-----Original Message-----
From: Tarmo Vahter
Sent: Thursday, May 2, 2024 8:45 AM
To: Kristi Värk
Subject: Meedialiidu seisukohad 30.4.2024 koosolekul arutatud teemade kohta
*** Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. ***
Lugupeetav Kristi Värk,
saadan 30. aprilli 2024 AvTS töörühma koosolekul käsitletud teemade kohta
Meedialiidu seisukohad. Palun lisada käesolev kiri töörühma materjalide
juurde ja käsitleda seda avaliku teabena.
1. Välissuhtluse piirangute küsimus - AvTS §35 lg 1 p 3 lubab piirata infot,
mis kahjustaks riigi välissuhtlust.
Meedialiidu arvates on väga küsitav selle sätte alusel piirangute seadmine
kohaliku omavalitsuse dokumentidele. Mõnedes omavalitsustes on kasutatud
seda seadusesätet selleks, et varjata omavalitsuse juhtide ja ametnike
välislähetustega seotud infot.
2. Distsiplinaarmenetluste avalikkuse küsimus Meedialiidu arvates peaks
jõustunud distsiplinaarmenetluse materjalid olema avaliku teabe seaduse
alusel kättesaadavad. AKI seisukoht, et sellised materjalid on avalikud
ainult 1 aasta jooksul, ei lähe Meedialiidu arvates läbipaistva
riigivalitsemisega kokku.
Distsiplinaarmenetlusi ei viida läbi kellegi eraelu suhtes, vaid
ametiisikute tegevuse suhtes, mille puhul saab rääkida sõltuvalt asjaoludest
ka pikemaaegse avaliku huvi olemasolust.
3. Eraelu riive küsimus seoses ametiasutustele pöördumisi ja taotlusi teinud
inimeste nimedega - AvTS § 35 lg 1 p 12 ütleb selgelt, et juurdepääsu
piiratakse teabele, “mis kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust”.
Sõna “oluline” tähendab seda, et ametiasutused peavad kaaluma, kui palju
konkreetse teabe avalikustamine inimese eraelu kahjustaks. Täna jäetakse see
kaalumine väga sageli tegemata.
Meedialiidu arvates tähendab läbipaistev riigivalitsemine seda, et
ametiasutustesse pöördunud isikute nimed on võimalik saada avaliku teabe
seaduse alusel teada.
Erandi moodustavad pöördumised, mis puudutavad näiteks konkreetse isikuga
seotud sotsiaaltoetusi, terviseandmeid, alaealisi jms, mille avaldamine
kahjustaks tõepoolest oluliselt eraelu puutumatust.
Kui kodanik teeb ettepanekuid ametiasutustele üldise heakorra, transpordi,
kultuuri, hariduse vms laia avalikkust puudutavates küsimustes, ei ole
ettepaneku autori nime varjamiseks tõenäoliselt tihtilugu piisavalt põhjust.
4. Töörühma koosolekul esitati ühe riigiasutuse poolt seisukoht, et
avalikult peetavates halduskohtumenetlustes ei tohiks esimese ja teise astme
kohtute poolt tehtud lahendid olla avalikud enne, kui selles asjas jõustub
lõplik kohtuotsus. Riigiasutuse esindaja väitel kahjustaks avalikes
kohtuasjades tehtud kohtulahendite avalikustamine enne nende jõustumist
riigi huve.
Meedialiidus tekitab selline seisukoht imestust. 1992. aasta rahvahääletusel
heaks kiidetud põhiseaduse § 24 kohaselt on kohtuistungid avalikud ja
kohtuotsused kuulutatakse avalikult.
Lugupidamisega
Tarmo Vahter
Meedialiidu esindaja AvTS töörühmas.
Sent from my iPad