2
tehingute valuutarisk kuna määruse § 13 lõige 5 ei luba stabiliseerimisreservi vahenditega
tehingute tegemisel valuutariski võtta. Kuna mitmed börsil kaubeldavad indeksfondid ei ole
noteeritud eurodes, siis võib olla vajalik osta selliste fondide osakuid ka teistes valuutades.
Määruse § 8 muutmine
Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 „tururisk“. Tururisk on täpsemalt kirjeldatud §-s
19.
Määruse § 16 muutmine
Lõikes 1 lisatakse punktile 2 sõnad „või emitendi emaettevõtja“. Sarnaselt arvestatakse
emaettevõtja reitingut ka lühiajaliste võlakirjade puhul sama lõike punktis 1. Muudatus
suurendab mõnevõrra krediidiriski kuna emitendi emaettevõtja reiting ei pruugi alati kajastada
piisavalt täpselt emitendi riski. Muudatuse tulemusena on võimalik osta ka üle ühe üheaastase
lunastustähtajaga võlakirju, mille emitendil krediidireiting puudub, kuid see on olemas
emaettevõttel.
Lõikes 3 lisatakse võimalus paigutada stabiliseerimisreservi vahendeid ka üle üheaastase
lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi emaettevõtja
krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). Varasemalt pidi
see reiting olema vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s ja Fitch) vastavalt sama
paragrahvi lõike 1 punktile 2.
Määruse § 17 muutmine
Lõige 2 sõnastatakse ümber ja lisatakse 2 punkti. Punkt 1 sisu jääb samaks, mis oli enne lõikes
2. Punkt 2 määrab ära börsil kaubeldavate indeksfondide osakaalu stabiliseerimisreservi
vahendite turuväärtuses. 10% on riskide juhtimise komitee hinnangu põhjal optimaalne
aktsiafondide osakaal, et tasakaalustada võlakirjade turuväärtuse kõikumisest tekkivat riski
ning pikemas horisondis tõsta piisavalt reservi keskmist tulusust. Lühemaajaliselt kasvab selle
tulemusena reservi turuväärtuse volatiilsus. Täpselt 10% osakaalu ei ole võimalik
finantsinstrumentide turuväärtuste muutuste tõttu hoida ning seda korrigeeritakse korra
kvartalis indeksfondide osakuid vajadusel ostes või müües.
Lõike 7 punktis 1 oleva summa suurust suurendatakse 200 miljoni võrra. Likviidsusreservi ja
riigi kulude tase on alates 2020. aastast oluliselt kasvanud ning 600 miljonit ei ole enam piisav
summa. Kui likviidsusreservi turuväärtus langeb alla 800 miljoni euro (varasema 600 asemel),
ei kehti enam sama paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud piirangud. See on minimaalne vajalik
summa, et piisava kindlusega katta igapäevased riigi rahavoogude vajadused ning nõudeid
vahendite hajutamiseks erinevate krediidiasutuste või emitentide vahel ei ole suure
tõenäosusega võimalik sellises olukorras täita.
Määruse täiendamine §-ga 181
Määrusele lisatakse täiendav paragrahv, millega määratakse tururiski juhtimise põhimõtted.
Lõikes 1 defineeritud tururisk, tuleneb sellest, et börsil kaubeldavate indeksfondide hind
muutub pidevalt ning see mõjutab ka stabiliseerimisreservi turuväärtust.
Lõikes 2 on täpsustatud, et tururiski juhitakse sarnaselt intressiriskiga normportfelli abil.
Normportfell on teoreetiline võrdlusportfell, mis koostatakse vastavalt rahandusministri