Rahandusministri 16. detsembri 2020.a määruse nr 56 „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“ muutmine

1

LISA

„Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldavad teiste andmekogude ja infokanalite

andmed“

1) rahvastikuregistri andmed

 ees- ja perekonnanimi

 isikukood

 sünniaeg ja -koht

 kodakondsus

 elukoht

 kontaktandmed

 hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed

 surmaaeg

 isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed

2) karistusregistri andmed

 ees- ja perekonnanimi

 isikukood või sünniaeg

 kodakondsus

 ettevõtte nimi

 registrikood

 asukoha aadress

 süüteo kvalifikatsioon

 karistuse liik ja määr

 otsuse jõustumise kuupäev

3) e-toimiku süsteemi andmed

 süüteomenetluse liik, number, alustamise kuupäev ja menetlev asutus

 süüteo kvalifikatsioon

 kahtlustatava või süüdistatava nimi

 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

 kiir- või üldmenetluse või kohtuotsus

 otsuse jõustumise kuupäev

4) äriregistri andmed

 nimi

 registrikood

 õiguslik vorm

 aadress

 kontaktandmed

 juhatuse liikmete andmed

 asutamise kuupäev

 andmed ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise, tegevuse

jätkamise, registrist kustutamise ja registrisse ennistamise kohta

 osa- või aktsiakapitali rahaline suurus

 osanike nimed ja isiku- või registrikoodid

 usaldusosanike andmed ja sissemaksete suurused

2

 pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood

 esindusõiguse andmed

 majandusaasta algus ja lõpp

 välismaa äriühingu ja filiaali registrikoodid

 välismaa äriühingu ja filiaali ärinimed

 välismaa äriühingu ja filiaali aadressid

 välismaa äriühingu õiguslik vorm

 välismaa äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus

 füüsilisest isikust ettevõtja isikunimi ja -kood

 füüsilisest isikust ettevõtja registrikood

 füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi

 füüsilisest isikust ettevõtja aadress

 füüsilisest isikust ettevõtja kontaktandmed

 põhitegevusala

 äri- ja ettevõtluskeeldude andmed

 majandusaasta aruanded

5) maksukohustuslaste registri andmed

 nimi, registri- või isikukood või sünnikuupäev

 käibedeklaratsiooni andmed

 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed

 tollideklaratsiooni andmed

 sularaha deklaratsiooni andmed

 tegevuse tulemiandmed

 maksuvõla andmed

6) elektroonilise arestimissüsteemi andmed

 pangakonto number ja krediidiasutus

 pangakonto omaniku nimi ja isiku- või registrikood

 aresti kehtestaja

7) kinnistusraamatu andmed

 katastritunnus

 sihtotstarve

 asukoht

 omaniku nimi

 omaniku registrikood või isikukood

 hüpoteegipidaja

 hüpoteegi summa

 registrikande liik

 registrikande kuupäev

8) liiklusregistri andmed

 registrinumber

 VIN või TIN kood

 esmase registreerimise kuupäev

 Eestis registreerimise kuupäev

 kategooria

3

 mark

 mudel

 tüüp

 mootori tüüp

 mootori võimsus

 lubatud kiirus

 päritoluriik

 seatud piirangud

 omaniku ja kasutaja nimi, isiku- või äriregistrikood, elu- või asukoht, kontaktandmed

 staatus

Väikelaevade ja jetide kohta lisaks:

 ehitusaasta

 HIN/CIN-kood või valmistaja tähis

 kere põhimaterjal

 kogupikkus

 lubatud inimeste arv pardal

 mahutavus

9) tegelike kasusaajate andmekogu andmed

 ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi

 isiku liik

 isikukood

 välisriik

 sünniriik

 sünnikuupäev

 aadress

 kontaktandmed

 roll seoses usaldushaldusega

 algus- ja lõppkuupäev

10) Eesti väärtpaberite keskregistri andmed

 väärtpaberikonto number ja avamise kuupäev

 väärtpaberikonto omaniku nimi

 väärtpaberikonto omaniku isiku- või registrikood või sünniaeg (isikukoodi puudumisel)

 väärtpaberikonto omaniku aadress

 väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kogus ja tähistus

 väärtpaberite omandamise ja muude kannete ajad

 märge väärtpaberite tasuta omandamisest või võõrandamisest

11) isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmed

 isikukood

 ees- ja perekonnanimi

 sünniaeg

 sünnikoht

 sugu

 kodakondsus

 dokumendi liik

 dokumendi number

4

 dokumendi kehtivusaeg

12) töötamise registri andmed

 töötaja ees- ja perekonnanimi

 töötaja isikukood või selle puudumisel sünniaeg

 töötaja kodakondsus

 töötaja ametinimetus

 tööandja nimi

 tööandja registrinumber või isikukood

 töötamise algus- ja lõpukuupäev

13) majandustegevuse registri andmed

 ettevõtte nimi

 ettevõtte äriregistrikood

 tegevusloa liik

 tegevusloa alguskuupäev

 tegevusloa lõppkuupäev

 tegevusloa väljastamisest keeldumise või lõpetamise põhjus

14) sissesõidukeeldude riikliku registri andmed

 ees- ja perekonnanimi

 sugu

 sünniaeg

 kodakondsus

 isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja kehtivusaeg

 sissesõidukeelu tähtaeg

 sissesõidukeelu põhjus

Rahandusministri määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

1

Märkuste ja ettepanekute tabel

Nr. Ettepanek

Andmekaitse Inspektsioon

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse RABIS

põhimääruse § 3 lõikega 2, mille järgi kuulub

andmekogu koosseisu ka andmeladu, mis

koosneb andmekogusse kantavatest andmetest

ning infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee

kaudu tehtavate päringute alusel

salvestatavatest andmetest. Tekstist võib välja

lugeda, et andmeladu koosneb nii andmekogu

andmetest kui ka X-tee kaudu saadavatest

andmetest, mis järelikult ei ole andmekogu

andmeteks ehk andmelattu kogutakse eraldi X-

tee kaudu tehtud päringutega selliseid

andmeid, mis ei kuulu andmekogusse

kogutavate andmete hulka. Ka seletuskiri ei

täpsusta, kas ja milliseid andmeid andmelattu

täiendavalt kogutakse. Siiski peame vajalikuks

rõhutada, et andmelaos toimuv andmetöötlus

peab jääma andmekogu puudutavatesse

õiguslikesse raamidesse. Kui andmelao osas

soovitakse teha erisusi, siis tuleb see tegevus

reguleerida. Kindlasti ei saa andmelao

andmekoosseis, aga ka andmete töötlemise

eesmärk olla laiem, kui on toodud RABIS

põhimääruses. Palume andmeladu puudutav

osa põhjalikult üle vaadata ning hinnata, kas

andmelaos toimuv andmetöötlus on kooskõlas

andmekogu pidamist puudutava

regulatsiooniga

Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 eemaldatakse.

Andmelaos toimuv andmetöötlus jääb

andmekogu puudutavasse õiguslikesse

raamidesse. Kuivõrd andmeladu täidab

andmekogu peamisi eesmärke ning selles

osas ei soovita erisusi kehtestada, siis

loobutakse andmeladu defineerivast ja selle

ülesehitust kirjeldavast sättest.

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse

põhimääruse § 8 sissejuhatav lause selliselt, et

andmekogusse kantavad andmed ei oleks

piiratud samas sättes toodud loeteluga, vaid et

RABIS-sse kantakse ka muud andmed, mis

kajastuvad RahaPTS § 50 tähenduses

esitataval teatel. Selgusetuks aga jääb, milliste

teatel olevate andmetega on tegemist.

Põhimääruse § 8 sissejuhatava lause jäetakse

senisele kujule ning muudatus jäetakse

eelnõust välja.

3. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse

põhimääruse § 14 lõiget 1 selliselt, et isiku

kohta, kelle osas on esitatud teade, hakatakse

andmekogusse koguma ka rahvuse andmeid.

Antud juhul jääb selgusetuks, millisel

õiguslikul alusel ja eesmärgil toimub rahvuse

andmete kogumine andmekogusse.

Täiendus eemaldatakse eelnõust ning viiakse

sisse pärast RahaPTS-i muutmist.

4. Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 täiendatakse

põhimääruse § 17, laiendades andmekogusse

Põhimääruse § 17 punkte 2 – 4 muudetakse

ning nende sisu, olemust ja eesmärki

Rahandusministri määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

2

kogutavate andmete koosseisu. Samas ei ole

selge, milliste ülesannete täitmiseks ning

milliseid konkreetseid andmeid selle sätte

alusel andmekogusse koguma hakatakse.

selgitatakse lähtuvalt tagasisides väljatoodud

vajadustele.

Põhimääruse § 17 punkti 2 puhul selgitatakse

seletuskirjas, et kuivõrd iga tehingu või

toiminguga on vältimatult seotud ka

osapooled (füüsilised või juriidilised isikud),

siis andmed tehingute või toimingute kohta

jõuavad RAB-ni selliselt, et neis nähtub ka

info tehingutes või toimingutes osalenud

osapoolte kohta. Andmekogusse kantavate

andmete tervikliku käsitluse eesmärgil

täiendatakse punkti 2 ning märgitakse, et

lisaks andmekogusse kantavale muul viisil

teatavaks saanud teabele kahtlaste ja

ebaharilike tehingute ja toimingute kohta,

kantakse andmekogusse ka nende tehingute

ja toimingute osapoolte andmed. Tegemist on

sätte senise sõnastuse täpsustamisega ning

eeltoodu ei too endaga kaasa andmekogusse

kantavate andmete ulatuse laiendamist,

kuivõrd tegemist on vältimatult kaasnevate

andmetega. Samuti täpsustatakse

seletuskirjas, millise RahaPTS § 54 lõikest 1

tuleneva ülesande täitmiseks RAB viidatud

punktis toodud andmeid töötleb.

Põhimääruse § 17 punkti 3 puhul

täpsustatakse seletuskirjas, millise RahaPTS

§ 54 lõikest 1 tuleneva ülesande täitmiseks

RAB viidatud punktis toodud andmeid

töötleb.

Põhimääruse § 17 punkt 4 sõnastust

muudetakse selliselt, et andmekogusse

kantakse Rahapesu Andmebüroole

esitatavate rahvusvaheliste sanktsioonide

rakendamise teadete andmed. Seletuskirjas

täpsustatakse, et Rahvusvahelise sanktsiooni

seaduse (edaspidi RSanS) ja teiste seaduste

muutmise seaduse 18.09.2023 eelnõu § 1

punktiga 12 muudetakse RSanS § 11 lõike 3

punkti 3 ning täiendatakse pärast tekstiosa

„finantssanktsiooni“ tekstiosaga „ja

riigihangetega seotud piirangu“, mis

tähendab, et RSanS-i uues redaktsioonis on

Rahapesu Andmebüroo pädevaks asutuseks

nii finantssanktsioonide kui riigihangetega

seotud piirangute rakendamise korral.

RABIS-e põhimääruse § 17 punkt 4 on

seetõttu sõnastatud selliselt, et oleks

tervikuna hõlmatud Rahapesu Andmebüroole

esitatavate rahvusvaheliste sanktsioonide

rakendamise teadete andmed. Punkti uus

Rahandusministri määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

3

sõnastus võimaldab andmekogusse kanda nii

finantssanktsiooni kui riigihangetega seotud

piirangute rakendamise teadete andmed, kuid

ei välista tulevikus ka muud liiki

rahvusvaheliste sanktsioonide andmete

andmekogusse kandmist, kui RSanS-is

nähakse RAB-ile ette uus ülesanne, mida

RAB kohustub vastavalt RahaPTS § 54 lõike

1 punktile 9 täitma.

Põhimääruse § 17 punktis 5 tehakse täpsustus

andmekogusse kantavate andmete osas.

Andmekogusse õigusaktide ja ettekirjutuste

alusel kantavate andmete sisu selgitatakse ja

näitlikustatakse seletuskirjas.

Aruannetes esitatavaid andmeid üle ei

korrata, kuivõrd aruannetes esitatavad

andmed on määratletud rahandusministri 12.

septembri 2023. a määruses nr 34

„Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu

teenuse pakkujatele aruandekohustuse

kehtestamine“.

Põhimääruse § 17 punktis 5 toimub andmete

töötlemine RahaPTS § 54 lõike 1 punktidest

3 – 6 ja RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 9

tulenevate ülesannete täitmiseks

Põhimääruse § 17 punktis 6 täpsustatakse

andmete töötlemise eesmärk ja andmekogud,

kust eesmärgi täitmiseks andmeid päritakse.

Andmekogudest päritavate andmete täpne

koosseis täpsustatakse põhimääruse lisas.

Põhimääruse § 17 punktis 7 nimetatud

allikatest pärinevate andmete töötlemise

eesmärki selgitatakse eelnõu seletuskirjas.

5. Eelnõu § 1 punkt 15 kohaselt näeb § 19 lõike 1

teine lause näeb ette, et andmevahetus

andmekogudega toimub andmevahetuskihi X-

tee kaudu. Juhime tähelepanu sellele, et AvTS

§ 439 lõike 5 alusel peabki andmevahetus riigi

infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja

riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude

vahel toimuma läbi riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi ning seadus ei näe ette muid

viise. Seetõttu puudub vajadus seda

põhimääruses üle korrata.

Põhimääruse § 19 lõike 1 teise lause

muutmine jäetakse eelnõust välja ning säte

jääb kehtima senises sõnastuses.

6. Eelnõu § 1 punktiga 17 soovitakse täiendada

põhimääruse § 19 veel kahe lõikega, kus on

täiendavalt loetletud 11 andmekogu, mis

hakkavad edastama tehingu osapooltega ning

tehingu osapoolte majandustegevuse ja varaga

Eelnõu on muudetud vastavalt tagasisidele.

Muudetakse põhimääruse § 19 lõike 2

sõnatust ning esitatakse ammendav loetelu

andmeandjatest. Andmeandjate loetelust on

eemaldatud Eesti hariduse infosüsteem,

Rahandusministri määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

4

seotud andmeid. Samas puudub igasugune

teave selle kohta, milliseid konkreetseid

andmeid mingi loetelus toodud andmekogu

RABIS-sse edastab. Andmekogu põhimäärus

peab võimaldama üheselt aru saada, milliseid

andmeid andmekogusse kogutakse ehk

andmekogu põhimäärus peab sisaldama

andmekogusse kogutavate andmete

ammendavat loetelu. Kui andmete koosseis on

väga mahukas, siis võib loetelu esitada

põhimääruse lisana.

tehingute andmebaas, täitmisregister.

Põhimääruse § 19 lõikes 21 tehakse viide

põhimääruse lisale, milles on toodud

ammendav nimekiri andmeandjatelt

päritavatest ning andmekogus töödeldavatest

andmetest. Lõikes 22 tuuakse välja millise

rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 54 lõikest 1 tulenevate

Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks

andmeid töödeldakse.

Sisse viidud muudatuste kaudu on tagatud

andmetöötluse läbipaistvus ning on võimalik

veenduda, et andmetöötlus on kooskõlas

IKÜM artiklis 5 sätesatud eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse põhimõttega.

6. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse

põhimääruse § 25 uue lõikega, millega

piiratakse andmesubjekti juurdepääsu tema

kohta andmekogus sisalduvatele andmetele,

sealjuures järgitakse andmete väljastamisel

RahaPTS sätestatud piiranguid. IKÜM

võimaldab küll piirata andmesubjekti õigusi

siseriikliku seadusega, kuid seda ainult IKÜM

artikkel 23 lõikes 1 loetletud eesmärkidel ning

selgelt piiritletult. IKÜM artikkel 23 lõige 2

sätestab, millistele nõuetele selline norm peab

vastama ehk lühidalt öeldes peab normist

selguma, kes, miks, millisel juhul ja viisil ning

kui pikaks ajaks võib andmesubjekti õigusi

piirata, kuidas andmesubjektile vastatakse ning

kus saab vaidlustada. Põhimääruse eelnõus

viidatud RahaPTS normid on üldkehtivad

kõigile ja neid ei saa pidada kooskõlas olevaks

IKÜM artiklis 23 kehtestatud nõuetega.

Täiendus eelnõust eemaldatud.

Andmesubjekti õigused reguleeritakse

RahaPTS muutmise käigus.

Transpordiamet

1. Eelnõuga täiendatakse põhimääruse § 19

lõikega 2² p 5, kus tehingu osapoolte

majandustegevuse ja varaga seotud andmed

saab vastutav töötleja liiklusregistrist.

Liiklusregistrisse kuuluvad nii maismaa kui

veesõidukid. Põhimääruse muudatus, millega

soovitakse lahendust, kus liiklusregistrist tuleb

korraga väljastada nii sõidukite kui ka

veesõidukite info, toob Transpordiametile

kaasa infotehnoloogilise arendusvajaduse.

Arendada tuleb uus XTEE teenus. Hetkel

kasutatakse erinevaid teenuseid (nt

väikelaevadel teenus vlaev ja sõidukitel

paring22). Transpordiamet palub planeerida ja

eraldada arenduste teostuseks vajalikud

rahalised vahendid. Kuivõrd arendustegevused

on pikalt ette planeeritavad tegevused ja

sellega seotud inimressurss on piiratud, lisaks

Sättest jäetakse välja päringute teostamine

automatiseeritult.

Rahandusministri määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

5

arvestades eesootavate mootorsõidukimaksu

seadusega seotud arendustegevuste mahuga,

tuleks üleminekuaega arvestada ka

rakendussätete kehtestamisel

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

1. Palun eemaldada eelnõu § 1 punkt 3 sõna X-

tee. Palun eemaldada täiendus "X-tee" eelnõu

§ 1 punkt 15 -st’. X-tee on väga konkreetne

tehnoloogia, aga juba täna on kasutusel ka teisi

andmevahetuskihte.

Muudatus sisse viidud. Selgitus käesoleva

kooskõlastustabeli Andmekaitse

Inspektsiooni tabelis järjekorranumbriga 5.

Maa-amet

1. Maakatastriseaduse § 9 lõige 22 näeb ette

tehingute andmebaasi andmekoosseisu.

Tehingute andmebaasist puudub isikute

detailne info (nimed, isikukoodid,

registrikoodid) tehinguosapoolte suhtes. Seega

on raskendatud üksnes tehingute andmebaasi

infole tuginedes tehingu osapoolte suhtes

majandustegevuse ja varaga seotud andmete

analüüsi teostamine.

Eelnõust jäetakse välja päringute tegemine

tehingute andmebaasi.

EELNÕU

MÄÄRUS

Rahandusministri 16. detsembri 2020. a

määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 591 lõike 3

alusel.

§ 1. Rahandusministri 16. detsembri 2020. a määruses „Rahapesu Andmebüroo andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Andmekogu on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee ja see kuulub riigi

infosüsteemi koosseisu. Andmete andmekogusse kandmisel esitatakse päringuid sellega

liidestatud andmekogu vastutavale töötlejale ja saadakse andmeid sellega liidestatud

andmekogust.“;

2) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu volitatud töötlejad on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi volitatud töötleja).“;

3) paragrahvi 12 punktis 4 ja § 14 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „dokumendi välja

andnud riigi ja asutuse nimi“ sõnadega „dokumendi välja andnud riigi nimi“;

4) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) sugu;“;

5) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) tegelik kasusaaja;“;

6) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) esindusõigusliku isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja sünniaeg;“;

7) paragrahvi 17 punktid 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„2) muul viisil teatavaks saanud teave kahtlaste ja ebaharilike tehingute ja toimingute ning

tehingute ja toimingute osapoolte kohta;

3) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. ja 8. peatükis ning rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse 5. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;

4) Rahapesu Andmebüroole esitatavate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise teadete

andmed;“;

8) paragrahvi 17 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

2

„5) Rahapesu Andmebüroole esitatavates aruannetes sisalduvad andmed ning Rahapesu

Andmebüroole õigusaktide ja ettekirjutuste alusel esitatavad andmed;

6) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning sellele viitava teabe vastuvõtmiseks,

kogumiseks, väljanõudmiseks, registreerimiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ning

edastamiseks tehingute ja toimingute osapoolte rahvastikuregistri andmed, karistusregistri

andmed, e-toimiku süsteemi andmed, äriregistri andmed, maksukohustuslaste registri

andmed, elektroonilise arestimissüsteemi andmed, kinnistusraamatu andmed, liiklusregistri

andmed, tegelike kasusaajate andmekogu andmed ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmed;

7) rahapesu ja terrorismi rahastamisele ning finantssanktsiooni rikkumisele viitavad üldsusele

suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavad andmed.“;

9) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu vastutav töötleja töötleb järgmisi andmeid:

1) rahvastikuregistri andmed;

2) karistusregistri andmed;

3) e-toimiku süsteemi andmed;

4) äriregistri andmed;

5) maksukohustuslaste registri andmed;

6) elektroonilise arestimissüsteemi andmed;

7) kinnistusraamatu andmed;

8) liiklusregistri andmed;

9) tegelike kasusaajate andmekogu andmed;

10) Eesti väärtpaberite keskregistri andmed;

11) isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmed;

12) töötamise registri andmed;

13) majandustegevuse registri andmed;

14) sissesõidukeeldude riikliku registri andmed.“;

10) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Lõikes 2 nimetatud andmete täpne koosseis on toodud käesoleva põhimääruse lisas.

(22) Lõikes 2 nimetatud andmeid töödeldakse järgmiselt:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning sellele viitava teabe vastuvõtmiseks,

kogumiseks, väljanõudmiseks, registreerimiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ja

edastamiseks ning strateegilise analüüsi tegemiseks töödeldakse kõiki nimetatud andmeid;

2) järelevalve tegemiseks kohustatud isikute tegevuse üle, tegevuslubade taotluste

lahendamiseks, majandustegevuse peatamiseks või keelamiseks või tegevusloa peatamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras,

arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse erisusi, töödeldakse

punktides 1, 2, 4, 5 ja 7–13 nimetatud andmeid;

3) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks töödeldakse

punktides 1–13 nimetatud andmeid.“;

11) paragrahvi 26 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud dokumente isiku kohta, välja arvatud

järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente,

säilitatakse andmekogus 15 aastat pärast vastava teate või toimiku sulgemist. Andmed isiku

kohta, isiku seosed teiste andmetega ja temaga seotud dokumendid kustutatakse andmekogust

nii, et oleks tagatud isikute, teadete ja toimikute andmete terviklikkus.

3

(12) Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente

säilitatakse andmekogus kümme aastat järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud

tegevusloa kehtivuse lõppemisest arvates.“;

13) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) määrust täiendatakse lisaga „Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldavad andmed“

(lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 2024. aasta 30. mail.

(2) Paragrahvi 1 punkte 11 ja 13 rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist.

(3) Paragrahvi 1 punkt 12 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Lisa: Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldavad andmed

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Rahandusministri 16. detsembri

2020.a määruse nr 56 „Rahapesu

Andmebüroo andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Kuivõrd eelnõus on tehtud ulatuslikke muudatusi, esitame teiseks kooskõlastamiseks

rahandusministri määruse „Rahandusministri 16. detsembri 2020. a määruse nr 56 Rahapesu

Andmebüroo andmekogu põhimääruse muutmine“ eelnõu. Palume tagasisidet 7 päeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse lisa

3. Seletuskiri

4. Kooskõlastustabel

Liina Malm 5854 7865

[email protected]

Lisaadressaadid:

Andmekaitse Inspektsioon

Rahapesu Andmebüroo

Meie 29.04.2024 nr 1.1-10.1/690-6

2

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Transpordiamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Tartu Maakohtu registriosakond

Riigi Infosüsteemide Keskus

Maksu- ja Tolliamet

Riigi Infosüsteemide Amet

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

1

Määruse „Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Rahapesu Andmebürool (edaspidi RAB) on oma seadusest tulenevate ülesannete efektiivsemaks

täitmiseks vaja pärida ja saada andmeid täiendavatest andmekogudest ja infokanalitest.

Täiendavate andmete töötlemine toetab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

tõhustamist, võimaldades andmete analüüsimise teel tuvastada kuritegelikule käitumisele

viitavaid asjaolusid ning RAB-i pädevusse kuuluvate rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisi,

kuid on oluline ka RAB-i pädevusse kuuluvate tegevuslubade menetlustes tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamise aspektist. Seoses eeltooduga uuendatakse andmekogude ja

infokanalite loetelu, kuhu RAB andmete saamiseks päringuid teostab. Eelnõuga tehakse

vastavasisulised põhimuudatused andmekogude, infokanalite ja kogutavate andmete loetelus

ning kaasnevad muudatused, mis on vajalikud seoses uue volitatud töötleja lisandumisega.

Samuti täpsustatakse kaasneva muudatusena RAB-i poolt kogutavate andmete sisu, tuuakse

välja andmete töötlemise eesmärk ning tehakse väiksemad selgitava iseloomuga täiendused.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

nõunik Liina Malm ([email protected], tel 5854 7865). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht

Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 1 punkt 1 – RABIS-e põhimääruse § 3 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning sätet

täiendatakse uue lõikega, seega koosneb põhimääruse § 3 edaspidi kahest lõikest. Põhimääruse

§ 3 lisatavas lõikes 2 tuuakse välja, et andmekogu on liidestatud infosüsteemide

andmevahetuskihiga X-tee ja see kuulub riigi infosüsteemi koosseisu. Andmete andmekogusse

kandmisel esitatakse päringuid ja saadakse andmeid sellega liidestatud andmekogust.

Paragrahvi 1 punkt 2 – RABIS-e põhimääruse § 6 lõiget 2 täiendatakse ning lisatakse

andmekogu volitatud töötlejana Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Seoses

andmekogu koosseisu kuuluma hakkava andmelao loomisega lisandub andmekogu uue

volitatud töötlejana Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kelle ülesandeks on

andmekogu koosseisu kuuluva andmelao majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna

loomine ja selle tehnilise valmisoleku tagamine.

Paragrahvi 1 punkt 3 – RABIS-e põhimääruse § 12 punktis 4 ja § 14 lõike 1 punktis 6

asendatakse sõnad „dokumendi välja andnud riigi ja asutuse nimi“ sõnadega „dokumendi välja

2

andnud riigi nimi“, kuivõrd andmekogusse kantakse üksnes isikut tõendava dokumendi välja

andnud riigi nimi.

Paragrahvi 1 punkt 4 – RABIS-e põhimääruse § 14 lõiget 1 täiendatakse alapunktiga 21,

millega lisatakse andmekogusse kantava andmeväljana füüsilise isiku sugu. Isiku sugu

määratlevate andmete töötlemine on vajalik eelkõige välismaalaste puhul. Kuivõrd ei ole

olemas üht rahvusvaheliselt mõistetavat ID-d, on samanimeliste isikute eristamiseks teatud

juhtudel hädavajalikud ka isiku sugu määratlevad andmed. Andmed aitavad täpsemalt

identifitseerida isikuid, kellel ei ole Eesti isikukoodi ning seega on piiratud võimalus

isikukoodis sisalduva tunnuse põhjal isiku soo kindlaks tegemine. Kirjeldatud olukord võib

tekkida, kui on mitu sarnase nimega isikut ning RAB-i ülesannete täitmise käigus tekib vajadus

esitada välispäring näiteks Itaaliasse. Sellisel juhul on välispäringut esitades võimalik

täpsustada, et RAB-i andmetel on tegemist naisterahvaga, ning vältida seeläbi ajendit ekslikuks

isikuandmete töötlemiseks.

Paragrahvi 1 punkt 5 – RABIS-e põhimääruse § 14 lõiget 2 täiendatakse alapunktiga 71 ja

lisatakse juriidilise isiku kohta andmekogusse kantavate andmete koosseisu andmed tegeliku

kasusaaja kohta. Tegeliku kasusaaja andmete analüüsimise olulisust käsitletakse täpsemalt

käesoleva seletuskirja § 1 punkti 9 selgituses.

Paragrahvi 1 punkt 6 – RABIS-e põhimääruse § 14 lõike 2 punkti 8 muudetakse selliselt, et

uuendatakse ja täpsustatakse juriidilise isiku kohta andmekogusse kantavate andmete koosseisu

ning senise juhi (näiteks juhataja, direktor) isikuandmete (ees- ja perekonnanimi, isikukood,

sünniaeg) asemel kantakse andmekogusse esindusõigusliku isiku ees- ja perekonnanimi ning

isikukood ja sünniaeg. Täpsustuse eesmärk on pidada silmas, et juriidilise isiku esindaja võib

olla nii juhatuse liige, direktor kui muu allkirjaõiguslik isik.

Paragrahvi 1 punkt 7 – Kehtiv RABIS-e põhimääruse § 17 punkt 2 sätestab, et lisaks §-des

8–16 nimetatud andmetele kantakse andmekogusse muul viisil teatavaks saanud teave kahtlaste

ja ebaharilike tehingute ja toimingute kohta. Kuivõrd iga tehingu või toiminguga on vältimatult

seotud ka osapooled (füüsilised või juriidilised isikud), siis andmed tehingute või toimingute

kohta jõuavad RAB-ni selliselt, et neis nähtub ka info tehingutes või toimingutes osalenud

osapoolte kohta. Andmekogusse kantavate andmete tervikliku käsitluse eesmärgil täiendatakse

punkti 2 ning märgitakse, et lisaks andmekogusse kantavale muul viisil teatavaks saanud

teabele kahtlaste ja ebaharilike tehingute ja toimingute kohta, kantakse andmekogusse ka nende

tehingute ja toimingute osapoolte andmed. Tegemist on sätte senise sõnastuse täpsustamise

ning eeltoodu ei too endaga kaasa andmekogusse kantavate andmete ulatuse laiendamist. RAB

vajab kogu esitatavat muul viisil teatavaks saanud informatsiooni oma RahaPTS § 54 lõike 1

punktis 1, RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 5–6 ja RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 8 nimetatud

ülesannete täitmiseks.

Paragrahvi 17 punkti 3 täiendatakse viitega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse 5. peatükile,

kuna andmekogusse kantakse lisaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7.

ja 8. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmetele ka rahvusvahelise

3

sanktsiooni seaduse 5. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmed. RAB

töötleb eelviidatud andmeid oma RahaPTS § 54 lõike 1 punktidest 4–6 ja RahaPTS § 54 lõike

1 punktidest 8–9 tulenevate ülesannete täitmiseks. RAB-i poolt teostatav järelevalvemenetlus

on oma olemuselt ühtne ning selle käigus kontrollib RAB nii RahaPTS kui ka RSanS-is

sätestatud erikohustusega isikute poolt seaduses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmist.

Kehtiv RABIS-e põhimääruse § 17 punkt 4 sätestab, et andmekogusse kantakse

finantssanktsioonide rakendamise teadete andmed. Rahapesu Andmebüroo täidab vastavalt

RahaPTS § 54 lõike 1 punktile 9 rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevaid ülesandeid.

Paragrahvi 17 punkt 4 sõnastatakse selliselt, et RABIS-esse kantakse Rahapesu Andmebüroole

esitatavate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise teadete andmed. Kehtiv rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 11 lõike 3 punkt 3 sätestab, et Rahapesu Andmebüroo

on pädevaks asutuseks finantssanktsiooni korral ning sama sätte lõikes 1 tuuakse välja, et pädev

asutus vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning annab haldusakte ja teeb

toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas

õigusaktis. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 332SE

eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse RSanS § 11 lõike 3 punkti 3 ning täiendatakse pärast

tekstiosa „finantssanktsiooni“ tekstiosaga „ja riigihangetega seotud piirangu“, mis tähendab, et

RSanS-i uues redaktsioonis on Rahapesu Andmebüroo pädevaks asutuseks nii

finantssanktsioonide kui riigihangetega seotud piirangute rakendamise korral. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud ka RABIS-e põhimääruse § 17 punkti 4 muutmine ning selle

sõnastamine selliselt, et tervikuna oleks hõlmatud Rahapesu Andmebüroole esitatavate

rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise teadete andmed. Punkti uus sõnastus võimaldab

andmekogusse kanda nii finantssanktsiooni kui riigihangetega seotud piirangute rakendamise

teadete andmed, kuid ei välista tulevikus ka muud liiki rahvusvaheliste sanktsioonide andmete

andmekogusse kandmist, kui RSanS-is nähakse RAB-ile ette uus ülesanne, mida RAB kohustub

vastavalt RahaPTS § 54 lõike 1 punktile 9 täitma.

Paragrahvi 1 punkt 8 – RABIS-e põhimääruse § 17 täiendatakse punktiga 5, kus sätestatakse,

et andmekogusse kantakse RAB-ile esitatavates aruannetes sisalduvad andmed ja RAB-ile

õigusaktide ja ettekirjutuste alusel esitatavad andmed. Andmete töötlemine toimub RahaPTS §

54 lõike 1 punktidest 3–6 ja RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 9 tulenevate ülesannete täitmiseks.

Sätte täiendamise vajadus tuleneb osaliselt rahandusministri 12. septembri 2023. a määrusest

nr 34 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse

kehtestamine“, mille kohaselt esitavad Eestis tegutsevad krediidiasutused ning virtuaalvääringu

teenuse pakkujad RAB-ile regulaarseid aruandeid. Aruannetes esitatavad andmed, mille

koosseis on määratletud nimetatud rahandusministri määruses, kantakse RABIS-esse. Lisaks

regulaarsele aruandlusele on RAB-il õigus oma ülalviidatud ülesannete täitmiseks saada

kohustatud isikutelt õigusakti ja ettekirjutuse alusel täiendavat teavet. Kohustatud isikute poolt

õigusakti ja ettekirjutuse alusel esitatavad andmed kuuluvad RABIS-e koosseisu.

Seoses Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 2023/2878, millega muudetakse määrust (EL) nr

833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib

4

olukorda Ukrainas, artikli 5r kehtestamisega tuleb RAB määrata õigusaktiga (seadus, VV

määrus või VV korraldus) pädevaks asutuseks, keda tuleb teavitada artikli 5r lõikes 1 ja lõike

2 nimetatud ülekannetest. Viidatud määruse artikli 5r esimese lõike kohaselt peavad Euroopa

Liidus asutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle omandiõigusest üle 40 % kuulub

otse või kaudselt Venemaal asutatud juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, Venemaa

kodanikule või Venemaal elavale füüsilisele isikule, hakkama alates 1. maist 2024. a teatama

oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele 100 000 eurot ületavatest rahaliste vahendite

ülekannetest väljapoole liitu. Viidatud määruse artikli 5r teise lõike kohaselt peavad krediidi-

ja finantseerimisasutused alates 1. juulist 2024. a hakkama oma asukohaliikmesriigi pädevale

asutusele esitama teavet kõigi liidust tehtud rahaliste vahendite ülekannete kohta kogusummas,

mis on suurem kui 100 000 eurot, mille nad on nimetatud juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste

jaoks otse või kaudselt algatanud. Kuivõrd ettenähtavas tulevikus lasub RAB-il selliste andmete

kogumise kohustus, siis on vajalik tuua RABIS-e põhimääruse sättes välja RAB-i õigus

töödelda andmeid, mille RAB-ile esitamise kohustus on reguleeritud õigusaktiga.

Ettekirjutuse alusel küsitava teabe hulk sõltub alati konkreetsest ettekirjutuse tegemise ajendist.

RAB-i poolt teostatav riiklik järelevalve virtuaalvääringu teenusepakkujate üle peab

rahvusvaheliste standardite kohaselt olema riskipõhine. Riskipõhise järelevalve teostamiseks

peab järelevalveasutus olema igakülgselt kursis turuosalistega seotud riskide olemuse ja

suurusega. Näiteks on RAB palunud ettekirjutuse alusel kohustatud isikutel esitada piiritletud

perioodi ulatuses andmeid virtuaalvääringu teenuseid tarbinud klientide kohta ning suurima

käibega klientide kohta. Ettekirjutuse alusel teabe nõudmise eesmärgiks on kirjeldatud näitel

koguda andmeid Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenust pakkuvate ettevõtete tegevusest

tulenevate ohtude ja haavatavuste väljaselgitamiseks, et hinnata virtuaalvääringu teenuse

pakkumisega kaasnevaid riske ning töötada välja tõhusaid meetmed nende riskide

maandamiseks.

Samuti on RAB palunud krediidiasutustel edastada ettekirjutuse alusel teavet rahvusvahelise

finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena külmutatud kontodel toimunud rahaliste vahendite

liikumise kohta ning infot rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tulemusena

külmutatud maksete kohta, kuivõrd RAB on pädeva asutusena finantssanktsiooni korral

kohustatud vastama finantssanktsiooniga seotud päringutele ning andma finantssanktsiooni

osas haldusakte ja tegema toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni

kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Muu hulgas on nimetatud toiminguks Eesti kohustus

teavitada Euroopa Komisjoni jt institutsioone finantssanktsiooni kohaldamisest. Sellise

kohustuse näeb ette näiteks Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 269/2014, mis käsitleb

piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust

kahjustava või ohustava tegevusega, artikkel 12, mille kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni

teavitada määruse alusel võetud meetmetest ja jagada määrusega seotud asjakohast teavet,

eelkõige teavet määruse artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning määruses sätestatud

erandite alusel antud lubade kohta. Samuti näeb sellise kohutuse ette näiteks Euroopa Liidu

Nõukogu määruse nr 765/2006, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevene

ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu, artikkel 5, mille kohaselt

peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused esitama viivitamata nende elu- või

5

asukohariigis asuvatele pädevatele asutustele määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks

määruse alusel külmutatud kontode ja rahasummade kohta, ning edastama sellise teabe kas otse

või kõnealuste pädevate asutuste kaudu Euroopa Komisjonile. Julgeolekunõukogu sanktsioone

kehtestavate resolutsioonide alusel peavad riigid teavitama ÜRO Julgeolekunõukogu nimetatud

resolutsioonide rakendamiseks võetud sammudest sh ka resolutsioonide alusel külmutatud

vahenditest. Ettekirjutuse alusel võib RAB ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 8 nimetatud

ülesande täitmiseks paluda kohustatud isikul esitada andmeid välispäringutele vastamiseks ning

sellisel juhul sõltub kohustatud isikult küsitava teabe hulk päringu sisendist.

Paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 6, milles sätestatakse, et andmekogusse kantakse rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning sellele viitava teabe vastuvõtmiseks, kogumiseks,

väljanõudmiseks, registreerimiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ning edastamiseks tehingute

ja toimingute osapoolte rahvastikuregistri andmed, karistusregistri andmed, e-toimiku süsteemi

andmed, äriregistri andmed, maksukohustuslaste registri andmed, elektroonilise

arestimissüsteemi andmed, kinnistusraamatu andmed, liiklusregistri andmed, tegelike

kasusaajate andmekogu andmed, Eesti väärtpaberite keskregistri andmed. Eelnimetatud

andmekogudest saadavate andmete täpne koosseis on toodud käesoleva põhimääruse lisas

„Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldavad andmed“. RahaPTS § 54 lõike 1 punktist 1

tuleneva ülesande täitmiseks on RAB-il vajadus töödelda andmeid, mis pärinevad teistest

andmekogudest ja infokanalitest. Sõltumatust allikast saadud andmed aitavad RAB-i pädevuse

piires hinnata teates kirjeldatud tehingu õiguspärasust ning analüüsida ja mõista konkreetse vara

ja majandustegevuse seotust osapoolte äritegevuse üldise iseloomuga. Kuivõrd rahapesu kui

kuriteo eesmärk on varjata n-ö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda

kuritegelikult kontrolliva isiku vahel (RahaPTS § 4 lõike 1 punkt 1), st asjaolu, et nimetatud

isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast, töötleb RAB

kõnealuseid andmeid, et tuvastada, kuidas kuritegeliku päritoluga vara võib olla püütud läbi

erinevate vahekihtide muundada või üle anda, et varjata selle ebaseaduslikku päritolu.

Paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 7, milles sätestatakse, et RABIS-esse kantakse rahapesu ja

terrorismi rahastamisele ning finantssanktsiooni rikkumisele viitavad üldsusele suunatud ja

avalikest allikatest kättesaadavad andmed. Eelkõige hõlmab see internetist lisainfo otsimist

tehingute osapoolteks olevate välisriikide isikute osas, kuivõrd nende kohta on Eesti Vabariigi

avalike registrite andmed minimaalsed või puuduvad sootuks. Andmete töötlemine toimub

RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1–2, 5, 8 ja 9 nimetatud ülesannete täitmiseks.

Paragrahvi 1 punkt 9 – Kehtiva RABIS-e põhimääruse § 19 lõike 2 kohaselt esitab

andmekogu vastutav töötleja päringuid, sealhulgas automatiseeritult, ja saab andmeid

järgmistest andmekogudest või infokanalitest:

1) äriregister;

2) rahvastikuregister;

3) karistusregister;

4) maksukohustuslaste register;

5) e-toimiku süsteem;

6) elektrooniline arestimissüsteem.

6

RahaPTS § 54 lõikest 1 tulenevate ülesannete täitmiseks peab RAB laiendama teostatavate

päringute hulka ning loetellu lisanduvad täiendavad andmekogud ja infokanalid. Täiendavatest

andmekogudest ja infokanalitest andmete pärimise terviklik eesmärk seisneb RAB-i poolt

teostatava analüüsi tõhustamises ning kuritegelikule või rahvusvahelist sanktsiooni rikkuvale

tegevusele viitavate seoste kiiremas avastamises, kuid ka järelevalve teostamiseks ja

tegevuslubade väljastamiseks vajalike andmete põhjalikus kontrollis. Paragrahvi 19 lõiget 2

muudetakse selliselt, et loetletakse terviklik nimekiri andmekogudest ja infokanalitest, kust

RAB oma ülesannete täitmiseks andmeid pärib.

Lisaks kehtivas RABIS-e põhimääruses nimetatud rahvastikuregistrile, karistusregistrile, e-

toimiku süsteemile, äriregistrile, maksukohustuslase registrile, elektroonilisele

arestimissüsteemile töötleb RAB andmeid, mis pärinevad:

1) isikut tõendavate dokumentide andmekogust, mille abil tuvastab RAB kohustatud isiku või

tegevusloa omaniku esindaja isikusamasuse;

2) sissesõidukeeldude riiklikust registrist, kus RAB kontrollib finantssanktsiooni subjektiks

oleva füüsilise isiku riiki sissesõidukeelu olemasolu;

3) kinnistusraamatust, et tuvastada analüüsitavate teadetega seotud osapooltele kuuluvaid

kinnisasju ning nende arvulist muutumist ning suurt väärtust omavate kinnisasjade

omandisuhete muutumist. Kinnistusraamatust on vaja andmeid koguda ka selleks, et

finantseerimisasutuste puhul analüüsida, kas nende varalised õigused on vastavuses nende

äritegevusega. Näiteks kui on laenuandja, kes annab laenu kinnisvara tagatisel, siis erinevate

rahapesutüpoloogiate puhul on vajalik hinnata, kui pikaks perioodiks on kinnistule seatud

hüpoteek, hüpoteegi suurust ning muid hüpoteegikandest nähtavaid tingimusi.

4) liiklusregistrist, mille andmete alusel tuvastab RAB analüüsitavate teadetega seotud

tehingute osapoolte liiklusregistrisse kantavaid varasid ja nendega seonduvaid muudatusi.

Liiklusregistrist andmete kogumine on ka vajalik, et hinnata finantseerimisasutuste

(liisinguandjate) äritegevuse vastavust ja kooskõla neile kuuluva varaga.

5) tegelike kasusaajate andmekogust, mille abil RAB tuvastab ja hindab analüüsitavate

teadetega seotud tehingute osapoolte omavahelisi seoseid. Tegelike kasusaajate andmekogu

info on samuti vajalik, et hinnata kohustatud isiku tegelikke kasusaajaid – näiteks tegevusloa

taotlemisel sätestab RahaPTS § 72 lõike 1 punkt 1 ja punkt 11 tegelikule kasusaajale

konkreetsed tingimused, mille täitmises on võimalik veenduda tegelike kasusaajate

andmekogus sisalduva info abil;

6) Eesti väärtpaberite keskregistrist, mille abil RAB tuvastab ja analüüsib teadetega seotud

tehingute osapoolte Eesti väärtpaberite keskregistrisse kantud vara ja sellega seotud muudatusi

ning finantseerimisasutuste äritegevuse vastavust nende varalistele õigustele;

7) majandustegevuse registrist, mis võimaldab RAB-il hinnata riske ja planeerida

järelevalvetegevust RAB järelevalvatavas majandussektoris ametlikult tegutsevate ettevõtete

üle;

8) töötamise registrist, et kontrollida kohustatud isiku juhatuse liikme, prokuristi ja

kontaktisikute RahaPTS § 17 lõikes 5, §-s 70 lõikes 3 ja § 725 lõikes 1 sätestatud vajalikku

töökogemust.

7

Sättest jäetakse välja päringute automatiseeritud teostamine ning andmekogudest ja

infokanalitest tehakse päringuid konkreetse ajendi alusel sama paragrahvi järgmises lõikes

toodud RAB-i rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Paragrahvi 1 punkt 10 – Kehtivat RABIS-e põhimääruse § 19 täiendatakse lõigetega 21 ja 22.

Lõikes 21 tehakse viide põhimääruse lisale, milles sisaldub täpne nimekiri andmetest, mida

sama sätte lõike 2 loetelus toodud andmekogudest ja infokanalitest päritakse. Lõikes 22 tuuakse

välja, milliste konkreetsete RAB-i rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks sama sätte teises lõikes nimetatud andmekogudest ja

infokanalitest andmeid päritakse. Seosed tuuakse punktide kaupa järgmiselt:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning sellele viitava teabe vastuvõtmiseks,

kogumiseks, väljanõudmiseks, registreerimiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ja edastamiseks

ning strateegilise analüüsi teostamiseks töödeldakse punktides kõiki nimetatud andmeid;

2) järelevalve tegemiseks kohustatud isikute tegevuse üle ning tegevuslubade taotluste

lahendamiseks, majandustegevuse peatamiseks või keelamiseks või tegevusloa peatamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras,

arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse erisusi töödeldakse

punktides 1–2, 4, 5, ja punktides 7–13 andmeid;

3) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks töödeldakse punktis

1–13 nimetatud andmeid

Paragrahvi 1 punkt 11 – RABIS põhimääruse § 26 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Sätte

üleminekuperioodiks määrati RABIS põhimääruse § 30 lõike 2 kohaselt neli aastat ehk

jõustumine nähti ette 2024. aasta 1. jaanuaril. Ülejäänud määrusest hilisem jõustumisaeg oli

vajalik andmete kustutamise funktsiooni infotehnoloogiliste süsteemide ja vahendite

väljaarendamiseks ja ettevalmistamiseks. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kustutamise

funktsionaalsuse väljaarendamiseks planeeritud ettevalmistusaeg on osutunud ebapiisavaks,

mistõttu tuleb nimetatud säte tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist.

Paragrahvi 1 punkt 12 – RABIS-e põhimääruse § 26 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. Lõike 11

kohaselt säilitatakse andmekogus andmeid ja dokumente 15 aastat pärast vastava teate või

toimiku sulgemist. Andmekogusse saabuvad andmed kohustatud isikute poolt saadetud teadete

alusel, kus teade läbib kõigepealt eelanalüüsi ning otsustatakse olemasolevate andmete põhjal,

kas teade suunatakse süvaanalüüsi või suletakse. Süvaanalüüsi suunatud teate alusel avatakse

analüüsi toimik, lisatakse vajadusel sündmusega seotud eelnevalt saabunud teateid, kogutakse

täiendavat teavet sündmuse kohta ning kontrollitakse, kas esitatud kahtlus leidis kinnitust või

mitte. Kui kahtlus ei leia kinnitust, siis toimik suletakse. Kuriteokahtluse puhul saadetakse

materjal juhtumi kohta uurimisasutusele ja seejärel suletakse.

Andmete säilitamine 15 aasta jooksul on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemi efektiivse toimimise tagamiseks. Rahapesu aegumise tähtaeg karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 81 lõike 1 punkti 1 kohaselt on 10 aastat. Täiendavalt on KarS § 81 lõigetes

6–8 sätestatud kuriteo, sealhulgas süüteo erinevad aegumise katkemise alused, mille

8

rakendumine on võimalik ka rahapesu korral. KarS § 81 lõike 6 kohaselt kui kuriteo aegumine

on katkenud, algab aegumine uuesti viidatud paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu

tegemisest ning isikut ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni

selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lõikes 1 toodud tähtajast

viie aasta võrra pikem aeg. KarS § 81 lõike 8 kohaselt ei uuene aegumine KarS § 81 lõike 7

punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud viisteist aastat.

See tähendab, et nimetatud perioodi vältel peab RAB-il olema võimalik edastada

uurimisasutustele vajalikku informatsiooni, kui uurimisasutus peaks seda oma

menetlustoiminguteks vajama. Lisaks eelnevale on rahapesu või terrorismi rahastamine

paljudel juhtudel kestev tegevus. Praktikas on sagedad olukorrad, kui isikute kohta, kelle osas

RAB-il juba on teated ja/või info, saadakse uus rahapesu või terrorismi rahastamise info kümne

aasta möödudes. Näiteks kui 8. ja 11. aastal pärast eelmist rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtlusega teadet edastatakse RAB-ile info uue kahtluse osas võib varasem info olla väga

väärtuslikuks teabeallikaks, et hilisemat kahtlast tegevust ja võimalikku mustrit hinnata. Seega

ei ole piisav üksnes 10 aastane kuriteo aegumisega seotud tähtaeg. Samuti võivad kõik

eeltoodud episoodid omada omavahelist olulist seost võimaliku kriminaalmenetluse

läbiviimisel. Arvestades eeltoodut kogumina on põhjendatud andmete säilitamine 15 aastat

pärast teate või toimiku sulgemist.

Viidatud perioodi jooksul kasutamata andmed kustutatakse andmekogust, tagades teiste isikute,

teadete ja toimikute andmete terviklikkuse. Kuivõrd andmete kustutamise funktsionaalsuse

väljaarendamiseks ja ettevalmistamiseks on vaja täiendavat lisaaega, siis jõustub nimetatud säte

pärast üleminekuperioodi möödumist 2026. aasta 1. jaanuaril.

Sättes tuuakse välja ka erand, mille kohaselt ei kohaldata 15 aastast säilitustähtaega järelevalve

ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmete ja dokumentide osas.

Nimetatud andmete ja dokumentide säilitamist reguleerib täiendavalt RABIS-e põhimääruse §

26 lõige 12. Lõike 12 kohaselt säilitatakse järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse

käigus kogutud andmeid ja dokumente andmekogus kümme aastat alates järelevalvemenetluse

lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisest. RABIS-e põhimääruse § 26

lõikest 11 erandi tegemise vajadus tuleneb asjaolust, et majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 64 lõige 21 kohustab andmete registrisse kandjaid säilitama isikuandmeid sisaldavaid

andmete registrisse kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa

kehtivuse lõppemisest. Viidatud regulatsiooni tuleb arvesse võtta ka RAB-i poolt

loakohustuslike isikute suhtes teostatavate tegevuste osas, mistõttu ühtlustatakse andmete ja

dokumentide säilitamise aega RABIS-es, eesmärgiga tagada õiguse ühetaoline kohaldamine.

Kuivõrd andmete kustutamise funktsionaalsuse väljaarendamiseks ja ettevalmistamiseks on

vaja täiendavat lisaaega, siis jõustub nimetatud säte pärast üleminekuperioodi möödumist 2026.

aasta 1. jaanuaril.

Paragrahvi 1 punkt 13 – RABIS põhimääruse § 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtivas

RABISe põhimääruses ei täpsustata RahaPTS § 60 lõikes 9 sätestatut ning seetõttu ei ole vajalik

põhimääruse tasandil seaduse regulatsiooni kordamine.

9

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

RAB-i õigust andmete saamiseks ja päringute esitamiseks reguleerivad RahaPTS §-d 58 ja 59.

Kõnealused sätted rõhutavad andmete pärimist ja saamist kui vältimatut eeldust RAB-i

ülesannete täitmiseks. RahaPTS §-d 58 ja 59 võtavad üle direktiivi 2015/849 artikli 32 lõike 3,

milles on toodud, et RAB-il on muu hulgas õigus teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe

analüüsimise ja taotlemise osas ning samuti, et RAB-il lasub vastutus kahtlaseid tehinguid

käsitlevate teadete ning rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise

seisukohast asjakohase muu teabe vastuvõtmise ja analüüsimise eest. Sealjuures on ka

märgitud, et liikmesriik võimaldab rahapesu andmebüroodele nende ülesannete täitmiseks

asjakohased tehnilised vahendid. Tehniliste vahendite võimaldamine hõlmab endas ka nende

kasutamise aluseks olevate asjakohaste normide väljatöötamist ja kehtestamist, mille kohustust

liikmesriigil reguleerib direktiivi 2015/849 artikli 48 lõige 2.

Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiivi 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu

teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja

nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK

(ELT L 186/122, 11.07.2019), artiklis 8 tuuakse välja, et liikmesriigi poolt määratud pädevad

asutused on kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku rahapesu andmebüroo

õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude

ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Seega on

liikmesriigi ülesanne võimaldada asjakohane ja kiire ligipääs andmetele, mis aitab kaasa RAB-

i tegevustele tagamaks seeläbi turvaline ettevõtluskeskkond ja tugev majandus.

Eelnõus on järgitud määrusega (EL) 2016/679, isikuandmete kaitse seadusega ja avaliku teabe

seadusega kehtestatud nõudeid.

4. Määruse mõjud

RABIS-e põhimääruse peamise muudatusena suureneb töödeldavate ja säilitatavate andmete,

mis on nimetatud eelnõu § 1 punktis 13 ja mille täpne kirjeldus on esitatud eelnõu lisas 1, hulk,

mida RAB pärib eelnõu § 1 punktis 14 nimetatud RAB-i seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Seoses RAB-i poolt töödeldavate ja säilitatavate andmete hulga suurenemisega

võidakse tajuda ohtu isikute põhiõiguste riiveks (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26).

Osas, milles RahaPTS võtab üle ja käesolev määrus sisustab direktiivi 2015/849 ülevõtmist,

kohaldatakse vastavalt direktiivi 2015/849 artiklile 43 isikuandmete kaitse üldmäärust ning

seega tuleb andmete töötlemist käsitleda avaliku huvi küsimusena isikuandmete kaitse

üldmääruse tähenduses. Isikuandmete kaitse üldmäärus viitab muu hulgas, et vastutava töötleja

suhtes kohaldatavas liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata sama määruse

artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd

selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang

austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede, et tagada, muu hulgas: d) süütegude tõkestamine, uurimine,

10

avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine,

sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine; e) liidu

või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või

liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja

maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt on RAB-i peamine ülesanne rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine, millega realiseerib RAB RahaPTS-i § 1 lõikes 1 nimetatud üldist

eesmärki suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõkestada Eesti

Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks. Kuivõrd RAB-il lasub seadusest tulenev vastutus ning RAB-i ülesannete

täitmise kvaliteedist sõltub lisaks eelnimetatud eesmärkide täitmisele ka Eesti Vabariigi kuvand

nii Euroopa Liidu kui üldisel rahvusvahelisel tasandil, siis on esmatähtis tagada RAB-ile

eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, mille kasutamine on proportsionaalne

põhiõiguste võimaliku riivega. Vajalikeks meetmeteks tuleb antud juhul lugeda võimalust

teostada vajalikke päringuid eelnõus loetletud täiendavatesse andmekogudesse ja

infokanalitesse ning töödelda neist saadavaid andmeid eelnõus nimetatud ülesannete täitmiseks.

RAB tunneb hästi tänaseid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. RAB-i poolt on

kasutusele võetud meetmed, mis tagavad andmete kaitse. RABIS-e põhimääruse § 25 lõike 1

kohaselt väljastatakse andmekogusse kantud andmeid kolmandatele isikutele vaid tingimusel,

et väljastamiseks on seaduses sätestatud alus. Seaduses sätestatud alus tuleneb RahaPTS-st.

RABIS-es töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning

RABIS-es töödeldavate andmete turbeaste on kõrge (H). Organisatsiooniliste turvameetmete

tagamiseks teostab RAB oma ametnike ja töötajate suhtes RahaPTS § 611 kohast taustakontrolli

ning samuti teostatakse RahaPTS § 69 kohast andmekaitselist järelevalvet RAB tegevuse üle

Andmekaitse Inspektsiooni poolt ja teenistuslikku järelevalvet valdkonna eest vastutava

ministri poolt. Eeltoodud põhjustel on riskide esinemise tõenäosus ja oht andmete väär või

eesmärgipäratule kasutamisele väike.

Seoses RAB-i 2021. a üleviimisega Siseministeeriumi valitsemisalast Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse toimub asutuse infosüsteemide ja andmekogude järk-järguline üleviimine

Siseministeeriumi infotehnoloogiakeskuse keskkonnast Rahandusministeeriumi

infotehnoloogia keskkonda.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

RAB kasutab andmekogu RABIS-t alates 2008. aastast. Andmekogu lisanduva volitatud

töötlejaga sõlmitavas teenusleppes sätestatakse pooltevahelised õigused ja kohustused ning

andmelao arendamisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastust NextGenerationEU.

11

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 30. mail. Määruse § 26 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse tagasiulatuvalt

kehtetuks 2024. aasta 1. jaanuarist. Määruse § 26 lõiked 11 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 1.

jaanuaril.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitatakse arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele,

Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Riigi Infosüsteemide Keskusele, Maksu-

ja Tolliametile ning Riigi Infosüsteemide Ametile.