2 (2)
isikuandmetele juurdepääsu taotluse, siis on rahvastikuregistri seaduse alusel volitatud töötlejal
alus andmetele juurdepääsuks õigustatud huvi alusel. Kuigi Siseministeerium soovitab vastutava-
volitatud töötleja suhte puhul vastutaval töötlejal endal rahvastikuregistri andmetele
juurdepääsuks taotluse esitada, siis inspektsiooni hinnangul ei saa selle vastuse põhjal lõpuni
välistada, et Siseministeerium asub siiski volitatud töötleja taotluse korral hindama tema
õigustatud huvi, kuigi tegelikkuses võib isikuandmete töötlemise alusena kohalduda õigusliku
alusena muu alus.
Inspektsioon selgitab veel kord, et kui vastutav töötleja kasutab enda nimel isikuandmete
töötlemiseks volitatud töötlejat, siis toimub isikuandmete töötlemine vastutava töötleja nimel ja
tema seatud eesmärkidel (IKÜM art 28). See tähendab seda, et kui vastutav töötleja soovib
isikuandmeid töödelda avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks (IKÜM art 6 lg 1 punkt e ja
RRS § 44 punkt 2), siis volitatud töötleja ei saa sellest õiguslikust alusest kõrvale kalduda.
Volitatud töötleja peab IKÜM art 28 lg 3 punkti a järgi juhinduma vastutava töötleja
dokumenteeritud juhistest, sh ka töötlemisele kohalduvast õiguslikust alusest. Kui volitatud
töötleja kalduks kõrvale vastutava töötleja juhistest ja määraks ise, millisel õiguslikul alusel ja
mis eesmärgil ta isikuandmeid kavatseb töödelda, muutub volitatud töötleja IKÜM art 28 lg 10
alusel ise vastutavaks töötlejaks. Sellist kõrvalekallet, kus volitatud töötlejale kohaldub
isikuandmete töötlemiseks muu kui vastutatava töötleja poolt ette antud õiguslik alus ja eesmärk,
ei saa ette näha ka siseriikliku õigusega. Seega on isikuandmete töötlemisel (sh rahvastikuregistri
andmetele juurdepääsu võimaldamisel) oluline eristada, kas isikuandmeid töödeldakse avaliku
ülesande täitmiseks või õigustatud huvi alusel. Lubatav ei ole nende aluste üheaegne kasutamine
või vastutava-volitatud suhte puhul vastutatava töötleja antud juhistest, sh õiguslikust alusest
kõrvale kaldumine.
Kui Siseministeerium analüüsib rahvastikuregistri seaduse muutmise vajadust seoses
rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuga, siis toob inspektsioon täiendavalt esile selle, et
kehtiv rahvastikuregistri seaduse § 44 ei kata ära kõiki isikuandmete töötlemise aluseid, mida
IKÜM ette näeb. Nii näiteks on avalikes huvides olevast ülesande täitmisest ja õigustatud huvist
täiesti eraldiseisev alus isikuandmete töötlemiseks (seega ka näiteks rahvastikuregistrist andmete
väljastamiseks) juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM art 6 lg 1 punkt c). Seega võib
rahvastikuregistri isikuandmetele juurdepääsu andmine näiteks mõnele eraõiguslikust juriidilisest
isikust andmetöötlejale olla seaduslik, kui tal on andmeid vaja oma seadusjärgse kohustuse
täitmiseks. RRS § 44 sellist alust isikuandmetele juurdepääsuks aga ette ei näe ja kohane ei saa
sel juhul olla ka taotleja õigustatud huvi hindamine.
Kokkuvõttes võtab inspektsioon ettekirjutuste täitmise puhul arvesse seda, et ettekirjutuse punkt
4.2 eeldab Siseministeeriumilt täiendava analüüsi teostamist ja võimalik, et ka rahvastikuregistri
seaduse muutmist. Võimalusel suunab ja soovitab Siseministeerium vastutava-volitatud töötleja
suhte puhul rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotlema vastutaval töötlejal endal. Kõik
muud ettekirjutuse punktid on Siseministeerium täitnud.
Eeltoodust tulenevalt lõpetab inspektsioon käesoleva järelevalvemenetluse.
Inspektsioon võib edaspidi teostada täiendava kontrolli, veendumaks, kas ja mida on
Siseministeerium isikuandmete kaitse nõuete paremaks täitmiseks seoses ettekirjutuse punktiga
4.2 ette võtnud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agnes Järvela
jurist
peadirektori volitusel