Vastus

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.11.2023

COM(2023) 755 final

2023/0439 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles sätestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamise ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega

asendatakse nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Rändajate smugeldamine on kuritegelik tegevus, mille puhul kasumit teenitakse inimelude ja

inimväärikuse hinnaga ning rikutakse põhiõigusi ja õõnestatakse ELi rändehalduse eesmärke.

Rändajate smugeldamise vastu võitlemine ja selle ennetamine on üks Euroopa Liidu

prioriteete ning see on oluline ebaseadusliku rände terviklikuks käsitlemiseks. Kuritegelikud

võrgustikud kasutavad ära inimeste meeleheidet ning hõlbustavad ebaseaduslikku rännet maa-

, mere- ja õhuteid pidi, seades ohtu inimeste elu ja püüdes igal moel oma kasumit nii palju

suurendada kui võimalik.

Oma 13. septembri 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus kutsus president Ursula von

der Leyen üles tugevdama kõiki liidu käsutuses olevaid vahendeid, et tulemuslikult tõkestada

rändajate smugeldamist seeläbi, et ajakohastatakse praegust üle 20 aasta vanust

õigusraamistikku. Ta kutsus ka üles karmistama rändajate smugeldamise haldamist ja

suurendama ELi asutuste; eelkõige Europoli rolli. Samuti rõhutas ta vajadust teha selle

ülemaailmse probleemi lahendamiseks koostööd partneritega, mistõttu korraldab komisjon

rahvusvahelise konverentsi, millega luuakse ülemaailmne liit ja kutsutakse üles võtma

meetmeid rändajate smugeldamise vastu.

Rändajate smugeldamine ELi ja ELis on jõudnud rekordtasemele ja seda soodustab suurenev

nõudlus, mis tuleneb tekkivatest ja süvenevatest kriisidest, eelkõige majanduslangusest,

kliimamuutustest tingitud keskkonnaalastest hädaolukordadest ning konfliktidest ja

demograafilisest survest paljudes kolmandates riikides. Rändajate smugeldamine suurendab

ebaseaduslikult ELi saabuvate inimeste arvu: 2022. aastal avastati ELi välispiiridel ligikaudu

331 000 ebaseaduslikku liitu sisenemise juhtumit, mis on pärast 2016. aastat suurim näitaja

ning 66 % rohkem kui eelmisel aastal1. 2023. aastal avastati aasta algusest kuni septembri

lõpuni ELi välispiiridel ligikaudu 281 000 ebaseaduslikku piiriületust, mis on 18 % rohkem

kui 2022. aastal samal ajavahemikul. See langeb kokku inimeste smugeldamise sagenemisega,

mida tõendab uus rekord: 2022. aastal teatati Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile

(Frontex) rohkem kui 15 000 rändajate smugeldajast2. Võttes arvesse ebaseaduslike saabujate

arvu suurenemist 2023. aastal ning mitmesuguseid ülemaailmseid kriise paljudes päritolu- ja

transiidiriikides, võib eeldada, et Euroopasse suunduvad rändevood3 ning rändajate

smugeldamisega seotud kuritegevus on jätkuvalt suured ja võivad veelgi suureneda.

Hinnanguliselt kasutab üle 90 % ELi saabuvatest ebaseaduslikest rändajatest

inimsmugeldajaid,4 kes enamasti kuuluvad kuritegelikesse organisatsioonidesse. Lisaks

saavad smugeldamisvõrgustikud kuritegelikust tegevusest märkimisväärset kasu, mis kogu

maailmas ulatub 4,7–6 miljardi euroni aastas5. Ebaseadusliku rände vähendamiseks on

seetõttu esmatähtis karmikäeline ja kindel vastus smugeldajate tegevusele. Hinnanguliselt on

1 Frontexi riskianalüüs 2023/2024. 2 Frontexi riskianalüüs 2023/2024. 3 Frontexi riskianalüüs 2023/2024. 4 Europoli hinnang. 5 ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, „Ülemaailmne uuring rändajate ebaseadusliku üle piiri

toimetamise kohta“, 2018.

ET 2 ET

inimsmugeldajate, eriti merel tegutsevate inimsmugeldajate jõhkra tegevuse tagajärjel alates

2014. aastast hukkunud rohkem kui 28 000 inimest6.

Ligikaudu pooled rändajate smugeldamise võrgustikest on seotud ka muude kuritegudega,

nagu inimkaubandus, uimastite ja tulirelvade ebaseaduslik üle piiri toimetamine, millega

hõlbustatakse ebaseaduslikku liikumist ELis. Õiguskaitse- ja õigusasutused seisavad silmitsi

mitme pidevalt muutuva probleemiga: inimsmugeldajate kiiresti muutuv ja oludega kohanev

tegutsemisviis; rändajate ja õiguskaitseasutuste vastu suunatud ähvarduste ja vägivalla

laialdasem kasutamine;7 raskused end väljaspool ELi asuvates riikides varjavate

inimsmugeldajate leidmisel ja vahistamisel; mitmesuguste transpordivahendite kasutamine,

sealhulgas merekõlbmatud ja raskemini avastatavad alused (nt kalalaevad ja isetehtud

metallpaadid), maanteesõidukid, milles rändajaid ohtlikult peidetakse, ning kommerts- ja

tellimuslennud, mida kasutatakse üha enam rändajate toomiseks ELi lähedal asuvatesse või

ELiga piirnevatesse riikidesse, kust rändajad püüavad seejärel ebaseaduslikult ELi siseneda;8

digivahendite kasutamine protsessi kõigis etappides, nii smugeldamisteenuste, marsruutide ja

hindade internetis reklaamimiseks kui ka dokumentide võltsimiseks; krüptoraha, e-raha või

muude mitteametlike makseviiside (nt hawala) kasutamine9.

Rändajate smugeldamise peatamine on oluline, et lõhkuda organiseeritud kuritegevuse

võrgustikud, mis põhjustavad inimõiguste rikkumisi ja surma, ning tegeleda ELi suunduva

ebaseadusliku rände suurenemisega. Terviklik ja kestlik lähenemisviis rändele nõuab jõuliste

ja tõhusate meetmete kombinatsiooni, mis täiendab vastastikku kasulikke partnerlusi päritolu-

ja transiidiriikidega seeläbi, et tegeletakse rände ja eelkõige ebaseadusliku rände

algpõhjustega ning võideldakse samal ajal organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas rändajate

smugeldamise ja inimkaubanduse vastu. Uues rände- ja varjupaigaleppes10 on esitatud

terviklik rändekäsitus, mille keskmes on rändajate smugeldamise ennetamine ja tõkestamine.

Rändajate smugeldamist käsitlevat praegust ELi õigus- ja tegevusraamistikku tuleb

ajakohastada ja karmistada, et muuta veelgi tulemuslikumaks Euroopa Liidu käsutuses olevad

vahendid, millega ennetada neid pidevalt muutuvaid kuritegusid ja neile reageerida,

sealhulgas seoses rahvusvahelise õiguse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni maa-, mere- ja

õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolli

kohaste liidu ja selle liikmesriikide juriidiliste kohustustega.

Käesolev direktiivi ettepanek on osa meetmepaketist, millega viiakse ellu president von der

Leyeni üleskutse ning selle eesmärk on ajakohastada ja tugevdada kehtivat õigusraamistikku

ning tagada liidule eesmärgipärased õigusnormid. Sellega ajakohastatakse ja uuendatakse ELi

kriminaalõiguse norme, mis on sätestatud kaasaaitajate paketis, mis koosneb direktiivist

2002/90/EÜ (millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele,

läbisõidule ja elamisele)11 ja raamotsusest 2002/946/JSK (millega tugevdatakse

karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja

elamisele kaasaaitamist)12.

6 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni projekt „Missing migrants“, kättesaadav aadressil:

https://missingmigrants.iom.int/region/mediterranean. 7 Europol, Criminal Networks in Migrant Smuggling („Rändajate smugeldamise kriminaalsed

võrgustikud“), Europol Spotlight, 2023. 8 Frontexi riskianalüüs 2023/2024. 9 Europol, Criminal Networks in Migrant Smuggling („Rändajate smugeldamise kriminaalsed

võrgustikud“), Europol Spotlight, 2023. 10 COM(2020) 609 final. 11 ELT L 328, 5.12.2002, lk 17. 12 ELT L 328, 5.12.2002, lk 1.

ET 3 ET

Käesoleva ettepanekuga koos esitatakse komisjoni ettepanek määruse13 kohta, millega

tõhustatakse politseikoostööd ja suurendatakse Europoli volitusi rändajate smugeldamise ja

inimkaubanduse tõkestamise valdkonnas, eelkõige kodifitseeritakse rändajate smugeldamise

vastase Euroopa keskuse loomine Europolis ja keskuse asjaomaste volituste suurendamine.

Ettepanekuga suurendatakse Europoli strateegilisi ja operatiivülesandeid rändajate

smugeldamise vastases võitluses, et ta saaks suunata ja toetada keskuse tegevust ning teha

kindlaks operatiivprioriteedid ja meetmed. Sellega luuakse juhtimisraamistik, kuhu kuuluvad

liikmesriikide üksused, mille ülesanne on rändajate smugeldamise tõkestamine, komisjon ja

muud ELi ametid. Ettepanekuga parandatakse ametitevahelist koostööd Frontexi ja

Eurojustiga, samuti tugevdatakse Europoli ja kolmandate riikide koostööd.

Paketti esitletakse rahvusvahelisel konverentsil, kus pannakse alus rändajate smugeldamise

vastasele ülemaailmsele liidule. Selle konverentsiga loob komisjon raamistiku tihedaks

poliitiliseks koostööks rahvusvaheliste partneritega, et ühiselt tõkestada rändajate

smugeldamist kogu maailmas.

Need kolm algatust täiendavad olemasolevaid algatusi rändajate smugeldamise tõkestamise

valdkonnas ja nende abil rakendatakse ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku

üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025)14 seeläbi, et ajakohastatakse olemasolevat

ELi õigusraamistikku, et karistada rändeteedel tegutsevaid rändajate smugeldajaid, ning

kehtestatakse lähiaastateks uus ajakohane, õiguslik, operatiivne ja rahvusvaheline

koostööraamistik rändajate smugeldamise vastu.

Nende ettepanekute eesmärk on ajakohastada rändajate smugeldamise vastu võitlemise

õigusraamistikku ja tagada, et liidul on vajalikud õiguslikud ja operatiivsed vahendid

inimsmugeldajate uutele tegutsemisviisidele reageerimiseks, nagu on sätestatud komisjoni

2024. aasta tööprogrammis, mis kuulutati välja 17. oktoobril 2023.

Ettepaneku eesmärgid

Praegune ELi õigusraamistik, mis käsitleb ebaseadusliku ELi sisenemise, EList läbisõidu ja

ELis viibimise hõlbustamist, võeti vastu 2002. aastal sätete alusel, mis kehtisid enne

Lissaboni lepingut. Käesoleva direktiivi ettepaneku üldeesmärk on võtta kasutusele

tänapäevane ELi kriminaalõiguse vahend, kus määratletakse selgelt ebaseadusliku ELi

sisenemise, EList läbisõidu ja ELis viibimise hõlbustamisega seotud kuriteod ja nähakse

nende eest ette tulemuslikud karistused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 83

ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri

välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestavale protokollile.

Direktiivi ettepaneku konkreetsed eesmärgid järgmised.

– Tagada rändajate smugeldamisega tegelevate organiseeritud kuritegelike võrgustike

tulemuslik uurimine, neile süüdistuste esitamine ja nende karistamine.

REFITi raames 2017. aastal toimunud praeguse kaasaaitajate paketi hindamine ja järgnenud

järelevalve selle rakendamise üle osutasid probleemidele, mis on seotud ebaseadusliku ELi

sisenemise, EList läbisõidu ja ELis viibimise hõlbustamisega seotud kuritegude laia

määratlusega. Nimelt osutati asjaolule, et pakett ei ole andnud selgust ega õiguskindlust

ebaseadusliku rände hõlbustamise ja humanitaarabi eristamise küsimuses, sest kuriteo

määratlus on lai ja näited puuduvad. Käesolev ettepanek toob selgust küsimuses, millised teod

tuleks kriminaliseerida. Nende hulka kuuluvad sellise tegevuse hõlbustamine rahalise või

13 COM(2023) 754 final. 14 COM(2021) 591 final.

ET 4 ET

materiaalse kasu või selle lubamise eest; hõlbustamine, mille eest ei saada küll rahalist või

materiaalset kasu, kuid mis väga tõenäoliselt tekitab isikule raske tervisekahjustuse, ning

kolmandate riikide kodanike avalik kihutamine, näiteks internetis, ebaseaduslikule Euroopa

Liitu sisenemisele, Euroopa Liidust läbisõidule või Euroopa Liidus viibimisele. Ettepanekus

selgitatakse ka, et direktiivi eesmärk ei ole võtta vastutusele kolmandate riikide kodanikke

selle eest, et nad toimetati ebaseaduslikult üle piiri, nende abi perekonnaliikmetele või

kolmandate riikide kodanikele õiguslike kohustuste alusel antavat humanitaarabi või nende

põhivajaduste toetamist.

Lisaks sellele sätestab täpsem määratlus, et kaasaaitamisega seotud kuritegu võidakse toime

panna ükskõik millise liikmesriigi territooriumil, hõlbustades seeläbi õigusalast koostööd

liikmesriikide vahel.

– Paremini ühtlustatud karistused, mille määramisel võetakse arvesse kuriteo

raskusastet

Pärast kaasaaitajate paketi vastuvõtmist 2002. aastal on rändajate smugeldamises osalevad

kuritegelikud võrgustikud üha enam hakanud rändajate ja õiguskaitseasutuste vastu kasutama

vägivalda, seades nii ohtu inimeste elu. Ettepanekus määratletakse raskendavatel asjaoludel

toimepandud kuriteod (st kuritegu, mis pannakse toime kuritegeliku organisatsiooni liikme

poolt; mis tekitab isikule raske tervisekahjustuse või ohustab elu või tervist; mis põhjustab

surma), mille eest nähakse ette kõrgemad kriminaalkaristuste määrad. Kavandatavas

direktiivis on ettenähtud maksimaalsete karistuste alammäär kõrgem kui praeguses

kaasaaitajate paketis (kus ülemmäär on vähemalt kaheksa-aastane vangistus) ja selle

kindlaksmääramisel on võetud arvesse ELi kriminaalõiguse vahenditega kehtestatud üldist

karistuste süsteemi. Kaasaaitamise kui peamise kuriteo korral oleks võimalik määrata

karistus, mille ülemmäär on vähemalt kolmeaastane vangistus, raskendavatel asjaoludel toime

pandud kuriteo (st organiseeritud kuritegu, jõhkra vägivalla kasutamine) korral vähemalt

kümneaastane vangistus ja kõige raskema kuriteo (mis põhjustab surma) korral 15aastane

vangistus.

– Kohtualluvuse laiendamine

Rändajate smugeldamise korraldajad ja toimepanijad ei ela enamasti ELis ning nende tegevus

ei kuulu seetõttu liikmesriikide kohtualluvusse. Selleks et suurendada võimalusi karistada

olulisi sihtmärke, kes korraldavad inimeste smugeldamist, ning vältida olukorda, kus rasked ja

traagilised smugeldamisjuhtumid, mis leiavad aset näiteks rahvusvahelistes vetes, ei kuulu

ühegi riigi kohtualluvusse, laiendatakse kavandatava direktiiviga liikmesriikide kohtualluvust

juhtumitele, kus ebaseaduslikule ELi sisenemisele kaasaaitamine ebaõnnestub ja kolmandate

riikide kodanikud kaotavad elu. Nii on see näiteks juhul, kui merekõlbmatud laevad upuvad

rahvusvahelistes vetes, seega enne liikmesriigi või kolmanda riigi territoriaalvetesse jõudmist.

Kavandatava direktiiviga laiendatakse kohtualluvust ka kuritegudele, mis on toime pandud

liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitvate laevade või lendavate õhusõidukite

pardal, ning kuritegudele, mis on toime pandud ELis äritegevusega tegelevate, kuid mitte

tingimata ELis asutatud juriidiliste isikute poolt.

– Liikmesriikide vahendite suurendamine rändajate smugeldamise tõkestamiseks ja

ennetamiseks

Tagamaks, et liikmesriigid tõkestavad tulemuslikult rändajate smugeldamist, nõutakse

kavandatavas direktiivis, et liikmesriigid annaksid asjaomastele õiguskaitse- ja

õigusasutustele piisavad vahendid, võimaldaksid piisava koolituse ja spetsialiseerumise,

millega tagatakse kuritegude tulemuslik ennetamine, uurimine ja nende eest süüdistuste

ET 5 ET

esitamine. Lisaks peaksid liikmesriigid korraldama rändajate smugeldamise ennetamiseks

teabe- ja teadvustamiskampaaniaid ning viima ellu uurimis- ja haridusprogramme.

– Andmete kogumise ja aruandluse parandamine

2017. aasta hindamise15 käigus leiti, et rändajate smugeldamisega seotud kuritegude ja

kriminaalõiguslike meetmete kohta riiklikul ja Euroopa tasandil puuduvad usaldusväärsed,

põhjalikud ja võrreldavad andmed, mis on oluline takistus liikmesriikides kaasaaitajate paketi

mõju hindamisel. Lisaks ei võimalda see riiklikel poliitikakujundajatel ja valdkonna

spetsialistidel jälgida ega mõõta meetmete tulemuslikkust. Selle puuduse kõrvaldamiseks ja

parema järelevalve tagamiseks nõutakse ettepanekus, et liikmesriigid koguksid ja esitaksid

igal aastal statistilisi andmeid. See aitaks paremini mõista rändajate smugeldamise olemust ja

ulatust, parandaks juhtumite avastamist ja liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide

reageerimist ning toetaks tõenditel põhinevat poliitikakujundamist.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas uue rände- ja varjupaigaleppega, millega nähakse olulise

osana terviklikust rändekäsitusest ette Euroopa jõuline reageerimine rändajate

smugeldamisele nii ELis kui ka väljaspool seda. Sellega rakendatakse ELi uuendatud

tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025)16

seeläbi, et ajakohastatakse ja moderniseeritakse olemasolevat ELi õigusraamistikku, et

karistada rändeteedel tegutsevaid rändajate smugeldajaid. Ettepanekuga on tagatud

järjepidevus ja ühtsus ELi tegevuskavadega, mille komisjon esitas Vahemere keskosa,

Vahemere idaosa, Vahemere lääneosa ja Atlandi ookeani rändeteede ning Lääne-Balkani

rändeteede kohta, samuti meetmepaketiga, mis käsitleb kommertsveokite kasutamist ELi

suunduva ebaseadusliku rände korraldamiseks,17 ning ettepanekuga võtta vastu määrus

meetmete kohta, mida kohaldatakse selliste veoettevõtjate suhtes, kes hõlbustavad Euroopa

Liidu territooriumile ebaseadusliku sisenemisega seotud inimkaubandust või rändajate

ebaseaduslikku üle piiri toimetamist või osalevad selles18. Samuti on see kooskõlas

rahvusvahelisel tasandil võetud ulatuslike kohustustega rändepartnerluste valdkonnas.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka rahvusvahelist organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava maa-, mere- ja

õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolliga,

mille osaline Euroopa Liit on. ÜRO protokoll sisaldab kuriteokoosseisu tunnusena rahalist või

muud materiaalset kasu ning selles on sätestatud, et kolmandate riikide kodanike suhtes ei

kohaldata kuriteo ohvriks langemise korral protokollikohast süüdistuse esitamist.

Ettepanekuga toetatakse ELi julgeolekuliidu strateegia,19 ELi organiseeritud kuritegevuse

vastu võitlemise strateegia (2021–2025)20 ja inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia

(2021–2025)21 ning ELi merendusjulgeoleku muudetud strateegia22 eesmärke.

Ettepanek on kooskõlas komisjoni 2020. aasta suunistega ebaseaduslikule piiriületusele,

läbisõidule ja seadusliku aluseta riigis viibimisele kaasaaitamise määratlemist ja tõkestamist

15 SWD(2017) 117 final. 16 COM(2021) 591 final. 17 Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_3057. 18 COM(2021) 753 final. 19 COM(2020) 605 final. 20 COM(2021) 170 final. 21 COM(2021) 171 final. 22 Nõukogu 24. oktoobri 2023. aasta järeldused 14280/23, milles käsitletakse ELi merendusjulgeoleku

muudetud strateegiat ja selle tegevuskava.

ET 6 ET

käsitlevate ELi normide rakendamise kohta,23 milles kinnitatakse, et seadusega lubatud

humanitaarabi (näiteks otsingu- ja päästeoperatsioonide raames) ei saa ega tohi

kriminaliseerida, et merel otsingu- ja päästeoperatsioone teostavate valitsusväliste osalejate

tegevuse kriminaliseerimine juhul, kui nad järgivad asjaomast õigusraamistikku, kujutab

endast rahvusvahelise õiguse rikkumist ja seetõttu ei ole see ELi õigusega lubatud ning

vajaduse korral tuleks hinnata, kas tegu kuulub mõiste „humanitaarabi“ alla – seda mõistet ei

saa tõlgendada viisil, mis võimaldaks seadusega lubatud teo kriminaliseerida – igal üksikjuhul

eraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Direktiivi ettepanek on kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega, eelkõige järgmisega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL

kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus

ja direktiivi ettepanekuga vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta24;

• konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta

kriminaalasjades;

• direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL,

millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles

käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse

ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK;

• nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta

pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on

inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega

asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065,

mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ

(digiteenuste määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega

sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele

kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded;

• nõukogu raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise

kohta kriminaalmenetluses ning ettepanek, mis käsitleb määrust kriminaalmenetluse

üleandmise kohta25.

23 ELT C 323, 1.10.2020, lk 1. 24 COM(2022) 245 final. 25 COM(2023) 185 final.

ET 7 ET

Käesolev ettepanek ei piira direktiivi 2004/38/EÜ26 ega Ühendkuningriigi

väljaastumislepingu27 kohaldamist. Ettepanekuga ei muudeta mingil juhul direktiivi

2004/38/EÜ ega Ühendkuningriigi väljaastumislepingut.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise

leping) artikli 83 lõige 2, kus on sätestatud ELi pädevus kehtestada miinimumnormid, kui

liikmesriikide kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub

möödapääsmatuks, et tagada liidu poliitika tulemuslik rakendamine valdkonnas, kus on

rakendatud ühtlustamismeetmeid. Ühise sisserändepoliitika valdkonda, eelkõige riiki

sisenemise ja seal elamise tingimusi, ebaseaduslikku sisserännet ja seadusliku aluseta riigis

viibimist ning ELi välispiiride haldamist, on juba ühtlustatud ELi toimimise lepingu

vabaduse, turvalisuse ja õiguse V jaotise 2. peatüki (piirikontrolli-, varjupaiga- ja

sisserändepoliitika) valdkonnas liidu acquis’ alusel ning oluline on tagada selle tulemuslik

rakendamine liikmesriikide kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamise

kaudu.

• Subsidiaarsus

Rändajate smugeldamine on piiriülene kuritegu, mis mõjutab otseselt liitu, selle välispiire ja

sageli rohkem kui ühte liikmesriiki. Liikmesriigid üksi ei suuda neid piiriüleseid kuritegusid

edukalt tõkestada. Kuriteo määratluse, karistusmäärade ja liikmesriikides kohaldatavate

ennetusmeetmete edasine ühtlustamine võib tagada tulemuslikumad meetmed rändajate

smugeldamise avastamisel, uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel ning meelepärase

kohtualluvuse valimise vormide ennetamisel kurjategijate poolt, kes kasutavad ära süsteeme,

kus karistused on leebemad.

Selleks et suurendada liidus karistuste hoiatavat mõju, määratakse ettepanekus kindlaks

raskendavatel asjaoludel toime pandud kuriteod, mille korral määratakse rangemad karistused,

ning ka karistust raskendavad asjaolud, näiteks korduvad kuriteod, kuriteo toimepanemine

ametiisiku poolt või tulirelva kandva isiku poolt. Praegu on komisjoni käsutuses oleva teabe

kohaselt liikmesriikides ebaseaduslikule liitu sisenemisele ja liidust läbisõidule kaasaaitamise

eest ette nähtud kriminaalkaristuste ülemmäär alates ühest aastast Belgias ja Hispaanias kuni

kümne aastani Bulgaarias, Küprosel, Iirimaal ja Sloveenias. Liikmesriikides elamisele

kaasaaitamise eest määratavad kriminaalkaristused ulatuvad maksimaalselt ühest aastast

Austrias, Belgias, Tšehhis, Eestis ja Hispaanias kuni 15 aastani Küprosel. Alates 2015. aastast

on 15 liikmesriiki28 pidanud vajalikuks muuta oma õigusakte (kolmes liikmesriigis29

menetletakse praegu muudatusi); muudatused puudutavad rangemaid karistusi,30

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa

Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ,

68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja

93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). 27 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest

väljaastumise leping (2019/C 384 I/01) (ELT C 384I, 12.11.2019, lk 1). 28 Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal,

Prantsusmaa, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari. 29 Madalmaad, Prantsusmaa, Slovakkia. 30 Itaalia, Küpros, Madalmaad, Sloveenia

ET 8 ET

smugeldamiskatsete kriminaliseerimist,31 ja humanitaarabiga seotud ebaseadusliku liidust

läbisõidu jaoks erandi kehtestamist32.

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei suuda liikmesriigid üksi käesoleva ettepaneku eesmärke piisaval määral

saavutada ning need on paremini saavutatavad liidu tasandil. Rändajate smugeldamise

rahvusvahelise mõõtme tõttu ning võttes arvesse juba kehtivaid ELi õigusakte, on ELi tasandil

võetavad meetmed eeldatavasti praktilise lisaväärtuse saamisel tulemuslikumad ja tõhusamad

kui liikmesriikide individuaalselt võetavad meetmed. ELi sekkumine looks lisaväärtust,

ühtlustades veelgi liikmesriikide kriminaalõigusnorme ja aidates tagada liikmesriikidele

ühiseid tingimusi.

• Proportsionaalsus

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega

piirdub kavandatav direktiiv sellega, mis on vajalik rändajate smugeldamise tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ELi raamistiku tugevdamiseks, ega lähe kaugemale sellest, mis on

vajalik seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Selleks et sihipäraselt tegeleda rändajate smugeldamise raskemate vormidega, näiteks

sellistega, millega tekitatakse raske tervisekahjustus või põhjustatakse inimeste hukkumine ja

mida kaasaaitajate paketis praegu sõnaselgelt ei mainita, määratletakse direktiivi ettepanekus

raskendavatel asjaoludel toimepandud kuriteod ning karistust raskendavad ja kergendavad

asjaolud, millega tagatakse kriminaalkaristuste proportsionaalsus vastavalt harta artikli 49

lõikes 3 sätestatud kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõttele.

• Vahendi valik

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 2 on liikmesriikide

kriminaalõiguse alaseid õigus- ja haldusnorme, mis on olulised liidu poliitika tulemusliku

rakendamise tagamiseks valdkonnas, mille suhtes on võetud ühtlustamismeetmeid, võimalik

saavutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis võetakse vastu

seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2017. aastal viidi komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)

raames läbi kaasaaitajate paketi hindamine. Selle eesmärk oli hinnata, kas kaasaaitajate pakett

on eesmärgipärane. Hinnati kehtivate sätete tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja

ELi lisaväärtust. Hindamine näitas, et kõik liikmesriigid võtsid kaasaaitajate paketi üle ja

muutsid vastavalt oma õigusakte. Kaasaaitajate paketi vastuvõtmisega selgitati rändajate

smugeldamise ja inimkaubandusega seotud kuritegude erinevust ning lubati kuriteo määratlust

veelgi ühtlustada kõigis liikmesriikides, kes kehtestasid karistused ebaseaduslikule liitu

sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamise eest.

Hindamise tulemused osutasid sellele, et suur puudus on usaldusväärsetest ja võrreldavatest

andmetest rändajate smugeldamisega seotud kuritegude ja kriminaalõiguslike meetmete kohta

riiklikul ja Euroopa tasandil ning see mõjutab peaaegu kõiki hindamiskriteeriume. Andmete

piiratud kättesaadavuse tõttu ei ole võimalik hinnata, kuidas ja mil määral on kaasaaitajate

31 Belgia. 32 Prantsusmaa.

ET 9 ET

avastamise ja nende vastutusele võtmise suurenemine või liikmesriikide tõhustatud koostöö

otseselt seotud kaasaaitajate paketi rakendamisega. Tõenditel põhineva poliitika

väljatöötamiseks ELi tasandil on hädavajalik koguda ja analüüsida usaldusväärseid ja

õigeaegselt esitatud statistilisi andmeid kuritegevuse ja kriminaalõiguse kohta.

Kättesaadavad andmed ja sidusrühmade seisukohad tõid esile nii kriitilised kui ka rahuldavad

elemendid kaasaaitajate paketi tulemuslikkuse kohta selle eesmärkide saavutamisel. Kui

näiteks selle õigusakti hoiatav mõju seati kahtluse alla, kuna rändajate ELi smugeldamine üha

sageneb, siis karistusraamistiku ühtlustamist hinnati positiivsemalt.

Erinevusi täheldati ka sidusrühmade kategooriate vahel, kes väljendasid erinevaid ja

mõnikord vastukäivaid seisukohti kaasaaitajate paketi eri aspektide kohta. Enamik küsitletud

isikutest ja organisatsioonidest pooldas kindlalt kuriteo praeguse määratluse muutmist.

Hoolimata asjaolust, et kaasaaitamise direktiivi praeguse artikli 1 lõikega 2 jäetakse

liikmesriikidele võimalus vabastada kriminaalkaristustest kaasaaitamine ebaseaduslikule liitu

sisenemisele ja liidust läbisõidule, kui seda tehakse humanitaarkaalutlustel, kritiseeriti seda

sätet selle vabatahtliku olemuse pärast, mis toob kaasa nii selguse kui ka õiguskindluse

puudumise. Kodanikuühiskonna esindajad väljendasid muret tajutava ohu pärast, et

kodanikuühiskonna organisatsioonide või ebaseaduslikke rändajaid abistavate ja/või nendega

töötavate isikute antav abi võidakse kriminaliseerida.

Need arusaamad ja kriitika puudutasid nii liikmesriigi territooriumil kui ka piiridel või

avamerel antavat humanitaarabi, hoolimata sellise tegevuse suhtes kohaldatavast teistsugusest

õigusraamistikust. Kaasaaitajate paketi rakendamise analüüs näitas, et liikmesriikide

lähenemisviisid kuritegude määratlemisel on erinevad. Kui mõnes liikmesriigis on

ametiasutustel tavaks keskenduda kaasaaitamisjuhtumitele siis, kui tegu on toime pandud tulu

saamise kavatsusega või kuritegelike organisatsioonide poolt, siis teistes liikmesriikides on

kuriteo laia määratluse tõttu süüdistus esitatud ka isikutele, kes osutavad ebaseaduslikele

rändajatele oma kutsetegevuse raames teenuseid või osutavad abi omakasupüüdmatutel

põhjustel.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon pidas kaasaaitajate paketi rakendamise teemal mitmeid sihipäraseid konsultatsioone

paljude sidusrühmadega. Konsultatsioonid hõlmasid liikmesriikide õiguskaitse- ja

õigusasutusi, asjaomaseid ELi ameteid (Eurojust, Europol, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Amet, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) ning kodanikuühiskonna esindajaid, kellega

konsulteeriti kaasaaitajate paketi hindamise ettevalmistamise raames 2017. aastal, et koostada

2020. aastal komisjoni suunised ebaseaduslikule piiriületusele, läbisõidule ja seadusliku

aluseta riigis viibimisele kaasaaitamise määratlemist ja tõkestamist käsitlevate ELi normide

rakendamise kohta, ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise

tõkestamiseks (2021–2025) ettevalmistamisel ning 2023. aastal osana kaasaaitajate paketi

rakendamise jälgimisest ja kaardistamisest liikmesriikides.

Üldiselt hindasid sidusrühmad kriminaalraamistiku ühtlustamist liikmesriikides positiivselt.

Eri sidusrühmad väljendasid erinevaid seisukohti kuriteo määratluse ja humanitaarkaalutlustel

võetavate meetmete suhtes erandi tegemise vabatahtliku olemuse kohta. Kodanikuühiskonna

organisatsioonide esindajad rõhutasid, et kuriteo lai määratlus toob kaasa nii selguse kui ka

õiguskindluse puudumise ning ohu, et kodanikuühiskonna organisatsioonide või

ebaseaduslikke rändajaid abistavate ja/või nendega töötavate isikute antav humanitaarabi

kriminaliseeritakse, samas kui liikmesriigid ei viidanud vajadusele kitsendada kuriteo

määratlust või kehtestada kohustuslik erand kriminaliseerimisest. Erinevate siseriiklike

lähenemisviiside tõttu kaasaitamisega seotud kuritegudele tuleb kõnealused kuriteod täpselt

määratleda, et ühised ELi meetmed oleksid tulemuslikud ja saaks keskenduda kuritegudele,

ET 10 ET

mille panevad kasusaamise eesmärgil toime eelkõige kuritegelikud organisatsioonid. Europoli

ja Eurojustiga konsulteerimisel osutati samuti samale lähenemisviisile, sest see hõlbustaks

operatiivkoostööd ja reageerimist.

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel konsulteeris komisjon liikmesriikide, Eurojusti,

Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga peamiste lünkade üle ELi õigus- ja

tegevusraamistikus ning võimaluste üle neid puudusi kõrvaldada.

• Mõju hindamine

Ettepanek esitatakse erandkorras ilma kaasneva mõjuhinnanguta. Käesolev ettepanek tugineb

siiski tõenditele, mis on kogutud REFITi raames 2017. aastal toimunud kaasaaitajate paketi

hindamise, ELi uuendatud tegevuskava (rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise

tõkestamiseks (2021–2025)) üle peetud avaliku konsultatsiooni, Europoli, Eurojusti ja

Frontexi esitatud teabe ja tõendite ning liikmesriikide ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega

tehtava koostöö käigus praeguse õigusraamistiku rakendamise järelevalve raames.

Konsultatsioonide käigus kogutud teave ja tõendid osutasid vajakajäämistele, mille põhjus on

rändajate smugeldamisega seotud kuritegude ja kriminaalõiguslike meetmete kohta

usaldusväärsete ja võrreldavate andmete märkimisväärne nappus riiklikul ja Euroopa tasandil;

vajadusele kuriteo määratlust veelgi selgemalt ELi õigusaktide alusel ühtlustada, eelkõige

seoses rahalise kasu saamise elemendiga, humanitaarabi andmise eesmärgil läbiviidud

tegevuse kriminaalkaristustest vabastamise vabatahtliku olemusega, kriminaliseerimise

tajutava ohuga ja kehtivate õigusaktide hoiatava mõjuga.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga tuleks kõigi

algatustega, mille eesmärk on vaadata läbi kehtivad ELi õigusaktid, püüelda lihtsustamise

poole ja püüda saavutada seatud poliitikaeesmärke tõhusamalt (st vähendades tarbetuid

regulatiivseid kulusid ja liikmesriikide halduskoormust). Kavandatava direktiivi eesmärk on

parandada liikmesriikide suutlikkust tõhusalt tõkestada rändajate smugeldamist, eelkõige

seoses ohtude ja suundumustega, mis on esile kerkinud ja edasi arenenud viimase kahe

aastakümne jooksul pärast kaasaaitajate paketi jõustumist.

Ettepanekuga ühtlustatakse õigusmaastikku ning kriminaliseeritakse rändajate smugeldamine

ja nähakse selle eest ette karistused kõigis liikmesriikides. Uute normidega loodetakse luua

suurem õiguskindlus küsimuses, mis on kriminaliseeritud käitumine, ja kohandada

kriminaalkaristusi kuritegude raskusastmega.

• Põhiõigused

Käesolev ettepanek järgib põhiõigusi ja põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu

lepingu artiklites 2 ja 6 ning mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi

„harta“).

Hartas on sätestatud mitmed põhiõigused ja -vabadused, mis on olulised rändajate

smugeldamise tõkestamisel. Nende hulka kuuluvad inimväärikuse austamine (artikkel 1),

õigus elule ja kehalisele puutumatusele (artiklid 2 ja 3), piinamise ja ebainimliku või alandava

kohtlemise või karistamise keeld (artikkel 4), õigus vabadusele (artikkel 6), õigus era- ja

perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigus

omandile (artikkel 17), varjupaigaõigus (artikkel 18), lapse õigused (artikkel 24), õigus

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse

presumptsioon ja kaitseõigus (artikkel 48), kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte (artikkel 49) ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise

keeld (artikkel 50).

ET 11 ET

Kuna kaasatakse raskendavatel asjaoludel toime pandud kuriteod, lisatakse karistust

raskendavate ja leevendavate asjaolude loetelu, nähakse ette juriidiliste isikute karistamise

kord ja nõutakse ennetavate meetmete võtmist, siis suurendaks direktiivi ettepanek rändajate

smugeldamisega seotud kuritegude tõkestamise tulemuslikkust ja tagaks proportsionaalse

reageerimise. Samuti kaitstakse sellega paremini kõigi direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate

kolmandate riikide kodanike kõiki asjaomaseid põhiõigusi.

Sätteid, millega kehtestatakse uued kuriteod või karistused või muudetakse kuriteo määratlust,

analüüsiti põhjalikult, et võtta arvesse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning sama kuriteo korral mitmekordse

kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Samuti analüüsiti neid kogunemis- ja

ühinemisvabaduse ning perekonnaelu austamise seisukohast.

Käesoleva direktiivi ülevõtmisel siseriiklikusse õigusse tuleb austada põhiõigusi. Eelkõige

peaksid liikmesriigid tagama, et karistuste määramisel järgitakse harta põhimõtteid,

sealhulgas õigust ennast mitte süüstada ja vaikimisõigust ning mitmekordse kohtumõistmise

ja karistuse keeldu. Liikmesriigid peaksid tagama ka, et kriminaalmenetluses austatakse

kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi, mis on sätestatud kuues ELi

menetlusõiguste direktiivis, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2010/64/EL,33

2012/13/EL,34 2013/48/EL,35 (EL) 2016/343,36 (EL) 2016/80037 ja (EL) 2016/191938.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek mõjutab liidu eelarvet, nimelt vajab Euroopa Komisjon täiendavaid

inimressursse (nelja täistööajale taandatud töötajat), et tagada liikmesriikide toetamine

õigusaktide paketi ülevõtmisel ja nõuetekohasel rakendamisel. Paketti kuuluvad käesolev

direktiiv ja ettepanek määruse kohta, mis käsitleb politseikoostöö tõhustamist rändajate

smugeldamise ja inimkaubanduse ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning Europoli

toetuse suurendamist selliste kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituse lisas ja määruse ettepanekus selgitatakse ja

põhjendatakse neid vajadusi.

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja

kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust

saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust

kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta

teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja

konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse

süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul

(ELT L 65, 11.3.2016, lk 1). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb

kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132,

21.5.2016, lk 1). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse

tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle

üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).

ET 12 ET

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid jõustama käesoleva ettepaneku

järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ühe aasta jooksul pärast direktiivi

jõustumist ning edastama komisjonile kõnealuste normide teksti. Vastuvõetud siseriiklikud

normid peavad sõnaselgelt viitama käesolevale direktiivile.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ülevõtmist selgitavaid dokumente ei peeta vajalikuks.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1 – Reguleerimisese: selle sättega nähakse ette kavandatava direktiivi kohaldamisala,

eelkõige sätestatakse miinimumnormid, mis puudutavad kuritegude määratlemist ja karistusi

kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamise eest, ning meetmed, millega seda paremini ennetada ja tõkestada.

Artikkel 2 – Mõisted: selles sättes määratletakse käesolevas direktiivis kasutatud peamised

mõisted, täpsemalt „kolmanda riigi kodanik“, „saatjata alaealine“ ja „juriidiline isik“.

Artikkel 3 – Kuriteod: selles sättes määratletakse kuriteona kolmanda riigi kodaniku tahtlik

abistamine ebaseaduslikul liikmesriiki sisenemisel, liikmesriigi territooriumilt läbisõidul ja

seal viibimisel, kui see on seotud tegeliku või lubatud rahalise või materiaalse kasuga või kui

kuritegu tekitab isikule suure tõenäosusega raske tervisekahjustuse. Kolmandate riikide

kodanike avalikku kihutamist, näiteks internetis, ebaseaduslikule liidu piiri ületamisele, liidust

läbisõidule või liidus viibimisele käsitatakse samuti kuriteona. Ettepaneku põhjendustes

rõhutatakse ka, et käesoleva direktiivi eesmärk ei ole võtta vastutusele kolmandate riikide

kodanikke selle eest, et nad toimetati ebaseaduslikult üle piiri. Lisaks sellele selgitatakse

põhjendustes, et käesoleva direktiivi eesmärk ei ole kriminaliseerida perekonnaliikmete

abistamist ja kolmandate riikide kodanikele õiguslike kohustuste alusel antavat humanitaarabi

või nende põhivajaduste toetamist.

Artikkel 4 – Raskendavatel asjaoludel toimepandud kuriteod: selles sättes määratletakse

kuriteod, mis on seotud ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamist puudutava tõsisema rikkumisega, st kuritegu pannakse toime

kuritegeliku organisatsiooni tegevuse raames; kuritegu tekitab asjaomasele kolmanda riigi

kodanikule raske tervisekahjustuse või ohustab tema elu; kuritegu pannakse toime jõhkrat

vägivalda kasutades; smugeldatud rändajad on eriti haavatavad isikud, sealhulgas saatjata

alaealised. Raskendav asjaolu on ka selline kaasaaitamine, mis põhjustab ühe või mitme

kolmanda riigi kodaniku surma.

Artikkel 5 – Kuriteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja kuriteokatse: selles sättes

nõutakse, et liikmesriigid kriminaliseeriksid käesolevas direktiivis osutatud kuritegudele

kaasaaitamise, neile kihutamise ja selliste kuritegude toimepanemise katsed.

Artikkel 6 – Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused: selle sättega nähakse ette

käesolevas direktiivis määratletud kuritegude ja raskendavatel asjaoludel toime pandud

kuritegude eest määratavaid karistusi puudutavad miinimumnormid. Liikmesriigid peaksid

tagama, et selliste kuritegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

kriminaalkaristused. Kavandatav karistusmäär vastab kuriteo raskusastmele: kaasaaitamise

kui peamise kuriteo korral tuleks määrata karistus, mille ülemmäär on vähemalt kolmeaastane

vangistus; raskendavatel asjaoludel toime pandud kuritegude eest tuleks määrata karistus,

mille ülemmäär on vähemalt kümneaastane vangistus; kõige raskemate raskendavatel

asjaoludel toime pandud kuritegude, eelkõige kolmanda riigi kodaniku surma põhjustanud

ET 13 ET

kuritegude eest tuleks määrata karistus, mille ülemmäär on vähemalt 15aastane vangistus.

Kavandatava artikliga nähakse ette ka lisakaristused või meetmed, mille võib määrata

süüdimõistetud füüsilistele isikutele.

Artikkel 7 – Juriidiliste isikute vastutus: see säte sisaldab kohustusi võtta juriidilised isikud

vastutusele käesolevas direktiivis osutatud kuritegude eest, kui sellised kuriteod on toime

pandud nende kasuks. Samuti on selles sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et juriidilisi

isikuid saab võtta vastutusele järelevalve ja kontrolli puudumise eest, mis on võimaldanud

juriidilise isiku kasuks toime panna kuriteo. Lisaks ei tohiks juriidilise isiku vastutus välistada

kriminaalmenetlust füüsilise isiku suhtes.

Artikkel 8 – Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused: selle sättega nähakse ette

karistused, mida kohaldatakse käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvates kuritegudes

osalevate juriidiliste isikute suhtes. Kõnealused karistused peavad olema proportsionaalsed

kuriteo raskusastmega. Kehtestatud trahvid peaksid raskendavate asjaoludeta toime pandud

kuriteo korral ulatuma alates 3 % ülemaailmsest käibest kuni 5 %ni raskendavatel asjaoludel

toime pandud kuriteo korral ja 6 %ni raskendavatel asjaoludel toime pandud kuriteo korral,

mis põhjustab surma.

Artikkel 9 – Karistust raskendavad asjaolud: selle sättega määratakse kindlaks karistust

raskendavad asjaolud, mida õigusasutused peavad arvesse võtma käesolevas direktiivis

määratletud kiritegude eest karistuste määramisel.

Artikkel 10 – Karistust kergendavad asjaolud: selle sättega määratakse kindlaks karistust

kergendavad asjaolud, mida kohtud peavad arvesse võtma käesolevas direktiivis määratletud

kiritegude eest karistuste määramisel.

Artikkel 11 – Kuritegude aegumistähtajad: selle sättega määratakse kindlaks aegumistähtajad,

et pädevatel asutustel oleks piisavalt aega uurida käesoleva ettepanekuga hõlmatud

kuritegusid, esitada nende eest süüdistusi ja langetada otsuseid ning asjaomased karistused

täitmisele pöörata. Kuriteo raskusastmest olenevat nähakse käesoleva ettepanekuga ette

minimaalne aegumistähtaeg seitsmest (erandjuhul viiest) aastast kuni 15 aastani.

Artikkel 12 – Kohtualluvus: selles sättes nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid oma

kohtualluvuse käesolevas ettepanekus määratletud kuritegude korral. Iga liikmesriik peaks

kehtestama oma kohtualluvuse kutitegude korral, mis on kas osaliselt või täielikult toime

pandud tema territooriumil, või mis on toime pandud asjaomase liikmesriigi kodaniku või

tavapärane elaniku poolt, asjaomases liikmesriigis registreeritud laeva või õhusõiduki pardal

või tema territooriumil asutatud või tegutseva juriidilise isiku kasuks. Samuti sätestatakse, et

liikmesriigid peaksid kehtestama oma kohtualluvuse kuriteokatsete korral, mis lõppesid

kolmanda riigi kodaniku surmaga.

Artikkel 13 – Ennetamine: selle sättega nõutakse, et liikmesriigid võtaksid ennetavaid

meetmeid, millega vähendatakse käesolevas direktiivis määratletud kuritegude

toimepanemist, näiteks teabe- ja teadvustamiskampaaniate ja haridusprogrammide kaudu.

Artikkel 14 – Vahendid: selle sätte eesmärk on tagada, et kuritegudele kaasaaitamist

avastavatel, uurivatel, nende eest süüdistusi esitavatel või otsuseid langetavatel riiklikel

asutustel on piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rahalised, tehnilised ja

tehnoloogilised vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

Artikkel 15 – Koolitus: selle sättega nõutakse, et liikmesriigid pakuksid pädevatele asutustele

ja nende töötajatele erikoolitust ja tagaksid selleks piisavad vahendid.

ET 14 ET

Artikkel 16 – Uurimisvahendid: selle sätte eesmärk on tagada, et organiseeritud kuritegevuse

või muude raskete kuritegude korral siseriikliku õiguse alusel ette nähtud uurimisvahendeid

saab kasutada ka ebaseaduslikule rändele kaasaaitamise tõkestamiseks.

Artikkel 17 – Andmete kogumine ja statistika: selles sättes käsitletakse vajadust koguda

süstemaatiliselt teavet ebaseaduslikule rändele kaasaaitamise tõkestamise kohta ja esitada

kõnealuste kuritegude kohta statistilisi andmeid tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks

ELis. Selles nõutakse liikmesriikidelt igal aastal asjaomaste statistiliste andmete kogumist ja

avaldamist ning nende saatmist komisjonile.

Artikkel 18 – Direktiivi 2002/90/EÜ ja raamotsuse 2002/946/JSK asendamine: selle sättega

nähakse ette ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamise kriminaliseerimise valdkonnas praegu kehtivate õigusnormide asendamine

nende liikmesriikide puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv.

Artikkel 19 – Ülevõtmine: selle sättega nähakse ette ülevõtmise tingimused: nimelt peavad

liikmesriigid direktiivi oma siseriiklikku õigusse üle võtma ühe aasta jooksul pärast selle

jõustumist.

ET 15 ET

2023/0439 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles sätestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamise ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega

asendatakse nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamine on kuritegelik tegevus, mille puhul suure kasumi teenimise nimel

seatakse ohtu inimeste elu ega austata inimväärikust ja kahjustatakse põhiõigusi. See

kuritegelik tegevus aitab kaasa ebaseaduslikule rändele ja kahjustab liidu rändehalduse

eesmärke. Selline kuritegelik tegevus on tingitud suurenevast nõudlusest ja

kuritegelike organisatsioonide saadud suurest kasumist. Kõnealuste kuritegude

ennetamine ja tõkestamine jääb liidu prioriteediks.

(2) Direktiiv 2002/90/EÜ3 ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK4 (edaspidi „kaasaaitajate

pakett“) moodustavad liidu õigusraamistiku kolmandate riikide kodanike

ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamise tõkestamiseks. Sellega kehtestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele,

liidust läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamisega seotud kuritegude ühised

määratlused ning nähakse ette selliste kuritegude eest karistamise karistusõiguslik

raamistik. Selleks et kujunevad suundumused peatada ja muuta veelgi

tulemuslikumaks liidu raamistik, millega kõnealuseid kuritegusid ennetada ja

tõkestada, tuleb kehtivat õigusraamistikku ajakohastada.

1 ELT C , , lk . . 2 ELT C , , lk . . 3 Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine

ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2002/90/oj). 4 Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku

raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT

L 328, 5.12.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/946/oj).

ET 16 ET

(3) Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta järeldustes kinnitati vajadust karmistada

liidu meetmeid, millega ennetatakse ebaseaduslikku rännet ja inimohvreid, eelkõige

tihendades koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ning tagades parema koostöö

liikmesriikide ja Europoli, Frontexi ja Eurojusti vahel. Uuendatud tegevuskavas

rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025) on sätestatud

rändajate smugeldamise tõkestamiseks võetavad poliitikameetmed, mis on oluline osa

uue rände- ja varjupaigaleppe terviklikust rännet käsitlevast lähenemisviisist. Selles

esitatakse meetmed neljas prioriteetses valdkonnas: tugevam koostöö partnerriikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega; rändajate smugeldajate karistamine ja rändajate

ärakasutamise ennetamine; koostöö tugevdamine ning õiguskaitseasutuste ja

õigusasutuste töö toetamine ning teadmusbaasi laiendamine.

(4) Ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamine on rahvusvaheline nähtus ning nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil

vastuvõetud meetmed peaksid seda rahvusvahelist mõõdet tunnistama. Liidu ja

liikmesriikide meetmed peaksid seetõttu arvesse võtma selliseid liidu ja liikmesriikide

rahvusvahelisi kohustusi, mis on muu hulgas seotud rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni

täiendava maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku

toimetamist tõkestava protokolli, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni, SOLASi konventsiooni, rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste

konventsiooni, ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning ÜRO uimastite ja

kuritegevuse vastu võitlemise büroo tööga.

(5) Võttes arvesse selliste tegevuste arengut, mille eesmärk on aidata kaasa

ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele, ning

rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liidu ja liikmesriikide õiguslikke kohustusi, tuleks

kõigis liikmesriikides veelgi ühtlustada kuritegude määratlusi, et need hõlmaksid

asjaomast tegevust veelgi ulatuslikumalt.

(6) Kooskõlas kriminaalõiguses sätestatud seaduslikkuse ja proportsionaalsuse

põhimõttega ning selleks, et tõkestada kuritegelikku tegevust, millega kasumi

teenimise nimel seatakse ohtu inimeste elu ega austata inimväärikust, tuleb sätestada

kuritegude täpsed ja üksikasjalikud määratlused, et tõkestada kõnealust kuritegelikku

käitumist. Abistamist ebaseaduslikul liitu sisenemisel, liidust läbisõidul ja liidus

viibimisel tuleks käsitada kuriteona, kui see on seotud tegeliku või lubatud rahalise või

materiaalse kasuga. Kuna kõnealune tegevus võib suure tõenäosusega tekitada raske

tervisekahjustuse kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi kodanikule või mõnele

teisele isikule isegi juhul, kui see ei ole seotud tegeliku või lubatud rahalise või

materiaalse kasuga, tuleks see samuti kriminaliseerida. Kuritegude määratlemine on

oluline selleks, et pärssida nende isikute tegutsemisviise, kes avalikult, näiteks

internetis, kihutavad kolmandate riikide kodanikke ilma loata liitu sisenemisele, liidust

läbisõidule või liidus viibimisele. Avaliku kihutamisena ei tohiks käsitada kolmandate

riikide kodanikele objektiivse teabe või nõuannete jagamist liitu seadusliku sisenemise

ja liidus seadusliku viibimise ning rahvusvahelise kaitse kohta.

(7) Juhtudel, kus on seos rahalise või materiaalse kasuga või kui rändajatele võidakse

tekitada raske tervisekahjustus, on asjakohane näha ette kriminaalvastutus. Kui on

tegemist perekonnaliikmete abistamise, humanitaarabi andmise või inimeste

põhivajaduste toetamisega, ei ole need tingimused tavaliselt täidetud. Kolmanda riigi

kodanikku ei tohiks võtta kriminaalvastutusele selle eest, et ta on langenud kõnealuse

kuriteo ohvriks. Lisaks sellele ei ole käesoleva direktiivi eesmärk kriminaliseerida

ET 17 ET

perekonnaliikmete abistamist ega kolmandate riikide kodanikele õiguslike kohustuste

alusel antavat humanitaarabi või nende põhivajaduste toetamist.

(8) Ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamine ei mõjuta ainult seda liikmesriiki, kus liitu ebaseaduslikult siseneti.

Kuritegude määratlusi puudutavad miinimumnormid peaksid hõlmama tegusid, mis

pannakse toime mis tahes liikmesriigi territooriumil, et sellise kuriteo korral oleks

võimalik tegutseda ka muudel liikmesriikidel peale selle, kus toimus ebaseaduslik

piiriületus, eeldusel et kõnealused kuriteod kuuluvad asjaomaste liikmesriikide

kohtualluvusse.

(9) Tuleb teha vahet kuritegudel, mis on seotud ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust

läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamisega, ning raskendavatel asjaoludel

toimepandud kuritegudel, mis põhjustavad inimestele ja ühiskonnale suuremat kahju.

Karistusmäärad peaksid kajastama ühiskonna suuremat muret raskemate tagajärgedega

ja kahjulikuma tegevuse korral, mistõttu raskendavatel asjaoludel toime pandud

kuritegude korral tuleks ette näha rangemad kriminaalkaristused.

(10) Liikmesriigid peaksid kohaldama käesolevat direktiivi kooskõlas ja täielikus

vastavuses 1967. aasta New Yorgi protokolliga muudetud 1951. aasta pagulasseisundi

konventsiooniga, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti

tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega.

(11) Kuritegude eest määratavad karistused peaksid olema tõhusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed. Sellega seoses tuleks ette näha füüsiliste isikute maksimaalse

vangistuse minimaalne kestus. Täiendavad meetmed on sageli tulemuslikud ja neid

peaks seetõttu saama kriminaalmenetluses kohaldada. Võttes arvesse võimalikku ohtu,

mida võib endast avalikule korrale ja julgeolekule kujutada kolmanda riigi kodanik,

kes on toime pannud käesolevas direktiivis määratletud kuriteo, tuleks ta vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/115/EÜ5 või juhul, kui liikmesriik

on kohaldanud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b, siseriiklikele

õigusnormidele tagasi saata kas pärast vanglakaristuse kandmist liikmesriigis või

selleks, et kanda vanglakaristus või osa sellest kolmandas riigis, ilma et see piiraks

liidu või siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohaldamist; lisaks sellele, ilma et see

piiraks liidu või siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohaldamist, tuleks kõnealusel

kolmanda riigi kodanikul keelata taas siseneda liikmesriikide territooriumile

asjakohase ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks juhtumipõhiselt ja mille

pikkus võib olla kõige raskemate juhtumite korral kuni kümme aastat. See ei mõjuta

kohtunike ega kohtute õigust määrata kriminaalmenetluses konkreetsetel juhtudel

asjakohaseid karistusi.

(12) Lisaks kuriteo raskusastme hindamisele tuleks hinnata ka selliste kuriteokatsete

raskusastet, mille tulemus ei ole ebaseaduslik liitu sisenemine. Kuriteokatsete eest, mis

põhjustavad ühe või mitme kolmanda riigi kodaniku surma, tuleks määrata raskemad

karistused kui muud liiki katsete eest. Võttes arvesse kuriteo rahvusvahelist mõõdet

ning kuna katse panna toime kuritegu, mis võib lõppeda kolmanda riigi kodaniku

surmaga, on sama raskusastmega kui surmaga lõppenud kuritegu, on õigustatud ja

proportsionaalne kehtestada selliste kuriteokatsete eest liidu tasandil ette nähtud

karistuste ülemmäära miinimumnormid.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja

korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT

L 348, 24.12.2008, lk 98, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/115/oj).

ET 18 ET

(13) Kui liikmesriikide õiguses on ette nähtud asjaomased sätted, tuleks juriidilised isikud

võtta kriminaalvastutusele ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja

liidus viibimisele kaasaaitamise eest. Liikmesriigid, kelle siseriiklikus õiguses ei ole

juriidiliste isikute kriminaalvastutust ette nähtud, peaksid tagama, et nende

halduskaristuste süsteemis nähakse käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks ette

tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistuste liigid ja määrad, nagu on sätestatud

käesolevas direktiivis. Nendega peaksid kaasnema täiendavad meetmed. Selleks et

tagada määratud karistuste hoiatav mõju, tuleks arvesse võtta juriidiliste isikute

finantsolukorda ning kriminaalõiguslike ja muude trahvide puhul tuleks lähtuda

juriidilise isiku ülemaailmsest käibest.

(14) Praktikas määratavate karistusmäärade mõjususe parandamiseks tuleks aluseks võtta

karistust raskendavad asjaolud, mis kajastavad kuriteo raskusastet. Raskendavate

asjaolude hulka peaksid kuuluma olukorrad, mis soodustavad muid ebaseaduslikke

tegevusi, nagu ärakasutamine, sealhulgas seksuaalne ärakasutamine, kasutamine

vahendina, isikut tõendavatest dokumentidest ilmajätmine ja ebaseaduslik töötamine.

(15) Praktikas määratavaid karistusmäärasid tuleks samuti rohkem ühtlustada ja karistuste

mõjusust parandada ühiste karistust kergendavate asjaolude kaudu, mis kajastavad

käesolevas direktiivis osutatud kuriteo toime pannud füüsilise või juriidilise isiku

osalemist koostöös pädevate ametiasutustega kõnealuse kuriteo uurimisel või

avastamisel.

(16) Liikmesriigid peaksid kehtestama aegumistähtaegu käsitlevad normid, et neil oleks

võimalik tulemuslikult tõkestada käesolevas direktiivis osutatud kuritegusid, piiramata

selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles ei ole kehtestatud

aegumistähtaegu uurimisele, süüdistuse esitamisele ja täitmise tagamisele.

(17) Selleks et tõkestada ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamist, on äärmiselt oluline tagada, et tulemuslikult arestitakse

kriminaaltulu ning kuriteovahendid, sealhulgas näiteks paadid, mootorid ning muud

paadiosad ja sõidukid. Sel eesmärgil tuleks täielikult ära kasutada kuriteovahendite ja

kriminaaltulu arestimiseks ja konfiskeerimiseks olemas olevaid õiguslikke vahendeid,

nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/42/EL6.

(18) Pidades silmas käesolevas direktiivis osutatud kuritegude piiriülest olemust,

ebaseaduslike tegude toimepanijate liikuvust ja piiriülese uurimise võimalust, tuleks

sellise tegevuse tulemuslikuks tõkestamiseks ette näha normid, millega kehtestatakse

liikmesriikide kohtualluvus. Liikmesriigi territooriumil või osal sellest toimuva

ebaseadusliku läbisõidu või viibimise korral peaks olema võimalik kehtestada muu

liikmesriigi kohtualluvus peale liikmesriigi, mis oli esimese ebaseadusliku sisenemise

liikmesriik. Käesolevas direktiivis osutatud kuritegude raskus ja piiriülene olemus

nõuavad, et kohtualluvust ei kehtestataks mitte ainult füüsiliste isikute üle, kes on

asjaomase liikmesriigi kodanikud, vaid ka kolmandate riikide kodanike üle, kes elavad

alaliselt selle liikmesriigi territooriumil. Juriidiliste isikute üle tuleks kohtualluvus

kehtestada juhul, kui nad on kas asutatud asjaomases liikmesriigis või kogu nende

äritegevus või osa sellest toimub selle liikmesriigi territooriumil. Samal põhjusel on

vaja, et liikmesriik kehtestaks oma kohtualluvuse kuritegude korral, mis on toime

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja

kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2014/42/oj).

ET 19 ET

pandud asjaomases liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva laeva või

lendava õhusõiduki pardal. Liikmesriigid, sealhulgas muud liikmesriigid peale selle,

mis oli esimese ebaseadusliku sisenemise liikmesriik, peaksid kehtestama oma

kohtualluvuse käesolevas direktiivis osutatud kuritegude korral, mis põhjustavad

kuriteo ohvriks langenud kolmandate riikide kodanike sisenemise asjaomasesse

liikmesriiki, sellest läbisõidu või selles viibimise.

(19) Kui kolmanda riigi kodanikku liikmesriigi territooriumile jõudmisel abistatakse, võib

asjaomane liikmesriik samuti kehtestada oma kohtualluvuse kuriteokatse korral isegi

juhul, kui kolmanda riigi kodanik ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile.

Liikmesriik peaks kehtestama oma kohtualluvuse vähemalt kuriteokatse korral, mis

põhjustas kolmanda riigi kodaniku surma.

(20) Kui kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusse, peaksid asjaomased

liikmesriigid tegema koostööd, et määrata kindlaks, millises liikmesriigis on parimad

eeldused süüdistuse esitamiseks. Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused

otsustavad koostöö või nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK7 kohaselt peetud otseste

konsultatsioonide tulemusel koondada kriminaalmenetluse ühte liikmesriiki

kriminaalmenetluste üleandmise kaudu, tuleks sellise üleandmise suhtes kohaldada

määrust (EL) …/… [kavandatav määrus kriminaalmenetluste üleandmise kohta]8. Sel

eesmärgil tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõnealuse määruse artikli 5 asjaomaseid

kriteeriume. Kõnealuste kriteeriumide prioriteetsus ja kaal peaks põhinema iga

üksikjuhtumi faktidel ja sisul.

(21) Selleks et tõkestada ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamist, tuleks kasutada nii karistussüsteemi kui ka

ennetusmehhanisme. Käesolevas direktiivis osutatud kuritegude ennetamine peaks

vähendama vajadust karistussüsteemi kasutamise järele ja sellel peaks olema mitmed

eelised kuritegevuse vähendamisel. Kõnealuste meetmete eesmärk peaks olema

suurendada avalikkuse teadlikkust ning nende hulka peaksid kuuluma

teabekampaaniad ja uurimis- ja haridusprogrammid. Need tuleks ellu viia koostöös

teiste liikmesriikide, asjaomaste liidu asutuste ja kolmandate riikidega.

(22) Käesolevas direktiivis osutatud kuritegude tulemuslikku ennetamist ja nende eest

karistamist takistab see, kui riiklikel asutustel, kes neid avastavad, uurivad, nende eest

süüdistusi esitavad või otsuseid langetavad, ei ole piisavalt vahendeid ja täitmise

tagamise volitusi. Eelkõige võib vahendite nappus takistada ametiasutustel meetmete

võtmist või piirata nende täitemeetmeid, mistõttu võivad kurjategijad vastutusest

pääseda või saada karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele. Seetõttu tuleks kehtestada

vahendite ja täitmise tagamise volituste miinimumkriteeriumid.

(23) Täitmise tagamise ahela toimimise tulemuslikkus sõltub mitmesugustest erioskustest.

Ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamisest tulenevate probleemide keerukuse ja selliste kuritegude laadi tõttu

tuleb rakendada valdkondadevahelist lähenemisviisi ning kõigis asjaomastes pädevates

asutustes on vaja kõrgetasemelisi õigusalaseid teadmisi, tehnilist oskusteavet ja

rahalist toetust, samuti kõrgetasemelist koolitust ja spetsialiseerumist. Liikmesriigid

peaksid pakkuma koolitust, mis vastab ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust

7 Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja

lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2009/948/oj). 8 COM(2023) 185 final.

ET 20 ET

läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamisega seotud kuritegude avastamise,

uurimise, nende eest vastutusele võtmise või otsuste langetamisega tegelevate isikute

ülesannetele.

(24) Edukaks täitmise tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema käesolevas direktiivis

osutatud kuritegude uurimiseks kättesaadavaks tulemuslikud uurimisvahendid, nagu

need, mis on sätestatud nende siseriiklikus õiguses organiseeritud kuritegevuse või

muude raskete kuritegude vastu võitlemiseks, sealhulgas näiteks side pealtkuulamise,

varjatud jälgimise, sealhulgas elektroonilise jälgimise, pangakontode jälgimise ja

muud finantsuurimise vahendid. Neid vahendeid tuleks kasutada kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ja täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste

hartaga. Kooskõlas siseriikliku õigusega peaks nende uurimisvahendite kasutamist

õigustama uuritavate kuritegude laad ja raskusaste. Tagada tuleks isikuandmete kaitse.

(25) Võrgusisu suhtes, mida võib käsitada käesolevas direktiivis osutatud kuriteona või mis

aitab sellele kaasa, nimelt internetis abi pakkumine ebaseaduslikuks liitu sisenemiseks,

liidust läbisõiduks ja liidus viibimiseks või avalik kihutamine kõnealusele tegevusele,

kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/20659

ebaseadusliku sisu suhtes kehtestatud meetmeid.

(26) Selleks et tulemuslikult tõkestada ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule

ja liidus viibimisele kaasaaitamist, on vaja, et liikmesriikide pädevad asutused

koguksid täpseid, järjepidevaid ja võrreldavaid andmeid käesolevas direktiivis

osutatud kuritegude ulatuse ja suundumuste ning nende vastu võitlemiseks tehtavate

jõupingutuste ja sellise tegevuse tulemuste kohta. Liikmesriigid peaksid selliste

kuritegude kohta koguma ja komisjonile esitama asjaomaseid statistilisi andmeid.

Komisjon peaks liikmesriikide edastatud andmete põhjal tulemusi korrapäraselt

hindama ja avaldama. Liikmesriigid peaksid korrapäraselt koguma ja levitama

statistilisi andmeid ja teavet käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et oleks võimalik

jälgida selle rakendamist. Statistilised andmed ja teave peaksid olema liikmesriikide

vahel võrreldavad ja kogutud ühiste miinimumstandardite alusel.

(27) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt sätestada ebaseaduslikule liitu

sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamise ennetamise ja

tõkestamise miinimumnormid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme

ulatuse ja toime tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta

meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse austamist ja kaitset, õigust

isikupuutumatusele, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise

keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, lapse õigusi, ühinemisvabadust, õigust

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, kuritegude ja

karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning topeltkaristamise

keeldu.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

ET 21 ET

(29) Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta ja laiendada direktiivi 2002/90/EÜ ja

raamotsuse 2002/946/JSK sätteid. Kuna tehtavad muudatused on sisulised, tuleks

direktiiv 2002/90/EÜ ja raamotsus 2002/946/JSK selguse huvides täielikult asendada

liikmesriikide puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv.

(30) Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ10

ega Ühendkuningriigi väljaastumislepingu11 kohaldamist.

(31) Iirimaa osaleb käesolevas direktiivis Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu

toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud

Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ12 artikli 6

lõike 2 kohaselt.

(32) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli

(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et

käesolev direktiiv põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli

artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva direktiivi

üle otsustama, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(33) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis’

sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra

Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete

rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)13 tähenduses, mis kuuluvad

nõukogu otsuse 1999/437/EÜ14 artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(34) Šveitsi puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis’ sätete

edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete

rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)15 tähenduses, mis kuuluvad otsuse

1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse

vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ16 artikliga 3.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa

Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ,

68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja

93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/38/oj). 11 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest

väljaastumise leping (2019/C 384 I/01) (ELT C 384I, 12.11.2019, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/treaty/withd_2019(3)/oj). 12 Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates

Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/192/oj). 13 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1999/439(1)/oj. 14 Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja

Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi

ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176,

10.7.1999, lk 31, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/437/oj). 15 ELT L 53, 27.2.2008, lk 52. 16 Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi

Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi

ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi

Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega

(ELT L 160, 18.6.2011, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/350/oj).

ET 22 ET

(35) Liechtensteini puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis’ sätete

edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja

Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi

ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise

lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise,

kohaldamise ja edasiarendamisega17) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ

artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti

tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL18 artikliga 3.

(36) Küprose, Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev direktiiv Schengeni acquis’l

põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 ja

2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnormid kuritegude ja karistuste

määratlemiseks kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust

läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamise valdkonnas ning meetmed, millega selliste

kuritegude toimepanemist paremini ennetada ja tõkestada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kes ei oma liidu õiguse alusel vaba

liikumise õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/39919 artikli 2

punktis 5 määratletud tähenduses;

2. „saatjata alaealine“ – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik, kes saabub

liikmesriikide territooriumile ilma tema eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade

kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline isik ei ole teda tegelikult oma

hoole alla võtnud, sealhulgas alaealine, kes on jäänud saatjata pärast sisenemist

liikmesriikide territooriumile;

3. „juriidiline isik“ – iga üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivale

siseriiklikule õigusele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes

teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

17 ELT L 160, 18.6.2011, lk 21. 18 Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi

Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi

ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi

Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega

(ELT L 160, 18.6.2011, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/350/oj). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle

piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 077 23.3.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/399/oj).

ET 23 ET

Artikkel 3

Kuriteod

1. Liikmesriigid tagavad, et kuriteona määratletakse kolmanda riigi kodaniku tahtlik

abistamine ebaseaduslikul liikmesriigi territooriumile sisenemisel, liikmesriigi

territooriumilt läbisõidul ja seal viibimisel, rikkudes liidu või asjaomase liikmesriigi

õigust kolmandate riikide kodanike liitu sisenemise, liidust läbisõidu ja liidus

viibimise valdkonnas, kui:

a) isik, kes teo toime paneb, küsib või saab kas otse või kaudselt rahalist või

materiaalset kasu või võtab selle vastu või küsib, saab või võtab vastu asjaomase

lubaduse, või paneb teo toime kõnealune kasu saamiseks, või

b) on suur tõenäosus, et isikule tekitatakse raske tervisekahjustus.

2. Liikmesriigid tagavad, et kuriteona määratletakse kolmandate riikide kodanike avalik

kihutamine ebaseaduslikule liikmesriigi territooriumile sisenemisele, liikmesriigi

territooriumilt läbisõidule ja seal viibimisele, rikkudes liidu või asjaomase

liikmesriigi õigust kolmandate riikide kodanike liitu sisenemise, liidust läbisõidu ja

liidus viibimise valdkonnas.

Artikkel 4

Raskendavatel asjaoludel toimepandud kuriteod

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud tegevust käsitatakse raskendavatel asjaoludel

toimepandud kuriteona juhul, kui:

a) kuritegu on pandud toime kuritegeliku organisatsiooni tegevuse osana nõukogu

raamotsuse 2008/841/JSK20 tähenduses;

b) tahtlikult või raske hooletuse tõttu on tekitatud kuriteoga raske tervisekahjustus

kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi kodanikule või seatud ohtu kõnealuse

kolmanda riigi kodaniku elu;

c) kuriteo toimepanemisel on kasutatud jõhkrat vägivalda;

d) kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi kodanik oli eriti haavatav, sealhulgas

saatjata alaealine;

e) kuriteoga on põhjustatud kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi kodaniku surm.

Artikkel 5

Kuriteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja kuriteokatse

Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 4 osutatud kuriteole kihutamine, sellele

kaasaaitamine ja kuriteokatse on karistatav kuriteona.

20 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase

võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/841/oj).

ET 24 ET

Artikkel 6

Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 4 ja 5 osutatud

kuritegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

kriminaalkaristused.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude

eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt kolmeaastane vangistus.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 4 punktides a–d

osutatud kuritegude eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt

kümneaastane vangistus.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 4 punktis e osutatud

kuritegude, sealhulgas kõnealuses sättes osutatud kuritegude toimepanemise katsete

eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt 15aastane vangistus.

5. Lisaks vastavalt lõigetele 1–4 määratud kriminaalkaristustele võtavad liikmesriigid

vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3, 4 või 5 osutatud kuriteo toimepanemise

eest süüdi mõistetud füüsilistele isikutele võib määrata kriminaal- või muu karistuse

või pädev asutus võib neile kehtestada meetmed, sealhulgas:

a) selliste lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille

tulemusel kuritegu toime pandi, või keeld tegeleda kas otse või vahendaja kaudu

kutsetegevusega, mille käigus kuritegu toime pandi;

b) tagasisaatmine pärast karistuse täideviimist liikmesriigis või määratud karistuse

või selle osa kandmine tagasisaatmise sihtriigis, ilma et see piiraks liidu või

siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohaldamist;

c) keeld siseneda liikmesriigi territooriumile ja seal viibida asjakohase ajavahemiku

jooksul, mis kestab maksimaalselt kümme aastat, ilma et see piiraks liidu või

siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohaldamist;

d) ilmajätmine võimalusest saada avaliku sektori vahendeid, sealhulgas osaleda

hankemenetlustes või saada toetusi ja kontsessioone;

e) rahatrahvid;

f) kuriteost saadud tulu ja selle toimepanemiseks kasutatud kuriteovahendite

arestimine ja konfiskeerimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2014/42/EL21.

Artikkel 7

Juriidiliste isikute vastutus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab

vastutusele võtta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest, mille on tema kasuks

toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on

juriidilise isiku juures juhtival kohal ühel järgmistest alustest:

21

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja

kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/42/oj).

ET 25 ET

a) õigus juriidilist isikut esindada;

b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;

c) õigus juriidilist isikut kontrollida.

2. Lisaks võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab

võtta vastutusele juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli

tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses tegutsev isik on selle

juriidilise isiku kasuks pannud toime mõne artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuriteo.

3. Juriidiliste isikute lõigete 1 ja 2 kohane vastutus ei välista kriminaalmenetlust

füüsiliste isikute suhtes, kes on artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude toimepanijad

või neile tegudele kihutajad või neist tegudest osavõtjad.

Artikkel 8

Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 7 kohaselt kuriteo eest

vastutusele võetud juriidilistele isikutele kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 7 kohaselt artiklites 3,

4 ja 5 osutatud kuritegude eest vastutavatele juriidilistele isikutele saab kohaldada

muu hulgas järgmisi karistusi või meetmeid:

a) kriminaalõiguslikud või muud trahvid;

b) riiklike hüvitiste, abi või toetuste saamise õigusest ilmajätmine;

c) ajutine või alaline ilmajätmine võimalusest saada avaliku sektori vahendeid,

sealhulgas kõrvalejätmine hankemenetlustest ning ilmajätmine toetustest ja

kontsessioonidest;

d) ajutine või alaline ettevõtluskeeld;

e) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

f) sundlõpetamine;

g) kuriteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine;

h) selliste lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on välja antud tegevuseks,

mille tulemusel kuritegu toime pandi;

i) kuriteost saadud tulu ja selle toimepanemiseks kasutatud kuriteovahendite

arestimine ja konfiskeerimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2014/42/EL22.

3. Kriminaalõiguslike või muude trahvide summa peab olema proportsionaalne

tegevuse raskusastmega ja asjaomase juriidilise isiku individuaalse, rahalise või muu

olukorraga. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuste

trahvide ülemmäär ei ole väiksem kui:

22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja

kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/42/oj).

ET 26 ET

a) artiklis 3 osutatud kuritegude korral 3 % juriidilise isiku ülemaailmsest

kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või trahviotsusele

eelnenud majandusaastal;

b) artikli 4 punktides a–d osutatud kuritegude korral 5 % juriidilise isiku

ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või

trahviotsusele eelnenud majandusaastal;

c) artikli 4 punktis e osutatud kuritegude korral 6 % juriidilise isiku ülemaailmsest

kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või trahviotsusele

eelnenud majandusaastal.

4. Kui liikmesriigid näevad ette lõike 3 kohased kriminaalõiguslikud või muud trahvid,

võivad nad näha ette ka normid, mida kohaldatakse juhul, kui trahvisummat ei ole

võimalik kindlaks määrata juriidilise isiku ülemaailmse kogukäibe alusel kuriteo

toimepanemisele eelnenud majandusaastal või trahviotsusele eelnenud

majandusaastal.

Artikkel 9

Karistust raskendavad asjaolud

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude

korral võib pidada karistust raskendavaks järgmisi asjaolusid:

a) kuriteo pani toime ametiisik oma ülesannete täitmisel;

b) kuriteoga kaasnes või selle tulemuseks oli kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi

kodanike ebaseaduslik töötamine, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2009/52/EÜ23;

c) kurjategija on varem lõplikult süüdi mõistetud artiklite 3–5 kohaste samalaadsete

kuritegude eest;

d) kuriteoga kaasnes või selle tulemuseks oli kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi

kodanike ärakasutamine või kasutamine vahendina;

e) kuriteo ohvriks langenud kolmanda riigi kodanik jäeti ilma isikut tõendavatest või

reisidokumentidest;

f) kuriteo toimepanija kandis tulirelva.

Artikkel 10

Karistust kergendavad asjaolud

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et seoses artiklites 3, 4 ja 5 osutatud

kuritegudega võib pidada karistust kergendavaks asjaoluks seda, kui kurjategija annab

pädevatele asutustele teavet, mida nad muul viisil ei saaks ja mis aitab neil:

a) teha kindlaks või võtta vastutusele teisi kurjategijaid või

b) hankida tõendeid.

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse

ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja

meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2009/52/oj).

ET 27 ET

Artikkel 11

Kuritegude aegumistähtajad

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada aegumistähtajad, mis

võimaldavad artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude uurimist, nende eest süüdistuse

esitamist, nende kohtulikku menetlemist ja kohtuotsuse tegemist piisava aja jooksul

pärast kuritegude toimepanemist, et neid kuritegusid tulemuslikult tõkestada.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldavad kuritegu uurida,

süüdistuse esitada, kohtumenetluse korraldada ja kohtuotsuse teha:

a) artiklis 3 osutatud kuritegude korral hiljemalt seitsme aasta jooksul pärast kuriteo

toimepanemist;

b) artikli 4 punktides a–d osutatud kuritegude korral hiljemalt kümne aasta jooksul

pärast kuriteo toimepanemist;

c) artikli 4 punktis e osutatud kuritegude, sealhulgas artikli 4 punktis e osutatud

kuriteo toimepanemise katse korral hiljemalt 15 aasta jooksul pärast kuriteo

toimepanemist.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldavad täitmisele pöörata

järgmised karistused:

a) vangistus, mis mõistetakse artiklis 3 osutatud kuriteo eest vastavalt lõplikule

süüdimõistvale otsusele, võidakse täitmisele pöörata vähemalt seitsme aasta jooksul

alates lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast;

b) vangistus, mis mõistetakse artikli 4 punktides a–d osutatud kuriteo eest vastavalt

lõplikule süüdimõistvale otsusele, võidakse täitmisele pöörata vähemalt kümne aasta

jooksul alates lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast;

c) vangistus, mis mõistetakse artikli 4 punktis e osutatud kuriteo, sealhulgas artikli 4

punktis e osutatud kuriteo toimepanemise katse eest vastavalt lõplikule

süüdimõistvale otsusele, võidakse täitmisele pöörata vähemalt 15 aasta jooksul alates

lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast.

4. Erandina lõigetest 2 ja 3 võivad liikmesriigid kehtestada lühema aegumistähtaja,

tingimusel et selle tähtaja kulgemist on võimalik teatavate toimingute korral

katkestada või peatada. See ajavahemik ei tohi olla lühem kui:

a) viis aastat artiklis 3 osutatud kuritegude korral;

b) kaheksa aastat artikli 4 punktides a–d osutatud kuritegude korral;

c) kümme aastat artikli 4 punktis e osutatud kuriteo, sealhulgas artikli 4 punktis e

osutatud kuriteo toimepanemise katse korral.

Artikkel 12

Kohtualluvus

1. Iga liikmesriik kehtestab oma kohtualluvuse artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude

üle, kui kuritegu:

a) on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil;

b) on toime pandud tema kodaniku poolt või kui kuriteo toimepanija on kolmanda

riigi kodanik, kelle tavapärane elukoht asub tema territooriumil;

ET 28 ET

c) on toime pandud juriidilise isiku kasuks

i) ja see juriidiline isik on asutatud tema territooriumil;

ii) seoses äritegevusega, mis tervikuna või osaliselt toimub tema territooriumil;

d) on toime pandud asjaomases liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva

laeva või lendava õhusõiduki pardal;

e) põhjustab kuriteo ohvriks langenud kolmandate riikide kodanike liitu sisenemise,

liidust läbisõidu või liidus viibimise kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

2. Iga liikmesriik kehtestab oma kohtualluvuse artikli 4 punktis e osutatud kuriteo

toimepanemise katsete üle juhul, kui tegevust oleks käsitatud kuriteona, mille üle

oleks kehtestatud kohtualluvus lõike 1 kohaselt.

3. Selleks et esitada artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest süüdistus juhul, kui

kuritegu on toime pandud väljaspool liikmesriigi territooriumi, võtab iga liikmesriik

vajalikud meetmed tagamaks, et tema kohtualluvust ei piira ükski järgmistest

tingimustest:

a) sellist tegu käsitatakse kuriteona teo toimepanemise kohas;

b) süüdistuse saab esitada ainult pärast seda, kui riik, kus kuritegu toime pandi, on

edastanud teabe.

4. Kui artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi

kohtualluvusse, teevad need liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks, milline

liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse. Asjakohasel juhul saadetakse juhtum

kooskõlas raamotsuse 2009/948/JSK artikliga 12 lahendamiseks Eurojustile.

Artikkel 13

Ennetamine

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, näiteks korraldavad teabe- ja

teadvustamiskampaaniaid ning viivad ellu uurimis- ja haridusprogramme, mille

eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ning vähendada artiklites 3, 4 ja 5

osutatud kuritegude toimepanemist.

2. Vajaduse korral võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed lõikes 1 osutatud tegevuse

teostamiseks koostöös teiste liikmesriikide, muude liidu asutuste ja kolmandate

riikidega.

Artikkel 14

Vahendid

Liikmesriigid tagavad, et riigi ametiasutustel, kes on pädevad tegelema artiklites 3, 4 ja 5

osutatud kuritegude avastamise, uurimise, nende eest süüdistuste esitamise või nende

lahendamisega, on piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning piisavalt rahalisi, tehnilisi ja

tehnoloogilisi vahendeid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi rakendamisega seotud

ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

ET 29 ET

Artikkel 15

Koolitus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada piisavad vahendid ja

korrapärane erikoolitus oma õiguskaitse- ja õigusasutuste töötajatele ning selliste

asutuste töötajatele, mille ülesandeks on korraldada artiklites 3, 4 ja 5 osutatud

kuritegude kriminaaluurimist ja -menetlust.

2. Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et

tagada korrapärane erikoolitus kohtunikele, prokuröridele, õiguskaitse- ja

õigusasutuste töötajatele ning selliste pädevate asutuste töötajatele, mille ülesandeks

on korraldada käesoleva direktiivi eesmärkidega seotud kriminaaluurimist ja -

menetlust.

Artikkel 16

Uurimisvahendid

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude

uurimiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks on olemas tulemuslikud ja proportsionaalsed

uurimisvahendid. Vajaduse korral kuuluvad kõnealuste vahendite hulka spetsiaalsed

uurimisvahendid, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või teiste raskete kuritegude

tõkestamiseks.

Artikkel 17

Andmete kogumine ja statistika

1. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid, mis on jaotatud artiklites 3, 4 ja 5

osutatud kuriteoliikide kaupa.

2. Lõikes 1 osutatud statistiliste andmete hulka kuuluvad vähemalt järgmised andmed:

a) kuriteo ohvriks langenud kolmandate riikide kodanike arv jaotatuna

kodakondsuse, soo ja vanuse (laps/täiskasvanu) alusel;

b) juhtumite kriminaaluurimise keskmine kestus;

c) nende füüsiliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus käesolevas direktiivis

osutatud kuritegude eest, jaotatuna soo ja kodakondsuse alusel;

d) nende juriidiliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus käesolevas direktiivis

osutatud kuritegude eest, jaotatuna asukoha alusel;

e) prokuratuuride tehtud otsuste arv, jaotatuna otsuse liikide alusel (kas esitada

süüdistus või mitte);

f) lõplike kohtuotsuste arv, jaotatuna otsuse liikide alusel (süüdimõistev kohtuotsus,

õigeksmõistmine, menetlusse võtmata jätmine faktilistel või muudel põhjustel,

sealhulgas kohtuvälised lahendused);

g) käesolevas direktiivis osutatud kuritegude eest süüdi mõistetud füüsiliste isikute

arv, jaotatuna soo ja kodakondsuse alusel;

h) nende füüsiliste isikute arv, kellele on määratud karistus, jaotatuna karistuse liigi

ja raskuse (vangistus, trahvid, muu), soo ja kodakondsuse alusel;

i) käesolevas direktiivis osutatud kuritegude eest süüdi mõistetud ja karistatud

juriidiliste isikute arv;

ET 30 ET

j) selliste juriidiliste isikute arv, kellele on määratud karistus, jaotatuna asukoha ja

karistuse liigi (trahvid, muu) alusel;

k) menetluste keskmine kestus esimese ja teise astme kohtus ning

kassatsioonikohtus.

3. Liikmesriigid avaldavad lõikes 2 osutatud statistilised andmed eelmise aasta kohta

masinloetaval ja jaotatud kujul iga aasta 1. juuliks ning edastavad need komisjonile.

Artikkel 18

Direktiivi 2002/90/EÜ ja raamotsuse 2002/946/JSK asendamine

1. Direktiiv 2002/90/EÜ ja raamotsus 2002/946 JSK asendatakse nende liikmesriikide

puhul, kelle suhtes käesolev direktiiv on siduv, ilma et see piiraks kõnealuste

liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kõnealuste õigusaktide siseriiklikku

õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga.

2. Viiteid direktiivile 2002/90/EÜ ja raamotsusele 2002/946/JSK käsitatakse viidetena

käesolevale direktiivile liikmesriikide puhul, kelle suhtes käesolev direktiiv on siduv.

Artikkel 19

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad

edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või

nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale

direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.03.2024

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles sätestatakse

ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamise

ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega asendatakse nõukogu direktiiv

2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK

1. Kiita heaks järgmised justiitsministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi, milles sätestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus

viibimisele kaasaaitamise ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega

asendatakse nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, eelnõu kohta:

1.1. Toetame eelnõu eesmärki ajakohastada ja tugevdada Euroopa Liidu miinimumnõudeid

kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikule sisenemisele, läbisõidule ja viibimisele

kaasaaitamise kuriteokoosseisude ja karistuste kohta.

1.2. Peame oluliseks kõigi direktiivi eelnõus sätestatud kuriteokoosseisude puhul piisava

määratletuse, õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamist. Eesti ei pea otstarbekaks ning

meie eelistus oleks mitte sätestada inimsmugeldamise koosseisu määrava elemendina

tegevusest rahalise kasu saamine, kuna see suurendab oluliselt tõendamiskoormust

kriminaalmenetluses ega arvestaks piisavalt rände poliitilistel eesmärkidel ärakasutamise

olukordadega. Liikmesriikidele peab jääma ka paindlikkus otsustada, kas raskendavad

asjaolud kirjeldatakse inimsmugeldamise kuriteokoosseisu all või võimaldatakse

kohaldada teisi olemasolevaid kuriteokoosseise.

1.3. Saame põhimõtteliselt toetada ettepanekut kriminaliseerida kolmandate riikide kodanike

avalik kihutamine ebaseaduslikule sisenemisele, läbisõidule ja viibimisele. Samas vajab

uue kuriteokoosseisu sõnastus selget piiritlemist, et see ei tooks endaga kaasa olulisi

riiveid sõna- ja väljendusvabadusele. Karistatavad peavad olema eelkõige süsteemsed

üleskutsed ebaseaduslikuks sisenemiseks, samuti sellega seotud hõlbustamistegevuse

reklaamimine erinevate sotsiaalmeedia ja muude infokanalite kaudu.

1.4. Eesti ei toeta aegumise tähtaegade reguleerimist eelnõus, kuna see läheb kaugemale kui

hädavajalike miinimumnõuete sätestamine ja sellel on mõju tervele kriminaalõiguse

süsteemile. Juhul, kui tähtajad sätestatakse, peavad need vastama Eesti olemasolevale

karistusõiguse süsteemile.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Justiitsministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada ülalnimetatud eelnõu ja

ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha need teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad inimsmugeldamise eest kohaldatavaid karistusi käsitleva direktiivi

eelnõu kohta“

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta,

milles sätestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele

kaasaaitamise ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega asendatakse nõukogu

direktiiv 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK (edaspidi direktiivi eelnõu).

Direktiivi eelnõuga kaasnevad peamised muudatused:

1) Kaasajastatakse miinimumnormid ebaseadusliku riiki sisenemise, riigist

läbisõidu ja riigis viibimisega seotud kuriteokoosseisude, raskendavate

asjaolude ning kohaldatavate karistuste kohta.

2) Nähakse ette kohustused direktiivis sätestatud kuritegude ennetamise ja

tõkestamise kohta, samuti kohustused tagada pädevatele asutustele piisavad

vahendid ja võimalused.

3) Nähakse ette miinimumnõuded direktiivis sätestatud kuritegudega seotud

kriminaalstatistika kogumiseks.

Eesti toetab eelpool nimetatud kuritegude miinimumnõuete õigusliku raamistiku

kaasajastamist. Ebaseaduslik ränne, kolmandate riikide kodanike smugeldamine on ohuks

riigi julgeolekule ning liikmesriigid peavad võtma kasutusele meetmeid selle ennetamiseks,

tõkestamiseks ning kuritegude uurimiseks. Oluline on, et nii liikmesriigi kui ka liidu tasandil

on olemas statistilised andmed nende kuritegude, nendes kannatanute ning kuritegusid

toimepannud isikute kohta.

Kuigi Eesti üldjoontes toetab algatust, leiame, et kuriteokoosseisude määratlemine peaks

olema selgem ja täpsem. Saame aru vajadusest kuriteokoosseise piiritleda, kuid eelnõus

sätestatud täiendavate elementide või tingimuste nõue muudaks nende kuritegude uurimise

ja tõendamise keerukamaks. Raskendavate asjaolude osas peab direktiiv tagama suurema

paindlikkuse ning võimaluse kohaldada vajadusel täiendavalt teisi kuriteokoosseise. Samuti

peab jääma suurem vabadus ja paindlikkus karistuse mõistmisel raskendavate asjaolude

arvestamisel. Eelistame direktiiviga mitte reguleerida detailselt aegumistähtaegu ning jätta

need liikmesriikide siseriikliku õiguse otsustada.

Direktiivi vastuvõtmisel on vajalik täiendada karistusseadustiku sätteid.

Euroopa Komisjon esitas direktiivi eelnõu 28.11.2023 ning selle eesmärgiks on ühelt poolt

kaasajastada senised EL õigusnormid (2002.a direktiiv 2002/90/EÜ1 ja raamotsus

1 Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1708077517351&uri=CELEX%3A32002L0090

2

2002/946/JSK2), viia need vastavusse Lissaboni lepingust tulenevate nõuetega ning teiselt poolt

kehtestada täiendavad ja täpsemad miinimumnõuded kolmandate riikide kodanike

smugeldamisega seotud kuritegude ja nende eest mõistetavate karistuste osas.

Direktiiviga tunnistatakse muuhulgas kehtetuks eelpool nimetatud varasem direktiiv ja

raamotsus. Direktiivi eelnõu käsitleb mõisteid, kuriteokoosseise, füüsiliste ja juriidiliste isikute

vastutust ja karistusi, kuritegude aegumist ja jurisdiktsiooni. Samuti reguleeritakse direktiivis

nende kuritegude ennetust, pädevatele asutustele vajalike vahendite eraldamist, ametnike

koolitusi, uurimistoiminguid ning statistika kogumist.

Direktiivi eelnõu kohaldamisala on sarnane 2002.a direktiivi ja raamotsusega, samas nähakse

ette ka täiendavad reeglid.

Direktiivi eelnõu näeb ette järgmised kuriteokoosseisud, mis on seotud ebaseadusliku

migrantide smugeldamisega:

- Kolmanda riigi kodaniku teadlik abistamine seoses ebaseadusliku riiki sisenemise,

transiidi või riigis viibimisega, kui see on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil

või kui sellega on põhjustatud oht isikule.

- Avalik üleskutse kolmandate riikide kodanikele ebaseaduslikult siseneda riiki, kasutada

seda transiidina või viibida seal.

Kui esimeses punktis kirjeldatud tegevus oli kriminaliseeritud juba 2002.a direktiivis ning

sarnasel kujul ka karistusseadustiku (KarS) §-des 259 ja 2591, siis avalik üleskutse sellisele

teole on sätestatud käesoleva direktiivi eelnõus esmakordselt.

Algatuse peamine eesmärk on võidelda kolmandate riikide kodanike smugeldamise kui

inimestega kaubitsemise ühe vormi vastu, sealhulgas organiseeritud kuritegelike gruppide

poolt. See nähtub muuhulgas ka pakutud raskendavate asjaolude juures. Nii näeb direktiiv ette,

et raskendavaks asjaoluks sellise tegevuse juures tuleb lugeda toimepanemist kuritegeliku

ühenduse poolt, kui sellega ohustatakse kolmandate riikide kodanike elu ja tervist, kasutatakse

isikute suhtes vägivalda, tegemist on haavatavate isikute, sealhulgas saatjata alaealistega või

kui sellise tegevuse käigus on põhjustatud kolmanda riigi kodaniku surm.

Ühtlasi nähakse ette kohustus kriminaliseerida sellistele tegudele kaasaaitamine, kihutamine ja

katse. Lisaks füüsiliste isikute vastutusele käsitleb direktiiv juriidiliste isikute vastutust ning

näeb ette miinimumkaristused.

Samuti nähakse ette kergendavad ja raskendavad asjaolud, mida arvestatakse isikule karistuse

mõistmisel, reguleeritakse direktiivis ettenähtud kuritegude ning nende eest mõistetud

karistuste täitmise aegumist ning jurisdiktsiooni kohaldamist kuritegude suhtes.

Täiendavalt pannakse direktiivi eelnõuga liikmesriikidele kohustusi võtta meetmeid selliste

kuritegude ennetamiseks ja uurimiseks, tagada vajalik ametnike koolitus ning koguda

kuritegude menetlemise kohta statistilisi andmeid.

2 Nõukogu raamotsus, 28. november 2002, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002F0946&qid=1708077600525

3

Käesoleva direktiivi eelnõu on osa suuremast meetmepaketist3, mille hulka kuulub ka määruse

eelnõu, millega tõhustatakse politseikoostööd ja suurendatakse Europoli volitusi rändajate

smugeldamise ja inimkaubanduse tõkestamise valdkonnas. Lisaks on Euroopa Komisjon

algatanud ülemaailmse liidu ja koostööraamistiku loomise rändajate smugeldamise vastase

võitluse kohta (Global Alliance to counter migrant smuggling).

Ettepanekuga toetatakse EL julgeolekuliidu strateegia, EL organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise strateegia (2021–2025) ja inimkaubanduse vastu võitlemise EL strateegia (2021–

2025) ning EL merendusjulgeoleku muudetud strateegia eesmärke. Ettepanek on kooskõlas

komisjoni 2020. aasta suunistega ebaseaduslikule piiriületusele, läbisõidule ja seadusliku

aluseta riigis viibimisele kaasaaitamise määratlemist ja tõkestamist käsitlevate ELi normide

rakendamise kohta.

Eesti seisukohad on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“4 ja

kriminaalpoliitika põhialustega aastani 2030.

Eelnõu menetlemine ELi institutsioonides toimub seadusandliku tavamenetluse korras.

Ettepaneku vastuvõtmiseks Euroopa Liidu Nõukogus on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.

Ettepaneku subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 20.03.2024. a.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu

([email protected]), Valdkonna eest vastutab Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika

asekantsler.

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liigu toimimise lepingu (ELTL) artikli 83 lõige 3,

kus on sätestatud EL-i pädevus kehtestada miinimumnormid, kui liikmesriikide

kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks, et

tagada liidu poliitika tulemuslik rakendamine valdkonnas, kus on rakendatud

ühtlustamismeetmeid. Ühise sisserändepoliitika valdkonda, eelkõige riiki sisenemise ja seal

elamise tingimusi, ebaseaduslikku sisserännet ja seadusliku aluseta riigis viibimist ning EL

välispiiride haldamist, on juba ühtlustatud EL toimimise lepingu vabaduse, turvalisuse ja õiguse

V jaotise 2. peatüki (piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika) valdkonnas liidu acquis’

alusel ning oluline on tagada selle tulemuslik rakendamine liikmesriikide kriminaalõiguse

alaste õigus- ja haldusnormide lähendamise kaudu. Eesti hinnangul on tegemist kohase

õigusliku alusega.

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks EL

tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke

piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu

parem saavutada ELi tasandil. Lisaks peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema

vastavuses tuvastatud probleemiga.

3 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_23_6081 4 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, https://www.siseministeerium.ee/stak2030

4

Eesti hinnangul vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Kolmandate riikide kodanike

smugeldamine on piiriülene kuritegu, mis mõjutab otseselt liitu, selle välispiire ja sageli rohkem

kui ühte liikmesriiki. Liikmesriigid üksi ei suuda neid piiriüleseid kuritegusid edukalt tõkestada.

Kuriteo määratluse, karistusmäärade ja liikmesriikides kohaldatavate ennetusmeetmete edasine

ühtlustamine võib tagada tulemuslikumad meetmed selliste kuritegude avastamisel, uurimisel

ja selle eest vastutusele võtmisel ning meelepärase kohtualluvuse valimise vormide ennetamisel

kurjategijate poolt, kes kasutavad ära süsteeme, kus karistused on leebemad.

Eelnõu vastab üldjoontes ka proportsionaalsuse põhimõttele. Kehtestatakse

miinimumstandardid, mis on vajalikud, et tagada ühetaoline lähenemine direktiivis sätestatud

kuritegude uurimiseks ja sellealaseks liikmesriikide vaheliseks koostööks. Liikmesriikidele

jääb võimalus kehtestada rangemaid nõudeid ja suuremaid karistusmäärasid. Siiski on komisjon

eelnõu mõnede meetmete, eelkõige aegumise regulatsiooni puhul läinud

miinimumharmoneerimisest kaugemale ja vastavad muudatused mõjutaksid liikmesriikide

karistusõiguse süsteemi tervikuna. Neid muudatusi ei pea me põhjendatuks ja

proportsionaalseks.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

3.1. Sotsiaalsed mõjud ja mõju siseturvalisusele

Eelnõu mõjutab positiivselt riigi ja ka EL julgeolekut tervikuna. Ühtsed miinimumstandardid

võimaldavad liikmesriikidel paremini võidelda kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku

smugeldamisega ning teha selleks efektiivsemalt koostööd. Ühtne statistika võimaldab saada

parema ülevaate selliste kuritegude levikust, meetodidest ja trendidest. Rohkem kui 90%

ebaseaduslikest sisserändajatest jõuavad ELi smugeldajate kaasabil. Näiteks 2022. aastal

registreeriti EL välispiiril u 330000 ebaseaduslikku piiriületust ja Frontexi andmetel tehti

kindlaks üle 15000 inimsmugeldaja. Inimsmugeldamine on tulus: 2019. a teenisid smugeldajad

ELi suunduvatel Vahemere rändeteedel üle 200 miljoni euro, keskmiselt 3000 eurot

smugeldatud inimese kohta. Smugeldamise mõju on liikmesriigiti väga erinev – nt on

smugeldamise tõttu Vahemerel alates 2014. aastast uppunud või kadunuks jäänud üle 28000

inimese.

Eestis on kolmandate riikide kodanike smugeldamisega seoses registreeritud kuritegude arv

aastatel 2018-2022 järgmine.

KarS § 259 (Välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise

kontrolljoone)

2018 2

2019 4

2020 2

2021 3

2022 1

Perioodil 2018-2022 ei ole registreeritud mitte ühtegi kuritegu KarS § 2591 (Eestis ilma

seadusliku aluseta viibimise soodustamine) tunnustel.

3.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja mõju riigi eelarvele

5

Eelnõu mõjutaks eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti, Prokuratuuri ja kohtute tööd, kuna uute

miinimumnõuete kehtestamisel, sealhulgas uue kuriteokoosseisu loomisel võib suureneda

menetlevate kriminaalasjade hulk ja seeläbi asutuste töökoormus. Direktiivist tulenevalt on

vajalik koguda statistilisi andmeid ning neid kord aastas Euroopa Komisjonile esitada, kuid

vastavat statistikat kogutakse ka täna ja tegemist ei ole olulise muudatusega

Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine ei mõjuta riigieelarvet. Juba praegu tegelevad

uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud selliste kuritegude avastamise ja uurimisega, samuti

ennetuse, infovahetuse ning rahvusvahelise koostööga ning need tegevused toimuvad

olemasolevate eelarvete ning ressursside arvelt. Direktiivi vastuvõtmise tulemusena võib

muutuda asutuste töökoormus.

4. Direktiivi sätete analüüs

Artikkel 1. Reguleerimisese

Direktiivi eesmärk on näha ette miinimumreeglid seoses kolmandate riikide kodanike

ebaseaduslikult riiki sisenemise, läbisõidu ja viibimise hõlbustamisega seotud kuritegude ja

karistustega, samuti meetmed selliste kuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja seotud statistika

kogumiseks.

Artikli eraldi ülevõtmine Eesti õigusesse ei ole vajalik.

Artikkel 2. Mõisted

Direktiiv näeb ette järgmised mõisted: kolmanda riigi kodanik, saatjata alaealine ja juriidiline

isik.

Eesti õiguses on vastavad mõisted juba kaetud vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seadusega. Vastavalt väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse §-dele 11 on defineeritud välismaalane5 ja 12 saatjata alaealine

välismaalane6. Juriidilise isiku mõiste on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 247.

5 § 11. Välismaalane (1) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik. (2) Käesoleva seaduse tähenduses ei peeta välismaalaseks Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliiget, kellel on viibimis- või elamisõigus Eestis. 6 § 12. Saatjata alaealine välismaalane (1) Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. (2) Eeldatakse, et alaealisega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu. (3) Saatjata alaealiseks välismaalaseks ei peeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alaealist, kellele on Eestis kohtu poolt määratud füüsilisest isikust eestkostja. 7 § 24. Juriidilise isiku mõiste

6

Direktiivis sätestatud mõisted on seega juba Eesti õigusega kaetud.

Artikkel 3. Kuriteod

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kriminaliseerima järgmised ebaseaduslikud

kolmandate riikide kodanikega seotud tegevused:

Artikkel 3 lõige 1 - kolmanda riigi kodaniku teadlik abistamine seoses ebaseadusliku riiki

sisenemise, transiidi või riigis viibimisega kui see on toime pandud varalise kasu saamise

eesmärgil või kui sellega on põhjustatud oht isikule.

Artikkel 3 lõige 2 - avalik kihutamine (public instigation) kolmandate riikide kodanikele

ebaseaduslikult siseneda riiki, kasutada seda transiidina või viibida seal.

Neist esimene oli ette nähtud juba ka 2002.a direktiivis ning Eesti õiguses vastavad sellele KarS

§-d 259 ja 2591, mis käsitlevad välismaalase ebaseaduslikku toimetamist üle Eesti Vabariigi

riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ning Eestis ilma seadusliku aluseta viibimise soodustamist.

Siiski tuleb siin juhtida tähelepanu sellele, et direktiiv näeb ette täiendavad tingimused (rahalise

või materiaalse kasu saamine, raske tervisekahjustuse tekitamise tõenäosus), mida Eesti seadus

ei sätesta. Samas, kuna KarS on laiem kui direktiivis pakutu, siis Eesti õiguse puhul probleeme

ja vastuolusid ei teki.

Artikli 3 lõikes 2 sätestatud kuritegu on võrreldes varasema EL direktiiviga uus ning Eesti õigus

sellist kuritegu hetkel ette ei näe.

Artikkel 4. Raskendavatel asjaoludel toimepandud kuriteod

Direktiivi artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema järgmised raskendavad asjaolud

artiklis 3 sätestatud kuritegude toimepanemisel:

a) Kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt nõukogu raamotsuse

2008/841/JSK tähenduses;

b) Kuriteo toimepanemine kui sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus või

põhjustatud oht isiku elule;

c) Kuriteo toimepanemine rasket vägivalda kasutades;

d) Kuriteo toimepanemine eriti haavatavate isikute, sealhulgas saatjata alaealiste suhtes;

e) Kuriteo toimepanemine kui sellega on põhjustatud isiku surm.

Nimetatud raskendavad asjaolud on Eesti õiguses KarS-s sätestatud. Juhul, kui kuritegu

pannakse toime kuritegeliku ühenduse poolt, kui isikute suhtes on kasutatud vägivalda või kui

on põhjustatud eelpool nimetatud tagajärg, siis kuulub kuritegu kvalifitseerimisele mitme

erineva KarS koosseisu järgi, sealhulgas kuritegelikku ühendust käsitlevate paragrahvide ja

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

7

isikuvastaste ning inimkaubanduse kuritegude paragrahvide järgi. Seega vastab Eesti õigus juba

käesoleva artikli nõuetele ning täiendavalt ülevõtmist ei vaja.

Artikkel 5. Kuriteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja kuriteokatse

Artikli 5 kohaselt peavad liikmesriigid kriminaliseerima artikli 3 lõikes 1 ning artiklis 4

sätestatud kuritegudele kihutamise ja kaasaaitamise, samuti kuriteokatse.

KarS § 22 näeb ette kuriteost osavõtu ehk kihutaja ja kaasaaitaja kriminaalvastutuse. KarS § 25

näeb ette kriminaalvastutuse kuriteokatse eest. Kuna eespool nimetatu kehtib kõikide KarS

eriosa koosseisude kohta, on artikkel Eesti õigusega kaetud ning ülevõtmist ei nõua, välja

arvatud artikli 3 lõikes 2 sätestatud kuriteo osas, mida Eesti õigus hetkel ei reguleeri.

Artikkel 6. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

Artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud kuritegude eest nägema ette

tõhusad, proportsionaalsed ja mõjusad karistused. Täiendavalt nähakse ette konkreetsed

miinimumkaristused.

Artiklis 3 sätestatud kuritegude eest vähemalt 3-aastane vangistus.

Artikli 4 punktides a-d sätestatud kuritegude eest vähemalt 10-aastane vangistus.

Artikli 4 punktis e sätestatud kuriteo (surma põhjustamine) eest vähemalt 15-aastane vangistus.

Lisaks eelpool nimetatud karistustele võivad liikmesriigid näha ette ka täiendavaid kriminaal-

või muid karistusi ja meetmeid, sealhulgas erinevate tegevuslubade äravõtmine, riigist

väljasaatmine, sissesõidukeeld, keeld osaleda riigihangetel, täiendavate rahaliste karistuste

määramine, kriminaaltulu ja kuriteo toimepanemise vahendite arest ja konfiskeerimine.

Hetkel näeb KarS ette järgmised võimalikud maksimaalsed karistused:

Artikkel 3 lõikele 1 vastavad KarS § 259 ja 2591. KarS § 259 lg 1 näeb ette maksimaalse

karistusena 3 aastat vangistust ning § 2591 1 aastase vangistuse. Vastavalt § 259 lõikele 2 kui

isik on asetatud tema tervist raskelt või kahjustada võivasse või eluohtlikku olukorda, siis on

ette nähtud kuni 7 aastat vangistust. Juhul, kui esinevad KarS § 133 inimkaubanduse

kuriteokoosseisu tunnused, siis on ette nähtud kuni 7 aastat vangistust. Kui esinevad § 133 lg 2

sätestatud asjaolud, sealhulgas kuriteo toimepanemine noorema kui kaheksateistaastase isiku

suhtes, kui on põhjustatud raske tervisekahjustus, kui sellega on põhjustatud oht elule või kui

sellega on põhjustatud raske tagajärg, siis on ette nähtud kuni 15 aastat vangistust. Kui esinevad

KarS § 113 tapmise kuriteokoosseisu tunnused, siis on samuti ette nähtud kuni 15 aastat

vangistust. Juhul, kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt, siis on ette nähtud

kuni 12 aastat vangistust. Seega vastavad KarS-s ettenähtud karistusmäärad üldiselt direktiivis

nõutule. Siiski võib direktiivi vastuvõtmisel olla vajalik KarS muutmine ning karistusmäärade

ülevaatamine.

Lisakaristuste osas on direktiiv paindlik ning jätab liikmesriikidele teatava paindlikkuse

meetmete valikul. Samas juba praegu võimaldab KarS § 54 kohaldada välisriigi kodaniku

suhtes tema süüdimõistmisel väljasaatmist ja sissesõidukeeldu kuni 10-ks aastaks. Lisaks võib

8

vastavalt KarS §-le 83 konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendi ning vastavalt §-le 831

konfiskeerida kuriteoga saadud vara.

Artikkel 7. Juriidilise isiku vastutus

Artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette juriidilise isiku vastutuse, sealhulgas

olukordade jaoks, kui kuritegu pannakse toime juriidilise isiku huvides isiku poolt, kellel on

esindus-, juhtimis- või kontrolliõigus, samuti olukordade jaoks, kui kuriteo toimepanemine on

saanud kontrolli või järelevalve puudumise tõttu eelpool nimetatud isiku poolt.

Eesti õiguses on juriidilise isiku kriminaalvastutus ette nähtud KarS §-s 14 ning see vastab

direktiivi nõuetele.

Artikkel 8. Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette tõhusad, proportsionaalsed ja mõjusad

karistused. Direktiiv näeb muuhulgas järgmised karistused:

- Rahatrahvid;

- Avalike rahaliste toetuste saajate seast väljaarvamine;

- Ajutiselt või alaliselt juurdepääsu piiramine riigihangetele;

- Ajutine või alaline majandustegevuse piiramine;

- Kohtuliku kontrolli kohaldamine;

- Juriidilise isiku likvideerimine;

- Ettevõtte tegutsemiskoha sulgemine;

- Lubade ja litsentside äravõtmine;

- Kuriteo toimepanemise vahendi ja kriminaaltulu arest ja konfiskeerimine.

Direktiivi teksti sõnastus ei ole paraku siin päris selge ning tekitab küsimusi, kas karistusliikide

loetelu osas tegemist on liimesriikidele siduva või mittesiduva sõnastusega.

Eesti õigus ja KarS enamikke selliseid karistusi ette ei näe. Vastavalt KarS §-le 44 saab

juriidilisele isikule mõista kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse. KarS § 83 ja 831

kohaselt võib konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendi ja kuriteoga saadud vara. Vastavalt

riigihangete seaduse §-le 95 ei sõlmita hankelepingut ja kõrvaldatakse hankemenetlusest

pakkuja või taotleja, keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või

muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda

kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise

võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, samuti

inimkaubandusega seotud teo eest.

9

Kuna Eesti õigus ei tunne kõiki eelpool nimetatud karistusliike, siis peame oluliseks, et

liikmesriikidele jäetaks siin piisav paindlikkus ning võimalus valida karistusliikide vahel, mis

on kooskõlas siseriikliku karistusõiguse süsteemi ning traditsioonidega.

Artikkel 9. Karistust raskendavad asjaolud

Vastavalt direktiivi artiklile 9 peavad liikmesriigid nägema ette täiendavad raskendavad

asjaolud, mis võivad sisaldada järgmisi:

- Kuriteo toimepanemine ametiisiku poolt oma ülesannete täitmisel;

- Kuriteoga kaasnes kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik töötamine vastavalt

direktiivile 2009/52/EÜ8;

- Isik on varasemalt karistatud artiklis 3, 4 ja 5 sätestatud kuritegude toimepanemise eest;

- Kuriteoga kaasnes või selle tulemuseks oli kolmanda riigi kodaniku ärakasutamine või

vahendina kasutamine;

- Kuriteoga kaasnes kolmanda riigi kodaniku isikut tõendava või reisidokumendi

äravõtmine;

- Kuriteo toimepanija kandis tulirelva.

Karistuse mõistmisel on üldised raskendavad asjaolud ette nähtud KarS §-s 58, mis annab

ammendava loetelu raskendavatest asjaoludest. Eraldi vajab märkimist asjaolu, et kuna § 58 kui

KarS üldosa paragrahv laieneb kõikide kuritegude puhul karistuse mõistmisele, siis seetõttu

tuleks hoolikalt kaaluda raskendavate asjaolude loetelude täiendamist. Direktiivi eelnõus

pakutud raskendavad asjaolud on väga detailsed ning seotud vahetult smugeldamise kuritegude,

nende toimepanemise hõlbustamise või tagajärgedega. Seetõttu peame oluliseks, et

liikmesriikidele jäetakse käesolevas artiklis sätestatud raskendavate asjaolude puhul

paindlikkus ning võimalus ise otsustada vastavalt siseriiklikule õigusele, kas ja kuidas

raskendavaid asjaolusid kohaldada.

Juhul, kui käesolevas artiklis sätestatud raskendavaid asjaolusid soovitakse direktiivi tekstis

säilitada, siis eelistaksime nende lisamist artiklis 4 sätestatud raskendavate asjaolude juurde.

Artikkel 10. Karistust kergendavad asjaolud

Direktiivi artikkel 10 käsitleb kergendavaid asjaolusid ning näeb ette kohustuse arvestada

kergendava asjaoluna kuriteo toimepannud isiku poolt pädevatele asutustele kaasabi osutamist

ja informatsiooni edastamist, tuvastamaks ja leidmaks kuriteo toime pannud isikuid ning leidma

asitõendeid.

KarS § 57 annab lahtise loetelu võimalikest karistust kergendavatest asjaoludest, sealhulgas

ilmumine süü ülestunnistamisele ja süüteo avastamisele kaasaaitamine. Lisaks võimaldab KarS

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded

10

§ 57 lg 2 arvestada karistuse kohaldamisel ja selle kergendamisel muude seaduses nimetamata

asjaoludega.

Seega on käesolevas artiklis sätestatud nõuded juba siseriikliku õigusega kaetud.

Artikkel 11. Kuritegude aegumistähtajad

Artikkel 11 näeb ette aegumistähtajad käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude osas. Nende

tähtaegade eesmärk on tagada, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid teatud minimaalse

ajavahemiku jooksul uurida direktiivis sätestatud kuritegusid ning tagada neid toime pannud

isikute suhtes kohtupidamine ja vastutusele võtmine.

Artiklis nähakse ette järgmised aegumistähtajad, mida hakatakse lugema kuriteo

toimepanemise hetkest:

- Artiklis 3 sätestatud kuriteod – vähemalt 7 aastat;

- Artikli 4 punktides a-d sätestatud kuriteod – vähemalt 10 aastat;

- Artikli 4 punktis 4 sätestatud kuriteod – vähemalt 15 aastat.

Samuti peavad liikmesriigid nägema ette aegumistähtajad karistuse täitmise aegumise kohta

alates lõplikust süüdimõistmisest järgmiselt:

- Artiklis 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus – vähemalt 7

aastat;

- Artikli 4 punktides a-d sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus –

vähemalt 10 aastat;

- Artikli 4 punktis e sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus –

vähemalt 15 aastat.

Liikmesriigid võivad erandina näha ette lõigetega 2 ja 3 võrreldes lühemad aegumistähtajad kui

aegumistähtaja puhul on võimalik nende kulgemise katkestamine või peatamine. Siiski ei või

need tähtajad olla lühemad kui:

- Artiklis 3 sätestatud kuriteod – 5 aastat;

- Artikli 4 punktides a-d sätestatud kuriteod – 8 aastat;

- Artikli 4 punktis e sätestatud kuritegu – 10 aastat.

Eesti õiguses on nii kuritegude aegumistähtajad kui ka karistuse täitmise aegumistähtajad

sätestatud KarS-s. Vastavalt KarS § 81 lõikele 1 on esimese astme kuriteo aegumistähtaeg 10

aastat ning teise astme kuriteo aegumistähtaeg 5 aastat. Ühtlasi näeb KarS § 81 ette reeglid

aegumise katkemise ja peatumise osas. Otsuse täitmise aegumine on reguleeritud KarS §-s 82,

mille kohaselt otsust ei täideta, kui esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest

on möödunud viis aastat ning teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest kolm

aastat. Samuti näeb KarS § 82 ette tingimused otsuse täitmise aegumise peatumise kohta. Hetkel

kehtiva KarS § 259 puhul on lõige 1 teise astme ja lõige 2 esimese astme kuritegu, KarS § 2591

puhul on tegemist teise astme kuriteoga. Juhul, kui esinevad artiklis 4 sätestatud raskendavad

11

asjaolud – kuritegu on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, tekitatud on raske

tervisekahjustus, kasutatud on vägivalda, kannatanu on haavatav isik, sealhulgas alaealine,

põhjustatud on isiku surm – siis kehtiva KarS kohaselt on tegemist nii esimese kui ka teise

astme kuritegudega. Seetõttu võib hiljem direktiivi ülevõtmisel olla vajalik kuriteokoosseisude,

raskendavate asjaolude ning sanktsioonimäärade muutmine.

Eraldi tuleks välja tuua Eesti õiguse erinevus direktiivist. KarS § 81 lg 1 kohaselt aeguvad

esimese astme kuriteod kümne aasta ja teise astme kuriteod viie aasta jooksul kuriteo

lõpuleviimisest, st Eesti õiguse kohaselt hakkavad kuriteo aegumistähtaeg kulgema kõikide

kuritegude puhul kuriteo lõpuleviimisest, mitte teo toimepanemisest nagu näeb ette direktiiv.

Arvestades asjaolu, et aegumist puudutav regulatsioon sisaldub juba mitmes teises EL

algatuses, siis arvestades selle teema horisontaalset iseloomu, tuleks tagada regulatsiooni

sidusus ja ühetaolisus erinevate EL õigusaktide vahel.

Artikkel 12. Kohtualluvus

Vastavalt artiklile 12 peavad liikmesriigid nägema ette reeglid direktiivis sätestatud kuritegude

jurisdiktsiooni või kohtualluvuse osa. Liikmesriigid peavad ette nägema, et jurisdiktsioon

kehtib kuritegude osas, mis:

a) on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil;

b) on toime pandud tema kodaniku poolt või kui kuriteo toimepanija on kolmanda riigi

kodanik, kelle tavapärane elukoht asub tema territooriumil;

c) on toime pandud juriidilise isiku kasuks ja see juriidiline isik on asutatud tema

territooriumil või seoses äritegevusega, mis tervikuna või osaliselt toimub tema

territooriumil;

d) on toime pandud asjaomases liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva laeva

või lendava õhusõiduki pardal;

e) põhjustab kuriteo ohvriks langenud kolmandate riikide kodanike liitu sisenemise, liidust

läbisõidu või liidus viibimise kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Juhul, kui kuritegu on pandud toime väljaspool liikmesriigi territooriumi, siis ei või

liikmesriigid jurisdiktsiooni kitsendada ning tingimusena nõuda, et tegu oleks käsitatav

kuriteona selle toimepanemise kohas ning kuriteo toimepanemise asukoha riik on eelnevalt

esitanud teabe. Olukorras, kus direktiivis sätestatud kuritegu kuulub mitme liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla, siis konsulteerivad liikmesriigid omavahel, sealhulgas vajadusel Eurojusti

vahendusel, et määrata kindlaks, milline liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse.

Eesti õiguses on jurisdiktsioon reguleeritud KarS §-des 5-9. Sealhulgas näeb KarS § 5 ette

karistusseaduse ajalise kehtivuse, § 6 ruumilise kehtivuse, § 7 isikulise kehtivuse, § 8 kehtivuse

teo kohta, mis on suunatud rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastu ning § 9 kehtivuse Eesti

õigushüve vastu suunatud teo kohta. Seega on direktiivis nõutav juba Eesti õigusega kaetud.

Artiklid 13-16. Ennetamine, vahendid, koolitus ja uurimine

12

Artiklite 13-17 kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et suurendada inimeste

teadlikkust ning seeläbi vähendada ja ennetada direktiivis sätestatud kuritegude toimepanemist.

Meetmete näidetena on pakutud välja teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, uurimis- ja

haridusprogrammid. Direktiiv on võimalike võetavate meetmete osas paindlik ning

liikmesriigid saavad ise nende üle otsustada. Vajadusel võivad liikmesriigid nende tegevuste

läbiviimiseks teha koostööd teiste liikmesriikidega, samuti EL asutuste ja kolmandate riikidega.

Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel asutustel on piisavad vahendid oma ülesannete

täitmiseks, sealhulgas töötajad ning rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid.

Liikmesriigid peavad võtma meetmeid ja tagama vahendid, et pädevate asutuste töötajad

saaksid korrapäraselt vajalikke koolitusi direktiivis sätestatud kuritegude menetlemise osas.

Kuritegude efektiivseks uurimiseks peavad liikmesriigid tagama, et pädevad asutused saavad

rakendada erinevaid uurimistoiminguid, sealhulgas toiminguid, mida kasutatakse

organiseeritud kuritegevuse ja teiste raskete kuritegude tõkestamiseks.

Käesolevate artiklite rakendamiseks ei ole vajalik õigusaktide muutmine. Asutused tegelevad

kuritegude ennetamisega oma pädevuste piires, tehes sealjuures nii riigisisesel kui ka

rahvusvahelisel tasandil koostööd. Samuti on asutuste ülesanne hinnata oma ülesannete

täitmiseks vajalike vahendite piisavust ning viia läbi koolitusi. Kriminaalmenetluse läbiviimine

on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). KrMS § 1262 näeb ette jälitusasutuse

õigused teha jälitustoiminguid. KrMS § 1262 lg 2 annab kuriteokoosseisude loetelu, mille puhul

on jälitustoimingute tegemine lubatud ning loetelu hulka kuuluvad muuhulgas ka KarS §-d 259

(Välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone)

ja 2591 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibimise soodustamine).

Artikkel 17. Andmete kogumine ja statistika

Artikkel 17 paneb liikmesriikidele kohustuse koguda statistilisi andmeid direktiivis sätestatud

kuritegude ja nendega seotud kriminaalmenetluste kohta. Statistilised andmed peavad

muuhulgas hõlmama kuriteos kannatanute arvu, kohtueelse menetluse kestust, füüsiliste ja

juriidiliste isikute arvu, kellele on esitatud süüdistus, sellega seotud prokuratuuri

menetlusotsuseid, lõplike kohtuotsuste arvu, süüdimõistetud isikute andmeid ja arvu, määratud

karistuste andmeid ja kohtumenetluste kestust.

Eestis on kriminaalstatistika eest vastutav Justiitsministeerium, kes korraldab perioodiliselt

andmete kogumist ning kriminaalstatistika avaldamist. Käesoleva artikli rakendamiseks ei ole

vajalik muuta õigusakte.

Artiklid 18-21. Rakendussätted

Tegemist on rakendussätetega, mis käsitlevad 2002.a direktiivi ja raamotsuse kehtetuks

tunnistamist, direktiivi ülevõtmist ja jõustumist. Direktiiv asendab eelpool nimetatud direktiivi

ja raamotsuse. Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas. Liikmesriigid peavad direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed võtma hiljemalt

ühe aasta jooksul arvates direktiivi jõustumisest ning edastama vastuvõetud õigusnormide teksti

Euroopa Komisjonile.

13

5. Kooskõlastamine

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale, MTÜ-le Mondo ja Eesti Pagulasabile.

Arvamused laekusid Siseministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja

Riigiprokuratuurilt ning nendega on seisukohtade koostamisel arvestatud.

6. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

6.1. Toetame eelnõu eesmärki ajakohastada ja tugevdada Euroopa Liidu

miinimumnõudeid kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikule sisenemisele,

läbisõidule ja viibimisele kaasaaitamise kuriteokoosseisude ja karistuste kohta.

Toetame eelnõu eesmärke ajakohastada ja tugevdada miinimumnõuded kolmandate riikide

kodanikega seotud smugeldamise kuritegude ja karistuste kohta. Ajakohastatud ning

täpsustatud miinimumnõuded võimaldaksid liikmesriikide pädevatel asutustel efektiivsemalt

tegeleda nimetatud kuritegude ennetamise, tõkestamise ja uurimisega. Praegu on liikmesriikide

karistused vastavate kuritegude korral küllatki erinevad: Euroopa Komisjoni käsutuses oleva

teabe kohaselt on ebaseaduslikule liitu sisenemisele ja liidust läbisõidule kaasaaitamise eest ette

nähtud kriminaalkaristuste ülemmäär alates ühest aastast Belgias ja Hispaanias kuni kümne

aastani Bulgaarias, Küprosel, Iirimaal ja Sloveenias. Liikmesriikides elamisele kaasaaitamise

eest määratavad kriminaalkaristused ulatuvad maksimaalselt ühest aastast Austrias, Belgias,

Tšehhis, Eestis ja Hispaanias kuni 15 aastani Küprosel. Kurjategijatel on võimalik kasutada ära

liikmesriikide õigussüsteeme, kus karistused on leebemad.

Kohustus näha ette tulemuslikud karistused on ette nähtud ka vastavalt Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku

toimetamist tõkestavale protokollile.

6.2. Peame oluliseks kõigi direktiivi eelnõus sätestatud kuriteokoosseisude puhul piisava

määratletuse, õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamist. Eesti ei pea otstarbekaks

ning meie eelistus oleks mitte sätestada inimsmugeldamise koosseisu määrava

elemendina tegevusest rahalise kasu saamine, kuna see suurendab oluliselt

tõendamiskoormust kriminaalmenetluses ega arvestaks piisavalt rände poliitilistel

eesmärkidel ärakasutamise olukordadega. Liikmesriikidele peab jääma ka

paindlikkus otsustada, kas raskendavad asjaolud kirjeldatakse inimsmugeldamise

kuriteokoosseisu all või võimaldatakse kohaldada teisi olemasolevaid

kuriteokoosseise.

Kehtiva direktiivi 2002/90/EÜ ja Eesti KarS § 259 kohaselt on juba karistatav tegu, millega

kolmanda riigi kodanikku abistatakse tahtlikult liikmesriigi territooriumile sisenemisel (st ei

ole vaja tõendada kasu saamist). Leiame, et eelnõus pakutud uus määratlus, mille kohaselt

smugeldamise koosseisu üks määravaid elemente on tegevusest rahalise kasu saamine,

suurendaks oluliselt tõenduskoormust kriminaalmenetluses, pikendaks kriminaalmenetluse

kestust ega arvesta piisaval määral EL piirijulgeoleku tulevikuväljakutsetega. Rände

14

instrumentaliseerimise korral ei pruugi kuriteo toimepanija (nt kolmanda riigi piirivalvur) saada

rahalist või materiaalset kasu, vaid sisserändajaid kasutatakse poliitilistel põhjustel ära, et

Euroopa Liitu destabiliseerida. Pakutud sõnastuses koosseis kitsendatakse meie arvates

põhjendamatult algatuse kohaldamisala.

Mõisteid, mida ei ole hetkel tekstis defineeritud (jõhker vägivald, eriti haavatav isik) tuleks kas

selgitada või õigusselguse huvides tekstist välja jätta.

Leiame, et raskendavate asjaolude detailse sätestamisega läheb direktiiv hädavajalikest

miinimumnõuetest kaugemale ning see võib omakorda negatiivselt mõjutada Eesti

karistusõiguse süsteemi ja sealhulgas karistusmäärasid erinevate kuritegude lõikes. Seetõttu

peame vajalikuks suuremat paindlikkust ja et vastavate teokoosseisude täitmisel saaks

kohaldada täiendavalt teisi KarS kuriteokoosseise. Direktiivi eelnõu kohaselt peavad

liikmesriigid ette nägema ka karistuse mõistmisel arvesse võetavad täiendavad karistust

raskendavad asjaolud. Näeme siin probleemi, kuna täiendavate raskendavate asjaolude

sätestamine Eesti õiguses ei mõjutaks mitte ainult käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude

eest karistuse mõistmist, vaid ka mistahes muu kuriteo eest. Seetõttu peame siin vajalikuks jätta

liikmesriikidele piisav paindlikkus, mis võimaldaks arvestada olemasoleva karistusõiguse

süsteemiga.

6.3. Saame põhimõtteliselt toetada ettepanekut kriminaliseerida kolmandate riikide

kodanike avalik kihutamine ebaseaduslikule sisenemisele, läbisõidule ja viibimisele.

Samas vajab uue kuriteokoosseisu sõnastus selget piiritlemist, et see ei tooks endaga

kaasa olulisi riiveid sõna- ja väljendusvabadusele. Karistatavad peavad olema

eelkõige süsteemsed üleskutsed ebaseaduslikuks sisenemiseks, samuti sellega seotud

hõlbustamistegevuse reklaamimine erinevate sotsiaalmeedia ja muude infokanalite

kaudu.

Eesti toetab põhimõtteliselt sellise uue kuriteokoosseisu loomist, et kriminaliseeritud oleks ka

kolmandate riikide kodanikele suunatud avalik üleskutse ebaseaduslikuks riiki sisenemiseks,

läbisõiduks ja riigis viibimiseks. Samas näeme hetkel direktiivi eelnõu tekstis mitmeid

probleeme, kuna selge ei ole täpne kohaldamisala ning pakutud kujul võib see tuua kaasa

ülekriminaliseerimise ning riive sõna- ja väljendusvabadusele.

6.4. Eesti ei toeta aegumise tähtaegade reguleerimist eelnõus, kuna see läheb kaugemale

kui hädavajalike miinimumnõuete sätestamine ja sellel on mõju tervele

kriminaalõiguse süsteemile. Juhul, kui tähtajad sätestatakse, peavad need vastama

Eesti olemasolevale karistusõiguse süsteemile.

Direktiiv näeb ette kuritegude aegumistähtajad ning karistuse täitmise aegumistähtajad selleks,

et pädevad asutused saaksid teatava ajavahemiku jooksul uurida direktiivis sätestatud

kuritegusid, esitada nende eest süüdistus, kohtulikult menetleda ja teha nende kohta piisava aja

jooksul pärast kuritegude toimepanemist lõplik kohtuotsus ning karistus täitmisele pöörata.

Eesti õiguse kohaselt hakkavad kuriteo aegumistähtaeg kulgema kõikide kuritegude puhul

kuriteo lõpuleviimisest, mitte teo toimepanemisest nagu näeb ette direktiiv. Seega on aegumise

kulgemise lähtepunktiks võetud kuriteo lõpuleviimine kui kuriteo toimepanemise viimane

staadium ning Eesti õigus ei ole seetõttu kooskõlas direktiivis aegumistähtaja kulgemise alguse

kohta sätestatuga. Samuti on Eesti õiguses sätestatud kuriteo aegumise ning karistuse täitmise

15

tähtajad lühemad kui direktiivis nõutav ning nende tähtaegade muutmine ja pikendamine

direktiivis sätestatud kuritegude puhul ei oleks kooskõlas üldise karistusõiguse süsteemi ning

KarS loogikaga.

Seega on direktiivi eelnõuga pakutud aegumise regulatsioon Eesti õiguses problemaatiline.

Leiame, et aegumise regulatsioon on ebaselge ning läheb kaugemale, kui hädavajalike

miinimumnõuete sätestamine ning peame kriminaalõiguse laienevat harmoneerimist

problemaatiliseks. Seetõttu ei toeta Eesti aegumise tähtaegade detailset reguleerimist antud

direktiivis ning soovib, et liikmesriikidele jäetaks paindlikkus sätestamaks need vastavalt

siseriiklikule õigusele ja seal sätestatud aegumistähtaegadele. Siiski, juhul, kui tähtajad

direktiivis sätestatakse, peaksid need vastama Eesti olemasolevale karistusõiguse süsteemile,

sealhulgas KarS sätestatud tähtaegadele, et kehtiv regulatsioon oleks tasakaalus ning mitte luua

erisusi käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude jaoks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kalle Laanet

Minister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa parlamendi ja nõukogu inimsmugeldamise eest kohaldatavaid karistusi käsitleva direktiivi kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, milles sätestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamise ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega asendatakse nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisa:

1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Direktiivi eelnõu

Markko Künnapu 53911687 [email protected]

Teie 12.01.2024 nr 2-5/24-00071, 9.13.1/23-0495/-1T

Meie 08.03.2024 nr 7-1/504