Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/94-1 |
Registreeritud | 02.05.2024 |
Sünkroonitud | 03.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kultuuriministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
Vastutaja | Kertu Nurmsalu (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
25.04.2024
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
I. Probleem, sihtrühm, eesmärk, lahendus
Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamise ajend on see, et kehtiv Eesti
Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS) on reguleeritavas valdkonnas viimase veidi
rohkem kui 15 aasta vältel toimunud arengust maha jäänud. ERHS töötati välja aastatel 2005–
2006, võeti vastu 18. jaanuaril 2007, jõustus 1. juunil 2007 ning on püsinud Eesti
Rahvusringhäälingule (edaspidi ERR) sätestatud eesmärke, ülesandeid, juhtimisstruktuuri,
rahastamisaluseid ning järelevalve- ja kontrollimehhanisme reguleerivas osas praeguseni
sisuliselt muutumatuna. ERHS-is on puudusi ka Euroopa Liidu õigusega harmoneerumises.
Neid puudusi on rakendamisel püütud ületada kooskõlalise tõlgendamisega, kuid need tuleks
pikemas perspektiivis siiski õigusloomega lahendada. ERHS-i muutmise ja ajakohastamise on
eesmärgiks võtnud ametis olev Vabariigi Valitsus, kelle nelja-aastases tegevusprogrammis see
ühe olulise eesmärgina kajastub1.
Et ERR-i eesmärgid ja ülesanded oleksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse
direktiivi 2010/13/EL2 (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), ning Komisjoni teatisega
riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/013
(edaspidi ringhäälinguteatis), tuleb innovatsioon ERR-i ülesandena avalike meediateenuste ja
-toodete loomise ja/või pakkumise kontekstis selgelt määratleda ning kirjeldada uute avalike
meediateenuste ja -toodete üldise turumõju hindamiseks vajalikke mehhanisme. Tehnoloogia
areng on viimastel kümnenditel meedia toimimise keskkonda ja meediat ennast tugevalt
mõjutanud. ERHS-i jõustumise ajal olid peamised meediaplatvormid raadio ja televisioon, kuid
praeguseks on domineerivaks meediaplatvormiks tõusnud internet. ERHS on küll suures osas
endiselt rakendatav ning selles sisalduvate ERR-i eesmärkide ja ülesannete loetelu valdavalt
sobiv, kuid seda on vaja ajakohastada tänapäevase uue meedia ja sisu jagamise kontekstis.
Et ka riiklik rahastamine vastaks Euroopa meediavabaduse määruse ja ringhäälinguteatise
põhimõtetele ning ERHS-is sätestatud eesmärkidele ja ülesannetele, tuleb need ülesanded
täpselt määratleda ning ERR-i rahastamise alust muuta. Viidatud dokumentide kohaselt peab
avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-aastaste
eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise prognoositavuse ja ei
riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Sõltumatuse tagamiseks tuleb omakorda luua
seaduse tasandil paindlik ja läbipaistev süsteem nõukogu liikmete valimiseks ning selle
koosseisu tasakaalustamiseks.
Euroopa meediavabaduse määrus on siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna kohaldada
kogu Euroopa Liidus. Samuti on liikmesriikidele siduvad ringhäälinguteatises esitatud nõuded.
Euroopa Komisjon kohaldab ringhäälinguteatist kõikide avalik-õiguslike ringhäälinguid
1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401083 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52009XC1027(01)&from=EN
2
puudutavate meetmete suhtes, mille kohta tal palutakse teha otsus. Euroopa Komisjon hindab
ringhäälinguteatise alusel riigiabi õiguspärasust.
Kavandatavad seadusemuudatused puudutavad kogu meediavaldkonda ning selles tegutsevaid
asutusi ja isikuid. Mõjutatud sihtrühm on ka kogu Eesti avalikkus ehk kõik Eesti inimesed, sest
planeeritavad muudatused täpsustavad ERR-i suhteid täitevvõimuga, sõltumatuse ja
vastutusega seonduvaid küsimusi ning maksumaksja raha kasutamist.
Alljärgnevalt on kirjeldatud nelja peamist probleemi, mida seadusemuudatuse
väljatöötamisega soovitakse lahendama hakata.
Avalike meediateenuste määratlus
Probleemi kirjeldus ja tekke põhjus
Ülesanne pakkuda avalikku teenust on ERR-ile antud seadusega. Avalik teenus on määratletud
ERHS §-des 4–5 ning avalikest huvidest lähtuvaid nõudeid programmidele ja meediateenustele
on täpsustatud ka ERHS §-s 6.
Kehtivas ERHS-is esitatud ülesannete loetelu on üldjoontes sobiv, kuid meediavaldkonna üha
kiirema arengu tõttu tuleb enam kui 15 aasta tagust ülesannete kirjeldust täiendada. ERR-i
avalik teenus on kehtivas seaduses määratletud väga laialt. ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat
meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena ei ole avaliku
teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. Õiguskindluse tagamiseks on vaja sätestada
selged alused ja ajakohased ülesanded ERR-i tegevuse edendamiseks ka uutel platvormidel
arendatavates sisuteenustes.
Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab ERR vähemalt kahte teleprogrammi ja
vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on
sätestatud, et ERR teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks
oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad
ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et
nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või
raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused ning teised väljundid
(nt mobiiliäpid), mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Selline
tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses selgemini sõnastada ning tele- ja
raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja üldsusele
suunamine.
Avalik-õiguslike ringhäälingute eesmärkide ja ülesannete määratlemine on Amsterdami
lepingu4 alusel liikmesriikide kohustus. Neil on avalike teenuste määratlemisel lai
otsustusõigus. Euroopa Liidu meediaregulatsiooni õiguslik raamistik liigub
tehnoloogianeutraalsuse suunal. Traditsioonilise raadio ja televisiooni asemel räägitakse
audiovisuaalsest meediast või meediast laiemalt (hõlmatud on ka veebiteenused ja laiemas
käsitluses kõik ajakirjandusväljaanded (sh trükiajakirjandus). Euroopa Ringhäälingute Liit
(edaspidi EBU) on oma juhistes5 rõhutanud vajadust määrata täpselt kindlaks avalik-õigusliku
meediateenuse osutaja ülesanded ning pidada sealjuures silmas meedia arengut ja teenuseid
mitmesugustel platvormidel. EBU on juba 2016. aastal koostatud juhises avalik-õigusliku
4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0071/8882/719230.pdf 5 https://www.ebu.ch/files/live/sites/ebu/files/Publications/EBU-Legal-Focus-Gov-Prin_EN.pdf
3
meedia ülesannete kohta digitaalajastul rõhutanud, et kui avalik-õigusliku meediateenuse
osutaja ülesandeid määratletakse tema tegevuse aluseks olevas riigisiseses dokumendis, on
väga oluline pidada silmas avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spektriga
informatsioonilisel, hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel. Euroopa Liidu
ja EBU teemakohastes dokumentides6 on rõhutatud, et avalik-õiguslik meediateenuse osutaja
peab suutma kohanduda muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes
kohas, ajal ja platvormil. EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik-õiguslikud meediateenuste
osutajad ei ole eri platvormidel esindatud, on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi
rühmadeni jõudmine raskendatud. Euroopa Kohtu hinnangul7 ei ole uute platvormide
kasutuselevõtt, selleks et täita avalik-õigusliku meedia riigisisestest seadustest tulenevaid
ülesandeid, vastuolus Euroopa Liidu riigiabi- ja konkurentsireeglitega. Avalik-õiguslik meedia
peab olema võimeline kehtestama standardeid8 ja investeerima innovatsiooni9 ning see
ülesanne tuleb ka seaduses täpselt määratleda.
ERR-il on ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni
operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. ERR peab selle
ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse
nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Kontrollitud, objektiivse ja sõltumatu
informatsiooni levitaja ja tootjana jääb avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale vastutus
selle ülesande täitmise eest.
ERR-i avalik teenus on määratletud ERHS §-des 4–6. Selline lai ja kvalitatiivne määratlus on
Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga kooskõlas, mistõttu ei ole ERHS-i siiani muudetud.
Kuigi teenused on kindlaks määratud, ei ole regulatsioon, mis puudutab tegevusi veebis, üheselt
selge ning annab võimalusi eri tõlgendusteks. Kuna veebiteenuste avaliku ülesande määratlust
võib tõlgendada mitmeti, heidetakse ERR-ile ette erarahastusel tegutsevate veebi-väljaannetega
samaväärse ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Erameedia hinnangul annab Eesti riik
ERR-ile siseturuga kokkusobimatut riigiabi.
Kaks olulisemat vaidlusalust küsimust erameedia ja avalik-õigusliku meedia vahel on
originaalsisu – sealhulgas originaaluudised ja pikemad päevakajalised käsitlused, mida ei
edastata raadio- või telesaates – pakkumine veebis ning voogedastusteenuse ulatus.
Meediauuringud näitavad auditooriumi suurt huvi ja usaldust ERR-i veebi-platvormide
vahendusel pakutava meediasisu vastu. Tasuta uudissisu ja arvamuslood, mida ERR vahendab
elanikkonnale kolmes keeles (eesti, vene ja inglise), parandavad elanikkonna laiapõhjalist
informeeritust, suurendavad kaasatust ja edendavad avalikus ruumis toimuvaid arutelusid.
Filmid, saated, taskuhääling ja muu meediasisu, mida voogedastusplatvormil tasuta
vahendatakse, avardavad silmaringi. Sisu valikul peab ERR lähtuma ERHS-is nimetatud
eesmärkidest.
Kui probleemi ei lahendata, siis õiguslik ebaselgus ja ebakindlus püsib ning meediasektori
turuosalistel puudub oma tegevuse kavandamisel vajalik õiguskindlus. ERR jätkab tegevust
veebis ning tugineb meediateenuste seadusest (edaspidi MeeTS) ning Euroopa Parlamendi ja
6 Public Service Media 360 degree value. EBU MIS. 2023.
https://www.ebu.ch/media-intelligence 7 E 3/2005 Financing of public service broadcasting in Germany.
https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/198395/198395_678609_35_1.pdf 8 Eesti Rahvusringhäälingu hea tava. https://info.err.ee/981614/eesti-rahvusringhaalingu-vaartused-ja-hea-tava 9 ERR-i arhiivide avamine laiale publikule. https://arhiiv.err.ee/
4
nõukogu direktiivist (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL
audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja
haldusnormide koordineerimise kohta (edaspidi AVMSD), tulenevale audiovisuaalteenuse
mõistele – pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke ja meelelahutuslikke saateid
elektrooniliste sidevõrkude kaudu. Eesti riik peab endiselt tegelema erameedia etteheidetega10,
et ERR takistab vabaturu toimimist. 2020. aastal esitas Eesti Meediaettevõtete Liit Euroopa
Komisjonile kaebuse, väites, et Eesti riik on andnud ERR-ile ebaseaduslikku riigiabi. Euroopa
Komisjon ei ole VTK väljatöötamise ajaks kaebuse kohta seisukohta kujundanud.
Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Eesti inimesed, kes kasutavad või hakkavad kasutama ERR-i osutatavat
avalikku meediateenust. Sihtrühm on ka ERR ja meediaettevõtted.
Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena ühemõtteliselt ERR-i tegelikku
tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja
pakkumisel. Selleks määratakse selged alused ja ajakohased ülesanded. Muudatuse tulemusel
on ERR-i ülesandeid puudutav regulatsioon ajakohastatud.
Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Kavas on muuta ERHS §-s 5 sätestatud ERR-i avalike ülesannete loetelu. ERHS § 5 lõike 1
punktid 1–3 sõnastatakse selliselt, et ERR saab muu hulgas ülesandeks toota ja suunata
üldsusele tele- ja raadioprogramme ning muud meediasisu, teha tele- ja raadioprogrammid ning
muu meediasisu ja saadete arhiiv kättesaadavaks ning luua ja levitada programmide,
meediateenuste ja -sisuga seotud tooteid. Ülesannete loendis sätestatakse, et ERR-ile antakse
ülesanne toota programmide kõrval ka muud meediasisu ja suunata see üldsusele, olenemata
tehnilisest platvormist.
Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine
Probleemi kirjeldus ja tekke põhjus
Avalik-õigusliku ringhäälingu tegevust reguleerivas riigisiseses õiguses on probleemiks, et
puuduvad uute avalike meediateenuste mõju hindamise alused ja kord. Puudub regulatsioon,
milliste kriteeriumide ja millise metoodika alusel saab avaliku teenuse osutamise kohustuse
täitmist hinnata ja kes seda tegema peaks.
Ringhäälinguteatise punktide 84–90 kohaselt peab uute teenuste turuletoomisele eelnema
avaliku teenuse mõju hindamine (ingl public value test, edaspidi test). Selleks peavad
liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued
olulised audiovisuaalteenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab,
teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal
nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile.
10 https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/02/01/meedialiidu-juht-ebaterve-konkurents-erri-ja-erameedia-vahel-
suveneb
5
Et oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja
konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, peavad liikmesriigid hindama avaliku
konsultatsiooni tulemuste alusel uue teenuse üldist turumõju, võrreldes olukorda kavandatava
uue teenusega ja ilma selleta. Turumõju hindamisel vaadatakse näiteks samalaadsete või
asendatavate pakkumiste olemasolu, konkurentsi toimetamise alal, turu ülesehitust, avalik-
õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni turupositsiooni, konkurentsi taset ja võimalikku mõju
eraalgatustele.11
Ringhäälinguteatise ja EBU juhtimispõhimõtete kohaselt on avalik-õigusliku
meediaorganisatsiooni sõltumatuse tagamiseks oluline, et oleks olemas ka sõltumatu
meediaregulaator, kelle ülesanne on muu hulgas teha meediateenuste osutajate üle riiklikku
järelevalvet ja analüüsida nende tegevust, koostada regulaarseid ülevaateid meediateenuse
arengu ja olulisemate probleemide kohta jms. Sellise pädevusega sõltumatu meediaregulaator
on enamikus EBU liikmesriikides. Institutsiooni, kes jälgiks meediateenuste turuolukorra
tervikpilti, sealhulgas konkurentsitingimusi, praegu Eestis ei ole. Seega tuleb välja töötada uus
avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism ja määrata ka seaduse tasandil riigi sõltumatu
asutus, kelle pädevuses testi tegemine on, sest selline hindamine oleks objektiivne vaid juhul,
kui seda teeb asutus, mis on sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest
ja erasektori huvidest ning millel on oma ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) täidab meediavaldkonna kontrolli
ülesannet osaliselt, MeeTS-is sätestatud ulatuses. TTJA jälgib ERR-i programmi
struktuurinõuete täitmist, reklaami ja sponsorteabe mitteedastamise nõude täitmist jms ehk
valvab seadusega kõikidele meediateenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seega
on Eestis TTJA kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, kuid
talle ei ole antud avaliku teenuse mõju hindamise ülesannet.
Sellele, et kõigi turuosaliste suurema õiguskindluse huvides on tähtis luua Euroopa Liidu
riigiabi- ja konkurentsireeglitele vastav süsteem ning määrata sõltumatu meediaregulaator, kes
suudab ERR-i üle järelevalvet teha, on oma aruandes tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul on sõltumatut meediaregulaatorit vaja, sest nii saab riik avalik-
õigusliku meediaorganisatsiooni ülesannete täitmist objektiivsemalt hinnata ning planeerida
tema tegevust riigi tasandil ehk strateegilist juhtimist.12
Kui probleemi ei lahendata, ei saa tagada, et uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei
moonuta kaubandust ja konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega, ning et ERR ei
too turule põhjendamatuid uusi teenuseid ega sekku üle määra turu toimimisse.
Sihtrühm
11 Public Service Media's Contribution to Society: RIPE@2021.
https://www.norden.org/en/publication/public-service-medias-contribution-society-ripe2021 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine. Tallinn, 03.06.2016.
https://www.riigikontroll.ee/Kontaktid/T%C3%B6%C3%B6tajad/T%C3%B6%C3%B6taja/tabid/215/Audit/238
9/WorkerId/21/language/et-EE/Default.aspx
6
Peamine sihtrühm on ERR ja sõltumatu regulaator, kes hindab uute avalike meediateenuste
mõju. Laiem sihtrühm on uute teenuste potentsiaalsed kasutajad ja institutsioonid (eelkõige
teised meediaettevõtted, kultuuri- ja loomesektor ning kogu Eesti elanikkond), keda uue teenuse
pakkumine võib mingil moel (positiivselt või negatiivselt) mõjutada.
Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on luua seaduse tasandil regulatsioon uute avalike meediateenuste mõju hindamiseks
ja määrata sõltumatu meediaregulaator, kes mõju hindab. Uute avalike meediateenuste mõju
hindamise regulatsiooni kehtestamisega ja hindaja määramisega soovitakse vältida ERR-i
tegevuses põhjendamatut ja ülemäärast sekkumist meediaturule ning tagada ERR-i tegevuse ja
riikliku rahastuse kooskõla Euroopa Liidu riigiabi- ja konkurentsireeglitega.
Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni loomisel kaalutakse kahte
lahendust:
a) uute avalike meediateenuste mõju hindamise alused ja kord kehtestatakse MeeTS-is.
TTJA-le antakse ülesanne hinnata, kas uued olulised audiovisuaalteenused, mida ERR
kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi,
arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile.
MeeTS-is nimetatakse üldkriteeriumid, millest mõju hindamisel tuleb lähtuda, ning
nimetatakse, kes võib mõju hindamise taotluse esitada. Kaalutakse detailsemate
tingimuste ja metoodika kehtestamist Vabariigi Valitsuse määruse või valdkonna eest
vastutava ministri määruse tasandil;
b) uute avalike meediateenuste mõju hindamise alused ja kord kehtestatakse ERHS-is.
ERR-i nõukogule antakse ülesanne hinnata, kas uued olulised audiovisuaalteenused,
mida ERR kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi
vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja
konkurentsile. ERHS-is nimetatakse üldkriteeriumid, millest mõju hindamisel tuleb
lähtuda, ning nimetatakse, kes võib mõju hindamise taotluse esitada. Kaalutakse
detailsemate tingimuste ja metoodika kehtestamist Vabariigi Valitsuse määruse või
valdkonna eest vastutava ministri määruse tasandil.
TTJA on hindajana esimene valik, sest arvestades ringhäälinguteatist ja iseäranis selle
punkte 53 ja 54, on avaliku teenuse hindamisel oluline kriteerium see, et hinnang antaks
sõltumatult avaliku meediateenuse osutaja juhtimisest. ERR-i nõukogu on ERHS § 13 kohaselt
ERR-i kõrgeim juhtorgan. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab juhtimist ja teeb
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seega on tegemist juhtorganiga, mis ilmselgelt tegutseb selle
juriidilise isiku huvides, ja tema otsused ei pruugi olla sõltumatud. Kui anda kõnealune ülesanne
ERR-i nõukogule, tekitab see suure tõenäosusega ebakindlust ka eraõiguslike meediateenuse
osutajatele, kuna hindamisõigus jääks siiski asutuse juhtorgani kätte. ERHS § 5 lõike 1 punkti 3
alusel toodab ERR muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid nõukogu loal. Seega
on ERR-i nõukogul õigus otsustada uute avalike meediateenuste ja -toodete tootmise ja
levitamise üle, kuid otsustamisele peab eelnema ka üldise turumõju hindamine.
MeeTS § 54 lõikes 3 on ette nähtud, et TTJA on MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel
sõltumatu ning lähtub oma tegevuses MeeTS-ist, AVMSD eesmärkidest ja muudest
õigusaktidest. AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatusele suurt tähelepanu.
7
AVMSD artiklis 30 on sätestatud järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid, millele TTJA
praegu juba vastab.
Kultuuriministeeriumi ei ole hindajana kaalutud. Vaba ajakirjandus on demokraatia toimimise
üks eelduseid ning kui valitsusasutusele anda pädevus otsustada, milliseid audiovisuaalseid
teenuseid võib avalik-õiguslik meedia pakkuda, ei ole nimetatud eeldus täidetud. Avalik-
õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks ei saa täitevvõim sekkuda avalik-õigusliku meedia
tegevusse.
Finantseerimine
Finantseerimismudel
Probleemi kirjeldus ja tekke põhjus
Avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine peab olema korraldatud viisil, mis ei riiva tema
usaldusväärsust ega ohusta tema sõltumatust. Avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatus,
ülesanded, eesmärgid ja vastutus on seotud otseselt tema finantseerimisega. ERHS §-s 3 on
sätestatud, et ERR on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja
edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest. Sõltumatus kui demokraatliku
õigusriigi alus tähendab, et ERR peab oma ülesannete täitmisel olema vaba. See tähendab muu
hulgas, et õiguslikult tuleb võtta või viia miinimumini võimalus survestada ERR-i tema
tegevuseks vajaliku eelarve kaudu. Finantseerimine peab võimaldama ERR-il seadusega
pandud rolli ja ülesandeid täita ning olema seotud avaliku teenuse osutamise kohustusega.
ERR-i rahastatakse põhiosas riigieelarvest ja ERR ei edasta reklaami ega võta vastu
sponsorlusest saadavat toetust. Nii on see olnud alates 2002. aastast, kui reklaami edastamine
avalik-õiguslikus ringhäälingus seadusega keelati. Reklaami keelamisega ei muutunud
riigipoolne finantseerimismudel, vaid see on jäänud aastate vältel samaks. Seega võib öelda, et
avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise mudel ei ole alates 1994. aastast muutunud.
ERHS-is puudub riigipoolse toetuse kujunemise alus ja seetõttu sõltub ERR-ile eraldatava
toetuse suurus täielikult poliitilisest otsusest. Puudub selge seos ERHS-is kehtestatud
ülesannete ja nende elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite vahel. Igal majandusaastal
koostab ERR järgmise nelja aasta arengukava. ERHS § 9 lõikes 2 on sätestatud, et arengukavas
esitatakse ERR-i asjakohase majandusaasta arengukavatsused, nende täitmiseks püstitatavad
ülesanded ja põhjendused ning eelarvestrateegia arengukavatsuste täitmiseks. Praktikas ei
mõjuta välja töötatud ja nõukogu kinnitatud arengukava sisuliselt ERR-i rahastamist. Samuti ei
ole arengukava nelja aasta tegevusi võimalik ilma riigipoolse rahastuse pikemat prognoosi
teadmata tulemuslikult planeerida.
ERHS § 3 kohaselt on ERR (eelkõige toimetuslikult) sõltumatu. Praegune finantseerimismudel
seda aga ei taga, sest ettepaneku ERR-i iga-aastase riigipoolse toetuse suuruse kohta teeb
Vabariigi Valitsus ja selle kinnitab Riigikogu ilma arengukava ettepanekuid analüüsimata.
ERR-i riigipoolne toetuse summa esitatakse riigieelarvesse Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve hulgas ning eelarveprotsessis tuleb ERR-il lähtuda
Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ette antud summast.
8
Kuna Eestis senini rakendatav ERR-i finantseerimise skeem ei ole läbipaistev, ei taga ERR-i
stabiilsust ega toeta poliitilist sõltumatust, on ERHS-i muutmise üks peamisi eesmärke tagada
täitevvõimust sõltumatu ja läbipaistev rahastus. Finantseerimisaluste muutmine seoks ERR-i
rahastuse lahti iga-aastasest eelarve koostamisest ja läbirääkimistest täitevvõimuga. Selge,
läbipaistev ja sõltumatu rahastusmudel ei tähenda, et ERR-i rahastus kindlasti suureneks.
Olenevalt pakutud lahendusest võib rahastus ka väheneda.
Kui probleemi ei lahendata, on ERR-i pikaajalist tegevust endiselt keerukas planeerida ja ERR-i
toimetuslik sõltumatus on ohus ning seetõttu võib Eesti kui Euroopa väärtusi jagava
demokraatliku riigi kuvand saada kahjustatud. Eestis praegu rakendatav avalik-õigusliku
ringhäälingu rahastamise süsteem ei ole kooskõlas ERHS-i, ringhäälinguteatise ja Euroopa
meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 3, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et avalik-
õiguslikel meediateenuse osutajate rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt kehtestatud
läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel ning tagada tuleb, et avalik-õiguslikel
meediateenuste osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, et täita
avaliku teenuse osutamise ülesannet ja võimet selle raames areneda. Need vahendid peavad
olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.
Sihtrühm
Peamine sihtrühm on ERR, kuid ka Eesti avalikkus, sest muudatus puudutab maksumaksja raha
kasutamist. ERR-i rahastamise aluste muutumine puudutab Kultuuriministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi eelarveprotsesse.
Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on kehtestada ERHS-is ERR-i rahastamise mudel, mis tagab läbipaistvuse,
usaldusväärsuse ja sõltumatuse ning võimaldab ERR-il täita ERHS-iga pandud ülesandeid.
Selleks sätestatakse seaduses stabiilne ja sõltumatu alus, mille põhjal ERR-ile riigieelarvest
eraldatava toetuse suurus kujuneb. Muudatusega sätestatakse rahastamise alus ja antakse valem
toetuse suuruse arvutamiseks.
Arvestuse aluseks võetud makse peetakse sobivaimateks, sest nende laekumised on aastate
arvestuses üldjoontes samad. Kuna arvestuse aluseks võetakse üle-eelmise kalendriaasta
näitaja, on ERR-il võimalik oma tegevust planeerides maksulaekumise positiivse ja negatiivse
mõjuga ka arvestada. Tänu sellisele rahastamismudelile on ERR-il võimalus oma tegevust
pikemaks ajaks planeerida, sest toetuse suurus on jooksval eelarveaastal teada. Niisugune
mudel tagab ka sõltumatuse, sest toetuse suuruse üle ei otsusta enam täitevvõim. Pikemaajalised
majandusprognoosid, sealhulgas maksulaekumiste prognoosid võimaldavad ERR-il tegevust
planeerida mitmeaastases arengukavas. Muu hulgas tagab uus rahastamismudel läbipaistvuse,
sest toetuse suuruse kujunemise alust on ERHS-is täpselt kirjeldatud.
Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Kavas on muuta ERHS §-s 7 sätestatud ERR-i finantseerimise alust. Võimalike muudatustena
kaalutakse praegu kaht lahendust13:
13 2022. a SKP oli 35 986,3 miljonit eurot.
Aktsiiside laekumine: kütus 500, alkohol 240 ja tubakas 247 ning residentide tulumaks 754 miljonit eurot –
kokku 1741 miljonit eurot. Nende alusel oleks ERR-i 2024. a eelarve 45 miljonit eurot. Riigieelarve summa on
44,2 miljonit eurot.
9
a) riigieelarves nähakse kalendriaastaks ERR-ile ette kulud summas, mille suurus vastab
3 protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal
riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud
tulumaksust;
b) riigieelarves nähakse kalendriaastaks ERR-ile ette kulud summas, mille suurus vastab
0,16 protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneva aasta sisemajanduse
koguproduktist.
Sobiva määra leidmisel on arvestatud ERR-i viimaste aastate eelarve suurust ja eeldatavat
vajadust. Täpne arvuline näitaja selgub eelnõu välja töötamise ja kaasamise käigus.
Ülemäärase hüvitamise risk
Probleemi kirjeldus ja tekke põhjus
ERR-i peamine finantseerimisallikas on iga-aastane eraldis riigieelarvest, kuid ERHS § 7
lõike 5 kohaselt võib ERR saada tulu ka muudest allikatest (saadete ja ülekandeõiguste müügist,
arhiivimaterjali kasutada andmisest, vara müügist jne), sealhulgas sihtotstarbelistest
projektitoetustest. ERHS-is ei ole täpsustatud, mida käsitleda sihtotstarbelise toetusena, ega
määratletud, milliseid ERR-i ülesandeid rahastatakse § 7 lõike 5 punkti 1 alusel ehk iga-aastase
eraldisena riigieelarvest ja milliseid muudest laekumistest, sealhulgas sihtotstarbelistest
projektitoetusest.
Levinud praktika kohaselt pöördub avalik sektor (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja
teised avaliku sektori asutused) ERR-i poole valdkondlike saadete tootmiseks ja edastamiseks,
et teenida konkreetse valdkonna jaoks olulisi avalikke huvisid. Valdavalt on tegemist sotsiaal-,
keskkonna- või haridusvaldkonna teavitustegevusega mõne riikliku või välisvahenditest
finantseeritava programmi raames. Koostöös toodetakse saateid, mida Eesti üldsus saab vaadata
vabalt kättesaadavate meediakanalite vahendusel.
Kuna projektipõhine rahastamine toimub enamasti avalikest vahenditest, võib see kaasa tuua
ülemäärase hüvitamise riski. Ringhäälinguteatise punkti 70 kohaselt ei ole ülemäärast
hüvitamist vaja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ning see kujutab endast
põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatut riigiabi, mis tuleb riigile tagasi maksta.
ERR-i finantseerimise probleemidele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll, kelle hinnangul
tuleks suurendada ERR-i rahastamise läbipaistvust ja seotust arengudokumentidega.
Riigikontrolli hinnangul on ERR-i rahastamisel kokku leppimata, milliseid ülesandeid ja
tegevusi rahastatakse iga-aastase riigieelarve eraldisega ning milliseid muudest laekumistest.
Riigikontroll leiab, et ERR-i rahastamise läbipaistvust vähendavad baasrahastamisvälised
sihtfinantseeringud riigiasutustelt ning aruandlus, mis ei võimalda oodatavaid ja saavutatud
tulemusi võrrelda. Riigieelarvest raha eraldamisel jääb selgusetuks, milliseid ülesandeid peab
ERR saadud rahaga täitma ja milliseid arendamisvajadusi rahuldama. Kuna selge kokkulepitud
rahastamismudel puudub, on otsustajatel raske hinnata ERR-i rahastamise piisavust, pidada
sisukaid eelarvearutelusid ning planeerida organisatsiooni pikaajalist arengut.14
14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine. Tallinn, 03.06.2016.
https://www.riigikontroll.ee/Kontaktid/T%C3%B6%C3%B6tajad/T%C3%B6%C3%B6taja/tabid/215/Audit/238
9/WorkerId/21/language/et-EE/Default.aspx
10
Kuna riigil tuleb tagada, et avalikust sektorist tulevad toetused oleksid riigiabi reeglitega
kooskõlas, peab ERHS-is selgelt kindlaks määrama ülemäärase hüvitamise vältimise
mehhanismid. Tuleb luua regulatsioon ristsubsideerimise ja ülekompenseerimise vältimiseks ja
üleliigse abi tagasinõudmiseks. Selleks on vaja täpsustada era- ja avalikust sektorist laekuvate
sihtotstarbeliste toetuste kasutamise lubatavust ja eesmärke laiemalt. Kindlaks tuleb määrata ka
teatisega kooskõlas olevad erandid, millistel juhtudel ja kuidas avalik-õiguslik ringhääling võib
ülemääraseid hüvitisi kasutada.
Sihtrühm
Peamine sihtrühm on ERR, aga ka meediaettevõtted ja avaliku sektori sihtotstarbeliste
projektitoetuste andjad.
Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on kehtestada ERHS-is ülemäärase hüvitamise riski maandamiseks regulatsioon, kus
on täpsustatud sihtotstarbeliste projektitoetuste sihtotstarvet, lubatavust ning nähtud ette
piirangud nende kasutamiseks ja andjate avalikustamiseks. VTK-s pakutud rahastamismudelis
sisaldub ka ülemäärase hüvitamise vältimise komponent.
Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Kavas on muuta ERHS § 7 lõike 5 punktis 8 nimetatud sihtotstarbeliste projektitoetuste
regulatsiooni. Muudatusega täpsustakse, missuguseid sihtotstarbelisi projektitoetusi ERR võib
vastu võtta ja milleks neid kasutada, ning projektitoetuste avalikustamisega seonduvat. Plaanis
on teha ERR-ile kohustuslikuks avalikustada toetuse andjad, toetuse suurus ja kasutusotstarve.
Jätkuvalt lubatakse ERR-i tuludena sihtotstarbelisi projektitoetuseid, kuid selliseid, mis on
saadud riigihangete seaduse alusel hangetes osalemise kaudu või määratud avalikes
taotlusvoorudes osalemise kaudu.
Juhtimine
Nõukogu koosseisu tasakaal ja selle liikmete valimise protsess
Probleemi kirjeldus ja tekke põhjus
ERHS § 14 alusel nimetatakse ERR-i nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja
neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi viidatud regulatsioon peaks tagama
ERR-i nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle nelja fraktsiooni.
Seega ei taga ERR-i nõukogu moodustamise põhimõtted, et sõltumatud valdkonna tunnustatud
eksperdid ja Riigikogu fraktsioonide esindajad on nõukogus tasakaalus, mis on seaduse
eesmärk.
Selline avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni juhtimise olukord, kus üle poole juhtorgani
liikmetest esindab erakondi, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu sõnastatud avalik-õigusliku meedia
juhtimise põhimõtetega. Lisaks ei ole protsess, kuidas sõltumatuid valdkonna tunnustatud
eksperte nõukogusse määratakse, läbipaistev ega sisalda avalikku diskussiooni ja arutelu.
11
ERHS § 14 kohaselt nimetab ERR-i nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.
Euroopa Nõukogu ja mitme EBU dokumendi15, 16 alusel peab avalik-õigusliku meedia
juhtorganite liikmete valimine olema avalik ja läbipaistev, sellesse tuleb kaasata
organisatsioone väljastpoolt poliitilist süsteemi ning avalikkusele peab olema näha, kuidas
avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni juhtimine on korraldatud, sealhulgas see, kuidas
juhtorganid valitakse. Nõukogu liikmete valik peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ja
avalikkusel peab olema võimalus seda kontrollida.
ERR-i juhtimisega seotud probleemile on tähelepanu juhitud ka Riigikontrolli auditis.17
Riigikontrolli hinnangul tuleb ERR-i nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust
suurendada ning muuta nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks seadust. Ühtlasi näitas audit, et
nõukogu liikmeid ei ole alati ametisse valitud viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada, miks
konkreetne kandidaat on nõukokku määratud. Riigikogu kultuurikomisjon liikmekandidaatide
sobivust või sobimatust üldjuhul ei põhjenda. Seega on ERHS-is oluline täpsustada ERR-i
nõukogu liikmete valiku protsessi ja selle moodustamise põhimõtteid laiemalt.
Kui probleemi ei lahendata, ei ole endiselt tagatud avalik-õigusliku meedia sisulist lahutatust
riigivõimust ning avalik-õiguslikule meediale saab avaldada poliitilist mõju nii ERR-i
juhtorgani kui ka rahastamise kaudu ja selle tõttu on ERR-i sõltumatus ohus. Eestis praegu
rakendatav avalik-õigusliku ringhäälingu nõukogu koosseisu ja selle liikmete valimise süsteem
ei ole kooskõlas ringhäälinguteatise ja Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 2,
mille kohaselt nimetatakse avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja juhtkonna liikmed
(nõukogu liikmed) ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning
läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel,
mis on sätestatud riigisiseses õiguses. Riigikogu kultuurikomisjon on ka praegu valdkonna
tunnustatud asjatundjate valimiseks korraldanud avaliku konkursi, kuid kohustusena see
seaduses kirjas ei ole.
Sihtrühm
Sihtrühm on ERR ja Riigikogu, sest kui nõukogu liikmete määramise aluseid täpsustatakse, on
tagatud nõukogu koosseisu sõltumatus ja tasakaalustatus ning Riigikogu saab nõukogu liikmete
nimetamiseks selged kriteeriumid.
Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on muuta ERHS-is nõukogu moodustamise põhimõtteid ja täiendada nõukogu
liikmete valimise korda. Nõukogu koosseisu tasakaalustamiseks luuakse regulatsioon, mis
võimaldab pärast Riigikogu valimisi olenevalt fraktsioonide arvust korrigeerida valdkonna
tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete arvu. ERHS-is on täpsustatud nõukogu liikme
kandidaatidele esitatavaid nõudeid.
15 Recommendation 1641 (2004). Public service broadcasting. Parlamentary Assambly. Council of Europe. https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17177
Declaration of the Committee of Ministers on the guarantee of the independence of public service broadcasting
in the member states (Adopted by the Committee of Ministers on 27 September 2006 at the 974th meeting of the
Ministers’ Deputies). 16 Governance Principles for PSM. European Broadcasting Union. 2021.
https://www.ebu.ch/publications/strategic/open/governance-principles-for-psm 17 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine. Tallinn, 03.06.2016.
https://www.riigikontroll.ee/Kontaktid/T%C3%B6%C3%B6tajad/T%C3%B6%C3%B6taja/tabid/215/Audit/238
9/WorkerId/21/language/et-EE/Default.aspx
12
Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Kavas on muuta ERHS §-s 14 sätestatud nõukogu moodustamise aluseid. Kehtima jääb
põhimõte, mille kohaselt kuulub nõukogusse üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja
valdkonna tunnustatud asjatundjad. Muudatuse kohaselt peab aga valdkonna tunnustatud
asjatundjate arv olema kogu aeg vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud
fraktsioonide arv.
Kavas on luua regulatsioon, millega nähakse ette valdkonna tunnustatud asjatundjate valimine
avaliku konkursi korras. Kuna ERHS § 14 lõike 1 kohaselt nimetab nõukogu Riigikogu
kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu, peab avaliku konkursi korraldama Riigikogu
kultuurikomisjon.
Kavas on täpsustada ERHS §-s 15 esitatud nõudeid ERR-i nõukogu liikmetele. Et ERHS-is ette
nähtud valdkonna tunnustatud sõltumatute asjatundjate määramine ei oleks erakondade
täiendavate poliitiliste esindajate määramine, kaalume võimalust kehtestada valdkonna
tunnustatud asjatundjatele Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liikmeks oleku piirang.
Kavas on täpsustada ERHS §-s 20 sätestatud nõukogu liikmete töö tasustamise aluseid selliselt,
et nõukogu töös mitteosalenud liikmele tasu ei maksta. ERHS § 20 lõike 2 kohaselt makstakse
nõukogu liikmetele tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme
kuupalga alammäära ulatuses kuus. Muudatusega soovitakse seadustada olukord, kus nõukogu
liikmele makstakse töö eest tasu proportsionaalselt koosolekutest osavõtuga.
Kavas on ERHS § 24 lõige 1 viia kooskõlla tegeliku väljakujunenud praktikaga ning sätestada,
et ERR-i juhatusse kuuluvad juhatuse esimees ja kolm kuni viis juhatuse liiget. Kehtiv
regulatsioon on jäik ning selles on juhatuse liikmete arv fikseeritud. Viimaste aastate jooksul
on üks juhatuse liikme koht olnud täitmata. See näitab, et juhatuse liikmete arv võiks olla
paindlik ja ERR-i nõukogu peaks saama selle üle vajaduse põhjal otsustada.
Peatoimetajate ja toimetuse juhtidega tähtajatute töölepingute sõlmimine
Probleemi kirjeldus ja tekke põhjus
ERHS eriseadusena peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid ei reguleeri. Seda
teeb töölepingu seadus18 (edaspidi TLS), mille § 9 lõikes 1 on ette nähtud, et tööleping on
eeldatavalt tähtajatu ja tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks või äraoleva
töötaja asendamise ajaks. Samalaadse töö tegemiseks ei tohi sõlmida järjestikku üle kahe
tähtajalise lepingu ning pikendada võib tähtajalist lepingut viie aasta jooksul vaid ühe korra.
MeeTS § 6 lõike 1 kohaselt lasub meediateenuse osutajal toimetusvastutus, mis tähendab seda,
et ta kontrollib saadete valikut, sisu ja ülesehitust ning programmi või programmikataloogi
paigutamist. Sama seaduse § 17 lõike 2 kohaselt tagab vastutav toimetaja, et edastatavas
programmis või programmikataloogis peetakse kinni meediateenuste seaduse nõuetest ja heast
ajakirjandustavast ning järgitakse sõnavabaduse põhimõtteid.
18 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023084?leiaKehtiv
13
ERR-is töötab TLS-i alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa
toimetuse juhti. Peatoimetajatel ja toimetuse juhtidel on juhtiv roll programmi sisu valikul, selle
kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse tagamisel ning seega kandev roll meediateenuste
osutaja programmi loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Selle rolli täitmine sõltub
paljuski asjaomase isiku omadustest, tõekspidamistest ja isiklikest vaadetest ning
sümpaatiatest. Kui peatoimetaja ülesanne on programmi üldise suuna määramine, visiooni
loomine ning programmis sisuandvate saadete struktuuri ja valdkondade määramine, siis
toimetuse juhi ülesanne on otsustada konkreetsete saadete sisu, ülesehituse ja vormi valiku üle,
jälgides, et need vastaksid peatoimetaja seatud põhieesmärkidele, kuid säilitaksid loomingulise
vabaduse.
Et ERR oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, on vaja luua paindlik süsteem, kus
loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja
toimetuste juhtide korrapärane vahetumine aitaks kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile
ning aitaks hoida programmi mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja
meedia sisu tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis.
Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ19 kohaselt ei ole liikmesriigil keelatud teatavates
sektorites kehtestada tähtajalisi töösuhteid. Eriseaduses tuleb vaid sätestada objektiivsed alused,
mis aitavad vältida seda, et tähtajaliste lepingute järjestikuse sõlmimise võimalust
kuritarvitatakse.
Sihtrühm
Sihtrühm on ERR ning seal töötavad peatoimetajad ja toimetuste juhid, kuid ka tööturul olevad
valdkonna spetsialistid, kellel avaneb võimalus avaliku konkursi korras iga viie aasta järel
peatoimetaja või toimetuse juhi töökohale kandideerida.
Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on luua ERHS-is paindlik süsteem loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel
töötavate isikute vahetumiseks. Selleks on täpsustatud peatoimetajate ja toimetuse juhtide
töölepinguliste suhetega seonduvat.
Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
ERHS-iga on kavas luua ERR-i programmide ja toimetuste juhtimise regulatsioon, millega
nähakse ette, et peatoimetajad ja toimetuse juhid valitakse avaliku konkursi korras. Konkursi
korraldamise tingimused ja korra kehtestab ERR-i juhatus. ERHS-iga on kavas luua erand TLS
§ 9 lõikest 1 ning lubada, et peatoimetajate ja toimetuste juhtidega sõlmitakse tähtajaline
tööleping kuni viieks aastaks.
19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=LEGISSUM:c10822
14
II. Hetkeolukord, uuringud, analüüsid ja kaasatud osapooled
Kehtiv regulatsioon
ERR-i tegevust reguleerivad ERHS ja MeeTS meediateenuse osutaja tegevust
(tegevuspõhimõtted jne) puudutavas osas, mida ei ole reguleeritud ERHS-is.
Avalikud meediateenused on määratletud ERHS §-des 4 ja 5, mis reguleerivad ERR-i eesmärki
ja ülesandeid.
ERR-i finantseerimist reguleerivad ERHS §-d 7–11. Kesksed sätted on ERHS §-d 7 ja 71, milles
on sõnastatud ERR-i eelarve koostamise ja riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted.
ERHS-i teine peatükk (§-d 13–28) reguleerib ERR-i juhtimist. Keskne säte on ERHS § 14, kus
reguleeritakse nõukogu moodustamise põhimõtteid.
Strateegiadokumendid ja arengukavad
Kultuuri arengukava 2021–203020 (p-d 1.11, 1.13–1.15 ja 3.4–3.6)
Vabariigi Valitsuse strateegia „Eesti 2035“21 (p-d 2.7 ja 4.4.1)
ÜRO säästva arengu eesmärgid22 (p 16.10)
Eesti julgeolekupoliitika alused23 (p-d 3, 4.1 ja 4.3)
Eesti digiühiskonna arengukava 203024
Sidusa Eesti arengukava 2021–203025
Haridusvaldkonna arengukava 2021–203526
Tehtud uuringud
ERR-i juhtimist ja rahastamist on analüüsinud Riigikontroll27. Riigikontrolli olulisemad
järeldused on olnud järgmised:
ERR-i nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust tuleb suurendada.
Üheselt ei ole selge, milliseid ülesandeid peab ERR saadud rahaga täitma ja
arendamisvajadused rahuldama. Puudub selge ja kokkulepitud rahastamismudel.
ERR-i rahastamise läbipaistvust ja seotust arengudokumentidega tuleb suurendada.
Esitame tehtud uuringute andmed ja viited allikatele, mis kinnitavad ERR-i pakutavate
(sh veebikeskkonnas) uudiste olulisust ja usaldusväärsust.
20 https://www.kul.ee/kultuur2030 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/315052021012 22 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-
areng 23 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf 24 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 25 https://www.kul.ee/siduseesti2030 26 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-
09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 27 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine. Tallinn, 03.06.2016.
https://www.riigikontroll.ee/Kontaktid/T%C3%B6%C3%B6tajad/T%C3%B6%C3%B6taja/tabid/215/Audit/238
9/WorkerId/21/language/et-EE/Default.aspx
15
Eestlastest hindab ERR-i veebikeskkonda ja selles pakutavat teenust usaldusväärseks
81,6 protsenti ning mitteusaldusväärseks 8,7 protsenti; mitte-eestlaste hulgast vastavalt
66,4 protsenti ja 16,6 protsenti vastanutest.28
Uuringud näitavad, et ERR-i portaali peab oluliseks ja jälgib seal uudiseid suur osa vähem
kindlustatud Eesti elanikkonnast. Kui muuta neile kättesaadav info tasuliseks, võivad tekkida
niinimetatud informatsioonikõrbed (ingl information deserts), kus inimesed jäävad ühiskonna
sidusaks toimimiseks vajalikust infoväljast välja.
Eriti oluline on tasuta uudiste ja arvamuslugude olemasolu eesti keelest erineva emakeelega
elanikkonna informeerituse seisukohast. Venekeelne elanikkond on vähem aldis uudissisu eest
maksma29. Samal ajal näitavad uuringud selget korrelatsiooni Eesti infoväljas viibimise ja
inimeste väärtushinnangute vahel (nt suhtumises sõjategevusse Ukrainas ning Eesti kuulumisse
NATO-sse ja Euroopa Liitu30, 31). Kui piirata ja/või vähendada infovoogu, mida avalik-õiguslik
meedia tasuta pakub, võidakse tugevalt kahjustada elanikkonna, sealhulgas venekeelse
kogukonna informeeritust32.
Detailseimaid uuringuid ERR-i ja teiste meediakanalite auditooriumi kohta on kaheaastaste
vahedega teinud uuringufirmad Norstat, Turu-uuringute AS ja Kantar Emor. Värskeim
esindusliku valimiga (n = 1000) kvantitatiivuuring toimus 2022. aasta detsembris ja
fookusgrupiuuring 2022. aasta novembris-detsembris. Üks uurimisküsimus on olnud
elanikkonna hinnang ERR-i poliitilisele sõltumatusele. Viiest uuringust on selgelt näha, et
vastajate arvates täidab ERR oma sisulisi ülesandeid ja eesmärke (väga) hästi ning on
ühiskonnale väga oluline institutsioon, kuid peaaegu iga neljas vastanu kahtleb ERR-i
poliitilises ja majanduslikus sõltumatuses. Nende kahtluste põhjusena on
fookusgrupiuuringutes viidatud ERR-i praegusele rahastamismudelile, kus aastaeelarve sõltub
Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest33.
Kantar Emori34 tele- ja raadioauditooriumi mõõtmised ning veebilehtede külastatavust mõõtva
ettevõtte Gemius35 statistika näitavad, et inimesed tunnevad suurt huvi ERR-i pakutava
mitmekülgse sisu vastu.
Reuters Institute Digital News Reporti (2016) uurimuse põhjal ei leitud nendes riikides, kus on
tugev avalik-õiguslik meediateenus (nt Norra, Rootsi ja Soome), märke sellest, et väheneks
tasuliste väljaannete tarbimine, kaasa arvatud juhul, kui võeti arvesse eri tegureid (sugu, vanus,
28 Elanikkonna meediakasutuse ja hinnangute küsitlus, detsember 2022. Turu-uuringute AS. 29 Ibrus, I., Jõesaar, A., Rohn, U. (2021). Eesti sõltumatu kohaliku ajakirjanduse loodavad väärtused, väljakutsed
ja arenguvõimalused. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat, lk 38−47. 30 Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringud. https://riigikantselei.ee/uuringud 31 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring. https://www.kul.ee/EIM2023 32 Jõesaar, A. (2022). Building Bridges: Estonian- and Russian-Speaking TV Audiences and the Value of Estonian
Public Service Broadcasting, 2010–2020. In Information Wars in the Baltic States: Russia’s Long Shadow (lk 81–
92). Cham: Springer International Publishing. 33 Qualitative Study on Priority Audiences for Public Service Media. December 2022. Norstat. 34 https://www.kantaremor.ee/ 35 https://www.gemius.ee/homepage.html
16
varanduslik seis). Samas USAs, kus puudub Euroopa Liidu riikidega sarnane avalik-õiguslik
meedia, oli tasuliste teenuste tarbimine pigem languses.36
Euroopa Ringhäälingute Liidu Meediauuringute Teenistus (EBU MIS) teeb regulaarselt avalik-
õigusliku meedia tegevust puudutavaid ülevaateid37. EBU liikmete rahastuse võrdlev analüüs38
näitab, et ERR-i kogu eelarve protsendina SKP-st on allpool Euroopa Liidu keskmist: vastavalt
0,13 protsenti ja 0,14 protsenti.39
Kaasatud osapooled
Kultuuriministeerium moodustas ERHS-i muutmise vajaduse analüüsimiseks töögrupi, kuhu
kuulusid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meediaettevõtete Liit, Duo Media Networks OÜ,
Postimees Grupp AS, AS Ekspress Grupp, AS All Media Eesti, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,
Riigikantselei, Storytek OÜ, AS Äripäev, Eesti Autorite Ühing, Eesti Ringhäälingute Liit ning
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastuse suurendamine JAH
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra
säilitamine
JAH
Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
Muu (palun täpsusta) –
Kaalutud on selliseid mitteregulatiivseid lahendusi nagu rahastuse suurendamine, olemasoleva
olukorra säilitamine ja senise regulatsiooni parem rakendamine.
36https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/sites/default/files/research/files/Digital%2520News%2520Report%252
02016.pdf 37 Media Intelligence Services Reports. https://www.ebu.ch/media-intelligence 38 EBU MIS (2024). Public Service Media Barometer.
https://www.ebu.ch/files/live/sites/ebu/files/Publications/MIS/members_only/psm/EBU-MIS-
PSM_Barometer_2024.pdf 39 Funding of public service media. (2024). EBU MIS.
https://www.ebu.ch/publications/research/membersonly/report/funding-of-public-service-media
17
Rahastuse suurendamine
VTK-s esitatud probleeme ei ole võimalik lahendada ERR-i rahastuse suurendamise teel, sest
see ei lahendaks uute avalike meediateenuste mõju hindamise, finantseerimise ja juhtimise
probleeme ning nimetatud valdkondade kooskõla Euroopa õigusega. ERR-il ei ole pelgalt
rahastuse suurendamise korral endiselt võimalik oma tegevust pikemaks ajaks planeerida.
Lisaks takistab kõnealuse lahendusvariandi rakendamist asjaolu, et riigi eelarvestrateegias
aastateks 2024–202740 ei ole ette nähtud ERR-i rahastuse kasvu. Rahastuse suurendamine
võimaldaks loobuda sihtotstarbelisest projektitoetusest (2022. ja 2023. aastal oleks vajadus
olnud umbes 3 miljonit eurot), kuid ka see aitaks tagada rahastuse läbipaistvust ning sõltumatust
välisest rahastusest ainult osaliselt.
Olemasoleva olukorra säilitamine
Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole alternatiiv, sest see ei võimaldaks seatud eesmärke
saavutada. Kõik VTK-s nimetatud probleemid on vaja õigusselguse huvides ja ajakohastamise
vajadusest lähtudes lahendada ning seda saab teha vaid seadust muutes. Avalike meediateenuste
mõju hindamise regulatsiooni ei saa luua, finantseerimisaluseid muuta ega juhtimist Euroopa
õigusega kooskõlla viia praegust olukorda säilitades. Mis puudutab avalike meediateenuste
määratlust, siis võiks olemasoleva olukorra säilitamist kaaluda, kuid ka see probleem tuleks
pikemas perspektiivis lahendada siiski õigusloome teel.
Senise regulatsiooni parem rakendamine
Senist regulatsiooni on võimalik avalike meediateenuste määratluse puhul rakendada
tõlgendamise kaudu, kuid uute avalike meediateenuste mõju hindamine ei ole riigisiseses
õiguses üldse reguleeritud. Seetõttu ei saa tagada, et oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik
rahastamine ei moonuta kaubandust ja konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.
Senist regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada ka finantseerimis- ja
juhtimisprobleemide puhul, sest praegune ERR-i finantseerimise skeem ja nõukogu
moodustamise põhimõtteid ei ole Euroopa õigusega kooskõlas. Euroopa meediavabaduse
määruse nõudeid, mis reguleerivad kaitsemeetmeid avalik-õiguslike meediateenuse osutajate
sõltumatuks toimimiseks, tuleb siseriiklikult kohaldada alates 8. augustist 2025.
Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Eespool kirjeldatud kaalutlustel on VTK-s käsitletavatele probleemidele sobivaim lahendus
olemasoleva regulatsiooni muutmine. Muud kaalutud lahendusvariandid ei võimalda seatud
eesmärke täiel määral saavutada.
IV. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud
või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida
VTK koostamisel on analüüsitud eelkõige meile kõige sarnasemate meediasüsteemidega
riikide – Läti, Leedu ja Soome – regulatsioone.
40 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-
eelarvestrateegia?view_instance=0¤t_page=1
18
Avalike meediateenuste määratlus
Soomes on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Yleisradio (Yle) pakutavad avalikud
meediateenuse määratletud Yleisradio Oy seaduse §-s 7. Viidatud paragrahvi alusel on Yle
avalik ülesanne pakkuda mitmekülgset ja rikkalikku avalikku teenust raadio- ja
teleprogrammides. Raadio- ja teleprogrammidega seotud sisu kõrval võib Yle veebis pakkuda
tekstivormingus järgmist sisu:
1) tekstilised lühiuudised uudisteagentuuridelt;
2) lühitekstiline uudissisu, mis on seotud kiirete ja kiiresti arenevate uudissündmustega;
3) kirjalik ametlik teave ja erandlikeks asjaoludeks valmistumiseks vajalik tekstiline
sisu;
4) tekstiline uudissisu saami ja romi keeles ning teiste riigi vähemuskeelerühmade
keeles;
5) kultuuriga seotud tekstiline sisu;
6) õppimisega seotud tekstiline sisu.
Lätis reguleerib avalik-õigusliku meedia (LSM) tegevust avaliku elektroonilise massimeedia ja
selle juhtimise seadus41, milles on sätestatud avaliku elektroonilise meedia teenuse osutamine
kolmel võrdselt olulisel platvormil: raadio, televisioon ja veeb. Viidatud seaduse § 3 kohaselt
on sisupakkumine lai ja mitmekesine informatiivse, analüütilise, hariva, meelelahutusliku,
osalus- ja kultuurilise sisu ning teenuste kogum, mis vastab ühiskonna demokraatlikele,
sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele ja huvidele.
Leedus reguleerib riikliku raadio ja televisiooni (LRT) tegevust Leedu riikliku raadio ja
televisiooni seadus42, milles on LRT tegevus sätestatud samuti kolmel võrdselt olulisel
platvormil: raadios, televisioonis ja veebis. Peale avalik-õiguslike ringhäälingute
traditsiooniliste ülesannete ja nõuete (teemade ja žanrite mitmekesisus, poliitiline
tasakaalustatus, uudiste faktipõhisus jms) rõhutatakse viidatud seaduse §-s 3, et LRT
sisupakkumises on esikohal rahvuskultuur, samuti informatiivsed, maailmakultuuri-,
ajakirjandus-, analüüsi-, tunnetus-, haridus-, kunsti- ja spordisaated.
Läti ja Leedu regulatiivsed lahendused toetavad VTK-s pakutud regulatiivseid lahendusi ning
vajadust määratleda ka Eestis avalikud meediateenused võimalikult täpselt ja
tehnoloogianeutraalselt. Soome regulatsioon võimaldab küll laia sisupakkumist, kuid seadust
on tõlgendatud selliselt, et piiratud on näiteks ühiskondlikel teemadel arvamuslugude
avaldamist ainult veebis. Soome valik on tinginud selle, et Yle pakub veebis vähem
arvamuslugusid ja seetõttu on piiratud inimeste võimalusi rääkida kaasa ühiskonna arenguks
olulistel teemadel.
Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine
Soomes hindab uute avalike meediateenuste mõju Yleisradio Oy seaduse §-de 6 ja 6a kohaselt
haldusnõukogu43, kes koostab eelhinnangu uute avalike meediateenuste ja tegevuste kohta,
millel on suur mõju pakutavatele sisuteenustele tervikuna ning mis on oma mõju, kestuse ja
kulude poolest olulised. Nõukogu hindab, kas uued avalikud meediateenused või tegevused
vastavad ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele, ning teeb ja
41 Law on Public Electronic Mass Media and Administration Thereof.
https://likumi.lv/ta/en/en/id/319096-law-on-public-electronic-mass-media-and-administration-thereof 42 https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.31934/asr 43 Laki Yleisradio OY-stä https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1993/19931380
19
avaldab otsuse koos põhjendustega. Eelhindamine tehakse Yleisradio Oy või muu juriidilise
või füüsilise isiku põhjendatud nõudmisel või nõukogu omal algatusel. Hindamine peab
sisaldama hinnangut kavandatava teenuse või tegevuse mõju kohta turule ja konkurentsile ning
muule mõjule. Hinnangut koostades võib küsida ja/või ära kuulata konkurentsiameti,
tarbijakaitseameti ja valdkonna võtmeisikute avaldusi. Samuti võib konsulteerida teiste
vajalikuks peetavate ekspertidega.
Soomes on alates 2011. aastast haldusnõukogu advokaadibüroodelt tellinud viis Yle teenuste
eelhindamist44:
2011 – Yle kõrgresolutsiooniga telekanalid;
2014 – Yle Tampere stuudiote väljarentimine;
2016 – Yle kohalike uudiste veebiteenused ja personaliseerimine;
2017 – Yle telekanalite uuendamine ja Yle Areena arendamine;
2022 – Yle audiomaterjalide pakkumine internetis.
Kõigi nende eelhindamiste tulemused on olnud positiivsed ning on leitud, et hinnatavad
teenused ei kahjusta konkurentsi ega turgu.
Lätis ja Leedus uute avalike meediateenuste eelhindamine seaduse tasandil reguleeritud ei ole
ning sellist eelhindamist ei ole ka tehtud.
Finantseerimine
Enamiku EBU liikmesorganisatsioonide rahastamine tugineb hübriidrahastusmudelile, kus
avaliku sektori tuludele lisandub äritulu (peamiselt reklaamimüügist). Avaliku sektori raha
eraldamise alused on riigiti erinevad ja ühtset EBU lahendust ei ole. Küll aga saab välja tuua
kolm peamist mudelit.
- Kõige levinum on avalik-õigusliku meedia rahastamine otse riigitoetuste kaudu
(29 riigis). Üldjuhul on riigitoetuse suurus kindla valemiga mitmeks aastaks ette
fikseeritud. Näiteks teatud protsent riigieelarvesse laekunud maksudest (Leedu) või
meediamaks (Holland). Erandina plaanib Slovakkia siduda avalik-õigusliku meedia
rahastuse SKP-ga.
- Kahes riigis – Soomes ja Rootsis – finantseeritakse avalik-õiguslikku meediat
riigieelarvevälisest fondist. Nendesse riigieelarvevälistesse fondidesse kogutakse raha
meediamaksust.
- Kõige suurem rahaline osa EBU liikmesriikide avalik-õiguslike organisatsioonide
toetusest tuleb litsentsitasudest (20 riigis), mis moodustas 2021. aastal 57,1 protsenti
kogu EBU liikmesorganisatsioonide rahastamisest.
Soome Yle maksu suurus eraisikutele on aastas 2,5 protsenti 14 000 eurot ületava töötasu ja
kapitalitulu kogusummast ning on maksimaalselt 163 eurot. Maks võetakse täisealistelt ja see
on isiklik. Isikud, kelle aastatulud jäävad alla 14 000 euro, on maksust vabastatud. Ettevõtted
ja ühingud maksavad Yle maksu maksustatava tulu alusel. 2022. aastal oli Yle tulu
511,8 miljonit eurot45.
44 https://yle.fi/aihe/s/merkittavien-palvelujen-ennakkoarviointi 45 https://yle.fi/aihe/s/10004419
20
Leedu LRT eelarve sõltub otseselt üle-eelmisel aastal kogutud maksudest. Riik eraldab LRT-le
üle-eelmisel aastal laekunud 1,0 protsenti üksikisiku tulumaksust ja 1,3 protsenti kogutud
aktsiisidest. 2022. aastal oli LRT tulu riigieelarvest 55,2 miljonit eurot46.
Lätis rahastatakse LSM-i sarnaselt Eestiga. LSM-i eelarve sõltub iga-aastastest poliitilistest
otsustest. Läti meediaregulaator (Sabiedrisko elektronisko plašsaziņas līdzekļu padome – The
Public Electronic Mass Media Council) on teinud seimile ettepaneku muuta LSM-i rahastamise
aluseid nii, et LSM-i rahastus oleks 0,16 protsenti Läti SKP-st.47 2022. aastal oli LSM-i tulu
kokku riigieelarvest 39,8 miljonit eurot, mis moodustas 0,11 protsenti Läti SKP-st.
Soome ja Leedu avalik-õigusliku meedia rahastamise mudelid toimivad, on vastavuses Euroopa
õigusega ning toetavad VTK-s pakutud regulatiivseid lahendusi. Läti avalik-õiguslik meedia on
teiste Euroopa Liidu riikide keskmise tasemega võrreldes alarahastatud, nagu Eestiski, ning
selle sõltumatus ei ole finantseerimismudeli tõttu tagatud.
Läti ja Leedu regulatsioonides on sarnaselt Eestiga juhtorgani loal baasrahastamisvälised
tuluallikad lubatud, kuigi teadaolevalt nad neid toimetusliku sõltumatuse eesmärgil ei kasuta.
Juhtimine
European Audiovisual Observatory (EAO) annab ülevaate Euroopa Liidu ja Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvate riikide ning Ühendkuningriigi avalik-õiguslike
meediateenuse osutajate juhtimise sõltumatuse tagatiste kohta nende riikide seadustes.48 EAO
teine ülevaade näitab, et avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide juriidiline vorm ja
juhtimismudelid on riigiti väga erinevad.49
Lätis on LSM-i juhtorgan LSM-i viieliikmeline nõukogu, millesse kuulub kolm esindajat
seimist, üks Läti Vabariigi presidendi ja üks organisatsioonide määratud liige. Nõukogu liikmel
peab olema kõrgharidus ja vähemalt viieaastane erialane või akadeemiline kogemus
massimeedia, hariduse, kultuuri, teaduse, inimõiguste või äriühingute juhtimise valdkonnas.
Soomes on vastav institutsioon Yle 21-liikmeline nõukogu, mille liikmed valib parlament
valimisperioodi esimesel istungil. Liikmete volitused algavad kohe pärast valimisi ja kestavad
kuni järgmiste nõukogu liikmete valimisteni. Nõukogu liikmeteks peavad olema valitud
teaduse, kunsti, kultuuritöö ning äri- ja majanduseluga kursis olevad isikud, kes esindavad eri
ühiskonna- ja keelerühmi. Peale nõukogu ja tegevjuhtkonna on Yle-l ka viie- kuni
kaheksaliikmeline ekspertidest koosnev juhatus (sm hallitus), mille ülesanne on muu hulgas
määrata tegevjuht ja vastutavad toimetajad ning luua ettevõtte strateegia.
Leedus on LRT kõrgeim järelevalve- ja juhtorgan 12-liikmeline LRT nõukogu. Nõukogu liikme
ametiaeg on kuus aastat ja liige võib olla ametis kuni kaks järjestikust ametiaega. Nõukogu neli
liiget nimetab Leedu Vabariigi president, neli liiget nimetab seim (neist kaks nimetatakse
opositsiooni fraktsioonide esitatud kandidaatide hulgast) ning ülejäänud neli liiget (igaühelt
46 About LRT - LRT budget 47 Watchdog requests Latvian public media financing at 0.16% of GDP / Article (lsm.lv) 48 Overview tables of governance safeguards of PSM in Europe. European Audiovisual Obesrvatory.
https://www.obs.coe.int/en/web/observatoire/publications#2022 49 IRIS Plus 2022-1: Governance and independence of public service media. European Audiovisual Obesrvatory.
https://rm.coe.int/iris-plus-2022en1-governance-and-independence-of-public-service-media/1680a59a76
21
üks) nimetavad Leedu teaduste nõukogu, Leedu hariduse nõukogu, Leedu kunstnike
assotsiatsioon ja Leedu piiskoppide konverents. Nõukogu liikmed nimetatakse neid nimetavate
asutuste kehtestatud korra kohaselt. Nõukogu liikmeks võib nimetada ainult laitmatu mainega
Leedu Vabariigi kodanikke, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon
ning viieaastane töökogemus. Isiku kohta, keda ei saa lugeda laitmatu mainega isikuks, on
kriteeriumid sätestatud Leedu Vabariigi avaliku teenistuse seaduses. Kui nõukogu liikmeks
nimetatud isik on partei või poliitilise ühenduse liige, peab ta oma liikmesuse selles
organisatsioonis nõukogu liikme ametiajaks peatama. Nõukogu liikmed ei saa olla seimi
liikmed, valitsuse liikmed, Leedu raadio ja televisiooni komisjoni liikmed, poliitilised
ametnikud, LRT peadirektor, asepeadirektor ja teised LRT töötajad, raadio- ja/või
telekanalitega seotud isikud, raadio- ja/või televisioonikanalite juhid, veebi-väljaannete juhid,
omanikud ja/või nende töötajad, audiitorid või audiitorfirma töötajad, kes osalevad ja/või on
osalenud LRT auditis, mille lõpust on möödunud vähem kui kaks aastat. Nõukogu moodustab
oma tegevuste ellu viimseks alalised auditi- ja riskijuhtimise, hanke- ja investeerimispoliitika
ning sisukomisjonid ja muud nõukogu alatised ja/või ajutised komisjonid ja töörühmad.
Alalisse komisjoni peab kuuluma vähemalt kaks nõukogu liiget ja kuni kolm eksperti.
Leedu regulatiivsed lahendused vastavad kõige enam Euroopa Liidu avalik-õigusliku
ringhäälingu juhtimise põhimõtetele, mille kohaselt peab avalik-õigusliku meedia juhtorganite
liikmete valimine olema avalik ja läbipaistev, sellesse tuleb kaasata organisatsioone väljastpoolt
poliitilist süsteemi ning avalikkusele peab olema näha, kuidas juhtorganid valitakse. Leedu
regulatsioon toetab kõige enam ka VTK-s pakutud regulatiivseid lahendusi, kuid oleks täielikult
üle võttes Eesti olusid arvestades kulukas, sest selles nähakse ette suurem nõukogu koosseis kui
Eestis, tööd toetava administratsiooni tasustamine, nõukogu tegevusi toetavate alaliste
komisjonide ja eksperdirühmade moodustamine, mille liikmete töö on samuti tasustatud.
V. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Kavandatav regulatsioon on seotud Euroopa Liidu õigusega ja mitme Eesti Vabariigi
põhiseaduses (edaspidi PS) sätestatud põhiõiguse tagamisega.
Euroopa Liidus on avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku teenuse osutamise ja rahastamise
alused sätestatud Amsterdami lepingu50, ringhäälinguteatise51 (p-d 17–19, 36–42, 50–54 ja 80–
91) ning riigiabi- ja konkurentsireegleid sisaldavate klauslitega Euroopa Liidu toimimise
lepingus52 (art-d 86–88). Lisaks reguleerivad avalik-õigusliku ringhäälingu tegevust AVMSD
ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused ning 2024. aastast Euroopa meediavabaduse
määrus, millega luuakse ühine meediateenuste raamistik Euroopa Liidu siseturul ja
kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja meediateenuse osutajaid
poliitilise sekkumise eest, lihtsustades samal ajal nende jaoks tegevust Euroopa Liidu
sisepiiride üleselt.
Avalik-õigusliku ringhäälingu tähtsust on esile tõstetud Euroopa Liidu toimimise lepingu
XIII jaotises „Kultuur“. Artikli 167 lõikes 2 on sätestatud, et meetmetega püütakse ergutada
liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende tegevust
50 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0071/8882/719230.pdf 51 Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes, 2009/C 257/01.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52009XC1027(01)&from=EN 52 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0071/8882/719231.pdf
22
audiovisuaalsektoris. Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollis nr 29 „Liikmesriikide
avalikõigusliku ringhäälingu kohta“ tõstetakse esile avalik-õigusliku ringhäälingu otsene seotus
ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ning vajadusega tagada
sõnavabadus ja pluralism.
Euroopa meediavabaduse määruse eesmärk on kaitsta meediavabadust, meedia mitmekesisust
ja sõltumatust. Esimest korda sätestatakse määruse tasandil sõnaselgelt, et avalik-õigusliku
meediateenuse osutaja sõltumatuse tagamiseks kohustuvad liikmesriigid avalik-õiguslike
meediateenuse osutajatele nende ülesande täitmiseks andma piisavad, kestlikud ja
prognoositavad rahalised vahendid. Üldtingimuste punktides 28 ja 31 on eraldi nimetatud
olulist nüanssi piisava ja sõltumatu rahastamise juures – rahastamise kaudu peab olema tagatud
tegevuse kavandamise prognoositavus. Samuti on seal eraldi rõhutatud, et riigisiseses õiguses
tuleb sätestada selge ja toimiv juhtorganite sõltumatuse tagamise mehhanism.
Viidatud Euroopa Liidu regulatsioonide sätted ei piira liikmesriikide pädevust rahastada avalik-
õiguslikku ringhäälingut niivõrd, kuivõrd need summad määratakse
ringhäälinguorganisatsioonidele avaliku teenuse osutamiseks, nagu selle teeb ülesandeks,
määratleb ja korraldab iga liikmesriik, ning niivõrd, kuivõrd selline rahastamine ei mõjuta
kaubandustingimusi ega konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega.
Liikmesriikidel tuleb täpselt määratleda avalik ülesanne avaliku teenuse osutamiseks ning
määrata pädev ametiasutus või nimetada organ, kes kontrolliks teenuse osutamist läbipaistval
ja tõhusal viisil. Samuti tuleb liikmesriigil tagada avalik-õiguslikule ringhäälingule piisav ja
stabiilne täitevvõimust sõltumatu rahastus. Liikmesriigi pädevuses on valida kõige
asjakohasem vahend, et audiovisuaalteenused oleksid kooskõlas Amsterdami protokolli oluliste
tingimustega, võttes arvesse oma ringhäälingusüsteemide eripärasid ja vajadust kaitsta avalik-
õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide toimetuslikku sõltumatust.
Ka AVMSD-s on avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ülesannete määratlemine ning
finantseerimis- ja juhtimisküsimused jäetud liikmeriigi pädevusse, kuid on rõhutatud, et
riigisiseses õiguses on vaja tagada avalik-õigusliku meedia rahastamise ja juhtimise sõltumatus
ning avalike ülesannete määratlemine.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses SM/Rec (2012)153 avalik-õigusliku meedia
juhtimise kohta on rõhutatud liikmesriikide kohustust toetada kindlalt mis tahes asjakohasel
platvormil tegutseva avalik-õigusliku meedia volitusi, rahastamist, toimetuslikku ja
organisatsioonilist sõltumatust.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses SM/Rec (2022)454 liikmesriikidele
kvaliteetajakirjanduse soodsa keskkonna edendamise kohta digitaalajastul on rõhutatud, et
riigid peaksid tagama avalik-õiguslikule meediale stabiilse ja piisava rahastamise, et nende
toimetused ja institutsioonid oleksid sõltumatud, innovatsioonivõimelised ja kõrge kutsealase
usaldusväärsuse tasemega ning neil oleks võimalik oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ja
pakkuda kvaliteetset ajakirjandust.
53 Recommendation CM/Rec(2012)1 of the Committee of Ministers to member States on public service media
governance. https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805cb4b4 54 Recommendation CM/Rec(2022)4 of the Committee of Ministers to member States on promoting a favourable
environment for quality journalism in the digital age.
https://search.coe.int/cm/pages/result_details.aspx?objectid=0900001680a5ddd0
23
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses SM/Rec (2022)1155 avalik-õigusliku meedia
sõltumatuse ja erapooletuse kohta on rõhutatud, et meedia ja kommunikatsiooni juhtimine
peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika kujundamisele,
diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse poliitilise või
majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist.
ERHS § 4 kohaselt on ERR-i eesmärk kaasa aidata PS-iga sätestatud Eesti riigi ülesannete
täitmisele ning seejuures peavad ERHS § 4 punktide 5 ja 9 kohaselt ERR-i programmid, saated
ja tegevus aitama kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele ning tagama igaühele
vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. ERR-i kui avalik-õigusliku
ringhäälingu olemuslik eesmärk on pakkuda kõikidele ühiskonnaliikmetele (erinevatele
sotsiaalsetele, rahvuslikele jms rühmadele) mitmekesist objektiivset teavet tasuta ja võimalikult
kättesaadavalt. Et ERR saaks nimetatud ülesannet täita, peab ta seda tegema võimalikult
laiapõhjaliselt eri platvormidel ja selle ülesande täitmiseks peab olema piisav rahastus.
PS-i preambuli kohaselt on riigi kohustus tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi
aegade. PS § 6 on üks rahvusriigi põhimõtet väljendav PS-i norm, mille kaudu viib riik ellu
preambulis nimetatud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.56
PS §-st 6 tuleneb riigi kohustus tagada eesti keele igakülgne arenemine teadus- ja
kultuurkeelena. Selleks on vaja, et eesti keelt kasutataks kõigil olulistel elualadel ja sellel oleks
vajalikud väljendusvahendid57, mistõttu on põhjendatud, et selle ülesande täitmiseks
kasutatakse erinevaid meediaplatvorme.
Demokraatia põhimõte on sätestatud PS §-s 1, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu
demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatia toimimise
eeldus on vabad valimised, ühinemisvabadus, võimude lahusus ja sõltumatu kohus,
väljendusvabadus ja vaba ajakirjandus, inimõiguste ja vabaduste austamine, riigivõimu
avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus. Duaalses meediasüsteemis toimivad era- ja
avalik-õiguslik meedia tasakaalus, kusjuures vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia
toimimise eeldus on piisav ja täitevvõimust sõltumatu rahastus ning poliitiliselt tasakaalustatud
nõukogu.
PS § 3 kohaselt on õigusriigi põhimõte seotud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt
riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning
mille järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi
lahutamatu osa. Seetõttu on igati asjakohane VTK-s kirjeldatud nelja peamise probleemi
õigusloome tasandil lahendamine, mida toetavad VTK selles osas kirjeldatud Euroopa Liidu
normid ja üldtunnustatud põhimõtted.
PS § 44 järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Riik peab tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi riigi
kõigis piirkondades vms) ning et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs
55 Recommendation CM/Rec(2022)11 of the Committee of Ministers to member States on principles for media
and communication governance.
https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=0900001680a61712 56 Maruste, R., Turk, K. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.
https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 57 Maruste, R., Turk, K. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.
https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf
24
olulisemale informatsioonile.58 Olulisemale informatsioonile juurdepääsu tagamisel ning suure
hulga informatsiooni säilitamise ja levitamise võimes mängib olulist rolli tehnoloogia areng.
Internetist on kujunenud informatsiooni jagamise ja selle tarbimise tähtsaim platvorm. PS § 44
lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive võib seisneda nii üldiseks kasutamiseks mõeldud
informatsioonile juurdepääsu takistamises kui ka avaliku võimu tegematajätmistes, näiteks
mingisuguse olemuslikult üldiseks kasutamiseks mõeldud info avalikustamata jätmine, selliste
sammude astumata jätmine, mis tagaks vähemalt teatud minimaalsel määral võimaluse üldiseks
kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurde pääseda.59
Selles VTK-s käsitletud probleemid seonduvad ka PS §-s 14 sätestatud õigusega heale
haldusele. Õigus heale haldusele on teisisõnu menetlus- ja korralduspõhiõigus, mis kohustab
riiki aktiivselt tegusema põhiõiguste tagamisel ja muu hulgas looma õiguslikud raamid mistahes
menetluse õige ja õiglase tulemuse saavutamiseks60. Kuna Riigikohus on leidnud, et menetlus-
ja korralduspõhiõiguse riive võib seisneda selles, et õigusakte ei suudeta uuele olukorrale
kohandada61 (tehnoloogia areng), tuleb ERR-i tegevuse õiguspärasuse huvides seda kiiremas
korras teha.
VI. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
Avalike meediateenuste määratlus
Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduse tasandil erinevatel platvormidel avalike
meediateenuste ja -toodete loomise ja/või pakkumise ajakohane ülesanne, sest ERR-i tegelikku
tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel
tehnoloogianeutraalselt ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. Seega on
muudatus seotud ERR-i ülesandeid puudutava regulatsiooni ajakohastamise vajadusega.
Majanduslik mõju (mõju ettevõtlusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediaettevõtted.
Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. veebruari 2024. aasta
seisuga liikmeid 19. Eestis tegutsevate meediaettevõtete täpset arvu ei ole võimalik öelda, sest
selline ülevaade puudub. Muudatusest võivad olla mõjutatud üksikud suuremad
meediaettevõtted, nagu Delfi Meedia AS ja AS Postimees Grupp.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
58 Sama. 59 Sama. 60 Ernits, M. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 14 komm 2.3. 61 Ernits, M. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 14 komm 2.3.
25
Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piirab ERR-i pakutav tasuta veebisisu nende tasuliste
teenuste tellijate arvu kasvu ja kahjustab majandustulemusi. Samas näitavad avalikud andmed,
et erameedia digitellijate arv on järjest kasvanud.62 Erameedia soovib ERR-i sisupakkumiste
piiramise abil veebis kasvatada enda väljaannete tasuliste tellimuste arvu. Tasuliste teenuste
tulude suurenemise toel saaksid meediaettevõtted oma teenuseid ja pakutavat sisu senisest
paremini arendada. Lootus, et tulud märkimisväärselt kasvavad, ei ole aga põhjendatud, sest
meediauuringud näitavad, et enamik suurema sissetulekuga inimestest on juba erameedia
väljaannete tellijad ning väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi piiratud rahaliste
võimaluste tõttu ajakirjandusliku sisu eest maksma hakata.
Euroopa Liidu Kohus on öelnud, et kui seada üldist majandushuvi pakkuvate
ringhäälinguteenuste määratlus programmide võrdleva analüüsi abil sõltuvusse
kommertstelejaamade programmist, tähendaks see, et liikmesriikidelt võetaks pädevus avaliku
teenuse määratlemiseks. Üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus
sõltuks sel juhul lõppkokkuvõttes kommertstelejaamadest ja nende otsusest teatud programme
edastada või mitte. Liikmesriigid ei saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda
erakapitalil tegutsevate meediateenuste osutajate tegevusest.63 Kohtu käsitlus toetab põhimõtet,
et avaliku teenusena saab määratleda ka selliseid tegevusi, mille vastu on huvi erasektoril.
VTK-s pakutud lahendusega ei plaanita lisada ERR-ile uusi ülesandeid, vaid soovitakse
ajakohastada olemasolevad. Kuna kavandatavad muudatused arvestavad juba ERR-i
igapäevase praktikaga, on muudatusega kaasnev majanduslik mõju meediaettevõtetele ja selle
mõju esinemise sagedus eeldatavalt väike. ERR pakub tehnoloogianeutraalseid teenuseid ka
praegu ning majanduses tervikuna on seetõttu muudatusega kaasnev mõju pea olematu.
Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne.
Sotsiaalne mõju (mõju võrdsetele võimalustele ja inimeste õigustele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond.
Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2024. aasta seisuga Eestis 1 366 491 inimest.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
ERHS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on ERR-i avalik ülesanne aidata kaasa Eesti ühiskonna
sotsiaalse sidususe kasvule ja seetõttu peab ERR jõudma kõigi ühiskonnarühmadeni. Kõik Eesti
ühiskonnarühmad aga ei tarbi meediat lineaarsetest kanalitest. Seega on vaja kasutada
mittelineaarseid kanaleid, et jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni ning rahuldada ühiskonna
demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.
Seaduse ajakohastamisega tagatakse Eesti inimestele õiguskindlus ja -selgus, et nad saavad
avaliku meediateenuse sisu platvormiüleselt. Sellega suurendatakse elanikkonna võimalust
avalikust meediateenusest osa saada. Üldine informeeritus kasvab ja pluralism tugevneb – Eesti
inforuumis on üks oluline hääl juures. Eriti puudutab see majanduslikult vähem kindlustatud
elanikkonda, sest nende võimalused erameedia tasulisi teenuseid tellida on piiratud, ning
62 https://www.err.ee/1609129625/ekspress-grupi-digitellimuste-hulk-jatkab-kiiret-kasvu
https://majandus.postimees.ee/7886419/postimees-grupi-tulud-kasvasid-uheksa-protsenti 63 Kohtuasi T-309/04, TV 2/Danmark, p 123. Vt. joonealune viide 3.
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=66952&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst
%20&dir=&occ=first&part=1&cid=11994038.
26
nooremat elanikkonda, kes ei jälgi televisiooni ega raadiot ning kes kasutavad peamiselt veebi-
ja muid uutel tehnoloogiatel põhinevaid informatsiooni- ja sisuteenuseid.
Eesti elanikkonnal on eri meediaplatvormide kaudu võimalus olla kursis nii Eestis kui ka
maailmas toimuvaga. Ei ole kahtlust, et vaba informatsiooni edastamine nii Eestis kui ka kogu
maailmas toimuvast teenib ühiskonna demokraatlikke vajadusi, sest mida informeeritum on
elanik, seda teadlikum on ta riigi tegevusest ja seda enam on ta kaasatud ühiskondlikesse
demokraatlikesse protsessidesse.
Lahendus on kooskõlas PS §-ga 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks
kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatuse tulemusel tagatakse eri
ühiskonnarühmadesse kuuluvatele inimestele õiguskindlus, et nad pääsevad ka tulevikus ligi
ERR-i loodud ja edastatud meediasisule ning pakutavatele meediateenustele, sealhulgas
teabele, mis aitab kaasa inimeste informeerimisele ja neile mõeldud kommunikatsiooni
tõhustamisele.
Avalike meediateenuste määratlemise muudatusega kaasneva sotsiaalse mõju ulatus ja
esinemise sagedus on eeldatavasti väike, sest ERHS-is laialt määratletud avalikku teenust
pakub ERR eri platvormidel ka praegu. Ebasoovitavat sotsiaalset mõju avalike meediateenuste
täpsema määratlemisega seaduse tasandil ei kaasne.
Mõju riigivalitsemisele (mõju riigieelarvele ja keskvalitsuse korraldusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – ERR, Kultuuriministeerium (edaspidi KUM),
Rahandusministeerium (edaspidi RAM).
Lahendus mõjutab ERR-i, KUM-i (valdkonna eest vastutava ministeeriumina) ja RAM-i
(riigiabi valdkonna eest vastutava ministeeriumina). Sihtrühm on muudatuse puhul väike, sest
puudutab vähesel määral KUM-i ja RAM-i teenistujaid ning ERR-i töötajaid (kokku umbes
seitset inimest) ja nende töökoormust.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Erameedia heidab ERR-ile ette erarahastusel tegutsevate veebi-väljaannetega samaväärse
ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Eesti riigile heidab erameedia ette ERR-ile
siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist ehk rahastamise kaudu põhjendamatu majandusliku
eelise loomist. Eesti Meediaettevõtete Liit esitas 2020. aastal Euroopa Komisjonile
vastavasisulise kaebuse, milles väidetakse, et vaidlustatud tegevused ei saa olla käsitletavad
avaliku teenusena ning isegi kui saaksid, siis ei ole need piisavalt selgelt ERHS-is määratletud.
Lahendus mõjutab ERR-i, KUM-i ja RAM-i töökoormust ning sel võib olla vähene mõju
riigieelarvele, sest ühene regulatsioon, mis puudutab ERR-i tegevust tehnoloogianeutraalsena,
välistab ERHS-i erinevad tõlgendused ning vähendab seeläbi vaidlusi. Näiteks on Euroopa
Komisjon viidatud kaebuse kohta mitmel korral palunud Eesti asjakohastel asutustel (KUM ja
RAM) selgitused anda. Need asutused küsivad lisateavet teiste hulgas ERR-ilt. Selgituste
andmiseks tuleb teha õiguslikke analüüse ja uuringuid. Nimetatud tegevusega kaasneb
töökoormus ja kulu.
Kuigi lahendus on oluline õiguskindluse ja -selguse loomiseks, on muudatuse mõju ulatus ja
selle esinemise sagedus pigem väike, sest ei puuduta suurt sihtrühma. Ebasoovitava mõju riski
muudatusega ei kaasne.
27
Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine
Muudatuse eesmärk on luua seaduse tasandil regulatsioon uute avalike meediateenuste mõju
hindamiseks ja määrata meediaregulaator, kes mõju hindab.
Majanduslik mõju (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediaettevõtted ning kultuuri- ja loomesektor.
Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. veebruari 2024. aasta
seisuga liikmeid 19. Eestis tegutsevate meediaettevõtete täpset arvu ei ole võimalik öelda, sest
selline ülevaade puudub. Muudatusest võivad olla mõjutatud üksikud suuremad
meediaettevõtted, nagu Delfi Meedia AS ja AS Postimees Grupp. Kultuuri- ja loomesektori
esindusorganisatsioone on üle 12 ning nendes tegutseb umbkaudu 6000 liiget64.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusest on mõjutatud erameediaettevõtted kauplemistingimuste ja konkurentsi
eraalgatuste kaudu. Lahendus võib mõjutada konkurentsi sel määral, et ka erakapitalil
tegutsevatel meediateenuste osutajatel võib olla huvi pakkuda ERR-i plaanitava teenusega
sarnast teenust. Kuigi lahendus ei piira erameedia teenusepakkujate tegevust, võib uue
meediateenuse mõju hindamise tulemus mingil määral mõjutada erasektori toote või teenuse
nõudlust ja pakkumist.
Lahendusega võib kaasneda otsene rahaline kulu uue meediateenuse mõju hindamise tellijale.
Kuna mõju võimalik avaldumine sõltub peamiselt sellest, milline lahendus otsustatakse mõju
hindamiseks valida (kes saab õiguse testi tegemist taotleda ja mis tingimustel), saab praeguses
etapis ainult oletada, kas ja milline rahaline kulu testi tellijale võiks tekkida.
Muudatus mõjutab positiivselt näiteks järgmiste organisatsioonide liikmed: Eesti Autorite
Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit,
Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. Iga uus teenus, millega ERR
turule tuleb, mõjutab potentsiaalselt ka kultuuri- ja loomesektorit. ERR-i ülesanne on luua ja
pakkuda kõigile ühiskonnarühmadele informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku
meediasisu. Tellides uut toodangut, populariseerides eri kultuurivaldkondi ja olles kultuuri
arengut toetav platvorm, pakub ERR avalikku teenust ja loob avalikku väärtust, millel on
oluline mõju kogu kultuuri- ja loomesektorile. Näiteks toodab ERR kvaliteetseid kodumaiseid
draamasarju, kus saavad tööd autorid, näitlejad ja paljud teised loomesektori töötajad.
Salvestades ja edastades laiale avalikkusele etendusi ja kontserte, propageerib ERR
etenduskunste ning loob võimalusi interpreetidele ja autoritele autoritasu maksmiseks. Sellise
sõltumatu meediaregulaatori määramisega, kelle ülesanne on muu hulgas jälgida, et ERR-i
pakutavad uued meediateenused teenivad ühiskonna demokraatlike, sotsiaalseid ja kultuurilisi
vajadusi, tagatakse konkurentsimoonutust välistavate teenuse pakkumine ning uute teenuste
turule tulekuga kindlasti mõju kultuuri- ja loomesektori konkurentsile, sissetulekutele ning uute
tulijate turule pääsemisele.
64 file://kul.sise/kulm/users$/kadri.kilvet/Downloads/Uuringu%20l%C3%B5pparuanne.pdf
28
Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon
puudutab uusi meediateenuseid ega puuduta olemasolevate teenuste tehnoloogianeutraalset
pakkumist. Seetõttu pole teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta
jooksul.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk erasektori meediateenuste osutajatele on samuti väike, sest
muudatusega kaasneva ülesande kaudu saab vältida seda, et avalik-õiguslik meedia toob turule
põhjendamatuid uusi teenuseid ning moonutab seeläbi konkurentsi ja kaubandust. Lahendus
küll mõjutab meediasektori konkurentsiolukorda, kuid ei takista, piira ega moonuta konkurentsi
ettevõtete vahel. Uue meediateenuse mõju hindamise ehk testi tellimine, läbiviimine ja otsuse
tegemine on haldusmenetlus, mistõttu isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse
käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, saab esitada vaide või kaebuse
kohtusse. Võimalus läbida aus ja tõhus vaidlustus- ja kohtumenetlus loob omakorda
õigusselguse ning välistab konkurentsimoonutused.
Ebasoovitav mõju võib kaasneda juhul, kui uute avalike meediateenuste mõju analüüsi
tegemise ülesanne antakse ERR-i nõukogule ning erasektor vaidlustab iga kord ERR-i nõukogu
otsused, sest ei pea ERR-i nõukogu testi tegemisel sõltumatuks.
Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda ka kultuuri- ja loomesektorile, kui uute meediateenuste
mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia innovatsiooni, esiteks
protsessi ajalise kestuse, kalliduse ja keerukuse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib
vähendada ERR-i initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Uued teenused aitavad aga
kaasa kultuuri- ja loomesektori elujõulisusele.
Sotsiaalne mõju (mõju tööturule ja inimeste heaolule)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond.
Eesti elanikkonda puudutab lahendus läbi võimaliku tööhõive ning Eesti elanikkond on ka
ERR-i teenuste tarbijatena kaudne sihtrühm, sest neid puudutab uute meediateenuste mõju
hindamise tulemus. Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2024. aasta seisuga Eestis
1 366 491 inimest.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatava regulatsiooni kohaselt hakkab uute avalike meediateenuste mõju hindama
eelistatavalt TTJA. Lahendusel võib olla mõju tööturule, kui TTJA arvates on ülesande
täitmiseks vaja tööle võtta uusi täis- või osakoormusega ametnikke. Mõju tööturule esineb ka
sellisel juhul, kui lepitakse kokku, et TTJA tellib mõju hindamise teenusena erasektorilt.
Teise valikuna hakkab kavandatava regulatsiooni kohaselt uute avalike meediateenuste mõju
hindama ERR-i nõukogu. ERR-i nõukogu eeldatavalt mõju ise ei hinda, vaid tellib selle
teenusena erasektorilt. Seega esineb ka selle lahenduse puhul teatud mõju tööturule.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab uusi
meediateenuseid ega puuduta olemasolevate teenuste tehnoloogianeutraalset pakkumist.
Seetõttu pole ka teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul.
Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda vähesel määral Eesti elanike heaolule juhul, kui uute
meediateenuste mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia
29
innovatsiooni, esiteks protsessi ajalise kestuse, kalliduse ja keerukuse tõttu ning teiseks selle
kaudu, et hindamine võib vähendada ERR-i initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel.
Teised meediaettevõtted võivad pakutavad ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka
seetõttu võib meediateenuste areng ja kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise ajal
avaldab mõni erameediaettevõte ise soovi ERR-i kavandatav uus meediateenus turule tuua ja
ERR-ile asjakohast luba ei anta. Samas võib hiljem selguda, et eraettevõte teenust siiski
pakkuma ei hakka, ning avalikkus jääb uuenduslikust lahendusest ilma.
Mõju riigivalitsemisele (mõju riigieelarvele ja keskvalitsuse korraldusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, ERR, KUM ja/või Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM).
Lahendus puudutab TTJA-d, kui uute meediateenuste mõju hindamise ülesanne antakse neile,
ja ERR-i, kui ülesanne antakse neile. Lahendus võib puudutada ka KUM-i või MKM-i uute
avalike meediateenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika väljatöötamise ja kehtestamise
kaudu. Sihtrühm on väike, sest teema puudutab üksikuid ametnikke ja töötajaid.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kui TTJA-le pannakse kohustus hinnata uute avalike teenuste mõju, kaasneb ülesande
täitmisega teatud ulatuses töökoormus sh tõenäoliselt aja- ja tööjõukulu ehk mõju riigieelarvele.
Kulude suurus oleneb uute teenuste turule tulemise ning sellise hindamise sagedusest ja mahust.
Kulude suurus oleneb sellest, kas TTJA hindab mõju ise või tellib teenuse erasektorilt. Mõlemal
juhul kaasneb testi tegemisega mõju riigieelarvele. Testi maksumust on praegu raske hinnata.
See oleneb sellest, millise metoodika alusel hindamine toimub, ning testi detailsus ja sellega
seotud analüüsi mahukus oleneb ka uue teenuse sisust. Näiteks tellis KUM 2019. aastal
meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu, mis maksis 30 000 eurot.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike, sest regulatsioon puudutab uusi
meediateenuseid ega puuduta olemasolevate teenuste tehnoloogianeutraalset pakkumist. Ei ole
tõenäoline, et kõnealuse ülesande täitmiseks võetakse täistööajaga teenistusse uus/uued
ametnik(ud), sest pole teada, kas mõju esineb kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul.
TTJA-le kaasnevad kulud võidakse katta KUM-i eelarvest, kui nii kokku lepitakse. TTJA
töökorraldust ja ametnike koormust võib osaliselt suurendada ka panustamine detailsemate
tingimuste ja metoodika väljatöötamisse, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike,
sest tegemist on ühekordse mõjuga.
Muudatused mõjutavad ERR-i, kui uute avalike teenuste mõju hindamise kohustus antakse
ERR-i nõukogule. Ülesande täitmisega võib kaasneda töökoormus (taotluste menetlemine,
otsuse tegemine jne) ning kaudne mõju riigieelarvele, mis on seotud analüüsi tellimisega
erasektorilt. Kaudne mõju seetõttu, et kui ERR-i rahastamise alust muudetakse ja rakendatakse
VTK-s pakutud lahendust, siis otsest mõju riigieelarvele muudatusega ei kaasne. ERR-ile
eraldatava kalendriaasta toetuse suurus on kindlaks määratud valemiga ning selle valemi järgi
kindlaks määratud eelarve raames peab ERR oma tegevust ja kulusid planeerima. Mõju ulatus
ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab uusi
meediateenuseid ega puuduta olemasolevate teenuste tehnoloogianeutraalset pakkumist.
Muudatused võivad mõjutada ka KUM-i või MKM-i. Plaanitud lahenduse kohaselt nimetatakse
seaduses (MeeTS või ERHS) üldised mõju hindamise kriteeriumid ning detailsemate
tingimuste ja metoodika kehtestamise volitus antakse Vabariigi Valitsuse määrusega või
30
valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Asjaomase õigusakti väljatöötamisega,
sealhulgas hindamismetoodika väljatöötamisega kaasneb mõju valitsusasutuste ülesannetele.
Valitud lahendus oleneb sellest, kes määratakse mõju hindajaks. TTJA kuulub MKM-i
valitsemisalasse ja ERR KUM-i valitsemisalasse. Tõenäoliselt tuleb tingimuste ja metoodika
väljatöötamisse panustada mõlemal valitsusasutusel. Seetõttu esineb mõju töökorraldusele ja
ametnike koormusele, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike.
Ebasoovitav mõju võiks ilmneda juhul, kui kehtestatakse regulatsioon, mis praktikasse
tegelikult ei sobi ja mida on hindajal raske järgida. Muudatuste ettevalmistajad püüavad seda
igati vältida ning jõuda kaasamise abil toimiva lahenduseni. Seetõttu on ebasoovitava mõju risk
väike.
Kultuuriline mõju (mõju ajakirjandusele ja meediale)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond.
Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2024. aasta seisuga Eestis 1 366 491 inimest.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Meediateenused, mida ERR pakub, peavad teenima muu hulgas kultuurilisi vajadusi. Lahendus
mõjutab ERR-i pakutavate teenuste tarbijaid, kuna testi tulemus võib piirata meediateenuste
arengut ja uuenduslike lahenduste abil info kättesaadavust, esiteks protsessi ajalise kestuse,
kalliduse ja keerukuse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada ERR-i
initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Teised meediaettevõtted võivad pakutavad
ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka seetõttu võib meediateenuste areng ja
kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise raames avaldab mõni erameediaettevõte
ise soovi ERR-i kavandatav uus meediateenus turule tuua ning ERR-ile asjakohast luba ei anta.
Kui eraettevõte teenust ise siiski pakkuma ei hakka, jääb avalikkus uuenduslikust lahendusest
ilma.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on ilmselt väike, sest pole teada, kas mõju esineb kord viie,
kümne või kahekümne aasta jooksul ning muudatuste ettevalmistajad püüdavad jõuda
kaasamise abil toimiva lahenduseni. Samas on seda keeruline hinnata, sest erinevalt Soomest
ei ole paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides meediateenuste mõju hindamist rakendatud ning
pole ka palju praktikat, millele tugineda.
Finantseerimine
Finantseerimismudel
Muudatuse sisuks on rahastamismudel, kus ERR-ile kalendriaastaks eraldatav summa on
protsendina võrdeline toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal
riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksuga ja residendist füüsiliselt isikult laekunud tulumaksuga
või protsendiga sisemajanduse koguproduktist.
Mõju riigivalitsemisele (mõju keskvalitsuse korraldusele ja riigieelarvele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KUM, RAM ja ERR.
31
Lahendus puudutab ERR-i, KUM-i ja RAM-i. Valitsusasutuste sihtrühm on väike ja see teema
puudutab üksikuid ametnikke.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
ERR-ile riigiabi andmist on Eesti riik ja Euroopa Komisjon lugenud olemasolevaks abiks
nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt.65
Olemasolev abi on igasugune abi, mis oli liikmesriikides enne asutamislepingu jõustumist
olemas. Eesti puhul peetakse olemasolevaks abiks meetmeid, mis on jõustatud enne
10. detsembrit 1994.
Olemasolev abi ei muutu tervikuna uueks abiks, kui hilisemad muudatused mõjutavad esialgse
meetme tegelikku sisu (eelise laadi või rahastamisallikat, abi eesmärki, abisaajaid või abisaajate
tegevuste ulatust). Finantseerimismudeli muutmine võib kaasa tuua olemasoleva abi
muutumise uueks abiks. Asjakohase analüüsi teevad KUM-i ja RAM-i teenistujad.
Kui analüüsi käigus jõutakse järeldusele, et ERHS-i muudatuste tõttu tuleb kogu abikava lugeda
uueks abiks, peab uue abi andmise plaanidest teavitama Euroopa Komisjoni. Kui komisjoni
määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks66, kohaldada ei saa, tuleb riigiabi loa
taotlus komisjonile esitada enne riigiabi andmise otsuse tegemist. Abi andmise otsuseks
loetakse riigi otsust, millega abi saajal tekib õigus või õigustatud ootus abi saada (praegusel
juhul ERR-i eelarve kinnitamine Riigikogus). Abi ei saa kehtestada (anda) enne, kui komisjon
on teinud või kui loetakse, et ta on teinud, abi andmiseks lubava otsuse. Seega ei saa muudatust
rakendama hakata enne, kui selleks on olemas Euroopa Komisjoni positiivne otsus. Seega toob
lahendus kaasa mõju valitsusasutuste ülesannetele (riigiabi loa taotluse tegemine), kuid mõju
avaldumise sagedus ja ulatus on väike, sest tegemist on ühekordsete ülesannetega, mida igal
eelarveaastal uuesti täitma ei pea.
Kui ERR-i finantseerimine seotakse VTK-s pakutud finantseerimisaluse muutmise
lahendusega, mis omakorda seotakse VTK-s pakutud teistest sihtotstarbelistest
projektitoetustest loobumise lahendusega, kaasneb kaudne mõju riigieelarvele ulatuses, milles
projektitoetustest loobutakse. Kaudne mõju seetõttu, et ka sihtotstarbeliste toetuste puhul on
tegemist avaliku rahaga. Aastatel 2021, 2022 ja 2023 on selliste toetuste maht olnud ligikaudu
kaks kuni kolm miljonit eurot aastas (koos vahenditega, mis on saadud osalemise kaudu
avalikes hangetes ja taotlusvoorudes).
Lahendus mõjutab positiivselt ERR-i rahastust, korraldust ning tegevuse ja protsesside
läbipaistvust, mille suhtes on korduvalt olnud kriitiline ka Riigikontroll. Pakutud lahendus
võimaldaks seda takistusteta järgida ja tooks oodatud selguse avaliku raha kasutamisse.
ERR-ile tagab lahendus täitevvõimust sõltumatu ja läbipaistva rahastuse ning valemi, mille
alusel etteulatuvalt oma tegevus planeerida. Otseselt pakutud lahendus riigieelarvet ei mõjuta,
sest lahendus ei eelda ERR-i eelarve suurenemist või vähenemist. Lahenduses pakutud protsent
arvestab ERR-i eelarve praegust suurust.
65 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1589 66 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOL_2014_187_R_0001&from=EN
32
Ebasoovitavat mõju muudatusega eeldatavalt ei kaasne. See võib ilmneda ainult juhul, kui
valemi abil ERR-ile eraldatav riigieelarveline toetus peaks mõnel aastal nii palju vähenema, et
ERR ei saa kõiki ERHS-iga sätestatud ülesandeid varasemate aastatega võrreldavas mahus täita.
See aga ei tähenda, et ERR ei tee tegevusi, mis on ERHS-is ette nähtud, vaid tähendab, et ta
peab oma tegevusi selliselt planeerima ja prioriseerima, et saaks kõiki talle seadusega pandud
ülesandeid võimalikult hästi täita.
Ülemäärase hüvitamise risk
Muudatusega on plaanis täpsustada sihtotstarbeliste projektitoetuste lubatavust, sihtotstarvet ja
projektitoetuste avalikustamisega seonduvat.
Majanduslik mõju (mõju ettevõtlusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediaettevõtted.
Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. veebruari 2024. aasta
seisuga liikmeid 19. Eestis tegutsevate meediaettevõtete täpset arvu ei ole võimalik öelda, sest
selline ülevaade puudub. Muudatusest võivad olla mõjutatud üksikud suuremad
meediaettevõtted, nagu Delfi Meedia AS ja AS Postimees Grupp.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Lahendus võib mõjutada konkurentsiolukorda meediaturul positiivselt, sest lahenduse kaudu
välditakse konkurentsitingimusi kahjustavate toodete või teenuste turule toomist. Lahendusega,
kus piiratakse nende sihtotstarbeliste projektitoetuste lubatavust, mis ei ole saadud riigihangete
seaduse alusel hangetes osalemise või avalikes taotlusvoorudes osalemise kaudu, suurendatakse
erameedia teenusepakkujate võimalusi toota ja edastada avaliku sektori tellitavaid saateid.
Ebasoovitava mõju risk võib muudatusega kaasneda juhul, kui erasektor ei ole huvitatud
samasisulise teenuse pakkumisest. Samas on see risk väike, sest ERR-ile jääb võimalus osaleda
avalikes hangetes ja taotlusvoorudes. Võib eeldada, et ERR märkab ühiskonna jaoks olulisi
teemasid, ilma et avalik sektor peaks neile nii-öelda tellimuse esitama.
Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond.
Lahendus puudutab Eesti elanikkonda ERR-i teenuste tarbijatena. Statistikaameti andmetel
elas 1. jaanuari 2024. aasta seisuga Eestis 1 366 491 inimest.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Lahendusega soovitakse saavutada see, et ERR-i rahastamine on sihtotstarbeliste
projektitoetuste lubatavuse aspektist läbipaistev. Pakutud lahendus tooks oodatud selguse
avaliku raha kasutamisse. Vähemalt kaudselt on riigieelarveliste vahendite kasutamisest
huvitatud kõik Eesti inimesed.
33
Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda inimeste heaolule juhul, kui regulatsiooniga kehtestatud
piirangute tulemusel peaks vähenema ERR-i pakutavate teenuste maht ning mõni oluline
avalikke huvisid teeniv teema jääks kajastamata.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike, sest ei ole alust arvata, et ERR ilma avaliku sektori
tellimust saamata ei märkaks ühiskonna jaoks olulisi teemasid ja neid omal initsiatiivil ei
käsitleks. Samuti on võimalik seada erasektori teenusepakkujatele avalikest vahenditest toetuse
eraldamisel kohustus teha teenus tasuta kättesaadavaks.
Mõju riigivalitsemisele (mõju keskvalitsuse korraldusele ja riigieelarvele ning kohaliku
omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – avalik sektor ja ERR.
Lahendus puudutab neid avaliku sektori asutusi (paarkümmend aastas), kes tellivad ERR-ilt
valdkondlike saadete tootmist ja edastamist, et teenida konkreetse valdkonna jaoks olulisi
avalikke huvisid.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Lahendus puudutab otseselt ERR-i tegevuse ja protsesside läbipaistvust ning seega ERR-i
korraldust. Lahendusel võib olla mõju ERR-i eelarvele (viimase kahe aasta näitel oli
sihtotstarbeliste projektitoetuste maht ligikaudu 2–3 miljonit eurot kalendriaastas). Et vältida
ülemäärast hüvitamist, piiratakse nende sihtotstarbeliste projektitoetuste lubatavust, mis ei ole
saadud riigihangete seaduse alusel hangetes osalemise või avalikes taotlusvoorudes osalemise
kaudu.
Mõju ERR-i eelarvele ja pakutavatele teenustele on eeldatavalt väike, kui eelarve seotakse
VTK-s esitatud finantseerimisaluse muutmise lahendusega. VTK-s pakutud rahastamismudelis
sisaldub juba ka ülemäärase hüvitamise vältimise komponent. Ette antud valemi abil on ERR-il
võimalik oma tegevuse mahtu ja kulusid etteulatuvalt planeerida ja avalikult sektorilt
täiendavate sihtotstarbeliste projektitoetuste vastuvõtmisest loobuda. Lahendus maandab
ülemäärase hüvitamise riski.
Lahendusel võib olla mõju riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse eelarve tuludele. Positiivne
mõju riigieelarvele võib kaasneda näiteks erasektori konkurentsivõime suurenemisega, kui
asjakohased teenused tellitakse erasektorilt. Mõju riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuse
tuludele võib väljenduda ka juhul, kui ERR-is piiratakse nende sihtotstarbeliste projektitoetuste
lubatavust, mis ei ole saadud riigihangete seaduse alusel hangetes osalemise või avalikes
taotlusvoorudes osalemise kaudu. Mõju on eeldatavalt marginaalne, sest sellisel juhul tellib
avalik sektor teenuseid tõenäoliselt mujalt, mitte ei jäta neid tellimata.
Lahendusel võib olla mõju ka avalikule sektorile ehk toetuse andjatele ja vähesel määral nende
korraldusele. Kasvada võib avalike hangete või avalike taotlusvoorude korraldamise ja
läbiviimisega kaasnev töökoormus. Mõju avalikule sektorile võib väljenduda ka selles, et
olulised teemakäsitlused liiguvad ERR-ist muudesse kanalitesse, mistõttu potentsiaalne
auditoorium väheneb. Selle vältimiseks otsitakse tõenäoliselt lisavõimalusi, mis võib kaasa tuua
täiendava rahalise mõju.
34
Positiivne mõju esineb sihtrühmale õigusselguse kujul. Kaasneda võib aga ka negatiivne mõju,
mis on seotud sellega, et mõni oluline avalikke huvisid teeniv teema jääb üldsusele vabalt ja
tasuta kasutamiseks mõeldud kanalite kaudu kajastamata. Risk on minimaalne, sest ka
erasektori teenusepakkujatele saab avalik sektor toetuse andmisel seada nõude, et teenus tuleb
teha üldsusele tasuta kättesaadavaks.
Kui ERR-i finantseerimine seotakse VTK-s pakutud finantseerimisaluse lahendusega, mis
omakorda seotakse VTK-s pakutud lahendusega, et teistest avalikest sihtotstarbelistest
projektitoetustest loobutakse, kaasneb lahendusega kaudne mõju riigieelarvele selles ulatuses,
milles projektitoetustest loobutakse. Aastatel 2022 ja 2023 on selliste toetuste maht olnud ligi
kolm miljonit eurot aastas. Kuna sihtotstarbeliste projektitoetuste näol on tegemist samuti
avaliku rahaga, otsest mõju riigieelarvele ei ole.
Tegemist on sihtrühma jaoks väga olulise muudatusega, kuid mõju ulatus ja esinemise sagedus
keskvalitsuse korraldusele ja riigieelarvele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele ja
finantseerimisele on väike.
Juhtimine
Nõukogu koosseisu tasakaal ja selle liikmete valimise protsess
Muudatuse sisuks on põhimõte, et tasakaalustatuse tagamiseks peab valdkonna tunnustatud
asjatundjate arv olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus
esindatud fraktsioonide arv ning valdkonna tunnustatud asjatundjad peavad olema valitud
avaliku konkursi korras.
Mõju riigivalitsemisele (mõju riigieelarvele ja keskvalitsuse korraldusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – ERR ja Riigikogu.
Lahendus puudutab ERR-i (599 töötajat) ja Riigikogu kultuurikomisjoni (30. jaanuari
2024. aasta seisuga on kultuurikomisjonis üheksa liiget ja seda komisjoni teenindab kolm
ametnikku). Seega on muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühma pigem väike.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
ERHS-is nõukogu moodustamise põhimõtete muutmine ja nõukogu liikmete valimise korra
täpsustamine võivad mõjutada nii ERR-i kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni töökoormust, et
ERHS-is määratud kohustusi ja nõudeid täita.
ERR-ile võib kaasneda nõukogu liikmete arvu suurenemise võrra täiendav nõukogu
tegevuskulu, sealhulgas nõukogu liikme tasu ning muu rahaline kulu nõukogu liikmele tööks
vajalike tingimuste ja vahendite tagamiseks. Riigieelarve kuludele on mõju kaudne, sest ERHS
§ 20 kohaselt kaetakse nõukogu tegevuskulud ERR-i eelarvest. Kui eelarve seotakse VTK-s
pakutud finantseerimisaluse lahendusega, on ERR-il võimalik oma tegevust ja kulusid selliselt
etteulatuvalt planeerida, et mõju riigieelarvele sellega ei kaasneks.
35
Riigikogu kultuurikomisjonile kohustuse panemine valida ERR-i nõukogusse valdkonna
tunnustatud asjatundjad avaliku konkursi korras eeldatavalt lisakulusid kaasa ei too, sest sellist
praktikat on rakendatud ka praegu.
Kavandatavad teised VTK-s pakutud nõukogu puudutavad muudatused töökoormusele ja
riigieelarvele mõju ei avalda ning ka nimetatud muudatused arvestavad osaliselt juba
väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise sagedust
hinnata väikeseks. Majandusele tervikuna on mõju ulatus pea olematu. Ebasoovitava mõju
kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase halduskoormuse
suurenemisega.
Kultuuriline mõju (ajakirjandus ja meedia)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – ERR.
Otseselt puudutab lahendus ERR-i ja selle 599 töötajat ning kaudselt kogu Eesti elanikkonda
ehk avalikkust, kes kõik on vähemalt kaudselt huvitatud, et avalik-õigusliku meedia juhtorgan
valitaks avalikult ja läbipaistvalt ning et see oleks tasakaalustatud. Statistikaameti andmetel elas
1. jaanuari 2024. aasta seisuga Eestis 1 366 491 inimest.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Tasakaalustatud nõukogu toetab ERRi juhtimist, mille tulemusel luuakse paremad tingimused
kogu organisatsiooni arenguks ja selle kaudu osutatakse Eesti elanikkonnale senisest veel
kõrgetasemelisemat avalikku meediateenust.
Lahenduse mõju on kindlasti positiivne kvaliteetse pakutava meediateenuse kontekstis, kuid
selle mõju ulatus ja sagedus pigem väike, sest avalikkus hindab ERRi pakutavat teenust juba
praegu kõrgelt. Ebasoovitavat mõju lahendusega ei kaasne.
Mõju välissuhetele (mõju suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti riik ja ERR.
Otseselt on muudatustest mõjutatud ERR mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmena ja
kaudselt kogu Eesti riik.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
VTK-s esitatud viited Euroopa Liidu, sealhulgas Euroopa Nõukogu ja EBU seisukohtadele
kinnitavad, et nimetatud organisatsioonid leiavad, et avalik-õigusliku meedia juhtorganite
valimine peab olema avalik ja läbipaistev ning avalikkusele peab olema näha, kuidas
juhtorganid valitakse, ning avalik-õigusliku meedia juhtimine peab olema sõltumatu ja
erapooletu. Et neid tingimusi täita, ongi pakutud nõukogu liikmete valimiseks ja selle koosseisu
tasakaalustamiseks lahendus.
Euroopa Liidu õiguskord on meie ühiskonna lahutamatu osa. Eesti, olles Euroopa Liidu liige,
peab Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid arvestama. ERR, olles EBU liige, peab nende
kehtestatud põhimõtetega arvestama.
36
Lahendusel on positiivne mõju rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele Eesti kohta.
Lahendus mõjutab ka rahvusvahelises plaanis teiste riikide suhtumist Eestisse. Tegemist on
Eesti riigi maine seisukohalt muudatustega, mille mõju tuleb pidada oluliseks, aga mille ulatus
ja esinemise sagedus on pigem väike. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha.
Peatoimetajate ja toimetuse juhtidega tähtajatute töölepingute sõlmimine
Muudatuse sisuks on luua regulatsioon, mis puudutab ERR-i programmide ja toimetuste
juhtimist, sealhulgas kohustust valida peatoimetajad ja toimetuste juhid avaliku konkursi korras
tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks.
Sotsiaalne mõju (mõju tööturule)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – ERR.
Lahendus puudutab ERR-is töötavaid ning tulevasi peatoimetajaid ja toimetuste juhte (umbes
20 inimest).
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Lahendus mõjutab tööhõivet. ERR-ile kaasneb peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingute
tähtajaliseks muutmisega võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele
positsioonidele valitakse parimatest parimad. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik
konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.
Lahendusel on oluline positiivne mõju kogu ERR-i töötajaskonnale, kellele luuakse seeläbi uusi
arengu- ja karjäärivõimalusi. Muudatusega soodustatakse järelkasvu loomist.
Peamine tähtajalise töölepingu negatiivne mõju võib avalduda valituks osutunud töötajale,
kellel puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Teadmatus, mis saab, kui tähtajaline tööleping
lõpeb, võib mõjutada tema heaolu. Tähtajalise töölepinguga töötades suureneb risk, et peale
tähtaja lõppu võib töötaja määramata ajaks töötuks jääda. Arvestades juhtpositsioonidel olevate
töötajate pädevust, ei ole töötuks jäämine siiski eriti tõenäoline.
Lahendus on väga oluline, kuid mõju ulatus pigem väike ja mõju avaldumise sagedus
eelduslikult iga viie aasta järel. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest see puudutab ERR-is
umbes 20 töötajat, kellest osa puhul võib tähtajalisel töölepingul olla hoopis positiivne mõju.
Seega on muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühm väike.
Kultuuriline mõju (mõju ajakirjandusele ja meediale)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond.
Lahendusega kaasneb mõju meediateenuste kvaliteedile. Seega puudutab lahendus kõiki Eesti
inimesi, keda Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2024. aasta seisuga Eestis 1 366 491.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
37
Peatoimetaja ja toimetuse juhi töökohal töötaval inimesel on juhtiv roll programmi sisu valikul,
selle kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse tagamisel ning seega kandev roll
meediateenuste osutaja programmi loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Teisisõnu sõltub
nimetatud töötajatest suurel määral ERR-i pakutava meediateenuse kvaliteet.
Kuna meediatarbimine laiemalt on üks inimese põhivajadustest, siis muudatusega antaksegi
võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele positsioonidele valitakse parimatest
parimad, et need põhivajadused saaksid kvaliteetselt täidetud. Iga viie aasta järel korraldatakse
töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral
valituks osutuda. Uus süsteem annab võimaluse juhi tegevust korrapäraselt hinnata ja sellisel
tegevusel on eeldatavalt oluline positiivne mõju meediateenuse kvaliteedile laiemalt.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike, sest avalikkus hindab ERR-i pakutavat meediasisu
ja meediateenuseid juba kõrgelt. Ebasoovitavat mõju ei kaasne.
Mõju riigivalitsemisele (mõju riigieelarvele ja keskvalitsuse korraldusele)
Muudatustest mõjutatud sihtrühm – ERR.
Lahendus puudutab ERR-i. Seega on muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm väike.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töösuhete täpsustamine ERHS-is ning ERR-ile kohustuse
panemine valida peatoimetajad ja toimetuste juhid tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks
mõjutab ERR-i tööskoormust ja toob kaasa täiendava tegevuskulu (avaliku konkursi
korraldamise kulu).
Tähtajalise töölepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud. Näiteks töötaja
koondamise korral ei piisa hüvitisest, mis on ette nähtud tähtajatu lepinguga töötajale (ühe kuu
keskmine töötasu). Tööandja on TLS § 100 lõike 3 kohaselt kohustatud maksma tähtajalise
lepinguga töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada
lepingu tähtaja saabumiseni.
Kui ERR-i eelarve seotakse VTK-s pakutud finantseerimisaluse lahendusega, siis ei kaasne
muudatusega otsest mõju riigieelarvele. ERR-ile eraldatava toetuse suurus kalendriaastas on
kindlaks määratud valemiga ning ERR peab oma tegevust ja kulusid planeerima selle valemi
järgi kindlaks määratud eelarve raames.
Lahendus mõjutab positiivselt ERR-i pakutavaid avalikke teenuseid, sest peatoimetaja ja
toimetuse juhi töökohal on kandev roll programmi sisu valikul, selle kujundamisel ja
suunamisel. Loodav paindlik süsteem toetab ERR-i organisatsioonilist arengut ning seeläbi
ilmneb mõju avalike teenuste pakkumisele.
Tähtajaliste töölepingute sõlmimise lahenduse mõju ulatus on rtöökoormuse ja tegevuskulude
kasvu seisukohast väike, kuid avalike teenuste pakkumise vaatest oluline. Mõju esinemise
sagedus on eelduslikult iga viie aasta järel ning ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha.
38
Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele, rakendamisega
seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud ning edasine mõju analüüs
Muudatused (era)ettevõtete ja kodanike halduskoormust ei suurendada. Muudatuste
rakendamisega kaasnevad riigile uute meediateenuste mõju hindamise kulud, mille suurust ei
ole võimalik praeguste teadmiste juures täpselt prognoosida. Tuginedes rahvusvahelisele
kogemusele, võib uute meediateenuste mõju hindamise metoodika rakendamise ühekordseks
kuluks olenevalt hinnatava meediateenuse keerukusest prognoosida umbes 50 000 eurot ühe
teenuse hindamise kohta. Hinnatavate teenuste arv aastas sõltub otseselt ERR-i
innovatsioonivõimekusest, mis omakorda sõltub ERR-i eelarvest. Põhjalikku mõjuanalüüsi
praegu VTK-s esitatud analüüsi põhjal ei koostata.
VII. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris ja uut tervikseadust välja ei töötata. Uut
ERHS-i tervikteksti ei ole vaja välja töötada, sest probleemide lahendamiseks piisab ERHS-i
muutmisest ja täiendamisest. Kui uute meediateenuste turumõju hindamise ülesanne antakse
TTJA-le, siis muudetakse MeeTS-i.
VTK esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile.
VTK saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingule, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalveametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ringhäälingute Liidule,
Eesti Meediaettevõtete Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Ajakirjanike
Liidule ning Eesti Autorite Ühingule.
VTK saadetakse teadmiseks Riigikogule.
Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg on 2025. aasta I kvartal ning
õigusakt jõustub eeldatavalt 2026. aasta I kvartal.
Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed:
Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet
([email protected], 628 2224) ja kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar
([email protected], 628 2338).
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Justiitsministeerium
02.05.2024 nr 1-12/550-1
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Palume eelnõu kooskõlastada ning arvamust avaldada 20 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisa: Väljatöötamiskavatsus 38 lehel
Sama:
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Välisministeerium
Kaitseministeerium
Siseministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kliimaministeerium
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Autorite Ühing
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ
Eesti Meediaettevõtete Liit
Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
Eesti Ajakirjanike Liit
Teadmiseks:
Riigikogu kultuurikomisjon
Riigikantselei
Andres Jõesaar 628 2338, [email protected]
Kadri Kilvet 628 2224, [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/24-0452 - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.05.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55e271c7-bce4-4343-819e-d7158d90f77b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55e271c7-bce4-4343-819e-d7158d90f77b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main