Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 04.04.2024 nr 10-11/746 - 1

Meie 29.04.2024 nr 9.3-1/24/3644-2

Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 alusel Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu seisukoha saamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Mustjõe asumis Paldiski maantee ja mere vahelisel

alal Kodulahe kvartalis, planeeritava maa-ala suurus on 1,83 ha. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:68) jagamine kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks

transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja ehitusõiguse määramine kuni 4 maapealse ja maa-aluse

korrusega korterelamute (8 tk.) ehitamiseks. Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega

nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks

määratud korterelamute alaks ning algatatav detailplaneering on kooskõlas Haabersti linnaosa

üldplaneeringuga.

Esitatud dokumentides on muuhulgas toodud järgmised punktid:

 „Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega

seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad

mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse

käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui

ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja

vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002

määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“).“

 „Maa-ameti mürakaardi alusel ei jää planeeringuala mürarikkasse piirkonda ning

linnaliikluse müratasemed valdaval osal planeeringualast jäävad alla 45 db.

Planeeringuala uushoonestamisel lisandub piirkonda ca 250 autot mis võib oluliselt

suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega

kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda.

Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016

määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra

tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"

lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.“

2(3)

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH

mittealgatamise otsusele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Korralduse eelnõu punktis 7.7 on välja toodud: „planeeritav ala ei asu strateegiliste

mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii

lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee kui ka tööstusmüra kontekstis. Uute

korterelamute ehitamine võib suurendada mõnevõrra piirkonna liikluskoormust ning

sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise

käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist

ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala

välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri

2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;“ Amet

palub mürauuringu valmimisel edastada selle hinnangu andmiseks.

 Korralduse eelnõu punktis 3.14 on välja toodud: „Eesti Geoloogiakeskuse

radoonikaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda.

Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist

Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes". Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised.“ Amet juhib tähelepanu, et radoon ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud ning uuringu valmimisel amet palub edastada see planeeringu

järgmises etapis ülevaatamiseks

 Korralduse eelnõu punktis 3.15 on välja toodud: „Arvestada prognoositava

liiklusmüraga tulevikus võttes arvesse ümberkaudseid planeeringuid.

Müramodelleeringute koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest

nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid". Mürahinnangu tulemusel peavad selguma

konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed, millest hoonete

projekteerimisel juhinduda.“. Amet juhib tähelepanu, et vajadusel müravastaseid

meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“

 KSH eelhinnangus (lk 19) on toodud: „Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi

mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-

7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel

tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria või III/IV kategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset. Kehtivate

nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine

on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada

töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.“ Amet juhib

tähelepanu, et impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakoha mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavad tööd võib teha tööpäevadel kelle

07.00-19.00.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

3(3)

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee