Kiri

OTSUS

29.04.2024 nr 6.1-3/18350

Maaparanduse ehitusloa andmine

Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandusja Toiduamet ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 19.02.2024 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, (reg nr 6.1-3/8570) ja OÜ HETVER (registrikood 11066829) koostatud projekti „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023 (versioon V03) (toimiku nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023) (digitaalselt allkirjastatud 25.03.2024. a). Projektala asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Piirsalu ja Seljaküla külas. Projektiga on kavandatud Pikanõmme(TTP-385) (mps kood/ehitise kood 4110180020010 kood 005), Kirjaksoo (4110180020010 kood 001, 4110180020020 kood 001, 4110180020040 kood 001, 4110180020041 kood 001, 4110180020042 kood 001), Kirjaksoo tee (4110180020010 kood 101), Vanamaa tee (4110180020010 kood 102), Palderma tee (4110180020042 kood 101), Lehtmetsa(TTP-317) (4110170040150 kood 001, 4110170040160 kood 001, 4110170040170 kood 001, 4110170040180 kood 001, 4110170040190 kood 001, 4110190020010 kood 001) ning Luhaääre tee (4110170040170 kood 101) maaparandusehitiste rekonstrueerimine. Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 4 kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikest 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Põllumajandus- ja Toiduamet koostas kavandatud tegevustele keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktile 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 2 ( 10 )

seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

I KAASAMINE

1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-4) Keskkonnaamet (registrikood 70008658)

Keskkonnaamet nõustus kirjaga 25.04.2024 nr 6-3/24/6887-4 (registreeritud PTA DHS-s 25.04.2024 nr 6.1-3/8570-8) esitatud KMH vajalikkuse eelhinnangu järeldusega järgnevalt: Arvestades eelnevat annab Keskkonnaamet LKS § 14 lg 1 p 8 kohase nõusoleku ja kooskõlastab KeHJS § 11 lg 10 alusel Kirjaksoo maaparandusehitiste rekonstrueerimise KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastavalt kirjas toodud täpsustavatele märkustele on eelhinnangut korrigeeritud.

2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-5). Transpordiamet (registrikood 70001490) Lääne-Nigula vallavalitsus (registrikood 75038598)

Transpordiamet (registrikood 70001490) vastas 08.04.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/5695-2, et: Keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu on Transpordiametile vastuvõetav ning ametil puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele. Ehitusloa eelnõu aluseks oleva projekti materjalidega tutvumisel tuvastasime erinevusi võrreldes Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekti versiooniga, mis ei avalda olulist mõju riigiteele või selle ohutusele. Tulenevalt eeltoodust puuduvad Transpordiametil vastuväited ehitusloa väljastamisele juhul, kui projekti realiseerimisel arvestatakse 31.10.2023 kirjas nr 7.1-2/23/19366-4 esitatud informatsiooni ja nõuetega (lisatud ka projekti seletuskirja). (registreeritud PTA DHS-s 29.04.2024 a nr 6.1-3/8570-9)

Lääne-Nigula vallavalitsus (registrikood 75038598) kooskõlastas 17.04.2024 kirjaga nr 5-4/24-609-2 maaparanduse ehitusloa eelnõu ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. (registreeritud PTA DHS-s 29.04.2024 a nr 6.1-3/8570-10)

3. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutustele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-6). Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137)

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 3 ( 10 )

Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust ning MaaParS § 13 lõike 7 kohaselt loeb PTA maaparanduse ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile kooskõlastust esitatud.

5. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele maaparanduseehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-6). Võttes aluseks MaaParS § 22 lõike 6, loetakse ehitusloa eelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui MaaParS § 22 lõikes 4 nimetatud kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL

Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted ja KeHJS. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid. Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 1. Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 2. Üleriigiline planeering Eesti 2030+; Lääne maakonnaplaneering 2030+; Lääne- Nigula valla üldplaneering; 3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027; 4. Maa- ameti geoinfo; 5. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, must-toonekure kaitse tegevuskava (2018), Väike-konnakotka tegevuskava 2018, metsise kaitse tegevuskava (2015), keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri; 6. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa- ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu. Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 4 ( 10 )

tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnasevee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee uuendamine ja/või ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust. Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnasevee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi. Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 41,03 ha. Puittaimestikku likvideeritakse mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.

2. 1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

Veekeskkond

Projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee saastega suunatud tegevustele, millest tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju piirkonna veekvaliteedile. Tööde tegemisel juhindutakse Keskkonnaameti poolt seatud nõuetest ning arvestatakse LKS § 37 ja veeseaduse sätestatud kitsendustega ning veekaitse piirangutega, et tagada vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. PTA on veendunud, et kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad töövõtted keskkonnale võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks. Vastavalt toodud kirjeldusele oluline keskkonnamõju veekogudele puudub.

Kaitstavad alad ja liigikaitse

Projektala piirneb põhjas Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) koos Läänemaa Suursoo MKA, Väljaraba sihtkaitsevööndiga (KLO1100881). Projektalaga piirneb põhjast Suursoo-Leidissoo loodusala RAH0000578 ja Suursoo-Leidissoo linnuala RAH0000124. Projektalast lõunas on registreeritud Piirsalu väike-konnakotka püsielupaigad KLO3001487, KLO3001720 ja KLO3001821 ning sihtkaitsevööndid KLO3101697, KLO3101977 ja KLO3102116. Maaparandussüsteemi ja eesvoolu rekonstrueerimise käigus välditakse vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks rakendatakse tööde tegemisel

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 5 ( 10 )

tehnoloogilisi meetmeid (loetletud projektis ja eelhinnangus). Heljumi kandumise vältimiseks on projekteeritud setteekraanid ja settebasseinid. Projektalale on kavandatud kokku 9 settebasseini ja 10 leevendusveekogu ning 4 filtratsioonitõkke-ekraani. Projekteerija on projekteerimisel arvestanud looduskaitseala kaitse-eeskirjas ja KeA kirjades tooduga ning projektlahend on kavandatud nii, et oleks välistatud kuivendav mõju looduskaitsealale ja seal asuvatele kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Aluseks võttes eeltoodut, on PTA on veendunud, et projektiga kavandatud tööde võimalik negatiivne mõju kaitsealadele puudub. Väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud uute teede, kraavide, voolunõvade, maha- ja möödasõidukohtade rajamine ning teekoridori laiendamine, väljaspool teid on liikumispiirang 15.03-31.08. Väike-konnakotka tegevuskava peatüki 8.1. kohaselt piiritletakse keskkonnaregistris väike-konnakotka elupaigad selliselt, et need hõlmaks liigile minimaalselt pesitsusrahuks vajalikku ala, milleks on pesast kuni 300 meetri raadiusesse jääv pesitsemiseks sobiv metsaala. See aitab tagada kotkaste eduka pesitsemise ja vähendab oluliselt pesapaikade hülgamist häirimise tõttu. Tööde tegemisel kasutatakse kirjeldatud piiranguid ja võtteid ning mõju püsielupaikadele puudub. Liigikaitse osas (eelhinnangu peatükkis 4.10) on PTA veendunud, et projektiga kavandatud tööde võimalik negatiivne mõju kaitsealustele liikidele puudub. Natura eelhindamine (ptk 6.4) tuvastas: Maaparandusehitise rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Teemulle ja rabakraavid on täiendav hüdroloogiline tõke, mis takistab kraavide kuivenduse mõjuala levikut loodusala poole. Natura elupaigatüüpe läbivaid, piirnevaid ja potentsiaalse negatiivse mõjuga kraave ei rekonstrueerita ning uusi ei rajata. Projektala ja rekonstrueeritavad kraavid jäävad elupaigatüüpidest sellisele kaugusele, et nende kuivenduse mõjuala elupaigatüüpideni ei ulatu. Samuti ei toimu tegevuse käigus neil aladel raieid ja seega ei mõjutata negatiivselt elupaigatüüpide seisundit ega vähendata nende pindala. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei hävitata Natura 2000 kaitseväärtusi ega muudeta neid pöördumatult. Natura alade kaitseväärtusi ei killustata ega isoleerita ega ei kahjustata alade terviklikku funktsioneerimist. Suursoo-Leidissoo linnualale oluline mõju puudub. Natura eelhindamine tuvastas, et Kirjaksoo metsakuivenduse maaparandusehitiste rekonstrueerimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse- eesmärkidele ning mõju neile puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, täiemahulist Natura hindamist läbi viia pole vaja.

2.2. Otsuse põhjendus Kirjaksoo metsakuivenduse maaparandusehitiste rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Kuna tegemist on olemasoleva maaparandussüsteemiga, siis on muutused ala mullastruktuuris aja jooksul juba toimunud. Kogu olemasolev kasvukohatüüp on tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eelmaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Maaparandussüsteemi korrastustöödega (hooldus, uuendus, rekonstrueerimine) säilitatakse suures osas varasem olukord, mis on loodus- ja keskkonnakaitselisest aspektist oluliselt keskkonnasäästlikum võrreldes maaparandussüsteemi kraavivõrgu täieliku (kõikide alal olemasolevate kraavide)

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 6 ( 10 )

rekonstrueerimise või uue maaparandussüsteemi rajamisega. Keskkonnaamet on andnud projekteerimistingimuste väljastamiseks nõuded 04.01.2023 kirjaga nr 7-9/22/23980-2. Projekteerimisel on antud tingimustega arvestatud. Projektala asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas. Projektala idapoolse osa veed suubuvad Palderma kraavi (VEE1101800) mis omakorda suubub Vihterpalu jõkke (VEE1101700). Projektala läänepoolse osa veed suubuvad enamuses Vihterpalu jõkke (VEE1101700) ja kraav RK1200 suubub Hardu peakraavi (VEE1101900), mis suubub Vihterpalu jõkke (VEE1101700). Vihterpalu jõgi ja Palderma kraav on projektala piirkonnas osa veekogumist nimega Vihterpalu lähtest Piirsalu jõeni (1101700_1), mille veemajanduskavas hinnatud 2022. koondseisund on kesine. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitsealustele objektide ja alade, püsielupaikade, kaitstavate liikide leiukohtade ja vääriselupaikade jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse-eesmärkidest ja alal paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekita alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 § 25 sätestab metsakuivenduse projekteerimisnormid, mis täpsustab detailsemalt metsakuivenduse projekteerimisel nii kraavide vahekauguse määramise alused kui ka kraavide projekteerimisalused. Kraavide vahekauguse projekteerimisel on nii ajalooliselt lähtutud kui ka lähtutakse käesoleval ajal metsa kasvukohatüübist, puuliikidest ja nende vanusest ning boniteediklassist, kraavide sügavusest ja mullastikust, olemasolevast kvartalivõrgust ja metsa uuenemis- või uuendamistingimustest. Maaparandusalased projekteerimisnormid tulenevad pikaajalisest maaparandusteaduse sh ka metsateaduse praktikate tulemusena, mis moodustab teadmiste kogumi, mis omakorda hõlmab endas ka ajalooliselt poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi otsuseid. Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses. Eelhinnangus sh Natura eelhinnangus on hinnatud kavandatava tegevuse elluviimise mõju avaldumine Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele. Hindamisel lähtutakse ka tõenäoliste ebasoodsate mõjude prognoosimisest. Projekteerija on projekti koostamisel arvestanud Keskkonnaameti kirjades toodud seisukohtadega ning projektlahend on kavandatud nii, et on välistatud negatiivne mõju looduskaitselistele objektidele. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning on piisav, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Põllumajandus- ja Toiduamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023. V03“ projekti ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

III OTSUS

Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 19.02.2024. a esitatud

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 7 ( 10 )

maaparanduse ehitusloa taotluse (registreeritud PTA DHS-s nr 6.1-3/8570) ja OÜ HETVER (registrikood 11066829) koostatud projekti „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023 (versioon V03) (toimiku nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023) (digitaalselt allkirjastatud 25.03.2024. a), otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):

1. välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Piirsalu ja Seljaküla külas asuvatele maaparandussüsteemide ehitistele Pikanõmme(TTP-385) (mps kood/ehitise kood 4110180020010 kood 005), Kirjaksoo (4110180020010 kood 001, 4110180020020 kood 001, 4110180020040 kood 001, 4110180020041 kood 001, 4110180020042 kood 001), Kirjaksoo tee (4110180020010 kood 101), Vanamaa tee (4110180020010 kood 102), Palderma tee (4110180020042 kood 101), Lehtmetsa(TTP-317) (4110170040150 kood 001, 4110170040160 kood 001, 4110170040170 kood 001, 4110170040180 kood 001, 4110170040190 kood 001, 4110190020010 kood 001) ning Luhaääre tee (4110170040170 kood 101) maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks OÜ HETVER (registrikood 11066829) poolt koostatud projekti „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023 (versioon V03) alusel:

2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt rekonstrueerimise ja ehitusprojekti ehitusloa taotluses kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele (lisatud 51 lehel). Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte – Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo loodusala RAH0000578 ja Suursoo-Leidissoo linnuala RAH0000124. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124), Piirsalu väike-konnakotka püsielupaigad KLO3001487, KLO3001720 ega nende kaitse-eesmärke ning kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik. Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud töid tegema vastavalt projektile ja seadusandlikele aktidele ning kinni pidama ohutusreeglitest. Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) KADRI PRIKK Peaspetsialist-koordinaator

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 8 ( 10 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Lääne keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 29.04.2024 Teenuse nr: 2409994 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede

rekonstrueerimine 2023 Projekti nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede

rekonstrueerimine 2023 Projekti number: 3-23 Projekti koostamise aasta: 2023

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

43601:001:0030 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:0662 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:0664 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:1262 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:1292 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0167 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0173 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0215 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0217 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0218 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

68001:003:0255 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

68001:003:0287 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Piirsalu küla

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Seljaküla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

4110170040150 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040160 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040170 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040180 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040190 001 Lehtmetsa(TTP-317)

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 9 ( 10 )

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

4110180020010 001 Kirjaksoo

4110180020010 005 Pikanõmme(TTP-385)

4110180020020 001 Kirjaksoo

4110180020040 001 Kirjaksoo

4110180020041 001 Kirjaksoo

4110180020042 001 Kirjaksoo

4110190020010 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110180020010 102 Vanamaa tee

4110180020010 101 Kirjaksoo tee

4110180020042 101 Palderma tee

4110170040170 101 Luhaääre tee

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: OÜ HETVER Uurimistöö tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti koostaja: OÜ HETVER Ehitusprojekti tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO

MAA JA VESI Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Tiit Ploompuu

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 462.6 Eesvoolu pikkus (km): 4.48

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

4 0.83 Vanamaa tee

4 1.54 Kirjaksoo tee

4 3.05 Palderma tee

4 0.94 Luhaääre tee

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 10 ( 10 )

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 9

Tuletõrjetiik 2

Muu 2

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Keskkonnamõju hindamise aruanne

kirjaksoo_eelhinnang.asice

Kooskõlastused kooskõlastused.zip

Menetleja

Ingo Valgma [email protected] 528 2353

OTSUS

29.04.2024 nr 6.1-3/18350

Maaparanduse ehitusloa andmine

Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandusja Toiduamet ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 19.02.2024 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, (reg nr 6.1-3/8570) ja OÜ HETVER (registrikood 11066829) koostatud projekti „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023 (versioon V03) (toimiku nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023) (digitaalselt allkirjastatud 25.03.2024. a). Projektala asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Piirsalu ja Seljaküla külas. Projektiga on kavandatud Pikanõmme(TTP-385) (mps kood/ehitise kood 4110180020010 kood 005), Kirjaksoo (4110180020010 kood 001, 4110180020020 kood 001, 4110180020040 kood 001, 4110180020041 kood 001, 4110180020042 kood 001), Kirjaksoo tee (4110180020010 kood 101), Vanamaa tee (4110180020010 kood 102), Palderma tee (4110180020042 kood 101), Lehtmetsa(TTP-317) (4110170040150 kood 001, 4110170040160 kood 001, 4110170040170 kood 001, 4110170040180 kood 001, 4110170040190 kood 001, 4110190020010 kood 001) ning Luhaääre tee (4110170040170 kood 101) maaparandusehitiste rekonstrueerimine. Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 4 kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikest 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Põllumajandus- ja Toiduamet koostas kavandatud tegevustele keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktile 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 2 ( 10 )

seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

I KAASAMINE

1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-4) Keskkonnaamet (registrikood 70008658)

Keskkonnaamet nõustus kirjaga 25.04.2024 nr 6-3/24/6887-4 (registreeritud PTA DHS-s 25.04.2024 nr 6.1-3/8570-8) esitatud KMH vajalikkuse eelhinnangu järeldusega järgnevalt: Arvestades eelnevat annab Keskkonnaamet LKS § 14 lg 1 p 8 kohase nõusoleku ja kooskõlastab KeHJS § 11 lg 10 alusel Kirjaksoo maaparandusehitiste rekonstrueerimise KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastavalt kirjas toodud täpsustavatele märkustele on eelhinnangut korrigeeritud.

2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-5). Transpordiamet (registrikood 70001490) Lääne-Nigula vallavalitsus (registrikood 75038598)

Transpordiamet (registrikood 70001490) vastas 08.04.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/5695-2, et: Keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu on Transpordiametile vastuvõetav ning ametil puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele. Ehitusloa eelnõu aluseks oleva projekti materjalidega tutvumisel tuvastasime erinevusi võrreldes Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekti versiooniga, mis ei avalda olulist mõju riigiteele või selle ohutusele. Tulenevalt eeltoodust puuduvad Transpordiametil vastuväited ehitusloa väljastamisele juhul, kui projekti realiseerimisel arvestatakse 31.10.2023 kirjas nr 7.1-2/23/19366-4 esitatud informatsiooni ja nõuetega (lisatud ka projekti seletuskirja). (registreeritud PTA DHS-s 29.04.2024 a nr 6.1-3/8570-9)

Lääne-Nigula vallavalitsus (registrikood 75038598) kooskõlastas 17.04.2024 kirjaga nr 5-4/24-609-2 maaparanduse ehitusloa eelnõu ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. (registreeritud PTA DHS-s 29.04.2024 a nr 6.1-3/8570-10)

3. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutustele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-6). Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137)

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 3 ( 10 )

Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust ning MaaParS § 13 lõike 7 kohaselt loeb PTA maaparanduse ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile kooskõlastust esitatud.

5. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele maaparanduseehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 03.04.2024 a nr 6.1-3/8570-6). Võttes aluseks MaaParS § 22 lõike 6, loetakse ehitusloa eelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui MaaParS § 22 lõikes 4 nimetatud kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL

Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted ja KeHJS. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid. Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 1. Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 2. Üleriigiline planeering Eesti 2030+; Lääne maakonnaplaneering 2030+; Lääne- Nigula valla üldplaneering; 3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027; 4. Maa- ameti geoinfo; 5. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, must-toonekure kaitse tegevuskava (2018), Väike-konnakotka tegevuskava 2018, metsise kaitse tegevuskava (2015), keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri; 6. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa- ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu. Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 4 ( 10 )

tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnasevee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee uuendamine ja/või ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust. Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnasevee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi. Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 41,03 ha. Puittaimestikku likvideeritakse mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.

2. 1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

Veekeskkond

Projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee saastega suunatud tegevustele, millest tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju piirkonna veekvaliteedile. Tööde tegemisel juhindutakse Keskkonnaameti poolt seatud nõuetest ning arvestatakse LKS § 37 ja veeseaduse sätestatud kitsendustega ning veekaitse piirangutega, et tagada vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. PTA on veendunud, et kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad töövõtted keskkonnale võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks. Vastavalt toodud kirjeldusele oluline keskkonnamõju veekogudele puudub.

Kaitstavad alad ja liigikaitse

Projektala piirneb põhjas Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) koos Läänemaa Suursoo MKA, Väljaraba sihtkaitsevööndiga (KLO1100881). Projektalaga piirneb põhjast Suursoo-Leidissoo loodusala RAH0000578 ja Suursoo-Leidissoo linnuala RAH0000124. Projektalast lõunas on registreeritud Piirsalu väike-konnakotka püsielupaigad KLO3001487, KLO3001720 ja KLO3001821 ning sihtkaitsevööndid KLO3101697, KLO3101977 ja KLO3102116. Maaparandussüsteemi ja eesvoolu rekonstrueerimise käigus välditakse vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks rakendatakse tööde tegemisel

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 5 ( 10 )

tehnoloogilisi meetmeid (loetletud projektis ja eelhinnangus). Heljumi kandumise vältimiseks on projekteeritud setteekraanid ja settebasseinid. Projektalale on kavandatud kokku 9 settebasseini ja 10 leevendusveekogu ning 4 filtratsioonitõkke-ekraani. Projekteerija on projekteerimisel arvestanud looduskaitseala kaitse-eeskirjas ja KeA kirjades tooduga ning projektlahend on kavandatud nii, et oleks välistatud kuivendav mõju looduskaitsealale ja seal asuvatele kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Aluseks võttes eeltoodut, on PTA on veendunud, et projektiga kavandatud tööde võimalik negatiivne mõju kaitsealadele puudub. Väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud uute teede, kraavide, voolunõvade, maha- ja möödasõidukohtade rajamine ning teekoridori laiendamine, väljaspool teid on liikumispiirang 15.03-31.08. Väike-konnakotka tegevuskava peatüki 8.1. kohaselt piiritletakse keskkonnaregistris väike-konnakotka elupaigad selliselt, et need hõlmaks liigile minimaalselt pesitsusrahuks vajalikku ala, milleks on pesast kuni 300 meetri raadiusesse jääv pesitsemiseks sobiv metsaala. See aitab tagada kotkaste eduka pesitsemise ja vähendab oluliselt pesapaikade hülgamist häirimise tõttu. Tööde tegemisel kasutatakse kirjeldatud piiranguid ja võtteid ning mõju püsielupaikadele puudub. Liigikaitse osas (eelhinnangu peatükkis 4.10) on PTA veendunud, et projektiga kavandatud tööde võimalik negatiivne mõju kaitsealustele liikidele puudub. Natura eelhindamine (ptk 6.4) tuvastas: Maaparandusehitise rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Teemulle ja rabakraavid on täiendav hüdroloogiline tõke, mis takistab kraavide kuivenduse mõjuala levikut loodusala poole. Natura elupaigatüüpe läbivaid, piirnevaid ja potentsiaalse negatiivse mõjuga kraave ei rekonstrueerita ning uusi ei rajata. Projektala ja rekonstrueeritavad kraavid jäävad elupaigatüüpidest sellisele kaugusele, et nende kuivenduse mõjuala elupaigatüüpideni ei ulatu. Samuti ei toimu tegevuse käigus neil aladel raieid ja seega ei mõjutata negatiivselt elupaigatüüpide seisundit ega vähendata nende pindala. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei hävitata Natura 2000 kaitseväärtusi ega muudeta neid pöördumatult. Natura alade kaitseväärtusi ei killustata ega isoleerita ega ei kahjustata alade terviklikku funktsioneerimist. Suursoo-Leidissoo linnualale oluline mõju puudub. Natura eelhindamine tuvastas, et Kirjaksoo metsakuivenduse maaparandusehitiste rekonstrueerimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse- eesmärkidele ning mõju neile puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, täiemahulist Natura hindamist läbi viia pole vaja.

2.2. Otsuse põhjendus Kirjaksoo metsakuivenduse maaparandusehitiste rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Kuna tegemist on olemasoleva maaparandussüsteemiga, siis on muutused ala mullastruktuuris aja jooksul juba toimunud. Kogu olemasolev kasvukohatüüp on tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eelmaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Maaparandussüsteemi korrastustöödega (hooldus, uuendus, rekonstrueerimine) säilitatakse suures osas varasem olukord, mis on loodus- ja keskkonnakaitselisest aspektist oluliselt keskkonnasäästlikum võrreldes maaparandussüsteemi kraavivõrgu täieliku (kõikide alal olemasolevate kraavide)

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 6 ( 10 )

rekonstrueerimise või uue maaparandussüsteemi rajamisega. Keskkonnaamet on andnud projekteerimistingimuste väljastamiseks nõuded 04.01.2023 kirjaga nr 7-9/22/23980-2. Projekteerimisel on antud tingimustega arvestatud. Projektala asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas. Projektala idapoolse osa veed suubuvad Palderma kraavi (VEE1101800) mis omakorda suubub Vihterpalu jõkke (VEE1101700). Projektala läänepoolse osa veed suubuvad enamuses Vihterpalu jõkke (VEE1101700) ja kraav RK1200 suubub Hardu peakraavi (VEE1101900), mis suubub Vihterpalu jõkke (VEE1101700). Vihterpalu jõgi ja Palderma kraav on projektala piirkonnas osa veekogumist nimega Vihterpalu lähtest Piirsalu jõeni (1101700_1), mille veemajanduskavas hinnatud 2022. koondseisund on kesine. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitsealustele objektide ja alade, püsielupaikade, kaitstavate liikide leiukohtade ja vääriselupaikade jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse-eesmärkidest ja alal paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekita alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 § 25 sätestab metsakuivenduse projekteerimisnormid, mis täpsustab detailsemalt metsakuivenduse projekteerimisel nii kraavide vahekauguse määramise alused kui ka kraavide projekteerimisalused. Kraavide vahekauguse projekteerimisel on nii ajalooliselt lähtutud kui ka lähtutakse käesoleval ajal metsa kasvukohatüübist, puuliikidest ja nende vanusest ning boniteediklassist, kraavide sügavusest ja mullastikust, olemasolevast kvartalivõrgust ja metsa uuenemis- või uuendamistingimustest. Maaparandusalased projekteerimisnormid tulenevad pikaajalisest maaparandusteaduse sh ka metsateaduse praktikate tulemusena, mis moodustab teadmiste kogumi, mis omakorda hõlmab endas ka ajalooliselt poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi otsuseid. Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses. Eelhinnangus sh Natura eelhinnangus on hinnatud kavandatava tegevuse elluviimise mõju avaldumine Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele. Hindamisel lähtutakse ka tõenäoliste ebasoodsate mõjude prognoosimisest. Projekteerija on projekti koostamisel arvestanud Keskkonnaameti kirjades toodud seisukohtadega ning projektlahend on kavandatud nii, et on välistatud negatiivne mõju looduskaitselistele objektidele. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning on piisav, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Põllumajandus- ja Toiduamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023. V03“ projekti ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

III OTSUS

Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 19.02.2024. a esitatud

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 7 ( 10 )

maaparanduse ehitusloa taotluse (registreeritud PTA DHS-s nr 6.1-3/8570) ja OÜ HETVER (registrikood 11066829) koostatud projekti „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023 (versioon V03) (toimiku nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023) (digitaalselt allkirjastatud 25.03.2024. a), otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):

1. välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Piirsalu ja Seljaküla külas asuvatele maaparandussüsteemide ehitistele Pikanõmme(TTP-385) (mps kood/ehitise kood 4110180020010 kood 005), Kirjaksoo (4110180020010 kood 001, 4110180020020 kood 001, 4110180020040 kood 001, 4110180020041 kood 001, 4110180020042 kood 001), Kirjaksoo tee (4110180020010 kood 101), Vanamaa tee (4110180020010 kood 102), Palderma tee (4110180020042 kood 101), Lehtmetsa(TTP-317) (4110170040150 kood 001, 4110170040160 kood 001, 4110170040170 kood 001, 4110170040180 kood 001, 4110170040190 kood 001, 4110190020010 kood 001) ning Luhaääre tee (4110170040170 kood 101) maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks OÜ HETVER (registrikood 11066829) poolt koostatud projekti „Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede rekonstrueerimine 2023 (versioon V03) alusel:

2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt rekonstrueerimise ja ehitusprojekti ehitusloa taotluses kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele (lisatud 51 lehel). Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte – Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo loodusala RAH0000578 ja Suursoo-Leidissoo linnuala RAH0000124. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124), Piirsalu väike-konnakotka püsielupaigad KLO3001487, KLO3001720 ega nende kaitse-eesmärke ning kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik. Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud töid tegema vastavalt projektile ja seadusandlikele aktidele ning kinni pidama ohutusreeglitest. Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) KADRI PRIKK Peaspetsialist-koordinaator

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 8 ( 10 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Lääne keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 29.04.2024 Teenuse nr: 2409994 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede

rekonstrueerimine 2023 Projekti nimi: Kirjaksoo metsaparandusobjekti ja teede

rekonstrueerimine 2023 Projekti number: 3-23 Projekti koostamise aasta: 2023

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

43601:001:0030 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:0662 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:0664 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:1262 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

44101:001:1292 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0167 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0173 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0215 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0217 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

55201:002:0218 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

68001:003:0255 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

68001:003:0287 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Piirsalu küla

Lääne maakond Lääne-Nigula vald Seljaküla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

4110170040150 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040160 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040170 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040180 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110170040190 001 Lehtmetsa(TTP-317)

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 9 ( 10 )

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

4110180020010 001 Kirjaksoo

4110180020010 005 Pikanõmme(TTP-385)

4110180020020 001 Kirjaksoo

4110180020040 001 Kirjaksoo

4110180020041 001 Kirjaksoo

4110180020042 001 Kirjaksoo

4110190020010 001 Lehtmetsa(TTP-317)

4110180020010 102 Vanamaa tee

4110180020010 101 Kirjaksoo tee

4110180020042 101 Palderma tee

4110170040170 101 Luhaääre tee

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: OÜ HETVER Uurimistöö tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti koostaja: OÜ HETVER Ehitusprojekti tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO

MAA JA VESI Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Tiit Ploompuu

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 462.6 Eesvoolu pikkus (km): 4.48

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

4 0.83 Vanamaa tee

4 1.54 Kirjaksoo tee

4 3.05 Palderma tee

4 0.94 Luhaääre tee

Otsuse nr 6.1-3/18350 Leht 10 ( 10 )

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 9

Tuletõrjetiik 2

Muu 2

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Keskkonnamõju hindamise aruanne

kirjaksoo_eelhinnang.asice

Kooskõlastused kooskõlastused.zip

Menetleja

Ingo Valgma [email protected] 528 2353