Vastus

Tere!

Aitäh, et olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses Euroopa Kohtu otsusega igapäevase ja iganädalase töö- ja puhkeaja kohta. Otsuse järgi ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid peab eelnema iganädalasele puhkeajale.

Oleme kohtuotsusega kaasnevat mõju, seniseid tööandjate murekohti ja muutunud tõlgendusega kohanemist arutanud kolmepoolsetel kohtumistel Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu esindajatega. Plaanime maikuu jooksul seoses kohtuotsusest tuleneva tõlgendusega koostada seaduseelnõu. Eelnõus võtame eesmärgiks, et leida kompromiss nii töötajate kui tööandjate huvide vahel, st et tagada töötajate tervise kaitse kui ka tööandjatele paindlikkuse tööaja korraldamisel. Seejärel läbib eelnõu tavapärased kooskõlastusringid, mil nii erinevad kaasatud huvigrupid/partnerid kui ka teised ministeeriumid saavad oma arvamust avaldada ja ettepanekuid teha.

Lugupidamisega

Lugupeetud minister Riisalo.

Täiendame kolleegide kirja Hotellide-ja Restoranide liidust kaubanduse poolt. Oleme samuti olnud tihedas suhtluses Tööinspektsiooniga ning jaganud probleeme, mida EL keskmisest pikem puhkeaeg alates 2024 aasta algusest on tekitanud kaubandussektori ettevõtetele ning töötajatele. Oleme Tööinspektsiooniga jaganud näiteid graafikutest ning selgitanud murekohti nii väikestes kui suuremates kauplustes.

Kordame veel üle, milles on EL keskmisest pikemate puhkeaja nõuete murekoht kaubandusettevõtete jaoks:

1.           Kaob võimalus pakkuda töötajatele soovitud paindlikkust nii töögraafikute, puhkuste kui vabade päevade osas;

2.           Tekivad alatunnid (mida tööandja peab kinni maksma või tuleb töötajatel vähendada koormust) või tuleb töötajaid juurde värvata – sõltub üksuste suurustest;

3.           Tükitöö tasuga töötajate tööaeg väheneb, mistõttu nad kaotavad töötasus (tüki komplekteerimise kallimaks tegemine on otseses seoses toiduainete hinnaga kaupluses);

4.           Väikestes kauplustes tekivad alatunnid või vajadus töötajaid juurde värvata (sõltuvalt poe suurusest) – mõlemal juhul kasvab väikepoe kulu.

Lühidalt öeldes tööandja kulud tõusevad olulisel määral, mis seab kujunenud majandusolukorras ettevõtted väga keerulisse seisu.

Kõige suurem probleem on väikestes kaupluses, kus töötab 2 töötajat ning graafikujärgne tööaeg on 7:45 kuni 18:00. Senine graafik – kaks tööl kaks vaba - ei toimi enam, jäävad alatunnid. Lisanduvad probleemid puhkuste ja haiguste ajal.

Ka veidi suuremates, 2-5 töötajaga kauplustes, tekivad kas alatunnid või vajadus osakoormusega töötajaid juurde värvata. Töötajate leidmine väikestes asulates on omaette küsimus.

Suurtes kauplustes on tööpäeva pikkus graafikuga töötajatel sageli 12 tundi. Seni on tööandjad leidnud osadele töötajatele vastutulekuna võimaluse käia tööl ka 8 tundi päevas (40 tundi nädalas), kui töötaja seda soovib. Uuest aastast ei saa sedasi jätkata, sest tekivad alatunnid ja kahjuks tuleb töötajal koormust vähendada kui ta soovib 8-tunniseid tööpäevi. 

Seni on töötajatele võimaldatud kokku lepitud arvu päevi, mida töötaja saab ühe kuu jooksul soovikorral vabaks võtta.  Uute puhkeaja nõuetega ei saa sellist paindlikkust enam lubada.

Suurte kaupluste vanemmüüjad, kelle tööaeg on 6:45 kuni 15:30, tulevad hommikul enne kaupluse avamist, et tellida kaupa. Nemad peavad seda tegema iga päev, et kaupluses oleks värske kaup. Kui varasemalt tegid nad 12 tunniseid vahetusi ning said peale tellimuste tegemist aidata ka kaupluse saalitöötajaid, siis nüüdsest nad pikemalt olla ei saa ja peavad piirduma tellimuste tegemisega. Järelikult tekib saalitöötajate lisavajadus õhtuseks ajaks ning keerukaks muutub lahendus nädalavahetusel tehtavate tellimustega. Seni töötasid nad ka nädalavahetusel. 

Tänases majandusolukorras on Eestis väga palju madalapalgalisi inimesi, kes otsivad võimalust töötada igal vabal hetkel, et ots otsaga kokku tulla. Kui üks tööandja ei saa seadusest tulenevalt enam rohkem tööd pakkuda, minnakse teise tööandja juurde lisa teenima ja puhkeaja nõuded hakkavad nö algusest. See tekitab ohtliku töökeskkonna ja riski tööõnnetusteks kuna puhkeaega ei jää piisavalt.

Näeme lahendusena Eesti siseriiklike puhkeaja määrade kooskõlla viimist Euroopa keskmistega, mis taastaks 2023. aastal kehtinud olukorra. See ei muuda küll Eesti tööseadusandlust paindlikumaks (selleks on vajalikud muutuvtunnilepingud), aga vähemalt lahendaks olukorra, kus tööseadusandlus on muutunud veelgi paindumatumaks.

Hea minister,

Pöördume seoses Euroopa Kohtu 2. märtsi 2023. aasta otsusega C-477/21, mis muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel.

Paljudes sektorites on see põhjendanud vaid väikest ebamugavust, äärmisel juhul ümberkorraldusi. Kuid on valdkondi, kus see on suurem probleem ja head lahendust täna ei kehtivas õigusraamistikus ei ole.

Kehtiv töölepingu seadus (TLS) sätestab kaks olulist põhimõtet:

• * Igapäevane puhkeaeg (TLS § 51), mille kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega (st töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi).

• * Iganädalane puhkeaeg (TLS § 52), mille kohaselt peab töötaja saama nädalas puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. Paljudes Euroopa riikides on ka seni seadust nii tõlgendatud ja seetõttu on iganädalased puhkeajad olnud ka lühemad kui Eestis. On riike, kus pärast mainitud kohtuotsust on seadust kohandatud vastavalt.

Uue tõlgenduse järgi tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi. 

Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi.

Kus on probleem: lahendamatu on uus seadusetõlgendus ennekõike olukorras, kus täiskoormusega töötatakse graafiku alusel, 8-tunnistes vahetustes ja töö toimub vaid ühes vahetuses ööpäeva kohta. Selline töökorraldus on hotellide majapidamisosakondades ja hommikusöögiteeninduses (saaliteenindajad, osaliselt ka kokad).

Need on töökohad, kus ei saa rakendada pikemat tööpäeva või tööd mitmes vahetuses, põhjendused lühidalt:

• * hommikusöögiteenindajad ei ole reeglina restoraniteeninduseks sobiva väljaõppega

• * hommikusöögis töötavad inimesed, kes eelistavad tööd varahommikul, et ülejäänud päev oleks vaba

• * hommikusööki ei saa pakkuda muul ajal päevas kui vaid hommikul

• * majapidamisosakonnas on füüsiliselt pigem raske töö, mida ei soovita teha pikemalt kui 8-tundi/vahetuse kohta

• * majapidamisosakonna tööd tuleb teha päeva esimeses pooles, sest hotellide sisseregistreerimise aega ei saa lükata õhtule/öisele ajale

Praegu kehtiva seadusetõlgenduse piires oleks võimalikud lahendused:

• * graafik fikseerida alates tööle asumisest jäigalt põhimõttel 5 tööl, 2 vaba päeva – see aga ei sobi töötajatele, kellest suurele osale tooks see kaasa olukorra, kus ei ole ühtegi vaba nädalavahetust või „soovipäevade“ kasutamise võimalust nii nagu see täna toimib. See ei ole kõige parem variant ka tööandjale, kes rakendab graafikuga tööd valdkonnas, kus tööjõuvajadus varieerub

• * töötajate koormuse vähendamine tööandja algatusel 0,8 koormuseni (ei ole ei töötaja ega tööandja huvides ja enamus olemasolevaid töötajad sellega ei nõustu)

• * töötajate värbamine läbi platvormide (kus neil kaob tervisekindlustus ja muud sotsiaalsed garantiid, mis töölepinguga on tagatud, tööandjal suureneb kulu)

• * teenuste sisseostmine ettevõtetelt, kes kasutavad osalise ajaga tööjõudu või VÕS-lepinguid (mis omakorda on ettevõtjale kallim ja toob kaasa soovimatu hinnatõusu)

• * eraldiseisva juriidilise keha loomine tööjõu rendiks (töötajad vormistataks VÕS-lepingutega)

Kahjuks ei ole me ka koostöös Tööinspektsiooniga leidnud probleemile lahendust. Seetõttu palume tõsiselt kaaluda seadusemuudatust, mis lubaks ettevõtjatel jätkata varasemalt kehtinud tõlgendusega või äärmisel juhul lubada seadusemuudatusega erandid. Vastasel juhul toob seadusemuudatus kaasa olukorra halvenemise eelkõige töötajatele, aga ka ettevõtjatele. Peame oluliseks märkida, et selline seadusemuudatus ei paneks Eesti riiki võrreldes teiste Euroopa riikidega erilisse olukorda, kus töötajate tervisest ja heaolust vähem hoolitakse. Meie iganädalased puhkeajad jääksid meile teadaolevalt täiesti Euroopa keskmiste ja normide piiresse – uue tõlgendusega on need aga liikunud hoopis teise äärmusse ja seetõttu pannud ettevõtjad keerulisse olukorda.

Teame, et 2. aprillil on teema arutlusel Tööandjate Keskliidu, Tööinspektsiooni ja Ametiühingute Keskliiduga. Oleme valmis enne seda kohtumist vajadusel lisainfot andma ja näidisgraafikuid tutvustama-selgitama.

Loodame lahendustele!

Heade soovidega,

Killu Maidla

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Tegevjuht/ CEO

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit/ Estonian Hotel and Restaurant Association
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia

Tel. +372 641 1428, Mob. +372 5118 264

E-mail: [email protected];

[email protected]

www.ehrl.ee