Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Riina Laasik

Tartu linnavalitsus

[email protected]

Raekoja plats 1a

50089, Tartu

Teie 19.04.2024 nr DP-18-039.

Meie 30.04.2024 nr 9.3-1/24/4347-2

Vastus Riia tn 148 krundi

detailplaneeringu kooskõlastusele

Lugupeetud Riina Laasik

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) Riia tn 148 krundi detailplaneeringu (edaspidi DP)

algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

mittealgatamise korralduse eelnõu kooskõlastamiseks.

Detailplaneeringu ala hõlmab Tartu linnas Riia tn 148 ja Aardla tänav T117 maaüksusi.

Planeeringuala suurus on 42297 m². Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maa-ala

kruntida ja määrata ehitusõigus kuni viiekorruseliste kaubandus-, teenindushoonete ning

korterelamute rajamiseks. Kavandatav DP ei ole üldplaneeringut muutev, kuna Tartu linna

üldplaneeringu 2040+ kohaselt on planeeringuala eri osade juhtfunktsioonid ärihoone maa-ala,

korterelamu maa-ala, roheala ning tee ja tänava maa-ala.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10 ja Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 alla

(toimub muude samalaadsete projektide arendamine). Esitatud detailplaneeringul puudub

keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

Amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele nõuetele:

 Müra. Detailplaneeringu koostamisel ei ole kõiki teadaolevaid asjaolusid arvesse

võetud. Käsitletav DP menetlus vajab täiendavaid tõendeid, et uuendatav maakasutus

võimaldab minimeerida tootmisest, kaubandusest tulenevaid mürahäiringuid

planeeritavatele kui ka olemasolevatele elamualadele. PlanS § 126 lg 1 p 12 alusel peab

DP-s olema lahendatud müraga seotud ülesanded nii, et oleks tagatud arusaadavalt

planeeringus seatud tingimused kaasneda võivate mõjude ennetamiseks.

Detailplaneering ei tohi põhjustada inimese elukeskkonna kvaliteedi olulist halvenemist,

kui see ei ole linnaplaneeringu eesmärki silmas pidades õigustatud. Amet on seisukohal,

et planeeritava tootmistegevuse ja müra vähendamise võimekuste tõendamiseks tuleb

teostada nõuetele vastav müralevi modelleerimine/-uuring/-hinnang, mille raames oleks

hinnatud maantee (Riia mnt) ja elamukvartali (Aardla tn) siseste teede olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud müra taset ning vastavust kehtivatele nõuetele.

Mürahinnang peab sisaldama ka tootmistegevuste käitamiseaegseid müratasemeid

korterelamutele.

2(2)

 Äri-tootmis ja kaubandusmaa territooriumilt lähtuvad käitamisaegsed müratasemed

peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1

(edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. DP-s pole käsitletud,

kuidas tagatakse päevased ja öised müra normtasemed.

 Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel

elamualadel ületada kella 21.00 07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

 Planeeritavate alade (tootmisalade ja elamualade) vahel puudub puhverala(d), mis

vähendaks müra kandumist korterelamuni.

 Radoon. Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023. aasta seisuga) andmete alusel asub

planeeringuala väga kõrge radoonisisaldusega piirkonnas 150-250 kBq/m3. Planeeringus

ei ole käsitletud radooniga seotud ohte ja selle maandamise meetmeid. Radooniriski

aladel tuleb kasutusele võtta radooniohtu ja looduskiirgust minimeerivad

meetmed. Euroopas seega ka Eestis kehtestatud piirnormi järgi ei tohi radooni

viitetase hoones ületada 300 kBq/m3. Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus

pinnases ületab 50 000 Bq/m3 Eesti pinnase radooniriski kaardi 2020. aasta

andmete alusel (100-150 kBq/m3).

 Valgusreostus. Uute ligipääsuteede planeerimisel, kui need kavandatakse

tiheasustusalade piirkonda, soovitame arvestada võimaliku valgusreostusega ning

vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet Riia tn 148 katastriüksuse detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Kukk

vaneminspektor (keskkonnatervis)

+372 5593 7141 [email protected]