastuvenergia
• Taastuvenergia vähempakkumine
• Elektrisõidukite laadimistaristu kavandamist mõjutavad otsused (automaks, vedelkütuste maksustamine)
• Kohalike energia- ja kliimakavade metoodika ühtlustamine ja kohustuslikuks muutmine
• Erinevate sektorite digitaliseerimise ja integreerimise käivitamine
ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevuste ajakava on järgmine:
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kavandamisel on arengukavas arvestatud järgmiste
eeldustega:
• Elektritarbimine kasvab
• Taastuvelektri 100% tarbimisele minnakse üle aastaks 2030
• Elektritootmises peavad juhitamatu (tuule- ja päikeseenergia) elektritootmise kõrval olema tagatud
kliimasõbralikud juhitavad võimsused
• Tuule- ja päikeseelektri tarbimise tõhustamiseks ja tasakaalustamiseks tuleb kasutusele võtta
salvestid
• Tarbimise juhtimine tuleb rakendada nii tiputarbimise kui toodangu ülekoormuse nihutamiseks
• Kliimaneutraalsest energiatootmisest ja kliimakindluse tagamisest lähtuv elektrivõrgu tugevdamine
• Taastuvenergiale üleminek tähendab energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud
majandussektorite reformi
8
• Kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus (regionaalsete
kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomine, nt maakondade arenduskeskuste juurde)
Peamised sõnumid elektrivarustuses:
1. Taastuvelektri tarbimise 100% katmiseks on vaja juurde taastuvelektri toodangut ~6 TWh
(planeeringuid on töös 8 TWh mahus, investeerimisotsused 2026-2028), sh meretuuleenergia
lisandub pärast aastat 2030
2. Tuule- ja päikesetoodang ning salvestus toovad meile soodsad elektrihinnad 60% tundidest aastas,
suuremahuline taastuvenergia lisandumine süsteemi aitab meil saavutada kliimaeesmärgid ja alla
tuua elektrituru hinda, kuid peame arvestama täiendavate kulukomponentide lisandumisega elektri
lõpphinnale, st tõenäoline on võrgutasu tõus, lisaks täiendavate sagedusreservide
(süsteemiteenuste) kulude kasv ning strateegilise reservi loomise kulu.
3. Juhitava võimsuse tagamine 1000MW mahus, pärast aastat 2035 juhitava võimsuse tagamine
1200MW
4. Aastani 2035 on vajadus 3-5 põlevkivil töötavat plokki läbi reservvõimsuse mehhanismi, sh
tuumajaama tulekul alternatiivina uuele gaasil põhinevale võimsusmehhanismile, pikendada
põlevkivi reservi kuni tuumajaama tulekuni.
5. 2025. aastal tehakse hange täiendava sagedusreservi leidmiseks, mis toob 2028 (2030) uut
gaasivõimsust 150-400 MW (sõltub hanke tulemustest), vastavalt elektrituru arengutele (kui
puudujääk jääb), tuleb strateegiline reserv asendada turuülese võimsusmehhanismiga, mis toob
turule uut kindlat tootmisvõimsust 2032+ vaatest (täiendavad gaasijaamad)
6. Salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamine aitab vähendada hindade volatiilsust, võidelda
hinnatippudega ja siduda süsteemi rohkem taastuvat energiat, mõjutab võrguinvesteeringute
vajadust.
7. Tarbijad saavad tulevikus ise oma elektrikulusid juhtida (sh mõjutada osakaalu sissetulekust) ja
hinnasäästu saavutada paindlikuma tarbimise (tiputarbimise välisel ajal), omatarbeks tootmise ja
rakendamise kasutusele võtuga, suurtarbijad taastuvelektritootjatega elektri otseostulepingute
sõlmimisega.
8. Kriitilise infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine (sh hübriidohtudega toimetulekuks)
9. Elektrivõrgu valmisoleku tagamine kliimaneutraalseks energiatootmiseks (sh ülekandevõrgu
arenduskohustuse laiendamine, fikseeritud liitumistasu, kesk- ja madalpingevõrgu
kliimakindlamaks muutmine, võrgukvaliteedinõuete erisused tarbimise juhtimise ja paindlike
liitumistega investeeringute vajaduse vähendamine)
Gaasivarustuse sõnumid:
1. Gaasitarbimise prognoos täna ebaselge, sh võrgu hoidmise vaates: 1 TWh Lätis varu, kuid
gaasitarbimine näitab vähenemist pikas perspektiivis. Kui meile lisanduvad uued gaasi jaamad
(150-400MW), kui palju tõuseb tarbimine ja kui palju on vaja varu hoida, kas kliimaneutraalsuse
vaates peaks olema hankes biogaasi nõue?
2. Gaasitaristu arendamine vastavalt nõudlusele - lähiaastate otsused.
3. gaasivaru hoidmise kohustus: Kohustus on hoida 15% gaasivaru lähtudes viie viimase aasta
keskmisest aasta tarbimisest. Palju on meil vaja tulevikus gaasi hoida strateegilises gaasivarus?
Pakrineeme haalamiskai on meil olemas kriisiolukordadeks. Gaasi hoidmine on kulu tarbijatele, kuid
samal ajal vajalik kriisideks valmisoleku tagamiseks.
4. haalamiskai funktsioonide mitmekesistamine: Kuna valdavalt saab haalamiskai olema ilma
kasutuseta, siis tuleks otsida võimalusi selle kasutamiseks (sh soovi korral kasutamiseks
turuosalistele täiendava gaasi toomiseks).
9
5. hinnaohje: võrgutariifide kujundamine (ühes hinnatsoonis Balti riigid ehk Eesti tarbijaid kõige vähem
ja sedakaudu toetame kogu regiooni tarbijaid, tariifimetoodika ülevaatamisel arvestada transiidi
osakaalu ACER 4 a tagant, küsida Konkurentsiametilt), hulgi- ja jaeturgude ühendamine
regulatsioonide ühtlustamisega, bilansitsooni laiendamisega Leetu ja Soome, nõuded müüjatele ja
andmevahetusplatvormile
6. biometaani vastuvõtuvõimekuse loomine: gaasivõrgu optimeerimine arvestades biometaani
transpordi vajaduse ja võimaluse tagamisega, vajalik lahendada koostöös põllumajanduse ja
transpordiga
7. rõhk gaasisüsteemis langeb jm olukordades toimepidevuse tagamine
8. gaasivõrgu kasutus ekspordiks juhul, kui Eesti siseselt gaasi tarbimine langeb
9. biometaani tootmine hinnaga 50-60 eur/MWh on konkurentsivõimeline elektritootmises
Olulisemad kavandatud tegevused, tähtajad ja vastutajad
Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad
Elektrivarustuse tagamine
Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine 2027 Kliimaministeerium, Elering
Tarbimise juhtimise käivitamine kõigil turu tasemetel 2027 Kliimaministeerium, süsteemi- ja bilansihaldurid, turuoperaatorid ja agregaatorid
Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine 2025-2027 Kliimaministeerium, Elering
Elektrisalvestuse käivitamine 2030 Kliimaministeerium, salvestite omanikud
Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Kliimaministeerium, Elering, Elektrilevi
Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine 2037
Kliimaministeerium, Elektrilevi, energiatootjad, kohalikud omavalitsused
Gaasivarustuse tagamine
Balti ja Soome hulgituru arendamine 2026 Kliimaministeerium, Elering
Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Kliimaministeerium, Elering, Eesti Varude Keskus
1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimsuse loomine 2030
Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, biometaani tootjad, kohalikud omavalitsused
Kütte ja -jahutuse tagamine
Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2040
Kliimaministeerium, kaugkütte ettevõtjad, kohalikud omavalitsused
Kaugjahutuse arendamine 2050 Kliimaministeerium, kaugjahutuse ettevõtjad, kohalikud omavalitsused
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad
sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide elluviimise tegevuskavad koostati järgmistes
rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes:
10
Arvestades toodangut, elektrihinda ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist aitavad kliimaneutraalsele
elektritootmisele üle minna eelkõige taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium, tuumaenergia stsenaarium
ja taastuvgaasi stsenaarium. Neis stsenaariumides väheneb kasvuhoonegaaside heide eeldusel, et
põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga, mõningast heidet tekitaks aastal
2050 fossiilgaas juhul, kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades).
Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 763 431 98 187
Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79
Tuumastsenaarium 754 397 41 30
Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68
Fossiilkütustel katelde asendamisel süsinikneutraalsete lahendustega väheneb kasvuhoonegaaside heide
nulli soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides aastaks 2050.
Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050
BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12
Elektristsenaarium 1 322 876 363 0
Kaugkütte stsenaarium 1314 844 409 0
Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 300 0
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 349 0
Prognoosid
Prognoosid 2022 2025 2030 2035 2040 2050
Elektritarbimine*, TWh 8,5 9,2 9,9 11,3 13 16
Gaasitarbimine24, TWh 3,8 3,7 3,3 2,2 1,5 1,3 *2022 tegelik tarbimine25, 2025 ja 2035. 2030 Eleringi VKA 2023, 2040 ja 2050 tarbimine kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus,
prognoos ei sisalda võimalike suurtarbijate lisandumist.
24 2022. aasta andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__aastastatistika/KE0230/table/tableViewLayout2, 2025-2050 joonis 3.7 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 25 2022 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/2022-aasta-elektri-ja-gaasituru-kokkuvote-oli-hinnasokkide-aasta
11
2030. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmise prognoos
Eesti eesmärgiks energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on toota taastuvatest allikatest 2030
aastast alates vähemalt Eesti elektrienergia tarbimise koguse jagu elektrienergiat. Eesti üldine
taastuvenergia eesmärk on aastaks 2030, et taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest
summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme kohaselt peab maantee- ja
raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 29 % (EnKs-s veel 14%) kogu
transpordisektoris tarbitud energiast, kuid selle saavutamise meetmeid pole veel välja töötatud (joonisel
toodud trajektoor on indikatiivne). Selle tulemusel muutub taastuvenergia osakaal summaarses
lõpptarbimises moodustades 69%. Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia
moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, kuid soojuspumpade kasutuse kasv suurendab soojuses
taastuvenergia osakaalu.
Eesti taastuvenergia eesmärkide26 täitmise prognoos:
Maksumuse prognoos
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kogumaksumus on alusuuringute põhjal järgmine:
• ELEKTER - riigi poolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele 37-209 mln eurot aastal 2030
käivitab 9 -14,6 mlrd eurot maksvaid koguinvesteeringuid taastuvelektri tootmisse aastani 2050
sõltuvalt teostatavast stsenaariumist;
• SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest
tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse;
• TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja
5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis;
• TÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on
investeeringute vajadus kuni 15,2 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5,3 mlrd eurot.
26 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023008, taastuvenergia direktiivi muudatus EL 2023/2413
12
ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud kulud (täiendamisel), sh Eesti taastekavas27:
Kulud, mln eurot 2025-2030 2030-2035 Rahastusallikad
Juhitav võimsus (sh strateegiline reserv) 240 240 Võrgutasu
sh tuumaprogrammi loomine? 35 38 Riigieelarve28
Energiasalvestid 9,6 - Taastekava
Võrgu tugevdamine 74,2 - Taastekava
Täiendavad välisühendused - - Ülekoormustulu ja Euroopa fondid
Uued taastuvelektri võimsused 98,6429 - Taastekava, taastuvelektritasu (vähempakkumised)
Varu hoidmine, kuni 1 TWh 930 Gaasi varumaksemäär
Pakrineeme haalamiskai ülevalhoidmine LNG
vastuvõtuvõimekuse tagamiseks 4,231 Gaasi varumakse määr
Gaasi taristu arendamine - -
Võrgutasudest 4,5-35 mln eurot/a sõltuvalt stsenaariumist
Biometaani tootmine 1 TWh 20,2 Taastekava
Biometaani 3 sisestuspunkti väljaehitus 7 Struktuurivahendid
Kaugkütte taristu arendamine 22,5 - Struktuurivahendid
Jahutus - - -
KOKKU 520,34 278 Taastekava jm allikad
sh riigi osalus 275 278
ENMAK 2035 eelnõu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud
Sisustatakse pärast mõjude hindamisi
27 Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 28 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne lk 46 Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium 29 Avamere tuulepargid 66,8 mln eurot ja taastuvenergia arendamise kiirendamine 31,84 mln eurot Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 30 Orienteeruvalt 1,5 mln eurot aastas, kulu võib muutuda seoses varu hoidmise hinna muutusega. 31 Orienteeruvalt 0,7 mln eurot aastas, kulu võib jooksvalt muutuda.
13
1.ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS
Eesti eesmärk on saavutada taastuv- ja kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek ja hiljemalt aastaks
2050 kliimaneutraalsus. Järgmise kümnendi alguseks tuleb saavutada taastuvelektri toodang lõpptarbimise
suhtes 100%. Seni fossiilsetel kütustel tuginenud energiamajandus tuleb ümber kujundada, et luua uus ja
jätkusuutlikum energiasüsteem. Arvestades energiajulgeolekut laiemalt, see ei lahenda traditsioonilisi
julgeolekuohte ja probleeme, vaid valdkonna ja tehnoloogia arenedes tekib tõenäoliselt juurde uusi
lahendamist vajavaid küsimusi. Energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminekuga tuleb nende olukordade ennetamiseks pikaajaliselt arvestada järgmiste aspektidega:
Tabel 1.1 Energiajulgeoleku tagamisel arvestatavad aspektid.
ENERGIAJULGEOLEK Töö- ja varustuskindlus:
Elektrivarustus ja -süsteemi stabiilsus
Soojus- ja jahutusvarustus Kütusevarustus Kriisivalmidus
Energiatõhus ja kliimakindel elektrivõrk
Avatud energiasüsteem: Välisühenduste ja
tootmisvõimsuste piisavus Tarbimise katmine
kliimasõbraliku energiaga Kliimaneutraalne ja
konkurentsivõimeline majandus Sektorite integreerimine
Turvalisus: Ohuvalmidus rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil Energiatõhus tootmine ja
tarbimine Hajaenergeetika
Energia taskukohasus
Energiajulgeolek on ja jääb Eesti julgeoleku ja majandustegevuse nurgakiviks ning küllusliku taastuvenergia
olemasolu võib saada Eesti majanduse kasvumootoriks ning annab võimaluse suurendada
energiasõltumatust. Eesti eesmärk on saavutada ja säilitada ka edaspidi täielik energiasõltumatus Venemaa
Föderatsioonist ning muuta oma energiaportfell mitmekesisemaks. Elektri varustuskindluse riskide
vähendamiseks kindlustatakse piisavas ulatuses juhitavaid võimsusi. Eesti tugevdab koos Läti ja Leeduga
oma elektrisüsteeme. Protsessi lõpuleviimisel saavad Balti riigid end lahti ühendada Venemaa Föderatsiooni
ja Valgevene elektrisüsteemidest, et ühineda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.32
Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate
välisühenduste planeerimisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega.
Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt ka globaalsed megatrendid, millega tuleb
energiajulgeoleku tagamisel arvestada aastaks 203033:
• maailma keskmine õhutemperatuur on 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuse eelse ajaga;
• maailma rahvastik kasvab 1 miljard elaniku võrra ehk Maal elab siis 8,6 miljardit elanikku;
• maailma rahvastik vananeb (12 % on üle 65 aastased, täna 8%);
• jätkuv linnastumine (üleilmselt lisandub linnadesse järgmise 25 aastaga 3 miljardit elanikku),
seejuures linnades kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80%
maailma kogutoodangust;
• globaalne energiavajadus kasvab 1,7 % aastas ja see vajadus kaetakse peamiselt fossiilkütustega;
• Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida leevendab kütusevabade energiaallikate
kasutuselevõtt;
• maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest
suureneb põhjustades kasvavat vajadust energia järele;
32 Eesti julgeolekupoliitika alused. 2023. 33 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html
14
• tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja
tehisintelligentsi roll kasvab.
Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 434 ja
energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade
kavandamise aruandes35, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud
töörühmade poliitikainstrumentide aruandes36
Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed37:
• piisava tootmise ja tarnimise infrastruktuuri (sh välisühendused) ning turgude toimimise tagamine, et katta igal ajal Eestis energia kättesaadavus;
• elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga ja täiendavate turgude (nt kiired sagedusreservid) käivitumine; • elektritarbimise kasvul erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine;
• põlevkivi asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega juhitamatu energiatootmise kasvades;
• energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning salvestuse arendamisega arvestades täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega;
• vajadus defineerida ja lahti mõtestada energiapiisavus ja selle seos varustuskindlusega;
• elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu kaitse, sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve);
• sotsiaalmajanduslikult kõige optimaalsete lahenduste leidmine ning investeeringute teostamine, et tagada energia taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime;
• varude tagamine nii normaal- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit);
• hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat;.
• energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine) ja vajadus diskuteerida energiapiisavuse teemal38.
Ressursside ja toomisvõimsuste kavandamist mõjutavad järgmised aspektid:
• erinevate tootmistehnoloogiate olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia, salvestustehnoloogiad); • kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine;
• loobumine põlevkivil ja muudel kõrge süsihappegaasi sisaldusega energiaallikatest, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada varustuskindlus;
• regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik); • kaevandatavate maavarade sh kriitiliste maavarade kättesaadavus ja hind;
• tuumaenergia potentsiaali võimalik rakendamine;
• geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning tarneahelate toimivusele; • kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute olemasolu;
• energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja maailmaturul kütuste hinna muutused;
• tehnilised aspektid, tehnoloogiate areng ja innovatsioon; • sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus (taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides;
• kaubanduspartnerite ootused tarbida rohelisest energiast toodetud tooteid.
ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud arengukavaga lahendamist vajavad küsimused on täpsemalt
vastatud lisas 1.
2.EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRGID
Eesti energiamajanduse arengukava 2035 loomisel ja elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti
energiamajanduse, -süsteemi ja -turgude arendamine põhineb Euroopa ja Eesti seadusandlusel.
Energiasüsteemi muutmisel keskkonnasäästlikuks on oluline tagada Eesti riigi energiajulgeolek ja
energiasüsteem, mis toetaks Eesti riigi majanduslikku konkurentsivõimet võrreldes ülejäänud Euroopaga
ning loodud poliitikainstrumendid ennetaksid vähekaitstud tarbija energiaostuvõimetusse sattumist.
Eesmärgid ja poliitikainstrumendid on koostatud ENMAK 2035 ettevalmistanud töörühmade ettepanekute
alusel39 ja arvestades ENMAK 2030 rakendamise aluseks olevaid seniseid energeetika ja maavarade
34 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 35 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 36 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 37 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 38 Töörühmade kavandamise vahearuanne https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023- 01/ENMAK_T%C3%B6%C3%B6r%C3%BChmade%20kavandamise%20vahearuanne_9.01.pdf 39 II aruanne ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
15
programme40 tagamaks riigieelarvestrateegiat arvestav energiapoliitika järjepidev kujundamine,
planeerimine ja täitmine.
Energiajulgeoleku ja majandusarengu tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele
üleminekuga tuleb pikaajaliselt arvestada järgmiste põhimõtetega:
1.Eesti energiatarbimise katmiseks peab olema tagatud varustuskindlus, st piisav tootmise ja
tarnimise infrastruktuur ning turud katmaks igal ajal Eestis taskukohase hinnaga energia
kättesaadavus. 2025 aastast on Eesti elektrisüsteem osa Mandri-Euroopa elektrisüsteemist ja Eesti
tagab Mandri-Euroopa reeglite nõuetele vastava koguse sagedusreserve. Selleks ajaks on loodud
vajalik reeglistik salvestusvõimekuste osalemiseks kõikide energiasüsteemi teenuste pakkumisel,
planeeritud on pikaajaline üleminek vähemfossiilsetele energiakandjatele, elutähtsate teenuste
pakkumise võimekus on tagatud (ka siis, kui turupõhiselt ei ole tootjad võimelised seda tegema);
2.Energiasüsteemi arendamine peab lähtuma Eesti majanduse arengu vajadustest – taastuvenergia
areneb turupõhiselt, vajadusel rakendatavate toetusmeetmete välja töötamiseks kasutatakse
tehnoloogianeutraalseid ja turupõhiseid (sh vähempakkumise) lahendusi toomaks Eestis turule
aasta läbi tootvad võimekused, tarbijate kaasamine (päritolutunnistused).
2.1 Eesti energiamajanduse visioon aastani 2050
Energeetiliselt sõltumatule ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks on vajalik töötada
järgmiste sihtide teostamise nimel (joonis 2.1):
Joonis 2. Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid
Kliimaneutraalse energiatootmise uuringute kohaselt on elektri- ja soojusenergia tootmise heide aastal 2030 1,5 mln t CO2ekv ja aastal 2040 alla 0,5 mln t CO2ekv. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete riikliku prognoosi kohaselt on elektri- ja soojusenergiast aastal 2030 heide 1,8 mln tCO2ekv ja aastal 2040 heide alla 1 mln tCO2ekv41.
Arvestades peatükis 1 kirjeldatud energiajulgeoleku käsitlust ja megatrende, ajakohastab käesolev
arengukava kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 esitatud energiamajanduse
arenguvisiooni aastaks 2050 järgnevalt:
Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult
elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol. Vastavalt strateegiale
„Eesti 2035“ (ja/või koostatavale kliimaseadusele, kui see sätestab teise eesmärgi) tagab Eesti
energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja kujunenud regionaalsel
gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmispotentsiaal on
kasutusele võetud.
40 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 41 Lisa 3. Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid gaaside ja kategooriate kaupa 2023 https://kliimaministeerium.ee/rohereform- kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-he
16
Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat
ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine
on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti
energiajulgeoleku peamine alustala.
Riigil on välja töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti
tööstussektori arengut. Taastuvenergiaallikate kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse
energia jätkusuutlikkuse tagamisse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumine pärast
fossiilkütuste kasutuse lõppemist.
Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja teadmiste põhisesse majandusse
suunatud riigieelarvelised vahendid on majanduskasvu üheks mootoriks, läbi mille suurenevad riigi
maksutulud, tööhõive ja eksport. Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse
arenguga. Uued investeeringud tehakse heas koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele
vajalikku kindlust. Eesti energiamaastik on mitmekesine, rakendades maksimaalselt kohalikke ressursse,
olles seeläbi paindlik, tagades varustuskindluse, energiajulgeoleku ja jäädes samal ajal looduse piiridesse.
Energiataristu välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis, tagades suuremat
paindlikkust tarbijatele, tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, energia julgeolekut ja fossiilkütustest
vaba energiaga varustatust. Eesti on saavutanud endale seatud eesmärgid kliimaneutraalse
energiasüsteemi poole liikumises.
Käesolev arengukava panustab energiasüsteemi paindlikkuse kasvu (tarbimise juhtimine, salvestuse kasv)
ja läbi kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku ka pikaajalise energiapiisavuse tagamisse.
Pikaajalises vaates tuleb energiajulgeoleku tagamisel arvestada mh sotsiaalmajanduslike aspektidega
tagamaks energiapiisavust42. See eeldab energia, materjalide, maakasutuse ning veekulude suurenemise ja
ületarbimise vältimist viisil, mis garanteeriks kõigi inimeste heaolu planetaarsetes piirides43.
Energiapiisavuse järgimine võimaldaks tagada keskkonna säilimise ja tasandataks inimeste heaolu taset
vähendades kääre baastasemest madalaima ja ületarbiva inimese heaolu taseme vahel. Energiapiisavus
tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte
“tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa
keskkonna taluvuspiire44. Näiteks Šveits pürgib 2000 W ühiskonna poole, st elaniku kohta tarbimist 63 GJ/a.
Kui ELi keskmine primaarenergia tarbimine elaniku kohta on 132GJ/a ja maailma keskmine 63GJ/a45, siis
lähtudes Eesti 2022. aasta primaarenergia tarbimisest 54,4 TWh ja elanike arvust 1,34 mln inimest, oli
keskmine 146 GJ/a ehk üle EL keskmise. Energiajätkusuutlikkuse tagamiseks vastava kontseptsiooni
loomiseks on välja pakutud nt minimaalsete ja maksimaalsete energialimiitide46 välja töötamist lähtudes
heaolu piiridest ja tarbimiskoridoride sätestamisest. Samas ei tohiks progresseeruv põhistamata
energiatarbimise piiramine olla aktsepteeritud ega piirata energiaintensiivseid ettevõtteid, mis toodavad
kohalikust toormest kõrge väärtusega kestlikke tooteid. Oluline on toetada energiaintensiivse tööstuse
ressursitõhusamaks muutumist.
Pikaajalises vaates tuleb energia tootmise ja tarbimise planeerimisel energiapiisavuse tagamiseks:
• hinnata majanduspoliitilisi stsenaariume energia tarbimiseks ja energia väärindamiseks,
• hinnata heaolu tagamiseks vajaliku ja piisava energiakoguse olemasolu inimese kohta aastas,
42 Energiapiisavus (ingl k energy sufficiency) on kollektiivse ja individuaalse tegutsemise viis, mille lähtepunktideks on vajaliku energia määra analüüsimine ja alandamine ning eeliste loomine energiat vähem nõudvatele toodetele, tegevustele ja teenustele. Energiapiisavus kirjeldab olukorda, kus igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire (ELF kirjalik tagasiside 30.03.2023) 43 IPCC WG3 SPM 2022, lk. 41 44 Burke MJ. Energy-Sufficiency for a Just Transition: A Systematic Review. Energies. 2020; 13(10):2444. https://doi.org/10.3390/en13102444 45 Measuring & selecting policies to complement energy efficiency policies | Policy brief | ODYSSEE-MURE 46 Meede nr. 90, Suure Siirde 92 soovitust energiapöördeks https://suursiire.ut.ee/et/sekkumispunktid/sekkumised-energiasusteem/
17
• töötada välja energiapiisavuse tagamiseks kriteeriumid, mõõdikud ning energiapiisavuskavad
sektoripõhiselt (kõigile sektoritele),
• kavandada ja tagada võimekus rahuldada nõudluse, salvestuse ja tootmise ebakõlasid
vajaduspõhiselt.
2.2 Üldeesmärk energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalse energiatootmisega
ENMAK 2035 töörühmade47 üldeesmärgi sõnastuse ettepanek:
ENMAK 2035 eesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata
energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek,
minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.
ENMAK 2035 üldmõõdik 1: energiasektori kasvuhoonegaaside heide vastavalt kliimaseadusele
ENMAK 2035 üldmõõdik 2: Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia
jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning
energeetika keskkonnasäästlikkust48.
ENMAK 2035 üldeesmärgi täitmist peegeldab Eesti positsioon energeetikaga seotud erinevates
globaalsetes riikide järjestustes:
• 2022. aastal WEC energia jätkusuutlikkuses 9. koht 127 riigi järjestuses;49
• 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses;50
• 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.51
Arengukavaga kavandatud tegevused panustavad Eesti positsioonidesse globaalses riikide võrdluses
energiajulgeoleku ja – jätkusuutlikkuse tagamisel.
Üldeesmärgi saavutamise eelduseks on järgmised poliitilised otsused:
Varustuskindluse tagamisel
● kliimaseaduse sisu ja vastuvõtmine, sh põlevkivi kasutuse lõpetamine elektrienergia tootmisel (kasutuse võimalus elektrienergia
tiputarbimise katmisel, reservvõimsusena elektrienergia tootmisel?)
● tuumaenergia kasutusele võtt või kasutusele võtust loobumine
● võimsusmehhanismi edasiarendamine
● energiasalvestuse turubarjääride eemaldamine ning garantiimehhanismi loomine
● gaasisüsteemi arenduseks olulised majandusarenguotsused, sh gaasisüsteemi dekarboniseerimise siseriiklikud sihttasemed
● kõrge lisandväärtusega energiaintensiivsetele ettevõtetele soodsa majanduskeskkonna loomine
● energiasüsteemi kliimakindluse tagamine (sh kriisiolukordade ennetus)
● fossiilkütustel küttelahenduste (maagaasi, põlevkiviõlil ja põlevkivil kaugküte) välja vahetamise kiirendamine
Energiatõhususe saavutamisel
● erinevate sektorite (hooned, tööstus, põllumajandus, transport) energiatõhususe meetmete finantseerimisotsused
● kohalike omavalitsuste võimestamine riigi poolt loodud regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (vaja ka
taastuvenergia kasutusele võtu ja tootmise nõustamiseks)
● erinevate sektorite digitaliseerimise ja integreerimise käivitamine
Taastuvenergiale üleminekul
● taastuvenergia vähempakkumine
● elektrisõidukite laadimistaristu kavandamist mõjutavad otsused (automaks, vedelkütuste maksustamine)
● kohalike energia- ja kliimakavade metoodika ühtlustamine ja kohustuslikuks muutmine
● soojusmajanduse elektrifitseerimine ning puidu kaskaadkasutuse järgimine energeetikasektoris
47 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 48 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires 49 World Energy Trilemma Index | 2022 | World Energy Council 50 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org) 51 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org)
18
2.3 Alaeesmärgid mõõdikutega
Üldeesmärgi täitmisel energiajulgeoleku tagamisega kliimaneutraalse energiatootmisega on alaeesmärgid
ning mõõdikud alg- ja sihttasemetega toodud tabelites 2.1 ja 2.2.
Tabel 2.1 Alaeesmärgid mõõdikute, alg- ja sihttasemetega.
MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär52 2021=1,4%53 2035=0%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis54 2022 = 1337 MW 2035 =>1000 MW*
Varustuskindluse norm55 Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud
Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu
riigisiseselt (pärast kustumist süsteemi
taaspingestamine)
Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud
Elektrienergia netoimport56 2022=12,9% 2035=0%
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-157** 2023=114,9% 2035=>100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine
kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI)
2022=21958 2035=<9059
Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa
Liidu keskmise60l
2023 täidetud Täidetud
Energia kättesaadavus ja taskukohasus61 2022=94/100 90-100
Kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmisse võrgu
hinda62***
2024=148% 2035=120%
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine, TWh/a 2022=33,3 2030=30,19
Primaarenergia tarbimine, TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72
Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest, % 2022=38% 2035=75%
Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises, % 2022=29% 2035=100%
Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % 2022=61% 2035=75-80%
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2022=4% (0,17 TWh63) 2035=33% (1 TWh64)
52 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 53 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 54 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 55 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 56 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 57 Elektri ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 58 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 59 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 60 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 61 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu,
SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy
Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as
indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to
affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country-
profile?country=Estonia&year=2022 62 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad Konkurentsiamet https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud- hinnad#kooskolastatud-sooju--2 63 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 64 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside
19
* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi
muudatustes
** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest
tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult
suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta
kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu
arengukavas. 65
*** Mõõdik on veel täpsustamisel
Mitmete tegurite (kõrged energiahinnad, kliima- ja keskkonnamõjud, vajadus kiirendada taastuvenergia
kasutuselevõttu) koosmõjul on oluliselt tõusnud vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja
suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab aga muutusi
energiasüsteemis, kus tõuseb vajadus tagada taastuvenergiale tugisüsteem hõlmates nii projektide
tasuvust (taastuvelektri müügilepingute ja salvestuse kasutuselevõtt) kui kiiret turule tulekut (planeeringute
ja loamenetluste hõlbustamine, vabade võimsuste olemasolu). Lahendamist vajavad küsimused on toodud
vastustega ka lisas 1.
Suurendamaks taastuvenergia osakaalu võttis Eesti eesmärgiks toota taastuvatest allikatest 2030 aastast
alates vähemalt Eesti elektrienergia tarbimise koguse jagu elektrienergiat.
Taastuvelektri eesmärgi tõstmine tähendab, et taastuvelektri tootmisseadmed hakkavad paiknema üle
Eesti, meile kõigile lähemal. Uues, tulevikukindlamas, elektrisüsteemis toodetakse elektrit hajatootmises.
Seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka suurtes tuuleparkides. Valmisolekut uute taastuvelektri
tootmisseadmete rajamiseks on vaja tõsta nii menetlusprotsesside kui ka näiteks elektrivõrguga liitumise
osas. Nimetatud eesmärk on aastapõhine – seega ei pea igal ajahetkel olema 100%-line taastuvelektri
tootmine täidetud, vaid võib esineda perioode, kus taastuvelektrit toodetakse tarbimisest rohkem ning
perioode, kus taastuvelektrit toodetakse vähem kui tarbitakse.
Eesti üldine taastuvenergia eesmärk energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on aastaks 2030, et
taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest summaarsest lõpptarbimisest.
Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme66 kohaselt peab maantee- ja raudteetranspordis kasutatud
taastuvenergia moodustama vähemalt 29 % (EnKs-s veel 14%) kogu transpordisektoris tarbitud energiast,
kuid selle saavutamise meetmeid pole veel välja töötatud (joonisel toodud trajektoor on indikatiivne). Selle
tulemusel muutub taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises moodustades 69% (joonis 6).
Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, kuid
soojuspumpade kasutuse kasv suurendab soojuses taastuvenergiaosakaalu.
Joonis 2.2 Eesti taastuvenergia eesmärkide67 täitmise prognoos (täpsustatakse REKK 2030 ajakohastatud
versiooni koostamisel).
65 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 66 Taastuvenergia direktiiv EL 2023/2413 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413 67 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023008
20
Joonisel 2.2 oleva taastuvelektri trajektoori aluseks on võetud Eleringi elektritarbimise prognoos68. Kuivõrd
Eleringi prognoos sisaldab endas vaid elektri lõpptarbimist ja kadusid ning taastuvelektri osakaal
arvutatakse summaarse elektri lõpptarbimise vastu, mis sisaldab ka energiasektori omatarvet, siis
lihtsustamise eesmärgil on tehtud eeldus, et energiasektori omatarve püsib samal ehk 2021. aasta tasemel
kuni aastani 2030 (so ~990 GWh).
Transpordisektori trajektooris (joonis 6) mängib olulist rolli taastuvelektri osakaal elektrisüsteemis kuivõrd
eesmärgi saavutamiseks on eeldatud olulist elektriautode kasutuse kasvu. Saavutamaks 29 protsendilist
taastuvenergia eesmärki transpordisektoris on eeldatud elektriautode arvu lineaarset kasvu 105 100
sõidukini aastaks 2030. Biometaani kasutuse tõusuks transpordisektoris eeldatakse ~386 GWh ning samuti
eeldatakse biokütuste segamise lõppemist aastaks 2030. Viimane põhjustab ka osakaalu kõikumist
kümnendi teisel poolel. Transpordisektori tarbimise prognoosimisel on kasutatud eeldust, et elektriautod
asendavad fossiilsetel kütustel sõitvaid autosid ning elektriautod on keskmiselt 2,6 korda efektiivsemad kui
fossiilsetel kütustel (so diisel ja bensiin) sõitvad autod. Aastaks 2030 on tehtud eelduste kohaselt
transpordisektori summaarne lõpptarbimine ~7050 GWh,
Kütte- ja jahutussektori trajektoorides on arvestatud soojuspumpade kasutuselevõtu suurenemisega ning
biomassi kasutuse püsimisega samal tasemel. Vastavalt uuringule69 on 2050 vaates süsinikneutraalsele
soojus- ning jahutusmajandusele lisandumas elektritarbimist maksimaalselt 11.4 TWh. Tarbimise muutus
sõltub soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel valitud stsenaariumitest. Elektrifitseerimise
stsenaariumi valimisel on 2030 vaates täiendav elektritarbimine ca 1,9 TWh (jahutus, kaugküte ja
lokaalküte), kaugkütte stsenaariumi valimisel aga ca 0,9 TWh. Stsenaariumi valik ja täpsustuv prognoos
selgub 2024 aastal vastavalt ENMAK 2035 mõjude hindamistele.
Eesti taastuvenergia ressurss võimaldab ambitsioonikate eesmärkide täitmist ning suuremahulist üleminekut taastuvkütuste kasutamisele nii tööstuses, transpordis kui energeetikas. Eestis saab taastuvenergiat toota tuule-, päikeseenergiast, puitkütustest, biogaasist ja -metaanist, nende kasutamiseks on kaubanduslik tehnoloogia ja seadmed olemas ning varusid piisavalt. Biomassi ressursi kasutamisel tuleb arvestada biomassi säästlikkuse kriteeriumidega. Hüdroenergia ressursside kasutus on praktiliselt ammendatud. Vesiniku kasutust on võimalik erinevate taastuvenergia lahendustega ühildada (nt tuule- ja päikesepargiga). Taastuvenergia järjest suurem osakaal erinevates sektorites soosib vesiniku laiemat kasutuselevõttu. Geotermaalenergia (maa süvasoojuse) kasutus on perspektiivne lahendus70.
Taastuvelektri eesmärgi täitmise vaatest on väljakutseks pikad ja keerulised haldusmenetlused, sh planeerimismenetlused ning menetlusprotsesse takistavad asjaolud nagu ehituspiirangud, kohalike vastuseis ja kohalike omavalitsuste võimekus taastuvenergia arendusi menetleda. Samuti võrgu võimekus liita kulutõhusalt uusi taastuvelektri jaamu (suuremad kui mikrotootjad). Lisaks salvestustehnoloogiate vähene kasutuselevõtt (salvestusturu puudumine ja vastav regulatsioon). Oluline on ka 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamine aastaks 2030 ning tagamine alates aastast 2030. Viie möödunud vähempakkumisega on toodud turule kokku 1,3 TWh taastuvelektrit, kavas on vähempakkumistega tootmisse tuua: 780 GWh hiljemalt 01.07.2027; 4 TWh maismaatuult hiljemalt 31.12.2029 ja 4 TWh meretuult hiljemalt 31.12.2033. Taastuvelektri edendamisega seotud tegevused on toodud joonisel 2.3.
68 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2024-2033 https://elering.ee/node/2069 69 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 70 Eesti Geoloogiateenistus, Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk- Eesti, 2021.
21
Joonis 2.3 Möödunud ja käimasolevad tegevused taastuvelektri edendamiseks (2023 aasta seisuga).
Transpordisektoris on oluline vähendada fossiilkütuste suurt osakaalu ning edendada biokütustelt elektriautodele üleminekut. Eesmärk on tagada aastaks 2030 taastuvenergia direktiivist EL 2023/2413 tulenev eesmärk tarbida transpordisektoris vähemalt 29 protsenti taastuvatest allikatest pärinevat energiat.
Kütte- ja jahutussektoris väljakutseteks on keskkonnasoojuse (nt geotermaalenergia) ja heitsoojuse kasutuselevõtt. Samuti maagaasi täielik ja pikas perspektiivis mitte-säästlike puitkütuste asendamine küttesektoris. Eesti puitkütuste kasutust mõjutavad taastuvenergia direktiivi muudatused71, mis jõustuvad 21. novembril 2023 ja karmistavad metsa biomassile seatud säästlikkuse kriteeriumeid. Kuigi Eestis on seni olnud turupõhiselt energeetikas kasutusel puit, mis mujal kasutust ei leia ning mille väärindamiseks võimekus puudub, siis taastuvenergia direktiivist tulenevalt tuleb ka edaspidi arvestada toetuste maksmisel puitkütuseid kasutavatele käitistele, et energeetikasse peab jõudma kõige väiksema lisaväärtusega puit ehk arvestama peab puidu astmelise kasutamise põhimõttega ehk kaskaadprintsiibiga. Riikidel on lubatud teha erand kaskaadprintsiibi rakendamisest juhul, kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Samuti ei tohi metsa hankida suure bioloogilise mitmekesisusega aladelt, nt põlismetsast, rohumaadelt, looduskaitsealadelt. See on Eestis seadusandlikult tagatud. Uueks väljakutseks on kujunemas kaugjahutuse lahenduste loomine.
Taastuvenergia tarnimise vaatest on äärmiselt oluline ja kiiret tegutsemist nõudev elektri jaotusvõrgu
läbilaskevõime suurendamine, arvestades hajatootmise kasvu, salvestusseadmete turuletulekut ja
elektriautode arvu kasvu (kiirlaadimisvõrgu väljaehitamine). Juhitamatute tootmisvõimsuse osakaal
elektrisüsteemis suureneb ja juhitavate võimsuste osakaal väheneb, mis seab vajaduse rajada süsinikuheite
vabasid juhitavaid võimsusi nt jaamad mis kasutavad säästlikku biomassi, biometaani, geotermaaljaamad
ja tuumaelektrijaamad, kuid suureneb ka vajaduse täiendavate üleriigiliste ühenduste, salvestuse ja
tarbimise juhtimise järele.
Lõpptarbimise vaatest on oluline tegeleda kogukondade vastuvõtlikkuse suurendamisega uutele
tehnoloogiatele, suurendades taastuvenergia toetusi, tõstes teadlikkust ja julgustades energiakogukondade
teket. Valikute tegemist mõjutab jätkuvalt fossiilsete kütuste potentsiaalselt madalam hind, mis töötuses ja
transpordis aeglustab taastuvenergiale üleminekut.
2.4 Sektorite vahelise integreerituse tagamine Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole omaette tegevus, vaid see tuleneb EL raamist, ülemaailmsetest tendentsidest, tootmise mitmekesistamise vajadusest, julgeolekukaalutlustest jne. Sellesse panustavad energiasääst ja elektrivõrkude arendamine (sh välisühenduste tugevdamine), kuid kliimaneutraalsusele
71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413
22
üleminekuks on oluline nii energiasääst kui taastuvenergia tootmine ja kasutusele võtt kõigis majandustegevustes. Energia- ja majandussektorite integreerimine (sh digitaliseerimislahenduste abil) on võimalik läbimõeldud ja süsteemse koostööga kõigil tasanditel, sh erialaliitude, kohalike omavalitsuste, teadus- ja arendusasutuste, konsultatsioonifirmade kaasamisega riiklike eesmärkide täitmisel. Energiasüsteemide integreerimise tagamiseks aastaks 2035 lähtutakse käesolevas arengukavas järgmistest eeldustest:
• erinevate majandussektorite sidumine, sh SKP kahekordistamiseks, energia tootlikkuse72 kasvatamiseks
• hoonete rekonstrueerimisel toimub salvestuse (sh elektrisõidukite aku), soojuspumpade ja taastuvenergia (päikesepaneelid) kasutusele võtt
• transpordivahendite järkjärguline üleminek elektrile ja alternatiivkütustele: taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030 taastuvkütused moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest, praeguse prognoosi kohaselt vedelkütuste kasutus väheneb kasvuhoonegaaside heite prognoosi (15.03.2024) alusel seni kavandatud meetmetega tänaselt 8,3 TWh mahult 6,4 kuni 7 TWh-le aastaks 2035, täiendavaid meetmeid kavandamata on vedelkütuste tarbimine 3,7 TWh aastal 2050 ehk kliimaneutraalse majandusega riigiks selleks ajaks Eesti ei jõua täna kavandatud meetmetega73; 2024. aasta lõpuks koostatakse alternatiivkütuste poliitikaraamistiku kavand, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi, sh tuleb arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega; vedelkütusevaru tagatakse Eestis vastavalt vedelkütusevaru seadusele74, st varu on igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Viimase kahe aasta jooksul Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on 48 %-lt suurenenud 76 %-ni.
• elekter küttesse: elektriküttele, salvestusele ja soojuspumpadele üleminek • tööstusest heitsoojuse kasutus kaugküttes • biometaani toodangu kasv gaasitarbijatele (transpordis, energiatootmisel), 2035. aastaks
annab biometaani toodang 1 TWh75 1/3 gaasiülekande mahust • taastuvelektri tarbimisele 100% üleminek toimub kõigis sektorites aastaks 2030, mh avaliku sektori
eeskuju, omatarbeks toojad (sh kogukonnad), juhitavate võimsuste ja salvestuse tagamine 2030+ vaates
• Pikemas perspektiivis autonoomse tootmise ja toimimise võimekuse kasvu, hoonete ja transpordivahendite sümbioosil toimivaid lahendusi (nt elektrisõidukite akude kasutus salvestina).
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab erinevates sektorites energiatõhususe meetmete76
rakendamist, taastuvenergia ja salvestite kasutusele võttu:
72 Eesti energia tootlikkus oli 2022. aastal kaks korda väiksem EL keskmisest. Näitaja tuleneb sisemajanduse koguprodukti (SKT) jagamisest antud kalendriaasta saadaoleva energia kogumahuga. Eurostat Energy productivity Online data code: t2020_rd310 Statistics | Eurostat (europa.eu) 73 https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/projections/sector/transport 74 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja 75 a Eesti Biogaasi Teekaart 2030 | Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 76 Energiatõhususe meetmed uuringus Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
23
Joonis 2.4 Energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia kasutusele võtt energiajulgeoleku tagamisel.
3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE
Majanduse süsinikujalajälje vähendamine tähendab paljudes sektorites seniste kütuste asendamist
elektriga. Nii asenduvad tulevikus transpordis ja kodude küttes kasutatavad fossiilkütused tõhusamate
elektrienergiat kasutavate lahendustega (elektrisõidukid, soojuspumbad). Seepärast on paljude sektorite
dekarboniseerimise edukus otseselt seotud puhta, soodsa hinna ja kõrge varustuskindlusega
elektripakkumise tagamisega. Aastaks 2030 on Eesti võtnud eesmärgiks toota taastuvatest allikatest
elektrit 100% aastase elektritarbimise mahust. Selle eesmärgi täitmisel on võtmetähtsusega roll elektrivõrgu
(jaotus- ja põhivõrk) ümberehitamisel ja tugevdamisel piirkondades, kus uued taastuvelektri
tootmisvõimsused rajatakse. Hajatootmise varasemast oluliselt suurem integreerimine võrku ja võrgu
ümberehitamine ja tugevdamine taastuvenergiale soodsates piirkondades eeldab süsteemihaldurilt
senisest erinevat lähenemist võrkude planeerimisel ja arendamisel.
Süsteemihaldur Elering AS koostab igal aastal varustuskindluse aruande77, kus hindab Eesti elektrivarustuse
tagatust. 2022. aasta aruandes tõdeb Elering, et varustuskindluse riskid on kasvanud seoses Venemaa
agressiooniga Ukrainas. Antud faktist tulenevalt on üha olulisem panustada Eesti elektrivarustuse
tagamisse ja teha kiirendatud ning pikaajalisi otsuseid, mis on vajalikud üles kerkinud riskide
leevendamiseks. Näiteks on Balti riigid ühiselt võtnud vastu otsuse kiirendatud korras desünkroniseerida
oma elektrisüsteem Venemaa elektrivõrgust.
Eleringi roll selle eesmärgi täitmisel on tagada ka piisava läbilaskevõimega ülekandevõrk. Selle ülesande
piltlikustamiseks koostab ta üle kahe aasta elektrivõrgu pikaajalist 10 aasta võrgu arengukava. 2023 aastal
koostatav arengukava on esmane selletaoline. Lisaks sünkroniseerimise jaoks juba tehtavatele
investeeringutele planeerib Elering suurema mõjuga investeeringutest näiteks Estlink3, Saaremaa 330 kV
ühendust, Eesti-Läti 4. ühendust ja suuremate tarbimiskeskuste võrgu tugevdamisega seotud
investeeringuid.
Lisaks põhivõrgule on sarnase 10 aasta võrgu arengukava koostamise kohustus nüüd ka jaotusvõrkudel,
kes samuti peavad pikaaegsemalt ja avalikult oma võrku ette planeerima.
2023. aastal on kasutusel põhivõrgus võrgulepingutega tootmissuunalist võimsust hinnanguliselt ca 3000
MW ja valmis, kuid ühendamata liitumispunkte võimsusega 1007 MW. Liitumistes on täiendavalt veel ligi
77 https://www.elering.ee/varustuskindluse-aruanded
24
3000 MW78. Kokku on Eleringi hinnangul 2030. aastaks taastuvelektri eesmärgi täitmiseks vajalik ca 5500
MW tootmissuunalist võimsust79. Eesti elektritootmisvõimsus 2023. aastal on esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Eesti elektritootmisvõimsus aastal 202380.
Tootmisallikas Võimsus
Maismaatuul 317 MW
Hüdro 8 MW
Päike 812 MW
Põlevkivi 1330 MW
Jäätmed 17 MW
Maagaas 110 MW
Põlevkivigaas 78 MW
Biomass 397 MW
Muud 20 MW
KOKKU 3089 MW
Elektritarbimise prognoos aastani 2050 on toodud tabelis 3.2.
Tabel 3.2 Elektritarbimise prognoos aastani 205081 (ei sisalda võimalike suurtarbijate lisandumist).
Prognoos 2022 2025 2030 2035 2040 2050
Elektritarbimine*, TWh 8,5 9,2 9,9 11,3 13 16 *2022 tegelik tarbimine82, 2025 ja 2035. 2030 Eleringi VKA 2023, 2040 ja 2050 tarbimine kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus
Modelleeritud elektritootmise stsenaariumide83 kohaselt (tabel 3.3) on võimalik elektritarbimist katta aastal
2030 taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis.
Tabel 3.3 Elektritoodang elektritootmise stsenaariumides.
Toodang elektritootmise stsenaariumides, TWh 2030 2035 2040 2050 Referentsstsenaarium (Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaarium hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X lahenduste järele) 8,5 9,1 9,6 19,1 Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis (avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050) 11,8 15,2 18,6 22,7
Tuumastsenaarium 8,8 11,8 14,9 23,4 Taastuvgaasi stsenaariumis on 2030. aastaks Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi 8,5 9,1 9,7 17,6
Stsenaariumide modelleeritud elektri hind on esitatud tabelis 3.4.
Tabel 3.4 Prognoositud elektri hind (LCOE) elektritootmise stsenaariumides.
78 Eleringi liitumiste tabel 79 Eleringi andmetel 2023 novembri seisuga 80 Entsoe transparency platform - https://transparency.entsoe.eu/generation/r2/installedGenerationCapacityAggregation/show 81 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 82 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/2022-aasta-elektri-ja-gaasituru-kokkuvote-oli-hinnasokkide-aasta 83 Elektri uuringud | Energiatalgud
25
Elektritootmise stsenaariumides elektri hind (LCOE*), EUR/MWh 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 97 103 109 103
Taastuvenergia ja salvestus 113 116 118 139
Tuumastsenaarium 88 91 95 88
Taastuvgaasi stsenaarium 98 102 105 101 *Levelized Cost of Energy, 2030-2050 prognoositud elektri hind (maksude, tasude, taastuvelektritoetuseta) Eestis kliimaneutraalsele elektritootmisele
ülemineku uuringus modelleeritud stsenaariumides (ei kajasta elektri turuhinda), uuringu tegevuskavade aruande joonise 3-3 alusarvutused.
Antud elektritootmise stsenaariumides väheneb kasvuhoonegaaside heide enim (tabel 3.5) eeldusel, et
põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga, mõningast heidet tekitaks aastal
2050 fossiilgaas juhul kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades).
Tabel 3.5 KHG heide elektritootmise stsenaariumides, tuhat tCO2ekv.
Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 763 431 98 187
Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79
Tuumastsenaarium 754 397 41 30
Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68
Elektrifitseerimise kasvuga muutub aastaks 2035 oluliselt elektrivõrgu tarbijate ja tootjate spekter (joonis
3.1):
• elektrisüsteemi paindlikkus (tarbimise juhtimine, salvestus, piiriülesed ühendusvõimsused ja
juhitavad võimsused) tasakaalustamaks tuule- ja päikeseparke (eelistatavalt kombinatsioonis
akusalvestusega rajatud hübriidparkidena);
• meretuulepargid koos ekspordi- ja salvestuse võimekusega;
• tarbijate omatarbeks paigaldatud tootmised (tootevtarbijad);
• tarbimist suurendavad sundventilatsioon ja soojuspumbad;
• võrguga seotud tarbimise juhtimise teenused ja akud;
• kaugkütte soojuspumbad ja elektrisõidukite laadimistaristu.
Taastuvenergia direktiivi viimaste muudatuste kohaselt tagavad liikmesriigid kuni kliimaneutraalsuse
saavutamiseni, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine (sh selliste jaamade
võrguga ühendamine), seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning
edendavad rahvatervist ja ohutust.
Joonis 3.1 Elektrivõrgu tarbijad ja tootjad aastal 2035.
26
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul on olulised valikukohad seotud põlevkivi kasutusega:
1. kliimaneutraalne energiatarbimine (st põlevkivil elektrijaamade kasutust kuni eluea lõpuni nt juhitavate
ja/või reservvõimsustena, vastavas mahus tarbimisest suuremat taastuvenergia toodangut) või
2. kliimaneutraalne energiatootmine (st põlevkivil elektrijaamades põlevkivi asendamine biomassiga või
põlevkivil elektrijaamade sulgemine, eeldab kogu elektrienergia kliimaneutraalselt tootmist, lisanduvad
juhitavate võimsustena tuumajaam ja/või taastuvgaasijaam)
Elektrienergia varustuskindlus tagatakse võrgu arenduste (sh Eesti elektrisüsteemi Kesk-Euroopaga
sünkroniseerimine ja välisühenduste arendamine), salvestuse võrku integreerimise, elektritarbimise
juhtimise, piisavas mahus juhitavate võimsuste (sh reservvõimsuste) tagamise ja toimiva ning
naaberpiirkondadega hästi integreeritud elektrituru kaudu.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku riskid84, mida maandatakse poliitikainstrumentide (tabelis
3.6) kavandamise ja elluviimisega on:
• naaberriikidel on ambitsioonikam taastuvenergia poliitika ja naaberriikidega võrreldes on Eesti
vähem atraktiivne investeerimiskeskkond;
• ülereguleerimine sh pikad ja mahukad planeerimisprotsessid vähendavad investeerimiskeskkonna
atraktiivsust;
• elektrisüsteemi tasakaalutus taastuvenergia ja salvestuse integreerimisel;
• elanikkonna vähene teadlikkus ja arusaam kliimaneutraalsele energiamajandusele ülemineku
vajadusest;
• testimata tuumaenergia ja süsiniku püüdmise tehnoloogiate kasutus;
• sõltuvus impordist;
• põlevkivi kasutuse lõpetamise ebaselgus.
Tabel 3.6 Elektrivarustuse kavandatavate tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise
poliitikainstrumendid ja tähtajad.
KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine kõigil turutasemetel 261 MW85 Regulatiivsed muudatused, arendused 2027
Elektrisalvestuse käivitumine
2030= PHEJ 725 MW ja akud 750 MW86
Regulatiivsete tõrgete eemaldamine, täiendavad tuluallikad (nt kiirete sagedusreservide turg), pilootprojektid; vajadusel toetusmehhanismid. 2030
Juhitava võimsuse 1200 MW tagamine aastaks 2035
Täiendavad võimsused tipukoormuse katmiseks; Võimalikud tehnoloogiad: tuumajaam, taastuvgaasijaam, koostootmisjaamad, salvestus.
Regulatiivsed muudatused, investeerimiskindluse loomine, kiirete sagedusreservide hankimine pikaaegsete lepingutega, vajadusel võimsusmehhanismi kasutuselevõtt (sh strateegiline reserv) ja selleks vähempakkumise läbiviimine reservvõimsuse mehhanismile, tuumatöörühma aruanded ja VV otsus 2024 2027
Võrgu arendamine
Olemasoleva võrgu tugevdamine. Täiendavad välisühendused: ESTLINK-3, ESTLAT-4, merevõrk (sh BWC)
Regulatiivsed muudatused, võrgu 10 aastased arengukavad, võrgu arenduskohustus, fikseeritud liitumistasu kontseptsioon, Euroopa CEF toetus ühishuviprojektidele (välisühendused), toimepidevuse plaanide täiendamine, küberohtude analüüs 2035
84 Riskianalüüs https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-05/D5%20Risks%20Analysis%20Final%20Report.pdf 85 Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus on arvestatud tarbimise juhtimise potentsiaaliga 261 MW https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704 86 ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIASALVESTUSE TURU KÄIVITAMISE KOHTA (FinantsAkadeemia OÜ) - https://energiatalgud.ee/node/8921?category=1708
27
Turukorraldus
Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine, liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso) Analüüs, regulatiivsed muudatused, arendused 2025-2027
Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine
Maismaatuuleparkide potentsiaal 7 GW (sh arenduses 3,8GW), meretuuleparkide potentsiaal 7GW, millest 2035 aastaks kavandamisel 1- 2GW, päikeseparkide rajamise potentsiaal aastaks 2030 1,2-2 GW.
Menetlusprotsesside kiirendamine, piiriülene koostöö, vähempakkumised, avaliku sektori üleminek taastuvelektrile, projektide jooksev progressi kaardistamine (KAUR) ning järelhindamine 2027 2037
Riskide maandamine Taastuvenergia ühishanked, hinnavahelepingud jms87
Avaliku sektori eeskuju, elektriostulepingud, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid jms 2027
Kogukonnaenergeetika käivitamine
Toimiv kogukondade platvorm, 2025. aastaks igas >10 000 elanikuga KOV-s vähemalt üks taastuvenergia kogukond (ELi päikeseenergia strateegia) või igas KOV-s, mis hõlmavad kokku 85% riigi elanikkonnast, tegutseb vähemalt 1 energiakogukond aastaks 2035.
Turuosaliste rollide täpsustamine (sh riigi sekkumised), vajaliku reeglistiku (sh KOV-ga) ja juhendite loomine, aruandluse ja seire korraldamine 2027
Alljärgnevalt on kavandatud tegevusi täpsemalt kirjeldatud.
3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine
Põhitegevused: tururaamistiku loomine, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste
osutamine.
Taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis suurendab tootmise ettearvamatust ja seeläbi vajadust elektrisüsteemi paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt juhtida. Paindlikkuse all mõistame võimekust hoida elektri tootmist ja tarbimist igal ajahetkel tasakaalus, et tagada elektrisüsteemi toimimine. Tarbimise juhtimine suurendab tarbimise paindlikkust ja võimaldab tarbimist vähendada või nihutada ajalt, mil süsteemis on elektri puudujääk ja täiendav energiaühiku tootmine on väga kallis, ajale mil elekter on soodsam. Pandlikkuse pakkumist ja kasutamist visualiseerib allolev graafik88:
Joonis 3.2 Paindlikkusteenuste ülesehitus.
87 Uuring Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele Lk 24 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022- 12/D8%20Final%20report%20translated%206.12.2022%20clean.pdf 88 REPowerEU Priority 3: Proposed measures to facilitate demand side response and to improve the flexibility market functioning in Estonia, Trinomics - https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-04/Ad-hoc_report_Demand_Side_Response%20-%20FINAL%5B38%5D.pdf
28
Üldiselt saab tarbimise juhtimise jaotada kaheks – kaudne ja otsene. Kaudse tarbimise juhtimise puhul reguleerivad tarbijad (sh kodu- ja äritarbijad) oma tarbimist lähtuvalt hinnasignaalidest, näiteks elektri börsihinnast. Kaudset tarbimise juhtimist saab ergutada läbi dünaamilise hinnaga elektripakettide, aga ka läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise89. Elektrituruseaduse kohaselt on tarbimise juhtimine (tarbimiskaja) elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori90 kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Sellist tarbimise juhtimist saame nimetada otseseks tarbimise juhtimiseks. Eesti tarbimise juhtimise potentsiaaliks on hinnatud91 213 kuni 407 MW. Hollandi tarbimise juhtimise mõjude analüüsis92 on leitud, et tarbimise juhtimise tulemusena väheneb tarbijate elektri keskmine hind lausa 26%. Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise ajalist osalemist elektriturgudel visualiseerib allolev graafik93:
Joonis 3.3 Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise osalemine elektriturgudel. Tarbimise juhtimise mõju tarbimisele visualiseerib allolev graafik:
Joonis 3.4 Tarbimise juhtimise mõju elektri tarbimisele.
89 Tarbimise juhtimise iseseisva agregaatori tururaamistiku ettepanekud Eestile, Konkurentsiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news- files/tarbimise_juhtimise_iseseisva_tururaamistiku_ettepanekud_eestile.pdf 90 Agregaator on isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Agregeerimine on tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks Elektrituruseadus–Riigi Teataja 91 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf 92 https://publications.tno.nl/publication/34639481/emVYyq/TNO-2022-P10131.pdf 93 Encouraging Flexibility in Electricity Market Design, ACER - https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/45a8c9a6-c65a-f249-ebd8- 13f90ff0620d
29
Agregaatori roll tarbimise juhtimisel visualiseerib allolev skeem:
Joonis 3.5 Tarbimise juhtimise sidumine elektrituruga.
Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel
pakkuda iseseivalt või läbi agregeerimise tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Eestis on tehtud
esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku
konsultatsiooni94 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude
ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete tulemusena on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel
tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub
andmevahetus ja rahaline arveldamine sh kompensatsiooni arvestamine keskse asutuse kätte, milleks teiste
riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele, jätab direktiiv (EL)
2019/944 liikmesriikidele vabamad käed kompensatsioonimehhanismi loomisel, mille alusel
kompenseeritakse bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise
kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Belgia ja Prantsusmaa on tsentraalse
arveldamise mudeli95 kõikidel turgudel rakendatud ning töö käib ka teistes riikides. Riigikontroll on oma
aruandes96 leidnud, et täna takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli loomine.
Reguleerimisturul on Elering täna juba rakendamas tsentraalse arveldusega mudelit, mille kohaselt
bilansihalduri kulud kompenseeritakse elektri päev-ette börsihinna alusel ja tarbimist juhtinud tarbija (otse
või läbi agregaatori) tasub bilansihalduri kompensatsiooni.
Alloleval graafikul on visualiseeritud tsentraalse selgitusega turumudel, mis visualiseerib turuosaliste vahelist arveldamist tarbimise juhtimise korral läbi agregaatori97:
94 https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/avalik-konsultatsioon-tarbimise-juhtimise-iseseisva-agregaatori-tururaamistiku-osas 95 The regulation of independent aggregators with a focus on compensation mechanisms - https://pub.norden.org/nordicenergyresearch2022- 04/nordicenergyresearch2022-04.pdf 96 „Eesti elektrisüsteemi valikud“ – Riigikontroll, 6. november 2023, https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=18316&AuditId=5566 97 Konkurentsiamet
30
Joonis 3.6 Arveldamise mudel tarbimise juhtimisel agregaatori kaudu. Eesmärk on tuua otsene tarbimise juhtimine kõigile turutasemetele (päev-ette, päevasisene ja reguleerimisturg) ja seeläbi ühelt poolt vähendada elektrikulusid tarbijale (sh majapidamised, tööstus, teenindus , avalik sektor), teisalt suurendada varustuskindluse taset ning samuti aidata kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Tarbimise juhtimine vähendab osaliselt juhitavate võimsuste vajadust ja on soodsam täiendava elektritootmise rajamisest. Lisaks on eesmärk võtta tarbimise juhtimine kasutusele ka võrguettevõtjate poolt nt võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Tarbimise juhtimise eesmärkide realiseerimise eelduseks on elektrituruseaduse muudatused, võrgu
arengukavades tarbimise juhtimise tegevuste planeerimine ja agregaatoritele vastavate turutingimuste
(regulatsiooni raamistik, tehnilised tingimused, andmevahetuse tüüptingimused) loomine klientidele
tarbimise juhtimise teenuste pakkumiseks. Reguleerimisturul toimib käsitsi aktiveeritavate reservide turg ja
2025. aasta alguses käivitub kiirete automaatsete reservide turg sageduse juhtimiseks. Tarbimise juhtimise
kõigile turutasemetele toomine eeldab andmelao arendust aastaks 2026. Konkurentsiamet töötab välja
detailsemad tehnilised tingimused arveldusele ja andmevahetusele süsteemihalduri, bilansihalduri,
turuoperaatori ja agregaatori vahel.
Paindlikkusteenuste veelgi laiemat ja efektiivsemat kasutust sh tarbimise juhtimise ressursi kasutuse reguleerimist reguleerimisturgude (süsteemihaldur) ja lokaalsete võrguturgude (jaotus- ja põhivõrgud) vahel, saaks realiseerida näiteks läbi paindlikkusplatvormi kasutuselevõtu. Eesmärk, et sama tarbimise juhtimise ressurssi saaks pakkuda nii reservide turgudele (kasutaja süsteemihaldur Elering) kui lokaalsetele võrgupiirangute turgudele (kasutaja nii jaotusvõrgud, nt Elektrilevi, kui põhivõrk - Elering). Selleks on vajalik riiklik või regionaalne paindlikkuseplatvorm ja koostöö selle realiseerimiseks süsteemihalduri ning võrguettevõtete vahel. Täiendav eeldus on takistuste analüüsimine paindlikkusplatvormi loomiseks ja vajadusel regulatsiooni muutmine. Tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamiseks on vajalik:
• Tururaamistiku loomine, mis paneb paika turuosaliste rollid ja arveldusmudeli, mis võimaldab ressursi efektiivsema kasutuselevõtu kõigil turutasemetel (päev-ette, päevasisesel ja reserviturul) ja juhitavatel tarbijatel saada oma tarbimise juhtimise eest tasu;
• Pikaajalistes võrgu arengukavades (jaotus- ja põhivõrk) tarbimise juhtimisega seotud tegevuste kavandamine alternatiivina võrguinvesteeringutele eesmärgiga võrgu koormamist ühtlustada, vältida pudelikaelu, võrku efektiivsemalt kasutada ja hoida seeläbi võrgutariifi ning liitumiste hindu madalamal, nt tarbimise juhtimise hankimine alternatiivina võrguinvesteeringutele ja paindlikku liitumise võimalused. 2023 avalikustatud pikaajalised võrgu tegevuskavad sisaldavad küll üldisemalt tarbimise juhtimisega seotud tegevusi, kuid saaksid minna palju täpsemaks. Muudetav
31
elektriturudirektiiv paneb üha rohkem rõhku võrguettevõtete potentsiaali paindlikkust kasutusele võtta sh läbi tariifimetoodikate;
• Võrguettevõtjale tarbimise juhtimist soodustavate tariifisüsteemide edasiarendamine tarbijale aastaks 2030, nt valikpaketid, mis võimaldavad soodsamat teenust tipuvälisel ajal (nt ajapõhise edastustasu kasutamise laiendamine, vajadusel õigusaktide muutmine);
• Kiirete sagedusturgude käivitumine ja arendamine, nt aFRR (automatic Frequency restoration reserve) ning FCR (frequency containment reserve) toodete turule toomine. Aastaks 2030 täielikult turupõhine sagedusreservi ressursside kasutus. Vajadusel regulatsioonide muutmine.
3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine
Põhitegevused: Turubarjääride eemaldamine. Regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs.
Salvestus on tehnoloogia, mis võimaldab salvestada energiat ühel ajahetkel ja teisel ajal seda salvestatud
energiat toota. Ehk salvestusel on nii tootja kui tarbija tunnuseid, mistõttu avaldab, näiteks elektritarbimine
elektriturule kahepoolset mõju – ühel hetkel suurendab tarbimist ja teisel hetkel vähendab seda. Salvestus
(nt liitiumakud, pump-hüdroakumulatsioonijaamad ja soojussalvestid) võimaldab suurendada
elektrisüsteemi paindlikkust, seeläbi vähendades vajadust juhitavate võimsuste järele.
Milliseid probleeme salvestus saab leevendada?
• Hinnastabiilsuse suurendamine (vähem volatiilsed elektrihinnad). Vähenevad kõrged elektrihinnad
tarbijatele läbi hinnatippude vähenemise (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust väheneb
keskmine börsihind 1,31 - 3,93 €/MWh98) ja suureneb turuhind taastuvelektri tootjale läbi
volatiilsuse vähenemise. Volatiilsuse vähenemines vähendab vajadust riigi poolt taastuvelektri
tootmisele toetusi maksta (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust suureneb taastuvelektri
tootjate tulu 1,5 kuni 8,6%99).
• Taastuvelektri suuremas mahus elektrisüsteemi integreerimine. Elektrihinna volatiilsuse
vähenemine ja taastuvelektrist süsteemi tekkiva ebastabiilsuse kompenseerimise võimaldab
taastuvelektrit suuremas mahus kasutusele võtta, kuna taastuvelektri tootjatel on võimalik
turupõhiselt rohkem teenida ja salvestus võimaldab taastuvelektri tootmist nihutada hetkedele, kus
taastuvelektri tootmist on vähem näiteks õhtutundidel.
• Fossiilsete energiaallikate asendamine ja fossiilsel energial töötavate tipujaamade töötundide
vähendamine. Taastuvelektri tootmise suurenemine asendab fossiilsete energiaallikate kasutust,
kuid väheneb ka vajadus kasutada fossiilseid energiaallikaid elektritarbimise tippude katmiseks ja
süsteemi stabiilsuse tagamiseks.
• Süsteemi stabiilsuse tagamine läbi täiendava tootmis- või tarbimisressursi pakkumise. Saab
pakkuda erinevaid süsteemiteenuseid sh inertsi tagamiseks ja sageduse reguleerimiseks. Vajadus
üha suuremal määral süsteemistabiilsust tagada tuleneb sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa
elektrisüsteemiga ja elektrisüsteemis taastuvelektri osakaalu suurenemisest. Kuna
taastuvelektrivõimsused (tuul, päike) ei ole juhitavad, siis suureneb vajadus nende tehnoloogiate
poolt tekitatud ebastabiilsust elektrisüsteemis tasakaalustada.
• Elektrivõrgu koormatuse vähendamine - Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka
võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks
võrguettevõtete poolt tarbimise juhtimist ja elektrisalvestust turult hankides või pakkudes liitujatele
paindlike tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaid elektrilepinguid ja kujundades
98 TalTechi analüüs 99 TalTechi analüüs
32
võrgutariifi tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaks. Eesti elektrivõrk on täna juba
tootjaliitumisi täis ja iga täiendav liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja
elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist,
mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja end alla koormama ja
ülejääva elektri kas jätma tootmata või selle salvestama hilisemaks kasutamiseks. Võrgu
koormamise ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu
tiputootmise või -tarbimise tõttu vajaks teostamist ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt
võrguga liituda.
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega on elektrisalvestite rajamiseks rahastatud 7 projekti
energiasalvestuse pilootprojektide toetusega100, kokku 10,64 MW salvestusvõimsust (2 tunnine salvestus).
Eleringi elektrivõrgu arengukava 2024-2033 avaliku konsultatsioondokumendi alusel101 on 2023. aastal
rajamisel liitumised salvestusseadmetele kokku 752,86 MVA ulatuses. See number ei sisalda Paldiski
pumphüdrojaama projekti (500 MW).
2035. aastaks tuleb tuua turule täiendavat elektrisalvestust. Vajalikud on järgmised tegevused:
• olemasolevate regulatiivsete barjääride kõrvaldamine, nt õigusaktide muutmine
topeltmaksustamise ja -tasustamise vältimiseks (nt taastuvenergia tasud, aktsiisid ja võrgutasud);
• kiirete sagedusreservide turu avanemine;
• salvestuse edendamise toetusmeetmete vajaduse ja võimaluste analüüsimine;
• elektriturudirektiivist tulenevate salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusesse.
3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine
Põhitegevused: varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel
võimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine,
tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni loomine.
Pärast praeguste juhitavate põlevkivielektrijaamade sulgemist on oluline valmistuda uute juhitavate
tootmisliikide (nt tuumajaam, taastuvgaasijaam, salvestus) kasutuselevõtuks. Elektrivõrgu
varustuskindluse normi täitmiseks ja vajamineval hulgal tootmisvõimsuste olemasolu tuleb tagada
esmajärjekorras turutingimustel, kui tekib aga oht tootmisvõimsuste piisavusele rakendada vajadusel
reservvõimsuse mehhanismi (riigiabi loa saamisel), millega hangitakse vajalikud juhitavad võimsused läbi
vähempakkumise, näiteks strateegilise reservi loomisega. Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtu
regulatsioon jõustub 2024. Juhitava võimsuse vajalik maht on 2023 seisuga süsteemihalduri Eleringi
varustuskindluse hinnangul 1000 MW praeguse elektri tarbimise (tiputarbimisel 1600MW) juures, st
tulevikus võib see perspektiivis suureneda. Juhitavate võimsuste vajadust vähendab tarbimise juhtimise ja
salvestuse potentsiaali realiseerimine.
Oluline on tagada pikas perspektiivis piisav juhitavate võimsuste olemasolu elektrisüsteemis. Eesti on
ajalooliselt olnud sõltuv põlevkivielektrist, kuid taastuvenergiale üleminek tähendab järkjärgulist
põlevkivielektrist loobumist. See tähendab tänaste põlevkiviblokkide väljumist turult, mis toob kaasa nende
järkjärgulise sulgemise. Hetkel on Eesti Energial omaniku ootuse tõttu kohustus hoida põlevkivi plokke töös
kuni 2027. aastani. Tänaste hinnangute kohaselt võib sulgemine toimuda järgnevalt:
• 2027. aastal sulgub tõenäoliselt veel 3-4 plokki (koguvõimsusega vahemikus 700-850 MW);
100 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine 101 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-10/EESTI%20ELEKTRI%C3%9CLEKANDEV%C3%95RGU%20ARENGUKAVA%202024-2033.docx
33
• kuni 2035. aastani on alles ligikaudu 494-660 MW, mille edasine saatus sõltub poliitilistest
otsustest ja turul tasuvusest.
Kuigi hinnanguliselt on vaja juhitavat võimsust 1000 MW ulatuses tagamaks varustuskindluse normi, siis
tegemist on ajas muutuva numbriga kuna see sõltub tiputarbimisest. Varustuskindluse normi tagamiseks
võib jaotada lahendused kaheks erinevaks võimaluseks – lahendused turupõhiselt ja turuväliselt.
Turupõhised lahendused tipukoormuste katmiseks, mida on võimalik katta järgnevalt:
• läbi gaasi/vesiniku elektrijaama;
• kasvatades salvestusvõimsust – näiteks kaks suurt pumphüdroelektrijaama (Paldiskis Energiasalv
ja Ida-Virumaal Eesti Energia, aga ka mitmed akupargid on rajamisel);
• tarbimise juhtimise suurendamine;
• riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamine;
• pikemas perspektiivis (2035+) läbi tuumajaama baasvõimsuse kasvatamise, vähendab
tipuvõimsuse vajadust.
Tuumajaama puhul tekib tihti küsimusi, kas see on juhitav või mitte. Siiski on tegemist juhitava võimsusega,
kuna Fermi Energia poolt Eestis arendatava tuumaelektrijaama väikereaktorist tulenevat võimsust on
võimalik kiiresti tõsta – 1 MW/minutis. Näiteks on võimalik 15 minutiga saavutada 22,5 MW võimsus.
Kui ka pärast uute juhitavate võimsuste lisandumist varustuskindluse probleem püsib, tuleb järgmisel
kümnendil pärast strateegilist reservi rakendada turul osalevat reservvõimsuse mehhanismi vajaliku
puudujäägi tagamiseks. See tähendab seda, et vähempakkumise tulemusel makstakse turuosalistele tasu,
mis võimaldab kiiremini uutel juhitavatel võimsustel turule tulla.
Turuvälised lahendused tipukoormuse katmiseks läbi reservvõimsuse mehhanismi loomine – strateegiline
reserv, kus riik ostab puudujäävat võimsust juurde senikaua, kuni turupõhiselt vajaminev maht ei tule kokku.
Ressursiks võib olla näiteks põlevkivielektrijaamade valmisolekus hoidmine, salvestus, tarbimise juhtimine,
gaas, biomass. Vajadus tekib tänase teadmise kohaselt alates 2027. aastast ning seda tuleb hoida senikaua,
kuni turupõhiselt tekib juurde piisavas mahust juhitavat võimsust varustuskindluse normi tagamiseks.
Turuväline lahendus tähendab reservvõimsuse mehhanismi näitel seda, et see ei osale igapäevasel
elektriturul ning sellel puudub mõju päevasiseselt kaubeldavale elektrihinnale. Elektriturul toimub
kauplemine Eesti piirkonnas kas Nord Pool Spoti elektribörsi kaudu või tootja ja tarbija omavaheliste
lepingute alusel.102 Reservvõimsuse mehhanismis oleva võimsusega ei kaubelda Nord Pool Spotis ning see
ei paku tootja ja tarbija vahelisi lepinguid. Mehhanism käivitatakse ainult viimases hädas, kui Eestis on
elektrienergiat puudu.
Vähempakkumise korraldamine reservvõimsuse mehhanismi loomiseks sõltub riigiabi loa saamisest.
Vähempakkumine toimub orienteeruvalt 2025. aastal. Eleringi VKA 2022 näitab reservvõimsuse mehhanismi
vajadust 2027. aastal.
Tulenevalt Euroopa Liidu määrusest (EL) 2019/943 artikkel 25 põhimõtetele ja elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirja § 141 -le ei tohi Eestis piirangutunde olla rohkem kui üheksa ning keskmine andmata jäänud
energiakogus ei tohi ületada 4,5 GWh. Varustuskindluse normi hinnatakse üleeuroopalise elektrisüsteemi
võimekuse analüüsis (ERAA) ja samuti süsteemihalduri poolt, kus vaadatakse, kas see on järgneva kümne
aasta jooksul täidetud. Elering ASi „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ toob esile vajaduse rakendada
reservvõimsuse mehhanismi, et tagada varustuskindluse normi täitmine ka pärast aastat 2027. Kaugemale
tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam
102 Kliimaministeerium. Elektriturg.
34
olla elektriturul konkurentsivõimelised ja 2027. aastal võib piirangutunde olla näiteks 9,7. See aga ületab
varustuskindluse lubatud normi, mis on 9 tundi.
Tuumaenergia kasutusele võtmise analüüs ja ettevalmistus on käimas (tuumajaama rajamise potentsiaali
ja ohtude analüüs sh jäätmete hoidla rajamine), lõplik investeeringuotsus tehakse 2024103 ja seejärel
vajadusel tuumaseaduse loomine.
3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine
Põhitegevused: võrgu 10aastased arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades
paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine
hajatootmisega, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste optimeerimine,
kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek,
merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4,.
Elektrivõrgu toimekindluse parandamine:
• vastupanuvõime kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks sh küberturvalisuse tagamine
elektrisüsteemis (võrgud ja juhtimiskeskus), taristu füüsiline turve, toimepidevuse plaanide
täiendamine hübriidohtude ennetuseks ja tõrje kirjeldamisel (vt täpsemalt ptk 6.5);
• võrguteenuste kvaliteedi tõstmine läbi katkestusaja vähenemise, võrguteenuste kvaliteedinõuete
uuendamine;
• võrgu ilmastikukindlamaks ehitamine;
Eesti suurimale jaotusvõrguettevõtjale, Elektrilevile on kavandatud investeeringute
finantseerimisvõimekuse parandamiseks sihtotstarbeliste toetusmeetmete raames. Näiteks Eesti taaste- ja
vastupidavuskavas104 on elektrivõrgu tugevdamise programmile mh. kliimamuutustega (nt tormid)
kohanemiseks eraldatud 30 miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600km elektrivõrku üle Eesti ning ka
Eesti valitsus on otsustanud eraldada (pärast 2022.a lõpus Saaremaad ja Hiiumaad tabanud tugevat
lumesadu) saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 miljonit eurot. Viimati mainitud rahastuse
abil on Elektrilevi töödega juba alustanud ja 2024. aastal on kavas neis maakondades investeerida üle 10 miljoni euro.
Kokkuvõttes on riigi pikaajaline strateegiline eesmärk viia rikkeline SAIDI (keskmine katkestuste aeg aastas
kliendi kohta) aastaks 2030 tasemele 90 minutit. Selle eesmärgi täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest
rohkem investeeringuid ja kindlasti on riigi strateegiline eesmärk nendeks investeeringuteks vajalikud
vahendid leida. Eesti elektrivõrgu varustuskindlus on looduslikele teguritele tundlik ning saared on oma
geograafilise eraldatuse tõttu eriti haavatavad, seega on aastatel 2023-2025 Elektrilevil kavas suursaartel
teostada investeeringuid kogumahus ligi 35 miljonit eurot, millega on plaanis asendada umbes 450
kilomeetri ulatuses paljasjuhtmelisi õhuliine vastavalt kas kaetud juhtmega õhuliini või maakaabliga. Kuna
enim rikkeid põhjustavad raskete ilmastikuolude korral just liinidele kukkuvad puud ja oksad siis on
Elektrilevi 2023. aastal suursaartest alates käivitanud ja üle Eesti laieneva suuremahulise liinikoridoride
laiendamise projekti (st. liinikoridori puhastamise puudest, võsast, okstest). Laiendamine puudutab kesk- ja
kõrgepinge paljasjuhtmelisi õhuliine, mille haavatavus raskete ilmastikuolude korral on kõige suurem.
Samuti on just selliste liinide toitel olevate klientide hulk suurim. Liinikoridori laiendust tehakse kogu
kaitsevööndi ulatuses – see tähendab, et keskpingevõrgu puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi
poole liini telge kümme meetrit, kõrgepingevõrgu puhul 25 meetrit. Kokku laiendatakse liinikoridore
lähiaastatel 400km liinide ulatuses. Kokku on Elektrilevil kesk- ja kõrgepingevõrku 28 000 kilomeetrit, millest
keskpingevõrgus 47% on tänaseks päevaks juba ilmastikukindel (madalpingevõrgust on juba 95%
ilmastikukindel) ning osa võrgust ka ei vaja ilmastikukindlaks muutmist (nt kui see ei asu metsas) . Samuti
103 Tuumaenergia töörühma uuringud https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm 104 https://valitsus.ee/media/4051/download
35
toimub lisaks laiendamisele ka tavapärane plaaniline liinikoridoride hooldus seal, kus laiendamine ei ole
otseselt vajalik. Plaaniliste töödega hooldatakse suursaartel ainuüksi 2023.a. jooksul kokku 375 kilomeetri
ulatuses kesk- ja kõrgepingeliine.
Eesti elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering teostab Lääne-Eestis ja saartel taastuvenergiast elektri tootjate
suuremas mahus võrku ühendamise võimaluste tagamiseks Euroopa rahastatud RRF (Recovery and
Resilence Fund ehk Taaste- ja Vastupidavusrahastu) meetmete kaasabil mitmeid projekte. Nende projektide
kõrvalmõjuna kaasneb ka kliimakindluse paranemine tormituulele avatud paikades (nagu näiteks Väikese
väina õhuliinide kaablisse viimine). Mandril paiknev elektrivõrk vajab suhteliselt vähe lisainvesteeringuid
selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks (tänane võrk on valmis ca 3000MW
tootmise vastuvõtmise jaoks ehk 100% taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks oleks vajalik võrku ca
2500MW vastuvõtuvõimekust lisaks). Juhul kui Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi
paigaldada, võib olla vajalik põhivõrku Lääne-Eestis ja saarte pool tugevdada ning samuti juhul lisandub
meretuuleparke. Täpsemalt juhul kui selgub, et pikemas perspektiivis on mõistlik tuuleparke ehitada
Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt ühendada tuuleparke mandril asuvasse võrku ning
Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade puhul nende ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa
ehitatavat Eesti-Läti ühendust. Mis puutub eelmainitud piiriülestesse projektidesse, siis piiriülene taristu ei
ole osa ülekandevõrguhalduri arenduskohustusest ja nende liinide rajamine sõltub selgelt sellest, kas on
näha suurt positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ja regionaalset kasu ja nende rajamisele eelneb laiem
diskussioon. Eelnev sõltub ühtlasi suuresti sellest, millise energiaportfelli abil Eesti oma tarbimise
sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga katab ning kuivõrd on taastuvenergia arendajad huvitatud ka puhtalt
vabaturutingimustes oma kavandatud projekte teostama.
• võrgutaristu laiendamine (Kesk-Euroopa sünkroonalaga ühendamine);
Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõunasuunalise 330 kV võrgu ja olemasolevate Eesti-
Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel, et parandada
läbilaskevõimet Eesti ja Läti vahel ning tõsta nii Eesti kui ka Läti varustuskindlust. Teine oluline eeldus on
minimaalse vajaliku inertsi ja lühisvõimuse taseme tagamine, et säilitada elektrisüsteemi sageduse-, pinge-
ja nurgastabiilsus nii normaal- kui ka süsteemi häiritud olukorras. Selleks on vaja Eesti elektrisüsteemi
paigaldada kolm sünkroonkompensaatorit. Kirde-Eesti tootmisvõimsuste järkjärguline vähenemine ja
Venemaa-suunaliste liinide tööst välja viimine tingib olukorra, kus teatud perioodidel tuleb süsteemil
hakkama saada suurenenud reaktiivenergiavoogudega. Sellest tulenevalt lisatakse pingejuhtimise
seisukohalt strateegilistesse võrgusõlmedesse (Viru, Balti, Paide ja Mustvee 330 kV alajaamad)
reaktiivenergia kompenseerimisseadmed. Kaks seadet on valmis, kolmas valmib 2024.a. teises pooles.
Sarnased seadmed paigaldavad oma süsteemi ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid.
• täiendavate välisühenduste (ESTLINK-3, ESTLAT-4) rajamine;
Eesmärgini, et 2030. aastal toodetakse Eestis taastuvatest energiaallikatest samas mahus elektrit kui on
sisemaine elektritarbimine jõudmiseks on sisuliselt kaks teekonda: arendada tuuleenergeetikat maismaal
või panustada meretuuleenergeetika arendamisele. Maismaatuuleenergeetika on olnud kiiremini arenev ja
odavam stsenaarium, mida on mõistlik kasutusele võtta nii kiiresti kui võimalik (2030 a.), et saavutada
ühiskonnale parim elektri hind. Avamere tuulenergeetika loob aga võimaluse suurte mahtude tootmiseks,
mis võimaldab Eestil olla atraktiivne sihtriik ka suure energiatarbimisega välisinvesteeringutele. Astume
täna samme, et Eestis oleks soodne keskkond mõlema tuuleenergia alternatiivi arenemiseks.
Merevõrgu arenguga seoses kaalutakse ühe alternatiivina Eesti – Soome kolmanda ühenduse (Estlink3)
loomist ka läbi Aulepa/Nõva. Selline lähenemine moodustaks ringühenduse Saaremaa, Hiiumaa ja Mandri-
Eestiga. Selline lahendus ühendab omavahel kokku tuulealad Hiiumaa ja Saaremaa ümbruses, EstLink3 ja
Eesti-Läti neljanda ühenduse. Väljakutseks selle lahenduse puhul on aga investeeringute kõrgem maksumus
ja suurem ajakulu, mis on seotud erinevate planeeringute vajadusega. Kuigi esialgne maksumus on oluliselt
36
suurem, võib pikas perspektiivis osutuda selline lahendus optimaalseks. Erinevaid alternatiive ja ühendusi
uuritakse edasi ja paremate lahenduste selgumisel need rakendatakse. 2024. aasta alguses saab valmis
merevõrgu arengukava, mis näitab pikemas perspektiivis Läänemere taastuvenergia potentsiaali ja
võimalikke tootmismahtusid ning täiendavate ühenduste rajamise vajadusi ehk mis võiks anda esialgse
vaate nende kohta. Selle alusel saab edasi planeerida ja analüüsida Eesti taastuvenergia toomisportfelli ja
vastavalt kas sisemaised või mereparkide lahendusi. Arengukava koostamise hetkeks ei ole koostatud
sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut EE-LV neljandale ühendusele koos meretuuleparkide ühendustega,
kuna eelmainitud projektides on jätkuvalt piisavalt palju määramatust.
EstLink3 puhul on praegu eelduslik valmimisaasta 2035 (viimase info järgi Eleringilt) ja kavandatav võimsus
700MW. Praegu käib uuring, millega analüüsitakse sobivaimat kaabli ja konverterjaama asukohta ning 330-
kilovoldise võrgu sidumist konverterjaamaga. Investeeringuotsust ei ole praegu selle projekti kohta tehtud.
Planeeritud otsuse periood võiks olla 2027, kui planeeringumenetlused on lõpetatud. Mõni aasta tagasi
esitati ENTSO-E platvormile kuluarvutused ligikaudu 630-720 miljoni euro ringis (s.o kulud Eestile ja
Soomele kahepeale kokku), kuid tänaseks päevaks on selgelt need hinnad ja riskid, mis hindu kergitavad,
märgatavalt tõusnud. Küll aga näiteks juhul kui Estlink 3 rajataks olemasoleva Keila alajaama laiendamise
käigus või rajataks Keilasse uus alajaam koos konverterjaamaga, siis planeerimisseadus võimaldab Keilas
kas olemasolevat detailplaneeringut kasutada või tehakse uus detailplaneering Harku vallas. Ehk need
planeeringutegevused kestavad mõni aasta ning tehtaks samaaegselt projektide ettevalmistustöödega, nii
et on võimalik projekti kulgu kohati ka kiirendada. Projekt on esitatud ka Euroopa 10 aastasesse võrgu
arengukavasse TYNDP 2022105. Siin on siiski veidi vananenud andmed veel, kus projekti valmimisaeg on
2040. TYNDP alusel on projekti eeldatav maksumus 629,7 MEUR, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel
selge, siis võib maksumus suures osas muutuda. Projekt on esitatud sel aastal PCI listi. PCI kinnitatud list
avaldatakse järgmise aasta esimeses pooles. Kui projekt on PCI listis on võimalik sellele taotleda Euroopa
kaasrahastust CEF fondist.
Eesti-Läti IV ühenduse puhul on eelduslik võimsus 700-1000 MW. Samas ei ole ülekandeliini trassikoridor,
maksumus ja täpne tehniline lahendus tänase seisuga veel paigas, kuna see sõltub riigi eriplaneeringust,
selle raames tehtavast keskkonnamõjude hindamisest ning projekteerimisest. Lõplik otsus kas ning kuhu
see liin rajatakse, toimub peale eriplaneeringu teostamist, eeldatavasti 2027-2028, kui on selgunud võimalik
trass, tehnilised lahendused, maksumus ja sotsiaalmajanduslik tasuvus. Ehk ajaliselt keskkonnamõjude
hindamise programm on kavas koostada aastal 2024, programmi elluviimine on kavas teha aastatel 2025-
2027. Projekteerimine on eeldatavasti plaanis aastatel 2025-2026. Kogu projekti valmimistähtaeg on aasta
2035 (viimane info Eleringilt). Kui arvutuste põhjal on projekti puhul näha suurt sotsiaalmajanduslikku mõju
ja regionaalset kasu, on võimalik põhivõrguettevõtjal vastava projektiga edasi minna. Projekt on esitatud ka
Euroopa 10 aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 2022106. Siin on siiski veidi vananenud andmed, kus
projekti valmimisaeg on 2030 (tegelikult nähakse praeguse seisuga 2035). TYNDP alusel on projekti
eeldatav maksumus 860 MEUR, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel selge, siis võib maksumus suures
osas muutuda. Projekt on ka esitatud sel aastal PCI listi. PCI kinnitatud list avaldatakse järgmise aasta
esimeses pooles. Kui projekt on PCI listis on võimalik sellele taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist.
Eesti-Saksamaa vahelise merekaabli puhul on pärast 2023.a. kevadel allkirjastatud ühiste kavatsuste
kokkulepet kavas uurida kahe riigi vahelise kuni 2000 MW võimsusega elektriühenduse ehitamise tehnilisi
võimalusi ja tasuvust. Saksamaa, Eesti ja Läti põhivõrguoperaatorid plaanivad esitada projekti 10-aastase
võrgu arenguskava ajakohastamise raames Euroopa põhivõrguoperaatorite ühendusele ENTSO-Ele (TYNDP
järgmise aasta plaani). Kui mõjuanalüüsid näitavad projekti maksumust, tehnilist teostatavust ja tasuvust,
on võimalik välja selgitada projekti rahastamise mudel ja välise rahastuse kaasamise allikad.
105 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1094 106 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1088
37
• toetusmeetmete elluviimine elektrivõrkude täiendavaks arendamiseks (jaotus- ja põhivõrk). PCI
projektide elluviimine;
Eleringi kinnitatud investeeringud ülekandevõrku aastatel 2023-2025 tagavad prognoositud
tarbimisnõudluse ja piisavad tootmissuunalised ülekandevõimsused olemasolevate võrgulepingute mahus.
Saavutamaks sajaprotsendilist taastuvenergia osakaalu on vajalikud täiendavad investeeringud. Täna
tehakse tõepoolest elektripaigaldiste võrku ühendamiseks vajalikud võrgutugevdused liitumisprotsessi
käigus, kuid kui 2030. aastaks on vaja luua võrguvõimekus täiendavate liitumiste lisandumiseks ja vajaliku
tootmisportfelli ühendamiseks, võib osutuda vajalikuks arvestada need arenduskohustuste hulka ehk
toimuks võrgu ettevalmistamine nagu praegu tehakse olemasolevate võrguklientide perspektiivsete
vajadusete katmiseks. See tähendaks osade investeeringute ettetegemist enne kui tootja alustab
liitumisprotsessi, sest vastasel juhul ei jõua võrgutugevdamisega seotud planeeringute ja ehitusega seotud
tegevused tähtaegselt valmis. Üheks võimaluseks on niisiis tagada perspektiivse tootmissuunalise liitumise
võrgutugevdused võrgu arenduskohustuse raames ning liitumisprotsessi kiirendamiseks kasutada näiteks
fikseeritud megavatipõhiseid liitumistasusid. Arutelu nii ülekande- kui jaotusvõrgus fikseeritud hinna ja/või
tingimustega liitumistingimuste kehtestamise kohta kõigi asjassepuutuvate turuosalistega ning võimaliku
arenduskohustuse seadmiseks käib.
Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi tulemustele ja auditi tagasisidele107 tuginedes on alustatud
järgmiste seadusandluse muudatuste jm. sammudega. Näiteks on planeeringute kiirendamiseks muudetud
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi, mis võimaldavad tuulepargi
planeerimisprotsessi lühendada 3-5 aastalt ca 1,5 aastale. Arutluse all on võimaluse loomine
liitumispakkumisest taganemiseks ja võrguressursi broneerimiseks makstud deposiidi tagastamiseks juhul,
kui võrguga liitumise esialgne hinnaindikatsioon ning tegelik liitumispakkumise hind erinevad
märkimisväärselt.
Ühishuviprojektid (PCI – Projects of Common Interest) on Euroopa avalikku huvisse kuuluvad projektid, millel
on ülepiiriline mõju ning mis aitavad kaasa Euroopa ühtse energiasüsteemi arengule, parandavad konkurentsi
energiaturgudel ja tõstavad Euroopa energiajulgeolekut.
Ühishuviprojektide loamenetlusi ja planeerimist viiakse läbi vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013,
konsulteerides ja kaasates kõiki asjasse puutuvaid huvigruppe. Ühishuviprojektide nimekirja on võimalik
projektidel kandideerida igal aastal kindlate kategooriate all. Ühishuviprojektide nimekirja kinnitatud projektidel
on õigus hiljem taotleda rahastust ka Euroopa fondist Connecting Europe Facility (CEF).
2023.a. kehtivasse viiendasse ühishuviprojektide nimekirja kuuluvad Eestiga seotud projektidest
pumphüdroakumulatsioonijaama rajamine, Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad
investeeringud. Nagu eespool mainitud, on Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas ühendus esitatud
ühishuviprojektide ninekirja kinnitamiseks.
• paindlikkusteenuste (mõiste kirjeldatud ELTS) kasutuselevõtt võrgu arengukavades
võrguinvesteeringute vähendamiseks ja võrgupiirangute juhtimiseks ja paindlikku liitumise
pakkumiseks;
Ülekandevõrguhalduri poolt pakutav paindlik liitumine annab klientidele võimaluse mitte investeerida
Eleringi võrgu läbilaskevõime suurendamisse ning võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu, mille
tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. Kliendil on võimalik valida, kas maksta kinni
ülekoormuva võrguelemendi läbilaskevõime suurendamine või leppida ülekoormuse tekkimise olukordades
kokku oma tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine.
107 Taastuvenergia arendamise kiirendamine | Eesti Vabariigi Valitsus
38
• võrgu arenduskohustuse laiendamine ja fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüs;
Hajatootmise suuremahuline elektrivõrku liitumine piirkondades, kus ajalooliselt on väiksema võimsusega
võrk, kuid samas sageli paremad tuuletingimused (nagu saared ja Lääne-Eesti), on tekitanud olukorra, kus
liitumise hind, mis on seni olnud kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja elektrivõrku liitmisega
kaasnevast investeeringuvajadusest, on sageli äärmiselt kõrge ja ka prognoosimatu. Ühe lahendusena on
analüüsimisel fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine, mis muudaks liitumise hinna prognoosimise
arendajatele lihtsamaks ja seega projektid paremini planeeritavaks ning võimaldaks teatud määral ka
võrguettevõtjal arenduskohustuse raames võrku ette planeerida ja arendada.
3.5 Elektri turukorralduse arendamine
Põhitegevused: Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, liitumine
Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso).
Jaeturgude ühtlustamine: Eesti on osa ühtsest Euroopa Liidu elektriturust. Tarbijatel on võimalus soetada
elektrit elektriturul börsihinnaga või fikseeritud hinnaga. Lisaks on suurtarbijatel võimalik elektritootjatega
kahepoolseid lepingud (PPA-d), millega ühelt poolt garanteeritakse tootja tulud ja teiselt poolt tarbijale
fikseeritud elektrihind. Kuna PPA-sid on mõistlik sõlmida hinnapiirkonna siseselt, siis seab Eesti turu väiksus
PPA-desõlmimisele piirid. Elektriturgude täiendav regiooniülene (Baltikum ja Soome) integreerimine
võimaldab suurendada konkurentsi ja turgude likviidsust.
Vajalik analüüsida turgude regulatsiooni käsitlevaid erisusi ja tulemuste põhjal muuta regulatsiooni:
• Analüüsi läbiviimine ja õigusaktide muudatused Balti riikide ja Soome õigusruumi suuremaks
ühtlustamiseks.
• Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise. Eesmärk on
ühtlustada Balti riikide ja Soome elektri- ja gaasituru reegleid ja nõudeid, eesmärgiga võimaldada
turuosalistel lihtsamat tegutsemist riikide üleselt ning suurendada konkurentsi turul. Regionaalse
elektrituru analüüs 2024 aasta lõpuks, eeldatavalt ühtlustatud regulatsioon 2025-2026.
Liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega: Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa
sünkroonalaga 2025 alguses toob kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide
tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise
sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel. Euroopa süsteemi osana peavad
Balti riigid olema vajadusel valmis oma elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks. Seejuures peavad Balti
riigid liituma üle-euroopalise automaatse sageduse taastamise (aFRR) reservi platvormiga (PICASSO) ja
manuaalsete sageduse taastamise (mFRR) reservide platvormiga (MARI). Päev-ette reservide
võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret
sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt aktiveeritavat sageduse taastamise
reserve (aFRR ja mFRR).
3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused
Põhitegevused: menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, taastuvelektri
vähempakkumised kuni 2025, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele,
taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine
Kütusevabade energiaallikate osakaal elektrienergia tootmisel moodustab aastal 2030 vähemalt 70% (REKK
2030 ajakohastatud versiooni kavand).
39
Hetkel on arendajate poolt hinnatud maismaatuuleparkide potentsiaal 7 GW, millest kõrge
realiseerumispotentsiaaliga nende sõnul on 3800 GW. Oluline on märkida, et kõrge realiseerumispotentsiaali
tagamiseks tuleb sellegi poolest vähendada taastuvenergia arendamisega kaasnevaid kitsaskohti ning
võimalusel need kõrvaldada.
Peamiseks kitsaskohtadeks kütusevabade energiaallikate, siinkohal peamiselt tuuleenergia, edendamisel:
• planeerimis- ja loamenetluste aeganõudev protsess tulenevalt nt ehitus- ja looduskaitselistest
piirangutest, hoiakutest taastuvenergia suhtes või kohalike omavalitsusüksuste võimekusest
taastuvenergia planeeringute menetlemiseks;
• liitumispakkumise hind on kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja liitmisega elektrivõrku
kaasnevast investeeringuvajadusest, mistõttu liitumise hind ei ole kulutõhus.
Tegevused kütusevabade energiaallikate edendamiseks:
• taastuvelektri projektide menetluse pidev hindamine taastuvelekter 100% eesmärgi täitmiseks ning
järelhindamine aastal 2027 - analüüs, kus maal projektid on ja kui palju on eesmärgist veel puudu.
Hetkel on maismaatuuleparkide potentsiaal hinnatud 7 GW ning 2023. aasta seisuga puuduolev
taastuvenergia võimsus 2-3 GW;
• riiklik eelisarendamine ja menetlusprotsesside kiirendamine (RePowerEU kava), sh
o menetlusprotsesside kiirendamine - kiirendada REPowerEU raames taastuvenergia juurde
tulekut läbi KMH protsesside kiirendamise ja osadel juhtudel ära jätmise, loamenetluste
kiirendamise ning taastuvenergia projektidele ülekaaluka avaliku huvi rakendamise (so
leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamise), ehitisregistri arendus menetluste
kiirendamiseks;
o asukohtade kavandamine – Keskkonnaagentuur kaardistab aastaks 2024 riigimaadel
1000MW tuuleenergia tootmiseks sobivad täiendavad alad (Eesti taaste- ja
vastupidavuskava), aastaks 2026 tuleb määrata alad, kus on võimalik loamenetlus teha
aastaga (taastuvenergia direktiivi muudatus), määramisel on üle riigi tuuleenergia
eelisarendusalad vastavalt REKK 2030 eesmärkidele (so 1-2 GW maismaal).
Päikeseenergias keskendume hoonete potentsiaali kasutamisele;
o veebipõhise kontaktpunkti loomine meretuuleparkidele, meretuuleparkide ühendloa
kontseptsioon (varasema hoonestusloa, vee erikasutusõigust andva loa ja ehitusloa
integreerimine ühte meretuulepargi hoonestusloa menetlusse) ja meretuulepargi ühendloa
menetlus ehitisregistris;
o veebipõhise kontaktpunkti loomine maismaaprojektidele suurendamaks koostööd kohalike
omavalitsuste ja Keskkonnaameti vahel.
• Piiriülene koostöö ja ühisprojektide loomine, sh meretuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamine
piiriülese projektiga (ELWIND108);
• katustele rajatavatele päikesepaneelidele toetusraamistiku loomine, sh kombineerituna
energiasalvestusseadmete, soojuspumpade ja katuse renoveerimisega, tagamaks hoonete kõrge
energiatõhususe klass109 ;
• suuremahuline vähempakkumine või nende seeria suuremas mahus (kuni 6 TWh) tehnoloogia
neutraalne vähempakkumine, et hõlmata lisaks päikesele ja maismaatuulele ka meretuult, sh
taastuvelektri spetsiifiliste vähemapakkumiste analüüs ja riigiabi loa muutmine 2024;
• avaliku sektori üleminek järkjärgult taastuvenergiale (ühisostuvõimaluste tutvustamine ja PPA turu
parandamine);
108 https://elwindoffshore.eu/et/ 109 EL päikeseenergia strateegia resource.html (europa.eu)
40
• prognoositava ja soodsama võrguga liitumise kulu ja lühema ajaperspektiivi pakkumine, sh
fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine (vt lähemalt ptk 3.4);
• riikidevahelise koostöö jätkamine meretuuleenergia ja sellega kaasneva elektrivõrgutaristu
arendamiseks Läänemerel.
3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine
Põhitegevused: elektri müügilepingute sõlmimine, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid,
päritolutunnistused, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms.
Taastuvenergia tootmise ja kasutamisega seotud riskid võivad olla mitmetahulised ning sõltuvad
konkreetsest taastuvenergia allikast, tootmise tehnoloogiast, asukohast ja muudest teguritest. Peamised
riskid, mida antud peatüki all silmas on peetud on finantsriskid, mida saab maandada läbi nimetatud
põhitegevuste.
Teatavat hinnagarantiid on pakkunud erinevad toetusmeetmed ning korraldatud taastuvelektri
vähempakkumised. Samuti on taastuvelektri tootjatele täiendavaks tuluallikaks olnud päritolutunnistused,
mida tarbija saab soetada, et tõendada tarbitava elektri taastuvat päritolu. Näiteks 2022. aastal toodetud
taastuvast elektrienergiast (2622 GWh) väljastati päritolutunnistusi 2380 gigavatt-tunnile110. Probleemiks on
aga minevikus olnud väikeste tootjate päritolutunnistuste agregeerimine, et neid atraktiivseks teha
suurematele tarbijatele, kuid aina enam leidub turupõhiselt vahendajaid, kes soodustavad ka väiketootjate
päritolutunnistuste jõudmist tarbijateni.
Eeldatavad lahendamist vajavad probleemid: Konkurentsiameti hinnangul ei ole seni taastuvelektri
müügilepingud (Power Purchase Agreement, edaspidi ka PPA) osutunud populaarseks, kuna:
1) regulatsioon ja õiguslik raamistik võivad piirkonniti oluliselt erineda, mõjutades pikaajaliste taastuvelektri
ostulepingute teostatavust ja rakendamist;
2) tootjad ja turuosalised seisavad silmitsi krediidivõimelisuse, maksehäirete ja energiatarbimise
muutustega seotud riskidega, mis võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute rahalist
elujõulisust;
3) taastuvenergia tehnoloogiate töökindlus ja jõudlus võivad mõjutada tegelikku elektritootmist ja sellest
tulenevalt ka pikaajalistest taastuvelektri müügilepingutest saadavat tulu;
4) elektrihindade kõikumised, valitsuse stiimulite või toetuste muutused ja energianõudluse muutused
võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute kasumlikkust.
Pikemas visioonis võimaldavad piiriüleseid PPA-sid sõlmida EE, LV, LT ühine hinnapiirkond ja füüsilised
ühendused. Turuosaliste hinnangul pole turg veel energiakriisist taastunud ja oodatakse eeskuju riigilt,
millest tulenevalt on vajalik korrata RKAS poolt läbi viidud üleriigilist roheelektri PPA-d. Sellised lepingud
saavad toimida riskimaanduselemendina iga turuosalise vaatest. .
Vajalikud tegevused:
• avaliku sektori jaoks välja töötatud hanke tingimused taastuvelektri ühisostuks, RKASi rohehanke
raamistik111;
• konkurentsiameti poolne analüüsimine taastuvenergia müügilepingute kasutuselevõtuga seotud
takistuste eemaldamiseks (esimene analüüs aastal 2024), sh taastuvenergia ja elektrituru
direktiividest tulenevalt turubarjääride sh regulatiivsete ja haldustõkete analüüsimine/hindamine
110 https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused#tab3 111 Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee)
41
PPA-de sõlmimisel ning sellest lähtuvalt vajadusel teha seadusemuudatused ja hinnata riigipoolse
riskimaandusinstrumendi vajalikkust;
• riigi osalusega PPA-de sõlmimise analüüsimine, vähese tarbimisega turuosaliste elektritarbimise
agregreerimine PPA-de sõlmimiseks ja finantsmehhanismide rakendamine PPA riskide
vähendamiseks;
• tööstuse sõlmitavate PPAde soodustamine olemasoleva ja lisanduva taastuvelektri
tootmisvõimsuse vastu;
• elurikkuse koosluste ja taastuvelektri tootmise kombineeritud lahenduste kasutuselevõtt ja
toetamine (EL Elurikkuse strateegia kohaselt 10% põllumaa pindalast elurikaste kooslustega
katmiseks).
3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine
Põhitegevused: kogukonnaenergeetika platvormil erinevate osapoolte tegevuste täpsustamine.
Vastavalt Euroopa Komisjoni päikesestrateegiale tuleb püüelda 2025. aastaks vähemalt ühe taastuvenergia
kogukonna asutamise poole igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku112. Kogukonnaenergeetika
aitab kaasa taastuvenergia kasutusele võtule ja kohalikule energiavarustuse tagamisele.
Energiakogukondade käsitlemisega seotud põhimõtted pärinevad EL elektrienergia siseturu ühistest
normidest ning lähtuvad vähemalt direktiivis esitatud miinimumsätetest. Energiakogukond võib oma
liikmetele osutada energiateenuseid, kuid peamine eesmärk on anda keskkonnaalast, majanduslikku või
sotsiaalset kasu oma liikmete või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb. Kui energiakogukond annab
omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud
elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust ehk jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tegema
koostööd kogukonna projekti korral taastuvenergiakogukonnaga. Energiakogukonnale ei ole praegu
seaduses ette nähtud eelisõigusi ning selle liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija/aktiivse
võrguteenuse kasutaja õigused ning kohustused.
Taastuvenergiakogukondadele on moodustatud valitsuse otsusega töögrupp, mille ülesandeks on
tuvastada ja likvideerida regulatiivsed haldusalased takistused ning leida lahendused. Vajalikud tegevused,
mis tuleks turuosaliste ülesannetena kokku leppida:
Kogukonnaenergeetika platvormi ülesanded (TREA113 kogukonnaenergeetika ümarlaud):
o kogukonna määratlemine ja sihtrühma täpsustamine (LEADER täpsustaks?!), toetusmeedet KOV kindlasti ei tee, KOV-l kaasav eelarve võiks selliseks tegevuseks olla. Kogukondliku tegevust arendavate/toetavate toetusmeetmete loomine ja rakendamine peaks olema erinevate ministeeriumite ülesanne (kliimaministeerium, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, RaM, Siseministeerium);
o töötada välja energiakogukondade mudelid, mis oleksid õiguslikult, tehniliselt ja heal juhul ka majanduslikult teostatavad;
o pädevuse loomine, koolituste/töötubade korraldamine (nt MAK-id, ińnokeskusted, REScooP), oluline võrgustiku ja protsessi olemasolu ja tundmine, tehnilised konsultandid tekitada, TTÜ-s ja TÜ-s kogukonnajuhtide õppekavasse kogukonnaenergeetika lisada, kohalikud energianõukogud (12 pilootala maal valitud).
Ministeeriumite ülesanded:
o kogukonnaenergeetika seiramiseks vajaliku reeglistiku (sh võrgu vaatest) loomine ning tekkivate regulatiivsete takistuste eemaldamine;
112 resource.html (europa.eu) 113 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/
42
o juhendmaterjali loomine energiakogukondade käivitamiseks, seireks (seonduva andmestiku/registri loomine nt liitumise põhiselt vms);
o soodustada energia kogukonna enda tarbeks kasutamist, sh salvestus. Mitte toetada rahaliselt, aga soosida pilootprojekte jm toetavaid instrumente;
o kaaluda sarnase garantii võimaluse loomist nagu elamute rekonstrueerimise korral KredEx/EAS, et riske maandada. KOV-de suutlikkuse toetamine taastuvenergeetika planeerimisel ja elluviimisel, sh nt tööstusparkide varustamine uute taastuvenergia projektide energiast – piirkondlik nõustamine, LEADER toimiv, eraisiku tulumaksu vabastus/tagastus liikmemaksult liikmelisuse korral.
Kohalike omavalitsuste ülesanded: o energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks energia tootmise ja salvestusega tagades
stabiilsemad energiakulud ; o töötubade mentorprogrammi ("Häkaton") läbi viimine kohalike kogukondade kaasamiseks
energia tootmiseks (nt Leader koolitused), LEADER korraldab kohalike kogukondade mobiliseerimiseks häkatoni, korrata energiaühistute mentorprogrammi 2.0 kogukonna loomiseni (peaks ajaliselt olema pikem);
o kohalike energia- ja kliimakavade kaudu kogukonnaenergeetika käivitamine, KOV-d, kel KEKK saavad nt vastava piloodi õiguse. Valminud KEKK-de analüüs, KEKK-de juhendisse miinimumnõuded kogukonnaenergeetika kajastamiseks, et teema läbi mõeldaks. Barjääriks - KOV ei saa kogukonnaenergeetika rollist aru, hanked;
o nõustamisvõimaluste loomine, nt regionaalsete nõustamiskeskuste juurde, regionaalsete energiaagentuuride loomine ja/või regionaalsete nõustamiskeskuste teemaks energiakogukonnad – kasutada olemasolevaid võrgustikke (LEADER tegeleb, RURAL projekt);
o taastuvenergia arendustes kohalike kaasamisvõimaluste loomine; o KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise võimaluse loomine kohalikuks
energiatootmiseks ("päikesekatused") mikrolaenude (crowdfunding) kaudu, avalikel hoonetel kohustus PV paneelid paigaldada 2025-2027 ja seda laiendada kohalike kaasamisega (nt rekonstrueerimise tingimuseks);
o piloodi loomine (Pääsküla, Tondiraba näidetel pole hankijat linnas). KOV kaasamine juriidikas, meetmetes;
o energiakogukondade koostöö ja demoprojektid (PV, soojuspumbad) omavalitsustega; o projektide hindamisel võiks olla eelistatud kohalikku kasu tekitavad lahendused,
kaalutud otsustes kohalike lahenduste eelistamine ja soodustamine, osakud, KOV- le võimalus luua seada tingimused kohalike ja kohalike olude parandamise eelistamiseks (LEADER kogemus korruptsiooni vältimiseks), kohalikust kasust (eriti sotsiaalsest, mida on raske hinnata) saaks samamoodi aru ka hangete järelevalve asutused (nt RaM).
Võrguettevõtjate ülesanded: o elektrileviga hoonepõhise ja hoone lähedase hajatootmise ja kohaliku energiajulgeoleku
kõrval energiasäästu ja -kulude, võrguga seotud ühistegevuste kavandamine (faaside ühtlane koormamine, salvestamine võrgu pudelikaelte leevendamiseks, tarbimise nihutamine, elektriautode laadimise vajadust arvestav elektrivõrk);
o energiaühistute koostöö võrguettevõtetega, taastuvelektri tootmiseks ühisliitumised nt kinnisvaraarendustes ja kortermajades;
o vabanevate liitumisvõimsuste kaardistamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine, töös rakendus liitumisprotsessi kiirendamiseks, salvetusseadmete liitumistingimuste ühtlustamine tootmisseadmetega;
o koormusi järgiva võrgutasu hinnakujunduse loomine tarbimise juhtimiseks.
43
4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE
Gaasi roll Eesti energiamajanduses on aasta-aastalt järjepidevalt vähenenud. Peale Venemaa täiemahulise
agressiooni algust Ukraina vastu 2022. aastal on kogu Euroopas olnud kõrgendatud tähelepanu all
gaasivarustuse tagamine tarbijatele. Seda nii Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. Siinkohal tuleb
mainida, et gaasi varustuskindlust ei saa vaadata ainult Eesti põhiselt, vaid seda tuleb teha tervikuna ka
regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu kokku). Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et 2022. aasta mai
algusest alustas regioonis tööd täiendav tarnekanal Leedu-Poola gaasiühendus GIPL, mis liitis Baltikumi ja
Soome Kesk-Euroopa gaasisüsteemiga. Eesti on osa ühtsest Euroopa gaasiturust. LNG terminalid (Inkoo ja
Klaipeda) on peale Venemaa tarnete katkemist olnud kõige olulisem gaasi allikas Eestile. Samuti on suur
osa Eesti gaasivarust Inčukalnsi gaasihoidlas(Lätis).
Eestit ühendab Soomega Balticonnectori gaasitoru, mis on peale purunemist remondis ja eeldatavasti
taasalustab tööd 2024. a esimeses pooles.
Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome ja Lätiga, kelle
gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud. Kokkulepete eesmärgiks on sätestada raamistik, mille alusel
saavad lepingupooled gaasituru mittetoimise olukorras küsida teiselt poolelt abi gaasivarustuse tagamisel
ning seda teisele poolele osutada.
Pikas perspektiivis nähakse gaasitarbimise järkjärgulist vähenemist. Gaasitarbimise prognoos on välja
toodud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Eleringi gaasitarbimise prognoos aastani 2050114.
Prognoosid 2022 2025 2030 2035 2040 2050
Gaasitarbimine, TWh 3,8115 3,7 3,3 2,5 1,7 0,3
Gaasivõrgu rekonstrueerimist ja arendamist korraldab Elering Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-
2032116 alusel.
Tabel 4.2. Gaasivarustuse kavandatud tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise
poliitikainstrumendid ja tähtajad.
KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Turukorraldus
Soome-Balti hulgituru edasiarendus, ühtse tariifitsooni laiendus (Leedu ja Poola kaasamine)
Analüüs, regulatiivsed muudatused, süsteemihaldurite ja regulaatorite kokkulepped 2026
Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine
LNG ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine, LNG terminalide piisavuse tagamine regioonis, gaasivaru tagatud, taastuvgaasi võrku sisestamise võimekus
Regulatiivsed muudatused, toimepidevuse plaanide täiendamine, küberohtude analüüs, erainvesteeringud (Elering AS) Pidev
Taastuvgaaside soodustamine
2035=1 TWh taastuvgaasi toodangut, gaasivõrgu dekarboniseerimiseks on vaja toota 2 TWh biometaani, rohevesinik >1100 t/a (transpordikütustest 1% vesinik või e-kütused aastaks 2030)
Metaani heite vähendamise tegevuskava, toetused võrku sisestamiseks ja tanklatele, vesiniku teekaart ja tegevuskava, riigi toetusega pilootprojektid, 2027. aastast algava EL-i eelarveperioodiga seotud jätkutegevused, arenenumate turgude praktika ülevõtmine ja vajadusel standardite loomine, maksumäärad 2030
1142025-2050 joonis 3.6 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee) 115 2022. aasta andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__aastastatistika/KE0230/table/tableViewLayout2 116 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee)
44
4.1 Gaasi turukorralduse arendus
Põhitegevused: ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine
läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järk-järguline dekarboniseerimine.
Ühtne Soome-Balti hulgituru edasiarendus läbi Leedu ja pikemas perspektiivis ka Poola kaasamise ühtsesse
tariifitsooni. Eesmärk on lihtsustada gaasi tarnimist ja kasutamist ning luua gaasitarnijatele laiem turul
tegutsemise võimalus, mis seeläbi toob tarbijatele parema hinna ja varustuskindluse. Tegevuste raames
lisatakse ühtsesse tariifitsooni ka Leedu gaasiturg ning võimalusel ka Poola gaasiturg. Lisaks on arutlusel
Eesti-Läti bilansitsooni laiendamine ka Soome ja pikemas perspektiivis Leedu ja Poola suunal. See
võimaldaks ühtlustada regioonis ka jaeturge ning gaasimüüjatel pakkuda oma teenuseid palju laiemas turu
ulatuses ning tarbijatel valida palju rohkemate gaasimüüjate vahel.
Lisaks on analüüsimisel Baltikumi ja Soome gaasi jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise,
milleks on vajalik analüüsida turgude erisusi ja vajadusel muuta regulatsiooni. Analüüsile järgnevad
süsteemihaldurite kokkulepped ja õigusaktide muudatused.
4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine
Põhitegevused: kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus
regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse
katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega
toimetulek.
Tagada regioonis gaasi tarnekindluseks ja tarneallikate mitmekesisus sh läbi kodumaise taastuvgaaside
tootmise ja gaasivõrku sisestamise:
• regioonis LNG terminalide piisavuse ja Eestis ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine;
• tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks;
• infrastruktuuri arendamine;
• riikliku strateegilise gaasivaru tagamine;
• vastupanuvõimekuse kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks , sh infrastruktuuri füüsiline
turve, toimepidevuse plaanide täiendamine lähtudes võimalikest hübriidohtudest, küberturvalisuse
tagamine (sh küberohtude regulaarne analüüs ja turvariske maandavate meetmete rakendamine).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1032 tulenevalt on pandud liikmesriikidele, mille
territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada gaasivaru, mis vastab vähemalt 15 %-le
liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.117 Eesti valitsus seadis 2022. aastal
strateegilise gaasivaru mahu osas ambitsioonikama eesmärgi, kui oli EL määruses sätestatud nõue. Eesti
strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus riigi tegevusvaru
moodustamiseks118 , mille kohaselt tuleb varuna hoida 1 TWh gaasi. Eesti hoiab enda strateegilist gaasivaru
Lätis Incukalnsi maaaluses gaasihoidlas. Võrreldes 2023. aasta tarbimisega (3.42 TWh), kataks strateegiline
gaasivaru tarbimisest ligikaudu 30%.. Siiski arvestades gaasitarbimise pikaajalisi prognoose ja nõudluse
järgjärgulist vähenemist, tuleb tulevikus hinnata, millises mahus strateegilist gaasivaru on mõistlik hoida,
et tagada Eesti gaasitarbijate varustuskindlus.
117 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032 118 Riigi tegevusvaru moodustamine. RT III, 24.05.2022. 1https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003?leiaKehtiv
45
Gaasi varutuskindluse vaates on oluline piisavate tarneallikate olemasolu regioonis ja piisav gaasitaristu.
Regioon toetub eeskätt Klaipeda ja Inkoo LNG terminalile, aga loodud on võimekus tuua Pakrineemele
ujuvterminal, kuna vastav infrastruktuur koos vastuvõtuvõimekusega on loodud. Pakrineemel on võimalik
ujuvterminaliga võrku anda kuni 81,2 GWh/päevas Vastuvõtuvõimekuse kasv panustab otseselt gaasi
varustuskindluse tagamisse, juhul kui gaasivarustatusega peaks Eestis probleeme tekkima.
4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine
Põhitegevused: gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika,
regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine,
käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine.
Elering maksab kokku 37 mln eurot toetust võimaldamaks tarbida biometaani maagaasi hinnaga119. Eesti
taastekavaga on kavandatud toetus biometaani tootmisseadmetele ja/või gaasivõrku sisestamise
punktidele. Biometaani meetmed on kokkuvõtlikult kirjeldatud metaani heite vähendamise tegevuskavas.
Tegevused gaasivõrgu dekarboniseerimisel:
• gaasiinfrastruktuuri arendamine maagaasi asendamiseks taastuvgaasiga, selleks on vajalik rajada
aastaks 2035 kokku 1 TWh taastuvgaasi toodangut;
• biometaani tootmise ressursside täpsustamiseks valmib 2024 aastal analüüs, mille tulemusena
selgub, kui palju kariloomi, biojäätmeid, heina jm ressursse on vaja biometaani tootmise
potentsiaali realiseerimiseks;
• seejärel kavandatakse eri tüüpi biomassi (põllumajandus, olmejäätmed, reovee setted) jätkusuutlik
väärindamine ja sellele ühtne tegevus- ja toetusraamistik;
• biometaani ja biogaasi ulatuslikum kasutus energeetikas sh biogaasi ja biometaani rajatiste
toetusmeetmete väljatöötamine (torustikud, biogaasijaam);
• biometaani võrku liitumise lihtsustamine, ühtlase liitumispunktide võrgustiku loomine, Lätiga
biometaani kasutamise ja tarnimise nõuete ühtlustamine;
• biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine ja biometaani piiriülese
kaubanduse arendamine.
Vesiniku teekaardi alusel on 2030. aastaks plaanis toota >1100 t/a vesinikku ehk alumise kütteväärtuse
kohaselt (33,3 kWh/kg) 36,66 GWh120.
Vajalikud tegevused vesinikutootmise käivitamiseks:
vesinikutootmise käivitumine, sh seadusandluse korrastamine, vesiniku tootmine ja kasutamine: pilootide
analüüsi pealt võib alates 2027. aastast otsustada järgmised sammud:
• KIKi meetmed, Metrosert ja TTJA loovad nõudeid ja standardeid kui nende puudumine takistab turu
arengut;
• analüüsida vesiniku tootmise soodustamine taastuvenergia arenduste lähedal;
• analüüsida võimalust lisada gaasivõrku roheline vesinik;
• rohevesiniku tootmist edendava õigusruumi kujundamine (taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektri salvestamiseks, tööstuse vajaduste katmiseks ning transpordiks) sh tänaste puuduste ja
võimaluste kaardistamine;
• rohevesinikku edendavad maksumäärad.
119 https://www.elering.ee/biometaani-toetus 120 Vesiniku teekaart
46
5. KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
Riiklik soojustarbimine oli 2021. aastal 12,6 TWh ning see peaks 2030. aastaks langema 11,8 TWh-ni. Sellest
4,6 TWh 121on kaetud kaugküttega ning ülejäänud lokaalküttega. Tööstuse soojustarbimine oli 2021. aastal
oli 3,2 TWh ning peaks tõusma 2030. aastaks 3,6 TWh-ni. Nii kaugküttes, lokaalküttes kui ka tööstuses on
peamiseks kütuseks biomass. Lokaalküttes on see biomass küll peamiselt halgude ja pelletite kujul.
PROBLEEM, MIDA LAHENDAME:
Kuigi kaugküttesektoris on suures osas asendatud fossiilsed tootmisseadmed hakkepuitu kasutavatega
ning ka soojusvõrke on ulatuslikult renoveeritud, toodetakse ligi kolmandik kaugküttesoojusest siiani
fossiilkütustest ning soojuskaod mitmetes võrkudes on liiga kõrged. Keskmise kaugküttevõrgu aasta
keskmine soojuskadu oli 2021. aastal 19%. Samal aastal oli soojuskadu Jõhvi linnas 28% ning Tootsi vallas
53%. Kõiki maagaasi katlaid pole tehniliselt võimalik hakkepuidukateldega asendada ning ka madal
tarbimistihedus väiksemates kaugküttevõrkudes hoiab kaugküttehinna kõrgel ning raskendab taastuvatele
soojusallikatele üleminekut.
VÕIMALIKUD LAHENDUSED:
• Kaugküttevõrkude elektrifitseerimine;
• Soojussalvestite ehitamine;
• Erandjuhtudel biogaasi/biometaani kasutamine gaasikateldes;
• Madaltemperatuursete kaugküttepiirkondade arendamine;
• Kaugküttevõrguga liitumise toetamine väiksemates võrkudes, et suurendada tarbimistihedust.
• Kahekomponendilise hinna kasutuselevõtt;
• Heitsoojuse müügi lihtsustamine.
ENMAK 2035 on kavandanud kaugkütte ja -jahutusega seotud poliitikainstrumendid arvestades
kaugkütteseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse nõudeid, sh aastaks 2030 moodustab
taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 %. Eraldi kaugküttesektoris on
eesmärgiks jõuda samaks aastaks 80% suuruse taastuvenergia osakaaluni. Et selleni jõuda, tuleb
kehtestada igale kaugküttevõrgule kehtivad eriheite eesmärgid:
• 40 kg/MWh aastaks 2035
• 20 kg/MWh aastaks 2040 • 0 kg/MWh aastaks 2050
121 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931
47
Joonis 5.1 Eesti kaugküttevõrkude eriheide [kgCO2/kWh] 2020. aastal
Lokaalsed kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist
ja arendamist käesolev arengukava ei kata. Käesolevas arengukavas kaugkütte ja -jahutuse kavandatud
tegevuste poliitikainstrumentide koostamisel võeti aluseks soojus- ja jahutusmajanduse (sh kaugkütte ja -
jahutuse) stsenaariumid 122, mille modelleerimisel arvestati hoonete rekonstrueerimise vajadusega vastavalt
hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale123. Peamiselt tuleb energiasääst hoonete
renoveerimisest/soojustamisest. Väike osa võib tulla ka küttesüsteemide uuendamisest (mida KIK ja Kredex
juba toetavad).
Kaugküte moodustab ca 75% soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse
sektorites turumahuga u 5 TWh/a. Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna, millest 106 on
energiatõhusad kaugkütte piirkonnad124, kus toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest.
Täna toodetakse ca 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest (puiduhake 55-58% ja
tööstuse heitsoojus 15-17%), ülejäänud maagaasist (20%) ja muudest kütustest (põlevkivi, põlevkiviõli
jm)125. Kütuseid on võimalik kokku hoida vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes, renoveerides
hooneid ning minnes üle kütuste põletamiselt elektrienergia kasutamisele.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kaugkütte arengusoovitused on järgmised126:
1. kaugkütte eelisarendamine linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmine
kaugküttesüsteemidega
2. olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimine (täna on renoveeritud ca 66%
Eesti kaugküttetorustikest ehk renoveerimata on ligikaudu 500 km.)
3. tootmissüsteemide mitmekesistamine ja tõhustamine (heitsoojuse osakaal Eesti kaugküttes on 15-
17%, rakendatavad on andmekeskustes ja tööstuses tekkiv heitsoojus, tööstuslikud soojuspumbad)
4. hoonete energiatõhususe parandamine
5. regulatiivse keskkonna stabiilsus.
Kaugkütte infrastruktuuri arendamine on enamasti kohalike omavalitsuste pädevuses. Enamustes Eesti
asulates, kus eksisteerib kaugküte, on omavalitsused määratlenud üldplaneeringutes kaugküttepiirkonnad
ning koostatud on soojusmajanduse arengukavad. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse
kaugküttesüsteemide energiatõhususe tõstmist ning taastuvenergiale üleminekut127.
Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest
karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel.
122 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931 123 https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/2b223bb1-8b08-4689-b61a-22788d096d12 124 https://epha.ee/tohusad-kaugkuttesusteemid/ 125 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 126 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 127 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine
48
Joonis 5.2 Soojustarbimise vähenemine hoonete renoveerimisel, GWh.
Aastaks 2050 hoonete rekonstrueerimise vajalik maht on 44 mln m2, rekonstrueerimisel hoonete
küttevajadus väheneb vähemalt kaks korda.
Peamiseks fookuseks järgnevatel aastatel on soojusmajanduses, sh kaugküttes fossiilkütuste osakaalu
vähendamine. Kui uusi fossiilkütustel katlaid kasutusele ei võeta, lõppeb fossiilkütuste kasutus hiljemalt
aastaks 2050 (joonised 5.3 ja 5.4).
Joonis 5.3 Energiakandjate kasutuse prognoos lokaalküttes128
128 Elektrifitseerimise stsenaarium? uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"
43 116 232
378 476 463 179
249
316
308 228
142
61
130
232
303 297
209
0
200
400
600
800
1000
1200
2022-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050
Soojustarbimise vähenemine renoveerimisest, GWh
Eramupind Korteripind Äripind
0
2000
4000
6000
8000
2022 2030 2040 2050
Energiakandjate tarbimise prognoos lokaalküttes, GWh
Biomass Maagaas Kütteõli Elekter
49
Joonis 5.4 Energiakandjate kasutuse prognoos kaugküttes129
Joonistel 4 ja 5 toodud prognoosid on koostatud eeldusel, et viiakse ellu renoveerimine vastavalt hoonete
renoveerimise pikaajalises strateegias toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035 renoveerida ligi
15 mln m2 hoonepinda. Fossiilkütuste kasutuse lõppemisega kaob KHG heide aastaks 2050 (tabel 5.1).
Tabel 5.1. KHG heide soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides, tuhat tCO2ekv 130
.
Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050 PSJS (Praeguste Suundumust Jätkumise Stsenaarium)BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12
Elektristsenaarium 1 322 876 363 0
Kaugkütte stsenaarium 1314 844 409 0
Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 300 0
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 349 0 Fossiilkütuste asendamiseks sobivad lahendused on nt tööstusest pärit heitsoojus või soojuspumbad .
Põlevkiviõlil ja põlevkivil töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need muu tehnoloogiaga välja
vahetada. Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani
2040. 2022. aastal oli kaugkütte gaasikatelde (võimsus kokku 308,5 MW) tarbimine 1 TWh. Gaasikatlaid on
kokku 460, millest 400 katelt on paigaldatud enne 2015 aastat ning 173 katelt on paigaldatud enne 2000.
aastat. Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel
biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluealõppu.
Soojus- ja jahutusmajanduse süsinikuneutraalsusele ülemineku stsenaariumid modelleriti ning koostati
vastavad mõjuanalüüsid ja tegevuskavad uuringus „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning
jahutusmajanduse aastaks 2050“131 raames. Stsenaariumite näitajad on koondatud tabelisse 5.2.
129 Elektrifitseerimise stsenaarium? uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf 130 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 131 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
2022 2030 2040 2050
Energiakandjate tarbimine kaugküttesektoris, GWh
Jäätmed koostootmisjaamades Maagaas
Põlevkiviõli Biomass
Elekter
50
Tabel 5.2 Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide sotsiaalmajanduslikud näitajad.
Näitajad
Praeguste suundumuste jätkamine
Elektrifitseeri mine
Kaugküte ja -jahutus Lokaalküte ja -jahutus
Tehnoloogia- neutraalne
Keskmine soojusenergia hind kodumajapidamistele 2050. aastal (EUR/MWh) – 2021 kütusehinnad
60 97 62 74 68
Keskmised küttekulud kodumajapidamistes 2050. aastal (EUR/MWh) – 2022kütusehinnad
94 105 87 102 92
Keskmised jahutuskulud kodumajapidamistes 2050. aastal (EUR/MWh)
113 112 114 113 110
Kaugkütte ja -jahutuse kavandatud tegevustega seotud poliitikainstrumendid on toodud tabelis 5.3.
Tabel 5.3 Kütte ja jahutuse kavandatud tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise
poliitikainstrumendid ja tähtajad.
KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Taristu arendamine
Madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine
Regulatiivsed muudatused, vajadusel toetus päritolutunnistused, erainvesteeringud 2040
Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus
485 GWh kaugkütte ja 400 GWh tööstuse heitsoojus, soojuspumpadel potentsiaal kaugküttes
Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus täpsustada, päritolutunnistused, erainvesteeringud 2040
Energiatõhususe suurendamine ja moderniseerimine
Renoveerida 500km torustikke, madalatemperatuuriline kaugküte, kütuseelemendid , vesinikboilerid, tahkeoksiidne kütuseelement jms
Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus täpsustada, päritolutunnistused, erainvesteeringud 2035
Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes)
Kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad, sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest.
Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus täpsustada, erainvesteeringud, sõltub gaasivõrgu dekarboniseerimise tempost ja põlevkivi asendamisest 2050
Soojussalvestite rajamine Täna on salvesteid ca 1800MW 2035=2400MW
Toetusvajadus täpsustada, erainvesteeringud 2035
Kaugjahutuse arendamine Torustik 2035=120km, 2050=330km
Pilootprojektid asendamaks lokaaljahutus kaugjahutusega (erainvesteeringud) 2050
Alljärgnevalt on kavandatud tegevusi täpsemalt kirjeldatud.
5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele
Põhitegevused: elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimalus, tiheasustuses kaugkütte
eelisarendamine, nutikad arvestid andmete kasutuseks võtmine keskses andmebaasis.
Fossiilkütusest ja mõnel juhul ka siiani biomassist sõltuvate lahenduste asendamine kaugküttes
süsinikneutraalsete lahendustega eeldab järgmiseid tegevusi:
• taristu arendamine madalatemperatuuriliseks kasutamaks kaugküttes keskkonna- ja heitsoojust
(soojuspumbad), soojussalvestust;
• päritolutunnistuste süsteemi loomine, juurutamine;
• kaugküttes kaugjahutuse toodetud soojuse kasutamise motiveerimine;
51
• KIK toetused on taastuvenergiale üleminekuks kuni 2027132, täpsustada edaspidine toetusvajadus;
• motiveerida elektri abil soojuse tootmist ajal, mil elektrituru hind seda soodustab;
• puitkütuste kasutamisel kaskaadkasutuse soodustamine;
• kaugkütte eelisarendamine tiheasustusaladel (fossiilkütustel hoonete sundliitumine/kütteallika
vahetamine; ehituslubade ja planeeringute kaudu mõjutamine; KEKK aruandluse eesmärkide
täitmiseks);
• soojusmajanduse arengukavade uuendamine ning sidumine kohalike energia- ja kliimakavadega;
• sõnastada konkreetsed ootused KOVi rollile ja sellega seotud eesmärgid;
• rakendada meetmeid (sh täpsustada vajadusel õigusnorme), et soojusmajanduse olukorrahinnang,
arendusvajadused ja –plaanid KOVis kajastuksid edaspidi ka valla või linna arengukavas;
• vaadata üle KOVi ülesannete asjakohasus kaugkütteseaduses ning algatada seaduse muutmine või
anda praktilisi juhiseid, et täpsustada soojusmajanduse arengu suunamiseks KOVi käsutusse antud
instrumentide tähendust ja nende kasutamise võimalusi;
• energiatõhususe miinimumnõuete täpsustamine on vajalik madalatemperatuurilise kaugkütte
kasutusele võtuks ja seejärel madalatemperatuurilise kaugkütte pilootprojektide elluviimine.
5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt
Põhitegevused: reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektide
heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja
kommunikatsioonisüsteemi lahendustele.
Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada taastuvenergia direktiivi muudatustega, sh tuleb koostada
taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise
potentsiaali hindamise analüüs, kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise
suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus-
ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses tuleb suurendada keskmiselt soovituslikku 2,2 %
aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020.
Alternatiiv maagaasile, põlevkivile ja puidule on üleminek keskkonnasoojuse laialdasele kasutamisele
soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojupumbad), päikeseenergiale ja
geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Euroopa Komisjoni soojuspumpade tegevuskava näeb ette
soojuspumpade laialdase kasutusele võtu samas ohtu seadmata elektrivõrgu stabiilsust133. 2023 aastal on
Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud näidisprojektide puurimistööd ja uuringud134, mille abil on
võimalik hinnata geotermaalenergia potentsiaali regiooniti. Kaugküttesüsteemide vastavate investeeringute
toetus on välja töötatud135, mille raames antakse toetust soojustorustiku renoveerimiseks, soojustootmise
seadme renoveerimiseks või olemasoleva kaugküttevõrguga liitumiseks. Suunata rohkem soojuspumpasid
ja heitsoojust kasutama järgmiste tegevuste kaudu:
• kaugküttes soojuspumpade ja heitsoojuse kasutusele võtu piloteerimine;
• heitsoojuse kasutusele võtuks täiendava torustikku ehitamine (heitsoojuse kasutuse potentsiaal
on 485 GWh/a);
132 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine 133 Heat pumps (europa.eu) 134 7 - EGT ja maapõueenergeetika uuringud.pdf (envir.ee) 135 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001
52
• palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele (nt andmekeskused,
serveripargid, mobiilimastid) taastuvenergia kasutamise ja tekkiva heitsoojuse kasutamise nõuete
kehtestamine (jõustub 2024-2025)136 ;
• teatud tarbimisega andmekeskuste kohustuslik heitsoojuse suunamine võrkudesse (planeeringud
ja regulaator)137 ;
• tööstuse ja soojusettevõtete toetuste põhine motiveerimine heitsoojuse kasutuselevõtuks
(perioodil 2024-2028);
• pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine.
5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe
suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)
Põhitegevused: moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt.
Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest on renoveerimata 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude
renoveerimistempot oluliselt kiirendada, et säästa energiat ja kütuseid (täna on kadurohkem kui 0,65 TWh
kütuseid aastas). Vähemalt 55 km ebaefektiivset torustikku on juba renoveeritud KIK meetme raames ja
21MW katlaid saab selle meetme raames samuti renoveeritud. Amortiseerunud ja ebaefektiivsete
soojustorustike täiendav renoveerimine ja/või uute soojustorustike ehitamine. Meetme138 aktsiooni
tulemusena rekonstrueeritakse 130 km amortiseerunud ebaefektiivseid soojustorustikke ja 193 MW
kaugküttekatlaid. Täiendav kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitus ning kütusevahetus.
5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga
Põhitegevused: regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise
tähtajad. Maagaasil on täna aktsiis sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest.
Maagaasi ja põlevkivi asendamine kaugküttes. 2023 seisuga on meil 330MW gaasikatlaid, mida on vajalik
asendada või kasutada süsinikneutraalset kütust (biometaani). 2022 oli gaasitarbimine 3,7 TWh. Potentsiaal
on aastaks 2030 asendada maagaasist 1 TWh biometaaniga. Eelduslikult on ca 2 TWh asendamisel CO2
neutraalsus saavutatud, sh soojuses on vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada.
5.5 Soojussalvestite rajamine
Põhitegevused: regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine.
Soojussalvestite maht aastaks 2050 on ca 2600 MW. Täna on salvesteid ca 1800MW. Aastaks 2035 ca
2400MW. Tartu planeerib uut soojussalvestit (30000m3), seejuures on kubatuur oluline parameeter, mis
mõjutab ruumilist planeerimist. Ühe m3 puhul 60 - 80 kWh/m3. Energiasalvestuse rajamiseks on välja
töötatud toetus139, millega toetatakse 3 soojuse salvestuse projekti mahus 26 000 m3. Eesmärk on toetada
35 000 m3 salvestuse mahtu.
136 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 137 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 138 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001 139 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine
53
5.6 Kaugjahutuse arendamine
Põhitegevused: jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse
integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid.
Aastaks 2035 on vaja 120 km ja aastaks 2050 on vaja 330 km (kasutustihedusega 2 MWh/m2) kaugjahutuse
torustikku rajada linnades. Absorbtsioon, õhk/vesi, vesi/vesi jahutite mahtudeks aastaks 2035 vastavalt
80MW, 90MW, 90MW ning 2050 vastavalt 328 MW, 164 MW ja 164 MW. Tartus on olemas kaugjahutus
jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil. Jahutust ei hakata tootma maagaasi ega puidu baasil.
Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, samas on pilootprojekte, kus jahutusvajadus
koondatakse samas piirkonnas ning selliselt on võimalik lokaalne jahutus asendada kaugjahutusega. See
on majanduslikult mõistlik (seetõttu neid projekte tehakse juba) ning seekaudu, et kasutatakse
taastuvenergiat ka jätkusuutlik. Peamine majanduslik loogika tuleneb lokaalse jahutuse arvelt vabanenud
pinna kasutuselt, mistõttu kaugjahutuse areng on seni toiminud ja toimib turupõhiselt ilma täiendava
regulatsioonita.
6. TUGITEEMAD
Arengukavas kavandatud alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide täitmisel arvestatakse järgmiste
horisontaalsete teemadega (tabel 6.1):
Tabel 6.1 Arengukava elluviimisel arvestatavad horisontaalsed teemad.
ENERGIAJULGEOLEK PRIMAARENERGIA
TARBIMINE
Horisontaalsed teemad Elektri- varustus
Gaasi- varustus
Kaugküte ja - jahutus
Energia- tõhusus
Taastuv- energia
EL ja EV õigusaktid √ √ √ √ √
Teadus-, arendustegevus, innovatsioon √ √ √ √ √
Avaliku sektori eeskuju (sh KOV-de võimestamine)
√ √ √
Rahvusvaheline koostöö √ √ √ √ √
Kriisideks valmisolek √ √ √
Digitaliseerimine, andmehõive √ √ √ √ √
Kliimamõjude leevendamine √ √
Kliimakohanemine (ilmastikukindlus) √ √ √
Kutseoskuste parendamine √ √ √ √ √
6.1 Arvestatud õigusaktid
Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest energiamajandusega seonduvatest Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusaktidest (tabel 6.2):
54
Tabel 6.2 ENMAK 2035 aluseks olevad õigusaktid seisuga 2023.
EL õigusakt Seotud EV õigusakt
Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismäärus riikliku energia- ja kliimakava koostamiseks EL 2018/1999
Otsekohalduv
Energialiidu määrus (EL) 2018/1999 Energiataristu määrus (EL) nr 347/2013
Otsekohalduv (ELTS)
Elektrienergia siseturgude direktiiv (EL) 2019/944 Elektrituruseadus
Elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 Otsekohalduv
Maagaasi varustuskindluse määrus (EL) nr 2017/1938 Otsekohalduv
Maagaasi ülekandevõrkude juurdepääsu määrus (EL) nr 715/2009 Otsekohalduv
Kütuste kvaliteedi direktiiv 2009/30/EÜ Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
Maagaasi siseturu ühiseeskirjade direktiivi muutev direktiiv (EL) 2019/692
Maagaasiseadus
Määrus (EL) 2017/460 gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta
Otsekohalduv
Määrus (EL) 2015/459 gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri
Otsekohalduv
Määrus (EL) 2015/703 koostalitus- ja andmevahetuseeskirjade kohta Otsekohalduv
Määrus (EL) 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta
Otsekohalduv
Trans-European Networks for Energy (TEN-E)määrus140 Otsekohalduv
Elutähtsate teenuste osutamisega seotud direktiiv (EL) 2022/2557 Hädaolukorraseadus ja eriseadused (ELTS, MGS, VKVS, KüttS), leping IEA-ga, nõuded elektriga varustamisel, koostamisel vedelkütusega varustamise määrus 2026, uus seadus koostamisel
Taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/2001, 2023/2413 Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS), ELTS
Uus alternatiivkütuste taristu määrus (AFIR)141 Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. Määrus rakendub alates aprillist 2024, mõned sätted määruses on jõustumas ka aastatel 2024, 2025, 2030
Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL, muudetud direktiiviga EL 2018/2002 ning 13.09.2023 jõustunud, aga veel üle võtmata uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL
Energiamajanduse korralduse seadus ja seotud ministri määrused ja nende lisad + MGS + KKütS + HEtMn + ELTS + “Energiasäästu arvutamise eeskiri”;
Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL muudatus (EL) 2018/844
Ehitusseadustikus + seotud määrused ja nende lisad
6.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI)
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalikud eelkõige järgmised TAI
tegevused:
• elektrivarustuses tarbimise juhtimisel kliendikesksete lahenduste väljatöötamine ja testimine,
energiasalvestamise ja koormuste juhtimise paindlikkuse uuringud, energiasalvestina toimivate
seadmete (nt elektriautode akud, elektriboilerid, tööstuslikud vahelaod, hoonete termiline mass ja
tehnosüsteemid) kasutuseks süsteemiteenuste ja kogukonnapõhiste autonoomsete lahenduste
arendamine, rakendusuuringute koostamine muutliku tarbimise ja taastuvenergia
tasakaalustamiseks vajaliku juhitava tootmise (nt termiline salvestus või koostootmine, sh vesinik
ja kaugküte) kavandamiseks, tarkade võrkude arendamine ja tehisintellekti rakendamine
digitaliseeritud energiasüsteemides tarbimise ja tootmise tasakaalustamiseks, erinevate sektorite
integreerimine elektrifitseerimisega seotud turukorralduses, tarbimisprofiilid tulevikus ja
seonduvate energiateenuste vajaduse hindamine;
• gaasivarustuses rohelistele kütustele (biometaan, vesinik, süngas jne.) ülemineku tehnoloogiate
arendamine ja võimaluste uurimine;
• kaugküttes ja -jahutuses taastuvenergia nõudluse ja pakkumise varieerumisega kohanemise
lahendused kombineerituna kaugküttetaristu suuremahulise hooajalise salvestusvõimsusega;
maasoojuse kaugküttes kasutusele võtu testimine ja piloteerimine; päikesesoojuse tehnoloogiate
kasutusvõimaluste uurimine; tööstuslikuks kasutamiseks kõrgtemperatuuriliste (kuni 200 °C)
140 https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/trans-european-networks-energy_en 141 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_23_1867
55
soojuspumpade välja töötamine; geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate
(mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud; kütte- ja elektrisektori
lõimise lahendused; päikese- või maasoojusenergial töötavate kaugküttesüsteemide
kasutuselevõtt ning kaugküttepiirkondade läheduses olevate heitsoojuse allikate liitmine võrkudega
(kus väikesed heitsoojuse taaskasutamise allikad võivad olla kohalikud supermarketid teenindus-
ja ärisektorist ja reoveetrassid, samas kui suurteks heitsoojuse allikateks võivad olla tööstuslikud
protsessid); tehisintellektil põhinevate arukate juhtimissüsteemidega temperatuuri vähendamine
suure kaugküttevõrgu koormuse ajal; hooajalise soojasalvestamise lahendustena maa-aluste
soojuse salvestamise tehnoloogiate (nt soojuse salvestamine maasoojuspuuraukudes või tuule- ja
päikeseenergia salvestamine soojusena liivas, st maa-alused liivaakud); heitsoojuse taaskasutuse
ja kontsentreeritud päikeseenergia salvestuse arendamine (sh elektri- ja soojaturu ühendamisel,
tööstuslike kütte- ja jahutuslahenduste kavandamisel) ja tehnilis-majandusliku teostatavuse
katsetamine; kaugjahutuses efektiivsema ruumikasutuse kavandamine; kommunikatsioonide
planeerimine; potentsiaali rakendamine (ühiskondlikud hooned, kontorihooned, erasektori hooned);
valdkonna spetsialistide juurdekasvu tagamine, kompetentsi ja võimekuse arendamine
kõrgtehnoloogiliste lahenduste jaoks;
• energiatõhususes efektiivsete renoveerimise näidislahenduste väljatöötamine hoonetele, sh
kaugjahutussüsteemide ja soojustagastussüsteemide arendamine; energiasäästlike hoonete
ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine; nullheitega hoonete lahenduste loomine; tarkade
kogukondade ja linnade arengut soodustatavate teenuste, toodete ja ärimudelite välja töötamine;
inimeste tarbimisharjumuste kujundamine ja suunamine energiatõhususe investeeringute
tegemiseks ja igapäevase energiakasutusega seotud käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmiseks;
digi- ja automatiseerimislahenduste kasutus (sh targad kodud, avalikud hooned, staadionid); elektri-
, soojus- ja jahutusenergia dünaamilise hinnastamise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
võrguettevõtjate ja elektrimüüjatega koostöös tarbija juures säästu kohtade leidmine; ettevõtetele
kuluoptimaalsete, laialdaselt rakendatavate ning hea replikatsioonipotentsiaaliga
energiatõhususlahenduste loomine ja piloteerimine; eesmärkide saavutamist toetava
teadmuspõhise monitooringusüsteemi arendamine; toodete ja teenuste energiakasutuse uuringud,
komponentide, süsteemide ja teenuste arendamine väärtusahelate lõikes ning
kokkuhoiuvõimaluste piloteerimine; riigieelarveneutraalsete energiatõhususmeetmete ärimudelite
arendamine ja valideerimine; energiasäästu ja taastuvenergia teemade, samuti kohalike energia- ja
kliimakavade integreerimine maakondade arengukavade (sh KOV arengukavade) juhendisse
(täpsustades mh inimeste ja ettevõtete toimetuleku võimalused energiakriisi tingimustes).
• taastuvenergias bioenergia tootmise arendamine (nt tahkeoksiidsed kütuseelemendid, biogaasi
krüopuhastustehnoloogia turuküpseks arendamine, vetikatel põhinev biokütuste tootmise
tehnoloogia, kõikide orgaaniliste jääkide ja jäätmete väärindamine toodeteks anaeroobse
kääritusprotsessi abil); nutikate energialahenduste väljatöötamisele olulised teaduspõhised ja
täpsed ilmaennustuslahendused ja tulevikukliima projektsiooni; CO2 turu reformi mõju hindamine
Eesti energeetikale; tuulikute püstitamiseks ja tuuleenergia tootmiseks vajalike komponentide
arendamine; meretuulikuparkide hoolduseks vajaliku tehnoloogia arendamine (nt allveerobotite
arendus); elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendus (nt päikese- ja tuuleparkide
juhtimislahendused); rohevesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite
baasil ja mis võimaldab ühtlasi siduda CO2, rohevesiniku tootmise toetamine (nt TA tegevuste
toetamine, ladustamine, vesiniku taristu rajamine, transpordisektori pilootprojektid); energia
tootmistehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine; tehnoloogiate integratsioon ja suurandmete
kasutuselevõtt uute lõpptarbijale suunatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks; energia-, tehno-
ja automaatikasüsteemide integreerimislahendused ning erinevate lahenduste piloteerimis- ja
testimiskeskkondade loomine; nutikad ja säästlikud transpordi- ja liikuvuslahendused (nt
liiklusvoogude suunamine ühistransporti ja kergliiklusse, isejuhtivad ja ühendatud sõidukid, nutikas
56
transporditaristu, nutikad lahendused inimeste liikuvuses ja kaubaveos, logistikaprotsesside
digitaliseerimine ja automatiseerimine).
Alus- ja rakendusuuringute, eksperimentaalarenduste, tootearenduse, teadmus- ja tehnoloogiasiirde
tegevuste, harg- ja iduettevõtete arendamise, koostöö arendamise ja ökosüsteemi loomise, tehnoloogiate
ja rakenduste piloteerimise ja testimise, investeeringute ja ekspordi, teadlaste ja inseneride järel- ja
juurdekasvu toetamise erinevad toetusmeetmed on kirjeldatud Nutikate ja kestlike energialahenduste
fookusvaldkonna teekaardis (täpsemalt selle lisas 5)142. Teekaart on koostatud Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)143 ühe eelisarendatava teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks.
Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldine siht on: teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse toel toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt, muutub Eesti energiakasutus
tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustatakse energia varustuskindluse tagamisse. Teekaardi
alusel kujundavad HTM ja MKM energialahenduste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad
üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused,
ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. Eesti on üks madalaima
ressursitootlikkusega riike Euroopa Liidus144 ja seetõttu aitavad TAIE (sh antud teekaardi) alusel makstavad
toetused vähendada majanduse ressursi- ja energiamahukust.
Eesti panustab rahaliselt partnerluste puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition145) ja linnade
ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition146) kaudu riikidevahelistesse teadus – ja
innovatsiooniprojektidesse aastani 2027.
Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eduaruandes (rakendusakti147 lisa VII) tuleb üle aasta anda
ülevaade energiatehnoloogia strateegilise kava (Strategic Energy Technology-Plan)148 täitmise kohta.
6.3 Avaliku sektori eeskuju
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimisel riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded on
toodud lisas 7, prioriteedid on:
▪ pädevuse ja finantsvõimekuse loomine energiajuhtimise rakendamiseks;
▪ maakondade ja KOV-de energiaandmete parem seire;
▪ kohalike energia- ja kliimakavade koostamine, rakendamine ja seire ühtse metoodika ja faktilehtede
alusel;
▪ koordinatsioon ja platvormi loomine (ELVL, LEADER, MES jne);
▪ nõustamis- ja koolitusvõimaluste tekitamine (nt regionaalsete energiaagentuuride loomine või
olemasolevate arenduskeskuste vms struktuuride baasil);
▪ taastuvenergia ressursside ja investeerimisvajaduste täpsustamine;
▪ koostöö naabervaldade ja maakonnaga energiamajanduse arendamisel.
142 Nutikad ja kestlikud energialahendused | TAIE 143 TAIE arengukava tutvustus | TAIE 144 Eurostat Resource productivity [CEI_PC030] 145 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu) 146 The DUT Partnership - DUT Partnership 147 Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta 148 Strategic Energy Technology Plan (europa.eu) ja KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) läbivaatamise kohta – EIS (valitsus.ee)
57
6.4 Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelise koostöö fookused:
1. huvide kaitse (Eesti sõnumid jääks kõlama, energiaturudisaini koostöö, majandushuvi tagamine,
toimub mh läbi regulaarsete töögruppide, nt Energy Management Authorities võrgustik);
2. õppimine makrotrendide osas, teadmiste ammutamine, globaalsem vaade puhtale energiale
üleminekule. (nt IEA, WEC, IRENA, Energiaharta);
3. uued teemad (Euroopa ühishuviprojektid (PCI), Desünk ja sünk PCI, meretuule- ja tuumaenergia,
regionaalses vaates turud ja varustuskindlus (nt NATO Leedus elektris ja gaasis, Läänemere
Strateegia energeetika prioriteetvaldkond (PA Energy)), Läänemere võrk koostöös naaberriikide,
Saksamaa jt-ga (selhulgas Baltic WindConnector), smart grid/arukad võrgud, vesinik (Backbone FI-
DE), energiasalvestus.
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentidega seotud koostööformaadid, milles Eesti osaleb on
järgnevad:
• Euroopa Liidu algatuste, direktiivide ja määruste rakendamisega seotud töögrupid, sh EL Nõukogu,
Energialiidu (sh riiklik energia- ja kliimakava), õiglase ülemineku töögrupid, Energiaharta töörühm,
puhta energiaga saarte töörühm (Clean Energy for EU Islands), energiaministrite ja
ühtekuuluvuspoliitika asutuste (EMA Network) töögrupid;
• Euroopa koostööprojektidega seotud töögrupid, sh CEF määruse ja rahastamise tööformaat, TEN-
E määruse ja ühishuviprojektide (PCI), projektide loamenetlusetöögrupid jm tööformaadid, Balti
energiaturu ühendamise (BEMIP) koostööraamistik, energiatehnoloogia strateegilise planeerimise
(SET-Plan), vesinikuvõrgustiku;
• platvormid, sh gaasi ja elektri ühisostu platvorm (EU Energy Platform), Ida koostööplarvormi
energiakohtumised, puhta energiaga saarte platvorm (Clean Energy for EU Islands), õiglase
ülemineku platvorm (Just Transition Platform), EL regulaatorite foorum;
• teaduspartnerlused puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition) ja linnade
ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition), Trans-Atlandi energeetika ja kliimakoostöö
partnerlus;
• Euroopa Liidu välised koostööformaadid, sh energiaplaneerimise (NATO ja ENSECCOE), IRENA,
OECD, IEA, Kolme mere algatus (3SI), PTCC koostöö 3B-USA;
• regionaalsed koostööformaadid Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu (BMN),
BMN energeetika vanemametnike koostöö, Balti Assamblee, regionaalse gaasituru
koordineerimise, Läänemere maade nõukogu, Euroopa Liidu Läänemerestrateegia (energeetika
prioriteetvaldkond / PA Energy).
Regionaalsed konsultatsioonid on määratlenud regionaalse koostöö võimalused taastuvenergeetikas ja seonduvates tehnoloogiates, eriti meretuuleparkide arenduses Eesti-Läti (ELWIND) ja Läti-Leedu piiril arvestades merealade planeeringuid. Läänemere meretuuleparkide energiapotentsiaali uuringu149 kohaselt on Läänemere potentsiaalne tuuleparkide koguvõimsus üle 93 GW (st elektrienergia tootmisvõimsusega 500 MW tuuleparke kokku 187 ), sh:
• Eesti 14 meretuuleparki võimsusega 7 GW ja aastase toodanguga 26 TWh
• Läti 29 meretuuleparki võimsusega 15,5 GW ja aastase toodanguga 49,2 TWh • Leedu 9 meretuuleparki võimsusega 4,5 GW ja aastase toodanguga 15,5 TWh.
149 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY COOPERATION UNDER BEMIP https://op.europa.eu/en/publication-detail/- /publication/9590cdee-cd30-11e9-992f-01aa75ed71a1/language-en
58
Suuremahulise taastuvenergia tootmiseks on oluline koostöö meretuuleparkide rajamiseks. 2020. a sügisel
sõlmisid Läänemere riigid Poolas meretuuleenergia arendamise poliitilise deklaratsiooni, millele tuginedes
sai 2020 lõpus Eleringi eestvedamisel alguse süsteemihaldurite koostöö Baltic Offshore Grid Initiative
(BOGI) raames, mille eesmärk on Läänemere regioonis meretuuleparkide jaoks ühiselt võrke planeerida ja
arendada. 2023 alguses liitus koostööga ka Poola, kes oli viimase regiooni riigina sellest seni eemal.
Eesti põhivõrguettevõte Elering sõlmis Saksamaa põhivõrguettevõte 50 Hertz-iga 2023. aasta maikuus
vastastikuste kavatsuste leppe ning alustas läbirääkimisi Läti põhivõrguettevõte Augstsprieguma tikls, et
alustada tööd võimaliku 810 km pikkuse ja 2 GW võimsusega merekaabli rajamiseks Eesti territoriaalvetest
Saksamaa territoriaalvetesse. Kolm kõnealust põhivõrguettevõtet esitasid 2023. aasta oktoobris
ühisavalduse Euroopa põhivõrguettevõtete ühendusele ENTSEO-E lisada projekt kümneaastasesse
võrguarenduskavasse (TYNDP).
2022. a augustis Taanis toimunud Marienborgi tippkohtumisel lepiti valitsusjuhtide tasemel kokku
suurendada energiakoostööd, fookusega meretuuleenergial. Deklaratsiooni järgi peab 2030. aastaks
Läänemere tuulevõimsus kasvama 7 korda tasemeni 19,6 GW. Energiaministrid peaksid ka seadma
eesmärgid ja tegevuskava 2040. ja 2050. aastaks. Järgmine energiateemaline tippkohtumine on plaanis
Leedus.
19.01.2023 toimunud EL energia peadirektorite kohtumisel kiideti heaks (mittesiduvad) eesmärgid EL
merealade tuuleenergia arenduse kohta. BEMIP (Läänemere) formaadis on 2030 eesmärgiks 22,4 GW. Eesti
osa on 1 GW 2030. aastaks, Lätil 0,4 GW ja Leedul 1,4 GW. Järgmise sammuna on kavas leppida kokku
ENTSO-E võrguarenduskava 2023. aasta lõpuks.
Pikemas plaanis on oluline ELi suurem toetus Läänemere võrgu projektile, et piirkonda tekiks võrgutaristu
meretuuleparkide ühendamiseks ning mis toimiksid ühtlasi uute riikidevaheliste elektriühendustena.
Lisaks meretuuleparkide arendamisele on muid olulisi turu efektiivset funktsioneerimist tagavaid projekte,
nagu piiriüleste ühenduste parandamine või regionaalse gaasituru arendamine (nt regionaalse
gaasivarustuse tagamisel Läti ja Leedu gaasiühenduse projekt ELLI150 gaasi impordiks Klaipeda LNG
terminalist ja Poolast Inculkansi gaasihoidlasse Eesti, Läti ja Soome varustamisel). Piirkondlikku koostööd
tehakse gaasiturul, elektrisüsteemi sünkroniseerimisel, elektri ja gaasi piiriülestes projektides.
Transpordisektoris tehakse koostööd Rail Baltic projekti elluviimisel ning transpordisektori
dekarboniseerimisel. Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate
meetmete ning teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja teevad tulevikus
Balti riigid koostööd mh Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti TSO-
de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RCC; Põhjamaade
elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination
Group (RCMCG); maagaasituru regionaalse operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise
Energiaagentuuriga (IEA), teaduskoostöö projektides ja PhD vahetuses Balti-Põhjamaade Energia
teadusprogrammi raames.
Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekte Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga
sünkroniseerimiseks, on rajatud merealune gaasitoru EE ja FI vahel: Balticconnector, rajamisel
transporditaristuprojekt Rail Baltic ja elektrisüsteemide integreeritud kaabelühendused (Eesti-Läti IV
elektriühendus ELWIND projekti raames, Estlink 3 ehk kolmas merealune elektriühendus Eesti ja Soome
vahel).
150 Enhancement of Latvia - Lithuania interconnection | Conexus
59
6.5 Kriisideks valmisolek
Iga kriis on erinev ning kunagi ei saa olla täielikult valmis kriisideks, kuid endast tuleb anda parim valmisoleku
tagamiseks. Kriisireguleerimine hõlmab üldjuhul endas ennetamist, valmistumist, lahendamist ja
taastamist, millele tuleb tähelepanu pöörata. Tegevuste kirjeldused on järgnevad:
• ennetamine, mille eesmärk on hädaolukorda vältida või selle mõju vähendada;
• valmistumine, mille eesmärk on asutusi ja elanikkonda ette valmistada hädaolukorra
lahendamiseks ja selles toimetulekuks;
• lahendamine, mille eesmärk on hädaolukorra põhjused ja tagajärjed likvideerida;
• taastamine, mille eesmärk on vähendada tagajärgede mõju elanikkonnale ja keskkonnale.
Arvestades geograafilist asukohta, geopoliitilist olukorda ja elektrisüsteemi ülesehitust, on Eesti täide viinud
või täide viimas mitmeid tegevusi, mille eesmärk on tagada varustuskindlust ja suurendada
vastupanuvõimet erinevatele riskidele.
Gaasi varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on:
• keelustatud gaasi ostmine Venemaalt alates 01.01.2023;
• loodud vastuvõtuvõimekus LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks Pakrineemele (projekteeritud
võimsusega 81,2 GWh/päevas)
• loodud strateegiline gaasivaru 1 TWh, mida hoitakse Lätis Incukalnsi maa-aluses gaasihoidlas;
• järgitud Euroopa Liidu ülest 15% vabatahtliku gaasitarbimise vähendamise eesmärki;
• tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus, mida hoitakse nii Eleringi gaasitorustikus
kui ka Lätis Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning on välja töötatud meetmed gaasitarbimise
piiramiseks ning kaitstud tarbijate varu kasutusele võtmiseks;
• sõlmitud nn. solidaarsuslepingud Soome ja Lätiga, mille alusel võib saada gaasi kaitstud tarbijate
vajaduseks olukorras, kus muud meetmed on ammendunud;
• alustatud Eesti-Läti vahelisi läbirääkimisi, et ühiselt kasutada Pakrineeme infrastruktuuri LNG
ujuvterminali vastuvõtmiseks gaasikriisi olukorras.
Elektri varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on:
• eesmärk luua reservvõimsuse mehhanism strateegilise reservi näitel 2027. aastaks;
• eesmärk koos teiste Balti riikidega desünkroniseerida ennast BRELL süsteemist 2025. aastal;
• loodud Narva põlevkivielektrijaamadele jahutusvee tagamise iseseisev lahendus.
Samuti on oluline kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine. Selleks tuleb jätkuvalt:
• edasi arendada meretaristu efektiivsemat seiret, et ennetada või kiiresti tuvastada tekkinud
kahjustused (näiteks rike merekaablis);
• tagada kiire parandamisvõimekus kriitilise infrastruktuuri jaoks (näiteks merekaablid, piisavalt
varuseadmeid);
• tagada energiasüsteemi küberturvalisus.
Riigi poolt on loodud ka Eesti Varude Keskus, et tagada elanikkonna varustuskindlust kriisidega
toimetulekuks. Eesti Varude Keskuse kohustuste kuuluvad ka toidu- ja tervishoiu varu tagamine, kuid ka
strateegilise gaasi- ja vedelkütusevaru haldamine ning Pakrineeme sadama valmisolekus hoidmine LNG
ujuvterminalide vastuvõtmiseks.
Kriisideks valmisoleku tagamisel, sh kriiside ära hoidmisel elutähtsa teenuse (energeetikas elekter,
maagaas, vedelkütus, kaugküte) osutamisel, lähtutakse raamistikuna Eesti julgeolekupoliitika põhialustest
60
ja hädaolukorra seadusest151, riigikaitseseadusest ja erakorralise seisukorra seadusest. Täiendavalt on
koostamisel tervik kriisiseadus nimega „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus“, seostab ja ühtlustab valdkonda
reguleerivaid seaduseid, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja omavahelisi vastuolusid..
Energiajulgeoleku tagamisel on olulisimateks asutuseks osapoolteks kriisideks valmistumisel on
energeetika valdkonna elutähtsa teenuse osutajad (nt elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõte, elektritootja,
maagaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõte, LNG terminali haldur, vedelkütuse müüjad, kaugkütte ettevõte) ja
neid korraldavad asutused (s.o Kliimaministeerium elektri, maagaasi ja vedelkütuse puhul ning kohalikud
omavalitsused kaugkütte puhul), samuti on oluliseks osapooleks VKVS ja IEA-ga lepingu kohaselt Eesti
Varude Keskus (EVK)152.
Oktoobris 2024. a on lisandumas 13 uut elutähtsa teenuse osutajat, n.o. vedelkütuse hulgimüüjad, kes
lubavad vedelkütust siseriiklikkuse tarbimisse. Uute elutähtsate teenuste lisandumisel suureneb ka
ristsõltuvuste arv, millele tuleb tulevikus üha rohkem rõhku pöörata.
Kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele on korraldav asutus kehtestanud elutähtsa teenuse osutamisega
seotud nõuded, koostanud elutähtsa teenuse katkestuse lahendamiseks hädaolukorra plaani ning
korraldanud kriisireguleerimisõppuseid. Lisaks tuleb iga kahe aasta tagant elutähtsa teenuse osutajal
esitada oma korraldavale asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüs, kus on analüüsitud läbi kõige
tõenäolisemalt mõjutavad ohud (sh küberohud, ekstreemselt ilmaolud), ja tehtud toimepidevuse plaan,
kuidas neid riske ennetada ning nende tekkimise korral tegutseda, samuti tuleb neil korraldada
toimepidevuse kontrollimiseks õppuseid. Riiklik maagaasivaru, sh Pakrineeme poolsaare LNG haalamiskai,
ja riigivedelkütuse varu kättesaadavuse tagamine kriisiolukorras on EVK ülesanne.
Kriisidega toimetulekuks on oluline ametkondade ja elutähtsate teenuste osutajate vaheline koostöö. Oluline
on arendada edasi koostööd ja suhtluskanaleid, mis on vajalik hädaolukordadeks valmistumisel ja nende
lahendamisel. Samuti on oluline teada ja kaardistada olemasolevad vahendid, ehk milliseid ressursse saab
kriisi lahendamisel kasutada või vajadusel täiendavalt kaasata.
Näiteks ulatusliku tormi järel tekib pikaajaline elektrikatkestus, mida ei suudeta ettenähtud ajaga
likvideerida. Ulatuslike rikete likvideerimine võtab aega (eriti rasketes ilmastikuoludes) ning üldjuhul saabub
info rikke kohta alles sündmuskohalt, kui avariibrigaad olukorda hindab, et olukorrast ülevaadet saada.
Samal ajal saaks näiteks Päästeamet oma ressurssidega toetada rikete likvideerimist, juhul kui need on
antud hetkel vabad, kasutades drooni liinikoridori kontrollimisel, et leida langenuid puid elektriliinidele ja
edastada avariibrigaadile koordinaadid. Sellise tegevuse tulemusel on võimalik avariibrigaadidel paremini
olukorda hinnata ja tegevusi planeerida, mille tulemusel on võimalik rikked kiiremini likvideerida. Tulevikus
tuleb kaardistada analoogsed koostöökohad, kuidas on võimalik üksteist võimestada, et ühiselt kriise
lahendada.
Pidades silmas tulevikukriise energiajulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem arvestada erinevate
hübriidohtudega, mille eesmärk on kahjustada energiajulgeolekut ning mille tulemusel võib tekkida
hädaolukord. Geopoliitiline olukord on märgatavalt muutunud Euroopas pärast Venemaa agressiooni
Ukrainas alates veebruarist 2022. ning viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud hübriidohtude ulatus
ja intensiivsus, olgu need siis riiklike või mitteriiklike toimijate153 poolt toime pandud. Hübriidohtude üldine
eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi. Näiteks on aset leidnud füüsilised sabotaažid
energiainfrastruktuurile (nt Nord Streami gaasitorud). Erinevad füüsilised ja mittefüüsilised operatsioonid
energiainfrastruktuuri vastu võivad hõlmata küberrünnakuid, terrorirünnakuid, sabotaaži või vandalismi, et
infrastruktuuri hävitada, häirida või seda üle koormata. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev
151 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja 152 Eesti Varude Keskus | ESPA 153 „non-state actor“ ehk isikud või grupeeringud, kellele pole võimalik omistada kindlat päritolu, kuid nad tegutsevad vastaspoole huvides, näiteks häkkerite rühmitused
61
häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri ja elektrisüsteemide vastupanuvõime
suurendamist. See eeldab hübriidohtude varajast avastamist, ennetamist ja nende aset leidmisel kiiret ja
agiilset reageerimist.
Hübriidohud arenevad ajas, mistõttu on oluline pidevalt jälgida ja analüüsida nende olemust. Samuti on
oluline, et riigiasutused ja elutähtsate teenuste osutajad pööravad enda toimepidevusplaanides ja
riskihinnangutes tähelepanu hübriidohtudele, ehk kehtib põhimõte „tuleb mõelda mõeldamatut“. Kunagi ei
saa ette teada, millisel viisil kasutab vastaspool teise nõrkusi ära enda huvide saavutamiseks.
Oluline on ka teadmiste ning kogemuste jagamine ja piiriülene koostöö liikmesriikidega, et õppida ja
suurendada kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri vastupidavust hübriidohtude vastu. Olulised on
näiteks ühised lauaõppused, mille raames õpitakse, kuidas naaberriigid ja asutused antud olukordades
käituvad ning kuidas on võimalik koostööd tehes kriisiolukordi lahendada.
6.6 Digitaliseerimine, andmehõive
Energiaandmed on täna kättesaadavad mh järgmistest allikatest154:
• elektrivarustus – Elering, Elektrilevi ja Statistikaamet
• kaugküte ja -jahutus – Keskkonnaagentuur
• gaasivarustus – Elering ja Statistikaamet
• kütuste toodang ja kasutus – Statistikaamet
• energia suurtarbijad – Keskkonnaagentuur ja kohalikud omavalitsused
• ühistransport – Ühistranspordikeskus ja kohalikud omavalitsused
• hooned - ehitisregister
• munitsipaalsektor (KOV sõidukid, hooned ja ettevõtted, tänavalgustus) – kohalik omavalitsus
154 Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
62
Andmehõive vajab arendamist seoses avaliku sektori üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia
tarbimise kavandamisele kui seirele ja erasektori andmete integreerimisega erinevatel platvormidel.
Energiaandmete integreerimine ja kättesaadavuse parandamine olemasolevates portaalides (nt
ehitisregister, minuomavalitsus.ee, Eleringi andmed, Keskkonnaameti andmed, kaugkütte andmed, teiste
turuosaliste andmed, planeeringute ja erinevate piirangutega seotud andmebaasid jms) võimaldaks
tulevikus andmepõhisemaid, informeeritumaid prognoose, sh tarbimisprognoose, ja otsuseid teha
taastuvenergiale üleminekul. Täpsemalt annaks andmebaaside liidestatus ja andmete integreeritus ülevaate
kasutusel olevatest taastuvenergia allikatest, võrgu ning selle osiste hoolduse ja juhtimise vajadusest,
ennekõike biokütuste kasutusest ning elektrifitseerimise ulatusest.
Jaotusettevõtte poolt kogutavad ja põhivõrgu ettevõtja andmebaasis hoiustatavad tarbimise andmed
võiksid olla operatiivsemalt kättesaadavad lõpptarbijale (andmete omanikule), mis võimaldab ka lõpptarbija
loal andmeid edasi anda ka kolmandate osapooltele, (sh KÜ tarbimise koondvaade kättesaadavaks
isikuandmete kaitset arvestades). Seda nii individuaalseks tarbimise juhtimiseks, kui ka võimalikes
teenusteks, mida kolmandad osapooled selles suhtes saaksid kasutada vastavate teenuste arendamiseks
ja pakkumiseks. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamist, rakendamist ja seiramist arvestades peaks
muutma kättesaadavamaks ka asumi, linnaosa, kohaliku omavalitsuse territooriumi andmed (tarbimine, sh
taastuvelektri sertifikaadiga tarbimine, (toodang, installeeritud võimsus), toodang võrku jne) tarbijagruppide
lõikes.
Soojusmajanduse andmete automatiseerimine, andmete (energiakasutus, CO2 jalajälg ehituses, ETS2 jne)
kasutustihedus laieneb ning soojusmajanduse andmete kättesaadavus peab olema tagatud.
6.7 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine
Täpsustame sisu mõjuhindamiste baasil.
Tagada tuleb taastuvenergia ressursside kasutatavus ning tarbijate energia- ja soojavarustus muutuvates
ilmastikuoludes. Energiaressursside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite
muutused suhteliselt vähe. 2015. aastal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks
põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja 26
päikeseenergia. Prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii
positiivset kui negatiivset mõju. Bioenergiaressursside varumisel on üha olulisem kasutatava tehnoloogia,
ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmastikuoludele. Puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga
hooajaline tegevus. Neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on
ilmastikuolude eest kaitsmata.
Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile,
väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige
vähem mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Aastani 2100
prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energia varustuskindlusele on
äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, mille tulemusena võivad sageneda katkestused
elektriülekandel, kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused
märgatavalt ei mõjuta. Energiasõltumatus sõltub Eesti kliimatingimustest vaid kaudselt, niivõrd kuivõrd on
kliimaäärmuste tagajärjel häiritud kütuste kohalevedu või kui äärmuslike kliimasündmuste tagajärjel on
häiritud kütuste tootmine nende tootmiskohas väljaspool Eestit155.
155 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium
63
6.8 Kutseoskused
Energeetika on üks tähtsamaid valdkondi, kus tekivad uued ametikohad või muutuvad seniste töökohtade
profiilid. Olulised on tarneahelapõhine koostöö, haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö
tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks, seega tööjõu mahu ja oskuste muutuse mõjud puudutavad lisaks
energeetika valdkonnale ka mitmeid muid valdkondi
Vajalikud tegevused:
● regulaarne energeetika valdkonna tööjõuvajaduse oskuste analüüs ning prognoos 156.
● taastuvenergia direktiivi muudatuste (EL 2023/2413) kohaselt tuleb taastuvenergia
tootmisvõimsustega seotud loamenetluse kiirendamisega tagada piisavad vahendid pädevatele
asutustele kvalifitseeritud töötajate värbamiseks, täiendus- ja ümberõppeks;
● pidevat kaasajastamist vajavad energeetika valdkonna kutsestandardid ja õppekavad, samuti õpet
puudutavad suunised ja tellimused õppeasutustele;
● tuuleenergia osakaalu kiiret kasvu arvestades on vajalik tuuleenergia tööjõuvajaduse mahu ja
oskuste prognoos aastani 2040, sh analüüs, millist õpet on otstarbekas ja jõukohane pakkuda
Eestis, milliste oskuste jaoks on otstarbekam otsida koolitusvõimalusi teistes riikides ja milliste
oskustega tööjõudu on otstarbekam kaasata välisriikidest;
● täpsustada, mis on tõhusa kaugkütte väärtusahelas täna kutseoskustes puudu ja mida on vaja teha,
sh kui palju on uusi spetsialiste vaja, sh seoses nt soojussalvestite jm uute tehnoloogiate juurde
tulekuga;
● iga aastaselt on vaja juurde 30 erinevat spetsialisti soojus- ning jahutusmajanduse valdkonda;
● HTM, õppeasutuste ning teadus- ja arendusasutustega koostöös õppekavade, uuringute,
programmide jm algatuste käivitamine.
7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST
Arengukava juhtimine ja rakendamine toimub igal aastal koostatava programmi ja tulemusaruande baasil:
Joonis 7.1 Strateegia Eesti 2035 vajalike muutuste ellu viimiseks energiamajanduses koostatavad
riigieelarvega seotud dokumendid157.
Vastavalt valdkonna arengukava koostamist reguleerivale määrusele158 ja ENMAK 2035
koostamisettepanekule159 on moodustatud ENMAK 2035 juhtkomisjon, mille peamine funktsioon on
156 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority (kutsekoda.ee) 157 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium 158 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 159 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)
STRATEEGIA EESTI 2035
(Vajalikud muutused valdkondade arengukavade kaudu)
ENMAK (EL ja Eesti eelnõud, uuringud, mõju
hindamised, eesmärgid, meetmed/poliitikainstrumendid)
ENERGEETIKA ROGRAMM 1x aastas n+3a
(mõõdikud, meetmed, tegevused, teenused)
TULEMUSARUANNE 1xaastas n-1a
(eesmärkide ja meetmete täitmine)
Euroopa Komisjonile REKK 2030
(EL ja Eesti eelnõud, eesmärgid, 100 kliimameedet + TAIE, mõjud,
eduaruanne)
RIIGI EELARVESTRATEEGIA (Tulemusvaldkonnad täpsustamisel)
64
nõustada arengukava koostamist ja rakendamist (sh tagasiside tulemusaruandele). ENMAK 2035 annab
sisendi REKK 2030 ajakohastatud versiooni koostamisele ja eduaruandele.
Olulisemate kavandatud tegevuste eest vastutajad on toodud tabelis 7.1.
Tabel 7.1 Arengukava rakendamiseks olulisemate tegevuste tähtajad ja vastutajad.
Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad
Elektrivarustuse tagamine
Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine 2027 Kliimaministeerium, Elering
Tarbimise juhtimise käivitamine kõigil turu tasemetel 2027 Kliimaministeerium, süsteemi- ja bilansihaldurid, turuoperaatorid ja agregaatorid
Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine 2025-2027 Kliimaministeerium, Elering
Elektrisalvestuse käivitamine 2030 Kliimaministeerium, salvestite omanikud
Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Kliimaministeerium, Elering, Elektrilevi
Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine 2037
Kliimaministeerium, Elektrilevi, energiatootjad, kohalikud omavalitsused
Gaasivarustuse tagamine
Balti ja Soome hulgituru arendamine 2026 Kliimaministeerium, Elering
Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Kliimaministeerium, Elering, Eesti Varude Keskus
1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimsuse loomine 2030
Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, biometaani tootjad, kohalikud omavalitsused
Kütte ja -jahutuse tagamine
Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2040
Kliimaministeerium, kaugkütte ettevõtjad, kohalikud omavalitsused
Kaugjahutuse arendamine 2050 Kliimaministeerium, kaugjahutuse ettevõtjad, kohalikud omavalitsused
Turuosalistel on energiamajanduse kujundamisel kanda järgmised rollid:
• valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused: valitsusasutused (KLIM eestvedamisel) koordineerivad ENMAK koostamise protsessi ning korraldavad elluviimise seiret, sh valdkondlike andmete kogumist. Erinevatel valitsusasutustel on oma roll täita erinevates energiamajanduse valdkondades (elekter, soojus-jahutus, kütused) ning panustatakse erinevate meetmete väljatöötamise ja rakendamisega (nt toetusmeetmete väljatöötamine). Maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d) ja kohalikud omavalitsused (KOV-d) panustavad energia tootmise arendamisse, edastamisse ja tarbimise kujundamisse kohalike meetmete rakendamisega, sh kohalike energia- ja kliimakavade160 kaudu. Kõik avaliku sektori (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste) asutused peavad ise olema eeskujuks energiasäästukohustuste täitmisel;
• riigiettevõtted (Eesti Energia, sh Enefit Green, Elering, Elektrilevi): energiavaldkonna riigiettevõtete rolliks on energiavõrgu arendus ja energiasäästlike tootmislahenduste arendamine, sh tehnilised lahendused;
• tavatarbijad: tavatarbijate (era- ja äritarbijad) rolliks on täita energiasäästukohustust rakendades
erinevaid energiasäästumeetmeid. Lisaks on tavatarbijatele seatud ootus aktiivselt kaasuda vabaühenduste tegevuses, et aktiivselt osaleda energiamajanduse kujundamise protsessides;
• tootjad ja tarnijad: energia tootjate ja tarnijate rolliks on panustada energiasäästukohustuste täitmisse läbi tootmis- ja tarneprotsesside ning taristu arendamise. Tootjad ja tarnijad teevad tihedat koostööd riigisektoriga varustuskindluse tagamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisel;
160 Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee)
65
• vabaühendused: vabaühendused on peamised koosloome protsesside kujundajad. Vabaühendustele on seatud ootus edastada sihtgruppide huve ja vajadusi riiklikule tasandile, kogudes sisendit läbi kaasamisprotsesside ning tehes ettepanekuid riiklike eesmärkide saavutamiseks;
• arendus- ja teadusorganisatsioonid, konsultatsioon ja planeerimine: teadus- ja arendusorganisatsioonide, konsultatsiooni ja planeerimisvaldkonna rolliks on pakkuda analüütilist ja teaduslikku tuge teistele turuosalistele, nii sektori arengu suunamisel kui ka konkreetsete sekkumismeetmete ja lahenduste väljatöötamisel.
8. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS
Tabel 8.1 ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud kulud (täiendamisel), sh Eesti taastekavas161.
Kulud, mln eurot 2025-2030 2030-2035 Rahastusallikad
Juhitav võimsus (sh strateegiline reserv) 240 240 Võrgutasu
sh tuumaprogrammi loomine? 35 38 Riigieelarve162
Energiasalvestid 9,6 - Taastekava
Võrgu tugevdamine 74,2 - Taastekava
Täiendavad välisühendused - - Ülekoormustulu ja Euroopa fondid
Uued taastuvelektri võimsused 98,64163 - Taastekava, taastuvelektritasu (vähempakkumised)
Varu hoidmine, kuni 1 TWh 9164 Gaasi varumaksemäär
Pakrineeme haalamiskai ülevalhoidmine LNG
vastuvõtuvõimekuse tagamiseks 4,2165 Gaasi varumakse määr
Gaasi taristu arendamine - -
Võrgutasudest 4,5-35 mln eurot/a sõltuvalt stsenaariumist
Biometaani tootmine 1 TWh 20,2 Taastekava
Biometaani 3 sisestuspunkti väljaehitus 7 Struktuurivahendid
Kaugkütte taristu arendamine 22,5 - Struktuurivahendid
Jahutus - - -
KOKKU 520,34 278 Taastekava jm allikad
sh riigi osalus 275 278
ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja taastuvenergiatasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu, kui valitsus teeb tuumajaama rajamise otsuse. Soojusmajandusega seotud taristu arendamise eelduseks on hoonete renoveerimine, sealjuures on kavandatud struktuurivahenditest aastani 2027 korterelamute renoveerimiseks 330 mln eurot ja väikeelamute renoveerimiseks 30 mln eurot, energiatõhususe direktiivi sihttasemete täitmiseks on vajaminev summa 1,5 miljardit eurot166.
161 Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 162 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne lk 46 Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium 163 Avamere tuulepargid 66,8 mln eurot ja taastuvenergia arendamise kiirendamine 31,84 mln eurot Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 164 Orienteeruvalt 1,5 mln eurot aastas, kulu võib muutuda seoses varu hoidmise hinna muutusega. 165 Orienteeruvalt 0,7 mln eurot aastas, kulu võib jooksvalt muutuda. 166 Reaalne vajadus aastani 2030 on 1,5 mlrd eurot energiatõhususe direktiivi sihttasemete täitmisel, vt projekt Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
66
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste elluviimise maksumuse prognoos baseerub alusuuringutes välja
toodud investeeringute (sh toetuste) maksumustel (tabelid 8.1-8.5) Kliimaneutraalsele energiatootmisele
ülemineku kogumaksumus on alusuuringute põhjal järgmine:
• ELEKTER - riigi poolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele 37-209 mln eurot aastal 2030
käivitab 9 -14,6 mlrd eurot maksvaid koguinvesteeringuid taastuvelektri tootmisse aastani 2050
sõltuvalt valitavast stsenaariumist;
• SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest
tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse;
• TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja
5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis;
• TÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on
investeeringute vajadus kuni 15,2 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5,3 mlrd eurot.
Tabel 8.1 Investeeringute vajadus elektritootmise stsenaariumides, mln eurot167.
Investeeringud elektritootmise stsenaariumides mln eurot2020
Toetus kuni 2030* 2021-2050
Võrgu tugevdamise kulud Intress
Kokku
Referentsstsenaarium 37-74 6 884 153 2 027 9 064
Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 105-209 11 039 355 3 253
14 647
Tuumastsenaarium 39-78 9 339 230 2 751 12 320 Taastuvgaasi stsenaarium 37-73 8 942 141 2 636 11 718
*Vähempakkumiste 450+650+15GWh hinnavahe toetus
Modelleeritud stsenaariumides on aastaks 2030 investeeringud meretuuleparkidesse 2 mlrd eurot,
maismaatuuleenergiasse 1,264 mlrd eurot, päikeseenergiasse 174-369 mln eurot ja akudesse 170-441 mln
eurot.
Tabel 8.2 Investeeringud energiatehnoloogiatesse erinevates elektritootmise stsenaariumides aastal 2030.
Investeeringud 2030, mln eurot Referents Taastuven.+
salvestus Tuumaenergia Taastuvgaasi
Akud 324 441 331 170
Meretuuleenergia 0 2 040 0 0
Maismaatuuleenergia 1 264 1 264 1 264 1 264 Muud taastuvad 0 0 0 2 635
Päikeseenergia 297 174 369 277 Tarbimise juhtimine 13 13 13 13 Kokku 1 898 3 932 1 977 4 358 Juhitava võimsuse osakaal % 18% 12% 17% 65%
Juhitav võimsus 337 454 343 2 817
Toetatavate valdkondadena on alusuuringutes välja toodud: pilootprojektid salvestuses, keskkonnasoojuse
ja heitsoojuse kasutamine, maagaasist loobumine, vesiniktehnoloogiad ja taristu, taastuvenergia tootmine
tootmiste juures, biogaasi tootmine, renoveerimine, auditid, energia- ja soojamajanduse kavad,
süsinikuheite vähendamine, energiakogukondade loomine, energiajuhtimissüsteemid, energiatõhususe
tõstmine.
167 Uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ materjalid Elektri uuringud | Energiatalgud
67
Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumidest on optimaalseima maksumusega
tehnoloogianeutraalse stsenaarium investeeringuvajadusega 1,2 miljardit eurot kokku kuni aastani 2050.
Tabel 8.3 Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide investeeringute maksumus (mln eurot).
Investeeringud kokku kuni 2050 (mln eurot) Investeeringud
tootmistehnoloogiasse Investeeringud
kaugküttetaristusse KOKKU BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 878 53 931
Elektristsenaarium 2274 53 2327
Kaugkütte stsenaarium 1108 1012 2120
Lokaalkütte stsenaarium 1236 52 1288
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1164 53 1217
Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus hinnatud stsenaariumide investeeringute vajadus kokku kuni 5,2
mlrd eurot sõltuvalt stsenaariumist, tabelis 8.4.
Tabel 8.4 Torustiku ja seadmete investeeringud gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumides168.
Investeeringud, mln eurot Torustik Seadmed KOKKU BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium - 221 221
Biometaani stsenaarium 764 616 1 380
Vesiniku stsenaarium 3 867 1 333 5 200
Vähima kulu stsenaarium 764 634 1 398
Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku 170,94 mln euro eest
järgmisi tegevusi: vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (50 mln eurot), taastuvenergia
tootmise võrku integreerimise võimekus (38 mln eurot), elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia
tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks (36.2 mln eurot),
taastuvenergia arendamise kiirendamine (31,84 mln eurot, millest 5 miljonit eurot eraldatakse läbi
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi KOV planeeringute kiirendamiseks, 26,84 miljonit eurot läbi
Kliimaministeeriumi täiendavate alade kaardistamiseks, mõjuhindamiste, loamenetluste ja maatoimingute
kiirendamiseks, KOV koordinatsiooniks ja kommunikatsioonitegevusteks), energia salvestuse
pilootprogramm (9,6 mln eurot), tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu
hoogustamise programm (9,1 mln eurot), biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutamise suurendamiseks
uuringu ja tegevuskava koostamine (200 000 eurot). Lisaks finantseeritakse Ühtekuuluvusfondist 35,8 mln
euro eest soojusmajanduse ja tänavavalgustusega seotud toetusmeetmeid, CO2 rahadest 7,6 mln euro eest
nullheitega ja elektriliste sõidukite ostutoetust ja Õiglase Ülemineku Fondist kaugkütte lahti sidumist
põlevkivist 5 mln euro eest Kiviõlis.
ENMAK 2030 alusel kavandatud ja rakendatavad toetusmeetmed panustavad energiamajanduse korralduse
seadusega sätestatud taastuvenergia eesmärkide täitmisse. Seejuures on muutunud transpordi
taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 taastuvkütuste hulk transpordis 29% (taastuvenergia direktiivi
muudatus) olema kogu transpordi energiatarbest, selle saavutamiseks on elluviimisel elektribusside
soetamise toetusmeede, millega soetatakse 15 elektribussi. 2024. aastaks on plaanis välja töötada uus
toetusmeede 15 miljoni euro ulatuses. Aastaks 2030 suureneb elektrit kasutavate busside läbisõidu osakaal
kogu bussipargist (sh trollid) vähemalt 12%-ni aastaks 2030 (täiendav elektrivajadus 167 GWh) ja vähemalt
20%-ni aastaks 2035 (täiendav elektrivajadus 588 GWh). Elektribusside arv 2020 aastal oli 3539. Aastaks
168.“ Gas decarbonisation pathways“ ettekanded 7.10.2022 slaid 20 torustiku maksumus ja 3.10.2023 slaid 9 seadmete maksumus
68
2030 moodustab rohevesinik ja e-kütused 1% kogu transpordis kasutatavatest kütustest. Vesiniku
soodustamiseks on loodud kaks toetusmeedet. Esimene meede kuulutati välja ühistranspordisektoris
rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomiseks 2021. aastal. Meetme tulemusena rajatakse rohevesiniku
tootmisüksus, tarnetaristu ja rohevesinikku tarbiv taksopark. 2024. aasta lõpuks elluviidava projekti
tulemusena väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus üle 1000 tonni CO2 ekvivalenti ja
rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 30 tonni. Toetust
jagati heitmekaubanduse kauplemissüsteemi rahadest 5 miljoni ulatuses. Teise 2023. aastal välja
kuulutatud vesiniku toetusmeetme eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes
erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordi- ja
keemiatööstuses. Toetust jagatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest 50 miljoni ulatuses.
Tegevused peab ellu viima 2026 aasta 1. juuniks.
LISAD ON ESITATUD ERALDI DOKUMENDIS
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Vastavalt jaotuskavale
29.04.2024 nr 21-1/24/1181-3
Energiamajanduse arengukava aastani 2035
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
esitamine seisukohtade küsimiseks
Austatud asjaomased asutused
Käesolevaga esitame Teile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035
(ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele §401. Aruande koostamise aluseks on olnud
ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21. märtsist 2024 (lisatud kirjale). Käesolev kiri on saadetud
ministeeriumitele (palume vajadusel kaasata menetlusse ja koondada allasutuste tagasiside ühtse
seisukohana), ühendustele, katusorganisatsioonidele, teadus- ja haridusasutustele. Palume
seisukohad esitada 30 päeva jooksul Kliimaministeeriumi üldmeilile [email protected].
ENMAK 2035 KSH aruande avalik väljapanek on kavandatud perioodil august - september 2024
ja avalik arutelu oktoobri alguses 2024.
ENMAK 2035 seotud materjalide ja ürituste kohta on täiendav teave leitav Kliimaministeeriumi
portaalis Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
energeetika ja maavarade asekantsler
Lisad: 1. ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21.03.2024
2. KSH aruanne lisadega
Irje Möldre, 625 6497