Päring

KESKKONNAARUANNE 2023 Põlva Haigla AS

Tegevuskoht: Uus tn 2a, Põlva linn, Põlva vald,

63308, Põlva maakond

Põlva

2024

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 2 / 15

SISUKORD 1 Keskkonnaaruande sisu ja ulatus ......................................................................................................... 3 2 Põlva Haigla AS tutvustus ................................................................................................................... 3 3 Keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteem .............................................................................. 5 4 Keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju ................................................................................................ 6 5 Keskkonnategevuskava ja -eesmärgid ................................................................................................. 6 6 Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hinnang ...................................................................................... 8

6.1 Vee kasutus .................................................................................................................................. 9 6.2 Reovee kogumine ....................................................................................................................... 10 6.3 Sademevee puhastus ................................................................................................................... 10 6.4 Jäätmekäitlus .............................................................................................................................. 10 6.5 Energiakasutus............................................................................................................................ 12 6.6 Õhuheitmed ................................................................................................................................ 13 6.7 Bioloogiline mitmekesisus ......................................................................................................... 14

7 Muud keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud ........................................................... 14 7.1 Sotsiaalne vastutus ..................................................................................................................... 14

8 Keskkonnaalased õiguslikud nõuded ................................................................................................. 15 9 Keskkonnaaruande kinnitamine ......................................................................................................... 15

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 3 / 15

1 Keskkonnaaruande sisu ja ulatus Ettevõtte: Põlva Haigla AS

Tegevuskoht: Uus tn 2a, Põlva linn, Põlva vald, 63308, Põlva maakond.

Tegevusala: 86101 (EMTAK). Raviteenuse osutamine.

Juhtimissüsteemi käsitlusala: Haiglaravi.

Elutsükli hindamine: hõlmab kogu Põlva Haigla tegevust.

NACE tegevusala kood: 86.1 Haiglaravi

Sisu: Keskkonnaaruanne on koostatud lähtuvalt EMAS määruse nõuetele (Euroopa ühenduse määrus nr 1221/2009/EÜ (EMAS määrus), muudetud Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 2017/1505 ja (EL) 2018/2026), mille kohaselt on põhiteemadeks:

● organisatsiooni struktuur ja tegevus; ● keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteem; ● keskkonnaaspektid ja -mõju; ● keskkonnakava, -eesmärgid ja tegevused; ● keskkonnategevuse tulemuslikkus ja kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide kohustustele vastavus;

Raporteerimise periood: 01.01.2023 – 31.12.2023.

2 Põlva Haigla AS tutvustus Põlva Haigla AS asub Põlvamaal, Põlva vallas, Põlva linnas, Uus 2a, katastriüksustel 62201:001:0026. Kokku on käitise pindala 23152 m², kinnistu sihtotstarve on 100 % ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa. Haiglast lääne poole jääb 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, põhja poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, ida poole 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja lõuna poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Lähimad elumajad jäävad Põlva haigla kõrval kinnistutele.

Katastriüksuste lõunaosas on elektriga seotud kitsendused ja elektripaigaldise kaitsevöönd: elektrimaakaabelliin. Põlva Haigla AS-ist põhja poole jääb ohtlike ettevõtte (C-kategooria) Olerex AS Põlva tankla ohuala, kuid haigla territoorium sinna alla ei jää. Põlva haiglas AS-ist umbes 200 m põhja pool asub Põlva masuudihoidla (JRA0000063), omanikuks on Utlitas Eesti AS ning ohu allikaks on lekkega seotud õnnetuspaik.

Põlva Haigla AS lähedal ei asu looduskaitselisi objekte ega kultuurimälestisi. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud.

Allikas Keskkonnaportaal ja Maa-amet Geoportaal.

AS Põlva Haigla loodi 1995. aastal, kuid haigla tegevuse juured ulatuvad aastasse 1944. Põlva haigla sai jaoskonnahaiglaks 1945. aastal. 1963. aastal nimetati haigla ümber Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis juhtis kogu piirkonna raviasutuste tööd. Praegune haiglahoone valmis 1981. aastal. 1995. aastal muudeti Põlva haigla aktsiaseltsiks. Aastakümnete jooksul on haiglat pidevalt kaasajastatud ning uuendatud kogu meditsiinitehnoloogia. 2024. aasta suvel peaks valmima uus erakorralise meditsiini osakonna tööruumid.

Haiglas on aastas üle 20 000 arstivisiidi ja umbes 5000 õe ning ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu. Erakorralise meditsiini osakonda pöördub aastas üle 6 000 patsiendi.

Haigla juurde kuulub esmatasandi tervisekeskus koos perearstide ja pereõdedega. Tervisekeskuses töötab 7 perearsti ja 15 pereõde.

Haiglas on sise-, kirurgia-, taastus- ja õendusabi osakonnad, kus anname erakorralist meditsiiniabi, ravime sisehaigusi ja teeme operatsioone.

Põlva Haigla ämmaemanduskeskus toetab naisi ja peresid lapseootuse eel ja ajal ning sünnituse järgselt. Pakume iseseisvat ämmaemandusteenust. Ravime naistehaigusi ja nõustame günekoloogilistel teemadel.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 4 / 15

Osutame erinevat tüüpi taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Meil on iseseisev statsionaarne õendusabi osakond ja hästi töötav koduõendus. Pakume koolitervishoiu teenust. Meie haiglas on vaimse tervise kabinet, et toetada psühhiaatrilise abiga lapsi ja noori. 2024. aastal lisandus uue teenusena ettevõtetele töötervishoiuteenus.

Põlva haigla on tähtajatult kinnitatud üldhaiglaks, mille põhieesmärgiks on tervishoiuteenuse osutamine. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Põlva haigla ka sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooniteenust. AS Põlva Haigla osutab tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuseid valdavalt Põlvamaa inimestele, kuid järjest enam on suurenemas ka ülejäänud Lõuna-Eesti maakondade osakaal. Kiirabiteenust Põlvamaal osutab Tartu Kiirabi. Tervishoiuteenuse põhiliseks tellijaks on Eesti Haigekassa. Rehabilitatsiooniteenuse tellijateks on Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa.

Töötajaid kokku 342 (seisuga detsember 2023).

Joonis 1. Põlva Haiglas AS struktuur.

Missioon AS Põlva Haigla missiooniks on kindlustada patsientidele/klientidele professionaalse tervishoiu ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine parimal võimalikul tasemel.

Visioon AS Põlva Haigla visiooniks on kujuneda uuendusmeelseks ja tunnustatud meditsiinikeskuseks Kagu-Eestis.

Üldeesmärk

AS Põlva Haiglas on kõigil abivajajatel head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 5 / 15

3 Keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteem AS Põlva Haigla põhiväärtused on patsiendikesksus, professionaalsus, vastutustundlikkus, avatus, kollegiaalsus. Kõigi AS Põlva Haigla töötajate käitumispõhimõtted järgivad haigla põhiväärtusi.

Patsiendikesksus

● Oleme patsiendile usaldusväärne ja parimat võimalikku kvaliteeti pakkuv raviasutus. ● Austame patsientide/klientide vajadusi, õigusi, võrdsust, väärikust, autonoomiat ja

enesemääramisõigust. ● Suhtleme patsiendiga heatahtlikult, mõistvalt, avatult ja abivalmilt. ● Peame oluliseks koostööd patsiendiga raviotsuste tegemisel.

Professionaalsus

● Esmase kohustusena osutame haigla pädevusse kuuluvaid teenuseid võimalikult heal kutse-eetikast lähtuval tasemel.

● Täiendame erialaseid teadmisi ja oskusi ning kasutame neid oma töös. ● Panustame teenuste edendamisse osaledes õppe- ja teadustöös. ● Teenuste kvaliteedi ja töökorralduse parendamiseks ning edaspidist e vigade vältimiseks analüüsime

tööalaseid vigu ja probleeme.

Vastutustundlikkus ● Vastutame oma töö ja otsuste eest. Igal haigla töötaja annab panuse haigla toimimisse. ● Juhindume meile töös teatavaks saanud isikuandmete hoidmise nõuetest. ● Tööalase informatsiooni käsitlemisel hoidume kahjustamast patsiente, haiglat ja kolleege. ● Järgime oma tegevuses kehtivate õigusaktide, sh keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. ● Oleme haiglas hoolivad ja säästlikud meile usaldatud vara ja ressursside suhtes ning oma tegevuses

pühendume keskkonna kaitsmisele, sh saastamise vältimise võimaluste rakendamisele. ● Püüame maksimaalselt tõhusalt sorteerida tekkivaid jäätmeid, leida võimalusi jäätmete

taaskasutamiseks ning vältida ohtlikke jäätmete sattumist looduskeskkonda.

Avatus ● Täiustame järjepidevalt oma juhtimissüsteemi, sh keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse

suurendamise nimel. ● Edastame tõest ja objektiivset teavet oma tegevuse, juhtimise ja majandamise kohta. ● Väärtustame oma töös avatud ja usaldusväärset õhkkonda. ● Oleme avatud uutele ideedele, ettepanekutele ning koostööle, mis vähendavad jätkusuutlikult

keskkonnamõju ning muudavad ressursside kasutamise efektiivsemaks.

Kollegiaalsus ● Oma töös peame oluliseks vastastikust austust, lugupidamist, võrdset kohtlemist ja usaldust. ● Peame õigeks tööalaste probleemide lahendamist haiglasiseselt. ● Peame oluliseks kaastöötajatega head läbisaamist ning hoidume kõigest, mis võiksid rikkuda

kollegiaalseid suhteid, sh. kolleegide ja nende kutsealase tegevuse halvustamisest. ● Austame haigla iga töötaja panust. ● Järgime eetilise käitumise põhimõtteid ning sekkume, kui märkame kellegi kõrvalekaldeid eetilisest

käitumisest. ● Peame vajalikuks ja hindame koostööd teiste raviasutustega. ● Peame oluliseks positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, psühhosotsiaalse väärkohtlemise

ennetamist ja probleemide lahendamisel osapoolte võrdset kohtlemist.

Juhtimissüsteemi loomisel on aluseks võetud Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi EMAS (Eco Management and Audit Scheme) määruse nõuded.

Põlva Haigla AS keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusalasse kuulub kogu haigla tegevus.

Keskkonnajuhtimissüsteem on osa meie juhtimissüsteemist, sest soovime ettevõtte ja keskkonna vahelised seosed muuta osaks meie strateegiast ning arvestada nendega igapäevases töös.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 6 / 15

4 Keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju Keskkonnaaspektide ning -mõjude väljaselgitamine ja oluliste keskkonnaaspektide käsitlemine on keskkonnajuhtimissüsteemi üheks aluseks.

Keskkonnaaspektide väljaselgitamisel võetakse arvesse EMAS käsitlusala, olemasolevaid kehtivaid protseduure ning ka tulevikus planeeritavaid uusi tegevusi, tooteid ja teenuseid. Iga aspekti osas selgitatakse välja otsesed ja kaudsed keskkonnamõjud ning hindamise tulemusena leitakse olulised keskkonnaaspektid.

Keskkonnaaspektide olulisuse hindamisel lähtume seotus õigusaktidega, keskkonnamõju realiseerumise tõenäosus ja keskkonnamõju tõsidus.

Keskkonnaaspektide väljaselgitamise, olulisuse hindamise, ajakohastamise ja keskkonnainfo kättesaadavuse eest vastutab jätkusuutlikkuse spetsialist. Keskkonnaaspektide nimekiri vaadatakse juhtkonna poolt läbi ja vajadusel ajakohastatakse üks kord aastas või teenuste, kasutatavate tehnoloogiate, seadmete muutumisel või ettevõtte huvipoolte nõudel. Tabel 1. Olulised keskkonnaaspektid 2023. aastal.

TEGEVUSE VÕI TEENUSE ELEMENT KESKKONNAASPEKT KESKKONNAMÕJU (otsene)

Haigla ja selle taristu Tulekahju (Otsene) Keskkonnareostus

Raviteenuse osutamine Jäätme teke (Otsene) Pinnase-ja vee reostus Ravimite jäätmete sattumine kanalisatsiooni

Valgustus, ventilatsioon, rauaeraldusseade, muud seadmed, liftid, infosüsteemid

Elektrienergia kasutamine (Otsene) Taastumatute loodusvarade vähenemine

Jahutus-, kliimaseadmed ja soojuspumbad

F-gaaside kasutamine (R410A; R407C) (Otsene)

Kasvuhoonegaaside suurenemine

Radioloogia / radioloogia teenused Röntgenkiirgus (Otsene) Kasvaja risk inimestele Meditsiinilise surugaasi hapniku kasutamine

Gaasiballoonide ladustamine (Otsene) Plahvatuse tagajärjed

Võimalikud ohuolukorrad Hapniku tootmise süsteemi rike (Otsene) Plahvatuse tagajärjed

Võimalikud ohuolukorrad Tehnogeenne häire või katkestus (Otsene)

Keskkonnareostus

Võimalikud ohuolukorrad Haiglasisese ulatuslik keemia- või kiirgussaaste (Otsene)

Saaste keskkonda

POSITIIVSED ASPEKTID

Keskkonnanõuete täitmine Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine (Otsene)

Keskkonnategevuse süstemaatiline haldamine, õigusaktide ja muude nõuete täitmise tagamine

Töötajate koju ja tööle liikumine Ratta kasutamine tööletulekuks (Otsene) Õhuheitmete vähendamine

Perearstikeskuse energiakasutus Päikesepaneelide kasutamine (Otsene) Elektri tootmise mõjude vähenemine

Ettevõtte roheline mõtteviis Rohelisem Põlvamaa märgis nr 2022/015 (Otsene)

Keskkonnategevuse süstemaatiline haldamine, õigusaktide ja muude nõuete täitmise tagamine

5 Keskkonnategevuskava ja -eesmärgid Keskkonnategevuskava ning -eesmärgid koostatakse arvestades ettevõtte keskkonnapoliitikat ja olulisi keskkonnaaspekte.

Keskkonnaalase poliitika ja eesmärkide sõnastamise ning keskkonnategevuskava koostamise eest vastutab juhtkond ning need vaadatakse üle vähemalt 1 kord aastas.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 7 / 15

Tabel 2. Keskkonnahoidlikud tegevused 2023 ja saavutatud tulemused. Eesmärgid koos nende saavutamise võtmetegevuste Tulem 2023 aasta lõpus

Tähtaeg

EESMÄRK 1: Ressursikasutuse optimeerimine: Energiatarbimine voodipäeva kohta <= 27 kWh (st hoida vähemalt 2022 taset); Veetarbimine voodipäeva kohta <= 0,36 m3 (st hoida vähemalt 2022 taset)

TULEM: Energiatarbimine voodipäeva kohta oli 27,6 kWh; Veetarbimine voodipäeva kohta oli 0,37m3.

EMO hooneosa ehitusprojekti elluviimine. Ehitustööde algus september 2023 ning tööd on toiminud ajagraafiku alusel.

31.08.2024

Energiamärgise taotlemine haiglahoonele Energiamärgise taotlemine on edasi lükatud 2024 aastasse, kui pooleli olevad EMO hooneosa renoveerimistööd on lõpetatud

31.12.2023

EESMÄRK 2: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine: Segaolmejäätmete osakaal 67% aastaks 2026

TULEM: Segaolmejäätmete osakaal oli 84% kogu jäätmete hulgast.

Teha administratsiooni osakonnas tavaprügikastide laua alt eemaldamise piloot

Augustist 2023 sai süsteemi täiendatud. Nt toimus maskide vs ülejäänud kastide asukoha eraldamine.

31.01.2023

Analüüsida presskonteineri tasuvust Presskonteineri soetamine liiga kallis ning paneme projekti hetkel ootele.

31.03.2023

Sorteerimisjaamade laiendamine osakondadesse Olemasolev süsteem toimib ning administratsioonisakonnas kasutusele võetud sorteerimisjaamade laiendamine ei ole asjakohane.

31.08.2023

EESMÄRK 3: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine

TULEM: Jäätmete kogumaht suurenes 0,14% sh olmejäätmete maht vähenes 1% ehk liigiti kogutud jäätmete hulk oli suurem.

Rajada töötajatele jalgrattamaja haigla juurde Tehtud 28.04.2023, kuid rataste kasutamise aktiivsus madal. Jätkata rataste kasutamise propageerimist töötajaskonna hulgas.

30.04.2023

Panna tööle ja jätkata bussiliiklust ühisbussidega Tartust tulevatele töötajate Teenus toimib ja kasutatavus hea. Tuleb jätkata teemaga. 31.01.2023

Soetada uus patsiendiveo sõiduk (hübriid, LPG, elekter)

Haigla sai transpordiauto (diisel) detsembris. 31.12.2023

Transpordikorralduse keskkonnasäästlikkuse mõõdiku väljatöötamine

Lahendust ei ole leitud. Hetkel plaan seostada see jalajälje arvutustega, kuid tuleme pärast EMAS teemade kiirema aja lõppemist arutelu juurde tagasi.

31.12.2023

EESMÄRK 4: Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamine

TULEM: Kavandatud tegevustest sai tähtaegselt ellu viidud 55%.

Keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS juurutamine haigla juhtimissüsteemi ja vastava tunnistuse omandamine

Välise hindaja Bureau Veritas Eesti OÜ poolt toimus EMAS nõuete vastavushindamine novembris 2023.

31.12.2023

Haigla süsiniku jalajälje mõõtmisega jätkamine ja eesmärgi püstitamine aastaks 2024.

Esialgsed andmestikud on kokku koondatud. Jätkame CO2 jalajälje seirega organisatsioonis. Süsiniku jalajälje mudeli uuendamine.

31.12.2023

Keskkonnahoidlike hangete süsteemi arendamine sh keskkonnahoidlike hangete arvu suurendamine

Hangete süsteem toimib. Kaks keskkonnahoidlikke tingimusi arvestavat hanget sai teostatud ja kaks on täiendavalt ettevalmistamisel.

31.10.2023

Järjepidev kliimamõjude monitoorimine ja vähendussammude analüüsimine

Koostatud seiretabelid ning süsteem toimib piisavalt hästi. Järgmisel perioodil proovime tegevussammude seostamist strateegia „Eesti 2035“ näitajatega.

1x aastas

Teavitada ja kaasata meie töötajaid ja partnereid ettevõtte keskkonnaeesmärkide täitmisel

Teeme kokkuvõtte, kuid 2023 aasta CO2 jalajälje koondkokkuvõte valmis.

1x aastas

Keskkonnaalase teabe lisamine organisatsiooni veebilehele

Kokkuvõte on koostatud, kuid tehnilistel põhjustel ei jõutud aasta lõpus teabe avalikustamiseni. Jätkame tegevustega.

31.12.2023

Evakuatsiooniõppuste korraldamine ja töötajate juhendamine

Õppused on plaani kohaselt teostatud. Täiendjuhendamine töötajate seas ellu viidud.

1x aastas

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 8 / 15

Tabel 3. Eesmärgid ja tegevuskava 2024.

Eesmärgid koos nende saavutamise võtmetegevuste Tähtaeg

EESMÄRK 1: Ressursikasutuse optimeerimine: Energiatarbimine voodipäeva kohta <= 27 kWh (st hoida vähemalt 2022 taset); Veetarbimine voodipäeva kohta <= 0,36 m3 (st hoida vähemalt 2022 taset) EMO hooneosa ehitusprojekti elluviimine. Algus september 2023. Aug. 2024 Energiamärgise taotlemine haiglahoonele Dets. 2024 Hinnata isesulguvad veekraanid avalikesse tualettruumidesse paigutamise asjakohasust Aug. 2024 Hinnata vee soojendamise võimalusi päikesepaneelide abil Dets. 2024 Soojaveesüsteemi ümberehituse projekti ettevalmistamine Sept. 2024 EESMÄRK 2: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine: Segaolmejäätmete osakaal 67% aastaks 2026 Soetada jäätmete sorteerimiskaste üldkasutatavatesse ruumidesse Juuni 2024 Ühekordsete toidunõude kasutamisest loobumine ja korduslasutavate nõude kasutamise suurendamine töötajate seas.

Aug. 2024

EESMÄRK 3: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine Kliinikumivahelise logistika optimeerimise võimalikkuse analüüs koostöös Tartu Kliinikumiga Dets. 2024 Haigla diisli hoidla/tankla kasutusele võtmine Märts 2024 Transpordikorralduse keskkonnasäästlikkuse mõõdiku väljatöötamine Juuni 2024 EESMÄRK 4: Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamine Haigla süsiniku jalajälje mõõtmisega jätkamine ja eesmärgi püstitamine aastaks 2024. Dets. 2024 Analüüsida haiglas kasutatavate materjalide kasutamist (lähtenumbrid ja loend CO2 tabelist) nt prügikotid, neerukausid, ravimitopsid, kätekuivatuspaber ning selle tulemusena koostada ettepanekud kasutuse keskkonnaalaseks tõhustamiseks.

Märts 2024

Energia- ja veesäästu infokleebised ja prügi sorteerimisjuhised tegevuskohtadesse Märts 2024 Teha ühekordsete nõude kasutamise vähendamise kampaania Märts 2024 Energiaauditi läbiviimine. Energiamärgise taotlemine haigla hoonele. Sept. 2024 Süsiniku jalajälje mudeli uuendamine / KHG arvestamise metoodika kaasajastamine Dets. 2024 Järjepidev kliimamõjude monitoorimine ja vähendussammude analüüsimine 1x aastas Teavitada ja kaasata meie töötajaid ja partnereid ettevõtte keskkonnaeesmärkide täitmisel 1x aastas Keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS juurutamine haigla juhtimissüsteemi ja vastava tunnistuse omandamine

Mai 2024

Evakuatsiooniõppuste korraldamine ning töötajate juhendamine. 1x aastas

6 Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hinnang Keskkonnatulemuslikkuse põhinäitajatest esitatakse energiatõhusus, materjalitõhusus, vesi, jäätmed, bioloogiline mitmekesisus ja heitmed.

Iga põhinäitaja koosneb järgmistest elementidest: 1) arv A, mis tähistab kogu aastast sisendit/mõju asjaomases valdkonnas; 2) arv B, mis näitab voodipäevade arvu, ning 3) arv R, mis tähistab suhtarvu A/B

Järgnevalt on välja toodud Põlva Haigla AS keskkonnategevuse tulemuslikkuse ülevaade vastavalt olulisematele valdkondadele.

Tabel 4. Voodipäevade arv.

2021 2022 2023

Voodipäevade arv 26 681 23 993 24 022

Aastal 2023 on Põlva haigla statsionaaris ravitud ning haiglast välja kirjutatud 1987 haiget, mis on 64 võrra (3%) vähem kui eelneval aastal. Sellest aktiivravi haigete osakaal on 78%, ülejäänud moodustavad õendusabi haiged. 2023. aastal raviti päevastatsionaaris 923 haiget, mis on 146 patsiendi võrra rohkem kui 2022. aastal (kasv +19%). Statsionaaris ravitud haigete ja voodipäevade muutus aastate lõikes on toodud välja Tabel 4. Ravikestus aktiivravis suurenes, millest tulenevalt suurenes ka voodipäevade arv.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 9 / 15

6.1 Vee kasutus Haiglale tuleva vee ja kanalisatsiooniga tegeleb AS Põlva Vesi. Tarbevett kasutatakse haigla igapäevaseks tööks, autoklaavide jahutussüsteemides ja lisaks wc, duššid jne. Haiglal puudub eraldi seade vee töötluseks. Haiglal ei ole puurkaevusid. Põlva Haigla AS veetarbimine 2023. a oli 8839 m3/aastas.

Tabel 5. Veetarbimine.

Aasta Arv A Kogutarbimine

(m3)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta (m3)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

2021 7935 0,297 -8%

2022 8068 0,366 13%

2023 8839 0,368 9%

Vee tarbimine 2021. a vähenes, kuna paigaldati sõelad/võred, et vähem vett läbi tuleks. Tarbimise kasv 2022. aastal tulenes taastusravi basseinivee vahetusest tavapärasest rohkem, seoses remonttöödega. Tarbimise kasv 2023. aastal on tingitud lisaks basseinivee puhastuse ja laboris esinenud veeavariide tõttu.

Terviseamet on võtnud Põlva Haigla taastusravi osakonna basseinist 04. detsember 2023 veeproovi. Tabel 6 on ära toodud basseini veeproovi näitajate tulemused. Piirnorme ei ole ületatud.

Tabel 6. Basseini veeproovi näitajad*. Näitaja Väärtus Piirnormid

Ammooniumioon mg/l <0,02 0.5

pH, pH ühik 7,4 6,7 kuni 8,0

Hägusus, NHÜ <0,5 2

Pseudomonas aeruginosa PMÜ/100 ml 0 0

Stafülokokid PMÜ/100 ml 0 10

Värvus, mg/l Pt <5 15

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 20

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 10

Kolooniate arv 37 oC PMÜ/ml 0 100

Nitraatioon mg/L 1,2 n/a

Nitraatioon (veevõrgus) mg/L 0,72 n/a

Nitraatioon (vahe) 1 mg/L 0,48 20

Oksüdeeritavus mg/l O2 1,4 n/a

Oksüdeeritavus (veevõrgus) mg/l O2 <1 n/a

Oksüdeeritavus (vahe) mg/l O2 0,4 3

Vaba kloor mg/L 1,3 0.5 kuni 1.5

Seotud kloor mg/L 0,26 0.5

* https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=191&active_tab_id=U (Terviseamet).

Terviseamet on võtnud ka 08.08.2023 Põlva Haigla AS-ist (Uus 2a, Põlva linn) veeproovi, mille tulemused Tabel 7 näitavad, et piirnorme ei ole ületatud.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 10 / 15

Tabel 7. Veeproovi näitajad**.

Näitaja Väärtus Piirnormid

Elektrijuhtivus, µS/cm 888 2500

pH, pH ühik 7,8 6,5 kuni 9,5

Hägusus, NTU <0,5 n/a

Lõhnaläve indeks TON 1 n/a

Maitseläve indeks TFN 1 n/a

Värvus (Pt-Co skaala) mg/l Pt <5 n/a

Raud, µg/l <20 200

Mangaan, µg/l <10 50

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Esherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 oC PMÜ/1 ml 0 Ebaloomulike muutusteta

** https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=384&active_tab_id=JV (Terviseamet).

6.2 Reovee kogumine Põlva Haigla AS enda tegevusega reovett loodusesse ei juhita. Reovesi tekib haigla igapäeva tegevusest. Reovesi suunatakse edasi puhastamisse Põlva Vesi AS-i.

Tabel 8. Kanalisatsiooni tarbimine.

Aasta Arv A (m3) Arv R

voodipäeva kohta (m3)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

2021 15 870 0,595 -8%

2022 16 136 0,673 13%

2023 17 678 0,736 9%

Reovee teke sõltub otseselt vee kasutamisest. Reovee maht oli 2023. a 17 678 m3/aastas, mis võrreldes 2022. a on suurenenud 9%. Mahtude kasv tuleneb vee tarbimisest mahtude kasvust (vt. Tabel 5. Veetarbimine).

6.3 Sademevee puhastus Sademevesi puhastatakse tekkekohas (õli- ja liivapüüdurid). Põlva tervisekeskuse ümbruse sademevesi on juhitud tiiki/imbkraavi ja ülejäänud haigla territooriumi sademevesi juhitakse restkaevu.

Sademevesi kogutakse kokku Käisi ja Uuelt tänavalt ning suunatakse mööda Kesk tänava sademevee- torustikku Orajõkke enne Põlva paisjärve suubumist. Tegemist on ainukese loastatud väljalasuga (Põlva Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035).

6.4 Jäätmekäitlus Haiglas tekib teatud omadustega jäätmeid, mida hoitakse nende käitlemise erinevates järkudes teistest eraldi. Haiglas tekkivaid jäätmeid liigitatakse järgmiselt: olmejäätmed, taaskasutatavad jäätmed (segapakend, biojäätmed, paber ja papp), erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja ohtlikud jäätmed.

Jäätmekäitlusleping on sõlmitud Ragn-Sells AS-i, Eesti Keskkonnateenused AS-i, Epler & Lorenz AS-i ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Põlva Haigla AS tegevuse tulemusena tekivad erinevat liiki jäätmed. Meditsiiniasutuse eripärana tekib kliinikumis lisaks ka erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ehk nakkusohtlikke jäätmeid, lisaks ravimijääke. Haigla annab erikäitlust nõudvad meditsiinilised jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Põlva Haigla AS jäätmekäitlus:

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 11 / 15

● Tekkinud jäätmed sorteeritakse ja pakendatakse nende tekkekohas, tagades minimaalse kokkupuute jäätmetega ja ümberpakkimise vajaduse.

● Jäätmed kogutakse jäätmeliigile sobivasse vastavalt märgistatud kotti või nõusse, mis on kogumise ajal asetatud raamile.

● Jäätmed ladustatakse Haigla haldusterritooriumil olevatesse konteineritesse vastavalt jäätme-liigile ● olmejäätmeid ja pakendijäätmeid hoiustatakse Haigla hoovis asuvates konteinerites, ● Erikäitlust vajavad meditsiinilisi jäätmeid hoiustatakse Haigla tervishoiujäätmete kogumispunktis

asuvates konteinerites, konteinerid on rohelist värvi kollase kaanega. ● Ravimjäätmeid ja kemikaalide jäätmeid hoiustatakse Haigla tervishoiujäätmete kogumispunktis

asuvates konteinerites.

Haigla jäätmekäitluse eest on vastutav haldusjuht. Põlva Haigla AS on koostanud jäätmekäitlus juhendid.

Tabel 10. Jäätmed.

JÄÄTMELIIGI NIMETUS Aasta Arv A Ühik Arv R

voodipäeva kohta (kg)

Muutus võrreldes

eelneva aastaga

KÕIK KOKKU

2021 186 232 kg 6,98 16%

2022 187 759 kg 7,83 12%

2023 188 015 kg 7,71 0,02%

ERIKÄITLUST MITTEVAJAVAD JÄÄTMED sh segaolme, segapakend, paber ja biojäätmed

2021 179 313 kg 6,72 14%

2022 178 932 kg 7,46 11%

2023 178 976 kg 7,45 -0,1%

ERIKÄITLUST VAJAVAD MEDITSIINILISED JÄÄTMED sh nakkusohtlikud jäätmed v.a. patoloogilised jäätmed

2021 3 166 kg 0,12 1%

2022 2 963 kg 0,12 4%

2023 2975,3 kg 0,12 0,3%

OHTLIKUD JÄÄTMED sh kemikaalid, ravimid, patareid ja akud, elektroonikaseadmed

2021 2 743 kg 0,10 350%

2022 3 114 kg 0,13 26%

2023 3314 kg 0,14 6%

MUUD JÄÄTMED sh ehitusjäätmed

2021 1 010 kg 0,04 n/a

2022 2 750 kg 0,11 203%

2023 2 750 kg 0,11 -0,1%

Kogu jäätmete hulk on viimase paari aasta jooksul suurenenud. Koroona tõttu tekkis nakkusohu ennetamiseks ja minimeerimiseks palju ühekordseid jäätmeid (nt maskid, kindad, kitlid, nõud). Kõige rohkem on suurenenud ehitusjäätmete, kemikaalide, segapakendi ja biojäätmete mahud. Biojäätmeid ja ravimijääke hakati efektiivsemalt eraldi koguma ning seega on kogused suurenenud. Aastal 2023 tõhustati ka biojäätmete sorteerimist, paigaldades kõikidesse osakonna puhkeruumidesse biojäätmete kogumiskastid. Alates 2023. aastast eemaldati administratsiooni osakonnast kabinettidest prügikastid ning paigaldati ühine sorteerimisjaam jäätmete liigiti kogumiseks. Aastal 2023 vähenenud olmejäätmete kogused näitavad, et sorteerimine on paranenud. Ehitusjäätmete puhul sõltub hulk sellest, kui palju mingeid ehitustöid on võimalik aastas teha. Aastal 2022 toimus endoskoopia ruumide ümberehitus. Aastal 2023 toimus labori ruumide ümberehitus ning alustati EMO renoveerimisega.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 12 / 15

6.5 Energiakasutus Põlva Haigla AS-is kasutatakse elektrienergiat valgustuseks, liftide tööks, ventilatsiooni, pumbajaama, autoklaavide, seadmete tööks jne. AS Põlva Haiglat varustab energiaga Elektrilevi. Haigla kilbiruumis asub elektrigeneraator, kuni 16 tunniste elektrikatkestuste tekkimise juhuks.

Tabel 11. Elektrienergiakasutus.

ENERGIA Aasta Arv A Kogutarbimine

(kWh) Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (kWh) Muutus võrreldes eelneva aastaga

Elektrienergia tarbimine

2021 626 537 23,48 n/a

2022 648 235 27,02 15%

2023 662 737 27,59 2%

Energia tarbimise kasvu peamiseks põhjuseks aastal 2022 oli operatsioonide läbiviimise arvu kasv (tõus eelmise aastaga võrreldes statsionaaris 40% ja päevaravis 18%). Aastal 2023 tõusis opereeritud patsientide hulk 0,7% võrreldes eelmise aastaga. Lisaks tingib suurema energiakasutuse ka uute seadmete kasutuselevõtt nt televiisorid, UPS-id, IT seadmed, jahutusseadmed, külmikud, meditsiiniseadmed (endoskoopide pesur, elektrokirurgiline generaator, täisautomaatne hematoloogia analüsaator, KTG aparaat, meditsiiniline hapnikukontsentaator).

Hoone katusele on paigaldatud päikesepaneelid, mille energia tootmise võimekus on 35 MWh. Ettevalmistamisel on haiglale generaatori soetamine, et elektrivarustus oleks tagatud 72 h. Generaatori töö tagamiseks on haigla ehitanud 10 000 m³ diiselkütuse hoidla. Toodetud energia vähenemine 2023. aastal tulenes päikesepaiste keskmisest kestusest, mis oli väiksem võrreldes varasemate aastatega.

Tabel 12. Päikesepaneelide tootlikkus.

ENERGIA Aasta Arv A Kogutarbimine

(Wh)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta

(Wh)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Elektrienergia tootmine (päikesepaneelid)

2021 29,866 0,0011 -9 %

2022 31,857 0,0013 19 %

2023 29,710 0,0012 -7%

Põlva Haigla AS kasutab ruumide kütteks kaugkütet, mida kasutades AS Põlva Soojus teenust. Haiglal puudub enda katlamaja. Hoonete käitamisel puuduvad heitmed välisõhku.

Tabel 13. Soojusenergia tarbimine.

SOOJUSENERGIA (MWh) Aasta Arv A

Kogutarbimine (MWh)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta

(MWh)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Soojusenergia tarbimine

2021 1 806 0,068 14%

2022 1 715 0,071 6%

2023 1 673 0,070 -3%

Soojusenergia tarbimise muutused tulenevad vaadeldavate aastate õhutemperatuuridest. Keskmine õhutemperatuur 2021. a oli kõige madalam (6,7°C), seega soojusenergia tarbimine suurem. Keskmine õhutemperatuur 2022. a oli 7,1°C ja kõige kõrgem keskmine õhutemperatuur 7,2°C on olnud aastal 2023, mistõttu on ka soojusenergia tarbimine vähenenud. Hoone soojustamise osas ei ole suuri muutusi neil aastatel tehtud.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 13 / 15

6.6 Õhuheitmed Põlva Haiga AS kasutab jahutus-, kliimaseadmed ja soojuspumpades F-gaase (R410A; R407C). Meditsiinilise gaasi kasutamine (hapnik, dilämmastikoksiid ehk naerugaas, sevofluraan, operatsioonisaalis kasutatav süsinikdioksiid ehk Gourmet gaas jm) on kirjeldatud allolevas tabelis.

Tabel 14. Gaaside tarbimine.

Gaasid Aasta Arv A

Kogutarbimine (kg)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta

(kg)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Süsinikdioksiid 2021 13,4 0,001 n/a 2022 40,2 0,002 234% 2023 0 0,000 n/a

Dilämmastikoksiid 2021 80 0,003 93% 2022 240 0,010 234% 2023 240 0,010 -0,1%

Meditsiiniline hapnik 2021 292 0,011 -70% 2022 35 0,001 -87% 2023 113 0,005 222%

Sevofluraan 2021 5,75 0,000 n/a 2022 4 0,000 -42% 2023 6,75 0,000 69%

R410A 2021 5 0,000 93% 2022 2,5 0,000 -44% 2023 2 0,000 -20%

R407C 2021 5 0,000 93% 2022 2,5 0,000 -44% 2023 2 0,000 -20%

Kõik kokku 2021 401 0,015 -60% 2022 324 0,014 -10% 2023 364 0,015 12%

Meditsiinilise hapniku tarbimine on vähenenud, sest haigla läks 2021.a üle automaatsele hapniku tootmisele. Meditsiinigaaside (nt süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid) tarbimine on tõusnud, kuna tehakse rohkem operatsioone. Süsinikdiokdsiidi aastal juurde 2023 ei ostetud. Meditsiinilist hapniku osteti rohkem seoses EMO kolimisega ajutisele pinnale renoveerimise tõttu.

F-gaaside hulk on vähenenud tänu seadmete parandamisele ja uutega asendamisele.

Haiglal bensiiniga töötavaid sõidukeid ei ole. Aasta 2022 keskpaigast haiglal majahoidjat ei ole ning teenust ostetakse sisse, st muru niitmise jms põhjustel bensiini kogused vähenesid ning 2023.a enam bensiini ei tarbitud. Diislikütuse tarbimine on suurenenud aasta jooksul, kuna kütusehoidlasse läks 9000 l. Aastal 2023 soetati juure uus diislil töötav transpordiauto.

Tabel 15. Kütuste tarbimine.

KÜTUS Aasta Arv A

Kogutarbimine (l)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine voodipäeva

kohta (l)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Bensiin

2021 221 26681 0,008 n/a

2022 90 23993 0,004 -55%

2023 0 24 022 0,000 -100%

Diisel

2021 6789 26681 0,254 n/a

2022 7193 23993 0,300 18%

2023 17 796 24 022 0,741 147%

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 14 / 15

6.7 Bioloogiline mitmekesisus Bioloogilist mitmekesisust väljendatakse Põlva Haiga AS-is maakasutuse kaudu. Põlva Haigla AS asub Põlvamaal, Põlva vallas, Põlva linnas, Uus 2a, katastriüksusel 62201:001:0026. Kokku on käitise pindala 23152 m², kinnistu sihtotstarve on 100 % ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa. Haiglast lääne poole jääb 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, põhja poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, ida poole 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja lõuna poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Lähimad elumajad jäävad Põlva haigla kõrvalkinnistutele.

Alates 2018. a, mil ehitati Tervisekeskus ja toimusid haljastuses suuremad muutused, ei ole enam territooriumil hoonestatud, asfalteeritud ega rohelise ala suurused olnud muutuses.

Tabel 16. Bioloogiline mitmekesisus*.

Bioloogiline mitmekesisus

(m2) Aasta

Haigla territoori

umi suurus (m2)

Hoonestat ud ala

(m2 )

Asfalteerit ud ala

(m2)

Hoonestat ud ja

asfalteerit ud ala

kokku (m2)

Arv A Rohelin

e ala (m2)

Rohelis e ala %

Arv B Voodipäe

va kohtade

arv

Arv R Rohelist

ala voodipäe va koha kohta (m2)

Põlva Haigla territoorium

2021 23 152 5 305 7 734 13 039 10 113 44 26 681 0,379

2022 23 152 5 305 7 734 13 039 10 113 44 23 993 0,421

2023 23 152 5 305 7 734 13 039 10 113 44 24 022 0,421

*Ligikaudne GIS-is mõõdetud.

7 Muud keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud

7.1 Sotsiaalne vastutus Põlva Haigla AS toetab Rohelisem Põlvamaa arengut, lähtudes oma tegevustes rohelisemast mõtteviisist.

Panustatakse ka maakonna arengusse, luues uusi töökohti ja eelistades oma maakonna töötajaid ning teenusepakkujaid.

Sponsoreerimisega pigem ei tegele, varasemalt toetanud näiteks Põlva Päevade korraldamist. Töötajate kaasamine.

Jõulude ajal toimub Põlva Haigla traditsiooniline heategevuskampaania, mille raames kogutakse haigla poolt erinevaid annetusi. Varasematel aastatel on toetatud eakaid (Põlva vald), lapsi (SA Tilsi Perekodu) ja loomi (Võru loomade varjupaik).

Detsembris 2023 toetasime heategevuskampaaniaga Põlva Roosi koolis õppivaid erivajadusega ja vähekindlustatud lapsi ning koostöös MTÜ Väärtusta Eluga tegime kingitused Põlvamaa vähekindlustatud lapsele. Kogu haigla kollektiiv andis asjade kogumisse oma panuse. Mitmed Roosi kooli õpilased saavad Põlva haiglas toetavaid teenuseid rehabilitatsiooni osakonnast.

Väliste huvipoolte teavitamine keskkonnaaspektidest toimub ettevõtte kodulehel esitatava Keskkonnaaruande kaudu.

Informatsioon ettevõtte oluliste keskkonnaaspektide kohta on töötajatele kättesaadav sisevõrgus. Juhtimissüsteemi toimivuse tagamiseks viib ettevõtte juhtkond vähemalt kord aastas läbi sisekoolituse tervele kollektiivile, kus tuletatakse meelde ettevõtte tegevust reguleerivate õigusaktide ja standardite nõuded, samuti juhtimissüsteemi protseduuride ja juhendite nõuded.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 15 / 15

8 Keskkonnaalased õiguslikud nõuded Keskkonnaalases tegevuses võtame arvesse nii Euroopa Liidu poolt välja antud määrusi ja direktiive kui ka Eestis kehtivaid õigusakte. Lisanduvad veel ka kohaliku omavalitsuse nõuded.

Haigla keskkonnategevust sh olulisi keskkonnaaspekte käsitlevad seadused on:

● Jäätmeseadus – jäätmete sh ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine. ● Kemikaaliseadus – ohtlike ainete nt puhastuskemikaalide, desinfitseerimisainete, kütuste ja õlide

kasutamine ja hoidmine. ● Hädaolukorra seadus – valmisoleku tagamine kriisiolukorras käitumiseks ja vältimatu abi

toimepidavuse tagamine. ● Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus – heitvee nõuetekohane käitlemine. ● Kiirgusseadus – kiirgustegevus nt kiirgusallikat sisaldavate meditsiiniseadmete kasutamine. ● Tuleohutuse seadus – esmaste tulekaitsevahendite olemasolu, vajadusel õppused. ● Ehitusseadustik – hoone energiatõhususe miinimumnõuded ja energiamärgis.

Haiglas pööratakse suurt tähelepanu töötajate ohutusele ja töötervishoiule, mis on reguleeritud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Tuleohutusseaduse, Seadme ohutuse seaduse ja Hädaolukorra seadusega.

Kohalikul tasandil järgitakse Põlva valla eeskirju ja nõudeid nt jäätmehoolduseeskirja nõudeid.

Ettevõtte tegevuste vastavuse hindamiseks kohaldatavatele keskkonnaalastele õigusaktidele ja muudele aktsepteeritud nõuetele regulaarselt sisehindamist. Vastavust nõuetele hinnatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.

9 Keskkonnaaruande kinnitamine Keskkonnaaruande kinnitaja on Bureau Veritas Eesti OÜ, kes on akrediteeritud tõendaja nr EE-V-0002, kinnitab peale Põlva Haigla AS keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2022. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis nõuetele.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 3.04.2024.

Andres Martma EMAS tõendaja Bureau Veritas Estonia OÜ www.bureauveritas.ee

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / kaur@envir.ee / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet

info@keskkonnaamet.ee 27.04.2024 nr 1-12/24/61 Päring seoses Aktsiaselts Põlva Haigla ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega

Aktsiaselts Põlva Haigla (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi

KAUR) 05.04.2024 1 taotluse ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS)

registreeringu saamiseks. Taotlusega esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud

akrediteeritud EMASi tõendaja.

EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri

2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta

ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“

(edaspidi määrus) ning selle lisad.

EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh

kontrollida, kas huvitatud isikud2 on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud

positiivselt ning veenduda pädeva täitevasutuse kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et

puuduvad tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.

1. Taotluse kohaselt on organisatsioon huvitatud isikuks määranud Põlva valla.

Palume Põlva Vallavalitsusel teavitada, kas teie huvitatud isikuna olete esitanud

või on teile esitatud organisatsiooni kohta asjakohaseid kaebuseid, mis võiksid

takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Asjakohaste kaebuste korral, palume vastavasisuline teave edastada KAURile 14 tööpäeva

jooksul alates käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Kui nimetatud tähtajaks ei ole

KAURi kaebuste osas vastust saabunud ega vastamistähtaega pikendatud, loeme seda

kinnituseks, et kaebused puuduvad või need on lahendatud positiivselt.

1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/48 2 keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased, määruse lisa I punkt 2 kohaselt organisatsiooni poolt

vastavuskohustuse osaks määratud huvitatud isikud

2 (2)

2. Lisaks palume Keskkonnaametil, Terviseametil ja Ravimiametil kui pädevatel

täitevasutustel teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni suhtes

tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis

võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave

koos keskkonnalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid,

väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAURile 14 tööpäeva jooksul alates

käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Juhul kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste

õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad palume teil seda vastuskirjaga kinnitada.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud

rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga

Maria Plink (vt kontaktandmed allpool).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Keskkonnaaruanne_2023_Põlva Haigla Sama: Terviseamet (info@terviseamet.ee), Ravimiamet (info@ravimiamet.ee), Põlva Vallavalitsus (info@polva.ee) Teadmiseks: Aktsiaselts Põlva Haigla (andra.villems@polvahgl.ee), Bureau Veritas Eesti Osaühing (tallinn@bureauveritas.com) Maria Plink 5301 6056 maria.plink@envir.ee

KESKKONNAARUANNE 2023 Põlva Haigla AS

Tegevuskoht: Uus tn 2a, Põlva linn, Põlva vald,

63308, Põlva maakond

Põlva

2024

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 2 / 15

SISUKORD 1 Keskkonnaaruande sisu ja ulatus ......................................................................................................... 3 2 Põlva Haigla AS tutvustus ................................................................................................................... 3 3 Keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteem .............................................................................. 5 4 Keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju ................................................................................................ 6 5 Keskkonnategevuskava ja -eesmärgid ................................................................................................. 6 6 Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hinnang ...................................................................................... 8

6.1 Vee kasutus .................................................................................................................................. 9 6.2 Reovee kogumine ....................................................................................................................... 10 6.3 Sademevee puhastus ................................................................................................................... 10 6.4 Jäätmekäitlus .............................................................................................................................. 10 6.5 Energiakasutus............................................................................................................................ 12 6.6 Õhuheitmed ................................................................................................................................ 13 6.7 Bioloogiline mitmekesisus ......................................................................................................... 14

7 Muud keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud ........................................................... 14 7.1 Sotsiaalne vastutus ..................................................................................................................... 14

8 Keskkonnaalased õiguslikud nõuded ................................................................................................. 15 9 Keskkonnaaruande kinnitamine ......................................................................................................... 15

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 3 / 15

1 Keskkonnaaruande sisu ja ulatus Ettevõtte: Põlva Haigla AS

Tegevuskoht: Uus tn 2a, Põlva linn, Põlva vald, 63308, Põlva maakond.

Tegevusala: 86101 (EMTAK). Raviteenuse osutamine.

Juhtimissüsteemi käsitlusala: Haiglaravi.

Elutsükli hindamine: hõlmab kogu Põlva Haigla tegevust.

NACE tegevusala kood: 86.1 Haiglaravi

Sisu: Keskkonnaaruanne on koostatud lähtuvalt EMAS määruse nõuetele (Euroopa ühenduse määrus nr 1221/2009/EÜ (EMAS määrus), muudetud Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 2017/1505 ja (EL) 2018/2026), mille kohaselt on põhiteemadeks:

● organisatsiooni struktuur ja tegevus; ● keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteem; ● keskkonnaaspektid ja -mõju; ● keskkonnakava, -eesmärgid ja tegevused; ● keskkonnategevuse tulemuslikkus ja kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide kohustustele vastavus;

Raporteerimise periood: 01.01.2023 – 31.12.2023.

2 Põlva Haigla AS tutvustus Põlva Haigla AS asub Põlvamaal, Põlva vallas, Põlva linnas, Uus 2a, katastriüksustel 62201:001:0026. Kokku on käitise pindala 23152 m², kinnistu sihtotstarve on 100 % ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa. Haiglast lääne poole jääb 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, põhja poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, ida poole 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja lõuna poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Lähimad elumajad jäävad Põlva haigla kõrval kinnistutele.

Katastriüksuste lõunaosas on elektriga seotud kitsendused ja elektripaigaldise kaitsevöönd: elektrimaakaabelliin. Põlva Haigla AS-ist põhja poole jääb ohtlike ettevõtte (C-kategooria) Olerex AS Põlva tankla ohuala, kuid haigla territoorium sinna alla ei jää. Põlva haiglas AS-ist umbes 200 m põhja pool asub Põlva masuudihoidla (JRA0000063), omanikuks on Utlitas Eesti AS ning ohu allikaks on lekkega seotud õnnetuspaik.

Põlva Haigla AS lähedal ei asu looduskaitselisi objekte ega kultuurimälestisi. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud.

Allikas Keskkonnaportaal ja Maa-amet Geoportaal.

AS Põlva Haigla loodi 1995. aastal, kuid haigla tegevuse juured ulatuvad aastasse 1944. Põlva haigla sai jaoskonnahaiglaks 1945. aastal. 1963. aastal nimetati haigla ümber Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis juhtis kogu piirkonna raviasutuste tööd. Praegune haiglahoone valmis 1981. aastal. 1995. aastal muudeti Põlva haigla aktsiaseltsiks. Aastakümnete jooksul on haiglat pidevalt kaasajastatud ning uuendatud kogu meditsiinitehnoloogia. 2024. aasta suvel peaks valmima uus erakorralise meditsiini osakonna tööruumid.

Haiglas on aastas üle 20 000 arstivisiidi ja umbes 5000 õe ning ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu. Erakorralise meditsiini osakonda pöördub aastas üle 6 000 patsiendi.

Haigla juurde kuulub esmatasandi tervisekeskus koos perearstide ja pereõdedega. Tervisekeskuses töötab 7 perearsti ja 15 pereõde.

Haiglas on sise-, kirurgia-, taastus- ja õendusabi osakonnad, kus anname erakorralist meditsiiniabi, ravime sisehaigusi ja teeme operatsioone.

Põlva Haigla ämmaemanduskeskus toetab naisi ja peresid lapseootuse eel ja ajal ning sünnituse järgselt. Pakume iseseisvat ämmaemandusteenust. Ravime naistehaigusi ja nõustame günekoloogilistel teemadel.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 4 / 15

Osutame erinevat tüüpi taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Meil on iseseisev statsionaarne õendusabi osakond ja hästi töötav koduõendus. Pakume koolitervishoiu teenust. Meie haiglas on vaimse tervise kabinet, et toetada psühhiaatrilise abiga lapsi ja noori. 2024. aastal lisandus uue teenusena ettevõtetele töötervishoiuteenus.

Põlva haigla on tähtajatult kinnitatud üldhaiglaks, mille põhieesmärgiks on tervishoiuteenuse osutamine. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Põlva haigla ka sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooniteenust. AS Põlva Haigla osutab tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuseid valdavalt Põlvamaa inimestele, kuid järjest enam on suurenemas ka ülejäänud Lõuna-Eesti maakondade osakaal. Kiirabiteenust Põlvamaal osutab Tartu Kiirabi. Tervishoiuteenuse põhiliseks tellijaks on Eesti Haigekassa. Rehabilitatsiooniteenuse tellijateks on Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa.

Töötajaid kokku 342 (seisuga detsember 2023).

Joonis 1. Põlva Haiglas AS struktuur.

Missioon AS Põlva Haigla missiooniks on kindlustada patsientidele/klientidele professionaalse tervishoiu ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine parimal võimalikul tasemel.

Visioon AS Põlva Haigla visiooniks on kujuneda uuendusmeelseks ja tunnustatud meditsiinikeskuseks Kagu-Eestis.

Üldeesmärk

AS Põlva Haiglas on kõigil abivajajatel head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 5 / 15

3 Keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteem AS Põlva Haigla põhiväärtused on patsiendikesksus, professionaalsus, vastutustundlikkus, avatus, kollegiaalsus. Kõigi AS Põlva Haigla töötajate käitumispõhimõtted järgivad haigla põhiväärtusi.

Patsiendikesksus

● Oleme patsiendile usaldusväärne ja parimat võimalikku kvaliteeti pakkuv raviasutus. ● Austame patsientide/klientide vajadusi, õigusi, võrdsust, väärikust, autonoomiat ja

enesemääramisõigust. ● Suhtleme patsiendiga heatahtlikult, mõistvalt, avatult ja abivalmilt. ● Peame oluliseks koostööd patsiendiga raviotsuste tegemisel.

Professionaalsus

● Esmase kohustusena osutame haigla pädevusse kuuluvaid teenuseid võimalikult heal kutse-eetikast lähtuval tasemel.

● Täiendame erialaseid teadmisi ja oskusi ning kasutame neid oma töös. ● Panustame teenuste edendamisse osaledes õppe- ja teadustöös. ● Teenuste kvaliteedi ja töökorralduse parendamiseks ning edaspidist e vigade vältimiseks analüüsime

tööalaseid vigu ja probleeme.

Vastutustundlikkus ● Vastutame oma töö ja otsuste eest. Igal haigla töötaja annab panuse haigla toimimisse. ● Juhindume meile töös teatavaks saanud isikuandmete hoidmise nõuetest. ● Tööalase informatsiooni käsitlemisel hoidume kahjustamast patsiente, haiglat ja kolleege. ● Järgime oma tegevuses kehtivate õigusaktide, sh keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. ● Oleme haiglas hoolivad ja säästlikud meile usaldatud vara ja ressursside suhtes ning oma tegevuses

pühendume keskkonna kaitsmisele, sh saastamise vältimise võimaluste rakendamisele. ● Püüame maksimaalselt tõhusalt sorteerida tekkivaid jäätmeid, leida võimalusi jäätmete

taaskasutamiseks ning vältida ohtlikke jäätmete sattumist looduskeskkonda.

Avatus ● Täiustame järjepidevalt oma juhtimissüsteemi, sh keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse

suurendamise nimel. ● Edastame tõest ja objektiivset teavet oma tegevuse, juhtimise ja majandamise kohta. ● Väärtustame oma töös avatud ja usaldusväärset õhkkonda. ● Oleme avatud uutele ideedele, ettepanekutele ning koostööle, mis vähendavad jätkusuutlikult

keskkonnamõju ning muudavad ressursside kasutamise efektiivsemaks.

Kollegiaalsus ● Oma töös peame oluliseks vastastikust austust, lugupidamist, võrdset kohtlemist ja usaldust. ● Peame õigeks tööalaste probleemide lahendamist haiglasiseselt. ● Peame oluliseks kaastöötajatega head läbisaamist ning hoidume kõigest, mis võiksid rikkuda

kollegiaalseid suhteid, sh. kolleegide ja nende kutsealase tegevuse halvustamisest. ● Austame haigla iga töötaja panust. ● Järgime eetilise käitumise põhimõtteid ning sekkume, kui märkame kellegi kõrvalekaldeid eetilisest

käitumisest. ● Peame vajalikuks ja hindame koostööd teiste raviasutustega. ● Peame oluliseks positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, psühhosotsiaalse väärkohtlemise

ennetamist ja probleemide lahendamisel osapoolte võrdset kohtlemist.

Juhtimissüsteemi loomisel on aluseks võetud Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi EMAS (Eco Management and Audit Scheme) määruse nõuded.

Põlva Haigla AS keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusalasse kuulub kogu haigla tegevus.

Keskkonnajuhtimissüsteem on osa meie juhtimissüsteemist, sest soovime ettevõtte ja keskkonna vahelised seosed muuta osaks meie strateegiast ning arvestada nendega igapäevases töös.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 6 / 15

4 Keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju Keskkonnaaspektide ning -mõjude väljaselgitamine ja oluliste keskkonnaaspektide käsitlemine on keskkonnajuhtimissüsteemi üheks aluseks.

Keskkonnaaspektide väljaselgitamisel võetakse arvesse EMAS käsitlusala, olemasolevaid kehtivaid protseduure ning ka tulevikus planeeritavaid uusi tegevusi, tooteid ja teenuseid. Iga aspekti osas selgitatakse välja otsesed ja kaudsed keskkonnamõjud ning hindamise tulemusena leitakse olulised keskkonnaaspektid.

Keskkonnaaspektide olulisuse hindamisel lähtume seotus õigusaktidega, keskkonnamõju realiseerumise tõenäosus ja keskkonnamõju tõsidus.

Keskkonnaaspektide väljaselgitamise, olulisuse hindamise, ajakohastamise ja keskkonnainfo kättesaadavuse eest vastutab jätkusuutlikkuse spetsialist. Keskkonnaaspektide nimekiri vaadatakse juhtkonna poolt läbi ja vajadusel ajakohastatakse üks kord aastas või teenuste, kasutatavate tehnoloogiate, seadmete muutumisel või ettevõtte huvipoolte nõudel. Tabel 1. Olulised keskkonnaaspektid 2023. aastal.

TEGEVUSE VÕI TEENUSE ELEMENT KESKKONNAASPEKT KESKKONNAMÕJU (otsene)

Haigla ja selle taristu Tulekahju (Otsene) Keskkonnareostus

Raviteenuse osutamine Jäätme teke (Otsene) Pinnase-ja vee reostus Ravimite jäätmete sattumine kanalisatsiooni

Valgustus, ventilatsioon, rauaeraldusseade, muud seadmed, liftid, infosüsteemid

Elektrienergia kasutamine (Otsene) Taastumatute loodusvarade vähenemine

Jahutus-, kliimaseadmed ja soojuspumbad

F-gaaside kasutamine (R410A; R407C) (Otsene)

Kasvuhoonegaaside suurenemine

Radioloogia / radioloogia teenused Röntgenkiirgus (Otsene) Kasvaja risk inimestele Meditsiinilise surugaasi hapniku kasutamine

Gaasiballoonide ladustamine (Otsene) Plahvatuse tagajärjed

Võimalikud ohuolukorrad Hapniku tootmise süsteemi rike (Otsene) Plahvatuse tagajärjed

Võimalikud ohuolukorrad Tehnogeenne häire või katkestus (Otsene)

Keskkonnareostus

Võimalikud ohuolukorrad Haiglasisese ulatuslik keemia- või kiirgussaaste (Otsene)

Saaste keskkonda

POSITIIVSED ASPEKTID

Keskkonnanõuete täitmine Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine (Otsene)

Keskkonnategevuse süstemaatiline haldamine, õigusaktide ja muude nõuete täitmise tagamine

Töötajate koju ja tööle liikumine Ratta kasutamine tööletulekuks (Otsene) Õhuheitmete vähendamine

Perearstikeskuse energiakasutus Päikesepaneelide kasutamine (Otsene) Elektri tootmise mõjude vähenemine

Ettevõtte roheline mõtteviis Rohelisem Põlvamaa märgis nr 2022/015 (Otsene)

Keskkonnategevuse süstemaatiline haldamine, õigusaktide ja muude nõuete täitmise tagamine

5 Keskkonnategevuskava ja -eesmärgid Keskkonnategevuskava ning -eesmärgid koostatakse arvestades ettevõtte keskkonnapoliitikat ja olulisi keskkonnaaspekte.

Keskkonnaalase poliitika ja eesmärkide sõnastamise ning keskkonnategevuskava koostamise eest vastutab juhtkond ning need vaadatakse üle vähemalt 1 kord aastas.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 7 / 15

Tabel 2. Keskkonnahoidlikud tegevused 2023 ja saavutatud tulemused. Eesmärgid koos nende saavutamise võtmetegevuste Tulem 2023 aasta lõpus

Tähtaeg

EESMÄRK 1: Ressursikasutuse optimeerimine: Energiatarbimine voodipäeva kohta <= 27 kWh (st hoida vähemalt 2022 taset); Veetarbimine voodipäeva kohta <= 0,36 m3 (st hoida vähemalt 2022 taset)

TULEM: Energiatarbimine voodipäeva kohta oli 27,6 kWh; Veetarbimine voodipäeva kohta oli 0,37m3.

EMO hooneosa ehitusprojekti elluviimine. Ehitustööde algus september 2023 ning tööd on toiminud ajagraafiku alusel.

31.08.2024

Energiamärgise taotlemine haiglahoonele Energiamärgise taotlemine on edasi lükatud 2024 aastasse, kui pooleli olevad EMO hooneosa renoveerimistööd on lõpetatud

31.12.2023

EESMÄRK 2: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine: Segaolmejäätmete osakaal 67% aastaks 2026

TULEM: Segaolmejäätmete osakaal oli 84% kogu jäätmete hulgast.

Teha administratsiooni osakonnas tavaprügikastide laua alt eemaldamise piloot

Augustist 2023 sai süsteemi täiendatud. Nt toimus maskide vs ülejäänud kastide asukoha eraldamine.

31.01.2023

Analüüsida presskonteineri tasuvust Presskonteineri soetamine liiga kallis ning paneme projekti hetkel ootele.

31.03.2023

Sorteerimisjaamade laiendamine osakondadesse Olemasolev süsteem toimib ning administratsioonisakonnas kasutusele võetud sorteerimisjaamade laiendamine ei ole asjakohane.

31.08.2023

EESMÄRK 3: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine

TULEM: Jäätmete kogumaht suurenes 0,14% sh olmejäätmete maht vähenes 1% ehk liigiti kogutud jäätmete hulk oli suurem.

Rajada töötajatele jalgrattamaja haigla juurde Tehtud 28.04.2023, kuid rataste kasutamise aktiivsus madal. Jätkata rataste kasutamise propageerimist töötajaskonna hulgas.

30.04.2023

Panna tööle ja jätkata bussiliiklust ühisbussidega Tartust tulevatele töötajate Teenus toimib ja kasutatavus hea. Tuleb jätkata teemaga. 31.01.2023

Soetada uus patsiendiveo sõiduk (hübriid, LPG, elekter)

Haigla sai transpordiauto (diisel) detsembris. 31.12.2023

Transpordikorralduse keskkonnasäästlikkuse mõõdiku väljatöötamine

Lahendust ei ole leitud. Hetkel plaan seostada see jalajälje arvutustega, kuid tuleme pärast EMAS teemade kiirema aja lõppemist arutelu juurde tagasi.

31.12.2023

EESMÄRK 4: Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamine

TULEM: Kavandatud tegevustest sai tähtaegselt ellu viidud 55%.

Keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS juurutamine haigla juhtimissüsteemi ja vastava tunnistuse omandamine

Välise hindaja Bureau Veritas Eesti OÜ poolt toimus EMAS nõuete vastavushindamine novembris 2023.

31.12.2023

Haigla süsiniku jalajälje mõõtmisega jätkamine ja eesmärgi püstitamine aastaks 2024.

Esialgsed andmestikud on kokku koondatud. Jätkame CO2 jalajälje seirega organisatsioonis. Süsiniku jalajälje mudeli uuendamine.

31.12.2023

Keskkonnahoidlike hangete süsteemi arendamine sh keskkonnahoidlike hangete arvu suurendamine

Hangete süsteem toimib. Kaks keskkonnahoidlikke tingimusi arvestavat hanget sai teostatud ja kaks on täiendavalt ettevalmistamisel.

31.10.2023

Järjepidev kliimamõjude monitoorimine ja vähendussammude analüüsimine

Koostatud seiretabelid ning süsteem toimib piisavalt hästi. Järgmisel perioodil proovime tegevussammude seostamist strateegia „Eesti 2035“ näitajatega.

1x aastas

Teavitada ja kaasata meie töötajaid ja partnereid ettevõtte keskkonnaeesmärkide täitmisel

Teeme kokkuvõtte, kuid 2023 aasta CO2 jalajälje koondkokkuvõte valmis.

1x aastas

Keskkonnaalase teabe lisamine organisatsiooni veebilehele

Kokkuvõte on koostatud, kuid tehnilistel põhjustel ei jõutud aasta lõpus teabe avalikustamiseni. Jätkame tegevustega.

31.12.2023

Evakuatsiooniõppuste korraldamine ja töötajate juhendamine

Õppused on plaani kohaselt teostatud. Täiendjuhendamine töötajate seas ellu viidud.

1x aastas

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 8 / 15

Tabel 3. Eesmärgid ja tegevuskava 2024.

Eesmärgid koos nende saavutamise võtmetegevuste Tähtaeg

EESMÄRK 1: Ressursikasutuse optimeerimine: Energiatarbimine voodipäeva kohta <= 27 kWh (st hoida vähemalt 2022 taset); Veetarbimine voodipäeva kohta <= 0,36 m3 (st hoida vähemalt 2022 taset) EMO hooneosa ehitusprojekti elluviimine. Algus september 2023. Aug. 2024 Energiamärgise taotlemine haiglahoonele Dets. 2024 Hinnata isesulguvad veekraanid avalikesse tualettruumidesse paigutamise asjakohasust Aug. 2024 Hinnata vee soojendamise võimalusi päikesepaneelide abil Dets. 2024 Soojaveesüsteemi ümberehituse projekti ettevalmistamine Sept. 2024 EESMÄRK 2: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine: Segaolmejäätmete osakaal 67% aastaks 2026 Soetada jäätmete sorteerimiskaste üldkasutatavatesse ruumidesse Juuni 2024 Ühekordsete toidunõude kasutamisest loobumine ja korduslasutavate nõude kasutamise suurendamine töötajate seas.

Aug. 2024

EESMÄRK 3: Jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine Kliinikumivahelise logistika optimeerimise võimalikkuse analüüs koostöös Tartu Kliinikumiga Dets. 2024 Haigla diisli hoidla/tankla kasutusele võtmine Märts 2024 Transpordikorralduse keskkonnasäästlikkuse mõõdiku väljatöötamine Juuni 2024 EESMÄRK 4: Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamine Haigla süsiniku jalajälje mõõtmisega jätkamine ja eesmärgi püstitamine aastaks 2024. Dets. 2024 Analüüsida haiglas kasutatavate materjalide kasutamist (lähtenumbrid ja loend CO2 tabelist) nt prügikotid, neerukausid, ravimitopsid, kätekuivatuspaber ning selle tulemusena koostada ettepanekud kasutuse keskkonnaalaseks tõhustamiseks.

Märts 2024

Energia- ja veesäästu infokleebised ja prügi sorteerimisjuhised tegevuskohtadesse Märts 2024 Teha ühekordsete nõude kasutamise vähendamise kampaania Märts 2024 Energiaauditi läbiviimine. Energiamärgise taotlemine haigla hoonele. Sept. 2024 Süsiniku jalajälje mudeli uuendamine / KHG arvestamise metoodika kaasajastamine Dets. 2024 Järjepidev kliimamõjude monitoorimine ja vähendussammude analüüsimine 1x aastas Teavitada ja kaasata meie töötajaid ja partnereid ettevõtte keskkonnaeesmärkide täitmisel 1x aastas Keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS juurutamine haigla juhtimissüsteemi ja vastava tunnistuse omandamine

Mai 2024

Evakuatsiooniõppuste korraldamine ning töötajate juhendamine. 1x aastas

6 Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hinnang Keskkonnatulemuslikkuse põhinäitajatest esitatakse energiatõhusus, materjalitõhusus, vesi, jäätmed, bioloogiline mitmekesisus ja heitmed.

Iga põhinäitaja koosneb järgmistest elementidest: 1) arv A, mis tähistab kogu aastast sisendit/mõju asjaomases valdkonnas; 2) arv B, mis näitab voodipäevade arvu, ning 3) arv R, mis tähistab suhtarvu A/B

Järgnevalt on välja toodud Põlva Haigla AS keskkonnategevuse tulemuslikkuse ülevaade vastavalt olulisematele valdkondadele.

Tabel 4. Voodipäevade arv.

2021 2022 2023

Voodipäevade arv 26 681 23 993 24 022

Aastal 2023 on Põlva haigla statsionaaris ravitud ning haiglast välja kirjutatud 1987 haiget, mis on 64 võrra (3%) vähem kui eelneval aastal. Sellest aktiivravi haigete osakaal on 78%, ülejäänud moodustavad õendusabi haiged. 2023. aastal raviti päevastatsionaaris 923 haiget, mis on 146 patsiendi võrra rohkem kui 2022. aastal (kasv +19%). Statsionaaris ravitud haigete ja voodipäevade muutus aastate lõikes on toodud välja Tabel 4. Ravikestus aktiivravis suurenes, millest tulenevalt suurenes ka voodipäevade arv.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 9 / 15

6.1 Vee kasutus Haiglale tuleva vee ja kanalisatsiooniga tegeleb AS Põlva Vesi. Tarbevett kasutatakse haigla igapäevaseks tööks, autoklaavide jahutussüsteemides ja lisaks wc, duššid jne. Haiglal puudub eraldi seade vee töötluseks. Haiglal ei ole puurkaevusid. Põlva Haigla AS veetarbimine 2023. a oli 8839 m3/aastas.

Tabel 5. Veetarbimine.

Aasta Arv A Kogutarbimine

(m3)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta (m3)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

2021 7935 0,297 -8%

2022 8068 0,366 13%

2023 8839 0,368 9%

Vee tarbimine 2021. a vähenes, kuna paigaldati sõelad/võred, et vähem vett läbi tuleks. Tarbimise kasv 2022. aastal tulenes taastusravi basseinivee vahetusest tavapärasest rohkem, seoses remonttöödega. Tarbimise kasv 2023. aastal on tingitud lisaks basseinivee puhastuse ja laboris esinenud veeavariide tõttu.

Terviseamet on võtnud Põlva Haigla taastusravi osakonna basseinist 04. detsember 2023 veeproovi. Tabel 6 on ära toodud basseini veeproovi näitajate tulemused. Piirnorme ei ole ületatud.

Tabel 6. Basseini veeproovi näitajad*. Näitaja Väärtus Piirnormid

Ammooniumioon mg/l <0,02 0.5

pH, pH ühik 7,4 6,7 kuni 8,0

Hägusus, NHÜ <0,5 2

Pseudomonas aeruginosa PMÜ/100 ml 0 0

Stafülokokid PMÜ/100 ml 0 10

Värvus, mg/l Pt <5 15

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 20

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 10

Kolooniate arv 37 oC PMÜ/ml 0 100

Nitraatioon mg/L 1,2 n/a

Nitraatioon (veevõrgus) mg/L 0,72 n/a

Nitraatioon (vahe) 1 mg/L 0,48 20

Oksüdeeritavus mg/l O2 1,4 n/a

Oksüdeeritavus (veevõrgus) mg/l O2 <1 n/a

Oksüdeeritavus (vahe) mg/l O2 0,4 3

Vaba kloor mg/L 1,3 0.5 kuni 1.5

Seotud kloor mg/L 0,26 0.5

* https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=191&active_tab_id=U (Terviseamet).

Terviseamet on võtnud ka 08.08.2023 Põlva Haigla AS-ist (Uus 2a, Põlva linn) veeproovi, mille tulemused Tabel 7 näitavad, et piirnorme ei ole ületatud.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 10 / 15

Tabel 7. Veeproovi näitajad**.

Näitaja Väärtus Piirnormid

Elektrijuhtivus, µS/cm 888 2500

pH, pH ühik 7,8 6,5 kuni 9,5

Hägusus, NTU <0,5 n/a

Lõhnaläve indeks TON 1 n/a

Maitseläve indeks TFN 1 n/a

Värvus (Pt-Co skaala) mg/l Pt <5 n/a

Raud, µg/l <20 200

Mangaan, µg/l <10 50

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Esherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 oC PMÜ/1 ml 0 Ebaloomulike muutusteta

** https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=384&active_tab_id=JV (Terviseamet).

6.2 Reovee kogumine Põlva Haigla AS enda tegevusega reovett loodusesse ei juhita. Reovesi tekib haigla igapäeva tegevusest. Reovesi suunatakse edasi puhastamisse Põlva Vesi AS-i.

Tabel 8. Kanalisatsiooni tarbimine.

Aasta Arv A (m3) Arv R

voodipäeva kohta (m3)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

2021 15 870 0,595 -8%

2022 16 136 0,673 13%

2023 17 678 0,736 9%

Reovee teke sõltub otseselt vee kasutamisest. Reovee maht oli 2023. a 17 678 m3/aastas, mis võrreldes 2022. a on suurenenud 9%. Mahtude kasv tuleneb vee tarbimisest mahtude kasvust (vt. Tabel 5. Veetarbimine).

6.3 Sademevee puhastus Sademevesi puhastatakse tekkekohas (õli- ja liivapüüdurid). Põlva tervisekeskuse ümbruse sademevesi on juhitud tiiki/imbkraavi ja ülejäänud haigla territooriumi sademevesi juhitakse restkaevu.

Sademevesi kogutakse kokku Käisi ja Uuelt tänavalt ning suunatakse mööda Kesk tänava sademevee- torustikku Orajõkke enne Põlva paisjärve suubumist. Tegemist on ainukese loastatud väljalasuga (Põlva Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035).

6.4 Jäätmekäitlus Haiglas tekib teatud omadustega jäätmeid, mida hoitakse nende käitlemise erinevates järkudes teistest eraldi. Haiglas tekkivaid jäätmeid liigitatakse järgmiselt: olmejäätmed, taaskasutatavad jäätmed (segapakend, biojäätmed, paber ja papp), erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja ohtlikud jäätmed.

Jäätmekäitlusleping on sõlmitud Ragn-Sells AS-i, Eesti Keskkonnateenused AS-i, Epler & Lorenz AS-i ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Põlva Haigla AS tegevuse tulemusena tekivad erinevat liiki jäätmed. Meditsiiniasutuse eripärana tekib kliinikumis lisaks ka erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ehk nakkusohtlikke jäätmeid, lisaks ravimijääke. Haigla annab erikäitlust nõudvad meditsiinilised jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Põlva Haigla AS jäätmekäitlus:

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 11 / 15

● Tekkinud jäätmed sorteeritakse ja pakendatakse nende tekkekohas, tagades minimaalse kokkupuute jäätmetega ja ümberpakkimise vajaduse.

● Jäätmed kogutakse jäätmeliigile sobivasse vastavalt märgistatud kotti või nõusse, mis on kogumise ajal asetatud raamile.

● Jäätmed ladustatakse Haigla haldusterritooriumil olevatesse konteineritesse vastavalt jäätme-liigile ● olmejäätmeid ja pakendijäätmeid hoiustatakse Haigla hoovis asuvates konteinerites, ● Erikäitlust vajavad meditsiinilisi jäätmeid hoiustatakse Haigla tervishoiujäätmete kogumispunktis

asuvates konteinerites, konteinerid on rohelist värvi kollase kaanega. ● Ravimjäätmeid ja kemikaalide jäätmeid hoiustatakse Haigla tervishoiujäätmete kogumispunktis

asuvates konteinerites.

Haigla jäätmekäitluse eest on vastutav haldusjuht. Põlva Haigla AS on koostanud jäätmekäitlus juhendid.

Tabel 10. Jäätmed.

JÄÄTMELIIGI NIMETUS Aasta Arv A Ühik Arv R

voodipäeva kohta (kg)

Muutus võrreldes

eelneva aastaga

KÕIK KOKKU

2021 186 232 kg 6,98 16%

2022 187 759 kg 7,83 12%

2023 188 015 kg 7,71 0,02%

ERIKÄITLUST MITTEVAJAVAD JÄÄTMED sh segaolme, segapakend, paber ja biojäätmed

2021 179 313 kg 6,72 14%

2022 178 932 kg 7,46 11%

2023 178 976 kg 7,45 -0,1%

ERIKÄITLUST VAJAVAD MEDITSIINILISED JÄÄTMED sh nakkusohtlikud jäätmed v.a. patoloogilised jäätmed

2021 3 166 kg 0,12 1%

2022 2 963 kg 0,12 4%

2023 2975,3 kg 0,12 0,3%

OHTLIKUD JÄÄTMED sh kemikaalid, ravimid, patareid ja akud, elektroonikaseadmed

2021 2 743 kg 0,10 350%

2022 3 114 kg 0,13 26%

2023 3314 kg 0,14 6%

MUUD JÄÄTMED sh ehitusjäätmed

2021 1 010 kg 0,04 n/a

2022 2 750 kg 0,11 203%

2023 2 750 kg 0,11 -0,1%

Kogu jäätmete hulk on viimase paari aasta jooksul suurenenud. Koroona tõttu tekkis nakkusohu ennetamiseks ja minimeerimiseks palju ühekordseid jäätmeid (nt maskid, kindad, kitlid, nõud). Kõige rohkem on suurenenud ehitusjäätmete, kemikaalide, segapakendi ja biojäätmete mahud. Biojäätmeid ja ravimijääke hakati efektiivsemalt eraldi koguma ning seega on kogused suurenenud. Aastal 2023 tõhustati ka biojäätmete sorteerimist, paigaldades kõikidesse osakonna puhkeruumidesse biojäätmete kogumiskastid. Alates 2023. aastast eemaldati administratsiooni osakonnast kabinettidest prügikastid ning paigaldati ühine sorteerimisjaam jäätmete liigiti kogumiseks. Aastal 2023 vähenenud olmejäätmete kogused näitavad, et sorteerimine on paranenud. Ehitusjäätmete puhul sõltub hulk sellest, kui palju mingeid ehitustöid on võimalik aastas teha. Aastal 2022 toimus endoskoopia ruumide ümberehitus. Aastal 2023 toimus labori ruumide ümberehitus ning alustati EMO renoveerimisega.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 12 / 15

6.5 Energiakasutus Põlva Haigla AS-is kasutatakse elektrienergiat valgustuseks, liftide tööks, ventilatsiooni, pumbajaama, autoklaavide, seadmete tööks jne. AS Põlva Haiglat varustab energiaga Elektrilevi. Haigla kilbiruumis asub elektrigeneraator, kuni 16 tunniste elektrikatkestuste tekkimise juhuks.

Tabel 11. Elektrienergiakasutus.

ENERGIA Aasta Arv A Kogutarbimine

(kWh) Arv R Tarbimine

voodipäeva kohta (kWh) Muutus võrreldes eelneva aastaga

Elektrienergia tarbimine

2021 626 537 23,48 n/a

2022 648 235 27,02 15%

2023 662 737 27,59 2%

Energia tarbimise kasvu peamiseks põhjuseks aastal 2022 oli operatsioonide läbiviimise arvu kasv (tõus eelmise aastaga võrreldes statsionaaris 40% ja päevaravis 18%). Aastal 2023 tõusis opereeritud patsientide hulk 0,7% võrreldes eelmise aastaga. Lisaks tingib suurema energiakasutuse ka uute seadmete kasutuselevõtt nt televiisorid, UPS-id, IT seadmed, jahutusseadmed, külmikud, meditsiiniseadmed (endoskoopide pesur, elektrokirurgiline generaator, täisautomaatne hematoloogia analüsaator, KTG aparaat, meditsiiniline hapnikukontsentaator).

Hoone katusele on paigaldatud päikesepaneelid, mille energia tootmise võimekus on 35 MWh. Ettevalmistamisel on haiglale generaatori soetamine, et elektrivarustus oleks tagatud 72 h. Generaatori töö tagamiseks on haigla ehitanud 10 000 m³ diiselkütuse hoidla. Toodetud energia vähenemine 2023. aastal tulenes päikesepaiste keskmisest kestusest, mis oli väiksem võrreldes varasemate aastatega.

Tabel 12. Päikesepaneelide tootlikkus.

ENERGIA Aasta Arv A Kogutarbimine

(Wh)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta

(Wh)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Elektrienergia tootmine (päikesepaneelid)

2021 29,866 0,0011 -9 %

2022 31,857 0,0013 19 %

2023 29,710 0,0012 -7%

Põlva Haigla AS kasutab ruumide kütteks kaugkütet, mida kasutades AS Põlva Soojus teenust. Haiglal puudub enda katlamaja. Hoonete käitamisel puuduvad heitmed välisõhku.

Tabel 13. Soojusenergia tarbimine.

SOOJUSENERGIA (MWh) Aasta Arv A

Kogutarbimine (MWh)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta

(MWh)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Soojusenergia tarbimine

2021 1 806 0,068 14%

2022 1 715 0,071 6%

2023 1 673 0,070 -3%

Soojusenergia tarbimise muutused tulenevad vaadeldavate aastate õhutemperatuuridest. Keskmine õhutemperatuur 2021. a oli kõige madalam (6,7°C), seega soojusenergia tarbimine suurem. Keskmine õhutemperatuur 2022. a oli 7,1°C ja kõige kõrgem keskmine õhutemperatuur 7,2°C on olnud aastal 2023, mistõttu on ka soojusenergia tarbimine vähenenud. Hoone soojustamise osas ei ole suuri muutusi neil aastatel tehtud.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 13 / 15

6.6 Õhuheitmed Põlva Haiga AS kasutab jahutus-, kliimaseadmed ja soojuspumpades F-gaase (R410A; R407C). Meditsiinilise gaasi kasutamine (hapnik, dilämmastikoksiid ehk naerugaas, sevofluraan, operatsioonisaalis kasutatav süsinikdioksiid ehk Gourmet gaas jm) on kirjeldatud allolevas tabelis.

Tabel 14. Gaaside tarbimine.

Gaasid Aasta Arv A

Kogutarbimine (kg)

Arv R Tarbimine voodipäeva kohta

(kg)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Süsinikdioksiid 2021 13,4 0,001 n/a 2022 40,2 0,002 234% 2023 0 0,000 n/a

Dilämmastikoksiid 2021 80 0,003 93% 2022 240 0,010 234% 2023 240 0,010 -0,1%

Meditsiiniline hapnik 2021 292 0,011 -70% 2022 35 0,001 -87% 2023 113 0,005 222%

Sevofluraan 2021 5,75 0,000 n/a 2022 4 0,000 -42% 2023 6,75 0,000 69%

R410A 2021 5 0,000 93% 2022 2,5 0,000 -44% 2023 2 0,000 -20%

R407C 2021 5 0,000 93% 2022 2,5 0,000 -44% 2023 2 0,000 -20%

Kõik kokku 2021 401 0,015 -60% 2022 324 0,014 -10% 2023 364 0,015 12%

Meditsiinilise hapniku tarbimine on vähenenud, sest haigla läks 2021.a üle automaatsele hapniku tootmisele. Meditsiinigaaside (nt süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid) tarbimine on tõusnud, kuna tehakse rohkem operatsioone. Süsinikdiokdsiidi aastal juurde 2023 ei ostetud. Meditsiinilist hapniku osteti rohkem seoses EMO kolimisega ajutisele pinnale renoveerimise tõttu.

F-gaaside hulk on vähenenud tänu seadmete parandamisele ja uutega asendamisele.

Haiglal bensiiniga töötavaid sõidukeid ei ole. Aasta 2022 keskpaigast haiglal majahoidjat ei ole ning teenust ostetakse sisse, st muru niitmise jms põhjustel bensiini kogused vähenesid ning 2023.a enam bensiini ei tarbitud. Diislikütuse tarbimine on suurenenud aasta jooksul, kuna kütusehoidlasse läks 9000 l. Aastal 2023 soetati juure uus diislil töötav transpordiauto.

Tabel 15. Kütuste tarbimine.

KÜTUS Aasta Arv A

Kogutarbimine (l)

Arv B Voodipäeva kohtade arv

Arv R Tarbimine voodipäeva

kohta (l)

Muutus võrreldes eelneva aastaga

Bensiin

2021 221 26681 0,008 n/a

2022 90 23993 0,004 -55%

2023 0 24 022 0,000 -100%

Diisel

2021 6789 26681 0,254 n/a

2022 7193 23993 0,300 18%

2023 17 796 24 022 0,741 147%

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 14 / 15

6.7 Bioloogiline mitmekesisus Bioloogilist mitmekesisust väljendatakse Põlva Haiga AS-is maakasutuse kaudu. Põlva Haigla AS asub Põlvamaal, Põlva vallas, Põlva linnas, Uus 2a, katastriüksusel 62201:001:0026. Kokku on käitise pindala 23152 m², kinnistu sihtotstarve on 100 % ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa. Haiglast lääne poole jääb 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, põhja poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, ida poole 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja lõuna poole 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Lähimad elumajad jäävad Põlva haigla kõrvalkinnistutele.

Alates 2018. a, mil ehitati Tervisekeskus ja toimusid haljastuses suuremad muutused, ei ole enam territooriumil hoonestatud, asfalteeritud ega rohelise ala suurused olnud muutuses.

Tabel 16. Bioloogiline mitmekesisus*.

Bioloogiline mitmekesisus

(m2) Aasta

Haigla territoori

umi suurus (m2)

Hoonestat ud ala

(m2 )

Asfalteerit ud ala

(m2)

Hoonestat ud ja

asfalteerit ud ala

kokku (m2)

Arv A Rohelin

e ala (m2)

Rohelis e ala %

Arv B Voodipäe

va kohtade

arv

Arv R Rohelist

ala voodipäe va koha kohta (m2)

Põlva Haigla territoorium

2021 23 152 5 305 7 734 13 039 10 113 44 26 681 0,379

2022 23 152 5 305 7 734 13 039 10 113 44 23 993 0,421

2023 23 152 5 305 7 734 13 039 10 113 44 24 022 0,421

*Ligikaudne GIS-is mõõdetud.

7 Muud keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud

7.1 Sotsiaalne vastutus Põlva Haigla AS toetab Rohelisem Põlvamaa arengut, lähtudes oma tegevustes rohelisemast mõtteviisist.

Panustatakse ka maakonna arengusse, luues uusi töökohti ja eelistades oma maakonna töötajaid ning teenusepakkujaid.

Sponsoreerimisega pigem ei tegele, varasemalt toetanud näiteks Põlva Päevade korraldamist. Töötajate kaasamine.

Jõulude ajal toimub Põlva Haigla traditsiooniline heategevuskampaania, mille raames kogutakse haigla poolt erinevaid annetusi. Varasematel aastatel on toetatud eakaid (Põlva vald), lapsi (SA Tilsi Perekodu) ja loomi (Võru loomade varjupaik).

Detsembris 2023 toetasime heategevuskampaaniaga Põlva Roosi koolis õppivaid erivajadusega ja vähekindlustatud lapsi ning koostöös MTÜ Väärtusta Eluga tegime kingitused Põlvamaa vähekindlustatud lapsele. Kogu haigla kollektiiv andis asjade kogumisse oma panuse. Mitmed Roosi kooli õpilased saavad Põlva haiglas toetavaid teenuseid rehabilitatsiooni osakonnast.

Väliste huvipoolte teavitamine keskkonnaaspektidest toimub ettevõtte kodulehel esitatava Keskkonnaaruande kaudu.

Informatsioon ettevõtte oluliste keskkonnaaspektide kohta on töötajatele kättesaadav sisevõrgus. Juhtimissüsteemi toimivuse tagamiseks viib ettevõtte juhtkond vähemalt kord aastas läbi sisekoolituse tervele kollektiivile, kus tuletatakse meelde ettevõtte tegevust reguleerivate õigusaktide ja standardite nõuded, samuti juhtimissüsteemi protseduuride ja juhendite nõuded.

Põlva Haigla AS keskkonnaaruanne 2023

25.03.2024 15 / 15

8 Keskkonnaalased õiguslikud nõuded Keskkonnaalases tegevuses võtame arvesse nii Euroopa Liidu poolt välja antud määrusi ja direktiive kui ka Eestis kehtivaid õigusakte. Lisanduvad veel ka kohaliku omavalitsuse nõuded.

Haigla keskkonnategevust sh olulisi keskkonnaaspekte käsitlevad seadused on:

● Jäätmeseadus – jäätmete sh ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine. ● Kemikaaliseadus – ohtlike ainete nt puhastuskemikaalide, desinfitseerimisainete, kütuste ja õlide

kasutamine ja hoidmine. ● Hädaolukorra seadus – valmisoleku tagamine kriisiolukorras käitumiseks ja vältimatu abi

toimepidavuse tagamine. ● Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus – heitvee nõuetekohane käitlemine. ● Kiirgusseadus – kiirgustegevus nt kiirgusallikat sisaldavate meditsiiniseadmete kasutamine. ● Tuleohutuse seadus – esmaste tulekaitsevahendite olemasolu, vajadusel õppused. ● Ehitusseadustik – hoone energiatõhususe miinimumnõuded ja energiamärgis.

Haiglas pööratakse suurt tähelepanu töötajate ohutusele ja töötervishoiule, mis on reguleeritud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Tuleohutusseaduse, Seadme ohutuse seaduse ja Hädaolukorra seadusega.

Kohalikul tasandil järgitakse Põlva valla eeskirju ja nõudeid nt jäätmehoolduseeskirja nõudeid.

Ettevõtte tegevuste vastavuse hindamiseks kohaldatavatele keskkonnaalastele õigusaktidele ja muudele aktsepteeritud nõuetele regulaarselt sisehindamist. Vastavust nõuetele hinnatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.

9 Keskkonnaaruande kinnitamine Keskkonnaaruande kinnitaja on Bureau Veritas Eesti OÜ, kes on akrediteeritud tõendaja nr EE-V-0002, kinnitab peale Põlva Haigla AS keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2022. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis nõuetele.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 3.04.2024.

Andres Martma EMAS tõendaja Bureau Veritas Estonia OÜ www.bureauveritas.ee

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / kaur@envir.ee / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet

info@keskkonnaamet.ee 27.04.2024 nr 1-12/24/61 Päring seoses Aktsiaselts Põlva Haigla ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega

Aktsiaselts Põlva Haigla (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi

KAUR) 05.04.2024 1 taotluse ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS)

registreeringu saamiseks. Taotlusega esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud

akrediteeritud EMASi tõendaja.

EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri

2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta

ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“

(edaspidi määrus) ning selle lisad.

EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh

kontrollida, kas huvitatud isikud2 on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud

positiivselt ning veenduda pädeva täitevasutuse kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et

puuduvad tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.

1. Taotluse kohaselt on organisatsioon huvitatud isikuks määranud Põlva valla.

Palume Põlva Vallavalitsusel teavitada, kas teie huvitatud isikuna olete esitanud

või on teile esitatud organisatsiooni kohta asjakohaseid kaebuseid, mis võiksid

takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Asjakohaste kaebuste korral, palume vastavasisuline teave edastada KAURile 14 tööpäeva

jooksul alates käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Kui nimetatud tähtajaks ei ole

KAURi kaebuste osas vastust saabunud ega vastamistähtaega pikendatud, loeme seda

kinnituseks, et kaebused puuduvad või need on lahendatud positiivselt.

1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/48 2 keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased, määruse lisa I punkt 2 kohaselt organisatsiooni poolt

vastavuskohustuse osaks määratud huvitatud isikud

2 (2)

2. Lisaks palume Keskkonnaametil, Terviseametil ja Ravimiametil kui pädevatel

täitevasutustel teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni suhtes

tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis

võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave

koos keskkonnalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid,

väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAURile 14 tööpäeva jooksul alates

käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Juhul kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste

õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad palume teil seda vastuskirjaga kinnitada.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud

rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga

Maria Plink (vt kontaktandmed allpool).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Keskkonnaaruanne_2023_Põlva Haigla Sama: Terviseamet (info@terviseamet.ee), Ravimiamet (info@ravimiamet.ee), Põlva Vallavalitsus (info@polva.ee) Teadmiseks: Aktsiaselts Põlva Haigla (andra.villems@polvahgl.ee), Bureau Veritas Eesti Osaühing (tallinn@bureauveritas.com) Maria Plink 5301 6056 maria.plink@envir.ee