Teenistuse korraldamine

EELNÕU 19.04.2024

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise kord

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 491 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikul saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise kord. § 2. Avaldus (1) Saamata jäänud täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist (edaspidi hüvitis) taotlev isik vormistab avalduse, mis esitatakse Tervisekassale. (2) Avaldus sisaldab järgmisi taotleja andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi ja isikukood; 2) arvelduskonto number; 3) kontakttelefon ja e-posti aadress; 4) allkiri ja avalduse esitamise kuupäev. (3) Kui isik soovib taotletava hüvitise tasumist kolmanda isiku arvelduskontole, tuleb avalduses täiendavalt märkida nimetatud kolmanda isiku ees- ja perekonnanimi ning arvelduskonto number. § 3. Hüvitise maksmine (1) Tervisekassa kannab hüvitise taotleja arvelduskontole 30 päeva jooksul pärast selleks nõutavate dokumentide laekumist Tervisekassasse. (2) Hüvitise suurus arvutatakse hüvitise väljamaksmise vormistamise kuupäeval retseptikeskuses täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise salvestunud jäägi summast. § 4. Hüvitise maksmisest keeldumine (1) Tervisekassa keeldub hüvitise maksmisest, kui: 1) isikul puudub hüvitise maksmiseks ettenähtud alus; 2) isik esitas hüvitise saamiseks valeandmeid.

2

(2) Tervisekassa koostab hüvitise maksmisest keeldumise kohta põhjendatud otsuse. (3) Tervisekassa toimetab kätte otsuse hüvitise maksmise keeldumisest hüvitist taotlenud isikule kirjalikult 30 päeva jooksul hüvitise taotlemiseks nõuetekohase taotluse esitamisest. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid

Meie 26.04.2024 nr 1.2-2/45-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame terviseministri määruse „Saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Tervisekassa Maret Voore [email protected]

Terviseministri määruse „Saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse kehtestamise vajadus tuleneb ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (töövõime ennetamine) eelnõust 377 SE1, millega alates 1. jaanuarist 2025. a laiendatakse täiendavat ravimihüvitist ka meditsiiniseadmetele. Paberretseptide kasutamisel või digiretsepti töötlemise häirete tõttu võib esineda olukordi, kus apteek või meditsiiniseadmete müüja väljastab ostjale ravimi ja/või meditsiiniseadme tavapärase soodustusega, kuna ostu hetkel ei olnud võimalik täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist retseptikeskuse kaudu arvestada. Patsientidel on õigus erandkorras Tervisekassalt taotleda saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise väljamaksmist. Ravikindlustuse seaduse § 491 lõike 4 alusel kehtestatava määrusega sätestatakse saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotluse esitamise kord ja andmed, hüvitise väljamaksmise tähtaeg ning hüvitise maksmisest keeldumise alused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud vastu võetud, kuid jõustumata ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõime ennetamine) eelnõu 377 SE muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal. Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud mõjuanalüüs määrusega seotud seaduseelnõu (377 SE) mõjuanalüüsis. Määrus on koostatud 2025. a 1. jaanuarist kehtetuks muutuva tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 53 „Saamata jäänud täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kord“ eeskujul ning taotlemise ja maksmise korras sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetamine tehakse paralleelselt eelnõu kooskõlastamisega eelnõude infosüsteemis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3- 0d581a6d49c7/ravikindlustuse-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise- seadus-toovoimetuse-ennetamine

Määrus koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kindlustatud isikul saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ja maksmise kord. Paragrahviga 2 on reguleeritud saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise avalduse esitamine ja avalduses sisalduvad andmed. Kui kindlustatud isikule pole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse kindlustatud isiku taotlusel saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis Tervisekassa poolt. Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise eelduseks on müügitoimingu teostamine reaalajas ehk teisisõnu patsiendiga arveldatakse ja müük registreeritakse retseptikeskuses reaalajas. Kui esineb olukord, kus apteek või Tervisekassaga meditsiiniseadmete müügilepingu sõlminud müüja väljastab ostjale ravimi ja/või meditsiiniseadme, kuid ei saa ostu hetkel arvestada täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist, on patsiendil õigus esitada taotlus Tervisekassale saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks. Saamata jäänud täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist taotlev isik vormistab avalduse, mis esitatakse Tervisekassale. Avalduses tuleb märkida taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, arvelduskonto number, kontakttelefon ja e-posti aadress ning allkiri ja kuupäev. Kui isik soovib taotletava hüvitise tasumist kolmanda isiku arvelduskontole, tuleb avalduses täiendavalt märkida nimetatud kolmanda isiku ees- ja perekonnanimi ning arvelduskonto number. Paragrahvis 3 on sätestatud hüvitise maksmine. Tervisekassa kannab hüvitise taotleja arvelduskontole 30 päeva jooksul pärast selleks nõutavate dokumentide laekumist Tervisekassale. Hüvitise suurus arvutatakse hüvitise väljamaksmise vormistamise kuupäeval retseptikeskuses täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise salvestunud jäägi summast. Paragrahvis 4 on sätestatud hüvitise maksmisest keeldumise alused. Tervisekassa keeldub hüvitise maksmisest, kui puudub hüvitise maksmiseks ettenähtud alus või hüvitise saamiseks on isik esitanud valeandmeid. Tervisekassa koostab hüvitise maksmisest keeldumise kohta põhjendatud otsuse. Tervisekassa toimetab kätte otsuse hüvitise maksmisest keeldumisest hüvitist taotlenud isikule kirjalikult 30 päeva jooksul hüvitise taotlemiseks nõuetekohase taotluse esitamisest. Paragrahvis 5 on sätestatud määruse jõustumine, mis on 1. jaanuaril 2025. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus on seotud eelnõuga 377 SE, seetõttu ei oma antud määruse kehtestamine iseseisvaid mõjusid. Mõjud, sh andmekaitsealane mõjuhinnang on analüüsitud eelnõu 377 SE mõjuanalüüsis.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendumisega ei teki tulusid ega kulusid. Isikute õigus saada täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist kas soodustusena või erandkorras taotluse alusel väljamaksena Tervisekassa poolt on sätestatud eelnõuga 377 SE. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Määruse jõustumine on seotud eelnõu 377 SE muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Tervisekassale.