Vastus




MÄÄRUS



{regDateTime} nr {regNumber}
Siseministri määrus „Turvategevuse eeskiri“


Määrus kehtestatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse:
1) nõuded turvaplaanile ja selle koostamisele;
2) nõuded turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;
3) nõuded turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale;
4) nõuded turvateenistuja kutsesobivusele ja kehalisele ettevalmistusele;
5) nõuded turvateenistuja terviseseisundile (edaspidi tervisenõuded) ja terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele (edaspidi tervisekontroll);
6) turvateenistuja tervisetõendi andmekoosseis ja samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu;
7) nõuded turvateenistuja töötõendile, vormiriietusele ja turvavarustusele;
8) nõuded turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele;
9) turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.

(2) Siseturvakorraldajale, siseturvatöötajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3–8 sätestatud nõudeid.

2. peatükk
Turvaplaan

§ 2. Turvaplaani andmed

(1) Turvaplaanis esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) turvaobjekti kirjeldus;
2) turvaobjekti valve- ja kaitselahenduste kirjeldus ja põhjendus;
3) turvateenistujate arv turvaobjektil, turvateenistujate tööülesanded ja nende erialase koolituse vajadus ning turvamise korraldus;
4) turvaobjektil kasutatavate relvade, erivahendite ja turvavarustuse loetelu;
5) turvaplaani koostaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber, elektronposti aadress;
6) turvaplaani elluviimise eest vastutava turvajuhi ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber, elektronposti aadress;

(2) Kui turvaettevõtja tagab korda avalikul üritusel esitatakse turvaplaanis lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele:
1) osavõtjate eeldatav arv;
2) Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste asjaomaste asutustega koostöö korraldus;
3) andmed, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnavolikogu määrusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuetest;
4) spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuete andmed vastavalt spordiseadusele.

§ 3. Turvaplaani koostamine

(1) Turvaettevõtja koostab turvaplaani ja esitab selle turvamise tellijale enne turvamist. Turvaplaan võib olla osa turvamiseks sõlmitavast lepingust.

(2) Turvaplaani allkirjastab turvajuht.

3. peatükk
Turvaauditi aruanne

§ 4. Turvaauditi aruande andmed

Turvaauditi aruandes esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) turvaauditi eesmärk ja selle tellija ootused;
2) turvaauditialuse objekti kirjeldus;
3) ohuhinnang turvaauditialusele objektile;
4) turvaauditialusel objektil seni rakendatud valve- ja kaitselahenduste kirjeldus, sealhulgas ülevaade objekti sündmustest ning hinnang valve- ja kaitselahenduste piisavusele;
5) põhjendatud soovitused ohuhinnangus kirjeldatud ohu ennetamiseks ja selle tagajärgede vähendamiseks turvaauditialusel objektil;
6) turvaauditi läbiviija ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja elektronposti aadress;
7) turvaauditi läbiviimisse kaasatud asjatundja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, ja elektronposti aadress;
8) turvaauditi tellija ees- ja perekonnanimi või äriühingu ärinimi ja esindaja ees- ja perekonnanimi.

§ 5. Turvaauditi aruande koostamine

(1) Enne turvaauditi läbi viimist esitab turvaauditi läbiviija selle tellijale kirjalikult kava, milles kirjeldatakse turvaauditi:
1) tegevusi ja töökorraldust;
2) võimalikke teabeallikaid;
3) esialgset ajaraami.

(2) Turvaauditi aruande koostab ja allkirjastab turvajuht.

4. peatükk
Turvateenistuja väljaõpe

§ 6. Turvateenistuja väljaõpe

(1) Turvateenistuja väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse standardist.

(2) Turvateenistuja väljaõpet ja täienduskoolitust korraldatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud turvaettevõtja (edaspidi turvateenistuja väljaõppe korraldaja) kehtestatud õppekava alusel. Turvateenistuja väljaõppe miinimumnõuded ja õpiväljundid on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

(3) Valvetöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 24 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet. Valvetöötaja õppe läbinule väljastatakse tõend osalemise kohta.

(4) Turvatöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvatöötaja õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta.

(5) Turvajuhi õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 80 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 48 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvajuhi õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinule väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta.

(6) Turvateenistuja väljaõppe läbimisel võib hinnata turvateenistuja varasemat õpi- ja töökogemust. Pärast õpi- ja töökogemuse hindamist võib turvateenistuja väljaõppe lugeda osaliselt või täielikult läbituks.

(7) Turvateenistuja varasema õpi- ja töökogemusega arvestamise korra kehtestab turvateenistuja väljaõppe korraldaja.

(8) Turvateenistuja väljaõppe korraldaja hindab vähemalt üks kord viie aasta jooksul väljaõppe korraldust, õppekeskkonda ja turvateenistuja koolitaja taset ning koostab selle kohta aruande.

§ 7. Turvateenistuja täienduskoolitus

(1) Kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks läbib turvateenistuja igal aastal turvateenistuja täienduskoolituse, mille maht on vähemalt 16 akadeemilist tundi.

(2) Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus sisaldab vähemalt kuue akadeemilise tunni ulatuses praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kohta.

(3) Turvateenistuja, kes täidab tööülesannet, milleks on vaja lisateadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, läbib enne tööülesande täitmist vastava erialase koolitus.

§ 8. Turvateenistuja koolitaja

(1) Turvateenistuja koolitajal peavad olema turvateenistuja väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

(2) Turvateenistuja koolitaja läbib vähemalt üks kord viie aasta jooksul erialase täienduskoolituse.

5. peatükk
Turvateenistuja kutsesobivus ja kehaline ettevalmistus

§ 9. Nõuded turvateenistuja isikuomadustele ja kehalisele ettevalmistusele

(1) Turvateenistuja peab:
1) olema aus ja seaduskuulekas;
2) oskama teha meeskonnatööd;
3) olema kohusetundlik ja otsustusvõimeline;
4) olema hea suhtleja ja analüüsivõimeline.

(2) Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehaline ettevalmistus peab võimaldama tal oma tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu.

(3) Turvaettevõtja kontrollib turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust vähemalt üks kord aastas.

6. peatükk
Turvateenistuja tervisenõuded ja tervisekontroll

§ 10. Turvateenistuja üldised tervisenõuded

(1) Turvateenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma turvateenistuja tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.

(2) Lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning tööülesannetest, jaotatakse turvateenistujad kahte tervisenõuete gruppi:
1) I grupp – turvatöötaja ja turvamise turvajuht;
2) II grupp – valvetöötaja.

(3) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord,
2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö;
3) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
4) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
5) muu töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht;
6) sidevahendite kasutamine;
7) töö kuvariga.

(4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule järgmistes tingimustes:
1) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
2) relva ja erivahendi kandmine ja kasutamine;
3) ebaühtlane füüsiline koormus.

§ 11. Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavad tervisehäired

(1) Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb turvateenistuja terviseseisundit hinnates järgida, on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab turvateenistujana töötamise.

(3) Kui töötervishoiuarst tuvastab turvateenistujal perioodilises tervisekontrollis meditsiinilise vastunäidustuse, võib isik jätkata turvateenistujana töötamist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) töötervishoiuarst on andnud loa;
2) töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud;
3) turvateenistuja vahetu juhi hinnangu kohaselt ei ole turvateenistujal esinenud oma tööülesannete täitmisel takistusi.

§ 12. Turvateenistuja terviseseisundi kontrolli tegija

(1) Turvateenistuja tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja.

(2) Turvaettevõtja ja tegevusloaga töötervishoiuteenuse osutaja sõlmivad tervisekontrolli tegemiseks lepingu.

§ 13. Turvateenistuja tervisekontrolli perioodilisus

(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse turvateenistujal enne töökohustuste täitmisele asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

(2) Turvateenistujaks sooviv isik ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud:
1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele ning tehtud § 14 lõikes 4 loetletud uuringud, või
2) Kaitseressursside Ameti arsti või töötervishoiuarsti juures politseiametniku, päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, mis vastab käesoleva määruse nõuetele.

(3) Turvateenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.

(4) Kui turvateenistujal esineb meditsiiniline näidustus, võib töötervishoiuarst perioodilise tervisekontrolli sagedust tihendada.

(5) Turvaettevõtja võib saata turvateenistuja perioodilisse tervisekontrolli varem kui üks kord kolme aasta jooksul järgmistel juhtudel:
1) turvateenistuja põhjendatud taotluse alusel;
2) turvateenistuja vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel;
3) turvateenistuja pikaajalise töövõimetuse tõttu.

§ 14. Turvateenistuja tervisekontrolli kord

(1) Turvateenistuja saadab tervisekontrolli turvaettevõtja.

(2) Turvateenistujaks sooviv isik võib läbida eelneva tervisekontrolli omal soovil turvaettevõtja saatmiseta enne turvateenistujana tööle asumist.

(3) Tervisekontrolli läbiv isik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardil esitatud andmete õigust, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 3 ja esitab selle terviskontrollis töötervishoiuarstile.

(4) Tervisekontrolli käigus tehakse lähtuvalt töökeskkonna risikianalüüsist, tööülesannete iseloomust ja vastavalt vajadusele järgmised uuringud:
1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere ja veresuhkru analüüs;
2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine;
3) toonaudiomeetria;
4) elektrokardiogramm eelnevas tervisekontrollis ning elektrokardiogramm perioodilises tervisekontrollis mehel alates 40. eluaastast ja naisel alates 50. eluaastast;
5) koormuskardiogramm perioodilises tervisekontrollis alates 50. eluaastast;
6) spiromeetria;
7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine;
8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine.

(5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on turvateenistujale hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha.

(6) Töötervishoiuarst võib saata turvateenistuja tema terviseseisundi täpsustamiseks tegema uuringut, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud.

(7) Tervisekontrolli käigus nõustatakse turvateenistujat töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab turvateenistujale tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.

(8) Tervisekontrolli läbinud isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 4 ja mis sisaldab otsust turvateenistujana töötamise sobivuse kohta.

(9) Töötervishoiuarst väljastab tervisetõendi tervisekontrolli läbinud isikule või teda uuringutele saatnud turvaettevõtjale.

§ 15. Tervisekontrolli kulude hüvitamine

Tervisekontrolli kulud tasub turvaettevõtja, kes turvateenistuja tervisekontrolli saatis.

7. peatükk
Turvateenistuja töötõend, vormiriietus ja turvavarustus

§ 16. Turvateenistuja töötõend

Tuvateenistuja töötõendil on järgmised andmed:
1) turvateenistuja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning foto;
2) turvateenistuja ametinimetus „valvetöötaja“, „turvatöötaja“ või „turvajuht“;
3) turvaettevõtja ärinimi.

§ 17. Turvateenistuja vormiriietus

(1) Turvateenistuja vormiriietusel on:
1) embleem, millel on turvaettevõtja ärinimi või kaubamärgina registreeritud logo;
2) nimesilt, millel on turvateenistuja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus „valvetöötaja“, „turvatöötaja“ või „turvajuht“.

(2) Turvateenistuja vormiriietusel ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nimesilti, kui vormiriietusel on nähtaval kohal turvateenistuja töötõend.

(3) Turvateenistuja vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda teise turvaettevõtja või siseturvakorraldaja turvateenistujaga, kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme ning riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ametniku vormiriietusega.

§ 18. Turvateenistuja turvavarustus

(1) Turvateenistuja turvavarustus on:
1) kaitsevest, mis kaitseb keha löögi eest;
2) kaitsevest, mis kaitseb keha kuuli eest, kui turvatöötja või turvamise turvajuht kannab tulirelva;
3) kaitsekindad, mis kaitsevad marrastuse või bioloogilise ohuteguri eest;
4) relva ja erivahendi kandmise varustus.

(2) Turvaettevõtja väljastab turvateenistujale ja turvamise turvajuhile turvaobjekti turvaplaani kohaselt turvateenistuja turvavarustuse.

(3) Turvateenistuja kannab relva ja erivahendit hoidikus või kabuuris.

8. peatükk
Turvategevuse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

§ 19. Turvategevuse dokumendid

Turvategevuse dokumendid on:
1) isiku kinnipidamise akt;
2) vallasaja hoiule võtmise akt;
3) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt;
4) ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta;
5) häireteate ülevaade;
6) turvamiseks sõlmitud leping;
7) turvaplaan;
8) turvaauditi aruanne;
9) turvateenistuja väljaõppe õppekava;
10) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ning osalejate nimekiri;
11) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta;
12) turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne.

§ 20. Isiku kinnipidamise akt

Isiku kinnipidamise akt sisaldab lisaks turvategevuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatule järgmisi andmeid:
1) hoiule võetud esemed ja ained ning nende arv või hinnanguline kogus ning nende Politsei- ja Piirivalveametile üleandmise või seaduslikule valdajale tagastamise andmed;
2) tunnistaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning telefoninumber.

§ 21. Vallasasja hoiulevõtmise akt

Vallasasja hoiulevõtmise akt sisaldab lisaks turvategevuse seaduse § 23 lõikes 5 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid:
1) vallasasja hoiulevõtmise põhjus;
2) füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kirjeldus;
3) hoiule võetud vallasasja hoiukoht;
4) vallasja tagastamist või Politsei- ja Piirivalveametile üleandmist käsitlevad andmed.

§ 22. Turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt

Turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt sisaldab järgmisi andmeid:
1) akti koostamise kuupäev, kellaeg ja koht;
2) akti koostanud turvateenistuja ees- ja perekonnanimi;
3) salvestisel tuvastatud süüteo tunnustega teo kirjeldus ja toimepanemise kuupäev, kellaaeg ja koht;
4) süüteotunnustega teo toimepannud isiku kirjeldus;
5) tehnilise vahendi salvestise viide.

§ 23. Ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta

Ettekanne turvaobjektil toimunud sündmuse kohta sisaldab järgmisi andmeid:
1) ettekande koostamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
2) ettekande koostanud turvateenistuja ees- ja perekonnanimi;
3) sündmuse kirjeldus, kuupäev, kellaaeg ja toimumise koht;
4) sündmuse mõju turvaobjektile ning sellel asuvale varale ja isikule;
5) sündmuse lahendamise kirjeldus.

§ 24. Häireteate ülevaade

Häireteate ülevaade sisaldab järgmisi andmeid:
1) häireteate edastamise kuupäev, kellaaeg ja viis;
2) häireteate aluseks oleva turvaobjekti nimetus ja aadress;
3) häireteates nimetatud sündmuse kirjeldus ja koht;
4) teave häireteatele reageerimise kohta.

§ 25. Turvategevuse dokumentide säilitamine

Turvategevuse dokumente säilitatakse järgmiselt:
1) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt, turvaplaan, turvaauditi aruanne – kuus kuud alates dokumendi koostamisest;
2) ettekanne turvaobjekti sündmuse kohta ja häireteate ülevaade – üks aasta alates dokumendi koostamisest;
3) dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ja osalejate nimekiri ning dokument turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta – üks aasta alates turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse toimumisest;
4) turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne – viis aastat alates hindamise aruande koostamisest.

9. peatükk
Turvategevuse asjaoludest teadaandmine

§ 26. Turvamisest Politsei- ja Piirivalveametile teadaandmine

(1) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada eelmise kuu turvaobjektist, mis on lisandunud mehitatud turvaobjektide hulka või mille mehitatud turvamine on lõpetatud.

(2) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teada järgmised andmed:
1) turvaobjekti nimetus ja aadress;
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg, või äriühingu ärinimi ja registrikood, kellega on või on olnud sõlmitud turvamiseks leping;
3) turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg;

(3) Kui turvaobjekt on Eesti riigilippu kandev laev, annab turvaettevõtja lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–3 nimetatule Politsei- ja Piirivalveametile teada järgmised andmed:
1) laeva nimi ja registrinumber;
2) laeva omaniku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja aadress.

10. peatükk
Nõuded suure varalise väärtusega veose turvamisele

§ 27. Suure varalise väärtusega veose turvamise tingimused

(1) Turvakohver käesoleva määruse tähenduses on kohver või kohvrisüsteem, mis on toodetud sularaha või väärtpaberi veoks ja tagab ründe korral ohu esmase tõrje või muudab veetava sularaha või väärtpaberi kasutuskõlbmatuks.

(2) Soomustatud sularahaveosõiduk käesoleva määruse tähenduses on sõiduk, mis on kohandatud sularaha või väärtpaberi veoks ning millel on globaalne navigatsioonisüsteem ja asjakohane sidevahend, mis võimaldab võtta mis tahes ajal ühendust sularaha või väärtpaberi vedaja kontaktisikuga ja Häirekeskusega hädaabinumbril 112 ning mille juhikabiini soomus pole läbitav tsiviilkäibes lubatud laskemoonaga.

(3) Suure varalise väärtusega veos käesoleva määruse tähenduses on sularaha või väärtpaberi veos, mille väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri.

(4) Suure varalise väärtusega veoga seotud turvategevus käesoleva määruse tähenduses on turvategevuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud turvamine.

(5) Suure varalise väärtusega veose turvamise tingimused määratakse turvategevuse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud turvamiseks sõlmitavas lepingus.

(6) Suure varalise väärtusega veost veab vähemalt:
1) kaks tulirelvaga turvateenistujat või
2) üks tulirelvaga turvateenistuja, kes kasutab turvakohvrit.

(7) Kui suure varalise veose väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri vähemalt 25 korda, veab seda vähemalt kaks tulirelvaga turvateenistujat, kes kasutavad turvakohvrit või soomustatud sularahaveosõidukit.

(8) Kui suure varalise veose väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri vähemalt 100 korda, võib seda vedada ainult kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.

§ 28. Euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt

Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt on Politsei- ja Piirivalveamet.

11. peatükk
Rakendussätted

§ 29. Turvateenistuja tervisekontrolli üleminekusäte

Kui turvateenistuja on läbinud turvatöötaja tervisekontrolli enne 1. juulit 2024 kehtib tema tervisetõend selle kehtivusaja lõpuni.

§ 30. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal.

Lisa 1 Turvateenistuja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid
Lisa 2 Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu
Lisa 3 Tervisekontrolli kaart
Lisa 4 Tervisetõendi vorm



(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
siseminister


(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits
kantsler



KINNITATUD
Siseministri {regDateTime} määrus nr {regNumber}
„Turvategevuse eeskiri“
LISA 1
Turvateenistuja väljaõppenõuded ja õpiväljundid
I OSA
Õppekavarühm
Vara- ja isikukaitse
Õppekava nimetus
Valvetöötaja õpe
Sihtgrupp
Õpe sobib inimestele, kes soovivad omandada teadmisi ja oskusi valvetöötja kutseeksami sooritamiseks ja valvetöötajana töötamiseks või täiendada varem omandatud teadmisi ja oskusi.
Õppe maht
Vähemalt 24 akadeemilist tundi, millest vähemalt 16 akadeemilist tundi moodustab kontaktõpe.
Eesmärk
Koolituse läbimisel on õppijal valvetöötaja kutseeksami sooritamiseks ning valvetöötajana töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Õppe sisu ja käsitletavad teemad
• Turvamise olemus ja seos korrakaitsega.
• Valvamise õiguslikud alused, valvamise olemus ja teostamine.
• Valvetöötaja õigused ja kohustused.
• Side-, valve- ning teised vahendid, mida turvamises kasutatakse.
• Gaasipihusti kasutamine ning esmaabi andmine gaasipihusti kasutamise järgselt.
• Iseseisvalt ja meeskonnas töötamine ning mõjusad suhtlemise võtted.
• Trauma ja stressiga toimetulek.
Õpiväljundid
Õppe läbinu:
• nimetab valvetöötaja õigused ja kohustused ning kirjeldab valvamise teostamist;
• selgitab, kuidas kasutada valveseadmestikku, jälgimisseadmestikku ja mehaanilise kaitse vahendeid vastavalt objekti eripärale;
• kirjeldab, kuidas tegutseda tulekahju korral;
• oskab kasutada teabe vahetamiseks sidevahendeid ja teisi infoedastusvahendeid;
• oskab kasutada õiguspäraselt ja turvaliselt gaasipihustit ning teab, kuidas anda esmaabi gaasipihusti kasutamise järgselt.
Õppematerjalide loend
Kohustuslikud õppematerjalid on: turvategevuse seadus ja turvategevuse eeskiri, Eesti Vabariigi põhiseadus, korrakaitseseadus, karistusseadustik (eelkõige sätted, mis puudutavad hädakaitset, hädaseisundit ja kohustuste kollisiooni).
Õppe läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal
Koolitajal peavad olema õppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Õpet viib läbi teemat valdav asjatundja.
Õppekeskkond
• Auditoorne töö toimub õppeklassis, mis on varustatud grupi suurust arvestades vajaliku arvu laudade ja toolidega, tahvli, esitlusarvuti ja projekteerimisvahenditega jms.
• Õppetöö praktiline osa toimub vastavalt vajadusele, kas õppeklassis või eriõppe harjutusalal või töökeskkonnas. Vajalikud vahendid: sidevahendid, turvasüsteemide stendid, erivahendid, õppegaasipihusti, turvavarustus, elustamismannekeen jne.
• Iseseisev töö võib toimuda ka läbi e-õppe keskkonna.
Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Kohustuslik on osaleda vähemalt 70% koguõppest, sealjuures 100% kontaktõppes. Õppes osalemise kohta väljastatakse tõend.

Pärast õppe läbimist on võimalik taotleda valvetöötaja kutse.

II OSA

Õppekavarühm
Vara- ja isikukaitse
Õppekava nimetus
Turvatöötaja õpe
Sihtgrupp
Õpe sobib inimestele, kes soovivad omandada teadmisi ja oskusi turvatöötaja kutseeksami sooritamiseks ja turvatöötajana töötamiseks või täiendada varem omandatud teadmisi ja oskusi.
Maht
Vähemalt 50 akadeemilist tundi, millest vähemalt 32 akadeemilist tundi moodustab kontaktõpe.
Eesmärk
Koolituse läbimisel on õppijal turvatöötaja kutseeksami sooritamiseks ja turvatöötja tööks vajalikud teadmised ja oskused.
Õppe sisu ja käsitletavad teemad
Lisaks valvetöötaja põhiõppes käsitletavatele teemadele peab turvatöötaja põhiõppe õppekava sisaldama järgmisi teemasid:
• turvamise olemus ja teostamine ning turvamise õiguslikud alused;
• turvatöötaja õigused ja kohustused;
• turvategevuse seaduse meetmete kohaldamine ning füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine;
• esmaabi andmine tervisekahjustuse korral, mis on tekkinud füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisest;
• meeskonnaliikmete juhendamine.
Õpiväljundid
Õppe läbinu:
• nimetab turvatöötaja õigused ja kohustused turvamisel ning kirjeldab turvamise teostamist;
• nimetab liikuva turvaobjekti turvamisele ettenähtud nõudeid;
• selgitab turvatöötajale turvategevuse seaduses lubatud meetmeid;
• oskab kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja relvi õiguspäraselt ning turvaliselt ning teab, kuidas anda füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamise järel esmaabi.
Õppematerjalide loend
Kohustuslikud õppematerjalid on: turvategevuse seadus ja turvategevuse eeskiri, Eesti Vabariigi põhiseadus, korrakaitseseadus, karistusseadustik (eelkõige sätted, mis puudutavad hädakaitset, hädaseisundit ja kohustuste kollisiooni).
Õppe läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal
Koolitajal peavad olema õppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Õpet viib läbi teemat valdav asjatundja.
Õppekeskkond
• Auditoorne töö toimub õppeklassis, mis on varustatud grupi suurust arvestades vajaliku arvu laudade ja toolide, tahvli, esitlusarvuti jms.
• Õppetöö praktiline osa toimub vastavalt vajadusele, kas õppeklassis, eriõppe harjutusalal või töökeskkonnas.
• Vajalikud vahendid: sidevahendid, turvasüsteemide õppestendid, erivahendid, õppegaasipihusti, turvavarustus, mannekeen elustamise treeninguks jne.
• Iseseisev töö võib toimuda ka e-õppekeskkonnas.
Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
• Õppe läbimise kriteeriumiks on osalemine vähemalt 70% koguõppest, sealjuures 100% kontaktõppes ning praktiliste ülesannete korrektne lahendamine ja kirjaliku valikvastustega testi positiivne sooritus.
• Õppe lõpus toimub mitteeristav hindamine, ehk arvestus, mis koosneb kahest osast:
1) valikvastustega test õppes käsitletud teemade kohta, millest 70% vastustest peavad olema õiged ning
2) koolitaja antud praktiliste ülesannete positiivne sooritus.
• Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud õppijale väljastatakse tõend koolitusel osaletud mahu ja läbitud teemade kohta.
• Pärast õppe läbimist on võimalik taotleda turvatöötaja kutse.


III OSA

Õppekavarühm
Vara- ja isikukaitse
Õppekava nimetus
Turvajuhi õpe
Sihtgrupp
Õpe sobib inimestele, kes soovivad omandada teadmisi ja oskusi turvajuhi kutseeksami sooritamiseks ja turvajuhina töötamiseks või täiendada varem omandatud teadmisi ja oskusi.
Maht
Vähemalt 80 akadeemilist tundi, millest vähemalt 48 akadeemilist tundi moodustab kontaktõpe.
Eesmärk
Koolituse läbimisel on õppijal turvajuhi kutseeksami sooritamiseks ja turvajuhi tööks vajalikud teadmised ja oskused.
Õppe sisu ja käsitletavad teemad
Lisaks valvetöötja ja turvatöötaja põhiõppes käsitletavatele teemadele peab turvajuhi põhiõppe õppekava sisaldama järgmisi teemasid:
• turvamise korraldamine ja juhtimine ning meeskonna juhtimine;
• turvajuhi õigused ja kohustused;
• füüsilise jõu, relvade ja erivahendite turvategevuses kasutamise korraldus;
• turvaauditi läbiviimine ja turvaplaani koostamine;
• turvateenistuja väljaõppe korraldamine;
• nõuded turvaettevõtjale ja turvamise tegevusluba.
Õpiväljundid
Õppe läbinu:
• nimetab turvajuhi õigused ja kohustused turvamisel ning kirjeldab turvategevuse korraldamist, juhtimist;
• selgitab, kuidas koosta turvateenistujate tööjuhendit;
• kirjeldab, kuidas planeerida ja korralda turvateenistujate põhiõpet, täienduskoolitust ja erikoolitust ning teab, kuidas koostada väljaõppe kavad ning dokumenteerida turvateenistuja väljaõpet vastavalt õigusaktidele;
• oskab teha ettepanekuid uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmiseks ja turvaplaani täiendamiseks;
• oskab koostada turvaauditi aruannet ning turvaauditi aruande alusel koostada turvaplaani mehitatud turvamiseks.
Õppematerjalide loend
Kohustuslikud õppematerjalid on: Turvategevuse seadus ja turvategevuse eeskiri, Eesti Vabariigi põhiseadus, Korrakaitseseadus, Täiskasvanute koolituse seadus, Täienduskoolituse standard, Tuleohutuse seadus, Relvaseadus, Karistusseadustik (eelkõige sätted, mis puudutavad hädakaitset, hädaseisundit ja kohustuste kollisiooni).
Õppe läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal
Koolitajal peab olema õppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Õpet viib läbi teemat valdav asjatundja.

Õppekeskkond
• Auditoorne töö toimub õppeklassis, mis on varustatud grupi suurust arvestades vajaliku arvu laudade ja toolidega, tahvli, esitlusarvuti ja projekteerimisvahenditega.
• Õppetöö praktiline osa toimub vastavalt vajadusele kas õppeklassis või eriõppe harjutusalal või töökeskkonnas.
• Vajalikud vahendid: sidevahendid, turvasüsteemide puldid, erivahendid, õppegaasipihusti, elustamis mannekeen jne.
• Iseseisev töö võib toimub ka e-õppe keskkonnas.
Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
• Õppe läbimise kriteeriumiks on osalemine vähemalt 70 % koguõppest, sealjuures 100% kontaktõppes ning praktiliste ülesannete korrektne lahendamine ja kirjaliku valikvastustega testi positiivne sooritus.
• Õppe lõpus toimub mitteeristav hindamine, ehk arvestus, mis koosneb kahest osast:
1) valikvastustega test õppes käsitletud teemade põhjal, millest 70% vastustest peavad olema õiged ning
2) koolitaja antud praktiliste ülesannete positiivne sooritus.
• Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud õppijale väljastatakse tõend koolitusel osaletud mahu ja läbitud teemade kohta.
• Pärast õppe läbimist on võimalik taotleda turvajuhi kutse.



KINNITATUD
Siseministri {regDateTime} määrus nr {regNumber}
„Turvategevuse eeskiri“
LISA 2
Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu

Meditsiinilised vastunäidustused:
A – absoluutne vastunäidustus;
B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon.

Turvateenistuja tervisenõuded

NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID

Paremini nägeva silma korrigeeritud nägemisteravus ei tohi olla alla 0,8.

Korrigeerimata nägemisteravus on lubatud mitte vähem kui 0,2
Võib kanda kontaktläätsi ja prille.

Pärast refraktiivkirurgiat võivad esineda kuue kuu jooksul nägemishäired.

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Nägemisteravuse nõrgenemine alla nõutud piiri
A
B

Hämaras nägemise häire, näiteks kanapimedus
A
A

Monokulaarne nägemine
A
A

Värvitaju häire
A
A

Horisontaalse nägemisvälja ahenemine binokulaarselt alla 120 kraadi
A
B

Muu tööülesannete täitmist takistav silmahaigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
KÕRVAHAIGUSED JA KUULMISHÄIRED

I grupis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.
II on grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.
Kuulmine peab olema piisav sidepidamisvahendiga sidepidamiseks ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadiosideteateid.

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Kuulmise nõrgenemine alla nõutud piiri
A
B

Püsivad tasakaaluhäired, sh Ménière’i haigus
B
B

Muu tööülesannete täitmist takistav kõrvahaigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

SUU-, NINA- JA KÕRIHAIGUSED

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Kõnehäire, mis takistab märkimisväärselt infovahetust raadio- ja teiste sidevahenditega
A
A

Muu tööülesannete täitmist takistav suu-, nina- või kõrihaigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike), mis põhjustavad sümptomeid või funktsiooni halvenemist. Funktsiooni hindamiseks vajalik koormuskardiogramm. Miinimumtulemus peab olema:
1) I grupi turvateenistujal MET 9 (Bruce või ekvivalent) ja
2) II grupi turvateenistujal MET 6 (Bruce või ekvivalent).
A
B

Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinud südamerikke või südame isheemiatõve tõttu.
Miinimumtulemus peab olema:
1) I grupi turvateenistujal MET 9 (Bruce või ekvivalent) ja
2) II grupi turvateenistujal MET 6 (Bruce või ekvivalent).
B
B

Hüpertooniatõbi
B
B

Kliiniliselt olulised südame rütmihäired
B
B

Perifeersete arterite, veenide lümfisoonte haigus
B
B

Muu tööülesannete täitmist takistav südamehaigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

HINGAMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Bronhiaalastma
B
B

Krooniline obstruktiivne või restriktiivne kopsuhaigus hingamisfunktsiooni väljendunud langusega
A
B

Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud
A
B

Muu tööülesannete täitmist takistav respiratoorse süsteemi haigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

LUU- JA LIHASKONNA HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Põlve- või puusaliigese endoprotees
B*
B*

Puusa-, põlve- või hüppeliigese liikuvusulatuse märgatav piiratus
A
B

Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe või küünar- või õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon
A
B

Relva käsitsemist takistav füüsiline puue
A**
ei kohaldata

Jalalaba või jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon
A
A

Lülisamba murd ebastabiilsusega või suure riskiga seljaaju kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks
A
B

Raske liigeskõhre kahjustus, sealhulgas põlveliigese totaalne meniskektoomia
B
B

Korduv õlaliigese luksatsioon või subluksatsioon
A
B

Õlaliigese endoprotees
A
B

Rotaatormanseti kahjustus, mis põhjustab olulise liikuvuse piiratuse
A
B

Muu tööülesannete täitmist takistav lihas- ja luukonna haigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

NEUROLOOGILISED HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Epilepsia, kui hooge on olnud viimase viie aasta jooksul
A
A

Epilepsia, kui hooge ei ole olnud viis aastat raviga või üks aasta ravita. Vajalik neuroloogi konsultatsioon
B
B

Neuroloogiline progresseeruv haigus, millega kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus
A
B

Narkolepsia
A
A

Ajukahjustus, millega kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus
A
A

Haigus, mis kulgeb äkki tekkida võiva teadvusehäire või motoorse häirega
A
A

Muu tööülesannete täitmist takistav neuroloogiline haigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

KÕHUKOOPAELUNDITE NING KUSE- JA SUGUTEEDE HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Krooniline neeruhaigus neerupuudulikkuse nähtudega
B
B

Muu tööülesannete täitmist takistav kõhukoopaorgani haigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA AINEVAHETUSHAIGUSED

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Insuliinisõltuv suhkurtõbi
B
B

Insuliinisõltumatu suhkurtõbi
B
B

Muu tööülesannete täitmist takistav sisesekretsiooni-, toitumis- või ainevahetushaigus
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Meditsiiniline vastunäidustus
I grupp
II grupp

Orgaaniline, sealhulgas sümptomaatiline, psüühikahäire
A
A

Psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäire
A
A

Skisofreenia või skisotüüpne või luululine häire
A
A

Psühhotroopse aine tarvitamine
A
A

Varem diagnoositud sõltuvus narkootilisest, psühhotroopsest või psühhoaktiivsest ainest, välja arvatud juhul, kui isik on psühhiaatri või raviarsti hinnangul paranenud ja sobib turvateenistujaks
B
B

Meeleoluhäire: bipolaarne või maniakaalne häire
A
A

Muu meeleoluhäire
B
B

Raskekujuline isiksus- või käitumishäire
A
A

Füsioloogilise funktsiooni häire või somaatilise teguriga seotud käitumissündroom
B
B

Neurootiline, stressiga seotud või somatoformne häire
B
B

Muu tööülesannete täitmist takistav psühhiaatriline häire
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust
A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust


*Põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed:
1) liigeses on normaalne liikuvusulatus;
2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni;
3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine ja liigese
pöörded) ei tekita valu.

** Hinnatakse juhul, kui turvateenistuja kasutab tööülesannete täitmiseks relva või erivahendit.



KINNITATUD
Siseministri {regDateTime} määrus nr {regNumber}
„Turvategevuse eeskiri“
LISA 3

TERVISEKONTROLLI KAART

I. Töötaja üldandmed
Ees- ja perekonnanimi: Isikukood:
Telefon: Ametinimetus: Tööandja nimi ja aadress: Tervisekontrolli aluseks olevad ohutegurid:

Tööülesannete lühikirjeldus:

Varasemad tööandjad:
Tööandja nimi
Ametinimetus
Töösuhte
algus ja lõpp
Tööga kaasnevad
ohutegurid

















II. Töötaja tervisedeklaratsioon

JAH
EI
Millal?
Kas kasutate või olete kasutanud narkootilisi aineid?



Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi?
JAH
EI
Millal
ja mis haigus?
Kopsuhaigused, sh tuberkuloos



Allergilised haigused või ülitundlikkus, sh astma



Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame
piirkonnas või rütmihäired



Kõrgenenud vererõhk



Mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi või sapikivitõbi



Maksahaigused, sh kollatõbi



Neeru-kuseteede haigused, sh neerukivitõbi



Suhkurtõbi



Verehaigused, sh kehvveresus



Selja-, kaela- või õlavöötmevalud



Liigesehaigused, sh põletik



Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress või depressioon



Krambihood või teadvuse kaotuse hood



Tasakaaluhäired



Sagedased peavalud, sh migreen



Kõrvahaigused, sh kuulmislangus



Krooniline nohu või otsmiku- või põskkoopapõletik



Silmahaigused, sh värvipimedus



Nahahaigused, sh ekseem



Luumurrud



Operatsioonid



Muud kroonilised haigused



Kinnitan andmete õigsust.
Allkiri:
Kuupäev:

III. Terviseuuringute tulemused, sealhulgas objektiivsed leiud



KINNITATUD
Siseministri {regDateTime} määrus nr {regNumber}
„Turvategevuse eeskiri“
LISA 4

TERVISETÕEND

Töötervishoiuteenuse osutaja:
nimi :
aadress :
tegevusloa nr :

Ees- ja perekonnanimi ………………………………………………………………………….

Isikukood

Elukoht …………………………………………………………………………………………

Ametinimetus …………………………………………………………………………………...

Tööandja nimi ja aadress ………………………………………………………………………..
OTSUS
Kinnitan, et lähtudes turvateenistuja tervisenõuetest on / ei ole ………………………………………………………………………………………………
(ees- ja perekonnanimi)

sobiv töötama …………………………………………………………... turvateenistujana.
(grupi nimetus)

Ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks:




Järgmise tervisekontrolli aeg:

Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: ………………………………………………….

Töötervishoiuarsti kood: ……………………………………………………………………

Töötervishoiuarsti telefoninumber ja e-posti aadress:


töötervishoiuarsti allkiri …………………………………………… kuupäev ………………

Olen tutvunud tervisetõendiga

isiku allkiri …………………………………………………………… kuupäev …………………

Siseministri määruse „Turvategevuse eeskiri“
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1. juulil 2024. aastal jõustub turvategevuse seadus (edaspidi TurvaTS), mille § 4 lõike 3 kohaselt kehtestab turvategevuse eeskirja (edaspidi eeskiri) valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eelnõuga kehtestatakse uus siseministri määrus, milles sätestatakse turvategevust puudutavad erinevad nõuded. Eelnõuga:

1) nähakse ette, et turvateenistuja väljaõpe on TurvaTS-i alusel eraldi turvategevuse tegevusala ning eeskirjaga kehtestatakse konkreetsed nõuded nii väljaõppes käsitlevatele teemadele, väljaõppe mahule, kui koolitajale. Nõuete kehtestamise eesmärk on tagada üle-eestiline väljaõppe ühtlane kvaliteet.
Eeskirjaga kehtestatakse erinõuded turvateenistuja (valvetöötja, turvatöötaja ja turvajuht) väljaõppele, mille läbimine on turvateenistuja kutse omandamise eeldus. Varem turvateenistuja väljaõppenõuded sellises ulatuses reguleeritud ei olnud. Väljaõppenõuete seadmise aluseks on kriteeriumid, mis annaksid teadmised ja oskused turvateenistujale kutseeksami edukaks sooritamiseks. Iga- aastase täienduskoolituse kohustuse ühe osana lisandub turvatöötajal ja turvamise turvajuhil kohustus läbida vähemalt kuue akadeemilise tunni pikkune praktiline kontaktõpe füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamise kohta.

2) kehtestatakse konkreetsemad ja detailsemad nõuded nii turvaplaanile kui turvauditi aruandele.
Turvaettevõtja peab turvaplaani koostama alati, kui tegemist on mehitatud turvamisega, st turvaobjektil on püsiv valve. Eeskirjaga nähakse ette minimaalsed andmed, mis turvaplaanis tuleb esitada, nt kui palju turvateenistujaid turvama hakkab, mis on nende peamised tööülesanded, andmed turvaobjektile kavandatud turvateenistujate kasutatavate relvade ja erivahendite kohta ning turvavarustuse loetelu.

Lisaks nähakse eeskirjaga ette andmed, mis tuleb kajastada turvaauditi aruandes, nt andmed turvaauditi aluseks oleval turvaobjektil seni rakendatud kaitse- ja valvelahenduste kohta ning analüüs olemasolevate kaitse- ja valvelahendustele turvariskide kohta.

3) nähakse ette turvaettevõtja kohustus tagada turvateenistuja tervise ja ohutuse tagamiseks vastava turvavarustuse olemasolu, arvestades sealjuures turvaobjekti eripära ja turvateenistuja tööülesandeid. Varem turvavarustuse väljastamine ja kandmine reguleeritud ei olnud üldse.

4) täiendatakse turvateenistuja tervisenõudeid ning nõudeid tervisenõuetele vastavuse kontrollimisele. Arvestades töökeskkonna ohutegureid ja tööülesandeid, nähakse turvatöötajatele senise viie tervisenõuete grupi asemel ette kaks gruppi:
– I grupp – turvatöötaja ja turvamises osalev turvajuht;
– II grupp – valvetöötja.
Võrreldes varasemaga nähakse selgelt ette turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tervisekontrollis hinnata. Seni ei näinud seadusandja ette vajalike uuringute loetelu ning töötervishoiuarstid ise said otsustada, millised uuringud on vajalikud. Seevastu uues eeskirjas on loetletud uuringud, mida tuleb tervisekontrollis turvateenistujale teha, kuid töötervishoiu arstil säilib teatud paindlikkus nende läbiviimisel. Tervisekontrolli tegija ja sagedus võrreldes varasemaga ei muutu.

5) täiendatakse nõudeid turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele.
Eeskirjas loetletakse turvategevuse dokumendid, nende andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad. Selged raamid turvategevuse dokumentide loetelule ja sisule aitavad paremini teha järelevalvet turvategevuse üle. Teisalt, kui kõik turvaettevõtjad lähtuvad samadest põhimõtetest dokumentide koostamisel ja säilitamisel, tagab see kvaliteetsema ja ühetaolisema teenuse, sealjuures isikute õiguste kaitse.

6) täpsustatakse ja muudetakse nõudeid ja termineid, mis on seotud turvamisega ning mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.
Võrreldes varasema regulatsiooniga muudetakse piirmäärasid, mille ületamisel kohalduvad raha ja väärtpaberite veo turvamisele kohustuslikud nõuded. Lisaks võetakse kasutusele termin soomustatud sularahaveosõiduk, mis on sularaha või väärtpaberite veoks kohandatud ning globaalse navigatsioonisüsteemi ja koheselt kontrollikeskuse või häirekeskusega ühendust võimaldavate sidevahenditega sõiduk.

7) turvateenistuja vormiriietuse ja töötõendi osas sisulisi muudatusi ei tehta. Peamine erinevus seisneb selles, et varem ei laienenud siseturvamisele töötõendi ja vormiriietuse kohustus, kuid uue turvategevuse seaduse jõustumisel tuleb avalikus kohas siseturvamisel kanda vormiriietust ja töötõendit.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju haridusele ja siseturvalisusele, sotsiaalne mõju on mitteoluline. Määruses kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule, riigijulgeolekule ega välissuhtele, ega elu- ja looduskeskkonnale.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš ([email protected]) ja eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected])

1.3. Märkused

Eelnõuga rakendatakse 1. juulil 2024. aastal jõustuvat turvategevuse seadust.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 31 paragrahvist, mis on jaotatud 11 peatükki.
Sisukord
1. peatükk Üldsätted 3
2. peatükk Turvaplaan 3
3. peatükk Turvaauditi araunne 6
4. peatükk Turvateenistuja väljaõpe 8
5. peatükk Turvateenistuja kutsesobivus ja kehaline ettevalmistus 15
7. peatükk Turvateenistuja töötõend, vormiriietus ja turvaravustus 24
8. peatükk Turvategevuse dokumenteerimine, dokumentide säilitamine 27
9. peatükk Turvategevuse asjaoludest teadaandmine 30
10. Peatükk Nõuded suure varalise väärtusega veose turvamisele 31
11. peatükk Rakendussätted 34
4. Määruse mõjud 34
Kaasnev mõju riigiasutuste töökorraldusele 42
Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 43
Muudatuste mõju turvaettevõtjate halduskoormusele 44
Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 45

1. peatükk Üldsätted

Eelnõu §-s 1 reguleeritakse määruse reguleerimisala.

Lõige 1 määratleb turvategevuse eeskirja reguleerimisala. TurvaTS-i § 4 lõike 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega turvategevuse eeskirja, milles kehtestatakse nõuded:
1) turvaplaanile ja selle koostamisele;
2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;
3) turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale;
4) turvateenistuja kutsesobivusele ja kehalisele ettevalmistusele;
5) turvateenistuja terviseseisundile (edaspidi tervisenõuded) ja terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele (edaspidi tervisekontroll);
6) turvateenistuja tervisetõendi andmekoosseisule ja samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu;
7) turvateenistuja töötõendile, vormiriietusele ja turvavarustusele;
8) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) turvategevuse asjaoludest teada andmisele;
9) turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.

Lõige 2 sätestab, et siseturvakorraldajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse turvaplaani, väljaõppe, kutsesobivuse ja kehalise ettevalmistuse, tervisenõuete, töötõendi ja dokumenteerimise osas samu nõudeid, mis turvaettevõtjale ning turvateenistujale.

2. peatükk Turvaplaan

Eelnõu §-s 2 reguleeritakse turvaplaani andmed.

TurvaTS-i § 3 punkti 6 kohaselt on turvaplaan mehitatud turvamiseks koostatud tegevusplaan, mille eesmärk on tuua välja turvaobjekti turvamiseks vajalikud abinõud. TurvaTS eristab turvaplaani ja turvaauditi tulemusena koostatavat aruannet. Turvaplaan on tegevusplaan, milles kirjeldatakse turvaobjektil elluviidavaid tegevusi ja nende korraldust. Võrreldes turvaseaduses (edaspidi TurvaS) sätestatuga koostatakse turvaplaan lisaks üritustele ka muude alaliselt mehitatud turvaobjektide tarbeks. Seega on erinevus varem kehtinud TurvaS-iga see, et turvaplaanile kehtestatakse käesoleva määrusega konkreetsemad ja detailsemad nõuded.

Turvaplaan kui mehitatud turvamise alus on oluline majandustegevuse nõue. Kui turvaobjektil on püsiv mehitatud valve, siis viitab see asjaolule, et oht turvaobjektile on tõenäolisem. Sellisel juhul on vaja ohu avastamiseks ja kõrvaldamiseks läbimõeldud tegutsemist ja kaalutud abinõusid. Turvaplaan koostatakse üldjuhul turvamise teenuse tellijale või teenust osutava ettevõtte juhtkonnale. See peab põhinema faktipõhisel analüüsil.

Lõige 1 sätestab minimaalse nõutud andmete koosseisu, mis peab turvaplaanis olema esitatud.

Turvaplaani kui mehitatud turvamise tegevusplaani koostamisel on vajalik esmalt punkti 1 kohaselt kirjeldada turvaobjekti ennast. Mehitatud turvaobjekti turvamisel on äärmiselt oluline kõigile osapooltele täpselt teada turvaobjekti piire. Teiste isikute põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamine on TurvaTS-i alusel lubatud turvamise käigus mehitatud turvaobjektil ning turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses. Hinnang mõistlikule ulatusele saab alguse turvaobjekti piiridest. Seega on vaja turvaplaanis kirjeldada turvaobjekti selliselt, et on üheselt tuvastatavad objekti piirid, millest sõltub võimalik meetmete kohaldamise õiguspärasus. Turvaobjekti kirjeldamisel tuleb pöörata tähelepanu muu hulgas järgmistele asjaoludele1:
1. Kas turvaobjekt on piiratud aiaga?
2. Kas väravad on suletavad (lukustatavad)?
3. Kas kõik väravad, mida ei kasutata, on lukustatud?
4. Kas turvaobjekt on kaetud välisvalgustusega?
5. Kas perimeetril on valveseadmeid (kiired, andurid)?
6. Kas perimeetrile on jäetud päästeameti ligipääsuks lisavärav?
7. Kas territooriumil on gaasihoidla, kütusehoidla?
8. Kas territooriumil on alajaam?
9. Kas territooriumi on avatud külalistele ja nende orienteeruv arv päevas?
10. Kas territooriumil hoitakse kallihinnalist ja kergesti teisaldatavat kaupa?
11. Kas varem on esinenud turvaprobleeme (näiteks vargusi)?
12. Kas territooriumi jälgimiseks on paigaldatud valvekaamerad?
13. Kas kogu territoorium on videokaameratega kaetud?
14. Kas videopildid salvestatakse?
15. Kas salvestust saab vaadata läbi arvutivõrgu?
16. Kas kaamerad on Day–Night tüüpi?
17. Kas objektil hoitakse ohtlikke aineid või toimub ohtlik tööprotsess?
18. Kas turvatöötaja peab teostama ringkäike?

Järgise sammuna tuleb kirjeldada ja põhjendada punkti 2 kohaselt, milliseid konkreetseid valve- ja kaitselahendusi sellel turvaobjektil teenusepakkuja rakendab, nt videovalvesüsteemid, sissetungihäire süsteemid, läbipääsusüsteemid, aiaga piiratud jne.

Kui on kirjeldatud, kuidas turvamist teostatakse, siis tuleb punkti 3 kohaselt kirjeldada, kui palju turvateenistujaid turvama hakkab, millised on nende peamised tööülesanded ning kuidas turvamine on korraldatud. Turvaplaanis peab olema kirjas see, kuidas sellel konkreetsel turvaobjektil tööd kohapeal korraldatakse, nt mitu valvetöötajat või turvatöötajat peab olema, mitu valveposti turvaobjektil ettenähtud on, millisel ajavahemikul ja mitu turvateenistujat valvepostidel peab tegutsema jne. Tööülesandena on mõeldud seda, mida konkreetsel valvepostil olev turvateenistuja teeb, kas kaitseb, valvab või tagab korda. Kokkulepitud turvateenistujate arvu ja turvamise korraldust saab käsitleda töörežiimina. Turvaplaanis nähakse ette ja turvamiseks sõlmistavas lepingus lepitakse kokku turvateenistujate töömahud, mille alusel on võimalik koostada turvaobjekti töögraafikud. Punkt 3 näeb ette ka selle, et kui turvaobjekti eripärast lähtuvalt on vajalik turvateenistujatel läbida erialane koolitus (nt sadama või lennujaama objektide turvamisel), tuleb see turvaplaani kirja panna.

TurvaTS lubab turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras turvatöötaja juhendamisel turvamises osaleda valvetöötajal. Avalikus kohas võib valvetöötaja tegutseda ainult koos turvatöötajaga. Seega, kui sellel turvaobjektil on ettenähtud ka valvetöötaja tegutsemine, tuleb turvaplaanis kirjeldada, millised on need tingimused ja kord.

Punkti 4 järgi esitatakse turvaplaanis andmed turvaobjektile kavandatud turvateenistujate kasutatavate relvade ja erivahendite kohta ning turvavarustuse loetelu. See on vajalik, et turvamise teenuse tellijal oleks selge ülevaade, milliste vahenditega turvamist teostatakse ja samuti on need andmed vajalikud järelevalve teostamiseks. Näiteks nähakse ette, et kaks turvatöötajat kannavad tulirelva ja kaitsevesti.

Lisaks tuleb punkti 6 kohaselt kirja panna turvajuhi kontaktandmed, kes vastutab selle konkreetse turvaplaani elluviimise eest turvaobjektil ning punkti 5 järgi selle turvajuhi kontaktandmed, kes on turvaplaani koostanud. Siinjuures tuleb arvestada, et turvaobjektil kohapeal ei pruugi sama turvajuht olla, kes selle turvaplaani koostas.

Lõige 2 sätestab täiendavad nõuded, mida tuleb turvaplaanis lisaks eelnevale esitada, kui turvaettevõtja tagab korda avalikul üritusel. Täiendavaks nõudeks on punkti 1 järgi eeldatav osavõtjate arv ja punkti 2 kohaselt PPA ning teiste asjaomaste asutustega tehtava koostöö korraldus.

Kõrgema turvariskiga avalikel üritustel näevad kohalikud omavalitused ette, et turvalisuse tagamiseks peab üritusekorraldaja esitama turvaplaani ja kaasama turvateenistujad. Kõrgema turvariskiga avaliku ürituse kirjeldus on omavalituseti erinev, kuid näiteks Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korra2 kohaselt on kõrgendatud turvariskiga avalik üritus:
1. millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine;
2. mille pidamisel toimub alkohoolsete jookide pakkumine või jaemüük (v.a üritus, mis toimub alalise müügikohaga siseruumis);
3. mida peetakse ehitises või kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või Tallinna linna haldusterritooriumi kohal olevas õhuruumis;
4. mille pidamisel kasutatakse ajutist ehitist (nt tribüün, lava, suuremõõtmeline telk või konstruktsioon) või muud inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat lisainventari (v.a spordiüritused ja etendusasutustes toimuvad üritused);
5. mille toimumise kohaga piirnev ala või kus toimuv tegevus või kasutatav lisainventar võib kujutada ohtu isiku elule, tervisele ja turvalisusele või varale;
6. mille pidamisel kasutatakse pürotehnilisi tooteid, tehakse tuletöid või kasutatakse lahtist tuld.

Punktis 3 ongi välja toodud eraldi nõue, et kui turvaettevõtja peab korda avalikul üritusel, siis peab turvaplaan ka arvestama korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuetest tulenevaid asjakohaseid andmeid. See tähendab, et iga avaliku ürituse turvamiseks turvaplaani koostamisel tuleb lähtuda just selle omavalituse kehtestatud nõuetest. Avalik üritus KorS-i § 58 lõike 3 tähenduses on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.
Punkt 4 näeb ette, et spordiürituse korraldamise nõuded tulenevad spordiseadusest (edaspidi SpS), millega tuleb samuti turvaplaanis arvestada. Käesoleva määruse tähenduses tuleb turvaplaani koostamisel lähtuda KorS-i § 59 lõike 2 alusel spordiürituse korraldamise ja pidamise nõudest tulenevate asjakohaste andmetega vastavalt SpS-is sätestatule.

Kui teiste õigusaktidest tulenevad nõuded turvaplaani koostamisele, siis tuleb lähtuda ka nendest. Näiteks kehtiv riigikaitseobjekti kaitse kord3, mis on kehtestatud riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel, reguleerib riigikaitseobjekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamist, riigikaitseobjektil turvaõppuste läbiviimist ning riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed, lisaturvameetmed ning objekti ohutasemed ja nende muutmise korda.

Turvaplaani koostamisel on soovituslik ja teatud juhtudel kohustuslik arvestada ka rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu standarditega ning tehniliste juhenditega. Kui standardi järgimisel ei ole tegemist Eestile rahvusvahelisest või Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, siis on seal toodu soovituseks.

Eelnõu §-s 3 reguleeritakse turvaplaani koostamine.

Lõige 1 sätestab, et turvaettevõtja koostab turvaplaani ja esitab selle turvamise teenuse tellijale enne turvamise alustamist. Turvaplaan võib olla osa turvamiseks sõlmitavast lepingust.

Seega võib turvaplaan olla eraldiseisev dokument või osa turvamiseks sõlmitavast lepingust. See võib olla koostatud ka mitme objekti kohta, kui see on turvataktikaliselt põhjendatud. Turvaobjekti turvaplaan võimaldab turvamise tellijal ja hiljem ka PPA-l majandushaldusasutusena hinnata, kas turvaettevõtja tegevus vastab nendega sõlmitud lepingule ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi MSÜS) ja TurvaTS-is sätestatud nõuetele.

Lõike 2 kohaselt allkirjastab turvaplaani turvajuht. Turvajuht võib ise turvaplaani koostada. Kui turvajuht ei ole turvaplaani peaminine koostaja, siis tema tagab ja vastutab, et turvaplaan vastab ettenähtud nõuetele.

3. peatükk Turvaauditi araunne

Turvaauditi läbiviimine on eraldi turvategevuse tegevusala. Varem kehtinud TurvaS-is oli samalaadne tegevus turvakonsultatsioon. TurvaTS-i § 6 lõike 1 kohaselt on turvaaudit tellija esitatud andmete ja turvaobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena. Võrreldes TurvaS-iga on uudne see, et kehtestatakse andmete koosseis, mis tuleb turvauditi aruandes esitada.

Eelnõu §-s 4 reguleeritakse, milliseid andmeid peab turvauditi aruanne sisaldama. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga, vaid miinimum andmete loeteluga. Punkti 1 kohaselt on turvaauditi aruandes vaja kirjeldada turvaauditi eesmärki, selle tellija ootusi ning punkti 2 järgi kirjeldada turvaauditi aluseks olevat turvaobjekti. Objekti on vaja kirjeldada selliselt, et üheselt on tuvastatavad objekti piirid, millest sõltub võimalik turvamiseks soovitatud meetmete kohaldamise õiguspärasus. Punkt 3 näeb ette, et turvaaudit aruanne peab sisaldama turvaobjekti ohuhinnangut. See tähendab, et tuleb välja selgitada riskid, nende võimalik esinemissagedus ja sellest tuleneda võivad võimalikud kahjud (nt rahaline kahju) ning ohud. Riskide hindamisel saab juhised standardist EVS-ISO 310004. Riskide tuvastamisel tuleb üle vaadata näiteks5:
1. objekti asukohast ja paikkonnast sõltuvad ohutegurid;
2. mehitatud turvamise teenuse tellija tegevuse iseloomustus ning sellest tulenevad ohutegurid ja riskid;
3. analoogsetes ettevõtetes esinenud kahjude tekkepõhjuste kokkuvõte (kui on võimalik);
4. kokkuvõte kuritegevuse ja tuleõnnetuste piirkondliku statistika mõjust objektile;
5. muud asjakohased andmed objektile suunatud riskitegurite välja toomiseks.

Riskide hindamiseks on soovitatav kasutada Eesti Turvaettevõtete liidu koostatud juhist ja tabelit6. Hinnangu andmisel turvaobjektile ja selle ümbrust mõjutavatele ohtudele on soovituslik koostada lühikokkuvõte selle kohta, mida tuleb mille eest kaitsta, millised põhilised riskid ohustavad objekti või ettevõtet ning, mida tuleb suuremas plaanis täiustada.

Punktis 4 sätestatakse, et turvaauditi aruandes tuleb tuua andmed turvaauditi aluseks oleval objektil seni rakendatud valve- ja kaitselahenduste kohta, sealhulgas ülevaade objektil toimunud sündmustest ning hinnang valve– ja kaitselahenduste piisavusele. Sündmus on valve- või turvaobjektil toimunud vahejuhtum, mis on põhjustanud või võib põhjustada häire, kahju, hädaolukorra või kriisi. Vajadusel tuleb teha ettepanekuid olemasolevate valve- ja kaitselahenduste muutmiseks või lisameetmete rakendamiseks, et väljaselgitatud riskid ja ohud oleksid maandatud. Kõiki täiendavaid valve- ja kaitselahendusi tuleb kaaluda otstarbekuse ning maksumuse seisukohalt. Lisaks peab turvaauditi aruanne punkti 5 kohaselt sisaldama põhjendatud soovitusi turvaobjekti ohuhinnangus kirjeldatud ohu ennetamiseks ja selle tagajärgede vähendamiseks.

Punkt 6 näeb ette, et turvaauditi aruanne peab sisaldama andmeid selle kohta, kes on turvaauditi läbiviinud. Punkti 7 järgi märgitakse turvaauditi aruandesse turvaauditi läbiviimisse kaasatud asjatundja kontaktandmed ja punkti 8 kohaselt turvaauditi tellija ees- ja perekonnanimi või äriühingu ärinimi ning esindaja ees-ja perekonnanimi.

Eelnõu §-s 5 reguleeritakse turvaauditi aruande koostamine.

Lõike 1 järgi esitab turvaauditi läbiviija enne turvaauditi läbi viimist selle tellijale kirjalikult kava, milles on punkti 1 kohaselt kirjeldatud turvaauditi läbiviimiseks kavandatud tegevused ja töökorraldus, punkti 2 järgi võimalikud teabeallikad ning punkti 3 järgi esialgne ajaraam.

Lõige 2 näeb ette, et turvaauditi aruande koostab ja allkirjastab turvajuht. Kuna nii turvaauditi tegemise käik kui ka tulemus eeldab asjatundlikku hinnangut turvaobjektile, saab seda teha üksnes asjakohase väljaõppe ja kvalifikatsiooniga töötaja, kelleks on turvajuht. Turvajuhi kutsestandardis7 on kohustuslik kompetents turvaauditi läbiviimise ja turvaplaani koostamise. See tähendab, et turvajuhi kutse saamisel hinnatakse seda, kas isik oskab hinnata turvaobjektist ning selle ümbrusest tulenevaid riske ja ohte, mõistab seoseid nende vahel ning võimalikke tagajärgi, leiab tuvastatud riskide ja ohtude maandamiseks sobivad meetmed.

4. peatükk Turvateenistuja väljaõpe

Turvateenistujate väljaõpe on täiskasvanute koolitamine. See tähendab, et majandustegevuse nõuetena laienevad turvateenistuja väljaõppe elluviimisele täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) 3. peatükis sätestatud nõuded, sealhulgas kohustus koostada turvateenistuja väljaõppe õppekava ja tagada piisav õppekeskkond, et läbi viia väljaõpet ning saavutada õppekava eesmärgid ja õpiväljundid. Kuna TurvaTS-iga muudetakse turvateenistuja väljaõpe tegevusloaga majandustegevusest teavitusega tegevuseks on vajalik seada kvaliteedi tagamise eesmärgil täpsemad nõuded ka turvateenistuja väljaõppele.

Turvateenistujad jagunevad kolmeks: valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht. Turvateenistuja oluline tunnus on asjakohase kutse olemasolu (valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuht). Võrreldes varem kehtinud TurvaS-iga on TurvaTS-iga loodud kolm eraldi kutset. Kutse saamise eelduseks on vastava väljaõppe läbimine. Kutseta isik ei saa olla turvateenistuja. Turvategevuses on hea väljaõppe saanud tööjõud väga tähtis, arvestades, et turvateenistuja peab oskama hinnata ohte, mõistma mitmesuguseid olukordi ja oskama neis kasutada eri abinõusid, sealhulgas kasutada isikute õigusi vähem riivavaid meetmeid. Turvateenistuja väljaõppe eesmärgiks on anda isikule turvategevuseks vajalikud teadmised ja oskused ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.

Varem kehtinud TurvaS reguleeris väljaõppe mahtu, kuid TurvaTS sellise detailsusega seda ei reguleeri, vaid väljaõppe maht on ettenähtud eeskirjas. Erinevus varasemaga seisneb ka selles, et TurvaS ei kirjeldanud täpsemalt väljaõppe sisu. Nüüd nähakse eeskirja lisas 1 ette, milliseid teemasid turvateenistuja õppekava peab sisaldama. Detailsema reguleerimise eesmärk on tagada kvaliteetne väljaõpe ja seeläbi isikute põhiõiguste ning -vabaduste parem kaitstus. Eeskirjas kehtestatakse erinõuded igat tüüpi turvateenistuja väljaõppele, mille läbimine on kutse omandamise eeldus.

Turvatöötaja õpe ei eelda valvetöötaja kutse omandamist, sealhulgas valvetöötaja õppe läbimist. Analoogselt ei eeldata ka turvajuhi õppes turvatöötaja kutse omandamist, sealhulgas turvatöötaja õppe läbimist. Iga õppetasand on eraldiseisev ning annab tegevuseks vajalikud teadmised ja oskused.

Eelnõu §-s 6 reguleeritakse turvateenistuja väljaõpe nõuded.

Lõige 1 näeb ette, et turvateenistuja väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamisel lähtutakse TäKS-i § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse standardist, kuna turvateenistuja väljaõpe on täienduskoolitus. Täienduskoolituse standardist on kehtestatud täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimist ja selles osalemist tõendavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.

Lõige 2 sätestab, et turvateenistuja väljaõpet ja täienduskoolitust korraldatakse TurvaTS-i § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud turvaettevõtja (edaspidi turvateenistuja väljaõppe korraldaja) kehtestatud õppekava alusel. Turvateenistuja väljaõppe minimaalsed nõuded ja õpiväljundid on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

Käesoleva määrusega nähakse ette üldised põhimõtted ja miinimumnõuded turvateenistuja väljaõppeks, konkreetse õppekava kinnitab iga turvateenistuja väljaõppe korraldaja ise võttes aluseks käesoleva määrusega seatud nõudeid. Õppekava koostamisel tuleb aluseks võtta ka turvateenistujate kutsestandard8. Kutsestandardis on kirjeldatud turvateenistuja tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Määruse lisa 1 reguleerib täpsemalt turvateenistuja väljaõppe:

1. sihtgruppe;
2. mahtu ja eesmärki;
3. sisu ja käsitletavaid teemasid;
4. õpiväljundeid;
5. õppematerjalide loendit;
6. läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni;
7. õppekeskkonda ning
8. lõpetamise tingimusi ja väljastatavaid dokumente.

Turvateenistuja väljaõppe õppekavarühm on vara- ja isikukaitse. Õppekavad liigitatakse õppe sisust lähtuvalt õppekavarühmadesse. Õppekavarühmade loetelu on esitatud täienduskoolituse standardi lisas.

Lisa 1 I osas on kirjeldatud valvetöötaja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid.

Valvetöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus. Valvetöötaja õpe peab andma teadmised ja oskused, et isik saaks valvetöötajana töötada. Kuigi valvetöötajal on võrreldes turvatöötaja ja turvajuhiga ette nähtud vähem õigusi, võib ka valvetöötaja puutuda turvamisel kokku kolmandate isikutega, esitada neile suulisi nõudeid, peatada isiku ja nõuda dokumendi esitamist, tuvastada isikusamasus või tõkestada isiku sissepääsu turvaobjektile, seega konkreetsete nõuete seadmine valvetöötaja väljaõppele aitab tagada kvaliteetset teenust. Valvetöötja õppele ettenähtud nõuded laienevad ka sisevalvetöötajale, kui sisevalvetöötaja tegutseb avalikus kohas. Sellisel juhul peab sisevalvetöötaja vastama valvetöötaja nõuetele ja omandama valvetöötaja kutse.

Turvamine on turvategevuse tegevusala, kus valvetöötaja saab osaleda. Seepärast on vajalik, et valvetöötaja mõistab laiemalt turvamise olemust, valvamise õiguslikke aluseid ning valvamise olemust ja teostamist. Valvetöötaja peab teadma oma õigusi ja kohustusi. Valvetöötaja võib turvamises osaleda vaid turvatöötaja juhendamisel. Avalikus kohas peab valvetöötaja tegutsema koos turvatöötajaga.

Vastavalt valvetöötja kutsestandardile9 peab väljaõpe andma valvetöötajale teadmised ja oskused sellest, kuidas:
1. valvetegevuseks ette valmistada;
2. jälgida turvaobjekti ja selle ümbrust;
3. kontrollida läbipääsuõigusi ja rakendada piiranguid;
4. kasutada gaasipihustit ning vajadusel anda esmaabi;
5. kasutada side-, valve- ning teisi tööks vajalikke seadmeid.

Valvetöötajal on lubatud kasutada gaasipihustit ja seda üksnes enda või teise isiku vastase ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, kui ründega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele. Kuna gaasipihusti võib põhjustada tugevat limaskesta ärritust ja võib olla eluohtlik südame- või hingamisteede haigustega inimestele, on õigeaegne esmaabi hädavajalik. Seega on turvateeistuja esmaabi koolitustel vajalik käsitleda kontaktläätsede kasutamisega seonduvaid riske ning vajalikke tegevusi kiirel abi osutamisel, kaasa arvatud kannatanu silmast kontaktläätse eemaldamine.

Lisa 1 II osas on kirjeldatud turvatöötaja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid.

Turvatöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus. Turvatöötaja on turvaobjekti valvamise, kaitsmise ja korra pidamise ülesandeid täitev turvateenistuja, kes vastab TurvaTS sätestatud turvatöötaja nõuetele ja kellel on kutseseaduse alusel antud kutse. Turvatöötaja väljaõpe peab andma teadmised ja oskused, et õppe läbinud isik saaks omandada turvatöötaja kutse ja töötada turvatöötajana. Kui siseturvatöötaja tegutseb avalikus kohas, peab ta vastama turvatöötaja nõuetele ja omandama turvatöötaja kutse, mis tähendab, et läbima ka turvatöötaja väljaõppe. TurvaS-is ei olnud siseturvatöötajale sätestatud nõuet läbida koolitus ja omandada kutse. Samas on siseturvatöötajal võimaldatud kasutada relva ja ta võib töökohustuste täitmisel puutuda kokku kolmandate isikutega turvatöötajaga sarnastel asjaoludel. Seega, kui siseturvatöötaja täidab avalikus kohas turvaettevõtjaga samu ülesandeid, puutub kokku kolmandate isikutega, tuleb tal läbida turvatöötaja väljaõpe ja omandada turvatöötaja kutse. Turvamist saab teostada turvatöötaja või turvajuhi kutsega isik. Üksikasjalikud ja rangemad nõuded turvatöötajale väljaõppele tagavad, et kui ta rakendab vajaduse korral meetmeid, jääb ta tegevus seaduse piiresse ja ta on teadlik oma õigustest.

Kuna turvatöötaja ülesandeks on juhendada lähtuvalt turvaplaanist ka valvetöötajaid, siis on väljaõppe oluliseks osaks selleks ettevalmistamine. Turvatöötaja kutsestandardi kohaselt10 peab väljaõpe andma turvatöötajale teadmised ja oskused sellest, kuidas:
1. turvategevuseks ette valmistada;
2. turvaobjekti turvata;
3. kontrollida läbipääsuõigusi ning rakendada piiranguid;
4. tagada korda ja käitumisnõuete järgimist;
5. tõrjuda turvaobjektile suunatud ohtu või kõrvaldada rikkumist, sh rakendada meetmeid;
6. kasutada füüsilist jõude, erivahendid ja relva;
7. ennetada ohtu ning tegutseda erakorralise sündmuse korral;
8. kasutada side-, valve- ning teisi seadmeid;
9. turvata liikuvat turvaobjekti;
10. juhendada valvetöötajat.

Lisa 1 III osas on reguleeritud turvajuhi väljaõppe nõuded ja õpiväljundid.

Turvajuhi õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus. Turvajuht on turvateenistuja, kes osaleb turvamisel ja vastutab turvamise, turvateenistuja väljaõppe korraldamise ja turvaauditi läbiviimise eest ning vastab TurvaTS-is sätestatud turvajuhi nõuetele ning kellele on kutseseaduse alusel antud turvajuhi kutse. Turvajuhi väljaõppe puhul on peamine muudatus see, et väljaõpe peab andma sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad turvajuhil vastutada ka väljaõppe kvaliteedi eest ja väljaõpet korraldada. Võrredes turvatöötajaga on turvajuhil täiendavad pädevused ja kohustused. Turvajuht on see, kes kinnitab turvaauditi aruande ning vastutab selle läbiviimise eest. Turvaauditi tegemise käik kui ka tulemus eeldab asjatundlikku hinnangut turvaobjektile, saab seda tööd teha üksnes asjakohase väljaõppe ja kvalifikatsiooniga töötaja, mistõttu peab turvajuhi õpe need teadmised ja oskused andma. Turvajuht vastutab ka turvateenistuja väljaõppe korralduse eest, mis omakord nõuab põhjalikumat teadmist väljaõppele seatud nõuetest ja selle elluviimisest. Kui siseturvajuht tegutseb avalikus kohas, peab ta vastama turvajuhi nõuetele ja omandama turvajuhi kutse, mis tähendab, et läbima ka turvajuhi väljaõppe.

Vastavalt turvajuhi kutsestandardile11 peab väljaõpe andma turvajuhile teadmised ja oskused sellest, kuidas:
1. ette valmistada turvategevuseks;
2. turvaobjekti turvata;
3. kontrollida läbipääsuõigusi ja rakendada piiranguid;
4. tagada korda ja käitumisnõuete järgimist;
5. tõrjuda turvaobjektile suunatud ohtu või kõrvaldada rikkumist, sh rakendada meetmeid,
6. kasutada füüsilist jõudu, erivahendid ja relva;
7. ennetada ohtu ja tegutseda erakorralise sündmuse korral;
8. kasutada side-, valve- ning teisi seadmeid;
9. turvata liikuvat turvaobjekti;
10. juhendada turvateenistujaid ja juhtida meeskonda;
11. läbi viia turvaauditit ja koostada turvaplaani;
12. korraldada ja läbi viia turvateenistuja väljaõpet.

Lõikes 3 kehtestatakse valvetöötaja väljaõppe mahuks vähemalt 24 akadeemilist tundi, mis peab hõlmama vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet. Kontaktõpe valvetöötja väljaõppes tähendab, et õpe toimub koolitaja vahetul juhendamisel. See võib toimuda nii klassiruumis loengu ja seminari vormis kui ka praktiliste harjutustena. Eriti vajalik on valvetöötjatel õppida praktiliste harjutuste käigus kasutama gaasipihustit ja side-, valve- ning teisi tööks vajalikke seadmeid ning vajadusel osata anda esmaabi.

Valvetöötaja väljaõppe läbinule väljastatakse tõend, mis kinnitab, et isik on täienduskoolituse, ehk valvetöötaja väljaõppe läbinud. Ei ole vajalik, et saavutamist hinnatakse, kuna väljaõppe maht tundides on minimaalne ja sobivuse hindamine toimub kutseeksami kaudu. Täpsemalt reguleerib tõendi väljaandmist ja sellele ettenähtud nõudeid täienduskoolituse standard.

Lõikes 4 kehtestatakse minimaalne maht turvatöötaja väljaõppele. Turvatöötaja väljaõppe maht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis peab hõlmama vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet. TurvaS-i kohaselt oli turvatöötaja õppe minimaalne maht vähemalt 50 tundi, seega uue regulatsiooniga tundide mahtu ei muudeta, küll aga seatakse piirang, et vähemalt 32 tundi peab olema kontaktõpet. Kontaktõpe turvatöötaja põhiõppes tähendab, et õpe toimub koolitaja vahetul juhendamisel. Kontaktõppele mahu seadmine on vajalik, kuna kõiki turvamiseks vajalikke praktilisi oskusi ja oodatavaid õpiväljundeid ei ole võimalik iseseisvalt e-õppekeskkonnas omandada. Praktiline väljaõpe kontaktõppe raames on hädavajalik just füüsilise jõu, erivahendite ja relva kasutamise õppimiseks.

Turvatöötaja väljaõppe lõpetamist tõendav dokument on tunnistus. Tunnistus väljastatakse, kui koolituse käigus on hinnatud õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Täpsemalt reguleerib tunnistuse väljaandmist ja sellele ettenähtud nõudeid täienduskoolituse standard.

Lõikes 5 kehtestatakse minimaalne maht turvajuhi väljaõppele. Turvajuhi väljaõppe maht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi, mis hõlmab vähemalt 48 akadeemilist tundi kontaktõpet. TurvaS-i alusel oli turvajuhi õppe minimaalne maht 80 tundi, kuid see ei sisaldanud kohustuslikke miinimumtunde kontaktõppele ning ei olnud kirjeldatud õpetatavaid teemasid. Kontaktõppele mahu seadmine on vajalik, kuna kõiki oodatavaid õpiväljundeid ei ole võimalik iseseisva õppe kaudu e-keskkonnas omandada.

Turvajuhi väljaõppe lõpetamist tõendav dokument on tunnistus. Tunnistus väljastatakse kui koolituse käigus on hinnatud õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Täpsemalt reguleerib tunnistuse väljaandmist ja sellele ettenähtud nõudeid täienduskoolituse standard.

Lõikes 6 nähakse ette, et turvateenistuja väljaõppe läbimisel võib hinnata turvateenistuja varasemat õpi- ja töökogemust (edaspidi VÕTA). Pärast õpi- ja töökogemuse hindamist võib turvateenistuja väljaõppe lugeda osaliselt või täielikult läbituks.

VÕTA võimaldab arvestada seega varem õppeasutustes sooritatud õpinguid, täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut ning töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskusi. Kõige olulisem on varem õpitu sisuline sobivus õppekavaga. Varasemaid õpinguid (sh täienduskoolitus) tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu dokumendiga ning läbitud õppeainete ainekavaga. Töökogemuse kaudu ja iseseisvalt omandatut tõendatakse valminud tööde, töö kaudu omandatud oskuste kirjelduse, eneseanalüüsi, kutsetunnistuse või muude dokumentidega. Täiendusõppeasutus võib ise kehtestada varasemate õpingute ja töökogemuse tõendamise kohta lisanõudeid. Peab arvestama sellega, et kuigi õppekava, mooduli või õppeaine nimetus võib sama olla, on valdkonnad (IT, õigus, tehnikaalad jne) vahepeal hoogsasti arenenud ning teadmiste värskendamine võib olla vältimatu.12

Varasema töökogemuse arvestamiseks peab taotleja esitama tõendusmaterjalid (koopia ametijuhendist, töölepingust või tööraamatust, ametisse nimetamise käskkirja koopia või tõend asutuses töötamise kohta, iseloomustus otseselt juhilt, näiteid tehtud töödest, sertifikaadid, kutsetunnistus või portfoolio jt) ja kogemusest õpitu analüüsi. Töökogemusest ja iseseisvalt õpitu tõendamiseks tuleb alati kirjutada põhjalik eneseanalüüs, mille juures on soovitav võtta aluseks STARR meetod13.

VÕTA arvestamisel tuleb hinnata:
1. mitte kogemust, vaid sellest õpitut;
2. teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada;
3. vastavust teema, õppeaine, mooduli ning õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele;
4. vastaval tasemel toimetulekut.14

Lõikes 7 sätestatakse, et turvateenistuja varasema õpi- ja töökogemusega arvestamise korra kehtestab turvateenistuja väljaõppe korraldaja. Selline kord peab koolituse korraldajal olema koostatud, et õppijal oleks võimalik tutvuda VÕTA üldpõhimõtetega, saada teada, millised on VÕTA nõutavad dokumendid ja kuidas VÕTA protsess selles õppeasutuses täpsemalt toimub, ehk siis kuidas taotlus esitada, kuidas seda hinnatakse jne.

Lõikes 8 kohaselt hindab turvateenistuja väljaõppe korraldaja vähemalt üks kord viie aasta jooksul väljaõppe korraldust, õppekeskkonda ja turvateenistuja koolitaja taset ning koostab selle kohta aruande. Hindamise eesmärgiks on saada soovitused õppe kvaliteedi parendamiseks õppekavarühmas.

Selleks, et tagada kvaliteetne ja eesmärgipärane täiendusõpe on vaja hinnata nii väljaõppe korraldust, õpikeskkonda kui ka koolitajaid. Koolitaja tegevuse ja kvaliteedi hindamiseks on vajalik koguda koolitusel osalejatelt tagasisidet, selle põhjal saab kavandada ka parendustegevusi. Ka TäKS nõuab tagasiside kogumist, kuid ei sätesta nõudeid sellele, missugune tagasisidestamise kord olema peaks, seega on koolitusasutusel võimalus ise valida, millisel viisil täienduskoolituste kohta tagasisidet korjatakse.

Käesoleva sätte eesmärk on selgelt reguleerida, et turvateenistuja väljaõpet korraldav ettevõte, kes osutab sellega turvategevust, peab üks kord viie aasta jooksul, kas ise või välise partneri abil läbi viima hindamise. Hindamine tuleb vormistada kirjalikult ja säilitada vähemalt viis aastat alates selle koostamisest (vt eelnõu § 26 punkt 5).

Eelnõu §-s 7 reguleeritakse nõuded turvateenistuja täienduskoolitusele.

Ka varem kehtinud TurvaS nägi ette turvatöötajale aastas vähemalt 16-tunnise täienduskoolituse läbimist. Turvaettevõtja kohustus on tagada oma töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks vajalikud koolitused. TurvaTS-i § 15 lõike 11 kohaselt on turvateenistuja kohustatud läbima täienduskoolituse vastavalt käesolevas määruses ettenähtud korrale. Täienduskoolituse eesmärk on tagada turvateenistuja kvalifikatsioonitase.

Lõikes 1 nähakse ette, et turvateenistuja peab läbima igal aastal vähemalt 16 akadeemilist tundi täienduskoolitust, säilitamaks kutsenõuetele vastavuse. Seega uue regulatsiooniga jäetakse muutmata varem kehtinud kohustus. See nõue kehtib nii valvetöötjalae, turvatöötajale kui ka turvajuhile.

Lõige 2 täpsustab, et turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus peab hõlmama vähemalt kuue akadeemilise tunni ulatuses praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest. Kuna kontaktõpe võib toimuda nii õppeasutuses kohapeal kui ka veebiõppes, siis on käesolevas sättes rõhutatud, et tegemist peab olema praktilise kontaktõppega. See tähendab, et koolitaja ja õppija asuvad samas füüsilises ruumis ja õppija saab praktiliselt läbi harjutada ülesanded. Võrreldes TurvaS-iga sätestatakse eeskirjas eraldi nõue, et turvateenistuja, kellele on väljastatud relv, sealhulgas teleskoopnui, peab läbima praktilise õppe. Eesmärk on esitada selgelt oskuste hoidmiseks vajaliku iga-aastase koolituse läbimise nõue.

TurvaTS-iga antakse turvatöötajale ja turvajuhile vastava väljaõppe läbimisel õigus turvamisel kanda ja vajadusel kasutada ka teleskoopnuia. Lisaks tuleb turvaettevõtja poolt iga-aastaselt korraldada eelnimetatud oskuste säilitamiseks oma töötajale vastav treening. Vaja on teada, millised on näiteks need piirkonnad kehal, kuhu teleskoopnuiaga on keelatud lüüa või millised on lubatud piirkonnad. Iga-aastane treening või õpe relva ja erivahendite kasutamisest on vajalik, et tagada isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Turvateenistuja peab teadma, millal relva ja erivahendi kasutamine on talle õigusega lubatud, ehk millal on kasutamine eesmärgi- ja õiguspärane. Sama oluline on praktiline oskus seda teha tekitamata liigset kahju teistele, sh kõrvalistele isikutele. Näiteks peab turvatöötaja teadma ja oskama gaasipihustit eesmärgipäraselt kasutada, selleks tuleb teada kui kaugelt võiks gaasi pihustada, kuhu suunata ja seda tuleb ka praktiliselt harjutada.

Eeskiri ei näe iga-aastase praktilise koolituse läbimise kohutust ette valvetöötjale. Kui turvaettevõtja leiab, et valvetöötajal on tulenevalt tööiseloomust sellise koolituse läbimine vajalik, võib ta ka valvetöötaja sellele koolitusele suunata.

Kuus akadeemilist tundi kestev praktiline kontaktõpe füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest täienduskoolituse osana ei laiene turvajuhile, kes tegutseb kas turvaauditi läbiviimise või valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise või turvateenistuja väljaõpe tegevusalal. Kuna nendel tegevusaladel tegutsemisel ei puutu turvajuht kokku erivahendite kasutamisega, samuti ei ole tal vaja rakendada füüsilist jõudu, siis on igati loogiline, et temalt sellise väljaõppe nõudmine on ebavajalik. Külla aga säilib turvajuhil kohustus läbida igal aastal 16-tunnine täienduskoolitus.

Lõige 3 näeb ette, et kui turvateenistuja täidab tööülesannet, milleks on vaja lisateadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, tuleb tal läbib enne tööülesande täitmist vastava erialase koolituse. Seda erialast koolitust ei arvestata käesoleva § lõikes 1 ja 2 nõutud täienduskoolituse mahu hulka.

Käesoleva sättega luuakse üldine raam, kui turvateenistuja täidab tööülesannet, mille jaoks on vajalikud täiendavad teadmised ja oskused, on tal kohustus läbida täienduskoolitus. Sellise koolituse läbimise kohustus võib tuleneda ka teistest õigusaktidest ja standarditest. Täienduskoolituse sisu ja maht sõltub tööülesande sisust ja turvateenistuja varasemast väljaõppest ja kogemustest ja reaalsest vajadusest.

Täienduskoolitus võib olla näiteks liikuva turvaobjekti (sh eskordi, inkassatsiooni ja isikukaitse) kaitsmise ja valvamise koolitus. Koolituse käigus omandatakse teadmised ja oskused, kuidas teostada liikuva turvaobjekti turvamist jalgsi või sõidukiga, millised on õiguslikud alused, kuidas kasutada ja kontrollida liikuva turvaobjekti turvamisel tehnilisi erilahendusi (sõiduk, sidevahend, relvad, isikukaitsevahendid, veose kaitsevahendid jm), kuidas hinnata rünnete riske liikuva turvaobjekti vastu ning kuidas tegutseda liikuva turvaobjekti vastu suunatud ründe ajal ning pärast seda. Täienduskoolitus võib olla ka juhtimisalane koolitus, sest turvajuhi ülesandeks on meeskonna juhtimine ja turvateenistujate juhendamine.

Eelnõu §-s 8 reguleeritakse nõuded turvateenistuja koolitajale.

TurvaS ei näinud ette täpsemaid nõudeid turvateenistuja koolitajatele. Oli vaid nõue, et esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon. Kuna TurvaTS-iga muudetakse turvateenistuja väljaõpe tegevusloaga majandustegevusest teavitusega tegevuseks, on vajalik seada kvaliteedi tagamise eesmärgil täpsemad nõuded ka koolitajale.

Lõikes 1 nähakse ette, et turvateenistuja koolitajal peavad olema turvateenistuja väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Väljaõpet peab läbi viima valdkonda ja teemat valdav asjatundja.

Koolitaja peab teadma täiskasvanute õppimise ja õpetamise eripärasid. Turvateenistuja väljaõpet korraldab turvajuht, kes võib ka ise koolitusi läbi viia. Kui turvajuht ise väljaõpet läbi ei vii, siis on tema ülesandeks korraldada, et seda teeksid koolitajad, kellel on õpetatava teema käsitlemiseks ja täiskasvanute õpetamiseks olemas vajalikud teadmised ja oskused. Selleks peab iga koolitaja esitama koolituse korraldajale andmed oma kvalifikatsiooni ning õpi- ja töökogemuse kohta koolitatavas valdkonnas. Täienduskoolituse standardi15 § 2 lõike 1 punktis 10 sätestatakse õppekavas täpsemad nõuded koolitaja vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kohta. Seega saab koolituse korraldaja ise seada täpsemad kvalifikatsiooni nõuded. Koolitaja võib olla võetud tööle kui põhikohaga koolitaja või palgatakse koolitajad vastavalt vajadustele ja teemadele.

Kui turvateenistuja väljaõppe raames on näiteks õpetatavaks teemaks turvataktika, siis võib seda läbi viia koolitaja, kellel on selles valdkonnas varasem töökogemus ning vajalikud teadmised ja oskused. Selleks võib olla näiteks politseiametnik, Sisekaitseakadeemia õppejõud, turvajuht või muu selle valdkonna spetsialist, kes oma pädevust suudab kinnitada. Koolitaja peab õpetatavat ainet või teemat tundma põhjalikult. Koolitajate kompetentse tuleb hinnata enne nendega lepingu sõlmimist. Näiteks võib vaadata koolitaja varasemat töökogemust, haridustaset, õpetamiskogemust ning valdkonnapõhiseid teadmiseid.

Enne väljaõppe läbiviimist tuleb koolitajal tutvuda täiendusõppe sihtgrupi vajaduste ja oodatud õpiväljunditega. Õpiväljundid kirjeldavad omandatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid minimaalsel nõutaval tasemel16. Valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi väljaõppe õpiväljundite sõnastamisel tuleb lähtuda kutsestandardis toodust, sest õppe läbimine on kutse taotlemise eeldus ja õpe peab selleks andma vajalikud teadmised ja oskused. Ka täienduskoolituse standardi17 § 2 lõige 4 näeb ette, et kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis sisalduvate kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele ning loetletakse asjaomased kompetentsid.

Oluline on, et iga koolitaja teab ja oskab tema poolt antavat õpet kavandada ja korraldada, lähtudes konkreetse sihtrühma vajadustest ning õppekavast tulenevatest eesmärkidest, valmistades selleks ette materjalid. Ettevalmistamine hõlmab endas nii koolitusprogrammi koostamist, kui oma tegevuse planeerimist etteantud õppekavast tulenevalt. Selleks tuleb ette valmistada konkreetse koolituse, tunni sisu, koostada uusi või uuendada vanu õppematerjale. Sama oluline on õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüsimine koolitaja poolt. Selleks tuleb koguda õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta ning hinnata õppijate arengut.

Koolitaja töö kvaliteedi tagab koolituse korraldaja, kes annab koolitajale juhiseid koolituse ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ning tagasisidet parendustegevuste kavandamiseks.

Lõige 2 seab kohustuse, et turvateenistuja koolitaja peab läbima vähemalt üks kord viie aasta jooksul erialase täienduskoolituse. Koolitaja peab olema kursis uuemate suundadega oma erialal ja selleks ennast täiendama. Käesoleva määrusega nähakse ette, et koolitaja peab oma kompetentside hoidmiseks läbima ise valitud täienduskoolituse, mis on seotud tema õpetatava teemaga.

5. peatükk Turvateenistuja kutsesobivus ja kehaline ettevalmistus

TurvaS-i alusel antud määrus18 reguleeris samuti nõudeid turvatöötaja isikuomadustele ning kehalisele ettevalmistusele. Käesoleva määruse alusel kehtestatud nõuded jäid oma sisult samaks. Avalikes huvides on see, et turvategevust teostavad isikud oleksid usaldusväärsed ja neil oleksid teatud kindlad isikuomadused. TurvaTS-i § 15 lõike 1 punktid 4 ja 5 reguleerivad seda, et turvateenistuja peab oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest olema sobilik täitma turvateenistuja tööülesandeid. Tema käitumine ja eluviis ei tohi ohustada tema enda ega teise isiku turvalisust. Turvateenistuja ei või olla sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest. Eeskirjas täpsustatakse nõudeid turvateenistuja isikuomadustele ja tema kehalisele ettevalmistusele.

Eelnõu §-s 9 reguleeritakse nõuded turvateenistuja isikuomadustele ja kehalisele ettevalmistusele.

Käesoleva paragrahviga nähakse ette nõuded isikuomadustele ja võimetele turvateenistuja kutsealal töötamiseks. Nõuded isikuomadustele on vaja turvateenistujale kehtestada selleks, et tagada kvaliteetne turvamise ellu viimine.

Lõike 1 kohaselt peab turvateenistuja vastama järgmistele üldistele nõuetele: punkt 1 olema aus ja seaduskuulekas, punkt 2 oskama teha meeskonnatööd, punkt 3 olema kohusetundlik ja otsustusvõimeline ning punkt 4 olema hea suhtleja ja analüüsivõimeline.

Arvestades turvateenistuja töö olemust ja ühiskondlikku ootust turvalisuse loomisel, on väga oluline, et turvateenistujal oleksid tööks vajalikud isikuomadused. Näiteks on oluline, et turvateenistuja lisaks väljaõppes omandatud teadmistele ja oskustele oskab teha meeskonnatööd. Ta peab olema ka aus, seaduskuulekas, kohusetundlik ning otsustus- ja analüüsivõimeline. Lisaks on oluline hea suhtlusoskus, et turvateenistuja saaks end selgelt, arusaadavalt ja tasakaalukalt väljendada.

Eelpool toodud nõuetele vastavust hindab turvaettevõtja enne turvateenistujaga töölepingu sõlmimist ning tagab, et turvateenistuja vastab neile nõetele ka töötamise ajal. See tähendab, et turvateenistuja isikuomadusi tuleb hinnata järjepidevalt. See on vajalik, sest need võivad ajas muutuda.

Lõige 2 kohaselt peab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehaline ettevalmistus võimaldama tal oma tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu.

Kuigi ka turvateenistuja töö on vastutusrikas, ei saa seda võrrelda politseiametniku igapäevatööga. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada turvateenistujale sama rangeid kehalise ettevalmistuse nõudeid nagu politseiametnikule. Teadlikult ei kehtestata turvateenistujale käesoleva määrusega spetsiifilisi füüsilise suutlikkuse nõudeid, nagu on kehtestatud näiteks politseiametnikule. Seda muu hulgas põhjusel, et turvaettevõtja peab saama ise otsustada, millise ülesande täitmiseks ta konkreetse turvateenistuja paneb. Turvaettevõtja peab tagama, et turvateenistuja on võimeline täitma talle pandud ülesandeid. Peab arvestama sellega, et turvateenistuja tööülesanded võivad olla erinevad ja temakehaline ettevalmistus peab olema selline, et turvateenistuja oleks võimeline töötama nii päevastes kui öistes vahetustes, nii sise- kui ka välitingimustes, tegema füüsilist pingutust nõudvat tööd, sh sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus. Lisaks võib turvateenistuja kokku puutuda erinevate ohuteguritega, nt füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm ning sellest tulenevalt peab ta olema võimeline kasutama erivahendeid ja vajadusel relva (sh tulirelv). Mistõttu on käesoleva määrusega ettenähtud, et eelkõige tuleb käesoleva § lõike 2 alusel tuleb turvaettevõtjal hinnata, kas turvamises osalev turvajuht ja turvatöötaja on võimeline oma tööülesannete täitmisel kasutama erivahendeid (nt käerauad) ja rakendama jõudu. Turvatöötaja peab olema sellise kehalise ettevalmistusega, et ta jõuab näiteks tõsta üles lamavat isikut, kui isik keeldub püsti tõusmast. Turvamise käigus võib turvatöötajal tekkida vajadus lahendada näiteks järgmine olukord, mis võib vajada temalt ka erivahendi ja füüsilise jõu rakendamist – kaupluses tekib alkoholijoobes, tugeva kehaehitusega isikul tüli teise külastajaga, tüli käigus lõhutakse kaupluse vara ning sekkub turvatöötaja, kes peab suutma olukorra lahendada ja seda ka siis, kui agressiivne isik püüab turvatöötajat lüüa ja põgeneda.

Lõige 3 täpsustab, et kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimise tagab turvaettevõtja vähemalt üks kord igal aastal. Turvaettevõtja võib ise valida kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimise viisi. Selleks võib näiteks korraldada spordipäeva, teha seda iga-aastase täienduskoolituse raames või muul viisil.

6. peatükk Turvateenistuja tervisenõuded ja tervisekontroll

Turvateenistujale kehtivad tervisenõuded muutuvad võrreldes TurvaS alusel kehtestatud siseministri määruse19 nõuetega. Tervisenõuete muutmisel on võetud eeskujuks eelkõige poltiseametniku ning vanglateenistujate tervisenõuded, kuna töötamine nendel elukutsetel hõlmab sarnaste tööülesannete täitmist, millega võivad kaasneda samasugused ohud tervisele aga ka nõuded tööülesannete täitmiseks sobivale tervislikule seisundile. Turvateenistuja tervisenõuded laienevad ka siseturvateenistujale, kes turvab avalikus kohas.

Eelnõu § 10 kehtestab turvateenistuja üldised tervisenõuded

Lõikes 1 on sätestatud, et turvateenistuja peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma turvateenistuja ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. Vastavalt TurvaTS-ile on turvamist teostava turvateenistuja ülesanded, kas mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine.

Lõike 2 järgi jaotatakse turvateenistujad tervisenõuete alusel I ja II gruppi. Tervisenõuete jaotamisel gruppidesse lähtutakse töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning tööülesannetest.

Varasema regulatsiooni kohaselt jaotusid turvatöötajad tervisenõuete alusel I–V gruppi. Selline lahendus lähtus teenusepõhisest lähenemisest, nt I gruppi kuulus turvatöötaja, kes teostab isikukaitset, II gruppi turvatöötaja, kes tagab üritustel või valveobjektil korda, patrullides jalgsi või kasutades selleks mootorsõidukit, III gruppi kuulub turvatöötaja, kes valab ja kaitseb valveobjekti tehnikavahendite abil, IV gruppi kuulub turvajuht, kes juhib ja korraldab tegevusi ning võib sõita sündmuskohale mootorsõidukiga, V grupi turvatöötaja tegeleb turvakonsultatsiooni osutamisega. Võrreldes varasemaga lähtub uus regulatsioon eelkõige turvateenistuja tööülesannetest tulenevatest erinevustest ning neist lähtuvatest ohtudest ning ka riskidest turvateenistujale. Turvajuhi puhul kehtestatakse rangemad tervisenõuded vaid turvamise turvajuhile, kuna tema puutub oma tööülesannete täimisel kokku samade ohtudega nagu turvatöötaja. Võrreldes varasemaga terviseseisundid, milles turvateenistuja peab olema suuteline töötama, on jäänud samaks.

I gruppi kuuluvad turvatöötajad ja turvajuhid, kes osalevad turvamises. Turvatöötaja on turvaobjekti valvamise, kaitsmise ja korra pidamise ülesandeid täitev turvateenistuja, kelle peamised tööülesanded on: 1) isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks; 2) isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine; 3) avalikul koosolekul korra tagamine või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal; 4) turvaplaanis talle ette nähtud tööosa elluviimise eest vastutamine.

Turvamisel osaleva turvajuhi peamised tööülesanded on: 1) turvaobjekti turvamises osalemine; 2) turvateenistujate töö korraldamine; 3) turvateenistujate juhtimine ja juhendamine; 4) turvateenistujate töö kontrollimine ja järelevalve; 5) turvaobjekti ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine; 6) turvaplaani koostamine.

Nii turvatöötja kui turvajuht töötavad kinnitatud töögraafiku alusel vajadusel nii päevastes kui ka öistes erineva pikkusega vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Nad töötavad nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teevad füüsilist pingutust nõudvat tööd nt sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus. Samuti võivad nad kokku puutuda ohuteguritega nt emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm. Tööülesannete täitmisel võib olla vajalik erikoolituse läbimine nt tulekustuti kontrollija, esmaabiandja vm.20

II gruppi kuuluvad valvetöötajad, kes täidavad turvaobjekti valvefunktsiooni. Valvetöötaja peamised tööülesanded on turvaobjekti ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Valvetöötaja töötab kinnitatud töögraafiku alusel vajadusel nii päevastes kui ka öistes erineva pikkusega vahetustes, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Ta töötab nii sise- kui ka välitingimustes, sõltumata ilmastikuoludest ning teeb füüsilist pingutust nõudvat tööd (sundasendid, ebaühtlane füüsiline koormus). Valvetöötaja võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge jm). Peamised töövahendid on sidevahendid, gaasipihusti, valveseadmestikud ja tuleohutuspaigaldised olenevalt tööülesannetest.21

Turvamises osaleva turvateenistuja töö on seotud suuremate riskidega, mille korral on oluline füüsiline ja vaimne valmisolek. Töö sisaldab regulaarseid füüsilisi õppuseid ja treeninguid. Suurem osa turvatöötajaid töötab vahetustega, sealhulgas öösel.

Valvamises osaleva valvetöötaja töö ei eelda samade kehaliste nõuete täitmist, nagu on turvamises osalevatel turvatöötajatel ja turvajuhtidel, kuid üldine füüsiline ettevalmistus on ka II grupil oluline.

Lõike 3 kohaselt peab turvateenistuja terviseseisund võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades:
1. kõrgenenud vaimne pinge ja oht, sealhulgas konflikt, psühhoemotsionaalne pinge ja stress;
2. vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö;
3. sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
4. erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
5. töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht;
6. raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
7. töö kuvariga.

Turvatöötajad võivad seista oma töös silmitsi eluohtlike olukordadega, nt kui turvatöötajat rünnatakse, kasutades enda keha (jalgade või kätega löömine, hammustamine, tõukamine) või abivahendeid kasutades (tuli- või külmrelva kasutamine).

Turvatöötaja töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt pingeline. See tähendab, et töö nõuab turvatöötajalt nii füüsilist kui vaimset tugevust. Esineb stressirohkeid olukordi, kui näiteks tuleb isiku rünnet tõrjuda või isikuid kinni pidada või ka nt poevarguse korral ka isikuid taga ajada. Turvatöötajad töötavad sageli öösiti, nädalavahetustel ja pühadel. Töövahetused võivad olla pikad ja pingelised.

Selleks, et turvateenistuja oleks võimeline töötama stressirohkes ja ka ohtlikus olukorras, kandma kaitsevarustust, kasutama erivahendeid, kandma ja kasutama relva ning hakkama saama muude tema tööks vajalike ülesannetega, peab turvateenistuja vastama tervisenõuetele, mis on väljatöötatud turvateenistujate tööülesandeid arvestades.

Lõike 4 kohaselt peab I gruppi kuuluva turvateenistuja terviseseisund võimaldama tal töötada lisaks lõikes 3 nimetatud tingimustele ka olukordades, kus tuleb kanda organismi soojusvahetust häirivat kaitseriietust ning relva ja erivahendit ning esineda võib ebaühtlase füüsilise koormuse olukordi.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavad tervisehäired.

Lõike 1 järgi kehtestatakse käesoleva määruse lisas 2 turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb turvateenistuja terviseseisundit hinnates järgida. Turvateenistujale pandud tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu on esitatud lisas 2 tabelina. Tabelis on välja toodud absoluutsed (A) ja suhtelised (B) vastunäidustused. Varasemalt puudus selge regulatsioon, mille alusel saaksid töötervishoiuarstid hinnata, kas isik võiks turvateenistujana töötada.

Turvateenistujale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu aluseks on võetud nii turvateenistuja tegevuseks vajalikud funktsionaalsed võimed ja tegevusega seonduvad terviseriskid. Vastunäidustuste määramisel on arvestatud ravivõimaluste arengut, tervisehäire iseloomu ja selle tavapärast kulgu. Samuti on lisas 2 nimetatud tervisehäirete loetelu koostamisel võetud arvesse nii vanglateenistujatele kui ka politseiametnikele kehtestatud nõudeid, kuna turvateenistuja töö iseloom ja ülesannete täitmisest tulenevad riskid tervisele on üsna sarnased. Kõigil nende elukutsete esindajatel tuleb oma töös kokku puutuda nii kõrgendatud vaimse pinge kui ka vahetustega tööga. Töö iseloomuga kaasneb tihti sundasend ning koormus luu- ja lihaskonnale. Kuid, kuna kogu töö iseloom ja ohutegurid ei ole turvateenistujatel vanglateenistujate ja politseiametnikega võrdsed, siis ei ole tervisenõudeid täiesti ühetaoliselt kehtestatud.

Järgnevalt toome välja konkreetsed nõuded turvateenistuja tervisele.

Turvateenistuja nägemine peab vastama nõuetele ja võimaldama tal:
1. hinnata halva nähtavusega tingimustes ohtu visuaalselt;
2. lugeda tänavasilte ja majanumbreid;
3. lugeda esitatud dokumente;
4. lugeda juhiseid;
5. juhtida mootorsõidukit;
6. tuvastada kaugustelt nägusid ja detaile ohu hindamiseks;
7. liikuda pimedas ja hämaras keskkonnas.

Eelenvast lähtuvalt:
1. paremini nägeva silma korrigeeritud nägemisteravus ei tohi olla alla 0,8;
2. korrigeerimata nägemisteravus on lubatud mitte vähem kui 0,2.

Tervisekontrollis on lubatud kasutada kontaktläätsesid ja prille.

Turvateenistuja kuulmine peab vastama nõuetele ja võimaldama tal:
1. suhelda taustmüras;
2. tuvastada heli allikas ja asukoht;
3. anda ja vastu võtta juhiseid mürarohkes keskkonnas;
4. kasutada sidevahendeid mürakeskkonnas;
5. tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid.

Selleks, et turvateenistujal oleks võimalik oma tööülesandeid korrektselt täita, on leitud, et tema kuulmise nõuded peaksid olema järgmised:
1. I grupis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz;
2. II on grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.

Turvateenistuja kuulmise tase peab olema piisav sidepidamisvahendiga sidepidamiseks ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadiosideteateid.

Absoluutsed vastunäidustused on tervisehäired, mille olemasolu takistab ohutult tööülesandeid täita. Näiteks absoluutseks vastunäidustuseks on narkolepsia, kuna turvateenistuja ei tohiks tööülesannete täitmisel haigusest tingituna magama jääda. Samuti on absoluutseks vastunäidustuseks krambihoogude (epilepsia) esinemine, kuna sellega seaks turvateenistuja ohtu nii enda kui teiste ohutuse.

Suhtelised vastunäidustused on tervisehäired, mis võivad põhjustada raskusi ülesannete täitmisel, kuid olenevalt tervisehäire raskusastmest, haiguse kulust, ravi tõhususest ning isikust tulenevatest teguritest (kehakaal, füüsiline treenitus ja muu) saab terviseriski avaldumist kontrolli all hoida. Suhteliste vastunäidustuste puhul võib tervisekontrolli tegev arst lubada turvateenistujal tööülesandeid täita, arvestades haiguse iseloomu, tavapärast kulgu, haiguse raskusastet, raviga kompenseeritust ning tööülesannete iseloomu ja vahetu juhi poolt antud hinnangut esinenud takistuste kohta talle määratud tööülesannete täitmisel. Paljude tervisehäirete korral on tööülesannetega eduka hakkamasaamise juures väga tähtis varasem kogemus, tööülesannete tundmine, terminoloogia tundmine ja muu sarnane. Tagatud peab siiski olema töötervishoiuarsti nõutavad töötingimused ja töökorraldus. Näiteks, kui isikul on varasemalt esinenud meeleoluhäireid, siis on töötervishoiuarstil võimalik otsustada, kas tegemist on niivõrd tõsise vaimse tervise häirega, mis takistaks isikul tööülesannete täitmist või mitte.

Lõike 2 järgi välistab absoluutne meditsiiniline vastunäidustus turvateenistujal tema tööülesannete täitmise jätkamise või turvateenistujana tööle asumise.

Lõikes 3 kehtestatakse võimalus jätkata töötamist turvateenistujana ka pärast seda, kui turvateenistujal on tuvastatud meditsiiniline vastunäidustus. Turvateenistujana töö jätkamiseks peavad perioodilises tervisekontrollis olema täidetud järgmised tingimused:
1. tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst annab loa töötamise jätkamiseks;
2. tagatud on töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ning
3. turvateenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole turvateenistujal esinenud oma tööülesannete täitmisel takistusi.

Käesolev lõige puudutab ainult juba tööl olevaid turvateenistujaid. Kui absoluutne vastunäidustus tuvastatakse isikul enne turvateenistujana tööle astumist, siis ei saa ta turvateenistujana tööle asuda. Seda ainuüksi seetõttu, et ei ole võimalik anda hinnangut, kas vastunäidustus takistaks töö tegemist.

Eelnõu § 12 täpsustab turvateenistuja tervisekontrolli tegijat.

Lõike 1 kohaselt teeb tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst kaasates vajadusel korral muu tervishoiuteenuse ostuaja.

Lõike 2 kohaselt tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping turvaettevõtja ja tegevusluba omava töötervishoiuteenuse osutaja vahel. Kuigi tervisekontrolli teeb eeskirja järgi töötervishoiuarst, jäetakse ettevõtetele võimalus vajaduse korral sõlmida leping ka muu tervishoiuteenuse osutajaga. Seda juhuks, kui ilmneb, et on vaja teha lisauuringuid või täiendavalt konsulteerida muu erialaarstiga.

Eelnõu § 13 reguleerib turvateenistuja tervisekontrolli perioodilisust.

Lõike 1 järgi kontrollitakse turvateenistuja vastavust tervisenõuetele enne turvateenistuja tööle asumist, ehk eelnevas tervisekontrollis ning töötamise ajal, ehk perioodilises tervisekontrollis.

TurvaTS-i järgi peab turvateenistujaks sooviv isik tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne turvateenistujana tööle asumist. Tegemist on ka kehtivas regulatsioonis sätestatud nõudega.

Lõike 2 järgi ei pea turvateenistujaks sooviv isik läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on Kaitseressursside Ameti arsti või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli kehtiv tõend. Tervisekontroll peab vastama eeskirja §-des 10 ja 11 ning § 14 lõikes 4 kehtestatud nõuetele. Näiteks peab turvateenistuja terviseseisund võimaldama tal töötada vahetustega ja öösel ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress, kanda ja kasutada relva jne. Varasema regulatsiooni kohaselt selline võimalus puudus. Loodav regulatsioon võimaldab pandlikult arvestada ka turvateenistujale tehtud hiljutisi uuringuid ning ka tervisetõendeid, mis vastavad uue regulatsiooni nõuetele.

Lõikes 3 sätestatakse tervisekontrollide sagedus. Turvateenistuja peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Ka TurvaS-i kohaselt tehti turvatöötajale perioodilist tervisekontrolli vähemalt iga kolme aasta järel, kui tervisekontrolli teostaja ei näe ette teisiti.

Lõiked 4 ja 5 annavad võimaluse muuta turvateenistuja tervisekontrolli sagedust varasemaks kui kolm aastat. Tervisekontrolli sagedust võivad muuta nii töötervishoiuarst kui ka turvaettevõtja. Töötervishoiuarst võib tervisekontrolli sagedust muuta meditsiinilise näidustuse korral. Töötervishoiuarst otsustab, kas tervisekontrolli tulnud turvateenistujal esineb selline meditsiiniline näidustus, mille tõttu tuleks tema tervisekontrolli sagedust muuta. Töötervishoiuarstide hinnangul peab arstidel olema võimalus teha individuaalne kaalutlusotsus, arvestades tervisehäiret, praeguseid ja ka tulevasi tööülesandeid, senist hakkamasaamist, tervisehäire progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi. Sama võimalus oli ka varem kehtinud regulatsioonis.

Turvateenistuja võib põhjendatud juhtudel varem suunata tervisekontrolli ka turvaettevõtja. Näiteks kui turvateenistuja juhil on põhjendatud kahtlus, et turvateenistuja ei pruugi vastata kehtestatud tervisenõuetele, st on infot, mis viitab kuulmise või nägemise halvenemisele. Sellisel juhul on põhjendatud kahtluste kõrvaldamiseks turvateenistuja uuesti kontrollida. Lisaks võib turvateenistuja ise esitada põhjendatud taotluse uue tervisekontrolli teostamiseks. Seda näiteks juhul, kui turvateenistuja tunneb, et ta tervis võib nõuetele mitte vastata või ta on pika aja vältel haige olnud. Sama võimalus oli ka varem kehtinud regulatsioonis.

Eelnõu § 14 reguleerib turvateenistuja tervisekontrolli tegemise korda.

Lõike 1 järgi saadab turvateenistuja tervisekontrolli turvaettevõtja.

Lõike 2 järgi on enne turvateenistujana esmast tööle asumist isikul õigus eelnev tervisekontroll läbida omal soovil ka ilma turvaettevõtja saatmiseta. Nimetatud erisus on eeskirjas selguse huvides välja toodud, et oleks üheselt arusaadav, et eelnevasse tervisekontrolli saab isik minna ka ilma turvaettevõtja suunamiseta, seda siis näiteks juhul, kui isik ei ole veel üheski turvaettevõttes tööl, kuid soovib tööle asuda.

Lõike 3 järgi täidab tervisekontrolli läbiv isik ja kinnitab oma allkirjaga terviskontrolli kaardi ning esitab selle tervisekontrollis töötervishoiuarstile. Turvateenistuja täidab tervisekontrolli kaardil esimese osa „Töötaja üldandmed“ ja teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon“. Tervisekontrolli kaardi kolmanda osa „Terviseuuringute tulemused, sealhulgas objektiivsed leiud“ täidab pärast tervisekontrolli töötervishoiu arst.

Lõikes 4 reguleerib turvateenistujale tehtavaid uuringuid. Uuringud, mis turvateenistujale tehakse, valib töötervishoiuarst lähtuvalt vajadusest ning töökeskkonnast tekkinud ohuteguritest isiku tervisele.

1. Turvatöötajal võib olla on suur füüsiline koormus ja seega ka suur koormus südame-veresoonkonnale, mistõttu tehakse neile lähtuvalt vanusest ja riskigrupist südame-veresoonkonna uuringud ja analüüsid.
2. Tolmust tuleneva hingamissüsteemi koormuse tõttu, hingamissüsteemi funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks ning vajadusest kasutada hingamisteede kaitsevahendeid (respiraatorid, maskid) tehakse turvateenistujatele kopsufunktsiooni uuring ehk spirograafiline uuring.
3. Turvateenistujate ja teiste inimeste ohutuse tagamiseks ning arvestades turvateenistuja töökeskkonda hinnatakse turvateenistuja nägemist ja kuulmist. Näiteks peab turvateenistujal tulirelva kasutamiseks olema väga hea nägemine ja kuulmine.
4. Vahetustega tööga võib kaasneda koormus endokriinsüsteemile ja seetõttu hinnatakse turvateenistuja tervist diabeedi ehk suhkurtõve suhtes.

Kui varasema regulatsiooni kohaselt määras arst tööandja korraldatud riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks terviseuuringute mahu ja arst ise valis, milliseid uuringuid ta teeb, et hinnata isiku organismi funktsionaalset seisundit, tema üldist terviseseisundit, organismi vastupidavust koormusele ning kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale, siis loodava regulatsiooniga kehtestatakse loetelu uuringutest, mis turvateenistujale teha on võimalik. Võrreldes varasemaga jääb uuringute üldine maht ja töötervishoiuarsti otsus, millised konkreetsed uuringud isiku osas teha tuleks, samaks.

Eeskirja kohaselt tehakse turvateenistujale vastavalt töötervishoiuarsti hinnangule järgmisi uuringuid:
1. vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru hindamiseks;
2. nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine, et turvateenistuja nägemine võimaldaks hinnata halva nähtavusega tingimustes ohtu visuaalselt, lugeda tänavasilte, esitatud dokumente ja juhiseid, liikuda öösel ehk pimedas ja hämaras keskkonnas, juhtida mootorsõidukit ning tuvastada distantsilt nägusid ja detaile ohu hindamiseks;
3. toonaudiomeetria, mis on kuulmisorgani funktsiooni uuring, et turvateenistuja kuulmine võimaldaks foonmüras suhelda ja heli lokaliseerida, muu hulgas leida heliallikas, sealhulgas appihüüete kuulmine ja hüüdja asukoha lokaliseerimine, anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas, kasutada raadiosidet mürakeskkonnas ning tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid;
4. Eelnevas tervisekontrollis tuleb elektrogardiogramm läbida kõigil turvateenistujaks tööle astuda soovijatel. Perioodilises tervisekontrollis tuleb elektrogardiogramm läbida meestel alates 40. eluaastast ja naistel alates 50. eluaastat;
5. Eelnevas tervisekontrollis tuleb tervisekontrollis koormuskardiogramm alates 50 Töötervishoiuarstide analüüsist selgub, et Tervise Arengu Instituudi haigusstatistika kohaselt tõuseb üle 45-aastaste meest hulgas järsult südamelihaseinfarktide sagedus. Kui 35–44-aastaste meeste hulgas oli südamelihasinfarktide arv 2016. aastal 62, siis 45–55-aastaste meeste hulgas oli see arv 245 ja 55–64-aastaste meeste hulgas juba 455. Naiste hulgas on südamelihaseinfarktide arv palju väiksem ja tõuseb järsku pigem üle 55-aastastel naistel22;
6. spiromeetria ehk kopsufunktsiooni uuring, arvestades töökeskkonda (tolm) ja tööülesandeid, mille täitmine nõuab suurt füüsilist koormust ning töövahendite (respiraatorid, maskid) kasutamise vajadust;
7. vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine. Emotsionaalse kurnatuse, vaimse väsimuse hindamiseks on soovitatav kasutada tervisekontrollis testina näiteks emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2 või Need For Recovery testi (NFR-test). Emotsionaalse enesetunde küsimustik on subjektiivse enesehinnangu skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks, millega sageli kaasneb ka emotsionaalne kurnatus. Küsimustikku kasutatakse sõeltestina ärevus- või meeleoluhäiretega isikute välja selgitamiseks ning ärevus- ja depressiivsete häiretega patsientide seisundi iseloomustamiseks ja dünaamiliseks jälgimiseks23;
8. alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. Töötervishoiuarstid on teinud ettepaneku kasutada alkoholi tarbimisharjumuste hindamiseks AUDIT-i testi (Alcohol Use Disorders Identification Test). Selle on Maailma Terviseorganisatsioon välja töötanud juba 1993. aastal. Aastate jooksul on seda palju katsetatud ja uuritud ning praegu on see üks kõige levinumaid ja täpsemaid teste alkoholitarvitamise hindamiseks. Ühendkuningriigi alkoholi uuringute instituudi (Institute of Alcohol Studies) hinnangu kohaselt on parim skriiningtest samuti AUDIT-i test. AUDIT-i test sobib hästi alkoholi liigtarvitamise esmaseks, kuid ka sõltuvuse skriininguks. AUDIT- testi alusel ei panda kunagi diagnoosi, kuid arst saab viiteid võimalikule probleemile24.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja (nt perearst) on turvateenistujale hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada ja otsustada, et samu protseduure või uuringuid ei ole vaja uuesti teha. Loodava regulatsiooniga luuakse pandlikum võimalus arvestada ka turvateenistujale tehtud hiljutisi uuringuid.

Lõike 6 järgi on töötervishoiuarstil õigus saata turvateenistuja täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole kõnesolevas määruses nimetatud. See tähendab, et töötervishoiuarstil on õigus saata turvateenistuja lisaks määruses nimetatud analüüsidele ja uuringutele (vere analüüsid, nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, toonaudiomeetria, koormuskardiogramm, kopsude röntgenuuring, spiromeetria, vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine, alkoholi tarbimise harjumuste hindamine ja muu määruses nimetatud analüüs või uuring) tegema ka muid analüüse ja uuringuid. Milliseid lisaanalüüse või -uuringuid on vaja turvateenistujale tervisekontrolli käigus teha, otsustab töötervishoiuarst.

Lõike 7 kohaselt nõustab töötervishoiuarst turvateenistujat töötervishoiu teemal ning tutvustab ja selgitab talle tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. Vajaduse korral annab töötervishoiuarst tervisekontrolli läbinud turvateenistujale töötervishoiu teemal nõu, näiteks soovitusi harjutuste tegemiseks, massaažiks, kaitsevahendite kasutamiseks jms. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga eeskirjas uusi nõudeid ei kehtestata.

Tervisekontrolli käigus tehtud analüüside ja uuringute põhjal koostab töötervishoiuarst turvateenistuja tervisekontrolli otsuse selle kohta, kas turvateenistuja tervis vastab nõuetele, mis lubavad tal turvateenistujana töötada. Otsust tutvustatakse turvateenistujale. Kui otsuse järgi ei tohi tervisekontrolli läbinu enam turvateenistujana töötada, tuleb seda turvateenistujale ka põhjendada.

Lõikes 8 ja 9 sätestatakse, et tervisekontrolli läbinud turvateenistuja või turvateenistujaks saada sooviva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis sisaldab otsust turvatöötajana töötamise sobivuse kohta. Tervisetõend on dokument, mis tõendab selle taotleja terviseseisundi vastavust soovitud kasutusala tervisenõuetele. Turvateenistuja tervisetõend tõendab tema vastavust turvateenistuja tervisenõuetele. Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli saatnud turvaettevõtjale või tervisekontrolli läbinud isikule, kas digitaalselt või paberkandjal. Sisuliselt regulatsiooni võrreldes varasemaga muudetud ei ole.

Eelnõu § 15 reguleerib turvateenistuja tervisekontrolli kulude hüvitamist.

Eelnõu §-s 15 on sätestatud tervisekontrolli kulude hüvitamine. Selle järgi kannab turvateenistuja tervisekontrollide kulud turvaettevõtja, kes isiku tervisekontrolli saatis.

7. peatükk Turvateenistuja töötõend, vormiriietus ja turvaravustus

Varasemalt kehtinud TurvaS reguleeris turvatöötaja töötõendi ja vormiriietuse kirjeldust ja kandmist. TurvaTS aga nii detailselt seda ei reguleeri, sest täpsemad nõuded on toodud käesolevas määruses.

Ka varasemalt oli tööülesandeid täitval turvatöötajal kohustus kaasas kanda töötõendit, millel on tema foto, isikukood ja turvaettevõtja ärinimi ning isiku poole pöördudes pidi turvatöötaja end tutvustama ning esitama talle töötõendi.

Samuti oli turvatöötajal kohustus kanda tööülesandeid täites turvatöötaja vormiriietust, välja arvatud isikukaitse teenust osutades. Samamoodi oli reguleeritud see, et turvatöötaja vormiriietus ei tohi olla eksitavalt sarnane teise turvaettevõtja, kaitseväelase, Kaitseliidu liikme, politsei-, pääste-, tolli- või vanglaametniku vormiriietusega. Vormiriietusel pidi olema embleem turvaettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud logoga ning töötõend või nimesilt, millel on sõna „turvatöötaja“ või „valvetöötaja“ ning turvatöötaja või valvetöötaja ees- ja perekonnanimi. Vormiriietuse ja embleemi kirjeldus tuli kooskõlastada PPA-ga.

Erinevus seisneb selle, et varem kehtinud TurvaS-i alusel siseturvamisele ei laienenud töötõendi ja vormiriietuse kohustus. Nüüd tuleb TurvaTS-i järgi avalikus kohas siseturvamisel lähtuda samadest kohustustest, mis on turvaettevõtjale ettenähtud.

Eelnõu §-s 16 reguleeritakse turvateenistuja töötõend.

TurvaTS-i § 16 lõike 1 kohaselt peab turvaettevõtja väljastama turvateenistujale töötõendi. Samamoodi on avalikus kohas tegutseval siseturvakorraldajal kohustus tagada siseturvakorraldaja teenistujale töötõend. TurvaTS-i § 16 lõike 2 kohaselt esitab turvaettevõtja töötõendi kirjelduse PPA-le, kes kontrollib nende vastavust eeskirja §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetele. Samuti on avalikus kohas tegutseval siseturvakorraldajal kohustus töötõend PPA-ga kooskõlastada.

Töötõendi puhul on tegemist esemelise majandustegevuse nõudega turvamisele ja siseturvamisele. TurvaTS-i § 17 punkti 3 järgi on töötõendi kaasas kandmine ja isiku nõudmisel selle esitamine turvateenistuja ja siseturvakorraldaja teenistuja kohustus. Töötõend on turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja väljastatud dokument, mille eesmärk on tagada, et turvateenistuja ja siseturvakorraldaja teenistuja on tööülesannete täitmisel kõigile selgelt äratuntav. Eeskirjas ei kehtestata nõudeid töötõendi mõõtmetele ega selle materjalile. See jääb ettevõtja otsustada. Nii võib mõne turvateenistuja töötõend olla magnetkaart, teisel aga paberkandjal või muul kujul tõend. Eeskirjas nähakse ette miinimumnõuded töötõendile, turvaettevõtja võib vajadusel sinna lisada täiendavaid andmeid (nt väljaandja allkiri).

Käesolevas sättes on loetletud, et turvateenistuja töötõendil tuleb esitada järgmised andmed: punkti 1 kohaselt turvateenistuja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning foto, punkti 2 järgi turvateenistuja ametinimetus „valvetöötaja“, „turvatöötaja“ või „turvajuht“ ning punkt 3 näeb ette turvaettevõtja ärinime.

Kuna valvetöötjal, turvatöötajal ja turvajuhil on erinev pädevus ja õigused, siis on vajalik, et nii kodanik, kui järelevalve teostaja saab aru, millise turvateenistujaga täpselt tegu on.

Eelnõu §-s 17 reguleeritakse turvateenistuja vormiriietus.

TurvaTS-i § 16 lõike 1 kohaselt väljastab turvaettevõtja vajaduse korral turvateenistujale vormiriietuse. Samamoodi peab siseturvakorraldaja tagama vajadusel siseturvakorraldaja teenistujale vormiriietuse. TurvaTS-i § 17 punkti 4 kohaselt peab turvateenistuja kandma turvamisel, välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel, vormiriietust. Isikukaitsja võib olenevalt tegevuskeskkonnast olla erariietes. Sama põhimõte laieneb ka siseturvamisele avalikus kohas.

Vormiriietuse eesmärk on tagada, et turvateenistuja ja avalikus kohas tegutsev siseturvakorraldaja teenistuja on tööülesannete täitmisel kõigile selgelt eristatav ja äratuntav. See on vajalik seetõttu, et nii turvateenistuja kui siseturvakorraldaja teenistuja võib teatud ülesannete täitmiseks piirata isiku õigusi ja vabadusi ning kasutada füüsilist jõudu. Igale inimesele peab olema selgelt aru saada, et seda tehakse turvamise käigus selleks volitatud isiku poolt. Samasisuline nõue on kehtestatud näiteks abipolitseinikele abipolitseiniku seaduse §-s 37, mille kohaselt on abipolitseinik kohustatud kandma vormiriietust ja eritunnuseid, et tagada avaliku võimu esindaja äratuntavus. Kuigi turvateenistujad ei ole avaliku võimu esindajad, on neile ette nähtud õigused piirata isikute põhiõiguseid, siis on oluline, et nad oleksid äratuntavad.

TurvaTS-i § 16 lõike 2 kohaselt esitab turvaettevõtja vormiriietuse kirjelduse PPA-le, kes kontrollib selle vastavust eeskirja §-s 17 sätestatud nõuetele. Sama kohustus laieneb ka siseturvakorraldajale.

Määrusega nähakse ette miinimumnõuded vormiriietusele. Vormiriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja ise.

Lõike 1 kohaselt peab turvateenistuja vormiriietusel olema punkti 1 järgi embleem, millel on turvaettevõtja ärinimi või kaubamärgina registreeritud logo ning punkti 2 järgi nimesilt, millel on turvateenistuja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus „valvetöötaja“, „turvatöötaja“ või „turvajuht“.

Nii kodaniku kui järelevalve teostaja jaoks on oluline aru saada, kellega nad kokku puutuvad ning kui töötõendit nähtaval kohal ei ole, siis eelpool toodud kirjed vormiriietusel aitavad seda eesmärki saavutada.

Lõige 2 sätestab erisuse, et turvateenistuja vormiriietusel ei pea olema lõike 1 punktis 2 nimetatud nimesilti, kui sellel on nähtaval kohal turvateenistuja töötõend. See millisel kujul töötõend nähtaval on, kas näiteks riputatuna kaelas või klambriga kinnitatud vormile, otsustab turvaettevõtja ise. Erisuse loomine on tingitud sellest, et juba praegu kannavad teatud turvaettevõtja töötajad nähtaval kohal vormil töötõendit ja seetõttu pole vaja sama teavet vormiriietusel dubleerida.

Lõige 3 näeb ette, et turvateenistuja vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda teise turvaettevõtja või siseturvakorraldaja turvateenistuja, kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme ning riigi või kohalikuomavalitsuse ametiasutuse ametniku vormiriietusega. Selle nõude kehtestamine on vajalik, et kolmandatel isikutel oleks võimalik aru saada, kes nende osas meetmeid rakendab.

Eelnõu § 18 sätestab turvateenistuja turvavarustuse.

TurvaS ei näe ette, millise turvavarustuse peab turvaettevõtja turvatöötajale tagama. Samas TurvaTS § 10 alusel tekib turvaettevõtjal kohustus tagada turvateenistuja tervise ja ohutuse tagamiseks vastava varustuse olemasolu, seda sõltuvalt turvaobjekti eripära ja turvateenistuja ülesande eripära arvestades.

Lõige 1 loetleb kohustuslikud turvateenistuja turvavarustuse esemed, milleks on punkti 1 järgi kaitsevest, mis kaitseb keha löögieest, punkti 2 järgi kaitsevest, mis kaitseb keha kuuli eest, kui turvatöötja või turvamise turvajuht kannab tulirelva, punkti 3 järgi kaitsekindad, mis kaitsevad marrastuse või bioloogilise ohuteguri eest ning punkti 4 järgi relva ja erivahendi kandmise varustus.

Lisaks nimetatud esemetele võib turvaettevõtja väljastada turvateenistujale ka muud isiku kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikud vahendid nagu näiteks kaitseprillid, kaitsesaapad, kehakaitsmed vms. Turvateenistuja turvavarustuse kohustuslikkuse reguleerimine turvamise teostamisel on vajalik, et tagada turvateenistuja ohutus ja turvalisus. Turvamisel võib turvatöötaja kokku puutuda erinevate olukordadega, sealhulgas agressiivsete kodanikega, ründega tema enda või kaitstava turvaobjekti vastu või bioloogilise ohuteguriga. Vähim, mida turvaettevõte oma töötaja jaoks teha saab, on tagada talle vastav kaitsevarustus.

Kuulikindel kaitsevest on vajalik nendel turvateenistujatel, kes turvamise käigus kannavad ise tulirelva, see tähendab, et oma tööülesannete käigus võivad nad suurema tõenäosusega sattuda rünnaku ohvriks või peavad ise turvaobjekti kaitseks sundi ja relva kasutama. Samas ootamatu ja ohtlik rünne võib ohustada igat turvamises osalevat turvateenistujat.

Kaitsekindad seevastu aitavad ära hoida nii füüsiliste vigastuse tekkimise kui ka pakuvad kaitset erinevate bioloogiliste ohtude eest. Kindad võivad olla ühe- või mitmekordselt kasutatavad.

Erivahendite ja relvade kandmiseks ettenähtud varustus on näiteks kabuur, samuti gaasipihusti või teleskoopnuia hoidik. On oluline, et turvateenistujale väljastatud erivahendid ja relvad ei satuks kõrvaliste isikute kätte ning oleksid igal hetkel mugavalt kätte saadavad, sellele aitabki kaasa, kui erivahendid ja relvad on selleks ettenähtud hoidikutes, mitte taskus.

Lõige 2 sätestab turvaettevõtja kohustuse väljastada lõikes 1 nimetatud turvavarustus turvateenistujale ja turvamise turvajuhile turvaplaani kohaselt, see tähendab vastavalt turvaobjekti eripärale ja kokkulepitud ülesannetele. Seega, milline on konkreetsel objektil turvateenistujale vajalik turvavarustus nähakse ette turvaplaanis. Oluline on, et kaitse- ja turvavahendid tagaksid ka ohuolukorras päriselt kaitse. Turvaettevõtja kohutus on seista hea selle eest, et väljastatud varustus oleks kontrollitud, ehk siis kui turvateenistuja kannab kaitsevesti, siis see teda ka kaitseb.

Lõige 3 näeb ette kohustuse, et turvateenistuja peab kandma erivahendit ja relva selleks ettenähtud hoidikus või kabuuris. Sellise nõude kehtestamine on vajalik nii turvateenistuja enda ohutuse kui teiste turvalisuse tagamiseks. Kui erivahend ja relv hoitakse selleks ettenähtud hoidikus, on väiksem võimalus nende kadumiseks või kõrvaliste isikute kätte sattumiseks. Tulirelva hoidmine kabuuris aitab välistada ka juhulaske ja selle kättesaamine ohuolukorras on kiirem.

8. peatükk Turvategevuse dokumenteerimine, dokumentide säilitamine

TurvaTS-i § 10 lõike 1 punkt 5 sätestab kohustuse turvaettevõtjal säilitada turvategevusega seotud dokumente. Käesolevas peatükis loeteletakse turvategevuse dokumendid, nende andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad. Selged raamid turvategevuse dokumentide loetelule ja sisule aitavad paremini teha ka järelevalvet turvategevuse üle. Teisalt, kui kõik turvaettevõtjad lähtuvad samadest põhimõtetest dokumentide koostamisel ja säilitamisel, tagab see kvaliteetsema ja ühetaolisema teenuse, sealjuures isikute õiguste kaitse.

Eelnõu § 19 loetleb turvategevuse dokumendid.

Paragrahv 19 loetleb turvategevuse dokumendid. Eeskirja §-des 20– 24 kehtestatakse miinimum andmekoosseis neile dokumentidele ning eeskirja § 25reguleerib nende dokumentide säilitamise tähtaegasid.

Nõuded turvaplaani andmetele on toodud eeskirja §-s 2 ja turvaauditi aruande andmed §-s 4. Eraldi ei reguleeri eeskiri miinimum andmekoosise järgmistele dokumentidele:
1. turvamiseks sõlmitud leping;
2. turvateenistuja väljaõppe õppekava;
3. turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta ning osalejate nimekirjale;
4. turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta (õiend, tõend või tunnistus);
5. turvateenistuja väljaõppe korralduse ja õppekeskkonna ning turvateenistuja koolitaja taseme hindamise aruanne.

TurvaTS-i § 4 lõike 2 kohaselt tuleb turvategevusega tegelemiseks sõlmida tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping. TurvaTS-i § 5 lõike 2 kohaselt lepitakse turvamiseks sõlmitavas lepingus kokku valvamise, kaitsmise ja korra pidamise tingimused. Kui turvaobjekti jälgimisel töödeldakse isikuandmeid, peab lepingus määrama kindlaks isikuandmete töötlemise eest vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ja kohustused.

Eeskirja § 6 lõikes 2 nähakse ette miinimumnõuded turvateenistuja väljaõppele, sh õppekava sisule. Iga koolituse korraldaja koostab ise konkreetse õppekava. Väljaõppega seotud dokumentide koostamisel tuleb turvaettevõtjal lähtuda TäKS-is ja täienduskoolituse standardis sätestatust. Turvateenistuja väljaõppe ja täienduskoolituse dokumentide olemasolu on vajalik eelkõige järelevalve teostamisel, et saada teavet kuidas ja kes on turvateenistuja väljaõpet läbiviinud. Lisaks annab see võimaluse kontrollida, millised pädevused konkreetsel turvatöötajal on koolituste käigus omandatud, ehk millised koolitused on ta läbinud. Näiteks erivahendite ja relva kasutamise eeldus on, et turvateenistuja on selleks omandanud teadmised ja oskused. Teisisõnu on võimalk kontrollida kehtestatud nõuete täitmist ja tagada kvaliteetne õpe ja seeläbi kvaliteetne teenus.

Eelnõu § 20 loetleb isiku kinnipidamise akti miinimum andmekooseisu.

TurvaTS-i § 26 lõikes 2 sätestatakse isiku kinnipidamise dokumenteerimise kohustus koos jäädvustatavate andmete minimaalse koosseisuga. Eeskirjaga täpsustatakse neid nõudeid. Kui kinnipidamisel on kasutatud jõudu või erivahendit, siis nende kasutamine tuleb samuti dokumenteerida.

Isiku kinnipidamise akt, peab sisaldama lisaks TurvaTS-i § 26 lõikes 2 nimetatule järgmisi andmeid: punkti 1 kohaselt hoiule võetud esemed ja ained ning nende arv või hinnanguline kogus ja PPA-le üleandmise või seaduslikule valdajale tagastamise andmed ning punkti 2 järgi tunnistaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ning telefoninumber. Tunnistaja võib olla isik, kes nägi pealt kinnipeetud isiku poolt süüteo toimepanemist ning võib seega hiljem aidata politseid süüteo uurimisel.

Turvateenistuja õigus isiku kinnipidamiseks tuleb TurvaTS-i §-st 26. Turvateenistuja poolt isiku kinnipidamine on ajutiselt isiku liikumisvabaduse piiramine, mistõttu selle kirjalik fikseerimine on vajalik. Isiku kinnipidamisel ja isikult eseme või aine hoiule võtmisel on kohustuslik meede dokumenteerida ning tuvastada ja jäädvustada tuleb ka meetmele allutatud isiku andmed. See tähendab, et turvateenistuja tegevus, mille käigus ta piirab meetmetega isiku põhiõigusi, tuleb seostada konkreetse füüsilise isikuga. Ühelt poolt on kinnipidamise dokumenteerimine vajalik, et kinnipeetud isiku üleandmisel politseile oleks kogu asjakohane informatsioon talletatud. Teiselt poolt on see vajalik isiku õiguste kaitseks ja järelevalve tegemiseks, näiteks kui isik esitab kaebuse turvateenistuja tegevuse kohta. Isiku kinnipidamise aktis tuleb märkida täiendavad meetmed, mida on kasutatud kinnipeetud isiku füüsilise vabaduse piiramisel. Näiteks, kui isiku kinnipidamisega kaasneb tema sulgemine ruumi või sõidukisse või kui kasutatakse füüsilist jõudu, relva või erivahendit, siis tuleb märkida selle kasutamise kirjeldus ja kasutamise kellaaeg.

Eelnõu § 21 loetleb vallasasja hoiulevõtmise akti miinimum andmekooseisu.

TurvaTS-i § 23 lõike 4 kohaselt on turvatöötajal ja turvajuhil õigus isiku või vallasasja kontrollimisel leitud ohtlik või keelatud ese või aine hoiule võtta. TurvaTS § 23 lõike 5 kohaselt on isikult eseme või aine hoiule võtmise dokumenteerimine kohustuslik. Nõude eesmärk on tagada, et isikult äravõetud ese või aine oleks arvele võetud ja mõne eseme või aine kadumise korral oleks isikul võimalik nõuda selle hüvitamist. Samuti lihtsustab see koostööd turvatöötaja ja politsei vahel, kui koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka hoiule võetud esemed või ained. Vallasasja hoiulevõtmise võib dokumenteerida nii paberil kui ka elektroonselt.

Eeskiri näeb ette, et vallasasja hoiulevõtmise akt peab sisaldab lisaks TurvaTS-i § 23 lõikes 5 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid: punkti 1 järgi vallasasja hoiulevõtmise põhjust, punkti 2 kohaselt füüsilise jõu, relva ja erivahendite kasutamise kirjeldust, punkti 3 kohaselt hoiule võetud vallasasja hoiukohta ning punkti 4 kohaselt vallasja tagastamist või politseile üleandmist käsitlevaid andmeid.

Eelnõu § 22 reguleerib turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise andmekoosseisu.

Sätte eesmärgiks on luua võimalus kaamera salvestise hilisemaks järgi vaatamiseks. Nt kui turvamise teenuse tellija nt kaupluse inventuuri tehes avastab kauba kadumise, siis saab neid asjaolusid hiljem järigi vaadata. Kui salvestise töötlemise käigus selgub, et toime on pandud süüteo tunnustega tegu, siis on võimalik vajalik teave koguda ja PPA-le üle anda.

Turvateenistuja koostab turvaobjektil tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude fikseerimiseks akt, siis peab see sisaldama järgmiseid andmeid: punkti 1 kohaselt süüteo tunnustega teo toimepanemise aega ja kohta, punkti 2 järgi akti koostanud turvateenistuja ees- ja perekonnanime, punkti 3 kohaselt sündmuse kirjeldust koos salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnuste kirjeldusega, punkti 4 kohaselt süüteotunnustega teo toimepannud isiku kirjeldust ja punkti 5 kohaselt viidet aktile lisatud süüteo asjaolude tuvastamisel töödeldud tehnilise vahendi salvestisele.

Eelnõu § 23 loetleb turvaobjekti sündmuse kohta koostatava ettekande miinimum andmekooseisu.

Turvaobjektil toimunud sündmus ei pruugi olla alati süütegu, selleks võib olla mis tahes sündmus, mis mõjutab turvaobjekti nt tulekahju, reostus. Samas võib see olla süüteo tunnustega tegu nagu lõhutud aken või pommiähvardus. Turvateenistuja koostab sündmuse fikseerimiseks ettekande, kus kirjeldab punkt 3 kohaselt mis, millal, kus juhtus, punkt 5 järgi kuidas seda lahendati ja punkt 4 millist mõju sündmus turvaobjektile ja seal asuvale varale avaldas. Lisaks peab olema ettekandel punkt 2 kohaselt selle koostaja andmed ning punkt 1 järgi koostamise aeg ja koht.

Eelnõu § 24 nimetab häireteate ülevaate andmekooseisu.

Häireteate ülevaatest peab olema punkti 1 kohaselt võimalik aru saada, millal ja mis viisil teade edastati, näiteks kas turvateenistuja teatas ise või tegi seda tehnilisevalve seade. Punkti 2 järgi sisaldab häireteate ülevaade teavet selle kohta, millisel konkreetsel turvaobjektil (mis aadressil) ning kus kohast teade edastati, ehk millisest ruumist, kus see asub (korrus, tiib jne). Punkti 3 kohaselt sisaldab häireteate ülevaade teavet selle kohta, mis liiki sündmusega on tegu, näiteks kas tulekahju, akna purustamine, värava lõhkumine vms. Punkt 4 näeb ette, et häireteate ülevaates peavad olema andmed selle kohta, millised tegevused teatega seoses tehti, näiteks kas ja kes läks kontrollima. Häireteate ülevaadete üks eesmärk on koondada ülevaade turvaobjektil toimunud sündmustest.

Eelnõu § 25 käsitleb turvategevuse dokumentide säilitamist.

Turvategevuse dokumentidele on kehtestatud järgmised säilitamise tähtajad.

Punkt 1 näeb ette, turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akti, turvaplaani, turvaauditi aruannet säilitatakse kuus kuud dokumendi koostamisest arvates. Eelkõige on nimetatud dokumendid vajalikud järelevalve tegemiseks, kuid näiteks turvaplaani ja turvaauditi aruannet võib olla vajalik säilitada kliendi ja turvaettevõtja lepinguliste kohustuste kontrollimiseks.
Käesolevas punktis loeteletud dokumendid on seotud ka isikuandmetega, mis tõttu on vaja selgelt tuua nende säilitamise tähtaeg ning pool aastat on selleks piisav.

Punkti 2 kohaselt säilitatakse turvateenistuja koostatud ettekannet sündmuse kohta ja häireteate ülevaadet üks aasta, alates dokumendi koostamisest. Aastane tähtaeg on vajalik nii riigi kui ka turvaettevõtja poolse järelevalve tegemiseks. Näiteks häireteate ülevaate üks eesmärk on koondada ülevaade turvaobjektil toimunud sündmustest, mis aitab planeerida edasisi valve- ja kaitselahendusi. Käesolevas punktis nimetatud dokumendid ei ole seotud isikuandmetega. Nende dokumentide säilitamise tähtaeg üks aasta on seotud sellega, et tekiks võimalus koostada analüüs ja hinnata pikema perioodi jooksul, kas ja millised sündmused turvaobjektil aset leivad, kuidas need turvaobjekti mõjutavad. Lisaks on need andmed aluseks, et vajadusel teha ettepanekuid turvaobjekti valve- ja kaitselahenduste täiendamiseks või muutmiseks.

Punkt 3 näeb ette, dokumenti turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse aja, koha või päevakava kohta, osalejate nimekirja ning dokumenti turvateenistuja väljaõppe või täienduskoolituse läbimise kohta tuleb säilitada üks aasta pärast koolituse toimumist. Nimetatud dokumentide säilitamine on vajalik järelevalve teostamisel, et saada teavet selle kohta, kuidas on turvateenistuja väljaõpet läbiviidud. Lisaks annab see võimaluse nii PPA-l kui ka turvaettevõtjal kontrollida, millised konkreetsed oskused on turvatöötajal väljaõppe käigus omandatud, ehk millised koolitused on ta läbinud.

Punkti 4 kohaselt tuleb väljaõppe korralduse, õpikeskkonna ja koolitaja taseme hindamise aruannet säilitada viis aastat alates hindamise aruande koostamisest. Dokumentide säilitamine on vajalik, et väljaõppe korraldajal oleks võimalik hinnata õppe kvaliteeti ja vajadusel selles parendusi teha, samuti on see vajalik järelevalve tegemiseks.

9. peatükk Turvategevuse asjaoludest teadaandmine

TurvaTS-i § 10 lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja on kohustatud teavitama PPA-d mehitatud turvaobjektidest. Sama nõue on ka varem kehtinud TurvaS-i § 15 punktis 1, mille kohaselt teeb turvaettevõtja iga kuu PPA-le kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid. Kui TurvaS-is on detailselt sätestatud teavitamise kord ja sisu, siis TurvaTS-ga seda detailselt ei ole reguleeritud, vaid käesoleva määruses nähakse ette teavitamise täpne kord ja tingimused. Kohustus esitada mehitatud turvaobjektide loetelu võimaldab majandushaldusasutusel kontrollida mistahes objektil viibivate turvateenistujate vastavust esitaatud nõuetele.

Eelnõu §-s 26 reguleeritakse turvategevusest teada andmise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt annab turvaettevõtja PPA-le kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada eelmise kuu turvaobjektist, mis on lisandunud mehitatud turvaobjektide hulka või, mille mehitatud turvamine on lõpetatud.

Lõige 2 nimetab andmed, mis käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tuleb teates esitada. Selle kohaselt tuleb anda PPA-le teada punkti 1 järgi turvaobjekti nimetus ja aadress, punkti 2 kohaselt selle isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg, või äriühingu ärinimi ja registrikood, kellega on või on olnud sõlmitud turvamiseks leping ning punkti 3 järgi turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.

Mehitatud turvaobjekt on selline turvaobjekt, kus püsivalt paikneb turvateenistuja. Püsiva paiknemisega võib olla tegu ka juhul, kui turvamiseks sõlmitud lepingus on kokku lepitud turvatöötaja perioodiline paiknemine turvaobjektil, näiteks ainult päeval, öösel või üle päeva. Seega, kui turvamiseks sõlmitavas lepingus nähakse ette, et mingit turvaobjekti on kasvõi aeg-ajalt vaja mehitada, siis tuleb seda käsitleda mehitatud turvaobjektina, millel peab olema turvaplaan ja sellest tuleb anda teada PPA-le. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu laieneb ka siseturvakorraldajale, kes on alustanud või lõpetanud siseturvamise. Kui siseturvakorraldajal ei ole sõlmitud lepingut, siis neid andmeid ta ei esita, küll aga esitab ta objekti nimetuse ja aadressi, kus ta siseturvamist teostab.

Lõikes 1 ja 2 toodu laieneb ka liikuvale turvaobjektile, sealjuures isikule ning suure varalise väärtusega veosele.

Lõige 3 täpsustab, et kui turvaobjekt on Eesti riigilippu kandev laev, esitab turvaettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–3 nimetatule lisaks punkti 1 järgi laeva nime ja registrinumbri ning punkti 2 kohaselt laeva omaniku nime või ärinime, isiku- või registrikoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja ja aadressi.

10. Peatükk Nõuded suure varalise väärtusega veose turvamisele

Eelnõu § 28 sätestab suure varalise väärtusega veose turvamise tingimused.

Vastavalt TurvaTS-i § 4 lõike 3 punktile 7, määratakse eeskirjas nõuded turvamisele, mille turvaobjektiks on suure varalise väärtusega veos. Varem oli raha ja väärtpaberite veo kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse25 määrusega, kuid volitusnormi muutumisel kehtestatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri ehk siseministri määrusega. Eeskirjas määratakse kindlaks suure varalise väärtusega veose turvamise nõuded, selle kooskõlastamine ning sellest teavitamine.

Võrreldes varasema määrusega muudetakse piirmäärasid, mille ületamisel kohalduvad raha ja väärtpaberite veo turvamisele kohustuslikud nõuded.

Lõikes 1 määratletakse turvakohvri definitsioon, mille kohaselt peab sularaha või väärtpaberite veoks kasutatav kohver vastama spetsiaalsetele tingimustele, mis tagaks sularaha või väärtpaberite turvalisuse ning ohu korral, näiteks röövi korral, muutuksid kohvris veetav sularaha või väärtpaberid kasutamiskõlbmatuks. Turvakohver peab olema kaitsva iseloomuga, kuid see, millised on täpsemad meetmed ehk kas kohver on ründaja tegevust esmaselt tõkestav või suunatud hoopis kohvri sisu kasutuskõlbmatuks muutmisele, on osapoolte kokkulepe. Turvakohvri detailsemat definitsiooni eeskirjas ei kehtestata, sest antud tingimusi on võimalik täita erinevate tehnoloogiliste lahenduste toel. Võrreldes varasemaga definitsiooni sisu muudetud ei ole.

Lõikes 2 esitatakse soomustatud sularahaveosõiduki määratlus ning nõuded sellisele sõidukile. Tegemist on sõidukiga, mis on kohandatud sularaha või väärtpaberi veoks ning millel on globaalne navigatsioonisüsteem ja asjakohane sidevahend, mis võimaldab võtta mis tahes ajal ühendust sularaha või väärtpaberi vedaja kontaktisikuga ja Häirekeskusega hädaabinumbril 112 ning mille juhikabiini soomus pole läbitav tsiviilkäibes lubatud laskemoonaga.

Lõikes 3 nähakse ette, et suure varalise väärtusega veos on sularaha või väärtpaberiveos, mille väärtus ületab KorS-i § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri. Suure väärtusega varalise hüvena tuleb KorS-i § 5 lõike 8 punkti 2 järgi mõista asja, mille väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõike 1 kohaselt on 2024. aastal töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on 2024. aastal suure väärtusega veos, mille väärtus ületab 820 000 eurot.

Lõike 4 kohaselt reguleerib seadus eelkõige turvategevusega seotud ettevõtja tegevusega seotud tingimusi ja korda. Ka varem kehtinud TurvaS alusel kehtestatud õigusaktidega ei seata piiranguid või muid kohustusi isikutele, kes jäävad TurvaTS reguleerimisalast välja. Kui raha või väärtpaberite transpordil kasutatakse turvamist, siis on kohustus pidada kinni kehtivas korras sätestatud nõuetest.

Lõige 5 sätestab, et suure varalise väärtusega veose tingimused määratakse TurvaTS-i § 5 alusel turvamiseks sõlmitavas lepingus. TurvaTS-i § 4 sätestab, et turvaettevõtja võib osutada turvamist tellijaga sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu alusel. Seetõttu on oluline kohaldamisala, mille kohaselt on raha ja väärtpaberite veoga seotud turvategevuse puhul tegemist turvamisega. Seega kui turvaettevõtja osutab tegevusloa alusel turvamist, siis on tal ka õigus osutada raha ja väärtpaberi vedu kirjalikku taasesitamist võimaldava lepingu alusel. TurvaTS-i § 5 lõike 2 kohaselt nähakse turvamiseks sõlmitud lepingus ette turvaettevõtja ja turvateenuse tellija õigused, kohustused, vastutus ning objekti turvamise ning isikuandmete töötlemise tingimused. Tulenevalt sellest on täpsed turvataktikalised meetmed lepingupoolte vaheliseks kokkuleppeks ning turvataktikaliste meetmete kasutamine on turvamise osutaja ohuhinnangu põhine. Raha ja väärtpaberite veoga seotud teenust osutav turvaettevõtja saab seega hinnata, millised riskid võivad kaasneda erinevas koguses ja väärtuses raha ja väärtpaberite veol. Eelnevast lähtuvalt saab ta soovitada vastavate turvataktikaliste meetmete rakendamist kliendile või keelduda teenuse osutamisest riski korral, kui klient ei ole nõus pakutud turvataktikalisi meetmete kasutamisega.

Lõige 6 sätestab, et kui raha ja väärpaberite väärtus ületab KorS-i § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat või üks tulirelvaga relvastatud turvatöötaja ja tuleb kasutada turvakohvrit. Eeskirja kohaselt on kahe relvastatud turvatöötaja või turvatöötaja ja turvakohvri kasutamine kohustuslik alates 820 000 eurost. Kui töötasu alammäär tõuseb, muutub kohustuse rakendumise eeldus.

Lõige 7 sätestab, et kui sularaha ja väärtpaberite väärtus ületab KorS-i § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri vähemalt 25-kordselt, peab sularaha ja väärtpaberite vedu teostama vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvateenistujat, kes peavad kasutama soomustatud sularahaveosõidukit või turvakohvrit. Suure väärtusega varalise hüve piir koos 25-se kordaja määramisega, võetakse kasutusele, kuna vastava eelduse sidumine seaduse tasemel määratud muutuva teguriga muudab raha ja väärtpaberite veo paindlikumaks ning arvestab raha tegelikku väärtust. Seetõttu ei ole vaja tulevikus eeskirjas sätestatud piirmäärasid edaspidi tõsta. Seega, kui raha ja väärtpaberite väärtus ületab 2 050 000 euro piiri, siis eelnõu ettevalmistamise ajal 2024. aastal peab seda vedama vähemalt kaks tulirelvaga turvateenistujat, kes kasutavad turvakohvrit või soomustatud sularahaveosõidukit.

Lõige 8 sätestab raha ja väärtpaberite veo kooskõlastamise korra. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt on turvaettevõtjal kohustus kasutada üle 4 000 000 euro veoks soomustatud sularahaveoautot ja vähemalt kolme relvastatud turvatöötajat ning vedu võib toimuda ainult kooskõlastatult politseiasutusega. Eeskirjaga ei seata antud piiri puhul täiendavaid turvataktikalisi meetmeid, kuid tõstetakse kooskõlastamist vajava veose väärtus sõltuvusse samuti KorS-i § 5 lõikes 2 sätestatud varalise hüve 100 kordsest kordajast. See muudab raha ja väärtpaberite veo paindlikumaks ning arvestab raha tegelikku väärtust. Edaspidi ei ole vaja eeskirjas sätestatud piirmäärasid edaspidi tõsta. Seega, kui raha ja väärtpaberite väärtus ületab 8 20 000 000 piiri, siis eelnõu ettevalmistamise ajal 2024. aastal võib seda vedada ainult PPA loal.

Olenemata sellest, et eeskirjas ei sätestata jätkuvalt kohustuslikke turvataktikalisi meetmeid, mida turvaettevõtja teatud sularaha summade vedamisel peab rakendama, jäetakse turvaettevõtjale kohustus kooskõlastada raha ja väärtpaberite vedu PPA-ga, kui on täidetud veose väärtust puudutav eeldus. Kooskõlastamiskohustuse eesmärk on võimaldada PPA-l arvestada kõrge turvalisuse riskiga veoste liikumist ning anda turvalisuse eest vastutavatele riigiasutustele võimalus näha selleks ette vajalikud lisaressursid. Kindlate turvataktikaliste meetmete rakendamise otsustab turvaettevõtja, kes hindab veoga kaasnevaid riske ning otsustab selle alusel kindlate meetmete kasuks. Kehtivate ja eeskirjaga kehtestatavate uute turvameetmete võrdlus on esitatud tabelis.

Tabel. Kehtivate ja uute turvameetmete võrdlustabel
Kehtiv kord
Uus kord
Tase
Turvameede
Tase
Turvameede
Veose väärtus 43 000 eurot kuni 1 000 000 eurot
• vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat
või
• üks tulirelvaga relvastatud turvatöötaja kuid peab kasutama turvakohvrit
Veose väärtus ületab KorS-i § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri
• vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvateenistujat
või
• üks tulirelvaga relvastatud turvateenistuja, kes peab kasutama turvakohvrit
Veose väärtus1  000 000 kuni
4 000 000 eurot
• vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat ning peab kasutama soomustatud sularahaveosõidukit või turvakohvrit

Veose väärtus ületabKorS-i § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri 25-kordselt
• vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvateenistujat, kes peavad kasutama soomustatud sularahaveosõidukit või turvakohvrit
Veose väärtus üle 4 000 000 euro

täiendavad meetmed määratakse turvateenuse lepingus, kuid need peavad olema vähemalt samal tasemel, mis on alates 1 000 000 euro veol. Vedu võib toimuda ainult kooskõlastatult PPAga
Veose väärtus ületab KorS-i § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri 100-kordselt
• vedu võib toimuda ainult kooskõlastatult PPA-ga


Eelnõu §-s 28 nähakse ette Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt.

Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklikuks kontaktpunktiks PPA. Võrreldes varasema regulatsiooniga sätte sisu ei ole muudetud.

11. peatükk Rakendussätted

Eelnõu § 29 sätestab turvateenistuja tervisekontrolli üleminekusätte.
Sättega nähakse ette, kui turvateenistuja on läbinud turvateenistuja eelneva või perioodilise tervisekontrolli enne käesoleva määruse jõustumist, kehtib tema tervisetõend selle kehtivusaja lõpuni.

Eelnõu § 30 sätestab määruse jõustumise.

Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal, kuna TurvaTS jõustub sel ajal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Nõuded turvaplaanile ja turvaauditi aruandele.

Eeskirjaga kehtestatakse senisest konkreetsemad ja detailsemad nõuded nii turvaplaanile kui turvaauditi aruandele. Olulisem põhimõtteline muudatus, mis tuleb TurvaTS-st on see, et mehitatud turvamiseks tuleb koostada turvaplaan ja eeskirjas nähakse ette nõuded selle sisule ja koostamisele. Põhimõtteline ja suur muudatus on ka see, et turvaauditi läbiviimine on TurvaTS-i kohaselt eraldi turvategevuse tegevusala, varem kehtinud TurvaS-is oli samalaadne tegevus turvakonsultatsioon. Käesoleva määrusega nähakse ette nõuded turvaauditi koostamisele ja aruande sisule.

Mõju sihtrühm

1. Turvaettevõtja.

Statistikameti andmetel oli majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 2022. aasta seisuga on 148 684 ning 1. detsembri 2023. aasta seisuga on Eestis 89 ettevõtet, kellel on tegevusluba turvateenuse osutamiseks. PPA andmetel omab 89-st turvaettevõtjast 41 muuhulgas tegevusluba turvakonsultatsiooni teenuse osutamiseks. Seega moodustab turvaettevõtete osakaal kõikidest aktiivsetest ettevõtetest 0,06%. Mistõttu on sihtrühma suurus väike.

A) Mõjuvaldkond - siseturvalisus

Käesoleva määrusega kehtestatud konkreetsed nõuded, mis on ettenähtud turvaplaanile, selle koostamisele ning turvaauditi aruandele ja selle koostamisele omavad positiivset mõju siseturvalisusele. Kaudselt aitavad muudatused kaasa turvatunde suurenemisele ning kuritegude ennetamisele. Läbi mõeldud turvaplaan, kus valve- ja kaitselahendused on piisavalt läbi mõeldud, aitavad ära hoida ka kuritegevust.

Kuigi juba praegu tuleb turvaettevõtjal kliendiga lepingu sõlmimisel leppida kokku asjaolud, mida tuleb turvamise kavandamisel arvesse võtta, siis määrusega seatud nõuded turvaplaanile tagavad ühetaolisuse, selguse ja läbipaistvuse. See tähendab, et kõik turvaettevõtjad, kes sõlmivad lepingu mehitatud turvamiseks peavad lähtuma samadest põhimõtetest. Kui on kehtestatud selged nõuded, siis ei pea turvaettevõtja ise hakkama välja mõtlema, mida on vaja arvestada, et saaks pakkuda kvaliteeteset ja usaldusväärset teenust. Suuri muudatusi senises töökorralduses turvaettevõtjatele ega kulusid turvaplaani koostamisele konkreetsete nõuete kehtestamine kaasa ei too, sest juba praegu tuleb need asjaolud sisuliselt läbi mõelda.

Turvaauditi aruande koostamine ei ole turvaettevõtja kohustus, see on turvategevus, mida turvaettevõtja võib pakkuda. Ehk siis kui enne turvamise alustamist turvaobjektil on tehtud põhjalikum analüüs, mis selgitab välja konkreetse turvaobjektiga seotud ohutegurid ja pakub lahendused nende maandamiseks, aitab see turvaettevõtjal pakkuda usaldusväärset ja kvaliteetset teenust. Võib öelda, et läbimõeldud teenus pakub turvalisust laiemalt. Varem kehtinud TurvaS-is nimetati turvaauditiga sarnast tegevust turvakonsultatsiooniks ning sellele ei olnud ettenähtud konkreetseid ja selgeid suuniseid. Seetõttu võis turvakonsultatsiooni teenuse pakkumise kvaliteet ja sisu üle-eestiliselt olla erinev. Teenuse tellijal puudus selge arusaam, mille alusel täpselt teenust pakutakse. Käesoleva määrusega nähakse ette selged ja ühetaolised nõuded turvaaudit aruandele ja selle koostamisele. Nõuded aitavad tagada, et klient saab sõltumata turvaettevõtjast samadel alustel turvamise teenust, mis tõstab ka turvaettevõtjate usaldusväärust. Suuri muudatusi senises töökorralduses ega kulusid nõuded turvaauditi aruande koostamisele ja selle nõuetele kaasa ei too.

B) Mõjuvaldkond – majandus

Eeskirjaga on ettenähtud selged nõuded turvaauditi aruandele ja selle koostamisele, mis aitab pakkuda paremal viisil teenust. Kui teenuse pakkumine paraneb ja on selgem, siis võib kasvada klientide huvi teenuse vastu ning teenuse osutajatele tähendab suurem nõudlus suuremat majanduslikku kasu.

Eelkõige mõjutab muudatus positiivselt neid väikeettevõtjad, kes vaid seda turvategevuse tegevusala soovivad pakkuda, ehk siis saavad nad anda lihtsamini, kuid selgemini oma turvalisuse valdkonna ekspertteadmisi. Kuna eeskirjaga sätestatakse konkreetsed nõuded, mida võib nimetada nn kontrollnimekirjaks, siis annab see võimaluse paremini teenuse pakkumine läbi mõelda.

TurvaTS-iga kaob turvaauditi tegevusalal (varasemalt turvakonsultatsioon) loakohustus ja sellel alustamiseks tuleb edaspidi esitada majandustegevusteade, seega saab tuua välja, et tegemist on positiivse mõjuga, mis lihtsustab ettevõtluskeskkonda.

Järeldus mõju olulisuse kohta:

• Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub vajadus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane. See tähendab, et turvaettevõtja ei pea iga päev turvaplaani koostama, vaid uute lepingute sõlmimisel ning turvaauditi aruande tellimine on vabatahtlik tegevus turvaettevõtjale.
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Kokkuvõttes ei ole mõju turvaettevõtjale oluline.

Mõjud muudatusele nr 2 - nõuded turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale.

Peamine erinevus varasemaga seisneb selles, et TurvaS ei kirjeldanud turvateenistujate väljaõppe sisu, kuid käesoleva määrusega on reguleeritud, milliseid teemasid õppekava peab sisaldama, sh millised on õpiväljundid. Määrusega nähakse ette miinimum nõuded turvateenistuja väljaõppele. Lisaks on määrusega ettenähtud selged nõuded väljaõppekorraldajale ja koolitajale. Sellise detailsema reguleerimise eesmärk on tagada kvaliteetne väljaõpe ja seeläbi isikute põhiõiguste ja -vabaduste parem kaitstus. Muudatuse tulemusel saab turvateenistuja väljaõpe olema selgem ja ühetaolisem.

Mõju sihtrühm
1. Turvateenistujad – valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht

2022. aasta lõpu seisuga töötab turvateenistujana ca 4000 inimest, mis on elanikkonnast 0,3%. Igal aastal sooritab turvatöötaja kutseeksami 400-500 inimest (nt 2022.a 508, 2020.a 350) ning turvajuhi kutseeksami 50-60 isikut (nt 2022.a 58, 2020.a 39). Turvategevuse valdkonnas on kokku välja antud 18 798 kutset, millest kehtivaid kokku 16 125.26 Seega on sihtrühma suurus väike.

A) Mõjuvaldkond - haridus

Muudatus mõjutab otseselt haridusteenuse kvaliteeti. Positiivset mõju omab konkreetsete nõuete kehtestamine turvateenistujate väljaõppele, mille tulemusel saavad turvateenistujad olema paremini koolitatud. Käesoleva määrusega nähakse ette, millised teadmised oskused peavad olema valvetöötajal, turvatöötajal ning turvajuhil, kui nad on vastava õppe läbinud. Varasemalt väljaõpe selliselt reguleeritud ei olnud. Positiivne mõju turvateenistujale avaldub ka selles, et nähakse ette konkreetsed ja selged nõuded väljaõppe korraldusele ja koolitajale. Sellega tagatakse hariduse kvaliteet, sest kui isik soovib minna turvateenistuja väljaõppesse, siis ta teab, et on olemas ühetaolised ja selged nõuded, millele kõik koolitusasutused peavad vastama ning millele väljaõpe peab tuginema. Kuigi igal koolitusasutusel on paindlikkus õppe korraldamisel, siis selge raam, ehk miinimum nõuded õppekava koostamiseks on neile kõigile aluseks.

Ka varem kehtinud TurvaS alusel oli turvateenistujal kohustus igal aastal läbida 16-tunnine täienduskoolitus. Käesoleva määrusega pannakse täiendav kohustus, et sellest 16-st tunnist peab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus sisaldama vähemalt kuut akadeemilist tundi praktilist õpet füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest. Muudatuse mõju saab hinnata pigem positiivseks, sest see iga-aastane treening ja õpe tulirelva ning erivahendite kasutamisest aitab turvateenistujal oma oskusi säilitada ja seeläbi tunneb ta end ohuolukordi lahendades kindlamalt.

B) Mõjuvaldkond - siseturvalisus

Lahendus mõjutab elanike turvalisust ja süütegudele reageerimist. Eelkõige tuleneb positiivne mõju selles, et turvateenistuja väljaõppele on seatud selgemad ja konkreetsemad nõuded, millest kõigil koolituste korraldajatel tuleb lähtuda. See tähendab, et väljaõppe sisu ei kujunda koolitaja oma arusaama järgi. Õppekava sisu ühtlustamine tagab kvaliteetsema väljaõppe. Turvateenistujad, kes on saanud oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, oskavad suure tõenäosusega paremini teostada valve, kaitse ja korra pidamist ning järgida seejuures isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitset. Parem väljaõppe on eelduseks parema teenuse pakkumiseks, mis omakorda aitab kaasa turvalise keskkonna kujundamisele ja elanike üldise turvatunde suurenemisele. Kui kasvab elanike rahulolu teenusega, suureneb ka usaldus teenuse osutajate suhtes. Siseturvalisuse avaliku arvamuse kohaselt on elanike hinnangud turvaettevõtete üldisele usaldusväärsusele kõrgel tasemel, kokku usaldab turvaettevõtteid 73%27.

Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu. Juba täna on turvateenistujal kutse saamiseks väljaõppe läbimine kohustuslik ning igal aastal tuleb osaleda täienduskoolitusel, seega määrusega turvateenistujale täiendavat kohustust ei panda.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Turvateenistuja ei puutu muudatusega kokku iga päev, küll aga teatud regulaarsuse ja reeglipärasusega. Sest väljaõpe tuleb läbi enne kõrgema taseme kutseeksamit ning see on turvateenistuja vaba tahe, kas ta soovib taotleda kõrgema taseme kutset.
• Mõju on eelkõige positiivne, kuna muudatus annab võimaluse ennast täiendada ja arendada konkreetse õppekava alusel antava hariduse kaudu. Lisaks saavad turvatöötajad ja turvamise turvajuhid igal aastal praktilise koolituse kaudu oma oskusi treenida relvade ja erivahendite kasutamiseks, mis annab enesekindlust ohuolukordades tegutsemiseks.
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna negatiivse iseloomuga mõjud vähesed.

Kokkuvõttes on mõju turvateenistujatele väheoluline, kuid positiivne.

2. Turvateenistuja väljaõppe korraldaja

Täienduskoolitusi asutusi on 2024 alguse seisuga 1280, millest turvateenistuja väljaõppega tegeleb 18 vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele, see moodustab kogu täienduskoolitus asutustest vaid 1,4 %. Eestis tegutseb 1. detsembri 2023. aasta seisuga 89 ettevõtet, kellel on tegevusluba turvateenuse osutamiseks28. Seega on sihtrühma suurus väike.

A) Mõjuvaldkond - haridus

Muudatused mõjutavad otseselt haridusteenuste kvaliteeti. Positiivne mõju avaldub selles, et määrusega ettenähtud konkreetsed nõuded õppekavale ning õpiväljunditele lihtsustavad väljaõppekorraldajal õppe kavandamist ja elluviimist. Samas kui üle-eestiliselt kõik turvateenistuja põhiõpet andvad koolitajad lähtuvad nendest nõuetest, siis see tagabki, et sõltumata kus õppeasutuses turvateenistuja väljaõppe läbib, peaks saadavad teadmised ja oskused olema sarnased. Määrusega ei muudeta senist turvateenistuja õppemahtu, kuid antakse selge suuniks kontaktõppe läbi viimiseks põhiõppe käigus, millega luuakse turvateenistujal võimalus ka praktiliste oskuste omandamiseks.

Määrusega nähakse selgelt ette, et turvateenistuja väljaõppe korraldamisel võib arvestada ka turvateenistuja varasema õpi- ja töökogemusega, selleks peab turvateenistuja väljaõppe korraldav turvaettevõtja kehtestama korra turvateenistuja varasema õpi- ja töökogemusega arvestamiseks. Ühelt poolt väärtustab selline lahendus kõiki inimese teadmisi ja oskusi, olenemata nende omandamise ajast, kohast ja viisist, kuid teiselt poolt paneb koolituse korraldajale kohustuse läbi mõelda ja kirja panna, kuidas seda arvestada, mis on täiendav ühekordne tööülesanne.

Määrusega kehtestatud ka nõuded väljaõppe läbiviimisele ning koolitajale. Kuna valvetöötaja puhul on tegemist uue kutsega, tuleb selle õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ette valmistada. Kokkuvõttes tuleb määruse jõustumisel turvateenistujate koolitajatel teha muudatusi väljaõppega seotud dokumentide ja materjalide ettevalmistamisel, kuid need on pigem ühekordsed tegevused ning ei nõua olulist ressurssi.

Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskuseid. Juba täna tuleb turvateenistuja väljaõppes lähtuda täiskasvanute koolituse seadusest ning täienduskoolituse standardist ning määrusega pandavad täiendavad nõuded ei too kaasa ülemäärast keerukust.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Eelkõige tekib lühiajalist täiendavat töökoormust just õppekavade ülevaatamisel ning nende vastavusse viimisel määruses toodud nõuetele
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna negatiivse iseloomuga mõjud vähesed.

Kokkuvõttes on mõju turvateenistuja väljaõppe korraldajale oluline, kuid soovitud.

3. Turvaettevõtja
Statistikameti andmetel oli majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 2022 seisuga on 148 684 ning 1. detsembri 2023. aasta seisuga on Eestis 89 ettevõtet, kellel on tegevusluba turvateenuse osutamiseks. Seega moodustab turvaettevõtete osakaal kõikidest aktiivsetest ettevõtetest 0,06%. Mistõttu on sihtrühma suurus väike.

A) Mõjuvaldkond - haridus

Positiivset mõju omab konkreetsete nõuete kehtestamine väljaõppele, sest annab turvaettevõtjale suurema kindlustunde, et tema töötajad kes osalevad väljaõppes, millele on kehtestatud üleriigiliselt ühetaolised nõuded, saavad tegelikult ka tööks vajalikud teadmised ja oskused. Kui turvateenistujad on saanud kvaliteetse väljaõppe, siis saab turvaettevõtja pakkuda usaldusväärsemat teenust.

Lisaks kehtestatakse nõuded turvateenistuja täienduskoolitusele, mis on 16 akadeemilist tundi, ja peab käesoleva määruse kohaselt sisaldama vähemalt kuut akadeemilist tundi praktilist õpet füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest. Selle nõude täitmine võib kaasa tuua turvaettevõtja töökorralduslike muudatusi. Samas kui turvateenistuja on läbinud eelnimetatud praktilise koolituse, annab see eelduse, et ohu olukorras oskab turvateenistuja jõudu, erivahendeid ja relva kasutada ning seeläbi on ta usaldusväärsem teenuseosutaja tellijale, mistõttu omab see ka positiivset mõju.

B) Mõjuvaldkond – majandus

Positiivse mõjuga on konkreetsete nõuete kehtestamine väljaõppele, mille tulemusel saavad turvateenistujad olema paremini koolitatud, mis tagab, et turvaettevõtja saab osutada kvaliteetsemat teenust. Usaldusväärsem teenus parandab ettevõtte konkurentsivõimet ning võib suurendada klientide huvi teenuse vastu.

Arvestades, et turvaettevõtjal tekib kohustus tagada, et alates 01.07.2024 vastavad tema turvateenistujad TurvaTS-is ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele, võib see esilagu kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Juba töötavad turvateenistujad ei pea uuesti läbima väljaõpet, ehk kui isikul on turvateenistuja kutse olemas, siis peab ta kord aastas läbima täienduskoolituse. Turvaettevõtte jaoks on täiendav ajaline kulu see, et ta peab kontrollima, kas tema turvateenistuja vastab TurvaTS-is seatud nõuetele ning kutseregistris kande muutmiseks tasuma 10 eurot turvateenistuja koht.

Kõik enne TurvTS-i jõustumist turvatöötajana töötavad ja ettenähtud nõuetele vastavad isikud saavad võimaluse jätkata kas valvetöötajana või kui vastavad turvatöötaja nõuetele, saavad jätkata turvatöötajana. Turvaettevõtja peab kinnitama, et turvateenistuja vastab nõuetele, nt turvatöötjana jätkamiseks peab isikul olema:
1. kehtiv turvatöötaja I, turvatöötaja II või turvatöötaja, tase 3 kutse;
2. eesti keele oskus B2-tasemel;
3. terviseseisund, mis võimaldab tal täita tööülesandeid
a) tervisetõend vastavusest kuni 30.06.24 kehtiva määruse I või II grupi tasemele
b) tervisetõend vastavusest alates 01.07.24 kehtiva määruse turvateenistuja I grupi tasemel
4. puuduvad karistusregistris andmed tahtlikult toimepandud kuriteo kohta.

Lisaks tuleb turvaettevõtjal korraldada, et enne 1. jaanuarit 2025.aasat on turvatöötajad ja turvajuhid läinud vähemalt kuue tunnise praktilise õppe füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest.

Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskuseid.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna turvaettevõtjate kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane.
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna negatiivse iseloomuga mõjud vähesed, eelkõige tagatakse muudatustega turvategevuse kvaliteet.

Kokkuvõttes on mõju turvaettevõtjatele oluline, kuid soovitud.

4. Siseturvakorraldaja ja siseturvateenistuja

Statistikameti andmetel oli majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 2022.a seisuga 148 684 ning 2024 aasta alguse seisuga on PPA-le sisevalve teostamisest teada andnud 13 ettevõtete. Samas ei saa lähtuda edaspidi vaid täna sisevalveteenust teostavate ettevõtete arvust. Põhjus on selle, et TurvaTS-i järgi muutuvad mitmed ettevõtted, kes pole täna sisevalveteenuse pakkujad siseturvakorraldajateks, kui nad täidavad turvategevuses ettenähtud valve ja kaitse funktsiooni. Kuid sihtrühma suurust saab hinnata siiski väikeseks, sest see jääb alla 5% kogu ettevõtete arvust.

A) Mõjuvaldkond - haridus

Lisanõuded siseturvamisele suurendavad siseturvakorraldaja kohustusi koolitada oma avalikus kohas tegutsevaid siseturvateenistujad samal tasemel nagu turvateenistujaid. Senini ei olnud siseturvateenistujal nõuet läbida turvateenistuja väljaõpet ja omada turvateenistuja kutset. Seega võib muudatus kaasa tuua mõningaid täiendavaid tegevusi ja kulutusi siseturvakorraldajatele, kes peavad tagama, et nende töötajad omandaksid määruses kehtestatud teadmised ja oskused ning taotleksid turvateenistuja kutse. Ei ole täpselt teada, kuid palju on neid siseturvateenistujaid, kellel on vaja kutseeksam sooritada ja väljaõpe läbida. Sisevalves töötab ka täna turvatöötaja kutsega töötajaid. Täiendavalt pannakse siseturvakorraldajale kohustus tagada iga-aastane täienduskoolituse läbimine avalikus kohas tegutsevatel siseturvateenistujatel, kes kannavad relvi ja erivahendeid.

Samas omab positiivset mõju konkreetsete nõuete kehtestamine väljaõppele, mille tulemusel saavad avalikus kohas tegutsevad siseturvakorraldajad olema koolitatud ja isikutega kokkupuutudes oskavad tagada isikute põhiõigusi ja vabadusi. Selle kõige tulemusel saavad siseturvakorraldajad ise pakkuda paremat teenust ja olla usaldusväärsed.

B) Mõjuvaldkond - siseturvalisuse

Lahendus mõjutab positiivselt elanike turvalisust ja usaldust turvateenuse pakkujate vastu. Ühtsete nõuete seadmine väljaõppele tagab, et valikus kohas (nt kaupluses, haiglas või meelelahutusasutuses) tegutsev siseturvateenistuja oskab professionaalsemalt oma tööülesandeid täita. Näiteks ennetada ja lahendada sekkumist vajavaid olukordi tänasest paremini, järgida isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitset. Kodanikele annab see suurema kindluse ja teadmise, et siseturvateenistujad on usaldusväärsed ning tööülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsiga. Sellel on omakorda positiivne mõju elanikele rahulolule teenuse pakkujatega.

Järeldus mõju olulisuse kohta
• Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna siseturvakorraldaja ja siseturvateenistuja kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Eelkõige on muudatusel mõju etapis, kus tuleb nõuetele vastavusse viimiseks teha vajalikud tegevused. Hiljem on tegemist juba igapäevase töökorraldusega.
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine kuna siseturvakorraldaja ja siseturvateenistuja jaoks kaasnevad mõjud võivad olla ka negatiivse iseloomuga, sest eeldab neilt täiendavaid tegevusi. Oluline on see, et muudatused aiatavad tagada kvaliteetsema teenuse pakkumise.

Kokkuvõttes on mõju siseturvakorraldajatele ja siseturvateenistujatele oluline, kuid soovitud.

Mõjud muudatusele nr 3 - tervisenõuete muutmine

Mõju sihtrühm
1. Töötervishoiu teenuse osutaja

Aktiivselt tegutsevaid töötervishoiuarste on ca 60, Tervise Arengu Instituudi andmetel on 2022 seisuga 468329 arsti, seega töötervishoiuarstid moodustavad sellest 1,3 %. Eelnevalte tuginedes võib öelda, et sihtrühma suurus on väike.

A) Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju (töötervishoid ja -ohutus)

Turvateenistuja tervisenõuete ja tervisekontrolli nõuete täiendamisega võivad kaasneda muutused töötervishoiu arsti poolt osutatava teenuse sisus. Määrusega kehtestatakse turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb turvateenistuja terviseseisundit hinnates järgida, kui kontrolli läbiviimine muutub töömahukamaks, saavad töötervishoiu teenuse osutajad oma hinda kujundada sellele vastavalt.

Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna turvateenistujat arv, kes tervisekontrolli peavad läbima võrreldes varasemaga oluliselt ei muutu. Ning tööülesannete täitmist takistavaid tegureid tuli ka varasemalt hinnata ja ei nõua uute erialaste teadmiste omandamist. Seega töötervishoiu teenuse osutamise mahus erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei puuduta kõiki töötervishoiuarsti poolt läbiviidavaid kontrolle.
• Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatus ei mõjuta oluliselt töötervishoiuarstide senist töökorraldust, vaid pigem lihtsustab nende tööd.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju töötervishoiuarstidele mitteoluline.

2. Turvateenistujad

2022. aasta lõpu seisuga töötab turvateenistujana ca 4000 inimest, mis on elanikkonnast 0,3%. Igal aastal sooritab turvatöötaja kutseeksami 400-500 inimest (nt 2022.a 508, 2020.a 350) ning turvajuhi kutseeksami 50-60 isikut (nt 2022.a 58, 2020.a 39). Seega on sihtrühma suurus väike.

A) Mõjuvaldkond – Sotsiaalne mõju

Tervisenõuded ja tervisenõuete kontroll on kehtestatud lähtuvalt turvateenistuja tööülesannetest ning nendega kaasnevatest ohuteguritest, mis aitab tagada, et turvateenistuja ei sea oma tervist seoses tööülesannete täitmisega ohtu. Varasem regulatsioon ei sisaldanud konkreetseid uuringuid, mida tuleks läbi viia, et tuvastada, kas turvateenistuja terviseseisund võimaldab tal tema tööks vajalikke ülesandeid täita. Tervisenõuete muutmisel on aluseks olnud töötervishoiuarstide ettepanekud ning seejuures arvestatud võimalike erisuste vanuserühmadele ja soole. Muudatustel on positiivne mõju turvateenistujatele, kuna paraneb võimalike terviseriskide varasem avastamine ning seeläbi suurenevad võivalused ennetada tõsisemaid terviseprobleeme. ennetada.

Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu. Juba täna on turvateenistujal kohustus läbi eelnev ja perioodiline tervisekontroll, seega määrusega turvateenistujale täiendavat kohustust ei panda.
• Mõju avaldumise sagedus on väike. Turvateenistuja ei puutu muudatusega kokku iga päev, küll aga teatud regulaarsuse ja reeglipärasusega. Sest tervisekontroll tuleb läbi enne tööle asumist ning perioodilisse tervisekontrolli saadab turvateenistujat ettevõtja.
• Mõju on eelkõige positiivne, kuna muudatusega kaasneb töötajale põhjalikum tervisekontroll ning parem teadlikkus terviseprobleemidest.
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna väheseks negatiivseks mõjuks võib pidada vaid esmase tervisetõendi võimalikku kallinemist (kuni30%), kui selle eest tuleb tasuda töötajal endal. Kuna teatud juhtudel võib ka esmase tervisekontrolli tasuda töötaja, kes soovib turvateenistujana tööle asuda, kui seda võib teha ka turvaettevõtja.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju turvatöötajatele positiivne, aga mitteoluline.

3. Turvaettevõtja

Statistikameti andmetel oli majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 2022 seisuga on 148 684 ning 1. detsembri 2023. aasta seisuga on Eestis 89 ettevõtet, kellel on tegevusluba turvateenuse osutamiseks. Seega moodustab turvaettevõtete osakaal kõikidest aktiivsetest ettevõtetest 0,06%. Mistõttu on sihtrühma suurus väike.

Turvateenistuja tervisekontrolli nõuete muutmine võib tuua kaasa täiendavad kulud turvaettevõtjale. Määrusega kehtestatakse konkreetseid uuringuid, mida tuleb läbi viia, et tuvastada, kas turvateenistuja terviseseisund võimaldab tal tema tööks vajalikke ülesandeid täita. Kuivõrd teenus laieneb, võib töötervishoiuteenuse osutaja tõsta ka selle hinda. Samas selgemate nõuete kehtestamine tagab, et turvaettevõtjal on tööl isikud, kelle terviseseisund võimaldab tal oma tööülesandeid täita ning aitab vältida tõsise tervisehäire ilmnemist tööülesannete täitmise ajal.

Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub vajadus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane.
• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine, kuna väljenduvad eelkõige vähesel määral suurenevates kuludes tervisekontrollile.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju turvaettevõtjale oluline ja eelkõige positiivne.

Määruses kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule, riigijulgeolekule ega välissuhtele, ega elu- ja looduskeskkonnale.
Kaasnev mõju riigiasutuste töökorraldusele

Saab välja tuua, et määrusega ettenähtud muudatused mõjutavad mingil määral PPA töökorraldust. Turvategevuses seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PPA. PPA on ka TurvaS alusel riikliku järelevalve teostaja, seega täiendavat ülesannet neile ei panda. Küll aga on vaja PPA-l ette valmistada ja koolitada ning koostada juhendmaterjalid, mille alusel on võimalik järelevalve ametnikel tööd teha. Seega tuleb muuta teatud ulatuses protseduure. Samas on positiivne asjaolu, et määrusega on väga konkreetsed nõuded seatud, mis teeb järelevalve teostamise selgemaks. Määrusega seatud konkreetsed nõuded võimaldavad PPA-l majandushaldusasutusena teha tõhusamalt eel- ja järelkontrolli turvaettevõtjate üle, et tagada usaldusväärne ja väga heal tasemel turvategevus. Näiteks selged nõuded turvaplaanile ja selle koostamisele ning turvaauditi aruandele ja koostamisele muudab PPA-l järelevalve teostamise selgemaks, sest on teada, mille üle ja miks tuleb järelevalvet teha. Määrusega kehtestatud nõuded turvategevuse dokumenteerimisele, sh dokumentides esitatavatele andmetele aitab muuta PPA järelevalvet efektiivsemaks, kuna on teada, mida ja miks tuleb kontrollida.

Riiklikku järelevalvet täiskasvanute koolituse seaduses turvateenistuja väljaõppele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Selged nõuded turvateenistuja väljaõppele ja täienduskoolitusele muudavad Haridus- ja Teadusministeeriumi teostatava järelevalve selgemaks.

Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Tegevused

Uus turvategevuse regulatsioon eeldab majandustegevuse haldamise, sealhulgas loamenetluse ja järelevalvega tegelevate ametnike koolitamist, eelkõige PPA-s, ning infopäevade korraldamist turvaettevõtjatele, et tutvustada uuenenud regulatsiooni, sealhulgas nõudeid. Mõlema tegevuse korraldamiseks saab kasutada riigiasutuste ruume ning teha seda koostöös Eesti Turvaettevõtete Liidu ja teiste partneritega. Samas tuleb ettevalmistamise kohustus juba TurvaTs-ist ning käesolev määrus annab vaid juurde täpsustused, mida seminaride ja koolituste raames tuleb käsitleda, seega määrus selles osas ei põhjusta täiendavaid kohustusi ega kulusid.

Võib ette näha, et tekivad täiendavad tegevused ja ressursi kulu (nii aeg, inimesed, raha) just väljaõppekorraldajatel, kes peavad koostama uued õppekavad määruses kehtestatud nõuete alusel ning ettevalmisama õppe ning tagama turvajuhi, kes vastutab väljaõppe korraldamise eest. Seega turvateenistuja väljaõppe uuendamine ja tegevuse vastavusse viimine käesolevas määruses ettenähtud nõuete täitmiseks võib turvaettevõtjale tuua kaasa täiendavaid rahalisi kulusid, kuid neid ei ole võimalik hinnata.

Kulud

Käesoleva määrusega nähakse ette, et vastavalt turvaplaanile peab turvaettevõtja väljastama turvateenistujale turvavarustuse ning neile turvateenistujatele, kellel väljastatakse tulirelv tuleb väljastada ka kuulikindel vest. Hetkel puudub täpne ülevaade, kui paljud turvaettevõtted täna vajalikku varustust tagavad. Küll aga saab tugineda Eesti Turvaettevõtete Liidu hinnangule, et suurusjärgus 30% ettevõtete puhul pole teada, kas nende turvateenistujad kannavad turvavarustust. Mistõttu on teatud hulk turvaettevõtteid ja siseturvakorraldajaid, kes peavad alates 01.07.2024.a tagama turvateenistujatele vajaliku varustuse või olemasolevat uuendama. Neid kulusid ei ole võimalik hinnata, sest puudub ülevaade täna kasutusel olevast turvavarustusest ja vajadus objekti põhiselt, mistõttu ei saa ka prognoosida võimalike vajaminevate varustuselementide (kinnas, vest, kabuur, hoidik) kogust. Lisaks on võimalik turvavarustus hankida erineva hinnaklassi ja omadustega, mis tõttu ei saa ka keskmist hinda arvutata, mis ettevõttele võiks tekkida.

Käesoleva määrusega kehtestavate turvateenistuja tervisekontrolli nõuete muutmine võib tuua kaasa täiendavad kulud turvaettevõtjale. Määrusega kehtestatakse konkreetseid uuringuid, mida tuleb läbi viia, et tuvastada, kas turvateenistuja terviseseisund võimaldab tal tema tööks vajalikke ülesandeid täita. Kuivõrd teenus laieneb, võib töötervishoiuteenuse osutaja tõsta ka selle hinda. Näiteks MyMed 30 kodulehelt on nähtav, et kehtiva regulatsiooni alusel antav II-V grupi turvatöötaja tervisetõendi hind on 55 eurot, mis sisaldab nägemiskontrolli, kuulmise audiomeetrilise kontrolli, arstliku läbivaatuse (kopsude ja südame auskultatsioon, vererõhu mõõtmine, luu-lihaskonna seisundile ja füüsilisele võimekusele hinnangu andmine). Samas Bedmed turvatöötajate I-V grupi tervisetõendi hind algab 80 eurost31. Tartu Ülikooli Kliinikumi kohtulehelt leitava info kohaselt on turvatöötaja tervisetõendi hind32 55 eurot, mis sisaldab arsti vastuvõttu, EKG koos kompuuteranalüüsiga, veresuhkru määramine glükomeetriga ning audiomeetriat. Kuna varasemalt ei olnud seadusandja ette näinud vajalike uuringute loetelu ning töötervishoiuarstid ise said otsustada oma parema äranägemise järgi, millised uuringud olid vajalikud, siis nagu eelpoolt lähtuvast, need uuringud, mida erinevate teenuste pakkujate tervisekontroll sisaldavad on erinevad ning sellest lähtuvalt on ka teenuse hind varieeruv. Kõige suurem kulu, mis võib turvaettevõtjal tekkida, kui arst määrab vajadusel alates 50. eelaastast I gruppi kuuluvatele turvateenistujale täiendavalt koormuskardiogrammi, selle hind võib jääda 100-150 euro vahele sõltuvalt terviseteenuse osutajate hinnastamist poliitikast. Näiteks Confido pakub vastavat teenust 150 eurot eest33. Seega see kulu ei laiene üldjuhul kõigile turvateenistujatele.

Muudatuste mõju turvaettevõtjate halduskoormusele

Halduskoormus on ettevõtjale kulu, mis tekib seadusandlusest. Tegemist on nii ajalise kui ka rahalise kuluga, mis on riigi poolt seatud info kogumiseks, edastamiseks ja töötlemiseks.

Turvaettevõtja täiendav halduskoormus võrreldes varasemaga on väike, kuna määrusega kehtestatud dokumentide ning andmete edastamise ning säilitamise kohustus oli ka varasemalt turvaettevõtjatele kehtestatud.

Käesolevas määruses on täpsustatud, milliseid dokumente tuleb koostada ja esitada. Selged dokumentide säilitamisnõuded annavad turvaettevõtjatele selguse, kui kaua dokumente või andmeid säilitada, ehk turvaettevõtja halduskoormus võib seeläbi ka väheneda. Samuti vähendavad muudatused turvaettevõtjate halduskoormust seeläbi, et võimalik on edastada dokumente ka digitaalselt, mis annab võimaluse ka parema aruandluse edastamiseks riigile.

Turvaettevõtja kohustus kontrollida tema töötajate ettenähtud nõuetele vastamist.

Arvestades, et turvaettevõtjal tekib kohustus tagada, et alates 01.07.2024 vastavad tema turvateenistujad TurvaTS-is ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele, võib see esilagu kaasa tuua täiendavaid kulutusi ja halduskoormuse suurenemist. Turvaettevõtte jaoks on täiendav ajaline kulu see, et ta peab kontrollima, kas tema turvateenistuja vastab TurvaTS-is ettenähtud nõuetele ning kutseregistris kande muutmiseks tasuma 10 eurot turvateenistuja koht.

Kõik täna turvatöötajana töötavad ja ettenähtud nõuetele vastavad isikud saavad võimaluse jätkata kas valvetöötajana või kui vastavad turvatöötaja nõuetele, siis saavad jätkata turvatöötajana. Turvaettevõtja peab kinnitama, et turvateenistuja vastab nõuetele, nt turvatöötjana jätkamiseks peab isikul olema:
1. kehtiv turvatöötaja I, turvatöötaja II või turvatöötaja, tase 3 kutse;
2. eesti keele oskus B2-tasemel;
3. terviseseisund, mis võimaldab tal täita tööülesandeid;
4. puuduvad karistusregistris andmed tahtlikult toimepandud kuriteo kohta.

Keskmine ajakulu ühe turvateenistuja nõuetele vastavuse kontrollimiseks on üks tund, mille palgakulu keskmise personalitöötajal34 ühe tunni kohta on 1464/20/8 = 9,15 eurot. Nt kui turvaettevõttes on 50 töötajat, siis nende nõuete vastavuse kontrollimiseks kulub 50 tundi, mille palgakulu oleks 475,5 eurot.

Turvaettevõtja kohustus koostada turvaplaan, millest lähtuvalt tuleb turvajuhil üle vaadata kehtivad lepingud.

Keskmine ajakulu ühe turvateenistuja nõuetele vastavuse kontrollimiseks on kaks tundi, mille palgakulu keskmise turvajuhil ühe tunni kohta on 1464/20/8 = 9,15 eurot, kuna puuduvad andmed kui palju on turvaettevõtjad sõlminud klientidega mehitatud valveks, siis ei ole võimalik täpset arvu välja tuua. Kui turvaettevõtjal on näiteks 50 lepingut, siis nende läbi vaatamiseks kulub 100 tundi, mille palgakulu on 915 eurot.

Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeerium ja arvamuse andmiseks Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Kaubandus – ja Tööstuskojale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Pangale ja Eesti Turvaettevõtete Liidule ja Kaitsepolitseiametile ning Politsei-ja Piirivalveametile ja Sisekaitseakadeemiale ja Päästeametile. Eelnõule esitasid tagasiside Andmekaitseinspektsioon, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoda ja Eesti Turvaettevõtete Liit.

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu
Märkusega arvestamine /mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon, kontakt: Irina Meldjuk, [email protected]

1.
Eeskirja § 20, mis oma nimetusest tulenevalt peaks justkui täpsustama isikutoimikus sisalduvate andmete koosseisu, ainult viitab TurvaTS §-le 15, millest omakorda ei ole piisavalt selge, millised isikuandmed tohib töödelda, et veenduda turvateenistuja nõuetele vastavuses. Näiteks TurvaTS § 15 lg 1 p 4 sätestab, et turvateenistuja peab oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest olema sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning tema käitumine ja eluviis ei tohi ohustada tema enda ega teise isiku turvalisust. Sama paragrahvi lg 8 annab turvaettevõtjale nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks õiguse nõuda turvateenistujalt nõuetele vastavust kinnitavat dokumenti. Seejuures jääb arusaamatuks, milliseid isikuandmeid tohib töödelda eesmärgiga tuvastada näiteks, kas isiku eluviis võib ohustada tema enda või teiste turvalisuse ning millise dokumendiga võib isik tõendada, et tema eluviis vastab sätestatud nõuetele. Selline regulatsioon seega jätab turvaettevõtjale ebamõistlikult palju otsustusruumi küsimuses, millised andmed oleksid asjakohased kriteeriumite täitmise kontrollimisel ning milliseid tõendusdokumente saab isikult küsida.
Mittearvestatud. Selgitame, et turvategevuse seaduse menetluse käigus täiendati turvategevuse seadust just vastavate sätete, mis määratleb, milliseid andmeid võib turvatettevõtja töödelda. Väljavõte muudatusettepanekust:
Õiguskomisjoni muudatusettepanek tuleneb Siseministeeriumi ettepanekust ja on seotud andmekaitse nõuetega. Uue lõikega 8 sätestatakse alus, mis annab turvaettevõtjale õiguse töödelda turvateenistuja isikuandmeid. Seeläbi saab turvaettevõtja kontrollida, kas turvateenistuja vastab turvategevuse seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid on eelkõige kutset ja haridust tõendavad dokumendid või ka isikut ja keeleoskust tõendavad dokumendid. Nende dokumentidega tutvumata ei ole turvaettevõtjal võimalik veenduda, kas isik vastab turvateenistujale seatud nõuetele. Nõuded turvateenistujale on aga seaduses toodud ja turvaettevõtja peab nõuetest kinni pidama.

Uue lõikega 9 sätestatakse alus, mis annab samuti turvaettevõtjale õiguse töödelda turvateenistuja isikuandmeid, et hinnata, kas turvateenistuja on oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning ega tema käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust. Samuti võimaldab see kontrollida, kas isiku kohta on kehtivaid karistusandmeid tahtlikult toime pandud kuriteo kohta. Need andmed on kättesaadavad nii sotsiaalmeedia avalikelt kontodelt kui ka avalikest riiklikest registritest, näiteks karistusregistri ja äriregistri väljavõtted.

Uue lõikega 10 sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg. Turvaettevõtja säilitab turvategevuse seaduse § 15 lõigetes 6–9 nimetatud turvateenistujaga seotud isikuandmeid kuni töösuhte lõppemiseni. Turvaettevõte peab tagama isiku terve töötamise aja vältel, et isik vastab temale seatud nõuetele ning olema valmis neid andmeid ka riikliku järelevalve käigus politseile esitama. Seega on sätestatud, et turvaettevõte säilitab antud andmeid kuni töösuhte lõpuni.

Need alused on isikuandmete kaitse mõistes olemuselt uued. Turvaettevõtjal kui eraisikul on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt võimalik tugineda ka õigustatud huvi alusele. Selle kohaselt võib eraisik töödelda teise isiku isikuandmeid õigustatud huvi korral, mis peab olema hinnatud ja tõendatav. Samas nähakse eelnõuga ette väga konkreetsed riigi kehtestatud nõuded turvateenistujatele. Sellest lähtudes ei saa väita, et turvaettevõtja kontrollib andmeid vaid enda soovil. Kui riik on andmete kontrollimise kohustuse seadnud, on oluline, et riik oleks reguleerinud ka andmete töötlemise õigust ja tähtaega. See aitab samuti maandada isikuandmete töötlemise riske.


2.
TurvaTS § 4 lg 3 p 4 kohaselt tuleb eeskirjas sätestada nõuded turvateenistuja kehalisele ettevalmistusele. Eeskirja § 9 lg 2 kohaselt kehtestab aga turvateenistuja kehalisele ettevalmistusele nõuded turvaettevõtja ehk sisuliselt jäävad need nõuded ja seega ka nende nõuete täitmise kontrollimiseks kogutavad isikuandmed täielikult määruses reguleerimata. AKI hinnangul oli seadusandja sooviks kehtestada kehalise ettevalmistuse nõuded määruses, mitte anda täielik otsustusvõim selles küsimuses turvaettevõtjale, seega peaksid turvateenistuja kehalise ettevalmistusenõuded olema selgelt sätestatud eeskirjas.
Osaliselt arvestatud ja eelnõud ja seletuskirja täiendatud.
Turvaettevõtjal tuleb eelkõige hinnata, kas turvamises osalev turvajuht ja turvatöötaja on võimeline oma tööülesannete täitmisel kasutama erivahendeid (nt käerauad) ja rakendama jõudu. Turvatöötaja peab olema sellise kehalise ettevalmistusega, et ta jõuab näiteks tõsta üles lamavat isikut, kui isik keeldub püsti tõusmast. Turvamise käigus võib turvatöötajal tekkida vajadus lahendada näiteks järgmine olukord, mis võib vajada temalt ka erivahendi ja füüsilise jõu rakendamist - kaupluses tekib alkoholijoobes, tugeva kehaehitusega isikul tüli teise külastajaga ja mille käigus lõhutakse kaupluse vara ning selle lahendamiseks reageerib turvatöötaja, kes peab suutma olukorra lahendada ja seda ka siis, kui agressiivne isik püüab turvatöötajat lüüa ja põgeneda.

3.
Eeskirja § 14 lg 5 kohaselt kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on turvateenistujale hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha. Selline regulatsioon ei võimalda aru saada kui kaugele minevikule sõna „hiljuti“ osutub. Näiteks, kas pool aastat tagasi tehtud uuring on piisavalt hiljuti tehtud? Seletuskirjas võiks selguse huvides täpsustada, kui vana uuringut saab arvesse võtta.
Mittearvestatud, arstid ehk vastava valdkonna eriala esindajad oskavad kõige paremini hinnata ajaperioodi, mille möödudes on vajalik uuringut korrata, kuna hiljutine tulemus ei ole enam ajakohane.
4.
Küsimusi tekitab ka tervisekontrolli uuringute loetelu. Eeskirja § 14 lg 4 just nagu annab ammendava loetelu võimalikest terviseuuringutest. Ka seletuskirjas on selle sätte juures öeldud, et loodava regulatsiooniga kehtestatakse selge loetelu uuringutest, mis turvateenistujale teha tuleks. Sama paragrahvi lg 6 aga annab arstile „vabad käed“ uuringute määramisel. Seega on arusaamatu, milleks on eeskirja lg-s 4 toodud konkreetsete uuringute loetelu, kui arst ei ole sellega seotud ning saab lg 6 alusel ise otsustada, millised analüüsid ja uuringud läbi viia. Arvestada tuleks ka sellega, et tervisekontrolli eesmärgiks ei ole inimesele diagnoosipanemine ja ravi määramine, vaid puhtalt välja selgitamine, kas tema tervise objektiivsed näitajad, nt nägemise tase, vastavad eeskirjas toodud nõuetele (parameetritele).
Mittearvestatud, nimetatud sätte eesmärk ongi jätta arstile võimalus teha ka muid uuringuid, kui ta näeb selleks nt isiku tervisliku seisundi hindamisel vajadust. Lõike 4 selgitust on seletuskirjas täiendatud, ka lõikes 4 nimetatud uuringud ei ole kõik kohustuslikud, vaid neid teostatakse vastavalt riskianalüüsile ning arsti hinnangule, et teha kindlaks, et isiku tervislik seisund võimaldab tal turvateenistujana töötada ja tal ei esine tööülesannete täitmist takistavaid tervisehäireid.
5.
Mõnede dokumentide säilitamisetähtajad (nt vallasasja hoiule võtmise protokoll) on topelt reguleeritud nii TurvaTS-s kui ka eeskirjas. Samas reguleerimata on jäänud turvamiseks sõlmitud lepingu (mis on eeskirja § 19 p 7 kohaselt turvategevuse dokument) ja eeskirja lisa 4 ehk tervisekontrolli alusel tehtud otsuse säilitamisetähtajad. Eelnõu peab täiendama nimetatud dokumentide säilitamist reguleerivate sätetega.
Seletuskirjas toodud põhjendused erinevate säilitustähtaegade osas on AKI hinnangul puudulikud. Seletuskirjast ei selgu, miks teatud dokumendi on vaja säilitada just kuuskuud, samas kui teist dokumendi on otsustatud säilitada üksaasta. Seejuures on mõlema tähtaja juures eesmärgina toodud välja järelevalve. Seletuskirjas võiks täpsemini selgitada, miks üht dokumenti on vaja säilitada kuuskuus kuud, teist aga sama eesmärgi jaoks terve aasta.
Arvestatud. Täiendasime seletuskirja.
6.
Tervisekontrolli kaardil (eeskirja lisa 2) sisaldub fraas „Kinnitan andmete õigsust ja luban esitada teabe saamiseks kõigi tervisehäirete kohta päringuid tervise infosüsteemi või raviarstidele“ on eksitav, kuna tegemist ei ole nõusoleku alusel terviseandmete töötlemisega. Tervisekontrolli tegija on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse korraldamise seadusest tulenev õigusandmeid näha, seega ei ole nõusolek siin üldse vajalik. Järelikult piisab, kui tervisekontrolli kaardil isik kinnitab, et andmed on õiged.

Arvestatud.
7.
Juhimetähelepanu, et eeskirja § 9 lg 1üldine sõnastusturvateenistuja isikuomaduste kohta muudab nii lepingu sõlmimise eelse vastavuse hindamise kui ka hilisema kontrollimise keeruliseks. Seletuskirjas võiks täpsustada eeskirjas nimetatud isikuomaduste vajadust just turvateenistuja ametit silmas pidades, vältimaks turvaettevõtja võimaliku liiga laialdast sätte tõlgendust.
Mittearvestatud.

Justiitsministeerium, kontakt: Kärt Voor [email protected]
8.
Kõnealuse määruse eelnõu kehtestamise aluseks on 01.07.2024 (RT I, 06.07.2023, 103) jõustuva turvategevuse seaduse (TurvaTS) § 4 lõige 3. Märgime, et TurvaTS eelnõu kooskõlastasime 14.02.2022. a üksnes põhimõtteliste ja sisulise märkustega arvestamisel, 2016. a jätsime eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata.
Riigikogu menetlusse on 10.04.2024 võetud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille on algatanud Riigikogu õiguskomisjon koostöös Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnaga. Seetõttu palume TurvaTS puudutavate andmekaitseõiguse märkuste osas täiendada ka Riigikogu menetluses olevat eelnõu. Sellisel juhul langeks ära ka käesolevas kooskõlastuskirjas märgitud kooskõlastamata jätmise põhjused.
Eeltoodust tulenevalt esitame tähelepanekuid ka TurvaTS asjassepuutuva regulatsiooni kohta:

TurvaTS § 15 peakirja kohaselt sätestatakse nõuded turvateenistujale, säte ise aga reguleerib muu hulgas ka isikuandmete töötlemist. Nõuded turvateenistujale ja isikuandmete töötlemist puudutavad normid peaksid olema eraldi paragrahvides. Lisaks peaks olema TurvaTS-s reguleeritud, mis andmeid ja millisel eesmärgil isikutoimikus töödeldakse ning kui kaua neid säilitatakse.
Lisaks ei ole arusaadav, milliste dokumentide alusel kontrollitakse isiku nõuetele vastavust, nt TurvaTS § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud isikuomaduste ja eluviiside osas. Juhime tähelepanu, et TurvaTS § 15 lõige 8 kohustab isikut turvaettevõtja nõudmisel esitama nõuetele vastavust kinnitavat dokumenti. Tekib küsimus, millise dokumendi alusel tõendab turvateenistujaks saada sooviv isik, et tema isikuomadused, kõlblus ja eluviis vastavad nõuetele.

TurvaTS § 4 lõike 3 alusel kehtestatakse määrusega nõuded kutsesobivuseks, sh tervisenõuded, tervisetõendi andmekoosseis, turvategevuse dokumendid jms. Juhime tähelepanu, et tervisetõendi andmekoosseis määratleb ära, millises ulatuses isikuandmeid töötlema hakatakse. Isikuandmete töötlemisel on tegemist isikute põhiõiguste riivega ning õiguslik alus andmetöötluseks peab tulema seadusest. Kui ka turvategevuse dokumendid (määruse eelnõu § 19) sisaldavad isikuandmeid, siis ka nende andmete säilitustähtajad tuleb sätestada seaduses. Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See asjaolu, kui kaua on lubatud isikuandmeid säilitada, on üks olulisemaid küsimusi ja peab kindlasti olema seadusandja määrata.
Viimasena märgime, et volitusnormi sõnastus ei võimalda isikutoimikuga seotud regulatsiooni kehtestada. TurvaTS § 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud turvadokumendid ei ava, kas turvadokumendid sisaldavad isikuandmeid ja kui sisaldavad, siis milliseid.
Eelpooltoodust tulenevalt märgime, et selles osas ei ole TurvaTS andmekaitseõigusega kooskõlas ja vajab seetõttu täpsustamist.
Teadmiseks võetud, osaliselt arvestatud.
Selgitame, et isikutoimiku osa on eelnõust välja jäetud, sh selgitame, et ettevõtjale terviseandmete töötlemist eelnõuga ette ei nähta, turvaettevõtja saab ainult isiku tervisetõendi, millest lähtub, kas isik vastab tervisenõuetele ning saab valvetöötajana või turvatöötajana või turvajuhina tööle asuda. Samuti palun vaata selgitust nr 1.


9.
10. Sisulised märkused määruse eelnõu kohta

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt võetakse turvaauditi aruande koostamisel arvesse turvategevuse eeskirja  ja teiste õigusaktide nõudeid.

Juhime tähelepanu, et tegemist on väga laia ja ebamäärase sõnastusega – normist peab selguma, mis need teised õigusaktid on – kas need on seadused, määrused, EL õigusaktid. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.

Arvestatud, eelnõust säte välja võetud, kuna säte ei loo lisandväärtust.
11.
TurvaTS § 4 lõike 3 punkti 4 kohaselt sätestatakse turvategevuse eeskirjas nõuded turvateenistuja kehalisele ettevalmistusele, määruse eelnõu § 9 kohaselt volitatakse nõuete kehtestamine edasi turvaettevõtjale. Märgime, et see edasivolitus läheb kaugemale seadusandja tahtest ning vastavad nõuded tuleb ette näha määruse eelnõus. Palume määruse eelnõu täpsustada. Arvestatud.

Arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud.
12.
Eelnõu § 10 sätestab turvateenistuja üldised tervisenõuded, kuid normist ei nähtu, kas ja millised andmed nendele nõuetele vastavuse kohta säilitatakse ka isikutoimikus ning kas toimik sisaldab ka andmeid inimese tervisehäirete kohta või üksnes tervisetõendit. (sisaldab ainult tervisetõendit).

Kui töödeldakse ka eespool nimetatud andmeid, tuleb ka see andmetöötlus sätestada TurvaTS-s. Nad ei töötle terviseandmeid nad saavad ainult tervisetõendi, kas isik vastab nõutele või mitte.


Mittearvestatud, isikutoimik on eelnõust välja jäetud ning lisaks saab tööandja ainult tervisetõendi, detailsemaid andmeid isiku tervisehäirete kohta tööandjale ei edastata.
13.
Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et turvateenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma turvateenistuja tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. Normi teine pool ehk tervisehäiret puudutav peaks ka olema seotud turvateenistuja tööülesannete teostamisega. Palume eelnõu muuta.

Mittearvestatud, PPVS-is on analoogne lahendus.
14.
Eelnõu § 12 regulatsiooni tuleb täpsustada, et sisu oleks kooskõlas pealkirjaga – nimelt on pealkirjas märgitud „turvateenistuja tervisekontrolli tegija“, seetõttu peab ka norm sätestama, kes on tervisekontrolli tegija. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud.
15.
Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt isik täidab ja kinnitab oma allkirjaga terviskontrolli kaardi. Määruse eelnõu lisas 3 kehtestatud tervisekontrolli kaardil on tekst: „Kinnitan andmete õigsust ja luban esitada teabe saamiseks kõigi tervisehäirete kohta päringuid tervise infosüsteemi või raviarstidele.“

Juhime tähelepanu, et sellisel juhul annab isik tervisekontrolli läbiviijale nõusoleku tema terviseandmete töötlemiseks. Lisast 3 ei nähtu, et see oleks vabataktlik väli. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab nõusolek vastama ka tingimusele, et see on antud vabatahtlikult (IKÜM art 7). Praegusel juhul ei ole aga isikul võimalik sellisest andmetöötlusest loobuda ja tegemist ei ole IKÜM-iga kooskõlas oleva nõusolekuga. Veel enam terviskontrolli läbiviija on tervisehoiuteenuse osutaja, kellel juba täna on tervise infosüsteemis juurdepääs isiku terviseandmetele tervisehoiuteenuse osutamiseks (TTKS § 593 lg 2). Seega on nõusoleku küsimine ankeedis ülemäärane ning piirduma peaks üksnes kinnitusega, et ankeedis olevad andmed on õiged.



Arvestatud.
16.
Eelnõu § 14 lõikes 5 tuleb täpsustada, mis ajal tehtud protseduure ja uuringuid võib tervisekontrolli tegemisel arvestada.  Määruse eelnõu § 14 lõikes 5 märgitud termin „hiljuti“ ei ole selge ja seetõttu tuleb eelnõu täpsustada.
Mittearvestatud, vaata selgitust nr 3.
17.
Eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt ei tohi turvateenistuja vormiriietus eksitavalt sarnaneda teise turvaettevõtja või siseturvakorraldaja turvateenistujaga, kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme ning riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ametnikuga.

Kuivõrd tegemist on ebaõnnestunud sõnastusega, siis palume eelnõu parandada. Silmas on ilmselt peetud seda, et vormiriietus ei tohi sarnaneda nt kohaliku omavalitsuse ametiasutuse korrakaitse valdkonna ametniku vormiriietusega (mitte, et vormiriietus ei tohi sarnaneda ametnikuga).


Arvestatud.
18.
Eelnõu § 20 sätestab turvateenistuja isikutoimiku, kuid ei ole välja toodud, milliseid isikuandmeid toimik sisaldab. Kuivõrd volitusnormi sõnastus ei võimalda isikutoimikuga seotud regulatsiooni kehtestamist, siis tuleb isikutoimikut reguleerivad normid eelnõust välja jätta.
Eelnõu § 23 punkti 4 kohaselt sisaldab turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt süüteos kahtlustatava kirjeldust.

Selgitame, et süütegu on tulenevalt KarS § 3 lõikest 2 väärtegu või kuritegu. Kahtlustatav on olemas vaid kriminaalmenetluses ehk kuritegude puhul. Seega ei saa määruse sõnastuses kasutada terminit „kahtlustatav“, vaid kasutama peaks nt „süüteotunnustega teo toimepannud isiku kirjeldus“. Eelnõu § 23 punktis 3 märgitakse „süüteo tunnustega teo kirjeldus“, eelnõu § 26 punktis 2 on märgitud „isiku kinnipidamise protokoll“. Palume eelnõus terminikasutust ühtlustada.


Osaliselt arvestatud, ebaselgeks teine osa kommentaarist „Eelnõu § 23 punktis 3 märgitakse „süüteo tunnustega teo kirjeldus“, eelnõu § 26 punktis 2 on märgitud „isiku kinnipidamise protokoll“.“ Mida siin mõeldud on.
19.
Kokkuvõttes märgime, et Justiitsministeerium ei saa kooskõlastada kõnealust määruse eelnõu enne, kui TurvaTS-s on tehtud järgmised täiendused:

• TurvaTS-i volitusnormist peab nähtuma ka alus isikutoimiku regulatsiooni määrusega kehtestamiseks;
• TurvaTS-s tuleb sätestada turvateenistuja isikutoimikus töödeldavate andmete koosseis, sh ka töödeldavad terviseandmed, kui neid seal töödeldakse;
• TurvaTS peab sätestama, millistest andmetest isikutoimik koosneb ja kui kaua toimikut säilitatakse;
• TurvaTS-i tuleb muuta ka teistest käesoleva kooskõlastuskirja punktis 1 märgitud märkustest tulenevalt.



Arvestatud. Eelnõust on välja jäetud isikutoimiku osa, kuna puudub vajadus eraldi isikutoimiku reguleerimiseks. Andmed sh isikuandmete säilitamisetähtaeg tuleneb TurvaTS § 15 lg 10.
Eesti Turvaettevõtete Liit, kontakt: Andre Lilleleht [email protected]
20.
§ 2 lg 1 p 1 sätestab nõude esitada turvaplaanis turvaobjekti kirjeldus. Senises eelnõu versioonis oli lisaks kirjeldusele nõutud ka turvaobjekti piiride skeem. Oleme nõus, et piiride skeemi võib lugeda ka osaks turvaobjekti kirjeldusest ning sellest tulenevalt ei ole seda tingimata vajalik eraldi sõnastada. Samas toome välja, et mehitatud turvaobjekti turvamisel on äärmiselt oluline kõigile osapooltele täpselt teada turvaobjekti piire. Teiste isikute põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamine on turvategevuse seaduse alusel lubatud turvamise käigus mehitatud turvaobjektil ning turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses. Hinnang mõistlikule ulatusele saab alguse turvaobjekti piiridest. Seega on väga oluline tuua turvaplaanis turvaobjekti kirjeldus välja selliselt, et on üheselt tuvastatavad objekti piirid, millest sõltub võimalik meetmete kohaldamise õiguspärasus. Juhul kui piiride skeem ei jää määruses toodud mõisteks keelelisel põhjusel, peame oluliseks selle rõhutamist vähemalt seletuskirja vastavas osas.

Arvestatud.
21.
§ 2 lg 1 p 3 sätestab nõude esitada turvaplaanis turvamisel rakendatud turvateenistujate kohta olulisema info. Kui algselt oli eelnõus välja toodud ka turvateenistuja kutsestandardites sisustatud mõiste „töörežiim“, siis nüüd on võimalik selle kirjeldamise vajadust tuletada läbi turvateenistujate arvu ja turvamise korralduse. Toome ka siin välja, et kui keeleliselt ei peeta täpsema mõiste kasutamist vajalikuks, siis vähemalt seletuskirja tasemel tuleb sõnastada, et kokkulepitud turvateenistujate arv ja turvamise korraldus väljendub erialaselt töörežiimis, mis on turvaplaanis ette nähtud ja lepingus kokku lepitud turvateenistujate töömahud, mille alusel on võimalik koostada turvaobjekti töögraafikud.

Arvestatud.

22.
§ 2 lg 1 p 3 sätestab samuti nõude esitada turvaplaanis turvamisel rakendatud turvateenistujate täienduskoolituse vajaduse. Algses eelnõu versioonis oli siin kasutatud erialast mõistest „erikoolitus“, mis on standardi EVS-EN 15602:2022; ERATURVATEENUSED; Terminoloogia alusel koolitus, mille eesmärk on pakkuda vajalikke täiendavaid oskuseid. Saame aru, et keeleliselt on peetud mõistlikumaks kasutada teist mõistet, kuid rõhutame, et täienduskoolituse märkimine turvaplaanis ei ole vajalik, kuna see on kõigile turvateenistujatele ühtne nõue kutse esmataotlemisele eelneval põhiõppel omandatud teadmiste regulaarseks värskendamiseks. Sama erialaterminoloogia standardi alusel on täienduskoolitus - süstemaatiline ja regulaarne koolitustegevus varem omandatud oskuste säilitamiseks ja ajakohastamiseks. Juhul kui määruse sõnastuses välditakse mingil põhjusel erialast sõnavara, siis ei ole võimalik antud kontekstis nõuda ka turvaplaanis turvaobjektil ette nähtud täienduskoolituse märkimist, kuna selle sisu ei saa olla turvaobjektide lõikes erinev.

Arvestatud.
23.
§ 2 lg 2 p 3 osas juhime tähelepanu, et keeletoimetamise käigus on lauseehituses tekkinud kahekordne andmete esitamine - andmed, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnavolikogu määrusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuetele andmed;

Arvestatud.
24.
§ 2 lg 2 p 4 sõnastus eelmises eelnõu versioonis oli „korrakaitseseaduse § 59 lõike 2 alusel spordiürituse korraldamise ja pidamise nõudest tulenevad asjakohased andmed vastavalt spordiseaduses sätestatule“. Mõistame tausta, miks keeletoimetuse käigus on vastav punkt normitehniliselt ümber sõnastatud „spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuete andmed vastavalt spordiseadusele“. Samas pöörame tähelepanu, et senises sõnastuses oli kõigile osapooltele üheselt arusaadav, et turvaplaanis on vajalik näidata ära ainult korrakaitseseadusest tulenevalt spordiseaduses sõnastatud erisused spordiürituste korraldamisel. Uus sõnastus jätab turvaplaanis esitamiseks nõutud andmete hulga ja sisu tõlgendamiseks väga laiad piirid, sest spordiseadus sätestab lisaks korrakaitselistele nõuetele ka palju muud. Seega peame oluliseks eelmise versiooni sõnastuse taastamist või kui keeleline toimetamine on olulisem, siis vähemalt kitsendada nõutud andmete sisu ainult turvamise tagamisega seotud tegevustele.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
25.
§ 3 lg 2 sätestab, et „Turvaplaani allkirjastab turvaplaani koostanud turvajuht“. Keeletoimetamise eelses versioonis oli sõnastus „Turvaplaani allkirjastab turvajuht“. Pöörame tähelepanu, et § 3 lg 1 alusel „Turvaettevõtja koostab turvaplaani ja esitab selle turvamise tellijale enne turvamist. Turvaplaan võib olla osa sõlmitavast lepingust.“ Samuti sätestab § 2 lg 1 p 5, et nõutud on esitada eraldi turvaplaani koostanud isiku andmed ning p 6 alusel ka turvamise korraldamise eest vastutava turvajuhi andmed. Edaspidi on määruses keeletoimetamise käigus asendatud mõiste „turvamises osalev turvajuht“ läbivalt uue mõistega „turvamise turvajuht“. Kui keeleliselt on võetud kasutusele uus ja selgem mõiste, siis teeme ettepaneku tõlgendamise segaduste vältimiseks sõnastada määruse § 3 lg 2 „Turvaplaani allkirjastab turvamise turvajuht“.


Arvestatud.

26.
§ 4 p 2 sätestab nõude esitada turvaauditis turvaauditi aluse objekti kirjeldus. Senises eelnõu versioonis oli lisaks kirjeldusele nõutud ka piiride skeem. Peame oluliseks nõuda objekti kirjeldamist selliselt, et on üheselt tuvastatavad objekti piirid, millest sõltub võimalik turvamiseks soovitatud meetmete kohaldamise õiguspärasus. Juhul kui piiride skeem ei jää määruses toodud mõisteks keelelisel põhjusel, peame oluliseks selle rõhutamist vähemalt seletuskirja vastavas osas.

Arvestatud.
27.
§ 4 p 4 on saanud keeletoimetuse käigus uue mõiste „kaitse- ja valvejuhtum“, mis ei ole seni sisustatud üheski eriala sõnavara käsitlevas dokumendis. Mõistame, et keeleliselt võib see tähendada sama, mida senises eelnõu versioonis selgitati kui „valvamise ja kaitsmisega seotud juhtum“, kuid pöörame siiski tähelepanu, et sellisel juhul on õigem kasutada turvateenistuja kutsestandardis sisustatud ning määruse eelnõu § 24 kasutatud mõistet „sündmus“, mis on valve- või turvaobjektil toimunud vahejuhtum, mis on põhjustanud või võib põhjustada häire, kahju, hädaolukorra või kriisi. Samuti on nii turvategevuse seaduses kui ka turvategevuse eeskirja eelnõus valve- ja kaitselahenduste käsitlemisel alati lähtutud meetmete rakendamise õiguste järjekorras – esmalt valvamine ja seejärel kaitsmine. Teeme ettepaneku sõnastada § 4 p 4 „turvaauditialusel objektil seni rakendatud valve- ja kaitselahenduste kirjeldus, sealhulgas ülevaade sündmustest ning hinnang valve- ja kaitselahenduste piisavusele“.

Arvestatud.
28.
§ 4 p 8 sätestab turvaauditi aruandes turvaauditi tellija ees- ja perekonnanime esitamist. Kuna tavapäraselt on turvaauditi tellijaks juriidiline isik, siis teeme ettepaneku sõnastada § 4 p 8 „turvaauditi juriidilisest isikust tellija nimi tema esindaja või füüsilisest isikust tellija ees- ja perekonnanimi“.

Arvestatud.
29.
§ 5 lg 1 sätestab, et „enne turvaauditi aruande koostamist esitab turvaauditi läbiviija selle tellijale kirjalikult kava“. Pöörame tähelepanu, et kirjalik kava tuleks esitada enne turvaauditi läbiviimist, mille tulemuste kokkuvõttena esitatakse omakorda turvaauditi aruanne. Mööname, et ka eelmises eelnõu versioonis oli märgitud, et kava esitatakse „turvaauditi aruande koostamiseks“ aga siis oli sõnastusest võimalik aru saada, et aruande koostamiseks tuleb enne tegevuste algust esitada planeeritud tegevuste kava. Hetkel võib keeletoimetatud sõnastust tõlgendada ka nii, et tellijale tuleb kirjalik kava esitada peale turvaauditi läbiviimist ja enne aruande koostamist, mis ei saa kahtlemata olla nõude tegelik mõte. Teeme ettepaneku sõnastada § 5 lg 1 „Enne turvaauditi aruande koostamise aluseks olevate toimingute algust esitab turvaauditi läbiviija selle tellijale kirjalikult kava, milles...“.

Arvestatud.
30.
§ 6 lg 1 p 2 sätestab kohustuse turvateenistuja väljaõppe ja täiendkoolituse korraldamisel lähtuda kehtestatud õppekavast ning täpsustab, et „Turvateenistuja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid on esitatud lisas 1“. Lisas 1 omakorda on toodud juba sisustatud valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi õppekavad. Toome välja, et turvateenistuja kutseeksamiteks ettevalmistava väljaõppe lõplikud õppekavad võivad erineda eelnõu lisas toodud näidistest ning sisaldada rohkem nõudeid ning õpiväljundeid, kui ainult turvategevuse seadusest tulenevad. Näitena on turvateenistuja kutsestandardites mitmed pädevused seotud lisaks tuleohutuse seaduse alusel sisustatud nõuetest. Seepärast oli eelmises eelnõu sõnastuses põhiõppe erinevate tasemete kohustuslikud teemad toodud juba eeskirja enda lõigetena. Hetkel on eelnõus kasutatud sõnastust, mis võimaldab läbi lisa 1 kasutamise tõlgendada, nagu peaks kõik väljaõppe korraldajad lähtuma määruse lisas toodud õppekavadest ilma vormilisi muudatusi ning sisulisi täiendusi tegemata. Oleme seni aru saanud, et käesoleva eeskirjaga soovitakse määratleda õppekavadele minimaalsed teemad ja õpiväljundid ainult turvategevuse seadusest tulenevalt. Teeme ettepaneku sõnastada § 6 lg 1 p 2 viimane lause „Turvateenistuja väljaõppe minimaalsed teemad ja õpiväljundid on esitatud lisas 1“.

Arvestatud.
31.
§ 6 lg 1 p 3, 4 ja 5 sätestavad turvateenistujate õppe mahud ning õppe läbinud õppijatele väljastatava dokumendi liigid. Eelmises eelnõu versioonis oli nendes punktides läbivalt kasutatud seni kehtinud turvaseaduse alusel mõistet „põhiõpe“, mis nüüd on lühendatud mõisteks „õpe“. Kuigi keeleliselt ja normitehniliselt on muudatuse sisu mõistetav, peame oluliseks vähemalt määruse tasandil tuua täiendavalt sisse vastav erialane mõiste standardist EVS-EN 15602:2022; ERATURVATEENUSED; Terminoloogia, kus „baaskoolitus“ on koolitus turvateenistujana tööks valmistumisel minimaalsete oskuste omandamiseks. Samuti peame vajalikuks rõhutada, et määruses on oluline kehtestada õppe „nõutav maht“ nii, nagu oli eelmises eelnõu versioonis enne keeletoimetamist. Eelolevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada § 6 lg 1 vastavad punktid alljärgnevalt:
(3) Valvetöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 24 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet. Valvetöötaja õppe läbinud õppijale väljastatakse tõend.
(4) Turvatöötaja õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvatöötaja õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus.
(5) Turvajuhi õpe on kutseeksamiks ettevalmistav baaskoolitus nõutava mahuga vähemalt 80 akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt 48 akadeemilist tundi kontaktõpet. Turvajuhi õppe õpiväljundid saavutanud ja hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus.

Arvestatud.
32.
§ 7 lg 3 käsitleb keeletoimetuse käigus eelnõust välja jäetud nõuded turvateenistuja eriõppe osa. Ekslikult on seejuures nimetatud turvaobjekti eripärast tulenevate kaasnevate tööülesannete täitmisega seotud lisateadmiste, -oskuste ja hoiakute omandamist täienduskoolituseks, mis erialamõistena on süstemaatiline ja regulaarne koolitustegevus varem omandatud oskuste säilitamiseks ja ajakohastamiseks. Peamine probleem sellise käsitluse juures on asjaolu, et kui turvateenistuja täienduskoolituse sisu, perioodilisus ja kohustuslik maht on toodud § 7 lg 1 „Kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks läbib turvateenistuja igal aastal turvateenistuja täienduskoolituse, mille maht on vähemalt 16 akadeemilist tundi“ ning kitsendatud lg 2 alusel kaitsemeetmeid rakendavale turvateenistujale „Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi täienduskoolitus sisaldab vähemalt kuut akadeemilist tundi praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kohta“. Täiendkoolituse hulka ei saa kuidagi arvestada turvaobjekti eripärast tulenevat erikoolitust, mis ei ole turvateenistuja baaskoolituse ega täienduskoolituse osa. Teeme ettepaneku sõnastada § 7 lg 3 „Turvateenistuja, kes täidab turvaobjekti eripärast tulenevat tööülesannet, milleks on vaja lisateadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, läbib enne tööülesande täitmist turvaplaanis määratud erikoolituse, mida ei arvestata § 7 lg 1 ja lg 2 nõutud täienduskoolituse mahu hulka“.

Arvestatud.
33.
§ 9 lg 2 määratleb turvaettevõtja kohustuse kehtestada nõuded turvateenistuja kehalisele ettevalmistusele. Eelmises eelnõu versioonis on kehaline ettevalmistus seotud kitsamalt turvatöötaja ning turvamise turvajuhi poolt füüsilise jõu ning erivahendite kasutamisega. Peame jätkuvalt sellist kompromissi vajalikuks, sest hinnang turvateenistuja füüsilisele võimele täita oma tööülesandeid laiemalt antakse juba läbi tervisekontrolli. Täiendava füüsilise võimekuse kontroll kord aastas on seotud füüsilise jõu ja erivahendite kasutamisega meetmete kohaldamisel. Selline õigus on ainult turvatöötajal ja turvamise turvajuhil ning neile on kohustuslik läbida ka täienduskoolituse käigus praktiline harjutus, mille käigus on võimalik hinnata kitsamalt just selleks tegevuseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse olemasolu. Teeme ettepaneku sõnastada § 9 lg 2 „Turvaettevõtja kehtestab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehalisele ettevalmistusele nõuded, mille alusel on võimalik kontrollida tema võimelisust oma tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu“.


Arvestatud.
34.
§ 10 lg 3 ja 4 määratlevad turvateenistuja töökeskkonna tingimustest tulenevad üldised tervisenõuded. Kogu eelnõu 6. peatüki sisu kitsendab olulisel määral täna turvateenuseid osutavate töötajate ringi. Mõistame vajadust siduda karmistuvad tervisenõuded turvateenistujate õigusega rakendada meetmeid koos füüsilise jõu ning erivahenditega kasutamisega,kuid ei pea õigeks täiendavate piirangute tekitamist valvetöötajate osas. Oleme jätkuvalt seisukohal, et tervisenõuete määratlemisel on määruse eelnõus jäetud piisavalt tähelepanuta asjaolu, et turvamises kaasatud valvetöötaja töö sisuks ei ole viia ellu kaitsemeetmeid ning sellest tulenevalt ei ole tema töökeskkond sama, mis turvatöötajal. Valvetöötajaid kasutatakse reeglina väiksema riskitasemega objektidel, kus tema töökeskkond on sarnane teiste samal objektil töötavate isikutega. Kõrgendatud vaimne pinge ja ohu olukord, võimalik stress ja ebaühtlane füüsiline koormus on seotud kõrgema riskiastmega turvaobjektidega, kus turvaplaani alusel rakendatakse kaitsemeetmeid. Selliseid ülesandeid täidavad aga turvatöötajad ning turvamise turvajuhid. Teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõiked 3 ja 4 alljärgnevalt:
(3) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö;
2) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
3) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
4) töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht;
5) sidevahendite kasutamine;
6) töö kuvariga.
(4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks lõikes 3 nimetatule järgmistest tingimustes:
1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord, sealhulgas konflikti olukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress;
2) ebaühtlane füüsiline koormus;
3) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
4) relva ja erivahendi kandmine ja kasutamine.

Osaliselt arvestatud. Selgitame, et kuna ka turvaseaduse alusel kehtestatud määrus kehtestas sisuliselt valvetöötajale tervisenõude osana tingimusena töötada kõrgenenud vaimse pinge olukorras. Seega peame vajalikuks ka uues regulatsioonis vastav nõue kehtestada. Loobutud on valvetöötaja puhul tingimusest : ebaühtlane füüsiline koormus.
35.
§ 23 p 5 sätestab nõude märkida turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise aktis tehnilise salvestise viite. Kuna peamine mõte salvestisele viitamisel on esitada tõendusmaterjaliks olev salvestis koos aktiga järgnevate menetlustoimingute teostamiseks, siis teeme ettepaneku täpsustada § 23 p 5 sõnastust „asjaolude tuvastamiseks säilitatava tehnilise vahendi salvestise viide“.

Mittearvestatud. Pole asjakohane täpsustus.
36.
§ 27 loetleb andmed, mis tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile mehitatud turvaobjektidest ja lepingutest iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta. Peame oluliseks selgemalt sisustada mõiste alaline mehitatud turvaobjekt, kuna seda erialast mõistet küll kasutatakse aktiivselt turuosaliste poolt, kuid mõiste tähendus ei ole üheselt arusaadav. Samuti pöörame tähelepanu, et suleraha- ja väärtpaberite veost teavitamise nõuded on juba toodud 10. peatükis ja 9. peatükk peaks katma laiemalt liikuvate turvaobjektide turvamist, kus saab esitada lepingu andmeid, sest turvaobjektid tekivad jooksvalt vastavalt väärtveose vedudele või isikukaitsele. Kuna ka riigilipu all sõitev laev on oma olemuselt liikuv turvaobjekt, siis on asjakohane seos ainult selle lõikega. Toome ka välja, et kui siseturvakorraldaja peab teavitama turvaobjekti mehitatud turvamise alustamisest ning lõpetamisest, siis tal ei ole võimalik esitada samu andmeid, mis turvaettevõtjal. Teeme ettepaneku sõnastada § 27 alljärgnevalt:
§ 27. Turvamisest Politsei- ja Piirivalveametile teadaandmine
(1) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada eelmise kuu turvaobjektist, mis on lisandunud alaliselt mehitatud turvaobjektide hulka või mille alaliselt mehitatud turvamiseks sõlmitud leping on lõpetatud.
(2) Alaliselt mehitatud turvaobjektiks loetakse turvaobjekti, mille mehitatud turvamiseks sõlmitud leping on sõlmitud määramata tähtajaks või tähtajalisena, mille kestvus ületab 30 kalendripäeva.
(3) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile lõike 1 alusel teada järgmised andmed:
1) alaliselt mehitatud turvaobjekti nimetus ja aadress;
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega on või on olnud turvamiseks sõlmitud leping;
3) turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.
(4) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada lepingust, mis on eelmisel kuul sõlmitud liikuva(te) turvaobjekti(de) mehitatud turvamiseks või liikuva(te) turvaobjekti(de) mehitatud turvamise lepingu lõpetamisest.
(5) Turvaettevõtja annab Politsei- ja Piirivalveametile lõike 4 alusel teada järgmised andmed:
1) liikuva(te) turvaobjekti(de) kirjeldus(ed);
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega on või on olnud turvamiseks sõlmitud leping;
3) turvamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg.
(6) Kui turvaobjekt on Eesti riigilippu kandev laev, annab turvaettevõtja lisaks lõikele 4 nimetule Politsei- ja Piirivalveametile teada järgmised andmed:
1) laeva nimi ja registrinumber;
2) laeva omaniku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja aadress.
(7) Siseturvakorraldaja annab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult taasesitatavas vormis iga kuu 10. kuupäevaks teada siseturvamise alustamise või lõpetamise kohta lõike 3 punktis 1, lõike 5 punktis 1 ja lõikes 6 toodud andmed.

Osaliselt arvestatud. Selgitame, et saame ettepaneku sisust aru ning oleme eelnõud vastavalt täiendanud. Ei ole pidanud vajalikuks määratleda alalise mehitatud objekti mõistest, kuid oleme mehitatud turvaobjektidest teavitamise sidunud turvamise perioodiga. Samuti ei ole pidanud vajalikuks kehtestada erisust sisevalvekorraldajate osas, kuna nad peavad lähtuma samadest nõuetest, mis turvaettevõtja.
37.
§ 28 lõiked 5, 6 ja 7 sätestavad erisused suleraha või väärtpaberi veo korraldamisel. Kuna ka sularaha ja väärtpaberid on suure rahalise väärtusega veos, mille vedamist liikuva turvaobjektina turvatakse, siis teeme ettepaneku lõigete sõnastust alustada täpsustusega „kui veoses oleva sularaha või väärtpaberi väärtus…“.

Arvestatud.
38.
Lisa 1 - Turvateenistuja väljaõppenõuded ja õpiväljundid

• Õppekava nimetusena tuleb nähtavasti ka siin kasutada eelnõu keeletoimetamsiel parandatud lühemat varianti – „õpe“.
• Valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi õppe läbimiseks on eelnõu lisas 1 eeltingimustena toodud nõuded õppijate:
◦ haridusele;
◦ vanusele;
◦ kodakondsusele või elamisloale;
◦ eesti keele oskusele;
◦ karistusregistris andmete puudumisele tahtlikult toimepandud kuriteo kohta;
◦ terviseseisundile, mis võimaldab täita tööülesandeid.

Toome välja, et need nõuded kehtivad täies mahus turvateenistujana tööülesannete täitmisele asumisel aga näiteks tervisetõendi väljastab töötervishoiu arst, kuhu turvateenistuja on suunatud tööandja poolt. Väljaõppes osalemine võib ja reeglina ka algab enne tervisetõendi vormistamist. Näiteks iseseisvalt väljaõppele registreerunud või Töötukassa poolt suunatud õppijad ei oma veel tervisetõendit. Senine praktika on olnud, et põhiõppe baaskoolituse alustamisel kontrollitakse nõuetest ainult karistuse puudumist, sest kõik ülejäänud nõuded võivad täituda ka koolituse läbimisel või vahetult peale koolitust ning enne kutseeksamit või turvateenistujana tööle vormistamist. Teeme ettepaneku jätta turvateenistuja väljaõppes baaskoolituste läbimise eeldustena ainult need tingimused, mis välistavad üheselt turvateenistujana töötamise.

Loodame, et „Turvategevuse eeskiri“, kui uue turvategevuse seaduse jõustumisel väga oluline rakendusakt avaldatakse kõigile turuosalistele kättesaadavalt Riigi Teatajas hiljemalt aprillikuu lõpus.

Arvestatud.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (tel: 5912 6091; [email protected])
39.
§ 10 lõige 3 Lõikes on kirjeldatud erinevatest ohuteguritest tulenevad olukorrad, millega turvateenistuja võib tööülesannete täitmisel kokku puutuda. Punkti 6 sõnastusest ei selgu, milliseid ohutegureid on mõeldud. Kõik selles lõikes toodud olukorrad on igal juhul töökeskkonna ohuteguritest tulenevad. Seletuskirjast ei nähtu samuti, millised on need täiendavad ohutegurid, mida on puhktis 6 mõeldud. Teeme ettepaneku viia punkt 6 näitliku loetelu lõppu sõnastuses, mis viitaks lahtisele loetelule, et ka muudest töökeskkonna ohuteguritega kokkupuutest tuleneva ohu korral peab turvateenistuja tervis võimaldama tal ülesandeid täita. Sama lõike (§ 10 lg 3) osas on seletuskirjas toodud lause: Selleks, et turvateenistuja oleks võimeline töötama stressirohkes ja ka ohtlikus olukorras, kandma kaitsevarustust, kasutama erivahendeid, kandma ja kasutama relva ning hakkama saama muude tema tööks vajalike ülesannetega, peab turvateenistuja vastama tervisenõuetele, mille arstid on kehtestanud turvateenistujate tööülesandeid arvestades. Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole korrektse sõnastusega, arstid ei kehtesta turvateenistujate tervisenõudeid, arstid saavad teha otsuse, kas teenistuja sobib ametist tulenevaid ülesandeid täitma. Aktide (nõuete) kehtestamise pädevus on ametiasutustel, kes valdkonna eest vastutavad.
Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
40.
§ 13 lõige 4 Lõike sõnastus on veidi kohmakas. Teeme ettepaneku kasutada TTOS-iga sarnast sõnastust: Tööandja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud ajale töötaja tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. Töötervishoiuarst saab määrata töötajale tervisekontrolli aja, mis toimub enne kui peaks saabuma perioodilise tervisekontrolli aeg.
Mittearvestatud. Selgitame, et aluseks on võetud ka politseile ning vanglateenistuja kehtiva regulatsiooni analoogia.
41.
§ 14 lõige 2 Sätte sõnastusest ja seletuskirjast ei selgu sätte vajalikkus, palun kaaluge, kas oleks vajalik täiendada seletuskirja. Inimesel säilib igal juhul võimalus pöörduda alati iseseisvalt tervisekontrolli. Sättest tõusetub küsimus, kas juhul, kui töötaja on enne turvaettevõttesse tööle asumist läbinud sama/sarnase tervisekontrolli, peab turvaettevõte ka uuesti korraldama eelneva tervisekontroll?
Mittearvestatud. Selgitame, et turvateenistuja ei pea läbi uuesti tervisekontrolli, kui tal on olemas kehtiv tervisetõend (§ 13 lg 2). Selgitame, et isik muidugi saab alati minna iseseisvalt tervisekontrolli, kui seletuskirjas on selgitatud ka vasta sätte vajadus.
42.
§ 14 lõige 4 Teeme ettepaneku täpsustada lõike sõnastust. Töökeskkonna mõttes on ohutegurid töökeskkonnas olemas (5 ohutegurit- füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psühhosotsiaalsed), tööandjal tuleb hinnata igast ohutegurist tulenevat riski. Nt kui töökeskkonnas esinevad kemikaalid, siis peab tööandja 2 hindama riskianalüüsis, milline on nendest kemikaalidest tulenev risk töötaja tervisele. Ohutegurid ei teki tööülesannetest nagu on hetkel sätte sõnastus. Kaaluge sõnastust, mis viitaks sellele, et tervisekontroll tehakse vastavalt töökeskkonna riskianalüüsile, tööülesannete iseloomule ja vastavalt vajadusele.
Arvestatud. Eelnõud vastavalt täiendatud.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kontakt: Marko Udras [email protected]
 
43.
Turvateenistuja üldised tervisenõuded (eelnõu § 10 lg-d 3 ja 4)
Eelnõu § 10 sätestab turvateenistuja üldised tervisenõuded, kusjuures § 10 lg-s 3 on kirjas, millistes tingimustes peab turvateenistuja (turvatöötaja, turvamise turvajuht, valvetöötaja) terviseseisund võimaldama töötada ning lõikes 4 on toodud välja täiendavad tingimused, mis kehtivad üksnes I grupi turvateenistuja (turvatöötaja, turvamise turvajuht) terviseseisundile.
Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu § 10 lg-s 3 sätestatud osad tingimused on liiga ranged valvetöötaja osas. Kuna valvetöötajal on turvategevuse seaduse kohaselt vähem õiguseid kui turvatöötajal ja turvajuhil, näiteks valvetöötaja võib turvamises osaleda vaid turvatöötaja juhendamisel, avalikus kohas peab valvetöötaja tegutsema koos turvatöötajaga, ning valvetöötaja peamised tööülesanded on turvaobjekti ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks ja kõrgema riskitasemega objektidel kasutatakse turvatöötajaid ja turvajuhte, siis ei ole mõistlik nõuda, et valvetöötaja terviseseisund peab võimaldama töötada kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras (eelnõu § 10 lg 3 p 1) ning saama hakkama ebaühtlase füüsilise koormusega (§ 10 lg 3 p 3). Seetõttu teeme ettepaneku jätta eelnõu § 10 lg-st 3 välja p-d 1 ja 3 ning viia need üle lõikesse 4. Sellisel juhul peab üksnes turvateenistuja ja turvajuhi terviseseisund võimaldama töötada kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras ning saama hakkama ebaühtlase füüsilise koormusega. Selline muudatus võimaldab rohkematel inimestel töötada valvetöötajana ja ei muuda valvetöötaja tervisekontrolli läbiviimist ebamõistlikult rangeks ja kulukaks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Muuta eelnõu § 10 lg-te 3 ja 4 sõnastust ning sõnastada need lõiked järgmiselt:
„(3) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö;
2) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
3) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
4) töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute oht;
5) sidevahendite kasutamine;
6) töö kuvariga.
(4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks lõikes 3 nimetatule järgmistest tingimustes:
1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord, sealhulgas konflikti olukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress;
2) ebaühtlane füüsiline koormus;
3) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
4) relva ja erivahendi kandmine ja kasutamine.“

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta. Lisaks palume Siseministeeriumil võimaluse korral arvestada Eesti Turvaettevõtete Liidu esitatud kommentaare ja ettepanekuid eelnõu kohta.

Mittearvestatud, vaata palun selgitust 22.